Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmise seadus

Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 1. KAVAND MINISTRI MÄÄRUS nr Narkomaaniaravi andmekogu põhimääruse muutmine Määrus kehtestatakse narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 111 lõike 4 alusel. § 1. Narkomaaniaravi andmekogu põhimääruses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahv 2 sõnastatakse järgmiselt: „§ 2. Andmekogu vastutav töötleja Andmekogu vastutav töötleja on Tervise Arengu Instituut.“; 2) paragrahv 3 sõnastatakse järgmiselt: „§ 3. Vastutava töötleja ülesanded Vastutav töötleja: 1) juhib andmekogu pidamist; 2) vastutab andmekogu haldamise seaduslikkuse ja arendamise eest; 3) kehtestab andmekogu andmetele juurdepääsu, nende töötlemise ja väljastamise korra ning tagab andmete töötlemise ainult selleks määratud isikutele; 4) vastutab isikuandmete töötlemise nõuete täitmise ja andmekogusse kantud andmete õigsuse eest; 5) tagab andmete kogumise, haldamise, säilitamise ja hävitamise; 6) korraldab elektroonilist andmevahetust riigi infosüsteemi teiste andmekogudega; 7) sõlmib andmevahetuskokkulepped õigusaktides sätestatud ulatuses; 8) vastutab andmekogu toimingute õiguspärasuse eest, sealhulgas turbealase teabe pideva analüüsimise ja turvariskide väljaselgitamise eest; 9) täidab muid vastutava töötleja ülesandeid õigusaktides sätestatud ulatuses.“; 3) paragrahv 4 sõnastatakse järgmiselt: „§ 4. Andmekogu ülesehitus Andmekogu koosneb andmebaasist, mida peetakse ühetasandilise andmekoguna.“; 4) paragrahvi 5 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Andmekogu turvaklass on K1T1S2.“; 5) paragrahv 6 sõnastatakse järgmiselt: „§ 6. Andmekogusse kantavad andmed (1) Narkomaaniaraviteenuse osutaja ja teatise andmed: 1) asutuse nimi ja registrikood; 2) tervishoiutöötajate registri kood; 3) teatise täitja andmed (nimi, amet, kontakttelefon); 4) teatise esitamise kuupäev. (2) Patsiendi üldandmed: 1) isikukood või selle puudumise korral sünniaeg; 2) sugu; 3) sünniaeg ja -koht; 4) rahvus; 5) haridus; 6) Eestisse saabumise aeg; 7) tavategevusala; 8) elu- või viibimiskoha andmed valla või linnaosa täpsusega, juhul kui andmed ei ole kantud rahvastikuregistrisse; 9) elukoha liik; 10) elamisviis; 11) andmed ravikindlustuse olemasolu kohta. (3) Narkomaaniaravi andmed: 1) ravile pöördumise kuupäev; 2) ravi saamise viis; 3) määratud ravi liik; 4) määratud ravimid; 5) ravile pöördumise soovitaja; 6) eelneva narkomaaniaravi liik ja ravi saamise aasta; 7) ravi lõpetamise kuupäev; 8) ravi lõpetamise põhjus. 9) HIV staatus ja HIV-testi kuupäev; 10) C-hepatiidi staatus ja viimase C-hepatiidi testi kuupäev; 11) tuberkuloosi staatus ja diagnoosi kuupäev. (4) Patsiendi riskikäitumise andmed: 1) vanus narkootikumide esmakordsel tarvitamisel; 2) teave sõltuvusaine süstimise kohta, sealhulgas ühissüstla või -nõela kasutamise kohta; 3) narkootikumide üledoosi kogemus viimase 12 kuu jooksul; 4) põhiline tarbitav narkootikum, sealhulgas tarvitamise sagedus ja viis; 5) vanus esmakordsel põhilise tarbitava narkootikumi tarvitamisel; 6) mitme narkootilise aine samaaegne kasutamine, sealhulgas tarbitavad ained. 2 (5) Kui isikul puudub käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud registri kood, kantakse registrisse narkomaaniaraviteenust osutava isiku nimi.“; 6) 3. peatüki pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „ANDMEANDJAD, ANDMETE ESITAMINE ANDMEKOGUSSE, ANDMETE MUUTMINE JA LOGIMINE“; 7) paragrahv 8 sõnastatakse järgmiselt: „§ 8. Andmeandjad ja nende esitatavad andmed (1) Narkomaaniaraviteenuse osutaja esitab iga narkomaaniaravile pöördumise juhu kohta ühe nädala jooksul pärast narkomaaniaravi määramist järgmised andmed: 1) narkomaaniaraviteenuse osutaja andmed § 6 lõikes 1 nimetatud andmekoosseisus; 2) patsiendi üldandmed § 6 lõikes 2 nimetatud andmekoosseisus; 3) narkomaaniaravi andmed § 6 lõikes 3 nimetatud andmekoosseisus, välja arvatud ravi lõpetamise kuupäev ja põhjus; 4) patsiendi riskikäitumise andmed § 6 lõikes 4 nimetatud andmekoosseisus. (2) Narkomaaniaraviteenuse osutaja esitab iga narkomaaniaravi lõpetamise kohta 30 päeva jooksul pärast ravi lõpetamist, katkestamist või patsiendi edasisuunamist järgmised andmed: 1) narkomaaniaraviteenuse osutaja andmed § 6 lõikes 1 nimetatud andmekoosseisus; 2) patsiendi isikukood või selle puudumise korral sünniaeg, patsiendi tavategevusala, patsiendi elukoha liik; 3) narkomaaniaraviravi lõpetamise kuupäev ja põhjus. (3) Rahvastikuregistri pidaja edastab andmekogusse patsiendi üldandmetest järgmised andmed: 1) rahvus; 2) haridus; 3) elu- või viibimiskoha andmed. (4) Eesti Haigekassa edastab andmekogusse patsiendi üldandmetest andmed ravikindlustuse olemasolu kohta. (5) Terviseamet edastab andmekogusse järgmised andmed: 1) tervishoiutöötajate registri kood; 2) narkomaaniaga seotud nakkushaiguste andmed, välja arvatud tuberkuloosi nakatumise andmed. (6) Tervise Arengu Instituut edastab andmekogusse narkomaaniaga seotud nakkushaiguste andmetest tuberkuloosi staatuse ja diagnoosi kuupäeva.“; 8) paragrahvi 11 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Andmekogule juurdepääsu õigus on lisaks vastutavale töötlejale ka andmekogu arendaval või hooldaval isikul arendus- või hoolduslepingus sätestatud ulatuses ja tingimustel.“; 9) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Teistele isikutele tagatakse isikuandmete väljastamine järgmiselt: 3 1) andmesubjektile tema kohta käivad andmed; 2) andmete esitajale tema esitatud andmed; 3) kohtumenetluses tõe väljaselgitamiseks; 4) haldusorganile, kui sellekohane õigust tuleneb õigusaktist ja seostub selgelt käesoleva andmekogu andmete töötlemise vajadusega ning kui eesmärk ei ole saavutatav pseudonüümitud või samaväärset andmekaitse taset võimaldaval kujul andmetega; 5) teadus- ja ajaloouuringu ning statistika tegemiseks, kui eesmärk ei ole saavutatav pseudonüümitud või samaväärset andmekaitse taset võimaldaval kujul andmetega.“; 10) paragrahvi 12 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Käesoleva määruse §-s 10 nimetatud logisid säilitatakse viis aastat logi tekkimisest.“; 11) paragrahv 16 sõnastatakse järgmiselt: „§ 16. Üleminekusäte (1) Tervishoiutöötaja ja andmete esitaja isikukood kustutatakse kolme kuu jooksul käesoleva määruse jõustumisest. (2) Seni kogutud muud isikustamata kujul ja andmekogusse kantud andmed kantakse arhiivi. Andmeid säilitatakse kõige kauem viis aastat alates käesoleva määruse jõustumisest. Pärast seda andmed kustutatakse.“. § 2. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2020. a. 4  EELNÕU 25.03.2019 Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmise seadus § 1. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahv 111 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Narkomaaniaravi andmekogu (edaspidi andmekogu) peetakse narkomaania esinemise analüüsimiseks, narkomaania leviku ennetamiseks ja ravi tõhususe hindamiseks, tervishoiuteenuste korraldamiseks, diagnostika ja ravi käsitluse hindamiseks, tervisepoliitika väljatöötamiseks ning statistika ja teadusliku uurimistöö, sealhulgas epidemioloogiliste uuringute tegemiseks. (2) Psühhiaatria tervishoiuteenuse osutamise või riiklike strateegiate ja programmide raames kokku lepitud teenuse osutamise korral on narkomaaniaravi pakkuval teenuseosutajal kohustus esitada andmed narkomaaniaravi andmekogusse. (3) Andmekogusse kantakse järgmised andmed: 1) teenuseosutaja ja patsiendi üldandmed; 2) patsiendi narkomaaniaravi ja seotud nakkushaiguste andmed; 3) patsiendi riskikäitumise andmed. (4) Andmekogu asutab ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega, milles sätestatakse: 1) andmekogu volitatud töötleja, kui volitatud töötleja on määratud, ja töötlejate ülesanded; 2) andmeandjad ja nendelt saadavad andmed; 3) andmekogusse kogutavate andmete täpsem koosseis ja andmekogusse kandmise kord; 4) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise tingimused ja kord ning piirangud isikustatud andmete väljastamisel; 5) muud korraldusküsimused. (5) Andmekogu andmeid väljastatakse eelkõige isikustamata kujul. Isikustatud andmete väljastamisel lähtutakse andmekogu põhimääruses sätestatud piirangutest. (6) Andmekogu andmeid säilitatakse kuni 30 aastat alates andmete tekkimisest. Täpsem säilitamise kord ning logide säilitamise tähtaeg sätestatakse narkomaaniaravi andmekogu põhimääruses. (7) Andmekogu vastutav töötleja on Tervise Arengu Instituut.“; 2) seadust täiendatakse §-ga 182 järgmises sõnastuses: „§ 182. Käesoleva seaduse § 111 rakendamise erisus (1) Isikustatud narkomaania ravijuhud kantakse narkomaaniaravi andmekogusse alates käesoleva seaduse jõustumisest. (2) Ravijuhtude andmed, mis on kantud narkomaaniaravi andmekogusse enne käesoleva seaduse jõustumist, arhiveeritakse isikustamata kujul arhiivis.“. § 2. Käesolev seadus jõustub 2020. aasta 1. jaanuaril. …………………. Riigikogu esimees Tallinn ......................... 2019. a. ___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus ……………….......2019. a. allkirjastatud digitaalselt 2  Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Käesoleva seaduse eesmärk on parandada narkomaaniaraviteenuseid ning muuta need tõhusamaks. Narkomaaniaravi andmekogu (NARIS), mille vastutav töötleja on Tervise Arengu Instituut (TAI), peetakse järgmistel eesmärkidel:  ennetada narkomaania levikut ja hinnata ravi tõhusust;  hinnata narkomaania diagnostikat ja ravikäsitlust;  kujundada narkomaaniaravialast tervisepoliitikat ja korraldada narkootikumide tarbijatele suunatud tervishoiuteenuseid;  analüüsida narkomaania esinemist Eestis;  teha narkomaaniaalast statistikat, epidemioloogilisi uuringuid ja teaduslikke uurimistöid. Praegu sisestatakse andmed NARISesse selliselt, et patsiendi isikut ei ole võimalik otseselt tuvastada. Selleks kodeeritakse patsiendi isikukood spetsiaalse NARISe juurde kuuluva koodikeskuse vahendusel unikaalseks koodiks, mis seotakse konkreetse ravijuhu andmetega. Andmete sisestamine toimub narkomaaniaravi alustamise ja lõpetamise korral eraldi teatistena, millele omistatakse unikaalne kood (st andmed ei ole andmekogus isikustatud). Anonüümsete andmete sisestamine ja edasine töötlus ei võimalda eespool loetletud eesmärke olulisel määral täita. See mõjutab oluliselt andmekogu andmekvaliteeti ja sellest tulenevalt ka narkomaaniaravi kvaliteeti ja selle pinnalt tehtavaid edasisi otsuseid. Probleemkohad on järgmised:  puudub algandmete juurde tagasi minemise ja andmete õigsuse kontrollimise võimalus (st andmeid tervishoiuteenuse osutamise kohta ei ole võimalik kõrvutada raviasutuses säilitatavate dokumentidega, et tagada eesmärkide täitmiseks vajalik andmete kvaliteet ja õigsus;  ravi kvaliteet ei ole tõhus, kuna nii ravi alustamise kui ka lõpetamise andmed ei ole omavahel seostatavad ka siis kui need on andmekogusse kantud;  seostamata andmetega ei ole võimalik teenuste mahte prognoosida;  seostamata andmeid ei saa teiste oluliste andmekogudega (nt surma põhjuste register, tuberkuloosiregister, nakkushaiguste infosüsteem, rahvastikuregister) linkida, mis omakorda takistab narkomaania esinemise analüüsimist ning narkomaaniaalase statistika tegemist. Praegu ei ole võimalik andmekogu andmete põhjal narkomaaniaraviteenuse mahte prognoosida, sest pole teada kui palju on andmekogusse sisestatud andmeid topelt (nt patsient saab paralleelselt või lühikese aja jooksul ravi kahes erinevas raviasutuses), samuti ei ole teada mitu patsienti on vahepeal surnud. Kuna narkomaaniaravi saanud isikute tegelikku arvu ei ole võimalik hinnata, ei saa ka analüüsida ega uurida muutusi narkomaania esinemises (nt milliseid aineid kõige rohkem tarvitatakse ning kuidas see ajas muutub). Seetõttu on andmed puudulikud ka raviga kaetuse tagamises ja arvestamises. 1 Valdkonnaga tegelemine on aga äärmiselt oluline, kuna narkomaania on Eestis tõsine ja kasvav rahvatervise probleem, mida ilmestab asjaolu, et Eestis on 15–16-aastaste kooliõpilaste seas narkootikumide tarvitamise sagedus Euroopa Liidu keskmisest suurem ning see näitaja on olnud läbi aastate tõusutrendis. Eesti on jätkuvalt Euroopa kõige suurema narkootikumidest tingitud üledoosisurmade osakaaluga riik Euroopas ning olulisi muutusi üledoosisurmade arvus ei ole aastate jooksul toimunud. Lisaks üledoosidele on narkootikumide süstimisega seotud ka HIVi laialdane levik, milles oleme Euroopa riikide seas uute juhtude osakaalu poolest 100 000 elaniku kohta esimeste seas. Narkootikume tarvitavate inimeste seas levinud nakkushaiguste (nt HIV ja tuberkuloos) leviku info võimaldaks paremini planeerida ja korraldada nakkushaiguste raviga integreeritud narkomaaniaraviteenuseid. NARISe andmeid esitatakse perioodiliselt Euroopa narkootikumide ja narkomaania seirekeskusele (EMCDDA), ÜRO uimastite ja kuritegevuse vastu võitlemise büroole (UNOCD), ÜRO AIDSi- programmile (UNAIDS) ning Euroopa haiguste ennetamise ja tõrje keskusele (ECDC). NARISe andmete kvaliteet on oluline ka rahvusvahelises kontekstis ja teiste riikidega võrdluses. Riik peab esitama kontrollitud ja kõiksed andmed, mis tänaseni on olnud puudulik. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõunik Tiina Drell ([email protected]; tel 626 9144). Eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected]; tel 626 9320). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Nele Nisu ([email protected]; tel 626 9338). 1.3. Märkused Seadusega muudetakse narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse redaktsiooni RT I, 13.03.2019, 102. 2. Seaduse eesmärk Seaduse muutmise eesmärk on luua võimalused NARISe andmete omavaheliseks seostamiseks, nende liidestamiseks teiste andmekogudega (rahvastikuregister, tuberkuloosiregister, nakkushaiguste infosüsteem ja surma põhjuste register) ning vajaduse korral algandmete juurde tagasiminemise võimaldamiseks, et tagada osutatavate teenuste mahtude parem prognoosimine ja teenuste arendamine ning suurendada patsientidele pakutavate teenuste valikut ja kvaliteeti. Andmete esitajate loendi laiendamisega tagatakse kvaliteetsete andmete kogumine, mis hõlmab narkomaaniaravi andmeid laiemalt kui opioidisõltuvuse ravi. Tõepärased andmed võimaldavad TAIl hinnata narkomaania diagnostika ja ravi tõhusust ja kvaliteeti, mille alusel saab kujundada narkomaaniaravialast tervisepoliitikat. See võimaldab muuta narkootikumide tarbijatele suunatud tervishoiuteenuste korraldamise paremaks ja efektiivsemaks nii patsientide, tervishoiuteenuse osutajate kui ka riigi vaates. Lisaks võimaldavad kvaliteetsed ja kõiksed andmed kasutada NARISt ka narkomaania esinemise analüüsimiseks ning andmete võrdlemiseks teiste Euroopa riikidega. Selle tulemusena muutub TAI tegevus asutusele seatud eesmärkide saavutamiseks efektiivsemaks. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs 2 Seaduseelnõu koosneb kahest paragrahvist. Eelnõu §-ga 1 muudetakse narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadust (edaspidi NPALS). Eelnõu § 1 punktiga 1 sõnastatakse uuesti narkomaaniaravi andmekogu regulatsioon (NPALS § 111). Paragrahvi 111 lõikes 1 sätestatakse andmekogu eesmärk. See on jäänud võrreldes kehtiva seadusega samaks. Paragrahvi 111 lõikes 2 nimetatakse teenuseosutajad, kes on andmekogule põhiandmete andjateks (kehtivas seaduses reguleeritud lõikes 6). Seni kehtinud lõige 2, mis sätestas andmete kogumise isikustamata kujul, tunnistatakse kehtetuks. Selle tulemusena on võimalik NARISt arendada selliselt, et ravi alustamise ja lõpetamise andmed ning varasemad raviandmed oleksid omavahel seostatavad. Andmete omavaheline seostatavus võimaldab TAIl patsientide tegelikke vajadusi paremini hinnata (nt millised teenused toimivad paremini ja millisele sihtrühmale, milliste teenuste puhul tuleks mahtu suurendada jms). Seeläbi parenevad ka narkootikumide tarvitajatele suunatud tervishoiuteenused. Andmekogu pidamise peamine eesmärk on täpsema andmekogumise ja analüüsi abil vähendada narkomaaniast tulenevat rahvatervise kahju, millest suurim on opioidide tarvitamisega seotud üledoosisurmade arv. Eesti on selle näitaja poolest Euroopas esikohal, lisaks moodustavad narkootikumide üledoosisurmad umbes poole kõigist Eestis esinevatest mürgistussurmadest. Efektiivsed ja sihtrühma vajadusi arvestavad narkomaaniaraviteenused on kahjude vähendamise teenuste kõrval üks peamisi meetmeid, mis aitavad üledoosisurmade arvu vähendada. Lisaks võimaldab efektiivsem ravi jõuda rohkemate abivajajateni ning võimaldada rohkematel inimestel n- ö taasühiskonnastuda (nt käia tööl). Samuti saab edaspidi isikustatud andmete korral NARISe andmeid täiendada teiste oluliste andmekogude andmetega (nt surma põhjuste register, tuberkuloosiregister, nakkushaiguste infosüsteem, rahvastikuregister), mis võimaldab vähendada andmesisestajate koormust juba varem riigi poolt teistesse andmekogudesse kogutud andmete võrra. Isikustatud andmete korral tagatakse võimalus vastutava töötlejal vajaduse korral algandmete juurde tagasi minna, et kontrollida andmete õigsust. Narkomaaniaraviteenuste rahastus on tagatud TAI tegevuse kaudu riigieelarvest ning sarnaselt teiste riiklike andmekogudega võimaldab isikustatud andmeid sisaldav NARIS kujundada narkomaaniaravialast poliitikat ning paremini kontrollida teenuste rahastuse sihtotstarbelist kasutust. Senisel kujul NARISe andmete põhjal ei ole võimalik teenuste kuluefektiivsust kontrollida ning ainuke kontrollmeede on lepingute raames esitatud aruandlus. Paragrahvi 111 lõikes 3 esitatakse andmekogusse kogutavate andmete üldistatud koosseis, mis varem oli reguleeritud lõikes 5. Paigutust on muudetud, kuna eelkõige on oluline kogumise eesmärk, seejärel andmete esitajad, kelle kohustuseks on põhiandete esitamine, ning seejärel töödeldavate andmete struktuur kokkuvõtlikul kujul. Nii on ka seaduse sättes lõigete sisu loogiliselt ümber paigutatud (ülesehituses lähtuti sarnastest regulatsioonidest TAI poolt peetavate registrite puhul – vt nt rahvatervise seadus). Samas on volitusnormi asukoht jäetud seni kehtivaga samaks. 3 Andmete puhul on sätet selguse huvides täpsustatud, kuna edaspidi töödeldakse selles isikustatud andmeid (vt selgitusi lõike 2 juurest). Nii on oluline välja tuua, et see hõlmab nii andmete esitaja (teenuseosutaja) kui ka patsiendi üldandmeid, samuti narkomaaniaravi ja seotud nakkushaiguste andmeid ning riskikäitumise andmeid. Võrreldes seni kogutud andmetega on andmekoosseis täienenud isiku üldandmete (nt isikukood ja andmed surma kohta) ja narkomaaniaga tihedalt seotud nakkushaiguste diagnoosi (HIV ja tuberkuloos) võrra. Täpsem andmekoosseis kehtestatakse põhimäärusega vastavalt andmekogude üldregulatsioonile (avaliku teabe seaduse § 435 lg 1, mille kohaselt sätestatakse andmekogu põhimääruses andmekogusse kogutavate andmete koosseis ning andmeandjad). Paragrahvi 111 lõikes 4 esitatakse andmekogu põhimääruse kehtestamise volitusnorm. Ka see ei ole senisega võrreldes oluliselt muutnud. Vaid andmetele juurdepääsu osas on volitusnormi sisu täiendatud, tuues volitusnormi juures ühtselt ka indikatsiooni isikustatud andmete piirangu kohta põhimääruses – andmekogu andmed on eriliiki ehk delikaatsed isikuandmetega. Selleks, et tagada asjakohased meetmed riigi poolt andmete kaitsel ning suurendada usaldust teenuseosutajate ja patsientide vahel, on täiendavad töötlemise piirangud asjakohased. Nii loetakse nt andmekaitse üldmääruse1 artikli 5 lõike 1 punkti b alusel isikuandmete edasist töötlemist avalikes huvides toimuva arhiveerimise, teadus- või ajaloouuringute või statistilisel eesmärgil kooskõlas olevaks. Lisaks on erisusena isikuandmete kaitse seaduse § 6 alusel peetud asjakohaseks isikuandmeid töödelda teadus- ja ajaloouuringu ning riikliku statistika vajadusteks, kui pärast tuvastamist võimaldavate andmete eemaldamist ei ole andmetöötluse eesmärgid enam saavutatavad või see oleks ebamõistlikult raske, selleks esineb ülekaalukas avalik huvi ning töödeldavate isikuandmete põhjal ei muudeta andmesubjekti kohustuste mahtu ega kahjustata muul viisil ülemäära andmesubjekti õigusi. Mõistlikuks võib pidada ka andmesubjektile ehk isikule tema enda andmete väljastamist või kohtumenetluses tõe väljaselgitamiseks. Samuti haldusorganile juhul, kui sellekohane õigus tuleneb õigusaktist ja seostub selgelt narkomaaniaravi andmete töötlemise vajadusega ning kui eesmärk ei ole saavutatav pseudonüümitud või samaväärset andmekaitse taset võimaldaval kujul andmetega. Piirangud planeeritakse kehtestada volitusnormi kaudu andmekogu põhimääruses. Seega tuleks vaadata siinseid piiranguid erisusena andmekaitse üldmääruse ja siseriikliku isikuandmete kaitse seaduse kontekstis. Paragrahvi 111 lõikes 5 sätestatakse selge erisus n-ö eraeluriive tagatisena seaduse tasemel. Sellega kinnitatakse põhimõte, et andmekogu andmeid väljastatakse eelkõige isikustamata kujul. Isikustatud andmete väljastamisel tuleb aga lähtuda andmekogu põhimääruses sätestatud piirangutest. Paragrahvi 111 lõikes 6 sätestatakse andmekogu andmete säilitamine, mis jääb senisega samaks. Edaspidi säilitatakse andmeid kuni 30 aastat alates andmete tekkimisest andmekogusse. Ka see põhimõte on sarnane teiste seadustega, mille alusel kogutakse isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid. Tulenevalt riive ulatusest reguleeritakse säilitamine (kui üks töötlemise viisidest) seaduse tasandil. Eelnõu muudatusena on regulatsiooni jäetud paindlikus, võimaldades teatud andmekategooriaid säilitada ka vähem, kui selleks peaks vajadus tekkima. Selline paindlikkus on mõistlik, tuues seadusandja tahtena just maksimaalse säilitamise perioodi. Paragrahvi 111 lõikes 7 nimetatakse andmekogu vastutav töötleja. Ka see võrreldes kehtiva seadusega ei muutu (kehtivas seaduses sätte lõikes 3). Paigutust on muudetud seoses sisu loogilise 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (EMPs kohaldatav tekst). 4 paigutusega (paigutus lähtub sarnasusest teiste TAI poolt peetavate registritega, vt nt rahvatervise seadus ja selle registrid). Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse NPALSi § 111 rakendamise erisusega. Nimelt on oluline tagada, et isikustatud narkomaania ravijuhud kantakse narkomaaniaravi andmekogusse alates käesoleva seaduse jõustumisest (lg 1). Ravijuhtude andmed, mis on kantud narkomaaniaravi andmekogusse enne käesoleva seaduse jõustumist, arhiveeritakse isikustamata kujul andmekogu arhiivis (lg 2). Täpsustavad üleminekusätted esitatakse andmekogu põhimääruses. Rakendamisel on oluline tagada, et säiliks õigusselgus, millisel juhul tuleb ravijuht juba isikustatult registreerida. See eeldab ka andmekogu valmidust neid uuel platvormil ja uues keskkonnas seaduse jõustumisest alates selliselt vastu võtta. Seni isiku tuvastamist mittevõimaldaval kujul kogutud andmed kantakse arhiivi. Nende edasine töötlemise lõpetamine sätestatakse andmekogu põhimääruses (kaua hoitakse ja millal hävitatakse). Eelnõu § 2 näeb ette seaduse jõustumise aja. Seadus jõustub 2020. aasta 1. jaanuaril. Üleminekuks on jäetud piisavalt pikk aeg, et tagada nii vastutava töötleja tegevuste elluviimine kui ka teenuseosutajate eelnev informeerimine ja juhendamine. 4. Eelnõu terminoloogia Seadusega ei võeta kasutusele uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Seadus on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. 6. Seaduse mõjud 1) NARISe isikustamise mõju eri osapooltele Muudatusega ei kaasne majanduslikke mõjusid narkomaaniaravi pakkuvatele teenuseosutajatele, sest andmete edastamise kohustuses ei kaasne seoses kehtiva õigusega mingeid muudatusi (st teenuseosutajate halduskoormus ei suurene). Sotsiaalne mõju – isikustatud andmete NARISes töötlemine võib riivata narkomaaniaravi saavate isikute põhiõigusi ja -vabadusi, eelkõige õigust eraelu puutumatusele. Riskina ehk negatiivse mõjuna võib tuua selle, et isikuandmete turvalisuse põhimõte ei pruugi alati täidetud olla (isikuandmete kaitseks tuleb rakendada turvameetmeid, et kaitsta neid tahtmatu või volitamata töötlemise, avalikuks tuleku või hävimise eest). Sihtrühm: narkomaaniaravi saavad narkootikume tarvitavad inimesed. NARISesse hakatakse seaduse jõustumise järel andmeid sisestama iga narkomaaniaravi juhtumi kohta isikustatult. Avalduv mõju: NARISes hakatakse isikuandmeid töötlema ulatuslikus mahus2. Isikustatud kujul NARISe andmekaitsealane mõjuhinnangu kokkuvõte isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 35 lõike 3 punkti b alusel on esitatud alljärgnevas tabelis. Kuigi muudatuse enda mõju 2 Andmekaitse Inspektsiooni isikuandmete töötleja üldjuhendi kohaselt on eriliigiliste isikuandmete ulatusliku töötlemisega tegemist siis, kui andmetöötlus hõlmab andmeid 5000 ja enama andmesubjekti kohta http://www.aki.ee/sites/www.aki.ee/files/elfinder/article_files/2018.05.31_andmetootleja_uldjuhend.pdf 5 andmesubjektidele võiks pidada keskmiseks (isikustatud andmed riiklikus andmekogus), on selle mõju andekaitseriskide vastu tagatud meetmete läbi pigem madal. Riikliku andmekogu korral rakendatakse sarnaselt teiste riiklike andmekogudega kõiki riikliku andmekogu kohta käivaid meetmeid, millega on võimalik riske maandada. Tabel. Andmekaitsealane mõjuhinnang isikustatud NARISele Riski nimetus Riski Riski Riski Lisamärkused Ettepanek riski tõenäosus mõju tase maandamiseks NARISe 1 2 Madal NARISe andmeid ei tohi Kirjeldada sisekorras TAI andmetele kasutada kogu töötajaid ametikohast pääsevad ligi organisatsioonis, vaid lähtuvalt ehk kellel on volitamata TAI üksnes kindlate eesmärkide õigus oma töökohustuste töötajad saavutamiseks selleks täitmiseks NARISe volitatud isikute poolt ja isikustatud andmetele ligi oma tööülesannete pääseda. täitmiseks Töötlemistoimingud tuleb logida andmekogu põhimääruse kohaselt (kohaldab üldmääruse artikli 24 kohustusi). Lubatud töötlemise vastavus tuleb tagada ka töötleja ametijuhendi kaudu NARISe 1 3 Madal Haldusorgan ehk vastutav Tagada ligipääsuhalduse andmetele töötleja peab tagama süsteemi abil juurdepääs pääsevad ligi organisatsiooniliste ja andmetele üksnes selleks volitamata turvameetmete kaudu volitatud isikutele. kolmandad andmete töötlemise riski Kolmandatele isikutele isikud maandamise isikustatud andmete väljastamise korral tuleb õigustatust iga kord kaaluda NARISe volitatud 0 2 Madal Kui TAI kasutab volitatud Arendus- või hooldustööde töötleja töötleb töötleja teenuseid tegemisel või serveri isikuandmeid isikuandmete kaitse majutusteenuse puhul puuduliku lepingu üldmääruse artikli 28 sõlmitakse volitatud alusel lõigete 2 ja 4 tähenduses, töötlejaga leping, milles peab selleks olema esitatakse kõik asjakohased isikuandmete kaitse tingimused isikuandmete üldmääruse artikli 28 lõike 3 tingimustele vastav kaitse üldmääruse artikli 28 õigusakt või leping lõikes 3 sätestatust lähtudes Andmekaitsealase mõju minimeerimiseks hakatakse rakendama järgmisi meetmeid: a. Vältimaks asjasse mittepuutuvate töötajate ligipääsu NARISele määrab TAI kindlaks töötajad, kellel on õigus NARISes isikuandmeid töödelda. Täiendatakse NARISega igapäevselt töötavate inimeste tööjuhendit, kus on täpsustatud konkreetse isiku NARISega seotud tööülesanded ja andmete töötlemise eesmärgid. Vajaduse korral sõlmitakse töötajaga täiendav konfidentsiaalsusleping. Lisaks isikute ringi piiramisele tuleb tagada tehtud toimingute logimine ja logide säilitamine, et isikul oleks võimalik oma andmete suhtes seadusest tulenevaid õigusi kasutada. Kuigi isikuandmete töötlemine avalikus sektoris on õiguslikult reguleeritud, on asutuseti palju erisusi nii isikuandmete mahu, andmete tundlikkuse kui menetlusliigi osas. 6  Loomulikult võib juhtuda ka inimlikke eksitusi andmetöötlustoimingute käigus (nii organisatoorsed kui ka nt tehnilist laadi). Silmas tuleb pidada, et töötajate puhul on töölepingu seaduse (TLS) alusel kehtestatud siiski teatud piirangud ning igasugused kokkulepped ei ole võimalikud. Nt Riigikohtu 28.03.2017 otsuses nr 3-2-1-178-16 sedastas kohus selgelt, et ka juhul, kui tööandja ja töötaja on allkirjastanud nt võlatunnistuse tekkinud kahju hüvitamiseks, on selline kokkulepe tühine. Kohtu hinnangul on tööandja kahju hüvitise saamiseks sunnitud tõendama igal juhul nii töötaja rikkumise, kahju suuruse, põhjusliku seose rikkumise ja kahju vahel kui ka töötaja süü. Kokkulepe, millega ei võeta arvesse nimetatud asjaolusid, on töötaja suhtes võrreldes seaduses sätestatuga kahjulikum ning tühine.3 Töötaja vastutus kahju hüvitamise eeldusena on töökohustuste süüline rikkumine (TLS § 72), varalise kahju puhul tuleb järgida lisaks TLS §-s 75 nimetatud aluseid4 ja kolmandate isikute ees on töötaja vastutus piiratud, kui kahju tekitati tahtmatult (TLS § 76). Just eelviidatud silmas pidades on töösuhetes äärmiselt oluline tagada asjakohased ametijuhendid ja sisekord – n-ö selged tegevused ja ülesanded, mida töötajalt oodatakse. Samuti tuleb tagada eriliiki isikuandmetega töötlemisel asjakohased koolitused ja teadmised andmekaitse põhimõtetest ning võimalikest riskidest ja tagajärgedest. Sarnaselt lepinguliste suhetega on ka ametnike puhul teatud erisused avaliku teenistuse seaduses (ATS). Ka siin tuleb süü korral arvestada ATS § 80 lõikes 4 nimetatud asjaolusid (antud juhiseid, iseloomulikku riski, isiku teadmisi ja oskusi jms) ning näiteks mittetahtliku teo korral ei tohi kahju hüvitamine ületada ametniku kuuekordset põhipalka (ATS § 80 lg 5). Eraldi võib märkida, et vaatamata eelviidatule on teenistuja suhtes kohaldatav ka distsiplinaarmenetlus. Sellegi kohta võib tuua Riigikohtu näite A. J. juhtumis.5 Distsiplinaarkaristus määrati A. J.-le nii politseiinfosüsteemis põhjendamatute päringute tegemise kui asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud isikuandmete kolmandale isikule edastamise eest. Politseiprefektuuri prefekti otsuses toodi välja, et rangeima distsiplinaarkaristuse tingis prefekti poolt just põhjus, et distsiplinaarjuurdluse käigus on leidnud kinnitust asjaolu, et A. J. on korduvalt edastanud juurdepääsupiiranguga asutusesiseseks kasutamiseks informatsiooni, mis vähemalt ühel korral sisaldas ka delikaatseid isikuandmeid.6 Tuginedes EIK otsusele kohtuasjas Müller-Hartburg v. Austria (19.02.2013 otsus asjas nr 47195/06) leidis ringkonnakohus, et loetletud kriteeriumide kohaselt ei ole A. J.-ti distsiplinaarkaristus käsitatav sellise varasema karistusena, millest tulenevalt oleks tema süüdimõistmine PS § 23 lg 3 kohaselt välistatud (ne bis in idem – korduva karistuse keeld). Viidatud säte reguleeris vaid politseiametnikele ette nähtud distsiplinaarkaristusi ega olnud seega suunatud üldsusele. Nii ei olnud A. J.-le määratud distsiplinaarkaristus tema suhtes kriminaalmenetluse lõpetamise aluseks.7 Tulenevalt eelnevast sai isik nii distsiplinaarkaristuse kui ka karistuse kriminaalkorras.8 Riigikohtu 3 Riigikohus viitas, et kokkuleppe tagajärjeks on sisuliselt see, et hageja ei pea tõendama kahju hüvitamise eelduseks olevaid asjaolusid ning kostjal ei ole õigust esitada hageja nõudele vastuväiteid. Selline kokkulepe halvendab võrreldes seaduses sätestatuga töötaja olukorda. TLS § 72 esimese lause kohaselt saab tööandja kasutada töötaja vastu töölepingust tulenevate kohustuste rikkumise korral võlaõigusseaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on rikkumises süüdi. Töölepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise korda täpsustab TLS § 74, mille lõigete 1 ja 2 järgi sõltub töötaja vastutuse ulatus muu hulgas tema tööülesannetest, süü astmest ja töötasust. TLS § 2 järgi on kokkulepe tühine osas, millega kaldutakse töötaja kahjuks kõrvale töölepingu seaduses ja võlaõigusseaduses lepingupoolte õiguste ja kohustuste ning vastutuse kohta sätestatust, kui sellise kokkuleppe võimalus ei ole töölepingu seaduses eraldi ette nähtud. 4 Varalise vastutuse kokkulepe on kohaldatav eelkõige juhul, kui tööülesanded seonduvad nt kassapidamise, konkreetsete kaupade jm sellisega. 5 Tallinna Ringkonnakohus, 22. jaanuari 2014. a otsus 1-12-9341/43. 6 Otsus 1-12-9341/43, p 10. 7 Otsus 1-12-9341/43, p 13.2. 8 Riigikohtu kriminaalkolleegium, 1. oktoobri 2014. a otsus 3-1-1-41-14, 7  kriminaalkolleegiumi hinnangul tuvastasid eelviidatud asjas kohtud õigesti, et süüdistatava näol on tegemist KarS §-s 157 sätestatud süüteokoosseisu subjektiga, st isikuga, kellele sai ametitegevuses teatavaks teiste isikute tervist ja eraelu puudutav teave, ning et ta oli kohustatud seadusest tulenevalt seda teavet saladuses hoidma.9 Riigikohtu kriminaalkolleegium on 23. veebruari 2009. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-81-08 märkinud, et KarS § 157 kohaselt on süüdlase karistusõigusliku vastutuse eelduseks asjaolu, et teise isiku eraelu puudutav teave peab olema talle teatavaks saanud just kutse- või ametitegevuses ja ametiseisundit kasutamata poleks see teave olnud kättesaadav. Seega on kriminaalkolleegium asunud seisukohale, et KarS § 157 objektiivsetest tunnustest on hõlmatud üksnes sellise kutse- või ametitegevuses teatavaks saanud teise isiku tervist, eraelu või äritegevust puudutava teabe avaldamine, mis ei ole vastava ametiseisundi ja infosüsteemile juurdepääsuõiguseta isikule kättesaadav.10 Süüdistusakti kohaselt oli A. J. teadlik, et kasutajal on sisemises süsteemis keelatud teha päringuid, mis ei ole seotud tema tööülesannetega ning et kasutajal on keelatud anda edasi andmebaasis olevat teavet kolmandatele isikutele. A. J.-ti töökohustuste hulka süüdistuses kirjeldatud teabe edastamine ei kuulunud ja ta edastas infot selleks õigustamata isikule.11 Andmekaitse normid on eelkõige suunatud isiku eraelu kaitseks. Seetõttu võib eeldada, et andmete õigustamatu töötlemise või avaldamise korral on tegemist eelkõige mittevaralise kahjuga (üldmääruse artikkel 82). Igal juhul saab andmesubjekt kasutada kõiki talle võimaldatud õiguskitsevahendeid vastutava töötleja suhtes, st ka nt kohtumenetluses.12 Vaatamata pädevusele töösuhetes ei vabane vastutav töötleja (antud juhul TAI) ise vastutusest. Üldmääruse artikli 5 lõike 2 alusel vastutab toodud põhimõtete täitmise eest vastutav töötleja.13 Seega on tema kohustuseks tagada seaduslik, õiglane, eesmärgipärane ja minimaalne andmetöötlus. Selleks kohaldab vastutav töötleja vastavalt üldmääruse artiklis 24 nimetatud meetmeid, mis tema vastutuse ulatuse määravad – arvestab töötlemise laadi, ulatust ja eesmärke ning ähvardavaid ohte andmesubjektidele ning rakendab seega asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid (art 24 lg 1). Eesmärk on tagada eelkõige ennetavalt andmetöötluse kooskõla üldmääruse nõuetega, mitte tegeleda võimalike tagajärgedega kui need realiseeruvad. Võimalikud ohud tuleb hinnata ja muuta nende realiseerumise risk nii minimaalseks, kui see on selle hetke teadmiste ja vahenditega võimalik. b. Muudatuse tulemusena hakatakse NARISes hoidma eriliigilisi isikuandmeid, mistõttu hinnatakse ümber NARISe infoturbe osaklass. Vastavalt turvaklassi muudatusele läbitakse ISKE auditeerimine ning rakendatakse auditi tulemusena saadud ettepanekuid. Selle tulemusena välditakse kolmandate isikute ligipääsu NARISele (nt infoturbe ründe tulemusena). Selleks, et NARISe volitatud töötleja (nt arendaja) ei töötleks isikuandmeid puuduliku lepingu alusel, töötatakse välja leping, mille kohaselt kohustub volitatud töötleja rakendama turvameetmeid (nt NARISes tehtavate hooldus- ja arendustööde tegija ning serveri majutusteenuse pakkuja peavad rakendama isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 28 lõike 3 nõudeid). Kindlasti tuleb volitatud töötlejatega kokku leppida isikuandmete töötlemise 9 Otsus 3-1-1-41-14, p 10. 10 Otsuse punktid 11.1 ja 11.2. 11 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 5. aprilli 2012. a otsus 3-1-1-25-12, p 10.2. 12 Üldmääruse artikkel 82 lg 1: Igal isikul, kes on kandnud käesoleva määruse rikkumise tulemusel materiaalset või mittemateriaalset kahju, on õigus saada vastutavalt töötlejalt või volitatud töötlejalt hüvitist tekitatud kahju eest. 13 Üldmääruse artikkel 5 lg 2: Lõike 1 täitmise eest vastutab ja on võimeline selle täitmist tõendama vastutav töötleja („vastutus“). 8  rikkumise täpsem teavitamise kord (üldmääruse art 33). Samasugune teavitamise kord tuleks määrata ka asutuse sees (sh asutuse andmekaitsespetsialisti tegevus ja tema kaasatus). Parima kaitse tagab asutus eelkõige selgete juhiste ja ülesannete jaotuse kaudu. Eesmärgiks tuleb seada eelkõige ennetus ja läbimõeldud riskide analüüs, mille tarvis rakendatakse ka sobivaid meetmeid. Andmeturvalisuse riskide analüüsimise juures oleks soovitatav riskide maandamise kõrval ära märkida seotud isikute võimalik vastutuse ulatus kuritarvitamise juhtudel ning hinnata ka tagajärgi võimaliku suuremahulise andmelekke korral. Samas ei ole nimetatud risk seotud konkreetse andmekoguga, vaid lähtuvad sarnastest põhimõtetest teiste riiklike andmekogude pidamisega. Andmekogu pidaja vastutab andmete turvalise hoidmise eest. Vastutav töötleja vabaneb vastutusest seoses volitatud töötlejaga juhul, kui volitatud töötleja ei täitnud määruses sätestatud nõudeid, mis olid suunatud konkreetselt volitatud töötlejatele, või kui ta pole järginud vastutava töötleja seaduslikke juhiseid või on tegutsenud nende vastaselt (üldmääruse art 82(2)). Ka siin tasub märkida, et samad põhimõtted kehtivad ka teiste riiklike andmekogude kontekstis ning käesolev muudatus ei ole selles mõttes olemuslikult erinev. c. Kehtiva seaduse kohaselt ei kao ära ka seni kehtinud Andmekaitse Inspektsiooni järelevalve. Oluliste põhimõtete rikkumise korral saab ka uue isikuandmete kaitse seaduse alusel (IKS) algatada Andmekaitse Inspektsioon väärteomenetluse.14 Väärteomenetluste kokkuvõtteid on inspektsioon puudutanud ka oma iga-aastastes kokkuvõtetes.15 Inspektsioon pidas suureks puuduseks nt seda, et isikuandmeid töötlevad isikud ei täida kohustust tagada oma alluvuses isikuandmeid töötlevate isikute väljaõpet isikuandmete kaitse alal. Ühes esinenud kaasuses rahvastikuregistriga oli isik vaadanud ilma õigusliku aluseta 53 isiku andmeid, sh andmed isiklike kontaktide, suhete, dokumentide jne kohta.16 Peale 25. maid oli inspektsioon eelmise aasta septembrikuu seisuga nt väärteomenetluseni jõudnud ühel korral, mil asutus võimaldas dokumendiregistri kaudu ligi kolm nädalat juurdepääsu dokumendile, mis sisaldas piiranguga isikuandmeid, sealhulgas tundlikke eraelulisi andmeid.17 Siiski on inspektsiooni avaldatud kokkuvõtted välja toonud, et väärkasutus on pigem asutusesisene probleem (vaatab rohkem isikuid kui peab) kui andmete aluseta avaldamine väljaspool seda kolmandatele isikutele.18 d. Võimalik ebasoovitav sotsiaalne mõju on patsientide võimalik vastumeelsus osaleda ravis, kui andmed isikustatud kujul andmebaasi sisestatakse. Samas räägib selle vastu avalik huvi - see eesmärk milleks antud andmekogu algselt loodi. Käesolev eelnõu on suunatud eelkõige just nimetatud eesmärkide paremaks täitmiseks, mitte muul eesmärgil. Samuti on eelnevates punktides toodud riskid (punktid a-c) omased riiklikule andmekogule, ega erine käesolevas kontekstist üldraamistikust. Selleks, et tagada eesmärgipärane ja minimaalne andmetöötlus tuuakse põhimäärusega selge andmete koosseis, selle esitajad ja andmete väljastamise piirangud. Narkomaaniaravi teenused ei ole kunagi olnud teenuse osutajale endale anonüümsed (st andmed kantakse raviasutuste infosüsteemidesse sarnaselt kõigile teistele psühhiaatria tervishoiuteenustele) ning narkomaaniaravi andmekogus isikuandmete 14 IKS, § 56. 15 Avaliku teabe seaduse ja isikuandmete kaitse seaduse täitmisest aastal 2012, https://www.huntonprivacyblog.com/wp-content/uploads/sites/28/2013/05/AASTARAAMAT-2012.pdf (19.03.2019). 16 Lk 75 (viide 6). 17 03.09.2018, AKI avalike suhete nõuniku Signe Heiberg selgitused digigeeniusele, https://digi.geenius.ee/rubriik/uudis/miks-on-gdpr-siiani-eestis-kaasa-toonud-ainult-uhe-vaarteomenetluse/ (19.03.2019). 18 Vt nt ka 2015. aastaraamatut, https://www.aki.ee/sites/www.aki.ee/files/elfinder/article_files/AASTARAAMAT.pdf (19.03.2019). 9  töötlemiseks on plaanis võtta kasutusele andmekaitsealast mõju vähendavad meetmed. Loomulikult tuleb tagada töötajate koolitus, logida andmete töötlus põhimääruses sätestatud korras ning tagada andmete turvaline hoidmine. Lisagarantiina tasub välja tuua, et andmeid salvestatakse 30 aastat, mitte tähtajatult, leides mõistliku proportsionaalsuse isiku võimaliku ravi kestvuse kontekstis ja võimaliku riive vahel. Mõju riigiasutuste töökorraldusele – kuna NARISe teatistele lisanduvad täiendavad andmeväljad, mis sisaldavad isikuandmeid, võib muutuda TAI töötajate töökorraldus ning suureneda töökoormus. Sihtrühm: muudatus mõjutab otseselt ühe (töötleb isikuandmeid) ja kaudselt kuue TAI töötaja (4% TAI töötajatest) tööd, mistõttu saab sihtrühma suurust pidada väikeseks. Otsese kokkupuute korral töödeldakse NARISes olevaid isikuandmeid, kaudse kokkupuute korral ei töödelda isikuandmeid, kuid töö on mõjutatud NARISe andmekvaliteedi paranemisest, mis tuleneb andmekogu isikustamisest. Avalduv mõju: mõju ulatust ja sagedust saab pidada väikeseks, sest andmekogu isikustamise tulemusena lisanduvad TAI töötajate poolt töödeldavate andmete loendisse vaid üksikud andmeväljad (isikukood), mille töötlemiseks tekib õigus ainult ühel TAI töötajal. See töötaja tegeleb juba praegu põhitööna NARISe andmete töötlemisega ning üks täiendav andmeväli ei muuda oluliselt TAI töötajate töökorraldust. Positiivse mõjuna tekib andmekvaliteedi paranemise tulemusena TAIl ressursside kokkuhoiu võimalus, sest ülevaateuuringuid ja levimusuuringuid, mida praegu tehakse NARISest eraldiseisvalt, saab hakata tegema NARISe andmete põhjal. Näiteks käis kolm TAI töötajat 2017. aastal ülevaateuuringu tegemise raames läbi kõik asendusravi pakkuvad ravikeskused, kus käsitsi vaadati läbi kõik asendusravipatsientide ravitoimikud. Suurem osa selliseks uuringuks vajalikust infost on NARISe andmeväljadega ühtiv, kuid NARISe halva andmekvaliteedi tõttu on tulnud neid uuringuid NARISest eraldi teha. Isikustatud andmekogu võimaldab hõlbustada ka levimusuuringute (nn capture-recapture uuringud) sihtrühma kokkupanemist. Praegusel ajal korraldatakse levimusuuringuid sarnaselt ülevaateuuringutega NARISest sõltumatult, tehes inimeste/asutuste seas eraldi küsitlusuuringuid. Kokkuvõte NARISe isikustamise mõju olulisuse kohta – muudatusega ei kaasne majanduslikke mõjusid ning mõju ulatus, sagedus ja suurus riigiasutuste töökorraldusele on väike. Muudatusega kaasnevat sotsiaalset mõju saab pidada väikeseks, kuna mõju minimeerimiseks hakatakse rakendama isikuandmeid kaitsvaid meetmeid. 2) NARISe andmeandjate loendi laiendamine Majanduslik mõju – suureneb nende narkomaaniaravi pakkuvate tervishoiuteenuse osutajate halduskoormus, kes praegu veel andmeid NARISesse ei sisesta ja kes peavad samuti hakkama edaspidi NARISesse andmeid esitama. Sihtrühm: narkomaaniaravi pakkuvad tervishoiuteenuse osutajad. NARISesse andmesisestamise kohustus on praegu 19-l TAI rahastatud teenuseosutajal ning 107-l psühhiaatria tervishoiuteenust osutaval asutusel (sh FIE-d, kelle tegevusluba võimaldab pakkuda narkomaaniaraviteenuseid).19 Andmete esitamise kohustus laieneb muudatuse tulemusena kolmele täiendavale teenuseosutajale, kes pakuvad narkomaaniaraviteenuseid (nt psühholoogiline lühisekkumine ja järelteenused), mis ei sisalda psühhiaatria tervishoiuteenuse komponenti ja seega pole seni pidanud NARISesse andmeid 19 Terviseameti tegevuslubade registri andmed. 10 esitama. Seega saab sihtrühma suurust pidada väikeseks, sest see moodustab 3% juba praegu andmete esitamise kohustust omavatest asutustest. Avalduv mõju: mõju ulatust saab pidada väikeseks, sest ühe teenuseosutaja (st asutus, mis pakub põhitegevusalana narkomaaniaraviteenuseid; MTÜ Peaasjad) puhul tuleb NARISesse edaspidi edastada kõigi patsientide andmed (aastas kokku umbes 250 patsiendi andmed ja umbes 1000 ravi alustamise teatist). Ülejäänud kaks teenuseosutajat pakuvad lisaks narkomaaniaraviteenustele ka teisi teenuseid (st narkomaaniaraviteenused ei ole nende põhitegevusala). Mõju sagedus on viimati nimetatud asutuste puhul keskmine, sest psühhiaatria tervishoiuteenuse ravijuhte on nendes asutustes aastas üle 9000.20 Teavitamiskohustus tekib nendel asutustel täiendava 2877 ravijuhu puhul, seega puudutab see kohustus hinnanguliselt 24% nende pakutavast teenuste mahust. Sotsiaalne mõju – isikustatud andmete NARISes töötlemine võib riivata narkomaaniaravi saavate isikute põhiõigusi ja -vabadusi (vt NARISe isikustamise mõjuanalüüsi erinevatele osapooltele). Mõju riigiasutuste töökorraldusele – seoses NARISesse andmete esitajate loendi laienemisega suureneb ka NARISesse esitatavate teatiste arv, mis suurendab TAI töötajate töökoormust. Sihtrühm: muudatus mõjutab otseselt NARISe andmetega otseselt kokkupuutuva töötaja töökoormust, mistõttu saab sihtrühma suurust pidada väikeseks (mõju puudutab alla 1% TAI töötajatest). Kaudselt NARISe andmetega kokkupuutuvate töötajate töökoormus ei suurene, sest NARISe andmete põhjal tehtavate statistiliste ja epidemioloogiliste uuringute arv ei suurene (suureneb uuringusse kaasatavate andmete maht, kuid seda ei saa käsitada otseselt halduskoormuse suurenemisena). Avalduv mõju: mõju ulatust saab pidada suureks, sest muudatuse tulemusena lisandub aastas hinnanguliselt 4000 ravijuhtu, mille puhul tekib NARISesse andmete edastamise kohustus. Selle tulemusena suureneb NARISe teavitamiskohustuse alla minevate ravijuhtude arv poole võrra, sest juba praegu on teavitamiskohustuse alla kuuluvate teenuste maht hinnanguliselt 4000.21 Siiski saab poole võrra suureneva andmemahu mõju TAI töötajate töökorraldusele pidada väikeseks, sest NARISe eest vastutav töötaja tegeleb NARISe andmete töötlemisega osalise töökoormusega ja täidab täna ka teisi tööülesandeid, mida on võimalik muudatuse tulemusena üle vaadata. Kokkuvõte NARISe andmeandjate loendi laiendamise mõju kohta – Majanduslikku mõju eelkõige narkomaaniaraviteenuse pakkujatele halduskoormuse suurenemise näol saab pidada väikeseks, samuti on mõju ulatus, sagedus ja suurus riigiasutuste töökorraldusele väike. Muudatusega kaasnevat sotsiaalset mõju saab pidada väikeseks, kuna mõju minimeerimiseks hakatakse rakendama isikuandmeid kaitsvaid meetmeid. 3) mõlema muudatusega kaasnev positiivne mõju Pikemas perspektiivis võib mõjuna välja tuua narkomaaniaravi kättesaadavuse ja ravikvaliteedi paranemise. Tõenduspõhised ja kvaliteetsed raviandmed aitavad planeerida narkomaaniaravi, psühho-sotsiaalse toetuse ja rehabilitatsiooni teenuseid ning suunata rahalisi, olmelisi ja inimressursse. Paremini planeeritud ja vajadusi arvestav ravisüsteem aitab ennetavalt vähendada kuritegevust, kaasuvatesse haigustesse haigestumist ning sotsiaalset ebavõrdsust ühiskonnas, mis lõpptulemusena säästab nii riigi kui omavalitsuste rahalisi ja teisi ressursse. 20 2017. aasta Eesti Haigekassa raviarvete statistika. 21 2017. aastal oli andmete edastamise kohustus TAI lepingupartneritel 1469 patsiendi kohta ning Eesti Haigekassale esitati kokku 2501 RHK-10 koodidega F11–F16 (narkomaaniaga seotud diagnoosid) ravijuhu arvet. 11 Kvaliteetne, kättesaadav ja hästi planeeritud narkomaaniaravi vähendab sõltlaste kriminogeensust ning sihtrühmas süstimise teel levivate nakkushaiguste levikut, see omakorda vähendab probleemsete regioonide väljakujunemist ning negatiivse kuvandi kinnistumist. Uimastisõltuvuse ja sellega kaasnevate haiguste levik ning kriminaalsuse kasv mõjutab riigi eri piirkondade regionaalset arengut rahvastiku rände tõttu probleemsetest piirkondadest turvalisematesse piirkondadesse. See aga võib tingida probleemsete piirkondade ääremaastumise ning süvendada regionaalset ebavõrdsust ja pärssida regionaalset arengut. Narkomaania kontekstis saab sellisteks probleemseteks piirkondadeks pidada Ida-Virumaad ja Tallinna linna. 4) muudatuste koondmõju ettevõtete ja/või kodanike halduskoormusele Kokkuvõttes saab NARISe isikustamisega seotud sotsiaalset ja riigiasutuste töökorraldusele avalduvat mõju pidada väikeseks, sest rakendataks riske maandavaid meetmeid. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Seaduse jõustumisega kaasneb TAIle kui NARISe vastutavale töötlejale kulu seoses arendustöödega, mis on vajalikud NARISe isikustamiseks. Arendustööde käigus kaotatakse ära NARISe juurde kuuluv koodikeskus, luuakse X-tee teenus ning NARISe andmevormile lisatakse isikukoodi lahter. Lisaks lingitakse NARIS rahvastikuregistri, tuberkuloosiregistri, nakkushaiguste infosüsteemi ja surma põhjuste registriga. Arendustööde prognoositavaks hinnaks on 50 000 eurot, mis on plaanis taotleda riigieelarve lisataotluse abil aastaks 2020. 8. Rakendusaktid Seaduse jõustumine eeldab tervise- ja tööministri 8. märtsi 2019. a määruse nr 20 „Narkomaaniaravi andmekogu põhimäärus“ muutmist. Selle rakendusakti kavand on esitatud seletuskirja lisana (lisa 1). 9. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2020. aasta 1. jaanuaril. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Enne seaduse eelnõu koostamist koostati väljatöötamiskavatsus, mille väljatöötamise protsessi olid kaasatud TAI (NARISe vastutav töötleja, kes pidas nõu Sotsiaalministeeriumi NARISe andmekoosseisu suhtes) ja Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (pidas nõu Sotsiaalministeeriumi erinevate infotehnoloogiliste lahenduste maksumuste suhtes). Väljatöötamiskavatsus saadeti kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks ministeeriumitele, Andmekaitse Inspektsioonile, TAIle, Terviseametile, Eesti Haigekassale, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele, Eesti Psühhiaatrite Seltsile, Eesti Psühholoogide Liidule, Eesti Haiglate Liidule, MTÜ-le Peaasjad, MTÜ-le Lunest, Viru Vanglale, Tartu Vanglale ja Tallinna Vanglale. Väljatöötamiskavatsusele avaldasid toetust Viru Vangla, TAI, Siseministeerium ja Rahandusministeerium. Väljatöötamiskavatsuse kooskõlastasid Tallinna Vangla, Eesti Haigekassa 12 ja Eesti Psühhiaatrite Selts. Väljatöötamiskavatsuse kohta esitasid sisulised kommentaarid Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus, Siseministeerium, Rahandusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Andmekaitse Inspektsioon (vt kooskõlastuste tabelit seletuskirja lisas 2). Seaduseelnõu saadetakse kooskõlastamiseks ministeeriumidele. Eelnõu saadetakse arvamuse avaldamiseks Andmekaitse Inspektsioonile, TAIle, Terviseametile, Eesti Haigekassale, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele, Eesti Psühhiaatrite Seltsile, Eesti Psühholoogide Liidule, Eesti Haiglate Liidule, MTÜ-le Peaasjad, MTÜ-le Lunest, Viru Vanglale, Tartu Vanglale ja Tallinna Vanglale. 13  Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 2. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmise seaduse väljatöötamiskavatsusele laekunud sisulised kommentaarid Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus Sotsiaalministeeriumi vastus VTKga nähakse ette narkomaaniaravi Arvestatud. andmekogu (edaspidi NARIS) uuendamine, sh on kavandatud täna isikustamata andmete baasil töötav andmekogu muuta isikustatud andmekoguks. VTKs on välja toodud tegevustele planeeritud arendusmaksumus 100 000 €. TEHIKu hinnangul ei ole arenduste teostamiseks planeeritud maksumus õige. Väljatoodud maksumus oli hinnang sünonümiseerimisteenuse arenduseks juhuks kui ei soovita andmekogu andmeid isikustada. VTK kohaselt planeeritud andmevahetuse korral läbi tervise infosüsteemi tuleb arvestada olemasolevate tervise infosüsteemi dokumendistandardite muutmisega ning sotsiaalmajanduslike andmete lisandumisega senisesse andmekoosseisu. TEHIKu hinnangul on VTK kohane NARISe arenduse maksumus tervise infosüsteemis vähemalt 250 000 € ning see ei sisalda dokumendistandardi juurutamist terviseteenuse osutajate infosüsteemides. Siseministeerium Sotsiaalministeeriumi vastus VTK-s ei ole pööratud tähelepanu ülemineku Arvestatud. ajale. Ehk et kuidas toimub nende isikute Raviteenus ja selle dokumenteerimine ei ole veenmine jätkata ravi, kes on alustanud seda juba praegu patsientide suhtes anonüümne anonüümselt ning ravi keskel tema tulenevalt võlaõigusseadusest. Andmed isikuandmeid hakatakse kogutama isikustatult ja talletatakse tervishoiuteenuse osutajate toimub erinevate andmekogude vahel ka juures (nt haigla infosüsteemis) ning andmevahetus. See võib kaasa tuua mõnede vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise isikute puhul ravist loobumise. Aga samuti võib seaduse §-i 592 lõikele 1 on tervise andmete tagasilööke tulle nende isikute puhul, kelleni on esitamisel kohustus teatud andmed edastada jõudnud teadmine ravi anonüümsusest, kuid ka nt tervise infosüsteemi. Kuigi see ravile tulles selgub tõsiasi, et tulevikus on see andmestik erineb NARISe andmestikust isikustatud. Mis põhjustel on kunagi otsustatud, oluliselt, on isikute ravi toimunud täna ja et see ravi on anonüümne ning kas need asjaolud toimub ka edaspidi arsti juures isikustatud jätkuvalt eksisteerivad. andmetega. Lihtsalt tervikvaadet ei ole võimalik täna tagada nendel eesmärkidel, milleks NARIS loodi. Tulevikus on võimalik isikustatud andmete saamisel erinevaid  riiklike andmekogusid kasutada andmeandjatena (sh TISi). Ilma isikustamata jääb see teostamatuks. Rahandusministeerium Sotsiaalministeeriumi vastus NARISe, nagu ka mitme teise meditsiiniregistri Selgitame. ja –andmekogu töötleja on Tervise Arengu NARISe arendused on plaanis teha selliselt, Instituut (TAI), samas kui suur osa et TAI registrid oleksid ühetaolise sotsiaalministeeriumi IKT teenuste infotehnoloogilise lahendusega. See kompetentsist, samuti andmekogudest ja võimaldab neid tulevikus vajadusel infosüsteemidest on konsolideeritud Tervise ja lihtsamini konsolideerida nt TEHIKusse. heaolu Infosüsteemide Keskusesse (TEHIK). Juhul kui NARISt või teisi TAI registreid on Oleme nõus, et mitmel põhjusel, muuhulgas TAI plaanis arendada Euroopa Struktuurfondi registrite terviklikkuse ja kvaliteedi tagamiseks vahenditest, taotletakse selleks vahendeid võib selline tööjaotus olla hetkel otstarbekas. koostöös TEHIKuga ja vastavalt nende Sellele vaatamata teeme ettepaneku kaaluda, kas ressursside taotluste menetlemisele VTKs ei peaks kajastama võimalust NARISe (ja kehtestatud üldraamistikule. üldiselt ka valitsemisala kõigi andmekogude ja registrite) konsolideerimist TEHIKusse eelolevatel aastatel. Igal juhul palume aga VTKs selgelt välja tuua, et NARISe arendustega tagatakse NARISe ja tervise infosüsteemi ühilduvus ja koostoime võimekus. Teiseks, palume omalt poolt ka edaspidi tagada, Vt eelnevat selgitust. et NARISe (nagu ka teiste TAI registrite ja andmekogude) arendusvajaduste ja selleks taotletavate riigieelarve ressursside menetlemine toimuks valitsemisala ja eelkõige TEHIKu arenduste ja ressursitaotluste menetlemisega samas üldraamistikus, kooskõlas IKT taotluste kokku lepitud menetlemisega valitsemisalade üleselt. Kolmandaks, et VTK kohaselt NARISes Arvestatud. hakataks isikuandmeid töötlema ulatuslikus mahus, siis rõhutame vajadust VTKs ja selle alusel välja töötatavates seadusemuudatustes tagada kõik isikuandmete kaitseks vajalikud meetmed. Majandus- ja Sotsiaalministeeriumi vastus Kommunikatsiooniministeerium Leiame, et tervise infosüsteemiga (TIS) Selgitame. liidestumise alternatiivist loobumine (IV.2) ja Tervise infosüsteemi kogutavate andmete selle asemel liidestumine paljude eri kvaliteedi parandamise arutelud ei ole veel andmekogudega (I.3) ei ole põhjendatud. Sh on lõppenud ning puudub kindel ajaraam millal eriti arusaamatu põhjendus, et TIS-i andmed ei saaks TISi osas kaaluda TAI registrite ole masintöödeldavas formaadis ning TIS-i alternatiivina kasutuselevõttu või TISi dokumendid struktureerimata ja nende kvaliteet rakendamist registritesse infoandjana (juhul 2 kontrollimata. Eesmärgiks tuleb seada mitte kui andmekvaliteeti on tervisepoliitiliste samade andmete teises formaadis uuesti analüüside tegemiseks täiendavalt kogumine, vaid TIS-i andmekvaliteedi tõstmine suurendada). Teatud osas on TIS nii, et andmed oleks kasutatavad nii andmeandjaks TAI registritel ka täna (nt vähi tervishoiuteenuse osutaja ja patsiendi kui ka sõeluuringute register). analüütikute jaoks. VTK-s on välja toodud TIS- Kuna narkomaaniaravi andmeid on i eesmärgid, mille hulka kuulub nii rahva tervise eesmärgipäraselt vaja koguma hakata nii, et kaitse kui ka tervisestatistika tegemine ja tagada selle valdkonna jätkuv areng, siis on tervishoiu juhtimine. otsustatud hetkel liikuda edasi TAI registri arendamisega. See ei välista tulevikus TISi arendusi selliselt, et liidestumine oleks hiljem alati võimalik (nii nagu teiste TAI registrite puhul). Samas rõhutame, et TIS ja kõnealune andmekogu ei ole võrreldavad ka oma sisult. TISi ei koguta ega ole kavas koguda sotsiaalseid andmeid (seda on pikemalt ka VTKs põhjendatud alternatiivide käsitlemisel). NARIS-esse andmete esitamise mõju Selgitame. tervishoiuteenuste osutajatele loetakse VTK-s NARISes kehtestatud kohustused on väikeseks, kuid arvestada tuleb andmete tervishoiuteenuse osutajatel juba praegu ning esitamisega seotud kõiki kohustusi. Näiteks muudatuse tulemusena nende koormus peavad vanglad esitama eraldi andmeid NARIS- oluliselt ei suurene. Seda asjaolu ei esse ja eraldi andmeid TIS-i ja tõstatanud oma tagasisides ka vanglad ega tuberkuloosiregistrisse ning psühhiaatriateenuse Eesti Psühhiaatrite Selts ja seda ilmselt osutajad osa andmeid NARIS-esse ja osa seetõttu, et isikustamine ei mõjuta andmeid TIS-i. olemasolevat protsessi. Igal juhul on mõju käsitletud ka eelnõu seletuskirja mõjude all. Samuti jääb arusaamatuks, miks näiteks Arvestatud. patsiendi riskikäitumise jms andmeid ei peeta Riigis ei ole võetud aluseks põhimõtet, et tervishoiuteenuse kvaliteediga seotuks. Silmas eksisteerima peaks üks massiivandmekogu, tuleb pidada peamist sihtrühma, kelleks on vastupidi – suurandmekogude tekkimist patsient ise. Kui tema kohta käivad andmed on pigem välditakse (mis hõlmavad endas kogu killustunud eri andmekogudesse, võib see isiku andmestikku erinevatest mõjutada temale osutatava teenuse kvaliteeti. valdkondadest). On loomulik, et olenevalt andmetest, nende hulgast ja nende kasutamise eesmärgist, kogutakse neid korrastatud kogumina ja eraldi andmetena. Kõikide vajadusi ei saa tagada läbi ühe andmekogu – neid näiteid võib tuua erinevatest valdkondadest. Ka tervisevaldkond ei erine selles osas muudest valdkondadest. NARISesse on plaanis edaspidi koondada ka nende raviteenuste andmed, mis keskenduvad pigem narkomaaniaravi sotsiaalvaldkonna komponendile. Rõhutame, et andmekogu on juba loodud, küsimus on 3  selle isikustamises ja seda põhjendatult (vt väljatöötamiskavatsuse vastavaid selgitusi). Lisaks palume selgitada kas NARIS-e andmeid Selgitame. on võimalik kasutada anonümiseeritud NARISe andmeid on juba praegu võimalik (isikustamata) kujul ka teistel peale volitatud vastavasisulise taotluse alusel saada nt töötleja? teadus- ja sotsiaaluuringute läbiviijatel, Statistikaametil jne. Seni kogutud andmed säilitatakse andmete anonümiseeritud kujul ka edaspidi. Andmekaitse Inspektsioon Sotsiaalministeeriumi vastus Sellele väljatöötamiskavatsusele eelnevalt saatis Teadmiseks võetud. Sotisaalministeerium sel kevadel Andmekogu on lähiajal plaanis registreerida inspektsioonile narkomaaniaravi andmekogu riigi infosüsteemide haldussüsteemis. Samuti (NARIS) põhimääruse eelnõu arvamuse reguleeritakse NARISe andmete säilitamise avaldamiseks. Esitatud arvamuses (21.05.2018 tähtajad. Tegevused ootasid isikuandmete nr 1.2.-4/18/1265; leitav: kaitse seaduse rakendusseaduse menetluse http://adr.rik.ee/aki/dokument/5753398) toodud taga. probleemid on eelduslikult jätkuvalt lahendamata ning mis tuleks hiljemalt käesoleva eelnõu raames ära lahendada. Näiteks ei ole senini see andmekogu registreeritud riigi infosüsteemide haldussüsteemis. Kuna hetkel ei ole inspektsioonile teada, kas ning kuidas käesoleva eelnõu raames muudetakse NARISe põhimäärust, siis ei ole ka hetkel võimalik anda täiel määral hinnangut, kas kavandatav regulatiivne lahendus on sobivaim. Välisriikide praktika uurimine (lk 7, punkt 8) Selgitame. Kuna tervishoiusüsteem (sh VTK kohaselt korraldas TAI 2006. aastal narkomaaniaravi) on peaaegu täielikult mitteametliku küsitluse EMCDDA siseriiklikult reguleeritud ning riigiti on liikmesriikide seas, kellest küsitlusele vastas süsteemid väga erinevad, siis ei oma teiste ainult 22 riiki. Neis kõigis koguti mingil kujul riikide kogemuse osas uuringu läbiviimine narkomaaniaravi andmeid, sh kümnes selles küsimuses lisandväärtust, sest NARISe isikustatud kujul. isikustamise eesmärgiks on lahendada ära siseriiklikud probleemid, mille tõsidust on Samas ei ole märgitud, mida konkreetselt selles väljatöötamiskavatsuses pikalt kirjeldatud (st küsitluses küsiti (nt kas ja kuivõrd oli ka tagada Eesti oludele vastavad küsimusi eraelu riivega seotud teemade osas), sh narkomaaniaravi teenused). kas sarnast küsitlust kavatsetakse korrata. Tuleb arvestada, et tegemist on sisuliselt 12 aastat vana Muudatuse eesmärgiks ei ole viia Eesti küsitluste andmetega ning kui eraelu olukord kooskõlla teiste riikide praktikaga, puutumatusega seotud probleeme selles ei mis võib riigiti laiaulatuslikult erineda, samas käsitletud, siis ei anna selle küsitluse tulemused näitab see, et lahendusi on erinevaid. selget pilti, kas ning milliseid probleeme nendes Teadmata aga juurde riigi tausta, kuidas ja riikides on eraelu puutumatuse vaatenurgast. milliste andmete pealt veel lisaks viidatule, Samuti ei ole ka selge, kas need riigid on olnud toimub isikute ravi ja ressursside hindamine, samas olukorras – varasemalt ei kogutud ei ole võimalik lõplikult teise riigi 4 isikustatud kujul andmeid, kuid edaspidiselt õigusruumi hinnata. Sotsiaalministeerium seda soovitakse teha. leiab, et käesoleval juhul – arvestades Eestis esinevat ulatuslikku narkomaania probleemi (vt rahvastiku tervise arengukavas toodud probleeme ja lahendamist vajavaid küsimusi), tuleb Eestil rohkem pingutada, et selles valdkonnas Euroopas esimeste hulka enam mitte kuuluda. Üheks peamiseks probleemiks, miks NARIS-t Selgitame. soovitakse isikustada on, et hetkel kehtivate NARISe eesmärgid ei ole seoses nõuete järgi Tervise Arengu Instituut (TAI) isikuandmete kaitse seaduse muutmise justkui ei saaks kasutada NARISt selle uutel seadusega uued vaid on selgemini eesmärkidel (need „uuenenud eesmärgid“ on sõnastatud. Allpool on toodud võrdluseks seotud isikuandmete kaitse seaduse seni kehtinud ning uuesti sõnastatud rakendamise seaduses toimuvate muudatustega eesmärgid: NARIS-e pidamise eesmärkide laienemisel). 1) Narkomaaniaravi andmekogu seni kehtinud eesmärgid – Andmekogu asutamise ja pidamise eesmärgiks on narkomaaniaravile pöördunud isikute andmete töötlemine, mis on vajalik narkomaania esinemise analüüsimiseks ja sellealaste tervishoiuteenuste korraldamiseks, narkomaania preventsioonimeetmete kavandamiseks ja nende tõhususe hindamiseks ning narkomaaniaravi statistika korraldamiseks. 2) Isikuandmete kaitse seaduse muutmise seadusega kehtestatavad eesmärgid – Andmekogu peetakse narkomaania esinemise analüüsimiseks, narkomaania leviku ennetamiseks ja ravi tõhususe hindamiseks, tervishoiuteenuste korraldamiseks, diagnostika ja ravi käsitluse hindamiseks, tervisepoliitika väljatöötamiseks ning statistika ja teadusliku uurimistöö, sealhulgas epidemioloogiliste uuringute tegemiseks. Andmekogu isikustamise vajadust on selgitatud käesolevas väljatöötamiskavatsuses põhjalikult ja pikalt ning see vajadus on sisuline (tervise kaitse, rahva tervise kaitse, narkomaania vähendamine jms), mille osas on Eesti Euroopas halvas mõttes esirinnas. Regulatiivsete võimaluste kirjelduses (lk 8) on Selgitame. märgitud võimalusena tõstatatud probleemist Suurim ja olulisem muudatus on isikustamine ülesaamiseks NARIS-e isikustamine. Selleks ise – isikukood võimaldab tõesti erinevate lisataks NARIS-e põhimäärusesse andmete andmekogudega linkimist. Samas – lähtudes 5 loendisse ka isikukood ja täiendatakse „sätteid sellest, et riigis kehtib andmete andmevahetust reguleerivate normidega. ristkasutamisel põhimõte „once only“ – ei Muudatuse tulemusena kaotatakse TEHIKu peakski teenuse osutaja ega vastutav töötleja hallatav koodikeskus (joonised 1 ja 2), luuakse samu andmeid teistkordselt koguma. Nagu X-tee teenus (joonis 3) ning NARISe vormile väljatöötamiskavatsuses on selgitatud, siis ei lisatakse isikukoodi lahter. Lisaks lingitakse ole täna ülevaadet reaalsest olukorrast - kas NARIS rahvastikuregistri, tuberkuloosiregistri, mõni patsient on surnud ning kui jah, mis nakkushaiguste infosüsteemi ja surma põhjuste põhjusel (nt üledoos vms). Selline registriga, et lihtsustada andmeesitajate tööd terviseandmete ristkasutus on mõistlik ja lisaandmete lisamisel, lisada andmekoosseisu proportsionaalne, arvestades taotletavat narkomaaniaga kaasnevate haiguste ja surma eesmärki. Andmetöötluse oluliseks põhjuste statistika (oluline integreeritud eesmärgiks on ju prognoosida ja töötada välja raviteenuse puhul NARISe eesmärkide paremaid meetodeid selle probleemi täitmiseks ja teenuste planeerimiseks) ja eristada ennetamises ja ravis. Loomulikult surnud patsientide andmeid elusate patsientide sätestatakse andmedandjad ja nende andmetest.“. esitatavad andmed sarnaselt teistele Eeltoodu tähendab, et muudatus ei hõlma ainult andmekogudele (vastavalt avaliku teabe isikukoodi lisamist, vaid justkui soovitakse seadusele) selle andmekogu põhimääruses. NARIS-sse lisada veel andmeid teistest riiklikest andmekogudest. Samas VTK-s on andmekaitsealaste mõjude Selgitame. osas käsitletud ainult ühte laadi riski – Riigil on juba praegu õigus saada isikustatud kokkuvõtlikult öeldes kirjeldati kolm olukorda, kujul teada, kes saab narkomaaniaravi, sest kus kogutavatele andmetele saab juurdepääsu riik maksab kinni narkomaaniaravi teenuse selleks õigustamata isik. Muid riske ega riivet arved. Selleks on Tervise Arengu Instituudil inimestele sisuliselt ei ole käsitatud. kui lepingute sõlmijal kahtluse korral õigus Näiteks ei ole analüüsitud aspekti, kuidas minna ja kontrollida lepingute objektiks andmesubjekte (narkomaaniaravi saavad olevate raviteenuste dokumente, et veenduda narkootikume tarvitavad inimesed) mõjutab see, teenuse osutamise faktis ning selle et riik saab isikustatud kujul teada, kes saab vastavuses lepingutingimustele (avalike narkomaaniaravi. Samuti huvitaks ressursside kasutus), kuid see on kitsas inspektsiooni, kuidas on kavandatav andmetöötlus ega võimalda saavutada seda regulatsioon kooskõlas põhiseaduse §-ga 26, sh eesmärki, milleks NARIS asutati (vt registri millise reservatsiooni alusel sekkutakse eraelu eesmärke). Juhime lisaks ka tähelepanu puutumatusesse. Eelduslikult tehakse see asjaolule, et viidatud teenuste eest ei esitata analüüs kavandatava eelnõu raames. arvet ei Eesti Haigekassale ega Sotsiaalkindlustusametile, samas mõlemal nimetatud asutusel on enda poolt rahastatavate teenuste korraldamiseks isikustatud registrid, mis sisaldavad detailseid andmeid tervishoiuteenuste ja sotsiaal-majandusliku tausta kohta (Eesti Haigekassa andmekogu ja Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister). Vähem oluline ei ole ka ebaotstarbeka ravi kohaldamine või veel hullem – vastuolulise ravi kohaldamine, mis on seotud suurte riskidega. PS § 26 sätestab: „Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. 6  Riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks.“ Õigus tervise kaitsele on sätestatud PS-i §-s 28. Antud juhul on taotletav eesmärk otseses kooskõlas eelviidatuga: eesmärgiks on pakkuda kaitset. Seega on tegemist riigi valitud vahendiga PS § 28 sätestatud õiguste kaitse tagamiseks ja see on legitiimne eesmärk eraelu puutumatuse riivele. Viidatud probleemid lähtuvad lubatud kitsendustest. Seaduslikkus sisaldab endas nõuet „seadusega ette nähtud” ning see ei nõua mitte üksnes seda, et vaidlusalusel meetmel peaks olema riigisiseses seaduses sätestatud õiguslik alus, vaid peaks olema asjassepuutuvale isikule kättesaadav ja ettenähtav. Ettenähtavuse ja selguse nõude täidab eelnõu tingimusel, et seadus on piisavalt detailne. Seega täiendatakse seaduse eelnõu seletuskirja olulises osas riive põhjendustega. Lisaks ei ole ka analüüsitud, mis mõju avaldab Selgitame. andmesubjektile see, et NARIS-sse lisatakse ka Muudatuse mõte on muuta andmesisestus teistest riiklikest andmekogudest andmeid andmesisestajale optimaalsemaks ning (teiste andmekogudega liidestumine). Kui loobuda andmete kogumisest, mis on kavandatav eesmärk ei ole NARIS-sse lisada riigisektoris juba mõne teise andmekogu andmeid teistest andmekogudest, ning TAI-l on poolt kogutud (nö ei ole selle andmekogu eelduslikult plaan/soov, et uuringuid teostatakse põhiandmed). mitme andmekogu põhjal, siis see omakorda Seda toetab ka „once only“ põhimõte – kui tähendab vajadust teha täiendav riigil on keskselt kogutud andmed, siis ei andmekaitsealane mõjuanalüüs. peaks nende esitamist riik nõudma (vt selle kohta nt nullbürokraatia materjale, VV tegevusprogrammi 2016-20191 selles osas või ka nt vastavaid ELi algatusi2). Kuna VTK-st ei nähtu, kellele neid andmeid Selgitame. võidakse ka väljastada (nt mõnele teisele Isikustatud kujul ei hakata andmeid üldjuhul riigiasutusele vms), siis ei ole hetkel võimalik ka väljastama kellelegi välja arvatud juhul, kui avaldada arvamust, mis mõju võib kavandatav patsient on selleks ise soovi avaldanud või on muudatus mõjuda inimesele. Seda enam, et see kooskõlas ettenähtud eesmärkidega VTK-ga soovitakse lisaks laiendada NARIS-sse kavandatud eelnõus (või eriseaduses, vt ka andmete esitajate loendit ehk andmesubjektide 1 Vt https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/3280/4201/8008/111k_lisa.pdf, p 2.3. 2 EU-wide digital Once-Only Principle for citizens and businesses. Policy options and their impacts. Executive Summary, 2015/0062: https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/news/eu-wide-digital-once-only-principle- citizens-and-businesses-policy-options-and-their-impacts 7 arv suureneb (hetkel esitatakse teatisi ainult kavandatud meetmeid käesolevas eelnõus ja opioidisõltlastega seonduvalt). piiranguid). Samuti ei ole VTK-s analüüsitud, kas ning Selgitame. milliste tehniliste võimalustega oleks võimalik Väljatöötamiskavatsuses on selgitatud, et soovitud eesmärgid täita nii, et võimalikult neid muresid ei ole võimalik täita muul moel, vähesel määral toimub isikustatud kujul kui andmeid ei isikustata. andmete töötlemine (rakendatakse lõimitud Kuna osa narkomaaniaravi teenuste andmekaitse nõuet). Nt võimalust säilitada komponente on sotsiaalteenused, siis on mingit sorti koodikeskus, kus saabuva teatise narkomaaniaravi teenuste koordineerimise ja korral kodeeritakse isikukood koheselt arendamise kontekstis oluline koguda pseudokoodiks. Sel juhul tagaks infotehniline andmeid ka patsientide sotsiaal- lahendus, et ühel inimesel on sama pseudokood majandusliku tausta kohta. Seetõttu jääb – mitte ei tekiks iga teatise korral eraldi väljatöötamiskavatsuse koostajale eraldiseisev unikaalne kood nagu on arusaamatuks, miks eristatakse patsienti hetkeolukorras. Sel juhul tuleb (ilmselt NPAL- antud juhul muudest teenustest sedavõrd, et s) kindlaks määrata, kas ning mis tingimustel on pigem seatakse ohtu isiku teenuse kvaliteet ja võimalikud pseudokoodi ning isikukoodi uuesti tema tervise ohutus, selmet et seda ühendada (nt kui tekib vajadus minna tagasi vaadeldaks sellisena nagu on pakutav teenus algandmete juurde). Kui seda analüüsi ei ole tervishoiuteenuste osutamise raames. Isikuga tehtud seetõttu, et see oleks kulukas lahendus, tegeleb arst ning arst peab nägema kõikseid siis märgin, et andmekaitsealaste nõuete andmeid. täitmine võibki olla kulukas, kuid see ei saa olla Võrreldes teiste riigiasutustega, kus argumendiks, et mitte kaitsta inimeste rahastatavate teenuste osas töödeldakse põhiõigust eraelu puutumatusele. eriliiki isikuandmeid ja seda isikustatud kujul (Eesti Haigekassa, Sotsiaalkindlustusamet jne), siis olukorras, kus ministeerium teeb pidevalt pingutusi narkomaaniat ümbritseva stigma vähendamiseks, ei pea me narkomaaniaravi andmete erikohtlemist õigustatuks. Tekib küsimus, kas teatud haiguste raviandmed on delikaatsemad kui teised ning kes on sellisel juhul pädev asutus terviseandmete delikaatsusastet hindama. Kaduda ei tohiks fookus NARISe peamiselt eesmärgilt – tõhustada ravi kvaliteeti, prognoosida teenuste mahte ning analüüsida narkomaania esinemist. VTK-s (lk 8) on märgitud, et kui NARIS Arvestatud. isikustatakse, siis varasemalt kogutavad andmed ei ole kasutatavad ning need arhiveeritakse. Samas ei ole VTK-s märgitud, kui kaua neid andmeid säilitatakse. Siin tuletan meelde käesoleva kirja punktis 1 viidatud NARIS-e põhimäärusega seotud arvamust, konkreetsemalt selle arvamuse punkti 7 (säilitamistähtaja määratlemine). Justiitsministeerium Sotsiaalministeeriumi vastus VTK lk-l 3 kirjeldatakse probleemi, kus Selgitame. narkomaaniaravist hea ülevaate puudumine Kuna NARISesse hakatakse muudatuse takistab narkomaaniaravi kasutamist tulemusena sisestama omavahel 8 alternatiivse meetmena narkomaaniaga seotud liidestatavaid narkomaaniaravi andmeid, siis väär- ja kuritegude eest karistamisele. Samuti on nende andmete põhjal võimalik teha üldisi selgitatakse, et narkomaaniaravi järeldusi erinevate raviteenuste asenduskaristusena tulemuslikkus ei ole praegu tulemuslikkuse kohta. Isikupõhiselt saab tuvastatav. Rohkem seda konteksti VTK-s ei andmeid analüüsida ja väljastada vastavalt käsitleta. Palume kavandatavate muudatuste õiguslikele alustele ja piirangutele. juures läbi mõelda ka selle temaatikaga seonduv. Justiitsministeeriumil on olemas andmed selle kohta, kas isik lõpetas ravi või ei, ning milline oli ravi tulemus. Küll oleme nõus, et üldine ülevaade ravi tulemuslikkusest on puudulik, mistõttu piisavalt palju narkomaaniaravi asenduskaristusena ei määrata. Andmeid uimastisõltlastest kinnipeetavate Selgitame. võõrutus- ja asendusravi kohta kogub täna Kommentaariga arvestatakse eelnõu vanglateenistus uimastiseire aruande raames koostamisel. eraldi Exceli tabelites. Samade andmete Kuna NARIS toimib ka edaspidi registri kättesaamine NARISe andmestikust võimaldaks põhiselt, siis isikupõhiseid andmeid ei ole edaspidi vältida samade andmete võimalik tervishoiutöötajatele selle topeltkogumist. andmekogu vahendusel kuvada. Küll aga oleks mõeldav kinnipeetavate isikustamata võõrutus- ja asendusravi andmete vahetamine. Andmevahetused isikustatud kujul peavad tulenema andmekogu põhimäärustest või lähtuma kavandatud piirangutest. Vanglateenistus kogub lisaks kinnipeetavate ja Selgitame. kriminaalhooldusaluste kriminogeensete riskide Isikupõhiselt saab andmeid analüüsida ja hindamiseks andmeid väljastada kooskõlas õigusruumiga meditsiiniinfosüsteemidest, mille andmed on (teadustöö, riiklik statistika jne). kahjuks puudulikud. Seetõttu puuduvad tihtipeale adekvaatsed andmed kinnipeetavate uimastisõltuvuse kohta, mis võimaldaks korrektselt hinnata uue kuriteo riski ja määrata seda maandavad sekkumised. Isikupõhine ligipääs NARISe andmetele võimaldaks saada adekvaatset infot isiku sõltuvuse kohta ja nii määrata talle sobilik rehabilitatsioon. Palume kaaluda võimalust, kus andmekogust saaks edaspidi isikustatud andmeid väljastada ka Justiitsministeeriumi valitsemisala asutustele (NARIS põhimääruse § 16 lg 2). VTK lk-l 12 kirjeldatakse, kuidas tagatakse Arvestatud. Tervise Arengu Instituudis (TAI) NARIS andmete töötlemise kaitse. Mh on kavas sõlmida andmebaasi kasutava töötajaga konfidentsiaalsusleping. Palume mõelda, kas selline leping on vajalik. TAI ministeeriumi hallatava riigiasutusena lähtub oma tegevuses Põhiseaduse § 3 seaduslikkuse põhimõttest, 9 mille järgi on avaliku ülesande täitmine üksikasjalikult piiritletud nii õigustloovate kui ka siseaktidega. Nendega peabki olema ülesande täitmine reguleeritud viisil, et oleksid välistatud minetused. VTK koostamisse on kaasatud osapoolteks Selgitame. märgitud TAI ja Heaolu Infosüsteemide Keskus. Kuna nii TAI kui TEHIK olid Kaasamise asjaolude kirjeldamisel soovitame väljatöötamiskavatsuse koostamisse tähelepanu pöörata nii sellele, kes ja mis kaasatud pidevalt, siis on keeruline välja tuua põhjusel on aruteludesse kaasatud kui ka konkreetseid ettepanekuid ning nende sisulisele poolele ehk mis oli selle tulemuseks. vastuseid. Saame öelda, et mõlemad asutused Palume sellega arvestada eelnõu esitamise faasis konsulteerisid Sotsiaalministeeriumi oma esitades info seletuskirjas vastavalt hea vastutusala piires (st TAI vastutava töötlejana õigusloome ja normitehnika eeskirja §-le 50. NARISe andmekoosseisu osas ja TEHIK infotehnoloogiliste lahenduste maksumuse osas). Ainsa alternatiivse lahenduse võrdlemisel Arvestatud. regulatiivsele sekkumisele on VTK-s leitud, et Mõju patsientide tervisele ja heaolule läbi olemasoleva olukorra säilitamine ei oleks parema tervishoiuteenuste korralduse on majanduslikult mõistlik. Sedastatud probleemid eraldi punktina ära toodud muudatusega annavad alust arvata, et lisaks majanduslikule kaasneva positiivne mõjuna. küljele vääriksid märkimist muudki tegurid, kuna ravi kvaliteedist sõltub vähemalt pikemas vaates ka patsientide tervis ja heaolu (vt lisaks mõjude hindamise metoodika kontrollküsimustikku osa, mis puudutab tervishoiukorraldust ja inimeste tervist). Soovitame eelnõu seletuskirja mõjude osa koostamisel sellega arvestada. VTK-s kirjeldatud mõjude analüüsimisel on Arvestatud. kasutatud mõjukriteeriumite põhist lähenemist. Kuigi sõnaselgelt pole iga mõju juurde eraldi kokkuvõtet mõju olulisuse kohta lisatud, võib eeldada, et VTK-s analüüsitud mõjudest ükski oluliseks ei liigituks. Vastav kokkuvõte tundub sisalduvat VTK p-s 12, kus hinnatakse muudatuste koondmõju halduskoormusele. Palume seletuskirjas mõjukriteeriumite hindamise põhjal antav kokkuvõttev hinnang erinevate kaasnevate mõjude olulisusele vormistada nii, et oleks selge, kas mõeldud on kõiki analüüsitud mõjusid või ainult mingit osa nendest. Muudatuste koondmõju ettevõtjate ja kodanike halduskoormusele tuleks ka eelnõu seletuskirjas kajastada sarnaselt VTK-s toodule eraldi kokkuvõttena, unustamata seejuures, et subjektiks on lisaks ka tervishoiuteenuste osutajad andmeesitajate rollis. Sotsiaalsete mõjude kontekstis on VTK-s Arvestatud. analüüsitud riske, mis kaasnevad 10 narkomaaniravi saavate isikute isikuandmete võimaliku lekkega. Samavõrd tuleb tähelepanu pöörata võimalikule ebasoovitavale mõjule, mis võib kaasneda patsientide võimaliku vastumeelsusega osaleda ravis, kui andmed isikustatud kujul andmebaasi sisestatakse. Seda aspekti VTK-s küll ei mainitud, kuid soovitame sellele viidata eelnõu seletuskirja koostamisel mõjude jaotises – nt kas ja kuivõrd selline risk üldse esineda võiks, sest tegemist oleks nii riigi kui isiku vaatest ebasoovitava mõjuga. Riski puudumisel võiks seda selgitada. Andmeturvalisuse riskide analüüsimise juures oleks soovitatav riskide maandamise kõrval ära märkida ka seotud isikute võimalik vastutuse ulatus kuritarvitamise juhtudel ning hinnata ka tagajärgi võimaliku suuremahulise andmelekke korral. VTK-s ei ole eraldi alajaotisena välja toodud Arvestatud. regionaalseid mõjusid, kuid on mainitud, et „uimastisõltuvuse ja sellega kaasnevate haiguste levik ning kriminaalsuse kasv mõjutab riigi eri piirkondade regionaalset arengut /…/“, mistõttu võiks eeldada, et ka eelnõu üks tagajärg on siiski ka regionaalarengu mõjutamine. Tõsi, mõju regionaalarengule ei pea tingimata kajastama eraldi mõju valdkonnana, kuid soovitame regionaalsele aspektile eelnõu seletuskirja mõjude koostamisel siiski täiendavat tähelepanu pöörata – nt tuues välja ka muudatuste tulemusena võimalikud enim või erineval määral mõjutatavad piirkonnad riigis. VTK-s analüüsitud NARIS majanduslik mõju Selgitame. (VTK p 4.2.) vajaks eelnõu faasis täpsustamist, Muudatuse tulemusena tekib täiendav kuna hetkel on leitud, et narkomaaniaravi kohustus kolmele teenusepakkujale, kellest pakkuvatele tervishoiuteenuste osutajatele on kaks pakuvad lisaks mõju sagedus tulenevalt andmete esitajate narkomaaniaraviteenustele ka muid loendi laiendamist keskmine, markeerides sel teenuseid (nt teisi psühhiaatria moel eeldatavalt regulaarset kokkupuudet tervishoiuteenuseid. Nendeks asutusteks on muudatuste mõjuga. Esitatud andmete põhjal on Viljandi ja Wismari haigla). Kõigist alust siiski eeldada teavituskohustuse mõju täiendavatest narkomaaniaravi juhtudest, mis igapäevast esinemist ehk suurt sagedust. Palume tuleks NARISesse edaspidi kanda (n=3877), kontrollida ka esitatud andmete paikapidavust, moodustab nende kahe asutuse maht 2877 kuna VTK-s viidatud tabelis 4 on märgitud 3877 juhtu. 1000 juhtu moodustab MTÜ Peaasjad ravijuhtu ning VTK p-s 4.2. 1000 võrra vähem teenus. MTÜ-le Peaasjad on ehk 2877. Niisamuti jääb arusaamatuks ning narkomaaniaraviteenus põhitegevusala, vajaks täiendavat selgitamist arvutuskäik, mis seega nende puhul on mõju tõesti olemas, puudutab teavitamiskohustuse hinnangulist kuid Viljandi ja Wismari haigla puhul on suurust ehk 24% teenuseosutajate pakutavatest mõju siiski keskmine. teenustest. Ei ole ka päris selge, kas see 11 puudutab kõiki selles punktis mainitud kolme asutust. VTK koostajad on TAI-le avalduvat mõju Arvestatud. hinnanud väikeseks, kuna otseselt puudutab edaspidi suureneva andmemahu töötlemine vaid ühte olemasolevat töökohta, mistõttu täiendav ressursivajadus ilmselt puudub. Samas tuleb töökoormuse hindamisel arvesse võtta ka seda, kuivõrd aitavad kavandatavad muudatused kaasa aja kokkuhoiule nt muudes töölõikudes, sh andmeanalüüsi etapis, mis isikustamata andmete tõttu nõuab praegu hulgaliselt käsitsitööd. Lisaks täpsustame, et VTK lk 4 viimases lõigus Arvestatud. peab olema, et vanglaid on kolm, mitte neli. Samuti tuleks riigiasutuste puhul rääkida halduskoormuse asemel töökoormusest. 12  Ministeeriumid Meie 08.04.2019 nr 1.2-2/45-1 Eelnõu kooskõlastamine Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmise seaduse eelnõu ja seletuskirja. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut Tervise- ja tööminister Lisa: 1. NPALSi eelnõu 2. NPALSi eelnou seletuskiri 3. NPALSi eelnou seletuskiri_Lisa 1_kavand 4. NPALSi eelnou seletuskiri_Lisa 2_VTK_tabel Lisaadressaadid: Andmekaitse Inspektsioon Tervise Arengu Instituut Terviseamet Eesti Haigekassa Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus Eesti Psühhiaatrite Selts Eesti Psühholoogide Liit Eesti Haiglate Liit MTÜ Peaasjad MTÜ Lunest Viru Vangla Tartu Vangla Tallinna Vangla Tiina Drell 626 9144 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952