Tööalase konkurentsivõime toetamineˮ muutmine

Rahandusministeerium Haridus- ja Teadusministeerium Kliimaministeerium 10.04.2024 nr 2-2/1021-1 Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Kultuuriministeerium Riigi Tugiteenuste Keskus Majandus- ja infotehnoloogiaministri 19. juuli 2023. a määruse nr 48 „Tööalase konkurentsivõime toetamineˮ muutmine Esitame majandus- ja infotehnoloogiaministri 19. juuli 2023. a määruse nr 48 „Tööalase konkurentsivõime toetamine“ muutmise eelnõu kooskõlastamiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Riisalo majandus- ja infotehnoloogiaminister Lisad: 1) eelnõu; 2) eelnõu seletuskiri; 3) ekspertide hindamisleht. Lisaadressaadid: Ühtekuuluvuspoliitika 2021-2027 rakenduskava seirekomisjon Euroopa Komisjon Ühtekuuluvuspoliitika fondide võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus Pille Penk 5918 2214 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  03.04.2024 Majandus- ja infotehnoloogiaministri 19. juuli 2023. a määruse nr 48 „Tööalase konkurentsivõime toetamine“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga muudetakse majandus- ja infotehnoloogiaministri 19. juuli 2023. a määrust nr 48 „Tööalase konkurentsivõime toetamineˮ. Muudatuse eesmärk on teha määruses tehnilised parandused, viia sisse täiendused ning viia määruses sisalduvad viited kooskõlla 1. jaanuaril 2024. a jõustunud tööturumeetmete seadusega (edaspidi TöMS) ning Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2023. a määrusega nr 90 „Tööhõiveprogramm 2024–2029ˮ (edaspidi THP). 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tööhõive osakonna nõunikud Anna-Liina Väkram (tel 5911 5470, [email protected]) ja Heidi Paabort (tel 5854 8258, [email protected]), sama osakonna tööturuteenuste juht Kristi Suur (tel 5913 9212, [email protected]) ja õigusnõunik Ilona Säde (tel 5667 4014, [email protected]), strateegiaosakonna välisvahendite nõunk Pille Penk (tel 5918 2214, [email protected]) ja välisvahendite õiguse nõunik Cyrsten Rohumaa (tel 631 3609, [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilise ekspertiisi on teinud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Gerly Lootus ([email protected]) Eelnõu on keeletoimetanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tööhõive osakonna nõunik Heidi Paabort ([email protected]). 1.3 Märkused Eelnõu on seotud 1. jaanuaril 2024. a jõustunud tööturumeetmete seadusega (RT I, 06.07.2023, 110) ja Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2023. a määrusega nr 90 „Tööhõiveprogramm 2024-2029“ (RT I, 03.10.2023, 21). Eelnõu ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb 13 punktist. Eelnõu punktidega 1−3 asendatakse määruse § 5 lõikes 17, lõike 18 punktis 1 ning lõigetes 21 ja 22 viited kuni 31. detsembrini 2023 kehtinud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse sätetele viidetega seda 1. jaanuarist 2024. a asendava TöMSi ja THP vastavatele sätetele. TöMSiga kaasajastati ja korrastati tööturuteenuste osutamise õigusruum, kaotades dubleerimise ja muutes õigusruumi selgemaks, kehtestades tööturuteenustega seonduva seaduses meetmete tasandil ning viies teenuste täpsemad tingimused THPsse. Viidete muutmine ei too kaasa määrusega kehtestatud tingimuste muutust, kuna viidatavate sätete sisu jääb samaks. Eelnõu punktis 4 täpsustatakse määruse § 5 lõigete 21 ja 22 sõnastust, tuues välja, et tööturustaatuse muutumisega seotud õigus teenusel osalemist jätkata on piiratud paragrahvi 4 lõike 1 punktides 1−4 nimetatud toetatud tegevustega. Täpsustus on vajalik õigusselguse tagamiseks, kuna paragrahvi 4 lõike 1 punktis 5 nimetatud tegevuses osalemist ei piirata tööturustaatuse alusel, tegevuses on lubatud osaleda sihtrühma kuuluvatel isikutel olenemata nende tööturustaatusest ja selle muutusest. Sama paragrahvi lõike 1 punktide 1−4 alusel on projektis osalejatel õigus, tööle või õppima asumise, jätkata tööturukoolitusel osalemist kuni selle lõppemiseni ning kasutada psühholoogilise nõustamise, võlanõustamise või tugiisikuteenust kuni neli kuud pärast tööle või õppesse asumist. Eelnõu punktiga 5 täiendatakse määruse §-i 5 lõikega 23, milles täpsustatakse paragrahv 4 lõike 1 punkti 5 alusel toetatud tegevuses osalemise õigust. Sätte kohaselt on projekti sihtrühmal, olenemata tööturustaatusest ja selle muutumisest projekti vältel, õigus osaleda projekti raames läbiviidaval koolitusel, osaleda vajaduspõhiselt osutataval psühholoogilisel nõustamisel, võlanõustamisel või kasutada tugiisikuteenust. Täiendav säte on vajalik määruse tingimuste täpsustamiseks, andmaks selge suunise paragrahv 4 lõike 1 punkti 5 alusel toetatud tegevuses osaleja puhul, kellel erinevalt teistest toetatud tegevustest puuduvad tööturustaatusega seotud piirangud projekti raames teenusele sisenemisel ja seal osalemisel, ning neile ei laiene sama paragrahvi lõigetes 21 ja 22 toodud tingimused. Nii võib töötav naine projekti sisenemisel alustada osalemist koolitusel ning töötuks jäädes jätkata sellel osalemist samadel alusel. Samuti võib projekti sisenemisel hetkel töötu naine projekti vältel asuda tööle ning jätkata projektis osalemist ning kasutada talle projekti raames osutatavaid teenuseid edasi samadel alustel kui varem, st talle ei kohaldu lõikes 22 nimetatud piirang, mille kohaselt võib tööle asunud inimene jätkata teenusel osalemist veel neli kuud. Eelnõu punktiga 6 muudetakse määruse § 8 lõike 2 punktis 1 kehtestatud tegevuse toetuse maksimaalset summat, vähendades seda 850 000 eurolt 500 000 eurole. Muudatus kehtib taotlusvoorudele, mis avatakse pärast määruse jõustumist. Esimene taotlusvoor oli avatud 3.09.2023-17.11.2023 ja selle raames oli võimalik taotleda toetust projektidele kogueelarvega kuni 850 000 eurot, taotlusvooruga võeti kohustused üles kogu eelarve ulatuses, mis meetme raames avatud taotlusvoorude kaudu vastavale tegevusele oli kavandatud. Toetuse maksimaalse summa vähendamine on kavandatud eesmärgiga, et kui tegevusele on tulevikus võimalik suunata täiendavaid eelarvevahendeid näiteks vabanevate vahendite arvelt, on võimalik kuulutada välja täiendavaid taotlusvoore ja rahastada täiendavaid projekte. Kuna täiendavaid vahendeid ei pruugi olla piisavalt, et avada voor suurtele projektidele, siis eesmärk on toetada täiendavalt rohkemal arvul, aga väiksemamahulisi projekte. Eelnõu punktiga 7 täpsustatakse määruse § 10 lõike 1 punkti 3, sätestades, et taotlejaks ja partneriks võib lisaks kohaliku omavalitsuse üksusele olla ka selle ametiasutus. Muudatus tehakse õigusselguse huvides, selgitamaks, et silmas on peetud ametiasutust ja mitte näiteks hallatavat asutust. Eelnõu punktiga 8 lisatakse määruse §-le 10 lõiked 4 ja 5. Lõige 4 sätestab, et § 4 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuseks esitatud taotluse korral on kohaliku omavalitsuse üksusel või selle ametiasutusel võimalik taotleja või partnerina toetust saada ühel korral. Täiendav säte välistab juba toetuse saanud kohalikud omavalitsused ja nende ametiasutused, et võimaldada uute kohalike omavalitsuste toetamise kaudu teenuste ühtlasem kättesaadavus üle Eesti. Samade kohalike omavalitsuste uuesti toetamine ei ole eesmärgipärane, kuna on juba vastava tegevuse elluviimiseks saanud varasemat tuge. Lõikega 5 täpsustatakse, et kohalik omavalitsus võib projekti tegevuste elluviimisesse kaasata hallatavaid asutusi. Täpsustus on vajalik õigusselguse huvides, et tagada õigus hüvitada vajadusel ka hallatava asutuse poolt tegevuste elluviimiseks tehtud kulusid. Eelnõu punktiga 9 muudetakse määruse § 17 lõikes 2 sõnastust. Muudatusega viiakse määruse tekst kooskõlla praktikaga, kuna praktikas koostab valikumetoodika rakendusasutuse sisuosakond. Projektide valimine ja selleks asjakohase valikumetoodika kujundamine on poliitikakujundamise oluline osa, kuna selle kaudu saab tagada, et toetust saavad need projektid kes panustavad kõige rohkem poliitikaeesmärkide saavutamisse. Eelnõu punktiga 10 muudetakse määruse § 17 lõiget 3. Muudatusega täpsustatakse projekti hindamisse kaasatud ekspertide koguarvu. Algses määruses kehtestatud nõude kohaselt hindas iga projekti kolm erapooletut, usaldusväärset valdkonna eksperti. Regulatsiooni muudatusega pöördutakse tagasi varasema Euroopa Sotsiaalfondi vahendite perioodi avatud taotlusvoorude praktika juurde, kus projektide hindamisse oli kaasatud kaks valdkonna eksperti. Kahe eksperdi kasutamine on varasemale praktikale tuginedes optimaalne ning võimaldab ressursse paremini kasutada. Erandina hindavad kolm eksperti projekti § 4 lõike 1 punktis 5 nimetatud tegevuse elluviimiseks, mille hindamisse on kaasatud ka edaspidi kolm eksperti. Projektide hindamisse kaasatud ekspertide erisus kehtestatakse tulenevalt taotlusvoorude avamisest ning muudatuse jõustumisest. Eelnõu punktiga 11 muudetakse § 17 lõike 10 kolmandat lauset, kehtestades sättes nimetatud hindamise tulemuse rakendusüksusele edastamise tähtajaks 10 tööpäeva varasema 14 kalendripäeva asemel. Muudatusega viiakse tekst kooskõlla määruse § 16 lõikega 5 ja sisulist muudatust ei ole. Eelnõu punktiga 12 muudetakse § 17 lõike 11 sõnastust, eemaldades loetelust taotlusi hindavad eksperdid, kes saavad vastavasisulised ettepanekud taotluse rahuldamiseks osalises või taotletud mahus teha ekspertide hindamisvormis lisa 1 „Ekspertide hindamiselehe vorm“. Muudetud regulatsiooniga jäetakse võimaluse küsimuste esitamiseks ja ettepanekute tegemiseks taotluste vastavushindamist läbiviivatele Sotsiaalkindlustusameti ekspertidele. Muudatusega täpsustub Sotsiaalkindlustusameti roll taotluse hindamisel, mis omakorda annab taotlejatele selgema teadmise, mis võib olla küsimusele vastamise või vastamata jätmise tegelik tagajärg. Eelnõu punktiga 13 täiendatakse määrust 11. peatükiga, milles sätestatakse, et eelnõu punktides 1−5 nimetatud sätete muudatusi rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2024. Tagasiulatuv rakendamine tuleneb muudatuse aluseks olevate TöMSi ja THP jõustumise tähtajast. Ülejäänud muudatused jõustuvad üldises korras. Eelnõu punktiga 14 muudetakse määruse lisa 1 „Ekspertide hindamislehe vorm“. Lahter sisaldab hindajate tarbeks ettepanekut rahuldada taotlus kas osaliselt või taotletud mahus võimaldades teha ettepanekuid tegevuste täpsustamiseks, vajalikeks muudatuseks ning vajadusel ka eelarve korrigeerimiseks. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Määruse muudatused on pigem tehnilised ja olulisi mõjusid ei kaasne, va eelnõu § 1 punktis 6 vähendatud taotluse kogusumma ja § 1 punktis 7 nimetatud muudatus, kus kohaliku omavalitsuse üksusel on määruse § 4 lõike 1 punktis 1 tegevusteks võimalik taotleja või partnerina toetust saada ühel korral. Taotluse kogusumma vähendamine võib vähesel määral toetuse taotlejatele mõju omada, sest võib vähendada planeeritavate tegevuste ulatust. Summa vähendamine on tingitud asjaolust, et kuna uuesti avatava taotlusvooru jaoks ei pruugi täiendavaid vahendeid olla piisavalt, siis eesmärk on toetada täiendavalt rohkemal arvul, aga pigem väiksemamahulisi projekte. Ühe korra määruse § 4 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevusteks tuge saamine mõjutab 62 kohalikku omavalitsust, mis on täna juba NEET-olukorras noorte tugisüsteemi arendamiseks toetust saanud. Samade kohalike omavalitsuste uuesti toetamine ei ole enam vajalik, kuna on juba vastava eesmärgi täitmiseks saanud samast taotlusvoorust varasemat tuge. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Eelnõu rakendamisega ei kaasne riigieelarvele lisakulusid. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 2024. a aprillis §-des 4 ja 5 vastu võetud muudatusi rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2024 tulenevalt muudatuste seotusest muudatustega seaduses. 7. Eelnõu muudatuse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse muudatuse eelnõu väljatöötamisse oli kaasatud Riigi Tugiteenuste Keskus. Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Kultuuriministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ja e-posti teel Riigi Tugiteenuste Keskusele ja Ühtekuuluvuspoliitika fondide võrdõiguslikkuse kompetentsikeskusele. Samuti edastatakse eelnõu EISi kaudu arvamuse avaldamiseks ühtekuuluvuspoliitika 2021–2027 rakenduskava seirekomisjonile ja Euroopa Komisjonile.  Majandus- ja infotehnoloogiaministri 19.07.2023. a määrus nr 48 „Tööalase konkurentsivõime toetamine“ Lisa 1 (muudetud sõnastuses) Hindamisleht Maksimum- Hindamisleht Hinne hinne 1. Projekti tegevuste mõju meetme eesmärkide 6 saavutamisele 1.1. Projekti panus meetme eesmärkide saavutamisse (e-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse andmeväljad „projekti 4 eesmärk ja tulemused“ ning „näitajad“) Selgitus punkti 1.1 hinnangute kohta: 1.2 Projekti panus meetme tulemusnäitaja saavutamisse (e-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse andmeväljad „projekti 2 eesmärk ja tulemused“ ning „projekti tulemuste jätkusuutlikkus“) Selgitus punkti 1.2 hinnangute kohta: 2. Projekti põhjendatus 12 2.1. Projekti olemasoleva olukorra ja projekti vajaduse põhjendatus olukorra analüüsist lähtuvalt. (e-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse andmeväljad 4 „olemasolev olukord ja ülevaade projekti vajalikkusest“, „näitajad“ ja „tegevused“) Selgitus punkti 2.1 hinnangute kohta: 2.2. Projekti tegevuskava selgus, teostatavus ja mõistlikkus (e-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse andmeväljad „olemasolev 2 olukord ja ülevaade projekti vajalikkusest“, „näitajad“ ja „tegevused“) Selgitus punkti 2.2 hinnangute kohta: 2.3. Projekti riskianalüüs (välised ja sisemised riskid) (e-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse andmeväljad 2 „riskianalüüs“ ja „tegevused“) Selgitus punkti 2.3 hinnangute kohta: 2.4. Projekti tegevuste elluviimiseks kaasatud partnerid ja koostööpartnerid 4 (e-toetuse taotlusvormi alajaotus „partnerid“, „tegevused“ ja taotlusvormi lisa 3 partneri kinnituskiri) Selgitus punkti 2.4 hinnangute kohta: 3. Projekti kuluefektiivsus 8 3.1. Projekti üldine kuluefektiivsus (e-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse andmeväljad „projekti 4 eesmärk ja tulemused“, „näitajad“ ja „eelarve“) Selgitus punkti 3.1 hinnangute kohta: 3.2. Konkreetsete kavandatud kulutuste vajalikkus, põhjendatus ja mõistlikkus projekti rakendamise seisukohast (e-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse andmeväljad „olemasolev 4 olukord ja ülevaade projekti vajalikkusest“, „tegevused“ ja „eelarve“) Selgitus punkti 3.2 hinnangute kohta: 4. Taotleja ja partnerite suutlikkus projekti ellu viia 3 Taotleja ja partneri võimekus ja rollijaotus projekti elluviimisel. (e-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse andmeväljad „Taotleja kogemused taotluses toodud tegevustega analoogsete tegevuste 3 elluviimisel“, „tegevused“ ja „eelarve“ ning lisa 3 „Partneri kinnituskiri“) Selgitus punkti 4 hinnangute kohta: 5. Projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia 4 aluspõhimõtete ja sihtidega Hinnang lisaks projekti vahetutele eesmärkidele panustamine Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete (sooline võrdõiguslikkus, võrdsed võimalused, ligipääsetavus, kestlik areng, keskkonnakaitse ja kliimaneutraalsus ning täiendavalt 4 regionaalareng) eesmärkide saavutamisse ja panustamine seeläbi vastavasse strateegia riigi pikaajalise arengustrateegia näitajasse. (e-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse andmeväljas „valdkonna ülesed näitajad“) Selgitus punkti 5 hinnangute kohta: Maksimaalne üldhinne 33  6. Ettepanek 1 rahuldada taotlus osalises mahus; Ettepaneku põhjendus2: rahuldada taotlus taotletud mahus. Ettepaneku põhjendus3: 1 Lahter täidetakse juhul, kui maksimaalne üldhinne on 19 punkti või rohkem 2 Osalises mahus rahastamise põhjendus 3 Kasutatakse vajaduse täiendava ettepaneku tegemisel  EELNÕU 03.04.2024 Majandus- ja infotehnoloogiaministri 19. juuli 2023. a määruse nr 48 „Tööalase konkurentsivõime toetamineˮ muutmine Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel. Majandus- ja infotehnoloogiaministri 19. juuli 2023. a määruses nr 48 „Tööalase konkurentsivõime toetamineˮ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 4 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Lõikes 1 nimetatud mittetöötav isik on isik, kes ei ole hõivatud tööturumeetmete seaduse § 8 lõike 4 punktides 3−9 nimetatud tegevusega, töötab ajutiselt sama seaduse §-s 11 sätestatud tingimustel või on ema-, isa-, lapsendaja- või vanemapuhkusel.ˮ; 2) paragrahvi 5 lõikes 17 asendatakse tekstiosa „tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 35 aluselˮ tekstiosaga „Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2023. a määruse nr 90 „Tööhõiveprogramm 2024–2029ˮ §-s 44ˮ; 3) paragrahvi 5 lõike 18 punktis 1 asendatakse tekstiosa „tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 37 lõikele 5ˮ tekstiosaga „Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2023. a määruse nr 90 „Tööhõiveprogramm 2024–2029ˮ § 45 lõikele 6ˮ; 4) paragrahvi 5 lõigetes 21 ja 22 asendatakse sõna „Projektisˮ tekstiosaga „Paragrahvi 4 lõike 1 punktides 1−4 sätestatud tegevusesˮ; 5) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 23 järgmises sõnastuses: „(23) Paragrahvi 4 lõike 1 punktis 5 sätestatud tegevuses osalejal, kes asub õppima või tööle projektis osalemise ajal, on õigus osaleda ja jätkata osalemist koolitusel, psühholoogilisel nõustamisel ja võlanõustamisel või kasutada tugiisikuteenust projekti abikõlblikkuse perioodi lõpuni.ˮ; 6) paragrahvi 8 lõike 2 punktis 1 asendatakse arv „850 000ˮ arvuga „500 000ˮ; 7) paragrahvi 10 lõike 1 punktis 3 asendatakse sõna „asutus“ sõnaga „ametiasutus“; 8) paragrahvi 10 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses: „(4) Paragrahvi 4 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuseks on kohaliku omavalitsuse üksusel või selle ametiasutusel võimalik taotlejana toetust saada või elluviimisel partnerina osaleda ühel korral. (5) Kohalik omavalitsus võib tegevuste elluviimisesse kaasata hallatavaid asutusi.“. 9) paragrahvi 17 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Rakendusasutus koostab lõikes 1 sätestatud valikukriteeriumide alusel valikumetoodika, mille rakendusüksus avalikustab oma veebilehel hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise teate avaldamise päeval.“; 10) paragrahvi 17 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Projekti hindab kaks erapooletut, sõltumatut ja usaldusväärset valdkonna eksperti. Paragrahvi 4 lõike 1 punktis 5 nimetatud tegevust elluviivat projekti hindab kolm erapooletut, sõltumatut ja usaldusväärset valdkonna eksperti. Eksperdid peavad vastama ÜSS2021_2027 § 11 lõikes 2 sätestatule. Rakendusüksus korraldab ekspertide valimise. Rakendusasutus kinnitab ekspertide nimekirja.ˮ; 11) paragrahvi 17 lõike 10 kolmandas lauses asendatakse tekstiosa „14 kalendripäevaˮ tekstiosaga „kümme tööpäevaˮ; 12) paragrahvi 17 lõige 11 sõnastatakse järgmiselt: „(11) Rakendusüksus annab taotlejale kuni kümme tööpäeva Sotsiaalkindlustusameti küsimustele vastamiseks ja vajadusel taotluse muutmiseks ning edastab vastused ja muudetud taotluse Sotsiaalkindlustusametile.“; 13) määrust täiendatakse 11. peatükiga järgmises sõnastuses: „11. peatükk. Määruse rakendamine § 30. Määruse rakendamine 2024. a aprillis §-des 4 ja 5 vastu võetud muudatusi kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2024. a.“; 14) määruse lisa 1 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud). Lisa 1 Hindamisleht Tiit Riisalo majandus- ja infotehnoloogiaminister