OTSUS finantskorrektsiooni tegemise ja taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise kohta

Aktsiaselts Valga Haigla 03.04.2024 nr 11.2-44/24/255 Peetri tn 2 Valga linn 68206, Valga maakond OTSUS finantskorrektsiooni tegemise ja taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise kohta Riigi Tugiteenuste Keskus (registrikood: 70007340; edaspidi rakendusüksus) teeb sotsiaalkaitseministri 22.07.2021 määruse nr 27 „Üldhooldusteenuse kohandamine nakkushaiguste leviku tõkestamiseks“ (edaspidi meetme määrus) raames otsuse projekti „Valga Haigla AS üldhooldusteenuse hoone energiatõhususe parandamine“ (toetuste registris nr 2014- 2020.15.01.22-0268, edaspidi projekt) osas. Rakendusüksus tuvastas projekti kulude ja lõpparuande kontrollimisel, et toetuse saaja ei ole täitnud kõiki kindlasummalise makse tegemise eelduseid, mistõttu kohaldab rakendusüksus finantskorrektsiooni ja loeb mitteabikõlblikuks kuluks 100 000 eurot ning ühtlasi tunnistab taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks. Otsuse tegemise aluseks on perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) 8 lg 2 punktid 4 ja 5, § 45 lg 1 punkt 3, § 46, § 47 lõiked 1 ja 3, meetme määruse § 19 lõige 4, § 22 lõige 2, § 23 ja § 24 lõige 1, 03.02.2023 toetuse taotluse rahuldamise otsuse nr 11.2-44/23/182 (edaspidi taotluse rahuldamise otsus) punktid 12, 13.1, 13.4 ja 15, samuti projekti raames esitatud kindlasummaline makse, lõpparuanne ning toetuse saajaga peetud kirjavahetus. 1. Toetuse saaja ei ole täitnud kõiki kindlasummalise makse tegemise eelduseid 1.1. Rikkumise asjaolud Taotluse rahuldamise otsuse punkti 4 kohaselt on projekti abikõlblikkuse periood 01.01.2023 kuni 31.12.2023 ning punkti 2 kohaselt projekti abikõlblik kogukulu 100 000 eurot, mis hüvitatakse vastavalt punktile 11 kindlasummalise makse alusel. Toetus makstakse taotluse rahuldamise otsuse punkti 12 kohaselt välja vastavalt toetuse saaja poolt esitatud maksetaotlusele ja tulemuse saavutamist tõendavatele dokumentidele ning kooskõlas ühendmääruse 3. peatükis sätestatuga. Projekti taotluse kohaselt on projekti elluviimise tulemusena ööpäevaringse väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse osutamise tegevuskoha hoone (A korpuse I ja II korrus) aknad vahetatud. Amortiseerunud akende väljavahetamine ning päikesepoolsetele akendele sirmide paigaldamine aitab kokku hoida hoone ülalpidamiskulusid. Kokkuvõtlikult on projekti elluviimise järgselt parandatud olemasoleva hoone energiatõhusust, vähendatud kasvuhoonegaaside heidet ning hoonesse tarnitud energiat ja hoone ülalpidamiskulusid ning edendatud taastuvenergia kasutust. Projekti vajalikkust on toetuse saaja mh põhjendanud järgmiselt: „Energiahindade tõusu ja aina soojemate suvekuude tõttu nähakse ühe võimaliku ülalpidamiskulude vähendamise võimalusena ka päikesepoolsetele akendele sirmide paigaldamist. Sirmid on päikesekiirguse blokeerimisel üheks enim kasutatavamaks lahenduseks. Välissirmid aitavad blokeerida otsest päikesekiirgust ja seega vältida päikesekiirguse mõjul toimuvat ruumide ülekütmist. Kuna paigaldatavad sirmid aitavad reguleerida ruumi temperatuuri, on võimalik hoida kokku päikesepoolsete ruumide jahutuskuludelt“. Lähtuvalt rakendusüksusele lõpparuande ja kindlasummalise makse1 menetluse käigus esitatud dokumentidest (sh 13.12.2023 tööde üleandmise-vastuvõtmise lõppaktist, millega anti üle A korpuse I ja II korruse hoolekodu ruumides avatäidete/akende vahetus hoone välispiirides2) ning selgitustest ei paigaldatud hoone lõunapoolsetele akendele projekti abikõlblikkuse perioodil ettenähtud sirme. Eeltoodust tulenevalt ei ole toetuse saaja täielikult projekti tegevusi ellu viinud ja tulemusi saavutanud, mistõttu ei ole täidetud ka kohustus tagada projekti raames kavandatud kohanduste tegemine kokkulepitud eelarvega. Seega ei ole toetuse saaja täitnud kõiki taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kindlasummalise makse tegemise eelduseid, millest lähtuvalt on rakendusüksus seisukohal, et toetust ei ole võimalik 18.12.2023 esitatud kindlasummalise makse alusel välja maksta. 1.2. Toetuse saaja selgitused Kindlasummalise makse menetluse käigus selgitas 29.12.2023 toetuse saaja, et päiksesirmide paigalduse tööde akti ei ole võimalik esitada, kuna 2023. aastal neid töid ei tehtud. Toetuse saaja tõi välja kaks põhjust: a) investeeringuks puudusid vajalikud vahendid – vastavalt aktsiaseltsi nõukogu otsusele ei saanud kõikide planeeritud investeeringute tegemiseks võtta pangalaenu, mistõttu pidi osa investeeringuid ära jätma (nt hooldekodu kütte ja ventilatsioonisüsteemi renoveerimine) või ajatama (nt EMO renoveerimise III etapi tööd; haigla hoonele päiksesirmide paigaldus) ning b) päiksesirmide paigaldus muudab hoone välisilmet, mistõttu on vaja koostada tööde teostamiseks projekt ja hankida vastavad load (juhul, kui AS-l oleks olnud vajalikud finantsvahendid kogu projekti korraga teostamiseks, siis kõiki töid ei oleks võimalik olnud lõpetada 2023. aasta lõpuks). Lisaks selgitas toetuse saaja, et on tänaseks hooldekodu akende vahetuse projektis tasunud töövõtjale (Tartu Ehitus AS) tehtud tööde eest 156 071 eurot. Kogu haigla hoone päiksepoolsesse külge päiksesirmide paigaldus nõuab lisaks veel üle 200 000-list investeeringut. 1 Toetuste registris kannab kindlasummaline makse nimetust „Üldhooldusteenuse osutamise tegevuskoha hoone energiatõhususe parandamiseks tehtavad tööd“. 2 Olemasolevate avatäidete demonteerimine ja utiliseerimine, uute avatäidete tarnimine ja paigaldamine koos uute aknalaudade ja veeplekkidega ning avatäidete paigaldamise järgne viimistlemine. (Riigihanke viitenumber 265949). Toetuse saaja märkis 12.01.2024 e-kirjas, et juhul, kui antud toetusmeetmes oli omafinantseeringu määr 0%, toetussumma 100 000 eurot, siis toetuse saaja oleks pidanud tähtajaks 31.12.2023 tegema valmis tööd – nii akende vahetuse kui ka sirmide paigalduse, ainult ulatuses, mis oleks jäänud 100 000 euro sisse. Toetuse saaja selgitas, et hetkel on akende vahetuseks kasutanud omafinantseeringut 56 071,25 euro eest ning võtnud sirmide paigaldusega veel kohustuse 18 302,24 euro eest. Seega on projekti omafinantseering 42%, kuigi pidi olema 0%. Lõpparuandes on toetuse saaja 17.01.2024 näitaja „Hoone energiatõhususe parandamiseks tehtavad tööd, sh välispiirete soojapidavuse parandamine“ täitmise osas selgitanud täiendavalt järgmist: „Projekti raames suurendati AS Valga Haigla A-korpuses kahel korrusel paiknevas üldhoolduteenuse osakonnas (edaspidi Hooldekodu) energiatõhusust akende vahetusega. Akendele välissirmide paigaldamine oli takistatud väga madalast välistemperatuurist, mil tuulekülm ulatus kuni -30 kraadini. Välissirmide paigaldus hoone päiksepoolsetele külgedele (st ida ja lõunapoolne külg) on kavas 2024 a I kvartalis.“. 1.3. Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus Taotluse rahuldamise otsuse punktide 13 ja 13.1 kohaselt on toetuse saaja kohustatud projekti elluviimisel järgima STS-i, selle alusel antud õigusaktides, meetme määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatut, sh kohustub toetuse saaja tagama projekti eesmärkide elluviimise, saavutama taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tulemused ning tagama projekti raames kavandatud kohanduste tegemise kokkulepitud eelarvega. Meetme määruse § 21 lõike 1 kohaselt tagab toetuse saaja STS §-des 243 ja 26 sätestatud kohustuste täitmise ning projekti eduka elluviimise taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegadel ja tingimustel. Sama määruse § 22 lõike 5 kohaselt tehakse lõppmakse pärast projekti tulemuste tõendamist ning lõpparuande kinnitamist. Vastavalt meetme määruse §-le 23 on toetuse maksmise eeldus ja toetatava tegevuse tulemuse saavutamist tõendav dokument taotluse rahuldamise otsuses märgitud abikõlblikkuse perioodil tegevuse kohta koostatud tööde üleandmise ja vastuvõtmise akt. Taotluse rahuldamise otsuse punkti 7 kohaselt projekti tegevustega alustatakse ja projekti viiakse ellu taotluses kirjeldatud tegevuste ajakava alusel. Nimetatud otsuse punktid 11 ja 12 sätestavad, et projekti abikõlblikud kulud hüvitatakse kindlasummalise makse alusel vastavalt ühendmääruse § 15 lõigetele 1 ja 3 ning toetust makstakse välja vastavalt toetuse saaja poolt esitatud maksetaotlustele ja tulemuste saavutamist tõendavate dokumentidele ning kooskõlas ühendmääruse 3. peatükis sätestatuga. Taotluse rahuldamise otsuse punkt 13.4 näeb ette, et toetuse saaja on kohustatud esitama struktuuritoetuse registri kaudu maksetaotluse koos toetatava tegevuse tulemuse saavutamist tõendavate dokumentidega, kui toetuse maksmise eelduseks olev tulemus on täielikult saavutatud ja selle saavutamine projekti abikõlblikkuse perioodil on tõendatav. Ka ühendmääruse § 15 lõike 3 põhjal makstakse kindlasummalise makse alusel toetuse andmisel toetus välja vaid määratud summas ja juhul, kui toetuse maksmise eelduseks olev tulemus on täielikult saavutatud ja selle saavutamine projekti abikõlblikkuse perioodil on tõendatav. 3 STS § 24 punkti 1 kohaselt on toetuse saaja kohustatud tagama projekti elluviimise ettenähtud tingimustel ja kavandatud tulemuste saavutamise. Taotluse rahuldamise otsuse punktide 2 ja 11 koosmõjus tehakse projekti raames üks kindlasummaline makse suurusega 100 000 eurot, mille aluseks on vastavalt projekti taotlusele akende vahetamine (sh uued aknalauad ja kaasnevad ehitustööd) ja sirmide paigaldamine abikõlblikkuse perioodil ning nimetatud tegevuste tulemuste saavutamise tõendamine tööde üleandmise ja vastuvõtmise akti(de)ga. Toetuse saaja on projekti taotluse tegevuse kirjelduses täpsustanud järgmist: Projekti kestvuseks on planeeritud 12 kuud (arvestatud sisse varuaeg, juhul kui peaksid tekkima ehitusmaterjalide tarneprobleemid vms ning tegevuste elluviimine on peatatud). /…/ Paralleelselt projekteerimisega hangitakse akende vahetamist teostav teenusepakkuja. Hooldekodu hooneosa akende vahetamisega alustatakse pärast kütteperioodi lõppu ning orienteeruv akende vahetamise periood on maist septembrini (akende vahetus toimub ruum-ruumi haaval). Akende vahetamise järgselt paigaldatakse lõunapoolsetele akendele ka sirmid. Energiatõhusustööde planeeritav lõpp on hiljemalt 31.12.2023.“. Kindlasummalise makse aluseks olevate kulude eelarve osas on toetuse saaja märkinud mh, et projekti kulud sisaldavad akende vahetamisega (sh uued aknalaud ja kaasnevad ehitustööd) ja sirmide paigaldamisega (sh projekteerimine) seotud kulusid. Energiatõhusustööde abikõlblik kogumaksumus on 100 000 eurot (sh käibemaks) ning projekti maksimaalset abikõlblikku eelarvet ületava summa (2174,22 eurot, sh käibemaks) katab taotleja omavahenditest. Kindlasummalise makse ja lõpparuande menetlemise raames esitatud selgituste ja dokumentide4 põhjal on projekti abikõlblikkuse perioodil AS Valga Haiglale kuuluva hoone A korpuse I ja II korruse hooldekodule tarnitud ja paigaldatud uued aknad koos aknalaudade ja veeplekkidega, kuid päikesepoolsetele akendele jäid soetamata ja paigaldamata projektis ettenähtud sirmid5. Seega ei ole toetuse saaja teostanud kõik tegevusi ja saavutanud täielikult toetuse maksmise eelduseks olevaid tulemusi ning taganud ühtlasi projekti raames kavandatud kohanduste tegemist kokkulepitud eelarvega. Eelnevast lähtuvalt on rakendusüksus seisukohal, et toetuse saaja ei ole projekti ellu viinud ettenähtud tingimustel, mistõttu ei ole täidetud kõik taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kindlasummalise makse eeldused. Rakendusüksus selgitab, et kindlasummalise makse näol on tegemist lihtsustatud kulude hüvitamisviisiga, mille puhul sõltub makse tegemine tegevuse elluviimisest. Tegelikke kulusid, mida toetuse saaja on seoses saavutatud tulemustega kandnud, ei kontrollita. Kindlasummalise makse suurus kujuneb toetuse saaja poolt esitatud kulude eelarve alusel6. Toetuse andmisel kindlasummalise makse alusel makstakse toetus välja vaid eelnevalt otsuses määratud summas ja ainult juhul, kui toetuse maksmise eelduseks olevad tingimused on täidetud. Seega, pidi toetuse saaja kulude eelarve koostamisel arvestama, et vastavate vahenditega (kokkulepitud eelarvega) tuleb teostada kõik projekti raames kavandatud kohandused ja saavutada planeeritud tulemused ning juhul, kui tööde maksumused osutuvad kallimaks, on vajalik kulude katmine täiendavalt nn omavahenditest. Rakendusüksus juhib tähelepanu, et toetuse taotluse esitamisel oli projekti kogumaksumus juba suurem, kui 100 000 eurot7 ning toetuse saaja on tegevuse eelarve kirjelduses 4 Mh 30.11.2023 tööde üleandmise-vastuvõtmise lõppakt, rahalised aktid nr 1 (03.11.2023) ja nr 2 (14.12.2023), kolm pilti vahetatud akendest. 5 Sellest tulenevalt ei olnud võimalik esitada ka antud tegevuse kohta meetme määruse § 23 kohast tööde üleandmise vastuvõtmise akti. 6 Seega määratakse taotluse rahuldamise otsuses kindlasummalis(t)e makse(te) suurus toetuse saaja esitatud eelarve alusel, mille on RÜ hinnanud abikõlblikuks. 7 Meetme määruse § 10 lõike 2 kohaselt maksimaalne tegevuskoha toetuse summa. selgitanud – projekti maksimaalset abikõlblikku eelarvet ületava summa katab taotleja omavahenditest. Siinkohal on oluline ka välja tuua, et meetme määruse § 19 lõige 2 kohaselt ei ole peale taotluse rahuldamise otsust võimalik muuta kindlasummalise makse alusel hüvitatava tegevuse kohta kinnitatud tulemusi ega nende tulemuste saavutamise tõendamise aluseid. Kindlasummalise makse puhul kehtib nö „kõik või mitte midagi“ põhimõte. See tähendab, et kokkulepitud tingimuste täitmata jätmisel ei teki toetuse saajal õigust toetusele ning toetus tuleb jätta täies mahus välja maksmata. Kindlasummalise makse puhul ei ole võimalik toetuse summat proportsionaalselt tehtud tegevusele ja saavutatud tulemusele vähendada. Rakendusüksus selgitab, et toetuse osaline väljamaksmine on võimalik üksnes siis, kui projektis on ettenähtud mitu kindlasummalist makset ja iga makse on seotud eraldiseisvate tegevustega ja tulemuste saavutamisega. Sellisel juhul on väljamakse võimalik üksnes ulatuses, milles on tõendatud konkreetsele tegevusele ettenähtud kindlasummalise makse tegemise eelduste täitmine. Käesolevas projektis on ettenähtud ühe kindlasummalise makse tegemine, mistõttu taolist osalise väljamaksmise võimalust rakendada ei saa. Rakendusüksus peab vajalikuks märkida, et toetuse saajale on korduvalt (e-kirjad 09.06.2023, 10.10.2023, 08.11.2023 ja 23.11.2023) selgitatud ja tähelepanu juhitud asjaolule, et kõik projekti tegevused peavad olema ellu viidud ning lõpetatud vastavalt taotluse rahuldamise otsusele ja projekti taotlusele hiljemalt kuupäevaks 31.12.2023. 08.11.2023 teavitas toetuse saaja, et on edastatud informatsiooniga tutvunud ning 15.12.2023, et tööd on teostatud8. Seega oli rakendusüksuse hinnangul toetuse saaja teadlik asjaolust, et kõik projekti tegevused tuleb ellu viia ja tulemused saavutada abikõlblikkuse perioodil. Rakendusüksus on seisukohal, et kuna üldhooldusteenuse osutamise tegevuskoha hoone päiksepoolsetele akendele ei paigaldatud sirme ehk projekti tulemusi ei saavutatud täielikult, siis ei ole toetuse saaja viinud projekti ellu ettenähtud tingimustel. Eelnevast tulenevalt ei ole toetuse makse tegemise eeldused täidetud ning toetust ei ole võimalik esitatud kindlasummalise makse alusel välja maksta. 1.4. Finantskorrektsioon ja taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine Meetme määruse § 19 lõike 4 kohaselt võib rakendusüksus taotluse rahuldamise otsuse tunnistada, kas osaliselt või täielikult kehtetuks vastavalt STS § 22 lõikele 3 või teha finantskorrektsiooni otsused § 45 lõike 1 alusel. STS § 45 lg 1 punkti 3 kohaselt teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse, kui toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust. Kuivõrd toetuse saaja ei ole kõiki kindlasummalise makse aluseks olevaid toetatava tegevuse tulemusi saavutanud taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustel, siis jätab rakendusüksus välja maksmata toetuse summas 100 000 eurot. STS § 46 lõike 3 kohaselt vähendatakse finantskorrektsiooni otsuse tegemisel toetust ja omafinantseeringut vastavalt finantskorrektsiooni otsuse tegemise ajal taotluse rahuldamise otsuses kehtivale proportsioonile. Vastavalt STS § 47 lõikele 3, kui finantskorrektsiooni otsusega tühistatakse kogu taotluse rahuldamise otsuses nimetatud toetus, tunnistatakse taotluse rahuldamise otsus kehtetuks. Kuivõrd käesoleva otsusega jäetakse välja maksmata kogu projektile 8 Arved ja aktid esitamisel rakendusüksusele nädala 18.12-24.12 esimeses pooles. määratud toetus, siis tunnistatakse kehtetuks ka taotluse rahuldamise otsus. 2. Toetuse saaja ärakuulamisõiguse tagamine Haldusmenetluse seaduse § 40 lõikest 1 tulenevalt peab enne haldusakti andmist haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Rakendusüksus edastas 18.03.2024 toetuse saajale finantskorrektsiooni otsuse eelnõu, paludes esitada omapoolne seisukoht antud otsuse kohta hiljemalt 22.03.2024. Toetuse saaja teavitas 25.03.2024 vastuskirjas, et neil ei ole midagi enam kommenteerida. Toetuse saaja selgitas, et on protsessi ajal korduvalt oma seisukohti esitanud, mida otsuses ei ole arvestatud ning ei pea mõistlikuks kulutada raha veel selleks, et lasta kohtul arutleda selle üle, kas nende argumendid olid olulised või mitte. Rakendusüksus selgitab, et kindlasummaliste maksete puhul makstakse toetus välja ainult eelnevalt määratud tulemuste täielikul saavutamisel. Toetuse väljamaksmine ei ole võimalik, kui toetuse saaja ei ole teostanud kõiki tegevusi ja saavutanud täielikult toetuse maksmise eelduseks olevaid tulemusi, olenemata asjaoludest või põhjustest, mis võisid nende täitmist takistada. 3. Otsuse resolutsioon Võttes arvesse eelkirjeldatud asjaolud ja põhjendused ning tuginedes käesolevas otsuses väljatoodud õiguslikele alustele, rakendusüksus otsustab: 1. lugeda projekti „Valga Haigla AS üldhooldusteenuse hoone energiatõhususe parandamine“ raames mitteabikõlblikuks kuluks kindlasummaline makse summas 100 000 eurot; 2. tunnistada toetuse taotluse rahuldamise 03.02.2023 otsus nr 11.2-44/23/182 kehtetuks tagasiulatuvalt alates otsuse jõustumisest. Otsuse peale võib esitada vaide rakendusüksusele STS-i ja haldusmenetluse seaduses sätestatud tingimustel ja korras 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil vaide esitaja sai või pidi otsusest teada saama. (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Sams toetuste rakendamise osakonna juhataja Koostaja: Kersti Metsalo 663 2026 [email protected]