TAT käskkirja "Kinnipeetavate keeleõpe ja lõimumistegevused" muutmise kooskõlastuskiri

Rahandusministeerium Meie 17.04.2024 nr 8-1/3615-1 Siseministeerium Sotsiaalministeerium Haridus- ja Teadusministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kultuuriministeerium Justiitsministri käskkirja muutmine Esitan kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks justiitsministri 16. augusti 2023. a käskkirja nr 58 „Toetuse andmise ja kasutamise tingimuste ja korra kehtestamine kinnipeetavate keeleõppeks ja lõimumistegevusteks“ muutmise eelnõu. Palun eelnõu kooskõlastada 10 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Timpson Minister Lisad: a) käskkirja eelnõu b) käskkirja eelnõu seletuskiri c) käskkirja eelnõu terviktekst Lisaadressaadid: Riigi Tugiteenuste Keskus Euroopa Komisjon Seirekomisjon Annika Leevand 6208174 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898  EELNÕU 17.04.2024 nr 8-1/3615-1 MINISTRI KÄSKKIRI Justiitsministri käskkirja muutmine Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4, Vabariigi Valitsuse seaduse § 49 lõike 1 punkti 3 ja § 52 lõike 1 ning Vabariigi Valitsuse 23.12.1996 määrusega nr 319 „Justiitsministeeriumi põhimääruse kinnitamine“ kinnitatud „Justiitsministeeriumi põhimäärus“ punkti 19 alusel: 1. Muudan ministri 16. augusti 2023. a käskkirja nr 58 „Toetuse andmise ja kasutamise tingimuste ja korra kehtestamine kinnipeetavate keeleõppeks ja lõimumistegevusteks“ (edaspidi nimetatud „käskkiri“) järgmiselt: 1.1. Käskkirja lisa punkti 3.1.2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3.1.2 Tegevuse kirjeldus Riigikeele õpe viiakse läbi Viru, Tartu ja Tallinna vanglates A1 kuni C1 tasemel panustades eelkõige osaoskuste kursuste, erinevate teiste paindlike õppevormide ning aktiivset keeleoskust arendavate ja iseseisvat õpet soodustavate tegevuste läbiviimisesse. Toetatava tegevusega võimaldatakse erineva emakeelega kinnipeetavatele eesti keele õpet, mis toetaks kõiki vajalikke osaoskuseid (kuulamine, lugemine, rääkimine ja kirjutamine) ja mida võidakse õpetada ka eraldi kursustena. Õpperühma suurus peab toetama õppimise efektiivsust, et keeleõpetajatel oleks võimalik õppetööd läbi viia personaalsemalt. Rühmade planeerimisel arvestatakse, et kinnipeetav saaks võimalikult kiiresti jätkata järgmise taseme kursusel, tehes kursuse lõpus riikliku keeleeksami, mis on eelduseks järgmisele kursusele saamisel. Osaoskuste kursuste ja teiste paindlike õppevormide kasutamine toetab tasemekursuste õpet ning riiklike tasemeeksamite sooritamist. Juhul, kui kursus jääb vanglast vabanemise tõttu pooleli või eksam sooritamata, on võimalik iseseisvalt isiku enda kulul või tasuta õpinguid jätkata väljaspool vanglat keeleõpet pakkuvas koolitusasutuses, kui vanglast vabanenu seda peaks soovima. Tegevus hõlmab ka keeleõppe arendamiseks vajalike uuringute, disainmõtlemise-põhiste (sh teenusdisain, infodisain, õigusdisain) keeleõpet toetavate materjalide, analüüside, metoodikate, õppematerjalide ja testide, sh veebipõhiste testide ja e-õppematerjalide või muude keeleõppega seonduvate metoodiliste ja interaktiivsete abivahendite väljatöötamist, edasiarendamist ja ajakohastamist. Kuivõrd keeleõpe on üks osa lõimumistegevustest ja kui tegevus on rohkem seotud lõimumistegevuse kui keeleõppega, siis võib keeleõppe tegevusi planeerida ka lõimumistegevuste alla.“. 1.2. Käskkirja lisa punkte 3.2.1 kuni 3.2.3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3.2.1 Tegevuse eesmärk Toetatava tegevuse eesmärk on erineva emakeele ning kultuuritaustaga kinnipeetavate kaasamine Eesti ühisesse inforuumi ning nende teadlikkuse tõstmine Eesti väärtus- ja kultuuriruumist, ühiskonnakorraldusest ning Euroopa Liidust mh selleks, et temaatiliste koostöötegevuste kaudu toetada nende lõimumist Eesti ühiskonnaga ning arendada lõimumismetoodikate kasutamist vanglateenistuses. Kõigi lõimumistegevuste eesmärk on aidata kaasa Eestis sidusa ja stabiilse ühiskonna kujunemisele, kus eri keele- ja kultuuritaustaga inimesed on omaks võtnud Eesti identiteedi ning peavad Eestit oma  kodumaaks, osalevad aktiivselt ühiskonnaelus, sh tööhõives, elukestvas õppes ja kodanikuühiskonnas, jagavad demokraatlikke väärtusi, annavad oma osa riigi ja ühiskonna arengusse ning orienteeruvad Eesti kultuuriruumis. 3.2.2 Tegevuse kirjeldus Lõimumistegevused hõlmavad füüsilise keskkonna ja lõimumist soodustava ühise infovälja arendamist, sh vanglates kinnipeetavatele suunatud juhiste ja infomaterjalide kasutajakeskset disainimist, keelelist lihtsustamist ja visualiseerimist ning praktilist õpet loengute, kursuste, seminaride vms koostöövormide abil Eesti ühiskonna- ja kodanikuõpetusest. Praktiliste tegevuste käigus suureneb kinnipeetavate teadlikkus kehtivatest normidest ja olemasolevast sotsiaalsest tugivõrgustikust, tutvustatakse tegevuses osalejatele Eesti riigi õiguslikku ja poliitilist korda, traditsioone, kirjandust, kultuuri ja ajalugu ning Euroopa Liidu institutsioone ja selle tegutsemis- ning toimimispõhimõtteid. Sealhulgas viiakse läbi kultuuriasutuste haridusprogramme (sh lihtsas eesti keeles) ning juhendatud töötubasid, mis toetavad lõimumist, keeleõpet ja mõne uue oskuse arendamist (nt käsitöö, kultuuriklubi, aruteluringid). Lõimumise edendamiseks vanglateenistuses arendatakse uusi lõimumismetoodikaid, viiakse läbi analüüse või uuringuid, tellitakse disainmõtlemis-põhiseid (nt teenusdisaini, infodisaini, õigusdisaini) teenuseid, töötatakse välja õppematerjale, trükiseid või muid lõimumisega seonduvaid metoodilisi ja interaktiivseid abivahendeid, mille arendamise käigus saab vanglateenistus uued teadmised ja meetodid, kuidas neid läbi viia. Sihtrühma kaasavad arendused võimaldavad ühtlasi toetada osalejate aktiivset eesti keele kasutust ning soodustada kahepoolset lõimumist. 3.2.3. Tegevuse tulemus Vanglateenistuse lõimumistegevustes osalemise tulemusena kasvab kinnipeetavate sidusus Eesti ühiskonna ja ühise inforuumiga, sealjuures kasvab nende teadlikkus Eesti riigist, ühiskonnast, kultuurist, ajaloost, keelest jne. Ühtlasi aitab see vangistusest vabanemisel kaasa sujuvamale sulandumisele kogukonda. Lõimumistegevustes osalemine toetab osalejate võimekust otsida informatsiooni Eestis elamise, töötamise, õppimise, sotsiaalteenuste, seadusandluse jms kohta. Lisandväärtusena tõuseb sihtrühma valmidus kasutada sarnaseid teenuseid ja osaleda sarnastes tegevustes ning Eesti ühiskonnaelus laiemalt ka pärast vabanemist.“. 1.3. Käskkirja lisa punkti 7.4.2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „7.4.2. keeleõppe, sh keeleõppenõustamise ja keeletestimise kulu, lõimumistegevuste, sh loengute, kursuste (nt käsitööring, kultuuriklubi, loovtegevus), kultuuriasutuste haridusprogrammide, seminaride, meeskonnakoolituste, ühiskohtumiste, mõtte- ja arutelutalgute (nt ringide, filmi-, kunsti või muusikaõhtute, raamatukogu või spordipäevade, tähtpäevade ja e-riigi teenuste tutvustamise, lauamänguõhtute) korraldamise ja osalemise kulu, sh keeleõpetaja, töötubade juhendaja (nt ajaloolase, kultuuritegelase, kirjaniku, õigusteadlase), lektori või koolitaja tasu ja tema kulud seoses koolitusega (sh majutus-, transpordi- ja reisikulud); ruumide ja tehnika rent, toitlustus;“. 1.4. Käskkirja lisa punkti 7.4.3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „7.4.3. riigikeele õppekavade koostamine, keeleõppe, koolitusmaterjalide (sh e- õppematerjalide, interaktiivsete veebirakenduste loomine keeleõppeks ja keeleõppe testimiseks), olemasolevate õpikute trükkimise ning keeleõpikute, sõnaraamatute, vestmike, harjutuste kogumike, iseseisvaõppe ja paralleeltekstidega õppematerjalide, sõnakaartide, keeleõppepäevikute vms abivahendite ostmise kulu, kaasaegsete keeleõppemetoodikate, infomaterjalide ja juhiste kulu (sh materjalide ja e-kursuste/moodulite koostamine, toimetamine, kujundamine, trükkimine, paljundamine, levitamine ja tootmine), keeleõppe arendamisega seotud uuringute ja analüüside, sh kasutajauuringu ja disainmõtlemise (nt teenusdisaini, infodisaini, õigusdisaini) tellimine ja teenuste kujundamine, pilootprojektide elluviimine, koolitusmaterjalide koostajate, hindajate ja IT-lahenduste loojate eksperditasud;“. 1.5. Käskkirja lisa punkti 7.4.4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:  „7.4.4. uute lõimumismeetodite (sh õpikute, materjalide, e-õppevahendite) loomine, arendamine, ajakohastamine vanglateenistuses; lõimumismetoodika tellimise ja arendamisega seotud kulud; lõimumistegevuste (aktiiv)õppe- ja infomaterjalide kulu (sh litsentsi- ja autoritasu); lõimumistegevuste arendamisega seotud analüüside ja uuringute (sh kasutajauuringu, disainmõtlemise (nt teenusdisaini, infodisaini, õigusdisaini) tellimine) ja teenuste kujundamine (sh materjalide ja interaktiivsete võimaluste tellimise, toimetamine, kujundamine, trükkimine, paljundamine, levitamine ja tootmine või valmisolevate teenuste, sh e-teenuste, kasutamise tugi) või vajalike digitaalsete teenuste või IT-lahenduste väljatöötamise, ajakohastamise ja arendamise kulu; eksperttasud;“. 1.6. Käskkirja lisa punkti 7.6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „7.6 Ühikuhinna alusel hüvitatakse eesti keele õppimise tasu. Ühiku hind (õppimise tasu määr) on 69,03 eurot kuus. Õppimise tasu määrast makstakse kinnipeetavale iga kuu hiljemalt järgneva kuu 10. kuupäevaks välja 30 protsenti. Pärast õppetöö läbimist positiivsete tulemustega, makstakse kinnipeetavale õppetöö lõpus välja ülejäänud 70 protsenti õppimise tasu igakuisest määrast. Õppetöö on läbitud A1 taseme puhul positiivsete tulemustega ja kinnipeetav saab liikuda järgmisele tasemele, kui kinnipeetav on pärast õppekava läbimist omandanud vähemalt 51 protsenti õppeasutuse või õpetaja poolt kinnitatud õppekava materjalist ja ta on sooritanud koolieksami. A1 taseme õppetöös, osaoskuste kursustel ja teistes paindlikes õppevormides õppetöös osalemise eest kinnipeetavale õppimise tasu ei maksta. A2-C1 tasemekursuste puhul on õppetöö läbitud positiivsete tulemustega, kui kinnipeetav on pärast õppekava läbimist omandanud vähemalt 51 protsenti õppeasutuse või õpetaja poolt kinnitatud õppekava materjalist ning sooritanud ja saanud keeleksami haridus- ja teadusministri 13.06.2011 määruse nr 24 § 7 lõike 2 alusel vähemalt 60 protsenti võimalikust punktisummast, kusjuures ühegi osaoskuse tulemus ei tohi olla 0 punkti. A2-C1 tasemekursustel õppimise eest makstakse kinnipeetavale õppimise tasu. Nende kalendrikuude eest, millal auditoorne õppetöö ei toimu terve kuu ulatuses, arvutatakse tasu proportsionaalselt õppetöös osaletud ajaga. Tasu maksmine vormistatakse vangla direktori käskkirjaga.“. 1.7. Käskkirja lisa punkti 8.5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Pärast maksetaotluse esitamist määrab RÜ elluviijale kuludokumentide esitamise tähtaja. Elluviija esitab RÜ-le kulu tekkimise aluseks olevad dokumendid, sh need riigihanke läbiviimisega seonduvad dokumendid, mis ei sisaldu riigihangete registris.“. 2. Käskkirja punkti 1.7 rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01. septembrist 2023. 3. Ülejäänud käskkirja punkte rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01. jaanuarist 2024. /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Timpson Justiitsminister  Justiitsministri 16. augusti 2023 käskkirja nr 58 „Toetuse andmise ja kasutamise tingimuste ja korra kehtestamine kinnipeetavate keeleõppeks ja lõimumistegevusteks“ muutmise käskkirja eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Euroopa Sotsiaalfondi+ vahendite kasutamisel perioodil 2021–2027 on aluseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706) artiklis 10 nimetatud partnerluslepe ning Vabariigi Valitsuse heaks kiidetud ja Euroopa Komisjoni kinnitatud rakenduskava „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021– 2027” (edaspidi rakenduskava). Rakenduskava elluviimiseks kehtestas justiitsminister 16. augusti 2023. a käskkirjaga nr 58 „Toetuse andmise ja kasutamise tingimuste ja korra kehtestamine kinnipeetavate keeleõppeks ja lõimumistegevusteks“ toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja korra „Kinnipeetavate keeleõpe ja lõimumistegevused“ (edaspidi TAT käskkiri). TAT käskkirja muutmise ja selle seletuskirja koostas Justiitsministeeriumi üldosakonna eelarve- ja strateegiatalituse välisvahendite koordinaator Annika Leevand (tel 620 8174, [email protected]) ning TAT käskkirja muutmine ja selle seletuskiri on kooskõlastatud Rahandusministeeriumi üldosakonna õigustalituse juhataja Marju Lepmetsaga (tel 5885 1437, [email protected]). TAT käskkirja muutmist on 21.02.2024 taotlenud elluviija ja selle on tinginud vajadus täpsustada TAT käskkirjaga seotud tegevusi ja abikõlblikke kulusid. TAT käskkirja muutmise taotlus saadeti arvamuse avaldamiseks rakendusüksusele, kes kiitis ettepanekud põhimõtteliselt heaks. Rakendusasutuse algatusel täpsustatakse õppimise tasu maksmise ja kulu tasumist tõendavate dokumentide esitamisega seonduvat. TAT käskkirja muutmise seletuskiri kirjeldab muudatusi võrreldes justiitsministri 16. augusti 2023. a käskkirjaga nr 58 kehtestatud TAT käskkirjaga. 2. Käskkirja sisu TAT käskkirja muutmise käskkirja punktiga 1.1 tuuakse rohkem sisse paindlike ja uudsete õpivormide kasutamise võimalusi, et mitmekesistada ja rikastada keeleõpet vanglates. TAT muutmise käskkirjaga muudetakse mõnevõrra fookust pakkumaks kinnipeetavatele rohkem uusi ja paindlikke õppevorme juba praegu riigieelarvest pakutavate tasemeõppe (A1, A2, B1, B2, C1) kursuste kõrval, jättes ühtlasi alles võimaluse pakkuda vajadusel tasemeõppe kursuseid ka edaspidi TAT käskkirja raames. Eraldiseisvate osaoskuste kursused või muud paindlikud keeleõppe vormid praegu vanglates puuduvad ning seega TAT tegevusega pakutakse lisaväärtust olemasolevale riigikeele õppe korraldusele vanglates. Täiskasvanute riigikeeleõppe korralduse üle peetakse arutelusid Sidusa Eesti arengukava juhtkomisjoni kohtumistel ning Haridus- ja Teadusministeerium poolt 2016. a loodud regulaarselt koos käivas Riigikeele nõukojas1, mille eesmärgiks on mitteformaalne infovahetus erinevates ministeeriumites rakendatavate täiskasvanute eesti keele õppe alaste tegevuste teemadel. Aasta-aastalt märgatavalt kasvav sisseränne ning samaaegne majandusolude halvenemine on tekitanud vajaduse täiskasvanute eesti keele õpet korraldada piiratud ressurssidega. Sellest lähtuvalt on Kultuuriministeeriumi (KuM) soovitus ja üldine valdkonnaministeeriumide suund täiskasvanute tasuta eesti keele õppe 1 Liikmed on: Haridus- ja Teadusministeerium, Kultuuriministeerium, Integratsiooni Sihtasutus, Töötukassa, Keeleamet, Siseministeerium, Justiitsministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. võimaldamisel mitte suurendada õppe mahtu, vaid parendada õppe kvaliteeti, prioriseerida sihtrühmi, mitmekesistada õppevorme (sh iseseisev ja veebiõpe) ning keeleõpet selgemalt eesmärgistada (lähtuvalt konkreetse sihtrühma praktilistest vajadustest ja motivatsioonist) 2. Sarnast eesmärki täidab ka TAT käskkirja muudatus. Haridus- ja Teadusministeerium on koostamas ülevaldkondlikku täiskasvanute eesti keele õppe tegevuskava aastateks 2024-2029, mis lähtuks juhtprintsiibist, et kuni tasemeni B1 on eesti keele õppe võimalused laialdaselt kättesaadavad, kõrgematel tasemetel pakutakse õpet sihtrühmadele, kellele on kehtestatud keeleoskusnõuded ja kelle keeleoskus on strateegilise tähtsusega. Riigikeele nõukoda lähtub uutest suundumustest, mh KuMi 2023. a tellitud (ja aasta lõpus avalikustatud) uuringust „Täiskasvanute eesti keele õppe korraldus piiratud keelekeskkondades“3, mis soovitab luua õppeprotsessi variatiivsust, et õppeprotsess sobiks rohkematele õppijatele, samuti, et see võimaldaks õppijat kiiremini vastavalt edasiminekule gruppi paigutada (nt jagada kursus, mis koosneb 120 tunnist, väiksemateks tükkideks ehk ampsudeks, 30+30+30) ning kasutada kaasaegseid õppemetoodikaid ja kohandada neid selliselt, et need toetaksid aktiivset keeleoskust, st aitaksid õppijal liikuda võimalikult palju keele produtseerimise poole ning toetaksid keele kasutamisel turvatunde loomist. Muid paindlikke õppevorme muukeelsetele juba kasutab oma tegevuses Integratsiooni Sihtasutus (INSA). Alates 2023. aasta lõpust teeb Justiitsministeeriumi vanglate osakond tihedat koostööd INSA kolleegidega, et muuta kinnipeetavate keeleõppeteekond ja lõimumistegevused võimalikult sarnaseks samale sihtrühmale vabaduses pakutavate teenustega4. Lisaks võrdsele kohtlemisele toetab see isikute sujuvamat sulandumist ühiskonda ja lubab tunda ennast sotsiaalses plaanis võrdse ühiskonnaliikmena ning toetab vajalike teenuste tarbimise jätkamist vabanemisjärgselt. Kuna riigieelarvelistest vahenditest korraldatav komplekssete tasemekursuste süsteem on vanglates hästitoimiv ning arvestades uusi suundumusi riigi keele õppe korraldamisel, plaanitakse TAT käskkirja raames korraldada eelkõige osaoskuste kursusi ja erinevaid teisi paindlike õppevorme ning aktiivset keeleoskust arendavaid tegevusi – sealjuures kõik tegevused panustavad järgneva keeleoskustaseme saavutamisse (A1, A2, B1, B2 ja C1) ning aitavad kaasa riigieksami edukale sooritamisele. Osaoskuste kursused (sh suhtluskursused) ja tasemekursused peavad üksteist täiendama ning sisuliselt peavad mõlemad viima kõrgema keeletaseme saavutamiseni. Sarnaselt tasemeõppega, testitakse enne osaoskuste kursustega alustamist osaleja taset ning osaoskuste õppe rühmadesse on planeeritud maksimaalselt 15 kinnipeetavat, arvestades ka õppijate motivatsiooni ja õppimisvõimega. Tasemekursustel tasemetel A1-C1 on ettenähtud mahuks kuni 240 tundi (A1 kursusel 120 akadeemilist tundi ning A2, B1, B2 ja C1 240 akadeemilist tundi) ning keskmiselt jääb see 6-7 kuu pikkuseks kursuseks. Osaoskuste kursuste maht ja kestvus on oluliselt väiksem ja kujuneb vajaduspõhiselt. Õppevormide variatiivsus ning piisav hulk keeleõpet toetavaid tegevusi võimaldab kinnipeetaval kujundada tema võimetele ja vajadustele vastava keeleõppeteekonna, kus liikumine ühelt kursuselt või keeleõppetegevuselt teisele toimub sujuvalt ning pikemate vahepausideta, ühtlasi võimaldab see lühema karistusajaga kinnipeetavatel osaleda erinevates (ja ka lühemates) keeleõppetegevustes. Paindlike õppevormide, sh osaoskuste kursuste kasutamise vajaduse tingib ka TAT sihtrühm. Kuigi vangide riigikeeleõppe puhul on tegemist vabaduses pakutava täiskasvanute tasemeõppega, vajavad kinnipeetavad tihti täiendavat motivatsiooni - sageli on isikutel vähene õpiharjumus, puudulik 2 KuM (2024).Keeleõppe prioriteetsete sihtrühmade analüüs. (avaldamata) 3 Kaldur, K., Pertšjonok, N., Toomik, K., et al. (2023). Täiskasvanute eesti keele õppe korraldus piiratud keelekeskkondades: Kultuuriministeeriumi haldusala. Balti Uuringute Instituut. lk 72-73. https://www.kul.ee/uudised/uuring-taiskasvanute-eesti-keele-oppes-uha-olulisem-oppijakeskne-lahenemine 4 Vangistuse valdkonnas kasutatakse selle kohta terminit normaalsusprintsiip – vanglas isiku vabadust piiratakse ainult füüsiliselt, kuid sotsiaalteenuste osas jääb ta jätkuvalt ühiskonnaliikmeks. enesejuhtimise oskus ja nõrk riigiidentiteet. Paindlikud õppevormid võimaldavad kursusi pakkuda vajaduspõhisemalt ja sobilikuma koormusega. TAT käskkirja muutmise käskkirja punktiga 1.2 luuakse selgemad võimalused (sarnaselt keeleõppele) ka lõimumistegevuste arendamisel kasutada kasutajakesksemaid lahendusi ja disainmõtlemist. Disainmõtlemise rakendamise väljundid on mh teenus-, info- ja õigusdisain. TAT käskkirja tegevustes võidakse teenusdisaini kasutada näiteks keeleõppe või lõimumismetoodikate arendamisel, õigusdisaini näiteks vanglasiseste juhendite lihtsustamiseks ning infodisaini näiteks lihtsas keeles teadete edastamiseks kinnipeetavatele või meediatarbimise koolitusi. Maailmapraktikas tuntud5, kuid Eestis veel vähekasutusel olevat õigusdisaini eesmärk on muuta õigus kõigile kättesaadavamaks ja funktsionaalsemaks. Õigusdisain kätkeb kasutajakeskse lähenemisega juriidiliste tekstide ümber struktureerimist, keelelist lihtsustamist ja visualiseerimist, sh kliendi kaasamist eeltöösse, protsessi ja lõpptulemuse testimisse (vajadusel uue või täiendava protsessina). Kuna selges ja lihtsas eesti keeles teksti koostaja on arvestanud sihtrühma võimete, vajaduste ja kontekstiga, võimaldab see lugejal sisuliselt paremini omandada talle edastatud infot ning teha selle põhjal teadlikke ja iseseisvaid otsuseid, Selgekeelseid sõnumeid koostades pööratakse võrdset tähelepanu nii keele- kui ka sisutoimetamisele, sõnumi edukale kommunikatsioonile ja infodisainile, kusjuures kõige tähtsam on alati teabe kasutatavus.6 Selge keel tagab infole juurdepääsu, kuna arvestab näiteks keeleõppijate või uussisserändajate eripäradega. Juriidiliste tekstide (nt vangla kodukord, vangla sisekorra eeskiri, vangistusseadus, juhendid ja kavad) lihtsustamine koostöös kinnipeetavatega on üks osa nii keeleõppest kui ka lõimumistegevusest. Lõimumisprotsessi keeleõppe sihttasemeks on B1 (iseseisev keelekasutaja), mis võimaldab inimesel iseseisvalt osaleda demokraatlikus ühiskonnas ning tunda end kogukonna liikmena. Seetõttu on lihtsustamise programmid suunatud praktilisele keelekasutusele, taotledes läbi õigustekstide lihtsustamise ja nende visualiseerimise, lõpp-eesmärgina suuremat lõimumist. Õigusdisaini üks osa on lihtsustamine, mille tulemusena valmib TAT toetava tegevusena erinevatest õigusaktidest ning dokumentidest koondatud visualiseeritud, lihtsas keeles ja kasutajakeskselt disainitud juhendmaterjal kogu kinnipeetava teekonnast vanglast vabaduseni. Kinnipeetavad on kaasatud vanglasiseste kordade ja juhendite lihtsustamise protsessi praktiliste töötubade kaudu – see omakorda suurendab usaldust vangla vastu ning soodustab hiljem nende juhendmaterjalide kasutamist ja neis toodud infost lähtumist. Muutes kinnipeetavatele suunatud info paremini kättesaadavaks, kasvab isikute autonoomia enda elukäiku muutvate otsuste tegemisel, info otsimisel ning riigiga suhtlemisel. Hetkel on vanglates u 1850 kinnipeetavat, kellest ligi 50% on eesti keele oskus alla C1 7. Kinnipeetavate suhtlusbarjäär võib olla tingitud kõrgest east, kognitiivsest häirest, vähesest funktsionaalsest kirjaoskusest, vähesest motiveeritusest, madalast haridustasemest või vaimse tervise häirest ning umbes 50-60% ulatuses moodustub sihtrühm muust emakeelest tingitud suhtlusbarjääriga kinnipeetavatest. Lõimumist soodustavate haridusprogrammide pakkumisel vähesema eesti keele oskusega kinnipeetavatele, on oluline, et need toimuksid mh lihtsas eesti keeles, motiveerides seeläbi nende aktiivset keelekasutust ning keeleõpingute jätkamist. Haridusprogramme vabaduses pakuvad eelkõige kultuuriasutused (nt muuseumid8 või kuntsiasutused9), kus tutvustatakse kultuuri, teadust vms 5 Vt nt https://www.worldcc.com/Resources/Blogs-and-Journals/Contracting-Excellence- Journal/View/ArticleId/11370/Design-thinking-the-secret-to-simplifying-contracts; https://www.worldcc.com/Research/Contract-Design-Simplification; https://visualcontracts.eu/studio/; https://juro.com/learn/legal-design 6 Vt nt https://eki.ee/teatmik/mis-on-selge-keel/; https://plainlanguagenetwork.org/plain-language/what-is-plain- language/ 7 Justiitsministeerium: vangiregistri väljavõte seisuga 22.12.2023 8 Vt nt https://muuseum.ut.ee/et/haridusprogrammid, https://www.tallinn.ee/et/teenused/haridusprogrammid- koolidele-ja-lasteaedadele 9 https://www.kunstihoone.ee/haridus/ kaasaegseid õppemeetodeid kasutades. Haridusprogrammis vanglates saavad toimuda nt videoloengute vormis või kutsutakse koolitaja vanglasse. TAT käskkirja muutmise käskkirja punktiga 1.3 täpsustatakse abikõlblikke kulusid ja näitlikustatakse planeeritavaid tegevusi. Nii KuMi tellitud uuringus10 kui INSA praktikas peetakse oluliseks teenuseks keeleõppenõustamist, sest see võimaldab soovitada õppurile sellise keeleõppeteekonna, mis vastab tema võimetele, vajadustele, motivatsioonile, hoiakutele ning õpioskustele ja -stiilile. Samas muudab kliendi kaasamine õpiteekonna kujundamisse keeleõppe paremini sihistatuks ning õppija jaoks eesmärgistatuks ja enam õpirõõmu pakkuvaks, vähendades seeläbi õpingute katkestamisi. Punkti tuuakse rohkem sisse näitlikke koostöövorme TAT raames kavandatavatest lõimumistegevustest ja neil osalevatest ühiskonnategelastest. TAT käskkirja muutmise käskkirja punktiga 1.4 täpsustatakse abikõlblikke kulusid ja loetletakse paindlike õppevormide kasutamiseks vajalikke materjale. Osaoskuste kursuste keeleõppes kasutatakse spetsiaalselt vanglateenistusele väljatöötatud õpikuid tasemetele A1-B1 ning teisi keeleõpetajate ja INSA poolt soovitatud õppevahendeid, sh sõnaraamatuid, vestmikke, harjutuste kogumikke, iseseisvaõppe ja paralleeltekstidega õppematerjale, sõnakaarte, keeleõppepäevikuid jmt. Õppematerjale hangitakse vastavalt sihtrühma vajadustele. TAT käskkirja muutmise käskkirja punktiga 1.5 täpsustatakse abikõlblikke kulusid. Integratsiooni valdkonnas luuakse pidevalt uusi õppe- ja infomaterjale, mida on eesmärgipärane kasutada ka vanglas, nt videoloengud, audiovisuaalsed materjalid, mängulised õppemeetodid, kaasaegsete eestikeelsete Eesti filmide ühisvaatamine (kus võib kõne alla tulla nt litsentsi- ja autoritasude küsimus) koos järgneva juhitud aruteluga vms. TAT käskkirja muutmise käskkirja punktiga 1.6 nähakse ette, et osaoskuste kursustel ja teistel paindlikel õppevormidel osalemise eest kinnipeetavale tasu ei maksta. Vangistusseaduse § 341 lg 3 põhinev Vabariigi Valitsuse 28.06.2007 määrus nr 182 „Kinnipeetavale õppimise eest tasu maksmise määrad ning tasu arvutamise ja maksmise kord“ näeb ette kinnipeetavale õppimise eest makstava tasu määrad, arvutamise ja maksmise korra, kuid ei täpsusta tasu maksmist keeleõppe tasemete põhiselt. Vangistusseaduse kommenteeritud väljaandes selgitatakse vastatavat sätet järgmiselt: otsustus maksta kinnipeetavale õppimise eest tasu kujutab endast vanglate diskretsiooniotsust haldusmenetluse seaduse (HMS) § 4 mõttes, milles tuleb HMS § 56 lg 3 kohaselt kaalutlusvigadeta ära näidata tasu maksmist või sellest keeldumist põhjendavad asjaolud. A1 taseme eest vanglad kinnipeetavale õppimise eest tasu ei maksa, kuna see ei ole võrreldav täismahuliste 7 kuu pikkuste kõiki nelja osaoskust käsitlevate 240 akadeemilist tundi kestvate tasemekursustega (A2-C1), mis seaks kinnipeetavale olulised piirangud osaleda teistes hõivetes (nt tööhõives) ja mis sunniks kinnipeetavaid nende vahel valima (õppimisele võidakse eelistada töötamist kui kiiremat teed sissetuleku teenimiseks). A1 taseme kursus kui sissejuhatav lühikursus (120 akadeemilist tundi, 3 kuud) on kõrgematest tasemekursustest poole väiksema mahuga ning ei ole õppurile nii koormav, et selle kõrvalt ei oleks võimalik töötada. Sama analoogi saab kasutada osaoskuste ja teiste paindlike õppevormide puhul, mis pigem toetavad tasemeõpet lühikeste ja väiksemahuliste kursuste pakkumisega, mis ei takista samaaegset töötamist. Sarnaselt A1 taseme kursustele, ei lõpe osaoskuste ja teised paindlike õppevormide kursused riigieksamiga, mis on üheks 10 Kaldur, K., Pertšjonok, N., Toomik, K., et al. (2023). Täiskasvanute eesti keele õppe korraldus piiratud keelekeskkondades: Kultuuriministeeriumi haldusala. Balti Uuringute Instituut. lk 15, 63, 66, 73, 75-77, 81. https://www.kul.ee/uudised/uuring-taiskasvanute-eesti-keele-oppes-uha-olulisem-oppijakeskne-lahenemine oluliseks eelduseks õppimise tasu maksmisel. Hetkel osaoskuste kursusi või teisi paindlikke keeleõppe vorme vanglates ei pakuta. Osaoskuste ja muude paindlike õppevormide kursustel osalemise eest õppimise tasu mitte maksta on kooskõlas ka vangistusaja lühenemise trendidega ning vabaduses korraldatava täiskasvanute riigikeele õppega. Karistusaegade ja vangide arvu vähenemise tõttu on jäänud vähemaks ka kinnipeetavaid, kellest saaks moodustada 15 inimesega õpperühma 7-kuu pikkusel A2-C1 tasemekursusel õppimiseks, mistõttu teiste paindlike õppevormide kasutamine vangla praktikas on vältimatult vajalik. Kuna viimaste aastate statistika näitab, et huvi ja vajadus eesti keele õppimise järele (vabaduses) on järjest kasvanud ning samas riigi ressursid on piiratud, on võetud üldine suund suurendada ka õppija enda omavastutuse määra. Vanglad pakuvad juba praegu kvaliteetseid riigieelarvest rahastatavad riigikeele tasemeõppe komplekskursusi A2-C1 tasemel, mis toimivad hästi ja sobivad paremini pika karistusajaga ja suurema võimekusega kinnipeetavatele. Lisaks õppevormide mitmekesistamisele (A1 tasemekursus, osaoskuste kursused, pehmed õppevormid, keeleõpet toetavad tegevused, keelepraktika vms), on täiskasvanute keeleõppes suundumus instrumentaalse (rahalise) motivatsiooni tekitamise asemel suurendada kinnipeetavates sisemist motivatsiooni eesti keelt õppida ning seda pakuvad eelkõige paindlikud ja vajaduspõhised õppevormid. TAT käskkirja muutmise käskkirja punktiga 1.7 täpsustakse kulu tasumist tõendavate dokumentide esitamist. Kuivõrd TAT käskkirja elluviija on riigiasutus, ei pea ta 12.05.2022 Vabariigi Valituse määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ § 24 lõike 3 kohaselt esitama kulu tasumist tõendavaid dokumente. Muul juhul (nt kui projekti partneriks ei ole riigiasutus) võib rakendusüksus nõuda ka kulu tasumist tõendavaid dokumente. 3. Käskkirja vastavus ELi õigusele TAT käskkirja muutmise käskkiri vastab järgmistele ELi määrustele: a) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid; b) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1057, millega luuakse Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1296/2013. 4. Käskkirja mõjud TAT käskkirja muudatuste rakendamisega kaasnevate kuludega on arvestatud TAT sekkumiste ja tegevuste planeerimisel ja nende rakendamine toimub TAT käskkirja eelarve piires. Elluviija esitab rakendusasutusele TAT käskkirja sekkumiste ja tegevuste kulud ja selle põhjendused üks kord aastas tegevuskava esitamisega. Samas võivad TAT käskkirja muudatused tuua edaspidi kaasa muudatuse eelarve jaotuse prognoosis kahe tegevuse – keeleõpe ja lõimumistegevused – vahel, kuna lõimumistegevuste raames võib toimuda ka keeleõppe arendamise ja praktiseerimisega seotud tegevusi, mida eraldi keeleõppe alt enam ei ole vaja teha. 5. Käskkirja rakendamine TAT käskkirja muutmise käskkirja punkt kulu tasumist tõendavate dokumentide esitamise osas rakendatakse tagasiulatuvalt alates käskkirja algse teksti rakendamisest, s. o alates 1. septembrist 2023, kuna see üksnes täpsustab TAT käskkirja esialgset teksti. Ülejäänud TAT käskkirja muutmise käskkirja punktid rakenduvad alates 1. jaanuarist 2024, kuna 2024. a tegevuskava esitamisel on uute tegevustega juba arvestatud. 6. Eelnõu kooskõlastamine Käskkirja eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemis Rahandusministeeriumile, Siseministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile, Kultuuriministeeriumile ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele, seirekomisjonile ja Euroopa Komisjonile.  KINNITATUD Justiitsministri 17.04.2024 käskkirjaga nr 8-1/3615-1 Lisa muudetud justiitsministri … käskkirjaga nr … Kinnipeetavate keeleõpe ja lõimumistegevused Toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse periood 01.09.2023–31.12.2029 Elluviija: Justiitsministeeriumi vanglate osakond Rakendusüksus: Riigi Tugiteenuste Keskus Rakendusasutus: Justiitsministeerium Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS) § 10 lõigete 2 ja 4 alusel. 1. Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkide ja programmidega Käskkirjaga reguleeritakse ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 elluviimiseks Vabariigi Valitsuse 03. juuli 2023. a otsusega kehtestatud meetmete nimekirja meetme 21.4.7.8 „Karistuste täideviimise korraldamine“ sekkumise „Kinnipeetavate keeleõpe ja lõimumistegevused“ toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda. 1.1. Seosed horisontaalsete põhimõtete, Eesti riigi eesmärkide ja programmidega 1.1.1. Toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja kord (edaspidi TAT) on seotud ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 poliitikaeesmärgiga nr 4 „Sotsiaalsem Eesti“ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1057, millega luuakse Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1296/2013 (edaspidi ESF+ määrus) artikli 4 punktis 1 toodud poliitikaeesmärgi „Sotsiaalsem ja kaasavam Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamise kaudu“ erieesmärgiga h „soodustada aktiivset kaasamist, et edendada võrdseid võimalusi, diskrimineerimiskeeldu ja aktiivset osalemist, ning parandada eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade tööalast konkurentsivõimet“. 1.1.2. Toetatavad tegevused on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (edaspidi ühissätete määrus), artiklis 9 ja ESF+ määruse artiklis 6 sätestatud horisontaalsete põhimõtetega soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks ja võrdsete võimaluste loomiseks selle läbi, et tagavad muu emakeelega inimestele võrdsete võimalused tööturul osalemiseks ja tõrjutuse vähendamiseks. 1.1.3. Toetatavad tegevused panustavad Riigikogu poolt 12. mail 2021 vastu võetud strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtetesse ja on seotud „Eesti 2035“ strateegilise sihiga "Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud" ja selle alasihiga „Hooliv ühiskond“ ning sihiga "Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed" ja selle alasihiga „Arukas inimene“ ning nende sihtide saavutamist hinnatakse järgmiste näitajatega: 1.1.3.1. soolise võrdõiguslikkuse indeks, millesse panustatakse seeläbi, et arvestatakse muu emakeelega kinnipeetavate soolist erinevust nende olukorra ja vajaduste analüüsimisel; 1.1.3.2. hoolivuse ja koosmeelsuse mõõdik, millesse panustatakse seeläbi, et aidatakse vähendada muu emakeelega kinnipeetavate ebasoodsamat kohtlemist ja sotsiaalset tõrjutust. 1.1.4. TAT on seotud „Riigi eelarvestrateegia 2023–2026“ (tegevuspõhise riigieelarve raamistik, edaspidi TERE raamistik) Justiitsministeeriumi programmi aastateks 2023-2026 tegevusega „Karistuste täideviimise korraldamine“, mille eesmärk on muuhulgas läbi taasühiskonnastavate tegevuste ja sotsiaalprogrammide suunata  inimene pärast vabanemist õiguskuulekale teele ja hõlbustada tema ühiskonda taassisenemist. 1.1.5. TAT-i tegevused on seotud Riigikogu 12. novembri 2020. a otsusega „Kriminaalpoliitika põhialuste aastani 2030 heakskiitmine“, mille prioriteediks muu hulgas on kuritegevuse ennetamine ja kuritegevusest eemaldumise toetamine. TAT tegevused on suunatud vastava prioriteedi saavutamisele. 1.1.6. TAT-i tegevused on seotud Haridus- ja Teadusministeeriumi „Eesti keele arengukavaga 2021-2035“, milles peetakse oluliseks eesti keele õppe, eesti keeles õppimise ja mitmekeelsuse toetamise kaudu eestikeelset kultuuriruumi väärtustava hoiaku kujundamist. 1.1.7. TAT-i tegevused on seotud Haridus- ja Teadusministeeriumi „Haridusvaldkonna arengukavaga 2021-2025“, kus panustatakse sellesse, et eesti keel ja kultuur säiliks ning tööturuvõimalused oleksid paremad ning täiskasvanuõpe oleks jätkusuutlik. 1.1.8. TAT on seotud Kultuuriministeeriumi „Sidusa Eesti arengukavaga 2021-2030“, milles toetatakse ühtse kultuuriruumi loomist ja edendatakse lõimumist. 1.1.9. TAT-i tegevused on seotud Justiitsministeeriumi „Vanglateenistuse strateegiaga 2023-2027“, mille eesmärkideks on retsidiivsuse vähenemine, millesse panustatakse ka läbi hariduses osalemise toetamise. 1.1.10. TAT on seotud punktis 1.1.1 nimetatud poliitikaeesmärgi ja erieesmärgi täitmisele suunatud rakenduskava meetme „Kriminaalpoliitika kujundamine ja elluviimine, sh ennetus“ sekkumistega „Noorte õigusrikkujate retsidiivsuse vähendamine“, kuna keeleõpe ja lõimumistegevused vanglas toimuvad ka noortele. 1.1.11. TAT-i tegevused on seotud punktis 1.1.1 nimetatud poliitikaeesmärgi ja erieesmärgi täitmisele suunatud rakenduskava meetme „Keelevaldkonna arendamine“ sekkumisega „Eesti keele õpe ja keeleõppe arendamine“, kuivõrd keeleõpe vanglas toetab hilisema elukestva õppega jätkamist või hariduse omandamist. 1.1.12. TAT-i tegevused on seotud punktis 1.1.1 nimetatud poliitikaeesmärgi ja erieesmärgi täitmisele suunatud rakenduskava meetme „Lõimumist, sh kohanemist toetav Eesti“ sekkumisega „Eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste ning tagasipöördujate tööturul konkurentsivõimet toetavad tegevused“, kuivõrd lõimumistegevustega vanglas soodustatakse erineva keele- ja kultuuritaustaga kinnipeetavate hilisemat osalemist Eesti ühiskonnas. 1.1.13. Tegevuste toetamisel lähtutakse 2021-2027 rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud üldistest valikukriteeriumidest. 1.1.14. Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, millega ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, 18. juuni 2020, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088, artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 nimetatud keskkonnaeesmärgile. 2. Toetuse andmise eesmärk Toetuse andmise eesmärk on suurendada vangistuses viibivate isikute (kinnipeetavad, sh kinnipeetavad, kellele on määratud Eestisse sissesõidukeeld või keda ootab vangistuse ajal või pärast vangistust Eestist välja saatmine või karistuse kandmise jätkamine väljaspool Eestit ja vahistatud isikud, edaspidi koos nimetatud kui kinnipeetavad) konkurentsivõimet läbi nende parema lõimumise, sh eesti keele oskuse parandamise. 3. Toetatavad tegevused Toetatavad tegevused on seotud erinevate lõimumistegevuste kaudu erineva emakeele ja kultuuritaustaga kinnipeetavatele riigikeele õpetamise ja ühiskonnaga suurema sidususe loomiseks. 3.1 Riigikeele õpe 3.1.1 Tegevuse eesmärk Toetatava tegevuse eesmärk on võimaldada erinevate emakeele ja kultuuritaustaga kinnipeetavatel pärast vabanemist paremini toime tulla nii asjaajamisel riigiga kui enda töö- ja isiklikus elus. 3.1.2 Tegevuse kirjeldus Riigikeele õpe viiakse läbi Viru, Tartu ja Tallinna vanglates A1 kuni C1 tasemel panustades eelkõige osaoskuste kursuste, erinevate teiste paindlike õppevormide ning aktiivset keeleoskust arendavate ja iseseisvat õpet soodustavate tegevuste läbiviimisesse. Toetatava tegevusega võimaldatakse erineva emakeelega kinnipeetavatele eesti keele õpet, mis toetaks kõiki vajalikke osaoskuseid (kuulamine, lugemine, rääkimine ja kirjutamine) ja mida võidakse õpetada ka eraldi kursustena. Õpperühma suurus peab toetama õppimise efektiivsust, et keeleõpetajatel oleks võimalik õppetööd läbi viia personaalsemalt. Rühmade planeerimisel arvestatakse, et kinnipeetav saaks võimalikult kiiresti jätkata järgmise taseme kursusel, tehes kursuse lõpus riikliku keeleeksami, mis on eelduseks järgmisele kursusele saamisel. Osaoskuste kursuste ja teiste paindlike õppevormide kasutamine toetab tasemekursuste õpet ning riiklike tasemeeksamite sooritamist. Juhul, kui kursus jääb vanglast vabanemise tõttu pooleli või eksam sooritamata, on võimalik iseseisvalt isiku enda kulul või tasuta õpinguid jätkata väljaspool vanglat keeleõpet pakkuvates firmades või muudes institutsioonides, kui vanglast vabanenu seda peaks soovima. Tegevus hõlmab ka keeleõppe arendamiseks vajalike uuringute, disainmõtlemise-põhiste (sh teenusdisain, infodisain, õigusdisain) keeleõpet toetavate materjalide, analüüside, metoodikate, õppematerjalide ja testide, sh veebipõhiste testide ja e-õppematerjalide või muude keeleõppega seonduvate metoodiliste ja interaktiivsete abivahendite väljatöötamist, edasiarendamist ja ajakohastamist. Kuivõrd keeleõpe on üks osa lõimumistegevustest ja kui tegevus on rohkem seotud lõimumistegevuse kui keeleõppega, siis võib keeleõppe tegevusi planeerida ka lõimumistegevuste alla. 3.1.3 Tegevuse tulemus Toetatava tegevuse tulemusena paraneb vanglast vabanenute taasühiskonnastumine ja seaduskuulekus, kuna tegevuste läbi tõuseb tegevuses osalenu konkurentsivõime tööturul ja haridusvaldkonnas, paraneb keeleoskus ja suureneb sidusus ühiskonnaga. 3.1.4 Tegevuse sihtrühm Toetatava tegevuse sihtrühmaks on erineva emakeelega kinnipeetavad, kelle riigikeeleoskus jääb alla C1 taseme, keeleõpet korraldavad teenuseosutajad, eesti keele õpetajad, Vanglateenistus. 3.2 Lõimumistegevused 3.2.1 Tegevuse eesmärk Toetatava tegevuse eesmärk on erineva emakeele ning kultuuritaustaga kinnipeetavate kaasamine Eesti ühisesse inforuumi ning nende teadlikkuse tõstmine Eesti väärtus- ja kultuuriruumist, ühiskonnakorraldusest ning Euroopa Liidust mh selleks, et temaatiliste koostöötegevuste kaudu toetada nende lõimumistEesti ühiskonnaga ning arendada lõimumismetoodikate kasutamist vanglateenistuses. Kõigi lõimumistegevuste eesmärk on aidata kaasa Eestis sidusa ja stabiilse ühiskonna kujunemisele, kus eri keele- ja kultuuritaustaga inimesed on omaks võtnud Eesti identiteedi ning peavad Eestit oma kodumaaks, osalevad aktiivselt ühiskonnaelus, sh tööhõives, elukestvas õppes ja kodanikuühiskonnas, jagavad demokraatlikke väärtusi, annavad oma osa riigi ja ühiskonna arengusse ning orienteeruvad Eesti kultuuriruumis. 3.2.2 Tegevuse kirjeldus Lõimumistegevused hõlmavad füüsilise keskkonna ja lõimumist soodustava ühise infovälja arendamist, sh vanglates kinnipeetavatele suunatud juhiste ja infomaterjalide kasutajakeskset disainimist, keelelist lihtsustamist ja visualiseerimist ning praktilist õpet loengute, kursuste, seminaride vms koostöövormide abil Eesti ühiskonna- ja kodanikuõpetusest. Praktiliste tegevuste käigus suureneb kinnipeetavate teadlikkus kehtivatest normidest ja olemasolevast sotsiaalsest tugivõrgustikust, tutvustatakse tegevuses osalejatele Eesti riigi õiguslikku ja poliitilist korda, traditsioone, kirjandust, kultuuri ja ajalugu ning Euroopa Liidu institutsioone ja selle tegutsemis- ning toimimispõhimõtteid. Sealhulgas viiakse läbi kultuuriasutuste haridusprogramme (sh lihtsas eesti keeles) ning juhendatud töötubasid, mis toetavad lõimumist, keeleõpet ja mõne uue oskuse arendamist (nt käsitöö, kultuuriklubi, aruteluringid). Lõimumise edendamiseks vanglateenistuses arendatakse uusi lõimumismetoodikaid, viiakse läbi analüüse või uuringuid, tellitakse disainmõtlemis-põhiseid (nt teenusdisaini, infodisaini, õigusdisaini) teenuseid, töötatakse välja õppematerjale, trükiseid või muid lõimumisega seonduvaid metoodilisi ja interaktiivseid abivahendeid, mille arendamise käigus saab vanglateenistus uued teadmised ja meetodid, kuidas neid läbi viia. Sihtrühma kaasavad arendused võimaldavad ühtlasi toetada osalejate aktiivset eesti keele kasutust ning soodustada kahepoolset lõimumist. 3.2.3. Tegevuse tulemus Vanglateenistuse lõimumistegevustes osalemise tulemusena kasvab kinnipeetavate sidusus Eesti ühiskonna ja ühiseinforuumiga, sealjuures kasvab nende teadlikkus Eesti riigist, ühiskonnast, kultuurist, ajaloost, keelest jne. Ühtlasi aitab see vangistusest vabanemisel kaasa sujuvamale sulandumisele kogukonda. Lõimumistegevustes osalemine toetab osalejate võimekust otsida informatsiooni Eestis elamise, töötamise, õppimise, sotsiaalteenuste, seadusandluse jms kohta. Lisandväärtusena tõuseb sihtrühma valmidus kasutada sarnaseid teenuseid ja osaleda sarnastes tegevustes ning Eesti ühiskonnaelus laiemalt ka pärast vabanemist. 3.2.4 Tegevuse sihtrühm Tegevuse sihtrühmaks on erineva emakeele, rahvuse, kultuurilise tausta või määratlemata kodakondsusega kinnipeetavad, lõimumistegevuses ja selle arendamises osalevad õpetajad, kultuuri-, ajaloo-, poliitika- ja ühiskonnategelased, Vanglateenistus, Justiitsministeeriumi vanglate osakond. 4. Tegevuste abikõlblikkuse periood TAT-i tegevuste abikõlblikkuse periood on 01.09.2023–31.12.2029. 5. TAT-i tulemused ja näitajad Toetatavate tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatavad näitajad on esitatud tabelis 1. Tabel 1. Toetatavate tegevuste seire ja hindamise näitajad Näitaja Näitaja Algtase Sihttase Sihttase Selgitav teave nimetus nimetus (2022) (2024) (2029) Kirjeldada, mis on näitaja sisu, ja kuidas koguda, millal võib mõõtühik raporteerida jms Väljundi Keele- Kinnipeetavate riigikeele õppes ja näitaja õppes ja lõimumistegevustes arvestatakse lõimumis- osaluskordi. tegevustes Näitaja arvestamisel arvestatakse osalejate ka kursuse kordamist, st kui arv kinnipeetav ei soorita keeleeksamit ja jääb kursust kordama, siis sama kursusega alustamist loetakse uueks osalemiskorraks. 0 405 2025 Lõimumistegevustes panustab iga osaleja väljundnäitajasse üks kord, kui tegevus toimub sarjana. Iga uut sisenemist uude lõimumistegevusse loetakse uueks sisenemiseks. Meetod: registreerimislehed, seirearuanne 6. Tegevuste eelarve Tabelis 2 on esitatud TAT-i eelarve jaotus ESF+ toetuse ja riikliku kaasfinantseeringu vahel. Omafinantseeringut ei kohaldu. Tegevuste täpne eelarve esitatakse TAT käskkirja punkti 11.3.1 kohaselt. Tabel 2. TAT-i eelarve TAT käskkiri ESF+ toetus Riiklik Oma- Kokku (70% kaasfinantseering finantseering EUR abikõlblikest (30% 0% kuludest) abikõlblikest EUR kuludest) EUR Kinnipeetavate keeleõpe ja 1 770 000 758 571 0 2 528 571 lõimumistegevused 7. Abikõlblikud kulud 7.1. Abikõlblike kulude kindlaks määramisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-dest 15–17 ja 19. 7.2. Standardiseeritud ühikuhindade alusel abikõlblike kulude arvestamine on sätestatud ühendmääruse §-s 19. Kinnipeetavatele makstakse eesti keele õppimise eest tasu vastavalt Vabariigi Valitsuse 28.06.2007 määrusega nr 182 "Kinnipeetavale õppimise eest tasu maksmise määrad ning tasu arvutamise ja maksmise kord“ (edaspidi õppimise tasu määrus) kehtestatud ühikuhinnale (õppimise tasu) määrale. 7.3. Otseseid kulusid hüvitatakse tegelike kulu ja ühikuhinna alusel. 7.4. Abikõlblikud on tegevuste elluviimiseks vajalikud otsesed kulud, mida hüvitatakse tegelike kulude alusel sh 7.4.1. ühendmääruse §-s 16 toodud personalikulu, sh projektijuhtimise ja kommunikatsioonispetsialisti kulu; 7.4.2. keeleõppe, sh keeleõppenõustamise ja keeletestimise kulu, lõimumistegevuste, sh loengute, kursuste (nt käsitööring, kultuuriklubi, loovtegevus), kultuuriasutuste haridusprogrammide, seminaride, meeskonnakoolituste, ühiskohtumiste, mõtte- ja arutelutalgute (nt ringide, filmi-, kunsti või muusikaõhtute, raamatukogu või spordipäevade, tähtpäevade ja e-riigi teenuste tutvustamise, lauamänguõhtute) korraldamise ja osalemise kulu, sh keeleõpetaja, töötubade juhendaja (nt ajaloolase, kultuuritegelase, kirjaniku, õigusteadlase), lektori või koolitaja tasu ja tema kulud seoses koolitusega (sh majutus-, transpordi- ja reisikulud); ruumide ja tehnika rent, toitlustus; 7.4.3. riigikeele õppekavade koostamine, keeleõppe, koolitusmaterjalide (sh e- õppematerjalide, interaktiivsete veebirakenduste loomine keeleõppeks ja keeleõppe testimiseks), olemasolevate õpikute trükkimise ning keeleõpikute, sõnaraamatute, vestmike, harjutuste kogumike, iseseisvaõppe ja paralleeltekstidega õppematerjalide, sõnakaartide, keeleõppepäevikute vms abivahendite ostmise kulu, kaasaegsete keeleõppemetoodikate, infomaterjalide ja juhiste kulu (sh materjalide ja e- kursuste/moodulite koostamine, toimetamine, kujundamine, trükkimine, paljundamine,  levitamine ja tootmine), keeleõppe arendamisega seotud uuringute ja analüüside, sh kasutajauuringu ja disainmõtlemise (nt teenusdisaini, infodisaini, õigusdisaini) tellimine ja teenuste kujundamine, pilootprojektide elluviimine, koolitusmaterjalide koostajate, hindajate ja IT-lahenduste loojate eksperditasud; 7.4.4. uute lõimumismeetodite (sh õpikute, materjalide, e-õppevahendite) loomine, arendamine, ajakohastamine vanglateenistuses; lõimumismetoodika tellimise ja arendamisega seotud kulud; lõimumistegevuste (aktiiv)õppe- ja infomaterjalide kulu (sh litsentsi- ja autoritasu); lõimumistegevuste arendamisega seotud analüüside ja uuringute (sh kasutajauuringu, disainmõtlemise (nt teenusdisaini, infodisaini, õigusdisaini) tellimine) ja teenuste kujundamine (sh materjalide ja interaktiivsete võimaluste tellimise, toimetamine, kujundamine, trükkimine, paljundamine, levitamine ja tootmine või valmisolevate teenuste, sh e-teenuste, kasutamise tugi) või vajalike digitaalsete teenuste või IT-lahenduste väljatöötamise, ajakohastamise ja arendamise kulu; eksperttasud; 7.4.5. kommunikatsioonitegevuste kulu, sh kommunikatsioonispetsialisti teenuse või personalikulu ühendmääruse §-s 16 tähenduses, teavitustegevuste (sh infopäevade) korraldamise kulu, sh korraldusteenuste, teavitusmaterjalide, teavitusvahendite, infomaterjalide, meenete ja märgiste tellimise, trükkimise, kujundamise, levitamise kulu; 7.4.6. keele- või lõimumistegevuste arenduste, analüüside, uuringute, meetodite, tehnikate, rakenduste vms tutvustamise, kasutamise või õpetamisega seotud koolituste, seminaride, õppekäikude vms korraldamise ja seal osalemise kulu vanglateenistujatele, sh vanglaametnikele ja Justiitsministeeriumi vanglate osakonna ametnikele; 7.4.7. TAT-i tegevuste projektijuhi osalemise kulu koolitustel, inspiratsioonipäevadel, konverentsidel ja muudel sarnastel üritustel ja osalemistasu; 7.4.8. erisoodustus ja sellelt tasutav maks. 7.5. Abikõlblikud on ka kulud, kui kulu on sobiv, vajalik ja tõhus TAT-i käskkirjas ette nähtud tulemuse saavutamiseks ja kulu tekib TAT-i käskkirjas nimetatud toetatavate tegevuste käigus (ÜM § 15 lg 2). 7.6. Ühikuhinna alusel hüvitatakse eesti keele õppimise tasu. Ühiku hind (õppimise tasu määr) on 69,03 eurot kuus. Õppimise tasu määrast makstakse kinnipeetavale iga kuu hiljemalt järgneva kuu 10. kuupäevaks välja 30 protsenti. Pärast õppetöö läbimist positiivsete tulemustega, makstakse kinnipeetavale õppetöö lõpus välja ülejäänud 70 protsenti õppimise tasu igakuisest määrast. Õppetöö on läbitud A1 taseme puhul positiivsete tulemustega ja kinnipeetav saab liikuda järgmisele tasemele, kui kinnipeetav on pärast õppekava läbimist omandanud vähemalt 51 protsenti õppeasutuse või õpetaja poolt kinnitatud õppekava materjalist ja ta on sooritanud koolieksami. A1 taseme õppetöös, osaoskuste kursustel ja teistes paindlikes õppevormides õppetöös osalemise eest kinnipeetavale õppimise tasu ei maksta. A2-C1 tasemekursuste puhul on õppetöö läbitud positiivsete tulemustega, kui kinnipeetav on pärast õppekava läbimist omandanud vähemalt 51 protsenti õppeasutuse või õpetaja poolt kinnitatud õppekava materjalist ning sooritanud ja saanud keeleksami haridus- ja teadusministri 13.06.2011 määruse nr 24 § 7 lõike 2 alusel vähemalt 60 protsenti võimalikust punktisummast, kusjuures ühegi osaoskuse tulemus ei tohi olla 0 punkti. A2-C1 tasemekursustel õppimise eest makstakse kinnipeetavale õppimise tasu. Nende kalendrikuude eest, millal auditoorne õppetöö ei toimu terve kuu ulatuses, arvutatakse tasu proportsionaalselt õppetöös osaletud ajaga. Tasu maksmine vormistatakse vangla direktori käskkirjaga. 7.7. Abikõlbmatud on ühendmääruse §-s 17 sätestatud kulud. 8. Toetuse maksmise tingimused ja kord 8.1.Toetust makstakse ühendmääruse §-des 24–27 sätestatud tingimuste kohaselt. 8.2.Toetust makstakse tegelike kulude alusel, kui abikõlblik kulu on tekkinud ja selle eest on tasutud. Ühikuhinna alusel makstakse kulusid vastavalt ühendmääruse § 28 lõikele 1. 8.3.Elluviija esitab rakendusüksusele (edaspidi RÜ) e-toetuste keskkonna kaudu maksetaotluse üks kord kuus kulude kohta, mille maksumus ületab 60 000 eurot, ja muudel juhtudel vähemalt üks kord kvartalis. 8.4.Elluviija sisestab riigihanke raames sõlmitud lepingu kohta info ja dokumendid e-toetuse keskkonna vastavasse moodulisse. 8.5.Pärast maksetaotluse esitamist määrab RÜ elluviijale kuludokumentide esitamise tähtaja. Elluviija esitab RÜ-le kulu tekkimise aluseks olevad dokumendid, sh need riigihanke läbiviimisega seonduvad dokumendid, mis ei sisaldu riigihangete registris. 8.6.RÜ kontrollib 80 kalendripäeva jooksul dokumentide saamisest maksetaotluse ja sellele lisatud kuludokumentide nõuetele vastavust, kulude abikõlblikkust ning tegevuste vastavust TAT-i käskkirjas toodud tingimustele. Puuduste korral määrab RÜ elluviijale nende kõrvaldamise tähtaja. Menetlusaeg pikeneb aja võrra, mis kulub elluviijal puuduste kõrvaldamiseks. 8.7.RÜ õigused ja kohustused makse menetlemise peatamisel ja maksest keeldumisel on sätestatud ühendmääruse §-s 33. 8.8.Viimane maksetaotlus esitatakse koos projekti lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast seda, kui RÜ on lõpparuande kinnitanud. 9. Riigiabi Käesoleva TAT-i raames antav toetus ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi. 10. Lõppsaajad ja nendele toetuse andmise tingimused Toetatavates tegevustes ei ole ÜSS2021_2027 § 2 punkti 6 tähenduses lõppsaajaid. 11. Elluviija õigused ja kohustused 11.1. ÜSS2021_2027 § 2 punkti 4 ja ühendmääruse § 43 lõike 4 järgi kohalduvad elluviijale toetuse saaja kohta sätestatud kohustused. 11.2. Elluviija peab täitma ühendmääruse §-s 10 ja 11 sätestatud kohustusi, sh asutusesisest hankekorda. 11.3. Ühtlasi peab elluviija: 11.3.1. esitama rakendusasutusele (edaspidi RA) selleks ettenähtud vormil kinnitamiseks järgmise eelarveaasta projekti tegevuste detailse kirjelduse ja eelarve jagunemise tegevuste ja aastate kaupa (edaspidi tegevuskava) 15 tööpäeva jooksul alates TAT-i kinnitamisest ja järgnevatel aastatel 20. jaanuariks; 11.3.2. RA vaatab tegevuskava läbi ja annab tagasisidet 10 tööpäeva jooksul; 11.3.3. esitama tegevuskava pärast selle kinnitamist viie tööpäeva jooksul RÜ-le; 11.3.4. taotlema jooksval aastal tegevuskava muutmist juhul, kui: 11.3.4.1. tegevuste eelarverida suureneb rohkem kui 15% kinnitatud eelarvereale plaanitud summast; 11.3.4.2. tegevuste eelarvereale plaanitud summa jaotus muutub aastate kaupa rohkem kui 15%; 11.3.5. teavitama RA-d, kui tegevuste detailset kirjeldust tegevuskavas muudetakse oluliselt; 11.3.6. rakendama projekti kinnitatud tegevuskava kohaselt; 11.3.7. esitama RÜ-le e-toetuste keskkonnas jooksva aasta väljamaksete prognoosi 15 tööpäeva jooksul TAT-i kinnitamisest ja igal järgneval aastal 10 tööpäeva jooksul tegevuskava kinnitamisest; 11.3.8. esitama e-toetuste keskkonnas RÜ-le korrigeeritud väljamaksete prognoosi järele jäänud eelarveaasta kohta, kui tegevuste eelarve kulud erinevad rohkem kui 25% punktis 11.3.7 esitatud prognoosist; 11.3.9. teavitama RA-d, kui toetatavate tegevustega samalaadsetele tegevustele on taotletud toetust teistest meetmetest või muudest välisabi vahenditest; 11.3.10. teavitama RA-d tegevuste elluviimisel esinevatest probleemidest, mis võivad mõjutada tulemuse saavutamist; 11.3.11. koguma ja töötlema tegevuses osalejate andmeid, sh koolitatavate andmeid koolitustel ja sekkumistes või programmides osalenud isikute kohta; 11.3.12. esitama punktis 11.3.11 nimetatud ja kogutud andmed TAT-i tegevuste toimumise ja osalejate arvu tõendamiseks e-toetuse keskkonna sündmuste infosüsteemi kaudu RÜ-le iga kvartali lõpu seisuga kvartalile järgneva teise nädala lõpuks. Jooksva aasta teise kvartali andmed esitatakse RÜ-le hiljemalt 31. juuliks; 11.3.13. lähtuma ESF+st toetatud projekti ja selle tegevuste elluviimisel avalikkuse teavitamisel Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrusest nr 54 „Perioodi 2021– 2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“; 11.3.14. säilitama dokumente ÜSS2021_2027 § 18 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 82 lõike 1 kohaselt viis aastat elluviijale tehtud lõppmakse tegemise aasta 31. detsembrist arvates; 11.3.15. andma igakülgse sisulise panuse seiresse, kontrolli, auditisse või hindamisse; 11.3.16. viivitamata teavitama RA-d kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis järgmisest: 11.3.16.1. asjaoludest, mis takistavad täitmast elluviija ülesandeid; 11.3.16.2. TAT-i muutmise vajalikkusest. 12. Aruandlus 12.1.Elluviija esitab RÜ-le TAT-i tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise vahearuande e-toetuste keskkonna kaudu ning lisab RA väljatöötatud vormil täpse ülevaate tehtud tegevuste, näitajate saavutamise, tegevuste tulemuslikkuse ja esinenud probleemide või riskikohtade ja nende ennetamise võimaluste kohta iga aasta 20. jaanuariks eelmise aasta 31. detsembri seisuga. 12.2.Kui TAT-i tegevuste alguse ja esimese vahearuande esitamise tähtpäeva vahe on väiksem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtpäevaks. 12.3.Elluviija esitab RÜ-le TAT-i tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise lõpparuande e-toetuste keskkonna kaudu ning lisab RA väljatöötatud vormil esitatud info ja andmed 45 päeva jooksul alates tegevuse abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Kui projekti tegevused lõpevad enne, kui lõpeb abikõlblikkuse periood, esitatakse lõpparuanne 45 päeva jooksul TAT-i tegevuste lõppemisest arvates. 12.4.Lõpparuandes esitatakse peale vahearuandes nõutud teabe ka teave TAT-i tegevuste panusest strateegia „Eesti 2035“ näitajatesse, mis on loetletud käesoleva käskkirja punktis 1.1.3 ja millega jälgitakse horisontaalsete põhimõtete edenemist. 12.5.Kui projekti vahearuande ja lõpparuande esitamise tähtaja vahe on väiksem kui kuus kuud, esitatakse ainult lõpparuanne. 12.6.Projekti vahearuannete ja lõpparuande sisestamisel e-toetuste keskkonda kajastatakse info e-toetuste keskkonna aruande andmeväljades nõutu järgi. 12.7.Kui e-toetuste keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab projekti vahearuannete ja lõpparuande esitamist tähtajaks, loetakse projekti aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev pärast vea kõrvaldamist. 12.8.RÜ kontrollib üldjuhul 20 tööpäeva jooksul aruande laekumisest, kas projekti vahearuanded ja lõpparuanne on täidetud nõuetekohaselt. Tähtaja pikenemisest teavitab RÜ sellest elluviijat. 12.9.Kui projekti vahearuannetes ja lõpparuandes puuduseid ei esine, teavitab RÜ viie tööpäeva jooksul RA-d, et esitatud aruanne on nõuetekohane. RA-l on õigus esitada oma seisukohad RÜ-le viie tööpäeva jooksul. Kui RA hinnangul aruannetes puuduseid ei esine, kinnitab RÜ aruande. 12.10. Kui projekti vahearuannetes ja lõpparuandes esineb puuduseid, annab RÜ elluviijale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks. Aruanded kinnitab RÜ viie tööpäeva jooksul pärast seda, kui puudused on kõrvaldatud. 12.11. RA-l ja RÜ-l on õigus vajadusel küsida tegevuse elluviijalt lisainfot projekti tegevuse käigu ja tulemuste kohta. 13. TAT-i muutmine 13.1.RA-l on õigus muuta TAT-i käskkirja enda, RÜ, auditi, seirekomisjoni või elluviija algatusel. 13.2.Kui ilmneb vajadus projekti tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid või abikõlblikkuse perioodi muuta, esitab elluviija RA-le põhjendatud taotluse (edaspidi TAT-i muutmise taotlus). 13.3.RA vaatab TAT-i muutmise taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul selle kättesaamisest ja annab selle kohta hinnangu. 13.4.Puuduste esinemise korral annab RA elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. TAT- i muutmise taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra. 13.5.RA edastab TAT-i muutmise taotluse pärast esialgse hinnangu andmist arvamuse avaldamiseks RÜ-le. RÜ-l on õigus teha muudatuste kohta ettepanekuid. RÜ esitatavate ettepanekute tähtaeg kooskõlastatakse RA-ga, olenevalt muudatuste sisust ja ulatusest. 13.6.TAT-i muutmise eelnõu kooskõlastatakse ühendmääruse § 48 kohaselt. RA kujundab kooskõlastamisel esitatud seisukohtade kohta arvamuse, küsib vajaduse korral lisainfot elluviijalt ja kooskõlastab TAT-i lõpliku teksti RÜ-ga. 13.7.Elluviijal on võimalik TAT-i muutmist taotleda üks kord kuue kuu jooksul. RA nõusolekul võib TAT-i muutmist taotleda sagedamini. 13.8.RA võib TAT-i muuta, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT-i edukaks elluviimiseks või elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. RA teavitab sellest elluviijat mõistliku aja jooksul. 13.9.TAT-i muutmine kinnitatakse RA juhi käskkirjaga. RA saadab kinnitatud TAT-i viie tööpäeva jooksul RÜ-le. 13.10. RÜ võib elluviijale või RA-le teha ettepanekuid TAT-i eelarve muutmiseks, kui TAT-i aruandes esitatud andmetest või muudest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT-i eduka elluviimise tagamiseks, teavitades eelarve muutmise ettepaneku tegemisest elluviijat. 13.11. RA-l on õigus toetust suurendada ja vähendada. Toetuse summat võib suurendada ühendmääruse § 13 lõikes 1 määratud tingimuste kohaselt. RA võib toetuse summat vähendada ühendmääruse § 37 lõikes 4 nimetatud juhul, kui elluviijal on tekkinud eelarvevahendite jääk, mida ei kasutata, või esineb muu põhjus, mis tingib toetuse summa vähendamise. 14. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord 14.1.Finantskorrektsioone teeb RÜ, lähtudes ühendmääruse §-dest 34–37, sealhulgas hindab RÜ finantskorrektsiooni põhjendatust, kui TAT-i tulemust ei saavutata või saavutatakse osaliselt. 14.2.Kui abikõlbmatud kulud jäävad elluviija enda tasuda, siis ühendmääruse § 37 lõike 4 kohaselt väheneb projekti abikõlblike kulude eelarve (toetus, kaasfinantseering, sh kaudsed kulud) finantskorrektsiooni võrra. 14.3.Toetuse tagasimaksmise ajatamisel lähtutakse ühendmääruse §-st 38. 15. Vaiete lahendamine Vaide esitamisele ja menetlemine toimub ÜSS2021_2027 §-des 31 ja 32 sätestatud vaide esitamise regulatsiooni kohaselt. 16. Rakendussätted Käskkiri jõustub alates 1. septembrist 2023. Saatja: [email protected] Saaja: "RTK Info" <[email protected]> Teema: TAT käskkirja "Kinnipeetavate keeleõpe ja lõimumistegevused" muutmise kooskõlastuskiri Kuupäev: 2024-04-17 10:38 Tähelepanu! Kiri saabus väljastpoolt ametit/RM valitsemisala. Palume linke ja faile mitte avada, kui kiri on saabunud tundmatult aadressilt! Tere! Teile on saadetud Justiitsministeeriumi dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu dokument. link EIS-i https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/0c296651-8222-4d60-a7e9-461ee7e8f9ed Ootame tagasisidet 02.05.2024 Pealkiri: Justiitsministri käskkirja muutmine Registreerimise kuupäev: 17.04.2024 Registreerimise number: 8-1/3615-1. <http://www2.rik.ee/delta/JM_logo.jpg> Suur-Ameerika 1, 10122, Tallinn Tel. 620 8100, Faks 620 8109 e-mail: [email protected] <http://www.just.ee> www.just.ee