OTSUS

Sillamäe Linnavalitsus 24.04.2024 nr 11.4-5/24/311 Kesk tn 27 Sillamäe linn 40231, Ida-Viru maakond OTSUS finantskorrektsiooni nr 11.4-5/23/1211 muutmiseks Riigi Tugiteenuste Keskus (registrikood: 70007340; edaspidi rakendusüksus)1 tegi Sillamäe Linnavalitsusele (edaspidi toetuse saaja või hankija) projekti „Sillamäe linna põhikoolivõrgu korrastamine läbi Sillamäe Vanalinna Kooli uue hoone ehitamise“ (projekti nr 2014-2020.1.04.18- 0095) osas 06.10.2023 finantskorrektsiooni otsuse nr 11.4-5/23/1211 (edaspidi finantskorrektsiooni otsus), millega luges riigihangete seaduse rikkumiste tõttu riigihanke nr 233878 kuludest mitteabikõlblikuks 10%. Vastavalt Tallinna Halduskohtu 12.04.2024 kohtumäärusega haldusasjas nr 3-23-2804 kinnitatud kompromissile (edaspidi kompromiss) ning tuginedes haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 64 lõikele 1, § 65 lõikele 1, § 68 lõikele 2 ja § 70 lõikele 1 muudab rakendusüksus finantskorrektsiooni otsust alljärgnevatel põhjustel ja ulatuses. Kinnitatud kompromissis on Riigi Tugiteenuste Keskus ja Sillamäe Linnavalitsus leppinud kokku, et Riigi Tugiteenuste Keskus tunnistab kehtetuks 06.10.2023 finantskorrektsiooni otsuse nr 11.4- 5/23/1211 osas, milles tehti 10%-lise määraga (otsuse punkt 1.1.4) finantskorrektsioon projekti nr 2014-2020.1.04.18-0095 „Sillamäe linna põhikoolivõrgu korrastamine läbi Sillamäe Vanalinna Kooli uue hoone ehitamise“ riigihanke „Sillamäe Vanalinna Kooli uue hoone ehitamine“ (riigihangete registri viitenumber 233878; edaspidi riigihange) tulemusel sõlmitud hankelepingu kuludele seonduvalt riigihanke aludokumentide muutmisel pakkumuste esitamise tähtaja pikendamata jätmisega ning teeb antud rikkumisele 5%-lise määraga finantskorrektsiooni. 1 Alates 01.04.2020 täidab selles meetmes rakendusüksuse ülesandeid Sihtasutuse Innove asemel Riigi Tugiteenuste Keskus. Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse meetmete nimekiri, millega kinnitatakse meetme rakendusüksus, on kättesaadav https://rtk.ee/meetmete-nimekiri. Eelnevast tulenevalt muudab rakendusüksus antud rikkumisega seotud kulude osas finantskorrektsiooni ulatust, lugedes mitteabikõlblikuks kuluks 219 654,77 eurot. Seega tuleb finantskorrektsiooni otsuses märgitud mitteabikõlbliku kulu summa lugeda finantskorrektsiooni otsuses läbivalt 219 654,77 eurot ning vastavad muudatused tuleb teha finantskorrektsiooni otsuse preambulas, punktides 1.1.4, 1.3 ja resolutsioonis. Eeltoodut arvestades rakendusüksus otsustab: 1. Sõnastada finantskorrektsiooni otsuse nr 11.4-5/23/1211 preambula kolmas lõik järgmiselt: „Otsuse tegemise aluseks on perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 8 lg 2 p 4, § 45 lg 1 p 3, § 46, Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (kuni 08.10.2020 kehtinud redaktsioon; edaspidi ühendmäärus) § 21 lg-d 1 ja 3, § 22 lg 14, lg 11 p 8, lg 12 ning haridus- ja teadusministri 26.11.2015 määruse nr 50 „Põhikoolivõrgu korrastamine perioodil 2014-2020“ (edaspidi meetme määrus) § 32, samuti projekti raames esitatud kuludokumendid (edaspidi KD) nr 5-19 ning toetuse saajaga peetud kirjavahetus.“ 2. sõnastada finantskorrektsiooni otsuse nr 11.4-5/23/1211 punkt 1.1.4 järgmiselt: „1.1.4 Rikkumisele kohaldatav finantskorrektsiooni määr 5% STS § 45 lg 1 punkti 3 kohaselt teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse, kui toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust. Sama seaduse § 46 lõike 1 kohaselt, kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse toetust ühendmääruses sätestatu alusel. Eeltoodud rikkumise osas esineb ühendmääruse § 22 lõikes 14 toodud asjaolud, mille kohaselt vähendatakse hankelepingule eraldatavat toetust kuni 10 protsenti, kui hankemenetluse korraldamisel ilmneb riigihangete seaduses sätestatud nõuete rikkumine, mida ei ole lõigetes 2– 11 ja 13 nimetatud. Sõltuvalt rikkumise raskusest võib kohaldada 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra. Rakendusüksuse hinnangul ei ole käesoleva otsuse punktis 1.1.1 kirjeldatud rikkumise olulisust ja raskust hinnates proportsionaalne rakendada 25%-ilist ega 10%-ilist finantskorrektsiooni määra ning peab põhjendatuks vähendada riigihanke nr 233878 alusel tekkinud abikõlblikku kulu 5 protsendi võrra. Määra vähendamisel viiele protsendile on rakendusüksus võtnud arvesse, et muudatuste maht võrreldes hankes kirjeldatud tööde mahuga ei olnud märkimisväärne ning hankes esitati kokku kuus pakkumust, mistõttu oli rikkumisest hoolimata tagatud pakkujate paljusus. Teisalt ei anna eeltoodud põhjendused alust otsuses kirjeldatud rikkumise osas rakendada viiest protsendist madalamat finantskorrektsiooni määra, kuna esineb põhjendatud oht, et RHS § 82 lõike 1 rikkumine tõi kaasa rahalise mõju. Riigihanke alusdokumendi muutmine võis mõjutada pakkumuste maksumusi, kuna potentsiaalsed pakkujad võisid jääda ajakriitilisse olukorda, tulenevalt vajadusest võtta uued pakkumused ettevõtetelt, kes valmistavad tuletõkkeuksi ja aknaid. Seega võis tekkida olukord, kus mõni riigihankest huvitatud ettevõtja jättis pakkumuse üldse esitamata, kuna alusdokumendi muutmisega jäi ettevõtjatel pakkumuse esitamiseks seaduses nõutust vähem aega. Seetõttu ei ole teada, milliseks oleks kujunenud hankes osalevate pakkujate ring ja hanke tulemus, kui hankest huvitatud isikutel oleks olnud piisavalt aega muudetud riigihanke alusdokumentidega tutvuda ning võimalusel esitada teistsugune pakkumus võrreldes algsetes riigihangete alusdokumentides nõutuga. Rakendusüksuse hinnangul ei ole välistatud, et rikkumise puudumisel oleks toetuse saaja sõlminud hankelepingu veelgi soodsamatel tingimustel. Rakendusüksus selgitab, et ühendmääruse seletuskirja kohaselt ei ole riigihangete rikkumiste korral üldjuhul võimalik konkreetset kahjusummat välja arvutada, kuna tegemist on potentsiaalse ja teoreetilise (kaudse) kahjuga, mis võib tekkida õigusnormi rikkumisel ja konkreetsete asjaolude põhjal loetakse rikkumine tõendatuks. Sarnast põhimõtet toetab ka Euroopa Kohus, selgitades kohtasjades nr C-743/18 ja C-406/14, et hanketingimuste rikkumise korral ei ole konkreetse finantsmõju tõendamine nõutav ja see ei pea olema nähtav. Piisab sellest, kui asjasse puutuva fondi eelarve mõjutamise võimalus ei ole välistatud. Eeltoodust tulenevalt on antud rikkumise raskust ja ulatust arvestades proportsionaalne riigihanke nr 233878 tulemusena sõlmitud hankelepingule kohaldada viie protsendilist finantskorrektsiooni määra.“ 3. sõnastada finantskorrektsiooni otsuse nr 11.4-5/23/1211 punkt 1.3 kaks esimest lõiku järgmiselt: „Ühendmääruse § 21 lõike 3 kohaselt, kui ühes hankes tuvastatakse enam kui üks rikkumine, mille mõju ei ole võimalik hinnata või selle hindamine on ebamõistlikult aja- või ressursimahukas, siis sama hanke erinevate rikkumiste korral rakendatakse suurimat finantskorrektsiooni määra. Kuna riigihankes nr 233878 on tuvastatud kaks rikkumist, millest mõlema rikkumise osas peab rakendusüksus põhjendatuks kohaldada 5-protsendilist finantskorrektsiooni määra, siis rakendatakse riigihanke nr 233878 puhul tervikuna 5-protsendilist finantskorrektsiooni määra. Toetuse saaja on riigihanke nr 233878 alusel tekkinud kulusid kajastanud KD-s 5-19 abikõlblikus summas kokku 4 393 095,51eurot. Lähtuvalt eeltoodust loeb rakendusüksus riigihankega nr 233878 seotud kuludest mitteabikõlblikuks 219 654,78 eurot (4 393 095,51 * 5%), millest toetus moodustab 174 174,52 eurot ja omafinantseering 45 480,26 eurot.“ 4. muuta finantskorrektsiooni otsuse resolutsioonis punkte 1 ja 2 järgmiselt: 4.1 „1. lugeda projekti „Sillamäe linna põhikoolivõrgu korrastamine läbi Sillamäe Vanalinna Kooli uue hoone ehitamise“ raames mitteabikõlblikuks kuluks 219 654,78 eurot, millest Euroopa regionaalarengufondi toetus moodustab 174 174,52 eurot ja omafinantseering 45 480,26 eurot; 4.2 „2. vähendada riigihankega nr 233878 seotud abikõlblikke kulusid 5% võrra; 4.3 „3. vähendada projekti eelarvet tegevuses nr 13 „Ehitamine“ otsuse resolutsiooni punktis 1 märgitud summade ulatuses; 4.4 „4. muuta 25.01.2019 taotluse rahuldamise otsuse nr 3-3.1/38 punkte 1.1 ja 1.2 alljärgnevalt: 4.1.„1.1. projekti kogumaksumus on 8 139 424,43 eurot, millest projekti abikõlblikud kulud on 4 548 305,22 eurot;“; „1.2. struktuuritoetust (edaspidi toetus) antakse kuni 79,29 % projekti abikõlblikest kuludest, kuid mitte rohkem kui 3 606 563,45 eurot. Omafinantseering on vähemalt 20,71 % projekti abikõlblikest kuludest, rahalises mahus vähemalt 941 741,77 eurot.“.“ Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 40 lõikele 1 tuginedes peab rakendusüksus enne haldusakti andmist andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis otsuse kohta oma arvamus ja vastuväited. Sama paragrahvi lg 3 punktide 2 ja 3 kohaselt võib haldusmenetluse läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kui menetlusosalise poolt taotluses või seletuses esitatud andmetest ei kalduta kõrvale ning puudub vajadus lisaandmete saamiseks või kui asja ei otsustata selle menetlusosalise kahjuks. Samasisulise finantskorrektsiooni otsuse tegemisel on rakendusüksus arvesse võtnud toetuse saaja seletusi, mis on esitatud varasema finantskorrektsiooniotsuse käigus ning käesoleva otsusega muudetakse varasemas finantskorrektsioonis rakendatud finantskorrektsiooni toetuse saajale soodsamaks. Seetõttu rakendusüksus käesolevat otsust toetuse saajale täiendavaks ärakuulamiseks enam ei saada. Otsuse peale võib esitada vaide rakendusüksusele STS-is ja haldusmenetluse seaduses sätestatud tingimustel ja korras 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil vaide esitaja sai või pidi otsusest teada saama. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Sams toetuste rakendamise osakonna juhataja Koostaja: Merike Kraam 663 2027 [email protected]