Sissetulev kiri

Saatja: "Kristjan Kaldmaa" <[email protected]> Saaja: [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], "Eesti Roheline Liikumine" <[email protected]>, [email protected], [email protected], [email protected], "Mihkel Annus" <[email protected]>, "Eesti Teadusagentuur", [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], "Konkurentsiamet", [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected] Teema: Saartalitluse eelnõu arvamuse avaldamiseks Kuupäev: 2024-11-01 13:16 Tere Saadame arvamuse avaldamiseks elektrituruseaduse eelnõu kavandi, mis käsitleb varustuskindluse tagamist. Eelnõuga soovime luua põhimõtted, läbi mille tagatakse saartalitluses tootmisvõimsuste kättesaadavus. Tegemist on varustuskindluse meetmega, mille raames makstakse tootmisvõimsuste pakkujatele nende valmisoleku eest hiljemalt alates 2026. aastast, et tagada Eesti territooriumil kuni 1000 MW ulatuses tootmisvõimsusi. Antud maht on süsteemihalduri Elering AS-i hinnangul vajalik Eesti elektrisüsteemi iseseisva toimimise tagamiseks. Selleks, et hoida jätkuvalt üleval süsteemi stabiilsuse jaoks vajalikus mahus tootmisvõimsusi, ning tagada Eesti elektrisüsteemi saartalitluse olukorras toimepidevus, on vaja luua saartalitluse reserv. Saartalitluses tootmisvõimsuse kättesaadavuse teenuse eesmärk on tagada elektrisüsteemi saartalitluse ajal elektritootmisvõimsuste kättesaadavus tipukoormuse katmiseks ja Eesti elektrisüsteemi stabiilne töö. Tegemist on lahendusega, mis täiendab tänaseid varustuskindluse meetmeid. Saartalitluse puhul on tegemist raskendatud elektrisüsteemi toimimise olukorraga, kus ollakse isoleeritud teistest elektrisüsteemidest. Arvestades geopoliitilist olukorda ja hübriidohte, on oluline tagada Eestile võimekus iseseisvalt hakkama saada ka kõige keerukamates olukordades. Eriti oluline on see võimekus peale sünkroniseerimist Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga, mis leiab aset järgmise aasta 8. veebruaril. Kui siiani on Eesti elektrisüsteem olnud sünkroonalaga seotud kuue 330 kV elektriühendusega, siis pärast desünkroniseerimist jääb neid alles kolm. Seda arvesse võttes peab elektrisüsteemi tehniline võimekus saartalitluse olukorraga toimetulekuks olema varasemast suurem. Saartalitluses tootmisvõimsuste kättesaadavuse teenuse hankimise puhul loob Elering AS hankimise põhimõtted koos tehnilise kirjeldusega, mis omakorda konsulteeritakse turuosalistega järgmisel aastal, arvatavasti mai-juuni jooksul. Tegemist on tehnoloogianeutraalse meetmega, ehk kõik võivad sinna pakkuda enda võimsust. Valmisoleku puhul peab arvestama, et ettevõtetel tuleb tagada 10 päevane võimekus aastas seda teenust pakkuda. Meetme raames hangitavad võimsused peavad olema valmis pakkuma oma valmisolekut 2026. aasta algusest. Tegemist on lühiajalise meetmega ning saartalitluses kättesaadavuse teenust hangitakse hiljemalt alates 2026. aasta algusest kuni vajaduse ära langemiseni, mis saab juhtuda tulevikus kas teist tüüpi reservvõimsuse mehhanismi loomisel, näiteks strateegilise reservi või turuülese võimsusmehhanismi rakendamisel. Samuti saab see juhtuda, kui turule tekivad muude instrumentidega (kas turu vastu või sagedusreservide hanke vastu) piisavalt juhitavaid võimsusi. Palun saata enda kommentaarid ja ettepanekud eelnõu kavandile hiljemalt 8. novembril aadressile [email protected] <mailto:[email protected]> . Lugupidamisega, Kristjan Kaldmaa Varustuskindluse nõunik Energeetika osakond Kliimaministeerium Mob: +372 5885 1135 <mailto:[email protected]> [email protected] | <http://www.kliimaministeerium.ee/> www.kliimaministeerium.ee | Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn EELNÕU 31.10.2024 Elektrituruseaduse muutmise seadus Elektrituruseaduse muutmine Elektrituruseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 39 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses: “11) tagab elektrisüsteemi saartalitluseks vajaliku elektritootmisvõimsuse kättesaadavuse vastavalt käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusakti nõuetele;”; 2) paragrahvi 42 lõiget 3 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses: “8) elektrisüsteemi saartalitlusvõime tagamise tehnilised nõuded ja hankimise periood.”; 3) seadust täiendatakse §-dega 425–426 järgmises sõnastuses: „§ 425. Saartalitluses tootmisvõimsuse kättesaadavuse teenuse tagamine (1) Süsteemihaldur tagab vajadusel käesoleva seaduse § 39 lõike 1 punktis 11 nimetatud kohustuse täitmise saartalitluses tootmisvõimsuse kättesaadavuse teenuse hankimise teel. Kui süsteemihalduri hinnangul tekib oht, et saartalitluseks pole saadaval elektrisüsteemi toimimiseks piisavas mahus elektritootmisvõimsusi vastavalt käesoleva seaduse § 42 lõike 3 alusel kehtestatud määruse nõuetele, teavitab ta viivitamata valdkonna eest vastutavat ministrit ja Konkurentsiametit saartalitluses tootmisvõimsuse kättesaadavuse teenuse tagamise hankimise kavatsusest. Teavituses märgitakse ära, millisel ajaperioodil esineb probleeme tootmisvõimsuste kättesaadavusega, mis mahus tuleks nende kättesaadavust hankida ning mis on prognoositav ligikaudne kulu. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teenuse eesmärk on tagada Eesti elektrisüsteemi stabiilne töö ning elektrisüsteemi saartalitluse ajal elektritootmisvõimsuste kättesaadavus tipukoormuse katmiseks. (3) Süsteemihaldur hindab igal aastal Eesti saartalitluse võimekust ja vajadusel hangib puuduolevad tootmisvõimsused. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teenust ei rakendata samaaegselt käesoleva seaduse § 422 lõikes 1 nimetatud reservvõimsuse mehhanismi rakendamisega, juhul kui see on kavandatud strateegilise reservina vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 artikli 22 lõigetele 1-2. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teenuse hankimine viiakse läbi vastavalt käesoleva seaduse § 663 lõikes 3 nimetatud Konkurentsiameti kooskõlastatud teenuse hankimise põhimõtetele, mis peavad sisaldama: 1) saartalitluses tootmisvõimsuse kättesaadavuse teenuse tehnilist kirjeldust; 2) tootmisvõimsuse nõudluse arvutamise metoodikat. 3) hankelepingu tingimusi õiguskaitsevahendite osas juhul kui tootja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatut. (6) Tootja, kes osutab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teenust, peab eelnevalt hindama ja varuma nimetatud teenuse osutamise perioodiks vajalikus koguses kütust või muud vajalikku 1 tehnilist valmisolekut, ning tagama, et teenust osutataks tõhusalt, ohutult ja töökindlalt vastavalt käesoleva seaduse § 43 lõike 3 alusel kehtestatud määruse nõuetele. (7) Tootja käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teenuse hind peab olema kujundatud selliselt, et teenuse osutamiseks oleks järjepidevalt tagatud: 1) vajalike muutuv- ja tegevuskulude katmine; 2) keskkonnanõuete täitmine; 3) kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine; 4) põhjendatud tulukus ettevõtja investeeritud kapitalilt. § 426. Saartalitluses tootmisvõimsuse kättesaadavuse teenuse rahastamine (1) Käesoleva seaduse § 425 lõikes 1 nimetatud teenuse hankimise kulud kannavad tarbijad proportsionaalselt võrguteenuse tarbimise mahu ja otseliini kaudu tarbitud elektrienergia kogusega. (2) Süsteemihaldur avaldab oma veebilehel käesoleva seaduse § 425 lõike 3 alusel korraldatud hanke tulemused 30 päeva jooksul alates hanke võitjaga lepingu sõlmimisest ja seejärel senikaua, kuni süsteemihaldur teenust hangib. Süsteemihaldur koostab ja avaldab oma veebilehel iga aasta 1. detsembriks hinnangu selle kohta, kui suur on käesoleva seaduse § 425 lõikes 1 nimetatud teenuse hankimise kulu, tarbijatele osutatavate võrguteenuste maht ja otseliinide kaudu tarbitud elektrienergia kogus järgmisel kalendriaastal. Põhjendatud juhul on süsteemihalduril õigus muuta nimetatud hinnangut kaks korda aastas, hiljemalt 1. juuniks ja 1. detsembriks. (3) Süsteemihalduri nõudmisel esitavad jaotusvõrguettevõtja ja liinivaldaja mõistliku aja jooksul süsteemihaldurile hinnangu järgmisel kalendriaastal nende osutatavate võrguteenuste mahu ja otseliini kaudu tarbitava elektrienergia koguse kohta. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kulu hinnangu alusel määrab süsteemihaldur 1. detsembriks järgmise kalendriaasta teenuse hankimise kulu eurodes võrguteenuse ja otseliini kaudu tarbitud elektrienergia ühe kilovatt-tunni kohta, võttes kulu määramisel arvesse hinnangu koostamisele vahetult eelnenud 12 kuu jooksul teenuse hankimiseks üle- või alalaekunud summasid. Süsteemihaldur avaldab järgmise aasta kulu selle arvutamise aluseks olevate andmete ja arvutuskäiguga oma veebilehel. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kulu esitab võrguettevõtja tarbijale võrguteenuste eest ja liinivaldaja otseliini kaudu tarbitud elektrienergia eest esitataval arvel eraldi real saartalitluses tootmisvõimsuse kättesaadavuse rahastamise kulu. (6) Jaotusvõrguettevõtja ja liinivaldaja esitavad osutatud võrguteenuste mahu ja otseliini kaudu tarbitud elektrienergia koguse andmed süsteemihaldurile iga kuu viiendaks kuupäevaks. (7) Süsteemihaldur esitab käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud andmete alusel iga kuu seitsmendaks kuupäevaks võrguettevõtjale ja liinivaldajale käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud teenuse hankimise kulu arve, milles ettenähtud summa tasutakse süsteemihaldurile iga kuu 21. kuupäevaks, sõltumata sellest, kas tarbijad on neile esitatud arvete alusel teenuse hankimise kulu tasunud. (8) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud andmeid ettenähtud tähtpäevaks ei esitata, koostab süsteemihaldur arve lõikes 3 nimetatud jaotusvõrguettevõtja või liinivaldaja hinnangu alusel. Täpsete andmete selgumise järel teeb süsteemihaldur tasaarvelduse järgmise kuu arvel.“; 2 4) paragrahvi 663 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Sagedusega mitteseotud tugiteenuste toodete tehniliste tingimuste osas peab võrguettevõtja eelnevalt läbi viima avaliku konsultatsiooni, mille tulemused esitatakse Konkurentsiametile koos teenuse hankimise põhimõtetega. Konkurentsiamet võib jätta teenuse hankimise põhimõtted kooskõlastamata, kui need ei vasta võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõttele.“ 5) paragrahvi 93 lõiget 6 täiendatakse punktiga 92 järgmises sõnastuses: „92) kontrollib põhjendatud kahtluse korral käesoleva seaduse § 425 lõikes 7 nimetatud elektritootja saartalitluse tootmisvõimekuse kättesaadavuse teenuse hinna põhjendatust.“ 3 31.10.2024 Elektrituruseaduse muutmise eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Eesti elektrisüsteem desünkroniseerib end 2025. aasta veebruaris Vene ja Valgevene ühendsüsteemist ning ühendub koos Läti ja Leeduga Mandri-Euroopa sagedusalasse. Tegemist on märgilise sündmusega, mis suurendab Eesti energiajulgeolekut oluliselt, sest enam ei sõltuta oma energiajulgeoleku tagamisel ja süsteemi juhtimisel Euroopa Liidu välistest riikidest. Siiski tähendab see, et peame ka tehniliselt suurendama oma elektrisüsteemis teatud võimekusi. Üheks selliseks võimekuseks on hakkama saamine saartalitluses, ehk olukorras, kus Eestil on katkenud ühendused Lätiga ja Eesti on langenud eraldi sünkroonalasse. Kui siiani on Eesti elektrisüsteem olnud sünkroonalaga seotud kuue 330 kV elektriühendusega, siis pärast desünkroniseerimist jääb neid alles kolm. Seda arvesse võttes peab elektrisüsteemi tehniline võimekus saartalitluse olukorraga toimetulekuks olema varasemast suurem. Üheks võimaluseks, kuidas hoida jätkuvalt üleval süsteemi stabiilsuse jaoks vajalikus mahus tootmisvõimsusi, ning tagada Eesti elektrisüsteemi saartalitluse olukorras toimepidevus, on saartalitluse reservi loomine. Sellega hangitakse turult piisavalt tootmisvõimsusi, et saartalitluse tipukoormuste ajal oleks tarbijatel elektriga varustatus jätkuvalt tagatud. Tegemist on lahendusega, mis täiendab tänaseid varustuskindluse meetmeid. Arvestades geopoliitilist olukorda ja hübriidohte, on oluline tagada vastupanuvõime riskidele, sealhulgas neile, mis võivad mõjutada elektriga varustatust. Läbi saartalitluses tootmisvõimsuse kättesaadavuse teenuse hanke tagatakse olemasolevate tootmisvõimsuste valmisolek raskendatud elektrisüsteemi toimise olukorras, ehk saartalitluses. Saartalitluses tootmisvõimsuse kättesaadavuse teenuse eesmärk on tagada elektrisüsteemi saartalitluse ajal elektritootmisvõimsuste kättesaadavus tipukoormuse katmiseks ja Eesti elektrisüsteemi stabiilne töö. Eelnõuga kavandatu kohaselt tehakse ELTS-i täiendused, mille eesmärk on maandada riski, et võimaliku saartalitluse olukorras puuduvad Eestil piisavad tootmisvõimsused elektrisüsteemi töövõime säilimiseks. Seda, kas saartalitluse olukorras hakkama saamiseks on igal ajahetkel saadaval piisavalt elektrienergia tootmisvõimsusi, analüüsib ja hindab süsteemihaldur, ehk põhivõrguettevõtja Elering AS. Kavandatu kohaselt, kui süsteemihalduri hinnangu järgi on tõenäoline, et saartalitluses toimetuleku jaoks pole piisavalt tootmisvõimsusi järgnevatel aastatel saadaval, teavitab ta koheselt Kliimaministeeriumit ja Konkurentsiametit ning teeb ettepaneku läbi viia saartalitluses tootmisvõimsuse kättesaadavuse teenuse hange. Piisava tootmisvõimsuse tagamine võimalikus saartalitluse olukorras on eriti oluline desünkroniseerimise järgsel perioodil, et tagada piisavalt tootmisvõimsusi Eesti elektrisüsteemi stabiilsuse tagamiseks. Hange on olemuselt tehnoloogianeutraalne ning sinna saavad pakkuda kõik tootmisvõimsused, mis vastavad Elering AS-i poolt välja töötatavatele hanketingimustele. Sobivad näiteks põlevkivielektrijaamad, salvestuslahendused, agregaatorid, biomassi ja gaasi kasutavad elektritootjad jne. Tegemist on lühiajalise meetmega ning saartalitluses kättesaadavuse teenust hangitakse hiljemalt alates 2026. aasta algusest kuni vajaduse ära langemiseni, mis saab juhtuda tulevikus kas teist tüüpi reservvõimsuse mehhanismi loomisel, näiteks strateegilise reservi või turuülese võimsusmehhanismi rakendamisel. Samuti saab see juhtuda, kui turule 1 tekivad muude instrumentidega (kas turu vastu või sagedusreservide hanke vastu) piisavalt juhitavaid võimsusi. Saartalitlusreservi pakkuvad võimsused peavad olema tootmise valmisolekus elektrisüsteemi stabiilsuse tagamise eesmärgil ning sealjuures on neil jätkuvalt kohustus pakkuda võimsust ka elektriturule. Saartalitluse tootmisvõimsuse teenuse tagamine mõjutab Eestis kõiki elektritarbijaid, kuna elektriarvetele lisandub täiendav kulu. Elektriarvetel tuuakse eraldi reana välja saartalitluses tootmisvõimsuse kättesaadavuse teenuse rahastamine. Tegemist on tasuga, mida maksavad kõik elektritarbijad vastavalt nende tarbitud elektrienergia mahule. Täna teadaoleva hinnangu alusel on saartalitluse vajaliku tootmisvõimsuse suurus on Eleringi hinnangul ca 1000 MW, mis tuleneb süsteemi tipukoormuse hinnangust ja saartalitluse olukorras elektrisüsteemile lubatud maksimaalsest ühe elemendi (näiteks elektritootmisüksuse või välisühenduse) võimsuse suurusest (200 MW). Reservi hankimise hinnanguline kulu on suurusjärgus 34 miljonit eurot aastas, mis toob kaasa tarbijatele hinnanguliselt ca 2% suuruse elektriarvete suurenemise (alla poole sendi kilovatt-tunni kohta). Täpne hind selgub riigihanke tulemusel ning vajaminev maht 2026. aastaks selgub Eleringi poolt koostatavas tehnilises kirjelduses. Tehniline kirjeldus ja muud tingimused on plaanis Eleringi poolt avalikult konsulteerida 2025. aastal (mai-juuni). Jõustumiseks vajavad need Konkurentsiameti kooskõlastust. Paralleelselt töötab ministeerium edasi ka strateegilise reservi meetmega, mille jaoks toimuvad läbirääkimised Euroopa Komisjoniga riigiabi loa saamiseks. Strateegilise reservi meetmega saab samuti hoida üleval juhitavaid tootmisvõimsusi, kuid seal hinnatakse vajalikku mahtu varustuskindluse normi, mitte süsteemi tehnilise stabiilsuse parameetrite järgi. Saartalitlusreservi meetme saab luua aga kiiremini kui strateegilise reservi. On oht, et ilma saartalitlusreservi loomata võib tekkida Eesti elektrisüsteemis olukord, kus ei ole süsteemis piisavalt kindlaid juhitavaid tootmisvõimsusi, ega ka püsti veel reservvõimuse mehhanisme (strateegilist reservi), mis seda tagada aitaks. Strateegilise reservi riigiabi loa saamisel saab uuesti üle hinnata, kas on mõistlik reservi tüüpi vahetada ja saartalitlusreservilt strateegilisele reservile üle minna. 1.1. Märkused Eelnõu ei ole seotud ühegi muu menetluses oleva eelnõuga ega ka Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Eelnõuga muudetakse elektrituruseaduse redaktsiooni RT I, 04.07.2024, 7. Eelnõu koostamisele ei eelnenud väljatöötamiskavatsuse koostamist Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 2 punktis 1 toodud põhjusel - eelnõu menetlus on põhjendatult kiireloomuline.1 Samuti ei viida läbi järelhindamist elektrituruseaduse muudatustele, mis käsitlevad saartalitluses kättesaadavuse teenuse hankimist. Tulenevalt hädaolukorraseaduse § 36 lõike 11 punktis 1 sätestatule korraldab Kliimaministeerium elutähtsate teenuste toimepidevust. Hädaolukorraseaduse § 37 lõige 3 punkt 3 sätestab, et Kliimaministeerium teostab järelvalvet elutähtsa teenuste toimepidevuse tagamise üle, sealhulgas elutähtsa teenuse katkestusi ennetavate meetmete rakendamise üle. Sellest tulenevalt pole ELTSis järelhindamise sätestamine vajalik, kuna seda teostatakse juba seaduse alusel. Eelnõu vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu poolthäälte enamust. 1 RT I, 04.07.2024, 7 2 2. Seaduse eesmärk Elektrituruseaduse muutmise eesmärk on luua lahendus, läbi mille on võimalik tagada Eesti tarbijate elektrienergiaga varustatutus igal ajahetkel, sealhulgas saartalitluse olukorras. Saartalitlus on raskendatud elektrisüsteemi toimimise olukord, kus elektrisüsteemi kustumise vältimiseks tuleb Eestis siseriiklikult tagada piisavalt tootmisvõimsusi süsteemi töövõime tagamiseks. Kuivõrd saartalitluse olukorra realiseerumisel on hilja täiendavaid vajalikke tootmisvõimsusi hankima hakata, siis tuleb selliseks olukorraks ette valmistada saartalitluse teenuse hankimise teel. Sarnast lahendust kasutab ka Leedu enda energiajulgeoleku tagamiseks. Läbi sellise lahenduse on elektrisüsteemi stabiilsus tagatud ka erakorralistes olukordades ning seetõttu on ka riskid madalamad elektritarbijatele. Saartalitluse teenuse hankimine ei ole seotud reservvõimsuse mehhanismi (strateegilise reservi) rakendamisega. Saartalitluse teenuse hankimine ja reservvõimsuse mehhanism on kaks eraldi meedet ja neid ei saa samal ajal rakendada. Saartalitluse reservis hangitakse kindlaid juhitavaid tootmisvõimsusi süsteemi tehnilise stabiilsuse tagamise vajaduse vastu saartalitluse olukorras. Samas strateegilises reservis hinnataks majanduslikult varustuskindluse normi vastu kui palju juhitavaid tootmisvõimsusi elektrisüsteem vajab ja mis mahus ollakse valmis tarbimise piiranguteks. Õigusnormiga sätestatakse: 1. elektrisüsteemi iseseisvaks tööks ehk saartalitluseks valmisoleku tagamiseks vajalike sagedusega mitteseotud tugiteenuste hankimise kohustus süsteemihaldurile; 2. sellise teenuse hankimise kulude katmine elektritarbija poolt läbi eraldi komponendi võrguteenuse arvel; 3. teenuse pakkumise kohustus kulupõhiselt, läbipaistvalt ja töökindlalt. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs 3.1. Eelnõu §-ga 1 muudetakse elektrituruseadust Punktiga 1 täiendatakse paragrahvi 39 lõige 1 punkti 11, mis käsitleb süsteemihalduri kohustusi. Muudatuse tulemusel lisatakse süsteemihalduri kohustuste hulka, et ta tagab elektrisüsteemi stabiilseks toimimiseks saartalitluseks vajaliku elektritootmisvõimsuse kättesaadavuse. See tähendab, et süsteemihaldur on kohustatud Eesti elektrisüsteemi toimimise tagamiseks vastu võtma meetmeid, et tagada varustuskindlust. Antud juhul tagatakse elektrisüsteemi võimekus iseseisvalt toimetulekuks, et vältida elektritarbijatele elektrienergia puudujääki. Meetme rakendudes on süsteemihalduril õigus esitada tellimusi elektritootmisseadmete kättesaadavuse teenust osutavatele tootjatele tagamaks valmisolekut elektrienergiasüsteemi isoleeritud tööks ja vajalikus koguses elektrienergia tootmiseks kuni 10 kalendripäeva aastas. Kümne päeva nõude tagamisel lähtutakse tehnilisest valmisoleku tagamisest, ehk kui kaua kulub maksimaalselt aega Eesti tagasi ühendamiseks teiste elektrisüsteemidega. Nõue sätestatakse elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirjaga (mustand on lisatud seletuskirja lisana). Elektritootja, kes osutab saartalitluses tootmisvõimsuse kättesaadavuse teenust, peab eelnevalt hindama ja varuma saartalitluse perioodiks vajalikus koguses kütust või tehnilist valmisolekut, ning tagama, et teenust osutataks tõhusalt, ohutult ja töökindlalt. 3 Punktiga 2 täpsustatakse olemasolevat volitusnormi ja lisatakse, et Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega ka saartalitlusvõime hankimise täpsemad nõuded ja hankimise perioodi. Määruse kavand on leitav seletuskirja lisas „Lisa 1- VV määruse kavand“. Punktiga 3 lisatakse seadusesse §-d 425 ja 426, mis kirjeldavad saartalitluse kättesaadavuse teenuse ettevalmistamist ja rahastamist. Paragrahv 425 koosneb 7-st lõikest ja § 426 koosneb 8- st lõikest. ELTS §425 „Saartalitluses tootmisvõimsuste kättesaadavuse teenuse tagamine“ Lõikega 1 kohustatakse süsteemihalduril hankida saartalitluse olukorras tootmisvõimsuste kättesaadavuse teenust, et tagada saartalitluses piisavalt kättesaadavat tootmisvõimsust Eesti elektrisüsteemi toimimise ja energiajulgeoleku tagamiseks. Tootmisvõimsuste kättesaadavuse teenus on sagedusega mitteseotud tugiteenus, mis ELTS § 3 punkti 22³ 2 kohaselt tähendab teenust, mida võrguettevõtja kasutab püsitalitlusolekus pinge juhtimiseks, kiireks reaktiivvoolusisestuseks, kohaliku võrgu stabiilsusinertsiks, lühisvoolu korral, isekäivitusvõimeks ja saartalitlusvõimeks. Euroopa õiguse mõttes kvalifitseerub teenus tehnilises mõttes saartalitlusvõimekuseks, mis on üks sagedusega mitteseotud tugiteenustest, mis on omakorda elektrisüsteemi toimimiseks vajalike tugiteenuste alaliik. Sellisena on tegemist teenusega, mida süsteemihaldur peab tagama ja see ei ole käsitletav ressursside piisavusena määruse3 2019/943 IV peatüki tähenduses. Sagedusega mitteseotud teenuste hankimise puhul tuleb direktiivi 2019/9444 artikkel 40 lõigete 4 ja 5 kohaselt tagada turupõhine hankimine ja ligipääs kõigile. Direktiivi artikkel 40 lõige 4 sätestab, et võrgu talitluskindluse tagamiseks võivad põhivõrguettevõtjad hankida tasakaalustamisteenuseid järgmistel tingimustel: a) kohaldatakse läbipaistvat, mittediskrimineerivat ja turupõhist korda; b) osalevad kõik kvalifitseeritud elektriettevõtjad ja turuosalised, sealhulgas turuosalised, kes pakuvad taastuvatest energiaallikatest toodetud energiat, tarbimiskajas osalevad turuosalised, energiasalvestusüksuste käitajad ja agregeerimisega tegelevaid turuosalised. Tulenevalt eelnevast on võimalik kõigil, sh salvestuse ja agregeerimisega seotud ettevõtetel, osaleda hankes ja pakkuda enda võimsust saartalitluse kättesaadavuse teenuses. Lihtsustatult tähendab see seda, et kõikidele turuosalistele, kes vastavad hanketingimuste kriteeriumitele, makstakse kättesaadavuse tasu. Tingimustele viib süsteemihaldur Elering AS läbi ka avaliku konsultatsiooni turuosaliste seas ning tingimustele peab kooskõlastuse andma ka Konkurentsiamet. Sellise teenuse kasutusele võtmise vajadust hindab süsteemihaldur Elering AS. Kui süsteemihalduri hinnangul ei ole lähiaastatel saartalitluseks saadaval elektrisüsteemi toimimiseks piisavas mahus elektritootmisvõimsusi, või tekib oht sellise olukorra tekkimiseks, teavitab ta viivitamata valdkonna eest vastutavat ministrit (kliimaministrit) ja Konkurentsiametit saartalitluses hakkamasaamiseks piisava tootmisvõimsuse hankimisest. Teavituses märgitakse ära, millisel ajaperioodil esineb probleeme tootmisvõimsuste kättesaadavusega, mis mahus tuleks nende kättesaadavust hankida ning mis on prognoositav ligikaudne kogukulu. Süsteemihalduri prognoositav hinnanguline kogukulu saartalitluses 2 RT I, 04.07.2024, 7 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/943, 5 juuni 2019, milles käsitletakse elektrienergia siseturgu (uuesti sõnastatud), ELT L 158, 14.06.2019, lk 54–124. 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/944, 5 juuni 2019, elektrienergia siseturu ühiste normide kohta ja millega muudetakse direktiivi 2012/27/EL, OJ L 158, 14.6.2019, lk 125–199 4 tootmisvõimsuste kättesaadavuse teenusele võtab arvesse sellel hetkel teadaolevaid ligikaudseid tootmiskulusid. Selle põhjal tehakse ka esialgne hinnang valmisoleku tagamiseks vajamineva perioodi kohta. Süsteemihaldur võtab arvesse hinnangulise kogukulu väljaselgitamisel Eestis hetkel olemasolevaid tootmisvõimsusi. ELTS-i muudatuste järel on samuti vaja täpsustada määrust - elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirja. Eeskirjaga täpsustatakse kesksed põhimõtted, kuidas teenust peab pakkuma: • Saartalitluses tootmisvõimsuse kättesaadavuse teenust osutavatel elektritootjatel on õigus teenuse korra kirjelduses sätestatud nõudeid rikkumata toota ja müüa toodetud elektrienergia vastavalt elektrituru reeglitele. • Süsteemihaldur esitab tellimusi elektritootmisseadmete kättesaadavuse teenust osutavatele tootjatele tagamaks valmisolekut elektrienergiasüsteemi isoleeritud tööks ja vajalikus koguses elektrienergia tootmiseks kuni 10 kalendripäeva kalendriaastas. Sarnane meede on kasutusel ka Leedus, kus hangitakse süsteemihalduri Litgrid-i poolt tootmisvõimsust saartalitluses toimetuleku tagamiseks. Nende poolt hangitav maht oli 2024. aastaks 1092 MW5 võimsust (4 elektrienergia tootjat pakkusid kokku 6 tootmisüksust). Käesoleva eelnõuga planeeritav regulatsioon saartalitluses tootmisvõimsuste kättesaadavuse teenuse tagamise puhul pole tegemist riigiabiga, vaid tegemist on süsteemihalduri poolt hangitava sagedusega mitteseotud tugiteenusega Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi (EL) 2019/944 mõistes. Lõigetega 2-4 sätestatakse meetme eesmärk ja põhimõtted saartalitluses tootmisvõimsuse kättesaadavuse teenuse tagamiseks samaaegselt koos teiste võimalike varustuskindluse meetmetega. Käesoleva meetme eesmärgiks on tagada elektrisüsteemi saartalitluse ajal elektritootmisvõimsuste kättesaadavus tipukoormuse katmiseks ja Eesti elektrisüsteemi stabiilne töö. Tegemist on ennetava meetmega, et vähendada võimalikke riske elektrisüsteemile. Riske hindab iga aasta süsteemihaldur, kelle kohustuseks on tagada varustuskindlus Eestis. Saartalitluse olukorra esinemise tõenäosus on madal ning seda ei pruugi tulevikus üldse esinedagi, kuid siiski peab valmis olema ootamatusteks. Süsteemihalduri poolt hangitav maht peab vastama Eesti elektrisüsteemi vajadustele, võttes arvesse tarbimisvajadust ja tiputarbimisi. Esmakordsel hankimisel võib süsteemihaldur hankida saartalitluse teenust maksimaalselt 24 kuuks. Esimesel korral on perioodiks igaks juhuks pandud pikem aeg, sest juhul kui teenuse hankimisega seotud tegevused peaksid pikenema ja teenust ei jõuta välja kuulutada hiljemalt 2026. aasta jaanuarist, vaid hoopis näiteks 2026. aasta maist, siis tuleks korraldada hange 8 kuu peale. Sellisel juhul algaks koheselt uue hanke korraldamine järgmiseks perioodiks, 2027. aastaks, mis oleks täiendav halduskoormus nii Eleringile kui ka elektriettevõtjatele. Järgnevatel hangetel võib seda teha 12 kalendrikuu kaupa, ehk igal edaspidisel aastal hangitakse vajaminevas mahus võimsusi, mis on vajalikud tipukoormuste katmiseks ja elektrisüsteemi stabiilse töö tagamiseks. Hankeperioodi pikkused sätestatakse elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirjas. Täpsemalt on vajaduse mahte põhjendatud käesoleva seletuskirja 6. peatükis. Lõikega 5 sätestatakse kord teenuse hankimise põhimõtete kooskõlastamiseks. Süsteemihaldur töötab välja sagedusega mitteseotud tugiteenuste tehnilise kirjelduse saartalitluses tootmisvõimsuse kättesaadavuse teenuse jaoks vajaminevatele võimsustele, millele viiakse läbi avalik konsultatsioon turuosalistega. Süsteemihaldur kirjeldab lahti tehnilised tingimused vajaminevatele tootmisvõimsustele, ehk millised võimsused sinna kvalifitseeruksid. Teenuse 5 Entso-e. Summer Outlook 2024. lk 28. 5 hankimise põhimõtetes kirjeldatakse samuti ära, milliseid hankelepingu tingimusi tuleb hinnakujundamisel täita vältimaks rikkumisi. Läbi nende põhimõtete välistatakse olukorrad, mis võimaldaksid ettevõtetel teenida põhjendamatut kasumit läbi oma tootmisvõimsuse pakkumise. Hange viiakse läbi riigihanke korra alusel. Olemuselt on meede tehnoloogianeutraalne, ehk sinna võivad pakkuda kõik Eesti territooriumil asuvad tootmisvõimsused. Sagedusega mitteseotud teenuste hankimise puhul tuleb direktiivi 2019/9446 artikkel 40 lõike 4 kohaselt tagada turupõhine hankimine ja ligipääs kõigile, ehk mille tulemusel tagatakse kõigile võrdsed võimalused ja see välistab diskrimineerimise võimaluse. See tähendab, et hankes saavad osaleda nii põlevkivielektrijaamad, koostootmisjaamad, kuid ka salvestusest ja agregeerimisest tulenev võimusus eeldusel, et need vastavad hangitava teenuse tehnilistele tingimustele. Avalik konsultatsioon Eleringi poolt on plaanis viia 2025. aasta mai-juuni jooksul. Konsultatsiooni tulemused esitatakse Konkurentsiametile kooskõlastamiseks. Kui tingimused ei vasta võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse nõuetele, on Konkurentsiametil õigus jätta teenuse hankimise põhimõtted kooskõlastamata. Konkurentsiametil on õigus paluda tingimuste põhjendatud muutmist, kui nendega peaks esinema probleeme või need vajavad täpsustamist. Kohustus Konkurentsiametile tuleneb direktiivi7 2019/944 artiklist 59, mis käsitleb reguleeriva asutuse kohustusi ja volitusi. Eestis on reguleerivaks asutuseks Konkurentsiamet. Artikkel 59 lõige 1 punkt d sätestab, et reguleeriva asutuse kohustuseks on kiita heaks, ehk kooskõlastada, menetlus, mis on seotud sagedusega mitteseotud tugiteenuste hankega. Lõikega 6 sätestatakse valmisolekunõuded. Selleks, et tootmisvõimsuse pakkuja oleks suuteline pakkuma 10 päeva enda võimsuse mahtu baaskoormusel. See tähendab, et näiteks kui tootmisettevõte osutus hanke korras valitus oma võimsuse mahuga 50 MW, siis ta peab olema võimeline seda tagama ka 10 päeva järjest ööpäevaringselt. Selleks, et sellist valmisolekut saaks tagada, peab elektritootja tagama piisavas mahus kütust või tehnilist valmisolekut (näiteks agregaatorid ja salvestus). Kui näiteks gaasil põhinevad tootmisüksused pakuvad seda reservi, siis nad peavad enda poolt tagama, et neil oleks kättesaadaval (varutud) vajaminevas koguses gaasi 10 päeva ulatuses. Piisavas mahus kütuse varumine on oluline näiteks põlevkivielektrijaamadele. Kuna hange on tehnoloogianeutraalne, siis näiteks agregeerimise või salvestuse puhul kütust ei vajata, kuid tuleb tagada enda süsteemide tehniline valmisolek. Samuti tuleb tagada oma tootmisvõimsuse kättesaadavuse puhul töökindlus ja ka ohutus. Lõikega 7 tagatakse, et elektriettevõtjad pakuks oma võimsust põhjendatud kuludega. See tähendab, et põhjendatud peavad olema muutuv- ja tegevkulude katmine, keskkonnanõuete täitmine, kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine ning lisaks peab olema selgelt välja toodud ka põhjendatud tulukus ettevõtja investeeritud kapitalilt. Antud lähenemisega soovitakse vältida põhjendamatuid pakkumisi ning liigseid kulusid elektritarbijatele. Samuti aitab selline lähenemine tagada teenuse pakkumise läbipaistvust. Kui eelnevad kriteeriumid pole põhjendatud, siis pakkumus ei osutu valituks. 6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/944, 5 juuni 2019, elektrienergia siseturu ühiste normide kohta ja millega muudetakse direktiivi 2012/27/EL, OJ L 158, 14.6.2019, lk 125–199 7 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/944, 5 juuni 2019, elektrienergia siseturu ühiste normide kohta ja millega muudetakse direktiivi 2012/27/EL, OJ L 158, 14.6.2019, lk 125–199 6 ELTS 426 Lõikega 1 sätestatakse, et meetme kulud kannab tarbija, arvestades võrguteenuse tarbimise mahtu ja otseliini kaudu tarbitud elektrienergia kogust. Sisult tähendab see, et kehtestatud elektrihindadesse on arvestatud tootmisvõimsuse kulud, mis on mõeldud saartalitluses hakkamasaamise tagamisega. Need kulud makstakse saartalitluse kättesaadavuse teenuse pakkujatele kinni vastava tariifi alusel, mille on kehtestanud süsteemihaldur. Kõikide tarbijate elektriarvetel kajastatakse eraldi real „saartalitluses tootmisvõimsuste kättesaadavuse tagamise rahastamine“ komponenti. Mõju tarbijatele avab käesoleva seletuskirja mõjude analüüsi peatükk. Lõikega 2 kohustab süsteemihaldurit avaldama oma veebilehel käesoleva seaduse § 425 lõike 5 alusel korraldatud saartalitluses kättesaadavuse teenuse hanke tulemused pakkujaga lepingu sõlmimisest 30 päeva jooksul ja seejärel senikaua, kuni süsteemihaldur teenust kasutab. Lisaks peab süsteemihaldur esitama seejärel iga aasta 1. detsembriks hinnangu, kui suur on järgmise kalendriaasta teenuse rahastamise kulu, tarbijatele osutatavate võrguteenuste maht ja otseliinide kaudu tarbitud elektrienergia kogus. Järgmise aasta kulude ja mahtude põhjal saavad elektritarbijad infot, milliseks kujuneb järgneva aasta antud meetme kulu (senti/kWh). Põhjendatud juhul on süsteemihalduril õigus käesolevas lõikes nimetatud hinnangut ja teenuse rahastamise kulu jooksvalt muuta maksimaalselt kaks korda aastas, tehes seda hiljemalt 1. juuniks ja 1. detsembriks. Näiteks võib seda muuta siis, kui tunduvalt on muutunud majandusolukord, näiteks tööjõukulud jm teenuse pakkumisega seotud tugiteenused on muutunud märgatavalt kallimaks, või hoopis odavamaks. Lõike 3 kohaselt esitavad jaotusvõrguettevõtjad ja liinivaldajad süsteemihalduri nõudmisel oma hinnangu järgmisel kalendriaastal nende osutatavate võrguteenuste mahu ja otseliini kaudu tarbitava elektrienergia koguse kohta. Need hinnangud on vajalikud, et süsteemihaldur saaks ülevaate võimalikest suurusjärkudest, mille alusel on võimalik planeerida järgmise aasta saartalitluse teenuse maksumust. Lõikega 4 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 2 mainitud hinnangu alusel määrab süsteemihaldur järgmise kalendriaasta teenuse rahastamise kulu suuruse ühe kilovatt-tunni kohta, võttes kulu määramisel arvesse hinnangu koostamisele vahetult eelnenud 12 kuu jooksul teenuse rahastamiseks üle- või alalaekunud summasid. Selliseid laekumisi võib juhtuda, kui tarbimine oli prognoositust väiksem või suurem. Näiteks kui eelmisel aastal oli oodatust külmem talv ja elektritarbimine oli oodatust tunduvalt kõrgem, siis selle tulemusel kogunes rohkem raha kättesaadavuse teenuse ülevalpidamiseks võrreldes eelnevalt prognoosituga. Süsteemihaldur avaldab oma veebilehel teenuse rahastamise kulu suuruse, selle arvutamise aluseks olevad andmed ja arvutuskäigu. Lõikeke 5 kohaselt esitab võrguettevõtja tarbijale võrguteenuste eest ja liinivaldaja otseliini kaudu tarbitud elektrienergia eest arve, millel on eraldi real esitatud saartalitluses tootmisvõimsuse kättesaadavuse rahastamise kulu. Lõikega 6 sätestab, et jaotusvõrguettevõtja ja liinivaldaja esitavad osutatud võrguteenuste mahu ja otseliini kaudu tarbitud elektrienergia koguste andmed süsteemihaldurile iga kuu viiendaks kuupäevaks. Seega kogub süsteemihaldur nimetatud andmeid regulaarselt. Teenuse kuluks prognoositakse igal aastal kindel summa, mille katmine jaguneb tarbitud elektrienergia koguste peale. 7 Lõikega 7 kohaselt esitab süsteemihaldur käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud andmete alusel iga kuu seitsmendaks kuupäevaks võrguettevõtjale või liinivaldajale teenuse rahastamise arve, milles ette nähtud summa tasutakse süsteemihaldurile iga kuu 21. kuupäevaks, sõltumata sellest, kas tarbijad on saartalitluses kättesaadavuse teenuse rahastamise eest tasunud. Kuna lõpptarbijad ei ole enamasti ühendatud Elering AS-i võrguga, esitab Elering AS arve jaotusvõrguettevõtetele ja liinivaldajatele, need omakorda jagavad teenuse rahastamise kulu lõpptarbijate vahel, esitades neile võrguteenuse arve, mille eraldi real on osutatud saartalitluses tootmisvõimsuse kättesaadavuse rahastamise kulu. Lõikega 8 reguleerib olukorra, kui jaotusvõrguettevõtjad või liinivaldajad pole mõõteandmeid ettenähtud tähtpäevaks süsteemihaldurile esitanud. Kui käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud andmeid, nagu võrguteenuste maht ja otseliini kaudu tarbitud elektrienergia kogus, ettenähtud tähtajaks ei esitata, koostab süsteemihaldur arve prognoosi alusel. Pärast täpsete andmete selgumist teeb süsteemihaldur tasaarvelduse järgmise kuu arvel. Punktiga 4 muudetakse § 663 lõike 3 sõnastust, mis käsitleb sagedusega mitteseotud tugiteenuste kooskõlastamist Konkurentsiameti poolt. Tegemist on tehnilise muudatusega, et muuta sätet selgemaks. Sõna „spetsifikatsioonid“ eemaldatakse, kuna sätte eesmärk on keskenduda tehnilistele tingimustele. Samuti tuuakse „riigihanke“ mainimise asemel sisse teenuse hankimise põhimõtted. Konkurentsiamet kooskõlastab põhimõtted ja loogika, kuidas plaanitakse hanget läbi viia. Samuti konsulteerib süsteemihaldur hankimise põhimõtted eelnevalt turuosalistega, ennem kui need esitatakse kooskõlastamiseks Konkurentsiametile. Saartalitluses tootmisvõimsuse kättesaadavuse teenuse jaoks vajaminev võimsus hangitakse endiselt riigihanke korras. Punktiga 5 täiendatakse paragrahvi 93 lõiget 6 punktiga 92, mis võimaldab Konkurentsiametil põhjendatud kahtluse korral kontrollida saartalitluses tootmisvõimsuse kättesaadavuse teenuse hinna põhjendatust. Juhul kui süsteemihalduril tekib kahtlus, et pakkuja teenuse hind pole põhjendatud, teavitab ta Konkurentsiametit. Läbi selle tagatakse, et elektriettevõtted ei teeniks teenuse pealt põhjendatult suurt kasumit. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei looda uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Muudatused, mis käsitlevad saartalitluses tootmisvõimsuste kättesaadavuste teenust, on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Selle mõttes kvalifitseerub teenus potentsiaalselt saartalitlusvõimekuseks, mis on üks sagedusega mitteseotud tugiteenustest, mis on omakorda tugiteenuste alaliik. Antud juhul on tegemist teenusega, mida süsteemihaldur peab tagama, ja see ei ole käsitletav ressursside piisavusena määruse8 2019/943 IV peatüki tähenduses. Teenuse hankimine on kooskõlas direktiivi 2019/944 artikli 40 lõigetega 4 ja 5, mis käsitlevad sagedusega mitteseotud teenuste ostmist.9 Sama direktiivi artikli 2 lõige 49 defineerib sagedusega mitteseotud tugiteenused, viidates sealhulgas saartalitlusvõimele. 8 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/943, 5 juuni 2019, milles käsitletakse elektrienergia siseturgu (uuesti sõnastatud), ELT L 158, 14.06.2019, lk 54–124. 9 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/944, 5 juuni 2019, elektrienergia siseturu ühiste normide kohta ja millega muudetakse direktiivi 2012/27/EL, OJ L 158, 14.6.2019, lk 125–199 8 6. Seaduse mõjud Elektrituruseaduse muudatus omab positiivset mõju Eesti varustuskindlusele. Saartalitluses tootmisvõimsuse kättesaadavuse teenusega tagatakse Eesti võimekus iseseisvalt hakkama saada olukorras, kui riik peaks olema eraldatud nii Baltikumi või Mandri-Euroopa elektrisüsteemist. Muudatused omavad otsest mõju riigi energiajulgeolekule ja majandusele. Vähest mõju omavad muudatused elu- ja looduskeskkonnale. Seaduse rakendamisega ei kaasne mõjusid regionaalarengule, riigiasutuste ja kohalike omavalituste korraldusele. Olemuselt on saartalitlus raskendatud elektrisüsteemi toimimise olukord, kus elektrisüsteemi kustumise vältimiseks tuleb kasutusele võtta mitmeid abimeetmeid. Selleks, et mõjudest aru saada, on vaja mõista vajaminevat võimsuse mahtu, mis vastab Eesti elektrisüsteemi vajadustele. Selleks, et tagada elektrisüsteemi võimekus, tuleb kasutada abimeetmeid. Abimeetmetest kõige olulisema mõjuga on suurima elektrisüsteemi elemendi võimsuse piiramine, et vältida ühe elemendi avariist tingitud suurt ebabilanssi ning liiga suure ebabilansi tagajärjel elektrisüsteemi kustumist. Eesti elektrisüsteemi suurima elemendi lubatud võimsus on kuni 200 MW. Arvestades Eesti elektrisüsteemi tarbimiseks 1600 MW, alalisvoolu ühendusteks Soomega 2x200 MW, siis on Eesti tootmisvõimsuse vajaduseks saartalitluse olukorras 1600 MW – 400 MW = 1200 MW. Arvestades Kiisa avariielektrijaama (250 MW) olemasolevaks tootmisvõimsuseks, on turult läbi meetme vajalik hankida 1200 MW – 250 MW = 950 MW tootmisvõimsust. Tegemist on hinnangulise suurusjärguga ning täpne vajaminev maht selgub 2025. aastal, kui Elering AS hindab 2026. aastal vajaminevate võimsuste vajadusi. Tulenevalt Eleringi hinnangust, siis selliste meetmete maht on ajas kasvav tulenevalt tarbimise suurenemisest. 2030 prognoositava tarbimise 1800 MW juures oleks turult hangitavaks koguseks 1150 MW. Ilma uute juhitavate võimsuste lisandumiseta poleks Eestis tagatud piisavas mahus võimsusi elektrisüsteemi stabiilsuse katmiseks, ehk tekiks raskused tarbimistippude katmisega. Juhitava võimsuse vajadust kirjeldab järgnev joonis 1: 9  Praegune olukord (ilma uute võimsuste lisandumiseta) 2000 1800 1600 1400 1200 1000 800 1330 600 400 200 358 272 272 0 2024 2027 2030 2035 Põlevkivi Gaas Biomass Uttegaas Juhitava võimsuse vajadus Joonis 1. Ilma uue võimsuste lisandumiseta Eesti varustuskindluse olukord süsteemi stabiilsuse tagamisel. 2025. aasta suvel selgub, palju uusi võimsusi lisandub sagedusreservide hanke tulemusel. Kui hange on edukas, siis on oodata kuni 500 MW-i ulatuses täiendavaid juhitavaid tootmisvõimsusi. Siiski jääb endiselt vajadus täiendava tootmisvõimsuse tagamiseks, et tagada Eesti elektrisüsteemi toimimise stabiilsus. Järgneval joonisel 2 on toodud esile juhitavate võimsuste vajadus, lähtudes hinnangulisest sagedusreservide hanke tulemusest. Pikemas perspektiivis, peale 2035. aastat tekib täiendav vajadus juhitavate võimsuste tagamiseks, kuna tarbimine kasvab. Selleks perioodiks on vaja välja töötada uus juhitava võimsuse tagamise mehhanism. 10  Koos lisanduva sagedusreservide hanke mahuga (500 MW) 2000 1800 1600 1400 1200 1000 800 600 400 200 0 2024 2027 2030 2032 2035 Põlevkivi Gaas Biomass Uttegaas Juhitava võimsuse vajadus Joonis 2. Juhitava võimsuse vajadus sagedusreservidest võimaliku tootmisvõimsuse lisandumise tulemusel. Lähtudes eelnevatest näidetest, siis endiselt jääb vajadus varustuskindluse meetmete järgi, et tagada piisavas mahus juhitavaid tootmisvõimsusi. Saartalitluse meetmega on võimalik riigil tagada, et selliseid puudujääke ei tekiks lühemas ajaperspektiivis. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Muudatustel seoses saartalitluse teenuse loomisega puudub mõju välissuhetele, kuid omab mõju energiajulgeoleku tagamisele. Julgeoleku tagamise mõju avaldub eelkõige energiajulgeoleku tagamisel, kuna Eestis on tagatud valmisolek raskendatud elektrisüsteemi toimimise olukorras piisavalt tootmisvõimsusi, mis arvestavad ka Eesti tarbimisvajadusega. Elektriga varustatus on tänapäeva ühiskonnas üks kriitilisemaid komponente, mille katkemine võib kaasa tuua tõsiseid sotsiaalseid, majanduslikke ja turvalisusega seotud probleeme (näiteks elutähtsate teenuste katkemine meditsiiniteenuste puhul). Tootmisvõimsuste tagamine saartalitluses aitab hoida elektrivarustust püsivana ka kriisiolukordades, mis on ülioluline kogu ühiskonna funktsioneerimise ja julgeoleku seisukohalt. See kindlustab elutähtsate teenuste tagamist ning tugevdab riigi valmisolekut kriisidega toimetulekuks. Meeles tuleb pidada, et 08.02.2025 leiab aset lahti ühendamine Venemaa elektrisüsteemist ning Baltikum sünkroniseerib ennast Mandri-Euroopa sagedusalaga. Selle protsessi tulemusel on Eesti varasemast vähem ühendatud teiste elektrisüsteemidega, ehk kuue 330 kV kõrgpingeliini asemel oleme me ühendatud ainult kolme liini kaudu. Sellest tulenevalt on vaja meil tagada enda tehniline toimepidevus varasemast enam. Saartalitluses tootmisvõimsuste tagamisel võib välja tuua järgnevaid positiivseid mõjusid: 11 a) Paraneb elektrisüsteemi vastupanuvõime erinevatele riskidele. Muudatustega tagatakse võimekus ka edaspidi, et elektrisüsteem suudab toimida iseseisvalt ainult väheste ühenduste või üldse ilma ühenduseta teiste riikide energiasüsteemidega. b) Tagatud on tarbijate elektriga varustatus raskendatud elektrisüsteemi toimimise olukorras. Tootmisvõimsuste kättesaadavus vähendab oluliselt riski, et hädaolukorra ajal katkeb elutähtis teenus (elektriga varustatus), mis omakorda tagab oluliste teenuste (haiglad, veevarustus, side, transpordisüsteemid jm) toimimise. See on kriitiline nii elanike turvalisuse kui ka majanduse toimimise seisukohast. c) Eesti sõltumatus teistest elektrisüsteemidest on madalam. Kui Eesti on võimeline saartalitluse ajal iseseisvalt oma energiatootmisvõimsusi rakendama vajatud mahus, vähendab see riigi sõltuvust imporditud elektrist ja välisühendustest. d) Suureneb kindlustunne Eesti elektritarbijate seas. Püsiva elektrivarustuse tagamine ka eraldatuses olles tõstab tarbijate ja ettevõtete kindlustunnet, et elektrikatkestused on vähem tõenäolised. See aitab kaasa majanduse stabiilsusele ja elanikkonna heaolu tagamisele. e) Tagatud on elektrisüsteemi stabiilsus. Saartalitluses on oluline säilitada elektrivõrgu sagedus ja pinge, mis on olulised elektrisüsteemi toimimiseks. Kui saartalitluse seisundis on tootmisvõimsusi piisavalt, saab elektrisüsteemi sagedust paremini kontrollida ja hoida seda stabiilsena, vältides laiaulatuslikke elektrikatkestusi. Mõju majandusele Lõplik hind kujuneb välja riigihanke tulemusel ning praegused summad on hinnangulised. Saartalitluses tootmisvõimsuste kättesaadavuse teenuse rahastamine toob elektritarbijatele kaasa täiendava rahalise koormuse, kuid läbi selle tagatakse, et igal ajahetkel oleks tagatud Eesti elektrisüsteemi toimimine. Võttes aluseks hetkehinnangud võimaliku maksumuse kohta, siis ca 950 MW valmisoleku tagamine võib ühiskonnale maksma minna ca 34 miljonit eurot aastas. Võttes aluseks Eesti 2023. aasta elektritarbimise 8 071 69510 MWh, siis oleks tarbijale hind ühe megavatt-tunni kohta 4,21 eurot (34 000 000€ / 8 071 695 MWh = 4,2123 €). See tähendab, et kui Eesti keskmise majapidamine tarbib aastas elektrit 3000 kilovatt-tundi (3 MWh)11, on ühe majapidamise lisakulu aastas 12,6 eurot (3 MWh* 4,21 €=12,63 €). Käesoleva eelnõu koostajate hinnangul leibkondade rahaline koormus küll suureneb, ent see ei mõjuta märkimisväärselt nende toimetulekut. Ühes kuus tähendaks see leibkonnale keskeltläbi täiendavat rahalist väljaminekut ühte eurot (12,63 €/ 12 kuud= 1,05 €). Konkurentsiameti „Elektri- ja gaasituru aruanne 2023“ andmete alusel oli lõpptarbija keskmine elektrihind (koos võrgutasu ja muude komponentidega) 20,41 senti kWh (ehk 204,1 eurot/MWh). Kui võtta aluseks keskmine kodutarbija, kes tarbib aastas elektrit 3000 kilovatt- tundi (3 MWh) ja tema iga-aastane elektrihind on kokku 612,3€ (3 MWh*204,1 € = 612,3 €). Tema lõplikust elektriarvetest moodustaks teenuse rakendamine kokku 2% (12,63€ / 612,3€=0,0206 ehk 2%). Saartalitluses tootmisvõimsuse kättesaadavuse rahastamine mõjutab kõiki elektritarbijaid võrdselt. Kui elektriarvetest moodustab edaspidi ca 2% saartalitluses kättesaadavuse teenuse rahastamine, siis vähesel määral toob saartalitluse tagamine kaasa teenuste ja toodete lõpphinna 10 Elering live andmestik. 11 Kuum teema: elekter (14.08.2018). Eesti Energia 12 suurenemise, kuna nende osutamiseks või tootmisprotsessides kasutatakse elektrit. Rohkem on mõjutatud energiaintensiivsed ettevõtted ja suurtarbijad (näiteks puidutööstus). Tegemist on ajutise meetmega, läbi mille on tagatud Eestis kõikide elektritarbijate elektriga varustatus, juhuks kui Eesti peaks aset leidma saartalitlus. Mõju loodus- ja elukeskkonnale Mõju loodus- ja elukeskkonnale ei suurene võrreldes praeguse olukorraga. Tõenäoliselt osalevad hankel juba olemasolevad võimsused, mille mõju loodus- ja elukeskkonnale on avaldunud. Lisaks sätestatakse eelnõu § 455 lõige 7 punkt 2-ga, et tuleb täita antud hetkel kehtivaid keskkonnanõudeid. Mõju halduskoormusele Muudatused suurendavad süsteemihalduri Elering AS-i koormust, kelle ülesanne on täita halduskohustusi, näiteks riigihanke korraldamine ja järelevalve tegemine saartalitluse meetmele. Samuti viib süsteemihaldur läbi avaliku konsultatsiooni turuosalistega hanke tehnilistele tingimustele. Jaotusvõrguettevõtjate kui ka liinivaldajate koormus ei kasva, kuna nad peavad juba täna iga-aastaselt koostama hinnangu edastamismahu kohta järgnevatel aastatel. Siiski jaotusvõrguettevõtja peab tegema ettevalmistusi ja arendusi IT-süsteemides, seadistusi pakettides, et uut saartalitluses tootmisvõimsuste kättesaadavuse teenuse rahastamise tasu arvetel kajastada. Eestis oli 2023. aastal 33 jaotusvõrguettevõtjat, kes haldasid üle 65 500 kilomeetri madal- ja keskpingeliine. Elektrilevi OÜ turuosa moodustab 88%, millele järgnevad Ida- ja Lääne-Virumaal tegutsev Viru Elektrivõrgud OÜ (3%), Imatra Elekter AS (3%) ja Loo Elekter AS (1%) .12 Mõju riigiasutustele Muudatustega lisanduvate ülesannete puhul on tegemist Konkurentsiameti majandusregulatsiooni puudutavate ülesannetega, mis on ameti regulatsiooniteenistuse pädevuses. Seisuga 15.10.2024 kuulub regulatsiooniteenistuse koosseisu 28 töötajat ning reguleeritavaid sektoreid on kaheksa. Konkurentsiamet peab juba täna tulenevalt elektrituruseadusest kooskõlastama sagedusega mitteseotud teenuseid (ELTS § 663 punkt 3). Eelnõu tulemusel tekib Konkurentsiametile täiendav kohustus järelevalve teostamisel. Kui süsteemihalduri hinnangul pole saartalitluse teenuse hind põhjendatud, siis teavitab ta sellest Konkurentsiametit, kes teostab elektrituru üle järelevalvet. Kliimaministeeriumi töötajatele töökoormus täiendavalt ei suurene, kuna vajaminevad tegevused seoses saartalitluse meetme rakendamiseks on arvestatud nende töökoormuse hulka ning on olemuselt minimaalsed, sest esmajoones tegeleb saartalitluse meetme rakendamise ja hankimisega süsteemihaldur Elering AS. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Saartalitluses tootmisvõimsuste kättesaadavuse teenuse rakendamine ei too riigile ega kohaliku omavalitsuse üksustele kaasa täiendavaid kohustusi. Kogu saartalitluses tootmisvõimsuse kättesaadavuse teenuse kulu kannavad elektritarbijad (nii riigiasutused, ettevõtjad, kodutarbijad) vastavalt nende tarbitud mahule. Seaduse rakendamisega ei kaasne tulusid, kuna 12 Konkurentsiamet. ARUANNE ELEKTRI- JA GAASITURUST EESTIS 2023. 13 saartalitluses kättesaadavuse teenuse kulu maksavad tarbijad vastavalt selle rakendamise hinnale. 8. Rakendusaktid Seaduse jõustumise järgselt on vaja täiendada vabariigi valitsuse määrust „Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri“. Määrust tuleb täiendada täpsustustega seoses saartalitluses, ehk isoleeritud elektrisüsteemis töö tagamisega seotud punktidega. Määruse kavand on leitav seletuskirja lisas „Lisa 1- VV määruse kavand“. Määruse muudatused planeeritakse jõustuma samaaegselt, kui jõustuvad käesoleva elektrituruseaduse muudatused. 9. Seaduse jõustumine Eelnõu jõustub üldkorras. On oluline, et see jõuaks jõustuda esimesel võimalusel, kuna hanke ettevalmistamine võtab aega ning hiljemalt 2026. aasta jaanuarist peab olema juba saartalitluses tootmisvõimsuste kättesaadavuse teenus rakendusel. 10. Seaduseelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu saadeti arvamuse andmiseks Rahandusministeeriumile, Justiitsministeeriumile, Konkurentsiametile ning AS Elering. Eelnõu kavand saadeti arvamuse esitamiseks erinevatele turuosalistele ja huvirühmadele. Lisaks tutvustatakse seda turuosalistele eraldi kohtumisel 07.11.2024. 14 KAVAND 31.10.2024 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 14. veebruari 2019. a määruse nr 10 „Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri“ muutmine Määrus kehtestatakse elektrituruseaduse § 42 lõike 3 alusel. § 1. Vabariigi Valitsuse 14. veebruari 2019. a määruses nr 10 „Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse 2. peatükki täiendatakse 5. jaoga järgmises sõnastuses: „5. jagu Elektrisüsteemi saartalitlusvõime töö tagamine §151. Elektrisüsteemi saartalitusvõime tagamine (1) Saartalitluses tootmisvõimsuse kättesaadavuse teenust osutavatel elektritootjatel on õigus elektrituruseaduse § 425 lõike 4 alusel sätestatud nõudeid rikkumata toota ja müüa toodetud elektrienergiat vastavalt elektrituru reeglitele. (2) Süsteemihalduril on vajadusel õigus esitada tellimusi elektritootmisseadmete kättesaadavuse teenust osutavatele tootjatele tagamaks valmisolek elektrienergiasüsteemi isoleeritud tööks ja vajalikus koguses elektrienergia tootmiseks kuni 10 kalendripäeva aastas. (3) Süsteemihaldur täpsustab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud valmisoleku tagamisega seotud tingimused elektrituruseaduse § 425 lõike 6 punktis 1 nimetatud teenuse tehnilises kirjelduses. (4) Elektrituruseaduse § 425 lõikes 3 nimetatud hanke esmane periood ei tohi ületada 24 kalendrikuud. Edaspidi on hankimise periood 12 kalendrikuud.”. § 2. Käesolev määrus jõustub 2025. aasta …. . 1