Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse vaides Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile Riigi Infosüsteemi Ameti 29.10.2018 finantskorrektsiooni otsusele nr 1.1-2/18-141

KÄSKKIRI 22.03.2019 nr 1.1-6/19-004 Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse vaides Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile Riigi Infosüsteemi Ameti 29.10.2018 finantskorrektsiooni otsusele nr 1.1-2/18-141 1. Vaide menetlemise aluseks olevad dokumendid ja vaidlustatud otsus 1.1. Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (edaspidi ka vaide esitaja) esitas 24.04.2017 Riigi Infosüsteemi Ametile (edaspidi RIA) projekti „Sotsiaalteenuste ja –toetuste andmeregistri (STAR) arendused REGEL läbiviimiseks“ toetuse taotluse registreerimisnumbriga 2014-2020.12.03.17-0160 (edaspidi projekt) majandus- ja taristuministri 15.04.2015 määruse nr 31 „Avalike teenuste pakkumise arendamiseks toetuse andmise tingimused ja kord“ (edaspidi meetme määrus) kohase toetuse saamiseks. 1.2. RIA tunnistas 28.07.2017 otsusega nr 1.1-2/17-095 (edaspidi otsus) vaide esitaja toetuse saamiseks vastavaks, rahuldades vaide esitaja taotluse ning eraldas Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus’ile toetuse 25 080,00 euro ulatuses. Projekti abikõlblikkuse perioodiks määrati 31.07.2017 kuni 15.01.2018. 1.3. Projekti eesmärgiks oli toetada REGREL läbiviimist (sh tagada piisava detailsusega (aadressi objekti ID sisaldav) aadressandmete olemasolu süsteemis ja lihtsustada andmete edastust Statistikaametile). 1.4. Projekti elluviimiseks avaldas Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus 09.11.2015 riigihangete registris rahvusvahelist piirmäära ületava avatud menetlusega riigihanke nr 167872 “Sotsiaalteenuste ja –toetuste andmeregistri „STAR“ arendus- ja hooldustööd raamlepingu alusel” (edaspidi riigihange), eesmärgiga sõlmida raamleping mitme pakkujaga 36 kuuks. 1.5. Raamlepingu eesmärgiks oli sotsiaalteenuste ja –toetuste andmeregistri „STAR“ arendus- ja hooldustööd raamlepingu alusel. 1.6. RIA viis läbi raamlepingu sõlmimiseks korraldatud hankemenetluse kontrolli ja jõudis järeldusele, et vaide esitaja on eiranud talle kehtestatud nõudeid osas, mis puudutavad vaide esitaja poolt läbi viidud riigihankes seatud kvalifitseerimistingimuste seadmist. Otsuse punktis 3.3 märgib RIA, et vaide esitaja rikkus eesti keele oskuse nõude seadmisega viiest hankelepingu täitmiseks vajalikust spetsialisti rollist neljale riigihangete seaduse (edaspidi v.r. RHS) § 3 punktides 3 ja 4 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid. 1.7. RIA alustas toetuse tagasinõudmise protsessi ning koostas 29.10.2018 käskkirjaga nr 1.1-2/18-141 Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus’e suhtes finantskorrektsiooni otsuse (edaspidi finantskorrektsiooni otsus), mille kohaselt valis RIA finantskorrektsiooni määraks 5% kontrolli objektiks olnud kuludest (25 080,00 eurot) ning nõudis Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus’lt projektile väljamakstud toetuse tagasi summas 1 254,00 eurot. 1.8. Vaideorganiks olevale Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (edaspidi vaideorgan, MKM) laekus 30.11.2018 vaie, milles vaide esitaja taotleb finantskorrektsiooni otsuse kehtetuks tunnistamist. 1.9. MKM vaatas vaide läbi haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 83, perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS2014_2020) § 51 lõike 3 ja meetme määruse § 5 alusel. Vaide menetlemisel lähtus MKM RIA esitatud dokumentidest ning RIA töötajate selgitustest. 2. Vaide esitaja seisukohad 2.1. Vaide esitaja vaidlustab finantskorrektsiooni otsuse ning taotleb finantskorrektsiooni otsuse kehtetuks tunnistamist. 2.2. Vaide esitaja hinnangul on RIA jätnud finantskorrektsiooni otsuse tegemisel arvesse võtmata asjas tähtsust omavad olulised asjaolud ega ole finantskorrektsiooni otsust veenvalt põhjendanud vastavalt HMS § 54 ja § 56 lõikest 1. 2.3. Vaide esitaja rõhutab, et RIA on teinud finantskorrektsiooni otsuse, milles ei ole arvestanud, et on vaide esitaja täistaotluse esitamise järgselt hankemenetluse läbiviimise vastavust RHSile hinnanud ja otsustanud, et vaide esitaja on hankemenetluse õiguspäraselt läbi viinud. 2.4. Vaide esitaja märgib, et finantskorrektsiooni otsuse tegemisel tulnuks RIAl muuhulgas arvestada usalduskaitse põhimõttega, mille üheks osaks on ebasoodsa tagasiulatuva mõju keeld ja mis tähendab, et õiguslikke koormavaid tagajärgi ei peaks rakendama minevikus tehtud toimingutele. Isegi kui teatud erandlikel juhtudel on tegemist ebasoodsa tagasimõjuga, siis saab seda rakendada juhtudel, kui selleks on põhjendatud vajadus, sellega ei kahjustata ebaproportsionaalselt isiku õiguspärast ootust ja see regulatsioon ei ole isikule üllatuslik. Antud juhul ei ole usalduskaitse põhimõttega toetuse saaja hinnangul arvestatud. 2.5. Vaide esitaja hinnangul finantskorrektsiooni otsusest ei nähtu piisavad põhjendused haldusakti andmiseks. RIA on märkinud üksnes omapoolse hinnangu asjaolude osas, kuid ei ole esitanud põhjendusi, miks RIA sellisele järeldusele on jõudnud. 2.6. Vaide esitaja on haldusmenetluse käigus esitanud RIAle selgitused, millistel põhjendustel on seatud riigihankes võtmeisikutele eesti keele oskuse nõue ja põhjendanud, miks on vaide esitaja hinnangul tööd võimalik tulemuslikult teostada, kui nimetatud isikud valdavad eesti keelt. Vaide esitaja toob välja, et finantskorrektsiooni otsusest ei nähtu, et RIA oleks arvestanud vaide esitaja haldusmenetluse käigus esitatud seisukohtadega, oleks analüüsinud esitatud argumente või lükanud need otsuse tegemisel ümber. 2.7. Vaide esitaja hinnangul on RIA märkinud üksnes omapoolse hinnangu asjaolude osas, jättes esitamata põhjendused, miks sellisele järeldusele jõuti. 2.8. Vaide esitaja märgib, et kuni 31.08.2017 kehtinud RHS § 39 lõike 1 teise lause kohaselt peavad hankija poolt seatud kvalifitseerimise tingimused olema piisavad pakkuja hankelepingu nõuetekohase täitmise võime tõendamiseks ning vastavad ja proportsionaalsed hankelepingu esemeks olevate teenuste olemuse, koguse ja otstarbega. Sellest tulenevalt lasub hankijal kohustus kindlustada seatavate tingimuste kaudu, et hangitav teenus või teostatav töö valmiks kvaliteetselt. Vaide esitaja hindas hankemenetluse läbiviimisel, millised kvalifitseerimise tingimused on vajalikud RHS v.r § 39 lõike 1 täitmiseks, muuhulgas pidas vaide esitaja vajalikuks esitada osadele lepingut täitma asuvatele isikutele nõude eesti keele valdamise osas. 2.9. Vaide esitaja jääb RIAle haldusmenetluse läbiviimise käigus esitatud argumentide juurde ja leiab, et ei ole hankemenetluse läbiviimisel rikkunud RHSi üldpõhimõtteid. 3. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi seisukoht 3.1. Tulenevalt HMS § 83 lõikest 1 kontrollib vaideorgan vaiet läbi vaadates haldusakti andmise õiguspärasust ja otstarbekust. HMS § 54 järgi on haldusakt õiguspärane siis, kui see on antud pädeva haldusorgani poolt, andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ning on sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. 3.2. MKM vaideorganina kontrollib, kas RIA on meetme määrust ja teisi asjassepuutuvaid õigusakte õiguspäraselt rakendanud ning arvestanud kõiki vaide esitaja poolt RIAle esitatud dokumente ja selgitusi. RIA on kohustatud finantskorrektsiooni otsuste tegemisel nii toetuse saaja esitatud dokumentidest kui ka HMS § 6 uurimispõhimõttest tulenevalt välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. 3.3. Vaide menetlemisel on vaideorgan palunud RIAl esitada kõik asjas tähtsust omavad dokumendid ja saanud RIA töötajatelt täiendavaid selgitusi toetuse tagasinõudmise protsessi läbiviimise kohta. 3.4. Antud asjas on olulise tähtsusega asjaolu, kas RIA on õiguspäraselt kohaldanud STS2014_2020 § 45 lg 1 punktis 3 sätestatut. Sätte kohaselt on finantskorrektsiooni otsus toetuse vähendamiseks põhjendatud, kui toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust. 3.5. Meetme määruse § 32 p 1 sätestab, et toetuse saaja järgib projektiga seotud hangete läbiviimisel RHSiga kehtestatud nõudeid. 3.6. STS2014_2020 § 45 lg 1 punkti 3 alusel tehakse finantskorrektsiooni otsus toetuse vähendamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 143 alusel ja sellega kooskõlas, kui toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust. 3.7. Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse 143 „Perioodi 2014-2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi tagasimaksete määrus) § 22 lg 11 punkti 5 kohaselt vähendatakse hankelepingule eraldatavat toetust 25 protsenti, kui hankemenetluse korraldamisel on pakkuja kvalifitseerimiseks nimetatud kriteerium, mis on vastuolus RHSiga. Tagasimaksete määruse § 22 lõike 12 alusel võib sõltuvalt rikkumise raskusest kohaldada 5- või 10-protsendilist finantskorrektsiooni määra. 3.8. Tagasimaksete määruse § 23 lg 1 punkti 4 kohaselt tuleb RIAl finantskorrektsiooni otsuses välja tuua finantskorrektsiooni faktilised asjaolud ja õiguslik alus ning kaalutlused, millest otsuse tegemisel lähtuti. 3.9. RIA jõudis pärast projekti hankemenetlusega seotud kulude kontrolli järeldusele, et vaide esitaja hanketeates osalemistingimuste osa III 2.3) „tehniline ja kutsealane pädevus“ sätestatud kvalifitseerimise tingimus ei olnud eesti keele oskuse osas piisav, kuna isikud, kelle elukoht asub mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigis ning kes ei valda eesti keelt nii kõnes kui kirjas, ei saanud antud hankes osaleda, mistõttu neid koheldi ebavõrdselt ja diskrimineerivalt. Samuti ei olnud tagatud konkurentsi efektiivne ärakasutamine riigihankel, sest välistati väljaspool Eestit ja Eestis tegutsevate ning eesti keelt mittevaldavate spetsialistide kasutamine. 3.10. RIA hinnangul esinesid antud juhul tagasimaksete määruse § 22 lõike 11 punktis 5 toodud asjaolud, mille alusel rakendati vaide esitaja toetuse puhul 5-protsendilist finantskorrektsiooni määra, kuna vaide esitaja rikkus RHS v.r § 3 p 3 ja 4 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid, kuna seadis eesti keele oskuse nõude neljale spetsialisti rollile. RIA määras finantskorrektsiooni määraks 5% kontrolli objektiks olnud kuludest (25 080,00 eurot) ning nõudis vaide esitajalt projektile väljamakstud toetuse tagasi summas 1 254,00 eurot. 3.11. Vaideorgan selgitab, et RIA ülesandeks oli läbi viia iseseisev ja erapooletu analüüs, kas riigihanke läbiviimisel rikkus vaide esitaja RHS reegleid. RIA pidi arvesse võtma kõik tuvastatud asjaolud kogumis ning sellest tulenevalt otsustama, kas on põhjendatud algatada toetuse tagasinõudmise protsess. 3.12. MKM nõustub vaide esitaja hinnanguga, et finantskorrektsiooni otsusest ei nähtu, et RIA oleks piisavalt hinnanud, kas eesti keele oskus käskkirja punktis 3.10. väljatoodud ametikohtadel oli tööde teostamiseks praktikas vajalik ja kas tööde teostamine oleks olnud võimalik ilma eesti keele oskuseta. 3.13. RIA on finantskorrektsiooni otsuse punktis 3.2. taasesitanud vaide esitaja poolt RIAle enne finantskorrektsiooni otsuse tegemist esitatud argumente. RIA märkis otsuse punktis 3.3, et eesti keele oskuse nõude seadmisega rikkus vaide esitaja riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid ning, et eesti keele oskuse nõue on piirav ega ole proportsionaalne ning asjakohane, mistõttu peab võimalikuks, et kvalifitseerimisnõuet mitte täita suutvaid potentsiaalseid pakkujaid koheldi ebavõrdselt. 3.14. Vaideorgani hinnangul kohtles vaide esitaja kõiki riigihankes osalenud isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis või mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihanke lepinguga ühinenud riigis, võrdselt ja mittediskrimineerivalt, tagades seeläbi riigihanke nõuetekohase konkurentsi. Vaide esitaja on eesti keele oskuse seadmise nõuet põhjendanud, kuid RIA ei põhjenduste suhtes sisulist seisukohta võtnud. 3.15. Riigihanke nr 183815 hanketeate üldandmete kohaselt andis vaide esitaja teada, et riigihanke eeldatav maksumus on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab selle ning teade saadeti vaide esitaja soovil Euroopa Ühenduse Ametlike Väljaannete Talitusele avaldamiseks. Hanketeate punkti IV.3.6 järgi võis pakkumisi või taotlusi esitada eesti keeles, kuna RHS v.r § 41 lõige 1 ei sätesta keeldu nõuda ka muude andmete esitamist ja rangemate tingimuste seadmist, juhul, kui vaide esitaja peab seda RHS v.r § 39 lõikest 1 tulenevalt vajalikuks. 3.16. Antud juhul vaide esitaja nõudis RHS v.r § 41 lõike 1 alusel andmeid eesti keele oskuse kohta, sest pidas seda tulenevalt RHS v.r § 39 lõikest 1 vajalikuks. RHS v.r § 41 lõike 1 eesmärk ei ole keelata vaide esitajal seada rangemaid tingimusi, vaid vastupidi, tagada, et kui hankelepingu eeldatav maksumus ületab rahvusvahelist piirmäära, siis vaide esitaja seaks piisavalt ranged tingimused pakkujate tehnilise ja kutsealase pädevuse kontrollimiseks. 3.17. Kohtupraktikas on korduvalt selgitatud, et hankijal on õigus lähtuda hanketingimuste koostamisel enda vajadustest, isegi juhul, kui see välistab mõned tooted või teenused. Näiteks selgitab Riigihangete vaidlustuskomisjon (edaspidi VAKO) 25.08.2016 otsuses nr 182-16/177120 punktis 10, et „Asjaolu, et Hankija lähtub tehnilise kirjelduse koostamisel oma vajadustest, ei saa käsitada põhjendamatu takistusena riigihanke avamisel konkurentsile isegi juhul, kui see vähendab konkurentsi, välistades mõned tooted või teenused.[…]. RHS ei kohusta Hankijat ostma selliseid asju, mis tema vajadusi ei rahulda.“ Halduskohus ja ringkonnakohus nõustusid VAKO põhjendustega ega muutnud VAKO otsust. 3.18. Tulenevalt VAKO ja kohtute praktikast (VAKO 97-16/172322 p 7.2 ja Tallinna Ringkonnakohtu 3-11-1300 p 14) ei ole põhjendamatuid takistusi konkurentsile RHS mõttes tehtud juba siis, kui huvi korral võinuks konkursil osaleda vähemalt kaks ettevõtet. Viidatud lahendites analüüsisid VAKO ja kohtud küsimust, millised konkurentsipiirangud on lubatavad ja kooskõlas RHSiga. Konkurentsipiirangu hindamisel tuleb vaadelda tingimusi koosmõjus, mitte iga tingimust eraldi – näiteks kui ühes osas (näiteks tehnilise ja kutsealase pädevuse osas) kehtestab hankija keskmiselt rangemad nõuded ja teises osas (näiteks majandusliku ja finantsseisundi osas) keskmiselt leebemad nõuded, võib kokkuvõttes konkurentsipiirang olla proportsionaalne. 3.19. Euroopa Kohtu praktika kinnitab, et hankijal on ulatuslik diskretsiooniõigus määrata tingimused, millele peab kaup või teenus vastama, mida hankija hankega soovib tellida. Näiteks lahendis nr C-513/99 p-s 85 selgitas Euroopa Kohus, et isegi, kui Helsinki linna nõuded bussidele on nii kõrged, et ainult üks pakkuja (kes kuulub ühtlasi Helsinki linnale) suudab sellistele tingimustele vastata, siis ei ole hankija rikkunud võrdse kohtlemise, läbipaistvuse ega konkurentsi efektiivse ärakasutamise põhimõtet, kui sätestatud kriteerium on sisuliselt põhjendatud. 3.20. Vastavalt kohtupraktikale võib hankeeseme piirangu õigustuseks olla ka hankija usaldus teatud tunnustele vastava kauba sobilikkuse suhtes ning asjaolu, et neile tunnustele mitte vastava toote suhtes tal samaväärset usaldust ei ole, juhul, kui ka piiratud hanke eseme korral on mõistlik konkurents tagatud (Tallinna Halduskohtu 21.06.2016 otsus nr 3-16-1096). 3.21. Kohtupraktikas on korduvalt selgitatud, et RHS ei keela hankijal otsustada, millist kaupa või teenust ta hankida soovib. Kohtupraktika kohaselt: 21.06.2016. a, Tallinna Halduskohtu otsuse 3- 16-1094 p. 15-17): „/…/ eeskätt hankijal on õigus otsustada, millist kaupa või teenust ta hankida soovib. Hankija ei pea tingimata hanketingimusi sätestama selliselt, et pakkuda võiks kõiki hankija eesmärgi täitmiseks objektiivselt sobivaid kaupu. 3.22. Samuti ei pea hankija end koormama kohustusega selgitada välja kõiksugu miinimumparameetreid, millele vastav kaup eesmärgi saavutamiseks objektiivselt sobiv on, vaid võib hanke eseme piiritleda parameetritega, mille osas on hankijal kindel usaldus, et nendele vastav kaup talle sobib. Hankija vabadust hanke eseme tehnilisel kirjeldamisel piirab eeskätt RHS v.r § 33 lõikest 8 tulenev kohustus kohelda kõiki pakkujaid võrdselt ning keeld tekitada objektiivselt põhjendamatuid takistusi riigihangete avamisel konkurentsile. 3.23. Selle sätte esimene pool – kohustus kohelda kõiki võrdselt, ei tähenda seda, et kõik peaksid saama pakkuda kaupa, mis nende enda hinnangul või nende enda läbi viidud uuringute tulemuste põhjal hankija eesmärgi valguses sobiv on. Samuti ei tähenda eelnimetatud keeld seda, et hankija peaks hanke eseme piiritlema üksnes teatud objektiivsest funktsionaalsusest lähtudes. RHS v.r § 33 lõike 8 kohaldamisel tuleb esmalt kontrollida, kas või millise konkurentsipiirangu vaidlusalune tehnilise kirjelduse säte põhjustab ning alles seejärel hinnata seda, kas tegemist on objektiivselt põhjendatud piiranguga või mitte. 3.24. Mingil moel piiravad konkurentsi mistahes hanketingimused ja neis hanke esemele seatud piirangud. /…/ hankija õigus suva alusel hanke esemele tehnilisi piiranguid seada on seda suurem, mida suurem oleks eeldatav konkurents ka piiratud hankeeseme korral.“ 3.25. Eesti keele nõue oli igati põhjendatud, kuna töö teostamine oli otseselt eesti keelega seotud. Pakkumuse esitamisest huvitatud isik oleks saanud meeskonna komplekteerida turul olemasolevatest ja eesti keelt oskavatest spetsialistidest. Nimetatud tingimus ei piiranud konkurentsi ebaproportsionaalselt, mitte ükski isik ei vaidlustanud kõnealust tingimust, ei palunud vaide esitajal tingimust ära muuta ega küsinud selle kohta mitte ühtegi küsimust. 3.26. Vaide esitaja jaoks oli oluline, et pakkuja võtmeisikud valdaksid eesti keelt, sest nii kliendid kui infosüsteemi kasutajad teevad igapäevast tööd eesti keeles ning kogu projekti ja infosüsteemi dokumentatsioon, äriloogikat ja –nõudeid kirjeldavad dokumendid ning valdkondlikud õigusaktid on eestikeelsed. 3.27. Isegi, kui tõlgendada RHS v.r § 39 lõiget 1 viisil, et sellest rangemaid nõudeid ei või hankija sätestada (mis ei ole õige), siis oli hankijal õigus sätestada selline tingimus, sest sellise tingimuse sätestamise õigus tulenes otse EL direktiivist - Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/24/EL, 26. veebruar 2014, riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta. Hankija peab olema kvalifitseerimise tingimuste kehtestamisel kindel, et pakkuja suudab sõlmitavat hankelepingu nõuetekohaselt täita. 3.28. Olles tutvunud asjassepuutuvate materjalidega, asub vaideorgan seisukohale, et RIA ei ole piisavalt arvestanud asjakohast teavet ja asjaolusid ning hinnanud asjaolusid kogumis õigesti, millest tulenevalt oleks olnud võimalik vaide esitaja suhtes võtta vastu põhjendatud otsust. Finantskorrektsiooni otsusest ei nähtu RIA arutluskäik RHSi rikkumise osas, arvestades ka asjaolu, et riigihangete registri andmetel ei tundnud riigihankel osalemise vastu huvi ükski rahvusvaheline taotleja ega pakkuja. Märgime, et RIA on 5% finantskorrektsiooni määra kohaldamist põhjendanud asjaoluga, et hankemenetluses esines teatav konkurents ja pakkujate paljusus. 4. Vaideotsus Eeltoodut arvestades ja tuginedes HMS § 85 punktile 1: - rahuldada Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse vaie ja tunnistada Riigi Infosüsteemi Ameti 29.10.2018 finantskorrektsiooni otsus 1.1-2/18-141 kehtetuks. 5. Vaidlustamine Kui isiku vaie on jäetud vaidemenetluses rahuldamata või tema õigusi on vaidemenetluse käigus rikutud, võib ta esitada 30 päeva jooksul vaideotsusest teada saamisest kaebuse Tallinna Halduskohtule vaidlustatud haldusakti peale või tema õigusi iseseisvalt rikkunud vaideotsuse peale. (allkirjastatud digitaalselt) Rene Tammist Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister