Käskkirjade muutmine struktuuritoetuse valdkonnas

Seletuskiri haridus- ja teadusministri käskkirjade muutmise eelnõu juurde 1. Sissejuhatus ja eesmärk Käskkirjaga muudetakse kahte haridus- ja teadusministri käskkirja, millega reguleeritakse SA Eesti Teadusagentuuri poolt elluviidavate tegevuste toetuse andmise tingimusi: - haridus- ja teadusministri 26. oktoobri 2023. a käskkirja nr 291 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „T&A rahvusvahelistumise toetamine: ühendumine rahvusvahelise teadmiste turuga“ elluviimiseks“ (edaspidi Mobilitas 3.0) ning - haridus- ja teadusministri 21. novembri 2023. a käskkirja nr 317 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine sekkumise „Teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuste tulemuste rakendamise võimekuse tõstmine ühiskonnas ning selleks soodsa poliitikakeskkonna loomine“ elluviimiseks“ (edaspidi RITA+). Käesolev käskkiri kehtestatakse perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel. Mobilitas 3.0 lisa 1 ja RITA+ lisa kehtestatakse uute terviktekstidena. Käskkirjad viiakse kooskõlla alates 1. jaanuarist 2024. a. kehtima hakanud uue Euroopa Komisjoni vähese tähtsusega abi määrusega. Täpsustatakse Mobilitas 3.0 TAT spetsiifilise väljundnäitaja sõnastust ning korrigeeritakse eelarve jagunemist omafinantseeringu lõikes. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Haridus- ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse poliitika osakonna nõunik Kairi Värv (735 4048, [email protected]) ja peaekspert Pille Pikker (735 0215, [email protected]), Haridus- ja Teadusministeeriumi strateegilise planeerimise ja kommunikatsiooni osakonna välisvahendite planeerimise valdkonna juht Inge Oopkaup (735 0279, [email protected]), välisvahendite planeerimise valdkonna nõunik Ragne Hoff (735 0306, [email protected]) ning õigus- ja personalipoliitika osakonna õigusnõunik Kadi Mölder (735 0234, [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Alates 1. jaanuarist 2024. a hakkas kehtima Euroopa Komisjoni poolt vastuvõetud uus (horisontaalse) vähese tähtsusega abi määrus – Euroopa Komisjoni määrus (EL) 2023/2831, millega tõsteti vähese tähtsusega abi (VTA) ülemmäära 300 000 euroni ettevõtja kohta. Lisaks muutus seoses uue määrusega ka VTA vaba jäägi arvestuspõhimõte. Kui eelmise VTA määruse (1407/2013) puhul kehtis VTA ülemmäär kolme majandusaasta (jooksev ja kaks eelmist) kohta, siis alates 01.01.2024. a. kehtib VTA ülemmäär kolme aasta kohta ehk ülemmäära arvestatakse jooksvalt (abi andmise kuupäevast kolm aastat tagasi). See tähendab, et lisaks kahel eelmisel aastal (2023 ja 2022) antud vähese tähtsusega abile tuleb ka kontrollida, kas ettevõtja on saanud VTAd 2021. aastal kuni selle kuupäevani, mil 2024. aastal soovitakse uut VTAd anda. Nimetatud muudatustega seoses tehakse muudatused ka kahes ministri käskkirjas ning seetõttu sõnastatakse ümber punktid Mobilitas 3.0 ja RITA+ käskkirjades, mis käsitlesid VTAga seotud teemasid. Lisaks korrigeeritakse Mobilitas 3.0 TAT käskkirjas tabelis 1 (Tegevuste seire ja hindamise näitajad) olevat TAT spetsiifilise väljundnäitaja sõnastust tegevuse 2.3 kohta. Hetkel ei lähe see kokku indikaatori selgitusega. Väljundnäitaja mõte on lugeda kokku kõik rahvusvahelistes teadus-, arendus ja innovatsioonialgatustes osalemiseks toetuse saanud projektid, kus on projektis osalejaks Eesti osapool, mitte ainult need projektid, kus koordinaatoriks (projektijuhiks) on Eesti teadlane. Mobilitas 3.0 TAT käskkirjas muudetakse ka punktis 9.2 olevat eelarvet, et tegevuste 2.1-2.2 riikliku kaasfinantseeringu ja omafinantseeringu osakaal oleks kaks kohta pärast koma. Probleem on tõstatunud programmi elluviijal suhtluses rakendusüksusega ning andmete sisestamisel struktuuritoetuste infosüsteemi. Partneritega lepingute sõlmimisel on samuti selgem kokku leppida, kui omafinantseeringu osakaal kogukuludest on kuni kaks kohta pärast koma. Tegevustes 2.1-2.2 on riikliku kaasfinantseeringu osakaal 16,58% ja omafinantseeringu kohustus 13,42% Seetõttu jääb meetmete nimekirjas kohustustega katmata riiklik kaasfinantseering summas 1068 eurot, sama summa võrra aga suureneb omafinantseeringu kohustus ehk see on suurem 1068 euro võrra võrreldes kinnitatud meetmete nimekirjaga. Punkti 10.2.6 sõnastust täpsustatakse viisil, et oleks selge Eesti-siseste liikuvuse- ja majutuskulude hüvitamine. Hüvitatakse välislähetuse lähetuskulud, sh Brüsseli büroo esindaja lähetused Eestisse ja Research in Estonia tegevuse raames Eestisse kutsutud väliskülaliste liikuvuse ja majutusega seotud kulud Eestis. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu vastab Euroopa Liidu õigusele ja on kooskõlas riigisiseste õigusaktidega. 4. Eelnõu mõjud Käskkirjade sõnastus korrigeeritakse vastavaks Euroopa Komisjoni vähese tähtsusega abi määrustele. Täiendavaid mõjusid horisontaalsetele teemadele käskkirjade muutmisel ei esine. 5. Käskkirja kehtivus Käskkiri hakkab kehtima üldises korras, kuid muudatusi rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2024, mil jõustusid uued Euroopa Komisjoni vähese tähtsusega abi määrused. 6. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja saadeti arvamuse avaldamiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele ning SA-le Eesti Teadusagentuur. Tähtajaks laekunud ettepanekutega on arvestatud. Kairi Värv teadus- ja arendustegevuse poliitika osakonna nõunik osakonnajuhataja ülesannetes MINISTRI KÄSKKIRI 03.04.2024 nr 1.1-2/24/95 Haridus- ja teadusministri käskkirjade muutmine struktuuritoetuse valdkonnas Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel: 1. Muudan haridus- ja teadusministri 26. oktoobri 2023. a käskkirja nr 291 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „T&A rahvusvahelistumise toetamine: ühendumine rahvusvahelise teadmiste turuga“ elluviimiseks“ lisa 1 ning kehtestan selle uues sõnastuses (lisa 1). 2. Muudan haridus- ja teadusministri 21. novembri 2023. a käskkirja nr 317 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuste tulemuste rakendamise võimekuse tõstmine ühiskonnas ning selleks soodsa poliitikakeskkonna loomine“ elluviimiseks“ lisa ning kehtestan selle uues sõnastuses (lisa 2). 3. Käskkirja rakendatakse 1. jaanuarist 2024. a. 4. Käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas minister  Lisa 1 KINNITATUD haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „T&A rahvusvahelistumise toetamine: ühendumine rahvusvahelise teadmiste turuga“ elluviimiseks“ „T&A rahvusvahelistumise toetamine: ühendumine rahvusvahelise teadmiste turuga“ elluviimiseks toetuse andmise tingimused Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 (edaspidi ÜSS2021_2027) alusel. 1. Reguleerimisala 1.1 Käskkirjaga korraldatakse Teadussüsteemi programmi ja meetmete nimekirja meetme 21.1.1.4. „Teadussüsteemi järjepideva toimimise kindlustamine sekkumise „T&A rahvusvahelistumise toetamine: ühendumine rahvusvahelise teadmiste turuga“ elluviimiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ning korda. 1.2 Meetme rahastamisega Euroopa Regionaalarengu Fondist aidatakse kaasa Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027 poliitikaeesmärgi “Nutikam Eesti” erieesmärgi 1 „Teadus- ja innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja suurendamine“ saavutamisele. 1.3 Tegevusega panustatakse Riigikogu poolt 12. mail 2021. a vastu võetud „Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035““ (edaspidi „Eesti 2035“) strateegiliste sihtide „Arukas, tegus ja tervist hoidev inimene“ ja „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ ning „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021-2035“ (edaspidi TAIE arengukava) üldeesmärgi „Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele“ saavutamisse, mida mõõdetakse näitajaga „10% maailmas enamtsiteeritud teadusartikli hulka kuuluvate Eesti artiklite osakaal“. Toetatavate tegevuste kavandamisel ja elluviimisel järgitakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja „Eesti 2035“ aluspõhimõtteid. Toetatavad tegevused panustavad soolise võrdõiguslikkuse, võrdsete võimaluste, ligipääsetavuse ning keskkonna- ja kliimaeesmärkide edendamisse ja nimetatud põhimõtete hoidmist jälgitakse järgmiste „Eesti 2035“ näitajatega: „Soolise võrdõiguslikkuse indeks“, „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“, „Ligipääsetavuse näitaja“ ning „Keskkonnatrendide indeks“. 1.4 Toetuse andmise eesmärk: 1.4.1 aidata kaasa Eesti teadussüsteemi järjepideva toimimise kindlustamisele, selle kõrgetasemelisuse ja konkurentsivõime tugevdamisele ning teaduse rahvusvahelistumisele. 1  1.4.2 Toetuse andmise tulemusena on kasvanud Eesti teaduse tipptase ning suurenenud Eesti osalejate hulk EL raamprogrammi algatuses. 1.5 Käskkirjas kasutatud mõisted: 1.5.1 Eesti nutika spetsialiseerumise valdkonnad on ettevõtluse ja majandusliku potentsiaaliga TAIE arengukava fookusvaldkonnad, milleks on: digilahendused igas eluvaldkonnas; tervisetehnoloogiad ja -teenused; kohalike ressursside väärindamine; nutikad ja kestlikud energialahendused. 1.5.2 ERA-NET (European Research Area Networks) on teadus- ja arendustegevust rahastavate asutuste võrgustikud ehk partnerlused, mille peamine eesmärk on teadlastele suunatud projektikonkursside korraldamine. Lisaks sellele tegelevad ERA-NETid ka laiema teaduskoostöö koordineerimisega oma teemavaldkonnas. 1.5.3 Euroopa Horisont on Euroopa Liidu (edaspidi EL) teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm, mis võeti vastu Euroopa Parlamendis 28. aprillil 2021 ja mille perioodiks on 2021-2027. Raamprogrammi eesmärk on toetada teadusuuringuid ja innovatsiooni ELis, et suurendada ELi tootlikkust ja konkurentsivõimet, aidata kaasa ülemaailmsete probleemide lahendamisele ja toetada säästva arengu eesmärkide saavutamist. 1.5.4 Euroopa Teadusnõukogu (European Research Council, edaspidi ERC) toetab eesliiniteadust ning uudse ja innovaatilise lähenemisega värskeid teaduslikke mõtteid uutes teadusvaldkondades. ERC missiooniks on toetada tipptasemel teadust Euroopas. Selle eesmärgi täitmiseks annab ERC välja viit tüüpi grante, mis on avatud kõigi teadusvaldkondade teadlastele ning mille ainukeseks hindamiskriteeriumiks on teaduslik tipptase. 1.5.5 Euroopa teadusruumi (European Research Area, edaspidi ERA) algatused on EL liikmesriikide teaduskoostöö ühisalgatused, mis on ellu kutsutud selleks, et parandada teadustegevuse ja programmide kooskõla ning suunatust ühiste eesmärkide lahendamisele. ERA eesmärk on võimaldada teadlastel, teadusasutustel ja äriühingutel vabamalt liikuda, omavahel konkureerida ja teha koostööd piiriüleselt, et tugevdada EL-i liikmesriikide teadussüsteeme, suurendada nende konkurentsivõimet ja võimaldada neil teha tõhusamat koostööd peamiste ühiskonnaprobleemide lahendamiseks. 1.5.6 Marie Skłodowska Curie Action (edaspidi MSCA) järeldoktori grandi eesmärgiks on toetada doktorikraadiga teadlase karjääri arengut läbi mobiilsuse. Grante rahastatakse „Euroopa Horisondist“. 1.5.7 Mobiilsus on Eesti teadlase või teadus-arendusasutuse tugipersonali osalemine väljaspool Eestit toimuval teadus-, arendus- ja innovatsiooni valdkonnaga seotud sündmusel, nt infopäeval, koolitusel, seminaril, õppekäigul, osalemine innovatsiooniprojektides, järeldoktorantuuris vms sündmusel või kogemuse omandamisel, millest osa võtmine eeldab liikumist ühest riigist teise. 1.5.8 Osaluskava on Eesti EL teadus- ja arendustegevuse partnerlustes osalemise strateegilise raamistiku alusel iga-aastaselt koos eelarve planeerimisprotsessiga koostatav ülevaade ERA algatustest, sh Euroopa Horisondi partnerlustest, milles Eesti osaleb. 2  1.5.9 TAIE arengukava fookusvaldkonnad on Eesti arenguvajadustele ja -võimalustele vastavad riigi, ettevõtete ja teadusasutuste koostöös eelisarendatavad teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse valdkonnad. 1.5.10 Teadus- ja arendusasutus (edaspidi TA-asutus) on juriidiline isik või asutus, mille põhitegevuseks on teadus- ja arendustegevus, kõrvaltegevuseks on teadmussiire ning millel on olemas teadus- ja arendustegevuseks vajalikud teadustöötajad ja infrastruktuur. 1.5.11 Grandisaaja on isik või asutus, kelle tegevustele või projektile annab toetust toetuse saaja, elluviija või rahastamisvahendi rakendaja. 2. Toetatavad tegevused Punktis 1.4 nimetatud eesmärgi saavutamiseks rahastatakse käesoleva käskkirja alusel järgmiste tegevuste elluviimist: 2.1 ERC grandi taotlemise edukuse tõstmine. 2.1.1 Toetus on suunatud ERC grandi taotlemisel teise hindamisvooru jõudnud (sünergia grandi puhul kolmandasse vooru jõudnud), ning saanud seal hindeks A, uurimistöö ettepaneku parendamiseks eesmärgiga esitada see täiendatult järgmises ERC grandi taotlusvoorus. 2.1.2 Toetust uurimistöö ettepaneku parendamiseks antakse ühikuhinna alusel vastavalt lisale 2. 2.1.3 Toetuse määr on 86,59% ühikuhinnast, sh 70% EL toetus ja 16,59% riigipoolne kaasfinantseering. Toetusele rakendub omafinantseeringu kohustus 13,41%. 2.2 MSCA järeldoktori grandi projektide elluviimise toetamine. 2.2.1 Toetus on suunatud MCSA järeldoktori grandi taotlusvoorus positiivse tulemuse (s.o vähemalt 70 punkti) saanud, kuid rahastusest ilma jäänud Eestis teadustööd jätkata soovivale teadlasele. 2.2.2 Toetust antakse ühikuhindade alusel vastavalt lisale 2. 2.2.3 Toetuse määr on 86,59% ühikuhinnast, sh 70% EL toetus ja 16,59% riigipoolne kaasfinantseering. Toetusele rakendub omafinantseeringu kohustus 13,41%. 2.3 Rahvusvahelistes teadus-, arendus ja innovatsioonialgatustes osalemise toetamine. 2.3.1 Toetus on suunatud osaluskavas märgitud Euroopa partnerluste ja ERA-NET taotlusvoorudes positiivse tulemuse saanud Eesti TA-asutuste poolt esitatud projektide elluviimiseks. 2.3.2 Tegevuse toetuse määr on 100%, sh on 70% EL toetus ja 30% riigipoolne kaasfinantseering. 2.4 Eesti Teadusagentuuri Brüsseli esindus. 2.4.1 Toetatakse Eesti Teadusagentuuri Brüsseli esinduse tegevuste elluviimist. 3  2.4.2 Tegevuse toetuse määr on 100%, sh on 70% EL toetus ja 30% riigipoolne kaasfinantseering. 2.5 Eesti teaduse välisturundus „Research in Estonia“. 2.5.1 Toetatakse Eesti Teadusagentuuri tegevusi Eesti teaduse ja teadlaste tuntuse suurendamiseks ning Eesti kui atraktiivse teadus- ja arendustegevuse läbiviimise koha tutvustamiseks. 2.5.2 Tegevuse toetuse määr on 100%, sh on 70% EL toetus ja 30% riigipoolne kaasfinantseering. 2.6 Horisontaalsed tegevused. 2.6.1 Toetatakse mh koolituste, seminaride ja võrgustumisürituste korraldamist ja läbiviimist, et tõsta TA asutustes, ettevõtetes, kohalikes omavalitsustes ja avalikus sektoris töötavate teadlaste ja administratiivse personali spetsiifilist kompetentsi, et edukalt osaleda TAI algatustes. 2.6.2 Tegevuse toetuse määr on 100%, sh on 70% EL toetus ja 30% riigipoolne kaasfinantseering. 2.7 Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, millega ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 nimetatud keskkonnaeesmärgile ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi, artiklis 7 nimetatud välistustega. 3. Tulemused 3.1 Punktis 2 nimetatud tegevuste elluviimise tulemusena on: 3.1.1 kasvanud ERC granditaotlemise võimekus Eesti teadlaste seas (tegevus 2.1); 3.1.2 kasvanud Eesti teaduse tipptase välisriigis omandatud pädevuse sissetoomise näol (tegevus 2.2); 3.1.3 kasvanud rahvusvahelistest teadus-, arendus ja innovatsioonialgatustes osalevate Eesti teadlaste arv ning laienenud algatustes osalev sihtrühm (tegevus 2.3); 3.1.4 laienenud Eesti teadlaste rahvusvaheline võrgustik ja suurenenud nende koostöökontaktide arv (tegevus 2.4); 3.1.5 kasvanud rahvusvahelisel tasandil teadlikkus Eesti teadusest ja suurenenud välispartnerite huvi teaduskoostöö vastu Eesti osapooltega (tegevus 2.5). 3.2 Punktis 2 nimetatud tegevuste elluviimist ja oodatavate tulemuste saavutamist mõõdetakse järgmiste näitajatega (tabel 1): 4  Tabel 1. Tegevuste seire ja hindamise näitajad Vahe- Algtase Sihttase Näitaja nimetus ja mõõtühik sihttase Selgitav teave 2022 2029 2024 Meetmete nimekirja näitajad Arvestuslik Eesti asutuste lepingute maht (sh TA-asutused, ettevõtted ja muud üksused) Euroopa horisondi raamprogrammis ning riiklik rahaline Eesti osalemine panus rahvusvaheliselt koordineeritud teadus- ja arendustegevusse eurodes, Euroopa teadusruumi normaliseerituna elaniku kohta. Näitaja sisendi annavad Eurostati andmed tegevustes: panus rahvusvaheliselt koordineeritud teadus- ja arendustegevuse riikliku Tulemus- rahvusvaheliselt 0 - 38 rahastamise kohta ning eCorda andmed, mis põhinevad ELi rahalisel näitaja koordineeritud TA- panusel osalejatele riigist. Riiklik rahastus ja Euroopa horisondi andmed tegevustesse. koondatakse ja normaliseeritakse (Eurostati rahvastikuandmed). Eurot elaniku kohta. Näitaja puhul ei arvestata Teaming projekte (2*15 miljonit), nende summad kaetakse eraldi toetuse andmise tingimustega ja selle tõttu ei ole tulemusnäitaja sihttase sama meetme sihtasemega (44). Arvestatakse käesoleva sekkumise raames toetatud mobiilsuses osalejate kumulatiivset arvu kõikide tegevuste lõikes. Unikaalsed osalejad arvestatakse ühe mobiilsuse tasemel, st kui sama isik osaleb erinevatel Mobiilsusskeemides 0 80 350 välisriigis toimuvatel sündmustel, läheb inimene iga kord arvesse. osalejate arv Osalejaid arvestatakse pärast toetatud mobiilsuse lõppemist (sh lähetus ERC grandi hoidja juurde vmt väljaspool Eestit toimunud lähetused), doktorantide puhul peetakse arvet mobiilsuses osalemise algusest. Väljund- EL raamprogrammides osalevate unikaalsete organisatsioonide (nt näitaja ettevõte, MTÜ, KOV ja SA. Projektide lepingud rakenduskõrgkoolidega Euroopa Liidu sõlmitakse läbi ministeeriumi, kuid organisatsioonina läheb arvesse raamprogrammide RAKK) kumulatiivne arv. Kõik Eesti organisatsioonid, kes EL 0 80 250 tegevustes osalevate raamprogrammi toetusskeemides osalevad. Loendatakse unikaalseid organisatsioonide arv organisatsioone. Ei arvestata Teaming projektidega seotud organisatsioone, need kaetakse eraldi toetuse andmise tingimustega ja selle tõttu ei ole näitaja sihttase sama meetme tasandi väljundnäitaja sihttasemega (350). 5  Vahe- Algtase Sihttase Näitaja nimetus ja mõõtühik 2023 sihttase 2029 Selgitav teave 2024 TATi spetsiifilised väljundnäitajad tegevuse 2.1 „ERC grandi taotlemise edukuse Kui teadlane saab tegevusest toetust enam kui ühel korral, 0 6 20 tõstmine“ raames toetust saanud teadlaste arv arvestatakse iga kord eraldi toetuse saamiseks. tegevuse 2.2 „ MSCA järeldoktori grandi Teadlasaasta on üks aasta (12 kalendrikuud), mille jooksul projektide elluviimise toetamine“ raames 0 35 125 teadlane on hõivatud alategevuse projekti täitmisega. toetatud teadlasaastate arv Arvestatakse nii ühe- kui mitme kasusaajaga projekte. Kui tegevuse 2.3 „Rahvusvahelistes teadus-, mitme kasusaajaga Euroopa Horisondi projekti arendus ja innovatsioonialgatustes osalemine“ 0 5 20 konsortsiumis on enam kui üks Eesti partner, arvestatakse raames toetust saanud projektide arv iga partner eraldi. Võrgustumisürituseks võib olla nt Eesti teadlaste osalusel toimunud/toimuva ja Euroopa Horisondi raames rahastatud projekti lõppraporti tutvustamine koos aruteluga, kuhu tegevuse 2.4 „Eesti Teadusagentuuri Brüsseli kutsutakse Euroopa Komisjoni ametnikud, Brüsselis esindus“ raames korraldatud 0 4 20 resideeruvate teiste välisriikide Teadusagentuuride võrgustumisürituste arv esindajad ja teadlased, samuti teadusvaldkonna diplomaadid. Võrgustumisürituse eesmärgiks on uute koostööpartnerite leidmine läbi usaldusväärse ja kõrgetasemelise teadustöö või projekti esitlemise. Arvestatakse üritusi (seminarid, infopäevad, messidel tegevuse 2.5 Eesti teaduse välisturundus osalemised jms), mille sisuks on Eesti teaduse ja teadlaste „Research in Estonia“ raames korraldatud 0 10 35 tutvustamine rahvusvahelisele sihtrühmale, nt välisriikid e turundusürituste arv katusorganisatsioonidele, ülikoolidele, ettevõtetele, TA- asutustele jt teaduskoostööst huvitatud osapooltele. 6 4. Rakendusasutus ja -üksus 4.1 Tegevuse rakendusasutuseks on Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi rakendusasutus). 4.2 Tegevuse rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus). 5. Elluviija ja vahendusasutus 5.1 Tegevuse elluviija on Sihtasutus Eesti Teadusagentuur (ETAg, edaspidi elluviija). 5.2 Alategevust 2.3 rakendab Sihtasutus Eesti Teadusagentuur (ETAg) EL ühtekuuluvuspoliitika fondide rakendamise elluviimise eest vastutava korraldusasutuse vahendusasutusena (edaspidi vahendusasutus). 6. Sihtrühm 6.1 Tegevuse otsene sihtrühm on Eestis tegutsevad positiivselt evalveeritud TA-asutused, kõrgkoolid, Eestis tegutsevad era- ja avaliku sektori asutused ning nende ja Eesti Vabariigi ministeeriumite juures töötavad teadlased ja teadusadministraatorid. 6.2 Tegevuse kaudne sihtrühm on Eesti kõrgkoolide üliõpilased ja Eesti ühiskond tervikuna, mis TAIE arengukava rakendamise tulemusena saab teadus- ja arendustegevustest tõhusamat kasu. 7. Grandisaajad ja nendele toetuse andmise tingimused 7.1 Grandisaajaks on positiivselt evalveeritud TA-asutused, riigi rakenduskõrgkoolid ja era- ning avaliku ja kolmanda sektori asutused. Grandisaajale eraldab toetuse elluviija. 7.2 Tegevuse 2.1 toetust saab taotleda asutus, kelle juures töötab ERC granti taotlenud, teise hindamisvooru jõudnud ja seal hindeks A saanud, kuid ERC rahastusest ilma jäänud teadlane. 7.2.1 Toetatakse ERC grandiga seotud teadustööd ja uue ERC grandi taotluse ettevalmistamisega seotud kulusid, sh lähetuseks välisriikide TA-asutustesse edukate ERC grandihoidjate juurde. 7.3 Tegevuse 2.2 toetust saab taotleda asutus, kelle juurde soovib suunduda uurimistööd tegema MSCA järeldoktori grandi taotlusega lävendi ületanud, kuid raamprogrammi rahastusest ilma jäänud teadlane. 7.3.1 Toetatakse MSCA järeldoktori grandi uurimisprojekti elluviimist. 7.4 Tegevuste 2.1 ja 2.2 toetuseks esitatav taotlus peab sisaldama andmeid teadlase, projekti nimetuse, eesmärgi, tulemuste, mõju, projekti läbiviimise, eelarve ja ajakava kohta. 7.5 Tegevuse 2.3 raames toetatakse osalemist rahvusvahelistes teadus-, arendus- ja innovatsioonialgatustes. 7.5.1 Rahvusvahelise teadus-, arendus- ja innovatsioonialgatuse projektikonkursil osalemise vormi kehtestab konkursi korraldav Euroopa Horisondi partnerlus, milles elluviija rahastajana osaleb. Täpsed nõuded konkursil osalemiseks tehakse teatavaks vooru väljakuulutamisel. 7  7.5.2 Partnerluse projektikonkursil osalemise taotluste esitamise ja menetlemise korra ning valikukriteeriumid ja -metoodika kehtestab konkurssi korraldav Euroopa Horisondi partnerlus. 7.6 Toetuse edasiandmiseks viib elluviija läbi vastavushindamise, mille käigus hinnatakse, kas taotlus vastab TAIE nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondadele. 7.7 Tegevuste 2.4 ja 2.5 elluviimisel arvestab elluviija ÜM § 7 sätestatut. 8. Tegevuste abikõlblikkuse periood 8.1 Tegevuste abikõlblikkuse periood jääb vahemikku 01. september 2022 – 31. märts 2029. Tabel 2. abikõlblikkuse periood tegevuste lõikes Tegevused Abikõlblikkuse periood 01. jaanuar 2023 – 31. 2.1 ERC grandi taotlemise edukuse tõstmine detsember 2028 01. jaanuar 2023 – 31. 2.2 MSCA järeldoktori grandihoidjate arvu suurendamine detsember 2028 2.3 Rahvusvahelistes teadus-, arendus ja innovatsioonialgatustes 01. jaanuar 2023 – 31. osalemine detsember 2028 01. jaanuar 2023 – 31. 2.4 Eesti Teadusagentuuri Brüsseli esindus detsember 2028 01. september 2022 – 31. 2.5 Eesti teaduse välisturundus „Research in Estonia“ detsember 2028 01. jaanuar 2023 – 31. märts 2.6. Horisontaalsed tegevused 2029 8.2 Juhul, kui antakse riigiabi, ei ole enne taotluse esitamist alustatud tegevuste kulud abikõlblikud. 9. Tegevuse eelarve 9.1 Käesoleva käskkirjaga reguleeritava tegevuse eelarve on 36 410 408 eurot, millest Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest finantseeritakse 25 487 286 eurot, riiklikust kaasfinantseeringust 8 064 662 eurot ja toetuse grandisaajate omafinantseeringust 2 858 460 eurot. 9.2 Tegevuste eelarve finantsallikate lõikes: Oma- Osakaalud Kulud EL toetus Riiklik kaas- finantseeri kokku Tegevuse nr finantseering ng EL RF OF Kokku Tegevused 2.1- 70,00 2.2 14 910 000 3 531 540 2 858 460 21 300 000 % 16,58% 13,42% 100,00% 8 Tegevused 2.3- 70,00 2.6 10 577 286 4 533 122 0 15 110 408 % 30,00% 0,00% 100,00% 70,00 Kokku 25 487 286 8 064 662 2 858 460 36 410 408 % 22,15% 7,85% 100,00% 10. Kulude abikõlblikkus 10.1 Abikõlblikuks kuluks loetakse toetuse andmise tingimustes toodud tegevuste elluviimiseks vajalikud ja põhjendatud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §- le 15 ning käesolevas käskkirja lisas sätestatud tingimustele ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja siseriikliku õigusega. 10.2 Abikõlblikud on järgmised käesoleva käskkirja lisa 1 punktis 1.4 nimetatud eesmärkide ja punktis 2 toodud tegevuste elluviimiseks ja tulemuste saavutamiseks vajalikud kulud: 10.2.1 tegevuse 2.1 ja 2.2 kulud ühikuhinna alusel, 10.2.2 tegevuste 2.3-2.6 kulud tegelike kulude alusel, sh; 10.2.3 personalikulud vastavalt ühendmääruse §-s 16 ja § 21 lõikes 3 sätestatud tingimustele; 10.2.4 kaudsed kulud 15% otsestest personalikuludest vastavalt ühendmääruse §-le 22; 10.2.5 koolitustel, konverentsidel, õppevisiitidel ja üritustel osalemise ja nende korraldamise kulud, sh nendega seotud osalemistasud; 10.2.6 välislähetuste lähetuskulud, sh tegevuse 2.4 Brüsseli büroo esindaja välislähetused Eestisse ja tegevuse 2.5 raames Eestisse kutsutud väliskülaliste liikuvuse ja majutusega seotud kulud Eestis; 10.2.7 info ja teadustegevuse tulemuste levitamise, publitseerimise ning populariseerimise kulud, sh ürituste korraldamise kulud; 10.2.8 sisse ostetavate teenuste kulud; 10.2.9 teadustööga seotud laborite sisseseade (sh aparatuur, seadmed ja instrumendid), uuringute teostamiseks vajaliku vahendite ja varustuse tööks lahutamatu osana vajaliku tehnika soetamise, paigaldamise, seadistamise, tegevuse raames soetatud seadmete uuendamise, hoolduse ja remondiga seotud kulud (kohaldub tegevusele 2.3); 10.2.10 patentide ja muu immateriaalse vara valideerimise ja kaitsmise kulud (kohaldub tegevusele 2.3); 10.2.11 teadusuuringuteks vajaliku tark- ja riistvaraga kaasnevad ning teadusuuringutega seotud andmesisestus- ja analüüsikeskkonna loomise, arenduse ja repositooriumite kasutamisega seotud kulud (kohaldub tegevusele 2.3). 9 10.3 Kõik abikõlblikud kulud peavad olema põhjendatud, läbipaistvad ning otseselt seotud käskkirja eesmärkide elluviimisega. 10.4 Abikõlbmatud on kõik ühendmääruse §-s 17 nimetatud kulud. Lisaks loetakse abikõlbmatuteks kuludeks: 10.4.1 projekti heaks töötava personali, sh ametniku, teenistuja, töö-, töövõtu- või käsunduslepingu alusel projekti heaks teenust osutava või tööd tegeva isiku või projekti tegevuste elluviimisega seotud kolmanda isiku Eesti sisese lähetamise või liikumisega seotud sõidu- ja majutuskulud tegelike kulude alusel. 11. Riigiabi 11.1 Toetus ei ole teadus- ja arendustegevusele suunatud riigiabi, kui teadus- ja arendusprojekt on seotud mittemajandustegevusega. 11.2 Tegevuse elluviimiseks antav abi võib olla vähese tähtsusega abi (edaspidi VTA) Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023) (edaspidi VTA määrus) mõistes ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. 11.3 Tegevuse elluviimiseks antav abi võib olla teadus- ja arendusprojektidele antav abi, Marie Skłodowska-Curie meetmetele ja Euroopa Teadusnõukogu kontseptsiooni tõestamise meetmetele antav abi, kaasrahastatavate teadus- ja arendusprojektidega seotud abi, investeeringuteks ettenähtud abi teadusuuringute taristule või investeeringuteks ettenähtud abi katse- ja eksperimenditaristule Euroopa Komisjoni määruse (EL) 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78, edaspidi üldine grupierandi määrus) artikkel 25, 25b, 25c, 26 või 26a alusel ning sellisel juhul kohaldatakse abi andmisele nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut. 11.4 Kui antav toetus on vähese tähtsusega abi, peavad olema täidetud VTA määruse artiklites 1-5 sätestatud tingimused, sealhulgas peab abisumma vastama VTA määruse artiklis 3 toodule. Kui ühele ettevõtjale on antud või antakse vähese tähtsusega abi komisjoni erinevate vähese tähtsusega määruste alusel, tuleb arvesse võtta ka komisjoni teiste vähese tähtsusega abi määruste alusel antud vähese tähtsusega abi. Üheks ettevõtjaks loetakse VTA määruse artikkel 2 lõikes 2 nimetatud ettevõtjaid. 11.5 Kui antav toetus on riigiabi, peavad olema täidetud kõik üldise grupierandi määruse artiklites 25, 25b, 25c, 26 või 26a toodud tingimused, sh abikõlblike kulude ja abi maksimaalse osakaalu osas. 11.6 Kui käskkirja lisa punktis 2.1 toodud tegevustele antav toetus on riigiabi, lähtutakse üldise grupierandi määruse artiklis 25b sätestatust ning kui käskkirja lisa punktis 2.2 toodud tegevustele antav toetus on riigiabi, lähtutakse üldise grupierandi määruse artiklis 25c sätestatust. 10 11.7 Kui toetus on riigiabi, siis ei anta toetust grandisaajale, kelle suhtes on Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, tehtud toetuse tagasinõudmise otsus, mis on täitmata. Kui toetus on riigiabi, siis ei kohaldata käesolevat käskkirja üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2-6 ning vähese tähtsusega abi määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel. 11.8 Üldise grupierandi määruse alusel abi andmisel ei toetata artikli 2 punkti 18 kohaselt raskustes olevaid ettevõtjaid ning ettevõtjaid, kelle suhtes on Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, tehtud toetuse tagasinõudmise otsus, mis on täitmata. 11.9 Elluviija hindab, kas antav abi on riigiabi, kontrollib abisaajate vastavust VTA määruse või üldise grupierandi määruse nõuetele ning teavitab abi saajat, et antav abi on riigiabi ning abi summast. Kannete tegemine riigiabi registrisse on elluviija ülesanne. 11.10 Elluviija peab abi andmist käsitlevaid andmeid säilitama kümme aastat alates abikava alusel viimase abi andmise päevast. 12. Toetuse maksmise tingimused ja kord 12.1 Toetuse maksmine toimub vastavalt ühendmääruse §-dele 24−26, § 27 lõike 1 punktile 1 ja § 28 lõigetele 1 ja 3. 12.2 Toetus makstakse tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 27 lõike 1 punktile 1, ühtse määra alusel vastavalt § 28 lõikele 3, ning ühikuhindade alusel vastavalt ühendmääruse § 28 lõikele 1. 12.3 Lõppmakse saamiseks esitatakse makse aluseks olevad dokumendid koos TATi lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast TATi tingimuste ja kohustuste täitmist ning lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt. 13. Elluviija kohustused 13.1 Elluviijale kohalduvad ühendmääruse §-s 10 ja §-s 11 sätestatud kohustused. Lisaks on elluviija kohustatud: 13.1.1 korraldama käesoleva käskkirja lisa punktis 2 nimetatud tegevuste elluviimist; 13.1.2 koostama ja esitama rakendusasutusele kinnitamiseks tegevuste aastase detailse aja- ja tegevuskava koos eelarvega järgmise aasta kohta jooksva aasta 20. novembriks ning viima tegevused vastavalt sellele ellu tulemuslikult, tõhusalt ja säästlikult: 13.1.3 esitama rakendusasutuse nõudmisel tegevuste eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite lõikes; 11  13.1.4 esitama rakendusüksusele jooksva eelarveaasta väljamaksete prognoosi 15. jaanuariks; esimese eelarveaasta väljamaksete prognoos tuleb esitada 15 tööpäeva jooksul TAT kinnitamisest ja esitama rakendusasutuse kinnitatud aja- ja tegevuskava koos eelarvega; 13.1.5 teavitama sihtrühma toetus- ja taotlusvõimalustest ning nõustama grandisaajaid toetuse taotlemisel; 13.1.6 sõlmima grandisaajatega toetuse andmise lepingud ning maksma toetuse välja; 13.1.7 seirama sõlmitud lepingute täitmise korrektsust ja õigeaegsust, tagama lepingute täitmisest tekkivate kulude abikõlblikkuse ning aruandluse; 13.1.8 viivitamatult teatama rakendusasutusele kirjaliku taasesitamist võimaldavas vormis: 13.1.8.1 asjaoludest, mis takistavad elluviijat ülesandeid täitmast; 13.1.8.2 toetuse andmise tingimuste muutmise vajalikkusest; 13.1.8.3 toetatavate tegevuste elluviimisel esinevatest probleemidest, mis võivad mõjutada toetatavate tegevuste eesmärkide ja indikaatorite saavutamist; 13.1.9 esitama aruandeid vastavalt punktis 13 sätestatule; 13.1.10tagama grandisaajale riigiabi andmisel vastavuse riigiabi reeglitele ning nende nõuetekohase täitmise. 14. Aruandlus 14.1 Elluviija esitab rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu seal kehtestatud vormil toetatavate tegevuste elluviimise vahearuande hiljemalt järgmise aasta 20. jaanuariks (31. detsembri seisuga). Vahearuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon: 14.1.1 punktis 3 loetletud näitajate täitmine koos sisuliste selgitustega, sh selgitus näitaja ala- või ületäitmise kohta; 14.1.2 ülevaade punktis 2 loetletud tegevuste elluviimisest; 14.1.3 hinnang ellu viidud tegevuste tulemuslikkusele; 14.1.4 ülevaade esinenud probleemidest, riskidest ja ette võetud abinõudest. 14.2 Elluviija esitab rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu toetatavate tegevuste elluviimise lõpparuande 45 päeva jooksul alates tegevuste abikõlblikkuse perioodi lõppemisest. Lõpparuandes peab lisaks vahearuandes nõutavale infole olema kajastatud ülevaad e ellu viidud tegevuste mõjust punktis 1.3 nimetatud Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021-2035 eesmärkide saavutamisele ja „Eesti 2035“ sihtide saavutamisele ning puutumust omavate horisontaalsete põhimõtete edendamisele. 14.3 Lõppmakse taotlus esitatakse koos lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt. 14.4 Rakendusüksus kontrollib hiljemalt 15 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande laekumisest, kas aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. 12 14.5 Juhul kui vahe- või lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande. 14.6 Puuduste esinemisel vahe- või lõpparuandes annab rakendusüksus elluviijale kuni 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning kinnitab aruande 5 tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 15. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord 15.1 Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi vastavalt ÜSS2021_2027 §-dele 28-30 ja ühendmääruse §-dele 37-39. 15.2 Finantskorrektsiooni korral vähendab rakendusasutus vastavalt finantskorrektsiooni otsusele toetuse andmise tingimuste alusel kinnitatud toetuse eelarvet kehtivas proportsioonis. 15.3 Abikõlbmatud kulud jäävad vastavalt ÜSS2021_2027 § 37 lõikele 5 elluviija enda tasuda või nõuab elluviija need tagasi asutuselt või isikult, kelle kuludega oli tegemist. 15.4 Ebaseadusliku ja väärkasutatud riigiabi tagasinõudmise korral juhindutakse konkurentsiseaduse §- s 42 sätestatust. 16. Vaide lahendamine 16.1 Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 3. 16.2 Rakendusasutuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusasutusele vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 2. 16.3 Vaie lahendatakse 30 kalendripäeva jooksul arvates vaiet lahendavale asutusele esitamisest. 13  Lisa 1 KINNITATUD haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine sekkumise „Teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuste tulemuste rakendamise võimekuse tõstmine ühiskonnas ning selleks soodsa poliitikakeskkonna loomine“ elluviimiseks „Teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuste tulemuste rakendamise võimekuse tõstmine ühiskonnas ning selleks soodsa poliitikakeskkonna loomine“ (RITA+) elluviimiseks toetuse andmine Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 (edaspidi ÜSS2021_2027) alusel. 1. Reguleerimisala 1.1. Käskkirjaga korraldatakse Teadmussiirde programmi ja meetmete nimekirja meetme 21.1.1.2 „Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse võimekuse kasvatamine“ sekkumise „Teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuste tulemuste rakendamise võimekuse tõstmine ühiskonnas ning selleks soodsa poliitikakeskkonna loomine“ rakendamiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ning korda. 1.2. Meetme rahastamisega Euroopa Regionaalarengu fondist aidatakse kaasa Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021-2027 poliitikaeesmärgi 1 „Nutikam Eesti“ erieesmärgi (a)(i) „Teadus- ja innovatsioonivõime ning kõrgtasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja suurendamine“ saavutamisele. 1.3. Tegevusega panustatakse Riigikogu poolt 12. mail 2021. a vastu võetud „Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035““ (edaspidi „Eesti 2035“) strateegilistesse sihtidesse „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ ja „Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik“ ning „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021-2035“ üldeesmärgi „Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkuse suurendamine, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele“ ja alaeesmärgi „Eesti areng tugineb teadmuspõhistele ja innovaatilistele lahendustele“ saavutamisse, mida mõõdetakse näitajaga „Riigieelarves kavandatud teadus- ja arendustegevuse (edaspidi TA) rahastamine osakaaluna sisemajanduse koguproduktist (edaspidi SKP)“. 1.4. Toetatavate tegevuste kavandamisel ja elluviimisel järgitakse, kui asjakohane, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja „Eesti 2035“ nimetatud aluspõhimõtteid ja sihte. Toetatavate tegevustega aidatakse puutumuse korral edendada regionaalselt tasakaalustatud arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust ning keskkonna- ja kliimaeesmärkid e saavutamist. Aluspõhimõtete hoidmist ja sihi saavutamist tasakaalustatud regionaalset 1  arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust ning keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel hinnatakse „Eesti 2035“ tegevuskava näitajatega „Tööjõu tootlikkus osakaaluna EL keskmisest“, „Soolise võrdõiguslikkuse indeks“, „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“, „Ligipääsetavuse näitaja“ ja „Keskkonnatrendide indeks“. 1.5. Toetuse andmise eesmärgid on − suurendada nutika spetsialiseerumise valdkondades avaliku sektori võimekust rakendada teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuse tulemusi poliitikakujundamises ning ühiskonna olemasolevate ja eesseisvate väljakutsete lahendamises; − suurendada avaliku sektori rolli Eestis läbiviidava teadus- ja arendustegevuse strateegilisel suunamisel ning toetada riigi jaoks oluliste teadus- ja arendussuundade arendamist; − tõsta avaliku sektori teadus- ja arendustegevuse valdkonna nõustamise ja poliitikakujundamise eest vastutavate töötajate pädevust ning suurendada töötajate Eesti- sisest ja rahvusvahelist koostööd; − tõsta erialaliitude arendusnõunike pädevust teadus- ja arendustegevuse valdkonnas ning soodustada arendusnõunike Eesti-sisest ja rahvusvahelist koostööd. 1.6. Mõisted: 1) teadus- ja arendustegevus – uudne, loominguline, ettemääramatu tulemusega, süstemaatiline ning ülekantav ja/või korratav uurimis- ja arendustöö, mille eesmärk on saada uusi teadmisi ning leida teadmistele uusi rakendusalasid ; teadus- ja arendustegevus jaguneb alusuuringuteks, rakendusuuringuteks ja eksperimentaalarenduseks; 2) rakendusuuring – uurimistöö uute teadmiste saamiseks otsese eesmärgiga rakendada saadud teadmisi praktikas; 3) teadus- ja arendustöötaja – isik, kes töötab asutuses, kas akadeemilise töötajana, teadus- ja arendusspetsialistina või insenerina, ning teadus- ja arendusasutuse ja selle struktuuriüksuse juht, kes korraldab teadus- ja arendustegevuse kavandamist ja elluviimist; 4) nutika spetsialiseerumise valdkonnad – „Eesti teadus-, arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021-2035“ raames kinnitatud eelisarendatavad teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse valdkonnad, millel on oluline potentsiaal lahendada majanduse ja ühiskonna väljakutseid : digilahendused igas eluvaldkonnas; tervisetehnoloogiad ja -teenused; kohalike ressursside väärindamine ning nutikad ja kestlikud energialahendused; 5) teadusnõunik – ministeeriumis või Riigikantseleis avaliku teenistuse seaduse alusel töötav ametnik või töölepingu seaduse alusel töötav teenistuja, kelle ülesanne on nõustada ministeeriumit või Riigikantseleid asutuse vastutusvaldkonna teadus- ja arendustegevuse küsimustes, planeerida ning korraldada rahvusvahelist ja siseriiklikku teadus- ja arendustegevuse alast koostööd, toetada ministeeriumit või Riigikantseleid teadus- ja arendustegevuse tellimisel ning täita teisi ametijuhendis kirjeldatud tööülesandeid; 2  6) arendusnõunik – erialaliidu töötaja, kelle peamine tööülesanne on erialaliidu ja selle liikmete nõustamine teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni valdkonnas, erialaliidu teadus- ja arendustegevuse alase koostöö korraldamine ning valdkonna ettevõtete teadus- ja arendustegevuse võimekuste ja vajaduste kaardistamine ja avalikustamine; 7) erialaliit – valdkonna ettevõtteid ja asutusi koondav katusorganisatsioon, mis on registreeritud juriidilise isikuna, millel on alalised töötajad ning mille eesmärk on toetada liikmete tegevusi ning esindada liikmete huvisid; käesoleva käskkirja mõistes kuuluvad erialaliitude alla ka ettevõtteid, asutusi ja erialaliite ühendavad esindusorganisatsioonid . 2. Toetatavad tegevused Punktis 1.5. nimetatud eesmärkide saavutamiseks rahastatakse käesoleva käskkirja alusel järgmiste tegevuste elluviimist: 2.1. Alategevus 1: ministeeriumide valitsemisalade ülestel teemadel interdistsiplinaarsete rakendusuuringute teostamine nutika spetsialiseerumise valdkondades ühiskonna ja majanduse olemasolevate ja eesseisvate väljakutsete lahendamiseks. 2.1.1. Tegevuse partneriteks on Eesti Vabariigi ministeeriumid ja Arenguseire Keskus. 2.1.2. Tegevusega toetatakse ministeeriumide valitsemisalade ülestel teemadel interdistsiplinaarsete rakendusuuringute tellimist ja läbiviimist, mis on seotud nutika spetsialiseerumise valdkondadega. 2.1.3. Rakendusuuringute valiku tingimused: 2.1.3.1. Rakendusuuringute probleemipüstituste leidmiseks viib elluviija partnerite seas läbi voorud uurimisideede korjeks. Probleemipüstituste hindamisjuhendi kinnitab elluviija, esitades selle eelnevalt partneritele arvamuse avaldamiseks ning rakendusasutusele kooskõlastamiseks. Vooru mahu kinnitab elluviija, kooskõlastades selle eelnevalt rakendusasutusega. 2.1.3.2. Toetusperioodil viiakse läbi vähemalt kolm ideekorjevooru. 2.1.3.3. Interdistsiplinaarse rakendusuuringu probleemipüstituse esitavad ühiselt kaks või enam partnerit seotult nutika spetsialiseerumise valdkondadega ning kooskõlas valdkonna arengukavades, „Eesti 2035“ strateegias seatud eesmärkide või ühiskonna ja majanduse väljakutsetest lähtuvate arenguvajadustega. 2.1.3.4. Kui elluviija tuvastab esitatud probleemipüstitustes kattuvusi, on elluviijal õigus teha partneritele ettepanek probleemipüstituste koondamiseks. 2.1.3.5. Elluviija hindab esitatud probleemipüstituste kooskõla nutika spetsialiseerumise valdkondadega ning vastavust teadus- ja arendustegevuse määratlusele. Juhul, kui esitatud ettepanek ei ole seotud nutika spetsialiseerumise valdkondadega või probleemipüstitus ei kirjelda rakendusuuringu tellimist, loetakse probleemipüstitus toetuse andmise 3  tingimustele mittevastavaks ning probleemipüstituse menetlemine lõpetatakse. 2.1.3.6. Elluviija moodustab probleemipüstituste paremusjärjestusse seadmiseks hindamiskomisjoni, kuhu kuuluvad kõikide partnerite esindajad. Igal alategevuse partneril on õigus nimetada üks hindamiskomisjoni liige, kes kuulub asutuse juhtkonda. 2.1.3.7. Hindamiskomisjon seab esitatud probleemipüstitused paremusjärjestusse koondhinnete alusel, lähtudes hindamisel: − teema aktuaalsusest, relevantsusest, interdistsiplinaarsusest ja mõjust ühiskonna ja majanduse väljakutsete lahendamisele ning eelarve põhjendatusest (hindamiskriteeriumi kaal 85%); − teema panusest horisontaalsete põhimõtete (võrdsed võimalused, keskkonnakaitse, kliimaneutraalsus, regionaalareng) eesmärkide saavutamisele (hindamiskriteeriumi kaal 15%). 2.1.3.8. Paremusjärjestuse ning ideekorjevooru mahu alusel otsustab elluviija, mitmele probleemipüstitusele rakendusuuringuid tellitakse. Valituks osutunud probleemipüstitustele koostatakse partnerite poolt rakendusuuringu lähteülesanne. Elluviija tellib rakendusuuringu, kohaldades riigihangete seaduse § 11 lõike 1 punktis 19 sätestatud teadus- ja arendusteenuse erandit. 2.1.3.9. Rakendusuuringu maksumus võib olla minimaalselt 150 000 ja maksimaalselt 700 000 eurot ning rakendusuuringu kestvus kuni 2 aastat. Elluviijal on õigus põhjendatud juhtudel rakendusuuringu läbiviimise perioodi pikendada kuni ühe aasta võrra, kuid rakendusuuringu maksimaalset maksumust see ei mõjuta. Rakendusuuringu maksumusest 21% katavad probleemipüstituse sõnastanud partnerid. 2.1.3.10.Rakendusuuringu teostajaks saab olla vähemalt kahe asutuse teadus- ja arendustöötajatest moodustatud konsortsium. Konsortsiumi juhtpartner peab olema positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutus. 2.1.3.11.Konsortsium esitab probleemipüstitusele vastava rakendusuuringu ettepaneku (edaspidi uuringuettepanek) elluviija poolt kinnitatud vormil. Elluviija esitab rakendusuuringu ettepaneku vormi enne kinnitamist partneritele arvamuse avaldamiseks. 2.1.3.12.Uuringuettepanekute hindamiseks moodustab elluviija eksperdikomisjone. Eksperdikomisjonide töökorrad kehtestab elluviija. 2.1.3.13.Elluviijal on õigus hindamisse kaasata eksperdikomisjoni väliseid eksperte. 2.1.3.14.Uuringuettepanekuid hinnatakse järgmiste hindamiskriteeriumite alusel, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused “ §-s 7 4  nimetatud valikukriteeriumitele ja metoodikale: Hindamiskriteerium ja selle Alakriteeriumi kirjeldus Alakriteeriumi Kriteeriumi kaal kaal kriteeriumist lävend Kriteerium 1 1.1. Rakendusuuringu 50% Rakendusuuringu põhjendatus põhjendatus ning vastavus ja mõju (50%) probleemipüstitusele, uuringu tulemuste mõju püstitatud probleemide lahendamisele (sh tulemuste rakendatavus ja rakendamise plaan) 1.2. Uurimisteema panus 20% 3,5 rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisse 1.3. Uurimisteema ja tulemuste 30% mõju uuringuvaldkonna arengule Eestis, sh uuringu mõju valdkonna järelkasvule ja jätkusuutlikkusele Kriteerium 2 2.1. Uuringu uuenduslikkus 50% Rakendusuuringu teaduslik ning teaduslik tase, sh tase ja teostatavus metoodika asjakohasus (50%) 2.2. Konsortsiumi võimekus 25% uuringut ellu viia (sh vastutavate täitjate ja põhitäitjate pädevus ja senise teadustöö tulemuslikkus) ning vajaliku taristu olemasolu 3,5 2.3. Eelarve planeerimise 25% asjakohasus ja kuluefektiivsus, ajakava põhjendatus ja realistlikkus; kommunikatsiooniplaani ja riskide maandamise plaani asjakohasus 2.1.3.15.Uuringuettepanekuid hinnatakse hindamiskriteeriumide lõikes skaalal 1 (mitterahuldav) kuni 5 (suurepärane). Hindeid antaks 0,5-punktise sammuga. Uuringuettepanekute koondhinne arvutatakse hindamiskriteeriumide kaalutud keskmisena. 2.1.3.16.Uuringuettepanek, mille esimese või teise hindamiskriteeriumi hinne jääb alla lävendi (3,5 punkti), ei kuulu rahastamisele ning uuringuettepaneku hindamine lõpetatakse. 2.1.3.17.Eksperdikomisjon kinnitab igale uuringuettepanekule koondhinde ning moodustab hindamise tulemusena uuringuettepanekute pingeread. 2.1.3.18.Võrdsete koondhinnetega uuringuettepanekute puhul eelistatakse 5  uuringuettepanekuid, mille esimese hindamiskriteeriumi, uuringu põhjendatus ja mõju, hinne on kõrgem. 2.1.3.19.Eksperdikomisjon teeb pingerea alusel elluviijale põhjendatud ettepaneku: uuringuettepanek rahuldada või mitte rahuldada. Eksperdikomisjonil on õigus teha ettepanek seada uuringuettepaneku rahuldamisele täiendavad tingimused. 2.1.3.20.Elluviija rahuldab igal probleemipüstitusel vähemalt ühe, pingereas kõrgeimal positsioonil oleva uuringuettepaneku. Kui ideevooru maht võimaldab, võib elluviija rahuldada ühel probleemipüstitusel rohkem kui ühe uuringuettepaneku, kui see on kooskõlas eksperdikomisjoni ettepanekuga. Juhul, kui probleemipüstitusele ei esitata lävendit ületavaid uuringuettepanekuid, siis antud probleemipüstitusel rakendusuuringut ei rahastata. 2.1.3.21.Elluviijal on õigus, eksperdikomisjoni ettepanekul, seada uuringuettepaneku rahuldamisele täiendavad tingimused, mida uuringut läbiviiv konsortsium on kohustatud täitma. 2.1.4. Rakendusuuringute läbiviimise tingimused: 2.1.4.1. Rakendusuuringu läbiviimise koordineerimiseks moodustab elluviija igal probleemipüstitusel rakendusuuringu juhtkomisjoni, kuhu kuulub kuni 7 liiget. Juhtkomisjoni kuulub vähemalt 2/3 ulatuses probleemipüstituse koostanud partnerite esindajad või nende poolt nimetatud liikmed, elluviija ja väliste ekspertide esindajad. Ülejäänud juhtkomisjoni liikmed nimetatakse rakendusuuringu konsortsiumi poolt. 2.1.4.2. Rakendusuuringu juhtkomisjon jälgib ja vajadusel suunab rakendusuuringu teostamist ning kooskõlastab rakendusuuringu tegevuste ning eelarve muudatused. 2.1.4.3. Konsortsium esitab elluviija poolt määratud tähtajaks rakendusuuringu vahearuande ning lõpparuande. 2.1.4.4. Juhtkomisjoni liikmed, kes ei ole rakendusuuringu konsortsiumi poolt nimetatud, hindavad rakendusuuringu vahe- ja lõpparuandeid. Rakendusuuringu vahe- ja lõpparuande osas tehakse elluviijale põhjendatud ettepanek: kiita aruanne heaks, saata aruanne tagasi täiendamiseks või lükata aruanne tagasi. 2.1.4.5. Elluviija, lähtudes juhtkomisjoni ettepanekust, kiidab rakendusuuringu vahe- või lõpparuande heaks, saadab aruande konsortsiumile tagasi täiendamiseks või lükkab aruande tagasi. Kui elluviija lükkab vahearuande tagasi, on elluviijal õigus rakendusuuringu läbiviimine ja selle rahastamine lõpetada. Juhul, kui elluviija lükkab rakendusuuringu lõpparuande tagasi, jäetakse rakendusuuringu lõppmakse konsortsiumile tegemata. 6 2.2. Alategevus 2: teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonipoliitika analüüsimine ja seire ning teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonipoliitika kujundajate ja elluviijate pädevuse kasvatamine. 2.2.1. Tegevuse partneriteks on Haridus- ja Teadusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Riigikantselei ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus. 2.2.2. Tegevusega toetatakse: − rakendusuuringute, poliitikaanalüüside ja eksperdihinnangute läbiviimist „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava 2021-2035“ teadussüsteemi ja teadmussiirde suuna eesmärkide täitmise hindamiseks; − partnerite ja elluviija asutustes teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonipoliitika kujundajate ja elluviijate pädevuse kasvatamist koolituste, seminaride, õppereiside korraldamise ja nendes osalemise toetamise kaudu „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava 2021-2035“ eesmärkide saavutamiseks vajalike tegevuste väljatöötamiseks ja elluviimiseks. 2.2.3. Elluviija koordineerib partneritelt rakendusuuringute, poliitikaanalüüside ja eksperdihinnangute ettepanekute kogumist. Ettepanekuid võib esitada ka elluviija ise. 2.2.4. Alategevuse elluviimiseks moodustab elluviija partnerite ja elluviija esindajatest juhtkomisjoni, kooskõlastades juhtkomisjoni liikmed eelnevalt rakendusasutusega. 2.2.5. Juhtkomisjon kinnitab iga-aastase uuringute plaani, teeb elluviijale ettepaneku rakendusuuringute, poliitikaanalüüside ja eksperdihinnangute tellimise ning pädevuse kasvatamisega seotud tegevuste läbiviimise osas, koordineerib rakendusuuringute, poliitikaanalüüside või eksperdihinnangute läbiviimist. 2.2.6. Rakendusuuringuid, poliitikaanalüüse ja eksperdihinnanguid tellib elluviija teenusena või koostab need ise. 2.2.7. Rakendusuuringute, poliitikaanalüüside ja eksperdihinnangute maksumusest 21% katavad omafinantseeringuna uuringuettepaneku teinud partnerid. Pädevuse kasvatamise tegevuste maksumusest 21% katavad omafinantseeringuna osalevad partnerid. 2.3. Alategevus 3: ministeeriumide ja Riigikantselei teadusnõunike või teadus- ja arendustegevuse alase nõustamise eest vastutavate töötajate ja erialaliitude arendusnõunike teadus- ja arendustegevuse pädevuse kasvatamine ja koostöö toetamine ning ministeeriumide ametnike teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni-alase pädevuse kasvatamine. 2.3.1. Tegevusega toetatakse: − ministeeriumide ja Riigikantselei teadusnõunike või teadus- ja arendustegevuse alase nõustamise eest vastutavate töötajate ja erialaliitude arendusnõunike pädevuse kasvatamist koolituste, seminaride, õppereiside korraldamise ja nendes osalemise 7  toetamise kaudu; − ministeeriumide, Riigikantselei ja erialaliitude omavahelist koostööd ühisürituste korraldamise ja nendes osalemise toetamise kaudu; − teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni valdkonda ja teaduspõhist poliitikakujundamist käsitleva koolitusprogrammi väljatöötamist ja selles osalemist. 2.3.2. Alategevuse raames korraldatud üritused viiakse läbi järgides keskkonnahoidlike sündmuste korraldamise põhimõtteid. 2.3.3. Elluviija koordineerib tegevuse sihtrühma huvide ja vajaduste väljaselgitamist ning kinnitab kord aastas koolitus- ja tegevusplaani, kooskõlastades selle eelnevalt rakendusasutusega. 2.3.4. Tegevus on suunatud ühistegevuste toetamiseks. Põhjendatud juhtudel on võimalik toetada sihtrühma individuaalseid tegevusi, kuid sellisel juhul hindab elluviija tegevuse vastavust sekkumise eesmärkidele ning kooskõlastab tegevuse rahastamise rakendusasutusega. 2.3.5. Erialaliitudele antakse toetust vähese tähtsusega abina, toetuse saaja peab vastama Euroopa Komisjoni määruses (EL) 2023/2831 sätestatud tingimustele (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023). Elluviija hindab toetuse taotleja vastavust ning juhul, kui toetuse taotleja ei vasta Euroopa Komisjoni määruses (EL) 2023/2831 sätestatud tingimustele, toetust taotlejale ei määrata. 2.3.6. Kui toetus on käsitatav vähese tähtsusega abina, kehtivad järgmised nõuded: 2.3.6.1. komisjoni määruse (EL) 2023/2831 alusel antava vähese tähtsusega abi korral ei tohi vähese tähtsusega abi kogusumma mis tahes kolme eelneva aasta pikkuse ajavahemiku jooksul ületada 300 000 eurot; 2.3.6.2. kontserni kuuluvate või muul viisil omavahel seotud ettevõtjatele abi andmisel arvestatakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on omavahel komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli 2 lõikes 2 sätestatud suhetes; 2.3.6.3. vähese tähtsusega abi andmisel peab arvesse võtma komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli 5 lõigetes 1-3 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid; 2.3.6.4. elluviija säilitab projekti elluviimisega seotud dokumente kümme aastat alates kuupäevast, mil abi anti. 2.3.7. Käesolevat käskkirja ei kohaldata Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel. 2.3.8. Tegevusi võib läbi viia elluviija ise või tellib elluviija need teenusena. 2.4. Alategevus 4: Eesti Teadusinfosüsteemi (ETIS) arendus. 2.4.1. Tegevuse raames toetatakse: − ETIS-e uute moodulite väljatöötamist ja olemasolevate edasiarendamist; 8  − ETIS-e uute liideste ja teenuste loomist; − ETIS-e küberturvalisuse tagamisega seotud arendustegevusi; − ETIS-e sidustamist ning sidustatuse parendamist teiste infosüsteemidega. 2.4.2. Kõik ETIS-e uued arendused luuakse lähtudes riiklikult kehtestatud nõuetest, sealhulgas vastavalt kehtivatele ligipääsetavuse nõuetele. 2.4.3. Haridus- ja Teadusministeerium on ETIS-e vastutav töötleja, elluviija on ETIS-e volitatud töötleja. ETIS-e arendamine toimub Haridus- ja Teadusministeeriumi ja elluviija koostöös. 2.4.4. ETIS-e arendamine viiakse läbi vastavalt ETIS-e arenduskavale, mis lepitakse kokku koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi ja elluviijaga. ETIS-e arendamine tugineb ETIS-e strateegilistele eesmärkidele, ETIS-e juhtkomitee ettepanekutele, Haridus- ja Teadusministeeriumi ja ETIS-e kasutajate sisendile. 2.4.5. ETIS-e arendused tellitakse teenusena või teostab neid elluviija. 2.5. Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, millega ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 nimetatud keskkonnaeesmärgile ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi, artiklis 7 nimetatud välistustega. 3. Tulemused 3.1. Punktis 2 nimetatud: 3.1.1. alategevuse 1 tulemusena: − rakendusuuringute tulemusi võetakse kasutusele ühiskonna ja majanduse olemasolevate ja eesseisvate väljakutsete lahendamiseks nutika spetsialiseerumise valdkondades; − teadus- ja arendustegevusega tegelevates asutustes kasvab võimekus viia läbi riigi jaoks olulistel teemadel interdistsiplinaarseid rakendusuuringuid, toetatud on Eesti ühiskonna ja majanduse jaoks olulised teadussuunad; − kasvab ministeeriumide ja Arenguseire Keskuse pädevus rakendusuuringute tellimisel, edeneb teaduspõhine poliitikakujundamine; 3.1.2. alategevuse 2 tulemusena: − on tagatud „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021-2035“ teadussuuna ja teadmussiirde suuna elluviimise seire ning arengukava eesmärkide täitmise tõenduspõhine hindamine; − on kasvanud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonipoliitika kujundamise ja elluviimise eest vastutavate töötajate pädevus; 9  3.1.3. alategevuse 3 tulemusena: − ministeeriumide ja Riigikantselei teadusnõunike või teadus- ja arendustegevuse-alase nõustamise eest vastutavate töötajate ja erialaliitude arendusnõunike pädevus ja koostöö on kasvanud; − ministeeriumide ametnike teadlikkus teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni valdkonnas on kasvanud, ametnikud on võimelised teadus- ja arendustegevust tellima ja tulemusi oma töös rakendama; 3.1.4. alategevus 4 tulemusena: − on loodud uued ETISe moodulid, liidesed ja teenused, olemasolevad moodulid on vajadusel kaasajastatud; − on loodud vajalik sidusus ETISe ja teiste relevantsete infosüsteemide vahel; − on tagatud ETIS-e keskkonna ja andmete turvalisus; − ETISe keskkond vastab Eesti teadus- ja arendussüsteemi ning kasutajate vajadustele, toetab teadus- ja arendustegevuse rakendamist ning teaduspõhist poliitikakujundamist; − ministeeriumid kasutavad ETISe keskkonda oma teadus- ja arendustegevuse konkursside ja taotlusvoorude läbiviimiseks, taotluste ja aruannete menetlemiseks. 3.2. Punktis 2 nimetatud tegevuste elluviimist ja oodatavate tulemuste saavutamist mõõdetakse järgmiste näitajatega (tabel 1): Tabel 1. Tegevuste seire ja hindamise näitajad Näitaja nimetus ja Alg- Vahesihttase Sihttase Selgitav teave mõõtühik tase 2024 2029 2022 Meetmete nimekirja näitajad Tulemusnäitaja Toetatud 0 Ei 15 Innovatsiooniprojektide innovatsiooniprojektide kohaldu kumulatiivne arv. arv Innovatsiooniprojektid peavad põhinema teadus- ja arendustegevusel ning pakkuma praktilist, (Eesti jaoks) uut lahendust eelnevalt määratletud probleemidele, lahendused võib edasi suunata testimisele. Elluviija koondab ja esitab andmed. Ühistes 0 6 16 Unikaalsete teadusasutuste Väljundnäitaja teadusprojektides kumulatiivne arv. Näitaja osalevad teadusasutused hõlmab vaid aktiivset osalemist ühistes uurimisprojektides (koostöö võib olla uus või olemasolev ning see pea b 10  kestma vähemalt toetatava projekti kestuse) ning välistab muud lepingulised kokkulepped, mille puhul toetatavas projektis puudub aktiivne koostöö. TAT spetsiifilised väljundnäitajad Alategevus 1 Läbiviidud 0 0 20 Loendatakse heaks rakendusuuringute arv kiidetud lõppraporteid. Elluviija koondab ja esitab andmed. Alategevus 2 Läbiviidud 0 2 16 Loendatakse heaks rakendusuuringute, kiidetud lõppraporteid või poliitikaanalüüside ja hinnanguid. Elluviija eksperdihinnangute arv koondab ja esitab andmed. Alategevus 3 Läbiviidud koolituste, 0 7 34 Elluviija koondab ja esitab seminaride, õppereiside andmed. arv Alategevus 3 Koolitusprogrammis 0 0 150 Andmed koondab ja esitab osalenud isikute arv elluviijale koolitusprogrammi läbiviija , elluviija esitab andmed. Alategevus 4 ETIS-es läbiviidud 0 4 30 Elluviija koondab ja esitab taotlusvoorude arv andmed. 4. Rakendusasutus ja -üksus 4.1. Tegevuse rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium (rakendusasutus). 4.2. Tegevuse rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste keskus (rakendusüksus). 5. Elluviija ja partnerid 5.1. Tegevuse elluviijaks on SA Eesti Teadusagentuur (elluviija). 5.2. Punktis 2 toodud: 5.2.1. alategevuse 1 partneriteks on Eesti Vabariigi ministeeriumid ja Arenguseire Keskus, kelle ülesandeks on rakendusuuringute probleemipüstituste sõnastamine, lähteülesannete koostamine, rakendusuuringu läbiviimise juhtimine ning rahaline panustamine omafinantseeringu katteks; 5.2.2. alategevuse 2 partneriteks on Haridus- ja Teadusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Riigikantselei ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, partnerite ülesanne on teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonipoliitikaga seotud uuringuvajaduste sõnastamine, juhtkomisjoni töös osalemine, rakendusuuringute ja poliitikaanalüüside läbiviimise koordineerimine ning rahaline panustamine omafinantseeringu katteks. 6. Sihtrühm 11 6.1. Tegevuse sihtrühm on Eesti Vabariigi ministeeriumid, Riigikantselei, Arenguseire Keskus, positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutused, teadus- ja arendustegevusega või poliitikaanalüüsidega tegelevad asutused ja ettevõtted, erialaliidud ning nimetatud asutuste töötajad. 7. Tegevuste abikõlblikkuse periood 7.1. Tegevuste abikõlblikkuse periood on vahemikus 01.04.2023 – 31.08.2029 (tabel 2). Tabel 2. Tegevuste abikõlblikkuse perioodid. Tegevus Abikõlblikkuse periood Alategevus 1: Ministeeriumide valitsemisalade üleste interdistsiplinaarsete 01.09.2023 – 31.08.2029 rakendusuuringute toetamine nutika spetsialiseerumise valdkondades ühiskonna olemasolevate ja eesseisvate väljakutsete lahendamiseks Alategevus 2: teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonipoliitika 01.09.2023 – 31.08.2029 analüüsimine ja seire ning teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonipoliitika kujundajate ja elluviijate pädevuse kasvatamine Alategevus 3: Ministeeriumide ja Riigikantselei teadus- ja arendustegevuse- 01.09.2023 – 31.08.2029 alase nõustamise eest vastutavate töötajate ja erialaliitude arendusnõunike pädevuse kasvatamine ja koostöö toetamine ning ministeeriumide ametnike teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni-alase pädevuse kasvatamine Alategevus 4: Eesti Teadusinfosüsteemi arendus 01.04.2023 – 31.08.2029 Horisontaalsed tegevused 01.04.2023 – 31.08.2029 8. Tegevuste eelarve 8.1. Käesoleva käskkirjaga reguleeritava tegevuse eelarve on 19 126 486 eurot, millest Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest finantseeritakse 13 388 540 eurot, riiklikust kaasfinantseeringust 2 651 502 eurot ja toetuse saajate omafinantseeringust 3 086 444 eurot. Eelarve (EUR) Osakaalud (%) Riiklik kaas- Omafinant- Eelarve RK Tegevuse nr EL toetus finantseering seering kokku EL F OF Kokku 70,0 9,0 100,0 Alategevused 1-2 10 288 145 1 322 761 3 086 444 14 697 350 % % 21,0% % Alategevused 3- 4, horisontaalsed 70,0 30,0 100,0 tegevused 3 100 395 1 328 741 0 4 429 136 % % 0,0% % 70,0 13,9 100,0 Kokku 13 388 540 2 651 502 3 086 444 19 126 486 % % 16,1% % 9. Kulude abikõlblikkus 9.1. Abikõlblikeks kuludeks loetakse käesolevas käskkirjas nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused “ (edaspidi ühendmäärus) §-s 15 ning käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustele. 9.2. Abikõlblikud on järgmised punktis 2 nimetatud toetatavate tegevuste elluviimiseks vajalikud 12  kulud: 9.2.1. otsesed personalikulud vastavalt ühendmääruse §-s 16 sätestatud tingimustele; 9.2.2. kaudsed kulud 7% rahastamiskõlblikest otsestest kuludest vastavalt ühendmääruse § 21 lg-tele 1 ja 4−6. 9.2.3. teenuste tellimine riigihangete seaduse § 11 lõike 1 punktis 19 toodud teadus- ja arendusteenuse erandi alusel, kui teenuse tellimine vastab erandi tingimustele; 9.2.4. projekti elluviimiseks vajalike sisseostetavate teenuste kulud, sealhulgas rakendusuuringute, poliitikaanalüüside ja eksperdihinnangute kulud, tõlketööde, trüki- ja kujundustööde; 9.2.5. välisriikides läbiviidavate ürituste (koolituste, seminaride, konverentside, töötubade, õppereiside jms) korraldamise ja nendel osalemisega seotud kulud, sh ürituste osavõtutasu, välislähetuse kulud; 9.2.6. infotehnoloogiliste lahenduste kulud, sealhulgas andmesisestus- ja analüüsikeskkonna loomisega seotud kulud, andmebaasi arendustööde, tarkvara ja riistvara kulud ning IT- arendustega seotud hoolduskulud, mis on seotud alategevus 4 elluviimisega; 9.2.7. teaduskommunikatsiooniga seotud kulud, sealhulgas konverentside korraldamise kulud, uuringute ja analüüside tulemuste levitamise, publitseerimise ja populariseerimise kulud; 9.2.8. muud toetavate tegevustega otseselt seotud ja tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud. 9.3. Abikõlbmatud on kõik ühendmääruse §-s 17 nimetatud kulud. Lisaks loetakse abikõlbmatuteks kuludeks: 9.3.1. hoonestatud ja hoonestamata maa, kinnisvara ja mootorsõiduki ost; 9.3.2. projekti heaks töötava personali, sh ametniku, teenistuja, töö-, töövõtu- või käsunduslepingu alusel projekti heaks teenust osutava või tööd tegeva isiku või projekti tegevuste elluviimisega seotud kolmanda isiku riigisisese lähetamise või liikumisega seotud sõidu- ja majutuskulud tegelike kulude alusel. 10. Toetuse maksmise tingimused ja kord 10.1. Toetuse maksmine toimub vastavalt ühendmääruse §-dele 24−26, § 27 lõike 1 punktile 1 ja § 28 lõikele 3. 10.2. Toetus makstakse tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 27 lõike 1 punktile 1 ning ühtse määra alusel vastavalt § 28 lõikele 3. 10.3. Lõppmakse saamiseks esitatakse makse aluseks olevad dokumendid koos toetuse andmise tingimuste lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast toetuse andmise tingimuste ja kohustuste täitmist ning lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt. 11. Elluviija ja partnerite kohustused 11.1. Elluviijale ja partneritele kohalduvad ühendmääruse §-des 10 ja 11 sätestatud kohustused. Lisaks on elluviija kohustatud: 13  11.1.1. korraldama käesoleva käskkirja lisa punktis 2 nimetatud tegevuste elluviimist, sealhulgas koostama ja kinnitama toetavate tegevuste elluviimisega seotud rakendamise juhendid ja vormid; 11.1.2. teavitama partnereid ja sihtrühma toetusmeetmest ning nõustama partnereid toetuse taotlemisel; 11.1.3. koostama ja esitama rakendusasutusele kinnitamiseks sekkumise kogueelarve alategevuste lõikes, tegevuste ja eelarvete täitmise ülevaate ning tegevuste aastase detailse aja- ja tegevuskava koos eelarvega järgmise aasta kohta jooksva aasta 20. novembriks ning esimese eelarveaasta aja- ja tegevuskava koos eelarvega rakendusasutusele 30. päeva jooksul pärast toetuse andmise tingimuste kinnitamist; 11.1.4. esitama rakendusüksusele järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi 15. jaanuariks, esimese eelarveaasta väljamaksete prognoos tuleb esitada 15 tööpäeva jooksul toetuse andmise tingimuste kinnitamisest. Juhul, kui maksetaotlus erineb rohkem kui 25% võrra esitatud prognoosist, on elluviija kohustatud esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud eelarveaasta osas; 11.1.5. esitama rakendusasutuse nõudmisel tegevuse ülevaate, eelarve ning selle jagunemise aastate ja alategevuste lõikes; 11.1.6. teenuste tellimisel, mille toetuse saaja on hankija riigihangete seaduse tähenduses, lähtuma riigihangete seaduses sätestatust; 11.1.7. toetuse andmisel erialaliitudele hindama, kas toetuse saaja vastab Euroopa Komisjoni määruses (EL) 2023/2831 sätestatud tingimustele; 11.1.8. esitama aruandeid vastavalt punktis 12 sätestatule; 11.1.9. viivitamatult teavitama rakendusasutust kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis asjaoludest, mis takistavad elluviijal ülesandeid täitmast või toetuse andmise tingimuste käskkirja muutmise vajalikkusest; 11.1.10. viima tegevused vastavalt aastasele tegevuskavale ellu tulemuslikult, tõhusalt ja säästlikult; 11.1.11. täitma teavitamisnõudeid vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ sätestatud nõuetele. 12. Aruandlus 12.1. Elluviija esitab rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu seal kehtestatud vormil toetatavate tegevuste elluviimise aasta vahearuande hiljemalt järgmise aasta 20. jaanuariks (31. detsembri seisuga). Vahearuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon: 12.1.1. punktis 3.2. loetletud näitajate täitmine koos sisuliste selgitustega, sh näitaja ala- või ületäitmise kohta; 12.1.2. ülevaade punktis 2 loetletud tegevuste elluviimisest; 14  12.1.3. hinnang ellu viidud tegevuste tulemuslikkusele; 12.1.4. ülevaade esinenud probleemidest, riskidest ja ette võetud abinõudest. 12.2. Elluviija esitab rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu toetatavate tegevuste elluviimise lõpparuande 45 päeva jooksul alates tegevuste abikõlblikkuse perioodi lõppemisest. Lõpparuandes peab lisaks vahearuandes nõutavale infole olema kajastatud ülevaade ellu viidud tegevuste mõjust „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021-2035“ eesmärkide saavutamisele ning seotud „Eesti 2035“ sihtide saavutamisele ja puutumust omavate horisontaalsete põhimõtete edendamisele. 12.3. Rakendusüksus kontrollib hiljemalt 15 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande laekumisest, kas aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. 12.4. Juhul kui vahe- või lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande. 12.5. Puuduste esinemisel vahe- või lõpparuandes annab rakendusüksus elluviijale kuni 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning kinnitab aruande 5 tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 13. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord 13.1. Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi vastavalt ÜSS2021_2027 §-dele 28−30 ja ühendmääruse §-dele 34−39. 14. Vaiete lahendamine 14.1. Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 3. 14.2. Rakendusasutuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusasutusele vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 2. 14.3. Vaie lahendatakse 30 kalendripäeva jooksul arvates vaiet lahendavale asutusele esitamisest. 15 Saatja: [email protected] Saaja: "RTK Info" <[email protected]> Teema: Teile on saabunud dokument Haridus- ja Teadusministeeriumist_Haridus- ja teadusministri käskkirjade muutmine struktuuritoetuse valdkonnas Kuupäev: 2024-04-03 13:26 Tähelepanu! Kiri saabus väljastpoolt ametit/RM valitsemisala. Palume linke ja faile mitte avada, kui kiri on saabunud tundmatult aadressilt! Tere Edastan haridus- ja teadusministri käskkirja "Haridus- ja teadusministri käskkirjade muutmine struktuuritoetuse valdkonnas" Registreerimise kuupäev: 03.04.2024 Registreerimisnumber: 1.1-2/24/95 Käskkirja paberkandjal ei edastata. Lugupidamisega Haridus- ja Teadusministeerium tel 735 0222 [email protected] <mailto:[email protected]>