Teile on saabunud kiri Haridus- ja Teadusministeeriumist_ TA programmid

Kooskõlastamiseks: 15.04.2024 nr 8-2/24/1827 Rahandusministeerium Kliimaministeerium Riigikantselei Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Haridus- ja teadusministri käskkirja eelnõu kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks esitamine Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri käskkirja „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Temaatiliste teadus- ja arendustegevuse programmide rakendamine akadeemilise, era- ja avaliku sektori koosloome ja koostöö edendamiseks nutika spetsialiseerumise valdkondades“ elluviimiseks“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust või arvamust eelnõude infosüsteemis 10 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas minister Lisad: 1. Ministri käskkiri 2. Lisa 1 TemTA TAT 3. Lisa 2 ühikuhinnad. 4. Lisa 3 uurimisteemad 5. Seletuskiri 6. TemTA seletuskirja lisa 1 (põhiõiguste harta) 7. TemTA seletuskirja lisa 2 (riskihindamise tabel) Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740 Arvamuse avaldamiseks: Riigi Tugiteenuste Keskus SA Eesti Teadusagentuur Haridus- ja Noorteamet Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu Positiivselt evalveeritud teadus-ja arendusasutused: Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Eesti Maaülikool, Estonian Business School, Eesti Keele Instituut, Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Rahva Muuseum, Tervise Arengu Instituut, Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut, Cybernetica AS, Protobios OÜ, Tervisetehnoloogiate Arenduskeskus AS, BioCC OÜ, Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus AS, Maaelu Teadmuskeskus, STACC OÜ, Icosagen Cell Factory OÜ, Eesti Metroloogia Keskasutus AS Metrosert Kristel Reim 735 4025 [email protected] 2 (2)  Lisa 3 KINNITATUD haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Temaatiliste teadus- ja arendustegevuse programmide rakendamise akadeemilise, era- ja avaliku sektori koosloome ja koostöö edendamiseks nutika spetsialiseerumise valdkondades“ elluviimiseks Uurimisteemad TAIE nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondades „Temaatiliste teadus- ja arendustegevuse programmide rakendamine akadeemilise, era- ja avaliku sektori koosloome ja koostöö edendamiseks nutika spetsialiseerumise valdkondades“ elluviimisel Tegevuse 1 uurimisteemad: 1. valdkonnas „Digilahendused igas eluvaldkonnas“ Uurimis- Uurimis- Toetuse Uurimisprojektile Kood ETISe Partner Projektis osalevad Pikkus Ühiku- Uurimisteema projekti projekti kogu- esitatud järgi (TA- asutus) TA-asutused (kuud) hind algusaeg lõppaeg summa tingimused Tehisintellekt Tallinna TEM-TA5 Tartu Ülikool (TÜ) 01.04.24 31.03.28 48 RG IV 1 080 000 küberturbes Tehnikaülikool (TTÜ) Turvaliste TEM-TA119 digilahenduste ja TÜ 01.09.24 31.08.28 48 RG IV 1 080 000 tehisintellekti alused Inimkesksete TEM-TA120 digilahenduste TÜ 01.04.24 31.03.28 48 RG IV 1 080 000 arendamine Masinõpe targema TEM-TA141 TTÜ TÜ 01.09.24 31.08.28 48 RG IV 1 080 000 andmekasutuse jaoks Tehisintellekt nutikaks TEM-TA101 TÜ 01.09.24 31.08.28 48 RG IV 1 080 000 automatiseerimiseks Jätkusuutlik nutikas TEM-TA138 TTÜ TÜ 01.03.24 29.02.28 48 RG IV 1 080 000 asjade internet (SAIoT)  Digipööre elukestva TEM-TA26 Tallinna Ülikool (TLÜ) TTÜ 01.01.24 31.12.27 48 RG IV 1 080 000 õppe läbi 2. valdkonnas „Tervisetehnoloogia ja -teenused“ Uurimis- Uurimis- Toetuse Uurimisprojektile Kood ETISe Partner Projektis osalevad Pikkus Ühiku- Uurimisteema projekti projekti kogu- esitatud järgi (TA- asutus) TA-asutused (kuud) hind algusaeg lõppaeg summa tingimused Uudsed lahendused TEM-TA43 pehmete kudede TTÜ TÜ 01.04.24 30.11.28 56 RG I 826 896 kliiniliseks jälgimiseks Terve Ühiskonna TEM-TA105 TTÜ 01.01.24 31.12.28 60 RG IV 1 350 000 Digitervishoid Neurodegeneratiivsete haiguste varane diag- TEM-TA110 TÜ 01.01.24 31.12.28 60 RG IV 1 350 000 noosimine elektroonilise nina tehnoloogiaga Terviseandmete teisese TEM-TA72 kasutamise võimekuse TÜ Metrosert AS 01.01.24 31.12.28 60 RG IV 1 350 000 kasvatamine (TAKS) Innovaatilise uue põlv- konna replitseeruvate mRNAde tehnoloogia Icosagen Cell Factory TEM-TA83 TÜ 01.01.24 31.12.28 60 RG IV 1 350 000 rakendamine biomedit- OÜ siini- ja tervishoiu- teenustes Sünergial põhinevad Keemilise ja antimikroobsed pinna- TEM-TA55 bioloogilise füüsika TÜ 01.01.24 31.12.28 60 RG IV 1 350 000 katted - innovatiivsed instituut (KBFI) rakendused tervishoius 3. valdkonnas „Kohalike ressursside väärindamine – puit“ Uurimis- Uurimis- Toetuse Uurimisprojektile Kood ETISe Partner Projektis osalevad Pikkus Ühiku- Uurimisteema projekti projekti kogu- esitatud järgi (TA- asutus) TA-asutused (kuud) hind algusaeg lõppaeg summa tingimused Puidu biomassi moleku- laarne väärindamine TEM-TA85 TÜ 01.01.24 31.12.28 60 RG IV 1 350 000 pürgimaks väärtusahela tippu Tselluloosist ja taimsete õlide tootmise kõrval- TEM-TA103 saadustest reaktiivse TTÜ TÜ 01.01.24 31.12.28 60 RG I 885 960 ekstrusiooni teel valmis- tatud uued biomaterjalid Puidu ja teisese ligno- tselluloosse toorme TÜ TEM-TA49 keemilise ja bioloogilise TTÜ 01.01.24 31.12.28 60 RG IV 1 350 000 Metrosert AS väärindamise tehno- loogiad Puidusuhkrutest too- detud valgulised liimid, katted ja värvid puidu- TEM-TA124 TÜ 01.01.24 31.12.28 60 RG IV 1 350 000 põhiste komposiit- materjalide loomiseks ja töötlemiseks Kvaliteetse puidu kasva- Eesti Maaülikool TEM-TA22 tamine majandus- 01.01.24 31.12.28 60 RG IV 1 350 000 (EMÜ) metsades ja istandikes Vähekasutatud puidu ja puitmaterjali väärin- Eesti Kunstiakadeemia TEM-TA80 TTÜ 01.01.24 31.12.28 60 RG IV 1 350 000 damise meetodite (EKA), TÜ arendamine ehituses 4. valdkonnas „Kohalike ressursside väärindamine – toit“ Uurimis- Uurimis- Toetuse Uurimisprojektile Kood ETISe Partner Projektis osalevad Pikkus Ühiku- Uurimisteema projekti projekti kogu- esitatud järgi (TA- asutus) TA-asutused (kuud) hind algusaeg lõppaeg summa tingimused Toidu koostise, päritolu Tervisetehnoloogiate ja ohutuse jälgimine Arenduskeskus AS TEM-TA35 TÜ 01.04.24 31.12.28 57 RG IV 1 282 500 toidus oleva DNA (Tervise TAK) järjestamise abil BioCC OÜ Kõrge lisandväärtusega EMÜ TEM-TA28 tervist edendavad TÜ BioCC OÜ 01.01.24 30.09.28 57 RG IV 1 282 500 vadakutooted Tervise TAK Valkude tehno- Toidu- ja funktsionaalsete Fermentatsiooni- TEM-TA24 TTÜ 01.04.24 31.12.28 57 RG IV 1 282 500 omaduste struktuur- tehnoloogia Arendus- sõltuvused keskus AS (TFTAK) Toidutoodete reformu- leerimine - suhkru, soola, rasva vähenda- TEM-TA50 TTÜ 01.05.24 29.02.28 46 RG I 679 236 mine toitudes maitse- omadusi ja ohutust muutmata Pestitsiidide kasutamist Maaelu vähendavate bioloogi- TEM-TA3 Teadmuskeskus TÜ 01.04.24 31.12.28 57 RG IV 1 282 500 liste taimekaitse- (METK) vahendite arendamine Kõrge riski kategooria taimsete toitude ning TEM-TA52 EMÜ 01.09.24 29.02.28 42 RG I 620 172 liha-alternatiivide ohutus ja kvaliteet Toidu tootmise kaas- ja kõrvalsaaduste ning - TEM-TA60 EMÜ 01.04.24 31.12.28 57 RG IV 1 282 500 jääkide väärindamine söödaks 5. valdkonnas „Kohalike ressursside väärindamine – maapõueressursid“ Partner Projektis Uurimis- Uurimis- Toetuse Kood ETISe Pikkus Ühiku- Uurimisteema (TA- osalevad projekti projekti kogu- Uurimisprojektile esitatud tingimused järgi (kuud) hind asutus) TA-asutused algusaeg lõppaeg summa Eesti aluskorra kriiti- liste tehnoloogiliste TEM-TA30 TÜ 01.03.24 31.11.28 58 RG IV 1 305 000 ressursside metalloge- neetiline potentsiaal Ehitusmaavarad ja Uurimisprojekt ei tohi olla seotud mineraalsed jäätmed: olemasoleva põlevkivitööstusega, sh ei TEM-TA143 kestliku kaevandamise TTÜ 01.06.24 30.11.28 54 RG IV 1 215 000 tohi uurida ega kasutada „värsket ning ringse väärinda- jäädet“ mise võimalused Eestis Uurimisprojekti tegevused ei tohi olla seotud eksisteeriva põlevkivitööstu- sega, mille eesmärgiks on toota fossiil- kütuseid ja mille saadustena või vahe- Eesti maavarade ja produktina tekivad fenoolid või püro- teiseste toormete lüüsiõli, mida energeetiliseks otstar- orgaaniliste kompo- beks edasi töödeldakse või kasuta- TEM-TA128 TTÜ EMÜ 01.03.24 31.12.28 58 RG IV 1 305 000 nentide jätkusuutlik takse. Põlevkivi väärindamise tulemu- väärindamine kemi- sel maavarana ei ole lubatud toota ega kaalideks kasutada fossiilseid kütuseid ja ener- giat. Aheraine kasutamisel on abikõlb- likkuse tingimuseks ladestatud aher- aine kasutamine, mis ei eelda jätkuvat seost fossiilkütuste tootmisega. Uurimisprojekt peab piirduma seni kasutuses olevate tootmisaladega ja/ või jääkide ja/või värske sphagnumi Turba füüsikalis-keemi- väärindamisega. Eelduseks ei tohi olla, line väärindamine et võetakse kasutusele uusi turbatoot- TEM-TA69 kõrgtehnoloogilisteks TÜ 01.03.24 31.12.28 58 RG IV 1 305 000 misalasid. Uurimisprojekti tegevused ei rakendusteks tohi olla seotud protsessidega, mille sobilikeks süsinikeks käigus võidakse saada turbast kui maa- varast fossiilkütuseid ning vaheproduk- te, mida energeetiliseks otstarbeks  edasi töödeldakse või kasutatakse. Turba väärindamise tulemusel maa- varana ei ole lubatud toota ega kasu- tada fossiilseid kütuseid ega energiat. Fosforiidi kaastoor- mete omaduste TEM-TA100 TTÜ 01.06.24 31.10.28 53 RG IV 1 192 500 varieeruvus ja väärin- damise võimalused Uurimisprojekti tegevused ei või olla seotud fossiilkütuste põhise kütuste ega energia tootmisega. See hõlmab ka tekkivaid jääkgaase, jäätmeid või kõrvalsaaduseid, mida kasutatakse Põlevkivi väärindamine energeetilisel otstarbel. Energiaallika- TEM-TA73 tooraineteks tööstus- TTÜ 01.03.24 31.12.28 58 RG IV 1 305 000 tena saab kasutada vaid taastuvaid tele energiaallikaid, mitte fossiilset päritolu allikaid. Uurimisprojekt ei tohi olla seotud olemasoleva põlevkivitööstusega sh ei tohi uurida ega kasutada „värsket jäädet“. Mineraalsete kaevan- dus- ja tööstusjäätme- Uurimisprojekt ei tohi olla seotud te kompleksne väärin- olemasoleva põlevkivitööstusega sh ei TEM-TA87 damine teisese toor- TTÜ TÜ 01.06.24 31.05.28 48 RG I 708 768 tohi uurida ega kasutada „värsket mena ehitusmaterja- jäädet“ lide ja hüdro- metallurgia kontekstis Eesti mereala raua- mangaani konkreet- sioonide leviku, tekke- TEM-TA122 TTÜ TÜ 01.02.25 31.12.28 47 RG I 694 002 mehhanismide ja majandusliku potent- siaali väljaselgitamine 6. valdkonnas „Kohalike ressursside väärindamine – teisene toore ja jäätmed“ Partner Projektis Uurimis- Uurimis- Toetuse Kood ETISe Pikkus Ühiku- Uurimisteema (TA- osalevad projekti projekti kogu- Uurimisprojektile esitatud tingimused järgi (kuud) hind asutus) TA-asutused algusaeg lõppaeg summa Uurimisprojekti tegevused ei tohi olla suunatud fossiilkütuste põhisele Eri liiki jäätmete kütuste ja energia tootmisele. Sõltuvalt väärindamine plasti päritolust nafta baasil toodetud kütusteks ja plasti töötlemise tulemusena tekkiv kemikaalideks läbi TEM-TA104 TÜ EMÜ 01.01.24 31.12.28 60 RG IV 1 350 000 kütus või energia loetakse fossiilset integreeritud gasi- päritolu energiaallikaks. Projekti fitseerimis- tegevused peavad olema suunatud gaasfermentatsioon taastuvenergia allikatele, kui platvormi eesmärgiks on toota kütuseid või saada energiat. Teekond Ringmajan- Eesti duseni: UPMADE Digi- Kunsti- TEM-TA169 01.02.24 31.12.28 59 RG I 871 194 lahenduse Rakenda- akadeemia mine Tekstiiliringluses (EKA) Kõrgekvaliteetne püsi- magnetite taaskasutus TTÜ, TEM-TA25 uuteks energia- ja KBFI 01.01.24 31.12.28 60 RG IV 1 350 000 TÜ mobiilsusrakendusteks (MagNEO) Taaskasutatud mater- jalidest sünteesitud Uurimisprojekt ei tohi olla seotud karbiidid ja nende olemasoleva põlevkivitööstusega sh ei TEM-TA31 TÜ 01.01.24 31.12.28 60 RG IV 1 350 000 kasutamine töötlevas tohi uurida ega kasutada „värsket ning kõrgtehno- jäädet“ loogilises tööstuses Tekstiilijäätmete ja teiseste tselluloosi- TEM-TA56 TÜ 01.01.24 31.12.28 60 RG IV 1 350 000 allikate väärindamise tehnoloogiad Teisesest toormest TEM-TA139 arendatud biopõhised TTÜ 01.01.24 31.12.28 60 RG I 885 960 jätkusuutlikud ja  tulekindlad komposiitmaterjalid RECYCLEST - Ringlusse võetud ehitus- ja lam- TEM-TA146 mutusjäätmete kasu- EMÜ TÜ 01.09.25 30.11.28 39 RG I 575 874 tamine uute taristu- objektide rajamisel 7. valdkonnas „Nutikad ja kestlikud energialahendused“ Partner Projektis Uurimis- Uurimis- Toetuse Kood ETISe Pikkus Ühiku- Uurimisteema (TA- osalevad projekti projekti kogu- Uurimisprojektile esitatud tingimused järgi (kuud) hind asutus) TA-asutused algusaeg lõppaeg summa (€) Elektrisüsteemide optimaalne ja töö- TEM-TA134 kindel juhtimine suure- TTÜ 01.07.24 31.12.28 54 RG IV 1 215 000 mahulise taastuvener- geetika raamistikus Nanolisandite välja- Uurimisprojektis peab uuritava ja töötamine lennuki- optimeeritava energiaallikana kütuse põlemise opti- Eesti Lennu- TEM-TA144 EMÜ 01.03.24 30.12.28 58 RG I 856 428 kasutama vaid taastuvaid meerimiseks ja süsi- akadeemia energiaallikaid, mitte fossiilset päritolu niku jalajälje vähen- energiaallikaid. damiseks Hoonete energia- säästu- ja paindlikkus- tehnoloogiate potent- TEM-TA78 TTÜ 01.02.24 31.12.28 59 RG IV 1 327 500 siaali ning rakendamise mõju andmepõhine hindamine Energiatootmine TÜ TEM-TA23 KBFI 01.03.24 31.12.28 58 RG IV 1 305 000 sfaleronreaktoris TTÜ Mere taastuvenergia TEM-TA38 TTÜ 01.06.24 30.11.28 54 RG IV 1 215 000 digitaalne kaksik Uudsete taastuvener- TEM-TA81 geetika seadmete TÜ 01.02.24 31.12.28 59 RG IV 1 327 500 arendamine ja energia  salvestussüsteemi komplekteerimine ja testimine CO2-st valmistatud süsinikmaterjalid ener- TEM-TA96 KBFI TTÜ 01.03.25 31.12.28 46 RG IV 1 035 000 gia salvestamiseks ja tootmiseks  Lisa 1 KINNITATUD haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Temaatiliste teadus- ja arendustegevuse programmide rakendamise akadeemilise, era- ja avaliku sektori koosloome ja koostöö edendamiseks nutika spetsialiseerumise valdkondades“ elluviimiseks“ Toetuse andmise tingimuste kehtestamine „Temaatiliste teadus- ja arendustegevuse programmide rakendamine akadeemilise, era- ja avaliku sektori koosloome ja koostöö edendamiseks nutika spetsialiseerumise valdkondades“ elluviimiseks Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisus- poliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõigete 2 ja 4 alusel. 1. Reguleerimisala 1.1. Käskkirjaga korraldatakse Teadmussiirde programmi ja meetmete nimekirja meetme 21.1.1.2. „Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse võimekuse kasvatamine“ rakenduskavaga kooskõlas oleva sekkumise „Temaatiliste teadus- ja arendustegevuse programmide rakendamine akadeemilise, era- ja avaliku sektori koosloome ja koostöö edendamiseks nutika spetsialiseerumise valdkondades“ elluviimiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ning korda. 1.2. Sekkumise rahastamisega Euroopa Regionaalarengu Fondist aidatakse kaasa Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027 poliitika- eesmärgi “Nutikam Eesti” erieesmärgi (a)(i) „Teadus- ja innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja suurendamine“ saavutamisele. 1.3. Sekkumisega panustatakse Riigikogu poolt 12. mail 2021. a vastu võetud „Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035““ (edaspidi „Eesti 2035“) strateegilise sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ ning „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021-2035“ (edaspidi TAIE arengukava) üldeesmärgi „Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele“ saavutamisse, mida hinnatakse „Eesti 2035“ ja TAIE arengukava näitajaga „Teadlaste ja inseneride arv ettevõtlussektoris ja kasumitaotluseta erasektoris, arv 1000 elaniku kohta“. Toetatavate tegevuste kavandamisel ja elluviimisel järgitakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja „Eesti 2035“ aluspõhimõtteid. Nimetatud aluspõhimõtete hoidmist ja sihtide saavutamist tasakaalustatud regionaalset arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust ning keskkonna/kliimaeesmärke toetaval moel hinnatakse järgmiste Eesti 2035 näitajatega: „Tööjõu tootlikkus osakaaluna EL keskmisest“, „Soolise  võrdõiguslikkuse indeks“, „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“, „Ligipääsetavuse näitaja“ ja „Keskkonnatrendide indeks“. 1.4. Sekkumise näol on tegemist strateegiliselt olulise tegevusega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 2 punkti 5 tähenduses. 1.5. Käskkirja alusel ei toetata tegevusi, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi, artiklis 7. 2. Mõisted 2.1. Alusuuringud on algupärased teoreetilised ja eksperimentaalsed uuringud uute teadmiste saamiseks nähtuste ja sündmuste põhialuste kohta, seadmata eesmärgiks saadud teadmiste kohest rakendamist. 2.2. Arendustegevus on uuringute ja kogemuste kaudu saadud teadmiste rakendamine uute materjalide, toodete ja seadmete tootmiseks, protsesside, süsteemide ja teenuste juurutamiseks või nende oluliseks täiustamiseks. 2.3. Eksperimentaalarendus on tootearenduse osa, millega luuakse uut teadmist uurimistegevusega saadud teadmiste ja praktiliste kogemuste baasil. Loodud teadmist kasutatakse uute või olemasolevate toodete, teenuste või protsesside arendamiseks või täiustamiseks. 2.4. Ettevõtluskoostöö leping on toetuse andmise tingimuste mõistes leping, mis on rahastatud kodu- või välismaiste äriühingute poolt, teostatud nimetatud äriühingute huvides ja mille puhul on üheselt tuvastatav, et osutatud teenus on seotud TA- tegevusega. 2.5. Koostöökeskkond on teadmussiirdes osalevate osapoolte (teadlased, ettevõtjad, avaliku sektori asutusete ja muude organisatsioonide esindajad) omavahelised tegevused, suhete võrgustik ja tingimused (nt teadlikkus ja info liikumine, koostööplatvormid jms), mille arendamiseks on ette nähtud elluviija tegevuste komplekt sh konverentsid, seminarid, koostööpäevad, erinevad kommunikatsiooni- kanalid, eesmärgiga edendada ettevõtjate ja teadlaste koostööd TAIE nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondades ja luua soodne alus teadustulemuste juurutamiseks ettevõtluses. 2.6. Koostööprojekt on uurimisprojekt, mille täitmises osalevad vähemalt kaks organisatsiooni. 2.7. Rakenduskõrgkool on toetuse andmise tingimuste kontekstis riigi rakenduskõrgkool kõrgharidusseaduse §-de 21 ja 23 tähenduses. 2.8. Nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkonnad (edaspidi kasvuvaldkonnad) on TAIE arengukavas määratud fookusvaldkonnad, kus ettevõtetel on keskmisest suurem kasvupotentsiaal ja investeeringute kaudu teadus- ja arendustegevusse on võimalik saavutada konkurentsieelis. Kasvuvaldkonnad on digilahendused igas eluvaldkonnas, tervisetehnoloogiad ja -teenused, kohalike ressursside väärindamine: puit, kohalike ressursside väärindamine: toit, kohalike ressursside väärindamine: maapõueressursid , kohalike ressursside väärindamine: teisene toore ja jäätmed ning nutikad ja kestlikud energialahendused. 2.9. Rakendusuuringud on algupärased uuringud uute teadmiste saamiseks esmase eesmärgiga rakendada saadud teadmisi kindlas valdkonnas suhteliselt lühikese aja jooksul.  2.10. TAIE fookusvaldkonnad (edaspidi fookusvaldkonnad) on Eesti arenguvajaduste ja - võimaluste täitmisele panustavad riigi, ettevõtete ja teadusasutuste koostöös eelisarendatavad teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse valdkonnad. TAIE fookusvaldkonnad on kinnitatud TAIE arengukavas 2021-2035 (www.taie.ee). 2.11. TAIE fookusvaldkonna teekaart (edaspidi teekaart) on fookusvaldkondade arendamise ja juhtimise alusdokument, mis on koostatud koosloomeliselt igale fookusvaldkonnale teadlaste, ettevõtjate ja poliitikakujundajate ühise kokkuleppena. Teekaartides on määratletud prioriteetsed teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni suunad (edaspidi prioriteetsed suunad), mida fookusvaldkonnas arendatakse. Teekaardid on kinnitatud 3-4 aastaks haridus- ja teadusministri ning ettevõtlus- ja infotehnoloogia ministri poolt. Teekaardid on kättesaadavad aadressilt www.taie.ee. 2.12. Teadus- ja arendusasutus (edaspidi TA-asutus) on toetuse andmise tingimuste kontekstis positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutus teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 201 tähenduses. 2.13. Teadustegevus on isiku loomevabadusel põhinev tegevus, mille eesmärk on teaduslike uuringute abil uute teadmiste saamine inimese, looduse ja ühiskonna ning nende vastastikuse toime kohta. 2.14. Temaatiline teadus- ja arendustegevuse programm (edaspidi temaatiline TA- programm) on tegevuste kogum uurimisprojektide teostamiseks fookusvaldkondades eelnevalt kindlaks määratud eesmärkide, eelarvete ja koosseisudega tegevuse „Temaatiliste teadus- ja arendustegevuse programmide rakendamine akadeemilise, era- ja avaliku sektori koosloome ja koostöö edendamiseks nutika spetsialiseerumise valdkondades“ ellu viimiseks. 2.15. Temaatilise TA-programmi ekspertkomisjon (edaspidi ekspertkomisjon) on igale fookusvaldkonnale moodustatud komisjon, mille koosseisu kuuluvad asjaomaste ministeeriumite, ettevõtete, ettevõtjate esindusorganisatsioonide ja riigiasutuste esindajad ning teised asjakohased sõltumatud eksperdid. Fookusvaldkonna „Digilahendused igas eluvaldkonnas“ puhul täidab ekspertkomisjoni ülesandeid IT Akadeemia programmi juhtkomisjon. 2.16. Uurimisprojekt on uurimisteemal läbiviidav alus- või rakendusuuring või eksperimentaalarendus, millele kehtivad sarnased nõuded kui Eesti teadusagentuuri kehtestatud ning rahastamiseks kasutatava rühmagrandi aluseks olevale uurimisprojektile esitatud nõuetele. Igal uurimisprojektil on tööde teostamiseks eelnevalt kindlaks määratud eelarve, tegevuskava ja uurimismeeskonna koosseis. 2.17. Uurimisteema on käesoleva käskkirja lisas 3 viidatud tegevuse „Temaatiliste teadus- ja arendustegevuse programmide rakendamine akadeemilise, era- ja avaliku sektori koosloome ja koostöö edendamiseks nutika spetsialiseerumise valdkondades“ elluviimiseks esitatud nõuetekohane ettepanek teadus- ja arendustegevuse võimekuse arendamiseks TAIE nutika spetsialiseerumise fookusvaldkonna teekaardis nimetatud prioriteetsetes suundades. 3. Toetuse andmise eesmärk 3.1. Toetuse andmise eesmärk on 3.1.1. kasvatada ülikoolides ning riigi ja avalik-õiguslikes TA-asutustes ühiskonna nõudlustele vastava teadus- ja arendustegevuse võimekust, sh ettevõtluse ja  ühiskonna vajadusest lähtuvate teadussuundade arengut TAIE nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondades; 3.1.2. luua kvaliteetne ja jätkusuutlik alus teaduspõhiste ja innovaatiliste lahenduste kasutuselevõtuks ettevõtetes ja ühiskonnas laiemalt, võimendades teadusasutuste, ettevõtete ja teiste oluliste partnerite koostööd; 3.1.3. toetada valdkonna teadlaste ja inseneride järel- ja juurdekasvu TAIE nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondades. 4. Toetatavad tegevused 4.1. Punktis 3.1. nimetatud eesmärkide ja punktis 5.1 nimetatud tulemuste saavutamiseks rahastatakse käesoleva käskkirja alusel järgmiste tegevuste elluviimist: 4.1.1. Tegevus 1: uuringute läbiviimine järgmistes TAIE nutika spetsialisee- rumise fookusvaldkondades: 4.1.1.1. valdkonnas „Digilahendused igas eluvaldkonnas“ alus- ja rakendusuuringute ning eksperimentaalarenduste läbiviimine; 4.1.1.2. valdkonnas „Tervisetehnoloogia ja -teenused“ alus- ja rakendusuuringute ning eksperimentaalarenduste läbiviimine; 4.1.1.3. valdkonnas „Kohalike ressursside väärindamine – puit“ alus- ja rakendusuuringute ning eksperimentaalarenduste läbiviimine; 4.1.1.4. valdkonnas „Kohalike ressursside väärindamine – toit“ alus- ja rakendusuuringute ning eksperimentaalarenduste läbiviimine; 4.1.1.5. valdkonnas „Kohalike ressursside väärindamine – maapõueressursid “ alus- ja rakendusuuringute ning eksperimentaalarenduste läbiviimine; 4.1.1.6. valdkonnas „Kohalike ressursside väärindamine – teisene toore ja jäätmed“ alus- ja rakendusuuringute ning eksperimentaalarenduste läbiviimine; 4.1.1.7. valdkonnas „Nutikad ja kestlikud energialahendused“ alus- ja rakendusuuringute ning eksperimentaalarenduste läbiviimine; 4.1.2. Tegevus 2: Teadlaste, ettevõtjate ja teiste partnerite koostöökeskkonna edendamine ning teadus- ja arendustegevuse pakkumise seire korraldamine TAIE fookusvaldkondades, eesmärgiga soodustada ettevõtjate ja teadlaste TA-alase koostöö algatamist ja arengut ning tutvustada TAIE fookusvaldkondi ning teadus- ja koostöötulemusi. 4.2. Tegevuse 1 elluviimist rahastatakse 4.2.1. ühikuhinna alusel vastavalt lisale 2; 4.2.2. toetuse määr on 84,9% uurimisprojekti ühikuhinnast, sh 70% on EL toetus ja 14,9% riigipoolne kaasfinantseering. Toetusele rakendub oma- finantseeringu kohustus 15,1%. 4.3. Tegevuse 2 elluviimist rahastatakse 4.3.1. tegelike kulude alusel; 4.3.2. toetuse määr on 100%, sh 70% on EL toetus ja 30% on riigipoolne kaasfinantseering. 4.4. Tegevuse 1 raames antav toetus ei ole teadus- ja arendustegevusele suunatud riigiabi, kui teadus- ja arendusprojekt on seotud mittemajandustegevusega. 4.5. Toetatavad tegevused peavad olema kooskõlas ja arvestama „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, millega ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja  muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile. 4.6. Tegevuste valikul on lähtutud ühendmääruse §-st 7. 4.7. Tingimused Tegevus 1 (4.1.1) läbiviimiseks partneritele ja uurimisprojektidele: 4.7.1. kui partneriks on positiivselt evalveeritud TA-asutus, mis ei ole ülikool, peab tegemist olema koostööprojektiga, kus uurimisprojekti täitmises osaleb lisaks partnerile vähemalt üks ülikool või riigi rakenduskõrgkool; 4.7.2. uurimisprojekti juht võib olla isik: 4.7.2.1. kellel on doktorikraad või sellele vastav kvalifikatsioon; 4.7.2.2. kes töötab uurimisprojekti täitmise ajal täistööajaga taotlevas asutuses ja töö asukohaga Eestis; erandjuhul võib ekspertkomisjon uurimisprojekti juhi nõuetele vastavaks lugeda isiku, kes töötab taotlevas asutuses täistööajast vähem, kui see ei ohusta uurimisprojekti edukat elluviimist; 4.7.2.3. kes on (kaas)juhendanud kraadi kaitsnud doktoranti või doktorant- nooremteadurit või hetkel (kaas)juhendab doktoranti või doktorant- nooremteadurit; 4.7.2.4. kellel on varasem ettevõtlus- või avaliku sektoriga koostöö kogemus, s.t. on viimase kolme aasta jooksul, mille sisse ei arvestata lapsehoolduspuhkust või ajateenistust, Eesti teadusinfosüsteemi (ETIS) andmete põhjal täitnud või täitmas vähemalt üht teadus- ja arendustöö lepingut ettevõtte või avaliku sektori asutusega mahus vähemalt 35 000 eurot ning osalenud või osaleb lepingu elluviimisel juhi või põhitäitjana; 4.7.2.5. kes ei ole samal ajal märgitud uurimisprojekti juhiks või põhitäitjaks üheski teises temaatiliste TA-programmide uurimisprojektis; 4.7.3. uurimisprojekti juhi muutmine peale uurimisprojekti esitamist on võimalik vaid mõjuvatel põhjustel ja ekspertkomisjoni nõusolekul ning tingimusel, et uus uurimisprojekti juht vastab punktides 4.7.2.1- 4.7.2.5. kehtestatud tingimustele; 4.7.4. lisaks uurimisprojekti juhile osalevad uurimisprojekti täitmises uurimisprojekti põhitäitja(d): 4.7.4.1. kellel on doktorikraad või sellele vastav kvalifikatsioon; 4.7.4.2. kes töötab (töötavad) uurimisprojekti täitmise ajal taotlevas asutuses või partnerasutuses; 4.7.4.3. kelle töötasu kaetakse täielikult või osaliselt uurimisprojekti vahenditest; 4.7.4.4. kes võib olla samal ajal märgitud põhitäitjaks kokku maksimaalselt kahes (2) ja ei ole samal ajal märgitud uurimisprojekti juhiks üheski teises temaatiliste TA-programmide uurimisteema ettepanekus; 4.7.5. põhitäitjate muutmine peale uurimisprojekti esitamist on võimalik vaid mõjuvatel põhjustel ja ekspertkomisjoni nõusolekul ning tingimusel, et uus põhitäitja vastab punktides 4.7.4.1- 4.7.4.4. kehtestatud tingimustele; 4.7.6. lisaks uurimisprojekti juhile ja põhitäitjatele osalevad uurimisprojektis täitja(d), sh üliõpilased, kelle töö on uurimisprojektiga sisuliselt seotud ja kes ei kvalifitseeru põhitäitjaks; 4.7.7. uurimisprojekti elluviimises peab osalema uurimisprojekti jooksul vähemalt üks uurimisprojekti täitmise perioodil immatrikuleeritud doktorant-nooremteadur põhitäitja kohta;  4.7.8. uurimisprojekti ellu viiva uurimisrühma koosseisu peab terve uurimisprojekti perioodi jooksul kuuluma vähemalt kolm liiget, nende hulgas uurimisprojekti juht ning üks põhitäitja. Lisa 2 punktis 1.2. nimetatud ühikuhinna rakendamise puhul osalevad uurimisprojekti täitmises lisaks uurimisprojekti juhile veel vähemalt kolm põhitäitjat; 4.7.9. uurimisprojekti ellu viiva uurimisrühma koosseisu nõuete täitmise kontrollimiseks kasutatakse ETISe andmeid. 4.7.10. Punktis 4.7.8. nimetatud uurimisrühma liikmete arvu erandi kohta teeb põhjendatud ettepaneku elluviijale uurimisprojekti juht ning ettepaneku rahuldamise kooskõlastab ekspertkomisjon. Uurimisprojekti täitmise jooksul immatrikuleeritud doktorant-nooremteadurite arv peab vastama uurimisprojektis toodud põhitäitjate arvule, kuid mitte olema väiksem, kui punktis 4.7.8. toodud vastava ühikuhinnaga projekti põhitäitjate minimaalne arv. 4.8. Tegevuse 1 raames läbi viidud uurimisprojekti tulemused on avalikult kättesaadavad kõigile huvilistele, intellektuaalomand kuulub asjakohasele teadlasele ja tema tööandjale TA-asutusele. 5. Toetuse andmise tulemused 5.1. Tegevuste 1 ja 2 elluviimise tulemusena: 5.1.1. on kasvanud ülikoolides ning riigi ja avalik-õiguslikes positiivselt evalveeritud TA-asutustes ettevõtete ja ühiskonna vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse võimekus, sh on kindlustatud teadlaste olemasolu ja kõrgetasemeline teadustöö valdkondades, kus on selge majanduslik või sotsiaalne potentsiaal ja suutlikkus ettevõtetele ja ühiskonnale vajalike uurimisteemade käsitlemiseks ja turule orienteeritud lahenduste pakkumiseks (tegevus 1); 5.1.2. on paranenud teadusasutuste, ettevõtete ja teiste oluliste partnerite koostöö ning on loodud kvaliteetne ja jätkusuutlik alus teadus- ja arendustöö tulemuste rakendamiseks ja innovatsiooniks ettevõtluses ja ühiskonnas laiemalt (tegevused 1 ja 2); 5.1.3. on kasvanud võimekus kindlustada teadlaste ja inseneride järel- ja juurdekasv ning valdkonna inimressursi areng TAIE nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondades (tegevus 1). 5.2. Tegevuste 1 ja 2 elluviimist ja punktides 5.1.1.-5.1.3. nimetatud oodatavate tulemuste saavutamist mõõdetakse järgmiste näitajatega (tabel 1):  Tabel 1. Tegevuste seireks kasutatavad näitajad Vahe- Algtase Sihttase Näitaja nimetus ja mõõtühik sihttase, Selgitav teave 2022 2029 2024 Meetmete nimekirja (ühtlasi Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava) näitajad1 Mõõdetakse toetatud projektide tulemusel avaldatud publikatsioonide arvu. Publikatsiooniks loetakse valminud artikleid või raamatuid ning toetatava projekti panus neisse peab olema selgelt Tulemus- Toetatud projektidest tulenevad Ei 0 800 tuvastatav. Näitaja hõlmab töid, mis on eelretsenseerimise väljaannete poolt retsenseerimiseks näitaja publikatsioonid (arv) kohaldu esitatud ja vastu võetud. Elluviija koondab ja esitab andmed kord aastas. Toetatud TA-asutuste ja kõrgkoolide arv, kes teevad koostööd ühistes teadusprojektides. Ühises uurimisprojektis osaleb vähemalt üks TA-asutus ja partner (näiteks ettevõte, teine TA-asutus, kõrgkool, avaliku sektori asutus või organisatsioon jne). TA-tegevuse alane koostöö võib olla uus Väljund- Ühistes teadusprojektides osaleva d 0 6 18 või olemasolev ning see peaks kestma vähemalt toetatava projekti kestuse. Näitaja hõlmab aktiivset näitaja teadusasutused (arv) osalemist ühises uurimisprojektis ning arvesse ei lähe lepingulised kokkulepped, mille puhul toetatavas projektis puudub aktiivne koostöö. Arvutuskäik: unikaalsete TA-asutuste kumulatiivne arv. Elluviija koondab ja esitab andmed. Vahe- Algtase Sihttase Näitaja nimetus ja mõõtühik sihttase Selgitav teave 2022 2029 2025 TATi spetsiifilised näitajad Uurimisprojekti täitmises peab osalema uurimisprojekti jooksul vähemalt üks uurimisprojekti täitmise perioodil immatrikuleeritud doktorant-nooremteadur (edaspidi uus doktorant) Uurimisprojekti jooksul immatrikuleeritud doktorant- uurimisprojekti põhitäitja kohta. Uusi doktorante loetakse kumulatiivselt ning nad peavad olema nooremteadurid, kes on seotud toetatavate 0 35 120 unikaalsed (võimalikke kattuvaid osalejaid loetakse näitajasse ühekordselt). Uurimisprojekti jooksul uurimisprojektidega (arv) immatrikuleeritud doktorant ei pea projekti vältel jõudma doktoritöö kaitsmiseni. Elluviija koondab ja esitab andmed kord aastas. Toetuse andmise eesmärgiks on kasvatada positiivselt evalveeritud TA-asutuste ühiskonna sh ettevõtete nõudlusele vastavat teadus- ja arendustegevuse võimekust. Teadus-arenduskoostöö leping ettevõtetega uurimisprojekti teemal uurimisprojekti juhi või põhitäitjate juhtimisel on toetuse Ettevõtluskoostöö lepingute arv uurimisprojekti teemal 0 10 70 eesmärgi täitmisel kvaliteedi indikaatoriks. Arvestusse lähevad ettevõtluskoostöö lepinguid, mille maht on suurem kui 35 000 eurot (ilma käibemaksuta). Elluviija koondab ja esitab andmed kord aastas. 1 Meetmete nimekirja näitajate täitmise seiret korraldatakse vastavalt perioodi 2021 -2027 seire juhendile ja näitajate metoodikale (näitajate passid) 6. Rakendusasutus ja rakendusüksus 6.1. Rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi rakendusasutus). 6.2. Rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus). 7. Elluviija ja partnerid 7.1. Elluviija on Sihtasutus Eesti Teadusagentuur (ETAG, edaspidi elluviija). 7.2. Tegevus 4.1.1. viiakse ellu koostöös käesoleva käskkirja lisas 3 nimetatud uurimisteemal uurimisprojekti ellu viiva uurimisrühmaga seotud ülikooli või positiivselt evalveeritud TA-asutusega, kes on antud käskkirja mõistes partner. 8. Sihtrühm 8.1. Toetuse otseseks sihtrühmaks on TA-asutused. TA-asutuse sees on sihtrühmaks teadusrühmad või teadlased, kes osalevad uurimisprojekti täitmises. 8.2. Tegevuse kaudseks sihtrühmaks on Eesti ettevõtted, ettevõtete liidud, avaliku sektori asutused jt huvigrupid ning laiem avalikkus. 9. Elluviija ja partnerite kohustused 9.1. Elluviijale ja partneritele kohalduvad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused (edaspidi ühendmäärus) §-des 10 ja 11 sätestatud kohustused. 9.2. Elluviija ja partnerid peavad täitma teavitamisnõudeid vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ sätestatud nõuetele; 9.3. Lisaks punktides 9.1. ja 9.2. viidatule on elluviija kohustatud: 9.3.1. korraldama, seirama ja koordineerima punktis 4.1.1 (tegevus 1) elluviimist partnerite poolt ning korraldama ja viima ellu punktis 4.1.2 (tegevus 2) nimetatud tegevused ettenähtud tingimustel ja korras õigeaegselt ning korrektselt; 9.3.2. koostama ja kinnitama toetatavate tegevuste elluviimisega seotud rakendamise vormid, juhendid ja korrad, kooskõlastades eelnevalt rakendamise korrad rakendusasutusega; 9.3.3. nõustama partnereid uurimisprojekti sisestamisel Eesti teadusinfosüsteemi ETIS, kontrollima sisestatud uurimisprojekti vastavust tehnilistele nõuetele ning vajadusel tagastama selle partnerile muutmiseks; 9.3.4. jälgima partnerite poolt uurimisprojektide ellu viimisel „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtete täitmist, mille kohaselt tuleb vältida kahju keskkonnaeesmärkid e saavutamisele; 9.3.5. korraldama ekspertkomisjonide tööd, sh valmistama ette vajalikke materjale ettepanekute ja otsuste tegemiseks, tegema otsused partneritele kättesaadavaks, jälgima otsuste täitmist; 9.3.6. tagama uurimisprojektide elluviimise vastavalt kinnitatud uurimisteemadele sh vajadusel seadma ekspertkomisjonide ettepanekul partneritele tingimused uurimisprojekti fookuste kohandamiseks ettevõtlussektori vajadustega,  tegevuste muutmiseks või täiendamiseks ning koordineerima ja seirama uurimisprojektide elluviimise edenemist ning projektides kokku lepitud tulemuste saavutamist; 9.3.7. kinnitama või lükkama tagasi uurimisprojektide vahe- ja lõpparuanded, vastavalt eksperdikomisjonide ettepanekutele; 9.3.8. esitama rakendusasutusele ettepaneku käskkirja lisa 3 muutmiseks, kui partner ei ole õigeaegselt esitanud uurimisprojekti või selle aruannet, kõrvaldanud selles esinevaid puuduseid või kui ekspertkomisjon on teinud ettepaneku uurimisprojekti ennetähtaegseks lõpetamiseks; 9.3.9. sõlmima iga partneriga lepingu, millega nähakse ette lepingupoolte vastutus, ülesanded, õigused ja kohustused ning tingimused ja kord partneri ülesande täitmise edenemise seiramiseks, tulemuste raporteerimiseks ning maksete tegemiseks; 9.3.10. toetama uurimisprojektide elluviijate, teiste teadusasutuste, organisatsioonide ja ettevõtete omavahelist koostööd, sh arendama teadlaste ja ettevõtete koostöökeskkonda ja seirama TAIE nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondades tehtavat teadus- ja arendustegevuse edenemist, teadlaste ja ettevõtete koostööd ja levitama infot TAIE fookusvaldkondades toimuva teadus- ja arendustegevuse ja koostöövõimaluste kohta ja läbi viima koostööd soodustavaid üritusi fookusvaldkondadega seotud siht- ja sidusrühmadele; 9.3.11. koostama ja esitama rakendusasutusele kinnitamiseks tegevuste detailse aja- ja tegevuskava koos eelarvega järgmise aasta kohta jooksva aasta 20. novembriks, ning viima tegevused vastavalt sellele ellu tulemuslikult, tõhusalt ja säästlikult; 9.3.12. esitama rakendusasutusele rakendusasutuse nõudmisel tegevuste eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite lõikes; 9.3.13. esitama rakendusüksusele esimese eelarveaasta väljamaksete prognoosi 15 tööpäeva jooksul käskkirja lisa kinnitamisest, järgmistel eelarveaastatel jooksva aasta väljamaksete prognoosi 15. jaanuariks; juhul, kui maksetaotlus erineb rohkem, kui 25% võrra esitatud prognoosist, on elluviija kohustatud esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud eelarveaasta osas; 9.3.14. esitama aruandeid tegevuste täitmise kohta vastavalt punktile 15; 9.3.15. tagama tegevuse elluviimisel vastavuse riigiabi reeglitele ning nende nõuetekohase täitmise; 9.3.16. viivitamatult teatama rakendusasutusele kirjaliku taasesitamist võimaldavas vormis: 9.3.16.1. asjaoludest, mis takistavad elluviijat ülesandeid täitmast; 9.3.16.2. toetuse andmise tingimuste muutmise vajalikkusest; 9.3.16.3. toetatavate tegevuste elluviimisel esinevatest probleemidest, mis võivad mõjutada toetatavate tegevuste eesmärkide ja indikaatorite saavutamist. 9.3.17. tagama avalikkusele suunatud tegevustes füüsilise ja digitaalse ligipääse- tavuse. 9.4. Lisaks punktides 9.1. ja 9.2. viidatule on partner kohustatud: 9.4.1. esitama elluviijale uurimisprojekti lisas 3 toodud uurimisteemal elluviija koostatud vormil Eesti teadusinfosüsteemis ETIS 45 kalendripäeva jooksul alates vormi avanemisest;  9.4.2. tagama, et uurimisprojekti puudutav info on ETIS-es kogu projekti perioodi jooksul asjakohane ja kaasaegne; 9.4.3. täitma Tegevuse 1 (4.1.1) kohast uurimisprojekti vastavalt käesolevas käskkirjas, ekspertkomisjoni seatud ja punktis 9.3.6 viidatud lepingus sätestatud tingimustel ja korras korrektselt ning õigeaegselt esitades elluviijale vajalikku infot tema kohustuste nõuetekohaseks täitmiseks; 9.4.4. lähtuma uurimismeeskonna mehitamisel ja muutmisel punktis 4.7 toodud tingimustest; 9.4.5. järgima uurimisprojekti ellu viimisel „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtet vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 artiklile 17, mille kohaselt tuleb vältida kahju keskkonnaeesmärkide saavutamisele. 10. Tegevuste abikõlblikkuse periood 10.1. Tegevuste abikõlblikkuse periood on 01.01.2024 – 31.08.2029. 11. Tegevuse eelarve 11.1. Käesoleva käskkirjaga reguleeritava tegevuse eelarve on 102 000 000 eurot, millest Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest finantseeritakse 71 400 000 eurot ehk 70%, riiklikust kaasfinantseeringust 15 809 550 eurot ja toetuse saajate omafinantseeringust vähemalt 14 790 450 eurot. Riiklik kaasfinantseering ja toetuse saajate omafinantseering on kokku 30%, mis tegevuste lõikes on toodud punktides 4.2 ja 4.3. 11.2. Tegevuste eelarve jaotus alategevuste vahel (eurodes): Punktis 4.1. Riiklik kaas- Oma- nimetatud EL toetus Kulud kokku finantseering finantseering tegevused Tegevus 1 68 565 000 14 594 550 14 790 450 97 950 000 Tegevus 2 2 835 000 1 215 000 0 4 050 000 Kokku 71 400 000 15 809 550 14 790 450 102 000 000 12. Kulude abikõlblikkus 12.1. Kulu on abikõlblik, kui see on kooskõlas ühendmääruse §-ga 15 ning käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustega. 12.2. Abikõlblikud on järgmised käesoleva käskkirja lisa 1 punktis 3 nimetatud eesmärgi ja punktis 4 toodud tegevuste elluviimiseks ja punktis 5 toodud tulemuste saavutamiseks vajalikud kulud: 12.2.1. tegevuse 1 kulud lisas 2 nimetatud ühikuhindade alusel; 12.2.2. tegevuse 2 kulud tegelike kulude alusel, sh  12.2.2.1. personalikulud vastavalt ühendmääruse §-s 16 sätestatud tingimustele; 12.2.2.2. kaudsed kulud 15% otsestest personalikuludest vastavalt ühendmääruse §-le 22; 12.2.2.3. sisseostetavate teenuste kulud, sh tegevuste elluviimiseks vajalike tõlke-, trüki- ja kujundustööde, ürituste korraldamise kulud, teavitamise ja seirega seotud jm vajalikud kulud; 12.2.2.4. teavitustegevuste ning teadustegevuse tulemuste ja TAIE fookusvaldkondadega seotud info kogumiseks, levitamiseks ja populariseerimiseks tehtavad kulud, sh koostööürituste korraldamise kulud. 12.3. Kõik abikõlblikud kulud peavad olema põhjendatud, läbipaistvad ning otseselt seotud käskkirja eesmärkide elluviimisega. 12.4. Lisaks ühendmääruse §-s 17 loetletud abikõlbmatutele kuludele on toetatavate tegevuste raames abikõlbmatud järgmised kulud: 12.4.1. toetatavate tegevuste heaks töötava personali, sh ametniku, teenistuja, töö- töövõtu- või käsunduslepingu alusel toetatavate tegevuste heaks teenust osutava või tööd tegeva isiku või tegevuste elluviimisega seotud kolmanda isiku riigisisese lähetamise või liikumisega seotud sõidu- ja majutuskulud tegelike kulude alusel; 12.4.2. õppetööga seotud kulud, sh õppekavade või õppemoodulite arendamise, õppejõudude töötasu ja koolitustegevusega kaasnevad kulud; 12.4.3. investeeringud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi, artiklis 7 nimetatud valdkondadesse. 13. Toetuse maksmise tingimused ja kord 13.1. Toetust makstakse vastavalt ühendmääruse §-dele 24-26, tegelike kulude alusel vastavalt § 27 lõike 1 punktile 1, standardiseeritud ühikuhinna alusel vastavalt § 28 lõikele 1 ning ühtse määra alusel vastavalt § 28 lõikele 3. 13.2. Ühikuhinna väljamakse eelduseks on elluviija kinnitus, et ettenähtud tegevused on toimunud vastavalt uurimisprojektile. Väljamakse aluseks on kord kvartalis tehtav maksetaotlus koos vastava allkirjastatud kinnitava tõendiga, mis on eelnevalt kokku lepitud partneri ja elluviija vahelises partnerluslepingus. 13.3. Ekspertkomisjonil on õigus uurimisprojekti vahearuannete alusel teha põhjendatud juhtudel elluviijale ettepanekuid uurimisprojekti ennetähtaegseks lõpetamiseks, toetuse maksmise lõpetamiseks või toetuse tagasinõudmiseks, kui uurimisprojekti täitmise edukus ja jätkusuutlikkus on olulisel määral vähenenud või on ebapiisav, ekspertkomisjoni poolt seatud täiendavad tingimused uurimisprojekti elluviijale ei ole täidetud või esinevad muud olulised ja põhjendatud asjaolud. Juhul kui ekspertkomisjoni ettepanekute alusel muutub rahastusotsus, teeb elluviija ettepaneku rakendusasutusele käskkirja lisa 3 muutmiseks. 13.4. Toetatavatele uurimisprojektidele tehakse lõppmakse pärast uurimisprojekti lõpparuande kinnitamist. Lõppmakse suurus on kolme kuu ühikuhind. Ekspertkomisjon võib põhjendatud juhtudel teha elluviijale uurimisprojekti lõpp- aruande põhjal ettepaneku lõppmakset uurimisprojektile mitte välja maksta, kui  ekspertkomisjoni poolt seatud täiendavad tingimused uurimisprojekti elluviijale ei ole täidetud või esinevad muud olulised ja põhjendatud asjaolud. 13.5. Elluviija esitab maksetaotluse koos nõutud dokumentide ja tõenditega rakendus- üksusele e-toetuse keskkonna kaudu. 13.6. Makse saamise aluseks nõutud dokumendid ja tõendid esitatakse mitte tihedamini kui kord kvartalis. 13.7. Lõppmakse taotlus esitatakse koos lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast lõpp- aruande kinnitamist rakendusüksuse poolt. 14. Tegevuse juhtimine 14.1. Tegevuste elluviimist juhib elluviija. Tegevuste eesmärkide seadmist suunavad ja tulemuste saavutamist hindavad ekspertkomisjonid. 14.2. Ekspertkomisjonid on moodustatud iga Tegevuse 1 alapunkti jaoks eraldi ja on kinnitatud haridus- ja teadusministri käskkirjaga tähtajaliselt kuni Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027 lõpparuande kinnitamiseni. 14.3. Ekspertkomisjonide ülesandeks käesoleva tegevuse raames on: 14.3.1. teha ettepanek elluviijale heaks kiita või tagasi lükata ETISesse sisestatud uurimisprojektid; 14.3.2. teha ettepanekuid elluviijale uurimisprojektide vahe- ja lõpparuannete kinnitamiseks või tagasilükkamiseks; 14.3.3. teha elluviijale ettepanekuid tingimuste seadmise osas, mida uurimis- projekti või vahearuannet esitav asutus ja uurimisprojekti juht on kohustatud toetuse saamiseks või projekti jätkamiseks täitma; 14.3.4. uurimisprojekti vahearuannete alusel teha põhjendatud juhtudel elluviijale ettepanekuid uurimisprojekti ennetähtaegseks lõpetamiseks, toetuse maksmise lõpetamiseks või toetuse tagasinõudmiseks; 14.3.5. kooskõlastada uurimisprojekti muudatused, sh muudatused partnerite, uurimisprojekti juhi, põhitäitjate, ühikuhinna kohta; 14.3.6. teha elluviijale ettepanekuid TA-asutuste ning ettevõtete koostöö tõhustamiseks tegevuste raames; 14.3.7. teha elluviijale ettepanekuid teavitus-, võrgustiku- ja populariseerimis- tegevuste kavandamiseks ning elluviimiseks; 14.3.8. teha rakendusasutusele ettepanekuid toetuse andmise tingimuste muutmiseks; 14.3.9. nõustada elluviijat ja rakendusasutust, lähtudes tegevuse eesmärkidest. 15. Aruandlus 15.1. Elluviija esitab rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu seal kehtestatud vormil toetatavate tegevuste elluviimise aasta vahearuande hiljemalt järgmise aasta 20. jaanuariks (31. detsembri seisuga). 15.2. Vahearuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon: 15.2.1. punktis 5 loetletud näitajate täitmine koos sisuliste selgitustega, sh näitaja ala- või ületäitmise kohta; 15.2.2. ülevaade punktis 4 loetletud tegevuste elluviimisest; 15.2.3. hinnang ellu viidud tegevuste tulemuslikkusele; 15.2.4. ülevaade esinenud probleemidest, riskidest ja ette võetud abinõudest.  15.3. Elluviija esitab rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu toetatavate tegevuste elluviimise lõpparuande hiljemalt 45 päeva jooksul alates tegevuste abikõlblikkuse perioodi lõppemisest. 15.4. Elluviija lõpparuandes peab lisaks vahearuandes nõutule olema kajastatud ülevaade elluviidud tegevuste mõjust Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021-2035, sh TAIE nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondade teekaartide eesmärkide saavutamisele ning „Eesti 2035“ sihtide saavutamisele ja puutumust omavate horisontaalsete põhimõtete edendamisele, sealhulgas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtte järgmisele. 15.5. Rakendusüksus kontrollib hiljemalt 15 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande laekumisest, kas aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. 15.6. Juhul kui vahe- või lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande. 15.7. Puuduste esinemisel vahe- või lõpparuandes annab rakendusüksus elluviijale kuni 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning kinnitab aruande 5 tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 15.8. Elluviija kehtestab partneritele Tegevuse 1 elluviimise aruandluse vormi ja korra. 16. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord 16.1. Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi vastavalt ÜSS2021_2027 §-dele 28−30 ja ühendmääruse §-dele 34−39. 17. Vaide esitamine 17.1. Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 3. 17.2. Rakendusasutuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusasutusele vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 2. 17.3. Vaie lahendatakse 30 kalendripäeva jooksul arvates vaiet lahendavale asutusele esitamisest.  Seletuskiri haridus- ja teadusministri käskkirja „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine „Temaatiliste teadus- ja arendustegevuse programmide rakendamine akadeemilise, era- ja avaliku sektori koosloome ja koostöö edendamiseks nutika spetsialiseerumise valdkondades“ elluviimiseks“ juurde 1. Sissejuhatus ja eesmärk Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisus- poliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõike 2 ja 4 alusel.1 Käskkirjaga reguleeritakse Teadmussiirde programmi ja meetmete nimekirja meetme 21.1.1.2. „Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse (edaspidi TA) võimekuse kasvatamine“ rakenduskavaga kooskõlas oleva sekkumise „Temaatiliste TA- tegevuse programmide rakendamine akadeemilise, era- ja avaliku sektori koosloome ja koostöö edendamiseks nutika spetsialiseerumise valdkondades“ toetuse (edaspidi eelnõu) andmise ja kasutamise tingimused ning kord. Sekkumise rahastamisega aidatakse kaasa Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027 poliitikaeesmärgi 1 „Nutikam Eesti“ erieesmärgi (a)(i) „Teadus- ja innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja suurendamine“ saavutamisele. Vastavus valikukriteeriumidele. Käskkirja alusel ellu viidavate tegevuste kooskõla valdkondlike arengukavadega on viidatud käskkirja eelnõu punktis 1.3. ning seletuskirja punktis 2, seos rakenduskava erieesmärgiga on toodud käskkirja reguleerimisala punktis 1.2. Tegevused panustavad otseselt rakenduskava peatükis 2.1.1.1.1 nimetatud sekkumistesse, sh otseselt alapunkti 2.2 „nõudluspõhiste temaatiliste teadus- ja arendusprogrammide rakendamine“, kus keskendutakse kvaliteetse TA-tegevuse ning teadlaste hulga, kvaliteedi ja järelkasvu tagamisele ennekõike erasektori vajadusi silmas pidades, et suurendada uurimisrühmade suutlikkust käsitleda ettevõtjate nõudlusest lähtuvaid uurimisküsimusi ning pakkuda turule orienteeritud teaduslahendusi. Tegevuste panus meetme väljund- ja tulemusnäitajate saavutamisse on esitatud käskkirja punktis 5.2. Sekkumise põhjendatust on selgitatud punktis 1.1. ning käskkirja punktides 3, 4; 5 ja 11. Tegevuse elluviimiseks arvestatud kulude maht on esitatud käskkirja punktis 11 ja eelarve kujunemise alus selgitatud seletuskirjas punktis 2 (alapunkt 11). Projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega on välja toodud käskkirja punktis 1.3. Käskkirja eelnõu ja seletuskirja koostas Haridus- ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse poliitika osakonna TAIE arengukava nõunik Kristel Reim (735 4025; [email protected]), strateegilise planeerimise ja kommunikatsiooniosakonna välisvahendite planeerimise valdkonna välisvahendite juht Inge Oopkaup (735 0279; [email protected]), nõunik Ragne Hoff (735 0306, [email protected]), strateegilise planeerimise valdkonna peaekspert Meelis Aunap (735 0105, [email protected]), õigus- ja personalipoliitika osakonna õigusnõunik Kadi Mölder (735 0234, [email protected]) ning eelarve- ja finantsjuhtimise osakonna välisvahendite nõunik Pirkko Külanurm (7350 161; [email protected]). 1 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadus 1 1.1 Tegevuse taust Tänase Eesti TA-tegevuse ning innovatsioonisüsteemi oluline väljakutse on uue teadmise viimine TA-asutustest väljapoole ning koostöö edendamine teadmisi loovate ning teadmisi rakendavate asutuste ja sektorite vahel. 2019. a. avaldatud teadus- ja arendus- ning innovatsioonisüsteemi raport (edaspidi TAI süsteemi raport) juhib tähelepanu, et Eestil on vaja määrata kindlaks ning eelisarendada TA-tegevuse valdkondi, mis toetaksid ühiskonna olemasolevate ja eesseisvate arenguvajaduste lahendamist. Üheks võimaluseks on raportis toodud interdistsiplinaarsete TA-projektide toetamiseks rahastusinstrumendi loomine, mis oleks sihistatud ühiskonna ja majanduse väljakutsetele. „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukavas 2021- 2035“ (edaspidi TAIE arengukava) on toodud välja, et Eesti ühiskonna ees seisvate proovikivide lahendamisel kasutatakse liiga vähe teadustulemusi ja teadlasi. Lisaks on märgitud, et TA-tegevuse ning innovatsiooni (edaspidi TAI) poliitika ei ole hetkel piisavalt mõjus, et toetada majanduslike ja ühiskondlike eesmärkide saavutamist. Vabariigi Valitsus kinnitas TA-tegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035 (TAIE arengukava) 15. juulil 2021. aastal. TAIE arengukava koondab ühte dokumenti TA- tegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arendamisega seonduvad sihid ja tegevussuunad järgmiseks 15 aastaks. TAIE arengukava üldeesmärgina nähakse, et Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele. Arengukava teadmussiirde tegevustes otsitakse teadussüsteemi ja ettevõtlussektori koostoimes lahendusi Eesti ühiskonna arenguvajadustele. Teadmussiirde suund vähendab teadustulemuste eraldatust majandusest ja ühiskonnast, võimendades TAI ühiskondlikku kasu ja kutsudes esile vajalikke muutusi, sh soodustades olulisel määral Eesti majanduse lisandväärtuse kasvu. Struktuursete muutuste esilekutsumine eeldab teaduse, ettevõtluse ja poliitikakujundamise koosmõju ning tegevuste ja rahaliste vahendite koondumist. Seetõttu on arengukava eesmärkide saavutamiseks keskse tähendusega TAIE nutika spetsialiseerumise fookusvaldkonnad: digilahendused igas eluvaldkonnas, tervisetehnoloogiad ja -teenused, kohalike ressursside väärindamine: puit, toit, maapõueressursid ja teisene toore- ja jäätmed ning nutikad ja kestlikud energialahendused. Nutika spetsialiseerumise fookusvaldkonnad on Eesti arenguvajadustele ja -võimalustele vastavad riigi, ettevõtete ja teadusasutuste koostöös eelisarendatavad TA-tegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse valdkonnad. Eelisarendamine tähendab, et eesmärgiks seatakse nende valdkondade osatähtsuse kasv Eesti majanduses, sh ekspordis ja arenguvajaduste rahuldamisel, ning selleks vajalikku TA- tegevust toetab riik täiendavalt (www.taie.ee). TAIE nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondadele on iseloomulik keskmisest kõrgem arengupotentsiaal ja TA-tegevuse koostööst tekkiv võimalik lisandväärtus. Fookusvaldkondade puhul on eesmärk ettevõtete, teadusasutuste ja teiste partnerite koostööst tekkiva sünergia ja ressursside koondamise kaudu võimendada fookusvaldkondade arengut ning panust Eesti arenguvajaduste lahendamisel. TAIE nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondade parimaks toetamiseks koostati teadlaste, ettevõtjate, valitsusasutuste ja teiste partnerite koostöös TAIE fookusvaldkondade teekaardid. Teekaartides lepiti ühiselt kokku, millised on eelisarendatavad TA-tegevuse suunad fookusvaldkondades ja millised tegevused on teaduse ja ettevõtluse koostöö arendamiseks esmatähtsad. 2 Temaatilised TA-programmid on loodud selleks, et kasvatada ettevõtete vajadustele vastavat TA-tegevuse võimekust TAIE nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondades. Võimekuse kasv tähendab ettevõtluse ja ühiskonna vajadustest lähtuvate teadussuundade arengut TA- asutustes ning kõrgkoolides, sh nii alus- kui rakendusuuringuid, eksperimentaalarendusi ja uute uurimissuundade väljaarendamist ning koostööd erinevate TA asutuste vahel. Luuakse eeldused teaduspõhiste ja innovaatiliste lahenduste kasutuselevõtuks ettevõtetes ja ühiskonnas laiemalt, mis omakorda eeldab head koostööd TA-asutuste ning TA-tegevuse nõudluse osapoole vahel. TA nõudlust esindavad TA programmide ekspertkomisjonid, mis on temaatiliste TA-programmide nõuandvaks organiks ning kuhu kuuluvad ettevõtlussektori ning avaliku sektori asjakohased esindajad. Samuti on koostöö teadlaste ja nõudluse poole esindajate vahel toetatud mitmete koostöö edendamisele suunatud tegevuste kaudu, nt elluviija tegevused kommunikatsiooni, koordinatsiooni, koostöökeskkonna arendamiseks ja seireks. TA võimekuse jätkusuutlikkuse tagamiseks on oluline temaatilistes TA-programmides valdkonna teadlaste ja inseneride järel- ja juurdekasvu toetamine, sh uute doktorantide kaasamine uurimisprojektide elluviimisesse. 1.2 Seosed teiste rakenduskava meetmete ja sekkumistega Temaatilised TA-programmid omavad seoseid Teadmussiirde programmi ja meetmete nimekirja meetmetega: 21.6.1.3 „Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava TA-tegevuse võimekuse kasvatamine“ sekkumisega „Ida-Viru ettevõtluse teadmusmahukuse suurendamise toetus: teadusvõimekuse pakkumise arendamine Ida-Virumaal TA-võrgustiku loomiseks“ (edaspidi ÕÜF). Antud sekkumise eesmärgiks on kasvatada ettevõtete teadmusmahukust Ida-Virumaal, pakkudes ettevõtetele TA-tegevuse arendamiseks vastavaid teadmisi ja keskkonda ning tõsta Ida- Virumaal tegutsevate haridus- ja teadusasutuste võimekust pakkuda piirkonna ettevõtlusele vajalikke teadmusteenuseid ja tõhustada teadusasutuste, kõrgkoolide ja ettevõtete koostööd Ida- Virumaal. Temaatilised TA-programmid ja ÕÜFi meetme dubleerimise vältimiseks on Haridus- ja teadusministeerium rakendusasutusena pidanud uurimisteemade valikul silmas, et rahastatavad teemad ei kattuks, vaid täiendaks üksteist. Temaatilised TA-programmid aitavad kasvatada TA-tegevuse võimekust TAIE nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondades vastavalt TAIE fookusvaldkondade teekaartidele ja ÕÜF-i meede lähtub konkreetselt Ida- Virumaa kohaliku ettevõtja arendusvajadustest, mis on kokku lepitud kohalike ettevõtjatega ja fikseeritud meetme toetuse andmise tingimustes. Temaatiliste TA-programmide Tegevus 1 sihtrühmaks on ülikoolid ja positiivselt evalveeritud TA-asutused, ÕUFis viiakse tegevused ellu Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli poolt moodustatud konsortsiumi poolt. 21.1.1.2 „Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse võimekuse kasvatamine“ sekkumine „Teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuste tulemuste rakendamise võimekuse tõstmine ühiskonnas ning selleks soodsa poliitikakeskkonna loomine“ (edaspidi RITA+). Temaatilised TA-programmid aitavad kasvatada TA-asutustes TA-tegevuse võimekust TAIE nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondades vastavalt TAIE fookusvald - kondade teekaartidele, sekkumine RITA+ aitab suurendada nutika spetsialiseerumise valdkondades avaliku sektori võimekust rakendada teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuse tulemusi poliitikakujundamises ning ühiskonna olemasolevate ja eesseisvate väljakutsete lahendamises. Seega, temaatilised TA-programmid on kantud innovatsiooni toetamise eesmärgist, rakenduste ja lahenduste kasutuselevõtmiseks turgudel, kui RITA+ huvi on teaduspõhine poliitikakujundus. Mõlemate programmide uurimisteemad lähtuvad nõudluse 3 vajadusest, kuid nõudluse poole esindajateks temaatilistes TA-programmides on ennekõike ettevõtjad, ja ettevõtete liidud ning sekkumises RITA+ on selleks ennekõike EV ministeeriumid, Riigikantselei ja Arenguseire Keskus. Temaatilisetel TA-programmidel ja sekkumisel RITA+ on sama elluviija, Eesti Teadusagentuur, kes tagab, et samu TA-projekte kahest sekkumisest ei rahastata. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Käskkirja lisa 1 koosneb 17 punktist: 1. Reguleerimisala 2. Mõisted 3. Toetuse andmise eesmärk 4. Toetatavad tegevused 5. Toetuse andmise tulemused 6. Rakendusasutus ja rakendusüksus 7. Elluviija ja partnerid 8. Sihtrühm 9. Elluviija ja partnerite kohustused 10. Tegevuste abikõlblikkuse periood 11. Tegevuste eelarve 12. Kulude abikõlblikkus 13. Toetuse maksmise tingimused ja kord 14. Tegevuse juhtimine 15. Aruandlus 16. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord 17. Vaide esitamine Käskkirja lisa 2 selgitab ühikuhindade alused, suuruse ja arvestamise korra ning uurimisprojekti meeskonnale seatud nõuded. Lisa 3 nimetab toetatavad uurimisteemad, seatud eesmärkide saavutamise eest vastutavad partnerid, toetuse mahu ning uurimisteemal ellu viidava projekti kestuse. Eelnõu punktiga 1 reguleeritakse toetuse andmise tingimuste kehtestamise alust ning esitatakse Euroopa Liidu õigusest tulenevad seadusandlikud ja rakenduslikud dokumendid, mille alusel käskkiri on koostatud. Samuti esitatakse puutumused olulisemate riigisiseste strateegiliste dokumentide ning nende eesmärkidega. Temaatilised TA-programmid panustavad „Eesti 2035“ strateegilise sihi: „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ saavutamisse. „Eesti 2035“ strateegias on ettevõtluskeskkonna arenguvajadustena toonud välja, et kuigi Eesti tööjõu tootlikkus on kasvanud, ei ole see saavutanud oodatud tempot ning on piirkondlikult ebaühtlane. Sealjuures tuuakse välja, et digitehnoloogiate integreerimine ettevõtlussektoris on piiratud. Samuti on Eestis jätkuvalt madal erasektori TA-tegevuste kulutuste osakaal sisemajanduse koguproduktist (edaspidi SKP). „Eesti 2035“ näeb ette, et uute toodete ja teenuste väljatöötamisel ning olemasolevate lahenduste ajakohastamisel, peab Eestis märgatavalt kasvama TA-tegevus ning koostöö ettevõtete ja teadlaste vahel. Strateegia juhib ka tähelepanu, et TA-tegevuse rakendamise võimekus on Eesti piirkondades erinev. Temaatilised TA-programmid toetavad TA-asutustes ühiskonna nõudlustele vastava TA-tegevuse 4 võimekuse kasvu ning kvaliteetse ja jätkusuutliku aluse loomist teaduspõhiste ja innovaatiliste lahenduste kasutuselevõtuks ettevõtetes ja ühiskonnas laiemalt sh pakkudes ka vastava kvalifikatsiooniga TA töötajate järelkasvu. Programm soodustab koostööd TA- asutuste ja ettevõtete ning teiste oluliste partnerite vahel. Punktis 1.3 on toodud sekkumise puutumus horisontaalsete põhimõtetega, milleks on võrdsed võimalused, keskkonnakaitse ja kliimaneutraalsus ning regionaalareng. Puutumuse korral panustavad sekkumise tegevused järgmiste „Eesti 2035“ tegevuskava näitajatesse: „Tööjõu tootlikkus osakaaluna EL keskmisest“, „Soolise võrdõiguslikkuse indeks“, „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“, „Ligipääsetavuse näitaja“ ning „Keskkonnatrendide indeks“. Siiski saab sekkumise panust lugeda osaliseks, kuna temaatiliste TA programmide eesmärgiks on TA-tegevuse võimekuse kasvatamine, sh ettevõtluse ja ühiskonna vajadusest lähtuvate teadussuundade areng TAIE nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondades, koostöö edendamine teadusasutuste, ettevõtete ja teiste oluliste partnerite vahel ning teadlaste ja inseneride juurde -ja järelkasv. Näiteks võivad uurimisprojektid olla seotud horisontaalsete põhimõtete valdkondadega (nt nutikad ja kestlikud energialahendused panustavad keskkonna/kliimaeesmärki) ning seeläbi panustada nende põhimõtete arengusse. Vt. seletuskirja p 3. „Käskkirja mõjud“. Näitajasse „Tööjõu tootlikkus osakaaluna EL keskmisest“, on seotud sekkumine läbi teise eesmärgi- koostöö teadusasutuste, ettevõtete ja teiste oluliste partnerite vahel. Temaatilised TA programmid panustavad ettevõtlusest ja ühiskonna vajadustest lähtuva TA-tegevuse võimekuse kasvu, loovad aluse teaduspõhiste ja innovaatiliste lahenduste kasutuselevõtuks ettevõtetes ja ühiskonnas laiemalt. TA-tegevuse ning innovatsiooni rakendamine ettevõtluses võimaldab turul pakkuda kõrgema lisandväärtusega tooteid ja teenuseid, mis aitab omakorda kaasa tootlikkuse tõstmisele. Siiski, sekkumise panus on kaudne, kuna temaatilised TA programmid loovad kvaliteetse ja jätkusuutliku aluse teaduspõhiste ja innovaatiliste lahenduste kasutuselevõtuks ettevõtetes ja ühiskonnas laiemalt, kuid ei toeta otseselt innovatsiooni või tootearendust ettevõtetes. Punktis 1.4 järgi on sekkumine strateegiliselt oluline tegevus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 järgi. Tegevusega antakse märkimisväärne panus programmi eesmärkide saavutamisse ja selle suhtes kohaldatakse teatavaid seire- ja teabevahetusmeetmeid. Strateegiliselt oluliste tegevuste korral tuleb liikmesriigil tagada fondist toetatavate tegevuste puhul toetuse nähtavus. Strateegiliselt oluliste tegevuste ja selliste tegevuste puhul, mille kogumaksumus on enam kui 10 000 000 eurot, korraldatakse teavitamisüritus või -tegevus, nagu on asjakohane, ning kaasatakse õigeaegselt komisjon ja vastutav korraldusasutus. Lähtuvalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi, artiklist 7, ei kohaldata käskkirja artiklis nimetatud välistatud tegevustele. Piirangud on täpsemalt avatud seletuskirja punktis 12 kulude abikõlblikkusest. Punktis 2 antakse seletus kasutatud terminitele, mida ei ole defineeritud seadustes ega muudes õigusaktides või mis vajavad täpsustamist, kuna võivad omada erinevaid tähendusi lähtuvalt kontekstist või omavad toetatavatest tegevustest arusaamisel määravat tähtsust. 5 Punktides 2.1-2.3 defineeritud mõisted lähtuvad kehtivast TA-tegevuse korralduse seadusest (TAKS). Punktis 2.4. defineeritakse ettevõtluskoostöö leping kui kodu- või välisettevõtte rahastatud ning nende huvides teostatud projekt või tellimustöö, mille puhul on üheselt tuvastatav, et osutatud teenus on seotud TA-tegevusega. Ettevõtluskoostöö lepingute ja / või litsentside arv uurimisprojekti teemal on toetuse andmise tingimuste spetsiifiline näitaja, millega mõõdetakse temaatilise TA programmi eesmärkide täitmist (punkt 5.2). Definitsioon on kooskõlas Eesti TA-tegevuse poliitikas kasutatava ettevõtluslepingu definitsiooniga. Punktis 2.5 defineeritakse koostöökeskkond kui teadmussiirde protsessis osalevate osapoolte – teadlaste, ettevõtjate, avaliku sektori asutuste ja muude organisatsioonide esindajate ning teiste siht- ja sidusgruppide esindajate omavahelised tegevused, suhete võrgustik ja tingimused sh teadlikkus, info liikumine, koostööpatvormid jms. Elluviija ülesandeks on koostöökeskkonna arendamine. Elluviija algatab ja hoiab jõus eriilmeliste tegevuste komplekti eesmärgiga tekitada erinevaid võimalusi teadlaste ja ettevõtjate vahelise suhtluse intensiivistamiseks. Elluviija tegevuste komplektis on erinevaid kommunikatsioonitegevusi, teadusprojektide ja teadus- suundade ühistutvustusi ja -üritusi, infoseminare, virtuaalsete suhtlus- ja infovahetuskanalite arendamist jne. Üksikute teadusprojektide kommunikatsioonitegevused sisalduvad uurimis - projektides. Koostöökeskkonna sihiks on soodustada teadusmahuka innovatsiooni teket TAIE nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondades. Punktis 2.6. defineeritakse selle käskkirja mõistes koostööprojektiks uurimisprojektid, mille on esitanud ja mille täitmises osalevad vähemalt kaks asutust. Ülikool või TA-asutus võib kaasata uurimisprojekti elluviimisse partneri või partnerid. Uurimisprojektis osalev partner võib olla positiivselt evalveeritud riigi, avalik-õiguslik või eraõiguslik TA-asutus, rakenduskõrgkool, ettevõte, avaliku sektori asutus või muu võimalik valdkonnas tegutsev organisatsioon (erialaliit, selts, vabaühendus vms). Kui uurimisprojekti esitab positiivselt evalveeritud TA-asutus, mis ei ole ülikool, peab olema tegemist koostööprojektiga, kus osaleb partnerina vähemalt üks ülikool või riigi rakenduskõrgkool. Partnerite vaheline tööjaotus kirjeldatakse uurimisprojektis. Partnerid võivad projektides osaleda ka mitterahalise panusega, näiteks võib panustada aparatuuri või labori kasutusvõimalustega, uurimiseks vajaliku tooraine või andmetega, loodud lahenduse testimisel vms. Rakenduskõrgkooli (punkt 2.7.) all mõistetakse selle käskkirja mõistes riigi rakenduskõrgkoole Kõrgharidusseaduse §21 ja §23 tähenduses. TA-asutuse (punkt 2.12.) all mõistetakse selle käskkirja mõistes vaid positiivselt evalveeritud TA-asutust Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 20 1 tähenduses. Punktis 3 on esitatud toetuse andmise eesmärk. Sekkumise eesmärk on kasvatada ülikoolides ning riigi ja avalik-õiguslikes TA-asutustes ühiskonna nõudlustele vastava TA-tegevuse võimekust, sh ettevõtluse ja ühiskonna vajadusest lähtuvate teadussuundade arengut TAIE nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondades; luua kvaliteetne ja jätkusuutlik alus teaduspõhiste ja innovaatiliste lahenduste kasutuselevõtuks ettevõtetes ja ühiskonnas laiemalt, võimendades teadusasutuste, ettevõtete ja teiste oluliste partnerite koostööd , ning toetada valdkonna teadlaste ja inseneride järel- ja juurdekasvu TAIE nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondades. Ettevõtlik avastusprotsess ja ühisloome on nende programmide tugev alus. TA asutuste uurimisrühmade TA-tegevuse võimekus kasvab ettevõtjate vajadusest lähtuva TA-tegevuse käigus, nõudlusest lähtuva TA-tegevuse raames ilmnevad täiendavad võimalused 6 ettevõtjatega suhtlemiseks ja edasiseks koostööks. Paraneb teadlaste arusaam ettevõtjate ootustest ja vajadustest TA valdkonnas. Uute doktorantide värbamise kaudu uurimisteemade täitjateks kasvab TA oskustega inimeste hulk TAIE fookusvaldkondades. Eesmärkide saavutamist toetavad elluviija tehtavad horisontaalsed tegevused , sh teavitus- ja kommunikatsioonitegevused, teadlaste, ettevõtjate ja teiste partnerite koostöökontaktide edendamine, koostöökeskkonna arendamise ja TAIE nutika spetsialiseerumise fookus- valdkondade TA-tegevuse edenemise seire korraldamine. Horisontaalsete tegevuste eesmärgiks on muuhulgas tutvustada TAIE fookusvaldkondades tehtavat TA-tegevust ning viia kokku valdkondade ettevõtjaid ja teadlasi TA-alase koostöö võimaluste otsimiseks, algatamiseks ja laiendamiseks (punkt 4.1.2). Elluviija viib temaatilise TA-programmiga „Digilahendused igas eluvaldkonnas“, IT Akadeemia ja IT Akadeemia juhtkomisjoni tegevustega seotud horisontaalseid tegevusi ellu tihedas koostöös Haridus- ja Noorteametiga (edaspidi HARNO) ning koostöötegevusi ettevõtete suunal koostöös Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusega (edaspidi EIS). Punktis 4 on nimetatud toetatavad tegevused. Toetatavad tegevused jagunevad kaheks alategevuseks. Tegevuste raames ei toetata üksikute ettevõtete või asutuste TA-vajaduste lahendamist, vaid luuakse laiemat ettevõtjate ühishuve teenivaid uusi teadmisi ja tehnoloogiaid. Tegevuste raames antav toetus ei ole TA-tegevusele suunatud riigiabi kui TA-projekt on seotud mittemajandustegevusega. Riigiabi analüüs on toodud seletuskirjas punkti 12 selgituse juures. Tegevus 1 (4.1.1) on alus- või rakendusuuringute või eksperimentaalarenduste läbiviimine uurimisprojektidena TAIE nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondades vastavalt lisas 3 toodud uurimisteemadele. Uurimisteemad on välja valitud siseriikliku konkursiga rakendusasutuse poolt vastavalt rakendusasutuse poolt kinnitatud konkursi tingimustele ja korrale. Konkursile esitatud uurimisteemade hindamiseks ning pingerea tekitamiseks on rakendusasutus kinnitanud igale temaatilisele TA-programmile eraldi ekspertkomisjoni. Ekspertkomisjonid koosnevad asjaomaste ministeeriumite, ettevõtjate esindusorganisatsioonide, ettevõtete ja riigiasutuste esindajatest ning teistest asjakohastest sõltumatutest ekspertidest. Eksperdid on valitud eelnevate programmide (nt ResTA) positiivse kogemuse põhjal aga ka koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja ettevõtjate esindusorganisatsioonidega. Konkurss viidi läbi vastavalt rakendusasutuse poolt kinnitatud konkursi tingimustele ja korrale Eesti Teadusagentuuri (edaspidi ETAG) poolt. Uurimisprojekti täpsem sisu, uurimisküsimused ja metoodika kirjeldatakse uurimisprojektis. Uurimisprojektide elluviimise seires nõustavad elluviijat ekspertkomisjonid, kes jälgivad uurimisprojektide kooskõla TAIE nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondade teekaartide, teemade valikul aluseks olnud uurimisteema ettepanekutele ning TAIE fookusvaldkondades aset leidvatele arengutele. Uurimisprojekte kohandatakse vastavalt ekspertkomisjonide soovitustele. Tegevust 1 rahastatakse ühikuhinna alusel vastavalt lisadele 2 ja 3, toetuse määr on 84,9% uurimisprojekti ühikuhinnast sh 70% on EL toetus ja 14,9% riigipoolne kaasfinantseering. Toetusele rakendub omafinantseeringu kohustus 15,1% (punkt 4.2). Rahastamise aluseks olev ühikuhind põhineb siseriikliku uurimistoetuste toetusskeemil põhineval rühmagrandi ühikuhinnal, mille taotlemise tingimused ja korra kehtestab vastavalt Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse §-le 161 ETAG. Ühikuhindadena käsitletavad grantide 7 mahud on kehtestatud ETAG juhatuse käskkirja lisana kinnitatud dokumendis „Personaalse uurimistoetuse taotluse eelarve koostamise juhend“. Toetus uurimisprojektile temaatiliste TA- Personaalne uurimistoetus - rühmagrant programmide raames Toetuse Uurimistoetus on positiivselt evalveeritud Temaatiline TA programm on positiivselt eesmärk TA-asutuses töötava isiku või uurimisrühma evalveeritud TA-asutuste ühiskonna kõrgetasemelise TA-tegevuse projekti nõudlusele vastava TAIE nutika rahastamiseks eraldatav toetus, sealhulgas spetsialiseerumise valdkondade TA-tegevuse järeldoktori teadustöö toetamiseks eraldatav võimekuse kasvu rahastamiseks eraldatav toetus. toetus. Toetatavad Rühma grant on teadusliku uurimistöö Alus- või rakendusuuringute või tegevused kirjeldus, milles on välja toodud selgelt eksperimentaalarenduste läbiviimine TAIE piiritletud uurimisprobleem ja selle nutika spetsialiseerumise fookusvald- lahendamiseks kavandatud alus- või kondade eelnevalt kokkulepitud ja nõudluse rakendusuuring. esindajate poolt valideeritud teemadel. periood Rühmagrandi periood on kuni 5 aastat. Temaatilise TA-programmi uurimisprojekti periood on kuni 5 aastat. Taotleja Granti võib taotleda doktorikraadiga isik Uurimisteema ettepaneku saavad esitada (edaspidi taotleja) positiivselt evalveeritud ülikoolid ja positiivselt evalveeritud riigi ja Eesti TA-asutuse nõusoleku alusel. avalik-õiguslikud TA-asutused. Eraõiguslikud positiivselt evalveeritud TA- asutused uurimisteemat esitada ei saa, kuid saavad osaleda koostööprojektides. Uurimisteema t juhib doktorikraadiga isik, kellel on doktorantide juhendamise kogemus ja kellel on varasem ettevõtluskoostöö kogemus (lisa 2 pt 3) ning kes töötab täistööajaga ülikoolis või positiivselt evalveeritud riigi või avalik-õiguslikus TA- asutuses. Toetuse Neli erinevat grandiühikut (rühmagrant I, Kaks grandiühikut ehk ühikuhinda, mis ühikud rühmagrant II, rühmagrant III ja rühmagrant vastavad rühmagrandi suurustele rühmagrant IV). Kaks suuremat (rühmagrandid III ja IV) I ja rühmagrant IV. Suurema ühikuhinna on seotud tingimusega, mille kohaselt puhul kehtib nõue suurema uurimisrühma uurimisrühmas peab olema rohkem liikmeid. liikmete arvu kohta. Põhilisteks erinevusteks rühmagrandi ja temaatiliste TA programmide vahel on: - temaatiliste TA programmide tugev fookus ühiskonna nõudlusele vastava TA-tegevuse toetamisel, mille aluseks on uurimisprojekti kohustuslik seos TAIE nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondade teekaartides kokku lepitud prioriteetsete suundadega; - tulenevalt tegevuste eesmärkidest ja nõudlusest lähtuva TA-tegevuse toetamisega on temaatilistes TA programmides lubatud lisaks alus- ja rakendusuuringutele ka eksperimentaalarendus; - uurimisprojekti saavad temaatilises TA programmis esitada ülikoolid ja positiivselt evalveeritud riigi ja avalik-õiguslikud TA-asutused, eraõiguslikud positiivselt evalveeritud TA-asutused ja rakenduskõrgkoolid saavad osaleda koostööprojektides täitjatena; - kaks ühikuhinda temaatilises TA programmis on põhjendatud võimaliku uurimissuuna fookusega, st kitsama fookusega uurimisteema täitmiseks on sobilik rühmagrant I ja laiema uurimisteema (põimunud alateemad) täitmiseks rühmagrant IV (lisa 2). 8 Seega on personaalsete uurimistoetuste ja temaatiliste TA-programmide raames välja antavad uurimistoetused sarnased nii sisult, korralduselt kui ülesehituselt kasvatades TA-asutuste võimekust sh järel- ja juurdekasvu uurimisprojekti valdkonnas. Toetatavad tegevused, sihtrühmad, tegevuste maht ning elluviimiseks vajaminevad kulud on sarnased. Erinevused tulenevad uurimisprojekti teemapüstitustest – kui uurimistoetuste korral on oluline kõrgetasemeline TA-tegevus, siis temaatilistes TA programmides arendatakse ühiskonna vajadustele vastavat TA-tegevuse võimekust, et saaks tulevikus pakkuda ettevõtetele vajalikku teadmust. Partnerid peavad arvestama uurimismeeskonna mehitamisel ja muutmisel punktis 4.7. toodud tingimusega. Tegevuse 1 käigus loodava intellektuaalomandi võõrandamise ja kasutusse andmisel võetakse arvesse ja maksimeeritakse sotsiaalmajanduslikku kasu, sealhulgas panust kestlikkusesse. Avalikest vahenditest rahastatud teadusuuringute ja innovatsioonialase tegevuse käigus loodud teadmised peavad olema avalikult kättesaadavad, kui ei ole olulist põhjust vastupidiseks. Intellektuaalomandi jagamise ning levitamise alused on sätestatud TA-asutuse sisemise korraga ja on avalikult kättesaadavad. Tegevuses 2 (4.1.2.) on kirjeldatud horisontaalsed tegevused, mis ennekõike panustavad laiemalt teavitus- ja võrgustumistegevustele. Tegevuse 2 eesmärk on TAIE nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondade teadusasutustes toimuva TA-tegevuse tutvustamine ning uurimisprojektide tulemuste levitamine ettevõtetele ja laiemale avalikkusele, luues eeldused teadusasutustes tehtava TA-tegevuste tulemuste paremaks lõimumiseks ühiskonda. Selleks, et muuta teaduse rolli ning kaasata teadlasi ettevõtete ja avaliku sektori innovatsiooni, tuleb tagada teadustulemuste laiem väärtustamine. Selle oluline osa on teadustulemuste kättesaadavaks tegemine ning teadustöö väärtuse selgitamine avalikkusele. Temaatiliste TA-programmid e raames korraldatakse elluviija poolt TAIE nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondade TA- tegevuse tutvustamist, ettevõtjate ja teadlaste kogukonna kaasamisega seotud tegevusi ja üritusi. Valdkondlikel üritustel ettevõtetele ja teadlastele tutvustatakse TAIE fookusvaldkondades olevaid peamisi uurimissuundi ja olemasolevaid kompetentse ning luuakse võimalusi ettevõtete esindajatel ja valdkonna teadlastel omavahel kontakte luua ja suhelda. Tegevused soodustavad ühiste TA-alaste koostööprojektideni jõudmist, suurendavad koostööalast teadlikkust ja toetavad teadmussiiret akadeemilisest sektorist teistesse sektoritesse. Tegevuse tulemusena tõuseb TAIE nutika spetsialiseerumise valdkondades teadlaste ning era- ja avaliku sektori asutuste teadlikkus koostöövõimalustest ning suureneb teadmussiirdevõimekus akadeemilisest sektorist teistesse sektoritesse. Eesmärgiga suurendada eelisarendatavate nutika spetsialiseerumise valdkondade TA-tegevuse ühiskondlikku ja majanduslikku mõju, korraldab elluviija nutika spetsialiseerumise valdkondadega seotud teavitus- ja kommunikatsioonitegevusi ning valdkondade TA-tegevuse arengu seiret vastavalt TAIE fookusvaldkondade seire ja juhtimise süsteemis kokkulepitule. Kõik tegevused viiakse ellu tihedas koostöös EIS-i ning HARNO-ga (valdkonnas „Digilahendused igas eluvaldkonnas“). Teavitus- ja kommunikatsioonitegevused hõlmavad mitmekesiseid ja eripalgelisi tegevusi, nt koostööpäevade korrald amist teadlaste ja ettevõtjate kokku toomiseks võimalike ühistegevuste planeerimiseks, seminaride, konverentside korraldamist, infomaterjalide koostamist, erinevate meediakanalite kasutamist koostöö toetamiseks ja tulemuste levitamiseks (videomaterjal, raadio- ja telesaated, artiklid ajakirjanduses, sotsiaalmeedia teavitus jms). Konverentsid jt teavitusüritused on kõigile 9 kättesaadavad kohalikku mõju omavad tegevused, mis ei mõjuta liikmesriikide vahelist kaubandust ning nende näol ei ole tegemist majandustegevusega. Rakendusasutus delegeerib elluviijale teavitusürituste korraldamise „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ §2 ülesanded, eesmärgiga informeerida avalikkust toetuse saamisest, kaasates ürituse läbiviimisse korraldusasutuse. Teavitusüritus peab toimuma pressikonverentsi, seminari, konverentsi, avamisürituse või näitusena, selle kohta avaldatakse pressiteade või artikkel üleriigilises online- või trükimeedias ja sellest valmib vähemalt 20 trükikvaliteediga fotot ja kokkuvõttev kuni kolmeminutiline video. Oluliseks elluviija tegevuseks on valdkondlike tegevuste koordineerimine. Iga nutika spetsialiseerumise fookusvaldkonnaga seotud alaprogrammi nõustab valdkonna ekspert- komisjon. Tegevust viiakse ellu koordineeritult ja elluviija arvestab oma tegevuste elluviimisel ekspertkomisjonide sisendiga. Elluviija tegevused hõlmavad ekspertkomisjonide töö toetamist sh ekspertkomisjonide koosolekute ettevalmistamist ja korraldamist. Tegevust 2 (4.1.2.) viib ellu Eesti Teadusagentuur ning seda rahastatakse tegelike kulude alusel, toetuse määr on 100%, sh 70% on EL toetus ja 30% on riigipoolne kaasfinantseering (punkt 4.3). Punkt 5 kirjeldab tegevuse oodatavaid tulemusi ning nende saavutamise mõõtmiseks kasutatavaid näitajaid. Toetuse andmise oodatavad tulemused lähtuvad „Eesti 2035“ strateegilisest sihist „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ ning TAIE arengukava üldeesmärgist „Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkuse suurendamine, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele“ ning alaeesmärgist „Eesti areng tugineb teadmuspõhistele ja innovaatilistele lahendustele“. Temaatiliste TA programmide tulemusel kasvab ülikoolides ning riigi ja avalik-õiguslikes TA- asutustes ühiskonna nõudlustele vastava TA võimekus. Teaduse ja teadlaste mõjusus ja mõjukus kasvab, teadussüsteem on seotud ühiskonna ja majandusega ja toimib tõhus teadmussiire (5.1.1.). Teadust ja teadlasi väärtustatakse ühiskonnas kõrgelt, teadusasutused ja teadlased on võimekad ja hinnatud partnerid nii ettevõtjatele, ühiskondlike väljakutsete lahendamisel kui poliitikate kujundamisel (5.1.2). TA arendused TAIE fookusvaldkondades on jätkusuutlikud, on tagatud teadlaskonna järel- ja juurdekasv ning valdkonna inimressursi areng (5.1.3). Meetmete nimekirja tulemus- ja väljundnäitajate mõõtmismetoodika, raporteerimise ning sihttasemete seadmise alused on detailselt kirjeldatud Rahandusministeeriumi perioodi 2021- 2027 seire juhendi lisas (näitajate metoodika). Toetuse andmise tingimuste spetsiifilised väljundnäitajad on seotud sisutegevustega ning nendele on püstitatud vahesihttase 2025. ja sihttase 2029. aastaks. TAT spetsiifiline näitaja „Uurimisprojekti jooksul immatrikuleeritud doktorant- nooremteadurid, kes on seotud toetatavate uurimisprojektidega“ on seotud TAI võimekuse järjepidevuse eesmärgiga. Uurimisprojekti elluviimises peab osalema uurimisprojekti jooksul vähemalt üks uurimisprojekti täitmise perioodil immatrikuleeritud doktorant-nooremteadur (edaspidi uus doktorant) põhitäitja kohta. Seos uute doktorantide ja põhitäitjate vahel on toodud käesoleva käskkirja lisas 2 punktis 7, põhitäitjate arvu miinimumnõuded on sama dokumendi 10 punktis 8. Uute doktorantide arv ei tohi olla väiksem põhitäitjate arvule esitatud miinimumnõudest ka juhul, kui põhitäitjate arvus on tehtud erand vastavalt käesoleva käskkirja lisa 2 punktile 9. Uued doktorandid peavad olema kaasatud uurimisprojekti täitmisse käesoleva käskkirja mõistes ja nende palgakulusid kaetakse antud tegevuse raames. Uute doktorantidena lähevad arvesse doktorandid, kes on uurimisprojektis esitatud täitjatena. Uusi doktorante loetakse kumulatiivselt ning nad peavad olema unikaalsed. Uurimisprojekti jooksul immatrikuleeritud doktorant ei pea projekti vältel jõudma doktoritöö kaitsmiseni. Sihttaseme arvutuse aluseks on lisas 2 (pt 7) toodud nõue immatrikuleerida uurimisprojekti täitmise perioodil vähemalt üks doktorant-nooremteadur põhitäitja kohta. TAT spetsiifiline näitaja „Ettevõtluskoostöö lepingute arv uurimisprojekti teemal“ toetab TAIE strateegia üldeesmärgi „Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust“ täitmist aga ka selle saavutamiseks vajalikku TA-asutuste ühiskonna sh ettevõtete nõudlusele vastava TA võimekuse kasvu eesmärki. Ettevõtluskoostöö leping ettevõtete või avaliku sektori asutustega uurimisprojekti teemal on toetuse eesmärgi täitmisel kvaliteedi ind ikaatoriks. Arvestusse lähevad ettevõtluskoostöö lepingud, mis on sõlmitud tegevuse raames läbiviidavate uurimisprojektides osalevate TA-asutuste ja fookusvaldkondades tegutsevate ettevõtete vahel ning mille maht on suurem kui 35 000 eurot (ilma käibemaksuta). Koostöölepingute mahtu ei saa arvestada kumuleeruvalt mitme lepingu peale kokku. Kui tegemist on mitmeaastase projektiga, arvestatakse projekti kogukestust/ kogumaksumust, mitte lepingu aastast mahtu. Lepingu täitmise algus peab jääma abikõlblikkuse perioodi (01.01.2024 – 31.08.2029), kuid lepingu täitmine ei pea abikõlblikkuse perioodi vältel lõppema. Ettevõtluskoostöö lepingu täitja peab olema temaatilise TA-programmi tegevuse raames läbiviidava uurimisprojekti juht ja / või vähemalt üks uurimisprojekti põhitäitja. Ettevõtluskoostöö leping on defineeritud punktis 2.4, mille järgi peab olema tegemist kodu- või välismaise äriühingu rahastatud ning nende huvides teostatud projekti või tellimustööga, mille puhul on üheselt tuvastatav, et osutatud teenus on seotud TA tegevusega. Ettevõtluskoostöö leping on antud tähenduses TA tegevuste läbiviimiseks sõlmitud leping, mis ei tulene asutuse osalemisest teadusrahastuse skeemide taotlusvoorudes. Oluline on lepingulise tegevuse konkreetne tulemus, mis antakse projekti lõppedes konkreetsele asutusele või kasusaajale üle, sh raport, prototüüp vms. Arvesse ei lähe teadusasutuste võimekuse arendamise toetused. Andmed ettevõtluskoostöö lepingu kohta tuleb esitada uurimisprojekti aruandes. Arvestust peetakse ETISe andmete põhjal, kus peavad ettevõtluskoostöö lepingu andmed aruande esitamise ajaks kajastuma. Sihttaseme arvutuse aluseks on tõenäosus, et vähemalt kaks kolmandikku Rühmagrant I alusel rahastatavatest projektidest ning vähemalt pooled Rühmagrant IV alusel rahastatavatest uurimisprojektidest jõuavad ettevõtluskoostöö lepinguteni projekti perioodi jooksul, sh esimese projektiaasta jooksul vähemalt üks igast TAIE nutika spetsialiseerumise fookusvaldkonnast. Punkt 6 defineerib rakendusasutusena Haridus- ja Teadusministeeriumi ning rakendus- üksusena Riigi Tugiteenuste Keskuse. Punkt 7 defineerib elluviijana Eesti Teadusagentuuri (ETAG). Tegevuse eluviimiseks kehtestab käesolev käskkiri volitusnormi tegevuste rakendusaktide loomiseks. ETAG, mis 11 alustas tegevust 1. märtsil 2012. aastal, on Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalasse kuuluv riigi sihtasutus, mis on asutatud avalikes huvides riikliku teaduspoliitika elluviimise toetamiseks. ETAG on 1990. a loodud Eesti Teadusfondi õigusjärglane, kelle TA-tegevuse korralduse seadusest tulenevaks põhiliseks ülesandeks on finantseerida kõrgetasemelisi teadusuuringuid, uusi ideid ja nendeni jõudmist ning väljastada teadlastele uurimistoetusi ja - grante. ETAG toetab teadlasi, pakkudes rahastamisvõimalusi erinevateks teadustöö vajadusteks. Organisatsiooni üheks põhikirjaliseks ülesandeks on muuhulgas individuaalsete teadusgrantide konkursi korras väljaandmine (taotluste hindamine ning väljaantud grantide aruandluse kontrollimine). Elluviija nimetamise kriteeriumiks on varasem kogemus, mis loob eeldused antud tegevuse edukaks elluviimiseks. ETAG on olnud mitmete struktuurivahenditest rahastatavate programmide elluviija varasematel perioodidel, sh „Ressursside väärindamise alase TA-tegevuse toetamine“ (ResTA) elluviija. ETAG-i kogemus on Eestis ainulaadne ning arvestades tegevuse seotust ETAG-i tegevustega, on ETAG tegevuse elluviijana ainuvõimalik asutus. Partnerina on defineeritud lisas 3 toodud positiivselt evalveeritud TA-asutus, kus tegutsevad uurimisprojekti täitvad uurimisrühmad. Punktis 8 nimetatakse Temaatiliste TA-programmise sihtrühmad. Toetuse otseseseks sihtrühmaks on uurimisprojekti täitmises osalevad TA-asutused, kellel kasvab ühiskonna nõudlusele vastav TA-tegevuse võimekus uurimisprojekti läbiviimisel. TA- asutuse sees on sihtrühmaks teadusrühmad või teadlased, kes osalevad uurimisprojekti täitmises. Seega on sihtrühmaks Eestis teadustööd tegevad teadlased ja teadusrühmade liikmed ennekõike Eesti evalveeritud TA-asutustest ning kõrgkoolidest, kes viivad läbi TA-tegevust TAIE nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondades. Oluliseks sihtrühmaks on ka ülikoolid ja riigi rakenduskõrgkoolid, tagamaks arendatavate teemade jõudmise kõrgharidusõppesse, et sellega luua soodne pinnas innovatsiooniks ettevõtetes. Tegevuse kaudseks sihtrühmaks on TAIE nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondadega seotud Eesti ettevõtted, ettevõtete liidud, avaliku sektori asutused jt partnerid ning laiem üldsus, kellele on suunatud teavitus-, kommunikatsiooni- ja seiretegevused. Ühiskond tervikuna saab kasu eelkõige pikemas perspektiivis teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuste rakendamisest. Tegevuse kaudseks sihtrühmaks on ka Eesti ülikoolide ja rakenduskõrgkoolide kõikide tasemete õppurid, kes saavad kasu innovatsioonialastest teadmistest kõrghariduses. Punktis 9 määratakse elluviija ja partnerite kohustused. Elluviijale ja partnerile kohalduvad ühendmääruse §-des 10 ja 11 sätestatud kohustused. Lisaks on elluviijal ja partneritel kohustus täita teavitamisnõudeid, mis on sätestatud Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“. Lisaks ühendmääruses sätestatule on elluviija kohustatud viima ellu käskkirja lisa punktis 4.1.2 nimetatud tegevust 2 ja seirama ning korraldama punktis 4.1.1 nimetatud tegevuse 1 elluviimist partnerite poolt. Lisaks on elluviija kohustatud sõlmima partneritega lepingud, millega lepitakse kokku lepingupoolte ülesanded, õigused ja kohustused, elluviija ja partnerite vaheline vastutus ning tegevused. Elluviija seirab sõlmitud lepingute täitmise korrektsust ja õigeaegsust. Lisaks kohustub elluviija igakülgselt toetama partnereid ja sihtrühmi tegevuses osalemisel sh 12 nõustama partnereid uurimisprojekti sisestamisel Eesti Teadusinfosüsteemi ETIS ning vajadusel selle muutmisel, kontrollima sisestatud uurimisprojekti vastavust tehnilistele nõuetele ning rahastamistingimustele ning vajadusel tagastama uurimisprojekti partnerile muutmiseks, toetama uurimisprojektide elluviijate, teiste teadusasutuste, organisatsioonide ja ettevõtete omavahelist koostööd, sh ühise võrgustiku koostoimet. Elluviija jälgib partnerite poolt uurimisprojektide ellu viimisel „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtte täitmist, mille kohaselt tuleb vältida kahju keskkonnaeesmärkide saavutamisele. Elluviija koostab ja kinnitab toetatavate tegevuste elluviimisega seotud rakendamise juhendid ja vormid, sh aruandluse tingimused, vormi ja korra partneritele (15.8.). Elluviija ülesandeks on korraldada ekspertkomisjonide tööd , sh valmistada ette vajalikke materjale ettepanekute ja otsuste tegemiseks, tegema otsused partneritele kättesaadavaks ning jälgima otsuste täitmist, kinnitama ekspertkomisjonide ettepaneku alusel uurimisprojektid , nende elluviimisest tekkivad (vahe)tulemused, vajadusel tegema ekspertkomisjonide ettepanekul partneritele ettepanekuid uurimisprojekti fookuste kohandamiseks ettevõtlussektori vajadustega, tegevuste muutmiseks või täiendamiseks ning koordineerima ja seirama uurimisprojektide elluviimise edenemist ning projektides kokku lepitud tulemuste saavutamist. Elluviija on kohustatud seirama ja kommunikeerima TAIE nutika spetsialiseerumise fookus- valdkondade TA-tegevuse kohta käivat infot, levitama ja tutvustama ettevõtetele ja laiemale avalikkusele fookusvaldkondade TA-tegevuse tulemusi ja läbi viima koostööüritusi fookusvaldkondade liikmetele elluviija poolt koostatud tegevuskava alusel. Ühtlasi on elluviija kohustatud koostama ja esitama rakendusasutusele eelarveaasta kohta tegevuskava ja maksete prognoosi tegevuse 4.2. elluviimiseks ning uurimisprojektid e tegevuskavade alusel elluviidavate tegevuste ja maksete prognoosi jooksva aasta 20. detsembriks, sh esitama rakendusasutuse nõudmisel toetuse andmise tingimuste eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite kaupa. Esimese eelarveaasta väljamaksete prognoosid ja tegevuskavad peab esitama 35 tööpäeva jooksul käskkirja lisa kinnitamisest. Elluviija on kohustatud esitama aruandeid vastavalt käskkirja lisa 1 punktis 15 sätestatule. Juhul, kui temaatiliste TA programmise elluviimises esineb takistusi või probleeme, on elluviija kohustatud koheselt nendest rakendusasutust teavitama. Rakendusasutus delegeerib elluviijale teavitustegevuste läbiviimise määruse „Perioodi 2021– 2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ §2 täitmiseks. Avalikkusele suunatud tegevustes on elluviija kohustatud tagama füüsilise ja digitaalse ligipääsetavuse st kõikidele inimestele, olenemata nende vanusest või tervislikust seisundist, peavad olema tagatud võrdsed võimalused osa võtta avalikkusele suunatud tegevustest (vt pt 4.2). Ligipääsetavuse tingimused sõltuvad tegevusest. Täpsemad nõuded ja juhised on toodud ÜKP fondide võrdõiguslikkuse kompetentsikeskuse veebilehel kompetentsikeskus.sm.ee. Lisaks ühendmääruses sätestatule ja teavitusnõuetele on partnerid kohustatud koostama uurimisprojekti vastavalt uurimisteema ettepanekule, mis on toodud käesoleva käskkirja lisas 3 ning esitama selle elluviija koostatud vormil ETISE kaudu vastavale ekspertkomisjonile koos- kõlastamiseks mitte hiljem kui 45 kalendripäeva jooksul alates ETAGi poolest infost vormi avanemise kohta. Partner peab tagama, et ETISes olev info on kogu projekti perioodi jooksul asjakohane ja kaasaegne. Uurimisprojektis on muuhulgas arvestatud ja selgitatud, et 13 planeeritavad tegevused oleksid mittediskrimineerivad ja ligipääsetavad kõikidele inimestele hoolimata erivajadusest. Samuti tuleb partneritel tagada, et probleemipüstitustena esitatud uurimisprojektid järgivad keskkonna ja kliima mitteohustamise põhimõtteid. Partnerid on kohustatud viima ellu uurimisprojektis toodud tegevusi, saavutama tähtaegselt lubatud eesmärgid ja tulemusnäitajad ning täitma ekspertkomisjoni poolt seatud tingimusi. Partnerid peavad esitama elluviijale elluviija poolt sätestatud tähtaegadeks vastavad aruanded vastavalt punktile 15, maksetaotlused ja muu info, mis on elluviijale vajalik kohustuste nõuetekohaseks täitmiseks. Partnerid peavad arvestama uurimismeeskonna mehitamisel ja muutmisel punktis 4.7. toodud tingimustega. Tingimused sätestavad nõuded partneritele, uurimisrühma juhile, põhitäitjatele ja uutele doktorantidele. Partnerid peavad järgima uurimisprojekti ellu viimisel „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtet vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 artiklile 17. Selle kohaselt tuleb vältida kahju keskkonnaeesmärkide saavutamisele. Punktis 10 sätestatakse tegevuste abikõlblikkuse periood, mis jääb vahemikku 1. jaanuar 2024 kuni 31. august 2029. Tegevuse 1 raames läbiviidavate uurimisprojektide tegevused peavad lõppema ja algama lisas 3 määratud ajavahemikus. Punktis 11 esitatakse tegevuste eelarve. Temaatiliste TA programmide kogueelarve on 102 000 000 eurot, millest Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest finantseeritakse 71 400 000 eurot ehk 70%, riiklikust kaasfinantseeringust 15 809 550 eurot ja toetuse saajate omafinantseeringust vähemalt 14 790 450 eurot. Tegevuste eelarve jaotus alategevuste vahel on toodud järgnevas tabelis: Riiklik Osakaalud Omafinant- Tegevus EL toetus kaasfinant- Kulud kokku EL RF OF seering seering Tegevus 1 68 565 000 14 594 550 14 790 450 97 950 000 70,0% 14,9% 15,1% Tegevus 2 2 835 000 1 215 000 0 4 050 000 70,0% 30,0% 0,0% Kokku 71 400 000 15 809 550 14 790 450 102 000 000 70,0% 15,5% 14,5% Alategevuse eelarvete kujundamisel on lähtutud tegevuste sisust ning elluviija senisest kogemustes ettevõtluskoostöö fookusega meetmete eluviimisel (nt NUTIKAS, ResTA). Tegevus 1 eelarve puhul on arvestatud kahe uurimisteemade ettepanekute esitamise läbiviimisega, millest esimeses voorus rahastatakse uurimisprojekte suurusjärgus 55% ja teises voorus suurusjärgus 45% Tegevus 1 eelarvest seitsmes erinevas fookusvaldkonnas kokku. Teine uurimisteemade ettepanekute esitamise võimalus on planeeritud kooskõlas TAIE nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondade teekaartide uuendamisega. Teekaartide uuendamisel kasutatakse mh elluviija tegevusena kogutud seireinfot. Uuendatud TAIE fookusvaldkondade teekaartide prioriteetsetele teemadele toetudes selgitatakse välja uued uurimisteemad. Teekaartide uuendamine toimub eeldatavalt 2026. aastal. Teise vooru on planeeritud väiksem toetuse summa lühema abikõlbulikkuse perioodi tõttu. Tegevus 2 all on kajastatud nii temaatiliste TA-programmide elluviimist toetavad tegevused (sh teavitustegevused, koostöötegevused, fookusvaldkondades tegutsevate teadlaste ja ettevõtete 14 ning teiste osaliste koostöökeskkonna ja uurimisprojektide seire, ekspertkomisjonide toimimine) kui ka elluviija personali- ja kaudsed kulud. Meetme 21.1.1.2 kogueelave on 217 269 387 eurot sh EL toetus 152 088 571 eurot, riiklik kaasfinantseering 32 039 658 eurot ning omafinantseering 33 141 157 eurot. Käesolevaga ei võeta kasutusele kogu meetme eelarvet. Kokku planeeritakse meetmes käivitada viis erinevat toetusskeemi, millest jõustunud on kaks (01.02.2024) ning väljatöötamisel sh käesolev toetus, on kolm. Sellega võetakse kasutusse kogu planeeritav meetme eelarve. Punktiga 12 sätestatakse kulude abikõlblikkus. Tegevuse 1 rahastamine põhineb ühikuhindadel, mis on toodud käskkirja lisas 2. Ühikuhinna kasutamine võimaldab lihtsustada toetuste eraldamise ja aruandluse protsessi ning võrdsustab riigis kasutusel olevad teadlaste toetusskeemid. Ühikuhinda arvestatakse kalendrikuu põhiselt, sealjuures ühikuhinda ei arvestata lühema perioodi kui ühe kalendrikuu eest. Toetus makstakse välja vastavalt elluviija ja partneri vahel kokku lepitud ajakavale. Üldjuhul toimub see kord kvartalis ning tagasiulatuvalt tegevuste elluviimiseks vajaliku sujuva rahastus- voo tagamiseks. Lisas 3 toodud uurimisteema partner kohustub esitama elluviija vormil kinnituse, et projekt on ellu viidud vastavalt ETIses esitatud uurimisprojektile ning selle eesmärkidele ja tegevuskavale. Toetuse maksmise aluseks on elluviija kinnitus, et partneri esitatud kinnitus on vastavuses ETISes esitatud uurimisprojekti eesmärkide ja tegevustega. Kui partner ei esita vastavat kinnitust, ei esita elluviija toetuse maksmise kinnitust. Ühikuhind on arvestatud sellisena, et see katab uurimisprojekti täitmise kulud täies ulatuses ning ühikuhinda uurimisprojekti perioodil ei muudeta. Tegevuse 2 kulud hüvitatakse tegelike kulude alusel. Abikõlblikeks kuludeks loetakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-s 15 nimetatud tingimustele ja käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustele vastavad kulud. Punktis 12.2. nimetatakse abikõlblikud kulud, võttes arvesse temaatiliste TA-programmid e eesmärke ning planeeritud tegevusi. Abikõlblike kulude alla kuuluvad kõik tegevuste elluviimisega seotud otsesed kulud (sh personalikulud, sisseostetavate teenuste kulud, teavitustegevustega seotud kulud, seirega seotud kulud nt eksperttasud, andmete väljavõtted jms) ning kaudsed kulud. Kaudseid kulusid arvestatakse 15% otsestest personalikuludest vastavalt ühendmääruse § 21 lõigetele 1 ja 3-6. Kõik abikõlblikud kulud peavad olema põhjendatud, läbipaistvad ning otseselt seotud käskkirja eesmärkide elluviimisega (12.3.). Punktis 12.2.2.4 sisalduvad ka rakendusasutuse poolt elluviijale delegeeritud teavitustegevuste kulud määruse „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ §2 läbi viimiseks. Punktis 12.4. on toodud abikõlbmatud kulud. Abikõlbmatuteks kuludeks loetakse kõiki ühendmääruse §-s 17 nimetatud kulusid ning siseriiklikud lähetuskulud sh ametniku, teenistuja, töö-, töövõtu- või käsunduslepingu alusel toetatavate tegevuste heaks teenust osutava või tööd tegeva isiku või tegevuste elluviimisega seotud kolmanda isiku riigisisese lähetamise või liikumisega seotud sõidu- ja majutuskulud tegelike kulude alusel. Toetatavate tegevuste heaks 15 töötava personali, sh ametniku, teenistuja, lepingulise töötaja või kolmanda isiku riigisisese lähetamisega tekkivad sõidu- ja majutuskulud on summaliselt väiksed, kuid nõuavad abikõlblikkuse tõendamiseks ja kontrollimiseks suurt hulka dokumente, mis tähendab suurt halduskoormust nii toetuse saajale kui rakendusüksusele ning riski abikõlbmatute kulude tekkimiseks. Kuluefektiivsuse tagamiseks ning abikõlbmatute kulude tekkimise riski maandamiseks tegevuse elluviimisel on otstarbekaks hüvitada riigisisese lähetamisega seotud kulud toetuse saajale lihtsustatud viisil 15 % ühtse määrana saadavatest projekti otsestest personalikuludest. Toetuse saaja lähtub riigisisese lähetusega seotud kulude hüvitamisel töötajale, ametnikule, teenistujale, lepingulisele töötajale või kolmandale isikule piirmääradest, mis on kehtestatud kas siseriiklikult või vastavuses toetust saavale asutusele antud pädevusega. Abikõlbmatud on ka õppetööga seotud kulud, sh õppekavade või õppemoodulite arendamise, õppejõudude töötasu ja koolitustegevusega kaasnevad kulud ülikoolides ja rakenduskõrgkoolides. Abikõlbmatud on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058 (24. juuni 2021), mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi, artiklis 7 nimetatud investeeringud. Nimetatud artiklis märgitakse abikõlbmatuks investeeringud nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondadega puutumuslikel teemadel mh - jäätmete prügilasse ladustamisel v.a igakülgselt põhjendatud juhtudel või olemasolevate prügilate dekomisjoneerimiseks, ümberkorraldamiseks või ohutuks muutmiseks nii, et sellised investeeringud ei suurendaks prügilate võimusust; - jäätmejääkide käitlemise rajatiste võimsuse suurendamisel v.a igakülgselt põhjendatud juhtudel või investeeringud tehnoloogiasse, et võtta jäätmejääkidest saadud materjale taaskasutusse ringmajanduse eesmärgil; - fossiilkütuste tootmise, töötlemise, transpordi, jaotuse, ladustamise või põlemisega seotud tegevustel v.a tahketel fossiilkütustel töötavate küttesüsteemide asendamine gaasiküttel töötavate süsteemidega määruses märgitud eesmärkidel, gaasi ülekande- ja jaotusvõrkude laiendamisse ning nende kasutusotstarbe muutmisse, ümberehitamisse või moderniseerimisse määruses märgitud alatingimusel, avalikuks kasutamiseks ette nähtud keskkonnasõbralikesse sõidukitesse ja elanikkonnakaitse- ja tuletõrjeteenistusse projekteeritud ja ehitatud või kohandatud sõidukitesse. Euroopa parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1999 artikli 2 lõike 62 järgi on fossiilkütusteks taastumatud süsinikul põhinevad energiaallikaid nagu tahked kütused (mh kivisüsi, turvas, pruunsüsi, põlevkivi), maagaas ja nafta. Näiteks, kui põlevkivi väärindamiseks küsitakse toetust, siis see on abikõlblik juhul, kui selle käigus ei teki fossiilseid kütuseid ja energiaallikaid ehk projekt peab panustama kliimaneutraalsusesse. Samuti ei tohi uurimisteema panustada olemasolevasse põlevkivitööstusse ehk energeetika valdkonda ega olla sellega seotud. Turbaalade puhul peavad tegevused olema piiritletud seni kaevanduses olevate aladega ja jääkide väärindamisega. Eelduseks ei tohi olla, et võetakse kasutusele uued turbaalad ehk kaasneb siis täiendav CO2 heide. Ühtlasi ei sobi turvas ka energiaallikaks, kuna on fossiilkütus. Riigiabi analüüs 16 Riigiabi reeglistiku eesmärk on välistada igasugune Euroopa Liidu (EL) siseturu kaitset kahjustav ja konkurentsi moonutav abi ettevõtjatele riigi poolt, mis on keelatud. Riigiabi reguleerivad ELi õigusaktid 2 ning siseriiklikul tasandil konkurentsiseaduse riigiabi peatükk (6. ptk). Vastavalt ELi toimimise lepingu artikkel 107 lõikele 1 on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust. Otsustamisel, kas tegemist on riigiabiga, tuleb toetusmeedet hinnata viie kriteeriumi alusel: 1. abi antakse riigi, linna või valla vahenditest; 2. abi antakse ettevõtjale; 3. abimeetmel on valikuline iseloom; 4. abimeede annab abi saajale majandusliku eelise; 5. abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kahjustab kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel. Riigiabiks loetakse toetust vaid juhul, kui abi vastab kõigile toodud viiele kriteeriumile. Tegevuse 1 raames toetatakse alus- või rakendusuuringute või eksperimentaalarenduste läbiviimist nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondades. Tegevuse 2 raames viiakse läbi teavitus- ja võrgustumistegevusi, mille eesmärk on teadusasutustes toimuva TA-tegevuse tutvustamine ning uurimisprojektide tulemuste levitamine ettevõtetele ja laiemale avalikkusele. Järgnevalt on toodud analüüs kõigi ülaltoodud kriteeriumite kaupa. 1. Toetust antakse riigi vahenditest, kuna struktuuritoetuste puhul on tegemist riigi vahenditega. Seega esimene kriteerium on täidetud. 2. Tegevuse 1 raames antakse toetust positiivselt evalveeritud TA asutustele, mille uurimisrühmad ja teadlased viivad ellu käskkirja lisas 3 nimetatud uurimisprojekte. Positiivselt evalveeritud TA-asutuste puhul on tegemist üksustega, mille peamine eesmärk on sõltumatult teostada alus- ja rakendusuuringuid, tootearendust või teadmussiiret. Määratlemisel, kas tegemist on ettevõtjaga või mitte, ei ole oluline asutuste või üksuste õiguslik seisund, vaid see, kas ta tegeleb majandustegevusega, ehk siis kas asutus tegutseb antud juhul ettevõtjana või mitte. Vastavalt Komisjoni teatisele TA-tegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi raamistikule (2014/C 198/01) leiab Komisjon, et teadusasutuste mittemajanduslikeks tegevusteks võib lugeda: a. teadusasutuste ja teadusuuringute taristu esmast tegevust, eelkõige koolitus- tegevust, sõltumatut TA-tegevust teadmiste suurendamiseks ja arusaamise parandamiseks ning teadusuuringute tulemuste laialdast levitamist mitteeksklusiivsel ja mittediskrimineerival alusel näiteks õpetamise, avatud juurdepääsuga andmebaaside ja publikatsioonide või avatud lähtekoodiga tarkvara abil; b. teadmussiirde alast tegevust, kui sellega tegeleb teadusasutus või teadusuuringute taristu või seda tehakse koos teiste selliste üksustega või nende 2 Riigiabi reguleerivad ELi õigusaktid on kättesaadavad http://ec.europa.eu/competition/state_aid/legislation/legislation.html 17  nimel ning kui kogu sellest tegevusest saadav kasum investeeritakse taas teadusasutuse või teadusuuringute taristu esmasesse tegevusse. Juhul kui teadusasutust või teadusuuringute taristut kasutatakse peaaegu täielikult mittemajanduslikuks tegevuseks, võib selle rahastamine jääda tervikuna välja riigiabi eeskirjade reguleerimisalast, kui majandustegevus jääb selgelt kõrvaliseks tegevuseks, s.o tegevuseks, mis on otseselt seotud asutuse või teadusuuringute taristu toimimisega ja selleks vajalik või lahutamatult seotud asutuse või taristu peamise mittemajandusliku tegevusega ning mille maht on piiratud. Käesoleva raamistiku tähenduses leiab komisjon selle olevat niimoodi juhul, kui majandustegevuses kasutatakse täpselt samu majandustegevuse sisendeid (nt materjalid, seadmed, tööjõud ja põhivara) kui mittemajandusliku tegevuse jaoks ning igal aastal eraldatakse sellise majandustegevuse jaoks mitte üle 20 % asjaomase üksuse üldisest aastasest tegevusmahust. Tegevuse 1 raames ei toetata üksikute ettevõtete või asutuste TA-vajaduste lahendamist, vaid viiakse läbi sõltumatut TA-tegevust teadmiste suurendamiseks laiemalt ettevõtlusele huvipakkuvatel teemadel. Tegevuse 1 raames läbiviidavad uuringud on teadusasutuste poolt välja pakutud uuringud, mis põhinevad TAIE nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondade teekaartidel välja toodud prioriteetsetel teemadel, mis on omakorda huvigruppide sh ettevõtjate laiapõhjalise kokkuleppe tulemus. Tegevuse 1 raames läbiviidavad uuringud on mõeldud teadmiste suurendamiseks ja arusaamise parandamiseks ning uuringute tulemused on laialdaselt kättesaadavad. Tegevuse raames ei osutata ettevõtetele teenuseid ning ei tehta lepingulisi teadusuuringuid. Seega ei ole tegevuse 1 raames läbiviidavad uuringud majandustegevus. Tegevuse mõõdikuks on ettevõtetega sõlmitavate lepingute arv, kuid silmas ei ole peetud, et uuringuid viiakse läbi konkreetsete ettevõtete tellimusel, vaid asjaolu, et läbiviidud uuringute tulemused on potentsiaalselt edasiarendatavad ja rakendatavad konkreetsete ettevõtete huvides (ettevõtted tellivad ning rahastavad uuringuid ise). Tegevuse 2 raames viiakse laiemale avalikkusele ja ettevõtetele läbi teavitus- ja võrgustumistegevusi, mille eesmärk on teadusasutustes toimuva TA-tegevuse tutvustamine ning uurimisprojektide tulemuste laialdane levitamine. Tegevuste elluviijaks on Eesti Teadusagentuur. Tegemist ei ole majandustegevusega. 3. Toetusmeetmel on valikuline iseloom, kuna sellesse kaastakse ainult elluviija ning positiivselt evalveeritud TA-asutused. Tegevus 2 puhul on tegevused suunatud laiemale avalikkusele ja ettevõtjatele, ehk siis kõigile, kes antud tegevuses osaleda soovivad. 4. Abimeede võib anda toetuse saajale majandusliku eelise. Tegevuse 1 raames läbiviidavad uuringud võivad viia intellektuaalomandini, mis võib potentsiaalselt anda TA-asutusele kui toetuse saajale majandusliku eelise. Tegevus 2 raames läbiviidavad tegevused on mõeldud laiemale avalikkusele ning seega nende tulemusena kellelegi majanduslikku eelist ei anta. 5. Abimeede võib moonutada konkurentsi ja kahjustada kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel. Tegevuste raames toetatakse teadusuuringuid erinevates valdkondades, mis pakuvad lisaks Eesti ettevõtjatele ja laiemale avalikkusele eeldatavalt huvi ka Euroopas ja mujal maailmas. Teadustulemused on avalikult kättesaadavad, seega tõenäosus, et 18  tegevused moonutavad konkurentsi ja kahjustavad kaubandust EL riikide vahel, on väike, kuid välistada seda ei saa. Tegevuste 2 raames viiakse läbi erinevaid teavitus- ja kommunikatsioonitegevusi, mille puhul on tegemist kohalikku mõju omava tegevusega ning seega ei mõjuta liikmesriikide vahelist kaubandust. Kokkuvõttes võib öelda, et kuna toetust ei anta majandustegevusteks, ei ole täidetud teine kriteerium (abi antakse ettevõtjatele) ning seega ei ole antav toetus riigiabi. Punkt 13 määrab toetuse maksmise tingimused ja korra. Toetus makstakse vastavalt ühendmääruse §-dele 24-26, tegelike kulude alusel vastavalt § 27 lõike 1 punktile 1, standardiseeritud ühikuhindade alusel vastavalt § 28 lõikele 1 ning ühtse määra alusel vastavalt § 28 lõikele 3. Kaudsed kulud hüvitatakse 15% ühtse määra alusel arvestatuna otsestest personalikuludest. Elluviija esitab rakendusüksusele maksetaotlusi kord kvartalis. Samuti täpsustatakse punktis 13, kuidas toimub lõppmakse tegemine. Ekspertkomisjonil on õigus uurimisprojekti vahearuannete alusel teha põhjendatud juhtudel elluviijale ettepanekuid toetuse maksmise lõpetamiseks või toetuse tagasinõudmiseks Tegevus 1 elluviimisel, kui uurimisprojekti täitmise edukus ja jätkusuutlikkus on olulisel määral vähenenud või on ebapiisav, ekspertkomisjoni poolt seatud täiendavad tingimused uurimisprojekti elluviijale ei ole täidetud või esinevad muud olulised ja põhjendatud asjaolud. Toetatavatele uurimisprojektidele tehakse lõppmakse pärast uurimisprojekti lõpparuande kinnitamist. Lõppmakse suurus on kolme kordne ühikuhind ühe kuu kohta st ühikuhind ühe kuu kohta korda 3 kuud. Näiteks rühmagrant IV korral on see 22 500 eurot * 3 kuud = 67 500 eurot. Ekspertkomisjon võib põhjendatud juhtudel teha elluviijale uurimisprojekti lõpparuande põhjal ettepaneku lõppmakset uurimisprojektile mitte välja maksta, kui ekspertkomisjoni poolt seatud täiendavad tingimused uurimisprojekti elluviijale ei ole täidetud või esinevad muud olulised ja põhjendatud asjaolud. Punktis 14 on kirjeldatud tegevuse juhtimine. Tegevusi juhib elluviija. Elluviijat nõustavad tema tegevustes ekspertkomisjonid. Elluviija ülesandeks on ekspertkomisjonide töö korraldamine (p 9.3.4.) ja planeeritud tegevuste elluviimine (p 9.3). Temaatilise TA programmi ekspertkomisjonid nõustavad elluviijat, sh Tegevuse 1 kavandamist ja seiret, lähtudes tegevuse eesmärgist. Ekspertkomisjonid on moodustatud eraldi igale TAIE nutika spetsialiseerumise fookusvaldkonnale, sealjuures fookusvaldkonna „Digilahendused igas eluvaldkonnas“ puhul täidab ekspertkomisjoni ülesandeid IT Akadeemia programmi juhtkomisjon (p 2.13). Komisjonid on kinnitatud haridus- ja teadusministri käskkirjaga tähtajaliselt kuni Euroopa Komisjoni Ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021-2027 rakenduskava (edaspidi „ÜKP rakenduskava“) lõpparuande kinnitamiseni. Ekspertkomisjonidesse kuuluvad asjaomaste ministeeriumite, ettevõtete, ettevõtjate esindusorganisatsioonide ja riigiasutuste esindajad ning teised asjakohased sõltumatud eksperdid . Ekspertkomisjonid kooskõlastavad uurimisprojektid toetuse andmiseks ja teevad ettepanekuid uurimisprojektide ning tegevuste vahearuannete tulemuste ja lõpparuande heakskiitmiseks elluviijale. Ekspertkomisjonid võivad kirjeldada tingimused, mida uurimisprojekti või vahearuannet esitav asutus ja uurimisprojekti juht on kohustatud toetuse saamiseks või projekti jätkamiseks täitma, aga ka teha põhjendatud juhtudel ettepankuid toetuse maksmise lõpetamiseks või tagasinõudeks. Lisaks võivad 19 ekspertkomisjonid teha ettepanekuid TA-asutuste ning ettevõtete koostöö tõhustamiseks tegevuste raames. Ekspertkomisjon kooskõlastab uurimisprojektide muudatused sh muudatused uurimisgrupi meeskonnas. Ekspertkomisjoni hinnangute põhjal on elluviijal on õigus teha rakendusasutusele ettepanek uurimisprojekti ühikuhinna ja partnerite muutmiseks. Ekspertkomisjon võib teha ettepanekuid teavitus-, võrgustiku- ja populariseerimistegevuste kavandamiseks ning elluviimiseks, toetuse andmise tingimuste kavandamiseks ja muutmiseks. Punktis 15 sätestatakse aruandluse kord, sealhulgas vahearuannete ja lõpparuande esitamise kohustus rakendusüksusele, aruannete esitamise tähtajad ning nende menetlemise kord. Korrapäraselt esitatud aruanded aitavad jälgida sekkumise tegevuste edenemist ja tulemuste saavutamist ning võimaldavad vajaduse korral teha tegevuste elluviimises õigeaegseid muudatusi. Aruanded esitatakse rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu seal kasutataval vormil. Lõpparuanne ei erine oma olemuselt vahearuannetest, kuid selles tuleb lisaks kajastada põhjalikum ülevaade ellu viidud tegevuste mõjust TAIE arengukava eesmärkide saavutamisele, seotud „Eesti 2035“ sihtide saavutamisele ja puutumust omavate horisontaalsete põhimõtete edendamisele, sealhulgas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtte järgmisele. Tegevuse 1 elluviimiseks kehtestab aruandluse tingimused ja korra elluviija. Punkt 16 sätestab finantskorrektsioonide tegemise vastavalt perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) §-dele 28-30 ning ühendmääruse §-dele 34-39. Punktis 17 sätestatakse vaiete esitamise ja lahendamise kord. Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 3 ning rakendusasutuse toimingu või otsuse korral rakendusasutusele vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 2. Punktis 18.3 on täpsustatud, et vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusega Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. 4. Käskkirja mõjud Tegevuste elluviimisel arvestatakse horisontaalsete põhimõtetega: keskkond ja kliima, tasakaalustatud regionaalareng ning sooline võrdõiguslikkus, võrdsed võimalused ja ligipääsetavus. Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH (ing.k. do no significant harm ehk ei kahjusta oluliselt) analüüsist lähtuvalt ei tuvastanud sekkumisel potentsiaalselt olulist kahju keskkonnaeesmärkidele ning seega täiendavate nõuete kehtestamiseks puudub vajadus. Toetuse andmise tingimuste koostamisel on arvestatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ja puuetega inimeste õiguste konventsioonis sätestatuga. Vastav analüüs on seletuskirjale lisatud (lisa 1). 4.1 Tegevuste eeldatav mõju horisontaalsetele põhimõtetele Sekkumise elluviimisega kaasnevaid sotsiaalseid, majanduslikke, loodus- ja elukeskkonda puudutavaid ning regionaalarengut puudutavaid mõjusid ei ole võimalik ette hinnata, potentsiaalselt on mõju olemas. Mõju ulatus oleneb sekkumise raames toetatud alus- ja rakendusuuringute ning eksperimentaalarenduste valdkondadest ja teemadest. Temaatiliste TA 20 programmide raames ei avalda ühiskonnale, majandusele, keskkonnale või regionaalarengule mõju sekkumine ise, vaid sekkumise toel läbiviidud alus- ja rakendusuuringute ning eksperimentaalarenduste tulemused. Näiteks esimese tegevuse puhul avaldub tegevuse mõju teadusrühmade tegevuse ning läbiviidud uurimisprojektide kaudu, millega luuakse valdkonnas uut teadmist ja mis on aluseks teaduspõhise innovatsiooni juurutamisele. Siiski, eeldatavasti on sekkumisel positiivne mõju, kuna sekkumise eesmärk on panustada „Eesti 2035“ sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ ning TAIE arengukava eesmärkide saavutamisse. Toetusmeetmel on positiivne mõju teadmistepõhise ühiskonna arengule tervikuna. 4.2 Sooline võrdõiguslikkus, võrdsed võimalused ja ligipääsetavus. Temaatiliste TA programmide elluviimisel võetakse arvesse võimalikku mõju soolisele võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele. Toetatavate tegevuste elluviimisel tuleb tagada eri soost, vanuses, rahvusest (etnilise kuuluvuse), rassi, nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste, puude või seksuaalse sättumusega isikute võrdne kohtlemine. Uute doktorantide kaasamisel uurimisprojektide elluviimisesse edendatakse soolist tasakaalu ja võrdsete kandidaatide puhul eelistatakse alaesindatud soost kandidaati. Kõigi tegevuste elluviimisel peab järgima universaalse disaini põhimõtteid ning täitma ligipääsetavuse nõudeid parimal võimalikul viisil. Näiteks koostöö- ja võrgustumisürituste korraldamisel ja läbiviimiseks sobiva koha valikul tuleb jälgida, et koht oleks ligipääsetav liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega inimestele, ajutise või muu erivajadusega inimestele ja eakatele, vajadusel ning võimalusel tehakse asukohas täiendavaid kohandusi, et kõigil oleks ligipääs. Samuti tuleb tagada ligipääsetavus informatsioonile ja kommunikatsioonile, kus see on avalikkusele suunatud, asjakohane ja toetab tegevuste eesmärkide elluviimist. Tegevused toetavad naiste ja meeste võrdõiguslikkust hariduses, teaduses ja tööturul, võimaldades mõlemast soost inimestele tegevustes osaleda tõstes nende kvalifikatsiooni ja konkurentsivõimet tööturul. Tegevuste raames ei piirata osalust tulenevalt rassist, rahvuslikust kuuluvusest ega kodakondsusest, tegevused on avatud kõigile, kes vastavad seatud muudele tingimustele, mis on suunatud erinevatel karjäärietappidel olevatele teadlastele, et tagada Eesti TA-tegevuse jätkusuutlikus. Töökogemuse ajalises arvestuses ei arvestata aja sisse lapsehoolduspuhkusel või kaitseväeteenistuses viibitut aega. Tulenevalt toetatavast TA-tegevusest võib avalduda kaudne mõju erinevast soost, vanusest ja terviseseisundiga inimeste elukvaliteedile, näiteks kui toetatakse osalust tervisehoiualastes algatustes või sotsiaalset staatust ja –rolli käsitlevat teadustööd. Uurimisprojektide täitmise seires hinnatakse teadustöö seotust soolise võrdõiguslikkusega. 4.3 Tasakaalustatud regionaalareng TA-asutused paiknevad enamjaolt Tallinnas ja Tartus. Seetõttu areneb peamiselt linna- piirkondade potentsiaal ja võimekus TA kaudu teadmismahukama majanduse arendamisel. Riigi üldine TA võimekuse kasv avaldab positiivset kõrvalmõju ka suurlinnadest eemal asuvatele piirkondadele. Mitmed TAIE fookusvaldkondade teekaardid panustavad otse piirkondliku ettevõtluse edendamisse, näiteks kohalike ressursside väärindamine: puit, maapõu jt. Tegevustes, milles toetatakse koostööd ettevõtetega, on võimalik osaleda ettevõtetel üle Eesti. 21 4.4 Keskkond ja kliima Sekkumise elluviimisega kaasnevaid keskkonna ja kliima mõjusid ei ole võimalik ette hinnata. Mõju ulatus oleneb sekkumise raames toetatud uurimisprojektide valdkondadest ja teemadest. Uurimisteemad arvestavad DNSH (ing.k. do no significant harm ehk ei kahjusta oluliselt) põhimõtetega. Uurimisprojekte viiakse läbi koostöös partneritega, sh ettevõtetega, millel võib olla tulenevalt teadustöö teemast puutumus keskkonda ja kliimat mõjutavate teemadega. Tõenäoline on mõningate keskkonnaga seonduvate projektide toetamine vastavalt TAIE nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondadele (nt nutikad ja kestlikud energialahendused, digilahendused igas eluvaldkonnas, ressursside väärindamine, sh teisene toore ja jäätmed, jne). Võimalikud toetatavad uurimisprojektid ei põhjusta olulist kahju keskkonnaeesmärkide saavutamisele ning täiendavate nõuete kehtestamine ei ole vajalik. Ei toetata projekte ja osalusi, mis on seotud fossiilsete kütuste ja nende kasutamisega. Meetme mõju kliimale ja keskkonnahoiule avaldub peamiselt toetatavate projektide teadusrühmade tegevuse ning selle valdkonna uuringute kaudu: valdkonnas toimuva kohta luuakse vajalikku uut teadmist, mis on teadmuspõhise keskkonnapoliitika kujundamise aluseks. Kõrge teaduslik tase aitab suuremate tootmismahtude juures vähendada kahjulikke mõjusid looduskeskkonnale. Loodusressursse saab kasutada säästlikumalt ja nende kasutamisega kaasneb suurem lisandväärtus. Koostööürituste läbiviimisel lähtutakse keskkonnahoidlike sündmuste juhendist, mis on kättesaadav Kliimaministeeriumi kodulehel kliimaministeerium.ee/keskkonnateadlikkus. 5. Käskkirja kehtivus Käskkiri hakkab kehtima üldises korras, kuid seda rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2024. a, mis hetkel algas tegevuste abikõlblikkuse periood. 6. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ile ja Riigikantseleile ning arvamuse avaldamiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele, SA-le Eesti Teadusagentuur, Haridus- ja Noorteametile, Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogule ja positiivselt evalveeritud teadus-ja arendusasutustele: Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Eesti Maaülikool, Estonian Business School, Eesti Keele Instituut, Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Rahva Muuseum, Tervise Arengu Instituut, Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut, Cybernetica AS, Protobios OÜ, Tervisetehnoloogiate Arenduskeskus AS, BioCC OÜ, Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus AS, Maaelu Teadmuskeskus, STACC OÜ, Icosagen Cell Factory OÜ, Eesti Metroloogia Keskasutus AS Metrosert. Kairi Värv teadus- ja arendustegevuse poliitika osakonna nõunik osakonnajuhataja ülesannetes Lisa 1 „Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll- leht“; Lisa 2 „Riskihindamise tabel“. 22  Lisa 2 KINNITATUD haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Temaatiliste teadus- ja arendustegevuse programmide rakendamise akadeemilise, era- ja avaliku sektori koosloome ja koostöö edendamiseks nutika spetsialiseerumise valdkondades“ elluviimiseks Standardiseeritud ühikuhinnad ja rakendamise põhimõtted tegevuse „Temaatiliste teadus- ja arendustegevuse programmide rakendamine akadeemilise, era- ja avaliku sektori koosloome ja koostöö edendamiseks nutika spetsialiseerumise valdkondades“ elluviimisel Tegevuses 1 kasutatakse uurimisprojektide täitmise kulude arvestamisel ühikuhinnana siseriikliku personaalse uurimistoetuse rühmagrandi (RG) fikseeritud määrasid, mis on kehtestatud vastavalt teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 16 1 lõikele 1 Eesti Teadusagentuuri (ETAG) poolt Haridus- ja Teadusministeeriumiga kooskõlastatud tingimustel ja korras ning mida kasutatakse teadusprojektide rahastamisel riigieelarvelistest vahenditest. Siseriiklikult on rühmagrandile kehtestatud kindlaks aastaks neli erinevat määra põhinedes uurimisülesande valdkondlikust või metoodilisest keerukusest tuleneval personali- ja teadustöö keskmisel kulul uurimisprojekti täitmiseks. Tegevuse 1 raames uurimisprojektide täitmisel ehk alus- ja rakendusuuringute ning eksperimentaalarenduste läbiviimisel on kulude arvestamisel lähtekohaks üks kuu uurimisrühma tööd, mis on tuletatud rühmagrandi vastavaks aastaks kehtestatud määra jaotamisest võrdseteks, kuupõhiseks suuruseks. Seega ühikuhinna ühikuks on üks kuu uurimisrühma tööd. Temaatilistes TA programmides kasutatakse ETAGi - rühmagranti I fokusseeritud, selgelt piiritletud konkreetsete uurimisküsimuste lahendamiseks ja - rühmagranti IV teadussuuna võimekuse, mitme põimunud uurimissuuna arendamiseks. 1. Rühmagrandi ühikuhinnad on järgmised: 1.1. Rühmagrant I: 1.1.1. ühikuhind ühe kuu kohta on 14 766 eurot (aastas 177 200 eurot); 1.1.2. ühikuhind sisaldab nii otseseid kui üldkulusid uurimisprojekti täitmiseks; 1.1.3. ühikuhinda lühema perioodi kui ühe kuu eest ei arvestata. Näiteks kui projekt algab 15. veebruaril, siis üks ühik tööd on tehtud 14. märtsiks; 1.2. Rühmagrant IV: 1.2.1. ühikuhind ühe kuu kohta on 22 500 eurot (aastas 270 000 eurot); 1.2.2. ühikuhind sisaldab nii otseseid kui üldkulusid uurimisprojekti täitmiseks; 1.2.3. ühikuhinda lühema perioodi kui ühe kuu eest ei arvestata. Näiteks kui projekt algab 15. veebruaril, siis üks ühik tööd on tehtud 14. märtsiks. 1.3. Ühikuhinna väljamakse aluseks on elluviija kinnitus, et uurimisprojekt edeneb vastavalt uurimisprojekti tegevuskavale. Väljamakse aluseks on kvartaalne makse- taotlus koos vastava partneri poolt allkirjastatud ja elluviija kinnitatud tegevuste toimumist kinnitava tõendiga, mis on eelnevalt kokku lepitud partnerluslepingus. 1.4. Ekspertkomisjoni põhjendatud ettepanekul seotult uurimisprojekti tegevuskava või ekspertkomisjoni suuniste täitmata jätmisega peatab elluviija tegevuse elluviimise või lõpetab ennetähtaegselt selle uurimisprojekti. Elluviija jätab tegevuse toimumise vastavate kuude eest kinnitamata. 1.5. Kui ETAGi rühmagrandi ühikuhindu muudetakse, korrigeeritakse ka ühikuhindade alusel toetatavate tegevuste ühikuhindu. Korrigeeritud ühikuhinnad kehtivad pärast korrigeerimist esitatud taotlustele.  MINISTRI KÄSKKIRI [Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber] Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Temaatiliste teadus- ja arendustegevuse programmide rakendamine akadeemilise, era- ja avaliku sektori koosloome ja koostöö edendamiseks nutika spetsialiseerumise valdkondades“ elluviimiseks Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel 1. Kehtestan toetuse andmise tingimused Teadmussiirde programmi meetme 21.1.1.2. „Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse võimekuse kasvatamine“ rakenduskavaga kooskõlas oleva tegevuse „Temaatiliste teadus- ja arendustegevuse programmide rakendamine akadeemilise, era- ja avaliku sektori koosloome ja koostöö edendamiseks nutika spetsialiseerumise valdkondades“ elluviimiseks (lisa 1). 2. Kehtestan käskkirja lisa 2 „Standardiseeritud ühikuhinnad ja rakendamise põhimõtted tegevuse „Temaatiliste teadus- ja arendustegevuse programmide rakendamine akadeemilise, era- ja avaliku sektori koosloome ja koostöö edendamiseks nutika spetsialiseerumise valdkondades“ elluviimisel“. 3. Kehtestan käskkirja lisa 3 „Uurimisteemad TAIE nutika spetsialiseerumise fookusvald- kondades „Temaatiliste teadus- ja arendustegevuse programmide rakendamine akadeemilise, era- ja avaliku sektori koosloome ja koostöö edendamiseks nutika spetsialiseerumise valdkondades“ elluviimisel“. 4. Määran SA Eesti Teadusagentuuri käskkirja punktis 1 nimetatud tegevust ellu viima. 5. Käskkirja rakendatakse 1. jaanuarist 2024. a. 6. Käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas minister Saatja: [email protected] Saaja: [email protected], "RTK Info" <[email protected]>, "SA Eesti Teadusagentuur" <[email protected]>, "Haridus- ja Noorteamet" <[email protected]>, "AS Metrosert" <[email protected]>, "BioCC OÜ" <[email protected]>, "Cybernetica AS" <[email protected]>, "Eesti Keele Instituut" <[email protected]>, [email protected], [email protected], [email protected], "Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia" <[email protected]>, [email protected], "Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus" <[email protected]>, [email protected], "Icosagen Cell Factory OÜ" <[email protected]>, "Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Institut" <[email protected]>, "Maaelu Teadmuskeskus" <[email protected]>, "Protobios OÜ " <[email protected]>, "STACC OÜ" <[email protected]>, "Tallinna Tehnikaülikool" <[email protected]>, [email protected], [email protected], "Tervise Arengu Instituut" <[email protected]>, "Tervisetehnoloogiate Arenduskeskus AS" <[email protected]>, "Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus" <[email protected]> Teema: Teile on saabunud kiri Haridus- ja Teadusministeeriumist_ TA programmid Kuupäev: 2024-04-16 10:51 Tähelepanu! Kiri saabus väljastpoolt ametit/RM valitsemisala. Palume linke ja faile mitte avada, kui kiri on saabunud tundmatult aadressilt! Tere Teile on saabunud kiri Haridus- ja Teadusministeeriumist. Pealkiri: Haridus- ja Teadusministeeriumi käskkirja eelnõu kooskõlastamiseks esitamine. Registreerimise kuupäev: 15.04.2024 Registreerimisnumber: 8-2/24/1827 Tähtaeg 30.04.2024. Kirja manuses olev dokument on digitaalselt allkirjastatud. ID-kaarti ja ID-kaardi lugejat antud dokumendi avamiseks vaja ei ole. Dokumendi avamiseks peab arvutis olema DigiDoc programm. DigiDoc on vabavara ning selle saate alla laadida Sertifitseerimiskeskuse kodulehelt https://installer.id.ee/ ​Lugupidamisega Haridus- ja Teadusministeerium tel 735 0222 <mailto:[email protected]> [email protected]