Kriminaalmenetluse lõpetamise põhistatud määrus
Koostamise kuupäev ja koht: 18.10.2023 Tallinn
Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Irina Tsugart
Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur
Kriminaalasja number: 23231551009
Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2, KarS § 201 lg 1
Kahtlustatava nimi, isikukood: XXX
Kuriteo toimepanemise aeg: 13.05.2023, 10.07.2023
Xxx on esitatud kahtlustus KarS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises (valduses
oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramine) ehk selles, et tema 10.07.2023 kell
21:07 Tallinnas pööras enda kasuks s.o omastas ebaseaduslikult temale usaldatud xxx pangakaardilt
250 eurot sularaha.
Samuti on xxx esitatud kahtlustus KarS § 121 lg 2 p 2 järgi (lähisuhtes oleva inimese tervise
kahjustamine ja valu tekitav kehaline väärkohtlemine) ehk selles, et 13.05.2023 kella 09.45 ajal
Tallinnas xxx maja ees lõi parema käe rusikaga endist elukaaslast xxx lõuga, millest tema tundis
füüsilist valu, seejärel kannatanu selja tagant tõmbas parema käe küüntega temalt üle suu, millest
kannatanu tundis füüsilist valu ja sai kehavigastusi: suu ümber kriimustus, nina juures kriimustus,
näo paremal pool marrastus.
13.10.2023 ühendas prokuratuur kriminaalasjad numbritega 23231551009, 23231552101 ühiseks
menetluseks KrMS § 216 lg 3 p 1 alusel, sest mõlemas kriminaalasjas kahtlustatakse kuritegude
toimepanemises xxx .
Prokurör, olles tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, analüüsinud kuriteo toimepanemise
asjaolusid, kuriteo toimepanija isikut, tema käitumisviisi, süü suurust, kuriteo olulisust ja raskusastet,
on jõudnud järeldusele, et antud juhul on võimalik ja põhjendatud lõpetada kriminaalmenetlus KrMS
§ 202 alusel.
KrMS § 202 lg 1 kohaselt võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et
kohus kriminaalmenetluse lõpetaks, kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles
kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama
kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda
kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.
Kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe
karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib KrMS
§ 202 lg 1 ja 2 sätestatud alusel kriminaalasja lõpetada prokuratuur (KrMS § 202 lg 7). KarS § 121
lg 2 p 2 sätestatud kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud rahaline karistus või kuni viieaastane
vangistus, KarS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest rahaline karistus või
kuni kaheaastane vangistus. Tegemist on teise astme kuritegudega (KarS § 4 lg 3).
Kriminaalmenetluse lõpetamise võimalikkuse üle otsustamisel tuleb arvestada asjaoluga, et
lõpetamine ei ole võimalik, kui menetluse jätkamine on vajalik kas üld- või eripreventiivsest
vajadusest.
Karistuse eripreventiivne eesmärk tähendab võimalust mõjutada süüdimõistetut moel, mis tagaks
edaspidi tema hoidumise süütegude toimepanemisest. Eripreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt on
avalik menetlushuvi olemas, kui kriminaalmenetluse lõpetamine ja teo toimepannud isiku
karistamisest loobumine võib tingida tema poolt uute kuritegude toimepanemise. Seda hinnatakse
lähtuvalt isiku varasemast karistatusest, menetluse aluseks oleva teo toimepanemise asjaoludest ja teo
iseloomust.
Üldpreventiivsest aspektist on avalik menetlushuvi olemas eelkõige siis, kui teo toimepanemise viis,
valdkond, tagajärjed või samaliigiliste kuritegude suur arv ja ühiskonnaohtlikkus on sellised, et
menetluse lõpetamine ja lisakohustuste määramine ei oleks kriminaalpoliitiliselt vastuvõetavad.
Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-85-04 p 16 järgi on oportuniteediprintsiibiga antud prokuröridele
kaalutlusõigus, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse
põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamine juhtudel, mil see oleks
teo asjaolusid silmas pidades ilmselgelt mittemõõdukas. Avaliku menetlushuvi mõiste on mõeldud
tagama muuhulgas seda, et karistust kohaldatakse üksnes siis, kui muudest vahenditest ei piisa ja just
selle järele on tungiv vajadus.
Menetlusosalistel on ühine hooldusõigus nende ühise lapse suhtes. Menetlusosalised on kinnitanud
kriminaalasjas, et menetluses olev vägivallajuhtum tekkis nende ühist alaealist last puudutava
omavahelise kokkuleppe tingimuste rikkumisel. Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtuvalt ei
ole tal kehtivaid karistusi, mis tähendab, et ta on käitunud viimasel ajal seaduskuulekalt, on hüvitanud
kannatanule tekitatud kahju ja menetluses olevad juhtumid on seotud tema lähisuhtega.
13.10.2023 on kannatanu telefonivestluses prokurörile avaldanud, et ta ei ole 13.10.2023 seisuga
temale tekitatud kahju hüvitanud (kannatanu on esitanud kriminaalasjas 23231552101 tsiviilhagi).
Kannatanu on huvitatud vägivallajuhtumi lahendamisest ja ka sellest, et kahtlustatav hüvitaks kahju.
Prokurör on selgitanud kannatanule kriminaalasja lahendamise võimalusi.
16.10.2023 on prokuratuuri laekunud maksekorraldused, mis kinnitavad kannatanule tekitatud kahju
hüvitamist.
18.10.2023 prokuratuuris toimunud kohtumisel kinnitas kahtlustatav , et oma teost aru saanud, tal on
kahju juhtunust ja ta on hüvitanud kannatanule tekitatud kahju täies ulatuses. Kahtlustatav nõustub
temale määratud kohustustega. Prokuratuuri hinnangul ei ole sel juhul tegemist isiku lihtsalt
karistamise ja kohustuse kiire täitmisega. Xxx soovib saada nõustamist ja psühholoogilist abi, sest
kannatanuga peab ta suhtlema edaspidi nende ühist last puudutavates küsimustes. Vägivallast
loobumise tugiliini nõustamisel osalemine aitab kahtlustataval omandada erinevaid oskusi vägivaldse
käitumise ennetamiseks ja oma emotsioonide juhtimiseks, samuti mõista oma tegude tagajärgi, s.t
vähendada uute kuritegude toimepanemise ohtu. Prokurörile on kahtlustatav kinnitanud, et käesoleval
ajal on ta valmis tegema konkreetseid samme selleks, et vältida võimalike konfliktsete olukordade
kordumist.
Prokurör leiab, et arvestades eelkirjeldatud asjaolusid, ei pea kahtlustatava poolt toimepandu
käesoleval juhul ilmtingimata päädima kriminaalkorras süüdimõistmise ja kriminaalkaristusega.
Kõike eeltoodut arvestades leiab prokurör, et oportuniteediprintsiibi rakendamine xxx suhtes
käesolevas kriminaalasjas on tulemuslikum, kui tema karistamine kriminaalkorras. Käesoleval juhul
puudub avalik menetlushuvi kriminaalmenetluse jätkamiseks ning xxx suhtes ei ole eri- ega
üldpreventiivsetel kaalutlustel ilmtingimata vajalik kriminaalmenetluse jätkamine. Prokuröri
hinnangul on riik täitnud talle antud karistuslikke volitusi piisavalt, kui isiku suhtes kohaldatakse
KrMS § 202 lg 2 alusel määratud kohustusi.
Xxx on selgitatud, et kui kahtlustatav ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokurör
KrMS § 202 lg 7 alusel kriminaalmenetluse.
Juhindudes KrMS §-dest 202 ja 206, prokurör
määras:
1. Lõpetada kriminaalasjas nr 23231551009 menetlus.
2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg:
XXX on kohustatud:
2.1. registreerima ennast ühe kuu jooksul alates kriminaalmenetluse lõpetamisest vägivallast
loobumise tugiliini nõustamisele ja osalema nimetatud nõustamisel kriminaalmenetluse
lõpetamisest alates 9 (üheksa) kuu jooksul nõustaja poolt ette nähtud arv kordi, kuid mitte
vähem kui 3 korda (P. Pinna 4, Tallinn/ Lubja 4, Tallinn; tel 5331 4308, 6606077; e-post
[email protected]) – KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel;
Tähtajaks määrata 18.07.2024
2.2. hoiduma vägivallast kannatanu suhtes – KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel.
Tähtajaks määrata 18.07.2024.
3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite
tühistamine: tõkendeid ei kohaldatud.
4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: 1 DVD-plaat jätta kriminaalasja
materjalide juurde.
5. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete kustutamine:
andmed puuduvad.
6. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad.
7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 on käesoleva määruse koopia antud kahtlustatavale. Ühtlasi
saadetakse käesoleva määruse koopia kannatanule ja Sotsiaalkindlustusametile.
8. Kannatanul on õigus:
- tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates
kümne päeva jooksul Põhja Ringkonnaprokuratuuris aadressil Lubja 4, Tallinn (vastavalt KrMS §
206 lg 3);
- taotleda kümne päeva jooksul kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle
teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab;
- esitada kümne päeva jooksul alates määruse saamisest menetlejale taotlus põhistatud määruse
saamiseks (viieteistkümne päeva jooksul taotluse saamisest koostab menetleja põhistatud määruse);
- esitada kaebus Riigiprokuratuurile põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia
saamisest alates kümne päeva jooksul (vastavalt KrMS § 207 lg 3).
Mulle on selgitatud kriminaalmenetluse lõpetamise aluseid, olen nendest aru saanud, olen nõus
kriminaalmenetluse lõpetamise ja minule määratud kohustustega, samuti annan nõusoleku oma
andmete edastamiseks vägivallast loobumise tugiliini nõustajale minuga ühenduse võtmiseks.
Määruse koopia olen kätte saanud.
Kahtlustatav ___________________________________________________________
Prokurör ______________________________________________________________