Otsus

Loo Elekter AS võrguteenuste osutamise tüüptingimused 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Käesolevad võrguteenuste osutamise tüüptingimused (edaspidi tüüptingimused) reguleerivad võrguteenuse osutamist Aktsiaseltsi Loo Elekter registrikoodiga 10017616, aadressiga Saha tee 16, Loo alevik, 74201 Harju maakond, e-post [email protected] (edaspidi võrguettevõtja) poolt võrguteenuse kasutajale (edaspidi klient, koos võrguettevõtjaga nimetatud pooled). 1.2. Tüüptingimused ei reguleeri elektrienergia müüki. 1.3. Tüüptingimusi kohaldatakse kõigi tüüptingimuste jõustumise ajal jõus olevate võrguteenuse osutamise lepingute (edaspidi leping) ja pärast tüüptingimuste jõustumist sõlmitavate lepingute suhtes. Tüüptingimused on lepingu lahutamatu osa, sõltumata sellest, kas tüüptingimused on võrguteenuste osutamise lepingule otseselt lisatud. Võrguettevõtja osutab kliendile võrguteenuseid lepingus sätestatud tingimustel ja mahus ning kooskõlas tüüptingimustega. Võrguettevõtja avaldab tüüptingimused oma veebilehel. 1.4. Mistahes ajal kehtivad võrguettevõtja hinnakirjad on lepingu lahutamatu osa, sõltumata sellest, kas hinnakirjad on lepingule otseselt lisatud. 1.5. Võrguettevõtja võib lepingus ettenähtud kohustusi täita ise või kasutada kohustuste täitmiseks kolmandaid isikuid. Võrguettevõtja nimetatud isik on volitatud täitma võrguettevõtja kohustusi ja õigusi enda nimel ja arvel. 1.6. Lepingu allkirjastamisega kinnitab klient, et ta on lepingu, tüüptingimuste ja hinnakirjade sisuga tutvunud ning nendest aru saanud. 2. MÕISTED 2.1. Lepingus (sh tüüptingimustes ja hinnakirjas) kasutatakse mõisteid elektrituruseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides toodud tähenduses, kui lepingust ei tulene teisiti. Lepingus kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses: 2.1.1. edastamistasu põhihind - elektrienergia ööpäevaringne edastamise tasu (mõõtühik senti/kWh); 2.1.2. edastamistasu päevahind - elektrienergia edastamise tasu esmaspäevast reedeni kell 7.00–23.00 (mõõtühik - senti/kWh); 2.1.3. edastamistasu ööhind - elektrienergia edastamise tasu esmaspäevast reedeni kell 23.00–7.00 ning laupäeval ja pühapäeval kogu ööpäeva jooksul (mõõtühik - senti/kWh); 2.1.4. elektritootja - klient, kes kasutab elektrienergia tootmiseks elektritootmisseadet ja kelle võrgulepingus on tootmistingimustes kokku lepitud; 2.1.5. elektritootmisseade - tootmismoodul ja/või salvestusseade, mis on võrguga paralleeltöös ja mis võib edastada võrku aktiivenergiat; 2.1.6. jaotatud võrguteenuse müük - võrguteenuse müük tarbimiskohtadele, millel puudub sõltumatu ühendus liitumispunktiga ja kus liitumispunkti võrguettevõttega läbivat energiavoogu mõõdetakse rohkem kui ühe mõõtesüsteemiga; 2.1.7. katkestus - võrguettevõtja võrgu ja kliendi elektripaigaldise vahelise elektrilise ühenduse katkestamine (sealhulgas remondi või ehitustegevuse käigus võrguettevõtja algatusel tehtav katkestus) või osaline või täielik elektrilise ühenduse katkemine võrguettevõtja võrgus, mille tulemusel kliendi elektripaigaldis ei tööta standardi normaaltingimustel (lähtudes Eesti Standardist EVS-EN 50160„Elektrijaotusvõrkude pinge tunnussuurused“). Katkestusena ei käsitata kuni 3-minutilist elektrivarustuse katkemist avariiautomaatikaseadme toimimise ajal; 2.1.8. liitumispunkt - kliendi elektripaigaldise täpselt määratletud ühenduskoht võrguga; 1  2.1.9. mõõteseade - kindlate metroloogiliste omadustega tehniline vahend või vahendite kogum, mis salvestab elektrienergia koguste andmed ja edastab need regulaarselt võrguettevõtjale; 2.1.10. nõuetekohane mõõtesüsteem - võrguettevõtja poolt paigaldatud mõõtesüsteem, mis vastab õigusaktidele, tehnilistele normidele ning võrguettevõtja poolt kehtestatud ja avalikustatud täiendavate dokumentide nõuetele ning mille mõõteseadet ei ole rikutud või selle näitu moonutatud ega mõõteseadme toimimist ei ole mõjutatud muul viisil, sealhulgas on mõõteseadmel rikkumata ja kõrvaldamata taatlus- ja valmistaja tehase ning võrguettevõtja plommid, kaasa arvatud mõõtmata voolu ahela plommid. Vähemalt ühe eelnimetatud tingimuse mittetäitmisel loetakse, et mõõtesüsteem ei ole nõuetekohane; 2.1.11. tarbija elektripaigaldis - ehitise elektriseadmete ja juhistike kogum alates ehitise liitumispunkti(de)st kuni viimase elektriseadme või elektrienergia tarvitini (kaasa arvatud); 2.1.12. tarbimiskoht - koht, kus klient kasutab/võib kasutada võrguteenust ja elektrienergiat; 2.1.13. veebileht - võrguettevõtja interneti kodulehekülg aadressil www.looelekter.ee; 2.1.14. võrgutasud - võrguettevõtja kehtivas hinnakirjas sätestatud (a) tasu elektrienergia edastamise eest (edaspidi edastamistasu); (b) tasu võrguühenduse kasutamise võimaldamise eest, sh nii mõõtepunktipõhine kuutasu kui ka võrguühenduse läbilaskevõime tasu (edaspidi ühiselt kasutamistasu); (c) reaktiivenergia võrgust tarbimise ja võrku andmise tasu; (d) tasud võrguteenusega seotud lisateenuste eest; 2.1.15. võrguteenus - võrguühenduse kasutamise võimaldamine liitumispunktis ja/või elektrienergia edastamine liitumispunktini ja/või edastatud elektrienergia mõõtmine ja/või määramine; 2.1.16. võrguühenduse kasutaja - isik, kes kasutab võrguteenuseid võrguühenduse kaudu; 2.1.17. võrguühenduse kasutusvõimsus - 15 (viieteistkümne) minuti keskmine mõõdetud või arvutatud aktiivvõimsus võrgust tarbimise ja võrku andmise suunas eraldi (mõõtühik kW (kilovatt)); 2.1.18. võrguühenduse läbilaskevõime - kliendi ja võrguettevõtja vahel kokku lepitud võrguühendust läbida võiv maksimaalne vool või võimsus elektrienergia tarbimiseks ja võrku andmiseks eraldi. Võrguühenduse läbilaskevõime loetakse võrgust tarbimise suunaliseks, kui ei ole teisiti kokku lepitud; 2.1.19. võrk - võrguettevõtjale kuuluv jaotusvõrk, mis koosneb elektripaigaldistest ja mis on ette nähtud elektrienergia edastamiseks tarbimise korral liitumispunktini ning tootmise korral alates liitumispunktist; 2.1.20. väiketarbija - kodutarbija, korteriühistu, korteriomanike ühisus, hooneühistu ja see äritarbija, kelle elektripaigaldis on võrguga ühendatud madalpingel võrguühenduse läbilaskevõimega kuni 63 A. 3. VÕRGUTEENUSE OSUTAMINE 3.1. Võrguettevõtja tagab elektrienergia edastamise liitumispunktini või alates liitumispunktis ning edastatud elektrienergia koguse mõõtmise või määramise. 3.2. Kui kliendi liitumispunktis puudub liitumiskilp ja/või liitumispunkti asukoht ei ole kindlaks määratud piiritlusakti või lepinguga ning klient ja võrguettevõtja ei ole sõlminud kirjalikku kokkulepet liitumispunkti asukoha kohta, määratakse liitumispunkti asukoht vastavalt elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirjale. 3.3. Võrguühenduse läbilaskevõime, võrguühenduse läbilaskevõimet määrava kaitseseadme ja mõõteseadme asukohad määrab võrguettevõtja, kui ei ole kokku lepitud teisiti. 3.4. Võrguühenduse läbilaskevõimet tohib muuta ainult poolte kirjalikul kokkuleppel. Klient ei või ületada võrguühenduse läbilaskevõimet elektrienergia võrgust tarbimisel või võrku andmisel. Juhul, kui klient ületab võrguühenduse läbilaskevõimet, rakenduvad punktis 6.6 nimetatud tagajärjed. 2  3.5. Võrguettevõtja tagab kliendile võrguühenduse kasutamise liitumispunktis kokkulepitud võrguühenduse läbilaskevõime ja/või kaitseseadme nimivoolu ulatuses. 3.6. Tootmissuunalist võrguühenduse läbilaskevõimet võimaldab võrguettevõte vastavalt liitumispunktile sõlmitud lepingule. 3.7. Jaotatud võrguteenuse müügi korral tarbijapaigaldise omanik või omanike esindaja tagab elektrienergia edastamise liitumispunktist kõikidesse tarbijapaigaldisega ühendatud tarbimiskohtadesse. Kui omanik või omanike esindaja ei taga jaotatud võrguteenuse müügi võimaldamist, on võrguettevõtjal õigus lõpetada jaotatud võrguteenuse müük. 3.8. Klient tagab 14 (neljateist) päeva jooksul asjakohase teate edastamisest ligipääsu kõikidele võrguettevõtja elektripaigaldistele (sh mõõtesüsteemidele, kaitseseadmetele ja mõõtmata voolu ahelatele) nende teenindamiseks. 4. KVALITEEDINÕUDED 4.1. Võrguettevõtja osutab võrguteenuseid ja nendega seotud lisateenuseid vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusele „Võrgutasude kvaliteedinõuded ja võrgutasude vähendamise tingimused kvaliteedinõuete rikkumise korral“ ja standardile EVS-EN 50160 „Elektrijaotusvõrkude pinge tunnussuurused“. Eelnimetatud kvaliteedinõuetele mittevastavuse avastamise korral teavitab klient sellest võrguettevõtjat. 4.2. Elektrivarustuse kindluse nõuete rikkumise korral vähendab võrguettevõtja kliendi asjakohase kalendrikuu võrgutasu summa võrra, mis on sätestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri määruses „Võrguteenuste kvaliteedinõuded ja võrgutasude vähendamise tingimused kvaliteedinõuete rikkumise korral“ vastava ühenduse suhtes kohaldatava võrgutasu vähendamise miinimumtasuna. Võrguettevõtja vähendab selliseid võrgutasusid ja vastavas ulatuses 1 (ühe) kuu jooksul elektrivarustuse taastamisest arvates. 4.3. Võrguettevõtja ei vastuta peale liitumispunkti tekkinud katkestuse eest, sh kliendi elektripaigaldises või muus ehitise elektripaigaldises. 4.4. Kliendi nõudmisel korraldab võrguettevõtja pingekvaliteedi kontrolli aeglaste pingemuutuste osas. Kui kontrollimisel selgub, et pingekvaliteet osutus nõuetele mittevastavaks, kannab kontrolli kulud võrguettevõtja. Kui pingekvaliteet osutub nõuetele vastavaks, kannab pingekvaliteedi kontrolli kulud klient. 4.5. Rikkest tingitud katkestuse kestust hakatakse arvestama, kui võrguettevõtja sai teada või pidi teada saama katkestusest tema võrgus ja lõpeb kui kliendi tarbimiskoha elektrivarustus liitumispunktis on taastatud. 4.6. Võrguettevõtja ei vastuta etteteatamata katkestuste eest elektrienergiaga varustamisel, kui katkestus oli tingitud punktides 7.4.1-7.4.5 ja 7.4.8 nimetatud asjaoludest. Nimetatud asjaolude äralangemisel ja juhul, kui katkestus ei olnud seotud kliendi süülise teoga, on võrguettevõtja kohustatud elektrienergiaga varustamise taastama omal kulul ja esimesel võimalusel. 5. NÕUDED ELEKTRIPAIGALDISTELE 5.1. Pooled tagavad, et nende omandis või valduses olevad elektripaigaldised vastavad õigusaktidele, standarditele ja eeskirjadele. 5.2. Võrguettevõtja tagab temale kuuluva mõõtesüsteemi nõuetekohasuse ning korraldab vastavalt ettenähtud sagedusele selle perioodilise teenindamise (sh kontrolli, vahetuse või taatluse). 3  5.3. Klient ei või kasutada elektriseadmeid, mis häirivad võrgu talitust, teiste isikute elektriseadmete kasutamist, kaugloetava mõõteseadme tööd ja/või mille kasutamine ei ole lubatud muul põhjusel või mille kasutamine eeldab eritingimusi. 5.4. Elektrivõrgus võivad esineda kiired pingemuutused, sh toitepinge lohud, mis võivad põhjustada häireid kliendi elektriseadmete ja elektrienergia tarvitite töös või põhjustada elektriseadmete ja elektrienergia tarvitite kahjustumist. Klient saab oma elektriseadmeid kaitsta kiirete pingemuutuste vastu (sh liigpinged ja toitepinge lohud), paigaldades oma elektripaigaldisse liigpinge kaitsme kooskõlas standardiga EVS-HD_60364 osa 44. Kui Klient ei rakenda viidatud meetmeid, ei hüvita võrguettevõtja kliendi elektriseadmete või elektrienergia tarvitite kahjustumise tõttu tekkinud kahju. 5.5. Klient ei või võrguettevõtja nõusolekuta teha lülitustoiminguid võrguettevõtja elektripaigaldises. Klient võib võrguettevõtja nõusolekuta võrguühenduse katkestada võrguettevõtja elektripaigaldises peakaitsmest või lülitist ainult oma tarbimiskohas lühiajaliselt ohu ennetamiseks nt elektritööde (hooldus- ja remonditööd) tegemise ajaks. 5.6. Klient ei või katkestada võrguühendust tarbimiskohas kauemaks kui 24 (kakskümmend neli) tundi selliselt, et kaugloetav mõõteseade oleks pingetu. 5.7. Klient vastutab hoones või piirdega piiratud tarbimiskoha peakaitsme, mõõtesüsteemi ja sellel asuvate plommide säilimise eest ning kohustub tagama võrguettevõtja poolt volitatud töötajale vaba ja tasuta juurdepääsu kõikidele võrguettevõtja kaitseseadmetele, mõõtesüsteemidele ja mõõtmata vooluahelatele ning lubab vajadusel muuta mõõteseadmete asukohta, võtta kontrollnäite (tagamaks arvestuse vastavus tegelikule kasutamisele) ja teha muid toiminguid. Klient ei tohi ilma võrguettevõtja loata mõõtmisvahendeid maha võtta, ümber paigaldada ega ümber ehitada. 5.8. Klient teatab võrguettevõtjale viivitamatult plommitud kaitseseadmete, mõõtesüsteemide või taatlusmärgiste ja mõõtmata vooluahelate plommide kahjustustest, puudumisest või hävimisest, samuti mõõtesüsteemi nähtavast rikkest või selle näitude nähtavast mõjutamisest või moonutamisest. 6. VÕRGUTEENUSE OSUTAMISE HIND 6.1. Võrguettevõtja kehtestab õigusaktides sätestatud korras võrguteenuse osutamise hinnakirja. Võrguteenuste hinnakiri on kättesaadav võrguettevõtja veebilehel www.looelekter.ee . 6.2. Võrguettevõtja esitab kliendile arveid ning klient tasub võrguettevõtjale võrguteenuse eest lepingus kokkulepitud tingimustel ja korras võrguettevõtja kehtiva hinnakirja alusel, millele lisanduvad Eesti Vabariigi ja Euroopa Liidu õigusaktidega sätestatud tasud ja maksud. 6.3. Võrguettevõtjal on õigusaktides sätestatud korras ja tingimustel õigus võrgutasude hinnakirja ühepoolselt muuta ning muudetud hinnakiri saab lepingu osaks selle kehtima hakkamisest. 6.4. Hinnapakettide rakendamine: 6.4.1. võrguteenused põhitariifiga M1 ja ajatariifiga M2 rakenduvad klientidele kelle tarbimiskoht ei ole vahetult ühendatud ja sõltumatult teistest tarbijatest lülitatav Loo Elekter AS liitumispunkti peakaitsmega ning kelle arvestussüsteem ei mõõda kogu liitumispunkti läbivat energiat; 6.4.2. võrguteenused põhitariifiga M3 ja ajatariifiga M4 liitumispunktis kuni 63A rakenduvad klientidele, kelle lepinguline peakaitse liitumispunktis on kuni 63A ja kus mõõtesüsteem mõõdab kogu liitumispunkti läbivat energiat; 6.4.3. võrguteenused põhitariifiga M5 ja ajatariifiga M6 liitumispunktis üle 63A rakenduvad klientidele, kelle lepinguline peakaitse liitumispunktis on üle 63A ja kus mõõtesüsteem mõõdab kogu liitumispunkti läbivat energiat; 4  6.4.4. võrguteenused põhitariifiga M7 ja ajatariifiga M8 10kV pingel rakenduvad klientidele, kelle lepinguline liitumispunkt asub keskpingel; 6.4.5. põhitariif sisaldab endas edastamistasu põhitariifi ja ajatariif sisaldab endas edastamistasu päeva- ja öötariifi; 6.4.6. reaktiivenergia hinnakiri rakendub kliendile, kelle lepinguline peakaitse liitumispunktis on üle 63A; 6.4.7. liitumispunkti asukoha või võrguühenduse läbilaskevõime muutmisel on võrguettevõtjal õigus lepingus kokkulepitud hinnapaketti ühepoolselt muuta ja viia see vastavusse võrguettevõtja hinnakirjaga. 6.5. Klient tasub võrguteenuste eest vastavalt hinnakirja paketile ja tüüptingimustele võrguühenduse kuutasu, võrguühenduse läbilaskevõime tasu, võrguühenduse kasutusvõimsuse tasu, edastamistasu ja reaktiivenergia tasu ja muid tasusid, mida klient on kohustatud võrgulepingu või õigusaktide alusel võrguettevõtjale maksma. 6.6. Kui mõõdetud kasutusvõimsus elektrienergia tarbimisel ja/või võrku andmisel ületab lepingulist võrguühenduse vastavasuunalist läbilaskevõimet, maksab klient võrguühenduse läbilaskevõime ületamise eest ületatud osa 5-kordse (viiekordse) hinnakirjas toodud kasutusvõimsuse tasu. .. 6.7. Kui Lepingus kokku lepitud tootmis- või tarbimissuunaline võrguühenduse läbilaskevõime on erinev, siis võrgutasu läbilaskevõime ja kasutusvõimsuse tasu rakendamisel lähtutakse suurimast. 7. VÕRGUÜHENDUSE KATKESTAMINE 7.1. Võrguettevõtja teavitab plaanitud võrguühenduse katkestamisest või lülitustoimingutest klienti õigusaktides ja/või tüüptingimustes ettenähtud juhtudel ja korras ning klient võtab tarvitusele abinõud temale katkestusega või lülitustoiminguga tekkida võiva kahju ärahoidmiseks. 7.2. Võrguettevõtja tagab, et ühekordse katkestuse kestus ja nende summaarne kestus aastas ei ületa lepingus või õigusaktides sätestatud aega. Nimetatud katkestuste arvestuse hulka ei kuulu katkestused, mis on tingitud kliendi taotlusest, punktides 7.4.1 - 7.4.8 nimetatud asjaolust või muul õigusaktis sätestatud juhul. 7.3. Rikkest tingitud katkestuse kestust hakatakse arvestama, kui võrguettevõtja sai teada või pidi teada saama katkestusest tema võrgus, ja katkestus lõpeb, kui kliendi tarbimiskoha elektrivarustus vähemalt ühes liitumispunktis on taastatud. 7.4. Võrguettevõtjal on õigus teha kliendi tarbimiskoh(t)a(de)le katkestus(ed) või lubada nende tekkimist: 7.4.1. avariiolukorras ja rikke korral, kui see on vältimatu elu, tervise või vara kaitse tagamiseks, elektrisüsteemi töökindluse tagamiseks, avariiolukorra või rikke likvideerimiseks, ärahoidmiseks või kahju vältimiseks; 7.4.2. kui klient kasutab elektripaigaldisi, mis alandavad võrreldes kehtivate nõuetega elektrienergia kvaliteeti või elektrivarustuse kindlust jaotusvõrgus või takistavad kaugloetava mõõteseadme tööd (vastavalt standardi EVS-EN 500065-1 nõuetele); 7.4.3. erakorralistes olukordades piiratakse kliendi poolt elektrienergia tarbimist vastavalt õigusaktidega sätestatud korras kehtestatud piiramiste graafikule, samuti kui klient selliseid piiranguid rikub; 7.4.4. lepingu, elektrilepingu ja/või võrguettevõtja osutatava üldteenuse tingimuste olulisel rikkumisel; 7.4.5. võrguühendusel võrguettevõtja võrguga puudub võrguettevõtja paigaldatud nõuetekohane mõõteseade; 7.4.6. ei taga hiljemalt 14 (neljateist) päeva jooksul asjakohase teate edastamisest võrguettevõtjale tema lepingujärgsete kohustuste täitmiseks ligipääsu kõikidele võrguettevõtja elektripaigaldistele, sh kaitseseadmetele, mõõtesüsteemidele ja mõõtmata voolu ahelatele või ei luba nende asukohta muuta; 5  7.4.7. on korduvalt katkestanud võrguühenduse tarbimiskohas kauemaks kui 24 (kahekümne neljaks) tunniks selliselt, et kaugloetav mõõteseade on pingetu, mille tulemusena ei ole võrguettevõtjal võimalik saada mõõteseadmest vajalikku infot; 7.4.8. vääramatu jõu asjaolude esinemisel; 7.4.9. võrgus ehitus-, remonditööde ja muude hooldustööde tegemiseks; 7.4.10. elektrienergia müüja põhjendatud taotlusel; 7.4.11. teise võrguettevõtja põhjendatud taotlusel; 7.4.12. muul õigusaktis sätestatud alusel. 7.5. Oluliseks lepingu rikkumiseks punkti 7.4.4 tähenduses loetakse, muuhulgas kui klient: 7.5.1. kasutab elektripaigaldisi, mis alandavad võrreldes kehtivate nõuetega elektrienergia kvaliteeti, on ohtlikud või häirivad võrgu toimimist või elektrivarustuse kindlust jaotusvõrgus; 7.5.2. ei ole maksnud lepinguga ja/või elektrilepinguga ettenähtud tasu ja/või võrguettevõtja poolt osutatava üldteenuse tasu; 7.5.3. rikub avatud tarne tingimusi; 7.5.4. ületab võrguühenduse läbilaskevõimet, rikub võrguettevõtja elektripaigaldisi, mõõtesüsteeme, plomme või taatlusmärgiseid, mh rikub mõõteseadet, moonutab selle näitu, mõjutab selle toimimist muul viisil või kõrvaldab mõõteseadmele juurdepääsu või selle toimimise mõjutamist takistava või toimimist jäädvustava seadme või rikub eelmärgitut; 7.5.5. kasutab elektriseadmeid, mis ei ole lubatud, ei ole nõuetekohased, on ohtlikud, häirivad võrgu toimimist või ohustavad elektrivarustuse kindlust; 7.5.6. kasutab võrguteenuseid ja elektrienergiat ebaseaduslikult; 7.5.7. rikub lepingust või õigusaktidest tulenevaid kohustusi nii, et võrguettevõtjalt ei või kõiki asjaolusid arvestades mõistlikult nõuda lepingu täitmise jätkamist. 7.6. Võrguettevõtja ei vastuta peale liitumispunkti tekkinud katkestuse eest, sh kliendi elektripaigaldises või muus ehitise elektripaigaldises. 7.7. Võrguettevõtjal on õigus teostada plaanilisi katkestusi elektrienergiaga varustamisel, teatades sellest kliendile vähemalt 2 (kaks) tööpäeva ette seaduses sätestatud korras. 7.8. Võrguettevõtja ei vastuta etteteatamata katkestuste eest elektrienergiaga varustamisel, kui katkestus oli tingitud punktides 7.4.1 - 7.4.5 ja 7.4.8 nimetatud asjaoludest. Nimetatud asjaolude äralangemisel ja juhul, kui katkestus ei olnud seotud kliendi süülise teoga, on võrguettevõtja kohustatud elektrienergiaga varustamise taastama omal kulul ja esimesel võimalusel. 7.9. Klient ei või taastada võrguettevõtja katkestatud võrguühendust. Kui klient taastab võrguettevõtja katkestatud võrguühenduse, võib võrguettevõtja nõuda kliendilt võrguühenduse taaskatkestamiseks tehtud kõigi kulutuste hüvitamist. Kui katkestus toimus kliendi süül või tellimusel, taastab võrguettevõtja võrguühenduse pärast seda, kui klient on hüvitanud võrguühenduse taastamisega, sh lülitustoimingutega, seotud kulutused või annab võrguettevõtja poolt aktsepteeritud kinnituse nende kulutuste hüvitamise kohta. 7.10. Võrguühenduse katkestamine ei vabasta klienti kasutamistasude maksmise kohustusest, kui võrgutasu vähendamine ei tulene elektrituruseadusest või selle alusel kehtestatud õigusaktidest. 7.11. Klient teavitab võrguettevõtjat katkestustest telefoni teel, helistades võrguettevõtja veebilehel avaldatud rikketelefonile. 8. KOGUSTE MÕÕTMINE JA MÄÄRAMINE 8.1. Edastatud elektrienergia koguse mõõdab võrguettevõtja võrgulepinguga sätestatud korras kaugloetava mõõteseadmega. Vajadusel võrguettevõtja määrab elektrienergia koguse. 6  8.2. Kliendi poolt ostetava elektrienergia ja võrguteenuse kogus mõõdetakse võrguettevõtjale kuuluva mõõteseadmega, mis üldjuhul on paigaldatud liitumispunkti. 8.3. Võrgust võetud ja elektritootmisseadmega võrku antud elektrienergia kogused mõõdetakse faaside lõikes eraldi ning samasuunaliselt mõõdetud kogused summeeritakse. 8.4. Kui võrguettevõtja mõõdab jaotatud võrguteenuse müügil osutatud võrguteenuste ja tarbitud elektrienergia koguseid nii liitumispunktis kui ka mõõtepunktides peale liitumispunkti, siis koguste erinevuse korral on võrguettevõtjal õigus jaotatud võrguteenuse müügil määrata tasumiseks nende koguste vahe täpsusega 1 kWh: a) võrguühenduse kasutajale, b) nimetatud isiku puudumisel ehitise elektripaigaldise haldajale või c) mõlema sellise isiku puudumisel tarbimiskohtadega seotud elektrienergia ostjatele proportsionaalselt tarbimiskohtades tarbitud elektrienergia kogustele. 8.5. Kui klient on võrguühenduse katkestanud selliselt, et kaugloetav mõõteseade on pingetu või kui andmete edastamine kaugloetavast mõõteseadmest on häiritud, määrab võrguettevõtja mõõteseadme näidud varasema tarbimise alusel. Kui arvesti näit oli prognoositud, siis on võrguettevõtjal õigus viia prognoositud kogused vastavusse tegeliku kasutamisega. 8.6. Võrguettevõtja teeb kliendile ja kliendi valitud elektrimüüjale kättesaadavaks mõõteandmed tarbimise ja/või võrku andmise ning andmed tarbimiskoha kohta õigusaktis sätestatud korras. 8.7. Mõõteseadme näite ning muid mõõtmisega seotud andmeid sisaldavad võrguettevõtja koostatud dokumendid on osutatud võrguteenuste koguste määramise aluseks. 8.8. Ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia ja võrguteenuste maht ja maksumus määratakse elektrituruseaduse § 68 lõike 3 alusel kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooni ministri määruses „Ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuste mahu ning ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia ja võrguteenuse maksumuse määramise kord“ sätestatud korrale. 8.9. Nõuetekohase mõõteseadmega mõõtmata elektrienergia tarbimise korral, mis ei ole tingitud kliendist, lähtub võrguettevõtja elektrienergia ja võrguteenuste koguste määramisel võrdlevatest mõõtmistulemustest arvestades sesoonsusest tulenevat eripäraga. Kui eelnimetatud andmed puuduvad, lähtub võrguettevõtja elektrienergia ja võrguteenuste koguste arvutamisel nimipingest võrguühendusel, kaitseseadme nimivoolust ja selle kasutustegurist ning elektrienergia tarbimise ajavahemikust, keskpingel eelmisel kuul maksustatud võrguühenduse kasutusvõimsuse korrutamisest ajaperioodiga tundides. Nimetatud arvestuspõhimõtet ei rakendata juhtudel, kui on tegemist elektrienergia ja võrguteenuse ebaseadusliku kasutamisega. 8.10. Võrguettevõtja korraldab võrguteenuste osutamiseks ja elektrienergia müügiks vajalike mõõteandmete töötlemise. 8.11. Kliendi kirjalikul nõudmisel korraldab võrguettevõtja mõõteseadme erakorralise kontrolli. Kui selgub, et mõõteseade osutus nõuetele mittevastavaks, kannab kulud võrguettevõtja. Muudel juhtudel kannab kulud klient. Kui mõõteseadme viga on suurem, kui lubatud, on kummalgi poolel õigus nõuda võrguteenuse ja elektrienergia koguste ümberarvestamist kuni 1 (ühe) aasta ulatuses. 9. ÜLDTEENUSE OSUTAMINE JA ELEKTRIMÜÜK AVATUD TARNE KATKEMISEL 9.1. Kui väiketarbijast klient ei ole sõlminud avatud tarne elektrilepingut elektrimüüjaga, osutab võrguettevõtja või tema poolt nimetatud elektrimüüja väiketarbijast kliendile üldteenust tema elektrilepingu lõppemise päevale järgnevast päevast alates. 7  9.2. Üldteenuse osutamine toimub vastavalt üldteenuse tüüptingimustele. Üldteenuse tüüptingimused on võrgulepingu lahutamatu osa, sõltumata sellest, kas tüüptingimused on otseselt võrgulepingule lisatud. 9.3. Kui klient ei ole väiketarbija, ei ole sõlminud elektrimüüjaga avatud tarne elektrilepingut ehk tema avatud tarne on katkenud, tarnib võrguettevõtja või nimetatud elektrimüüja talle elektrienergiat bilansienergia hinnaga alates elektrilepingu lõppemise päevale järgnevast päevast. 10. TÄIENDAVAD TINGIMUSED ELEKTRITOOTJALE 10.1. Kui klient soovib kasutada elektritootmisseadet, mis on ehitise elektripaigaldise kaudu ühendatud liitumispunktiga, sõlmib klient võrguettevõtjaga täiendava tootja liitumislepingu ja lepingu. 10.2. Elektritootmisseadme paralleeltöö võrguga ja/või elektrienergia koguste võrku andmine vastavat võrgulepingut sõlmimata ei ole lubatud ning võrguühenduse läbilaskevõime võrku andmise suunal loetakse võrdseks nulliga. 10.3. Olemasolevate võrguga ühendatud elektritootmisseadmete asendamine võrguettevõtja nõusolekuta tehnilistelt parameetritelt senistest erinevatega ja/või elektritootmisseadmete arvu suurendamine ei ole lubatud. 10.4. Kliendi elektritootmisseadme kasutuselevõtmisel on võrguettevõtjal õigus rakendada elektrienergia tootjale tootmis- või tarbimistingimuste muutmisel kuni 12-kuulist katseperioodi võrku antava elektrienergia parameetrite kontrollimiseks. Katsetusperioodi alguseks loetakse elektritootmisseadme(te) töö alustamist muudetud tootmis- või tarbimistingimustel. Võrku antava elektrienergia parameetrite mittevastavuse korral nõuetele võib võrguettevõtja nõuda võrku antava elektrienergia parameetrite nõuetele vastavusse viimist või keelduda võrguteenuse osutamisest. 10.5. Klient tagab katkestuse korral elektritootmisseadme kasutamisel oma elektripaigaldise eraldamise võrgust. 10.6. Klient esitab võrguettevõtja nõudmisel teavet liinide, trafode ja elektritootmisseadmete parameetrite ja nende kasutamise kohta. 11. ARVE ESITAMINE JA TASU MAKSMINE 11.1. Arve esitamise aluseks on mõõteandmed ja muud võrguettevõtja koostatud mõõteandmeid sisaldavad andmestikud ja dokumendid. 11.2. Arveldusperiood on kalendrikuu, kui lepingus ei ole kokku lepitud teisiti. Võrguettevõtja esitab kliendile arve hiljemalt arveldusperioodile järgneva kuu 10. kuupäeval. Võrguettevõtja väljastab kliendile arve vastavalt kliendi soovile kas paberkandjal või elektrooniliselt. 11.3. Kui klient ei ole saanud võrguettevõtjalt arvet hiljemalt järgneva kuu 12. (kaheteistkümnendaks) kuupäevaks või ei nõustu selle sisuga, teavitab ta sellest võrguettevõtjat viivitamatult. Kui klient ei ole teavitanud võrguettevõtjat hiljemalt järgneva kuu 15. kuupäevaks eelmise arveldusperioodi eest arve mittesaamisest või sellega mittenõustumisest, loetakse, et klient on arve õigel ajal kätte saanud ning tal ei ole arvel esitatud andmete osas pretensioone. 11.4. Juhul, kui võrguettevõtja hilineb arve esitamisega kliendile punktis 11.2 nimetatud tähtaja jooksul või kui võrguettevõtja esitab kliendile ebatäpse arve, mille tulemusel on kliendil tekkinud enammaks, tasaarvestab võrguettevõtja kliendi poolt enammakstud summa järgmisel arveldusperioodil, välja arvatud juhul, kui klient avaldab soovi, et ettemaks talle tagastatakse. Võrguettevõtja ei arvesta ega maksa ettemaksult intressi. 8 11.5. Klient tasub võrguettevõtja poolt esitatud arve alusel tasumisele kuuluva tasud arvel märgitud maksetähtpäevaks. Klient tasub arve võrguettevõtja pangakontole, märkides ära arvel oleva viitenumbri. Võrguettevõtja võib, kuid ei ole kohustatud, võimaldama muid makseviise. Arve loetakse tasutuks, kui kogu arvel esitatud summa on laekunud võrguettevõtja pangakontole. 11.6. Kui tarbimiskohal on mitu liitumispunkti, maksab klient võrguteenuste eest iga liitumispunkti kohta eraldi, kui lepingus ei ole sätestatud teisiti. 11.7. Kui võrgutasud sisaldavad mis tahes kasutamistasu ning arveldusperiood on pikem või lühem kui kalendrikuu, maksab klient kasutamistasu proportsionaalselt arveldusperioodi päevade arvule, kusjuures päeva tasu leitakse kuutasu jagamisel 30-ga (kolmekümnega). 11.8. Kui klient põhjustab võrguettevõtjale lisakulusid lepingu täitmise tagamiseks (näiteks kliendi elektripaigaldise sisselülitamine peale võlgnevuse tasumist, tarbimiskoha ülevaatus ja plommimine), kohustub ta nende eest tasuma vastavalt kehtivale hinnakirjale võrguettevõtja poolt esitatud arve alusel. 11.9. Võrguettevõtjal on õigus nõuda viivist arvete tasumisega hilinemise eest. Viivist arvestatakse maksetähtajale järgnevast kalendripäevast 0,06% (null koma null kuus protsenti) tasumata summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Arvete osalisel tasumisel loetakse esimeses järjekorras tasutuks võrguettevõtja poolt tehtud kulutused (näiteks võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud), viivis, intress, ning seejärel põhivõlgnevus (nii võrguteenuse kui elektrienergia müügi eest). Varem sissenõutavaks muutunud põhikohustus kustutatakse enne hiljem sissenõutavaks muutunud põhikohustust. Juriidilisest isikust kliendi puhul võib võrguettevõtja lisaks viivisele nõuda võlgnevuse sissenõudmiskulude hüvitamist, samuti seda ületava kahju hüvitamist. 11.10. Võrguettevõtjal on õigus nõuda kliendilt ettemaksu kuni 2 (kahe) arveldusperioodi tasu ulatuses, kui klient on viimase 12 (kaheteist) kuu jooksul viivitanud arve tasumisega üle 30 (kolmekümne) kalendripäeva või võrguettevõtjal on põhjendatud veendumus kliendi mittepiisavas maksevõimes. Ettemaksult ei arvestata ega maksta intressi. 11.11. Kliendi poolt tasutud ettemaksust võib võrguettevõtja maha arvestada kõik tasumisele kuuluvad maksed, sealhulgas viivise ja tasud võlgnevuse sissenõudmiseks, kui klient ei täida lepingust või selle lahutamatutest osadest tulenevaid kohustusi. 11.12. Lepingu lõppemisel võrguettevõtja ees võlgnevuse puudumisel või muul ajal kliendi avalduse alusel ja võrguettevõtja ees võlgnevuse puudumisel tagastab võrguettevõtja kliendile 2 (kahe) tööpäeva jooksul kliendi poolt ettemakstud summa, millest on maha arvestatud tasu kliendi tarbimiskoha mõõtepunktis tarbitud elektrienergia ja võrguteenuse eest. 11.13. Võrguettevõtjal on õigus kliendile arve maksetähtpäevaks tasumata jätmisel saata meeldetuletusteateid kooskõlas võlaõigusseaduse sissenõudmiskulude hüvitamise sätetega. Meeldetuletuste (mitte)saatmine või (mitte)kättesaamine ei mõjuta võrguettevõtja õigust nõuda viivist ja/või kasutada muid õiguskaitsevahendeid. 11.14. Klient kohustub tasuma lepingust tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud, sealhulgas inkassoteenuse kasutamisega kolmandatele isikutele makstud mõistlikud tasud. 11.15. Kui klient ei nõustu esitatud arvega täielikult või osaliselt, teavitab ta sellest arve esitajat kohe pärast arve kättesaamist, põhjendades mittenõustumist. Osalise nõustumise korral maksab klient aktsepteeritud osa. Arve esitaja kontrollib ostja avaldust ja teatab kliendile kontrolli tulemustest 10 päeva jooksul pärast teate kättesaamisest. Arve esitaja võib määrata arve tasumiseks hilisema maksetähtpäeva. Kui kliendi avaldus ei ole põhjendatud, maksab ostja tasu koos viivisega. 9 12. VASTUTUS 12.1. Pooled vastutavad lepingus sätestatud kohustuste mittekohase täitmise või täitmata jätmise (kohustuse rikkumine) eest, sealhulgas isikute tegevuse eest, keda nad kasutavad oma õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel või kellel nad lubavad seda teha. 12.2. Klient kannab kogu vastutust punktides 7.4.4, 7.5 ja 15.3 sätestatud kohustuste täitmata jätmisest võrguettevõtjale ja/või kolmandatele isikutele tekkinud kahju eest. 12.3. Pool hüvitab teisele poolele kohustuste rikkumisega põhjustatud ja tõestatud otsese varalise kahju. Saamata jäänud tulu ja mittevaraline kahju hüvitamisele ei kuulu. 12.4. Pool peab hiljemalt ühe nädala jooksul pärast tekkinud kahjust teadasaamisest teatama teisele poolele kirjalikult kahju arvatava suuruse ja kahju hüvitamise aluse, sealhulgas kahju olemasolu ja suurust tõendavad dokumendid. 12.5. Pool peab vaatama teise poole kahjunõude läbi ja hüvitama nõudes märgitud kahju kolmekümne (30) päeva jooksul kahjunõude ja punktis 12.4 loetletud dokumentide saamisest või kahjunõude mittetunnistamisel esitama sama tähtaja jooksul kirjalikult oma motiveeritud vastuväited. 12.6. Pool ei vastuta kohustuse rikkumise eest, kui rikkumine on vabandatav. Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui pool rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Pooled kohustuvad tegema mõistlikke pingutusi hoidmaks ära vääramatu jõu asjaolude ilmnemise ning selle tagajärgede tekkimise. Pooled kohustuvad jätkama oma kohustusi niipea, kui kohustuste täitmist takistavad asjaolud on ära langenud. 13. LEPINGU SÕLMIMINE JA SELLE KEHTIVUS 13.1. Leping sõlmitakse kirjalikus, kirjalikku taasesitamist võimaldavas või elektroonilises vormis. Muu hulgas loetakse, et klient on nõustunud lepingu sõlmimisega kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, kui võrguettevõtja on talle lepingu projekti edastanud ning klient on seejärel vähemalt ühe võrguettevõtja võrguteenuse eest esitatud arve tasunud, seejuures on kliendil õigus nõuda ka pärast arve tasumist lepingu vormistamist kirjalikus või elektroonilises vormis. 13.2. Leping jõustub poolte poolt kokkulepitud tähtpäeval kell 00:00 ja kehtib Lepingus sätestatud kuupäevani või kuni Lepingu lõppemise kuupäeval kella 24:00-ni. 13.3. Leping võib olla sõlmitud tähtajatuna või tähtajalisena. Kui leping on sõlmitud tähtajatuna, kehtib leping seni, kuni klient esitab võrguettevõtjale kirjalikus vormis vastavasisulise avalduse lepingu lõpetamiseks. Kui leping on sõlmitud tähtajalisena, lõppeb leping tähtaja saabumisel ehk lepingus näidatud lepingu lõppemise kuupäeval kell 24:00. 13.4. Leping lõpeb: 13.4.1. tähtajalise lepingu korral lepingus nimetatud tähtaja möödumisel; 13.4.2. tähtajatu lepingu korral, kui klient teatab võrguettevõtjale soovist leping lõpetada kirjalikult vähemalt 30 päeva ette; 13.4.3. poolte kirjalikul kokkuleppel; 13.4.4. lepingu ülesütlemisel lepingus, tüüptingimustes või õigusaktides ettenähtud asjaoludel ja korras. 13.5. Füüsilisest isikust kliendi surma korral võrguleping ei lõpe, vaid läheb üle kliendi üldõigusjärglasele. Kliendi surmast teadasaamisel ning tingimusel, et kliendi üldõigusjärglane ei soovi samas tarbimiskohas võrguteenust kasutada, lõpetab võrguettevõtja võrgulepingu. 10  13.6. Lepingu lõppemisel katkestab võrguettevõtja kliendi varustamise elektrienergiaga. Klient on kohustatud lepingu lõpetamise soovi korral vajadusel võimaldama tarbimiskoha mõõtevahendite ülevaatuse ja tarbimiskoha võrgust lahti ühendamise ning tasuma kõik lepingust tulenevad maksed 3 (kolme) tööpäeva jooksul lepingu lõppemisest. 13.7. Kui võrguühenduse kaudu ei ole edastatud elektrienergiat rohkem kui kolme (3) aasta jooksul ja klient ei ole tasunud võrguühenduse kasutamise eest, ei pea võrguettevõtja tagama võrguühenduse kasutamise võimalust ja võrguleping loetakse lõppenuks. Võrguühenduse taastamiseks peab klient tasuma võrguettevõtjale selleks tehtavad kulud. 13.8. Kui kumbki pool ei ole kolme aasta jooksul nõudnud võrgulepingu täitmist, loetakse võrguleping lõppenuks. Kui tarbimiskoht on hävinud ja klient ei kasuta võrguteenuseid, võib võrguettevõtja võrgulepingu üles öelda. 14. LEPINGU MUUTMINE 14.1. Võrgulepingut saab muuta poolte kokkuleppel, samuti muudel võrgulepingus või tüüptingimustes või seaduses ette nähtud alustel, kirjalikus, kirjalikku taasesitamist võimaldavas või elektroonilises vormis. 14.2. Kui võrgulepingu kehtivuse ajal sõlmivad pooled uue liitumislepingu, millega muudetakse liitumispunkti paiknemist, kirjeldust või võrguühenduse läbilaskevõimet, siis pärast liitumislepingu täitmist loetakse võrguleping kehtivaks muudetud tingimustel. 14.3. Võrguettevõtja võib ühepoolselt muuta võrgutasu või muud võrgulepingus ettenähtud tasu, kui Konkurentsiamet on muudatuse kooskõlastanud. 14.4. Võrguettevõtja võib ühepoolselt muuta võrgulepingu tüüptingimusi ning võrguettevõtja või tema nimetatud müüja võib ühepoolselt muuta üldteenuse tüüptingimusi juhul, kui muutmine on põhjendatud ja vajalik muutunud asjaolude arvesse võtmiseks ning kui Konkurentsiamet on tüüptingimuste muudatusega nõustunud. 14.5. Võrguettevõtja edastab kliendile enne lepingutingimuste muutmist sellekohase teate. Teates nimetatakse kavandatav muudatus ja selle tegemise alus, muudatuse jõustumise aeg ning esitatakse teave selle kohta, et kliendil on õigus leping üles öelda, kui ta muudatustega ei nõustu. Teade edastatakse kliendile koos talle esitatava arvega vähemalt 30 päeva enne kavandatava muudatuse jõustumist. 14.6. Kliendil on punktis 14.3 nimetatud muudatustega mittenõustumise korral õigus leping üles öelda, teatades sellest võrguettevõtjale 30 (kolmkümmend) päeva ette, arvestades tüüptingimuste muudatusi käsitleva teate edastamisest võrguettevõtja poolt. Kui klient eelmises lauses nimetatud tähtaja jooksul Lepingut üles ei ütle, loetakse Klient tüüptingimuste muudatustega nõustunuks ning muudetud tüüptingimusi kohaldatakse alates ülesütlemiseks ette nähtud tähtaja möödumisest või tüüptingimustes sätestatud ajast. 15. TEABEVAHETUS JA VOLITUSE ANDMINE ANDMETE TÖÖTLEMISEKS NING EDASTAMISEKS 15.1. Teated, nõusolekud, kooskõlastused ja muud tahteavaldused loetakse esitatuks ja kätte antuks, kui tahteavaldus on edastatud teisele poolele kirjalikus, kirjalikku taasesitamist võimaldavas või elektroonilises vormis lepingus sätestatud kontaktandmetel või juriidilise isiku puhul registreerimisaadressil, kui lepingus või tüüptingimustes pole konkreetse tahteavalduse esitamiseks eraldi kokku lepitud kindlat lubatud vormi. 15.2. Võrguettevõtja teavitab klienti lepingus sätestatud kontaktandmete muutumisest oma veebilehel. 11  15.3. Klient teavitab võrguettevõtjat viivituseta lepingus sätestatud kontaktandmete muutumisest, esitades teate veeblehel näidatud kontaktaadressil. 15.4. Füüsilisest isikust klient esitab võrguettevõtjale kirjalikult küttesüsteemi kasutamist võimaldava tehnilise dokumentatsiooni (sh kasutusloa) koopia, kui tema tarbimiskohta köetakse täielikult või peamiselt elektrienergia abil. 15.5. Võrguettevõtja tagab füüsilisest isikust kliendi isikuandmete kaitsmise ja töötlemise tüüptingimustes sätestatud korras ja vastavuses õigusaktidega. .Füüsilisest isikust ostja isikuandmete vastutav töötleja on Loo Elekter AS (registrikood 10017616, asukoht Saha tee 16, Loo alevik, 74201 Harju maakond). Võrguettevõtja volitatud töötlejate nimed ja nende kontaktandmed on kättesaadavad võrguettevõtja veebilehel. 15.6. Lepingu sõlmimisega annab klient võrguettevõtjale ja isikutele, keda võrguettevõtja kasutab oma kohustuste täitmiseks, nõusoleku lepingust ja võrguteenuste osutamisest saadud kliendi isikuandmete töötlemiseks lepingu täitmise ja võrguteenuste osutamise eesmärgil. 15.7. Kui õigusaktist ei tulene, et võrguettevõtjal on õigus töödelda vastavaid andmeid õigusakti alusel ja kliendi nõusolekuta, on kliendil õigus võtta nõusolek andmete töötlemiseks tagasi, teavitades sellest võrguettevõtjat kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Andmete töötlemine lõpetatakse sel juhul mitte hiljem kui kliendi poolt esitatud avalduse võrguettevõtjani jõudmisele järgneval tööpäeval. Nõusoleku tagasivõtmisel ei ole tagasiulatuvat jõudu. 15.8. Juhul, kui klient ei täida temaga sõlmitud lepingu tingimusi, vaatamata võrguettevõtja sellekohasele meeldetuletusele, on võrguettevõtjal õigus ilma kliendi nõusolekuta töödelda ja edastada lepingust ja võrguteenuste osutamisest saadud kliendi isikuandmeid lepingu täitmise või täitmise tagamise eesmärgil isikutele, keda võrguettevõtja kasutab oma kohustuste täitmiseks ja isikutele, keda võrguettevõtja kasutab võlgnevuse sissenõudmiseks või kellele loovutab kliendi vastu lepingust tulenevad nõuded. 15.9. Kliendi isikuandmeid, sealhulgas isikukoodi, võlasummat, võla algus- ja lõpp kuupäeva ning muid andmeid, mis on vajalikud võlgnevuse töötlemiseks, võib avaldada maksehäireregistrites. 16. ERIMEELSUSTE LAHENDAMINE 16.1. Kõik lepingust tulenevad vaidlused lahendavad pooled eelkõige läbirääkimiste teel. 16.2. Klient esitab võrguettevõtjale võrgulepingu rikkumisest tuleneva kaebuse, mida pooled lahendavad võimaluse korral poolte kokkuleppel. Võrguettevõtja vaatab kliendi kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud kaebuse läbi selle saamisest alates 15 päeva jooksul ning teavitab klienti kaebuse võimalikust lahendusest või kaebuse lahendamise tähtaja pikendamisest. 16.3. Füüsilisest isikust klient võib võrgulepingust tulenevate vaidluste lahendamiseks, mida pooled ei ole suutnud lahendada kokkuleppe teel, pöörduda kaebusega tarbijakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti juures tegutseva tarbijavaidluste komisjoni poole. 16.4. Poole tegevuse või tegevusetuse peale, mis on vastuolus elektrituruseaduse või selle alusel kehtestatud õigusaktidega, võib teine pool esitada kirjaliku kaebuse Konkurentsiametile. 16.5. Lepingust tulenevad vaidlused, mida pooled ei suuda lahendada poolte kokkuleppel, kuuluvad lahendamisele kliendi elu- või asukoha järgses kohtus Eesti Vabariigi õigusaktide alusel. Juhul kui klient asub pärast lepingu sõlmimist elama välisriiki või viib sinna üle oma tegevuskoha või asukoha või kui kliendi tegevus-, elu- või asukoht ei ole hagi esitamisel teada, lahendatakse vaidlus Eesti Vabariigi kohtus Eesti Vabariigi õigusaktide alusel. 12 Eelnimetatu ei välista poolte õigust esitada avaldus maksekäsu kiirmenetluses vastavalt nimetatud menetluse kohta sätestatud kohtualluvusele. 13  OTSUS 25.11.2024 nr 7-10/2024-025 Loo Elekter AS võrguteenuste osutamise tüüptingimuste kooskõlastamine 1. Haldusmenetluse alustamine Elektrituruseaduse (edaspidi ELTS) § 93 lg 6 punkti 6 ja ELTS § 73 lõike 1 kohaselt kooskõlastab Konkurentsiamet võrguteenuste osutamise tüüptingimused. ELTS § 73 lõige 2 sätestab, et Konkurentsiamet ei kooskõlasta tüüptingimusi, kui nende sisu ei vasta võrgutasude kooskõlastamise aluseks olnud võrguettevõtja ja võrguteenuste kasutaja õiguste ja kohustuste tasakaalule või kui tüüptingimus kahjustab teist poolt ebamõistlikult võlaõigusseaduse (VÕS) tähenduses. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 14 lõike 1 kohaselt esitatakse haldusmenetluse algatamiseks haldusorganile vabas vormis avaldus (taotlus). 18.11.2024 edastas Loo Elekter AS Konkurentsiametile taotluse kooskõlastada võrguteenuse osutamise tüüptingimused. Lähtudes eeltoodust viis Konkurentsiamet läbi menetluse Loo Elekter AS võrguteenuse osutamise tüüptingimuste osas. Hetkel kehtivad Konkurentsiameti 23.03.2018 otsusega nr 7- 10/2018-009 kooskõlastatud võrguteenuste osutamise tüüptingimused. 2. Menetlusosalised Loo Elekter AS registrikood on 10017616, aadress Saha tee 16, Loo alevik, 74201 Harju maakond. E-post: [email protected] . 3. Asjaolud ja menetluse käik 14.11.2024 registreeriti Konkurentsiametis Loo Elekter AS taotlus võrguteenuse osutamise tüüptingimuste kooskõlastamiseks. 15.11.2024 saatis Konkurentsiamet e-kirjaga oma kommentaarid esitatud võrguteenuse osutamise tüüptingimustele. Kommentaarides juhtis Konkurentsiamet tähelepanu ebatäpsustele taotletud tüüptingimustes ning vajadusele muuta sõnastust selgemaks, et parandada arusaadavust ja tagada täpne ELTS-i nõuete täitmine.  2 (5) Konkurentsiamet palus muuta ja täiendada tüüptingimuste punkte 1.1, 2.1.1 kuni 2.1.3, 3.1, 3.7, 6.6, 7, 8.1, 8.5, 9.1, 14.2 ja 15.5. 18.11.2024 esitas Loo Elekter AS parandatud võrguteenuse osutamise teenuse tüüptingimused kooskõlastamiseks. Parandatud võrguteenuse osutamise teenuse tüüptingimustes ettevõtja nõustus Konkurentsiameti ettepanekutega, välja arvatud punkti 6.6 osas (selgitused järgmises punktis). 4. Konkurentsiameti hinnang kooskõlastamiseks esitatud tüüptingimuste osas VÕS § 35 lõige 1 sätestab, et tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. ELTS § 87 lõige 1 sätestab andmed, mis kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas või elektroonilises vormis sõlmitud võrguleping peab sisaldama: 1) võrguettevõtja nimi, äriregistrikood, aadress ja e-posti aadress; 2) võrgulepingu alusel osutatavate teenuste kirjeldus; 3) võrgulepingu alusel osutatavate teenuste kvaliteedi põhinäitajad või viide kättesaadavale dokumendile, milles on põhinäitajad esitatud; 4) osutatavate hooldusteenuste kirjeldus; 5) lepingu alusel makstavate tasude kohta asjakohase teabe saamise viis; 6) lepingu ja selle alusel osutatavate teenuste tingimuste muutmise ja lepingu ülesütlemise tingimused, sealhulgas lepingu tasuta ülesütlemise tingimused; 7) kui võrgulepingu alusel osutatavate teenuste kvaliteet ei ole lepingutingimustega kooskõlas, siis andmed selle kohta, kuidas korraldatakse tarbijale raha tagastamine või hüvitise maksmine või muul viisil hüvitamine; 8) võrgulepingu alusel esitatava arve hilinemise või võrguettevõtjast või elektrimüüjast tuleneval põhjusel ebatäpse arve esitamise ja ettemakse korral andmed selle kohta, kuidas korraldatakse tarbijale raha tagastamine, tasaarveldamine, hüvitise maksmine või muul viisil hüvitamine; 9) lepingu alusel makstava tasu vähemalt kaks erinevat tasumisviisi; 10) teave kaebuste käsitlemise kohta; 11) võrgulepingu puhul lepingu tähtaeg. Lepingutingimuste tüüptingimustes kajastamise sisu ja ulatus on võrguettevõtja pädevuses ning seaduses nõutavad andmed ja teave võivad olla kas kliendi võrgulepingus või selle juurde kuuluvates tüüptingimustes. Lepingutingimuste tüüptingimustes kajastamine annab kliendile kindluse, et võrguettevõtja kohtleb sarnaseid kliente võrdselt. Alljärgnevalt annab Konkurentsiamet hinnangu ELTS § 87 lõike 1 nõuete täitmisele kooskõlastamiseks esitatud tüüptingimustes. 1. Tüüptingimuste punktis 1.1 on toodud võrguettevõtja nimi, äriregistrikood, aadress ja e-posti aadress. 2. Võrgulepingu alusel osutatavate teenuste kirjeldus on toodud tüüptingimuste peatükis 3.  3 (5) 3. Võrgulepingu alusel osutatavate teenuste kvaliteedi põhinäitajad on toodud tüüptingimuste punktis 4. 4. Osutatavate hooldusteenuste kirjeldus on tüüptingimuste punktides 5.1, 5.2 ja 5.4. 5. Lepingu alusel makstavate tasude kohta asjakohase teabe saamise viis on toodud tüüptingimuste peatükkides 6 ja 11. 6. Lepingu ja selle alusel osutatavate teenuste tingimuste muutmise ja lepingu ülesütlemise tingimused, sealhulgas lepingu tasuta ülesütlemise tingimused on toodud tüüptingimuste peatükkides 13 ja 14. 7. Teave kui võrgulepingu alusel osutatavate teenuste kvaliteet ei ole lepingutingimustega kooskõlas, siis andmed selle kohta, kuidas korraldatakse tarbijale raha tagastamine või hüvitise maksmine või muul viisil hüvitamine on toodud tüüptingimuste punktides 4.1 ja 4.2. 8. Võrgulepingu alusel esitatava arve hilinemise või võrguettevõtjast või elektrimüüjast tuleneval põhjusel ebatäpse arve esitamise ja ettemakse korral andmed selle kohta, kuidas korraldatakse tarbijale raha tagastamine, tasaarveldamine, hüvitise maksmine või muul viisil hüvitamine on toodud tüüptingimuste peatükis 11. 9. Lepingu alusel makstava tasu vähemalt kaks erinevat tasumisviisi pole tüüptingimustes kajastatud. Võrguettevõtja soovib seda nõudmist kliendiga kokku leppida sõlmitavas võrgulepingus. 10. Teave kaebuste käsitlemise kohta on toodud tüüptingimuste peatükis 16. 11. Lepingu tähtaeg on toodud tüüptingimuste peatükis 13. Tüüptingimuste läbivaatamisel tekkisid küsimused punkti 6.6 sisu osas. See seisnes selles, et taotluses sedastati, et kui mõõdetud kasutusvõimsus elektrienergia tarbimisel ja/või võrku andmisel ületab lepingulist võrguühenduse vastavasuunalist läbilaskevõimet, maksab klient võrguühenduse läbilaskevõime ületamise eest ületatud osa eest 5-kordset (viiekordset) hinnakirjas toodud kasutusvõimsuse tasu. Konkurentsiamet soovis täiendavaid selgitusi võrguühenduse läbilaskevõime ületamisel ületatud osa eest 5-kordse tasu osas. Samuti tegi amet ettepaneku kaaluda tasu vähendamiseks 3-kordsele kasutusvõimsuse tasule sarnaselt nagu on Elektrilevi OÜ tüüptingimustes. Loo Elekter AS selgitas, et kolmekordse kuutasu tingimus on Elektrilevi OÜ madalpinge kuni 63A tüüptingimustes. Elektrilevi OÜ tüüptingimustes üle 63A ja keskpingel tüüptingimustes kasutatakse viiekordset kasutusvõimsuse tasu. Loo Elekter AS võrgulepingu tüüptingimuste punkti 6.6 mõju on piiratud, sest võrguühenduse kasutusvõimsuse tasu on rakendatav ettevõtja poolt keskpingel 10 kV (paketid M7 ja M8) kasutajatele (mh kui võrrelda Elektrilevi OÜ tingimustega, siis tuleb võrrelda tingimusi keskpingel). Ettevõtja juhtis tähelepanu asjaolule, et nende võrguühenduse kasutusvõimsuse tasu on väiksem kui Elektrilevi OÜ madalpinge kuutasu, mistõttu ka preventiivne mõju rikkumise vältimiseks oleks väiksem. Seetõttu soovis ettevõtja jääda esialgse taotluse juurde. Analüüsinud esitatud seisukohti ja põhjendusi jõudis Konkurentsiamet järeldusele, et taotlusega soovitud kasutusvõimsuse ületanud osale viiekordne hinnakirjas toodud kasutusvõimsuse tasu  4 (5) rakendamine on põhjendatud. Sellisel juhul on tagatud ka keskpingel (10 kV), et mõõdetud kasutusvõimsus elektrienergia tarbimisel ja/või võrku andmisel ei ületaks lepingulist võrguühenduse vastavasuunalist läbilaskevõimet. Tervikuna leidis Konkurentsiamet, et kooskõlastamiseks esitatud võrguteenuse osutamise tüüptingimuste sisu vastab võrguettevõtja ja võrguteenuste kasutaja õiguste ja kohustuste tasakaalule ega kahjusta teist poolt ebamõistlikult VÕS-i tähenduses. 5. Kokkuvõte ELTS § 73 lg 2 kohaselt ei kooskõlasta Konkurentsiamet võrguteenuste osutamise tüüptingimusi, kui nende sisu ei vasta võrgutasude kooskõlastamise aluseks olnud võrguettevõtja ja võrguteenuste kasutaja õiguste ja kohustuste tasakaalule või kui tüüptingimus kahjustab teist poolt ebamõistlikult VÕS-i tähenduses. VÕS § 37 lg 3 sätestab, et lepingu osaks ei loeta tüüptingimust, mille sisu, väljendusviis või esituslaad on niivõrd ebatavaline või arusaamatu, et teine lepingupool ei võinud selle tingimuse olemasolu lepingus mõistlikkuse põhimõttest lähtudes oodata või seda tingimust olulise pingutuseta mõista. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. VÕS § 42 lg 2 sätestab, et tüüptingimust ei loeta ebamõistlikult kahjustavaks, kui see puudutab lepingu põhilist eset või hinna ja üleantu väärtuse suhet või kui tingimuse sisu tugineb õigusaktil, millest ei saa lepingupoolte kokkuleppel kõrvale kalduda. Konkurentsiamet on läbi töötanud Loo Elekter AS poolt kooskõlastamiseks esitatud võrguteenuse osutamise tüüptingimused, võttes arvesse nende kohta menetluse käigus esitatud seisukohtasid ja selgitusi. Ameti hinnangul vastavad Loo Elekter AS võrguteenuse osutamise tüüptingimused ELTS § 73 lg-s 2 sätestatud nõuetele ning võrguettevõtja ja teenuse kasutaja õiguste ja kohustuste tasakaalule. Kooskõlastamiseks esitatud tüüptingimused ei ole vastuolus VÕS § 37 lg-s 3 ja § 42 lg-tes 1-2 sätestatuga. Tüüptingimustes ei kalduta kõrvale seaduses sätestatud olulistest põhimõtetest ning need ei ole vastuolus ELTS-s toodud alustega. Eeltoodu alusel ning juhindudes ELTS § 73 lõigetest 1-2, § 93 lõike 6 punktist 6, VÕS § 37 lõikest 3, § 42 lõigetest 1-2 otsustan: kooskõlastada Loo Elekter AS poolt 18.11.2024 esitatud võrguteenuse osutamise tüüptingimused vastavalt otsuse lisale.  5 (5) Käesoleva otsusega mittenõustumisel on õigus otsuse või selle osa tühistamiseks esitada 30 päeva jooksul alates käesoleva otsuse teatavaks tegemisest vaie Konkurentsiametile või kaebus Tallinna Halduskohtule. (allkirjastatud digitaalselt) Külli Haab regulatsiooniteenistuse juhataja – peadirektori asetäitja Lisa: „Loo Elekter AS võrgulepingu tüüptingimused.pdf“