Väljaminev kiri

Pr Ülle Madise Õiguskantsler Teie 19.12.2023 nr 7-7/231785/2306488 Õiguskantsleri Kantselei Kohtu 8 Meie 29.01.2024 nr 7-16/2023-760-2 15193 Tallinn E-post: [email protected] Vastus selgitustaotlusele elektrikatkestused ja võrguteenuse toimepidevus Elektrilevi OÜ jaotusvõrgus Lugupeetud Ülle Madise 19.12.2023 pöördusite Kliimaministeeriumi, Konkurentsiameti ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poole seoses asjaoluga, et jaotusvõrguettevõtja Elektrilevi OÜ teeninduspiirkonnas on viimasel ajal olnud palju elektrivarustuse katkestusi, mis on põhjustatud riketest elektrivõrgus ja mille kõrvaldamine võtab aega. Samuti on kurdetud, et võrguettevõtja ei anna piisavalt teavet rikete kestuse, põhjuste ega nende kõrvaldamise eeldatava aja kohta. Inimesed pole rahul kliendisuhtluse kvaliteediga: infotelefonile helistamisel satutakse pikka ootejärjekorda, infotelefonilt ei saa teavet ning teabe jagamiseks loodud infosüsteem Maru ei toimi õigesti, näiteks kuvatakse seal rikete teated sageli vale kuupäevaga. Inimeste pahameel on õigustatud. Elektrienergia ja selle katkematu kasutamise võimalus on seotud mitmete põhiõigustega. Erinevatele elektrivaldkondade õigusaktidest tulenevatele jaotusvõrguettevõtja ning Konkurentsiameti kohustustele ja pädevustele viidates soovite ametilt vastust küsimustele, millele vastame järgnevalt: 1) Kas Elektrilevi OÜ täidab talle õigusaktidega pandud ülesandeid nõuetekohaselt? 2) Kas Elektrilevi OÜ on võimeline täitma võrgu korrashoiu ja arendamise kohustust? Kas võrguettevõtjal on oma ülesannete täitmiseks vajalikud ressursid: inimesed, raha ja tehnilised vahendid, nagu näeb ette ELTS § 18 lõige 5? Kui ei ole, siis milliseid abinõusid Konkurentsiamet rakendab olukorra parandamiseks? Konkurentsiamet tuvastas 2023.a oktoobrikuus Elektrilevi OÜ suhtes algatatud järelevalvemenetluse tulemusena, et ettevõtja ei ole talle õigusaktidega pandud ülesandeid täitnud nõuetekohaselt. Läbiviidud järelevalvemenetluse käigus leiti mitmeid puudusi võrguühenduse katkestamise likvideerimise protsessis ja kriisijuhtimises. Samuti tuvastati, et Elektrilevi OÜ juhtimiskeskuses on ressursipuudus ning lisaks puudub piisav võimekus automaatselt tuvastada rikkeid peamiselt madalpingevõrgus ning väikeses osas keskpingevõrgus. Seetõttu on elektrikatkestuse algusaja määramine ebatäpne ning sellest tulenevalt võib tarbija võrgutasu vähendamise suurus teatud juhtudel tegelikkusest väiksem olla. Menetluse käigus leidis kinnitust, et kuigi Elektrilevi OÜ on astunud vajalikke samme katkestuste likvideerimise poole ja on kriisijuhtimise protsesse parandanud võrreldes 2022. Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 / [email protected] / Registrikood 70000303 aasta detsembriga, mil toimusid võrguühenduse ulatuslikud katkestused Saare maakonnas, on jätkuvalt kriisisituatsioonide lahendamise kitsaskohtadeks kriisiolukorra meetmete raamistiku puudumine raamlepingutes, mille tõttu on rikkemeeskondande operatiivsem kaasamine vahel keerulisem. 22.12.2023 tegi Konkurentsiamet Elektrilevi OÜ-le tuvastatud puudustest lähtudes ettekirjutuse, mille ärisaladuseta versioon on kättesaadav Konkurentsiameti dokumendiregistris https://adr.rik.ee/ka/dokument/14985580 Ettekirjutusega kohustas Konkurentsiamet Elektrilevi OÜ-d: 1. Töötama viivitamatult välja tegevuskava rikete likvideerimise töid teostavate meeskondade ning juhtimiskeskuse ressursipuuduse leevendamiseks ning esitama selle Konkurentsiametile hiljemalt 01.02.2024. 2. Informeerima viivitamatult Elektrilevi OÜ võrgu elektritarbijaid, et Elektrilevi OÜ-l puudub võimekus madalpingerikkeid (osaliselt ka keskpingerikkeid) automaatselt tuvastada ja sellest, et eeltoodud rikete puhul toimub katkestuse alguse fikseerimine ja katkestuse kõrvaldamise aja arvestamine alates hetkest, kui Elektrilevi OÜ on sellest teada saanud. 3. Kriitiliselt üle vaatama hiljemalt 15.01.2024 tarbijate hulga, kellel katkestuste tõttu vähendatakse võrgutasusid, võttes arvesse Harju maakonnas perioodil 07.10-08.10.2023 ja 07.10.2023 kogu Lääne maakonnas toimunud võrguühenduse katkestusi ning vastavalt sellele vähendama võrgutasusid. 4. Töötama välja tegevuskava kriisiolukorras võrgukatkestuste likvideerimistöid teostatavate ettevõtete meeskondade paremaks ja operatiivsemaks kaasamiseks piirkondade üleselt ning esitama selle Konkurentsiametile hiljemalt 01.02.2024. 5. Töötama välja tegevuskava kõikide hooldusvajadusega liinikoridoride hooldustööde teostamiseks ning esitama selle Konkurentsiametile hiljemalt 01.02.2024. Konkurentsiamet on seisukohal, et Elektrilevi OÜ jaoks ei esine takistusi ettekirjutuse täitmiseks. Ka on tema käsutuses piisavad ressursid seadusest tulenevate nõuete täitmiseks. Konkurentsiamet kontrollib ettekirjutuse täitmist ning vajadusel tagab selle sunniraha rakendamisega. 3) Kas Konkurentsiamet järgib talle seadusega pandud ülesannete täitmisel seda, et võrguettevõtja oleks võimeline tagama võrgu toimepidevuse ja täitma ka võrgu arendamise kohustust? 4) Kas võrgutasu on piisav selleks, et võrguettevõtja saaks teha vajalikke korrashoiutöid ja võrku arendada selleks, et tagada varustuskindlus ja täita toimepidevuse nõudeid? Elektrituru õigusaktidest tulenevalt on võrgu toimepidevuse tagamise ja võrgu arendamise kohustuse puhul võrguettevõtja jaoks tegemist kõige olulisemate kohustustega, mida ta peab oma tegevuses täitma ning tavapärases olukorras siinkohal Konkurentsiameti järelevalveks vajadus puudub. Samas, kuna võrguettevõtja võrgu toimepidevuse tagamine ja arenduskohtus on seotud ameti poolt kooskõlastatavate võrgutasudega, siis Konkurentsiamet sellega oma tegevuses arvestab. Elektrilevi OÜ hetkel kehtivad võrgutasud sisaldavad võrgu korrashoiuks ja arenduseks vajalikke ja põhjendatud kulusid ning investeeringuid vastavalt võrguettevõtja 2021. aastal taotletud mahtudele. Aastal 2024 võib ameti hinnangul Elektrilevi OÜ-le kooskõlastatud võrgutasu vajada korrigeerimist ning täpne suurus selgitatakse välja koos võrguettevõtjaga. 5) Kas jaotusvõrku on seni arendatud rahuldavas tempos? Kui leiate, et seda ei ole tehtud, siis mida peate peamiseks takistuseks? Jaotusvõrgu arendusega on esinenud probleeme, mida kinnitab ka Konkurentsiameti poolt 2 (3) 2022. aastal läbiviidud järelevalvemenetlus seoses Elektrilevi OÜ tegevusega võrguteenuse osutamisest keeldumisega Hiiumaal. Nimetatud aruanne on kättesaadav ameti veebilehel.1 Peamiseks takistuseks liitumisel on täiendavate tootmisvõimsuste puudus, pingeprobleemid ning võrguteenuse osutamiseks vajaliku edastamisvõimsuse puudumine. 2023. aasta oktoobri- ja detsembrikuus asetleidnud katkestusi põhjustasid peamiselt elektriliinidele kukkunud puud. Elektrilevi OÜ-l on kohustus arendada võrku oma teeninduspiirkonnas viisil, et tagada võrguteenus nii tarbijatele, tootjatele jt võrgukasutajatele ning sealjuures ka ühendada võrguga oma teeninduspiirkonnas asuva turuosalise nõuetekohane elektripaigaldis. Seega on oluline, lisaks tarbimissuunalisele prognoosile ja rikkestatistikale, et võrku arendades võetakse arvesse ka hajatootmise kasvuprognoosi ning võrgu paindlikkuse, sh tarbimise juhtimise olemasolu ja kasutatavuse võimekust. Samuti seda, et jaotusvõrgu ilmastikukindlamaks muutmisel tõstetaks võrgu töökindlust. Lugupidamisega /digitaalselt allkirjastatud/ Külli Haab Regulatsiooniteenistuse juhataja-peadirektori asetäitja Marilin Tilkson 667 2576 Marek Piiroja 667 2541 [email protected] [email protected] 1 Kättesaadav:https://www.konkurentsiamet.ee/sites/default/files/news- files/hiiumaa_jarelevalvemenetluse_aruanne_projekt_ak_eemaldatud.pdf 3 (3)  Pr Ülle Madise Teie 19.12.2023 nr 7-7/231785/2306488 Õiguskantsleri Kantselei Meie 06.02.2024 nr 21-3/23/5996-2 Vastuskiri õiguskantsleri päringule seoses elektrikatkestustega Austatud õiguskantsler Pöördusite Kliimaministeeriumi poole saamaks selgitusi viimasel ajal Elektrilevi OÜ teeninduspiirkonnas esinenud elektrikatkestuste kohta. Vastuseks Teie küsimustele selgitame all järgnevat: 1. Kas ja kuidas täidab Kliimaministeerium talle hädaolukorra seadusega pandud kohustusi elektrivarustuse toimepidevuse tagamiseks: kas on tehtud või tehakse järelevalvet, nagu on ette nähtud hädaolukorra seaduse § 37 lõike 1 punktis 3? Hädaolukorra seaduse § 37 lõike 1 punkti 3 kohaselt peab elutähtsat teenust korraldav asutus (antud juhul Kliimaministeerium) tegema järelevalvet elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamise, sealhulgas elutähtsa teenuse katkestusi ennetavate meetmete rakendamise üle. Oleme järelevalvet Elektrilevi OÜ kui elutähtsa teenuse osutaja üle teinud läbi elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani kinnitamise protsessi, mille raames hindame ka planeeritud katkestusi ennetavaid meetmeid ja nende rakendamist. Siinkohal on oluline rõhutada, et elektrivaldkonnas ei ole teenuse kvaliteet ja toimepidevuse tagamine reguleeritud ainuüksi hädaolukorra seadusega, vaid põhjalikumalt on seda tehtud hoopiski elektrituruseaduses ja selle alusel antud õigusaktides, näiteks majandus- ja kommunikatsiooniministri 6. aprilli 2004. a määruses nr 42 „Võrguteenuste kvaliteedinõuded ja võrgutasude vähendamise tingimused kvaliteedinõuete rikkumise korral“ (edaspidi kvaliteedinõuete ja võrgutasude määrus), ning nende nõuete täitmise üle teeb omakorda järelevalvet Konkurentsiamet. Vältimaks paralleelsüsteemide loomist oleme sidunud hädaolukorra seaduse alusel antud elektrivaldkonna elutähtsa teenuse toimepidevuse nõuded 1 eelpool nimetatud võrguteenuse kvaliteedinõuetega. Seega sisuliselt teeb Konkurentsiamet järelevalvet ka hädaolukorra seaduse alusel pandud elektri toimepidevuse nõuete täitmise üle. Siiski ei ole hetkel Konkurentsiameti kaasamine piisavalt selge näiteks elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüside ja plaanide kinnitamise protsessi, mistõttu oleme Riigikantseleile teinud kooskõlastamisele esitatud hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse 1 majandus- ja taristuministri 28. juuni 2018. a määrus nr 37 „Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded elektriga varustamisel“ Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/ Registrikood 70001231 eelnõu2 raames ettepaneku täiendada õigusruumi nii, et elektrivaldkonna elutähtsa teenuse osutatajate koostatavaid toimepidevuse riskianalüüse ja plaane tuleb esitada arvamuse avaldamiseks mh ka Konkurentsiametile. See võimaldab süsteemsemalt hinnata, kas Konkurentsiameti järelevalve käigus väljatulnud puudused on likvideeritud või mitte. 2. Kas jaotusvõrguettevõtja Elektrilevi OÜ võrguteenuse taastamise toimingud on korraldatud otstarbekalt? Elektrilevi OÜ lähtub võrguteenuse taastamisel majandus- ja taristuministri 28. juuni 2018. a määruses nr 37 „Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded elektriga varustamisel“ kehtestatud nõuetest, mis paneb paika nii teenuse katkestuse lubatud ajad kui ka teenuse taastamise korralduse. Teenuse katkestuste lubatud ajad on samad, mis on kehtestatud kvaliteedinõuete ja võrgutasude määruses, ning selle kohaselt tuleb jaotusvõrgus rikkest põhjustatud katkestus kõrvaldada: 1) 12 tunni jooksul ajavahemikus 1. aprillist kuni 30. septembrini ja 16 tunni jooksul ajavahemikus 1. oktoobrist kuni 31. märtsini; 2) 72 tunni jooksul, kui tarbimiskoha elektritoide on tagatud ühe 110 kV trafo või liini kaudu. Samuti toob nimetatud määrus välja, et erakorralise sündmuse korral, mille alla läheb ka liinide projekteerimisnorme ületav tuul või jäide, tuleb katkestus kõrvald ada 3 päeva jooksul alates sündmuse lõppemisest. Seejuures võib riketest põhjustatud katkestuste kestus jaotusvõrgu ühe tarbimiskoha kohta olla kuni 50 tundi aastas või kuni 100 tundi aastas, kui jaotusvõrgu tarbimiskoha elektritoide on tagatud ühe 110 kV trafo või liini kaudu. Katkestuste aegade ületamisel tuleb Elektrilevi OÜ-l tekitatud ebamugavuste/kahjude eest vähendada ka tarbija makstavat võrgutasu. Lisaks tuleb võimalusel võrguteenus esmajärjekorras taastada nendel objektidel, kus teenuse katkestustega kaasneb vahetu oht inimelule, ning teisena objektidel, mis tagavad elutähtsa teenuse või on seotud riigikaitse tagamiseks vajalike objektide toimepidevusega. Täpsemad taastamise toimingud, mis võtavad arvesse nii lubatud katkestuste aegu kui ka taastamise prioriteete, on Elektrilevi OÜ lahti kirjeldanud oma elutähtsa teenuse toimepidevuse plaanis. Arvestades olemasolevaid ressursse ja võimekusi on senised taastamise toimingud olnud piisavad ja seetõttu sai nimetatud plaan ka 2022. aastal vastutava ministeeriumi3 poolt kinnitatud. Samas tõestasid eelmise aasta lõpus ligi kuu aega väldanud keerulised ilmastikuolud ja sellega kaasnenud ulatuslikud elektrikatkestused, et pikale venivate olukordade puhul jääb Elektrilevi OÜ ja tema partnerite ressurssi siiski väheks, sh reageerivad meeskonnad väsivad. Seega tuleb Elektrilevi OÜ-l käesoleval aastal oma elutähtsa teenuse toimepidevuse plaani uuendamise käigus saadud õpitunnid arvesse võtta ning uuendatud plaan esitada Kliimaministeeriumile ka kinnitamiseks. 3. Kas elutähtsa toimepidevuse nõuete seas võiks olla ka elektrikatkestustest teavitamise ja teabe tagamisele kvaliteedistandardi kehtestamine? Oleme saanud tarbijatelt tagasisidet, et kui nad oleksid teadnud, kui kaua katkestuse likvideerimine päriselt aega võtab, siis oleksid nad ise hakanud olukorda leevendama (nt rentinud generaatori, vajadusel peatanud ajutiselt mingeid tootmisprotsesse jne). Seega ei ole Elektrilevi OÜ teavitus olnud alati piisav, mistõttu kaalume elektrikatkestustest teavitamise ja teabe kvaliteedistandardi kehtestamist ka õigusruumis. Samas oleme valmis, et ulatuslikust elektrikatkestustest tekkinud hädaolukorra ajal ei pruugigi Elektrilevi OÜ-l jaguda piisavalt ressurssi iga üksiku tarbija teavitamiseks ning sellisel juhul on hädaolukorra lahendava asutusena Kliimaministeeriumil oluline roll vahendada läbi erinevate võrgustike teavet prioriteetsetele tarbijatele, sh kohalikele omavalitsustele, ja laiemalt 2 Leitav: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/5a01c794-3d71-4a25-ab71-ced635b417e3 3 Elektrilevi OÜ toimepidevuse riskianalüüs ja plaan on kinnitatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt, kes oli elektrivaldkonnas elutähtsa teenuse korraldavaks asutu seks kuni 30.06.2023. a. Alates 01.07.2023. a kinnitab Elektrilevi OÜ riskianalüüse ja plaane Kliimaministeerium. avalikkusele. Oleme põhjalikumalt teabevahetust ja avalikkuse teavitamise põhimõtteid ülevaatamas ka käesoleval aastal hädaolukorra lahendamise plaani uuendamise käigus. 4. Milliseid lahendusi näete ja rakendate elektri võrguteenuste toimepidevuse ja kvaliteedi parandamiseks? Nii kehtiv energiamajanduse arengukava (edaspidi ENMAK) 2030 kui ka planeeritav ENMAK 2035 seavad eesmärgiks, et aastaks 2030 peab katkestuse kestvust tarbimiskoha kohta olema mitte üle 90 minuti. Samuti peab aastaks 2030. aastaks olema 70% jaotusvõrgust kliimakindel. Elektrilevi OÜ andmetel oli 2023. aastal nende võrgus katkestuste kestvus tarbimiskoha kohta 371 minutit ning võrkude kliimakindlus on madalpingevõrgu puhul saavutatud 93% ulatuses, kuid keskpinge puhul on vastav määr kõigest 47%. Seejuures on Elektrilevi OÜ võrgus eluea ületanud vara 26%. Seega on Elektrilevi OÜ võrgu toimepidevuse ja kvaliteedi suurendamiseks vaja täiendavaid investeeringuid, et saavutada ENMAKis ettenähtud riiklike eesmärke. Lisaks täiendavatele investeeringutele võrku, tuleb Elektrilevi OÜ-l tõhustada ka liinikoridoride hooldust, millele juhtis omakorda tähelepanu Konkurentsiamet 22.12.2023 tehtud ettekirjutuses. Kõige eelneva mainitu saavutamiseks on Elektrilevi OÜ enda hinnangul vaja 10 aasta lõikes investeeringuid keskmiselt 116 - 166 miljonit eurot aastas. Viimase 5 aasta keskmine aastane investeering on olnud praegu 59 miljonit eurot. Alates eelmise aasta novembrist on toimunud tihedad kolmepoolsed arutelud Elektrilevi OÜ, Konkurentsiameti ja Kliimaministeeriumi vahel selgitamaks välja, kas praegune võrgutariifi lähenemine saab olla jätkusuutlik, et katta ka tuleviku investeeringu vajadusi või on vaja põhimõttelist muudatust võrgutariifi metoodikas ja sellega seotud õigusruumis. Lisaks võrgutariifist saadavatele investeeringute katteallikatele, eraldati eelmisel aastal riigi poolt Elektrilevi OÜ-le täiendavat rahastust võrgu kliimakindluse tõhustamiseks. Taaste- ja vastupidavusrahastu fondist eraldati 38 miljonit eurot taastuvenergia paremaks võrku liitmiseks ja kliimakindluse kasvuks ning täiendavat 15 miljonit eurot eraldati riigieelarvest otseselt võrkude kliimakindluse parandamiseks. Täiendavalt on kavas 2024. aastal üle vaadata ja täiendada kvaliteedinõuete ja võrgutasude määrust. Eesmärgiks on esimeses etapis ette võtta katkestuse lubatavad ajad ja tarbijate jaoks neid lühendada. Teise sammuna, aasta teises pooles, üle vaadata ka kompensatsioonimäärad, nende arvestamise põhimõtted ja suurused. 5. Kas Teie hinnangul on õigusaktides puudusi, mis takistavad võrguteenuse kvaliteeti ja toimepidevust parandamast? Meie hinnangul on õigusaktides kogu vajalik raamistik olemas, et tagada kvaliteetne ja toimepidev elektriga varustatus. Samas nagu eelpool vastustes viitasime, siis näeme praktikast tulenevalt vajadust teatuid sätteid selgemaks ja üheselt mõistetavamaks täpsustada nii hädaolukorra seaduses kui ka elektrituruseaduses ja nende alusel antud aktides. Arvestades, et Elektrilevi OÜ kuulub Eesti Energia AS kontserni, kelle omanikuks on 100% riik (Rahandusministeeriumi haldusalas), siis näeme lisaks õigusruumi muudatustele täiendava võimalusena parandada Elektrilevi OÜ võrguteenuse kvaliteeti ja toimepidevust läbi omaniku ootuste seadmise. Kliimaministeerium kui energeetika valdkonna poliitikakujundaja saab omakorda anda ka Rahandusministeeriumile selleks vajalikku sisendit. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristen Michal kliimaminister Kristel Siiman, 625 6489 [email protected]  Pr Ülle Madise Õiguskantsler Teie 15.10.2024 nr 7-4/241165/2405948 Õiguskantsleri Kantselei Kohtu 8 Meie 19.11.2024 nr 1-6/2024-068-3 15193 Tallinn E-post: [email protected] Konkurentsiameti vastus 15.10.2024 soovitustele Lugupeetud proua Ülle Madise Konkurentsiamet (amet) tänab 15.10.2024 kirja (edaspidi ka kiri) ja selles esitatud soovituste eest. Juhite tähelepanu olulistele küsimustele, sestap vaatame üle ameti juhendmaterjalid ja muud menetlusi puudutavad dokumendid, et konkreetses asjas saadud kogemusi praktika parandamisel ära kasutada. Siiski ei saa me kõikide soovitustega nõustuda, ning mitmeid küsimusi käsitleb Konkurentsiamet (amet) sõltumatu energiaturu regulaatorina teistmoodi. Kirjutate (kokkuvõtvalt), et Konkurentsiamet rikkus hea halduse tava, kui menetles Elektrilevi OÜ võrgutasu taotlust üle seadusega määratud menetlustähtaja. Kui saame Teie käsitlusest õigesti aru, siis tõlgendate ELTSi §-i 93 lg 7 regulatsiooni selliselt, et reguleeritud turgude hinnataotlus tuleb ära menetleda seaduses sätestatud maksimaalse tähtaja jooksul, so antud juhul 180 päeva jooksul. Ja seda vaatamata sellele, et seadus lubab ametil menetlemise tähtaega peatada. Amet sellise käsitlusega nõustuda ei saa. Selline nõue ei tulene seadusest, ka pole see kooskõlas senise praktikaga ei elektrituru ega ka muude reguleeritud turgude vaates. Mis aga olulisemgi veel, on sellise tõlgenduse puhul oht muuta amet sisutuks kummitempliks. Selgitame. Elektrilevi OÜ võrgutasu kooskõlastamise menetlus kestis ühtekokku 554 päeva, sellest nö „ameti käes“ oli menetlus vaid 159 päeva, ülejäänud 395 päeval ootas amet Elektrilevi OÜ poolt teabe esitamist. Seejuures sellest, et teabe esitamise ajaks menetlus peatub, teavitatakse alati ka ettevõtjat. Nii toimiti ka sel korral, so Elektrilevi OÜ-le on hästi teada, et ajal, mis ettevõtjal kulub teabe kogumiseks ja esitamisele, taotluse menetlusaeg ei jookse. ELTS § 93 lõige 8 sätestab selgelt ja üheselt, et nii menetlustähtaeg kui ka ELTS § 93 lõikes 7 väljatoodud 90 päevase menetlustähtaja kulgemine peatub ajaks, kuni Konkurentsiametile edastatakse tema poolt nõutud kooskõlastamistaotluse kohta otsuse tegemiseks vajalik teave. Kui seadusandja sooviks oleks olnud see, et taotlus tuleb igal juhul ära menetleda maksimaalse tähtaja jooksul, so 180 päeva jooksul, siis oleks seadusandja seda seaduses selgesõnaliselt öelnud ja näinud ametile ette selged alused taotluse tagasilükkamiseks või nn negatiivse otsuse tegemiseks juhul, kui otsust ei ole teabe puudumise tõttu võimalik teha. Selliseid aluseid tänases seaduses sõnaselgelt ei esine. Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 / [email protected] / Registrikood 70000303 Elektrilevi OÜ on energiaturu üks olulisemaid ettevõtjaid, nende kogemus tariifitaotluste esitamisel on pikaajaline, pole alust arvata, et ettevõtjal puuduvad teadmised või ressursid korrektsete tariifitaotluse esitamiseks. Kui ettevõtja esitab puuduliku informatsiooniga taotluse, siis kannab ettevõtja ise riski, et see pikendab taotluse menetlemist või et sellise taotluse alusel ei ole võimalik oodatud otsust teha. Vastupidine seisukoht ei saa olla õige juba sel põhjusel, et amet ei võta üle ega saa kanda ettevõtja hoolsuskohustust esitada korrektne tariifitaotlus või kohustust anda menetluses täiendavat informatsiooni. Kui menetlusaeg kulgeks edasi ka ajal, mil ettevõtjalt oodatakse täiendavat teavet, siis mis motiveerib ettevõtjat küsitud teabenõudele ebavajaliku viivituseta vastama? Sel juhul iga ratsionaalne ettevõtja venitaks teabe andmisega kuni tähtaja lõpuni. Sellist tõlgendust ei toeta ka asjaolu, et keeruliste menetluste puhul lihtsalt ei piisa seaduses sätestatud maksimaalsest tähtajast. Võtame näiteks maagaasiseaduse, kus on kirjas, et hinna kooskõlastamise menetlus viiakse menetluse pikendamise võimalusega (30+30 päeva) läbi 60 päeva jooksul. Kui need menetlustähtajad ajal, mil ettevõtja informatsiooni kogub ja esitab, ei peatu, pole keerulisemate menetluste läbiviimine koos õiguspärase tulemuse saavutamisega võimalik – seda nii vajamineva teabe saamist, konsultatsiooni läbiviimist kui ka ärakuulamise kohustuste täitmist silmas pidades. Soovitate eelistada menetluse kiirust õiglasele hinnale. Märgite kirjas, et otsuse edasilükkamine võib olla halvem kui risk teha ebatäiuslik otsus ettenähtud aja jooksul. Selline lähenemine eelistaks ebaõiglaselt ettevõtjat ja ei arvesta monopoolse ettevõtja tarbijate õigusega. Esmalt märgime, et Elektrilevi OÜ turgu valitsev ettevõtja ja seega kannab erilist kohustust oma olukorda mitte ära kasutada läbi otsese või kaudse ebaõiglase hinnakujunduse. Võrgutasudel – eriti juhul, kui suurima turuosaga võrguettevõtja võrgutasu tõstetakse järsult – on suur sotsiaal-majanduslik mõju. Menetluse läbiviimise kiirusele lisaks tuleb arvestada ka sellega, et enne võrgutasude kooskõlastamist või kooskõlastamata jätmist selgitatakse välja kõik olulise tähendusega asjaolud. Võrguteenuse kasutajad ei pea maksma põhjendamatute võrguettevõtja kulude eest, sestap kui kaalukausil on kiirus ja õiglane hind, siis lähtub amet tarbija huvidest. Sobilik on rõhutada, et elektri võrgutasu muutus mõjutab oluliselt kõiki Eesti elanikke ja tervet majanduskeskkonda, arvestades et elektrienergia (sh võrgutasude) osakaal eluaseme energia (elekter, soojus ja küte) tarbimise kuludest on üle 40%. Elektrilevi OÜ 03.11.2023 esitatud taotluse oluliste muudatusega sooviti võrgutasude tõusuks 9,3%. Amet kooskõlastas 28.06.2024 otsusega võrgutasude tõusu 7,1%. Näiteks selline 2% taotluses soovitud ja tegelikult põhjendatuks osutunud hinnaerinevuse mõju on üle kuue miljoni euro, mis on tarbija vaatest oluline rahasumma. Teiseks, ei ELTS ega HMS ei näe ette võimalust teha ebatäiuslikku otsust. HMS § 54 järgi on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, on proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Nendest põhimõtetest on amet oma tegevuses haldusaktide andmisel lähtunud. Ebatäiusliku otsuse tegemine eelviidatud põhimõtetega kooskõlas ei ole. Ka püüab amet hoiduda praktikast, kus menetluses vajamineva teabe saamiseks jäetakse menetlustähtaeg peatamata, tehakse negatiivne otsus ning seejärel kohustatakse ettevõtjat uuesti mõne aja pärast võrgutasu taotlust esitama. Sellise praktika puhul on tegemist mõlemat osapoolt väga koormava tegevusega. Soovitate sarnaste juhtumite puhul tariifi kooskõlastuse andmisest põhjendatult keelduda. Kooskõlastuse andmisest keeldumine on paraku vaid teoreetiline õigus, mille õiguslik alus on ameti hinnangul selgelt puudulik. Küll nõustume igati soovitusega, et kui ettevõtja muudab oma taotlust selliselt, et tegemist on sisuliselt uue taotlusega, siis tuleb sellist asja käsitleda varasemast taotlusest loobumisena ja uue taotluse esitamisena. Elektrilevi OÜ muutis 22.12.2022 esitatud taotlust eelviidatud 554 päeva jooksul kaks korda. Sisuliselt esitas Elektrilevi OÜ 03.11.2023 uue taotluse ja 17.05.2024 omakorda eelmisega võrreldes uue taotluse. Mööname, et õigusselguse mõttes oleks olnud õigem, kui varasemate taotlustest loobumine või nende alusel otsuste tegemisest keeldumine oleks olnud kohaselt vormistatud. 2 (3) Annate ka soovituse sarnastel juhtudel kooskõlastusega määrata kõrvaltingimusi, millega kohustatakse ettevõtjat mõne aja pärast uut võrgutasu taotlust esitama. Mõlemas küsimuses märgime, et oleme neid praktikas seni suhteliselt vähe rakendanud, sest see on kokkuvõttes ettevõtjatele koormavam, kui kohe algses menetluses õiglase kulutaseme leidmine. Kirjutate, et ametil on õigus kehtestada ise ajutine võrgutasu elektrituruseaduse alusel (ELTS § 93 lõige 9). Mööname, et selline õigus on ametile seadusega antud, aga ka sellise otsuse tegemiseks on vajalik informatsioon, mida valdab eelkõige ettevõtja ja mille tegemiseks on vaja teavet. Elutähtsa teenuse osutajana peab elektrivõrguettevõtja pingutama selle nimel, et osutada võrguteenust muuhulgas võimalikult väheste rikkeliste katkestustega, ning et nõuetekohane korrashoid ja võrgu arendamine oleks suunatud elektrikatkestuste ärahoidmisele või nende kiirele kõrvaldamisele. Amet on Elektrilevi OÜ osas läbi viinud mitmel korral järelevalvemenetluse, mis on puudutanud tema võrgus olevaid ulatuslikke elektrikatkestusi. Viimati läbi viidud järelevalvemenetluste kokkuvõttena saab amet öelda, et elektrikatkestused ei ole niivõrd tingitud sellest, et Elektrilevi OÜ-l ei oleks piisavalt rahalisi vahendeid, et investeerida või katkestustega tegeleda, vaid võrguettevõtjal on olnud endal puudulik operatiivjuhtimine katkestuste ajal ja ettevõtja otsused on tekitanud liinikoridoride hooldamises puudujäägi. Need omakorda on põhjustanud pikemad elektrikatkestused Elektrilevi OÜ võrgus aastatel 2022 ja 2023 (Konkurentsiameti 29.01.2024 kiri, Lisa 1). Seejuures on Elektrilevi OÜ lisaks võrgutasule saanud olulises osas investeeringute tegemiseks ka riigipoolset tuge. Näiteks Kliimaministeeriumi 06.02.2024 kirjas (Lisa 2) märgitakse, et lisaks võrgutariifist saadavatele investeeringute katteallikatele, eraldati eelmisel aastal (so aastal 2023) riigi poolt Elektrilevi OÜ-le täiendavat rahastust võrgu kliimakindluse tõhustamiseks. Taaste- ja vastupidavusrahastu fondist eraldati 38 miljonit eurot taastuvenergia paremaks võrku liitmiseks ja kliimakindluse kasvuks ning täiendavat 15 miljonit eurot eraldati riigieelarvest otseselt võrkude kliimakindluse parandamiseks. Kohtupraktika on üheselt selge selles, et turgu valitseva ettevõtja tarbijatelt ei ole õiglane nõuda ebaefektiivse majandamisega kaasnevate lisakulude kandmist (vt nt riigikohtu lahend 3-3-1-66-02). Juba eelnevast tulenevalt on vajalik, et ameti poolt teostatav tariifi kontroll on piisavalt põhjalik, et selle tulemusena kehtiks tarbijatele õiglane hind. Seda just seetõttu, et tarbijatel puudub võimalus alternatiivse teenuse osutaja valimiseks . Kokkuvõtvalt täname veelkord soovituste eest. Suur osa nendest on juba kooskõlas meie tänase praktikaga. Mis puudutab menetlustähtaegade arvutamist, siis selles osas lähtub amet seadusest ja senisest praktikast. Lugupidamisega /digitaalselt allkirjastatud/ Evelin Pärn-Lee Peadirektor Lisa 1. Konkurentsiameti 29.01.2024 kiri; 2. Kliimaministeeriumi 06.02.2024 kiri. Marek Piiroja 667 2541 [email protected] 3 (3)