AS PRFoods Meie: 31.01.2020 nr 6.8-13/151
Est-Agar AS
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus
Keskkonnaministeerium
Nordic Trout AB/CAWI Finance OÜ
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
Ösel Harvest OÜ
MEMO: Merevesiviljeluse arendamine, hoonestusõigus
Algus kell 11:00, lõpp kell 12:30.
Võtsid osa: Maaeluministeerium: Siim Tiidemann, Ain Soome, Eduard Koitmaa, Tuuli Teppo;
Ettevõtluse arendamise sihtasutus: Sulev Alajõe, Mihkel Kärg; Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Amet: Kati Tamtik, Liina Roosimägi; Ösel Harvest OÜ: Andro Ots, Peeter Põldaru;
Nordic Trout AB/CAWI Finance OÜ: Christian Rajalin; Est-Agar AS: Urmas Pau;
Keskkonnaministeerium: Kaspar Anderson.
Kohtumist juhatas maaeluministeeriumi kalanduspoliitika ja välissuhete asekantsler Siim
Tiidemann. Tuuli Teppo tegi ülevaatliku ettekande majandus- ja
kommunikatsiooniministeeriumi tellitud advokaadibüroo Lextal analüüsist selgunud esialgsest
visioonist, mis puudutab vette kaldaga püsivalt ühendamata ehitiste ehitamiseks vajalikke
lubasid ning vesiviljelusalade ettevalmistamist riigi poolt. Samuti selgitati ettekandes riigi
tänaseid võimalusi vesiviljelusalade ettevalmistamiseks.
Sõnavõtud: Toimus ühine arutelu selle üle, milline oleks kiireim viis praeguse olukorra
lahendamiseks.
Arutelu käigus jõuti järgmiste tulemusteni:
- Tuleviku visiooniga sellest, et riik hakkab ette valmistama merevesiviljeluseks sobivaid
alasid töötatakse edasi.
- Ettevõtjad proovivad leida kiiremaid võimalusi praeguse olukorra lahendamisele, kus
ühele alale on esitatud mitu hoonestusloa taotlust.
- Töötatakse edasi keskkonnatasude seaduse muutmise ja kompensatsioonimeetmete
teemadega.
- Teretulnud on ettevõtjate ettepanekud selles osas, milliseid meetmeid võiks uue fondi
programmperioodil merevesiviljeluse edendamiseks rakendada.
- MEM edastab memoga koos Euroopa Komisjoni soovituse (nr 2003/361/EÜ), mis
käsitleb mikro-, väikese- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) määratlust ning
VKEde määratlust käsitleva teatmiku.
Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/
[email protected] / www.agri.ee
Registrikood 70000734
(allkirjastatud digitaalselt)
Siim Tiidemann
Kalanduspoliitika ja välissuhete asekantsler
Lisad:
1. Euroopa Komisjoni soovitus nr 2003/361/EÜ, VKE_EK_soovitused.pdf
2. Euroopa Komisjoni VKEde määratlust käsitlev teatmik, VKE_DOC_ET.pdf
3. Osalejate nimekiri, 22.01.20_Nimekiri.pdf
Tuuli Teppo, +372 625 6115,
[email protected]
2 (2)
L 124/36 EN Official Journal of the European Union 20.5.2003
COMMISSION
COMMISSION RECOMMENDATION
of 6 May 2003
concerning the definition of micro, small and medium-sized enterprises
(notified under document number C(2003) 1422)
(Text with EEA relevance)
(2003/361/EC)
THE COMMISSION OF THE EUROPEAN COMMUNITIES, economic developments, pursuant to Article 2 of the
Annex thereto, consideration must be given to a number
of difficulties of interpretation which have emerged in its
Having regard to the Treaty establishing the European application, as well as the observations received from
Community, and in particular Article 211, second indent, enterprises. In view of the number of amendments now
thereof, requiring to be made to Recommendation 96/280/EC,
and for the sake of clarity, it is appropriate to replace
Whereas: the Recommendation.
(1) In a report submitted to the Council in 1992 at the
request of the ‘Industry’ Council held on 28 May 1990, (3) It should also be made clear that, in accordance with
the Commission had proposed limiting the proliferation Articles 48, 81 and 82 of the Treaty, as interpreted by
of definitions of small and medium-sized enterprises in the Court of Justice of the European Communities, an
use at Community level. Commission Recommendation enterprise should be considered to be any entity, regard-
96/280/EC of 3 April 1996 concerning the definition of less of its legal form, engaged in economic activities,
small and medium-sized enterprises (1) was based on the including in particular entities engaged in a craft activity
idea that the existence of different definitions at Commu- and other activities on an individual or family basis,
nity level and at national level could create inconsisten- partnerships or associations regularly engaged in
cies. Following the logic of a single market without economic activities.
internal frontiers, the treatment of enterprises should be
based on a set of common rules. The pursuit of such an
approach is all the more necessary in view of the exten-
sive interaction between national and Community
measures assisting micro, small and medium-sized enter- (4) The criterion of staff numbers (the ‘staff headcount
prises (SME), for example in connection with Structural criterion’) remains undoubtedly one of the most impor-
Funds or research. It means that situations in which the tant, and must be observed as the main criterion; intro-
Community focuses its action on a given category of ducing a financial criterion is nonetheless a necessary
SMEs and the Member States on another must be adjunct in order to grasp the real scale and performance
avoided. In addition, it was considered that the applica- of an enterprise and its position compared to its compe-
tion of the same definition by the Commission, the titors. However, it would not be desirable to use turn-
Member States, the European Investment Bank (EIB) and over as the sole financial criterion, in particular because
the European Investment Fund (EIF) would improve the enterprises in the trade and distribution sector have by
consistency and effectiveness of policies targeting SMEs their nature higher turnover figures than those in the
and would, therefore, limit the risk of distortion of manufacturing sector. Thus the turnover criterion should
competition. be combined with that of the balance sheet total, a
criterion which reflects the overall wealth of a business,
with the possibility of either of these two criteria being
(2) Recommendation 96/280/EC has been applied widely by exceeded.
the Member States, and the definition contained in the
Annex thereto has been taken over in Commission
Regulation (EC) No 70/2001 of 12 January 2001 on the
application of Articles 87 and 88 of the EC Treaty to
State aid to small and medium-sized enterprises (2). Apart (5) The turnover ceiling refers to enterprises engaged in very
from the need to adapt Recommendation 96/280/EC to different types of economic activity. In order not to
restrict unduly the usefulness of applying the definition,
(1) OJ L 107, 30.4.1996, p. 4. it should be updated to take account of changes in both
(2) OJ L 10, 13.1.2001, p. 33. prices and productivity.
20.5.2003 EN Official Journal of the European Union L 124/37
(6) As regards the ceiling for the balance sheet total, in the not previously been specified. The case of ‘business
absence of any new element, it is justified to maintain angels’ (individuals or groups of individuals pursuing a
the approach whereby the turnover ceilings are regular business of investing venture capital) deserves
subjected to a coefficient based on the statistical ratio special mention because — compared to other venture
between the two variables. The statistical trend requires capital investors — their ability to give relevant advice
a greater increase to be made to the turnover ceiling. to new entrepreneurs is extremely valuable. Their invest-
Since the trend differs according to the size-category of ment in equity capital also complements the activity of
the enterprise, it is also appropriate to adjust the coeffi- venture capital companies, as they provide smaller
cient in order to reflect the economic trend as closely as amounts at an earlier stage of the enterprise's life.
possible and not to penalise microenterprises and small
enterprises as opposed to medium-sized enterprises. This
coefficient is very close to 1 in the case of microenter-
prises and small enterprises. To simplify matters, there-
fore, a single value must be chosen for those categories (11) To simplify matters, in particular for Member States and
for the turnover ceiling and balance sheet total ceiling. enterprises, use should be made when defining linked
enterprises of the conditions laid down in Article 1 of
Council Directive 83/349/EEC of 13 June 1983 based
on Article 54(3)(g) of the Treaty on consolidated
accounts (1), as last amended by Directive 2001/65/EC of
the European Parliament and of the Council (2), in so far
(7) As in Recommendation 96/280/EC, the financial ceilings as these conditions are suitable for the purposes of this
and the staff ceilings represent maximum limits and the Recommendation. To strengthen the incentives for
Member States, the EIB and the EIF may fix ceilings investing in the equity funding of an SME, the presump-
lower than the Community ceilings if they wish to direct tion of absence of dominant influence on the enterprise
their measures towards a specific category of SME. In in question was introduced, in pursuance of the criteria
the interests of administrative simplification, the Member of Article 5(3), of Council Directive 78/660/EEC of 25
States, the EIB and the EIF may use only one criterion — July 1978 based on Article 54(3)(g) of the Treaty on the
the staff headcount — for the implementation of some annual accounts of certain types of companies (3), as last
of their policies. However, this does not apply to the amended by Directive 2001/65/EC.
various rules in competition law where the financial
criteria must also be used and adhered to.
(12) Account should also be taken, in suitable cases, of rela-
tions between enterprises which pass through natural
persons, with a view to ensuring that only those enter-
(8) Following the endorsement of the European Charter for prises which really need the advantages accruing to
Small Enterprises by the European Council of Santa SMEs from the different rules or measures in their favour
Maria da Feira in June 2000, microenterprises — a cate- actually benefit from them. In order to limit the exami-
gory of small enterprises particularly important for the nation of these situations to the strict minimum, the
development of entrepreneurship and job creation — account taken of such relationships has been restricted
should also be better defined. to the relevant market or to adjacent markets — refer-
ence being had, where necessary, to the Commission's
definition of ‘relevant markets’ in the Commission notice
on the definition of relevant market for the purposes of
Community competition law (4).
(9) To gain a better understanding of the real economic
position of SMEs and to remove from that category
groups of enterprises whose economic power may
exceed that of genuine SMEs, a distinction should be (13) In order to avoid arbitrary distinctions between different
made between various types of enterprises, depending public bodies of a Member State, and given the need for
on whether they are autonomous, whether they have legal certainty, it is considered necessary to confirm that
holdings which do not entail a controlling position an enterprise with 25 % or more of its capital or voting
(partner enterprises), or whether they are linked to other rights controlled by a public body is not an SME.
enterprises. The current limit shown in Recommendation
96/280/EC, of a 25 % holding below which an enterprise
is considered autonomous, is maintained.
(14) In order to ease the administrative burden for enter-
prises, and to simplify and speed up the administrative
handling of cases for which SME status is required, it is
appropriate to allow enterprises to use solemn declara-
(10) In order to encourage the creation of enterprises, equity tions to certify certain of their characteristics.
financing of SMEs and rural and local development,
enterprises can be considered autonomous despite a
(1) OJ L 193, 18.7.1983, p. 1.
holding of 25 % or more by certain categories of inves- (2) OJ L 283, 27.10.2001, p. 28.
tors who have a positive role in business financing and (3) OJ L 222, 14.8.1978, p. 11.
creation. However, conditions for these investors have (4) OJ C 372, 9.12.1997, p. 5.
L 124/38 EN Official Journal of the European Union 20.5.2003
(15) It is necessary to establish in detail the composition of Article 2
the staff headcount for SME definition purposes. In order
to promote the development of vocational training and The ceilings shown in Article 2 of the Annex are to be regarded
sandwich courses, it is desirable, when calculating staff as maximum values. Member States, the EIB and the EIF may
numbers, to disregard apprentices and students with a fix lower ceilings. In implementing certain of their policies,
vocational training contract. Similarly, maternity or they may also choose to apply only the criterion of number of
parental leave periods should not be counted. employees, except in fields governed by the various rules on
State aid.
(16) The various types of enterprise defined according to
their relationship with other enterprises correspond to
objectively differing degrees of integration. It is therefore Article 3
appropriate to apply distinct procedures to each of those
types of enterprise when calculating the quantities repre- This Recommendation will replace Recommendation 96/280/
senting their activities and economic power, EC as from 1 January 2005.
HEREBY RECOMMENDS: Article 4
Article 1 This Recommendation is addressed to the Member States, the
EIB and the EIF.
1. This Recommendation concerns the definition of micro,
small and medium-sized enterprises used in Community poli- They are requested to inform the Commission by 31 December
cies applied within the Community and the European 2004 of any measures they have taken further to it and, no
Economic Area. later than 30 September 2005, to inform it of the first results
of its implementation.
2. Member States, the European Investment Bank (EIB) and
the European Investment Fund (EIF), are invited:
(a) to comply with Title I of the Annex for their programmes
directed towards medium-sized enterprises, small enter-
Done at Brussels, 6 May 2003.
prises or microenterprises;
(b) to take the necessary steps with a view to using the size For the Commission
classes set out in Article 7 of the Annex, especially where
the monitoring of their use of Community financial instru- Erkki LIIKANEN
ments is concerned. Member of the Commission
20.5.2003 EN Official Journal of the European Union L 124/39
ANNEX
TITLE I
DEFINITION OF MICRO, SMALL AND MEDIUM-SIZED ENTERPRISES ADOPTED BY THE COMMISSION
Article 1
Enterprise
An enterprise is considered to be any entity engaged in an economic activity, irrespective of its legal form. This includes,
in particular, self-employed persons and family businesses engaged in craft or other activities, and partnerships or asso-
ciations regularly engaged in an economic activity.
Article 2
Staff headcount and financial ceilings determining enterprise categories
1. The category of micro, small and medium-sized enterprises (SMEs) is made up of enterprises which employ fewer
than 250 persons and which have an annual turnover not exceeding EUR 50 million, and/or an annual balance sheet
total not exceeding EUR 43 million.
2. Within the SME category, a small enterprise is defined as an enterprise which employs fewer than 50 persons and
whose annual turnover and/or annual balance sheet total does not exceed EUR 10 million.
3. Within the SME category, a microenterprise is defined as an enterprise which employs fewer than 10 persons and
whose annual turnover and/or annual balance sheet total does not exceed EUR 2 million.
Article 3
Types of enterprise taken into consideration in calculating staff numbers and financial amounts
1. An ‘autonomous enterprise’ is any enterprise which is not classified as a partner enterprise within the meaning of
paragraph 2 or as a linked enterprise within the meaning of paragraph 3.
2. ‘Partner enterprises’ are all enterprises which are not classified as linked enterprises within the meaning of para-
graph 3 and between which there is the following relationship: an enterprise (upstream enterprise) holds, either solely or
jointly with one or more linked enterprises within the meaning of paragraph 3, 25 % or more of the capital or voting
rights of another enterprise (downstream enterprise).
However, an enterprise may be ranked as autonomous, and thus as not having any partner enterprises, even if this 25 %
threshold is reached or exceeded by the following investors, provided that those investors are not linked, within the
meaning of paragraph 3, either individually or jointly to the enterprise in question:
(a) public investment corporations, venture capital companies, individuals or groups of individuals with a regular
venture capital investment activity who invest equity capital in unquoted businesses (‘business angels’), provided the
total investment of those business angels in the same enterprise is less than EUR 1 250 000;
(b) universities or non-profit research centres;
(c) institutional investors, including regional development funds;
(d) autonomous local authorities with an annual budget of less than EUR 10 million and fewer than 5 000 inhabitants.
3. ‘Linked enterprises’ are enterprises which have any of the following relationships with each other:
(a) an enterprise has a majority of the shareholders' or members' voting rights in another enterprise;
(b) an enterprise has the right to appoint or remove a majority of the members of the administrative, management or
supervisory body of another enterprise;
(c) an enterprise has the right to exercise a dominant influence over another enterprise pursuant to a contract entered
into with that enterprise or to a provision in its memorandum or articles of association;
(d) an enterprise, which is a shareholder in or member of another enterprise, controls alone, pursuant to an agreement
with other shareholders in or members of that enterprise, a majority of shareholders' or members' voting rights in
that enterprise.
There is a presumption that no dominant influence exists if the investors listed in the second subparagraph of paragraph
2 are not involving themselves directly or indirectly in the management of the enterprise in question, without prejudice
to their rights as stakeholders.
L 124/40 EN Official Journal of the European Union 20.5.2003
Enterprises having any of the relationships described in the first subparagraph through one or more other enterprises, or
any one of the investors mentioned in paragraph 2, are also considered to be linked.
Enterprises which have one or other of such relationships through a natural person or group of natural persons acting
jointly are also considered linked enterprises if they engage in their activity or in part of their activity in the same rele-
vant market or in adjacent markets.
An ‘adjacent market’ is considered to be the market for a product or service situated directly upstream or downstream of
the relevant market.
4. Except in the cases set out in paragraph 2, second subparagraph, an enterprise cannot be considered an SME if
25 % or more of the capital or voting rights are directly or indirectly controlled, jointly or individually, by one or more
public bodies.
5. Enterprises may make a declaration of status as an autonomous enterprise, partner enterprise or linked enterprise,
including the data regarding the ceilings set out in Article 2. The declaration may be made even if the capital is spread
in such a way that it is not possible to determine exactly by whom it is held, in which case the enterprise may declare in
good faith that it can legitimately presume that it is not owned as to 25 % or more by one enterprise or jointly by enter-
prises linked to one another. Such declarations are made without prejudice to the checks and investigations provided for
by national or Community rules.
Article 4
Data used for the staff headcount and the financial amounts and reference period
1. The data to apply to the headcount of staff and the financial amounts are those relating to the latest approved
accounting period and calculated on an annual basis. They are taken into account from the date of closure of the
accounts. The amount selected for the turnover is calculated excluding value added tax (VAT) and other indirect taxes.
2. Where, at the date of closure of the accounts, an enterprise finds that, on an annual basis, it has exceeded or fallen
below the headcount or financial ceilings stated in Article 2, this will not result in the loss or acquisition of the status of
medium-sized, small or microenterprise unless those ceilings are exceeded over two consecutive accounting periods.
3. In the case of newly established enterprises whose accounts have not yet been approved, the data to apply is to be
derived from a bona fide estimate made in the course of the financial year.
Article 5
Staff headcount
The headcount corresponds to the number of annual work units (AWU), i.e. the number of persons who worked full-
time within the enterprise in question or on its behalf during the entire reference year under consideration. The work of
persons who have not worked the full year, the work of those who have worked part-time, regardless of duration, and
the work of seasonal workers are counted as fractions of AWU. The staff consists of:
(a) employees;
(b) persons working for the enterprise being subordinated to it and deemed to be employees under national law;
(c) owner-managers;
(d) partners engaging in a regular activity in the enterprise and benefiting from financial advantages from the enterprise.
Apprentices or students engaged in vocational training with an apprenticeship or vocational training contract are not
included as staff. The duration of maternity or parental leaves is not counted.
Article 6
Establishing the data of an enterprise
1. In the case of an autonomous enterprise, the data, including the number of staff, are determined exclusively on the
basis of the accounts of that enterprise.
20.5.2003 EN Official Journal of the European Union L 124/41
2. The data, including the headcount, of an enterprise having partner enterprises or linked enterprises are determined
on the basis of the accounts and other data of the enterprise or, where they exist, the consolidated accounts of the enter-
prise, or the consolidated accounts in which the enterprise is included through consolidation.
To the data referred to in the first subparagraph are added the data of any partner enterprise of the enterprise in ques-
tion situated immediately upstream or downstream from it. Aggregation is proportional to the percentage interest in the
capital or voting rights (whichever is greater). In the case of cross-holdings, the greater percentage applies.
To the data referred to in the first and second subparagraph is added 100 % of the data of any enterprise, which is linked
directly or indirectly to the enterprise in question, where the data were not already included through consolidation in
the accounts.
3. For the application of paragraph 2, the data of the partner enterprises of the enterprise in question are derived
from their accounts and their other data, consolidated if they exist. To these is added 100 % of the data of enterprises
which are linked to these partner enterprises, unless their accounts data are already included through consolidation.
For the application of the same paragraph 2, the data of the enterprises which are linked to the enterprise in question
are to be derived from their accounts and their other data, consolidated if they exist. To these is added, pro rata, the data
of any possible partner enterprise of that linked enterprise, situated immediately upstream or downstream from it, unless
it has already been included in the consolidated accounts with a percentage at least proportional to the percentage iden-
tified under the second subparagraph of paragraph 2.
4. Where in the consolidated accounts no staff data appear for a given enterprise, staff figures are calculated by aggre-
gating proportionally the data from its partner enterprises and by adding the data from the enterprises to which the
enterprise in question is linked.
TITLE II
SUNDRY PROVISIONS
Article 7
Statistics
The Commission will take the necessary measures to present the statistics that it produces in accordance with the
following size-classes of enterprises:
(a) 0 to 1 person;
(b) 2 to 9 persons;
(c) 10 to 49 persons;
(d) 50 to 249 persons.
Article 8
References
1. Any Community legislation or any Community programme to be amended or adopted and in which the term
‘SME’, ‘microenterprise’, ‘small enterprise’ or ‘medium-sized enterprise’, or any other similar term occurs, should refer to
the definition contained in this Recommendation.
2. As a transitional measure, current Community programmes using the SME definition in Recommendation 96/280/
EC will continue to be implemented for the benefit of the enterprises which were considered SMEs when those
programmes were adopted. Legally binding commitments entered into by the Commission on the basis of such
programmes will remain unaffected.
Without prejudice to the first subparagraph, any amendment of the SME definition within the programmes can be made
only by adopting the definition contained in this Recommendation in accordance with paragraph 1.
Article 9
Revision
On the basis of a review of the application of the definition contained in this Recommendation, to be drawn up by 31
March 2006, and taking account of any amendments to Article 1 of Directive 83/349/EEC on the definition of linked
enterprises within the meaning of that Directive, the Commission will, if necessary, adapt the definition contained in this
Recommendation, and in particular the ceilings for turnover and the balance-sheet total in order to take account of
experience and economic developments in the Community.
VKEde määratlust
käsitlev teatmik
Siseturg, tööstus,
ettevõtlus ja VKEd
VASTUTUSE VÄLISTAMINE
Käesolev väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEde) määratlust käsitlev
teatmik sisaldab üldiseid suuniseid ettevõtjatele ja teistele sidusrühmadele, millest
nad saavad VKE määratlemisel juhinduda. Teatmikul ei ole õigusjõudu ning see ei ole
komisjonile siduv. Komisjoni soovitus 2003/361/EÜ, mis avaldati Euroopa Liidu Teatajas
20. mail 2003. aastal (ELT L 124, lk 36), on ainus siduv alus VKEna kvalifitseerumise
tingimuste kindlaksmääramisel.
Käesolev teatmik sisaldab:
ààüksikasju ja selgitusi uue VKEde määratluse kohta, mis
jõustus 1.1.2005;
àànäidisdeklaratsiooni, mida ettevõtjad saavad kasutada, et
määrata kindlaks oma VKE staatus VKEde toetuskavadest
abi taotlemisel.
© Kaanefoto: Gettyimages
© Fotod: Thinkstock
Europe Direct on teenistus, mis aitab leida vastused
Euroopa Liitu käsitlevatele küsimustele
Tasuta infotelefon: (*)
00 800 6 7 8 9 10 11
(*) Antav teave on tasuta nagu ka enamik kõnesid (v.a mõne operaatori,
hotelli ja telefonikabiini puhul).
Lisateavet Euroopa Liidu kohta saab internetist Euroopa serverist (http://europa.eu).
Luxembourg: Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2015
Print ISBN 978-92-79-45330-4 doi:10.2873/08596 ET-01-15-040-ET-C
PDF ISBN 978-92-79-45305-2 doi:10.2873/02816 ET-01-15-040-ET-N
© Euroopa Liit, 2015
Allikale viitamisel on reprodutseerimine lubatud.
SISUKORD
Sissejuhatus. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3
Milleks meile Euroopa VKE määratlus?. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .4
Käesoleva teatmiku eesmärk. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .6
VKE määratluse kohaldamine. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .7
VKE määratlemise protsessi ülevaade. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .8
1. samm. Kas mul on ettevõte? (Artikkel 1) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .9
2. samm. Millistele kriteeriumidele vastavust tuleb kontrollida ning millised on
künnised? (Artikkel 2). . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10
3. samm. Mida need kriteeriumid endast kujutavad?. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 12
1. kriteerium: töötajate arv (Artikkel 5). . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 12
2. ja 3. kriteerium: aastakäive ja bilansimaht (Artikkel 4) . . . . . . . . . . . . . . . 13
4. samm. Kuidas neid andmeid arvutada?. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 15
Kas mul on autonoomne ettevõte? (Artikli 3 lõige 1). . . . . . . . . . . . . . . . . . 16
Kas mul on partnerettevõte? (Artikli 3 lõige 2). . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 18
Kas mul on seotud ettevõte? (Artikli 3 lõige 3). . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 21
Kokkuvõte. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 24
Näiteid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 25
Praeguse VKE määratluse ja teatmikuga seotud taust. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 31
Sõnaseletused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 33
Lisad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 37
Soovituse tekst. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 38
Näidisdeklaratsioon. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 44
VKEde MÄÄRATLUST KÄSITLEV TEATMIK 3
„Mikro-, väikeste ja keskmise suurusega
SISSEJUHATUS
ettevõtete (VKEd) kategooriasse
kuuluvad ettevõtted, millel on vähem kui „Üheksa ettevõtet kümnest
on VKEd ning igast kolmest
250 töötajat ja mille aastakäive ei ületa
töökohast kaks on loonud VKEd.”
50 miljonit eurot ja/või aastabilansi
kogumaht ei ületa 43 miljonit eurot”.
Väljavõte soovituse 2003/361/EÜ lisa
Komisjoni presidendi Junckeri arvates
Artiklist 2
on esmatähtis hoogustada töökohtade
loomist ning majanduskasvu ja
investeeringute edendamist.
„Töökohtade arv hakkab Euroopas suurenema ning investeeringud ja majanduskasv jõuavad
taas siia, kui me loome õige regulatiivse keskkonna ning edendame ettevõtlusele ja töökoh-
tade loomisele soodsat keskkonda. Me ei tohi lämmatada innovatsiooni ja konkurentsivõi-
met liiga normatiivsete või üksikasjalike eeskirjadega, seda eelkõige väikeste ja keskmise
suurusega ettevõtete (VKEd) puhul. VKEd on meie majanduse alustala, luues enam kui 85%
uutest töökohtadest Euroopas, ning peame nad vabastama koormavatest eeskirjadest”.
Jean-Claude Juncker,
Euroopa Komisjoni president
VKEd on Euroopa oma potentsiaali tänases globaalses majandus-
keskkonnas täiel määral realiseerida.
majanduse mootor
Mikro-, väikesed ja keskmise suurusega ettevõt- Tõeliste VKEde
ted (VKEd) on Euroopa majanduse mootor. Nad tuvastamine
aitavad kaasa töökohtade loomisele ja majan-
duskasvule ning tagavad sotsiaalse stabiil- VKEd on väga erinevad nii vormilt kui ka suu-
suse. 2013. aastal lõid ELis üle 21 miljoni VKE ruselt, kuid tänapäeva keerulises ettevõtlus-
88,8 miljonit töökohta. Üheksa ettevõtet küm- keskkonnas võivad neil olla tihedad finants-,
nest on VKEd ning igast kolmest töökohast on tegevus- või juhtimisalased suhted teiste ette-
kaks loonud VKEd. Samuti ergutavad VKEd ette- võtetega. Selliste suhete tõttu on sageli keeru-
võtlusvaimu ja innovatsiooni kogu ELis ning on line eristada VKEd ja suuremat ettevõtet. VKE
seega äärmiselt olulised konkurentsivõime ja määratlus on praktiline abivahend aitamaks
tööhõive edendajad. VKEdel end määratleda, et neil oleks võimalik
saada ELilt ja oma liikmesriigilt täielikku toetust.
Võttes arvesse tähtsust Euroopa majandu-
sele, on VKEd ELi poliitika keskpunktis. Euroopa
Komisjon soovib edendada ettevõtlust ja paran-
dada VKEde ettevõtluskeskkonda, et nad saaksid
4
MILLEKS MEILE EUROOPA VKE
MÄÄRATLUS?
VKE määratlust käsitleva soovituse üks eesmärk puuduvad asjakohased suunised 1. Ei ole sugugi
on tagada, et toetusmeetmeid saaksid kasutada nii lihtne otsustada, kas ettevõte on VKE või
vaid need ettevõtted, kes neid tõesti vajavad. mitte.
VKE määratlust kohaldatakse seega seoses iga-
1
Mitte kõigis riigiabi käsitlevates eeskirjades ei järgita VKE
suguse poliitika, kõikide programmide ja meet-
määratluse ranget tõlgendust. Mõni eeskiri põhineb vahe-
metega, mida Euroopa Komisjon VKEde jaoks tult sellel määratlusel, teiste puhul kohaldatakse VKE
välja töötab ja ellu viib. VKE määratlust kasu- määratlust osaliselt ning on olemas ka sellised suunised,
mida kohaldatakse vaid teataval juhul. Riigiabi saavate
tatakse ka seda laadi riigiabi puhul, mille kohta ettevõtete puhul tuleb seega vastavat õiguslikku alust
alati hoolikalt kontrollida.
Millised ELi toetused on olemas VKEdele?
Ülevaade Euroopa VKEdele kättesaadavate peamiste rahastamisvõimaluste kohta on
esitatud veebisaidil
http://europa.eu/youreurope/business/funding-grants/eu-programmes/index_et.htm
Suurus ei ole otsustav väärsetele lisavahenditele (näiteks sellepärast,
et ettevõte kuulub suuremale ettevõttele,
Selgitamaks, kas ettevõte on on seotud sellise suurema ettevõttega või on
VKE või mitte, pole ette- selle suurema ettevõtte partnerettevõte), ei
võtte suurus (töötajate arv, pruugi ta vastata VKE määratluse tingimustele.
kogukäive ja bilansimaht) Sellepärast võib keerulisema struktuuriga ette-
ainus tegur, mida arvesse võtete puhul osutuda vajalikuks juhtumipõhine
võtta. Tegelikult võib ette- analüüs tagamaks, et VKEdena käsitletaks vaid
võte olla nende kriteeriumide selliseid ettevõtteid, mis vastavad VKE määrat-
järgi väga väike, ent kui tal on lust käsitlevas soovituses kirjeldatule.
juurdepääs märkimis
VKE vs. mitte-VKE.Põhikriteeriumid
„Kui ettevõttel Suurus ja Vahendid
on juurdepääs
• Töötajate arv • Omandisuhted
märkimisväärsetele
lisavahenditele, ei pruugi • Käive • Partnerlus
ta vastata VKE määratluse • Bilansimaht • Seosed
tingimustele.”
VKEde MÄÄRATLUST KÄSITLEV TEATMIK 5
Abi konkurentsi moonutamise
vältimiseks
Ühtsel turul, kus puuduvad sisepiirid ja valitseb üha enam üleilmastuv
ettevõtluskeskkond, on äärmiselt oluline, et VKEde toetamiseks mõeldud
meetmed põhineksid ühisel määratlusel. Ühise määratluse puudumise
tõttu võidakse eeskirju kohaldada ebavõrdselt ja seega moonutada
konkurentsi liikmesriikides. Nii võib ühe liikmesriigi ettevõte näi-
teks olla abikõlblik, samas kui teise liikmesriigi täpselt sama-
suguse suuruse ja struktuuriga ettevõte seda olla ei pruugi.
Ühine määratlus aitab parandada VKEsid käsitleva poliitika
järjepidevust ja tõhusust kogu ELis. Pealegi on see eriti vajalik,
kui võtta arvesse nende riiklike ja ELi meetmete laialdast vastasti-
kust mõju, mis on välja töötatud VKEde abistamiseks sellistes valdkon-
dades nagu regionaalareng ja teadusuuringute rahastamine.
„VKEd vajavad sellist abi, mida
teised ettevõtted ei vaja.”
Ainulaadsed tehniliste oskuste puudumine, tööturu jäikus
ja piiratud teadmised rahvusvahelise laiene-
probleemid mise võimaluste kohta.
Samuti on oluline kindlaks teha, millised ette- Võttes arvesse vahendite suhtelist nappust, on
võtted on tõepoolest VKEd, sest VKEd vajavad oluline pakkuda VKEde toetusprogrammide
sellist abi, mida teised ettevõtted ei vaja. VKEde kaudu eeliseid just tõelistele VKEdele.
probleemid on muude ettevõtete probleemidest Seda silmas pidades sisaldab VKE
erinevad. määratlus mitut sellist kriteeriumi,
ààTurutõrked. Tõeliste VKEde sagedaseks prob- mille eesmärk on ära hoida nõue-
leemiks on turutõrked, mis muudavad keeru- test kõrvalehoidmist. Käesolevas
lisemaks keskkonna, kus nad tegutsevad ja teatmikus kasutatud lihtsustatud lähenemis-
teiste turuosalistega konkureerivad. Turutõr- viisi ei tohiks kasutada selleks, et õigustada
ked võivad tekkida sellistes valdkondades selliste kunstlike ettevõttestruktuuride loomist,
nagu finantseerimine (eelkõige riskikapital), mille abil soovitakse määratlusega seotud kri-
teadusuuringud, innovatsioon või keskkonna- teeriumidest kõrvale hiilida.
eeskirjad. VKEd ei pruugi saada juurdepääsu
rahastamisele, neil võib olla raskusi investee- Liikmesriikide jaoks on määratluse kasuta-
rida teadusuuringutesse ja innovatsiooni või mine vabatahtlik, kuid komisjon kutsub neid
siis ei pruugi neil olla vahendeid keskkonna- koos Euroopa Investeerimispanga ja Euroopa
eeskirjade täitmiseks. Investeerimisfondiga üles seda mää-
ratlust võimalikult laialdaselt
ààStruktuursed tõkked. VKEd peavad sageli
kohaldama.
ületama ka struktuurseid tõkkeid: juhtimis- ja
6
KÄESOLEVA TEATMIKU EESMÄRK
Käesolevas teatmikus esitatud teave on eelkõige Teatmikus selgitatakse samm-sammult, kui-
suunatud kahele rühmale. das teha kindlaks, kas ettevõte kvalifit-
ààEttevõtjad: mikro- ning väikeseid ja kesk- seerub VKEks või mitte. Samuti sisaldab
mise suurusega ettevõtteid käitavad ette- teatmik määratluses või selle praktilisel raken-
võtjad, kes on huvitatud VKEdele suunatud damisel kasutatavate mõistete selgitusi ning
toetuste või laenude taotlemisest ning soovi- samuti enesehindamise näidisvormi. Nimeta-
vad teada, kas nad vastavad kriteeriumidele, tud vormiga antakse ülevaade andmetest, mille
et saada kasu VKEdele mõeldud erisätetest ettevõte peab VKE-le ette nähtud toetuse taotle-
või vähendatud tasudest. misel esitama ning mida haldusasutused saavad
kasutada ettevõtte VKE staatuse kindlaksmää-
ààValitsusametnikud: Euroopa, riikliku, piir-
ramisel. Kuna selle vormi kasutamine on vaba-
kondliku ja kohaliku tasandi ametnikud, kes
tahtlik, võivad liikmesriikide asutused selle vormi
koostavad ja juhivad erinevaid kavasid,
sisu kohandada oma äranägemise järgi, et see
menetlevad taotlusi ja kontrollivad, kas ette-
sobiks riigisiseseks kasutamiseks.
võtted vastavad abikõlblikkuse kriteeriumi-
dele.
VKEna registreerumine. Mitu registreerimisvõimalust
Ettevõtte VKEna registreerimiseks ei ole ühte konkreetset kohta. Sõltuvalt
rahastamisprogrammist ja haldusasutusest (Euroopa, riigi, piirkondliku tasandi asutus),
kellele taotlus esitatakse, on olemas erinevad registreerimismenetlused. Töötatakse selle
nimel, et teha veebis registreerumine võimalikult kättesaadavaks.
Veebisait „Teie Euroopa” pakub teavet rahastamisprogrammide kohta ning juhatab Teid
asjakohase registreerimistoeni, kui see peaks vajalik olema ja kui selline tugi on olemas:
http://europa.eu/youreurope/business/funding-grants/eu-programmes/index_et.htm
Üks näide on programmi „Horisont 2020” osalejate portaalis asuv abisaajate register:
http://ec.europa.eu/research/participants/portal/desktop/en/organisations/register.html
Kas vajate abi?
VKE määratlust käsitleval veebisaidil on olemas küsimuste ja vastuste rubriik, mida ajakohastatakse
korrapäraselt.
Samalt veebisaidilt on võimalik alla laadida ka käesoleva teatmiku kõik kättesaadavad keeleversioonid.
VKEd võivad sel teemal tekkinud küsimused edastada ka järgmisele e-posti aadressile:
[email protected]
VKEde MÄÄRATLUST KÄSITLEV TEATMIK 7
VKE MÄÄRATLUSE
KOHALDAMINE
Keskmises Euroopa ettevõttes töötab maksi-
maalselt kuus inimest ja ettevõtte olukorda
Kontroll
põhjalikumalt uurimata käsitataks teda VKEna. VKE määratluse puhul on oluline ka kontrolli
Käesolevas teatmikus kirjeldatava määratluse mõiste ning seda nii juriidilise kui ka tegeliku
puhul võetakse aga arvesse ka võimalikke suh- kontrolli tähenduses. Kontroll määrab kindlaks
teid teiste ettevõtetega. Teataval juhul anna- selle, kas ettevõtet saab käsitada partnerette-
vad need suhted – eelkõige kui nende tulemusel võttena või seotud ettevõttena. Hinnata ei tule
tekivad märkimisväärsed omandiseosed või kui mitte pelgalt kapitali või osalust, vaid ka kont-
nendega kaasneb juurdepääs täiendavatele rolli, mis ühel ettevõttel on teise üle.
rahalistele või muudele vahenditele – alust
arvata, et ettevõte ei ole VKE.
VKE staatuse
VKEde kolm arvutamine
kategooriat Olenevalt sellest, millisesse kategooriasse ette-
võte paigutub, võib juhtuda, et ta peab lisama
VKE määratluses eristatakse kolme liiki ette- VKE staatuse arvutamisel andmed ühe või
võtteid. Iga kategooria on seotud suhtega, mis enama muu ettevõtte kohta. Arvutuse tulemuste
ettevõttel võib teise ettevõttega olla. Selline põhjal on ettevõttel võimalik kontrollida, kas ta
eristamine on vajalik, et saada selge pilt ette- vastab määratluses sätestatud töötajate arvu
võtte majanduslikust olukorrast ja välistada kriteeriumile ja vähemalt ühele finantsnäitajate
need ettevõtted, kes ei ole tõelised VKEd. ülemmäärale (vt lk 10 „Millistele kriteeriumi-
dele vastavust tuleb kontrollida ning millised on
Need kategooriad on järgmised.
künnised?” ja lk 15 „Kuidas neid andmeid arvu-
ààAutonoomne ettevõte – kui ettevõte on kas tada?”). Ettevõtteid, kes ületavad neid künniseid,
täiesti sõltumatu või kui tal on teiste ette ei käsitata VKEdena.
võtetega üks vähemusosalusega seotud suhe
või mitu sellist suhet (igaüks neist alla 25%) Alates lk 25 on esitatud mõni kasulik
(vt lk 16 „Kas mul on autonoomne ettevõte?”). näide, mis aitab selgitada või-
ààPartnerettevõte – kui Teie osalus teises malikke ettevõtetevahelisi
ettevõttes või teise ettevõtte osalus Teie suhteid ja seda, mil
ettevõttes moodustab vähemalt 25%, kuid määral neid suhteid
mitte üle 50%, siis käsitatakse seda suhet tuleb VKE staa-
partnerettevõtete vahelise suhtena (vt lk 18 tuse arvutami-
„Kas mul on partnerettevõte?”). sel arvesse
võtta.
ààSeotud ettevõte – kui Teie osalus teises
ettevõttes või teise ettevõtte osalus Teie
ettevõttes ületab 50% künnise, on tegemist
seotud ettevõttega (vt lk 21 „Kas mul on seo-
tud ettevõte?”)
8
VKE MÄÄRATLEMISE PROTSESSI
ÜLEVAADE
Protsess, mille raames tehakse kindlaks, kas ettevõte on VKE või mitte, koosneb neljast sammust.
1. samm. Kas mul on ettevõte?
VKEna kvalifitseerumiseks tuleb esimese sammuna kindlaks teha, kas
tegemist on ettevõttega.
2. samm. Millistele kriteeriumidele
vastavust tuleb
kontrollida ning millised
on künnised?
Teise sammuna on vaja kindlaks teha kvalifitseerumistingimused ja kohaldatavad künnised.
3. samm. Mida need kriteeriumid hõlmavad?
Kolmas samm nõuab erinevate kriteeriumide tähenduse tõlgendamist ja nende nõuetekohast kohal-
damist.
4. samm. Kuidas neid andmeid arvutada?
Neljanda sammuna on vaja välja selgitada, milliseid andmeid tuleb arvesse võtta ja künniste taus-
tal hinnata ning millises ulatuses või proportsioonis seda teha tuleb. Selleks peab ettevõte kõigepealt
kindlaks tegema, kas ta on autonoomne ettevõte, partnerettevõte või seotud ettevõte.
9
Kas mul
on ettevõte?
(Artikkel 1) 1. samm
VKEna kvalifitseerumiseks tuleb esimese sam-
muna kindlaks teha, kas tegemist on ettevõt-
Praktikas tähendab see, et ettevõttena võib käsi-
tada füüsilisest isikust ettevõtjaid, pereettevõt-
tega. teid, ühinguid ja ühendusi või mis tahes muid
üksusi, mis tegelevad korrapärase majandus
Määratluse kohaselt on ettevõte „majandus tegevusega.
tegevusega tegelev mis tahes üksus olenemata
selle õiguslikust vormist”. See sõnastus peegel- Majandustegevuse all mõistetakse tavaliselt
dab terminoloogiat, mida Euroopa Kohus kasu- toodete või teenuste müüki konkreetse hinna
tab oma otsustes. eest konkreetsel/otsesel turul.
Määrav tegur on majandustegevus, mitte õigus-
lik vorm.
2. samm
10
Millistele kriteeriumidele
vastavust tuleb
kontrollida ning millised
on künnised?
(Artikkel 2)
VKE määratluses võetakse arvesse järgmist Mikro- ning väikeste ja keskmise suurusega ette-
kolme kriteeriumi: võtete kategooria hõlmab ettevõtteid:
àà töötajate arv; ààkellel on vähem kui 250 töötajat ning
àà aastakäive; ààkelle aastakäive ei ole suurem kui 50 miljo-
àà aasta bilansimaht. nit eurot või kelle aasta bilansimaht ei ületa
43 miljonit eurot.
Aastakäive
< või =
50 miljonit eurot
ja või
Töötajate arv
Töötajate arv <250
Bilansimaht
< või =
43 miljonit eurot
VKEde MÄÄRATLUST KÄSITLEV TEATMIK 11
Selleks et ettevõtet saaks käsitada VKEna, peab Määratlemisel on selline valikuvõimalus antud
olema täidetud töötajate arvu kriteerium. Samas sellepärast, et kaubandus- ja turustussektori
võib ettevõte ise valida, kas täidetakse käibe või ettevõtete käive on loomupäraselt suurem kui
siis bilansimahu ülemmäära kriteerium. Ettevõte tootmissektori ettevõtetel. Andes võimaluse
ei pea täitma mõlemat kriteeriumi ning võib valida selle kriteeriumi ja ettevõtte üldist jõukust
ületada ühe ülemmäära, ilma et see mõjutaks näitava bilansimahtu käsitleva kriteeriumi vahel,
tema VKE staatust. tagatakse, et eri majandusharude VKEsid kohel-
dakse õiglaselt.
Võrreldes oma andmeid kolme kriteeriumi puhul
ette nähtud künnistega, on ettevõttel võimalik
Milliseid andmeid tuleks
kindlaks teha, kas ta on mikro-, väike või kesk-
kasutada? mise suurusega ettevõte.
Arvutuste tegemisel peaksite
ààMikroettevõtted on ettevõtted, kes anna-
kasutama viimases heakskiidetud
vad tööd kuni kümnele inimesele ja kelle aas-
raamatupidamise aastaaruandes
takäive või aastabilansi kogumaht ei ületa
sisalduvaid andmeid. Uus ettevõte,
2 miljonit eurot.
kellel heakskiidetud raamatupidamise
aastaaruanne veel puudub, peaks ààVäikeettevõtted on ettevõtted, kes annavad
esitama deklaratsiooni, mis sisaldab tööd kuni 50 inimesele ja kelle aastakäive
majandusaasta käigus heas usus või aastabilansi kogumaht ei ületa 10 miljo-
koostatud prognoosi2 (äriplaani kujul). nit eurot.
Äriplaan peaks hõlmama kogu perioodi ààKeskmise suurusega ettevõtted on ette-
(majandusaastaid) kuni ajani, mil võtted, kes annavad tööd kuni 250 inimesele
üksusel tekib käive (vt soovituse lisa ja kelle aastakäive ei ületa 50 miljonit eurot
artikkel 4, lk 40). või aastabilansi kogumaht 43 miljonit eurot.
2
Toetavate dokumentide kohta leiate lisateavet
sõnaseletustest.
Künnised (Artikkel 2)
Töötajate arv:
Ettevõtte Aasta
aasta tööühik Aastakäive või bilansimaht
kategooria
(ATÜ)
Keskmise või
suurusega < 250 ≤ 50 miljonit eurot ≤ 43 miljonit eurot
ettevõte
või
Väikeettevõte < 50 ≤ 10 miljonit eurot ≤ 10 miljonit eurot
või
Mikroettevõte < 10 ≤ 2 miljonit eurot ≤ 2 miljonit eurot
12
Mida need
kriteeriumid
endast kujutavad?
1. kriteerium: töötajate arv
(Artikkel 5)
3. samm Keda ei arvata
töötajate hulka?
Töötajate arv on kohustuslik kriteerium, et teha ààPraktikandid ja üliõpilased, kes on praktika- või
kindlaks, kas ettevõtet on võimalik käsitada kutseõppelepingu alusel kutseoskusi oman
VKEna, ning kui tegemist on VKEga, siis milli- damas;
sesse kategooriasse ta kuulub. Kui ettevõte sel- ààrasedus- ja sünnituspuhkusel või lapsehool-
lele kriteeriumile ei vasta, siis ei saa teda VKEna duspuhkusel olevad töötajad.
käsitada.
Kes arvatakse
töötajate hulka?
Töötajate arvu käsitleva kriteeriumiga on hõl-
matud täiskohaga, osalise tööajaga, ajutised ja
hooajalised töötajad, sealhulgas järgmised isi-
kud:
Kuidas määratleda
ààtöötajad;
töötaja?
Kohaldatakse liikmesriigi tööõigusnorme.
ààisikud, kes töötavad ettevõtte heaks ja kes
Need on riigiti erinevad näiteks ajutiste
on sellesse ettevõttesse lähetatud ning keda
töötajate puhul, kes töötavad sõltumatu
käsitatakse liikmesriigi õiguse alusel töötaja-
töövõtjana või kes on palgatud ajutiselt
tena (nende hulka võivad olla arvatud ka aju-
tööhõiveagentuuri vahendusel. Selleks
tised töötajad);
et teada saada, kuidas Teie riigi
ààomanikud-tegevjuhid; õigusnormides on „töötaja” mõiste
ààettevõtte korrapärases tegevuses osale- määratletud, peaksite ühendust võtma
vad partnerid, kes saavad ettevõttest raha- oma riigi ametiasutustega.
list kasu.
VKEde MÄÄRATLUST KÄSITLEV TEATMIK 13
Töötajate arvu väljendamine
Töötajate arvu väljendatakse aasta tööühi- isikute töö, kes ei töötanud terve aasta, osa-
kutes (ATÜ). Üheks ühikuks loetakse kogu lise tööajaga isikute ja hooajatöötajate töö
vaatlusaasta jooksul ettevõttes või selle võetakse arvesse ATÜ murdosadena.
nimel täiskohaga töötanud isik. Nende
2. ja 3. kriteerium: aastakäive
ja bilansimaht (Artikkel 4)
Aastakäive Aastabilansi kogumaht
Aastakäibe kindlaksmääramiseks leitakse tulu, Aastabilansi kogumaht näitab ettevõtte pea-
mille ettevõte sai asjaomasel aastal toodete miste varade väärtust4.
müügist ja teenuste osutamisest oma tava
pärase tegevuse tulemusel ning millest on
maha arvatud kõik mahahindlused. Käive ei
tohiks sisaldada käibemaksu ega muid kaud
seid makse3.
4
Lisateavet leiate nõukogu 25. juuli 1978. aasta direk-
3
Vt nõukogu 25. juuli 1978. aasta direktiivi 78/660/EMÜ tiivi 78/660/EMÜ (mis põhineb asutamislepingu artikli 54
(mis põhineb asutamislepingu artikli 54 lõike 3 punktil g lõike 3 punktil g ja käsitleb teatavat liiki äriühingute raa-
ja käsitleb teatavat liiki äriühingute raamatupidamise aas- matupidamise aastaaruandeid) 2. peatüki artikli 12 lõi-
taaruandeid) artikkel 28 (EÜT L 222, 14.8.1978, lk 11–31). kest 3 (EÜT L 222, 14.8.1978, lk 11–31).
14
Mis juhtub, kui ettevõte ületab teatava künnise?
Artikli 4 lõikega 2 tagatakse stabiilsus ja kindlustunne ettevõtetele, kelle näitajad
on ülemmäärade lähedal ja kellel on oht neid erandlikul aastal ja/või ebastabiilsel
turul ületada. Seega, kui ettevõte ületab vaatlusaastal töötajate arvuga seotud või
rahalised ülemmäärad, ei mõjuta see tema olukorda ning ta säilitab VKE staatuse, mis
tal oli majandusaasta alguses. Ta kaotab selle staatuse, ületades ülemmäärad kahel
järjestikusel aruandeperioodil.
Samas võib ettevõte saada VKE staatuse, kui ta oli varem suur ettevõte, kuid tema
näitajad langesid ülemmääradest allapoole ja jäid sinna kaheks järjestikuseks
aruandeperioodiks.
Juhtum nr N (vaatlusaasta)5 N–1 N–2 VKE staatus
1 VKE mitte-VKE mitte-VKE mitte-VKE
2 VKE VKE mitte-VKE VKE
3 VKE VKE VKE VKE
4 VKE mitte-VKE VKE VKE
5 mitte-VKE VKE VKE VKE
6 mitte-VKE mitte-VKE VKE mitte-VKE
7 mitte-VKE VKE mitte-VKE mitte-VKE
8 mitte-VKE mitte-VKE mitte-VKE mitte-VKE
5
Viimane heakskiidetud aruandeperiood.
VKE määratlust käsitleva artikli 4 lõike 2 eesmärk on tagada, et kasvavaid ettevõtteid ei
karistataks VKE staatuse kaotusega, välja arvatud juhul, kui nad ületavad asjaomaseid
künniseid püsivalt. Seda eesmärki silmas pidades ei kohaldata artikli 4 lõiget 2 nende
ettevõtete suhtes, kes ületavad asjaomased VKE staatusega seotud künnised ühinemise
või omandamise tulemusel omandisuhetes toimunud selliste muutuste tõttu, mida ei
peeta tavaliselt ajutiseks ja mis ei tulene volatiilsusest.
Ettevõtteid, mille puhul toimub omandisuhete muutus, tuleb hinnata nende omakapitali
sellise struktuuri põhjal, mis valitses tehingu toimumise hetkel, mitte viimase
majandusaasta aruande koostamise hetkel6. Seetõttu võidakse VKE staatus kaotada kohe.
6
Vt komisjoni 18. detsembri 2012. aasta otsuse 2012/838/EL punkti 1.1.3.1 alapunkti 6e.
15
Kuidas
neid
andmeid
arvutada? 4. samm
Selleks, et leida andmed, mida tuleks arvesse
võtta ja künniste valguses hinnata, peab ette-
võte kõigepealt kindlaks tegema, kas ta on:
Kaaluda tuleb ettevõtte kõiki suhteid (otseseid
või kaudseid) teiste ettevõtetega. Nende ettevõ-
tete geograafiline päritolu või tegevusvaldkond
ààautonoomne ettevõte (kõige tavapärasem ei oma tähtsust7. Käesolevas teatmikus esita-
kategooria); tud näited selgitavad, mil määral tuleb suhteid
arvesse võtta.
ààpartnerettevõte või
ààseotud ettevõte. Pange tähele, et ettevõtteid, kes koostavad
konsolideeritud aastaaruande või kelle and
Arvutused on kõigi nende kolme ettevõtteliigi med lisatakse teise e ttevõtte konsolideeri
puhul erinevad ja nende põhjal selgub lõpuks, tud aastaaruandesse täieliku konsoli
kas ettevõte vastab VKE määratluses keh- deeri
mise teel, käsitatakse tavaliselt
testatud erinevatele ülemmääradele. Olu- seotud ettevõtetena8.
korrast olenevalt peab ettevõte arvesse
võtma järgmist:
ààvaid teda ennast käsitlevaid
andmeid;
àà partnerettevõtte korral pro-
portsionaalset osa andme
test;
ààettevõttega seotud
kõigi ettevõtete
kõiki andmeid.
7
Ent kui seos tekib füüsiliste isikute kaudu, on turgudel, kus
ettevõtted tegutsevad, otsustav tähtsus.
8
Konsolideerimise kohta leiate lisateavet sõnaseletustest.
16
Kas mul on Määratlus
autonoomne ettevõte? Ettevõte on autonoomne, kui:
(Artikli 3 lõige 1) ààta on täielikult iseseisev, s.t tal ei ole osalust
teistes ettevõtetes ja
ààühelgi ettevõttel ei ole osalust selles ettevõt-
tes;
või
ààtalle kuulub vähem kui 25% kapitalist või
hääleõigustest (olenevalt sellest, kumb neist
on suurem) ühes või enamas muus ettevõt-
tes, ja/või
ààkõrvaliste isikute osalus ettevõttes ei ole suu-
rem kui 25% kapitalist või hääleõigustest
(olenevalt sellest, kumb neist on suurem);
või
ààta ei ole seotud teise ettevõttega füüsilise
isiku kaudu artikli 3 lõike 3 tähenduses.
Autonoomne ettevõte MÄRKUS
ei ole teise ettevõtte partner ega seotud • Kui ettevõttel on mitu investorit, kellel
mõne teise ettevõttega kõigil on alla 25% osalus ettevõttes,
(vt Artikli 3 lõige 1, lk 35), on võimalik, et ettevõte on ikkagi
vt näiteid kaudse partnerluse kohta lk 25, autonoomne, tingimusel et need investorid
26 ja 29. ei ole üksteisega seotud, nagu on
kirjeldatud lk 21 osas „Kas mul on seotud
ettevõte?”.
• Kui investorid on seotud, võib ettevõtet
käsitada partnerettevõtte või seotud
Minu ettevõte ettevõttena olenevalt selle ettevõtte
on täiesti konkreetsest olukorrast (vt lk 18 „Kas mul
sõltumatu on partnerettevõte?” ja lk 21 „Kas mul on
seotud ettevõte?”).
või
<25% <25%
Minu
ettevõttel Teine ette
on vähem kui võte omab
Teine 25% (kapitalist või Minu minu ettevõttes
ettevõte hääleõigustest) ettevõte vähem kui 25%
teises ette osalust
võttes
ja/või
VKEde MÄÄRATLUST KÄSITLEV TEATMIK 17
Arvesse võetavate andmete ààavalik-õiguslikud investeerimiskorporatsioo-
nid, äriinglid9;
kindlakstegemine (Artikli 6
lõige 1) ààülikoolid ja mittetulunduslikud uurimiskesku
sed;
Kui ettevõte on autonoomne, kasutab ta mää- ààinstitutsionaalsed investorid, sealhulgas
ratluse artiklis 2 nimetatud künnistele vastavuse regionaalarengufondid;
kindlakstegemiseks vaid tema enda aastaaruan-
ààautonoomsed kohalikud omavalitsused, mille
des sisalduvat töötajate arvu ja finantsandmeid.
aastaeelarve on alla 10 miljoni euro ja kus on
alla 5000 elaniku.
Erandid (Artikli 3 lõike 2
punktid a–d) Ühel eespool nimetatud investoril või mitmel
neist võib individuaalselt olla kuni 50% osalus
Ettevõtet võib käsitada siiski autonoomsena – ja ettevõttes, tingimusel et ta/nad ei ole üksikult
seega ettevõttena, millel puuduvad partnerette- või koos seotud asjaomase ettevõttega (seoses
võtted – isegi juhul, kui mõni järgmist liiki inves- mõistega „seotud ettevõte” vt lk 21 „Kas mul on
tor on saavutanud või ületanud 25% künnise: seotud ettevõte?”).
9
Vt sõnaseletused. Äriinglite rahaline osalus ühes ettevõt-
tes peab jääma alla 1 250 000 euro.
Erand
Ettevõtte võib ikkagi liigitada autonoomseks ettevõtteks, kui mõni järgmist
liiki investor omab 25–50% ettevõtte kapitalist või hääleõigustest
Riskikapitali 25–
ettevõte 50%
25–
Ülikool
50%
Institutsio- 25–
naalne investor 50%
Väike
autonoomne 25–
kohalik 50%
omavalitsus
18
Kas mul on Määratlus
partnerettevõte? Ettevõte on partnerettevõte, kui:
(Artikli 3 lõige 2) ààettevõttele kuulub 25% või rohkem teise
Seda liiki suhte puhul on tegemist ettevõttega, ettevõtte kapitalist või hääleõigustest ja/või
kellel on teatav finantspartnerlus teiste ette teisel ettevõttel on 25% või suurem osalus
võtetega, kuigi ühel ettevõttel ei ole otsest ega asjaomases ettevõttes; ning
kaudset kontrolli teise üle. Partnerettevõtted on ààettevõte ei ole seotud teise ettevõttega
ettevõtted, kes ei ole ei autonoomsed ega ka (vt lk 21 „Kas mul on seotud ettevõte?”). See
teineteisega seotud. tähendab muu hulgas, et ettevõttele ei kuulu
teise ettevõtte (või vastupidi) hääleõigustest
üle 50%.
Näiteid kaudse partnerluse kohta leiate alates lk
25.
Partnerettevõte
= või >25%
Minu ette
võttel on
vähemalt 25%
(kapitalist või hääle
Teine õigustest) teises ja/või
ettevõttes
ettevõte
= või >25%
Teine ette
võte omab
minu ettevõttes
Minu vähemalt 25%
ettevõte osalust
VKEde MÄÄRATLUST KÄSITLEV TEATMIK 19
Arvesse võetavate andmete Käitumine riiklike asutuste
kindlakstegemine korral (Artikli 3 lõige 4)
(Artikli 6 lõiked 2, 3 ja 4)
Ettevõtet ei saa määratluse kohaselt käsitada
Partnerettevõtte puhul peab asjaomane ette- VKEna, kui 25% või enam tema kapitalist või
võte VKE staatuse määramisel lisama oma hääleõigustest on otseselt või kaudselt ühe või
andmetele proportsionaalse osa oma partneri mitme riikliku asutuse ainu- või ühiskontrolli all.
töötajate arvust ja finantsandmetest. See pro- Selline säte on kehtestatud seetõttu, et riigi osa-
portsionaalne osa kajastab omatavate aktsiate lus võib anda ettevõtetele teatava – eelkõige
või hääleõiguste protsendimäära, olenevalt sel- rahalise – eelise teiste erakapitalist rahastata-
lest, kumb neist on suurem. vate ettevõtete ees. Lisaks ei ole sageli võimalik
arvutada riiklike asutuste asjaomaste töötajate
Näiteks kui ettevõtte osalus teises ettevõttes arvu ja finantsandmeid.
on 30%, lisab see ettevõte oma andmetele
30% partnerettevõtte töötajate arvust, käibest Selle eeskirjaga ei ole hõlmatud lk 17 loetletud
ja bilansimahust. Mitme partnerettevõtte korral selliste investorite liigid – näiteks ülikoolid või
tuleb samasugune arvutus teha iga partnerette- sõltumatud kohalikud omavalitsused –, kellel on
võtte kohta, mis asub asjaomasest ettevõttest liikmesriigi õiguse kohaselt riikliku asutuse staa-
tootmisahelas vahetult ees- või tagapool. tus. Selliste investorite osakaal ettevõttes võib
ulatuda maksimaalselt 50%ni ettevõtte hääle
Lisaks tuleb arvesse võtta proportsionaalne osa õigustest. Kui hääleõiguste osakaal on suurem
iga sellise ettevõtte andmetest, mis on seotud kui 50%, ei saa ettevõtet käsitada VKEna.
ettevõtte partnerettevõtetega. Samas ei tule
arvesse võtta asjaomase ettevõtte partnerette
võtte partnerite andmeid (vt näide nr 2 lk 26).
Juhtumipõhiselt võib vaja minna lisaandmeid (nt
omakapitali konsolideerimisel), et teha kindlaks
suhted hinnatava ettevõtte ja võimalike part
nerettevõtete või seotud ettevõtete vahel.
20
Kuidas arvutada Minu ettevõttele A kuulub 33% ettevõttest C ja
partnerettevõtete 49% ettevõttest D, samas kui ettevõtte B osalus
minu ettevõttes on 25%.
andmeid?
Oma töötajate arvuga seotud andmete ja finant-
(Allpool esitatud protsendid on pelgalt
sandmete arvutamiseks lisan ma oma koguand-
illustratiivsed. Täiendavad näited on esitatud
lk 25–30.) metele ettevõtete B, C ja D andmete asjaomase
protsendi.
Minu andmed kokku = 100% ettevõttest A +
25% ettevõttest B + 33% ettevõttest C + 49%
ettevõttest D.
Minu andmed
kokku
25%
ettevõttest B
Ettevõte B
25%
100%
ettevõttest A
Minu ettevõte (A)
33%
ettevõttest C 33%
49%
49%
ettevõttest D Ettevõte C Ettevõte D
VKEde MÄÄRATLUST KÄSITLEV TEATMIK 21
Kas mul on seotud Määratlus
ettevõte? (Artikli 3 Kaks või enam ettevõtet on seotud, kui nad on
lõige 3) ühes allpool loetletud suhtes:
Seotud ettevõtted on ettevõtted, mis moodusta- ààettevõte omab teises ettevõttes aktsionäride
vad rühma, sest ühele ettevõttele kuulub otsene või osanike häälteenamust;
või kaudne kontroll teise ettevõtte üle häälte ààettevõttel on õigus ametisse määrata või
enamuse või võimaluse kaudu rakendada teise ametist vabastada enamikku teise ettevõtte
ettevõtte suhtes valitsevat mõju. haldus-, juht- või järelevalveorganite liikme-
test;
ààettevõttel on õigus rakendada teise ettevõtte
suhtes valitsevat mõju vastavalt teise ette-
võttega sõlmitud lepingule või selle asuta-
mislepingule või põhikirjale;
ààettevõttel on vastavalt kokkuleppele ainu-
kontroll teise ettevõtte osanike või liikmete
enamuse hääleõiguste üle.
Aga frantsiisid? Seotud ettevõtte tüüpiline näide on täielikult
ettevõttele kuuluv tütarettevõtja.
Kaks frantsiisiga ettevõtet ei pruugi
ilmtingimata olla seotud. See sõltub Kui seda laadi suhe tekib ühele või mitmele (ühi-
konkreetse frantsiisilepingu tingimustest. selt tegutsevale) üksikisikule kuuluva omandi
Ettevõtteid käsitatakse seotuna siiski kaudu, käsitatakse ettevõtteid seotuna, kui nad
juhul, kui lepinguga kaasneb üks neljast tegutsevad samal turul või lähiturgudel10.
eespool kirjeldatud suhtest.
10
Lisateavet leiate sõnaseletustest.
Üks füüsiline isik
või mitu ühiselt
tegutsevat füüsilist isikut või
>50% >50%
B
Minu ettevõte Seotud Teine
(A) ettevõte
samal või
lähiturul
Minu andmed kokku
= 100% ettevõttest A + 100% ettevõttest B
22
Arvesse võetavate andmete Enamikus liikmesriikides peavad sellised ettevõt-
ted seaduse kohaselt koostama konsolideeritud
kindlakstegemine
aastaaruande või konsolideeritakse selliste ette-
(Artikli 6 lõiked 2, 3 ja 4)
võtete andmed täiel määral teise ettevõtte aas-
Seotud ettevõtete puhul tuleb asjaomase ette- taaruandesse.
võtte andmetele lisada kõik seotud ettevõtte Kui ettevõte ei koosta konsolideeritud aastaaru-
andmed, et teha kindlaks, kas asjaomane ette- annet ning ettevõte, millega asjaomane ettevõte
võte vastab määratluses ette nähtud töötajate on seotud, on omakorda seotud teise ettevõttega
arvu ja finantsnäitajate ülemmääradele. (partnerluse kaudu), peab asjaomane ettevõte
lisama kõik kõigi seotud ettevõtete andmed ja pro-
portsionaalse osa partnerettevõtete andmetest.
Kuidas arvutada seotud Minu ettevõttele A kuulub 51% ettevõttest C ja
100% ettevõttest D, samas kui ettevõtte B osa-
ettevõtete andmeid? lus minu ettevõttes on 60%.
(Allpool esitatud protsendid on pelgalt Kuna osalus on kõigil juhtudel üle 50%, võtan
illustreerivad. Täiendavad näited on esitatud
ma töötajate arvu ja finantsnäitajatega seotud
lk 25–30.)
künniste arvutamisel arvesse kõigi nelja ette-
võtte kõik andmed.
Minu andmed kokku = 100% ettevõttest A
+ 100% ettevõttest B + 100% ettevõttest C +
100% ettevõttest D.
Minu andmed
kokku
100%
Ettevõte B
ettevõttest B
60%
100%
ettevõttest A
Minu ettevõte (A)
100%
ettevõttest C 100%
51% Ettevõte D
100%
ettevõttest D Ettevõte C
VKEde MÄÄRATLUST KÄSITLEV TEATMIK 23
Kokkuvõte: milliseid
andmeid tuleks
arvesse võtta?
Olenemata sellest, kas ettevõte koostab konsoli-
deeritud aastaaruande või mitte, peaksid lõpuks
arvesse võetavad andmed hõlmama järgmist:
ààpartnerettevõtete andmed;
ààseotud ettevõtete andmed;
ààpartnerettevõtetega seotud ettevõtete and-
med;
ààseotud ettevõtetega seotud ettevõtete and-
med;
ààseotud ettevõtete partnerettevõtete andmed.
Partnerettevõtete suhteid nende partneritega ei
pea arvesse võtma.
Lk 25–30 esitatud näited illustreerivad keeruli-
semates olukordades tehtavaid arvutusi.
Kuidas on lood partnerettevõtete
partnereid käsitlevate andmetega?
Selleks et vältida keerulisi ja lõputuid arvutusi, sisaldab määrat
lus reeglit, et kui partnerettevõttel on omakorda p artnerettevõtted,
tuleb arvesse võtta vaid nende partnerettevõtete andmeid, mis
asuvad asjaomasest ettevõttest tootmisahelas vahetult ees- või
tagapool (vt artikli 6 lõige 2 lk 43 ning lk 26 esitatud näide nr 2).
Mis saab siis, kui partnerettevõte
on seotud teise ettevõttega?
Sel juhul tuleb partnerettevõtte andmetele lisada kõik seotud
ettevõtte andmed (vt lk 21 „Kas mul on seotud ettevõte?”).
Sel juhul peaks asjaomane ettevõte lisama oma andmetele
partnerettevõtte andmetest tema osalusega võrdelise osa
(vt artikli 6 lõige 3 lk 43 ning lk 22 „Kuidas arvutada seotud
ettevõtete andmeid?”).
24
KOKKUVÕTE
Euroopa Komisjon usub, et VKE määratlus on Komisjon loodab, et käesolev läbivaadatud
oluline vahend VKEde arengu ja edukuse toe- teatmik on VKEdele kasulik ning et väga suur
tamisele suunatud tõhusate meetmete ja prog- osa ettevõtetest saab kasu meetmetest, mille
rammide rakendamiseks. Sellepärast kutsub Euroopa, riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi
komisjon liikmesriike koos Euroopa Investeeri- asutused on võtnud kooskõlas selle määratlu-
mispanga ja Euroopa Investeerimisfondiga üles sega.
kohaldama seda määratlust võimalikult laialda-
selt.
Te ei ole VKE? Teil on siiski võimalik saada toetust
Kuigi see teatmik on keskendunud VKEdele, on olemas väga palju rahastamismeetmeid ja
toetusprogramme, mis on suunatud ettevõtetele, kes ei kvalifitseeru VKEna.
Veebisait „Teie Euroopa” pakub teavet rahastamisprogrammide kohta ning juhatab Teid
asjakohase registreerimistoeni, kui see peaks vajalik olema ja kui selline tugi on olemas.
http://europa.eu/youreurope/business/funding-grants/eu-programmes/index_et.htm
Määratlust võidakse tulevikus muuta. Vajaduse
korral kohandab komisjon seda määratlust järg-
mistel aastatel, et võtta arvesse saadud koge-
musi ja majanduslikku arengut kogu Euroopa
Liidus.
2003. aasta soovituse tekst ja näidisdeklarat-
sioon on esitatud lk 38 ja järgnevatel lehekül-
gedel.
VKEde MÄÄRATLUST KÄSITLEV TEATMIK 25
Näide nr 1 Olukord
Minu ettevõte A on seotud ettevõttega B 60% osaluse kaudu, mis ettevõt-
tel B on minu ettevõttes.
Seos kahe Ent ettevõttel B on kaks partnerettevõtet, nimelt ettevõtted C ja D, kellele
partner kuulub vastavalt 32% ja 25% ettevõttest B.
ettevõttega
Arvutus
Oma andmete arvutamiseks pean lisama oma ettevõtte andmetele 100%
ettevõtte B andmetest ning 32% ettevõtte C andmetest ja 25% ette
võtte D andmetest.
Minu andmed kokku = 100% ettevõttest A + 100% ettevõttest B + 32%
ettevõttest C + 25% ettevõttest D.
Minu andmed
kokku
32%
ettevõttest C
Ettevõte C Ettevõte D
25%
ettevõttest D
Partner Partner
32% 25%
100%
ettevõttest B
Ettevõte B
Seotud
60%
100%
ettevõttest A
Minu ettevõte
(A)
26
Näide nr 2 Olukord
Ettevõtted B ja C on mõlemad minu ettevõtte A partnerettevõtted, sest
neil mõlemal on 38% osalus minu ettevõttes. Kuid ettevõte B on seotud
Kaudne ka ettevõttega D 60% osaluse kaudu ning ettevõtted C ja E on partner
partner ettevõtted (40%).
ja seotud Arvutus
ettevõte Oma andmete arvutamiseks pean ma oma ettevõtte andmetele lisama
38% ettevõtete B ja D liidetud andmetest (sest ettevõtted B ja D on seotud)
ning vaid 38% ettevõtte C andmetest. Ma ei pea võtma arvesse ettevõtte E
andmeid, sest see partnerettevõte ei asu minu ettevõttest tootmisahelas
vahetult eespool (vt lk 19 „Arvesse võetavate andmete kindlakstegemine”).
Minu andmed kokku = 100% ettevõttest A + 38% (ettevõte B + ette-
võte D) + 38% ettevõttest C.
Minu andmed
kokku
38% Ettevõte D Ettevõte E
ettevõttest D
Seotud Partner Stopp
ARVUTUS
38%
ettevõttest B 60% 40%
38% Ettevõte B Ettevõte C
ettevõttest C
Partner Partner
38% 38%
100% Minu ettevõte (A)
ettevõttest A
VKEde MÄÄRATLUST KÄSITLEV TEATMIK 27
Näide nr 3 Olukord
Minu ettevõttel A on kolm investorit, nimelt ettevõtted B, C ja D, kellest
igaühele kuulub 20% minu ettevõtte kapitalist või hääleõigustest. Need
Seotud investorid on omavahel seotud, moodustades seotud ettevõtete rühma:
ettevõtete ettevõttel B on 70% osalus ettevõttes C, kellel omakorda on 60% osalus
ettevõttes D.
rühm
Arvutus
Oma andmeid arvutades näib esmapilgul, et minu ettevõte A jääb auto-
noomseks, sest igale investorile kuulub vähem kui 25% minu ettevõttest.
Kuid kuna ettevõtted B, C ja D on omavahel seotud, omavad nad rühmana
60% minu ettevõttest. Sellepärast pean ma lisama oma ettevõtte andme-
tele 100% ettevõtete B, C ja D andmetest.
Minu andmed kokku = 100% ettevõttest A + 100% ettevõttest B + 100%
ettevõttest C + 100% ettevõttest D.
Minu andmed
kokku
100% Seotud Seotud
ettevõttest B
70% 60%
100%
Ettevõte B
ettevõttest C
100% Ettevõte C Ettevõte D
ettevõttest D
Esmapilgul
autonoomne,
kuid seotud
20% rühmaga
20% 20%
100%
ettevõttest A Kapital või hääleõigused
Minu ettevõte (A)
28
Näide nr 4 Olukord
Ettevõtted B, C ja D on kõik minu ettevõtte A partnerettevõtted ning nende
Riiklikud ja/ osalus minu ettevõttes on vastavalt 25%, 30% ja 25%. Kuid ettevõte B on
ülikool ja ettevõte D institutsionaalne investor, nad ei ole omavahel seotud
või institut ning nende individuaalne osa hääleõigustest ei ületa 50%. Nad on kantud
sionaalsed erandite loetellu (soovituse artikli 3 lõike 2 punktid a–d) ning seega nende
partnerid, andmeid ei võeta arvutustes arvesse.
kes jäetakse Arvutus
arvutustest Oma andmete arvutamiseks pean ma kaasama vaid 100% enda andme-
välja test ja 30% ettevõtte C andmetest.
Minu andmed kokku = 100% ettevõttest A + 30% ettevõttest C.
Minu andmed
kokku
30% Ettevõte C
ettevõttest C
Ettevõte B Ettevõte D
(erand, mis on ette (erand, mis on ette
nähtud artikli 3
lõike 2 Partner Partner nähtud artikli 3
lõike 2
punktides a–d) punktides a–d)
30%
100%
ettevõttest A 25% 25%
Minu ettevõte
(A)
VKEde MÄÄRATLUST KÄSITLEV TEATMIK 29
Näide nr 5 Olukord
Ettevõtted B, C ja D on kõik minu ettevõtte A partnerettevõtted ning nende
Seotud osalus minu ettevõttes on vastavalt 25%, 25% ja 30%. Kuigi ettevõte B
on ülikool ja ettevõte D avalik-õiguslik investeerimiskorporatsioon, on nad
riiklikud ja/ omavahel seotud ning neile kuulub kokku 55% hääleõigustest, millega on
või institut ületatud eranditega seoses kehtestatud 50% künnis. Seega tuleb nende
andmed kaasata arvutustesse.
sionaalsed
partnerid, Arvutus
keda ei jäeta Oma andmete arvutamiseks pean ma lisama 100% oma andmetest, 25%
arvutustest ettevõtte C andmetest ning samuti ettevõtetele B ja D ühiselt kuuluva osa-
luse, s.t 55% osalusest/hääleõigustest. Kuna ettevõtetele B ja D kuulub
välja ühiselt 55% hääleõigustest, pean ma lisama 100% nende andmetest.
Märkus: kui seotud üksused on mõlemad riiklikud asutused või seotud riik-
like asutustega, siis minu ettevõte ei kvalifitseeru VKEna (kohaldada tuleb
hoopis soovituse lisa artikli 3 lõiget 4).
Minu andmed kokku = 100% ettevõttest A + 100% ettevõttest B + 25%
ettevõttest C + 100% ettevõttest D
Minu andmed
kokku
Seotud
100%
ettevõttest D
Ettevõte C
25%
ettevõttest C
Ettevõte B Ettevõte D
(erand, mis on ette (erand, mis on ette
nähtud artikli 3
100% lõike 2 Partner Partner nähtud artikli 3
lõike 2
ettevõttest B punktides a–d) punktides a–d)
25%
100%
ettevõttest A 25% 30%
Minu ettevõte
(A)
30
Näide nr 6 Olukord
Ettevõte B on minu ettevõtte A partnerettevõte 25% osaluse kaudu. Ette-
võte C on ettevõtte B partnerettevõte 30% osaluse kaudu. Peale selle on
Partner minu ettevõte A seotud ettevõttega D 65% osaluse kaudu ning ettevõte E
ettevõtted on ettevõtte D partnerettevõte 25% osaluse kaudu. Ettevõttel D on seotud
ja seotud ettevõte, kellel on omakorda partnerettevõte.
ettevõtete Arvutus
partnerid Arvesse tuleb võtta proportsionaalne osa kõigi nende ettevõtete andme-
test, kes on hinnatava ettevõtte partnerettevõtted ja kes on ükskõik millise
seotud ettevõtte partnerettevõtted. Hinnatava ettevõtte partnerettevõtte
partneri andmeid ei pea siiski arvesse võtma.
Minu andmed kokku = 100% ettevõttest A + 25% ettevõttest B + 100%
ettevõttest D + 25% ettevõttest E + 100% ettevõttest F + 25% ettevõt-
test G.
Minu andmed
kokku
25%
ettevõttest E 25%
25% Ettevõte C Ettevõte E
ettevõttest G
Ettevõte G
Stopp Partner Partner
ARVUTUS
25%
ettevõttest B
100% 30% 25% 70%
ettevõttest D
Seotud
100%
ettevõttest F Ettevõte B Ettevõte D Ettevõte F
Partner Seotud
10%
100% 25% 65%
ettevõttest A
Minu ettevõte
(A)
VKEde MÄÄRATLUST KÄSITLEV TEATMIK 31
PRAEGUSE VKE MÄÄRATLUSE
JA TEATMIKUGA SEOTUD TAUST
1996. aastal võeti kasutusele esimene kogu regionaalfondide, riskikapitaliettevõtete ja äri-
ELi hõlmav VKE määratlus (komisjoni 3. aprilli inglite ning samuti väikeste kohalike auto-
1996. aasta soovitus 96/280/EÜ, mis käsitleb noomsete omavalitsuste puhul (vt lisateave
väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete mää- lk 17);
ratlust). ààedendati innovatsiooni ja parandati juurde-
pääsu teadus- ja arendustegevusele, või-
2003. aastal vaadati see läbi, et võtta arvesse
maldades ülikoolidel ja mittetulunduslikel
üldist majandusarengut ja käsitleda konkreet-
teadusuuringute keskustel omada osalust
seid, VKEdega seotud probleeme. Komisjoni, liik-
VKEdes (vt lisateave lk 17);
mesriikide, ettevõtete ühenduste ja ekspertide
vahel toimusid ulatuslikud arutelud ja ka kaks ààvõeti arvesse erinevaid ettevõtetevahelisi
avalikku konsultatsiooni, mille abil saadi läbi- suhteid.
vaatamise jaoks andmeid ja tuge. Selle protsessi
Põhimõtteliselt võetakse praeguses määratluses
tulemusel võeti vastu VKE määratluse praegune
arvesse VKE võimalust kasutada väliseid raha-
versioon.
lisi vahendeid. Ettevõtted, kes on seotud suurte
2003. aasta määratlus hõlmab paremini VKE finantsvahenditega ettevõtetega, ületavad näi-
eri kategooriaid ning erinevaid ettevõtetevahe- teks künnised ega saaks VKE staatust.
lisi suhteid. Määratlus aitab edendada innovat-
Siseturu, tööstuse, ettevõtluse ja VKEde pea-
siooni ja soodustada partnerlust, tagades samas,
direktoraat teostab korrapärast j ärelevalvet
et riiklikud kavad on suunatud nendele ettevõte-
VKE määratluse rakendamise üle. 2006. ja
tele, kes seda abi tõesti vajavad.
2009. aastal tehtud hindamiste tulemustele
VKE määratluse läbivaatamine 2003. aastal hõl- tuginedes viidi 2012. aastal läbi sõltumatu
mas peamiselt järgmist: uuring, mille käigus keskenduti sellele, kuidas
VKE määratlus praktikas toimib.
ààajakohastati künniseid, et võtta arvesse hin-
dades ja tootlikkuses toimunud arengut; VKEde demograafilistes näitajates alates
ààmäärati kindlaks rahalised ülemmäärad üha 2003. aastast toimunud suhteliselt väikesed
arvukamate mikroettevõtete jaoks, et jul- muutused, väiksema ja paremini suunatud rii-
gustada selliste meetmete võtmist, mis giabi poliitika ning enamiku sidusrühmade sei-
käsitlevad konkreetseid probleeme, millega sukohad ei õigustanud segadust, mis oleks
mikroettevõtetel tuleb eriti ettevõtte alusta- tekkinud määratluse märkimisväärse muutmise
mise etapis tegelda; tõttu. Seega jõuti 2012. aasta uuringu tulemusel
ààomakapitali kaudu rahastamine muudeti järeldusele, et tol ajal puudus vajadus vaadata
VKEde jaoks lihtsamaks, nähes ette soodus VKE määratlus põhjalikult läbi.
kohtlemise teatavate investorite, näiteks
32
Uuringu järel koostatud soovitustes tehti siiski
ettepanek selgitada eeskirjade kohaldamist näi-
teks täiendavate suuniste või VKE määratlust
käsitleva olemasoleva teatmiku ajakohastamise
kaudu. Selleks võeti ajavahemikul 2013-2014
ette teatmiku hindamine.
Hindamise tulemusel tehtud järeldused ja soovi-
tused on leidnud kajastamist käesolevas doku-
mendis.
VKEde MÄÄRATLUST KÄSITLEV TEATMIK 33
SÕNASELETUSED
Asjaomaste andmete prognoos kujutab Proportsionaalse konsolideerimise meetod –
endast deklaratsiooni, mis sisaldab majandus kasutatakse tavaliselt ühiselt kontrollitava ük
aasta jooksul heas usus koostatud prognoosi suse konsolideerimiseks. Iga konsolideeritava
(äriplaani kujul). See äriplaan peaks hõlmama osapoole bilanss sisaldab tema osalust ühiselt
kogu perioodi (majandusaastaid) kuni ajani, mil kontrollitavas varas ja tema osa kohustustest,
üksusel tekib käive. mille eest ühiselt vastutatakse. Kasumiaruanne
sisaldab tema osa ühiselt kontrollitava üksuse
Äriplaan peaks minimaalselt sisaldama finants tuludest ja kuludest. Neid ettevõtteid, kelle
prognoose kasumiaruande, bilansi ja töötajate andmed lisatakse teise ettevõtte konsolideeri
potentsiaalse arvu kohta ning kirjeldavat osa, kus tud aastaaruandesse proportsionaalse konsolid
selgitatakse, milline on ettevõtte põhitegevus ja eerimise teel, käsitatakse tavaliselt partner
tema oodatav turupositsioon. Dokumendile tuleb ettevõtetena. Esitada tuleks nende eraldiseisvad
lisada kuupäev ja selle peaks allkirjastama isik, finantsaruanded.
kellel on õigus ettevõtet esindada.
Konsolideerimine kapitaliosaluse meetodil –
Institutsionaalsed investorid. Euroopa Komis- investeering omakapitali kirjendatakse algselt
jon ei ole ametlikult määratlenud mõistet „insti- kuluna ja seejärel seda korrigeeritakse, et näi
tutsionaalsed investorid”. Neid käsitatakse siiski data investori osa seotud ettevõtte puhas
tavaliselt investoritena, kes kauplevad suurte kasumis või -kahjumis. Neid ettevõtteid, kes on
väärtpaberikogustega väga paljude individuaal- kaasatud teise ettevõtte konsolideeritud aasta
sete väikeinvestorite nimel ja kellel ei ole otsest aruandesse kapitaliosaluse meetodil, käsitatak
seost nende ettevõtete juhtimisega, kuhu nad se tavaliselt partnerettevõtetena ning ka nende
investeerivad. Mõiste „institutsionaalne investor” kohta tuleks esitada eraldiseisvad finantsaru
viitab peamiselt kindlustusettevõtjatele, pensio- anded.
nifondidele, pankadele ja investeerimisettevõtja-
tele, kes koguvad sääste ja pakuvad turul rahalisi Lähiturg / asjaomane turg. Lähiturud või tihe
vahendeid, kuid hõlmatud on ka muud liiki ins- dalt seotud külgnevad turud on turud, kus pakuta
titutsionaalsed üksused (nt heategevusfondid, vad tooted või osutatavad teenused täiendavad
sihtasutused jne). Tavaliselt on neil märkimis- üksteist või kus need tooted või teenused kuu-
väärsed varad ja nad on kogenud investorid11. luvad üldiselt samade klientide poolt samal
lõppotstarbel ostetavate toodete või teenuste
Konsolideerimine. hulka12. Samuti tuleks arvesse võtta väärtusahela
Täielik konsolideerimine – ettevõtteid, kelle and- vertikaalseid suhteid. Asjaomane turg hõlmab
med lisatakse teise ettevõtte konsolideeritud „kõiki neid tooteid ja/või teenuseid, mis tarbijate
aastaaruandesse täieliku konsolideerimise teel, seisukohast on oma iseloomulike tunnuste, hin-
käsitatakse tavaliselt seotud ettevõtetena.
12
Vt ka mitte-horisontaalsete ühinemiste hindamise suuni-
11
Vt KOM(2007) 853 (lõplik). sed (ELT C 265, 18.10.2008, lk 6).
34
dade ja otstarbekohase kasutuse Riskikapital. Riskikapitali abil
põhjal omavahel vahe tatavad rahastatakse tavaliselt ette-
ja asendatavad”. Oma võtjaid, kes on väga
roll võib olla ka pak- väikesed või oma äri
kumisega seo- tegevuse alge-
tud kaalutlustel tapis ning kelle
ning hindamise kasvu- ja laiene-
tulemus sõltub uuri mispotentsiaal on
tava konkurentsi suur. Lisaks paku-
küsimuse iseloomust. vad riskikapitalifondid
Sellepärast tuleb iga ettevõtjatele väärtus
juhtumit uurida juhtumi likke eksperditeadmisi
asjaoludest ja sellega ja oskusteavet, ärikon
seotud konkreetsest taus- takte, suurendavad kau-
tast lähtuvalt13. bamärgi väärtust ja
annavad strateegilist nõu.
Majandustegevus. Soovituse artikli 1 kohaselt Riskikapitalifondid ergutavad nendele ettevõt-
sõltub VKE staatus esiteks üksuse majanduste- jatele rahastamise võimaldamise ja nõu andmi-
gevusest, olenemata selle õiguslikust vormist. sega majanduskasvu, aitavad luua töökohti ja
Selle tulemusel võib VKE olla ka füüsilisest isi- kaasata kapitali, toetavad innovatiivsete ette-
kust ettevõtja, käsitöö või muu tegevusega võtete asutamist ja laienemist, suurendavad
tegelev pereettevõte ning samuti korrapära nende investeeringuid teadus- ja arendustege-
se majandustegevusega ühing või ühendus. vusse ning edendavad ettevõtlust, uuendustege-
Üldiselt käsitatakse majandustegevusena iga vust ja konkurentsivõimet15.
tegevust, mis hõlmab kaupade või teenuste pak-
kumist asjaomasel turul tasu eest või finants Riskikapitaliettevõte. Börsivälistesse ettevõte-
huvide vastu. tesse / riskikapitali investeeriv fond on vahend,
mis võimaldab paljude investorite varasid ühen-
Majandustegevusena ei käsitata järgmist tege- davat investeeringut ettevõtjate (investeerimis-
vust: objektiks olevate äriühingute) omakapitali ja
ààtegevus, mis ei sisalda mingit liiki rahalist omakapitaliga seotud väärtpaberitesse (näiteks
kasu (nt toetus, sotsiaalabi ja annetused); või kvaasiomakapitali). Tavaliselt on need eraõigus
ààtegevus, mille jaoks ei ole konkreetset/otsest likud ettevõtjad, kelle aktsiad ei ole noteeri-
turgu; või tud ühelgi börsil. Fond võib esineda äriühingu
ààtegevus, mille puhul saadud tulu ei saa või juriidilise jõuta kokkuleppe, näiteks usaldus-
eristada liikmete või aktsionäride isiklikust ühingu kujul. Vähesed neist on noteeritud börsil16.
tulust14. Riskikapitaliettevõtted investeerivad sooviga
saada osa aktsia väärtuse kasvust, väljudes
15
http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?
13
Komisjoni teatis asjaomase turu mõiste kohta ühenduse uri=CELEX:32013R0345&from=ET Euroopa Parlamendi
konkurentsiõiguses (EÜT C 372, 9.12.1997, lk 5–13). ja nõukogu 17. aprilli 2013. aasta määrus (EL) nr 345/
14
Seitsmendas raamprogrammis osalemise eeskirjad; 2013, Euroopa riskikapitalifondide kohta.
http://ec.europa.eu/research/participants/data/ref/fp7/ 16
http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?
164060/fp7-verification-rules_ET.pdf uri=CELEX:52007SC1719:EN:HTML
VKEde MÄÄRATLUST KÄSITLEV TEATMIK 35
investeeringust (s.t müües aktsiad) kasumiga. finantshuve ettevõttes. Vetoõigused, millega
See peaks olema lisatud põhikirja. võib kaasneda kontroll, hõlmavad tavaliselt
otsuseid sellistes küsimustes nagu eelarve,
Korporatiivseid riskikapitaliettevõtteid käsi- äriplaan, suured investeeringud või kõrgema
tatakse tavapäraste ettevõtetena (nt farmaat- juhtkonna määramine.
sia-, transpordi-, energiasektoris jne), kes valivad
ààIsegi vähemusosaluse puhul võib ainukontroll
oma lisategevuseks raha investeerimise teise
juriidiliselt esineda olukorras, kus selle osa-
ettevõttesse (tavaliselt idufirmasse), jätkates
lusega kaasnevad eriõigused (s.t tegemist
samas oma põhitegevust. Need ettevõtted ei ole
on eelisaktsiatega, millega kaasnevad eriõi-
seega seda liiki investorid, keda peetakse silmas
gused, mis võimaldavad vähemusaktsionäril
artikli 3 lõike 2 punktides a–d. Sellist lähenemis-
määrata sihtettevõtja kaubandusstrateegiat,
viisi toetatakse määruses (EL) nr 345/201317
näiteks õigus määrata ametisse rohkem kui
Euroopa riskikapitalifondide kohta, mille koha-
pooled järelevalve- või haldusnõukogu liik-
selt korporatiivsetel riskikapitaliettevõtetel ei ole
med).
õigust kasutada nimetust „EuVECA”.
ààPikaajaliste lepingute alusel saadud mõju-
Valitsev mõju. Artikli 3 lõike 3 kontekstis eelda- võim, millega kaasneb kontroll ettevõtja juh-
takse valitseva mõju olemasolu alati, kui ette- timise ja vahendite üle, nagu juhtub aktsiate
võtte tegevus- ja finantspoliitikat mõjutatakse või vara soetamise korral (näiteks riigi äriõi-
vastavalt teise ettevõtte soovidele. guse kohaselt sõlmitud organisatsioonileping
või muud liiki leping, näiteks ettevõtte rendi
Valitsevat mõju rakendava ettevõtte mõiste hõl-
leping, millega antakse omandajale kont-
mab nii riiklikke asutusi ja eraõiguslikke üksusi
roll juhtimise ja varade üle hoolimata sellest,
(olenemata nende õiguslikust vormist) kui ka
et omandiõiguste või aktsiate üleandmist ei
füüsilisi isikuid.
toimu).
Allpool on esitatud näited suhete kohta, millega ààOtsustavat mõjutamist võivad võimaldada ka
võib kaasneda valitsev mõju (tuginedes komis- väga olulised pikaajalised tarnelepingud või
joni konsolideeritud pädevusteatisele, mis käsit- tarnijate või tarbijate antav krediit.
leb nõukogu määrust (EÜ) nr 139/2004 kontrolli
kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste Äriingel. Äriinglid on eraisikud, kes ainuisiku-
üle). liselt investeerivad oma raha VKEdesse või
siis sündikaatidesse, kus tavaliselt üks äri
ààAktsionäril on vetoõigus ettevõtte stratee-
ingel võtab juhtpositsiooni. Äriinglitel puuduvad
giliste otsuste suhtes, kuigi sellel aktsionäril
tavaliselt ettevõttega perekondlikud sidemed
endal puudub võim selliste otsuste tege-
ning nad teevad oma investeerimisotsused ise,
miseks. Vetoõigused peavad olema seotud
mitte sõltumatu halduri vahendusel. Sündi-
äri-/finantspoliitikat käsitlevate strateegi-
kaadi juhtingel või üksinda investeeriv äriingel
liste otsustega ning seepärast peavad need
hoiab tavaliselt oma investeeringul pärast selle
vetoõigused olema suuremad nendest veto
tegemist silma peal, jälgides selle arengut ning
õigustest, mis tavaliselt antakse vähemus-
aktsionäridele, et kaitsta nende kui investorite
17
http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=
CELEX%3A32013R0345
36
pakkudes investeerimisobjektiks olevale ette ühiselt19. Peale selle käsitatakse kõnealuse lisa
võttele18 mentorluse kaudu oma teadmisi, koge- artikli 3 lõike 3 neljanda lõigu tähenduses ühi-
musi ja tuge. selt tegutseva rühmana füüsilisi isikuid, kes tee-
vad koostööd selleks, et mõjutada asjaomaste
Ühiselt tegutsemine. VKE määratlust käsit- ettevõtjate äriotsuseid, mis välistab omakorda
leva soovituse lisa artikli 3 lõike 3 kohaste selle, et neid ettevõtjaid saaks käsitada ükstei-
füüsiliste isikute kaudu tekkivate seoste kon- sest majanduslikult sõltumatutena. Siinkohal ei
tekstis peetakse perekondlikke sidemeid piisa- ole oluline, kas nende isikute vahel on lepinguli-
vaks järeldamaks, et füüsilised isikud tegutsevad sed suhted või mitte20.
18
Report of the chairman of the expert group on the cross-bor-
der matching of innovative firms with suitable investors
(Uuenduslike ettevõtete ja sobivate investorite piiriülese
kokkuviimise eksperdirühma eesistuja aruanne), lk 15; http://
bookshop.europa.eu/en/report-of-the-chairman-of-the-
expert-group-on-the-cross-border-matching-of-inno-
vative-firms-with-suitable-investors-pbNB3212296/;
19
Juhtum C-8: Nordbrandenburger UmesterungsWerke NUW;
pgid=Iq1Ekni0.1lSR0OOK4MycO9B0000Ir_OdQ4I; ELT L 353, 13.12.2006, lk 60.
sid=Plq_3KyOL3q_1fhMLz4he86rOYm5D6tdOIk=? 20
C-110/13: HaTeFo GmbH vs. Finanzamt Haldensleben;
CatalogCategoryID=C5gKABstvcoAAAEjZJEY4e5L ELT C 112, 14.4.2014, lk 15.
VKEde MÄÄRATLUST KÄSITLEV TEATMIK 37
LISAD
Lisades esitatud tekstid on konsolideeritud ja tõlgitud käesoleva teatmiku jaoks.
3238 SOOVITUSE TEKST
II lisa • Soovituse tekst
KOMISJON
KOMISJONI SOOVITUS,
6. mai 2003,
mis käsitleb mikroettevõtete ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete määratlust
(teatavaks tehtud numbri K(2003) 1422 all)
(EMPs kohaldatav tekst)
(2003/361/EÜ)
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON, soovitust 96/280/EÜ majanduse arenguga vastavalt selle
lisa artiklile 2 tuleb arvesse võtta arvukaid tõlgendamis-
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle ar- raskusi, mis on soovituse kohaldamisel ilmnenud. Arves-
tikli 211 teist taanet,
tades muudatuste hulka, mida praegu tuleks soovituses
ning arvestades järgmist: 96/280/EÜ teha, ning selguse huvides on otstarbekas see
soovitus asendada.
(1) Tööstusministrite nõukogu 28. mai 1990. aasta istungi
palvel nõukogule 1992. aastal esitatud aruandes tegi ko-
misjon ettepaneku piirata ühenduse tasandil kasutatavate (3) Veel tuleks selgeks teha, et vastavalt asutamislepingu ar-
väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete määratluste le- tiklitele 48, 81 ja 82, nagu neid on tõlgendanud Euroopa
vikut. Komisjoni 3. aprilli 1996. aasta soovitus Ühenduste Kohus, tuleks ettevõtteks pidada mis tahes
96/280/EÜ, mis käsitleb väikeste ja keskmise suurusega üksust, olenemata selle õiguslikust vormist, mis tegeleb
ettevõtete määratlust,1 tugines ideele, et erinevate määrat- majandustegevusega, kaasa arvatud eelkõige käsitööndu-
luste olemasolu ühenduse ja riigi tasandil võib põhjustada se ja muu tegevusega individuaalselt või perekondlikult
järjepidevusetust. Lähtudes sisepiirideta ühtse turu loogi- tegelevad üksused, isikuühingud ja majandustegevusega
kast, peaks ettevõtete kohtlemine põhinema ühistel reeg- regulaarselt tegelevad ühendused.
litel. Sellise lähenemisviisi järgimine on üha vajalikum,
arvestades mikroettevõtete ning väikeste ja keskmise suu-
rusega ettevõtete (VKE) abistamiseks mõeldud riiklike ja (4) Töötajate arvu kriteerium jääb kahtlemata üheks olulisi-
ühenduse meetmete ulatuslikku vastastoimet, näiteks seo- maks ning seda tuleb vaadelda põhikriteeriumina; kuid
ses struktuurifondide või uuringutega. See tähendab, et finantskriteeriumi kasutuselevõtmine on vältimatu, tege-
tuleb vältida olukordi, kus ühendus keskendab oma tege- maks kindlaks ettevõtte tegelikku ulatust ja toimimist
vuse teatavale VKEde kategooriale ja liikmesriigid mõne- ning positsiooni konkurentide suhtes. Siiski ei ole soovi-
le teisele kategooriale. Veel leiti, et ühesuguste määratlus- tatav kasutada ainsa finantskriteeriumina käivet, eriti
te kasutamine komisjoni, liikmesriikide, Euroopa Inves- seetõttu, et kaubandus- ja jaotussektori ettevõtetel on
teerimispanga (EIP) ja Euroopa Investeerimisfondi (EIF) nende laadi tõttu suurem käive kui tootmissektori ettevõ-
poolt parandab VKEdele suunatud poliitika järjepidevust tetel. Seetõttu tuleks käibekriteerium ühendada ettevõtte
ja tõhusust ning seega vähendab konkurentsimoonutuste üldist jõukust kajastava bilansimahu kriteeriumiga, nii et
ohtu. ühte nendest kriteeriumidest võib ületada.
(2) Liikmesriigid on soovitust 96/280/EÜ laialdaselt kohalda- (5) Käibe ülemmäär puudutab väga erineva majandustege-
nud ning selle lisas sisalduv määratlus on üle võetud ko- vusega ettevõtteid. Et mitte liigselt piirata määratluse ko-
misjoni 12. jaanuari 2001. aasta määruses (EÜ) nr haldamise kasulikkust, tuleks seda ajakohastada, arvesta-
70/2001, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja maks muutusi nii hindades kui ka tootlikkuses.
88 kohaldamist väikestele ja keskmise suurusega ettevõ-
tetele antava riigiabi suhtes.2 Peale vajaduse kohandada
(6) Bilansimahu ülemmäära osas on uute tegurite puudumi-
sel õigustatud sellise lähenemisviisi säilitamine, mille
puhul käibe ülemmäär allub nende kahe muutuja vaheli-
sel statistilisel suhtel põhinevale koefitsiendile. Statistili-
ne suundumus nõuab suuremat käibe ülemmäära suuren-
damist. Kuna suundumus on erinev, olenevalt ettevõtte
1
EÜT L 107, 30.4.1996, lk 4. suuruskategooriast, on asjakohane ka koefitsiendi korri-
2
EÜT L 10, 13.1.2001, lk 33. geerimine, et võimalikult täpselt kajastada majanduslik-
VKEde MÄÄRATLUST KÄSITLEV TEATMIK 3933
ku suundumust ning mitte karistada mikroettevõtteid ja aastaaruandeid3 (viimati muudetud Euroopa Parlamendi
väikesi ettevõtteid, võrreldes keskmise suurusega ettevõ- ja nõukogu direktiiviga 2001/65/EÜ4), artiklis 1, kui need
tetega. Mikroettevõtete ja väikeste ettevõtete puhul on tingimused on käesoleva soovituse kohaldamisel sobi-
see koefitsient väga lähedal ühele. Seega tuleb asja liht- vad. Tugevdamaks VKE omakapitali kaudu rahastamise
sustamiseks valida nende kategooriate jaoks käibe ülem- stiimuleid, kehtestati kõnealuse ettevõtte suhtes valitseva
määra ja bilansimahu ülemmäära ühtne väärtus. mõju puudumise eeldus vastavalt kriteeriumidele, mis on
ette nähtud nõukogu 25. juuli 1978. aasta direktiivi
78/660/EMÜ, mis põhineb asutamislepingu artikli 54 lõi-
(7) Nagu soovituses 96/280/EÜ, esindavad finants- ja perso- ke 3 punktil g ja käsitleb teatavat liiki äriühingute raama-
nalialased ülemmäärad maksimaalset piirmäära ning liik- tupidamise aastaaruandeid5 (viimati muudetud direktiivi-
mesriigid, EIP ja EIF võivad määrata kindlaks ühenduse ga 2001/65/EÜ), artikli 5 lõikes 3.
ülemmääradest madalamad ülemmäärad, kui nad tahavad
suunata oma meetmeid konkreetsele VKE liigile. Hal-
dusliku lihtsustamise huvides võivad liikmesriigid, EIP (12) Sobival juhul tuleks arvesse võtta ka füüsiliste isikute
ja EIF kasutada teatava poliitika rakendamisel ainult üht kaudu toimivaid suhteid ettevõtete vahel, tagamaks, et
kriteeriumi – töötajate arvu kriteeriumi. See ei kehti siis- VKEsid soosivatest reeglitest või meetmetest tuleneva-
ki konkurentsiõiguse erinevate reeglite suhtes, mille pu- test eelistest saaksid tegelikult kasu vaid need ettevõtted,
hul tuleb kasutada ja järgida ka finantskriteeriumi. kes seda tõepoolest vajavad. Piiramaks selliste olukorda-
de kontrollimist hädavajaliku miinimumiga, piirduvad
arvessevõetavad suhted asjaomaste või külgnevate turgu-
(8) Pärast 2000. aasta juunis Santa Maria da Feiras toimunud dega, kusjuures vajaduse korral lähtutakse komisjoni an-
Euroopa Ülemkogu istungjärgul Euroopa väikeettevõtlu- tud „asjaomaste turgude” määratlusest, mis on esitatud
se harta heakskiitmist tuleks paremini määratleda ka mikro- komisjoni teatises asjaomase turu mõiste kohta ühenduse
ettevõtted – ettevõtluse arendamisel ja uute töökohta- konkurentsiõiguses.6
de loomisel eriti tähtis väikeettevõtete liik.
(13) Vältimaks kunstlikku vahetegemist liikmesriigi erinevate
(9) Saamaks paremini aru VKEde tegelikust majanduslikust avalik-õiguslike asutuste vahel ja arvestades vajadust õi-
positsioonist ja kõrvaldamaks sellest kategooriast ette- guskindluse järele, peetakse vajalikuks kinnitada, et
võtterühmad, kelle majandusvõimsus võib ületada tõelis- VKE ei ole ettevõte, mille kapitalist või hääleõigustest
te VKEde oma, tuleks teha vahet eri tüüpi ettevõtete va- 25% või enam kontrollib avalik-õiguslik asutus.
hel, olenevalt sellest, kas nad on autonoomsed, kas neil
on osalusi, millega ei kaasne kontrollivat seisundit (part-
nerettevõtted), või kas nad on seotud teiste ettevõtetega. (14) Vähendamaks ettevõtete halduskulusid ning lihtsusta-
Kehtima jäetakse soovituses 96/280/EÜ märgitud kehtiv maks ja kiirendamaks selliste asjade menetlemist, mille
osaluse piirmäär – 25%, millest allpool loetakse ettevõtet puhul on vajalik VKE staatus, on asjakohane, et ettevõte-
autonoomseks. tel lubatakse oma teatavaid omadusi tõendada deklarat-
siooniga.
(10) Ergutamaks ettevõtete loomist, VKEde rahastamist oma-
kapitali kaudu ning maaelu ja kohalikku arengut, võib et- (15) Vaja on täpsustada VKE määratlemisel asjakohane tööta-
tevõtteid pidada autonoomseks hoolimata sellest, et 25% jate koosseis. Tööalase koolituse ja asenduskoolituse
või suurem osalus kuulub teatavatele investoritekategoo- arengu soodustamiseks on soovitatav töötajate arvu kind-
riatele, kellel on positiivne roll ettevõtete rahastamisel ja laksmääramisel mitte arvestada praktikante ja koolitusle-
loomisel. Kuid tingimusi nende investorite jaoks ei ole pinguga õppijaid. Samamoodi ei tuleks arvestada lapse-
varem täpsustatud. Äritegevusena regulaarselt riskikapi- hoolduspuhkuse perioode.
tali investeerivate füüsiliste isikute või nende rühmade
(„äriinglid”) juhtum väärib eraldi äramärkimist, sest
muude riskikapitali investoritega võrreldes on nende või- (16) Eri tüüpi ettevõtted, mis on määratletud vastavalt nende
me anda uutele ettevõtjatele asjakohast nõu eriti väärtus- suhetele teiste ettevõtetega, vastavad objektiivselt erine-
lik. Nende investeeringud omakapitali on täienduseks ka vatele integratsiooniastmetele. Seega on asjakohane ko-
riskikapitaliühingute tegevusele, sest nad pakuvad väik- haldada igale sellisele ettevõttetüübile nende tegevust ja
semaid summasid ettevõtte tegevuse varasemas staadiu- majandusvõimsust kajastavate määrade arvestamisel eri-
mis. nevat korda,
(11) Lihtsustamaks asja eelkõige liikmesriikide ja ettevõtete
jaoks, tuleks seotud ettevõtete määratlemisel kasutada 3
EÜT L 193, 18.7.1983, lk 1.
tingimusi, mis on sätestatud nõukogu 13. juuni 1983. aas- 4
EÜT L 283, 27.10.2001, lk 28.
ta direktiivi 83/349/EMÜ, mis põhineb asutamislepingu 5
EÜT L 222, 14.8.1978, lk 11.
artikli 54 lõike 3 punktil g ja käsitleb konsolideeritud 6
EÜT C 372, 9.12.1997, lk 5.
3440 II lisa • Soovituse tekst
SOOVITAB KÄESOLEVAGA: Artikkel 3
Käesolev soovitus asendab soovituse 96/280/EÜ alates 1. jaa-
Artikkel 1 nuarist 2005.
1. Käesolev soovitus käsitleb ühenduses ja Euroopa Majan-
duspiirkonnas kohaldatava poliitikaga seoses kasutatavat mikro-
ettevõtete ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete
määratlust.
2. Soovitatakse, et liikmesriigid, Euroopa Investeerimispank Artikkel 4
(EIP) ja Euroopa Investeerimisfond (EIF):
Käesolev soovitus on adresseeritud liikmesriikidele, EIP-le ja
a) järgiksid lisa I jaotist oma programmide puhul, mis on suu- EIF-le.
natud keskmise suurusega ettevõtetele, väikeettevõtetele või
mikroettevõtetele;
Neil palutakse 31. detsembriks 2004 teatada komisjonile kõigist
b) astuksid vajalikke samme, et võtta kasutusele lisa artiklis 7 soovituse järgimiseks võetud meetmetest ning hiljemalt 30. sep-
ettenähtud suurusklassid, eelkõige juhul, kui tegemist on jä- tembriks 2005 selle rakendamise esimestest tulemustest.
relevalvega ühenduse finantsvahendite nendepoolse kasutu-
se üle.
Artikkel 2
Lisa artiklis 2 ettenähtud ülemmäärasid tuleb pidada maksi- Brüssel, 6. mai 2003
mumväärtusteks. Liikmesriigid, EIP ja EIF võivad kindlaks
määrata madalamad ülemmäärad. Teatava poliitika elluviimisel
võivad nad otsustada kohaldada ainult töötajate arvu kriteeriu- Komisjoni nimel
mi, välja arvatud valdkondades, mida reguleerivad erinevad komisjoni liige
riigiabieeskirjad. Erkki LIIKANEN
VKEde MÄÄRATLUST KÄSITLEV TEATMIK 4135
LISA
I JAOTIS
KOMISJONI POOLT VASTU VÕETUD MIKRO-, VÄIKESTE JA KESKMISE SUURUSEGA
ETTEVÕTETE MÄÄRATLUS
Artikkel 1
Ettevõte
Ettevõte on majandustegevusega tegelev mis tahes üksus olenemata selle õiguslikust vormist. See hõlmab
eelkõige käsitöö või muu majandustegevusega tegelevaid füüsilisest isikust ettevõtjaid ja pereettevõtteid ning
korrapärase majandustegevusega ühinguid ja ühendusi.
Artikkel 2
Töötajate arv ja rahalised ülemmäärad, mis määravad kindlaks ettevõtete liigi
1. Mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEd) kategooriasse kuuluvad ettevõtted, millel on
vähem kui 250 töötajat ja mille aastakäive ei ületa 50 miljonit eurot ja/või aastabilansi kogumaht ei ületa
43 miljonit eurot.
2. Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete kategoorias loetakse väikesteks need ettevõtted, mis annavad
tööd kuni 50 inimesele ja mille aastakäive ja/või aastabilansi kogumaht ei ületa 10 miljonit eurot.
3. VKEde kategoorias loetakse mikroettevõteteks need ettevõtted, mis annavad tööd kuni 10 inimesele ja
mille aastakäive ja/või aastabilansi kogumaht ei ületa 2 miljonit eurot.
Artikkel 3
Töötajate arvu ja rahaliste summade arvutamisel arvesse võetavad ettevõtete liigid
1. „Autonoomne ettevõte” on iga ettevõte, mis ei ole partnerettevõte lõike 2 tähenduses ega seotud ettevõ-
te lõike 3 tähenduses.
2. „Partnerettevõtted” on kõik ettevõtted, mis ei ole seotud ettevõtted lõike 3 tähenduses ning mille vahel
on järgmine suhe: üks ettevõte (tootmisahelas eespool asetsev ettevõte) omab üksi või koos ühe või mitme
lõikes 3 määratletud seotud ettevõttega 25% või rohkem teise ettevõtte (tootmisahelas tagapool asetsev ette-
võte) kapitalist või hääleõigustest.
Ettevõtte võib siiski lugeda autonoomseks ning partnerettevõtteid mitteomavaks ka juhul, kui kõnealuse 25%
künnise saavutavad või ületavad järgmised investorid, tingimusel et nad ei ole üksi ega üheskoos asjaomase
ettevõttega seotud lõike 3 tähenduses:
a) avalikud investeerimisühingud, riskikapitaliühingud, korrapäraselt riskikapitaliinvesteeringutega tegele-
vad isikud või isikute rühmad, kes investeerivad kapitali noteerimata ettevõtetesse („äriinglid”), tingimu-
sel et nende koguinvesteering samasse ettevõttesse ei ületa 1,25 miljonit eurot;
b) ülikoolid või mittetulunduslikud uurimiskeskused;
c) institutsioonilised investorid, sealhulgas regionaalarengu fondid;
d) autonoomsed kohalikud omavalitsused, mille aastaeelarve on alla 10 miljoni euro ja milles on alla 5000
elaniku.
3. „Seotud ettevõtted” on ettevõtted, millel on teineteisega mõni järgmistest suhetest:
a) ettevõte omab teises ettevõttes aktsionäride või osanike häälteenamust;
b) ettevõttel on õigus ametisse määrata või ametist vabastada enamikku teise ettevõtte haldus-, juht- või jä-
relevalveorganite liikmetest;
c) ettevõttel on õigus rakendada teise ettevõtte suhtes valitsevat mõju, vastavalt teise ettevõttega sõlmitud
lepingule või selle asutamislepingule või põhikirjale;
d) ettevõte, mis on teise ettevõtte osanik või liige, kontrollib vastavalt kokkuleppele ettevõtte teiste osanike
või liikmetega üksi enamikku selle ettevõtte osanike või liikmete hääleõigustest.
Eeldatakse, et valitsev mõju puudub, kui lõike 2 teises lõigus loetletud investorid ei sekku otseselt ega kaud-
selt asjaomase ettevõtte juhtimisse, ilma et see mõjutaks nende õigusi osanikena.
42 36 II lisa • Soovituse tekst
Ettevõtted, millel on mõni esimeses lõigus nimetatud suhe läbi ühe või mitme teise ettevõtte, ning lõikes 2
loetletud investorid loetakse samuti seotuks.
Ettevõtted, millel on üks või mitu nimetatud suhet füüsilise isiku või ühiselt tegutseva füüsiliste isikute rüh-
ma kaudu, loetakse samuti seotud ettevõteteks, kui nende tegevus või osa tegevusest toimub samal asjaoma-
sel turul või lähiturgudel.
„Lähiturg” on tootmisahelas vahetult asjaomase turu ees või järel asuva toote või teenuse turg.
4. Välja arvatud lõike 2 teises lõigus sätestatud juhud, ei saa ettevõtet käsitada VKEna, kui 25% või enam
selle kapitalist või hääleõigustest on otseselt või kaudselt ühe või mitme riikliku asutuse ainu- või ühis-
kontrolli all.
5. Ettevõtted võivad deklareerida oma seisundi autonoomse ettevõtte, partnerettevõtte või seotud ettevõt-
tena, sealhulgas andmed artiklis 2 sätestatud ülemmäärade kohta. Deklaratsiooni võib teha ka juhul, kui ka-
pital jaguneb selliselt, et ei ole võimalik täpselt kindlaks teha selle omanikku, millisel juhul ettevõte võib
heas usus deklareerida, et talle teadaolevalt ei kuulu ettevõttest 25% või enam ühele ettevõttele või omava-
hel seotud ettevõtetele ühiselt. Neid deklaratsioone võib teha olenemata siseriiklike või ühenduse sätetega et-
tenähtud kontrollidest ja uurimistest.
Artikkel 4
Töötajate arvu ja rahaliste summade osas kasutatavad andmed ning võrdlusperiood
1. Töötajate arvu ja rahaliste summade osas kasutatakse viimase heakskiidetud aruandeperioodi andmeid
ning need arvutatakse aastapõhiselt. Neid arvestatakse kontode sulgemise kuupäeva seisuga. Käibena esita-
tava summa arvutamiseks lahutatakse sellest lisandväärtusmaks (käibemaks) ja muud kaudsed maksud.
2. Kui ettevõte kontode sulgemise kuupäeval leiab, et ta on aasta jooksul ületanud või langenud allapoole
artiklis 2 sätestatud töötajate arvu või rahalisi ülemmäärasid, ei too see kaasa keskmise suurusega, väikese
või mikroettevõtte staatuse kaotust, välja arvatud juhul, kui ülemmäärad ületatakse kahel järjestikusel arves-
tusperioodil.
3. Äsja asutatud ettevõtete puhul, mille raamatupidamisaruandeid ei ole veel heaks kiidetud, kehtestatak-
se piirmäärad majandusaasta käigus heas usus koostatud hinnanguliste näitajate alusel.
Artikkel 5
Töötajate arv
Töötajate arv on aasta tööühikute (ATÜ) arv, st kogu vaatlusaasta jooksul asjaomases ettevõttes või selle
heaks täistööajaga töötanud isikute arv. Nende isikute töö, kes ei ole töötanud terve aasta, osalise tööajaga
isikute töö, olenemata kestusest, ja hooajatöötajate töö võetakse arvesse ATÜ murdosadena. Töötajad on:
a) palgatöötajad;
b) ettevõtte heaks töötavad isikud, kes alluvad ettevõttele ning loetakse töötajateks siseriikliku õiguse alu-
sel;
c) omanikud-tegevjuhid;
d) ettevõtte korrapärases tegevuses osalevad partnerid, kes saavad ettevõttest rahalist kasu.
Töötajate hulka ei loeta praktikante ja üliõpilasi, kes on praktikandi- või kutseõppelepingu alusel kutseosku-
si omandamas. Arvesse ei võeta rasedus- ja sünnituspuhkust ning lapsehoolduspuhkust.
Artikkel 6
Ettevõtte andmete määramine
1. Autonoomse ettevõtte puhul määratakse andmed, sealhulgas töötajate arv, kindlaks üksnes selle ettevõt-
te raamatupidamisaruannete põhjal.
VKEde MÄÄRATLUST KÄSITLEV TEATMIK 43
2. Partnerettevõtteid või seotud ettevõtteid omava ettevõtte andmed, sealhulgas töötajate arv, määratakse
kindlaks ettevõtte raamatupidamisaruannete ja muude andmete või, kui neid on, ettevõtte konsolideeritud
aastaaruannete põhjal või nende konsolideeritud aastaaruannete põhjal, millesse ettevõte kuulub.
Esimeses lõigus viidatud andmed lisatakse asjaomase ettevõtte iga partnerettevõtte andmetele, mis asub sel-
lest tootmisahelas vahetult ees- või tagapool. Liidetav osa on proportsionaalne omatava kapitali või hääleõi-
guste protsendiga (arvesse võetakse neist suuremat). Vastastikuse osaluse korral kasutatakse suurimat prot-
sendimäära.
Esimeses ja teises lõigus nimetatud andmetele lisatakse 100% iga ettevõtte andmetest, mis on asjaomase et-
tevõttega otseselt või kaudselt seotud, juhul kui neid andmeid aruannete konsolideerimisel juba arvesse ei
võetud.
3. Lõike 2 kohaldamiseks võetakse andmed asjaomase ettevõtte partnerettevõtete kohta nende raamatupi-
damisaruannetest ja muudest, võimaluse korral konsolideeritud andmetest. Nendele lisatakse 100% partner-
ettevõtetega seotud ettevõtete andmetest, välja arvatud juhul, kui nende andmeid on konsolideerimisel juba
arvesse võetud.
Lõike 2 kohaldamiseks võetakse andmed asjaomase ettevõttega seotud ettevõtete kohta nende raamatupida-
misaruannetest ja muudest, võimaluse korral konsolideeritud andmetest. Neile lisatakse võrdeliselt andmed
selle seotud ettevõtte kõikide partnerettevõtete kohta, mis asuvad tootmisahelas sellest vahetult ees- või ta-
gapool, välja arvatud juhul, kui neid on konsolideeritud aastaaruannetes juba arvesse võetud protsendimäära
ulatuses, mis on vähemalt proportsionaalne lõike 2 teise lõigu alusel kindlaks tehtud protsendimääraga.
4. Kui konsolideeritud aastaaruannetes ei ole andmeid konkreetse ettevõtte kohta, arvutatakse töötajate arv
selle partnerettevõtete andmete proportsionaalse kokkuliitmise teel, lisades andmed ettevõtete kohta, millega
asjaomane ettevõte on seotud.
II JAOTIS
MUUD SÄTTED
Artikkel 7
Statistika
Komisjon võtab vajalikud meetmed, et esitada enda koostatav statistika vastavalt järgmistele ettevõtete suu-
rusklassidele:
a) 0–1 inimest;
b) 2–9 inimest;
c) 10–49 inimest;
d) 50–249 inimest.
Artikkel 8
Viitamine
1. Kõik ühenduse õigusaktid ja kõik ühenduse programmid, mida muudetakse või mis vastu võetakse ja
milles kasutatakse termineid „VKE”, „mikroettevõte”, „väikeettevõte” või „keskmise suurusega ettevõte”
või muud samalaadset terminit, peavad viitama käesolevas soovituses sisalduvale määratlusele.
2. Soovituses 97/280/EÜ esitatud VKE määratlust kasutavaid ühenduse programme rakendatakse ülemi-
nekumeetmena jätkuvalt nende ettevõtete kasuks, keda peeti VKEks kõnealuste programmide vastuvõtmise
ajal. See ei mõjuta nende programmide alusel võetud komisjoni õiguslikult siduvaid kohustusi.
Ilma et see piiraks esimese lõigu kohaldamist, saab VKE määratlust programmides muuta vaid käesolevas
soovituses sisalduva määratluse vastuvõtmisega kooskõlas lõikega 1.
Artikkel 9
Uuesti läbivaatamine
Käesolevas soovituses sisalduva määratluse kohaldamist käsitleva ülevaate põhjal, mis tuleb koostada 31.
märtsiks 2006, ja arvestades võimalikke muutusi direktiivi 83/349/EMÜ artiklis 1, mis käsitleb seotud ette-
võtete määratlust selle direktiivi tähenduses, kohandab komisjon vajaduse korral käesolevas soovituses sisal-
duvat määratlust ja eelkõige käibe ja bilansimahu ülempiire, et võtta arvesse kogemusi ja majandusarengut
ühenduses.
3844 III lisa • Näidisdeklaratsioon
NÄIDISDEKLARATSIOON
Komisjoni teatis
Näidisdeklaratsioon ettevõtte VKE staatusega seotud andmete kohta
(konsolideeritud versioon)
Käesoleva teatise eesmärgiks on komisjoni soovituse 2003/361/EÜ VKEde määratlemise kohta1 kohaldamise
soodustamine; nimetatud soovitus asendab 3. aprilli 1996. aasta soovituse 96/280/EÜ.
Euroopa Majanduspiirkonnas on ligikaudu 20 miljonit mikro-, väikest ja keskmise suurusega ettevõtet. Need on
peamiseks tööandjaks ning nad tõhustavad konkurentsivõimet. VKEde võime kindlaks teha nii lõpptarbija kui
tööstusettevõtjate uusi vajadusi, VKEde potentsiaal võtta kasutusele uusi tehnoloogiaid ning VKEde panus kut-
seharidusse, kutsealasesse koolitusse ning kohalikku arengusse mõjutab tulevasi tootlikkuse edusamme kogu
Euroopa Liidus ning ühenduse võimet saavutada Lissaboni Ülemkogus seatud sihtmärke. Kohalike, siseriiklike
ja ühenduse ametiasutuste vastutus ettevõttepoliitika koostamisel, võttes arvesse asjaomaste ettevõttekategoo-
riate erivajadusi ja oskusi, on seega esmajärgulise tähtsusega küsimus.
Seesuguste poliitikate arengu soodustamine on komisjoni soovituse VKEde uue määratluse kohta peamine ees-
märk. Üksikasjalikum määratlus tagab suurema õiguskindluse. Erinevate VKEde alamkategooriate jaoks sobili-
kumana ning ettevõtetevahelisi erinevaid suhtevorme arvestavana soodustab määratlus investeeringuid VKE-
desse ja innovatsiooni ning edendab suhteid ettevõtete vahel. Niisugused eelised tuleks tekitada, samal ajal aga
ka takistada ettevõtetel, kellel ei ole tegelikke VKEde majandusnäitajaid või kellel on sellealaseid probleeme,
saamast ebaõiglast kasu VKEdele suunatud meetmetest.
Kõnealune soovitus on tekitanud väga ulatuslikke diskussioone majandusorganisatsioonide, liikmesriikide ning
ettevõtluspoliitika rühma ekspertidega.2 Lisaks algatas eelnõu kaks avatud Interneti-nõupidamist. Pärast pea aas-
ta kestnud tööd oli saavutatud peaaegu täielik konsensus, hoolimata taotletud eesmärkide mitmekülgsusest.
Kõik läbivaatamises osalenud tundsid, et on oluline, et suurenenud õiguskindlusega ja majandustegelikkuse pa-
ranenud tundmisega peaks kaasnema ametiasutuste püüd lihtsustada ja kiirendada mikro-, väikese või keskmise
suurusega ettevõttena kvalifitseerimist nõudvate juhtumite halduskäsitlust. Sellest lähtuvalt tänapäevaseks ja
mugavaks meetodiks ettevõtetele pakutud võimalust täita ise lühike deklaratsioon. Vajaduse korral võiks dekla-
ratsiooni täita ka Internetis ning see võiks toimida ka praktilise käsiraamatuna ettevõtete jaoks.
Käesolevale teatisele lisatud dokument on asjaomase deklaratsiooni näidis. See ei ole ettevõtete ega liikmesrii-
kide jaoks mingilgi moel kohustuslik kasutusala ega sisu osas, vaid on loodud ühe võimaliku näidisena teiste
hulgas. Sellised deklaratsioonid ei piira kontrollimisi ega uurimisi, mis on ette nähtud siseriiklike ja ühenduse
eeskirjadega.
1
ELT L 124, 20.5.2003, lk 36.
2
Komisjoni 8. novembri 2000. aasta otsus 2000/690/EÜ, millega moodustatakse ettevõtluspoliitika rühm, EÜT L 285, 10.11.2000, lk 24.
VKEde MÄÄRATLUST KÄSITLEV TEATMIK 4539
Juhul kui VKEde määratlust kasutavad liikmesriigid soovivad kiirendada haldustoimikute läbivaatamist, oleks
loomulikult soovitatav, et käesolev deklaratsioon ei koormaks ettevõtteid administratiivsete lisakohustustega,
vaid asendaks muud eelnevalt esitatud teabenõuded, kus võimalik. Samuti võiks selle lisada toimikutesse, mis
on seotud taotlustega võtta osa meetmetest, milleks on nõutav VKE staatus.
Sellest lähtuvalt võib näidist kasutada lisas esitatud kujul. Samuti võib seda täita, lihtsustada või kohandada, võt-
tes arvesse siseriiklikke haldustavasid. Suurendamaks lihtsustusefekti, oleks loomulikult soovitatav, et samasu-
gust liikmesriigi kehtestatud näidisdeklaratsiooni kasutataks asjaomases liikmesriigis kõigil halduseesmärkidel,
kus nõutakse VKE staatust.
Kuna soovituse eesmärgiks on pakkuda ühine tugiraamistik VKEde määratluse kohta, oleks sellega loomulikult
vastuolus, kui näidisdeklaratsiooni kasutamine viiks määratluse erisuguste tõlgendusteni. Sellepärast tuleb juh-
tida tähelepanu asjaolule, et mis tahes muu sama eesmärgiga näidisdeklaratsioon peab võtma arvesse kõiki soo-
vituse sätteid, määramaks kindlaks taotleja staatust mikro-, väikese või keskmise suurusega ettevõttena kõne-
aluse soovituse tähenduses. See on soovituse ja mitte deklaratsiooni tekst, mis määrab tingimused VKE staatuse
saamiseks.
Sellega seoses tuleb rõhutada, et ettepandud näidisdeklaratsioon viitab konsolideeritud aastaaruandeid käsitleva-
le seitsmendale nõukogu direktiivile 83/349/EMÜ. Ettevõtted, mis vastavad kõnealuse direktiivi artiklis 1 sätes-
tatud tingimustele, on tingimuste laadi arvestades VKEde määratluse artikli 3 lõike 3 tähenduses seotud. Seega
on asjakohane meeles pidada, et nõukogu direktiivi kohaselt konsolideeritud aastaaruandeid koostama kohusta-
tud ettevõtted on ühtlasi seotud ettevõtted VKEde määratluse tähenduses. Direktiivi võimaliku muutmise korral,
mis viiks nende kahe määratluse lahknemiseni, oleks vaja kohandada näidisdeklaratsiooni, et sellega arvestada.
Sellise võimaliku muudatuse jõustumise ajakava silmas pidades saaks kohandamine tõenäoliselt toimuda
samaaegselt VKEde määratlust käsitleva soovituse võimaliku tulevase muutmisega vastavalt soovituse lisa
artiklile 9.
4046 III lisa • Näidisdeklaratsioon
NÄIDISDEKLARATSIOON
TEAVE VKE OMADUSTE KOHTA
Taotleva ettevõtte üksikasjalik identifitseerimine
Nimi või ärinimi .............................................................................................................................................................................................
(Registrijärgse asukoha) aadress .....................................................................................................................................................................
Registrinumber / käibemaksukohustuslasena
registreerimise number1 ....................................................................................................................................................................................
Peadirektori(te) nimed ja tiitlid2 ......................................................................................................................................................................
Ettevõtte liik (vt selgitavat märkust)
Märkida, mis kehtib taotleva ettevõtte puhul:
F Autonoomne Sellisel juhul tulenevad allpool olevas lahtris märgitud andmed ainult taotleva ettevõtte raamatupidamisest.
ettevõte Täita ainult käesolev deklaratsioon ilma lisata.
F Partnerettevõte Täita ning lisada lisa (ja kõik lisalehed), seejärel täita deklaratsioon, kirjutades arvutuste tulemused ümber
allpool olevasse lahtrisse.
F Seotud ettevõte
Ettevõtte liigi määramiseks kasutatud andmed
Arvutatud vastavalt VKEde määratlust käsitleva komisjoni soovituse 2003/361/EÜ lisa artiklile 6.
Vaatlusperiood*
Töötajate arv (ATÜ) Aastakäive** Bilansimaht**
* Kõik andmed peavad käima viimase heakskiidetud arvestusperioodi kohta ja olema arvutatud aastapõhiselt. Äsja asutatud ettevõtete puhul, mille
raamatupidamisaruandeid ei ole veel heaks kiidetud, tuletatakse kohaldatavad andmed majandusaasta käigus heas usus koostatud hinnangulistest näitajatest.
** 1000 euro täpsusega.
NB! F Ei
Võrreldes eelmise raamatupidamisperioodiga on andmete osas
toimunud muutus, mille tagajärjeks võib olla taotleva ettevõtte
kategooria muutmine (mikro-, väike, keskmise suurusega või F Jah (sellisel juhul täita ja lisada deklaratsioon
suurettevõte). eelmise arvestusperioodi kohta3)..
Allkiri
Ettevõtet esindama volitatud allakirjutanu nimi ja ametikoht: ......................................................................................................................
.........................................................................................................................................................................................................................
Kinnitan vandega käesoleva deklaratsiooni ja selle lisade õigsust.
....................................................................................................(koht), ..........................................................................................(kuupäev)
Allkiri
1
Määrab kindlaks liikmesriik vastavalt oma vajadustele.
2
Juhatuse esimees, peadirektor vms.
3
Määratlus komisjoni soovituse 2003/361/EÜ lisa artikli 4 lõikes 2.
VKEde MÄÄRATLUST KÄSITLEV TEATMIK 4741
SELGITAV MÄRKUS
TÖÖTAJATE ARVU JA FINANTSNÄITAJATE ARVUTAMISEL
ARVESSE VÕETUD ETTEVÕTETE LIIKIDE KOHTA
I. ETTEVÕTETE LIIGID
VKEde määratlus1 eristab kolme liiki ettevõtteid vastavalt nende suhetele teiste ettevõtetega kapitalis või hääleõigustes osalemise ja
valitseva mõju rakendamise osas.2
1. liik: autonoomne ettevõte
See on kindlasti kõige levinum ettevõtte liik. Liiki võib kohaldada kõigile ettevõtetele, mis ei kuulu kahe ülejäänud liigi alla
(partnerettevõte või seotud ettevõte).
Taotlev ettevõte on autonoomne, kui:
– tal ei ole üheski teises ettevõttes 25%3 või suuremat osalust,
– ta ei kuulu 25%3 ulatuses või suuremal määral ühelegi ettevõttele või asutusele ega ühiselt mitmele seotud ettevõttele või asutusele,
välja arvatud mõned erandid,4
– ta ei koosta konsolideeritud aastaaruandeid ja teda ei arvestata konsolideeritud aastaaruandeid koostava ettevõtte aruannetes ning ta
ei ole seega seotud ettevõte.5
2. liik: partnerettevõte
Selle liigi puhul on tegemist ettevõtetega, millel on teiste ettevõtetega olulised finantssuhted, ilma et üks ettevõte rakendaks teise üle
otsest või kaudset kontrolli. Partnerettevõtted on ettevõtted, mis ei ole autonoomsed, kuid ei ole üksteisega seotud.
Taotlev ettevõte on teise ettevõtte partner, kui:
– tal on teises ettevõttes osalus või hääleõigused 25% ulatuses või rohkem või on teisel ettevõttel taotlevas ettevõttes osalus või
hääleõigused 25% ulatuses või rohkem,
– ettevõtted ei ole seotud ettevõtted allpool määratletud tähenduses, mis muu hulgas tähendab, et ühe hääleõigused teises ei ületa 50%,
– taotlev ettevõte ei koosta teist ettevõtet hõlmavaid konsolideeritud aastaaruandeid ning teda ennast ei hõlma teise ettevõtte või sel-
lega seotud ettevõtte koostatud konsolideeritud aastaaruanded.5
1
Edaspidi käesolevas tekstis viitab „määratlus” VKEde määratlust käsitleva komisjoni soovituse 2003/361/EÜ lisale.
2
Määratluse artikkel 3.
3
Kapitalis või hääleõigustes; kohaldatakse suuremat määra. Nimetatud protsendimäärale tuleks lisada valdusettevõtjaga seotud iga ettevõtte osalus selles
ettevõttes. (Määratluse artikli 3 lõige 2.)
4
Ettevõtte võib siiski lugeda autonoomseks ka juhul, kui kõnealuse 25% künnise saavutavad või ületavad järgmised investorid (tingimusel et nad ei ole
seotud taotleva ettevõttega):
a) avalikud investeerimisühingud, riskikapitaliühingud, korrapäraselt riskikapitaliinvesteeringutega tegelevad isikud või isikute rühmad, kes
investeerivad kapitali noteerimata ettevõtetesse („äriinglid”), tingimusel et nende koguinvesteering samasse ettevõttesse ei ületa 1,25 miljonit eurot;
b) ülikoolid või mittetulunduslikud uurimiskeskused;
c) institutsioonilised investorid, sealhulgas regionaalarengu fondid;
d) autonoomsed kohalikud omavalitsused, mille aastaeelarve on alla 10 miljoni euro ja kus on alla 5000 elaniku.
(Määratluse artikli 3 lõike 2 teine lõik.)
5
– Kui ettevõtte registrijärgne asukoht on liikmesriigis, kes vastavalt nõukogu 13. juuni 1983. aasta seitsmendale direktiivile 83/349/EMÜ on sätestanud
erandi selliste aruannete koostamise nõudest, peaks ettevõte siiski eraldi kontrollima, kas ta ei vasta ühele või mitmele määratluse artikli 3 lõikes 3
ettenähtud tingimusele.
– Esineb ka harvu juhtumeid, kui ettevõtet võidakse pidada teise ettevõttega seotuks füüsilise isiku või ühiselt tegutsevate füüsiliste isikute rühma kaudu
(määratluse artikli 3 lõige 3).
– Samas esineb väga harva ka ettevõtteid, kes koostavad konsolideeritud aastaaruandeid vabatahtlikult, ilma et nad oleksid seitsmenda direktiivi alusel
selleks kohustatud. Sellisel juhul ei pruugi ettevõte olla seotud ning ta võib pidada ennast partnerettevõtteks.
Tegemaks kindlaks, kas ettevõte on seotud või mitte, tuleb kõigil neil kolmel juhul kontrollida, kas ettevõte vastab mõnele määratluse artikli 3 lõikes 3
ettenähtud tingimusele, vajaduse korral füüsilise isiku või ühiselt tegutsevate füüsiliste isikute rühma kaudu.
4248 III lisa • Näidisdeklaratsioon
3. liik: seotud ettevõte
See liik vastab selliste ettevõtete majanduslikule olukorrale, kes hääleõiguste enamuse otsese või kaudse kontrolli kaudu (sh lepingute
või teatud juhtudel füüsilistest isikutest aktsionäride kaudu) või ettevõtte üle valitseva mõju rakendamise võimaluse kaudu moodusta-
vad kontserni. Niisugused juhud on harvemad kui kaks eelmist liiki.
Vältimaks ettevõtete tõlgendamisprobleeme, on komisjon selle ettevõtteliigi määratlemisel kasutanud paljude aastate jooksul kohalda-
tud konsolideeritud aastaaruandeid käsitleva nõukogu direktiivi 83/349/EMÜ6 artiklis 1 ettenähtud tingimusi, kui need on olnud määrat-
luse seisukohalt sobivad.
Seega teab ettevõte kohe, et ta on seotud, kui ta on kohustatud nimetatud direktiivi alusel koostama konsolideeritud aastaaruandeid või
kui teda hõlmavad konsolideeritud aastaaruandeid koostama kohustatud ettevõtte aruanded.
Ainsad kaks juhtu – mis siiski ei esine kuigi sageli –, mil ettevõtet saab pidada seotuks, kuigi ta ei ole kohustatud koostama konsoli-
deeritud aastaaruandeid, on kirjeldatud käesoleva selgitava märkuse 5. joonealuses märkuses. Neil juhtudel peaks ettevõte kontrollima,
kas ta vastab mõnele määruse artikli 3 lõikes 3 ettenähtud tingimusele.
II. TÖÖTAJATE ARV JA AASTA TÖÖÜHIKUD7
Töötajate arv vastab aasta tööühikute (ATÜ) arvule.
Keda loetakse töötajate hulka?
– Taotleva ettevõtte palgatöötajad,
– ettevõtte heaks töötavad isikud, kes alluvad ettevõttele ning loetakse töötajateks siseriikliku õiguse alusel,
– omanikud-tegevjuhid,
– ettevõtte korrapärases tegevuses osalevad partnerid, kes saavad ettevõttest rahalist kasu.
Töötajate hulka ei loeta praktikante ja üliõpilasi, kes on praktikandi- või kutseõppelepingu alusel kutseoskusi omandamas.
Kuidas arvutatakse töötajate arv?
Üks ATÜ vastab ühele inimesele, kes töötas asjaomases ettevõttes või selle heaks täistööajaga kogu vaatlusaasta jooksul. Töötajate arvu
väljendatakse ATÜdes.
Nende isikute töö, kes ei ole töötanud terve aasta, osalise tööajaga isikute töö, olenemata kestusest, ja hooajatöötajate töö võetakse
arvesse ATÜ murdosadena.
Arvesse ei võeta sünnitus- ja raseduspuhkuse ega lapsehoolduspuhkuse perioodi.
6
Seitsmes nõukogu 13. juuni 1983. aasta direktiiv 83/349/EMÜ, mis põhineb asutamislepingu artikli 54 lõike 3 punktil g ja käsitleb konsolideeritud
aastaaruandeid (EÜT L 193, 18.7.1983, lk 1), viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2001/65/EÜ (EÜT L 283, 27.10.2001, lk 28).
7
Määratluse artikkel 5.
VKEde MÄÄRATLUST KÄSITLEV TEATMIK 4943
DEKLARATSIOONI LISA
ARVUTUSED PARTNERETTEVÕTTE VÕI SEOTUD ETTEVÕTTE JAOKS
Vajadusel lisatavad lisad
– Lisa A, kui taotleval ettevõttel on vähemalt üks partnerettevõte (pluss lisalehed)
– Lisa B, kui taotleval ettevõttel on vähemalt üks seotud ettevõte (pluss lisalehed)
Arvutused partnerettevõtte või seotud ettevõtte jaoks1 (vt selgitavat märkust)
Vaatlusperiood2:
Töötajate arv (ATÜ) Aastakäive* Bilansimaht*
1. Taotleva ettevõtte või konsolideeritud aasta-
aruannete andmed2 (kopeerida lisa B lahtri B(1)
andmed3)
2. Kõikide partnerettevõtete (kui neid on) proport-
sionaalselt liidetud andmed2 (kopeerida lisa A
lahtri A andmed)
3. Kõikide seotud ettevõtete (kui neid on) liidetud
andmed2 – kui need ei ole konsolideerimise teel
hõlmatud reaga 1 (kopeerida lisa B lahtri B(2)
andmed)
Kokku
* 1000 euro täpsusega.
1
Määratluse artikli 6 lõiked 2 ja 3.
2
Kõik andmed peavad käima viimase heakskiidetud arvestusperioodi kohta ja olema arvutatud aastapõhiselt. Äsja asutatud ettevõtete puhul, mille raamatu-
pidamisaruandeid ei ole veel heaks kiidetud, tuletatakse kohaldatavad andmed majandusaasta käigus heas usus koostatud hinnangulistest näitajatest (mää-
ratluse artikkel 4).
3
Ettevõtte andmed, sealhulgas töötajate arv, määratakse kindlaks ettevõtte raamatupidamisaruannete ja muude andmete või, kui neid on, ettevõtte konsoli-
deeritud aastaaruannete põhjal või nende konsolideeritud aastaaruannete põhjal, millesse ettevõte kuulub.
Reale „Kokku” kantud andmed tuleb kanda deklaratsiooni lahtrisse „Ettevõtte kategooria määramiseks kasutatud andmed”.
4450 III lisa • Näidisdeklaratsioon
A LISA
Partnerettevõtted
Iga ettevõtte puhul, mille kohta on koostatud partnerlusleht (üks leht taotleva ettevõtte iga partnerettevõtte kohta ja seotud ettevõtete iga
partnerettevõtte kohta, kelle andmed puuduvad seotud ettevõtte konsolideeritud aastaaruandes4), tuleb kanda partnerilahtri andmed
allpool esitatud kokkuvõtlikku tabelisse:
Lahter A
Partnerettevõte
Töötajate arv (ATÜ) Aastakäive* Bilansimaht*
(nimi/tunnusandmed)
1.
2.
3.
4.
5.
6.
7.
Kokku
* 1000 euro täpsusega.
(vajadusel lisada lehti või laiendada käesolevat tabelit)
Meeldetuletus
Need andmed tulenevad proportsionaalsest arvutusest partnerluslehel iga otsese või kaudse partnerettevõtte kohta.
Tabeli reale „Kokku” kantud andmed tuleb kanda deklaratsiooni lisa tabelisse reale 2 (mis käsitleb partnerettevõtteid).
VKEde MÄÄRATLUST KÄSITLEV TEATMIK 5145
PARTNERLUSLEHT
1. Partnerettevõtte üksikasjalik identifitseerimine
Nimi või ärinimi ..............................................................................................................................................................................................
(Registrijärgse asukoha) aadress .....................................................................................................................................................................
Registrinumber / käibemaksukohustuslasena registreerimise number1 ..........................................................................................................
Peadirektori(te) nimed ja tiitlid2 .....................................................................................................................................................................
2. Algandmed partnerettevõtte kohta
Vaatlusperiood
Töötajate arv (ATÜ) Aastakäive* Bilansimaht*
Algandmed
* 1000 euro täpsusega.
Meeldetuletus: need algandmed tuletatakse partnerettevõtte raamatupidamisaruandest ja muudest andmetest või konsolideeritud aasta-
aruannetest, kui neid on. Nendele lisatakse 100% partnerettevõttega seotud ettevõtete andmetest, välja arvatud juhul, kui nende andmeid
on juba arvesse võetud partnerettevõtte konsolideeritud aastaaruandes.3 Vajaduse korral lisatakse seoseleht nende ettevõtete kohta, keda
ei ole konsolideeritud aastaaruannetes arvestatud.
3. Proportsionaalne arvutus
a) Märkida täpselt deklaratsiooni koostava ettevõtte (või seotud ettevõtte, kelle kaudu on suhe partnerettevõttega) osalus4 käesoleva lehe
objektiks olevas partnerettevõttes:
...................................................................................................................................................................................................................
...................................................................................................................................................................................................................
Märkida ka käesoleva lehe objektiks oleva partnerettevõtte osalus deklaratsiooni koostavas ettevõttes (või seotud ettevõttes):
...................................................................................................................................................................................................................
...................................................................................................................................................................................................................
b) Neist kahest osalusprotsendist suuremat tuleks kohaldada eelmisse lahtrisse märgitud algandmete suhtes. Sellise proportsionaalse
arvutuse tulemused tuleks esitada järgmises tabelis:
Partnerluslahter
Protsendimäär: .... Töötajate arv (ATÜ) Aastakäive* Bilansimaht*
Proportsionaalsed tulemused
* 1000 euro täpsusega.
Need andmed tuleks kanda A lisa lahtrisse A.
1
Määrab kindlaks liikmesriik vastavalt oma vajadustele.
2
Juhatuse esimees, peadirektor vms.
3
Määratluse artikli 6 lõike 3 esimene lõik.
4
Osalus kapitalis või hääleõigustes, olenevalt sellest, kumb on suurem. Sellele osalusele tuleb liita iga seotud ettevõtte osalus samas ettevõttes (määratluse
artikli 3 lõike 2 esimene lõik).
4652 III lisa • Näidisdeklaratsioon
B LISA
Seotud ettevõtted
A. TAOTLEVA ETTEVÕTTE SUHTES KOHALDATAVA JUHTUMI KINDLAKSMÄÄRAMINE:
F Juhtum 1: taotlev ettevõte koostab konsolideeritud aastaaruande või on hõlmatud teise ettevõtte konsolideeritud aastaaruandes (lah-
ter B(1)).
F Juhtum 2: taotlev ettevõte või üks või mitu seotud ettevõtet ei koosta konsolideeritud aastaaruannet või ei ole hõlmatud konsoli-
deeritud aastaaruandega (lahter B(2)).
NB! Taotleva ettevõttega seotud ettevõtete andmed tuletatakse nende raamatupidamisaruannetest ja muudest andmetest või konsoli-
deeritud aastaaruannetest, kui neid on. Neile liidetakse proportsionaalselt selle seotud ettevõtte võimalike partnerettevõtete andmed,
kes asuvad neist tootmisahelas vahetult ees- või tagapool, välja arvatud juhul, kui need on konsolideerimisel juba arvesse võetud.1
B. ARVUTUSMEETODID IGAL JUHTUMIL:
Juhtumil 1: arvutuse aluseks on konsolideeritud aastaaruanne. Täita järgmine lahter B(1).
Lahter B(1)
Töötajate arv (ATÜ)* Aastakäive** Bilansimaht**
Kokku
* Kui konsolideeritud aastaaruandes puuduvad andmed töötajate arvu kohta, lisatakse selle arvutamisel asjaomase ettevõttega seotud ettevõtete andmed.
** 1000 euro täpsusega.
Eespool reale „Kokku” märgitud andmed tuleks kanda deklaratsiooni lisas oleva tabeli reale 1.
Konsolideerimisel arvessevõetud ettevõtete identifitseerimine
Seotud ettevõte (Registrijärgse Registrinumber / Peadirektori(te) nimed ja
(nimi/tunnusandmed) asukoha) käibemaksukohustuslasena tiitlid**
aadress registreerimise number*
A.
B.
C.
D.
E.
* Määrab kindlaks liikmesriik vastavalt oma vajadustele.
** Juhatuse esimees, peadirektor vms.
NB! Sellise seotud ettevõtte partnerettevõtteid, mida ei ole juba arvesse võetud konsolideerimisel, koheldakse kui taotleva ettevõtte
otseseid partnereid. Seega tuleks A lisasse lisada nende andmed ja partnerlusleht.
Juhtumil 2: iga seotud ettevõtte kohta (k.a seosed teiste seotud ettevõtete kaudu) täita seoseleht ja lihtsalt liita kokku kõikide seotud
ettevõtete aruanded, täites järgmise lahtri B(2).
1
Määratluse artikli 6 lõike 3 teine lõik.
VKEde MÄÄRATLUST KÄSITLEV TEATMIK 5347
Lahter B(2)
Ettevõte nr Töötajate arv (ATÜ) Aastakäive** Bilansimaht**
1.*
2.*
3.*
4.*
5.*
Kokku
* Lisada üks seoseleht ettevõtte kohta.
** 1000 euro täpsusega.
Eespool oleva tabeli reale „Kokku” märgitud andmed tuleks kanda deklaratsiooni lisas oleva tabeli reale 3 (seotud ettevõtete
kohta).
4854 III lisa • Näidisdeklaratsioon
SEOSELEHT
(ainult seotud ettevõtete kohta, mida ei ole arvestatud konsolideerimisel lahtris B)
1. Ettevõtte üksikasjalik identifitseerimine
Nimi või ärinimi .............................................................................................................................................................................
(Registrijärgse asukoha) aadress .....................................................................................................................................................
Registrinumber / käibemaksukohustuslasena registreerimise number1 ...........................................................................................
Peadirektori(te) nimed ja tiitlid2 .......................................................................................................................................................
2. Andmed ettevõtte kohta
Vaatlusperiood
Töötajate arv (ATÜ) Aastakäive* Bilansimaht*
Kokku
* 1000 euro täpsusega.
Need andmed tuleks kanda lisa B lahtrisse B(2).
NB! Taotleva ettevõttega seotud ettevõtete andmed tuletatakse nende raamatupidamisaruannetest ja muudest andmetest või
konsolideeritud aastaaruannetest, kui neid on. Neile liidetakse proportsionaalselt selle seotud ettevõtte võimalike partnerettevõtete
andmed, kes asuvad neist tootmisahelas vahetult ees- või tagapool, välja arvatud juhul, kui need on konsolideerimisel juba arvesse
võetud.3
Selliseid partnerettevõtteid koheldakse kui taotleva ettevõtte otseseid partnerettevõtteid. Seega tuleb lisasse A lisada nende andmed ja
partnerlusleht.
1
Määrab kindlaks liikmesriik vastavalt oma vajadustele.
2
Juhatuse esimees, peadirektor vms.
3
Kui ettevõtte andmeid on konsolideeritud aastaaruandes arvestatud väiksemas protsendimääras kui artikli 6 lõikes 2 ettenähtud määr, tuleks kohaldada selles
artiklis ettenähtud protsendimäära (määratluse artikli 6 lõike 3 teine lõik).
KUST SAAB ELi VÄLJAANDEID?
Tasuta väljaanded:
• üksikeksemplarid:
EU Bookshopi kaudu (http://bookshop.europa.eu);
• rohkem eksemplare ning plakatid ja kaardid:
Euroopa Liidu esindustest (http://ec.europa.eu/represent_et.htm),
delegatsioonidest väljaspool ELi (http://eeas.europa.eu/delegations/index_et.htm),
kasutades Europe Direct’i teenistust (http://europa.eu/europedirect/index_et.htm)
või helistades infotelefonile 00 800 6 7 8 9 10 11 (kõikjalt EList helistades tasuta) (*).
(*) Antav teave on tasuta nagu ka enamik kõnesid (v.a mõne operaatori, hotelli ja telefonikabiini puhul).
Tasulised väljaanded:
• EU Bookshopi kaudu (http://bookshop.europa.eu).
ET-01-15-040-ET-N