Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 14.11.2014 käskkirjaga nr 207 "Töövõime süsteemi toetavad tegevused" kinnitatud toetuse andmise tingimuste 2019. aasta tegevuste kirjelduse ja eelarve kinnitamine

MINISTRI KÄSKKIRI 22.03.2019 nr 26 Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 14.11.2014 käskkirjaga nr 207 "Töövõime süsteemi toetavad tegevused" kinnitatud toetuse andmise tingimuste 2019. aasta tegevuste kirjelduse ja eelarve kinnitamine Vabariigi Valitsuse seaduse § 52 lõike 1 alusel ja kooskõlas sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 14.11.2014 käskkirjaga nr 207 „Töövõime süsteemi toetavad tegevused“ kinnitatud toetuse andmise tingimuste punktidega 7.1.1 ja 7.4.9.1: 1. Kinnitan perioodi 01.01.2019–31.12.2019 toetuse andmise tingimuste tegevuste kirjelduse (lisa 1 vorm A) (lisatud). 2. Kinnitan perioodi 01.01.2019–31.12.2019 toetuse andmise tingimuste eelarve (lisa 1 vorm B) (lisatud). 3. Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.01.2019. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Iva Riina Sikkut Sotsiaalkaitseminister Tervise- ja tööminister  Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri ……03.2019 käskkiri nr …… „Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 14.11.2014 käskkirjaga nr 207 „Töövõime süsteemi toetavad tegevused“ kinnitatud toetuse andmise tingimuste 2019. aasta tegevuste kirjelduse ja eelarve kinnitamine“ Lisa 1 Vorm A TAT tegevuste detailne kirjeldus perioodil 01.01.2019–31.12.2019 TÖÖVÕIME TOETAMISE REFORMI ELLUVIIMINE (tegevus 2.1) Töövõime hindamise põhimõtete väljatöötamine ja rakendamine (tegevus 2.1.1) Töövõime hindamise põhimõtted ja metoodika töötati välja 2013. aastal eesmärgiga hinnata tööealiste tervisekahjustusega inimeste töövõimet. 2015. aastal katsetati metoodika toimivust ja analüüsiti tulemusi, et tagada töövõime hindamise objektiivsus ning hindamistulemuste kooskõla inimese reaalse töövõimega. Alates 2016. aastast on järk-järgult käivitunud uus töövõime hindamise süsteem, mille eesmärk on toetada praeguste töövõimetuspensionäride ja uute töövõimesüsteemiga liitujate täisväärtuslikku elu tööleidmise kaudu, arvestades muu hulgas nende isiklikku võimekust. See tähendab senise töövõimetuse asemel töövõime hindamist, uuendatud ja uusi teenuseid vähenenud töövõimega inimestele ning abi töö leidmisel. Töövõimereform on ellu viidud kolmes järgus: 1) 1. jaanuarist 2016 hakkasid Eesti Töötukassa (töötukassa) ja Sotsiaalkindlustusamet (SKA) pakkuma abivajajatele uusi ja uuenenud teenuseid; 2) 1. juulist 2016 hakkas töötukassa hindama töövõimet ja maksma töövõimetoetust inimestele, kellel pole vana süsteemi järgi töövõimetust tuvastatud või tehti seda enne 2010. aastat; 3) 1. jaanuarist 2017 hinnatakse töövõimet praegustel püsiva töövõimetusega inimestel. Kuna uuele hindamissüsteemile üleminek võib metoodikas kaasa tuua vajaduse täiendavateks tegevusteks, kaasatakse vajaduspõhiselt eksperte ja sihtrühmade esindajaid ning vahetatakse kogemusi teiste riikide vastava valdkonna spetsialistidega. Selleks, et tervishoiuteenuse osutajatel oleks võimalik töövõimet uue süsteemi alusel hinnata, sõlmiti 2016. aastal leping Tartu Ülikooliga, kes koostas koolitusprogrammi ja koolitas koolitajaid ning korraldas 2018. aasta lõpuks töövõime hindamise metoodika kasutamise koolitused 220 ekspertarstile. 2019. aastal alustatakse uue koolitustsükli ettevalmistamisega aastani 2020. Töövõime hindamise metoodika ja selle praktikas rakendamise koolitusprogrammi koostamise ning koolituste korraldamise eesmärk on anda teadmised töövõime hindamise metoodikast ja oskused nende kasutamiseks praktikas. Koolituste sihtrühmaks on töötukassa poolt hindamisse kaasatavad tervishoiuteenuse osutajad, arstiõppe läbinud töötukassa ja SKA töötajad ning arsti õppekava järgi õppivad viimase õppeaasta tudengid ja residentuuri õppekava järgi õppivad residendid. Koolituse läbinu peab töövõime hindamise metoodikat kasutades oskama seostada inimese tegutsemisvõimet tema terviseandmetega ning lähtuvalt töövõime hindamise õigusaktidest andma töötukassale asjakohase eksperdiarvamuse. Eksperdiarvamus peab vajaduse korral sisaldama ka soovitusi rehabilitatsiooni või abivahendite vajaduse kohta ning sobivate ja ebasobivate töötingimuste kohta. Aastal 2019 korraldab Sotsiaalministeerium infopäevad, et ühtlustada töövõime hindamise metoodika kasutamise praktikat töövõime hindajate seas. Samuti korraldab Sotsiaalministeerium infopäevad, et jagada baasteadmisi töövõime hindamise metoodikast meeskondlikel töövõime hindamistel osalevatele spetsialistidele, näiteks hindamisprotsessi kaasatavad tervishoiutöötajad, füsioterapeudid jne. Kui uue töövõime hindamise metoodika kasutamise käigus selguvad kitsaskohad ja metoodika vajab korrigeerimist, kaasatakse vajaduspõhiselt eksperte ja partnereid ning korraldatakse kohtumisi ja arutelusid. Partnerite tegevused Eesmärgiga tagada töötukassas töövõime hindamise korraldamine ja sellega seotud ülesannete kvaliteetne täitmine korraldatakse töötukassa töötajatele kolm koolitust: - ühepäevane koolitus on üldine töövõimereformi ja töövõime hindamist tutvustav koolitus kõigile töötukassas 2019. aastal tööle asuvatele uutele töötajatele (ca 180 töötajat); - kahepäevane koolitus on põhjalikum töövõime hindamise alane koolitus 2019. aastal tööle asuvatele töötukassa uutele töötajatele, kes teevad tervisekahjustusega inimestega töövõime hindamise taotluse täitmiseks intervjuusid või aitavad neil taotlusvorme täita. Koolitus on vajalik ka nende töötajate vahetutele juhtidele ja juhendajatele ning keskkontori vastava valdkonna spetsialistidele (ca 59 töötajat); - ühepäevane koolitus on töövõime hindamise infosüsteemi esmane koolitus kõikidele 2019. aastal tööle asuvatele uutele töötajatele, kellele on see infosüsteem töövahendiks. Koolitus on vajalik ka nende töötajate vahetutele juhtidele ja juhendajatele ning töötukassa keskkontori vastava valdkonna spetsialistidele (ca 59 töötajat). SKA ametnikele ja töövõtulepinguga (TVL) palgatud ekspertarstidele1 on 2019. aastaks planeeritud koolitused, kus tutvustatakse puude metoodika muudatusi seoses töövõime hindamise ja puude määramisega: - 2 x ühepäevane koolitus SKA TVL ekspertarstidele (20 ametnikku); - ühepäevane koolitus SKA klienditeenindajatele (ca 100 ametnikku); - ühepäevane koolitus SKA ekspertiisi ja sotsiaalteenuste osakonnale (ca 35 ametnikku); - ühepäevane koolitus SKA kvaliteediosakonnale (ca 15 ametnikku); - 3 x ühepäevane koolitus SKA ekspertiisi ja sotsiaaltoetuste talitusele (ca 35 ametnikku). Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIKoda) pakub 2017. aastast töövõime hindamisega seonduvalt hindamist taotlevale isikule või tema esindajale sõltumatut ning töövõime hindajast eraldiseisvat konsultatsiooniteenust, kus nõustamise vormis osutatakse abi vastava menetlusega seotud küsimustes ja probleemkohtade selgitamisel. Konsultatsiooniteenuse eesmärk on abistada inimest töövõime hindamise ja puude raskusastme tuvastamise eel tekkinud küsimustele vastamisel, tutvustades hinnatavale tema õigusi ja kohustusi, hindamisprotsessi eesmärke ja toiminguid ning hindamise järel selgitada tehtud otsuseid, abistades vajaduse korral vaiete koostamisel ja esitamisel. Seega tagatakse konsultatsiooniteenusega täiendava abi kättesaadavus nendele inimestele või nende esindajatele, kes kavatsevad taotleda töövõime hindamist või kelle töövõime on hinnatud, kuid kes ei ole rahul hindamise tulemustega ja vajavavad abi otsuste selgitamisel. Konsultatsiooniteenust osutavad e-kanalite kaudu (e-kirjad, veebipöördumised), telefoni teel ja vajaduse korral EPIKoja kontaktkohtade külastuste kaudu selleks parimat teadmist ja kogemust omavad eksperdid. 2019. aastal jätkatakse konsultatsiooniteenuse osutamisega. 1 Sotsiaalkindlustusamet on sõlminud töövõtulepingud 2019. aastaks 17 ekspertarstiga, kes teevad ekspertiise. Igas kuus teevad nad keskmiselt 4000 ekspertiisi. 2 Sihtrühm: töövõimepoliitika kujundajad ja rakendajad Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil Töövõime hindamise 01.10.2014–31.12.2020 01.01.2019–31.12.2019 põhimõtete arendamine Töövõime hindamise 01.10.2014–31.12.2020 01.01.2019–31.12.2019 põhimõtete osas kasutajate koolitamine (sh partnerite Eesti Töötukassa ja Sotsiaalkindlustusameti koolitused) Töövõime hindamisega seotud 01.08.2017–31.12.2020 01.01.2019–31.12.2019 konsultatsiooniteenuse osutamine (partneri EPIKoda tegevus) Töövõime reformi toetav institutsioonidevaheline koostöö ja andmevahetus- ning andmelahendussüsteemide loomine ja arendamine (tegevus 2.1.2) Töövõimereformist lähtuvalt ja selle toetamiseks on institutsioonidevahelise koostöö eesmärk selgitada välja eri asutuste muutuvad tööprotsessid ning protsesside käigus tekkivad andmed ja andmekoosseisud, mille baasilt luua ja arendada kiire ning õigeaegne andmevahetus- ja andmelahendussüsteem, mis vähendaks andmete küsimise dubleerimist ning võimaldaks asutustel kogutud andmeid vajaduse korral ristkasutada. Lisaks aitab nimetatud tegevus minimeerida inimeste liikumist eri ametiasutuste vahel, andes võimaluse kasutada elektroonilisi suhtlusvahendeid. Partneri tegevused Partnerina tagab Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK) 2019. aastal tervise infosüsteemi (TIS), patsiendiportaali (PP) ja meditsiiniseadmete mini-infosüsteem-portaali (MISP) andmevahetus- ja andmelahendussüsteemide arendamise. Kavas on luua uus X-tee lahendus, millega töötukassa saab TIS-ist andmeid töövõime hindamist taotleva inimese kuue kuu arstikülastuste kohta ja inimest ravinud arstide andmeid, et taotleja ei peaks neid ise enam taotlusele kirja panema. Samuti on plaanis analüüsida ja vastavalt täiendada PP-d, et inimesel oleks mugavam teenust kasutada, nt ühe muudatusena on kavas luua võimalus taotluse loomist alustada PP-s, kust taotleja suunatakse töötukassa iseteenindusse. 2019. aastal jätkab TEHIK teenuste arendamist TIS-is ning tagab töötukassale töövõime hindamiseks vajalike andmete kättesaadavuse, võttes arvesse, et sihtrühmale oleks tagatud terviseandmete kasutamise ja töövõime hindamise läbipaistvus. Lisaks tehakse vajaduspõhiselt parandustegevusi, et tagada kasutajatele vajalike andmete kättesaadavus. Sihtrühm: töövõimepoliitika kujundajad ja rakendajad (Sotsiaalministeerium, töötukassa) Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil 3  Töövõimereformi toetavate 01.09.2014–31.12.2020 01.01.2019–31.12.2019 infotehnoloogiliste lahenduste analüüs ja arendus (partneri TEHIK tegevused) Avalikkuse teavitamine (tegevus 2.1.3) Parandamaks teadlikkust töövõimereformi eesmärkidest, põhimõtetest, teenustest ja kaasnevatest muudatustest, korraldatakse kogu perioodi vältel nii avalikkusele kui ka sihtrühmadele suunatud teavitustegevusi, kasutades tegevuste elluviimiseks erinevaid meediakanaleid (trükimeedia, raadio, televisioon, internet) ning eri vorme (teavitusüritused, infopäevad, seminarid) ning elektroonilised ja paberil info- ja juhendmaterjalid, trükised jms (materjale kohendatakse vajadusel sihtrühma erivajadustest lähtuvalt). Lisaks informeeritakse sihtrühmi otsekommunikatsiooni teel, korraldades kohtumisi ja arutelusid. Samuti kaasatakse sihtrühmade esindajaid ja eksperte teavitustegevuste ettevalmistus- või elluviimisprotsessi ning rakendusküsimuste aruteludesse, vajaduse korral võimaldatakse neil omandada kogemusi ja teadmisi rahvusvahelisel tasandil teiste riikide parima praktika näitel. 2017. aastal alustati koostöös Eesti Tööandjate Keskliiduga tööandjate seas teadlikkuse suurendamist töövõimereformist ning vähenenud töövõimega inimeste värbamisest. Võrgustiku tegevused hõlmavad nii infoürituste korraldamist ja edulugude kajastamist kui ka artiklite, info- ja reklaammaterjalide koostamist ja levitamist. Teavitustöö jätkub ka 2019. aastal. Avalikkusele suunatud teavitustegevusi alustati 2017. aastal ning neid jätkatakse 2019. aastal. Teavitusteenuste planeerimisel lähtutakse aastatel 2015–2016 tehtud uuringust „Teadlikkus ja hoiuakud vähenenud töövõimega inimeste ning töövõimereformi teemal“, mille järgi üks suurimaid takistusi, mis pärsib vähenenud töövõimega inimeste ühiskonnaelus osalemist ja töötamist, on ühiskonna eelarvamused vähenenud töövõimega inimeste suhtes.2 Sotsiaalkampaania toetab vähenenud töövõimega inimeste osalemisest ühiskonnaelus. Sotsiaalkampaaniate eesmärk on suurendada Eesti elanike teadlikkust vähenenud töövõimega inimestest ja nende valmisolekut arvestada vähenenud töövõimega inimeste aktiivse osalemisega ühiskonnaelus, sh tööturul. Sotsiaalkampaaniaga vähendatakse ühiskonna hirme ja eelarvamusi ning suurendatakse vähenenud töövõimega inimeste endi julgust ja eneseusku ühiskonnaelus aktiivselt osaleda. 2019. aasta kevadel on koostöös Eesti Rahvusringhäälinguga planeeritud saatesarja „Iseolemine“ uus hooaeg. Saatesari toetab eesmärki tutvustada vähenenud töövõimega inimesi ja nende hakkamasaamist ühiskonna- ja tööelus ning julgustab saadetes kajastatud näidete varal ühiskonna avatumat ja hoolivamat suhtumist erivajadustega inimestesse aktiivsesse ühiskonnaellu kuulumisel. 2019. aastal planeeritakse ka meediakampaania eesmärgiga muuta hoiakuid vähenenud töövõimega inimeste suhtes. Töövõimereformiga seotud teavitustegevuste planeerimisel ja elluviimisel on oluline roll ka sisekommunikatsioonil, et tagada asjakohane ja õigeaegne infovahetus ning tõhus koostöö reformi rakendajate seas. Vajaduspõhiselt korraldatakse koostöö edendamiseks töögrupi kohtumisi, arutelusid või seminare ja infopäevi, kaasates selleks rakendajate esindajad. Partneri tegevused 2 Uuringu koondraport asub: https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Uudised_pressiinfo/2015_tvr_koondraport_lopl.pdf 4 Partnerina osaleb teavitustegevuste elluviimises SKA, kes teavitab sihtrühma korduvekspertiisist otsepostituse kaudu. Sihtrühm: laiem avalikkus, sh tööelus osalejad, tervisekahjustuse tõttu vähenenud töövõimega inimesed, reformi rakendajad Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil Teavitustegevuste 01.09.2014–31.12.2020 01.01.2019–31.12.2019 ettevalmistamine ja elluviimine (sh partneri SKA tegevused) Töövõime alase poliitika teadmispõhisuse arendamine (tegevus 2.1.4) Töövõimepoliitika teadmispõhisuse tagamiseks korraldatakse õppereise, et tutvuda töövõimepoliitika põhimõtete kujundamise ja rakendamise praktikaga, võetakse osa vastavasisulistest seminaridest ja koolitustest ning hangitakse teavikuid ja andmeallikaid. Vajaduspõhiselt kaasatakse õppereisidesse, seminaridesse ja koolitustesse partnerite esindajaid. Samuti toetatakse teadmispõhisust analüüside, analüüsimetoodikate, uuringute ja ekspertiiside kaudu. Töövõimealase analüüsi metoodika kohta loodi 2016. aastal töövõimereformi finantsmudel, et toetada töövõimereformi rakendamise jätkusuutlikkust ning tagada töövõimeskeemi rakendamiseks kuluvate ressursside teadlik ja sihipärane kasutamine. Loodud finantsmudel on töövahend, mis tagab senisest efektiivsema töövõimeskeemi kulude ja tulude hindamise ning prognoosimise süsteemi. 2017. aastal alustati mudeli edasiarendusega, mis jätkutegevusena kestab kuni aastani 2020 ning mille raames tehakse vajalikud arendused, uuendused ja täiendused mudeli platvormis, seireandmetes, moodulites ja analüüsiraportites. Töövõimereformi finantsmudeli loomise ja edasiarendusega on reformi rakendavatel ja rakendamisega seotud asutustel võimalik ühtsetel alustel seirata reformi kulgu, hinnata töövõime toetamise skeemi kulusid tagasiulatuvalt ja prognoosida rahavoogusid (kulud, tulud, kulude kokkuhoiukohad). Suurendamaks poliitikakujundamise teadmispõhisust kvaliteetsete ja asjakohaste andmeanalüüside kaudu, on 2019. aastal planeeritud koostöö Eesti Statistikaametiga, millega arendatakse tööpoliitika seireindikaatorite metoodikat ning luuakse vastav seirekeskkond. Statistikaamet korraldab vajaliku andmehõive, andmete majutamise, regulaarse uuendamise ja vastavate aruannete loomise ning võimaldab Sotsiaalministeeriumil selleks loodud keskkonnas paindlikul, personaliseeritud ja visualiseeritud kujul tööpoliitika indikaatoreid seirata ning eesmärgistada. Sihtrühm: töövõimepoliitika kujundajad ja rakendajad Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil Töövõimealase poliitika 01.01.2015–31.12.2020 01.01.2019–31.12.2019 teadmispõhisust arendavad õppereisid, seminarid, koolitused 5  Töövõimealase poliitika 01.01.2015–31.12.2020 01.01.2019–31.12.2019 teadmispõhisust arendavad andmeallikad ja teavikud Töövõimealase poliitika 01.01.2015–31.12.2020 01.01.2019–31.12.2019 teadmispõhisust toetavad poliitikaanalüüsid, analüüsi metoodikad, uuringud ja ekspertiisid TÖÖANDJAID JA TÖÖTAJAID TOETAVAD TEGEVUSED TÖÖTINGIMUSTE EDENDAMISEKS (tegevus 2.2) Teavitustegevused (tegevus 2.2.1) Toetamaks tööandjate ja töötajate teadliku käitumise kujundamisele suunatud tegevusi töökeskkonnas ja töösuhetes ning ennetamaks töövõime vähenemist ja tööhõivest väljalangemist, on oluline järjepidev teavitustegevus töösuhetest ja töökeskkonnast, samuti tervislike ja ohutute töötingimuste kujundamise võimalustest. Töökeskkonnas võib esineda mitmeid ohutegureid, mida tööandjad ja töötajad ei suuda vähese teadlikkuse tõttu märgata ning millele tööandjad ei leia sobivaid viise maandamiseks. Spetsiifiliste ohuteguritega tegelemine nõuab tihti ka erialaseid teadmisi ja oskusi. 2019. aastal keskendutakse seetõttu jätkuvalt teadlikkuse suurendamisele töökeskkonnas esinevatest ohuteguritest, et vähendada töökohal kokkupuudet tervisele ohtlike mõjuritega. Eelkõige keskendub 2019. aasta teavitustegevus töökeskkonna psühhosotsiaalsete ja keemiliste ohutegurite tuvastamisele ja nendest tulenevate riskide maandamisele. Samuti tegeletakse 2019. aastal teavitusega, mis panustab tööõnnetuste ja kutsehaiguste ennetusse ning selgitab tööõnnetusest tingitud tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamist. Teavitustegevuste üheks keskseks teemaks on keemilised ohutegurid ning vähiriski ennetamine töökeskkonnas. Kuna Eestis on probleemiks elanikkonna suhteliselt sage haigestumine pahaloomulistesse kasvajatesse ja suur vähisuremus, on oluline roll vastaval ennetustegevusel, mis hõlmaks seoste tuvastamist töökeskkonna ja haiguse vahel ning nendest lähtuvaid ennetustegevusi töökeskkonnas. Tänapäevane teadmine võimaldab pahaloomuliste kasvajate teket vältida ligi 40% uutest vähijuhtudest, kuid tulemuse saavutamiseks on oluline roll terviseteadlikel ja -käitumuslikel valikutel. Teavitustegevusi korraldatakse tööandjatele, töötajatele, töötervishoiuarstidele, Tööinspektsiooni inspektoritele ja töökeskkonna konsultantidele ning laiemale avalikkusele. Teavitusviisideks on teemakajastused meedias, seminaride, teabepäevade ja töögrupi kohtumiste korraldamine või osavõtt nendest ning õppe- ja infomaterjali koostamine, kaasates tegevustesse valdkonnaga seotud eksperte. Samuti keskendutakse 2019. aastal tegevustele, mis on suunatud vaimse tervisega seotud probleemide teadvustamisele ja võimalike lahenduste pakkumisele töökeskkonnas. Tänapäeval puutub suur osa töötajatest kokku intellektuaalset väljakutset esitava tööga, mistõttu muutub aina olulisemaks psühhosotsiaalne töökeskkond. Psühhosotsiaalsed terviseprobleemid on tingitud töötaja suurenevast vajadusest kohaneda töökorralduse muutustega ja tööga seotud nõudmistest tekkiva pingega. Tööstressini võivad viia näiteks liigne töökoormus, vähene otsustusõigus, pingelised suhted tööl. Vaimse tervise teavitustegevuse tulemusena suureneb töötajate ja tööandjate teadlikkus töökeskkonna psühhosotsiaalsetest ohuteguritest ja nende maandamise võimalustest. 6 Täiendavalt korraldatakse 2019. aastal teavitustegevusi, mis panustavad tööõnnetuste ja kutsehaiguste ennetusse ning selgitavad tööõnnetusest tingitud tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamist. Eestis juhtub palju tööõnnetusi, mida saaks ja peaks ennetama, eelkõige raskeid ja surmaga lõppenud tööõnnetusi. Tööinspektsioon registreeris 2018. aastal 5128 tööõnnetust. Kergeid õnnetusi oli 4000 ning raskeid 1106. 2018. aastal kaotas tööl oma elu kümme inimest. Töötajal, kes on saanud tööülesannete täitmisel tervisekahjustuse, on õigus nõuda tööandjalt tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamist. Tööandja peab hüvitama eelkõige tervisekahjustuse mõistlikud ravikulud ning kahjustatud isiku vahepealsest töövõimetusest tekkinud kahju ja sissetulekute vähenemisest tuleneva kahju. Kui tööandja ei ole nõus kahju hüvitama, tuleb töötajal pöörduda nõudega kohtusse, mis on tervisekahjustuse saanud isiku jaoks väga koormav, samuti keeruline ja kulukas. Teavitustegevused suurendavad tööelus osalejate teadlikkust tööõnnetuste ja kutsehaiguste tagajärgedest, nende ennetamise vajalikkusest ning kahju hüvitamise põhimõtetest. Töösuhetes on jätkuvalt aktuaalne ja vajalik käsitleda selliseid tulevikutööga seotud teemasid nagu paindlike töötegemise võimaluste suurendamine, muutunud töötegemise tingimused ja uued töövormid. Ühiskonna, majanduse ja tööturu areng on suurendanud töötajate ja tööandjate vajadust paindlikkuse järele, tuues seeläbi kaasa uute töövormide leviku. Uued töövormid, -viisid ja -tingimused suurendavad töösuhte osapoolte paindlikkust tööaja ja tööülesannete valikul, toetades töö-, pere- ja eraelu ühitamist. Uued töövormid panustavad tööturu arengusse ja on atraktiivsed, samas võivad muutused kaasa tuua suurema ebakindluse töösuhetes, suurenenud töö intensiivsuse ja pikema tööaja, mis omakorda mõjub töötaja tervisele ja töövõimele. Tagatud ei pruugi olla ka töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmine. Kaaluda tuleb ka vajadust väljakujunenud praktikast lähtudes uuendada 2009. aastal jõustunud töölepingu seaduse regulatsiooni. Seega on oluline pöörata nimetatud küsimustele tähelepanu ning selleks viiakse 2019. aastal vajaduspõhiselt ellu asjakohaseid teavitustegevusi (kohtumised, arutelud, seminarid jms). Lisaks pööratakse töösuhtealases teavitustegevuses 2019. aastal tähelepanu 2018. aastal jõustunud töövaidluse lahendamise seadusele, mis reguleerib töövaidluskomisjonide moodustamist ja töökorda ning töövaidluse lahendamise korda. Seadusemuudatuse vajadus oli tingitud eesmärgist luua kaasaegne töövaidluste lahendamise normistik, millega tagatakse avalduste kiire menetlemine töövaidluskomisjonis, otsuse kvaliteet ning töövaidlusasja läbivaatamisel kohaldatavate õigusnormide õigusselgus. Muudatustest lähtuvalt on oluline ka vastav teavitustegevus muutunud regulatsioonist ning selle alusel seni tekkinud praktikast nii töösuhte osapooltele kui ka üldisemalt laiemale avalikkusele. Seega korraldatakse 2019. aastal teavitustegevust, mille käigus tutvustatakse (nt teabepäevade vormis) seadusega kaasnevaid muudatusi, uusi põhimõtteid, menetlusprotsesse, töövaidluskomisjoni tööd ja praktikat. Sihtrühm: tööelus osalejad Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil Töökeskkonna- ja 01.01.2016–31.12.2020 01.01.2019–31.12.2019 töösuhtealane teavitustegevus (sh vajaduse korral kohtumiste/arutelude 7  läbiviimine ja/või ekspertteabe kaasamine) Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase 2023 tegevuskava aasta(te)l Väljundi- Tööandjaid ja töötajaid 5 77 näitaja toetavate tegevuste arv Poliitikaanalüüside ja -uuringute ning ekspertiiside läbiviimine (tegevus 2.2.3) Eesti tööealine elanikkond väheneb ja vananeb, mistõttu on üha suuremaks probleemiks see, kuidas hoida inimesi tervena võimalikult kaua tööturul. See sunnib enam tähelepanu pöörama töötaja tervisele ja tervise hoidmisele töökeskkonnas. Üheks oluliseks meetmeks, kuidas säilitada töötajate töövõimet, on kvaliteetne töötervishoiuteenus, mille abil on võimalik ennetada ja varakult avastada tööga seotud tervisprobleeme ja seeläbi hoida ära tervise tõttu tööturult väljalangemist. Olemasoleval töötervishoiuteenusel on aga mitmeid kitsaskohti, mistõttu ei täida see piisavalt oma eesmärke. Teenuse kvaliteet ja kättesaadavus vajab parandamist ning töötervishoiuarstide vähesus seab kahtluse alla teenuse jätkusuutlikkuse pikemas perspektiivis. Lisaks ei kasutata mittemeditsiinilist töötervishoiuteenust, kuna selle kvaliteet on varieeruv ning spetsialiste on vähe. 2019. aastal tellitakse uuring, mille eesmärk on saada ülevaade töötervishoiuteenuse probleemidest ja võimalikest lahendustest. Uuringu käigus analüüsitakse erinevaid stsenaariume, kuidas tulevikus võiks töötervishoiuteenus olla korraldatud, et tagada teenuse kvaliteet ja jätkusuutlikkus. Arvestades töö muutumisega kaasnevat töö tegemise suhete piiride hägustumist, analüüsitakse 2019. aastal, kas töötingimusi (näiteks hoolduspuhkus ja puudega lapse vanema lapsepuhkus), mida seni on peetud vaid töölepingulise suhtega seotud hüveks, on võimalik ja mõistlik laiendada ka teistel õiguslikel alustel tööd tegevatele isikutele. Vähenenud töövõimega ja puudega isikud ning nende hooldajad kuuluvad töövõimereformi sihtrühma. Analüüsiga soovitakse leida lahendused tagamaks hoolduskoormusega töötavatele isikutele, kellel ei ole aga töölepingulist suhet ning sellest tulenevaid puhkuseõigusi, piisavalt vaba aega hooldatavaga tegelemiseks, mis on oluline aspekt nende isikute töövõime säilitamiseks ja tööturul osalemise tagamiseks. Sihtrühm: tööelus osalejad Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil Töötervishoiuteenuse uuring 01.01.2016–31.12.2020 01.01.2019–31.12.2019 Analüüs: puhkuseõiguse 01.01.2016–31.12.2020 01.01.2019–31.12.2019 laiendamise võimalused TLS § 1393 alusel ning TTOSi nõuete laiendamisest VÕSi lepingute alusel töötavatele isikutele 8  Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase 2023 tegevuskava aasta(te)l Väljundi- Tööandjaid ja töötajaid 2 77 näitaja toetavate tegevuste arv Tööpoliitika kujundamise kompetentsi eelduste arendamine (tegevus 2.2.4) Tööpoliitika kujundamise ja elluviimise teadmispõhisuse tagamiseks ning poliitikakujundajate pädevuse suurendamiseks osaletakse õppereisidel, seminaridel ja koolitustel ning hangitakse andmeallikaid ja teavikuid. Sihtrühm: tööpoliitika kujundajad ja rakendajad Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil Tööpoliitika teadmispõhisust 01.01.2016–31.12.2020 01.01.2019–31.12.2019 arendavad õppereisid, seminarid ja koolitused Tööpoliitika teadmispõhisust 01.01.2016–31.12.2020 01.01.2019–31.12.2019 arendavad andmeallikad ja teavikud Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase 2023 tegevuskava aasta(te)l Väljundi- Tööandjaid ja töötajaid 3 77 näitaja toetavate tegevuste arv 9