Vastus kahju hüvitamise nõudele

Jaana Nõgisto Teie 04.04.2024 Advokaadibüroo Jaana Nõgisto [email protected] Meie 17.04.2024 nr 9-1/24/922-2 Vastus kahju hüvitamise nõudele 1. ASJAOLUD 1.1. Riigi Tugiteenuste Keskus viis Kliimaministeeriumi nimel läbi riigihanget „Eriteenuse erimenetlus “Autoveoalaste dokumentide andmine““, viitenumber 270582 (edaspidi riigihange). Riigi Tugiteenuste Keskus ja Kliimaministeerium koos edaspidi nimetatud hankija. 1.2. Autoettevõtete Liit (AEL) edastas hankijale 04.04.2024 nõuded kahju hüvitamiseks, pakkumuse tagatise tagastamiseks ja viivise tasumiseks ning uue riigihanke korraldamiseks. 1.3. Hankija, olles tutvunud AEL-i esitatud nõuetega, nõustub nendega osaliselt tagatise tagastamist puudutavas ning vaidleb vastu ülejäänud osas. 2. VASTUS I Hankija tegevusetuse ja viivitusega tekitatud kahju hüvitamise nõue. Hankija ei ole olnud riigihanke läbiviimisel tegevusetu, viivitanud ega põhjustanud AEL-le kahju arvates nimetatud riigihanke ettevalmistamisest kuni kõnealuse riigihanke kehtetuks tunnistamiseni. 2.1. Hankija avaldas riigihanke 30.10.2023 riigihangete registris (RHR) eesmärgiga jõuda halduslepingu sõlmimiseni, et alates 2024. aasta algusest oleks tagatud autoveoalaste dokumentide väljastamine. 2.2. Riigihanke läbiviimisel pidas hankija kinni riigihangete seaduse (RHS) §-s 3 loetletud riigihanke korraldamise üldpõhimõtetest, sh viis riigihanke läbi mõistliku aja jooksul ning lõpetas riigihanke menetluse lähtuvalt riigihanke alusdokumentidest (RHAD) seatud tingimustest õiguspäraselt kehtetuks tunnistamise otsusega, kuna halduslepingut polnud võimalik teenuse osutamise algusaja möödumise tõttu riigihankes seatud tingimustel täitma asuda. Tekkinud olukorras riigihanke menetluse lõppemine halduslepingu sõlmimisega poleks olnud õiguspärane. 2.3. Riigihanke korraldamise tulemina ei saa eeldada, et riigihanke menetlus peab lõppema üksnes halduslepingu sõlmimisega. Riigihanke menetlus võib lõppeda ka muudel alustel. Lõkke 4 / 10122 Tallinn / 663 8200 / [email protected] / www.rtk.ee / Registrikood 70007340  Kõnealune riigihange lõppes hankija algatusel põhjendatud vajaduse tõttu kehtetuks tunnistamisega. Halduslepingu sõlmimine osutus võimatuks, kuna RHAD koosseisus olnud halduslepingus olevat teenuse osutamise algusaega polnud võimalik pärast pakkumuste esitamise aega muuta, et jõuda õiguspärase halduslepingu sõlmimiseni. Hankija viis riigihanke õiguspäraselt lõpuni, tunnistades menetluse kehtetuks. 2.4. Hankija ei ole riigihanke läbiviimisel olnud tegevusetu ega taotluslikult viivituses. Hankija teostas riigihanke läbiviimisel vajalikud toimingud, sh kontrollis pakkujate ja pakkumuste vastavust seatud hanketingimustele, esitas RHR-i teabevahetuse lehe kaudu vajadusel täpsustavaid küsimusi ning seejuures järgis RHS-is ette nähtud tähtaegasid. Riigihanke menetlemise aega mõjutas muuhulgas kindlasti ka täpsustavate küsimuste esitamine AEL- le. Täpsustavate päringute esitamine oli vajalik toiming teostamaks sisulist kontrolli AEL-i ja tema pakkumuse vastavuse üle, veendumaks nende sisulises vastavuses seatud hanketingimustele. 2.5. Hankija ei ole rikkunud AEL-i õigusi osaleda õiguspärases riigihanke menetluses ja konkureerida halduslepingu sõlmimisele. Vastupidi, hankija on lõpetanud autoveoalaste dokumentide andmise riigihanke õiguspäraselt kehtetuks tunnistamisega. Õiguspärane poleks olnud see, kui hankija oleks sõlminud pärast teenuse alguskuupäeva möödumist halduslepingu, võttes sellega teistelt hankest huvitatud isikutelt võrdse võimaluse konkureerida halduslepingule RHAD-is seatud tingimustel. 2.6. AEL-i kohtupraktika viited on asjakohatud, kuna nendes on ette nähtud reeglid, mis ei hõlma riigihangete planeerimist ega korraldamist. Reeglid riigihangete planeerimise ja korraldamise kohta on sätestatud RHS-is ning RHS-is olevaid reegleid on hankija ka järginud. Riigihange on seisuga 06.02.2024 juba kehtetuks tunnistatud ja kehtetuks tunnistamise otsus on kehtiv. Samas otsuses on hankija ka möönnud, et riigihangete registris viiakse hankelepingu sõlmimiseks läbi uus riigihanke menetlus. Kehtetuks tunnistamise otsuse sisu ei saa enam olla vaidluse all. Kui AEL-i arvates on riigihanke kehtetuks tunnistamise otsus õigusvastane, oleks AEL pidanud selle vaidlustama. AEL ei ole tähtaegselt riigihanke kehtetuks tunnistamise otsust vaidlustanud, otsus on kehtiv ja asjasse puutuvatele isikutele siduv. Uue riigihanke menetlus on ettevalmistamisel, hankija avaldab selle RHR-is ja viib selle läbi mõistliku aja jooksul lähtuvalt RHS-is menetluse ja menetlustoimingute kohta sätestatud tähtaegadest. 2.7. Riigihanke kehtetuks tunnistamise otsus ei ole AEL-le kaasa toonud õigusvastaseid tagajärgi ning AEL-i poolt riigihankel osalemiseks tehtud kulude hankija kanda jätmine ei ole põhjendatud ning nõutud õigusabikulusid ka hankija ei tasu. Õigusnõustaja kaasamine tavapärastesse riigihankes osalemise nõustamisse, mis ei eelda juriidilisi teadmiseid, on olnud AEL-i enda initsiatiiv ning antud kulud tuleb AEL-il endal kanda. On tavapärane praktika, et riigihanke menetluses osalemise kulud on pakkuja kanda, va erijuhud, kus hankemenetluses osalemisega kaasnevad vältimatult suured kulud, nt mõni väga suuremahuline ideekonkurss vms. Riigihankes osalemine ja pakkumuse esitamine jõudmaks võimaliku lepingu sõlmimiseni liigitub kindlasti kulude hulka, mille kandmisega peab iga pakkuja ise arvestama ning mida hankija hiljem ei hüvita. Riigihankes osalemine, pakkumuse koostamine ja pakkumuse esitamine on AEL-i enda kontrolli all olev tegevus, sh tasulise õigusnõustaja kaasamine, hankija ei tohi sekkuda ega pea kandma ka sellega seotud kulutusi. Kui AEL on pidanud põhjendatuks kaasata pakkumuse koostamise ja esitamise nõustamisse õigusnõustaja, siis tuleb AEL-il endal tasuda temale vajalikud õigusnõustaja kulud. AEL ei esita õigusabikulude osas sisulisi väiteid. Riigihanke menetluses on võimalus hankest huvitatud isikutel pöörduda küsimustega RHR-i vahendusel hankija poole ja vastupidi ning küsimuse saaja kohustus on laekunud küsimustele vastata RHS-is sätestatud tähtaegade jooksul. Samuti näeb RHS ette regulatsiooni vajadusel RHAD- i muutmiseks. Riigihankes on AEL ise esitanud küsimusi, millele hankija on vastanud ning vastupidi, samuti on kohaldanud hankija oma õigust muuta RHAD-i lähtuvalt RHS-st. Selline tegevus on lubatav ning tavapärane ja ei välju mitte kuidagi RHS-is ette nähtud reeglitest. Riigihanke menetlus ei ole kaasa toonud õigusvastaseid tagajärgi. 2.8. Autoveoseaduse (AutoVS) § 47 lg 1 kohaselt võib Kliimaministeerium volitada halduslepinguga mittetulundusühingule tegevusloa, tegevusloa ärakirja, juhitunnistuse ja sertifikaadi andmise, nende kehtivuse peatamise ning kehtetuks tunnistamise, veoloa andmise ja andmise otsuse kehtetuks tunnistamise või veokorraldusjuhi hea maine nõudele mittevastavaks tunnistamise ning vedaja tegevusalal tegutsemise nõuetele vastavuse kontrolli teostamise. Ühistranspordiseaduse (ÜTS) § 42 lg 2 kohaselt võib Kliimaministeerium volitada halduslepinguga mittetulundusühingule tegevusloa, tegevusloa tõestatud koopia ja juhuveo kontrolldokumendi andmise, nende kehtivuse peatamise ning kehtetuks tunnistamise või veokorraldusjuhi hea maine nõudele mittevastavaks tunnistamise ja vedaja tegevusalal tegutsemise nõuetele vastavuse kontrolli teostamise. Kliimaministeerium (kuni 01.07.2023 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ) on kasutanud AutoVS §-s 47 lg 1 ja ÜTS § 42 lg 2 toodud volitusnormi ja riigihanke menetluse tulemusel sõlminud halduslepingu, mis pidi lõppema 31.12.2023. 2023. a detsembri keskpaigaks selgus, et hankemenetlus võib kesta kauem ja tekkis reaalne oht, et uut halduslepingut ei jõuta jõustada. AutoVS-s ja ÜTS-s toodud nõuete täitmiseks oli vaja halduslepingut pikendada, sest halduslepingu lõppemisel 31.12.2023 oleks katkenud avaliku teenuse osutamine ja seonduvalt tekkinud häired ühisturu veondustegevuse toimepidevuses perioodil, kus uut halduslepingut ei ole veel sõlmitud. 21.12.2023 sõlmisid halduslepingu pooled halduslepingu pikendamise kahe erineva võimalusega ehk siis kuni kaheks kuuks ja kui selle aja jooksul ei õnnestu sõlmida uut halduslepingut, pikeneb kehtiv haldusleping niikaua, kui parima pakkumise esitanud pakkujaga sõlmitakse haldusleping järgmiseks 5-aastaseks perioodiks. Seega nähti halduslepingu muutmisega ette võimalus tähtaja pikendamiseks kaks varianti ehk kehtiv haldusleping lõpetab kehtivuse, kui sõlmitakse uus haldusleping. Kuna halduslepingu muudatusega nähti ette hankemenetluse tulemusel sõlmitav haldusleping, siis ei ole kohane väita, et halduslepingu muutmisega muudeti haldusleping tähtajatuks. Halduslepingu muutmise alus on RHS § 123 lg 1 p 3, mille kohaselt on hankijal õigus sõlmitud hankelepingut muuta uut riigihanget korraldamata, kui samalt ettevõtjalt ostetakse täiendavaid teenuseid, mille järele on hankijal tekkinud vajadus ja mida riigihanke alusdokumendid ei sisaldanud, juhul kui ettevõtja vahetamine põhjustaks hankijale olulist ebamugavust või märkimisväärseid lisakulusid ega oleks majanduslikel või tehnilistel põhjustel võimalik, näiteks tulenevalt teenuste asendatavuse või koostoimimise vajadusest, kusjuures ühegi muudatuse tulemusena ei suurene hankelepingu maksumus rohkem kui 50 protsenti hankelepingu algsest maksumusest. Antud halduslepingu muudatus tehti hankemenetluse kestel ja RHS ei näe võimalust, et kui üks hankemenetlus on pooleli ehk ei ole veel lõppenud, algatada veel üks hankemenetlus sama hanke eseme kohta. Seega ei olnud hankijal võimalust algatada veel üht hankemenetlust, sh kohaldada RHS §-s 28 toodud võimalust jaotada hankemenetlus osadeks. AEL väide, et sisuliselt täidavad Kliimaministeerium ja Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon praegu RHS § 121 lg 1 p 1 järgi tühist hankelepingut, ei ole tõene. Kehtiv haldusleping sõlmiti riigihanke tulemusel ja meelevaldne on 5 aastat pärast hankemenetluse lõppemist väita, et kehtiv leping on tühine. AEL-il oli võimalus oma huve kaitsta vaidlustusmenetluses, kui hankija tunnistas hankemenetluse kehtetuks, kuid AEL seda võimalust ei kasutanud ja ei vaidlustanud hankemenetluse kehtetuks tunnistamist. Seega ei ole tõene, et AEL ei saanud oma huve kaitsta ja RHS § 121 lg 1 p 1 alusel on haldusleping tühine. AutoVS-st ja ÜTS-st tulenevad eelpool nimetatud volitusnormid kehtivad. Kliimaministeeriumil ei ole võimalik ega ka otstarbekas hakata ise, kuni uue hankemenetluse tulemusel sõlmitava halduslepingu sõlmimiseni, täitma AutoVS-st ja ÜTS- st tulenevaid nõudeid seoses autoveoalaste dokumentide andmisega. Lõkke 4 / 10122 Tallinn / 663 8200 / [email protected] / www.rtk.ee / Registrikood 70007340 2.9. AEL-il ei ole tekkinud kahju saamata jäänud tulu osas, kuna AEL ei saa eeldada, et riigihanke tulemusel sõlmitakse haldusleping igal juhul temaga. Hankija ei ole tekitanud ka AEL-le kahju läbiviidud riigihanke menetlusega. AEL ei saa eeldada, et olukorras, kus halduslepingut ei ole võimalik seatud tingimustel täita, tuleb vaatamata sellele AEL-ga haldusleping sõlmida. Hankija ei ole käitunud riigihanke läbiviimisel õigusvastaselt. Arvestades tekkinud olukorda, kus polnud võimalik järgida RHAD-is sätestatud tingimuse täitmist, olnuks halduslepingu sõlmimine lubamatu. Autoveoalaste dokumentide väljastamise riigihange lõppes õiguspärase kehtetuks tunnistamise otsusega. Õigusnõustaja kaasamine pakkumuse esitamisesse on AEL-i enda algatus ning kui AEL on ise pidanud vajalikuks õigusnõustaja kaasamist küsimustesse, mis ei eelda juriidilisi teadmisi, siis õigusnõustaja kulud tuleb tasuda AEL-il, mitte aga nõuda tekkinud kulude hüvitamist hankijalt „tekkinud kahju hüvitamisena“. II Pakkumuse tagatise tagastamise ja viivise nõue. Hankija tunnistab, et ei tagastanud õigel ajal AEL-le pakkumuse tagatist ja langes viivitusse. Käesoleva seisuga on hankija tagastanud AEL-le pakkumuse tagatise ning tasunud pakkumuse tagatise tagastamisega viivitatud aja eest AEL-le viivise summas 184,43 eurot. 2.10. AEL-i pakkumuse tagatiseks olnud raha väärtuses 10 000 eurot on hankija tagastanud AL- le 08.04.2024. Hankija tegevus oli riigihanke läbiviimisel kuni 06.02.2024 kehtetuks tunnistamise otsuseni õiguspärane, kui hankija otsustasid riigihanke lõpetada kehtetuks tunnistamise otsusega. Nagu juba mainitud, RHAD-i ja kehtetuks tunnistamise otsust ei ole AEL vaidlustanud - RHAD-is sätestatud hanketingimustest on AEL olnud teadlik ning need tingimused on siduvad ning kehtetuks tunnistamise otsus on jõustunud ja kehtib. Hankija tegevus ei ole olnud õigusvastane – riigihanke kehtetuks tunnistamiseni viis asjaolu, et RHAD-is seatud tingimust polnud võimalik teenuse osutamise algusaja möödumisel täita. 2.11. Viidatud kohtupraktika viivisintressi pakkumuse tagatise juures pole asjakohane. Üheltpoolt ei hõlma see praktika riigihanke menetlust puudutavat tagatist ja selle tagastamist ning teiselt poolt on viidatud kohtupraktika keskmes pangakonto arestimine, mille puhul on keeruline leida ka analoogia kaudu seost riigihankes makstava tagatisega. hankija ei ole AEL-i raha ega kontot arestinud. Hankija unustas hooletusest AEL-le tagatise tagastada õigel ajal ning tekkis viivitus ning on nõus selle rikkumise eest tasuma viivist selle õiges määras. 2.12. RHAD-is seatud hanketingimuse kohaselt pidi pakkuja pakkumuse tagatisena esitama hankija kasuks nõutava krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantii või deponeerima rahasumma hankija arvelduskontole kuni halduslepingu sõlmimiseni summas 10 000 eurot. Seega AEL pidi teadma, et rahaline tagatis on hankija arvelduskontol vähemalt riigihanke menetluse lõpuni. RHAD-is möönis ka hankija ise, et tagastab pakkujale pakkumuse tagatise RHS § 91 lõikes 4 sätestatud korras. 2.13. RHS § 91 lõige 4 punkti 2 kohaselt tagastab hankija pakkumuse tagatise pakkujale 5 tööpäeva jooksul pärast RHS § 73 lõige 3 punkti 6 alusel riigihanke menetluse lõppemise ehk kehtetuks tunnistamise otsuse jõustumisest. RHS § 73 lõige 3 punktis 6 sätestatud riigihanke kehtetuks tunnistamise võimalus oli ka ette nähtud RHAD-is, täpsemalt sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse korra punktis 7.2. 2.14. Hankija tunnistas autoveoalaste dokumentide andmise riigihanke kehtetuks 06.02.2024 ja tegi otsuse RHR-is samal kuupäeval ka pakkujatele sh AEL-le teatavaks. Tegemist on jõustunud ja kehtiva kehtetuks tunnistamise otsusega, millega lõppes riigihanke menetlus 06.02.2024. 2.15. Hankija ei ole nõus tasuma AEL-le viivist tagatiselt kogu perioodi eest, mil tagatisraha on olnud hankija valduses, kuna korraldatud riigihange ei ole lõppenud õigusvastase tegevusetuse ja viivituse tõttu. Riigihange võib lähtuvalt RHS-st lõppeda ka muudel alustel,  kui ainult lepingu sõlmimisega (vt RHS § 73 lõige 3 punktid 1 kuni 7 ning sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse korra punkt 7.2). Autoveoalaste dokumentide riigihange lõppes õiguspäraselt kehtetuks tunnistamise otsusega. 2.16. Autoveoalaste dokumentide riigihankes osalemise üks hanketingimus seisnes pakkumuse tagatise nõudmises. AEL otsustas pakkumuse tagamise võimaluste hulgast raha kandmise kasuks hankija arvelduskontole. RHAD-is teavitas hankija, et tagastab pakkujale pakkumuse tagatise RHS § 91 lõikes 4 sätestatud korras. Hankija oleks pidanud AEL-le pakkumuse tagatise tagastama riigihanke kehtetuks tunnistamise otsuse jõustumisest, s.o 5 tööpäeva jooksul 06.02.2024 arvates ehk hiljemalt 13.02.2024. Hankija ei tagastanud AEL-le pakkumuse tagatist 5 tööpäeva jooksul alates riigihanke menetluse lõppemise otsuse jõustumisest, vaid alles 08.04.2024. Hankija ei ole nõus tasuma AEL-le viivist kogu perioodi eest, mil tagatisraha on olnud hankija valduses, kuna nimetatud tagatisraha ei ole olnud hankija valduses õigusvastaselt kuni 13.02.2024. RHS § 91 lõige 4 annab ammendava loetelu alustest, mil tuleb pakkumuse tagatis tagastada. Pakkumuse tagastamisega saab viivituses olla üksnes nende aluste esinemisest tagatise 5 tööpäevast hilisema tagastamise korral. Seega ei saa ka viivisenõue olla muu perioodi eest, kui üksnes viivituses oldud aja eest. Hankija on nõus tasuma tagatiselt viivist õige perioodi eest. 2.17. Hankija tunnistas riigihanke kehtetuks 06.02.2024 ja pidi AEL-le pakkumuse tagatise tagastama hiljemalt 13.02.2024. Hankija tagastas pakkumuse tagatise AEL-le hilinemisega 08.04.2024. Hankija oli viivituses pakkumuse tagatise tagastamisega AEL-le 54 päeva. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 kohane viivise määr on alates 01.01.2024 12,5% (4,5% + 8%). Lähtuvalt kehtivast võlasuhtest, viivise õigest perioodist ning VÕS § 113 lõikest 1 ja § 94 lõikest 1, tuleb hankijal tasuda AEL-le viivist tagatisraha tagastamisega viivitatud perioodi 14.02.2024 kuni 07.04.2024 eest. 2.18. Perioodi 14.02.2024 kuni 07.04.2024 eest tasub hankija kokku AEL-le viivist pakkumuse tagatise tagastamisega viivitatud aja eest 184,43 eurot, s.o viivise määraga 12,5% aastas. III Uue riigihanke korraldamise nõue. Hankija korraldab uue autoveoalaste dokumentide andmise riigihanke. 2.19. Hankija valmistab ette uut autoveoalaste dokumentide väljastamise riigihanget ning kui RHAD on valmis, avaldatakse riigihange RHR-is. Riigihanke ettevalmistamine on viibinud paljuski hanke esemesse kuuluva autoveoalase dokumendi, milleks on CEMT-i aastane ja tähtajaline veoluba (edaspidi CEMT-i veoluba) elektroonseks muutmisega alates 1. jaanuarist 2025. Tegemist on olulise muudatusega, mis avaldab mõju RHAD-i koostamisele ning mille tõttu on uue riigihanke avaldamine RHR-is 2024. aastal viibinud. 2.20. Uue hanke „Autoveoalaste dokumentide andmine“ väljakuulutamine pärast eelmise hanke kehtetuks tunnistamist on viibinud eelkõige seetõttu, et 2024. aasta alguses on saanud lõpliku selguse asjaolu, et hanke esemesse kuuluva CEMT-i veoloa andmise tingimused muutuvad alates 1. jaanuarist 2025. a oluliselt. Nimelt on CEMT-i juhtorgan teinud otsuse, et 1. jaanuarist 2025. a muutub kogu CEMT-i veolubade süsteem elektrooniliseks ja seda nii vedajatele, veoloa andjatele kui nende kasutamise üle järelevalvet tegevatele kontrollasutustele. See tähendab seda, et 2024. a detsembris ei väljasta CEMT-i sekretariaat 2025. aastaks liikmesriikidele enam paberkandjal CEMT-i veolubasid. 2023. aasta oktoobris väljakuulutatud hanke materjalides seda elektroonsele süsteemile üleminekut ei kajastatud, kuna puudus veel selgus, kas ja millal elektroonsetele CEMT-i veolubadele üleminek toimub, kuna CEMTi sekretariaadi esimene hange elektroonilistele CEMT-i veolubadele ülemineku arenduste osas nurjus ja mille tõttu alustati 2023. aastal uut hanget. Lõplik kinnitus selle otsuse osas saadi 2024. a veebruaris toimunud CEMT-i töögrupi nõupidamisel. Kuu aega hiljem (27. märtsil 2024) avaldati ka esimene tehniline dokument CEMT-i Lõkke 4 / 10122 Tallinn / 663 8200 / [email protected] / www.rtk.ee / Registrikood 70007340  elektroonsetele veolubadele ülemineku kohta (see lisatakse uue hanke tehnilise kirjelduse juurde) ning 4. aprillil 2024 esitleti süsteemi üksikasju liikmesriikide ekspertidele. Eelkõige oli selle info selgumine vajalik hanke tehnilise kirjelduse ja halduslepingu projekti täiendamiseks, kuna elektroonsele veolubade süsteemile üleminek hakkab oluliselt mõjutama seda, milliste kuludega peab pakkuja hakkama CEMT-i veolubade andmisel arvestama. 2.21. Elektroonse veolubade süsteemi kasutuselevõtt toob näiteks kaasa selle, et pakkujal ei ole vaja pakkumuse koostamisel arvestada CEMT-i logiraamatute trükkimise ja vedajatele andmisega, kuna ka CEMT-i logiraamatud on süsteemis elektroonsed ning vedaja/autojuht kannab teostatava veo andmed otse elektroonsesse süsteemis. Lisaks sellele mõjutab CEMT- i veolubade andmise kulusid see, et elektroonse süsteemi käivitumisel ei ole CEMT-i veolubade andjal vajalik koostada 2 korda aastas CEMT-i logiraamatu lehtedel põhinevaid autovedude aruandeid, kuna need aruanded valmivad iga CEMT-i liikmesriigi osas elektroonses süsteemis. Samas on hankija siiski jätnud nii tehnilisse kirjeldusse kui halduslepingu projekti ka sellise võimaluse sisse, et juhul, kui 2024. aasta detsembris selgub, et mingil Eestist mitteoleneval põhjusel CEMT-i veolubade elektroonne süsteem ei käivitu ning sellele üleminek lükatakse CEMT-i juhtorgani poolt edasi, siis tuleb ka CEMT-i veolubade andjal arvestada paberkandjal CEMT-i veolubade andmise jätkamisega teatud perioodiks. 3. Hankija on kokkuvõtvalt seisukohal, et: 3.1. AEL-i esitatud pakkumuse tagatis tulnuks tagastada hiljemalt 13.02.2024 ning tagastamisega oldi viivituses kuni 08.04.2024; 3.2. pakkumuse tagastamisega viivituses oldud aja eest (so 54 päeva) tuleb tasuda viivitusintressi 12,5% aastas so kokku 184,43 eurot; 3.3. pakkumuse tagatis tagastati AEL-ile 08.04.2024 ja viivis summas 184,43 eurot tasuti 17.04.2024. 3.4. AEL-ile ei ole õigusvastaselt kahju tekitatud ning seega ei nõustu hankija tasuma kahjuhüvitamise nõuet. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) osakonnajuhataja /*Teadmiseks/: Kliimaministeerium Kati Eller 56985952 [email protected]