Sissetulev kiriAvalik

Personaalmeditsiini rakendamine Eestis

Tervise- ja heaolu infosüsteemide keskus · 8. märts 2019

Viit: 1-6/78-1
Registreeritud: 8. märts 2019
Dokumendi liik: Sissetulev kiri
Adressaat: Sotsiaalministeerium
Saabumis/saatmisviis: DVK

Funktsioon: 1 TEHIK tegevuse korraldamine
Sari: 1-6 Asutuse juhtimise korraldamisega seotud kirjavahetus
Toimik: 1-6/2019
Vastutaja: Tõnis Jaagus (TEHIK, E-teenuste juhtimise osakond)

Failid

20 08.03.2019 Ministri üldkäskkiri.bdoc1352 KB

Sisu (failidest)

MINISTRI KÄSKKIRI 08.03.2019 nr 20 Personaalmeditsiini rakendamine Eestis Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel: kinnitan personaalmeditsiini rakendamine Eestis toetuse andmise tingimused koos lisadega (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut Tervise- ja tööminister Tervise- ja tööministri käskkirjaga „Personaalmeditsiini rakendamine Eestis“ kinnitatavate toetuse andmise tingimuste (TAT) seletuskiri I Sissejuhatus Käesoleva TAT abil viiakse ellu „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020“ (edaspidi rakenduskava) prioriteetse suuna 12 „Haldusvõimekus“ Euroopa Regionaalarengu Fondist rahastatava meetme 12.3 „Avalike teenuste pakkumise arendamine“ tegevust 12.3.3 „Personaalmeditsiini arendamine“. Eesmärk on personaalmeditsiini jätkusuutlik arendamine ja rakendamine tervishoiuvaldkonnas. Tervisetehnoloogiate arendamise käigus keskendutakse personaalmeditsiini innovaatiliste lahenduste loomisele ja juurutamisele eesmärgiga teha tervishoiutöötajatele kättesaadavaks lisatööriist inimestele parema tervishoiuteenuse osutamiseks ja rahvatervise edendamiseks. Tervisetehnoloogiate arendamise teine sihtrühm on Eesti elanikud, kelle teadlikkust tervisest ja terviskäitumisest suurendatakse parema teenusepõhise info jagamisega geenikaartide ja teiste tervisenäitajate tulemustest. Rakenduskava eesmärkide täitmist ja TAT-d rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) kaudu kokku 5 000 000 euro ulatuses. TAT koostamisel on aluseks võetud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadus (edaspidi STS) ja selle alusel antud õigusaktid. TAT koostamisel on lähtutud rakenduskava prioriteetses suunas 12 kirjeldatud sekkumisloogikast ja tulemustest. TAT ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi nutika arengu toetamise osakonna peaspetsialist Ingrid Mangulson (tel 626 9208, [email protected]), sama osakonna digitaalvõimekuse arendamise valdkonna juht Anneli Laansoo (tel 626 9116, [email protected]) ja projektijuht Silja-Riin Voolma (tel 626 9166, silja- [email protected]) ning Tervise Arengu Instituudi personaalmeditsiini projektijuht Helen Lepa. TAT on üle vaadanud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ethel Bubõr (626 9738, [email protected]). TAT on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (tel 626 9320; [email protected]). TAT vajalikkuse põhjendus Luuakse personaalmeditsiini IT-lahendus, mis võimaldab geeniandmed tuua tervise infosüsteemi ehk tervishoiuteenuste osutamisse ning võimaldab geeniandmete integratsiooni ja analüüsi teiste terviseandmetega. Loodav lahendus võimaldab geneetilise info haldust ja kasutust krooniliste haiguste ennetuseks ja efektiivsemaks raviks. Tulevikus tekivad tööriistad näiteks sõeluuringutesse kaasatavate elanikkonnagruppide täpsemaks valimiseks. Tegevuskava täitmise käigus korraldatavad koolitused suurendavad tervishoiutöötajate teadlikkust geneetika valdkonnast ja kasvab personaalmeditsiini rakendamine tervishoiupraktikas. Arendustööde käigus keskendutakse personaalmeditsiini IT-lahenduse viie osa (nõusolekute infosüsteem, geneetiliste andmete infosüsteem, riskimudelite halduse ja seire keskkond, personaalmeditsiini arvutuskeskkond, personaalsete tervise- ja ravisoovituste keskkond, ja liidestus) valmimisele eesmärgiga teha tervishoiutöötajatele kättesaadavaks lisatööriist 1 inimestele parema tervishoiuteenuse osutamiseks ja rahvatervise edendamiseks. Farmakogeneetiliste soovituste keskkond on osa personaalsete tervise- ja ravisoovituste keskkonna arendustööst. Suurendatakse inimeste teadlikkust tervisest ja tervisekäitumisest tervisetehnoloogia arendamise tulemusel jagatava teenusepõhise infoga. Joonis 1 kaardistab kõik käesoleva TAT tegevuskava raames loodavad personaalmeditsiini IT-lahenduse osad (märgitud oranži värviga). Oranžiga märgitud osadel olevad numbrid vastavad TAT alamtegevustele 1–5. Joonis 1. Personaalmeditsiini komponendid üldises tervisevaldkonna infosüsteemis Legend Personaalmeditsiin – lähenemine, mis aitab leida igale inimesele võimalikult individuaalse ennetus- või raviplaani, analüüsides inimese geeniandmeid koos keskkonna-, tervisekäitumise ja terviseandmetega KL otsustustugi – kliiniline otsustustugi, tehnoloogiline keskkond, mis haldab digitaalseid ravijuhendeid TTO – tervisehoiuteenuse osutaja Patsient – tervishoiusüsteemi kasutaja TÜ – Tartu Ülikool TEHIK –Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus EHK – Eesti Haigekassa OT pakkuja – otsustustoe tehnoloogilise lahenduse arendaja Nõusolekute infosüsteem – tehnoloogiline platvorm, mis haldab patsiendi nõusolekuid geeniandmete kasutamise kohta 2 Geneetiliste andmete infosüsteem – töödeldud geeniandmeid haldav andmekogu Riskimudelite haldus ja seire – tehnoloogiline keskkond, mis haldab geeni- ja teistel terviseandmetel põhinevaid matemaatilisi riskiskoore Arvutuskeskkond – keskkond, mis töötleb geeniandmeid Personaalsete tervise- ja ravisoovituste keskkond – geeni- ja teiste terviseandmete integreeritud analüüsil põhinevate tervisesoovituse keskkond Farmakogeneetilised soovitused – keskkond, mis haldab geeniandmetel põhinevat infot ravimite tõhususe kohta, arendatakse personaalsete tervise- ja ravisoovituste keskkonna esimese teenusena. TAT eeltingimused TAT-i toel loodud arenduste edukaks elluviimiseks ja eesmärkide täitmiseks pikaajalises perspektiivis on vajalik õiguslik analüüs, mille põhjal viia personaalmeditsiinis kasutatavate geeni- ja teiste terviseandmete töötlemise ning patsiendi nõusolekute ja tervishoiuteenuse osutajate ligipääsu võimaldamine kooskõlla olemasoleva õigusruumiga. Õigusliku analüüsi eest vastutab Sotsiaalministeerium ja see tehakse TAT tegevustega paralleelselt. II TAT sisu TAT kinnitatakse tervise- ja tööministri käskkirjaga STS § 16 lõike 1 alusel. TAT sisaldab kaheksat peatükki: 1. peatükk „Toetuse andmise tingimuste kirjeldus“ 2. peatükk „Tegevuste kirjeldus tulemuste saavutamiseks“ 3. peatükk „Näitajad“ 4. peatükk „Toetuse andmise tingimuste mõju läbivatele teemadele“ 5. peatükk „Seos teiste meetmete, toetuse andmise tingimuste ja avatud taotlusvoorudega” 6. peatükk „Seos valdkondlike arengukavadega” 7. peatükk „Toetuse andmise tingimuste rakendamine“. TAT sisule eelnevad mõisted. Vajaduse korral taasesitatakse õigusaktide termineid, mida konkreetses TAT-s kasutatakse. Kui terminit kasutatakse õigusaktides seni sätestatust erinevas tähenduses või kui termin ei ole varem õigusaktides sätestatud, määratletakse termini tähendus. TAT tegevuste kirjeldus (lisa 1 vorm A) ja eelarve kulukohtade kaupa (lisa 1 vorm B) esitatakse RA-le kinnitamiseks iga jooksva aasta 1. novembriks. Detailne kirjeldus sisaldab 2. peatükis nimetatud tegevuste elluviimiseks konkreetseid etappe, nende vajaduse selgitusi ja indikaatoreid. Kogu TAT eelarve on näidatud 1. peatüki punktis 1.2.4. Aastate kaupa on eelarve näidatud vormi B finantsplaanis. Selline TAT ülesehitus annab piisava paindlikkuse tegevuste planeerimisel ja ülevaate, mida konkreetselt ühe või teise tegevuse raames tehakse ning aitab ära hoida vaidlusi elluviidavate tegevuste abikõlblikkuse küsimuses. Samuti aitab see elluviijal analüüsida, kas tõhusama tulemuse saamiseks oleks vaja tegevusi muuta, lisada või ära jätta. See aitab kaasa paremale finantsjuhtimisele, kuna on võimalik varakult näha kitsaskohti, sh vahendite üle- või alaplaneerimist. 1. peatükk „TAT kirjeldus“ TAT kirjeldus koosneb kahest osast. Esimeses osas sätestatakse prioriteetse suuna ja meetme nimetus, nende eesmärgid ja meetme tulemus. Teine osa kirjeldab konkreetse TAT eesmärki, tulemust, sihtrühma ja eelarvet ning olukorda, millest tingitult TAT tegevusi ellu viiakse. 3 TAT eesmärkideks on personaalmeditsiini IT-lahenduse esimesed viis osa valmis arendada ning koolitada tervishoiutöötajaid geeniandmete kliinilises praktikas kasutuselevõtu teemal. 2. peatükk „Tegevuste kirjeldus tulemuste saavutamiseks" Selles peatükis kirjeldatakse tegevusi TAT eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks. Iga tegevuse juures näidatakse sihtrühm, tegevuse üldajaraam ja elluviija. Käesoleva TAT toetuse saaja on Tervise Arengu Instituut, partneriteks on Haigekassa, Tartu Ülikool ning TEHIK. 3. peatükk „Näitajad“ TAT näitajad aitavad mõõta eesmärkide saavutamist nii kvalitatiivselt kui ka kvantitatiivselt. Selles peatükis näidatakse rakenduskava väljundinäitajad, TAT-spetsiifilised väljundinäitajad tegevuste kaupa, nende baastasemed (kui on määratud), sihttasemed aastateks 2019 ja 2023 ning selgitus, kuidas TAT näitajad panustavad rakenduskava näitajasse. Käesolev TAT panustab otseselt rakenduskava väljundinäitajasse „Avalike teenuste parandamise eesmärgil ellu viidud projektide arv”. 4. peatükk „TAT mõju läbivatele teemadele“ Selles peatükis selgitatakse, millist mõju omavad TAT tegevused rakenduskavas nimetatud läbivatele teemadele. Hinnatud on TAT mõju järgmistele teemadele:  regionaalareng  keskkonnahoid ja kliima  infoühiskond  riigivalitsemine  võrdsed võimalused, sh on eraldi hinnatud panust soolisse võrdsusesse ja võrdsesse kohtlemisse. 5. peatükk „Seos teiste sama meetme raames elluviidavate TAT-idega ja avatud taotlusvooruga” Peatüki eesmärk on kirjeldada, kuidas on TAT seotud teiste elluviidavate TAT-dega ja avatud taotlusvoorudega, milline on nende vastastikune mõju ja mil määral on nad omavahel seotud. 6. peatükk „Seos valdkondlike arengukavadega” Kirjeldatakse TAT seotust arengukavadega, mis on aluseks TAT tegevustele või millesse tegevused panustavad. 7. peatükk „TAT rakendamine“ Peatükk koosneb üheksast alapeatükist: 7.1. „Toetuse saaja kohustused“ 7.2. „TAT partneri kohustused“ 7.3. „TAT toetuse saaja õigused“ 7.4. „Kulude abikõlblikkus“ 7.5. „Toetuse maksmine“ 7.6. „Riigiabi“ 7.7. „TAT muutmine“ 7.8. „Toetuse kasutamisega seotud teabe ja seirearuannete esitamine“ 4 7.9. „Finantskorrektsioonid“. 7.1. Toetuse saaja kohustused Lisaks TAT-s sätestatule kohalduvad toetuse saajale kõik STS-is ja selle alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused. Muu hulgas tuleb olulist tähelepanu pöörata riigihangete seaduse järgimisele. RA-le esitatakse TAT järgmis(t)e eelarveaasta(te) detailne tegevuste kirjeldus ja sellele vastav eelarve kinnitamiseks jooksva aasta 1. novembriks. RA nõudmisel on TAT elluviija kohustatud esitama TAT eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite kaupa. Vastav nõue on vajalik infona riigieelarve ja tööplaani planeerimise protsessis. Toetuse saaja on kohustatud RA-le esitama iga kuu eelarve täitmise aruande. RA on aruandekohustuslik tema vastutusalas olevate meetmete või meetme tegevuste elluviimises ning sellest eraldatud toetuse kasutamises, mistõttu on vajalik tihedamini kui kaks korda aastas (seirearuannete esitamise tähtajad) seirata vahendite kasutamist ning vajaduse korral sekkuda (ala- või ülekasutamine) TAT elluviimisse. Kui rahastatud tegevuste tulemusel teenitakse TAT abikõlblikkuse perioodil tulu, kohaldatakse puhastulu arvestamiseks ühissätete määruse artikli 61 lõikeid 2 ja 3, mille kohaselt tuleb TAT abikõlblikke kulusid korrigeerida TAT abikõlblikkuse perioodi jooksul teenitud puhastulu võrra hiljemalt TAT lõppmakse esitamisel. TAT abikõlblikke kulusid vähendatakse teenitud puhastulu summa osa võrra, mis vastab abikõlblike kulude proportsioonile TAT kogukuludest. Puhastulu on ühissätete määruse artikli 61 lõike 1 tähenduses TAT arvestusperioodil tarbijalt TAT vara abil osutatud teenuse või loodud toote müügi eest saadud rahaline laekumine, sh TAT vara müümise või kasutamise eest saadud rahaline laekumine, millest on lahutatud tegevus- ja lühiajalise TAT vara asenduskulud. Puhastulule liidetakse TAT tulemusena saadav kokkuhoid tegevuskuludes, v.a juhul, kui kokkuhoiu võrra vähenevad TAT muud sissetulekud (riigi- või erasektori toetus). Dokumentide säilitamisel tuleb lähtuda STS §-st 35, kus reguleeritakse dokumentide säilitamise kohustust kooskõlas ühissätete määruse artikli 140 lõikes 1 nimetatud võimalustega. Kui dokumentide säilitamistähtaeg lõpeb, kuuluvad kogutud või ülesannete täitmisel tekkinud andmed, sealhulgas isikuandmed, ja dokumendid hävitamisele, välja arvatud juhul, kui need tuleb üle anda Rahvusarhiivile. STS § 35 lõikes 2 sätestatud kord on sõnastatud toetuse saaja vaates. Kuna toetuse saaja jaoks loetakse kulu abikõlblikuks seaduse kohaselt vaid siis, kui rakendusüksus on maksetaotluses nimetatud kulu abikõlblikuks lugenud ja toetuse välja maksnud (sh tasaarveldanud), hakkab säilitamisaja arvamine just rakendusüksuse poolt kulu või terve TAT kulude abikõlblikuks lugemisest. TAT kõikide abikõlblike kulude dokumentide säilitamise nelja-aastane tähtaeg algab viimase kulu 30. juuni seisuga abikõlblikuks lugemise aasta 31. detsembrist. Seega, kui TAT viimane kulu loeti abikõlblikuks näiteks 4. oktoobril, algab säilitamistähtaeg järgmise aasta 31. detsembrist. STS § 35 lõike 4 kohaselt katkeb dokumentide säilitamistähtaeg vastavalt ühissätete määrusele vaide- ja kohtumenetluse ajaks või kui nii on nõudnud Euroopa Komisjon. Katkeda saab tähtaeg 30. juuni seisuga rakendusüksuse poolt abikõlblikuks loetud kulu või lõpetatud TAT korral, kui kontrolli või auditi tulemusel on alanud vaide- või kohtumenetlus. 5 7.4 Kulude abikõlblikkus Kulu on abikõlblik, kui see on põhjendatud, tekib ja makstakse TAT abikõlblikkuse perioodil ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja riigisisese õigusega. Abikõlblike kulude määratlemisel tuleb lähtuda Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määrusest nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus või ÜM). TAT-s nimetatakse vajaduse korral mitteabikõlblikud kulud, mida ühendmääruses ei ole nimetatud, ning täpsustatakse abikõlblikke kulusid. TAT kulud jagunevad otsesteks ja kaudseteks kuludeks. Kaudseteks kuludeks loetakse TAT üldkulud ja administreerimisega seotud personalikulud. Üldkuludeks loetakse (ÜM § 9 lg 5): 1) kontoritarvete ja -mööbli ostmise, rentimise, hooldamise ja remondi kulud; 2) sidekulud, sealhulgas interneti-, telefoni- ja postikulu; 3) infotehnoloogia kulud, sealhulgas tark- ja riistvara, kontoritehnika ostmise ja rentimise, ning serverite, võrkude ja kontoritehnika hooldamise ja remondi kulud; 4) kütte, vee, elektri ja ruumide koristamise kulud; 5) ruumide rendikulud; 6) valveteenuse kulud; 7) maamaks; 8) pangakonto avamise ja haldamise kulud ning makse ülekandetasu; 9) riigisisese lähetuse kulu tehnilise abina toetuse andmisel. Administreerimisega seotud personalikulud on (ÜM § 9 lg 6): 1) raamatupidamine; 2) sekretäri- ja personalitöö; 3) juriidiline nõustamine; 4) vara haldamine; 5) infotehnoloogiline tugitegevus; 6) muu abistav töö. Vastavalt ühendmääruse § 4 punktile 7 on üldkulud abikõlblikud ainult lihtsustatud hüvitamisviiside alusel. TAT-s on lubatud kasutada ühtse määra alusel kaudsete kulude hüvitamist. Ühtse määra rakendamisel ei tõenda TAT elluviija kaudseid kulusid, st kuludokumente, kulude tasumist tõendavaid dokumente ega kulu aluseks olevaid arvestusmetoodikaid TAT elluviija rakendusüksusele koos maksetaotlusega ei esita. Samuti ei kontrollita kaudsete kulude aluseks olevaid kulusid paikvaatluse ega TAT auditi käigus. Sellest tulenevalt ei pea osalise tööajaga struktuurivahendeid rakendav TAT elluviija pidama tööajatabeleid TAT administreeriva personali üle. TAT elluviija ei pea ka raamatupidamisarvestuses eristama ühtse määra alusel hüvitatud kaudsete kulude aluseks olevate kuludokumentide abikõlblikke summasid. Kaudsed kulud moodustavad 15% TAT otsestest personalikuludest. 7.5. Toetuse maksmine Toetuse väljamaksmine toimub ühendmääruse §-de 11–15 alusel. Toetuse väljamaksmise tingimuseks on TAT elluviija poolt RÜ-le esitatud väljamaksete prognoos. Esimese eelarveaasta väljamaksete prognoosi esitab TAT elluviija 15 tööpäeva jooksul peale TAT kinnitamist. Iga-aastane väljamaksete prognoos esitatakse kümne tööpäeva jooksul peale 6 lisa 1 vormi A ja vormi B kinnitamist. Maksetaotlusi võib esitada vähemalt üks kord kvartalis, kuid kõige sagedamini üks kord kuus. Toetuse väljamaksed tehakse proportsionaalselt omafinantseeringuga. Praktikas tähendab see seda, et maksmisele kuuluv toetuse summa arvutatakse vastavalt sätestatud toetuse protsendile maksetaotlusega esitatud abikõlblikest kuludest. Toetuse summa leidmine muu proportsiooni alusel ei ole lubatud. Toetuse ja omafinantseeringu proportsioon on kinnitatud TAT punktis 1.2.4. Punktis 7.4.7 on loetletud olukorrad, millal RÜ-l on õigus maksetaotluse menetlemine osaliselt või täielikult peatada. Uudsena on perioodil 2014–2020 lisandunud korraldusasutuse (edaspidi KA) õigus keelata toetuse väljamaksmine. KA võib vastavalt asjaoludele kas kohustada rakendusüksust peatama toetuse maksmine või keelata rakendusüksusel makset teha. KA esitab rakendusüksusele motiveeritud otsuse. Rakendusüksus teatab toetuse saajale ja palub toetuse saajal korrigeerida maksetaotlust või esitada täiendavaid tõendeid või selgitusi. Puuduse likvideerimise järel jätkatakse maksetaotluse menetlusega. Kui toetuse saaja puudusi ei likvideeri, teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni. Kui puudus tuleneb rakendusüksuse toimingust, likvideerib puudused rakendusüksus. Toetuse saaja või rakendusüksuse selgituse, esitatud informatsiooni või täiendavate tegevuste põhjal võib KA peatamise tühistada ning maksetaotluse menetlemisega jätkatakse. KA-l on õigus vajaduse korral kontrollida kulude abikõlblikkust ja abikõlblike kulude aluseks olevaid dokumente, sest rakendusüksus täidab ühissätete määruse artikli 125 lõike 5 punktis a nimetatud kulude abikõlblikkuse kontrolli vahendusasutusena. Seega peab KA olema veendunud, et KA enda poolt mittetäidetavat ülesannet täidetakse korrektselt. KA võib kohustada rakendusüksust maksetaotluse menetlemise peatama ka siis, kui sertifitseerimisasutus ei nõustu rakendusüksuse poolt abikõlblikuks loetud kulu lisamisega ühissätete määruse artikli 126 punktides a ja b nimetatud Euroopa Komisjonile esitatavasse maksetaotlusesse ja aruandesse või kui Euroopa Komisjon peatab maksed Eestile. Tegemist on erandkorras rakendatava võimalusega, mille võib tingida eelnimetatud põhjustel toetuse mittelaekumine Euroopa Komisjonilt. Euroopa Komisjonilt toetuse mittelaekumine ei tähenda automaatselt riigisisest toetuse maksete peatamist, kuid korraldusasutus võib sellise otsuse teha, kui: 1) kulude abikõlblikkust kontrolliva asutuse (nt rakendusüksuse) tööprotsesside puudused on niivõrd olulised, et rakendusüksuse poolt toetuse saajatele maksete jätkamine võib tähendada olulise finantskahju tekkimist; 2) riigieelarveliste vahendite piiratuse tõttu ei ole võimalik riigisiseselt riigieelarveliste vahendite arvelt maksetega jätkata. TAT partneri kulude kohta esitab kuludokumendid RÜ-le TAT elluviija, kes vastutab dokumentide õigsuse ja kulude abikõlblikkuse eest, samuti toetuse edasikandmise eest TAT-s osaleva isiku kontole. 7.6. Riigiabi Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) näol on tegemist kompetentsikeskusega, kes tegeleb info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teenuste arendamise, haldamisega Sotsiaalministeeriumi tervise-, sotsiaal- ja töövaldkonnas. Tervisevaldkonnas hõlmab e-tervis üldisi info- ja kommunikatsioonitehnoloogial põhinevaid vahendeid haiguste ennetamiseks, diagnoosimiseks, raviks ja seireks ning tervise säilitamiseks ja elulaadi kujundamiseks. Tervise infosüsteemi põhimääruse § 3 lg 2 kohaselt on TEHIK tervise infosüsteemi volitatud töötleja, kes peab, haldab ja arendab tervise infosüsteemi, töötleb andmeid ning täidab muid vastutava töötleja pandud kohustusi õigusaktide ja nende alusel sätestatud nõuete kohaselt. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 52 lg 1 p 11 alusel rahastatakse riigieelarvest 7 Sotsiaalministeeriumi kaudu tervise infosüsteemi, välja arvatud tervishoiuteenuse osutaja kulutusi tervise infosüsteemiga liidestumiseks ja andmete edastamiseks, sealhulgas ravijärjekorra ning meditsiiniliste ülesvõtete kättesaadavaks tegemiseks vajalike andmete edastamiseks. Tartu Ülikool on avalik-õigusliku juriidilise isikuna universaalne integreeritud teadus-, arendus-, õppe- ja kultuuriasutus, kelle eesmärk on edendada teadusi ja kultuuri, pakkuda teaduse ja tehnoloogia arengule tuginevaid kõrghariduse omandamise võimalusi kõrgharidustaseme kolmel astmel humanitaar-, sotsiaal-, arsti- ning loodusteaduste alal ning osutada õppe-, teadus- ja muul loometegevusel põhinevaid avalikke teenuseid. Lisaks edendab ülikool eesti keele ja kultuuri säilimise ning arengu eesmärgil Eestit ja tema rahvast uurivaid teadusi ning eestikeelset haridust, säilitab rahvuslikku kultuuripärandit ning pakub avalikkusele sellega seotud teenuseid. Ülikooli kohustuseks on koostöö teiste ülikoolide ja kogu ühiskonnaga, toetades Eesti ühiskonna arengut, luues ja arendades lõimitud õppe- ja teadustegevusel põhinevaid võimalusi rahvusvaheliseks koostööks ja elukestvaks õppeks ning kujundades üliõpilastest vastutustundlikke ja algatusvõimelisi kodanikke. Inimgeeniuuringute seaduse § 3 lõike 1 kohaselt on Tartu Ülikool geenivaramu vastutavaks töötlejaks, kelle eesmärk geenivaramu vastutava töötlejana on edendada geeniuuringute arengut; koguda teavet Eesti rahvastiku tervise ja pärilikkuse informatsiooni kohta; rakendada geeniuuringute tulemused rahva tervise parandamiseks. Lisaks sätestab § 271 lg 1, et geenivaramu vastutava töötleja tegevust geenivaramu pidamisel ja säilitamisel rahastatakse riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu. Avalik-õigusliku juriidilise isikuna on Eesti Haigekassa tähtsaim ülesanne korraldada ravikindlustust, et võimaldada kindlustatud isikutele ravikindlustushüvitisi. Lisaks on haigekassa ülesanne aidata kaasa ka ravistandardite ja ravijuhiste koostamisele, motiveerida tervishoiuasutusi arendama tervishoiuteenuste kvaliteeti, korraldada ravikindlustust ja haigekassat puudutavate välislepingute täitmist; osaleda tervishoiu planeerimisel; avaldada arvamust haigekassa ja ravikindlustusega seonduvate õigusaktide ja välislepingute eelnõude kohta ning anda nõu ravikindlustusega seonduvates küsimustes. Ravimiseaduse § 81 lg 3 sätestab, et retseptikeskuse vastutav töötleja on Eesti Haigekassa. Eesti Haigekassa seaduse § 35 kohaselt moodustub Haigekassa vara peamiselt riigieelarves sotsiaalmaksuseaduse § 7 lõikes 3 ja § 10 lõikes 2 sätestatud määras ravikindlustuseks ettenähtud sotsiaalmaksu osast, samuti ravikindlustuseks ettenähtud sotsiaalmaksu ülelaekumistest ning tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 51 lõike 2 punkti 2 alusel haigekassa eelarvesse ülekantavast riigieelarve eraldisest. Tervise Arengu Instituudi põhimääruse kohaselt on tegemist Sotsiaalministeeriumi hallatava riigi teadus- ja arendusasutusega, kes tegutseb «Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse», teiste õigusaktide ja rahvusvaheliste lepingute alusel. TAI põhimääruse § 3 lg 2 kohaselt on TAI põhitegevus tervise- ja sotsiaalvaldkonna teadus-, arendus- ja rakendustegevus ning tervisestatistika tegemine. TAI on vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 4 alusel valitud toetuse saajaks, kuna tegu on Sotsiaalministeeriumi hallatava riigi teadus- ja arendusasutusega, mis kogub, ühendab ja pakub erinevatest allikatest pärit usaldusväärset üleriigilist teavet Eesti rahvastiku tervise kohta. TAI ülesanne on antud juhul arenduste administreerimine, hoides tervikvaadet ning arenduste eesmärkide ja keskkondade valmimise põhjal koolituste ja teavituse väljatöötamine ning läbiviimine. TAI põhimääruse § 13 lg 1 kohaselt finantseeritakse TAI teadus- ja arendustegevust riigieelarvest, sihtannetustest, instituudi majandustegevusest saadud tulust ja muudest allikatest. Toetuse saaja ja partnerid ei ole oma põhitegevuse iseloomult riigiabi saajaks, kuna tegutsevad avalikes huvides ning eesmärgiks on teatud ulatuses ka teadus- ja arendustegevus. Ka käesoleva meetme puhul täidavad nad enda seadustest tulenevaid ja põhimääruste järgseid ülesandeid ega välju nende raamidest. Arendatavad IT-süsteemid ja liidesed (haaratud tervise infosüsteem, geenivaramu, retseptikeskus) ei ole 8 kommertskasutuses ning viies läbi teavitustegevusi, antakse lõppkasutajatele edasi teadmised süsteemi kasutamise võimaluste osas. Eeltoodust nähtub, et tegemist ei ole majandustegevusega. Toetuse saaja ja partnerid maksavad toetuse ka kogu ulatuses edasi süsteemide arenduste kuludeks, millest võib järeldada, et süsteemide arendajad ja omanikud ei saa ka toetusega eelist. Seejuures koolituste ja teavituse puhul on TAI osas tegemist TAI põhitegevusega, mis nii riiklike süsteemide kasutamise kui ka terviseteadlikkuse tõstmise näol on rahastatav riigieelarvest. Meetme mõju on üksnes Eesti sisene: arendatakse ja luuakse IT-süsteemid, mis on mõeldud ja sisuliselt võimalik kasutada ainult riigisiseselt, süsteemid on eestikeelsed, lõppkasutajateks on nii arenduste kui ka koolituste ja teavituse puhul patsiendid ja tervishoiuteenuse osutajad, arendused luuakse Eesti-siseste andmekogude piires seostatult ja toimivana. Käitajad kattuvad antud juhul süsteemide arendajate ja omanikega, toetuse saaja partneritel on eeltoodud seadustest nähtuvalt kohustus ka süsteemide edasiarendamiseks ja käigushoidmiseks. Kulu IT-arenduste ja liidestuste edasiseks käitamiseks ja kasutuselevõtul tööshoidmiseks väljub TAT raames toetavatest tegevustest. Käitajatel ei teki seega seeläbi eelist, et toetuse abil on IT-süsteeme arendatud ja liidestatud, vastupidiselt tekivad neil oma seadusega pandud tegevuste täitmisel lisakulutused nende käitamisega ja ajakohasena hoidmisega. Käitajatel puudub õigus küsida käitamise eest tasu, valminud ja kasutusele võetud arendused on kasutamiseks tasuta. Lõppkasutajateks on tervishoiuteenuste kasutajad (patsiendid) ja tervishoiuteenuste osutajad. Arendustest tervishoiuteenuste kasutajatena kasu saavad patsiendid ei ole füüsiliste isikutena riigiabi mõistes riigiabi saajateks. Tervishoiuteenuse osutajate vaates on tervishoiuteenust võimalik osutada nii üksnes riigi poolt läbi solidaarse süsteemi rahastatavatel tervishoiuteenuse osutajatel kui ka osaliselt või täielikult inimese poolt rahastatavatel tervishoiuteenuse osutajatel. Seega on teenust vähemalt potentsiaalselt turumajanduse tingimustes võimalik pakkuda ka konkurentidel. Kõikidel tervishoiuteenuse osutajatel on tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 592 alusel kohustus kasutada tervise infosüsteemi tervishoiuteenuse osutamisel ning edastada tervishoiuteenuse andmed tervise infosüsteemi. Seega hoolimata sellest, kas tervishoiuteenuse osutamine toimub riiklikest vahenditest või otsustab inimene valida eraõigusliku tervishoiuteenuse osutaja, tasudes ise visiidi maksumuse, kehtib tervise infosüsteemi kasutamise kohustus kõigile turul tegutsevatele tervishoiuteenuse osutajatele ühtselt. Süsteemi kasutamise eest tasu ei võeta ning tervishoiuteenuse osutajatele ei ole lõppkasutajatena loodud valikulist eelist. Lisaks ei tegutse tervishoiuteenuse osutajad arendatud IT-süsteemide kasutajatena tervishoiuteenust osutades teistel turgudel. Süsteemi kasutatakse vaid Eesti siseselt. Teistel turgudel tegutsemise välistab ka asjaolu, et IT-arenduste ja liidetuste kaudu liikuvad andmed on esitatud Eesti patsientide kohta. Tervishoiuteenuse osutajad tegutsevad IT-arendusi ja liidestusi kasutades ainult kohaliku ja üldise tervishoiuteenuse turul. Tervishoiuteenuseid puudutavate andmekogude ja nendega seotud infosüsteemide arendamise eesmärk on elanikele parema tervishoiuteenuse pakkumine. Kuivõrd meetme raames töötatakse järjekindlalt arenduste kavaga, muutes seda vastavalt seotud riiklike süsteemide võimalustele, eripäradele ning töö käigus selguvatele detailidele, ei saa ka väita, et arendusi oleks võimalik käesoleval juhul ellu viia muus keeles. Ka koolitusi on võimalik läbi viia üksnes valminud arenduste pinnalt, mis on suunatud Eesti tervishoiuteenuste osutajatele, kes neid süsteeme Eestis kasutavad. Meetme mõju on seega üksnes Eesti sisene: arendatakse ja luuakse IT-süsteemid, mis on mõeldud ja sisuliselt võimalik kasutada ainult riigisiseselt, süsteemid on eestikeelsed (tarbijateks patsiendid ja tervishoiuteenuse osutajad), arendused luuakse Eesti-siseste 9 andmekogude piires seostatult ja toimivana. Tegevus on suunatud lõppkasutajana Eesti elanikele (arendusest on võimalik kasu saada üksnes juhul, kui isik on osalenud Geenivaramu projektis). Toetusega ei anta kokkuvõtlikult majanduslikku eelist, vaid tervishoiuteenuste osutajad tegutsevad turul võrdsetes tingimustes, samuti puudub konkurentsimoonutus Euroopa Liidu riikide vahel. TAT-ga ei anta riigiabi. 7.7. TAT muutmine TAT on lubatud muuta kõige rohkem üks kord kuue kuu jooksul objektiivsete asjaolude ilmnemisel. Muudatusvajadused peavad olema motiveeritud ja aitama kaasa TAT edukale elluviimisele. Sagedamini kui üks kord kuue kuu jooksul ei ole TAT muutmine mõistlik, arvestades muutmisprotsessi ajamahukust ning sellega kaasnevat halduskoormust. TAT-d peavad põhinema põhjalikel analüüsidel ja planeerimisel, välistades sagedaste paranduste vajaduse. Samuti peavad olema vajalikud muudatused põhjendatud ja läbi kaalutud. RA-l on õigus TAT-d muuta, kui selgub, et see on vajalik TAT edukaks elluviimiseks või TAT elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. RA võib muuta TAT tegevuskava, finantsplaani, eelarvet või TAT abikõlblikkuse perioodi. Kui TAT rakendamisel tekib eelarveliste vahendite jääk, võib RA vähendada TAT eelarvet tingimusel, et see ei takista TAT eesmärkide täitmist. Vastav säte on vajalik olukorras, kui on näha, et TAT tegevuste elluviimiseks kulub oluliselt vähem vahendeid, kui oli esialgu planeeritud. Üle jäävad vahendid saab sel juhul operatiivselt suunata vastavalt vajadusele kas sama meetme tegevuse avatud taotlusvoorudesse või teistesse meetme tegevustesse. RA otsustab TAT muutmise või mittemuutmise 25 tööpäeva jooksul alates taotluse kättesaamisest. Siinkohal tuleb arvestada, et lisaks RA-le tuleb muudatused kooskõlastada RÜ, KA ja valdkondliku seirekomisjoniga. Kogu muutmisprotsess võib võtta aega kuni kolm kuud. TAT muutmist ei eelda järgmise eelarveaasta tegevuste kirjelduse ja sellele vastava eelarve esitamine ega finantsplaanis (lisa 1 vorm B) näidatud toetuse ja omafinantseeringu muutumine aastate kaupa. Viimati nimetatud juhul peab olema täidetud tingimus, et TAT kogutoetuse summa ja määr finantsallikate lõikes ei muutu. 7.8. Toetuse kasutamisega seotud teabe ning vahe- ja lõpparuannete esitamine TAT elluviija on kohustatud esitama RÜ-le vahearuanded üks korda aastas 20. jaanuariks 31. detsembri seisuga e-keskkonna kaudu. TAT lõpparuanne esitatakse 45 päeva jooksul TAT abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Juhul kui vahe- ja lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kuus kuud, ei nõuta vahearuande esitamist ning esitatakse vaid lõpparuanne. Nii vahe- kui ka lõpparuande esitamiseks on üks vorm. Riskide hindamine Risk Tegevus riskide maandamiseks IT süsteemi- ja teenusedisaini kompetentsi TÜ arvutiteaduskonna kaasamine projekti puudumine partnerina 10 Arstkonna edukas kaasamine Arstkonna aktiivne koolitamine ja kaasamine personaalmeditsiini rakendamisse otsuste tegemisel ja ravikvaliteedi tagamisel Digiteeritud terviseandmete kvaliteet Tugev fookus andmestandardimisel ja - puhastamisel paralleelselt uute arendustöödega Tervisekäitumise, geeni- ja Rahvusvahelise kompetentsi kaasamine keskkonnaandmete integreerimine integreeritud terviseandmeanalüüsi korrektseks ülesehituseks ja rakendamiseks Õigusloome Tihe koostöö tervisevaldkonnaga Personaalmeditsiini jätkusuutlikkuse Koostöö ravijuhendite nõukojaga, et tagamine digiteeritud terviseandmed saaksid kliiniliste ravijuhendite koostamise ja heakskiitmise loomulikuks osaks Laiema avalikkuse teadmatus Riigiülese kodanikele suunatud personaalmeditsiini eelistest ja ohtudest kommunikatsiooni- ja koolituskampaania korraldamine Personaalmeditsiini ebaeetiline Personaalmeditsiini eetikakoodeksi loomine rakendamine andmeomanike õiguste ja koostöös arstkonna, kodanike, inimesekeskse kommunikatsiooni patsiendiorganisatsioonide ja perspektiivist poliitikakujundajatega. III TAT vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele TAT on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. TAT-i koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, 17. detsember 2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1304/2013, 17. detsember 2013, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006. IV TAT mõjud Eeldatav eluiga on Eestis pikenemas, aga sellega koos on suurenemas ka krooniliste haiguste osakaal (WHO, 2017). Lisaks tervisekäitumise muutmisele oleks tervisesüsteemi efektiivsuse parandamine kõige tulusam viis pakkuda Eesti elanikkonnale rohkem tervelt elatud eluaastaid (WHO, 2017). Personaalmeditsiin tähendab individuaalsete terviseandmete põhjal arvutusliku analüüsiga tehtud individuaalsetele riskidele ning IKT-põhiste otsustustugede soovitustele toetuvat 11 haiguste ennetust, diagnostikat ja ravi. Personaalmeditsiini arendamine toetab preventiivse, prognoosiva ja inimesi kaasava lähenemise juurutamist tervisesüsteemis. Individuaalne terviseandmete analüüs muudab personaliseeritud tervisekommunikatsiooni kaudu inimeste tervisekäitumist (Morales, Lara & Mathers, 2014) ja IKT-põhised andmeanalüüsid ja otsustustoed suurendavad tervisesüsteemi efektiivsust (Moja et al., 2014). Kuigi Eesti on e-tervise valdkonnas maailmas esirinnas, ei ole me veel realiseerinud oma tervisesüsteemi potentsiaali individuaalse patsiendi tervisenäitajate tasandil. Personaalmeditsiini rakendamine Eesti tervisesüsteemis realiseeriks lisaks personaalmeditsiini edendamisele ka meie konkurentsivõimekust e-tervise valdkonnas. Personaalmeditsiini edukuse võti on digiteeritud, integreeritud ja arvutuslikult analüüsitud terviseandmed. Digiteeritud ja integreeritud terviseandmetel on potentsiaal vähendada administratiivsete ülesannete ajakulu 60% võrra ja anda patsiendiga suhtlemiseks 29% lisaaega (Deloitte, 2015). Samuti on digiteeritud terviseandmed suurendanud patsientide enesekindlust 62% ja ravikuuride järgimise täpsust 94% ning näidanud, et 97% patsientidest, kes digitaalseid vahendeid oma tervise jälgimiseks ja parandamiseks kasutavad, on nendega rahul. Digiteeritud terviseandmete integreerimiseks ja analüüsimiseks vajalikku platvormi Eestis veel ei ole. Käesolev TAT esitleb tegevuskava, kuidas seda kulu- ja ajatõhusalt järgmise paari aasta jooksul välja arendada. Andmekaitsealane mõjuhinnang TAT sihtrühm on tervisehoiuteenuse osutajad, kelle töövahendite parandamist TAT raames toetatakse. Isikute terviseandmeid käesolevate arenduste juures töötlema (sh vahetama) ei hakata. Vastavalt STS § 24 lõikele 7 peab toetuse saaja korraldama osalejate andmekorje vaid Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest toetatavas toimingus osaleja kohta. Euroopa Sotsiaalfondi ühiseid väljund- ja tulemusnäitajaid tuleb koguda ainult Euroopa Sotsiaalfondist rahastatud projektide korral, kohustus ei laiene Euroopa Regionaalarengu Fondist ristfinantseerimise teel rahastatud ESF-tüüpi kuludele. Siiski kogutakse koolitusel osalejate arvu kontrollimise võimaldamiseks osalejate isikuandmeid (nimi, asutus, allkiri). Arendused tehakse viisil, kus isikuandmete töötlemise osas ei välju vastutav töötleja oma pädevuse piiridest. Tulenevalt sellest, et vastutav töötleja peab tagama asjakohased turvameetmed ning tema kohustuseks on arendada ja kasutada ajakohaseid tehnoloogilisi vahendeid, arendab ja tagab andmete kaitstuse iga vastutav töötleja oma pädevuse piires. Isikuandmete töötlemist ei toimu erinevate vastutavate töötlejate vahel. V TAT kooskõla valikukriteeriumitega 1. TAT mõju meetme eesmärkide saavutamisele TAT mõju on kirjeldatud seletuskirja IV peatükis. 2. TAT põhjendatus TAT tegevused aitavad kaasa meetme eesmärgi „Avalikke teenuseid pakutakse kättesaadavalt, ühtselt, kasutajakeskselt ja nutikalt” saavutamisele. Põhjalik kirjeldus TAT eesmärgist, vajalikkusest ja eesmärgi saavutamiseks tehtavatest tegevustest on esitatud TAT peatükkides 1.2 ja 2. 12 3. Kuluefektiivsus Planeeritud eelarve kujunemist on kirjeldatud eelarve seletuskirjas. Eelarve planeerimisel lähtutakse varasematest kogemustest sama tüüpi kulude tegemisel, mida korrigeeritakse vajaduse korral tarbijahinnaindeksi prognoositava muutusega. Uut tüüpi kulude planeerimisel uuritakse hindu turult või töötatakse ise välja. 4. Toetuse saaja ja partnerite suutlikkus projekti ellu viia TAT toetuse saajaks on Tervise Arengu Instituut (TAI). TAI on Sotsiaalministeeriumi hallatav riigi teadus- ja arendusasutus, mis pakub muu hulgas hoolekandevaldkonnas koolitusi ja tegeleb erialase info levitamisega. Partnerid Tervise Arengu Instituut Tervise Arengu Instituut on valitsuse asutatud teadus- ja arendusasutus, mis kogub, ühendab ja pakub eri allikatest pärit usaldusväärset üleriigilist teavet Eesti rahvastiku tervise kohta. Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK) TEHIK tegeleb IKT-teenuste arendamise ja haldamisega Sotsiaalministeeriumi tervise-, sotsiaal- ja töövaldkonnas. Tartu Ülikool Tartu Ülikool on Baltimaade juhtiv ülikool, kuuludes ainukesena regioonis maailma 1,2% parima sekka. Ülikoolina on Tartu Ülikooli prioriteet teadus- ja õppetöö. Eesti Haigekassa Avalik-õigusliku Eesti Haigekassa tähtsaim ülesanne on korraldada ravikindlustust, et võimaldada kindlustatud isikutele ravikindlustushüvitisi. Lisaks on haigekassa ülesanne aidata kaasa ravistandardite ja ravijuhiste koostamisele, motiveerida tervishoiuasutusi arendama tervishoiuteenuste kvaliteeti, korraldada ravikindlustust ja haigekassat puudutavate välislepingute täitmist, osaleda tervishoiu planeerimisel, avaldada arvamust haigekassa ja ravikindlustusega seonduvate õigusaktide ja välislepingute eelnõude kohta ning anda nõu ravikindlustusega seonduvates küsimustes. 5. TAT mõju läbivatele teemadele TAT mõju läbivatele teemadele on kirjeldatud TAT 4. peatükis. VI TAT kinnitamine TAT kinnitab tervise- ja tööminister oma käskkirjaga. VII TAT kooskõlastamine TAT saadeti kooskõlastamiseks korraldusasutusele ja läbivate teemade eest vastutavatele juhtministeeriumitele. Korraldusasutus ja Rahandusministeerium kooskõlastasid märkustega, millega on arvestatud. 13 KINNITATUD tervise- ja tööministri .......03.2019. a käskkirjaga nr ........................ Personaalmeditsiini rakendamine Eestis TAT abikõlblikkuse periood 01.01.2019–31.12.2022 Rakendusasutus Sotsiaalministeerium Rakendusüksus Riigi Tugiteenuste Keskus Toetuse saaja Tervise Arengu Instituut (TAI) Partnerid Eesti Haigekassa (EHK) Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK) Tartu Ülikool (TÜ) Mõisted Personaalmeditsiin – geneetilisi, tervisekäitumise ja keskkonna eripärasid arvestav terviseandmeanalüüs ja ravimeetod. Tervisetehnoloogia – tervisenäitajaid mõjutav tehnoloogiline lahendus. Tervishoiutöötaja – tervisenäitajaid mõjutav professionaal. Skriiningprogramm – sõeluuring. Farmakogeneetiline hoiatus – arsti teavitamine ravimite mõjust geneetilistest riskifaktoritest tingituna. Fenotüübiandmed – indiviidi füsioloogiliste, käitumuslike ja arenguliste tunnuste vaadeldav kogum. Genoom – inimese liigiomases haploidses kromosoomistikus sisalduv geneetiline materjal. Genotüüp + keskkond = fenotüüp. Tervishoiuteenuse osutaja – tervishoiutöötaja või tervishoiuteenuseid osutav juriidiline isik. IT-lahendus – konkreetset eesmärki täitev infotehnoloogiline süsteem, mis koosneb koostöötavatest andmebaasidest, teenustest, liidestustest ja programmidest. Infosüsteem – andmeid haldav ja töötlev infotehnoloogiline üksus. Raport – andmeanalüüsi tulemusel koostatud inim- ja/või masinloetav dokument. 2 Toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT) on koostatud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel. 1. Toetuse andmise tingimuste kirjeldus 1.1. Seos rakenduskavaga 1.1.1. Prioriteetne suund 12. Haldusvõimekus 1.1.2. Prioriteetse suuna alaeesmärk Avalikke teenuseid pakutakse kättesaadavalt, ühtselt, kasutajakeskselt ja nutikalt 1.1.3. Meetme nimetus 12.3. Avalike teenuste pakkumise arendamine 12.3.3. Personaalmeditsiini arendamine 1.1.4. Meetme eesmärk Avalikke teenuseid pakutakse kättesaadavalt, ühtselt, kasutajakeskselt ja nutikalt 1.2. Toetuse andmise tingimused 1.2.1. Eesmärk Tegevuskavas kirjeldatavate IT-lahenduse arendustööde prioriteetne eesmärk on personaalmeditsiini jaoks vajalike digitaalsete terviseandmete Eesti tervise infosüsteemis (edaspidi TIS) kättesaadavaks ja töödeldavaks muutmise võimaldamine. IT-lahenduse väljatöötamisele lisaks on vajalik suurendada tervishoiutöötajate kompetentsust digiteeritud terviseandmete kasutamisel personaalmeditsiini teenuste pakkumisel. Personaalmeditsiini rakendamine tervishoius sõltub digitaalsetest terviseandmetest, mida on iga patsiendi puhul reaalajas analüüsitud ja mis aitavad tervishoiutöötajal otsustada iga inimese jaoks õige tervisesoovituse. Kuna personaalmeditsiini andmed koosnevad nii geeni-, tervise- ja tervisekäitumise andmetest kui ka keskkonnaandmetest, mida kõiki veel vajalikes andmekogudes olemas ei ole, on personaalmeditsiini edukaks rakendamiseks vaja puuduolevad andmed digiteeritud kujul vajalikesse andmekogudesse tuua. Andmete digiteerimine ja vajalikesse andmekogudesse toomine nõuab IT- lahendust, mille arendamist käesoleva TAT tegevuskava osaliselt kirjeldab. Personaalmeditsiini terviklik IT-lahendus valmib koostöös teiste personaalmeditsiini valdkonna projektidega, kaasa arvatud „RITA kliinilised uuringud“ ja „Tervishoiu otsustustoe tarkvara“ ning geeniproovide kogumise ja heaolu tehnoloogia projektid. Käesolev tegevuskava hõlmab personaalmeditsiini IT-lahenduse osalist arendustööd, mis on dokumendis konkreetsete tegevuste näol välja toodud. Tegevuskava laiem eesmärk on personaalmeditsiini jätkusuutlik arendamine ja rakendamine tervishoiuvaldkonnas. 1.2.2. Tulemus Personaalmeditsiini IT-lahenduse arendus on valminud ja on loodud võimekus vajalike andmekogude külge liidestamiseks, et digiteeritud geeni-, tervisekäitumise ja keskkonnaandmed tervishoiuteenuse osutajatele (edaspidi TTO) kasutatavaks teha. 3 Valminud IT-lahenduse osad annavad võimaluse TTO-dele võimaldada ligipääsu selleks nõusoleku andnud patsientide digiteeritud geeni-, tervisekäitumise ja keskkonnaandmete põhjal tehtud personaalsetele tervisesoovitustele. Nende põhjal saab TTO otsustada, kas patsiendile on visiidi ajal sobivam määrata ennetustegevused või tema geneetilisele, tervisekäitumise ja keskkonna omapärale vastav ravi. TAT toel loodud IT-lahenduse elluviimiseks on vajalik õiguslik analüüs, mille põhjal teha ettepanekud õigusruumi parandamiseks, et võimaldada geeni- ja teiste terviseandmete töötlemist, nõusolekute saamist ning tervishoiuteenuse osutajate ligipääsu andmetele personaalmeditsiini edasiseks rakendamiseks. Õigusliku analüüsi eest vastutab Sotsiaalministeerium ja see tehakse TAT tegevustega paralleelselt. Suureneb tervishoiutöötajate geeniandmete kasutamise pädevus ja kasvab personaalmeditsiini rakendamine tervishoiupraktikas. Personaalmeditsiini rakendamine igapäevases tervishoiupraktikas toetab meditsiinivaldkonnas ning üldisemalt loodusteadustes (life sciences) ja infotehnoloogias uuel tasemel interdistsiplinaarset koostööd, samuti Eesti akadeemilist konkurentsivõimet ning soodustab ettevõtlust neis kõrge lisandväärtusega valdkondades. 1.2.3. Vajalikkuse põhjendus Personaalmeditsiin on üks osa inimesekesksest tervishoiusüsteemist ning potentsiaalne lahendus krooniliste haigustega inimeste arvu kasvu peatamiseks või aeglustamiseks. Kroonilise haiguse elutsükkel võimaldab haigust varakult riski tuvastades ennetada ning haiguse arengut õigete ravimite kasutuselevõtuga aeglustada. Kliinilises meditsiinis kasutatavad ravimid mõjutavad iga patsienti erinevalt, olenedes tema genotüübist, tervisekäitumisest ja keskkonnast. Personaalmeditsiin parandab ravitulemusi iga patsiendi jaoks õige ravimi tuvastamisega. Olenevalt inimese terviseseisundist võib nn õigeks ravimiks osutuda ka ennetustegevus, näiteks tervisekäitumise muutmine. Seega panustab personaalmeditsiin ka haiguste ennetusse ja tervisekäitumise muutmisse. Krooniliste haiguste levik ja inimese käitumise mõju tema haigusriskile on tänapäeva tervisevaldkonna suurimad probleemid nii globaalselt kui ka Eestis. Kroonilised haigused põhjustavad 70% surmadest üle terve maailma. Eestis põhjustavad kroonilised haigused (südame-veresoonkonnahaigused ja kasvajad) 901 surmajuhtumit iga 100 000 elaniku kohta, olles seetõttu suurim suremuse põhjustaja (joonis 1). Et kroonilisi haigusi ennetada ja tõhusalt ravida, peab tervishoiusüsteem muutuma inimkesksemaks ja iga patsiendi omapära arvesse võtma. Arstid on patsientidele alati lähenenud individuaalselt ja personaalselt, aga tänapäeva suurandmeid käsitlevas meditsiinis on vaja, et inimesekeskselt töötaksid ning personaalsele lähenemisele kaasa aitaksid ka süsteemid (tehnoloogia ja tööprotsessid). 4 Joonis 1. Peamised surmapõhjused 100 000 elaniku kohta Eestis 2008. ja 2017. aastal. Statistikaamet Valmiv rahvastiku tervise arengukava aastateks 2020–2030 seab eesmärgiks pikendada tervena elatud aastaid ja vähendada töölt eemal viibimist haiguse tõttu, samuti motiveerida elanikke aktiivselt enda tervise eest hoolt kandma (WHO, 2015). Praegu puudub Eesti tervishoiusüsteemis digiteeritud terviseandmete edastamist ja ühtlustatud kasutamist võimaldav platvorm, mis nõuab uute võimekate IT-lahenduste loomist ning nende sidustamist olemasolevate tervishoiusüsteemi osadega (nt TIS, retseptikeskus). Arendatav personaalmeditsiini IT-lahendus toob küll uusi lahendusi ja võimaldab uute terviseandmete vajalikesse andmekogudesse toomist, aga patsientidele arenduste abil lisandväärtuse pakkumiseks on vaja tagada ka TTO-de teadlikkus uutest andmetest ja nende kasutusvõimalustest. Koolitusvajaduse katmiseks hõlmab käesolev tegevuskava ka kommunikatsioonistrateegia loomist ning TTO-de koolitamist personaalmeditsiini IT-lahenduse ja sellega kaasnevate uute terviseandmete kasutamise teemadel. 1.2.4. Eelarve Summa Osakaal 1 ERFi toetus 4 250 000 85% 2 Riiklik kaasfinantseering 750 000 15% 3 Omafinantseering 0 0% 4 Eelarve kokku 5 000 000 100% 1.2.5. Sihtrühmad Tervishoiuteenuse osutajad, tervishoiuteenust saavad inimesed, Eesti elanikud 5 2. Tegevuste kirjeldus tulemuste saavutamiseks 2.1. Personaalmeditsiini IT-lahenduste arendamine Käesoleva TAT tegevuskava fookuses on arendada ja juurutada personaalmeditsiini IT-lahenduse viis osa: nõusolekute infosüsteem, geneetiliste andmete infosüsteem, geneetiliste riskimudelite halduse ja seire keskkond, personaalmeditsiini arvutuskeskkond, personaalsete tervise- ja ravisoovituste keskkond. Kõik arendustööd tehakse kooskõlas Eesti infoühiskonna arengukavaga 2020. Enne IT-lahenduse osade arendustööde algust tehakse detailanalüüs, mis tuvastab kõikide IT-lahenduse osade jaoks vajalikud tehnilised ja sisulised parameetrid. IT-lahenduse viis arendatavat osa on ette nähtud liidestada teiste digitaalsete terviseinfosüsteemidega: näiteks retseptikeskus, TIS (sh digilugu) ja TTO-de rakendused. Inimeste geeniandmete tervishoiukorraldusse kaasamise võimaldamiseks luuakse nõusolekute infosüsteem ning inimestele suunatud kasutajaliidesed nõusolekute andmiseks, jälgimiseks ja muutmiseks. Personaalmeditsiini arvutuslike mudelite juurutamisel kasutatakse eelkõige selliseid, mis võtaksid arvesse indiviidi geneetilist ja tervisekäitumisest tingitud riski haiguse tekkeks ning annaksid patsiendi raviarstile soovitusi, kuidas haigust ennetada ja tõhusamalt ravida. Farmakogeneetilised hoiatused liidestatakse retseptikeskusega eesmärgiga arendada välja teenus, millega retsepti väljakirjutav TTO saab vajaduse korral infot väljakirjutatava ravimi ja patsiendi geneetilise soodumuse omavahelisest koostoimest. Farmakogeneetilised hoiatused koostab Tartu Ülikool, vajaliku tehnilise liidestuse retseptikeskusega arendab välja Eesti Haigekassa. Eesti Haigekassa, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (edaspidi TEHIK) ja Sotsiaalministeeriumi paralleelselt elluviidavast meetmest 2.4.2 tehtava perearstide töölaua liidestusega tekib 2020. aastal TTO töölauale tervishoiu otsustustoe tarkvara, millega digiteeritakse Eesti ravijuhendid ning lisatakse kaks geeniandmetel põhinevat algoritmi südame-veresoonkonnahaiguste ja rinnavähi valdkonnas. Otsustustugi võtab arvesse vajalikke andmeid patsiendi haigusriski hindamiseks ja vajaduse korral talle sobiva ravi- või ennetusskeemi juurutamiseks. Selliste IT-lahenduste arendamisel, mis seovad omavahel isiku geneetilised ja fenotüübiandmed, on täiendav fookus suunatud isikuandmete turvalisuse tagamisele nii seadusandlikul kui ka IT-tehnilisel alusel. Arenduste kasutuselevõtt eeldab õiguslikku analüüsi, mida alustatakse samaaegselt arendustega. 2.1.1. Nõusolekute infosüsteemi arendamine ja juurutamine Selleks, et geeniinfot saaks tervishoiusüsteemis kasutada, tuleb esmalt tagada patsientide nõusolekute olemasolu. Kuigi geenidoonorid on andnud nõusoleku geenivaramu projektis („100k_2018“ projekt) osalemiseks, ei ole see piisav nende geeniinfo kasutamiseks Eesti tervishoiusüsteemis. Seetõttu on tarvis luua nõusolekute infosüsteem. Nõusolekute infosüsteem liidestatakse geneetiliste andmete infosüsteemiga, et geeniinfot saaks väljastada teistele IT-lahenduse osadele. 2.1.1.1. Sihtrühm 6 Tervishoiuteenust saavad inimesed 2.1.1.2. Tegevuse üldajaraam 2019–2021 2.1.1.3. Tegevuse elluviija TEHIK – nõusolekute halduse keskkonna detailanalüüs ja majutamine, vajadusel hanke ettevalmistus ja hange Toetavad partnerid: Tartu Ülikool – peale arenduse valmimist nõusolekute halduse keskkonnaga liidestamine, et patsiendi nõusoleku alusel väljastada tervisehoiusüsteemile andmeid geneetiliste andmete infosüsteemist Eesti Haigekassa – ravimite geneetilise sobivuse algoritmide (farmakogeneetilise info) liidestamine retseptikeskuse keskkonnaga. 2.1.2. Geneetiliste andmete infosüsteem Selleks, et teised TAT-s loodavad personaalmeditsiini IT-lahenduse osad saaksid geeniandmeid kasutada, luuakse geneetiliste andmete infosüsteem, mille eesmärk on turvalisel ja auditeeritaval viisil vahendada personaalmeditsiini põhimõttest lähtuvate raviteenuste jaoks vajalikke geeniandmeid. Võrreldes muude terviseandmetega on geeniandmetel mitmeid iseärasusi ning need nõuavad seetõttu erilist lähenemist. Esiteks on ette teadmata kogu DNA väärkasutamise ohud (ei ole teada, mis info kõik DNA-s peidus on), mistõttu ei ole oluline üksnes andmete turvaline hoidmine, vaid ka turvalise arvutuskeskkonna (alamtegevus 2.1.4) loomine geneetiliste andmete infosüsteemi juurde, mis võimaldaks teha suuremahulisi arvutusi ilma geeniandmeid välistele rakendustele välja andmata. Teiseks ammutatakse geeniandmeid eri allikatest (geenivaramu, TTO jne), eri materjalidest (terve kude, vähikude), eri meetoditega (sekveneerimine, genotüpiseerimine, imputeeritud andmed, faasitud andmed) ja eri kvaliteediga, mistõttu on vaja välja töötada liidesed, mis siiski pakuvad IT-lahenduse osadele kogu vajalikku infot universaalsel kujul. Kolmandaks on geeniandmed erakordselt suure mahuga, mis nõuab päringute tegemise võimaldamiseks spetsiaalseid lahendusi. Süsteem töötleb geeniandmeid, et luua seoseid ja uusi väärtusi teiste infosüsteemide päringute jaoks, ilma kogu andmepaketti väljastamata. Käesoleva alamtegevuse raames töötatakse välja IT-lahenduse osa, mis võtab arvesse kõiki nimetatud aspekte. 2.1.2.1. Sihtrühm Tervishoiuteenuse osutajad 2.1.2.2. Tegevuse üldajaraam 2019–2022 2.1.2.3. Tegevuse elluviija 7 Tartu Ülikool – geneetiliste andmete infosüsteemi analüüs, lahenduse planeerimine, ehitamine, juurutamine ja majutamine; kasutuselevõtul geeniandmete haldamine ja kättesaadavuse tagamine 2.1.3. Geneetiliste riskimudelite halduse ja seire keskkond Tervishoiukorralduses kasutatavad geneetilised riskimudelid põhinevad teadusuuringutel, mis tuvastavad haigusriske matemaatiliste algoritmide ja inimese genoomi põhjal. Teadusuuringud aitavad ka kindlaks määrata geeniandmetel põhinevate haigusriskide valiidsust haiguse ennustamisel ja tuvastamisel. Tervishoiukorralduses kasutatavad riskimudelid peaksid põhinema sellistel teadusuuringutel, mis tagavad personaalmeditsiiniteenuste osutamise käigus antud soovituste tõhususe patsiendi tervise parandamisel. Geneetiliste riskimudelite halduse ja seire keskkond annab infot tervishoiukorralduses kasutatavate geeniandmetel põhinevate haigusriskile tuginevate ravisoovituste valideerituse kohta. Geneetiliste riskimudelite halduse ja seire keskkonna tuvastatud haigusriskid vaatab üle erialaarstidest koosnev nõuandev kogu, kes lepib kokku konkreetse haigusriski mudeli kasutuselevõtu võimalused ja kasutuse seire. Geneetiliste riskimudelite halduse ja seire keskkond liidestatakse: 1) personaalmeditsiini arvutuskeskkonnaga; 2) personaalsete tervise- ja ravisoovituste keskkonnaga. 2.1.3.1. Sihtrühm Tervishoiuteenuse osutajad 2.1.3.2. Tegevuse üldajaraam 2019–2022 2.1.3.3. Tegevuse elluviija Tartu Ülikool – geneetiliste riskimudelite halduse ja seire keskkonna analüüs, lahenduse planeerimine, ehitamine, juurutamine ja majutamine; riskimudelite haldamine ja kättesaadavuse tagamine, mudelite kasutuse seireandmete kogumine 2.1.4. Personaalmeditsiini arvutuskeskkond Geeniinfol põhinevate personaalsete soovituste saamiseks on tarvis omavahel kombineerida geeniinfot (alamtegevus 2.1.2) ja muid terviseandmeid, näiteks tervisekäitumise ja keskkonnaandmeid matemaatiliste mudelite ehk arvutusalgoritmide abil. Sellised matemaatilised algoritmid on vajalikud geneetiliste riskimudelite halduse ja seire keskkonnale (alamtegevus 2.1.3). Algoritmid aitavad tuvastada haigusriski suurust, riskimudeli kasutuselevõtu saab otsustada erialaarstidest koosnev nõuandev kogu. Algoritmidel põhinev andmeanalüüs loob ka raporteid, mis andmeanalüüsi tulemusi inim- ja masinloetavaks muudavad. Käesoleva alamtegevuse raames tekivad ka esmased geeniandmetel põhinevad haigusriski raportid, mis liidestatakse andmekogudega. Esimeses etapis võetakse kasutusele geenivaramu poolt juba varem loodud algoritmid. Edaspidi luuakse uusi algoritme ja raportid täienevad ajas pidevalt. Käesolevas alamtegevuses luuakse geeniandmete koondamiseks ja matemaatiliste algoritmide arvutamiseks vajalik funktsionaalsus. Vajalik on täiendavate andmepuhastus- ja filtreerimistöövoogude loomine, kuna andmekvaliteet olemasolevates baasides ei ole piisav. 8 Personaalmeditsiini arvutuskeskkond on plaanis liidestada (näited, analüüsi käigus selgub täpsem nimekiri): 1) geneetiliste riskimudelite halduse ja seire keskkonnaga; 2) geneetiliste andmete infosüsteemiga; 3) nõusolekute infosüsteemiga; 4) personaalsete tervise- ja ravisoovituste keskkonnaga. 2.1.4.1. Sihtrühm Tervishoiuteenuse osutajad 2.1.4.2. Tegevuse üldajaraam 2019–2022 2.1.4.3. Tegevuse elluviija Tartu Ülikool – analüüs, lahenduse planeerimine, ehitamine ja juurutamine Toetavad partnerid: TAI – mõõdikute süsteemi planeerimine ja kooskõlastamine TEHIK – TISi arendamine, ligipääsude haldamise ja kontrollimise lahendused 2.1.5. Personaalsete tervise- ja ravisoovituste keskkond Alamtegevuses luuakse lahendus geeniinfol põhinevate personaalsete soovituste kuvamiseks arstile ja patsiendile. Paralleelselt elluviidavast meetmest 2.4.2 tehtava perearstide töölaua liidestusega tekib 2020. aastal TTO töölauale tervishoiu otsustustoe tarkvara vastuste kuvand. Personaalsete tervise- ja ravisoovituste keskkond erineb otsustustoe projektis hangitavast tarkvarast, kuna selles ei toimu andmeanalüüsi, kuvatakse ainult tulemusi (raportid). Eristatakse patsiendi ja arsti vaadet, sh perearsti ja eriarsti vaadet vastavalt käsitletavale terviseseisundile või haigusele. Esimeses etapis keskendutakse farmakogeneetiliste hoiatuste funktsionaalsusele ravimite väljakirjutamise hetkel. Farmakogeneetilised hoiatused kuvatakse arstile, kui arst soovib kirjutada patsiendile ravimit, mis geeniinfo põhjal nõuab tavapärasest erinevat doosi või toimeainet. See võimaldab ära hoida ebasobivate ravimite kasutamisest tekkivaid kõrvaltoimeid ning jõuda kiiremini efektiivselt toimiva ravimiannuseni. Võetakse kasutusele geenivaramu poolt juba varem loodud algoritmid, mis integreeritakse retseptikeskuse ja olemasoleva ravimite koosmõjude tuvastamise lahendusega. Edaspidi luuakse uusi riskimudeleid ja raportid täienevad ajas pidevalt. Võimalikud polügeensed (tunnus määratletud mitme geeni poolt) riskimudelid on näiteks: II tüüpi diabeedi, rinnavähi ja südamehaiguste riskihinnangute raportid. Oluline on koguda infot ka koostatud raportite kasutamise kohta (kelle jaoks oli olemas, mida soovitati, mis andmete põhjal soovitati, kas arst võttis soovitust arvesse), mis võimaldab muuta algoritme edaspidi paremaks ning saada infot personaalmeditsiini rakendamise tegeliku mõju kohta. Käesoleva TAT tegevuskavas luuakse raportite kasutamise seireprotsess, mida haldab geneetiliste riskimudelite halduse ja seire keskkond (alamtegevus 2.1.3). Personaalsete tervise- ja ravisoovituste keskkond saadab raportite kasutamise kohta teavet geneetiliste riskimudelite halduse ja seire keskkonda. Personaalsete tervise- ja ravisoovituste keskkond liidestatakse (näited, analüüsi käigus selgub lõplik nimekiri): 9 1) personaalmeditsiini arvutuskeskkonnaga; 2) geneetiliste andmete infosüsteemiga; 3) nõusolekute infosüsteemiga; 4) retseptikeskuse ravimite koosmõjude otsustustoe lahendusega; 5) tervishoiu otsustustoe tarkvaraga. 2.1.5.1. Sihtrühm Tervishoiuteenuse osutajad 2.1.5.2. Tegevuse üldajaraam 2019–2022 2.1.5.3. Tegevuse elluviija TEHIK – personaalsete tervise ja ravisoovituste keskkonna analüüs, lahenduse planeerimine ja majutamine, vajadusel hanke korraldamine ja hange Toetavad partnerid: Tartu Ülikool – nõustamine, liidestused, analüüs Eesti Haigekassa – liidestused ja analüüs TAI – lõpptulemuse (arsti ja patsiendi vaate) sisuline analüüs 10 2.2. Tervishoiuteenuse osutajate koolitamine ja elanike teavitamine Personaalmeditsiini põhimõtete ja konkreetsete mudelite kohta töötatakse välja koolituskava, luuakse koolitusmaterjalid ja koolitused, mille eesmärk on informeerida TTO-sid geneetika mõjust erinevatele haigustele ja terviseseisunditele, õpetada kasutama geneetilist informatsiooni haiguste ennetamisel ja patsientide ravimisel. TTO-sid õpetatakse kasutama geneetiliste riskide raporteid geenidoonorite haiguste ennetuseks ja raviks. Eesmärk on koolitada projekti jooksul vähemalt 900 TTO-d ning teavitada erialaseltside kaudu eriarstide kogukondi. 2017. aasta seisuga töötas Eestis 899 perearsti ja 1222 pereõde (allikas: TAI tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas). Tartu Ülikooli ja meditsiinivaldkonna erialaseltside koostöös korraldatud koolituse läbivad vähemalt 900 tervishoiutöötajat. Koolituse eesmärk on anda baasteadmised järgmistel teemadel: 1) geneetika ja tervisekäitumise roll sagedaste haiguste kujunemisel; 2) geneetikal põhinev ravimivastuse varieeruvus ja sellega seotud faktorid; 3) otsustustoe tarkvara sisu ja selle kasutamine; 4) elanikkonna koolitamine/teavitamine. Koolituseks ja teavituseks kasutatakse järgmisi lähenemisi:  koolituse katseprojekt ca 20 TTO-le, mis on aluseks põhikoolituse loomisele;  väikesed erialaarstide koolitused ca 20 osalejale;  regulaarselt toimuvad koolitused TTO-dele, rõhuasetusega perearstidele ja õdedele;  teavitusvideod ja kampaaniad elanikkonnale. Konkreetne auditoorium, koolituse viis, eelarve ja maht lepitakse kokku koolituskava loomisel. Arvestuslikult kasvab koolituste vajadus vastavalt valminud IT-süsteemide juurutamise valmisolekuga. Paralleelselt koolitustega luuakse laiemale avalikkusele suunatud kommunikatsioonistrateegia ning alustatakse selle elluviimist. Kommunikatsioonitegevuse eesmärk on teavitada kodanikke personaalmeditsiini võimalustest Eestis. 2.2.1. Sihtrühm Tervishoiuteenuse osutajad, tervishoiuteenust saavad inimesed ja Eesti elanikud 2.2.2. Tegevuse üldajaraam 2019–2022 2.2.3. Tegevuse elluviija TAI – koordineerimine, koolituste väljatöötamine, koolituste läbiviimine, teavituskampaania väljatöötamine Toetavad partnerid: Tartu Ülikool – koolituste väljatöötamine, koolituste läbiviimine 11 3. Näitajad Näitaja Näitaja nimetus Algtase Sihttase Sihttase Selgitus (2019) (2022) (2023) Rakenduskava Avalike teenuste parandamise 0 0 1 väljundi- ja eesmärgil läbi viidud projektide arv tulemusnäitajad TAT-spetsiifilised Tegevus 1. Infosüsteemide, liidestuste ja andmeturbe lahenduste arendamine väljundnäitajad Alamtegevus 1.1: nõusolekute 0 1 1 halduse infosüsteemi arendus on valminud Alamtegevus 1.2: geneetiliste 0 1 1 andmete infosüsteemi arendus on valminud Alamtegevus 1.3: geneetiliste 0 1 1 riskimudelite halduse ja seire keskkonna arendus on valminud Alamtegevus 1.4: 0 1 1 TTO-de töölaual personaalmeditsiini kasutamiseks arvutuskeskkonna ja liideste arendus on valminud Alamtegevus 1.5: personaalsete 0 1 1 Geneetilised tervise- ja ravisoovituste andmed on keskkonna arendus on valminud doonori nõusolekul valmis kasutamiseks Tegevus 2. Tervishoiuteenuse osutajate koolitamine ja elanike teavitamine Vähemalt 900 tervishoiuteenuse 0 756 900 Koolitustegevus osutajat on läbinud koolituse jätkub peale projekti lõppu Teavituskampaania on välja 0 0 1 Perioodi lõpus on töötatud teavituskampaani a valmis. Valmib järk-järgult perioodi kestel 12 4. Toetuse andmise tingimuste mõju läbivatele teemadele Toetuse andmise tingimused (TAT) mõjutavad: (märkida ristiga, peab mõjutama vähemalt ühte teemat)1: Regionaalareng jah ei Personaalmeditsiini lahenduste integreerimine riiklikku tervishoiusüsteemi aitab edendada tasakaalustatud piirkondlikku arengut ja võimaldada tervishoiuteenuste kättesaadavust erinevates Eesti piirkondades elavatele inimestele. Keskkonnahoid ja kliima jah ei Infoühiskond jah ei Personaalmeditsiin suurendab Eesti konkurentsivõimet IKT valdkonnas kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste kaudu. Personaalmeditsiini lahendused on atraktiivsed nii bioinformaatikaga, teadustööga ja e-tervisega kui ka ravimitega tegelevatele rahvusvahelistele ettevõtetele. Personaalmeditsiini koguturu väärtus oli 38 miljonit eurot 2017. aastal ja see kasvab prognoosi kohaselt igal aastal 9.7% (Modor Intelligence, 2018). Samuti parandab personaalmeditsiini lahenduste kasutamine tervishoius nii tervishoiutöötajate kui ka Eesti inimeste IKT baasoskusi digiteeritud terviseandmete kasutuselevõtu abil. Riigivalitsemine jah ei Võrdsed võimalused2 Sooline võrdsus (kas TAT lõpptulemus mõjutab meeste ja naiste olukorda ühiskonnas)3 jah ei Alljärgnev osa täidetakse „jah“ vastuse korral TAT sisaldab tegevusi, mis panustavad otseselt soolise võrdõiguslikkuse edendamisse jah ei Kliiniline meditsiin põhineb enamjaolt meessoost inimeste uuringutulemustel, mida rakendatakse ka teise sooidentiteediga inimeste ravis (Liu & Mager, 2016). Individualiseeritud terviseandmeanalüüs loob maailmas esmakordselt võimaluse rakendada kliinilisi teadmisi ja otsuseid inimesekeskselt, tagades ka teise sooidentiteediga inimestele parema ravikvaliteedi ja -tulemused (Miller et al., 2015). Tegevuste kirjeldus: TAT panustab soolise võrdõiguslikkuse edendamisse sooküsimuste lõimimisega4 TATde ettevalmistamisse, rakendamisse ja seiresse jah Selgitus, kuidas on TATs rakendatud sooküsimuste lõimimist: Naiste ja teiste sooidentiteediga inimeste personaliseeritud andmeanalüüs ja tervisesoovitused. 1 „Jah“ vastuse korral tuua välja lühike selgitus. 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikkel 7. Meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamine ja mittediskrimineerimine. 3 Soolise võrdsuse tagamine tähendab naiste ja meeste võrdseid õigusi, kohustusi, võimalusi ja vastutust kõikides eluvaldkondades. Kõik poliitikavaldkonnad, mis lõpptulemusena mõjutavad inimeste olukorda ühiskonnas, mõjutavad ka naisi ja mehi. 4 TAT ettevalmistamisel, rakendamisel ja seires võetakse arvesse naiste ja meeste erinevat olukorda ja vajadusi ning hinnatakse mõju naiste ja meeste sotsiaal-majanduslikule olukorrale ühiskonnas selleks, et tagada ühtmoodi kasu nii naistele kui meestele ning kaotada ebavõrdsus. 13 Võrdne kohtlemine jah ei Alljärgnev osa täidetakse „jah“ vastuse korral Kirjeldada, kuidas on TAT ettevalmistamise ja rakendamise ajal tagatud: a) erinevas vanuses inimeste võrdne kohtlemine – Erinevatel puudega inimestel on erinevad terviseprobleemid. Personaalmeditsiin võtab arvesse erinevaid puudeliike ja loob võimaluse anda kõigi puudeliikidega inimeste vajadusi ja võimalusi arvestavaid tervisesoovitusi. b) puudega inimeste võrdne kohtlemine – Erinevas vanuses inimestel on erinevad tervisevajadused. Personaalmeditsiin võtab arvesse terve elutsükli ja loob võimaluse anda tervisesoovitusi, mis võtab arvesse igas vanuses inimese vajadusi ja võimalusi. c) võrdne kohtlemine sõltumata inimese soost, rassist või rahvuslikust kuuluvusest, usutunnistusest või veendumusest või seksuaalsest sättumusest – Personaalmeditsiini puudutav kommunikatsioon tehakse Eestis mitmekeelseks, et kaasata ka keelelisi vähemusgruppe, sisserändajaid ja välismaalastest elanikke. TAT tegevusena loodav kommunikatsiooniplaan on suunatud kogu elanikkonnale. 14 5. Seos teiste meetmete, toetuse andmise tingimuste ja avatud taotlusvoorudega Seos teiste meetmete TAT-dega 2.3. Alkoholi liigtarvitamise, sh alkoholisõltuvuse, ennetuse, varajase avastamise ning nõustamis- ja raviteenuse arendamine ja rakendamine Personaalmeditsiini lahendused aitavad tuvastada igale inimesele kõige sobivama alkoholitarbimise ennetus- ja sekkumismeetodi inimesekeskse kommunikatsiooni ja andmeanalüüsi abil. 2.4. Kättesaadavate ja kvaliteetsete tervishoiuteenuste tagamine tööhõives püsimise ja hõivesse naasmise suurendamiseks Personaalmeditsiini andmeanalüüsid aitavad tuvastada suure haigusriskiga inimesi ja pakkuda neile nii ennetust kui ka varajast ravi. See aitab pikendada tervena elatud eluiga ja hoiab inimesed töövõimelised. Personaalmeditsiini andmeanalüüse kuvatakse ka näiteks esmatasandi tervishoius, koostöös perearsti töölaua arendustöödega. 4. Kasvuvõimeline ettevõtlus ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline teadus- ja arendustegevus Personaalmeditsiin toetab tervisetehnoloogia idufirmade loomet ja kasvu ning suurettevõtete integreerimist Eestisse. Eesti rakendab maailmas esmakordselt personaalmeditsiini rahvatervise perspektiivist, mis on juba praegu palju rahvusvahelist tähelepanu äratanud. ELi vahendite kasutamise eesmärk 1: avalikke teenuseid pakutakse kättesaadavalt, ühtselt, kasutajakeskselt ja nutikalt Luuakse terviklik personaalmeditsiini süsteem, mis jagab personaliseeritud teenusepõhist informatsiooni tervishoiutöötajatele. 15 6. Seos valdkondlike arengukavadega Rahvatervise arengukava Personaalmeditsiini lahendused aitavad paremini haigusi ennetada ja on kooskõlas rahvatervise arengukavas välja toodud inimesekesksuse alustalaga, pakkudes igale Eesti inimesele personaliseeritud lähenemist oma tervise eest hoolitsemiseks. Personaalmeditsiin võimestab inimesi oma tervise eest rohkem vastutust võtma, tasakaalustades arsti ja patsiendi vahelist võimusuhet inimesekeskse andmekasutuse vahendil. Ettevõtluse kasvustrateegia 2020 Personaalmeditsiin panustab Eesti ettevõtluse kasvustrateegia alameesmärkidesse 1, 3, 4 ja 5. Loome tervikliku digiteeritud terviseandmete analüüsi ja edastamise süsteemi, mille põhjal on võimalik luua uudseid tervisetehnoloogia lahendusi ja mis on juba praegu rahvusvahelistes suurorganisatsioonides huvi äratanud. Infoühiskonna arengukava 2014–2020 Panustame arstkonna IKT baasvõimetesse, koolitades esmajärgus Eesti perearste ja edaspidi kõiki tervishoiutöötajaid kasutama personaliseeritud terviseandmeid. Koolitame ka laiemat avalikkust kasutama ja omama digiteeritud terviseandmeid ning neil põhinevaid nutilahendusi. Personaalmeditsiini süstemaatiline rakendamine tervishoius loob maailmas esmakordse võimaluse tagada individuaalsel ja rühma tasemel haiguste ennetamise ja ravi strateegiaid. See on ka kooskõlas Eesti infoühiskonna arendamise põhimõtetega ning loob uued võimalused tervishoius suurandmeid ja süvaanalüüsi meetodeid rakendada, Eesti teadus- ja arendustegevust toetada ja rakendada ning Eesti elanike terviseandmeid korrektsemalt ja tõhusamalt analüüsida iga inimese vaba tahte ja nõusoleku alusel. Eesti personaalmeditsiini IT-lahenduse arendamist arvestatakse juba ka Euroopa Liidus ja mujal maailmas ning see on olnud arutusel mitmel personaalmeditsiini ja infotehnoloogia teemalisel konverentsil Prantsusmaal, Soomes ja Belgias 2018. aastal. Samuti tunnevad erasektori partnerid Eesti personaalmeditsiini IT-lahenduse vastu juba praegu huvi, näiteks 2018. aasta novembris külastas Sotsiaalministeeriumit ettevõtte Illumina Suurbritannia üksuse juhtkond. Eesti on ka aktiivne osaleja ühe miljoni genoomi projektis, mis toob Euroopa Liidu liikmesriigid kokku, et koos ja tulevikus piiriüleselt geeniandmekogusid analüüsida ning teaduses ja tervishoiukorralduses rakendada. Personaalmeditsiini IT-lahendus võimaldab terviseandmete senisest täpsemat analüüsi ka tervisepoliitika kujundamiseks, andes poliitikakujundajatele täpsema ülevaate ravitõhususest eri ühiskonnagruppides. Personaalmeditsiini IT-lahendus kasutab pilvetehnoloogia võimalusi ja struktureerib seni puhastamata geeni- ja teisi terviseandmeid, luues uudseid võimalusi tõenduspõhise tervisehoiu rakendamiseks ja tervisepoliitika kujundamiseks. Eesti teadus- ja arendustegevuse ja innovatsioonistrateegia 2014–2020 Eesti geeniteadus on juba maailmas esikohal, sinna juurde luuakse integreeritud terviseandmete teadus koosöös RITA juhtprojektide ning terviseala teadus- ja innovatsiooninõukoguga. 16 7. TAT rakendamine 7.1. Toetuse saaja kohustused Toetuse saajale kohalduvad lisaks käesolevas TAT-s sätestatule perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduses (edaspidi struktuuritoetuse seadus) ja selle alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused. Ühtlasi on TAT elluviija kohustatud: 7.1.1. esitama RA-le TAT järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuste detailse kirjelduse tabeli kujul (lisa 1 vorm A) ja sellele vastava eelarve kulukohtade kaupa (lisa 1 vorm B) kinnitamiseks jooksva aasta 1. novembriks, RA edastab dokumendid peale kinnitamist RÜ-le;. 7.1.2. rakendama tegevusi vastavalt punktis 7.1.1 nimetatud tegevuste detailsele kirjeldusele ja sellele vastavale eelarvele; 7.1.3 detailse tegevuste kirjelduse muutmise soovi korral esitama RA-le ja RÜ-le muudatustaotluse; 7.1.4. teavitama RÜ-d e-toetuste keskkonna kaudu, kui TAT-ga samalaadsetele tegevustele on taotletud toetust teistest meetmetest või muudest välisabi vahenditest. RÜ teavitab RA-d; 7.1.5. esitama RA-le TAT eelarve täitmise aruande RA poolt välja töötatud vormil, kui RA selleks soovi avaldab; 7.1.6. järgima riigihangete seaduses hankijale sätestatud korda. Toetuse saaja on kohustatud edastama rakendusüksusele hankedokumentatsiooni järgmiselt: 1) hankedokumendid ja nende muudatused viis tööpäeva enne nende esitamist riigihangete registrile; 2) hankelepingu muudatused viie tööpäeva jooksul hankelepingu muutmise kuupäevast arvates; 3) teavitama viis tööpäeva enne riigihanke alustamist riigihanke alusdokumentide koostamisest riigihangete registris ning võimaldama juurdepääsuõigused vaatlejana. 7.1.7. tulu teenimise korral tuleb kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 61 lõigetes 2 ja 3 sätestatut; 7.1.8. säilitama toetatavate tegevuste elluviimisega seotud dokumente, sh abikõlblikkust tõendavaid dokumente ja muid tõendeid, neli aastat alates sama aasta 31. detsembrist, kui lõppmakse laekus enne 30. juunit, ja alates järgneva aasta 31. detsembrist, kui lõppmakse laekus pärast 30. juunit; 7.1.9. esitama RA-le ja RÜ-le tegevuste elluviimise rakendamise kohta küsitud info ning andma igakülgse sisulise panuse seire, auditi või hindamise tegemisse. 7.2. TAT partneri kohustused TAT partner peab täitma struktuuritoetuse seaduse §-s 25 nimetatud kohustusi. Partnerile kohalduvad ka toetuse saajale kehtivad punktid 7.1.7 ja 7.1.9. 7.3 TAT toetuse saaja õigused 7.3.1. Toetuse saajal on õigus saada RÜ-lt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuetega ja toetuse saaja kohustustega. 17 7.3.2 Vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 23 lõike 2 punktidele 1 ja 3 on toetuse saaja õigus esitada oma seisukohad enne: 7.3.1.1. ettekirjutuse tegemist; 7.3.1.2. finantskorrektsiooni otsuse tegemist. 7.4. Kulude abikõlblikkus 7.4.1. Kulu on abikõlblik, kui see on põhjendatud, tekib vastavalt Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 2 lõigetele 3 ja 4 ning makstakse vastavalt lõikele 5 ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti õigusega. 7.4.2. Abikõlblikeks kuludeks loetakse käesolevas TAT-s nimetatud tegevuse elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad ühendmääruses ning käesolevas TAT-s sätestatud tingimustele. 7.4.3. TAT kulud jagunevad otseseks ja kaudseteks kuludeks. TAT kaudseteks kuludeks loetakse TAT elluviimisega kaasnevad üldmääruse § 9 lõikes 5 nimetatud üldkulud ja üldmääruse § 9 lõikes 6 nimetatud personalikulud, mis on seotud käesoleva TAT administreerimisega. TAT kaudseid kulusid hüvitatakse ainult ühtse määra alusel ja otseseid kulusid tegelike kulude alusel. 7.4.4. Sealhulgas on abikõlblikud kulud: 7.4.4.1 TAT elluviimisega seotud otsesed personalikulud vastavalt ühendmääruse § 3 lõikele 1; 7.4.4.2 TAT tegevuste elluviimisega seotud infotehnoloogia arendamise kulud; 7.4.4.3 tervishoiuteenuse osutajate koolitamise ja elanike teavitamise kulud; 7.4.4.4 TAT kaudsed kulud 15% ühtse määra alusel arvestatuna otsestest personalikuludest. TAT kaudseteks kuludeks loetakse ühendmääruse § 9 lõikes 5 nimetatud TAT üldkulud ning § 9 lõikes 6 nimetatud administreerimiskulud. 7.4.5. Lisaks ühendmääruse §-s 4 nimetatud kuludele on TAT raames mitteabikõlblikud järgmised kulud: 7.4.5.1 päevaraha, majutuskulu ja mootorsõiduki kasutamise kulu osas, mis ületab vastavates õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvat piirmäära; 7.4.5.2 hoonestatud ja hoonestamata maa, kinnisvara ja mootorsõiduki ost; 7.4.5.3 väliskoolituse ja -lähetuskulud. 7.4.6. Käibemaks on projekti raames abikõlblik kulu, kui on võimalik näidata, et vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele ei ole projekti raames tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna õigust maha arvata või käibemaksu tagasi taotleda ning käibemaksu ei hüvitata ka muul moel. 7.5. Toetuse maksmine 7.5.1. Toetuse maksmine toimub vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 28–30 ning ühendmääruse §-des 11–14 ja 18 ning käesolevas TAT-s sätestatud tingimustele ja korrale. Lihtsustatud hüvitamisviiside alusel toetuse väljamaksmisel kulu tegelikku maksumust ei tõendata ega kontrollita. 7.5.2. Enne esimese maksetaotluse esitamist peab toetuse saaja esitama RÜ-le: 7.5.2.1 väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas TAT kulusid ja tasumist eristatakse raamatupidamises muudest TAT rakendaja kuludest; 7.5.2.2 koopia riigihangete tegemise korrast asutuses; 18 7.5.2.3 lühikirjelduse TAT rakendamisega seotud dokumentide algatamise, viseerimise ja kinnitamise kohta ning allkirjaõigusliku isiku poolt edasivolitatud õiguste korral vastavad volituste koopiad. 7.5.3. Maksetaotlusi võib esitada kõige harvem üks kord kvartalis ja kõige sagedamini üks kord kuus. Kui makstud abikõlblike kulude maksumus on riigihanke piirmääraga võrdne või ületab seda, esitatakse maksetaotlus üks kord kuus. 7.5.4. Toetus makstakse toetuse saajale välja ühendmääruses kehtestatud korras RÜ-le esitatud maksetaotluse alusel struktuuritoetuse registri kaudu. 7.5.5. Projekti kaudsed kulud makstakse välja, arvestatuna 15% projekti abikõlblikest otsestest personalikuludest. 7.5.6. Toetus makstakse välja vastavalt TAT-s nimetatud toetuse osakaalule abikõlblikest kuludest ja mitte rohkem kui määratud toetuse summa. 7.5.7. RÜ-l on õigus maksetaotluse menetlemine osaliselt või täielikult peatada struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 1 nimetatud alustel. 7.5.8. Maksetaotlusega seotud kohustuse või nõude täitmisel ning puuduse kõrvaldamisel lähtutakse struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikest 2. 7.5.9. Viimane maksetaotlus esitatakse hiljemalt koos TAT lõpparuandega. Viimane väljamakse tehakse pärast lõpparuande kinnitamist RÜ poolt (RÜ kinnitab lõpparuande, kui RA on aruande kooskõlastanud). 7.6. Riigiabi Käesoleva TAT raames antav toetus ei ole riigiabi. Riigiabi kohta on koostatud põhjalikum analüüs, mille koond on lisatud seletuskirja ja analüüs lisatakse TAT taustadokumentidesse. 7.7. TAT muutmine 7.7.1. Kui ilmneb vajadus TAT tegevusi, tulemusi, eelarvet, indikaatoreid või TAT abikõlblikkuse perioodi muuta, esitab TAT elluviija RA-le põhjendatud taotluse. 7.7.2. RA vaatab punktis 7.7.1 viidatud muudatuse taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates taotluse kättesaamisest ja teeb otsuse TAT muutmise taotluse kohta peale punktis 7.7.4 nimetatud RÜ poolt edastatud ettepanekut ja punktis 7.7.8 nimetatud kooskõlastamist. 7.7.3. Puuduste esinemise korral annab RA toetuse saajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra. 7.7.4 RA edastab muutmise taotluse arvamuse avaldamiseks RÜ-le. RÜ-l on õigus teha muudatuste kohta ettepanekuid. 7.7.5. RÜ võib toetuse saajale või RA-le teha ettepanekuid TAT muutmiseks, kui TAT vahe- või lõpparuandes (edaspidi koos seirearuanne) esitatud andmetest või muudest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT eduka elluviimise tagamiseks. 7.7.6. TAT muutmist ei saa taotleda sagedamini kui üks kord kuue kuu jooksul. 19 7.7.7. RA võib TAT-i muuta, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT edukaks elluviimiseks või toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. 7.7.8. TAT muutmine kooskõlastatakse korraldusasutusega, valdkondlikku komisjoni kuuluva rakendusasutusega ning teiste rakendusasutustega, kes vastutavad sama prioriteetse suuna meetme, meetme tegevuse või meetme tegevuste kogumi rakendamise eest. 7.7.9. Peale kooskõlastamist esitab RA TAT muudatuse ministrile kinnitamiseks. 7.7.10. RA edastab dokumendid peale kinnitamist RÜ-le. 7.8. Toetuse kasutamisega seotud teabe ja seirearuannete esitamine 7.8.1. Toetuse saaja esitab RÜ-le TAT vahearuande koos lisadega struktuuritoetuste registri (edaspidi register) vahendusel üldjuhul iga aasta 20. jaanuariks eelmise aasta 31. detsembri seisuga. 7.8.2. Toetuse saaja esitab RÜ-le TAT lõpparuande koos lisadega registri vahendusel 45 päeva jooksul alates TAT abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. 7.8.3. Kui vahearuande ja lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse vaid lõpparuanne. 7.8.4. RÜ kontrollib 15 tööpäeva jooksul seirearuande laekumisest, kas TAT seirearuanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. 7.8.5. Kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ TAT vahearuande. 7.8.6. Kui vahearuandes esineb puudusi, annab RÜ toetuse saajale kuni kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning RÜ kinnitab TAT vahearuande kümne tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 7.8.7. Kui lõpparuandes puudusi ei esine edastab RÜ aruande RA-le kooskõlastamiseks. RA kooskõlastab lõpparuande ja teavitab RÜ-d. RÜ kinnitab lõpparuande ja teavitab lõpparuande kinnitamisest viivitamata RA-d. 7.8.8. Kui lõpparuandes esineb puudusi, annavad RA ja RÜ toetuse saajale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks. Peale puuduste kõrvaldamist edastab RÜ aruande RA-le kooskõlastamiseks. RA kooskõlastab lõpparuande ja teavitab RÜ-d. RÜ kinnitab lõpparuande ja teavitab lõpparuande kinnitamisest viivitamata RA-d. 7.8.9. TAT seirearuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon: 7.8.9.1. ülevaade TAT tegevuste elluviimisest (kumulatiivselt); 7.8.9.2. näitajate täitmine (kumulatiivselt); 7.8.9.3. hinnang TAT tulemuslikkusele ja püstitatud eesmärkide saavutamisele(vähemalt lõpparuandes); 7.8.9.4.TAT mõju läbivatele teemadele (ainult lõpparuandes). 20 7.9. Finantskorrektsioonid 7.9.1. Rakendusüksus teeb finantskorrektsiooni otsuse ning toetus nõutakse tagasi vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-des 45–47 ja ühendmääruse §-des 21–23 sätestatule. 7.9.2. Toetus makstakse tagasi vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-s 48 sätestatule. Toetuse tagasimaksmist võib ajatada ühendmääruse §-s 24 sätestatud tingimustel. 7.9.3. Kui tagasimaksmise tähtpäevaks toetust tagasi ei maksta, peab toetuse saaja maksma viivist vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-s 49 sätestatule Lisad: TAT tegevuste detailne kirjeldus – lisa 1 vorm A TAT finantsplaan ja eelarve kulukohtade kaupa – lisa 1 vorm B 21

Allikas: Tervise- ja heaolu infosüsteemide keskus dokumendiregister →

Personaalmeditsiini rakendamine Eestis

Tervise- ja heaolu infosüsteemide keskus · 8. märts 2019

Viit: 1-6/78-1
Registreeritud: 8. märts 2019
Dokumendi liik: Sissetulev kiri
Adressaat: Sotsiaalministeerium
Saabumis/saatmisviis: DVK

Funktsioon: 1 TEHIK tegevuse korraldamine
Sari: 1-6 Asutuse juhtimise korraldamisega seotud kirjavahetus
Toimik: 1-6/2019
Vastutaja: Tõnis Jaagus (TEHIK, E-teenuste juhtimise osakond)