Vabariigi Valitsuse 23. septembri 2016. a määruse nr 105 „Infosüsteemide andmevahetuskiht“ ja 28. veebruari 2008. a määruse nr 58 „Riigi infosüsteemi haldussüsteem“ muutmine

Ministeeriumid Eesti Linnade ja Valdade Liit Meie 04.04.2019 nr 2-3/19-0177/2726 Vabariigi Valitsuse 23. septembri 2016. a määruse nr 105 „Infosüsteemide andmevahetuskiht“ ja 28. veebruari 2008. a määruse nr 58 „Riigi infosüsteemi haldussüsteem“ muutmine Esitame kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse 23. septembri 2016. a määruse nr 105 „Infosüsteemide andmevahetuskiht“ ja 28. veebruari 2008. a määruse nr 58 „Riigi infosüsteemi haldussüsteem“ muutmise määruse eelnõu ja seletuskirja. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Rene Tammist ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Lisad: 1) määruse eelnõu; 2) määruse eelnõu seletuskiri. Sten Tikerpe 639 7645 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  29.03.2019 Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 23. septembri 2016. a määruse nr 105 „Infosüsteemide andmevahetuskiht“ ja 28. veebruari 2008. a määruse nr 58 „Riigi infosüsteemi haldussüsteem“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Vabariigi Valitsuse 23. septembri 2016. a määruse nr 105 „Infosüsteemide andmevahetuskiht“ (edaspidi X-tee määrus) muutmine on tingitud infosüsteemide andmevahetuskihiga (edaspidi X-tee) liitumise protsessi ajakohastamisest. Uue liitumisprotsessiga soovitakse vähendada X-teega liitumiseks vajalike sammude tegemist ja kiirendada X-tee liikmeks saamist. Lisaks peaks uus protsess kaasa tooma X-tee liikmelisusega kaasnevate kulude alanemise. Keskset rolli hakkab X-tee liikmete ja Riigi Infosüsteemi Ameti kui X-tee keskuse (edaspidi ka keskus) vahelise suhtluskanalina riigi infosüsteemi haldussüsteemi (edaspidi RIHA) asemel täitma X-tee iseteeninduskeskkond. Sellest tulenevalt on vaja lisaks X-tee määruse muutmisele muuta ka Vabariigi Valitsuse 28. veebruari 2008. a määrust nr 58 „Riigi infosüsteemi haldussüsteem“ (edaspidi RIHA määrus). X-tee määruse muudatused puudutavad peaasjalikult X-teega liitumise nõuete ajakohastamist, keskuse rolli ja X-tee liikme kohustuste täpsustamist. RIHA määruse muudatused on marginaalsed ja vahetult seotud X-tee määruses tehtavate muudatustega, eelkõige puudutab see RIHA keskkonnast X-tee toimingute väljaarvamist seoses nende üleviimisega X-tee iseteeninduskeskkonda. X-tee määruse muutmisel kaaluti muudatuste sõnastamist kehtiva määrusega võrreldes analoogse detailsusastmega. Kehtiv määrus piiritleb selgelt näiteks erinevate toimingute tegemise RIHA kaudu. Samas on senine praktika näidanud, et niivõrd üksikasjalik regulatsioon võib hakata takistama potentsiaalseid tulevikuarendusi, kui üks suhtluskanal vahetatakse välja ajakohasema vastu. Seetõttu on ka eelnõu sõnastus mõnedes kohtades kehtiva määrusega võrreldes üldsõnalisem. Määruse eelnõu ja seletuskirja koostasid Riigi Infosüsteemi Ameti andmevahetuse osakonna juhataja Joonas Heiter (tel 663 0234, e-post [email protected]), tootejuht (X-tee) Jürgen Šuvalov (tel 666 8874, e-post [email protected]), arhitekt Vitali Stupin (tel 663 0207, e-post [email protected]), tootejuht (X-tee monitooring) Toomas Mölder (tel 666 8822, e- post [email protected]) ja Riigi Infosüsteemi Ameti õigusnõunik Kristiina Laanest (tel: 666 8863, e-post: [email protected]) ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi riigi infosüsteemide osakonna nõunik Sten Tikerpe (tel 639 7645, e-post [email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi ja keeletoimetuse tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Hendrick Rang (tel: 625 6351, e-post: [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Esimene paragrahv koosneb 13 punktist ja teine paragrahv 7 punktist. Esimeses paragrahvis esitatakse X-tee määruse muudatused. Punktidega 1-2 täpsustatakse määruse § 4 lg 1 punktis 5 sätestatud keskuse ülesandeid ning täiendatakse lõiget punktidega 51-52. Kehtiva X-tee määruse sõnastuse kohaselt seirab keskus X-tee kasutamist ja kogub kasutusstatistikat. Kasutusstatistika kogumine aga eeldab omakorda X-tee liikme turvaserveri andmeteenuse monitooringulogi (operational monitoring) andmete kogumist. Keskuse poolt kogutavad logifailid sisaldavad üksnes päiseväljasid. Tegemist ei ole andmetega, mis tekivad päringulogisse, kuhu salvestatakse e- templiga kinnitatud X-teel vahetatud sõnumid. Seega ei sisalda keskuse poolt kogutavad logifailid X-teel tehtud päringute ega vastuste sisu. Monitooringulogi andmed sisaldavad X- tee liikme autenditud ja autoriseeritud kasutaja isikukoodi, päringu tegemise kuupäeva ja kellaaega ning andmeid vahetanud alamsüsteemide nimetust. Tehnilistest andmetest sisaldab monitooringulogi ka X-tee keskkonna, X-tee liikme, tema alamsüsteemi ja kasutatud teenuse koodi ning versiooni tunnuseid, samuti koormuse jälgimiseks kellaaegasid, päringu suurust, manuste arvu ja muud tehnilist informatsiooni turvaserverit läbinud päringu kohta. Monitooringulogi koguandmestik on avaldatud keskuse veebilehel. Logi ei sisalda infot, millise isiku andmeid ja millises koosseisus X-teel vahetatud sõnumid sisaldavad. Kuigi juba määruse eelmise redaktsiooni seletuskirjas on osundatud, et Riigi Infosüsteemi Amet avalikustab X-tee kasutamist puudutavad statistilised andmed keskuse veebilehel www.ria.ee, on praktikas tekitanud kasutusstatistika avalikustamine X-tee liikmete seas küsimusi. Kasutusstatistika avalikustamise õiguse sätestamine määruses peaks tagama parema läbipaistvuse keskuse ülesannete täitmisel. Kasutusstatistika andmed avalikustatakse avaandmetena üldistatud ja isikustamata kujul. Kui kasutusstatistika avalikustamine ei ole teatud juhtudel seaduse alusel lubatud, näiteks avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 punktis 51 nimetatud juhul, kui kasutusstatistika põhjal on võimalik teha järeldusi uurimisasutuse tegevuse meetodite ja taktika kohta ning see võib raskendada süütegude avastamist või soodustada nende toimepanemist, jätab keskus asjaomast X-tee liiget puudutava statistika avalikustamata. Andmete avalikustamise eesmärk on pakkuda X-tee liikmetele (nii andmeteenuse osutajatele, vahendajatele kui kasutajatele) laiapõhjalist ülevaadet pakutavate teenuste kasutatavuse kohta võimalikult madala käidukuluga. Samuti annab kasutusstatistika avalikustamine kvaliteetset informatsiooni X-tee liikmete tegevuse kohta X-teel riigi IT koordinaatoritele. Statistika avalikustamine avaandmetena võimaldab omakorda luua avaandmetel põhinevaid rakendusi ja koostada X-tee alaseid uuringuid ja analüüse. Punktis 3 toodud muudatusega kaotatakse X-tee liikme ja keskuse vahelisele informatsiooni vahetamisele seatud põhjendamatud piirangud. Kehtiva X-tee määruse § 4 lg 1 punkti 9 kohaselt on X-tee liikme ja keskuse vaheline suhtlus viidud RIHA keskkonda. Edaspidi liigub X-tee liikme ja keskuse vaheline suhtlus X-tee iseteeninduskeskkonda. Tulenevalt aga vajadusest tagada X-tee kasutamist takistavatest asjaoludest või hooldustöödest õigeaegne teavitamine, on teatud juhtudel vajalik kontakteeruda X-teega liikmega ka iseteeninduskeskkonna väliselt, näiteks juhul, kui X-tee liige ei ole jõudnud ajakohastada iseteeninduskeskkonda salvestatud kontaktandmeid ja sealtkaudu kontakteerumine ei annaks tulemusi. Punktiga 4 sätestatakse tähtaja ülempiir X-tee liikme turvaserveri andmeteenuse monitooringulogi andmete säilitamisele. Eelnõu kohaselt võib keskus säilitada monitooringulogi X-tee liikme nimel päringu teinud isiku andmeid sisaldaval kujul kolm aastat andmete kogumisest arvates. Ainsaks isikut tuvastada võimaldavaks andmekirjeks kogu logis on päringu vahetult teostanud isiku isikukood. Monitooringulogi andmete säilitamise peamine eesmärk on võimalike intsidentide algpõhjuste väljaselgitamine ja teenuse katkestustele operatiivne reageerimine. Intsidendi lahendamiseks ja teenuse katkestuse kõrvaldamiseks on oluline teada, milliseid päringuid intsident või katkestus võis mõjutada. Samuti võib intsident või rike olla põhjustatud päringu allika poolt. Andmete säilitamine päringu teinud isiku andmete tasemel võimaldab asjaomase toimingu omistada konkreetsele isikule, sest X-tee faktiline kasutamine toimub X-tee liikme nimel päringuid tegema volitatud kasutaja poolt. Pärast eelnõus nimetatud 3-aastase tähtaja möödumist eemaldatakse logidest isikuandmeid sisaldav osa (ehk isikukood) ja logisid säilitatakse isikustamata kujul edasi alaliselt. Punktiga 5 muudetakse X-tee määruse § 5 lõiget 1, mis reguleerib X-teega liitumise taotlemist. Nii nagu kehtiva määruse kohaselt, tuleb ka edaspidi X-tee liikmeks saamiseks esitada vastav taotlus. Muutub aga taotluse esitamise kanal. Kui praegu toimub X-teega liitumise taotlemine RIHA kaudu, hakkab edaspidi liitumistaotluste esitamine ja menetlemine toimuma X-tee iseteeninduskeskkonna kaudu. Arvestades aga, et tulevikus võib veelgi taotluse esitamise kanal muutuda, ei ole otstarbekas määruse tekstis konkreetset taotluse esitamise kanalit ära nimetada. Seetõttu sätestatakse eelnõus üldiselt, et taotlus tuleb esitada keskusele. Punktis 6 esitatud muudatuse kohaselt on X-tee liikmel jätkuvalt kohustus teavitada keskust kontaktandmete muutumisest, kuid kui varasemalt tuli hoida kontaktandmed ajakohasena RIHA keskkonnas, saab edaspidi kontaktandmeid uuendada X-tee iseteeninduskeskkonnas. Kehtivas X-tee määruses viidatakse nimeliselt RIHA keskkonnale, kuid eelnõu kohaselt määruse tekstis X-tee iseteeninduskeskkonda ei nimetata, vaid nähakse ette üldine kohustus teavitada keskust X-tee liikme kohta käivate kontaktandmete muutumisest. Eelnõuga ei panda X-tee liikmele täiendavat kohustust, vaid üldistatakse kohustuse sisu. Keskuse jaoks on oluline, et talle teadaolevad X-tee liikme kontaktandmed oleksid ajakohased, sest sellest omakorda sõltub keskuse suutlikkus edastada X-tee kasutamist mõjutav teave võimalikult kiiresti. Punktiga 7 tunnistatakse kehtetuks X-tee liikme kohustus edastada X-teega seotud taotlused ja teated X-tee kasutamisega seonduvate probleemide ja asjaolude kohta RIHA kaudu või selle võimatuse korral elektronpostiga. Muudatuse eesmärk on eemaldada määruse tekstist viide konkreetsele teabe edastamise viisile, et tagada taotluste ja teadete jõudmine keskuseni olenemata teabe edastamise kanalist. Konkreetsed tingimused, mille alusel teabevahetus edaspidi X-tee liikmete ja keskuse vahel hakkab toimuma, avaldab Riigi Infosüsteemi Amet edaspidi oma kodulehel määruse § 4 lõike 1 punkti 3 alusel. Punktis 8 toodud muudatuse kohaselt on keskusel õigus jätta X-teega liitumise taotlus rahuldamata, kui taotleja esitatud andmed ei ole tõesed või ajakohased. Sisuliselt on samasugune otsustusõigus keskusele ettenähtud ka kehtiva määruse kohaselt. Küll aga reguleerib kehtiv määrus andmete olemasolu ja ajakohasuse tagamise RIHA-s. Kuivõrd X- teega liitumise menetlus toimub edaspidi RIHA väliselt, ei teki RIHA-sse enam andmeid, mida saaks ajakohasena hoida. Seetõttu ei saa X-tee liikmelt nõuda ajakohaste andmete esitamist RIHA-s, vaid tõesed ja ajakohased andmed tuleb esitada üldise kohustuse alusel keskusele. Punktiga 9 jäetakse määruse § 9 lõike 1 punktist 1 välja tingimus, mille kohaselt peab X-tee liige andmevahetuse tervikluse ning X-teel vahetatud sõnumi ja X-tee liikme seose tuvastamiseks kasutatava e-templi loomiseks kasutama sertifitseerimise teenust, mille kaudu väljastatakse e-templile kvalifitseeritud sertifikaat.. Muudatuse kohaselt ei sätestata edaspidi määruse tasemel, millise konkreetse tasemega e-templi sertifikaati X-tee liige peab kasutama. Vastava otsuse langetab edaspidi X-tee liige ise hinnates igakülgselt andmevahetuse eripärasid ning võimalikke riske andmete ja andmevahetuse turvalisusele. Enne X-teega liitumist kontrollib keskus, kas taotlejal on valmisolek täita eIDAS määrusest tulenevaid e-templi nõudeid. E-templi all mõistetakse määruses nimetatud juhtudel üksnes täiustatud või kvalifitseeritud e-templit Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 910/2014 e-identimise ja e- tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93/EÜ (ELT L 257, 28.08.2014, lk 73–114) (edaspidi eIDAS määrus) tähenduses. E-tempel on eIDAS määruse artikkel 3 punkti 25 kohaselt elektrooniliste andmete kogum, mis on lisatud muudele elektroonilistele andmetele või on nendega loogiliselt seotud ja mis tagavad andmete päritolu ja tervikluse. E-templi formaadid liigitatakse eIDAS määruse kohaselt kolme kategooriasse: 1) e-tempel, millele eritingimusi ei seata; 2) täiustatud e-tempel; 3) kvalifitseeritud e-tempel. Täiustatud e-tempel on e-tempel, mis vastab järgmistele nõuetele: a) see on seotud ainuüksi templi andjaga; b) selle abil on võimalik templi andjat tuvastada; c) see antakse e-templi loomiseks vajalike andmete abil, mida templi andja saab kõrge salastatuse taseme juures kasutada e-templi loomiseks, ning d) see on seotud seda puudutavate andmetega sellisel viisil, et kõik hilisemad andmete muudatused on tuvastatavad. Kvalifitseeritud e-tempel on täiustatud e-tempel, mis luuakse kvalifitseeritud e-templi loomise vahendi abil ja mis põhineb e-templi kvalifitseeritud sertifikaadil. Praegusega võrreldes, tekib X-tee liikmel võimalus kasutada andmevahetuse tervikluse tagamisel ka kvalifitseerimata sertifikaadiga täiustatud e-templeid. X-tee liikme otsustus, millise tasemega e-tempel valida, sõltub konkreetsest olukorrast ja vajadusest ning andmevahetuse eesmärkidest. Samas jääb alles võimalus kasutada X-teel vahetatud sõnumite tervikluse tagamisel ka kvalifitseeritud sertifikaadiga täiustatud e-templit või kvalifitseeritud e-templit. Liikme kohustus rakendada turvalisusega seotud riskide maandamiseks asjakohaseid andmete terviklust, konfidentsiaalsust ja käideldavust tagavaid meetmeid, kohaldub ka e-templi valimisele. Punktis 10 toodud muudatuse kohaselt ei esita X-tee liige edaspidi alamsüsteemi X-teel registreerimiseks taotlust RIHA kaudu, vaid selle asemel sätestatakse X-tee liikmele alamsüsteemi registreerimiseks üldine taotluse esitamise kohustus. Taotlusi hakatakse edaspidi vastu võtma X-tee iseteeninduskeskkonna kaudu. Erandjuhtudel, kui iseteeninduskeskkonna kaudu ei saa taotlust esitada, võimaldatakse taotluste esitamist ka e- posti või posti teel. Punktiga 11 tunnistatakse kehtetuks eeldus, mille kohaselt on X-teel võimalik registreerida vaid sellist alamsüsteemi, mis on kantud RIHA-sse. Arvestades, et edaspidi ei kanta alamsüsteemidega seotud dokumentatsiooni RIHA-sse, ei saa RIHA-sse kandmine olla tulevikus eeldus alamsüsteemi X-teel registreerimiseks. Punktis 12 toodud muudatuse kohaselt asendatakse määruse § 11 punktis 2 sõnad „registreeritud RIHA-s“ sõnaga „dokumenteeritud“. Sisuliselt ei muutu nõuded andmeteenusele – andmeteenus peab olema dokumenteeritud koos keskuse nõuetele vastava ning aja- ja asjakohase andmeteenuse kirjeldusega ja sisaldama informatsiooni andmeteenuse kasutamiseks vajalike turvameetmete kohta, arvestades andmeteenuses sisalduvate andmete koosseisu ning andmeteenuse iseloomu. Kehtiva korraga võrreldes ei pea aga edaspidi vastav dokumentatsioon olema kantud RIHA-sse. Punktiga 13 võetakse määrusest välja andmeteenuse osutaja kohustus hoida RIHA-sse andmeteenuse kohta esitatud andmed asja- ja ajakohasena, sest vastav kohustus kuulub edaspidi täitmisele X-tee iseteeninduskeskkonna kaudu. Teises paragrahvis esitatakse RIHA määruse muudatused. Punktides 1-2 on esitatud tehniline muudatus, mille kohaselt eemaldatakse § 6 lõikest 3 ja § 10 lõikest 3 viited § 22 lõikele 2, kuna vastavalt eelnõu punktile 5 tunnistatakse § 22 kehtetuks. Punktiga 3 eemaldatakse RIHA struktuurist X-teega liitumiste alamregister. Sama funktsiooni hakkab edaspidi täitma X-tee iseteeninduskeskkond. Punkti 4 kohaselt arvatakse välja RIHA organisatsioonide alamregistrist X-tee liikme kohta käiv osa. Andmed X-tee liikme kohta kogutakse edaspidi X-tee iseteeninduskeskkonda. Punktiga 5 tunnistatakse kehtetuks X-teega liitumiste alamregistrit puudutav säte. X-teega liitumise protseduur toimub edaspidi X-tee iseteeninduskeskkonnas. Punktis 6 esitatud muudatuse kohaselt ei kirjeldata edaspidi RIHA teenuste alamregistris X- tee teenuseid, sest asjaomaste teenuste kirjeldus esitatakse X-tee iseteeninduskeskkonna kaudu. Punktiga 7 tunnistatakse kehtetuks X-teega liitumise taotluse menetlemine ning liitumistoimingute teostamine RIHA menetlusprotsessi osana, kuivõrd asjaomane protsess toimub edaspidi X-tee iseteeninduskeskkonnas. Punktiga 8 eemaldatakse RIHA keskkonnast seos X-teega liitumise ja RIHA menetlusprotsesside vahel, sest X-teega liitumine ja X-tee teenused on koondatud X-tee iseteeninduskeskkonda. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 910/2014, 23. juuli 2014, e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93/EÜ, mis sätestab e-templi definitsiooni ja erinevad tasemed. 4. Määruse mõjud 4.1. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Määruse muudatusega ei kaasne sotsiaalseid ega demograafilisi mõjusid. 4.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Määruse muudatusega ei kaasne mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele. 4.3. Majanduslik mõju Määruse muudatused aitavad alandada X-teega liitumise ja selle kasutamise kulusid. Määruse rakendamisega seotud täpsemad kulud ja eeldatavad tulud on detailsemalt lahti kirjeldatud seletuskirja 5. punktis. 4.4. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Määrusega ei kaasne mõjusid riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele. 4.5. Muud otsesed või kaudsed mõjud Määruse muudatused ei too kaasa muid otseseid või kaudseid mõjusid. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Seoses X-tee iseteeninduskeskkonna arendamise ja haldamisega tekib Riigi Infosüsteemi Ametile täiendav halduskoormus. X-tee iseteeninduskeskkonna arendamiseks ja haldamiseks vajalik rahaline ressurss on Riigi Infosüsteemi Ametil planeeritud. X-tee iseteeninduskeskkonna kasutuselevõtul võib ühekordselt tekkida ka X-tee liikmetele minimaalne halduskoormus, kuivõrd uue keskkonna kasutuselevõtmine eeldab harjumist. Riigi Infosüsteemi Amet teeb omalt poolt kõik, et tagada RIHA keskkonnast X-tee iseteeninduskeskkonnale üleminek võimalikult sujuvalt ja X-tee liikmetele liigseid ebamugavusi tekitamata. Usaldusteenuste kasutamisega kaasnevad hinnangulised1 kulud hetkel: Teenuse nimetus Maksumus X-tee Teenuse vajajate Maksumus kokku liikme kohta arv hetkel (€/a) Ajatempliteenus ~430 € aasta 174 74820 € 1 Tegelik kulu sõltub tehnilisest implementatsioonist (näiteks on võimalik jagada ühte e-templi sertifikaati mitme turvaserveri vahel kasutades võrgu HSM seadmeid, samuti võib olla ühel asutusel ostetud mitu e-templi sertifikaati jne).  Kehtivuskinnitusteenus ~265 € aasta 873 185235 € E-templi sertifikaat 150 € aasta 699 78750 € Autentimissertifikaat 90 € aasta 174 15660 € Kokku 354 465 € Usaldusteenuste kasutamisega seotud kuludele lisaks tuleb arvestada, et e-templi sertifikaatide privaatvõtmeid tuleb hoida riistvaralise allkirjastamisseadme (HSM - hardware secure module) peal. HSM seadmete hinnad algavad 75 eurost USB krüptopulga puhul, mis algupäraselt ei ole ette nähtud „masin-masin“ tüüpi andmevahetuse elektrooniliseks tembeldamiseks, ning lõppevad mitmekümnete tuhandete eurode juures võrgu HSM seadmete puhul. Kuigi HSM seadmed on privaatvõtmete kaitsmiseks jällegi suurepärased vahendid, ei ole nende kasutamine kuluefektiivne ega vajalik kõigi X-tee liikmete ja infosüsteemide puhul. Määruse muudatuste kaudu lubatakse X-tee liikmel edaspidi kasutada kvalifitseeritud e-templi ja kvalifitseeritud sertifikaadiga täiustatud e-templi kõrval ka kvalifitseerimata sertifikaadiga täiustatud e-templit. Tänu sellele ei pea X-tee liige enam HSM seadet täiustatud e-templi puhul kasutama. Samas sõltub e-templi valik infosüsteemist, mis X-teega on seotud ning üle X-tee vahetatavate andmete laadist ja hulgast. Liikme kohustus rakendada turvalisusega seotud riskide maandamiseks asjakohaseid andmete terviklust, konfidentsiaalsust ja käideldavust tagavaid meetmeid, kohaldub ka e-templi valimisele. Analoogselt X-tee versiooni 5 ajal kehtinud korrale saab Riigi Infosüsteemi Amet ka ise väljastada oma nimel kvalifitseerimata sertifikaadiga täiustatud e-templit, mille kasutamiseks X-tee liikmelt HSM seadme olemasolu ei nõuta. Samas on soovitatav siiski HSM seadet andmevahetuse elektroonilise tembeldamise asemel kasutada privaatvõtmete kaitseks ka edaspidi. Suurematel riigi IT-majadel on HSM seadmed kasutusel ka väljaspool X-tee domeeni, seega neil on võimalik neid ka Riigi Infosüsteemi Ameti poolt väljastatava kvalifitseerimata sertifikaadiga täiustatud e-templi puhul kasutada. Ülaltoodud tabelis kirjeldatu kohaselt toovad määruse muudatused kaasa majandusliku säästu ligikaudu 350 000 euro ulatuses, millele lisandub kokkuhoid HSM seadmete soetamise arvelt. Arvestades, et Riigi Infosüsteemi Amet on X-tee versiooni 5 kasutamise ajal võimaldanud X-tee liikmetel kasutada kvalifitseerimata sertifikaadiga täiustatud e- templit, on ametil tänasel päevalgi võimekus teenust pakkuda minimaalse halduskulu eest. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kõikidele ministeeriumitele ning arvamuse avaldamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule.  EELNÕU 29.03.2019 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Tallinn nr Vabariigi Valitsuse 23. septembri 2016. a määruse nr 105 „Infosüsteemide andmevahetuskiht“ ja 28. veebruari 2008. a määruse nr 58 „Riigi infosüsteemi haldussüsteem“ muutmine Määrus kehtestatakse avaliku teabe seaduse § 439 lõike 1 punktide 5 ja 6 alusel. § 1. Vabariigi Valitsuse 23. septembri 2016. a määruses nr 105 „Infosüsteemide andmevahetuskiht“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 4 lõike 1 punkt 5 sõnastatakse järgmiselt: „5) seirab X-tee kasutamist;“; 2) paragrahvi 4 lõiget 1 täiendatakse punktidega 51–52 järgmises sõnastuses: „51) kogub andmeteenuse monitooringu logisid; 52) koostab ja avalikustab isikustamata kujul X-tee kasutusstatistikat;“; 3) paragrahvi 4 lõike 1 punkt 9 sõnastatakse järgmiselt: „9) teavitab X-tee liiget muudatustest X-tee haldamises või kasutamises ning kõigist teadaolevatest X-tee kasutamist takistavatest asjaoludest või hooldustöödest;“; 4) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Lõike 1 punktis 5 nimetatud andmeteenuse monitooringu logisid säilitab keskus X-tee liikme nimel päringu teinud isiku andmeid sisaldaval kujul kolm aastat andmete kogumisest arvates, mille möödumisel andmed anonüümitakse.“; 5) paragrahvi 5 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) X-teega liitumiseks esitab taotleja keskusele taotluse.“; 6) paragrahvi 5 lõike 4 punkt 5 sõnastatakse järgmiselt: „5) teavitama keskust kontaktandmete muutumisest;“; 7) paragrahvi 5 lõike 4 punkt 8 tunnistatakse kehtetuks; 8) paragrahvi 6 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt: „3) taotleja esitatud andmed ei ole tõesed või ajakohased;“; 1 9) paragrahvi 9 lõike 1 punktist 1 jäetakse välja sõna: „kvalifitseeritud“; 10) paragrahvi 10 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Alamsüsteemi X-teel registreerimiseks esitab X-tee liige keskusele taotluse.“; 11) paragrahvi 10 lõike 3 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks; 12) paragrahvi 11 punktis 2 asendatakse sõnad: „registreeritud RIHA-s“ sõnaga „dokumenteeritud“; 13) paragrahvi 12 lõike 2 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt: „1) registreerima andmeteenuse koos andmeteenuse tehnilise kirjeldusega turvaserveris ja hoidma andmeteenuse kirjelduse turvaserveris asja- ja ajakohasena;“. § 2. Vabariigi Valitsuse 28. veebruari 2008. a määruses nr 58 „Riigi infosüsteemi haldussüsteem“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 6 lõikest 3 ja § 10 lõikest 3 jäetakse välja sõnad „, § 22 lõikes 2“; 2) paragrahvi 17 lõike 3 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvi 19 lõikest 1 eemaldatakse sõnad „ja X-tee liikme“; 4) paragrahv 22 tunnistatakse kehtetuks; 5) paragrahvi 25 lõikest 1 eemaldatakse sõnad „X-tee teenuste ja muude“; 6) paragrahvi 31 lõike 1 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks; 7) paragrahvi 31 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks. Jüri Ratas peaminister Rene Tammist ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Taimar Peterkop riigisekretär 2