Ettevõtja digitaliseerimise teekaardi toetuse TATi

MÄÄRUS 29.02.2024 nr 8 Ettevõtja digitaliseerimise teekaardi toetus Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimisala (1) Määrusega reguleeritakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027” (edaspidi rakenduskava) meetme 21.1.2.2 „Digiriik” (edaspidi meede) sekkumise 21.1.2.21 „Digilahenduste ja uuenduste väljatöötamine ja kasutuselevõtt erasektoris“ alategevuse „Ettevõtja digitaliseerimise teekaardi toetus“ elluviimiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda. (2) Määrust kohaldatakse tegevustele, mis ei tekita Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju. (3) Määruse alusel toetatavate projektide tegevused arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid. (4) Määrust ei kohaldata ettevõtjale, kelle põhitegevus vastab justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord“ lisas 16 „Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK)“ koodile: 1) ajutise tööjõu rent (EMTAK jagu N 782); 2) finants- ja kindlustustegevus (EMTAK jagu K); 3) hasartmängude ja kihlvedude korraldamine (EMTAK jagu R 920); 4) juriidilised toimingud ja arvepidamine (EMTAK jagu M 69); 5) kala, vähilaadsete ja limuste töötlemine ja säilitamine (EMTAK jagu C 102); 6) kinnisvaraalane tegevus (EMTAK jagu L);  2 7) peakontorite tegevus ja juhtimisalane nõustamine (EMTAK jagu M 70); 8) põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük (EMTAK jagu A); 9) reklaamindus ja turu-uuringud (EMTAK jagu M 73); 10) rentimine ja kasutusrent (EMTAK jagu N 77); 11) tubakatoodete tootmine (EMTAK jagu C 120); 12) kivi- ja pruunsöe kaevandamine (EMTAK 2008 jagu B 05), nafta ja maagaasi tootmine ja tootmist abistavad tegevusalad (EMTAK 2008 jagu B 06 ja B 091) ning koksi ja puhastatud naftatoodete tootmine (EMTAK 2008 jagu C 19). (5) Määrust ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi, artiklis 7 sätestatud juhtudel. (6) Määruse alusel toetuse taotlemise, määramise, kasutamise ja tagasinõudmisega seotud teavet ja dokumente esitatakse ning taotlus- ja aruandevormid tehakse kättesaadavaks ÜSS2021_2027 § 21 lõikes 3 sätestatud e-toetuse keskkonnas. Kui selles keskkonnas ei ole vastava dokumendiliigi esitamist ette nähtud, esitatakse digitaalselt allkirjastatud dokument elektrooniliselt. (7) Toetuse taotlemisele, taotleja ja taotluse kohta esitatud nõuetele, taotluse menetlemisele, rahuldamisele ja rahuldamata jätmisele, taotluse rahuldamise otsuse muutmisele ja kehtetuks tunnistamisele, kulude abikõlblikkusele, toetuse maksmisele ja tagasinõudmisele, toetusest teavitamisele ja aruandlusele, toetuse saaja kohustuste osas ja kõiges muus määruses toodule kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrust nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) käesolevas määruses sätestatud erisustega. § 2. Toetuse andmise seos strateegiliste arengudokumentidega (1) Määruse alusel toetatavate projektide tegevused aitavad kaasa Riigikogu otsusega heaks kiidetud Eesti riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi „Eesti 2035“) sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ ja selle alamsihi „Eesti majandus on uuendusmeelne ja teadmistepõhine“ saavutamisele. (2) Määrusega panustatakse riigi eelarvestrateegia tulemusvaldkonna „Infoühiskond“ ja riigieelarve seaduse § 20 lõike 4 alusel kinnitatud digiühiskonna programmi meetme „Digiriik“ tegevuste „Digiriigi arenguhüpped“ ja „Digiriigi alusbaasi kindlustamine“ tulemuste saavutamisse. § 3. Riigiabi (1) Toetus on riigiabi konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 tähenduses või vähese tähtsusega abi konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 tähenduses. Toetuse andmisel vähese tähtsusega abina kohaldatakse Euroopa Komisjoni määruses (EL) nr 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2013, edaspidi VTA määrus) ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. Toetuse andmisel Euroopa Komisjoni määruses (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L, 187, 26.06.2014, lk 1–78,edaspidi üldine grupierandi määrus), sätestatud abina kohaldatakse üldise grupierandi määruses ja konkurentsiseaduse §-s 34² sätestatut. (2) Toetust antakse järgmiselt: 1) paragrahvi 7 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuseks antav toetus on väikese ja keskmise  3 suurusega ettevõtjale (edaspidi VKE) nõustamiseks antav abi üldise grupierandi määruse artikli 18 tähenduses või vähese tähtsusega abi; 2) paragrahvi 7 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevuseks antav toetus on protsessi- ja organisatsiooniinnovatsiooniks antav abi üldise grupierandi määruse artikli 29 tähenduses või vähese tähtsusega abi. (3) Suurettevõtjale antakse toetust kooskõlas VTA määrusega. (4) Toetust ei anta: 1) ettevõtjale, kellele Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, esitatud korraldus abi tagasimaksmiseks on täitmata; 2) VTA määrusega kooskõlas abi taotlemisel VTA määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel; 3) üldise grupierandi määrusega kooskõlas abi taotlemisel üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 tähenduses raskustes olevale ettevõtjale; 4) üldise grupierandi määrusega kooskõlas abi taotlemisel üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2–6 ja artiklis 13 sätestatud juhtudel. (5) VTA määrusega kooskõlas antud vähese tähtsusega abi koos käesoleva määruse alusel taotletava vähese tähtsusega abiga ei tohi mistahes kolme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul ületada 300 000 eurot. (6) Vähese tähtsusega abi puhul võetakse toetuse andmisel arvesse VTA määruse artiklis 5 sätestatud eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid. Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt seotud. § 4. Terminid (1) Automatiseerimine on protsess, mille käigus rakendatakse tehnoloogiaid, mis võimaldavad tooteid ja teenuseid luua ning neid edastada vähese või olematu inimsekkumisega. (2) Digitaalsed tehnoloogiad ja küberfüüsilised süsteemid (edaspidi CPS) ning nende rakendused on: 1) asjade internet; 2) kihtlisandustootmine; 3) robootika; 4) suurandmed; 5) integreeritud süsteemid; 6) küberturvalisus; 7) pilvandmetöötlus ja kõrgjõudlusega andmetöötlus; 8) simulatsioon ja digitaalsed kaksikud; 9) tehisintellekt; 10) virtuaalne ja liitreaalsus; 11) 5G. (3) CPS on mehhanism, mis seob läbi infotöötluse füüsilist maailma virtuaalse maailmaga. (4) Digitaliseerimine on tegevus, millega võetakse kasutusele digitaalne tehnoloogia, CPS, automatiseeritud lahendus või tarkvaralahendus. (5) Digitaliseerimise teekaart on ettevõtja kolmeaastase tegevuskavaga strateegiadokument, mis  4 sisaldab hinnangut ettevõtja digitaliseerimise, automatiseerimise ning küberturvalisuse esmase taseme põhimõtete kohta ja nimetatud valdkondade kitsakohtade kõrvaldamiseks vajalike investeeringute ülevaadet, hinnangut investeeringute tasuvusele ning digitaliseerimise teekaardi elluviimise tulemusel tehtud muudatuste mõjule ettevõtja majandustulemustes. Küberturvalisuse esmase taseme põhimõtted avalikustatakse rakendusüksuse veebilehel hiljemalt taotluste vastuvõtmise alustamise päeval. (6) Ettevõtjaväline nõustaja on ettevõtjavälise teenuseosutaja töötaja või ettevõtjavälise teenuseosutaja kaudu toetatava tegevuse elluviimisel osalev füüsiline isik. (7) Ettevõtjaväline teenuseosutaja on äriühing, kes osaleb toetatava tegevuse elluviimisel. Paragrahvi 7 lõike 1 punktis 1 sätestatud tegevuse elluviimisel osalemisel koostab ta digitaliseerimise teekaardi. (8) Küberturvalisus on olukord, kus tehniliste, füüsiliste ja organisatsiooniliste turvameetmetega kaitstakse võrgu- ja infosüsteeme, nende kasutajaid ja teisi isikuid küberohtude eest. (9) Projektimeeskond on ettevõtja esindajatest ja ettevõtjavälistest nõustajatest koosnev töörühm, kes koostab digitaliseerimise teekaardi. Ettevõtjavälistel nõustajatel on teadmised ja kogemused toetust taotleva ettevõtja valdkonnast, valdkonna äriprotsessidest ning valdkonna digitaliseerimise lahendustest. (10) Suurettevõtja on ettevõtja, kes ei vasta üldise grupierandi määruse I lisa artiklis 2 sätestatule. (11) VKE on ettevõtja, kes vastab üldise grupierandi määruse I lisa artiklis 2 sätestatule. § 5. Toetuse andmise eesmärk ja väljundnäitajad (1) Toetuse eesmärk on suurendada ettevõtja teadlikkust tema ettevõtte digitaliseerituse ja automatiseerituse hetkeolukorrast ja küberturvalisuse esmasest tasemest ning luua eeldusi digiriigi lahenduste kasutuselevõtuks, arendades protsesside tulemuslikkust ning kasvatades seeläbi ettevõtja konkurentsivõimet ja võimekust suurendada digitaliseerimisega oma toodete ja teenuste lisandväärtust. (2) Toetuse andmine panustab järgmiste väljundnäitajate saavutamisse: 1) toetatavad ettevõtjad; 2) toetustega toetatavad ettevõtjad; 3) uued või uuendatud digiteenused, -tooted ja -protsessid. (3) „Eesti 2035” aluspõhimõtete hoidmist ja sihtide saavutamist tasakaalustatud regionaalset arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust ning keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel hinnatakse toetuse andmisel järgmiste horisontaalsete näitajatega: 1) väljaspool Harjumaad loodud sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta Euroopa Liidu 27 liikmesriigi keskmisest; 2) kasvuhoonegaaside netoheide CO2 ekvivalenttonnides; 3) soolise võrdõiguslikkuse indeks; 4) hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik; 5) ligipääsetavuse näitaja. § 6. Rakendusasutus ja rakendusüksus (1) Rakendusasutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.  5 (2) Rakendusüksus on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus. 2. peatükk Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr § 7. Toetatavad tegevused (1) Toetust antakse projekti järgmistele tegevustele, mis panustavad §-s 5 nimetatud eesmärgi ja väljundnäitajate saavutamisse: 1) digitaliseerimise teekaardi koostamine; 2) digitaliseerimise teekaardis esitatud kitsaskohtade lahendamiseks ja arenguvõimaluste elluviimiseks vajalik nõustamisteenus ja arendustegevus. (2) Digitaliseerimise teekaardis esitatakse: 1) ülevaade ettevõtja ärimudelist, tarneahelast ja tootmise või teenuse osutamise protsessist; 2) hinnang, milliseid kitsaskohti tarneahelas ja tootmise või teenuse osutamise protsessis saab lahendada või milliseid arenguvõimalusi ellu viia digitaliseerimise abil; 3) hinnang punktis 2 nimetatud valdkondades kitsaskohtade kõrvaldamise ja asjakohaste arenguvõimaluste kohta tähtsuse järjekorras, lahenduste maksumusele, tasuvusajale, küberturvalisusele ning mõjule ettevõtja ärimudelile ja majandustulemustele; 4) punktis 2 nimetatud kitsaskohtade lahenduste ja arenguvõimaluste elluviimise kolme aasta tegevuskava, milles on kirjeldatud punktis 3 sätestatud asjaolusid; 5) kinnitus digitaliseerimise teekaardis toodud tegevuste ning investeeringute vastavuse kohta põhimõttele „ei kahjusta oluliselt”. (3) Lõike 1 punktis 2 nimetatud nõustamisteenus ja arendustegevus peavad vastama järgmistele nõuetele: 1) on seotud digitaliseerimise teekaardil esitatud kitsaskohtadega ja aitavad neid lahendada või toetavad teekaardil esitatud arenguvõimaluste elluviimist; 2) nõustatakse digitaliseerimise, automatiseerimise ja küberturvalisuse valdkonnas; 3) arendustegevus on seotud digitaliseerimise teekaardil esitatud digitaliseerimise, automatiseerimise ja küberturvalisuse rakendustega ning viiakse ellu nende juurutamiseks; 4) nõustamise ja arendustegevuse protsess ja lõpptulemus on dokumenteeritud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. (4) Põhimõttele „ei kahjusta oluliselt“ vastavuse kinnituse andmisel lähtutakse rakendusüksuse veebilehel avaldatud teabelehest, mis põhineb Euroopa Komisjoni teatisel 2021/C 58/01 „Tehnilised suunised põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta taaste- ja vastupidavusrahastu puhul“ (ELT C 58, 18.2.2021, lk 1– 30). § 8. Kulude abikõlblikkus (1) Abikõlblikud on ühendmääruse § 20 lõike 1 punkti 1 alusel kindlasummalise maksena tasutavad kulud, mis vastavad taotluse rahuldamise otsusele ning on vajalikud, et viia ellu toetatavad tegevused ja saavutada väljundnäitajad. (2) Abikõlblikud on § 7 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuse elluviimiseks ettevõtjavälise teenuseosutaja nõustamisteenuse kulud. (3) Abikõlblikud on § 7 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevuse elluviimiseks ettevõtjavälise teenuseosutaja nõustamisteenuse kulud ning välistest allikatest turutingimustel ostetud teadmiste kulud. (4) Abikõlbmatud on järgmised kulud: 1) tehingute kulu, mis on tehtud isikute vahel, kes on tulumaksuseaduse § 8 lõike 1 kohaselt seotud isikud;  6 2) käibemaks; 3) tarkvaralitsentsi ostmise kulu; 4) kulu, mis on tehtud enne rakendusüksusele taotluse esitamist. § 9. Projekti abikõlblikkuse periood (1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad. (2) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse rakendusüksusele esitamise kuupäevast või taotluses märgitud ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud hilisemast kuupäevast ning lõppeb taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäeval, kuid mitte hiljem kui 31. oktoobril 2029. (3) Taotleja ei tohi alustada projekti tegevusi ega võtta kohustusi nende elluviimiseks enne rakendusüksusele taotluse esitamist. (4) Projekti abikõlblikkuse perioodi kestus on: 1) paragrahvi 7 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevusel kuni kuus kuud; 2) paragrahvi 7 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevusel kuni 12 kuud. (5) Toetuse saaja võib taotleda abikõlblikkuse perioodi pikendamist mõjuval põhjusel ja tingimusel, et saavutatav tulemus seondub endiselt meetme eesmärkidega ja projektiga ning projekti tegevused viiakse ellu hiljemalt 31. oktoobril 2029. Abikõlblikkuse perioodi pikendamist võib taotleda kuni projekti lõppemiseni. Pikendamise korral võib abikõlblikkuse periood kesta lõikes 4 sätestatud perioodist kuni kuus kuud kauem. (6) Projekt lõpeb, kui projekti väljundnäitajad ja tulemused on saavutatud ning rakendusüksus on lõpparuande kinnitanud ja toetuse maksnud. § 10. Toetuse summa ja osakaal (1) Toetuse maksimumsumma ühe projekti kohta on: 1) paragrahvi 7 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuse korral 10 000 eurot; 2) paragrahvi 7 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevuse korral 35 000 eurot. (2) Toetuse osakaal abikõlblikest kuludest on 50 protsenti. (3) VTA määrusega kooskõlas toetust saava ning väljaspool Harjumaad ja Tartu linna registreeritud äriühingu toetuse osakaal abikõlblikest kuludest on 70 protsenti. 3. peatükk Nõuded taotlejale ning taotlusele § 11. Nõuded taotlejale Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele: 1) on Eesti äriregistrisse kantud äriühing, kelle taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahe majandusaasta põhitegevuse keskmine müügitulu vastavalt äriregistrile esitatud majandusaasta aruandele on vähemalt 200 000 eurot; 2) ei ole § 7 lõike 1 punktis 1 sätestatud tegevuseks saanud toetust ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 10. septembri 2018. a määruse nr 52 „Tööstuse digitaliseerimise ja automatiseerimise toetus“ või väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri 21. jaanuari 2021. a  7 määruse nr 3 „Digitaliseerimise teekaardi toetamise tingimused ja kord“ alusel. § 12. Nõuded taotlusele Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele ning sisaldama järgmisi andmeid, kinnitusi ja dokumente: 1) taotleja nimi ja registrikood; 2) toetust taotleva ettevõtja suurus; 3) projekti algus- ja lõppkuupäev; 4) projektimeeskonna iga liikme elulookirjeldus ja ülesanded; 5) projekti elluviimise koht kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega; 6) teave taotleja vastavuse kohta §-s 11 sätestatud nõuetele; 7) projekti kirjeldus ja projekti eelarve koos kuludega; 8) paragrahvi 7 lõikes 1 nimetatud tegevuse elluviimisel ettevõtjavälise teenuseosutaja mõistele vastavatelt äriühingutelt vähemalt üks hinnapakkumus, kui teenuse maksumus käibemaksuta on väiksem kui 20 000 eurot; 9) paragrahvi 7 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevuse tegevuskava ja eelarve kavand rakendusüksuse vormil; 10) punktis 8 nimetatud äriühingutelt vähemalt kaks võrreldavat hinnapakkumust, mille maksumus käibemaksuta on võrdne 20 000 euroga või sellest suurem; 11) projektimeeskonna võimekust näitav teave iga ettevõtjavälise nõustaja ja iga arendustegevust teostava meeskonna liikme projektile vahetult eelnenud neljal aastal vähemalt kolme teostatud töö kohta; 12) taotleja bilanss ja kasumiaruanne taotluse esitamisele vahetult eelnenud kvartali seisuga; 13) kinnitus, et taotluses kirjeldatud ettevõtjaväline teenuseosutaja ega ettevõtjaväline nõustaja ei ole taotleja volitatud esindaja; 14) kinnitus, et tegevus, mille elluviimiseks toetust taotletakse, on kooskõlas soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise põhimõtetega; 15) kinnitus projekti vastavuse kohta põhimõttele „ei kahjusta oluliselt” ja kinnitus, et taotleja on selle põhimõtte rakendamisest teadlik; 16) teave, kui taotleja on projektile või projekti tegevusele taotlenud toetust samal ajal kohaliku omavalitsuse üksuse, riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või muu välisabi vahenditest. 4. peatükk Toetuse taotlemine § 13. Toetuse taotlemine (1) Toetust taotletakse jooksvalt § 1 lõikes 1 nimetatud alategevuse rahastamise eelarve ammendumiseni või toetuse taotluste vastuvõtmise perioodi lõppemiseni. Taotluste vastuvõtmise alustamisest, lõpetamisest ja peatamisest ning toetuse rahastamise eelarvest annab rakendusüksus teada oma veebilehel. (2) Määruse alusel antakse samale äriühingule toetust üks kord § 7 lõike 1 punktis 1 sätestatud tegevuseks ning üks kord § 7 lõike 1 punktis 2 sätestatud tegevuseks. (3) Hetkest, mil menetluses olevate taotluste, mille kohta ei ole tehtud rahuldamise või rahuldamata jätmise otsust, taotletav toetuse summa võrdsustub taotluste rahastamise eelarve vaba jäägiga, peatab rakendusüksus taotluste vastuvõtmise ja menetleb menetluses olevaid taotlusi nende esitamise järjekorras. Taotluste vastuvõtmist jätkatakse rahaliste vahendite vabanemisel.  8 5. peatükk Taotluse menetlemine § 14. Taotluse menetlemine (1) Taotluse menetlemise tähtaeg on 20 tööpäeva alates taotluse esitamisest. (2) Taotluse menetlemise aega võib ühendmääruse § 6 lõikes 2 nimetatud juhtudel pikendada kümne tööpäeva võrra. (3) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui taotleja ei ole lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud. § 15. Taotleja ja taotluse nõuetele vastavus Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui taotleja või taotlus ei vasta määruses sätestatud nõuetele. § 16. Taotluse valikukriteeriumid ja -metoodika ning hindamise kord (1) Paragrahvi 7 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuse elluviimiseks esitatud taotlusele antakse positiivne või negatiivne hinnang järgmiste valikukriteeriumite alusel, lähtuvalt kriteeriumi täitmisest: 1) projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele; 2) projekti põhjendatus; 3) projekti kuluefektiivsus; 4) taotleja suutlikkus projekt ellu viia; 5) projekti kooskõla „Eesti 2035” aluspõhimõtete ja sihtidega. (2) Paragrahvi 7 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevuse elluviimiseks esitatud taotlust hinnatakse valikumetoodika, mille on rakendusüksus koostanud järgmiste valikukriteeriumite alusel, mille osakaal koondhindest on järgmine: 1) projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele – koondhindest 30 protsenti; 2) projekti põhjendatus – koondhindest 20 protsenti; 3) projekti kuluefektiivsus – koondhindest kümme protsenti; 4) toetuse taotleja suutlikkus projekti ellu viia – koondhindest 30 protsenti; 5) projekti kooskõla Eesti „2035” aluspõhimõtete ja sihtidega– koondhindest kümme protsenti. (3) Paragrahvi 7 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevuse elluviimiseks esitatud taotluse puhul hinnatakse projekti valikukriteeriumite lõikes skaalal 0–4 ning taotluse hindamisel antud koondhinne moodustub valikukriteeriumite hinnete kaalutud keskmisest. (4) Rakendusüksus kooskõlastab lõikes 2 sätestatud valikumetoodika enne selle avalikustamist rakendusasutusega. (5) Valikumetoodika avalikustatakse rakendusüksuse ja korraldusasutuse veebilehtedel hiljemalt taotluste vastuvõtmise alguskuupäeval. (6) Taotluseid hindavad eksperdid peavad täitma järgmised nõuded: 1) vastama ÜSS2021_2027 § 11 lõikes 2 sätestatule; 2) deklareerima oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest projektidest ja taotlejatest ning isikliku seotuse esinemise korral ennast hindamisest taandama.  9 § 17. Taotluse rahuldamise ja taotluse rahuldamata jätmise ning osalise rahuldamise tingimused ja kord (1) Taotlus rahuldatakse, kui taotleja ja taotlus vastavad määruses sätestatud nõuetele ja taotlus kuulub lõigete 2 või 3 kohaselt rahuldamisele. (2) Paragrahvi 7 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuseks toetuse taotlemisel rahuldatakse taotlus, millele on antud kõigi § 16 lõikes 1 sätestatud valikukriteeriumite alusel positiivne hinnang. (3) Paragrahvi 7 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevuseks toetuse taotlemisel rahuldatakse taotlus, mille puhul on täidetud järgmised nõuded: 1) taotluse koondhinne on § 16 lõikes 2 sätestatud valikukriteeriumite alusel vähemalt 2,50; 2) taotlust ei ole § 16 lõikes 2 sätestatud valikukriteeriumite alusel hinnatud kokku hindega alla 2,00. (4) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse: 1) projekti elluviimise tingimused; 2) aruannete esitamise tähtajad ja kord. (5) Taotlus jäetakse rahuldamata, kui taotleja või taotlus ei vasta vähemalt ühele määruses sätestatud nõudele või kui taotluse rahastamise maht ületab taotluste rahastamise vaba jäägi ja taotlust ei ole võimalik osaliselt rahuldada. 6. peatükk Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine § 18. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine (1) Kui toetuse saaja soovib muuta taotluses esitatud projekti abikõlblikkuse perioodi, taotletakse taotluse rahuldamise otsuse muutmist. (2) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 20 tööpäeva jooksul pärast sellekohase taotluse saamist. Toetuse saajale puuduste kõrvaldamiseks või lisateabe esitamiseks tähtaja andmisel otsustatakse otsuse muutmine 30 tööpäeva jooksul. (3) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui soovitud muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise projekti abikõlblikkuse perioodil. (4) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt, kui see aitab saavutada projekti tulemusi, on põhjendatud ja kooskõlas riigiabi tingimustega. § 19. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse osaliselt või täielikult kehtetuks, kui: 1) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses sätestatut või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel; 2) projekti tegevusi ei ole võimalik lõpetada 31. augustil 2029. 7. peatükk Aruannete esitamine § 20. Aruannete esitamine  10 (1) Projekti aruanne esitatakse rakendusüksuse veebilehel avaldatud vormil 45 päeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu. (2) Projekti aruanne sisaldab järgmist: 1) paragrahvi 7 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevusele toetuse saamisel projekti tulemusel valminud digitaliseerimise teekaarti; 2) paragrahvi 7 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevusele toetuse saamisel nõustamisteenuse ja arendustegevuse kirjalikku aruannet; 3) teavet projekti tulemuste saavutamise kohta; 4) toetuse saaja hinnangut projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele; 5) kirjeldust „Eesti 2035“ aluspõhimõtetesse ja sihtidesse panustamise kohta. (3) Rakendusüksus kinnitab aruande 20 tööpäeva jooksul selle esitamisest arvates. Rakendusüksusel on õigus nõuda aruande täiendamist määratud tähtaja jooksul. Kui taotleja aruannet nõutud tähtajaks ei täienda, rakendusüksus aruannet ei kinnita ja toetust ei maksta. (4) Toetuse saaja esitab kaks aastat pärast projekti elluviimist järelaruande. Järelaruanne on ettevõtja enesehindamise küsimustik, kus ettevõtja annab hinnangu digitaliseerimise teekaardi toodud kitsaskohtade ja arenguvõimalustele, teekaardiga seotud tegevuste elluviimisele ja nende mõjule ettevõttele ning teekaardis nimetatud investeeringutele. Järelaruande allkirjastab toetuse saaja juhatuse liige. (5) Eksperdi kasutamise korral pikeneb aruande menetlemise tähtaeg ekspertiisi tegemiseks kuluva aja võrra. Eksperdi kasutamisest teavitab rakendusüksus taotlejat viivitamata. 8. peatükk Toetuse maksmise tingimused § 21. Toetuse maksmise tingimused (1) Toetust makstakse ühendmääruse § 28 lõike 2 kohaselt kindlasummalise maksena. Tulemuse osalise saavutamise korral toetust ei maksta. (2) Toetuse maksmise eeldus on projekti aruande esitamine ja selle kinnitamine rakendusüksuse poolt. (3) Toetuse maksmise eelduseks on tegevuste, mille elluviimiseks otsustati toetust anda, täielik teostamine ja nende tõendamine rakendusüksusele: 1) paragrahvi 7 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuse vastamine § 5 lõikes 1 nimetatud eesmärgile ja digitaliseerimise teekaardi vastamine § 7 lõikes 2 sätestatud nõuetele; 2) paragrahvi 7 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevuse vastamine § 5 lõikes 1 nimetatud eesmärgile ja § 7 lõikes 3 sätestatud nõuetele. 9. peatükk Toetuse saaja õigused ja rakendusüksuse õigused ning kohustused § 22. Toetuse saaja õigused Toetuse saajal on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja selgitusi, mis on seotud määruses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega. § 23. Rakendusüksuse õigused ja kohustused (1) Rakendusüksusel on õigus:  11 1) teha kuludokumentide auditit ja järelevalvetoiminguid; 2) kontrollida toetuse ja omafinantseeringu kasutamist; 3) nõuda projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide ja kulude kohta lisaandmete ja dokumentide esitamist; 4) peatada toetuse väljamaksmine ning nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust; 5) keelduda toetuse maksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on sedavõrd halvenenud, et projekti teostamine on ohustatud. (2) Rakendusüksus täidab järgmisi kohustusi: 1) teeb taotlus- ja aruandevormid ning juhendmaterjalid taotlejale ja toetuse saajale rakendusüksuse veebilehel kättesaadavaks; 2) mitte avaldama taotluse menetlemise käigus saadud teavet ega dokumente välja arvatud punkti 2 kohaselt avaldamisele kuuluv teave; 3) säilitama riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmisega seotud andmeid koos teabe ning vajalike lisadokumentidega kümme aastat viimase taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates. 10. peatükk Finantskorrektsioonid ja vaided § 24. Finantskorrektsioonide tegemine ja toetuse tagastamine (1) Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus tagastatakse vastavalt ÜSS2021_2027 §-des 28– 30 ja ühendmääruse §-des 34–38 sätestatule. (2) Ebaseadusliku, väärkasutatud või ühisturuga kokkusobimatu riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmise korral võib toetuse tagasinõudmise otsuse teha kümne aasta jooksul pärast toetuse saajale toetuse eraldamist. Toetuse tagasinõudmise korral järgitakse konkurentsiseaduse §-s 42 sätestatut. § 25. Vaide esitamine Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale esitatakse enne halduskohtusse kaebuse esitamist vaie rakendusüksusele ÜSS2021_2027 § 31 kohaselt. Vaide lahendab haldusmenetluse seaduses sätestatud korras rakendusüksus. (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Riisalo majandus- ja infotehnoloogiaminister (allkirjastatud digitaalselt) Ahti Kuningas kantsler  29.02.2024 Majandus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Ettevõtja digitaliseerimise teekaardi toetus“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Eelnõu väljatöötamise strateegiline alus Toetusega viiakse ellu „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027“ (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi 1 „Nutikam Eesti” meetme 21.1.2.2 „Digiriik” (edaspidi meede) sekkumise 21.1.2.21 „Digilahenduste ja uuenduste väljatöötamine ja kasutuselevõtt erasektoris“ alategevuse „Ettevõtja digitaliseerimise teekaardi toetus“ eesmärke. Määruse „Ettevõtja digitaliseerimise teekaardi toetus“ eelnõuga (edaspidi eelnõu) kavandatud toetusega panustatakse riigi eelarvestrateegia tulemusvaldkonna „Infoühiskond“ ja riigieelarve seaduse § 20 lõike 4 alusel kinnitatud „Digiühiskonna programmi 2022–2025“1 meetme „Digiriik“ tegevuste „Digiriigi arenguhüpped“ ja „Digiriigi alusbaasi kindlustamine“ tulemuste saavutamisse. Selle meetme üks eesmärke on võimestada digiriigi lahendusi ja võimalusi erasektori vahendusel. Eeldus, et erasektor saaks Eesti digiriigi lahendusi kasutusele võtta ja seeläbi uut väärtust luua, on tõsta erasektori digitaliseerituse taset. Sel eesmärgil toetatakse eelnõuga järgmisi tegevusi: 1) ettevõtja digitaliseerimise tegevuskava koostamist, 2) digitaliseerimise tegevuskava elluviimise nõustamist ja 3) digitehnoloogiate rakendamisega seotud arendustööd. Nimetatud tegevuste tulemusena kasvab muu hulgas ettevõtjate võimekus kasutada digiriigi lahendusi ja seeläbi luua uut väärtust. 1.2. Eelnõu õiguslik alus Eelnõu kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitikate rakendamise seaduse2 (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõike 2 alusel. Eelnõuga sätestatakse toetuse tingimused ja menetlusnormid ning toetuse taotleja, toetuse saaja kohustused ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (edaspidi rakendusüksus) õigused ning kohustused. 1.3. Eelnõu eelarve ja ettevalmistajad Määruse alusel kehtestatud meetme eelarve Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest on 5 000 000 eurot, millele lisandub toetuse saajate omafinantseering. Riiklikku kaasfinantseeringut meetme elluviimiseks pole ette nähtud. Toetuse andmine on kavandatud ellu viia üle-eestilisena. Tegevusi rahastatakse jooksvalt kuni eelarveraha ammendumise või toetuse taotlemise perioodi lõppemiseni. Eelnõu ja seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi rakendusasutus) ettevõtluse osakond ekspert Kaie Nurmik ([email protected], 639 7651) 1 Digiühiskonna programm 2022–2025 2 RT I, 30.06.2023, 55 ja tööstusvaldkonna juht Andri Haran ([email protected], 5853 7705), rakendusüksuse toetuste osakonna teenusejuht Kristiina Niilits ([email protected], 738 6009), rakendusüksuse jurist Kadri Kuus ([email protected], 627 9543). Õiguslikke ettepanekuid tegi eelnõule rakendusasutuse strateegiaosakonna välisvahendite õiguse nõunik Cyrsten Rohumaa ([email protected], 631 3609. Eelnõu juriidilise ekspertiisi teostas õigusosakonna õigusnõunik Gerly Lootus ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Justiitsministeeriumi õigusloomekorralduse talituse toimetaja Airi Kapanen ([email protected]). 1.4. Eelnõu sisukokkuvõte Ettevõtja lisandväärtus on otseselt seotud ettevõtja enda tegevuste ja ettevõtja väärtusahela digitaliseerituse tasemega. Perioodil 2014–2019 kasvas Euroopa Liidu riikides ettevõtjate lisandväärtus (korrelatsioon 0,98%) digitaliseerituse taseme tõusuga3. Eelnõuga luuakse baas targa tootmise lahenduste kasutuselevõtuks. Lisaks on eelnõu suunatud digiriigi lahenduste kasutamiseks vajalike eelduste tekkimisele. Toetuse andmine panustab ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706) (edaspidi ühissätete määrus), artiklis 9 nimetatud horisontaalsete põhimõtete edendamisse. Nimetatud horisontaalsetest põhimõtetest lähtuvalt peavad toetatavad tegevused olema kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste hartas nimetatud põhiõigustega ja puuetega inimeste konventsiooni väärtustega. Vastav analüüs on seletuskirjale lisatud (Lisa 3). Tulenevalt ühissätete määruse artikli 73 punktist 2 ja artikli 74 punktist 1, on toetusskeemi rakendamise kohta koostatud riskide hindamise analüüs (Lisa 4). Eelnõu eesmärk on parendada ettevõtjate teadlikkust ja arusaama oma ettevõtte digitaliseerituse ja automatiseerituse hetkeolukorrast ning arenguvajadustest, sealhulgas küberturvalisuse esmasest tasemest. Teadlikkuse parendamisega kasvab ettevõtjate võimekus suurendada digitaliseerimise abil oma toodete ja teenuste lisandväärtust, arvestades sealjuures vajadust vähendada kasvuhoonegaaside jälge. Seega kaasneb ettevõtjate kõrgema digitaliseerituse taseme tõusuga ka Eesti rahvusvahelise konkurentsivõime kasv. 3 Chenic Alina Ștefania et.al. The Impact of Digitalization on Macroeconomic Indicators in the New Industrial Age. – Electronics. 2023 Mar 29; 12(7):1612. DOI:10.3390/electronics12071612 Joonis 1. Ettevõtete digitaliseerituse tase eri riikide võrdluses DESI4 järgi Allikas: Eurostat ELi ettevõtete digitaliseerimise taset mõõdetakse digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeksi (DESI4) alamkategooriana. 2022. a andmete alusel on Eesti ettevõtted digitaliseerituselt EL-i 27 liikmesriigi võrdluses 15. kohal, olles ELis aasta võrdluses langenud 6 kohta (vrdl aastal 2021 olid Eesti ettevõtted digitaliseerituse tasemelt ELis 9. kohal)5. Samas Eesti riigi avalikud teenused on DESI alusel Euroopa parimad ja Eesti paikneb avalike teenuste digitaliseerimise arvestuses ELis esikohal. Enamik Eestis tegutsevatest ettevõtjatest (98%) on väike- või keskmise suurusega ettevõtted (VKE). Kuna nende töötajaskond on väiksearvuline, ei ole VKE-des tihtilugu teadmist, kuidas ettevõttes digitaliseerimist ellu viia. Määrusega toetatakse järgmiseid tegevusi: a) ettevõtja digitaliseerituse hetkeolukorra väljaselgitamine ning b) hetkeolukorrast ja ettevõtja ärimudelist, tarne- ja väärtusahelast ning arenguplaanidest lähtuva digitaliseerimise kolmeaastase tegevuskava koostamine ja c) nimetatud tegevuskava elluviimiseks vajaliku nõustamisteenuse ja arendustegevuse sisseostmine (vt ka joonis 2). Ettevõtja digitaliseerituse hetkeolukorra kindlakstegemist koos kolmeaastase tegevuskavaga nimetatakse eelnõus ettevõtja digitaliseerimise teekaardiks. 4 digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeks (ingl Digital Economy and Society Index, DESI) on liitindeks, millega mõõdetakse ELi liikmesriikide edusamme digitaalmajanduse ja -ühiskonna suunas liikumisel. Indeks jälgib ELi liikmesriikide digitaalse konkurentsivõime arengut sellistes valdkondades nagu inimkapital, lairibaühenduvus, d i g i t e h n o l o o g i a i n t e g r e e r i m i n e e t t e v õ t e t e s ning digitaalsed avalikud teenused. Alates 2023. aastast ja kooskõlas 2030. aasta digikümnendi poliitikaprogrammiga on DESI nüüd lõimitud digikümnendi aruandesse ja seda kasutatakse digieesmärkide saavutamisel tehtud edusammude jälgimiseks. Vt https://digital- strategy.ec.europa.eu/et/library/digital-economy-and-society-index-desi-2022 ja https://digital- strategy.ec.europa.eu/en/policies/desi-estonia 5 https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/policies/desi-estonia  ettevõtja digitaliseerituse digitaliseerimise kolmeaastase digitaliseerimise kolmeaastase hetkeolukorra tegevuskava koostamine, lähtudes tegevuskava elluviimiseks väljaselgitamine ettevõtja vajaliku nõustamisteenuse ja • digitaliseerituse hetkeolukorrast, arendustegevuse sisseostmine • ärimudelist, • tarne- ja väärtusahelast ning • arenguplaanidest ETTEVÕTJA DIGITALISEERIMISE TEEKAART tegevused peavad vastama olulise kahju ärahoidmise põhimõttele Joonis 2. Eelnõuga toetatavad tegevused, ettevõtja digitaliseerimise taseme tõstmiseks, et seeläbi saaks muu hulgas võtta kasutusele digiriigi lahendusi erasektoris Allikas: rakendusüksus 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb 10 peatükist ja 25 paragrahvist. Peatükid jagunevad järgmiselt: 1. Üldsätted 2. Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr 3. Nõuded taotlejale ning taotlusele 4. Toetuse taotlemine 5. Taotluse menetlemine 6. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine 7. Aruannete esitamine 8. Toetuse maksmise tingimused 9. Toetuse saaja ja rakendusüksuse õigused ja kohustused 10. Finantskorrektsioonid ja vaided 1. peatükk Üldsätted Eelnõu 1. peatükis kehtestatakse määruse reguleerimisala, toetuse andmise riigiabi põhimõtted, määruses kasutatavad terminid, toetuse andmise eesmärk ja oodatavad tulemused. Samuti määratakse rakendusasutus ja -üksus. Eelnõu § 1 sätestatakse eelnõu reguleerimisala, tuues esile, kuidas eelnõu on seotud ÜSS2021_2027 eesmärkidega ja aitab neid täita. Eelnõu § 1 lõikega 4 nähakse ette Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatoris (EMTAK 2008) avaldatud tegevusvaldkonnad, milles põhitegevusena tegutsevatele ettevõtjatele eelnõud ei kohaldata. Eelnõu alusel ei saa toetust taotleda ettevõtjad, kes tegutsevad järgmistes EMTAKi valdkondades: 1) ajutise tööjõu rent (EMTAK jagu N 782); 2) finants- ja kindlustustegevus (EMTAK jagu K); 3) hasartmängude ja kihlvedude korraldamine (EMTAK jagu R 920); 4) juriidilised toimingud ja arvepidamine (EMTAK jagu M 69); 5) kala, vähilaadsete ja limuste töötlemine ja säilitamine (EMTAK jagu C 102); 6) kinnisvaraalane tegevus (EMTAK jagu L); 7) peakontorite tegevus ja juhtimisalane nõustamine (EMTAK jagu M 70); 8) põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük (EMTAK jagu A); 9) reklaamindus ja turu-uuringud (EMTAK jagu M 73); 10) rentimine ja kasutusrent (EMTAK jagu N 77); 11) tubakatoodete tootmine (EMTAK jagu C 120); 12) kivi- ja pruunsöe kaevandamine (EMTAK 2008 jagu B 05), nafta ja maagaasi tootmine ja tootmist abistavad tegevusalad (EMTAK 2008 jagu B 06 ja B 091) ning koksi ja puhastatud naftatoodete tootmine (EMTAK 2008 jagu C 19). Lisaks ei kohaldata määrust juhtudel, mis on sätestatud määruse (EL) 2021/10586 artiklis 7. Toetusega seotud teabe- ja andmevahetust taotleja, toetuse saaja ja rakendusüksuse vahel peetakse struktuuritoetuste registri veebipõhises keskkonnas (edaspidi e-toetuse keskkond7). E- toetuse keskkonnas toimub nii toetuse taotlemine kui ka toetuse kasutamine, sealhulgas taotlemise ja toetuse kasutamisega seotud teabe- ja andmete vahetamine. Näiteks, toetuse saaja esitab e-toetuse keskkonna kaudu kuludokumendid ja aruanded ning enne seda teeb rakendusüksus samas e-keskkonnas kättesaadavaks nii taotlus- kui ka aruandevormid ning juhised. Eelnõu § 2 sõnastab toetuse andmise seosed strteegiliste dokumentidega, milleks on riigi pikajaline arengustrateegia „Eesti 2035“8 (edaspidi „Eesti 2035“) ja eelarvestrateegia tulemusvaldkonna „Infoühiskond“ ja riigieelarve seaduse § 20 lõike 4 alusel kinnitatud digiühiskonna programmi meetme „Digiriik“. Eelnõu §-s 3 esitatakse kasutatavad riigiabiliigid, abi andmisel järgitavad õiguslikud alused ning riigiabi andmist ja kasutamist sätestavad dokumendid. Eelnõu alusel antav toetus on riigiabi või vähese tähtsusega abi. Toetuse andmisel lähtutakse riigiabi või vähese tähtsuse abi tingimustest, mis muu hulgas määravad abikõlblikud tegevused, abikõlblikud kulud ja toetusmäära. Lõikes 2 nähakse ette, et § 7 lõige 1 punktis 1 nimetatud tegevusteks antav toetus on kas väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele nõustamiseks antav abi määruse (EL) nr 651/20149 (edaspidi üldine grupierandi määrus), artikli 18 tähenduses ning sellele kohaldatakse üldise grupierandi määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut või vähese tähtsusega abi määruse (EL) nr 2023/283110 (edaspidi VTA määrus) ning sellele kohaldatakse VTA määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut ja § 7 lõige 1 punktis 2 nimetatud tegevusteks antav toetus riigiabi grupierandi määruse artikli 29 tähenduses või vähese tähtsusega abi VTA määruse alusel. Lõike 3 kohaselt antakse suurettevõtjast taotlejale toetust ainult kooskõlas VTA määrusega. Üldine grupierandi määrus ei võimalda suurettevõtjate toetamist määruses kehtestatud tingimuste alusel. Lõikes 4 esitatakse riigiabi tingimused, mille alusel määrust ei kohaldata. Näiteks ei kohaldata määrust ettevõtjale, kellele Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, esitatud korraldus abi tagasimaksmiseks on täitmata. 6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi 7 e-toetuste keskkond 8 https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia 9 Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 9ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk –138) 10 Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 2023/283110, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) Lõigetes 5 ja 6 sätestatakse vähese tähtsusega abi summad, mida arvutatakse VTA määruse artikli 3 alusel, ning abi kumuleerimisreeglid kontserni kuuluvate ettevõtjate puhul. Siia kuuluvad juhud, kui ettevõtja kas kuulub teisele ettevõtjale või ettevõtja otsuseid saab teine ettevõtja mõjutada valitseva mõju, hääleõiguse või ametisse nimetamiste kaudu. Eelnõu §-s 4 on selgitatud eelnõus kasutatavaid olulisemaid termineid. Digitaliseerimise teekaart on ettevõtja kolmeaastase tegevuskavaga strateegiadokument, mis sisaldab hinnangut ettevõtja digitaliseerimise, automatiseerimise taseme ning küberturvalisuse esmase taseme kohta ja ülevaadet nimetatud valdkondades kitsaskohtade likvideerimiseks vajalikest investeeringutest, hinnangut investeeringute tasuvusele ning digitaliseerimise teekaardi ja selle elluviimise tulemusel tehtud muudatuste mõjule ettevõtja majandustulemustes. Kübertuvalisuse esmase taseme hindamine põhineb Riigi Infosüsteemi Ameti „Ettevõtte küberturvalisuse lühijuhendil“11. Täpsem kirjeldus küberturvalisuse esmase taseme hindamise kohta on toodud rakendusüksuse kodulehelt leitavas digitaliseerimise teekaardi heas tavas. Lisaks selgitatakse termineid, mis on seotud ettevõtja digitaliseerimise teekaardiga hõlmatud valdkondadega, nagu digitaliseerimine, automatiseerimine ja küberturvalisus. Näiteks, küberturvalisuse tagamiseks võetakse kasutusele tehnilisi, füüsilisi ja organisatsioonilisi turvameetmed, et kaitsta võrgu- ja infosüsteeme, nende kasutajaid ja teisi isikuid küberohtude eest. Lõikes 2 nimetatakse määruse tähenduses kasutatavad digitaalsed tehnoloogiad ja küberfüüsilised süsteemid (edaspidi CPS) ning nende rakendused, nagu: 1) asjade internet; 2) kihtlisandustootmine; 3) robootika; 4) suurandmed; 5) integreeritud süsteemid; 6) küberturvalisus; 7) pilvandmetöötlus ja kõrgjõudlusega andmetöötlus; 8) simulatsioon ja digitaalsed kaksikud; 9) tehisintellekt; 10) virtuaalne ja liitreaalsus; 11) 5G. CPS on süsteem, mis infotöötluse abil seob füüsilist maailma virtuaalse maailmaga. Näiteks võib CPS sisaldada masinaid ja seadmeid või iseseisvaid mehaanilisi komponente, energiaallikaid, ajameid, andureid, mõõte- ja jõuseadmeid ning tarkvarasüsteeme, sensoreid, andmebaase, side- ja võrgukomponente, mis suhtlevad erinevaid tehnoloogiaid kasutades omavahel. Üks levinum tehnoloogia, mille vahendusel on füüsiline ja virtuaalne maailm kokku toodud, on sardsüsteemide tehnoloogia. Kui vaadelda CPSi funktsionaalsuse vaates, siis saab CPSi kirjeldada kui terviksüsteemi, mis seob kokku erinevate valdkondade digitaaltehnoloogiaid kasutavaid süsteeme (sh monitooring, andmeanalüüs, simulatsioon, modelleerimine, otsustusteooriad, virtuaalreaalsus) füüsiliste tehnoloogiliste süsteemidega (sh. robotiseeritud tehnoloogilised kompleksid, 11 Ettevõtte küberturvalisuse juhend paindautomatiseeritud tootmissüsteemid, automatiseeritud transpordi-laosüsteemid, energiamonitooringu ja -tõhususe süsteemid). Integreeritud süsteemid on süsteemid, mis koosnevad erinevatest iseseisvatest digilahendustest ja mis on loodud kindla ülesande või funktsiooni täitmiseks. Kõikide komponentide tõhus koostöös saavutab süsteem oma eesmärgi tervikuna, luues seeläbi uut väärtust, mida isoleeritud komponendid eraldiseisvalt saavutada ei suuda. Näiteks on integreeritud süsteemid, kus on ühendatud ettevõtja ressursside planeerimise tarkvara (edaspidi ERP) ja tootmise rakendussüsteem (edaspidi MES). ERPi ja MESi integreeritud süsteem võimaldab reaalajas tootmisprotsessi nii optimeerida kui ka ressursse ja sisendeid planeerida, mis kokkuvõtteks muudab tootmisprotsessi enda lihtsamaks, kiiremaks ja ressurssi säästvamaks muuta. Kuna kõik eespool nimetatud tehnoloogiad ja tehnoloogilised lahendused on juba välja arendatud, toetatakse eelnõuga üksnes nende kasutuselevõttu ja kasutuselevõtuks vajalikku arendustööd ja nõustamist, et aidata loetletud tehnoloogiaid ettevõttes rakendada, sealhulgas liidestada ettevõtete muude süsteemidega, näiteks Eesti digiriigi lahendustega ning ettevõtteväliste partnerite ja teenusepakkujatega. Digitaalsete tehnoloogiate rakendamise ning seeläbi ettevõtjate digitaliseerumise taseme tõusuga luuakse ettevõtjatele võimalus hakata kasutama Eesti digiriigi lahendusi. Täpsemalt aitavad eelnimetatud digitehnoloogiad hakata süsteemselt koguma, analüüsima ja riigiga vahetama ettevõtete andmeid. Lisaks nähakse määrusega ette, ettevõtjaväline teenuseosutaja on äriühing, kes osaleb toetatavate tegevuste elluviimisel ja kes koostab ettevõtja digitaliseerimise teekaardi. Ettevõtjaväline teenuseosutaja võib teekaardi koostamiseks kasutada oma töötajaid või palgata valdkondlikke eksperte, kes ei ole tema töötajad. Nimetatud füüsilised isikud kuuluvad projektimeeskonda. Määrusega sõnastatakse, et ettevõtjaväline nõustaja on ettevõtjavälise teenuseosutaja töötaja või ettevõtjavälise teenuseosutaja kaudu toetatava tegevuse elluviimisel osalev füüsiline isik. Ettevõtjaväline nõustaja teadmiste, oskuste ja kogemuste olemasolu kinnitamiseks sätestatakse § 12 punktiga 11 kohustus esitada taotlusega info nende teostatud tööde kohta. Nimetatud tööd peavad olema läbi viidud projektile eelnenud nelja aasta jooksul ja neid töid peab olema vähemalt kolm. Lõikes 9 tuuakse välja, et digitaliseerimise teekaardi koostab projektimeeskond. Projektimeeskonna moodustavad ettevõtja, kellele koostatakse digitaliseerimise teekaart, esindajad ning ettevõtjavälised nõustajad. Projektimeeskonna ettevõtjavälistel nõustajatel peavad olema nii ettevõtja tegevusala põhised teadmised ja kogemused digitaliseeritava ettevõtja valdkonna äriprotsessidest kui ka valdkonna digitaliseerimise lahendustest. Teisisõnu, eeldab digitaliseerimise teekaardi koostamine teadmisi ja kogemusi nii ettevõtja tegevusalast ja selle äriprotsessidest kui ka digitaliseerimise võimalustest. Eelnõu § 5 sätestatakse toetuse eesmärk ja väljundnäitajad. Ettevõtja digitaliseerimise teekaardi toetuse eesmärk on suurendada ettevõtja teadlikkust tema ettevõtte digitaliseerituse ja automatiseerituse hetkeolukorrast ja küberturvalisuse esmasest tasemest ning luua eeldusi digiriigi lahenduste kasutuselevõtuks, kasvatades seeläbi ettevõtja võimekust suurendada digitaliseerimisega oma toodete ja teenuste lisandväärtust. Eelnõuga panustatakse rakenduskava järgmistesse väljundnäitajatesse (vt tabel 1). Tabel 1. Rakenduskava väljundnäitajad Väljundnäitaja Ühik Algtase Sihttase Andme- Mõõtmis- 2023 2024 2029 allikas sagedus Toetatavad ettevõtjad, sh mikro-, 10 200 väikesed ja keskmise ettevõtjate suurusega ettevõtjad* arv SFOS, Üks kord Toetustega 0 projekti- projekti toetatavad 10 200 aruanded jooksul ettevõtjad Uued või uuendatud digiteenused, -tooted arv 5 50 ja -protsessid * sh peetakse eraldi arvestust mikro-, väikeste, keskmiste ning suurte ettevõtjate arvu üle Väljundnäitajad on kokku lepitud ja Euroopa Komisjonile esitatud poliitikaeesmärgi „Nutikam Eesti” perioodi 2021−2027 näitajate metoodikas. Vastavas dokumendis on esitatud iga näitaja sihttaseme arvutuskäik. Toetuse andmisel hinnatakse Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks kiidetud Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035” aluspõhimõtete hoidmist ja sihtide saavutamist tasakaalustatud regionaalset arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust, keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel mõõdetakse horisontaalsete näitajatega, millest otsesemalt panustatakse näitajatesse: 1) väljaspool Harjumaad loodud sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta Euroopa Liidu 27 liikmesriigi keskmisest; 2) kasvuhoonegaaside netoheide CO2 ekvivalenttonnides. Kaudsemalt panustatakse näitajatesse: 1) soolise võrdõiguslikkuse indeks; 2) hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik; 3) ligipääsetavuse näitaja. Toetuse taotlejad peavad analüüsima, kuidas projekt otseselt või kaudselt panustab eelnimetatud näitajate ja „Eesti 2035“ põhimõtete saavutamisse, ning kirjeldama taotluses, kas ja kui jah, siis milliste projekti tegevustega need saavutatakse. Juhul kui tuvastatakse projekti puutumus mõne „Eesti 2035“ põhimõtte ja näitajaga, tuleb ka lõpparuandes kirjeldada, kuidas projekti käigus puutumust arvestati. Tasakaalustatud regionaalarengu näitaja „väljaspool Harjumaad loodud SKT elaniku kohta EL 27 keskmisest“ saavutamist aitavad lisaks toetada rakendusasutuse ja rakendusüksuse tegevused regionaalse tasakaalustatuse suurendamiseks. Ettevõtjad, kes äriregistri andmetel tegutsevad või viivad projekti ellu väljaspool Harjumaad ja Tartut, saavad projekti hindamisel boonuskriteeriumi toel kõrgema hinde ja seepärast võivad nende teised projektis hinnatavad kriteeriumid olla nõrgemad kui Harjumaa või Tartu ettevõtetel. Teisisõnu on Harjumaa ja Tartu ettevõtete projekti rahastamise saamise lävend kõrgem kui ettevõtjatel, kes tegutsevad väljaspool neid kahte piirkonda. Lisaks on väljaspool Harjumaad või Tartut paiknevate ettevõtjate toetuse omafinatseeringu määr 20% väiksem kui Harjumaa ja Tartu ettevõtjatel. Tabel 2. Digitaliseerimise teekaardi toetuse saajate piirkondlik jaotus perioodil 2021–2023  Maakond Projektide arv Osakaal kõikidest projektidest Harju, 50 33% sh Tallinna linn 36 24% Hiiu 2 1% Ida-Viru 7 5% Jõgeva 2 1% Järva 3 2% Lääne 2 1% Lääne-Viru 6 4% Põlva 1 1% Pärnu 10 7% Rapla 1 1% Saare 3 2% Tartu 15 10% Valga 3 2% Viljandi 6 4% Võru 4 3% KOKKU 151 100% Allikas: rakendusüksus Eelnõu §-s 6 nimetatakse rakendusasutus ja rakendusüksus. Rakendusasutuse ülesandeid täidab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja rakendusüksuse ülesandeid Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus. 2. peatükk Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr Peatükis sätestatakse toetatavad tegevused, abikõlblikud kulud ja projekti abikõlblikkuse periood ning toetuse piirmäärad, omafinantseeringu määr ja nendega seotud tingimused. Eelnõu §-s 7 nähakse ette määrusega toetatavad tegevused. Toetust antakse tegevustele, mis aitavad saavutada eelnõu §-s 5 sätestatud eesmärgi ja tulemused. Määrusega toetatakse järgmiseid tegevusi: a) ettevõtja digitaliseerimise teekaardi koostamine ning b) nõustamisteenus ja arendustegevus, mille toel lahendada teekaardil esile toodud kitsaskohti ja ellu viia asjakohaseid arenguvõimalusi. Digitaliseerimise teekaart on ettevõtja strateegiline digitaliseerimise tegevuskava. Nõustamisteenuse ja arendustegevusega toetatakse teekaardil toodud tegevuste elluviimisega seotud tegevus, sealhulgas ja digitehnoloogiate kasutuselevõtuks vajalikke eelduste loomist. Digitehnoloogiate kasutuselevõtt eeldab tihtilugu digitaliseeritava protsessi või tööülesande või töökoha, vms analüüse, kus tuuakse välja kasutusele võetavad digitehnoloogiad, tark- ja riistvara lahendused ja nende ühildatavus, detailne tegevus- ja ajakava, muud vajaminevad ressursid, sealhulgas ka töötjate tööülesanded ning nende täitmiseks vajaminevad oskused ja seotud koolitus- ja ümberõppe vajadus digitaliseeritud keskkonnas töötamiseks. Digitehnoloogiate kasutuselevõttu üks kriitiline küsimus on kuidas erinevaid protsesse, tark- ja riistvara lahendusi ja nendega seotud tehnoloogiaid nii omavahel kui ka muude ettevõtte tegevuste ja protsessidega liidestada ja/või sünkroniseerida, et moodustuks uus terviksüsteem ning ühes süsteemi osas tehtud muudatused või kogutud info ja andmed mõjutaksid teiste süsteemi osade tööd. Digitehnoloogiate kasutuselevõtuga seotud erinevate protsesside, tark- ja riistavara lahenduste liidestamine ja sünkroniseerimine on üks enimlevinud arendustegevus, mida ettevõtete protsesside digitaliseerimine vajab. Ettevõtja digitaliseerimise teekaardi koostab projektimeeskond, kuhu kuuluvad ettevõtja esindajad ja ettevõtjavälised nõustad. Ostes sisse digitaliseerimise teekaardi koostamise teenust, tuuakse ettevõttesse uut teadmist. Näiteks, sisseostetud teadmiste toel on võimalik kasutusele võtta digiriigi küberturbelahendused, mida ettevõtja saab kasutada oma teenuse osutamiseks või tootmisprotsessis äritegevuse ja ärisaladuste kaitseks. Lõikes 2 nähakse ette, missugustele tingimustele peab vastama ettevõtja digitaliseerimise teekaart. Kuna see on ettevõtja strateegiadokument, peab teekaart andma ülevaate ettevõtja ärimudelist, sealhulgas teenuse osutamise või tootmisprotsessist, ja tarneahelast, mille kaudu ettevõtja tarnib tootmiseks või teenuse pakkumiseks vajalikku ning mille kaudu oma tooteid ja teenuseid pakub. Teekaardis tuuakse esile teenuse osutamise ja tootmisprotsessi arendamise võimalused ja kitsaskohtade kõrvaldamise ettepanekud ning järjestatakse need alates tähtsaimast. Teenuse osutamise ja tootmisprotsessi analüüsimise osana koostatakse ülevaade digitaliseerimise, sealhulgas automatiseerimise mõju töötajate töökorraldusele. Ühelt poolt nõuab tootmise digitaliseerimine ja automatiseerimine teistsuguseid oskuseid ja teadmisi kui tavapärane tootmine, teisalt võimaldab nende kasutuselevõtt palgata erivajadusega töötajaid, kellel on ettevõtjale vajalikud valdkondlikud teadmised ja oskused, aidates sellega vähendada ettevõtjaid häirivat tööjõupuudust. Ettevõtja digitaliseerimise teekaardiga antakse hinnang juurutatavate digitaliseerimise lahenduste maksumusele, tasuvusajale ning mõjule majandustulemustele. Teekaardi koostamisel analüüsitakse ettevõtte küberturvalisuse peamiste põhimõtete järgimist ja esitatakse ettepanekuid, kuidas neid rakendada. Lisaks antakse teekaardiga hinnang teekaardis toodud tegevuste ning investeeringute küberturvalisusele ja tehakse ettepanekuid, kuidas küberturvalisuse põhimõtetega arvestada. Lisaks esitatakse teekaardis ettevõtte digitaliseerimise kolme aasta tegevuskava, mis on suunatud ettevõtte digitaliseerimise abil loodavate arenguvõimaluste rakendamisele või digitaliseerimise kitsaskohtade kõrvaldamisele. Lõikes 3 sätestatakse tingimused ettevõtja digitaliseerimise teekaardil esitatud arenguvõimaluste rakendamise või kitsaskohtade kõrvaldamisega seotud nõustamisteenuse või arengutegevuse sisseostmisele. Eelnõuga toetatakse üksnes sellist nõustamisteenust ja arendustegevust, mis aitab: a) kõrvaldada digitaliseerimise teekaardil kirjeldatud kitsaskohti ja on nendega seotud, või b) ellu viia digitaliseerimise teekaardil esitatud arenguvõimalusi ja on seotud digitaliseerimise, automatiseerimise ja küberturvalisuse valdkonnaga. Toetuse andmisel rakendatakse lihtsustatud kulude korda, mis tähendab, et väljamakse tehakse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tulemuse saavutamise alusel. Kuna seetõttu kuludokumente eraldi ei kontrollita, sätestatakse eelnõus, et nõustamisteenus ja arendustegevuse protsess ja lõpptulemus dokumenteeritakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Määruse §-s 8 kehtestatakse toetuse abikõlblikud kulud ja nendega seotud tingimused. Lõikes 1 nähakse ette, et kulud on abikõlblikud kindlasummalise makse alusel ja peavad vastama taotluse rahuldamise otsuse tingimustele. Seega makstakse toetus välja, kui taotluse rahuldamise otsuses esitatud tingimused on täidetud, kuludele eraldi kontrolli ei tehta. Lõigetes 2 ja 3 määratakse, et digitaliseerimise teekaardi koostamisel ning nõustamisteenuse ja arendustegevuse sisseostmisel on abikõlblikud ettevõtjaväliste teenuseosutajate nõustamisteenuse sisseostmise kulud. Nimetatud kulud koosnevad ettevõtjaväliste nõustajate osutatud nõustamisteenustest. Arve esitab toetuse saajale äriühing (ettevõtjaväline teenuseosutaja), kuid sellel kajastuvad kulud füüsiliste isikute osutatud nõustamisteenuste eest. Nõustamisteenuse ja arendustegevuse puhul on lisaks abikõlblikud välistest allikatest turutingimustel ostetud teadmiste kulud. Abikõlblike kulude hulka ei arvata tehinguid seotud isikute vahel. Seotud isikute kindlaks määramisel lähtutakse tulumaksuseaduse12 §-st 8, mille põhjal käsitatakse seotud isikutena järgmisi isikuid: 1) abikaasad, elukaaslased või otse- või külgjoones sugulased; 2) ühte kontserni kuuluvad äriühingud äriseadustiku13 § 6 tähenduses; 3) juriidiline isik ja füüsiline isik, kellele kuulub vähemalt 10% selle juriidilise isiku aktsia- või osakapitalist, häälte koguarvust või kasumi saamise õigusest; 4) isikule kuulub koos teiste temaga seotud isikutega kokku üle 50% juriidilise isiku aktsia- või osakapitalist, häälte koguarvust või õigusest juriidilise isiku kasumile; 5) juriidilised isikud, kelle aktsia- või osakapitalist, häälte koguarvust või kasumi saamise õigusest üle 50% kuulub ühele ja samale isikule või seotud isikutele; 6) isikud, kellele kuulub üle 25% ühe ja sama juriidilise isiku aktsia- või osakapitalist, häälte koguarvust või kasumi saamise õigusest; 7) juriidilised isikud, kelle juhatuse või juhatust asendava organi kõik liikmed on ühed ja samad isikud; 8) tööandja ja tema töötaja, töötaja abikaasa, elukaaslane või otsejoones sugulane; 9) isik on juriidilise juhtimis- või kontrollorgani liige (§ 9), juhtimis- või kontrollorgani liikme abikaasa või otsejoones sugulane Abikõlbmatute kulude hulka kuuluvad ka käibemaks ja tarkvaralitsentside ostmise kulud. Toetusmeetme eesmärk on suurendada aidata välja selgitada ettevõtte kitsaskohad ja võimalused digitaliseerimise ja automatiseerimise kaudu ettevõtte majandustulemusi parandada ning koostada selleks strateegiline tegevuskava. Teisisõnu toetatakse eelnõuga teadmise digitaliseerimise teadmise tekkimist. Ettevõtja, kellel on ülevaade ja teadmine, milliseid digitaliseerimisinvesteeringuid teha, saab teha kaalutletud investeeringuid, hoides kokku nii ajalist kui ka rahalist ressurssi. Digitaliseerimisinvesteeringuid, sealhulgas tarkvaralitsentside otsmine toetatakse toetusmeetmega „Ettevõtete digipöörde toetuse tingimused ja kord“. Eelnõu §-s 9 kehtestatakse projekti abikõlblikkuse periood. 12 RT I, 21.11.2023, 5 13 RT I, 23.12.2022, 34 Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, mil projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad. Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse rakendusüksusele esitamise kuupäevast või taotluse rahuldamise otsuses märgitud kuupäevast ning lõppeb taotluses märgitud ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäeval, kuid mitte hiljem kui 31. detsembril 2029. Taotleja ei tohi projektiga seotud tegevustega alustada ega võtta kohustusi nende tegevuste elluviimiseks enne taotluse esitamist rakendusüksusele. Digitaliseerimise teekaardi sisseostmise korral on projekti abikõlblikkuse perioodi kestus maksimaalselt 6 kuud. Digitaliseerimise teekaardiga seotud nõustamisteenuse või arendustegevuse sisseostmise korral on projekti abikõlblikkuse periood maksimaalselt 12 kuud. Toetuse saajal on õigus mõjuval põhjusel taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist. Projekti abikõlblikkuse perioodi saab pikendada 6 kuud ja üksnes tingimusel, et saavutatav tulemus haakub endiselt meetme eesmärkidega. Projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamise korral peab toetuse saaja projekti tegevused ära lõpetama hiljemalt 31. augustiks 2029. Projekt loetakse lõppenuks, kui rakendusüksus on toetuse saaja esitatud lõpparuande kinnitanud ja teinud lõpparuande alusel toetuse saajale väljamakse. Eelnõu §-s 10 sätestatakse toetuse maksimaalne summa ja osakaal projekti abikõlblike kulude kogumaksumusest. Toetuse maksimaalne summa ühe digitaliseerimise teekaardi sisseostmise projekti kohta on 10 000 eurot ja ühe digitaliseerimise teekaardiga seotud nõustamisteenuse ja arendustegevuse sisseostmise projekti kohta on 35 000 eurot. Harjumaa või Tartu linnas registreeritud äriühingust toetuse saaja maksimaalne toetuse osakaal on 50 protsenti projekti abikõlblikest kuludest. Seda ka juhul, kui talle antakse toetust kooskõlas VTA määrusega. Väljaspool Harjumaad ja Tartut registreeritud äriühingust toetuse saaja maksimaalne toetuse osakaal on 50 protsenti, kui toetuse saajale antakse toetust kooskõlas üldise grupierandi määrusega ja 70 protsenti, kui toetuse saajale antakse toetust kooskõlas VTA määrusega. Nimetatud osakaalud tulenevad üldise grupierandi määruses kehtestatud maksimaalsetest toetusmääradest. VTA määrus, mis sätestab ettevõttepõhise toetussumma, võimaldab ettevõtteid toetada kõrgema toetusmääraga. Nimetatud võimalust kasutatakse väljaspool Harjumaad ja Tartut registreeritud ettevõtjate toetamiseks. Eelnõu soosib kõrgema toetusmäära kaudu väljaspool Harjumaad ja Tartut registreeritud ettevõtjaid, kui regionaalseid ettevõtjaid, kel asukohast lähtuvalt on tavapäraselt keerulisem ligipääs investeeringutele ja uuele teadmisele kui Eesti suuremates tõmbekeskustes tegutsevatel ettevõtjatel. Seega panustab eelnõu „Eesti 2035“ horisontaalse näitaja ‒ väljaspool Harjumaad loodud SKT elaniku kohta Euroopa Liidu 27 keskmisest – saavutamisesse. 3. peatükk Nõuded taotlejale ja taotlusele Peatükis määratakse kindlaks nõuded taotlejale ja taotlusele. Eelnõu §-s 11 kehtestatakse nõuded ja kohustused taotlejale. Toetust saab taotleda Eesti äriregistrisse kantud äriühing, kelle taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahe majandusaasta põhitegevuse keskmine müügitulu vastavalt äriregistrile esitatud majandusaasta aruandele on vähemalt 200 000 eurot. Digitaliseerimisest, mille abil muudetakse ettevõtja tööprotsesse efektiivsemaks, majandusliku kasu saamine eeldab, et ettevõttel on palju erinevaid tegevusi ja funktsioone, mis omakorda on seotud käibega. Sellest tulenevalt sätestatakse eelnõuga müügitulu alampiir. Lisaks sätestatakse, et toetust ei saa taotleda need äriühingud, kelle digitaliseerimise teekaardi sisseostmist on varem toetatud. Eelnõu §-s 12 sätestatakse nõuded taotlusele. Taotlus peab sisaldama eelnõus nimetatud andmeid ja kinnitust, muu hulgas taotleja ja projekti üldandmeid, teavet taotleja vastavuse kohta §-s 11 sätestatud nõutele, taotleja majandusnäitajaid, hinnapakkumusi kõikide ettevõtjaväliste teenuste sisseostmiseks, kinnitust, et toetatav tegevus on kooskõlas soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise põhimõtetega. Taotlusele peab olema lisatud hinnapakkumised ettevõtjavälistelt äriühingust teenuseosutajatelt. Hinnapakkumiste ja nende võrdlemisega saab ettevõtja valida endale majanduslikult sobivama teenuse osutaja. Projekti edukas elluviimine nõuab teadmisi, oskusi ja eelnevaid kogemusi sarnase tegevuse elluviimisel. Selle tõestamiseks tuleb taotlusele lisada teave vähemalt kolme sarnase projekti kohta, mida on projektimeeskonna ettevõtteväline nõustaja või arendustegevust teostav ettevõtteväline meeskonna liige viimase nelja aasta jooksul ellu viinud. Selle nõudega tagatakse ettevõtjale kindlus, et digitaliseerimise teekaardi, mis on ettevõtte digitaliseerimise elluviimise strateegiline alus, koostaksid ja aitaksid ellu viia asjakohases valdkonnas kogenud nõustajad. Vältimaks huvide konflikti, sätestatakse eelnõuga, et sisseostetava teenuse osutaja ei tohi olla taotleja volitatud esindaja. Ühtlasi tagab see nõue ettevõtja tihedama seotuse taotluses kirjeldatud projektiga juba selle ettevalmistamise ja elluviimise ajal. Ettevõtjaväline teenuseosutaja on äriühing, kes digitaliseerimise teekaardi koostamises osaleb ja kelle, töötajad on ettevõtjavälised teenuseosutajad ja arendustegevust elluviivad meeskonna liikmed. 4. peatükk Toetuse taotlemine Peatükis määratakse kindlaks, kuidas toetust taotletakse. Eelnõu §-s 13 sätestatakse toetuse taotlemise kord. Toetuse taotlemine toimub jooksvalt kuni eelarveraha ammendumiseni või toetuse taotlemise perioodi lõppemiseni. Lõikega 2 nähakse ette, et ettevõtja saab toetust üks kord digitaliseerimise teekaardi koostamiseks ja üks kord digitaliseerimise teekaardi põhjal nõustamisteenuse või arendustegevuse sisseostmiseks. Taotluste vastuvõtmise alustamisest, lõppemisest ja peatamisest ning rahastamise eelarvest annab rakendusüksus teada oma veebilehel. Taotluste vastuvõtmine lõpetatakse juhul, kui registreeritud taotlustega taotletav rahaline summa, mille kohta ei ole tehtud rahuldamise või rahuldamata jätmise otsust, saab vähemalt võrdseks meetme tegevuse eelarve vaba jäägiga. Sellisel juhul menetletakse menetluses olevaid taotlusi nende esitamise järjekorras. 5. peatükk Taotluse menetlemine Peatükis nähakse ette taotluse menetlemise protsess, sealhulgas taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine ning taotluse valikukriteeriumid ja hindamise kord. Peatükis sätestatakse tingimused ja kord taotluse rahuldamiseks ja rahuldamata jätmiseks. Eelnõu §-s 14 nähakse ette taotluse menetlemise kord. Taotluse menetlemiseks on ette nähtud kuni 20 tööpäeva taotluse esitamisest. Taotluse menetlemise aega võib pikendada kuni 10 tööpäeva võrra, näiteks taotlejalt selgituste ja lisateabe küsimiseks või täienduste ja muudatuste tegemiseks. Rakendusüksus teavitab taotlejat taotluse menetlemise tähtaja pikendamisest. Eelnõu §-s 15 sätestatakse taotleja ja taotluse nõuetele vastavus. Nõuetele vastavuse hindamisel kontrollib rakendusüksus, kas kõik määruses sätestatud nõuded on täidetud. Juhul kui nõuded on täidetud, saadetakse taotlus hindamisele. Kui vähemalt üks nõue on täitmata, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse ilma projekti sisulise hindamiseta. Eelnõu §-s 16 kehtestatakse projektide valikukriteeriumid ja -kord. Projektide valikul lähtutakse seirekomisjonis kinnitatud 2021–2027 rakenduskava tegevuste üldistest valikukriteeriumidest ja -metoodikast. Määratud kriteeriumid on mittediskrimineerivad ja läbipaistvad ning tagavad, et valitud tegevused arvestavad määruse nr 2021/106014 artiklis 9 sätestatud horisontaalseid põhimõtteid, millega:  võetakse arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat15;  võetakse arvesse ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni nõudeid, sealhulgas artiklis 9 esitatud nõudeid ligipääsetavusele;  võetakse arvesse ja edendatakse soolist võrdõiguslikkust, soolise aspekti arvestamist ning sooküsimuste lõimimist;  tagatakse diskrimineerimise vältimine ja ligipääsetavus;  toetatakse kestliku arengu edendamise eesmärke; 14 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.6.2021, lk. 159–706) 15 Euroopa Liidu põhiõiguste harta   tagatakse vastavus Euroopa Liidu keskkonnaalastele õigusaktidele;  rakendatakse põhimõtet „ei kahjusta oluliselt“. Digitaliseerimise teekaardi sisseostmise taotlusele antakse hinnang järgmiste valikukriteeriumite alusel: 1) projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele; 2) projekti põhjendatus; 3) projekti kuluefektiivsus; 4) toetuse saaja suutlikkus projekti ellu viia; 5) projekti kooskõla riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega, juhul kui projektil on tuvastatud puutumus eelnõu § 5 lõikes 3 esitatud näitajaga. Lähtuvalt valikukriteeriumi täitmisest antakse kriteeriumile positiivne või negatiivne hinnang. Digitaliseerimise teekaardi hindamisel peab projekt rahastuse saamiseks saama kõigis viies valikukriteeriumis positiivse hinnangu. Juhul kui projekt ei vasta mõnele ette antud valikukriteeriumitele, antakse vastavale kriteeriumile negatiivne hinnang. Näiteks, kui projekti elluviimisega seotud kulud ei ole põhjendatud, antakse projektile projekti kuluefektiivsuse valikukriteeriumis negatiivne hinnang. Digitaliseerimise teekaardis toodud kitsaskohtade kõrvaldamiseks ja arenguvõimaluste elluviimiseks vajaliku nõustamisteenuse või arendustegevuse projektide hindamiseks koostab rakendusüksus valikumetoodika. Valikumetoodika koostamisel lähtub rakendusüksus, lähtudes tabelis 3 esitatud valikukriteeriumitest. Rakendusüksus kooskõlastab valikumetoodika rakendusasutusega, kes omakorda kooskõlastab selle Rahandusministeeriumi ning korraldusasutuse ja rakendusasutusega, kes nõustab oma vastutusvaldkonnas Riigikogu poolt riigi pikaajalises arengustrateegias „Eesti 2035“ kinnitatud strateegilistesse sihtidesse ja põhimõtetesse panustamist. Valikumetoodika avalikustatakse rakendusüksuse ja korraldusasutuse veebilehel enne taotlusvooru avamist. Tabel 3. Digitaliseerimise teekaardis esitatud kitsaskohtade kõrvaldamiseks ja arenguvõimaluste elluviimiseks vajaliku nõustamisteenuse või arendustegevuse projektide hindamise valikukriteeriumid Valikukriteerium Osakaal koondhindest 1. Projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava 30% erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele 2. Projekti põhjendatus 20% 3. Projekti kuluefektiivsus 10% 4. Taotleja suutlikkus projekt ellu viia 30% 5. Projekti kooskõla pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ 10% aluspõhimõtete ja sihtidega. Taotlust hinnatakse skaalal 0–4, taotluse koondhinne moodustub valikukriteeriumite hinnete kaalutud keskmisest. Rakendusüksusel on õigus kaasata taotluse hindamiseks majasiseseid ja majaväliseid eksperte. Eelnõu §-s 17 sätestatakse taotluse rahuldamise ning taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja kord. Taotluse rahuldamise eelduseks on, et taotleja ja taotlus vastavad kõikidele määruses sätestatud nõuetele. Nõuetele mittevastavus võib selguda ka pärast taotluse hindamist. Kui taotlust on hinnatud ning seejärel selgub, et vähemalt üks nõue ei ole täidetud, jäetakse taotlus rahuldamata sõltumata hindamise tulemusest. Ettevõtja digitaliseerimise teekaardi sisseostmise korral teeb rakendusüksus taotluse rahuldamise otsuse juhul, kui taotleja ja taotlus vastavad eelnõus sätestatud nõuetele ja taotluses olevale projektile on antud § 16 lõike 1 kõikides kriteeriumites positiivne hinnang. Digitaliseerimise teekaardi järgi tehtava nõustamisteenuse või arendustegevuse taotlus rahuldatakse, kui taotlus on saanud § 16 lõike 2 loetletud valikukriteeriumite alusel koondhindeks vähemalt 2,50 ja seda ei ole § 16 lõike 2 punktides 1‒4 loetletud valikukriteeriumites hinnatud hindega alla 2,00. Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning toetuse tingimusi. Otsuses sätestatakse lisaks ühendmääruse § 8 lõikes 4 sätestatule projekti elluviimise tingimused ning aruannete esitamise tähtajad ja kord. 6. peatükk Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine Peatükis sätestatakse taotluse rahuldamise otsuse muutmise ja kehtetuks tunnistamise tingimused ja kord. Eelnõu §-s 18 määratakse kindlaks taotluse rahuldamise otsuse muutmise tingimused ja kord. Taotluse rahuldamise otsuse muutmist võib toetuse saaja taotleda juhul, kui soovib muuta projekti abikõlblikkuse perioodi. See piirang lähtub sellest, et toetust makstakse kindlasummaliste maksetena. Kindlasummalise makse puhul on muudetav üksnes abikõlblikkuse periood, sest selline kulude arvestamise ja hüvitamise viis põhineb tulemuste saavutamise kokkuleppel ning seda ei saa projekti elluviimise kestel muuta. Võimaldades muuta projekti elluviimise aega, ei lähe vastuollu kindlasummalise makse rakendamise olemusega, sest tegevuse ja tulemuse sisu sellest ei muutu. Taotluse rahuldamise otsuse muutmist saab algatada toetuse saaja, lähtudes ühendmääruse §-s 12 sätestatud tingimustest ja korrast. Juhul kui taotluse rahuldamise otsuse muutmise tõttu ei ole toetuse saajal võimalik oodatavaid tulemusi saavutada või tekib oht, et projekt jääb ellu viimata, on rakendusüksusel õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest. Taotluse rahuldamise otsust saab muuta ka tagasiulatuvalt. Ka sellisel juhul hinnatakse, kas taotluse rahuldamise otsuse muutmine aitab kaasa projekti tulemuste saavutamisele, on põhjendatud ja kooskõlas riigiabi reeglitega. Eelnõu §-s 19 sätestatakse, et taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse osaliselt või täielikult kehtetuks vastavalt ühendmääruse või antud määruses nimetatud tingimustel ja juhtudel. 7. peatükk Aruannete esitamine Määruse 7. peatükis nähakse ette, kuidas toimub toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine. Eelnõu §-s 20 kehtestatakse toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise tingimused ja kord. Toetuse saajal on kohustus pärast projekti lõppu esitada rakendusüksusele aruanne. See esitatakse taotluse rahuldamise otsuses märgitud tähtajal ja rakendusüksuse kehtestatud vormil. Digitaliseerimise teekaardi aruandega esitab toetuse saaja rakendusüksusele valminud teekaardi. Digitaliseerimise teekaardi nõustamisteenuse või arendustegevuse aruandega esitatakse kirjalik aruanne. Lisaks peavad aruanded sisaldama teavet projekti väljundite ja tulemuste kohta, hinnangut projekti ja selle elluviimise tulemuslikkuse kohta ning kirjeldust strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtetesse ja sihtidesse panustamise kohta. Lõikes 4 nähakse ette, et toetuse saaja esitab kaks aastat peale projekti lõppemist järelaruande. Digitaliseerimise järelaruanne on ettevõtja enesehindamise küsimustik, kus ettevõtja annab hinnangu digiteekaardi toodud kitsaskohtade ja arenguvõimalustele, teekaardiga seotud tegevuste elluviimisele ja nende mõjule ettevõttele ning teekaardis nimetatud investeeringutele. Lisaks annab ettevõtja üldhinnangu teekaardi ja sellega seotud tegevuste mõjule tema ettevõttes hinnangu andmise hetkel. Digitaliseerimise teekaardi kitsaskohtade ja arenguvõimaluste hinnang sisaldab järgmisi küsimusi:  kas toodud kitsaskohad ja arenguvõimalused on tema jätkuvalt relevantsed;  kas ettevõtja on süsteemselt tegelenud teekaardil toodud kitsaskohtade lahendamisega;  kas teekaardil toodud kitsaskohtade lahendamine sujus probleemideta ja oli tulemuslik. Lisaks saab ettevõtja vajadusel lisada enesehindamise küsimustikku täites on täiendavaid hinnanguid ja ettepanekuid. Enesehindamise vorm annab ettevõtjale võimaluse analüüsida oma ettevõtte digitaliseerimise seisu, sealhulgas põhjuseid, miks digitaliseerimine õnnestus plaanitult või, vastupidi, miks kõiki kavandatud tegevusi ei viidud ellu, leida põhjuseid ning kasutada saadud teadmist oma järgmiste digitaliseerimisega seotud strateegiliste tegevuste plaanimisel ja elluviimisel. Ühtlasi on järelaruande eesmärk korjata teavet, et hinnata toetusmeetme laiemat ja pikemaajalist mõju. Järelaruande allkirjastab ettevõtja või ettevõtja seaduslik esindaja. Lisaks sätestatakse §-s 20, et rakendusüksus peab aruande kinnitama 20 tööpäeva jooksul alates aruande esitamisest. Kui aruannet on vaja täiendada, annab rakendusüksus selleks eraldi tähtaja. 8. peatükk Toetuse maksmise tingimused Eelnõu §-s 21 sätestatakse toetuse maksmise tingimused. Toetus makstakse ühendmääruse § 28 lõike 2 alusel kindlasummaliste maksetena. Kindlasummaline makse on ühekordne makse, mille suurus on määratud kulude hüvitamise otsuses ning selle väljamaksmise eeldus on tegevuse eesmärkide ja tulemuste täielik saavutamine. Kui toetus makstakse toetuse saajale kindlasummalise maksena, siis ei esita toetuse saaja kuludokumente, vaid makse tehakse peale kokkulepitud tulemuse rakendusüksusele esitamist ja selle rakendusüksuse poolt heakskiitmist. Kindlasummaline makse on suunatud eelkõige tulemuslikkuse rahastamisele – kokkulepet ei tehta mitte tegevuse, vaid tulemuse tasandil. Kulu loetakse tekkinuks, kui kokkulepitud tulemus on täielikult saavutatud. Seda, palju tulemuse saavutamiseks tehtud tegevused tegelikult maksma läksid, kulu hüvitamisel enam ei vaadata. Kindlasummalise makse suuruse määrab rakendusüksus taotluse rahuldamise otsuses vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artikli 53 lõike 3 punktile c ja ühendmääruse § 20 lõike 1 punktile 1. Kui tulemused saavutatakse osaliselt, siis rakendusüksus toetust välja ei maksa. 9. peatükk Toetuse saaja õigused ja rakendusüksuse õigused ning kohustused Peatükis kirjeldatakse toetuse saaja kohustusi ja õigusi ning rakendusüksuse kohustusi ja õigusi. Eelnõu §-s 22 kehtestatakse toetuse saaja õigused. Toetuse saajal on õigus saada rakendusüksuselt teavet ja selgitusi, mis on seotud ÜSS2021_2027 ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega. Eelnõu §-s 23 sätestatakse rakendusüksuse õigused ja kohustused. Rakendusüksusel on muu hulgas õigus kontrollida projekti elluviimist ja omafinantseeringu kasutamist ning vajaduse korral nõuda lisaandmete esitamist. Rakendusüksusel on õigus lõpetada toetuse väljamaksmine ning nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub ÜSS2021_2027, selle alusel antud määrustes või käesolevas määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust. Lisaks ühendmääruses sätestatule peab rakendusüksus teavitama toetuse saajat vastuvõetud otsusest kolme tööpäeva jooksul, samuti säilitama vähese tähtsusega abi andmisega seotud andmeid koos teabe ja vajalike lisadokumentidega 10 aasta jooksul alates taotluse rahuldamise otsusest arvates. 8. peatükk Finantskorrektsioonid ja vaided Peatükis sätestatakse finantskorrektsioonide tegemise alused. Eelnõu § 24 kohaselt tehakse finantskorrektsiooni otsus ja tagastatakse toetus vastavalt ÜSS2021_2027 §-des 28–30 ja ühendmääruse §-des 34–38 sätestatule. Eelnõu § 25 sätestab vaide esitamise korra. 3. Eelnõu vastavus EL õigusele Eelnõu aluseks on ÜSS2021_2027 ja selle alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrused. Eelnõu on kooskõlas ÜSS2021_2027 aluseks olevate järgmiste Euroopa Liidu määrustega: 1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 3006.2021, lk 159–706, parandatud ELT L 450, 16.12.2021, lk 160 ja ELT L 241, 19.09.2022, lk 16); 2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi (ELT L 231, 30.06.2021, lk. 60–93, parandatud ELT L 13, 20.01.2022, lk 74). Eelnõu vastab järgmistele Euroopa Liidu riigiabi ja vähese tähtsusega abi määrustele ning on nendega kooskõlas: 1. Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes; 2. Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks. 4. Määruse mõjud Eelnõul on otsene mõju Eesti majandusele Lähtudes eelnevast ja joonisel 1 esitatud ELi riikide ettevõtjate digitaliseerituse ja lisandväärtuse suhtest, on eelnõul otsene mõju majandusele. Ettevõtjate kõrgem digitaliseerituse tase aitab kasvatada ettevõtjate teenitud tulu, maksta töötjatele kõrgemaid palku, osaleda rahvusvahelistes väärtus- ja tarneahelates. See omakorda kasvatab riigi maksutulusid, millega kaasneb Eesti elanike üldise heaolu kasv ja paremad riigi teenused oma kodanikele ja ettevõtetele. Eelnõul on otsene positiivne mõju regionaalarengule Eelnõu soosib madalama omafinantseeringu ja hindamisel kasutatava boonuskriteeriumi vahendusel väljaspool Tallinna, Harjumaad ja Tartut tegutsevaid ettevõtjad. Seega on eelnõul otsene positiivne mõju regionaalarengule. Tegemist on ühega kaheteistkümnest Vabariigi Valitsuse üldise poliitikaeesmärgi Nutikam Eesti ettevõtlusmeetmest, millega panustatakse „Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2023– 2027“ ülesande „Analüüs ja ettepanekud Nutikam Eesti ettevõtlusmeetmete puhul vähemalt 40% toetuste suunamiseks väljapoole Tallinna ja Tartu regioone“ täitmisesse. Selles ülesandes käsitatakse Tallinna regioonina Tallinna linna koos ümbritsevate omavalitsustega (Maardu linn, Harku vald, Saue vald, Saku vald, Kiili vald, Rae vald, Jõelähtme vald, Viimsi vald) ning Tartu regioonina käsitatakse üksnes Tartu linna. Ettepanekute korral, mille kohaselt analüüsitakse ja pakutakse suuremat regionaalset tasakaalu, on ettevõtjate taotluste põhiselt keskendutud rakendatavatele toetusmeetmetele mahus 147,24 miljonit eurot, millest 40% moodustab 58,89 miljonit eurot. Võrreldes Nutikam Eesti raames kavandatud ettevõtlusmeetmete toetuseid nende toetustega, mida jagati struktuuritoetuse meetmetest aastatel 2014–2020, jagunesid toetused Tallinna ja Tartu piirkonna ning ülejäänud Eesti vahel vastavalt 53% ja 47. Nii on eelnõu alusel kavandatava meetme puhul oodata, et ligi 47% meetme eelarve toetusrahast suunatakse väljapoole tugevamaid, st Tallinna ja Tartu, regioone. 5. Eelnõu rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Eelnõuga kavandatava toetuse eelarve Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest on 5 000 000 eurot. Kohustusliku omafinantseeringu tagavad toetuse saajad. Määruse rakendamisega ei kaasne riigieelarvele lisatulusid ega -kulusid. Määruse rakendamiseks vajalikud tegevused viib ellu rakendusüksus. Toetuse andmise rakendamisega seotud kulud kaetakse tehnilise abi vahenditest. Meetme 21.1.2.2 eelarvest on ELi toetuse osa 20 000 000 eurot, millest käesoleva määruse alusel toetatavate tegevuste toetuseelarve on 5 000 000 eurot. Toetuseelarve ülejäänud 15 000 000 euro jagamisel eri tegevuste tarbeks lähtutakse rakenduskavas kokkulepitud eesmärkidest ja tegevustest. Juhul kui määruse ja teiste toetusmeetmete rakendamisel selgub, et ettevõtjate digitaliseerimise taseme tõstmiseks on vaja täiendavalt investeerida ettevõtjate strateegiliste dokumentide toel läbiviidavate muutuste tegemisse, siis on põhjendatud ka käesoleva määruse toetuseelarve suurendamine, kasutades selleks meetme 21.1.2.2 eelarve veel kasutamata jääki. 6. Eelnõu jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Rahandusministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, perioodi 2021–2027 seirekomisjonile ja Euroopa Komisjonile, Riigi Tugiteenuste Keskusele. Rahandusministeerium, Kliimaministeerium ja Riigi Tugiteenuste Keskus kooskõlastasid eelnõu märkustega. Reginaal- ja Põllumajandusminsteerium, Sotsiaalministeerium ja perioodi 2021-2027 seorekomisjon ja Euroopa Komisjon vaimimisi. Eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele ning TAIE juhtkomisjonile. Lisad Lisa 1 Märkustega arvestamise tabel. Lisa 2 Toetusmeetme, riigi pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtide ning ÜSM artiklis 9 nimetatud horisontaalsete põhimõtete vaheliste seoste analüüs. Lisa 3 Põhiõiguste harta ja PIK arvestamise kontroll-leht (eraldi fail). Lisa 4 Riskihindamise tabel (eraldi fail).  Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri …määruse nr… eelnõu „Ettevõtja digitaliseerimise teekaardi toetus“ seletuskirja Lisa 1 KOOSKÕLASTAMISEL ESITATUD MÄRKUSTEGA ARVESTAMISE TABEL Ettepanek/märkus Esitaja Arvestatud /mittearvestatud põhjendus 1.Eelnõu § 3 lg 1: sulgudes olev tekst Rahandusministeerium Arvestatud. „(edaspidi üldise grupierandi määrus)“ tuleb asendada tekstiga „(edaspidi üldine grupierandi määrus)“. 2. Eelnõu § 10 lg 2: selguse huvides Rahandusministeerium Selgitame. tuleb lisada lause lõppu nt järgmine Määrusega toetatakse nii tekst: „kui toetust antakse kooskõlas suurettevõtjaid kui ka üldise grupierandi määrusega“. VKEsid. Kõikide toetust saavate ettevõtjate toetusmäär abikõlblikest kuludest on 50%. Suurettevõtted saavad toetust VTA määruse alusel, sealhulgas peab suureettevõtjal toetuse saamiseks olema piisav vaba VTA jääk. VKEd saavad toetust grupierandi määruse alusel. Valitud riigiabi skeem lähtub asjaolust, et grupierandi artiklid 18 ja 29 ei luba suurettevõtjatele anda toetust 50%lise toetusmääraga. 3. Eelnõu § 12: tuleb lisada, et Rahandusministeerium Arvestatud. taotlus peab sisaldama ka projekti kirjeldust ning andmeid projekti kulude kohta. Selliseid andmeid on vaja, kui toetust taotletakse üldise grupierandi määruse artiklite 18 või 29 alusel, kuna sellise abi andmisel peab taotlus sisaldama riigiabi ergutava nõude täitmiseks muu hulgas ka eelnimetatud andmeid (vt üldise grupierandi määruse artikkel 6 lõige 2 punktid b ja d). 4. Eelnõu § 12: Mitteametlikule Rahandusministeerium Selgitame. kooskõlastamisele esitatud määruse Tegemist on toetuse eelnõu tekstis oli §-s 11 „Taotleja saaja kohustusega, mida kohustused“ lõige 2, mis sätestas ta peab täitmas vastavalt taotleja kohustuse viia läbi Vabariigi § 1 lõikes 7 sätestatud Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr tingimustele 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused” (edaspidi ühendmäärus) §-s 11 ettenähtud ostumenetlus, kui sisse ostetava teenuse abikõlblik maksumus ilma käibemaksuta on võrdne 20 000 euroga või sellest suurem. Praegusest tekstist on see kohustus välja jäänud. Selle asemel on ette nähtud kahe võrdleva pakkumuse võtmine eelnõu § 12 „Nõuded taotlusele“ punktis 11) järgmiselt: punktides 8 ja 9 nimetatud ettevõtjavälise teenuseosutaja kohta vähemalt kaks võrreldavat hinnapakkumust üksteisest sõltumatutelt pakkujatelt kõigi üheliigiliste kulutuste puhul, mille maksumus käibemaksuta on võrdne 20 000 euroga või sellest suurem. Seletuskirjas puudub selgitus, miks ei pea toetuse saaja läbi viima ühendmääruses kirjeldatud ostumenetlust. Kui toetuse saamise tingimused tõesti ei eelda ostumenetluse korraldamist, siis tuleb vähemalt seletuskirjas selgitada, millest selline erisus. 5. Seletuskirja osa 2 (selgitus eelnõu Rahandusministeerium Arvestatud. § 3 lõige 2 kohta): viide komisjoni vähese tähtsusega abi määrusele (EL) nr 1407/2013 tuleb asendada viitega komisjoni uuele määrusele (EL) 2023/2831 – nagu see on õigesti kirjas eelnõu § 3 lõikes 1. 6. (5) Määrust ei kohaldata Euroopa Kliimaministeerium Arvestatud. Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1056, millega luuakse Õiglase Ülemineku Fond (ELT L 231, 30.06.2021, lk 1–20), artiklis 9 sätestatud juhtudel, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi, artiklis 7 sätestatud juhtudel. Kuna määruse alusel toetatavaid tegevusi rahastatakse Regionaalarengu Fondist, on korrektne viidata vaid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi, artiklis 7 sätestatud juhtudele. Palume parandada viide ning lähtuvalt parandusest muuta ka seletuskirjas vastavat kohta. 7. Määruse eelnõu § 7 lõige 2 punkt Kliimaministeerium Arvestatud. 3 on sõnastatud järgmiselt: (2) Digitaliseerimise teekaardis esitatakse: 3) hinnang punktis 2 nimetatud valdkondades kitsaskohtade kõrvaldamise kohta ja asjakohased arenguvõimalused tähtsuse järjekorras, lahenduste maksumusele, tasuvusajale, vastavuse kohta põhimõttele „ei kahjusta oluliselt”, küberturvalisuse hetkeolukorrale ning mõjule ettevõtja ärimudelile ja majandustulemustele; Sõnastusest jääb arusaamatuks, mis peab vastama „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele. Ilmselt peaks olema viide § 7 lõike 1 punktile 2 ehk digitaliseerimise teekaardis esitatud kitsaskohtade lahendamiseks ja arenguvõimaluste elluviimiseks vajalikud arendustegevused peavad vastama „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele. Kui see on nii, palume täpsustada viidet. 8. Määruse eelnõu § 7 lõige 4 on Kliimaministeerium Selgitame. sõnastatud järgmiselt: (4) Põhimõttele „ei kahjusta Muutsime sõnastuse oluliselt“ vastavuse hindamisel ühemõtteliseks. lähtutakse rakendusüksuse Digitaliseerimise veebilehel avaldatud teabelehest, teekaart on ettevõtja mis põhineb Euroopa Komisjoni strateegiline teatisel 2021/C 58/01 „Tehnilised digitaliseerimise suunised põhimõtte „ei kahjusta tegevuskava. Oluline on, oluliselt“ kohaldamise kohta taaste- et teekaardis toodud ja vastupidavusrahastu puhul“ (ELT tegevused ja tehtavad C 58, 18.2.2021, lk 1– 30). investeeringud oleks kooskõlas „ei kahjusta Palume sõnastada selle lõike ümber oluliselt” põhimõtetega. järgmiselt: Samas ei pruugi kõikide (4) “Ei kahjusta oluliselt” ettevõtjate põhimõttele vastavuse hindamine digitaliseerimise peab sisaldama hinnangut, mis tegevused olla seotud tõendab, et toetatavad tegevused ei kõigi keskkonna kahjusta oluliselt ühtegi kuuest eesmärkidega, nt vee- ja keskkonnaeesmärgist: mereressursside kestlik kliimamuutuste leevendamine, kasutamine ja kaitse. kliimamuutustega kohanemine, vee- Lähtudes soovist ja mereressursside kestlik ettevõtjaid nende kasutamine ja kaitse, üleminek tegevustega ringmajandusele, saastuse vältimine mittepuutuvate ja tõrje, elurikkuse ja ökosüsteemide eesmärkide hindamisega kaitse ja taastamine. koormata, muutsime määruse sõnastust. Uue sõnastuse alusel sisaldab digitaliseerimise teekaart kinnitust, et seal välja pakutud tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt” põhimõtetega. 9. Seletuskirja leheküljel 16 on Kliimaministeerium Arvestatud. öeldud: Digitaliseerimise teekaardi sisseostmise taotlusele antakse hinnang järgmiste valikukriteeriumite alusel: 5) projekti kooskõla riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega, juhul kui projektil on tuvastatud puutumus eelnõu § 4 lõikes 3 esitatud näitajaga. Lisaks on täpsustatud: Digitaliseerimise teekaardi hindamisel peab projekt rahastuse saamiseks saama neljas esimeses valikukriteeriumis positiivse hinnangu. Määruse eelnõu § 4 lõikes 3 pole nimetatud „Eesti 2035“ näitajaid. Ilmselt on mõeldud § 5 lõiget 3. Palume parandada viide. Ühtlasi juhime tähelepanu, et igal projektil peab olema puutumus vähemalt ühe „Eesti 2035“ näitajaga. Seega ei saa olla viienda valikukriteeriumi hinnang negatiivne. Palume parandada valikumetoodika kirjelduse. 10. Eelnõu § 9 lõike 2 alusel on Riigi Tugiteenuste Arvestatud. abikõlblikkuse periood kuni Keskus Sätestasime mõlemas 31.12.2029, kuid § 9 lõike 5 alusel lõikes tähtajaks on abikõlblikkuse periood kuni 31.10.2029.a. 31.08.2029. Palun kontrollida ja kuupäevad ühtlustada. 11. Palun lisada eelnõusse Riigi Tugiteenuste Selgitame. suurettevõtetele antava toetuse määr. Keskus Muutsime sõnastust. Hetkel võib eelnõust välja lugeda, et Kõikide ettevõtjate – nii suurettevõtted võivad saada toetust suurettevõtjate kui ka kuni 70%, sest § 3 lg 3 kohaselt VKEde toetusmäär on antakse suurettevõtjale toetust 50%. Suureettevõtjad kooskõlas VTA määrusega ja § 10 lg saavad toetust üksnes 3 kohaselt on toetuse osakaal 70% VTA määruse alusel. kui toetust antakse VTA-na. Muid sätteid suurettevõtete toetuse Sarnaselt rakendub ka määradele eelnõus ei ole. Kuna erand regionaalsetele riigiabi eeskirjad reeglina annavad ettevõtjatele. Kõikidele suurettevõtetele toetust madalama regionaalsetele määraga kui VKE-dele – antud juhul ettevõtjatele on art 18 ja 29 kohaselt kuni 50%, siis toetusmäär 70%. suurettevõtete toetamist 70%-ga tuleks selgitada. Arvestades seda, et Lisaks sätestab § 3 lõige art 29 kohaselt võib suurettevõtetele 3, kus nähakse ette anda abi ainult 15%, siis riigiabiga seotud suurettevõtete toetamine 70%-lise tingimused, et määraga on arusaamatu. suurettevõtjatele antakse toetust kooskõlas VTA määrusega. Ühtlasi teeme ettepaneku sõnastada § 10 lõige 2 ja lõige 3 järgmiselt: § 10 lg 2 - Toetuse osakaal abikõlblikest kuludest on 50 protsenti kui toetust taotletakse grupierandi määruse artiklite 18 või 29 alusel. (Põhjendus: grupierandi määruse art 18 ja 29 ei luba kõrgemat toetusemäära kui 50% sõltumata sellest, kus ettevõte tegutseb) § 10 lg 3 - Toetuse osakaal abikõlblikest kuludest on 70 protsenti kui toetust taotletakse VTA määruse alusel, välja arvatud Harjumaal ja Tartu linnas tegutsevad äriühingud, kelle toetuse osakaal abikõlblikest kuludest võib olla kuni 50 protsenti. (Põhjendus: VTA alusel võib toetust anda kuni 70% sõltumata ettevõtte suurusest, kuid regionaalse mõju suurendamiseks saavad väljaspool Harjumaad ja Tartu linna tegutsevad ettevõtjad sõltumata suurusest toetust 50%.) 12. Eelnõu § 16 lõige 1 - palun Riigi Tugiteenuste Arvestatud. eelnõu seletuskirjas mõnevõrra Keskus avada ka projektide hindamiseks kasutatavate valikukriteeriumite sisu. 13. Eelnõu § 23 lg 2 p 2: ettepanek Riigi Tugiteenuste Arvestatud. antud lõige kustutada, kuna Keskus korraldusasutus võtab ise SFOS-ist vajalikud andmed. Rakendusüksus ei pea midagi tegema. 14. Palun täiendada EL Põhiõiguste Riigi Tugiteenuste Arvestatud. harta ja PIK nõuetega arvestamise Keskus kontroll-lehte. Põhiõiguste harta jaotise „võrdsus“ juures on vajalik TATi seletuskirjas esitada täiendav analüüs nii hartas nimetatud põhiõiguste kui puuetega inimeste õiguste konventsioonis nimetatud puuetega inimeste õiguste osas. Seletuskiri ja harta kontroll-leht peavad olema ristviidetega seotud. Samasugused ristviited on vajalikud kontroll-lehel keskkonnahoiu artikli juures. 15. Riskihindamise tabel ei ole Riigi Tugiteenuste Arvestatud. korrektselt täidetud - kõik riskid ei Keskus ole hinnatud. Topelt-finantseerimise riski osas ootame infot, kas samale tegevusele on võimalus toetust küsida ka muudest ministeeriumile teadaolevatest allikatest. Palun esitada korrektne tabel. 16. Digitaalsed tehnoloogiad (eelnõu Eesti Kaubandus- Arvestatud. § 4 lg 2) Tööstuskoja Määrusele on lisatud Eelnõu § 4 lg 2 sätestab loetelu täiendavate digitaalsetest tehnoloogiatest ja digitehnoloogiatena nende rakendustest. Loetelus suurandmed ja sisaldub üheksa digitaalset robootika. tehnoloogiat: asjade internet; kihtlisandustootmine; küberfüüsilised süsteemid ehk tööstuslik asjade internet; küberturvalisus; pilvandmetöötlus ja kõrgjõudlusega andmetöötlus; simulatsioon ja digitaalsed kaksikud; tehisintellekt; virtuaalne ja liitreaalsus; 5G. Kehtiva määruse „Digitaliseerimise teekaardi toetamise tingimused ja kord“ § 3 lg 3 kohaselt kuulub digitaalsete tehnoloogiate hulka 11 tehnoloogiat. Lisaks eelnõus sätestatule on kehtiva määruse loetelus ka robootika ning suurandmed ja analüütika. Hetkel jääb meile ebaselgeks, miks ei sisaldu kaks viimati nimetatud tehnoloogiat eelnõu § 4 lg-s 2. Kuna eelnõu alusel koostatav digitaliseerimise teekaart on eelduseks, et saada ettevõtete digipöörde toetust määruse „Ettevõtete digipöörde toetuse tingimused ja kord“ alusel, siis peame oluliseks, et eelnõus sisalduvad digitaalsed tehnoloogiad ühtiksid ettevõtte digipöörde toetuse määruses sätestatuga. Viidatud määruse § 4 punkti 6 kohaselt loetakse digitaalsete tehnoloogiate rakenduseks ka koostöörobotid ning suurandmed koos analüütikaga. Eelnõu § 4 lg-s 2 sisalduv loetelu ei sisaldada neid tehnoloogiaid. Kaubanduskoja ettepanek: Palume eelnõu § 4 lg-s 2 sätestatud loetellu lisada robootika ja suurandmed koos analüütikaga. Kui neist ühte või mõlemat tehnoloogiat ei ole võimalik eelnõusse lisada, siis palume selgitust, miks ei ole seda ettepanekut võimalik arvesse võtta. 17.Toetuse osakaal (eelnõu § 10 lg Eesti Kaubandus- Selgitame. 2 ja 3) Tööstuskoja Väljaspool Harjumaad ja Eelnõu § 10 lg 2 kohaselt on toetuse Tartut tegutsevatele osakaal abikõlblikest kuludest 50 ettevõtjatele kehtestatud protsenti Harjumaal või Tartu linnas kõrgem toetusmäär registreeritud äriühingule. Eelnõu § soosib piirkondlikke 10 lg 3 alusel on VTA määrusega ettevõtjaid koostama kooskõlas toetust saava ja digitaliseerimise T- väljaspool Harjumaad või Tartu kaarte. Erisus on tehtud linna registreeritud äriühingu selleks, et stimuleerida toetuse osakaal abikõlblikest piirkondlikke kuludest 70 protsenti. ettevõtjaid, kelle ligipääs Kaubanduskoja hinnangul ei ole teenuse pakkujatele on mõistlik kehtestada erinevat toetuse keerulisem. Samas on osakaalu sõltuvalt äriühingu maksimaalsed registreeritud asukohast. Eesti toetussummad, võttes äriühingutes tervikuna tuleb tõsta arvesse toetuse saaja digitaliseerituse taset ning selle profiili, mõõdukad. meetme osas ei peaks olema Sellest tulenevalt ei regionaalseid erisusi. Lisaks juhime tohiks erisus olla tähelepanu sellele, et eelnõu raskendav asjaolu jõustumisel võib tekkida olukord, Harjumaal ja Tartus kus äriühingu juriidiline aadress on tegutsevatele Harjumaal või Tartu linnas, kuid ettevõtjatele. äriühingu ettevõtted, mida digitaliseerimise teekaardi koostamine puudutab, asuvad väljaspool selliseid piirkondi. Sellisel juhul oleks toetuse osakaal 50 protsenti. Lisaks toome välja riski, et mõni äriühing võib eelnõu jõustudes muuta oma juriidilist aadressi, et saada suuremat toetuse osakaalu. Selline lahendus ei ole aga mõistlik. Kaubanduskoja ettepanek: Palume kaaluda ettepanekut kehtestada kõikidele ettevõtetele toetuse osakaaluks abikõlblikest kuludest 70 protsenti. Seega tuleks muuta eelnõu § 10 lg 2 ja 3 ning § 5 lg 3 p 1 sõnastust. 18. Peame uue Eesti Infotehnoloogia ja Arvestatud. teekaardi toetusmeetme tulekut Telekommunikatsiooni ülimalt positiivseks ja eriti Liit positiivseks peame seda, et eelnõu § 7 lg 1 sisalduvate toetatavate tegevuste loetellu on lisandunud eraldi ka nõustamisteenus, millele nähakse eelnõus ette ka vastav eraldi toetussumma. 19. Eelnõu § 4 lõige 2 toob välja Eesti Infotehnoloogia ja Arvestatud. digitaalsed tehnoloogiad ja nende Telekommunikatsiooni rakendused, kusjuures tegemist on Liit suletud nimekirjaga. Oleme arvamusel, et digitaalsete tehnoloogiate selliselt lahti kirjutamine eelnõus on piirav tegur, kuna tehnoloogiad muutuvad ning uuenevad väga kiiresti. Lisaks soovime tähelepanu juhtida sellele, et nimetatud loetelu ei ole hetkel kattuv hetkel kehtiva määruse „Digitaliseerimise teekaardi toetamise tingimused ja kord“ terminoloogiaga (võrdle nimetatud määruse § 3 lg 3). Näiteks on puudu “suurandmed koos analüütikaga”. Samuti tuleb tagada kooskõla määrusega „Ettevõtete digipöörde toetuse tingimused ja kord“, sest valmivad teekaardid saavad olla aluseks digipöörde toetusmeetme kasutamiseks. Nimetatud määruse § 4 p 6 defineerib samuti digitaalsete tehnoloogiate rakendusi nimetades lisaks eelnõu § 4 lõikele 2 ka suurandmed koos analüütikaga ja koostöörobotid. 20. Eelnõu § 7 lõige 2 toob välja, et Eesti Infotehnoloogia ja Selgitame. lisaks digitaliseerimise teekaardile Telekommunikatsiooni Digitaliseerimise peab valmima ka hinnang Liit teekaardiga antakse küberturvalisuse hetkeolukorrale esmane hinnang ning mõjule ettevõtja ärimudelile ja ettevõtja küberturbe majandustulemustele. Peame antud olukorra kohta. Lisaks teemat kindlasti väga oluliseks, kuid on oluline, et teekaardil täpsustamist vajab ülesande ulatus. toodud kitsaskohtade Hetkel on Ettevõtluse ja lahendamiseks ja Innovatsiooni SA-l koostöös Riigi arenguvõimaluste Infosüsteemi Ametiga eraldi elluviimiseks, sh toetusmeede küberturvalisuse investeeringud taseme kaardistamiseks ja arvestaksid andmekaitse arendamiseks (vt ja küberturbe https://eas.ee/toetused/kybertoetus/). teemadega. Antud meetme juures on detailsed juhendid hindamise läbiviimiseks ja Samas võib toetussumma on suurem. Seega digitaliseerimise tuleb vältida olukorda, kus ühe teekaardi koostamisel teekaardi meetme ja mitmeid kordi selguda, et ettevõtte väiksema toetussummaga püütakse küberturvalisus vajab saada sama detailsusega analüüsi. tõstmist. Nimetatud Palume MKM-il selgitada: Kuidas juhul suunatakse ta EAS eelnõus on tagatud, et nõue ja RIA küberturvalisuse hetkeolukorra toetusmeetmetesse abi kaardistamiseks jääb mõistlikuks ja saama. realistlikuks selliselt, et seda on võimalik antud toetusmeetme Ühelt poolt vältimaks piiratud summade raames teostada? digitaliseerimise teekaardi ja küberturbe meetmete kattuvust ja teisalt luua ettevõtja vaates sujuv üleminek ühest meetmest teisse, koostatakse digitaliseerimise teekaardi abimaterjali koostöös RIA ja EASiga. 21. Eelnõu § 20 lõike 4 järgi peab Eesti Infotehnoloogia ja Arvestatud. toetuse saaja esitama kaks aastat Telekommunikatsiooni Järelaruanne on peale toetuse saamist järelaruande. Liit enesehindamise vormis Saame antud aruande küsimise läbi viidav lihtsalt põhjendusest aru, et sellega täidetav küsimustik, mis loodetakse saada parem ülevaade, abivahendina aitab kas teekaardis planeeritud tegevused ettevõtjal läbi analüüsida on õnnestunud ellu viia. Samal ajal digitaliseerimise peame oluliseks ära märkida, et teekaardi tegevuste järelaruande nõue võib ülemäärase elluviimist ja mõju. bürokraatia ja raha tagasinõude kartuses pärssida ettevõtete Seega on järelaruanne valmisolekut antud meetmest toetust esmajoones suunatud küsida. Oluline on jälgida, et antav ettevõtjale, et ettevõtja toetus oleks proportsioonis nõutava saaks analüüsida aruandluse määraga. digitaliseerimise Antud riski maandamiseks teeme teekaardi kui ettevõtja ettepaneku selgelt sõnastada, et digitaliseerimise järelaruanne ei sea ohtu juba antud strateegilise tegevuskava toetust. Samuti aitaks järelaruande edukust ja mõju. esitamise kartust maandada see, kui seletuskirjas oleks selgelt toodud, et Lisaks annab kahe aasta pärast on rahastajal õigus järelaruanne nõuda lühikese küsimustiku täitmist poliitikakujundajatele ja (mida rahastaja tuletab ise meelde -rakendajatele infot, proaktiivselt), mille alusel uuritakse milliseid toetusmeetme mõju. Hetkel on poliitikameetmeid peaks kirjas, et järelaruande vormi veel ettevõtjate mõeldakse välja. digitaliseerimise edendamiseks ellu kutsuma. 22. Eelnõu § 10 lõikes 2 toodud Eesti Infotehnoloogia ja Selgitame. asukohapõhised erisused ei toeta Telekommunikatsiooni Vt. punkt 17. kuidagi majanduse Liit konkurentsivõime tõusu. Võimekamad ja suuremad ettevõtted, kelle potentsiaal tõusta väärtusahelates ja digitaliseerimise kaudu saavutada lisandväärtuse tõusu ning suurendada eksporti, asuvad reeglina tõmbekeskustes. Eesti on liiga väike taoliste erisuste tegemiseks antud toetusmeetme raames. Muuhulgas võidakse sellega välistada ettevõtted, kelle peakontor (juriidiline aadress) asub Tallinnas või Tartus, kuid tootmised maapiirkondades 23. Eelnõu § 12 punktid 12 ja 14 on Eesti Infotehnoloogia ja Arvestatud. Sõnastused segaselt sõnastatud ning nendest Telekommunikatsiooni on muudetud. arusaamist ei suurenda ka eelnõu Liit seletuskiri. Eelnõu § 12 punkt 12 sätestab: “rakendusüksuse vormil teave iga ettevõtjavälise nõustaja ja iga arendustegevust teostava meeskonna liikme vähemalt kolme eelmise projekti kohta, mis on teostatud eelnenud neljal aastal”. Arusaamatuks jääb, keda mõeldakse “arendustegevust teostatava meeskonna liikme” all – kas mõeldud on ettevõttevälise nõustaja töötajat või taotleja projektimeeskonna liiget? Teeme ettepaneku sõnastada eelnõu § 12 punkt 12 järgmiselt: „ettevõtjavälise nõustaja kohta teave vähemalt kolme eelneva projekti kohta viimase 4 aasta jooksul, mis näitab võimekust täita ülesandeid.“ Eelnõu § 12 punkt 14 sätestab: „kinnitus, et projektimeeskonna liikmetel, kes on seotud taotluses kirjeldatud projekti teenuse pakkumisega, on vähemalt kaheaastane kogemus projektiga seotud valdkonnas“; Arusaamatuks jääb, mida on mõeldud selle all: „projektimeeskonna liige, kes on seotud taotluses kirjeldatud projekti teenuse pakkumisega“? Meie arusaamisel projektimeeskond on taotleja poolne meeskond (mitte väline partner) ja seotud projekti elluviimisega selle algusest lõpuni, kõikides projekti etappides. Seega mida on mõeldud teenuse pakkumise all ja mis valdkonnas kogemust oodatakse? Palume sõnastada selgelt, kelle kompetentse ja seoses millega hinnata soovitakse.  Lisa 2 Toetusmeetme, riigi pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtide ning ÜSM-i artiklis 9 nimetatud horisontaalsete põhimõtete vaheliste seoste analüüs „Eesti 2035“ siht Horisontaalsed põhimõtted Võrdsed võimalused (sh diskrimineerimise vältimine) Eelnõu tasemel otsene seos puudub. Kaudset mõju hinnatakse hindamisel. Taotlemisel näitab taotleja, kas ja mil moel on projektil mõju võrdsete võimaluste edenemisele. Mõju ja selle ulatust hinnatakse valikukriteeriumiga – projekti kooskõla „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega. Eelnõu tulemusel kasvab ettevõtja teadlikkus ettevõtte digitaliseerimise võimalustest ja paraneb digitaalsete lahenduste, sealhulgas automatiseerimise kasutamine. Automatiseerimise abil paraneb puude, erivajadustega ning naissoost töötjate ligipääsetavus neile valdkondadele, mis nõuavad füüsilist pingutust. Töökorraldus ja töö sisu muutub füüsilisest tööst arvuti ja tehnoloogiaga läbiviidavateks tööprotsessideks. Seega muutuvad erinevad majandusvaldkonnad ja neis töötamine eri huvirühmadele kättesaadavamaks. Eelnõu käigus toetatud projektid võivad kaudselt panustada eri ühiskonnarühmade võimalustesse osaleda tööelus ja elukestvas õppes ning tegeleda ettevõtlusega. Eesti majandus on Sooline võrdõiguslikkus uuendusmeelne ja Eelnõu tasemel otsene seos puudub. Kaudset mõju hinnatakse teaduspõhine hindamisel. Taotlemisel näitab taotleja, kas ja mil moel on projektil mõju soolise võrdõiguslikkuse edenemisele. Mõju ja selle ulatust hinnatakse valikukriteeriumiga – projekti kooskõla „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega. Valdkonna suurim väljakutse on, et naiste loodud ja juhitud ettevõtteid on vähem. Samuti tegutsevad naisettevõtjad valdkondades, mis on pigem vähem tehnoloogiapõhised. Naisettevõtjatel on rohkem raskusi raha ja kapitali hankimisel ning kapitali kaasamisel. Samuti on naisettevõtjad vähem riskijulged ning nende ettevõtted tegelevad vähem arendus- ja innovatsioonitegevustega. Lisaks pole naisettevõtjatel alati ligipääsu ettevõtlusvõrgustikele ja ettevõtluse arendamisega seotud infole. Eelnõuga rahastatav digitaliseerimise teekaart ja sellega seotud nõustamisteenus ja arendustegevus ei ole mõeldud selleks, et otsida lahendusi loetletud väljakutsetele. Ligipääsetavus Eelnõu tasemel otsene seos puudub. Kaudset mõju hinnatakse projekti hindamise käigus. Taotluses näitab taotleja, kas ja mil moel on projektil mõju ligipääsetavuse edendamisele. Mõju ja selle ulatust hinnatakse valikukriteeriumiga – projekti kooskõla „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega. Eelnõul on kaudne seos ligipääsetavuse valdkonnaga. Digitaliseerimise ja automatiseerimise kaudu muudetakse muu hulgas ettevõtja füüsilist pingutust nõudvad tööülesanded, paberil antavad töökäsud jne sellisteks, mida juhitakse arvuti ja tehnoloogiatega. Ettevõtte digitaliseerimise käigus ning asjakohaste arvutiprogrammide ja tehnoloogiate olemasolul saab ettevõtja juurutada ka selliseid lahendusi, mis on kättesaadavad puuetega inimestele. Kuna eelnõuga ei looda ligipääsetavusega seotud lahendusi, puudub eelnõul otsene seos ligipääsetavuse valdkonna edendamisega. Regionaalne tasakaalustus Otsene mõju – toetuse tegevuste elluviimisel eelistatakse hindamisel väljapool Harjumaa ja Tartu ettevõtjate projekte. Lisaks on väljapool Harjumaad ja Tartut elluviidavate projektide toetussumma suurem ja omafinantseeringu määr väiksem. Otsest mõju hinnatakse ka hindamisel. Taotlemisel näitab taotleja, kas ja mil moel edendatakse projektiga regionaalset tasakaalustust. Mõju ja selle ulatust hinnatakse valikukriteeriumiga – projekti kooskõla „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega. Piirkondlike projektide rahastamise eeldus on piirkondades tehtav teavitus- ja nõustamistöö, mida teevad nii rakendusasutus, rakendusüksus kui ka organisatsioonid, kes edendavad piirkondlikku ettevõtlust. Seega on oluline maakondlike arenduskeskuste ja muude maakondlike ettevõtlusorganisatsioonide roll, et just nende piirkonna ettevõtjad saaksid toetust. Eeldus: rakendusüksuse ja maakondlike arendusorganisatsioonide tööjaotuse kokkuleppimine, mis viiakse läbi eelnõu rakendamisele eelnevalt. Tööjaotuse kokkuleppimisel räägitakse muu hulgas läbi, milliseid koolitus- ja infovahetamise tegevusi on vaja maakondlikel arendusorganisatsioonidel, et nende piirkonna ettevõtjad oleksid teadlikud digitaliseerimise teekaardi toetusest ja saaksid seda taotleda. Panus „Eesti 2035“ näitajasse: väljaspool Harjumaad loodud SKT elaniku kohta Euroopa Liidu 27 liikmesriigi keskmisest. Keskkond / kliima Otsene mõju. Meetmel on positiivne mõju kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamisele. Otsest mõju hinnatakse projektide hindamise käigus. Taotlemisel näitab taotleja, kas ja mil moel mõjutab projekt keskkonna- ja kliimaeesmärkide saavutamisest. Mõju ja selle ulatust hinnatakse valikukriteeriumiga – projekti kooskõla „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega. Digitaliseerimise teekaardi lahutamatu osa on ettevõtja digitaliseerimisega ja digitaliseerimise kasvuhoonegaaside jälje vähendada. Ettevõtjad, kelle digitaliseerimise teekaart või sellega seotud nõustamisteenus või arendustegevus on seotud kasvuhoonegaaside jälje vähendamisega, saavad hindamisel boonuskriteeriumi toel kõrgema hinde või hinnangu. Panus „Eesti 2035“ näitajasse: kasvuhoonegaaside netoheide CO2 ekvivalentides.  Lisa 4. Põhiõiguste harta ja PIK arvestamise tabel Põhiõiguste harta Puuetega inimeste õiguste konventsioon (PIK) Põhiseadus (PS) https://eur-lex.europa.eu/legal- Kontrolli, et kooskõla oleks tagatud/kinnitus, https://www.riigiteataja.ee/akt/204042012006 https://www.riigiteataja.ee/akt/115052015002?leiaKehtiv content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:12012P/TXT&from=ET vajadusel täiendav analüüs ja täiendavad nõuded TATis Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste õiguste konventsiooni Põhiõiguste harta Harta PIK Põhiküsimused Põhiküsimused artiklid on kaetud muu hulgas põhiseaduse ja teiste all loetletud jaotis artikkel artikkel seadustega Sotsiaalministeerium nõustab naiste ja meeste võrdõiguslikkuse, mittediskrimineerimise ja erivajadustega inimeste ligipääsetavuse osas programmide ja projektide kavandamis-, rakendamis-, seire- ja hindamisprotsessis (ELi harta artiklid 21, 23 ja 26 ja puuetega inimeste konventsiooni artikkel 9), Keskkonnaministeerium keskkonnakaitse teemades (EL harta artikkel 37) ning kooskõlastavad toetuse andmise tingimusi. Iga ministeerium vastutab põhiõiguste kaitsmise ja edendamise eest oma haldusalas. Kaitse ekspluateerimise, vägivalla ja väärkohtlemise PS § 10 nimetatud inimväärikuse põhimõtete on üks EV Inimväärikus 1 16 Riive puudub eest Põhiseaduse alusprintsiipidest Õigus elule 2 10 Õigus elule PS § 17 Igaühel on õigus elule. Riive puudub Õigus isikupuutumatusele 3 14 Vabadus- ja isikupuutumatus PS § 20 Igaühel on õigus vabadusele ja isikupuutumatusele. Riive puudub I jaotis - Piinamise ning ebainimliku või Kaitse piinamise ja julma, ebainimliku või PS § 18 Kedagi ei tohi piinata, julmalt või väärikust alandavalt "Väärikus" alandava kohtlemise või 4 15 Riive puudub inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise eest kohelda. (artiklid 1-5) karistamise keeld PS § 20 Igaühel on õigus vabadusele ja isikupuutumatusele. PS § 29 Kedagi ei tohi sundida tema vaba tahte vastaselt tööle ega Orjapidamise ja sunniviisilise Kaitse ekspluateerimise, vägivalla ja väärkohtlemise 5 16 teenistusse, välja arvatud kaitseväeteenistus või selle Riive puudub töö keeld eest asendusteenistus, tööd nakkushaiguse leviku tõkestamisel, loodusõnnetuse ja katastroofi korral ning töö, mida seaduse alusel ja korras peab tegema süüdimõistetu. Kaitse ekspluateerimise, vägivalla ja väärkohtlemise Õigus vabadusele ja 16 6 eest PS § 20 Igaühel on õigus vabadusele ja isikupuutumatusele. Riive puudub turvalisusele 17 Isikupuutumatuse kaitse Era- ja perekonnaelu 7 22 Eraelu puutumatus PS § 26 Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Riive puudub austamine 1. Põhiseadus § 20 Igaühel on õigus vabadusele ja Isikuandmete kaitse 8 22 Eraelu puutumatus isikupuutumatusele. Riive puudub 2. Isikuandmete kaitse seadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/104012019011 PS § 26 Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Õigus abielluda ja luua 9 23 Kodu ja perekonna austamine Riive puudub perekond PS § 27 Perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all. Preambul ja üldpõhimõtted, sh PS § 40 Igaühel on südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus. Mõtte-, südametunnistuse- ja mittediskrimineerimine, osalemine ja kaasatus 10 3 Riive puudub usuvabadus ühiskonnas, võrdsed võimalused, juurdepääsetavus, PS § 41 Igaühel on õigus jääda truuks oma arvamustele ja meeste ja naiste võrdsus jne. veendumustele. Kedagi ei tohi sundida neid muutma. § 44. Igaühel on õigus vabalt saada üldiseks kasutamiseks Sõna ja arvamusvabadus ning juurdepääs levitatavat informatsiooni. Sõna- ja teabevabadus 11 21 Riive puudub informatsioonile § 45. Igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, II jaotis veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul „Vabadused” viisil. (artiklid 6–19) Kogunemis- ja Sõna ja arvamusvabadus ning juurdepääs § 47. Kõigil on õigus ilma eelneva loata rahumeelselt koguneda 12 21 Riive puudub ühinemisvabadus informatsioonile ja koosolekuid pidada. Osalemine 30 § 38. Teadus ja kunst ning nende õpetused on vabad. kultuurielus, virgestus-, puhke- ja sporditegevuses Kunsti ja teaduse vabadus 13 Riive puudub Ülikoolid ja teadusasutused on seaduses ettenähtud piires 32 Rahvusvaheline koostöö autonoomsed. Õigus haridusele 14 24 Haridus § 37 Igaühel on õigus haridusele Riive puudub Kutsevabadus ja õigus teha § 29. Eesti kodanikul on õigus vabalt valida tegevusala, 15 27 Töö ja tööhõive Riive puudub tööd elukutset ja töökohta. Ettevõtlusvabadus 16 27 Töö ja tööhõive § 31 Eesti kodanikel on õigus tegeleda ettevõtlusega Riive puudub Osalemine kultuurielus, virgestus-, puhke- ja Õigus omandile 17 30 § 32 Igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud Riive puudub sporditegevuses. Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus - Õigus varjupaigale 18 18 Liikumisvabadus ja kodakondsus Riive puudub https://www.riigiteataja.ee/akt/VRKS Õigus kaitsele tagasisaatmise, § 36. Ühtki Eesti kodanikku ei tohi Eestist välja saata ega väljasaatmise või 19 18 Liikumisvabadus ja kodakondsus Riive puudub takistada Eestisse asumast. väljaandmise korral; PS § 12 Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, Võrdsus seaduse ees 20 12 Võrdne tunnustamine seaduse ees usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Võrdse kohtlemise seadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/122102021011?leiaKehtiv - Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, Diskrimineerimiskeeld 21 5 Võrdsus ja mittediskrimineerimine usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse alusel. Võrdse kohtlemise põhimõte tähendab, et diskrimineerimist ei toimu. 4 Üldkohustused Sekkumise tasandil puutumust ja võimalikku Kultuuriline, usuline ja 9 Juurdepääsetavus riive ohtu ei ole, projekti tasandil seatakse §- 22 III jaotis keeleline mitmekesisus Osalemine kultuurielus, virgestus-, puhke- ja Artikkel 3 - Üldpõhimõtted Puuetega inimeste õiguste s 12 taotlejale nõue tagada tegevuse, millele 30 konventsioonis (PIK) „Võrdsus” sporditegevuses toetust taotledakse, elluviimisel soolise (artiklid 20–26) Naiste ja meeste võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise 23 6 Puuetega naised (a) austus inimeste loomupärase väärikuse, individuaalse põhimõtetega. Täpsem käsitlus puutumuse võrdõiguslikkus autonoomia, sealhulgas vabaduse ise oma valikuid langetada, ja osas on leitav määruse seletuskirjast. Lapse õigused 24 7 Puuetega lapsed iseseisvuse vastu; (b) mittediskrimineerimine; Eakate õigused 25 28 Küllaldane elatustase ja sotsiaalne kaitse (c) täielik ja tõhus osalemine ja kaasatus ühiskonnas; 3 Üldpõhimõtted (d) austus erinevuste vastu ning puuetega inimeste tunnustamine 4 Üldkohustused inimeste mitmekesisuse ja inimkonna osana; 8 Teadlikkuse suurendamine (e) võrdsed võimalused; 9 Juurdepääsetavus (f) juurdepääsetavus; Puuetega inimeste 26 (g) meeste ja naiste võrdsus; integreerimine (h) austus puuetega laste arenevate võimete vastu ning austus puuetega laste õiguse vastu säilitada oma identiteet.  autonoomia, sealhulgas vabaduse ise oma valikuid langetada, ja osas on leitav määruse seletuskirjast. iseseisvuse vastu; (b) mittediskrimineerimine; (c) täielik ja tõhus osalemine ja kaasatus ühiskonnas; (d) austus erinevuste vastu ning puuetega inimeste tunnustamine inimeste mitmekesisuse ja inimkonna osana; (e) võrdsed võimalused; (f) juurdepääsetavus; Puuetega inimeste 26 19 Iseseisev elu ja kogukonda kaasamine (g) meeste ja naiste võrdsus; integreerimine (h) austus puuetega laste arenevate võimete vastu ning austus 20 Isiklik liikumisvõime puuetega laste õiguse vastu säilitada oma identiteet. 27 Töö ja hõive Osalemine kultuurielus, virgestus-, puhke- ja 30 sporditegevustes Töötajate õigus olla ettevõttes Rakendub töötajate usaldusisiku seadus (https://www.riigiteataja.ee/akt/12771390?leiaKehtiv), mis reguleerib töötajate usaldusisiku 27 Riive puudub informeeritud ja ära kuulatud tegevust teda volitanud töötajate ja ametnike esindamisel suhetes tööandjaga ja töötajatega. PS 29 Töötajate ja tööandjate ühingutesse ja liitudesse kuulumine on vaba. Töötajate ja tööandjate ühingud ja liidud võivad oma Kollektiivläbirääkimiste ja 28 27 Töö ja tööhõive (f) õiguste ja seaduslike huvide eest seista vahenditega, mida seadus Riive puudub kollektiivse tegutsemise õigus ei keela. Streigiõiguse kasutamise tingimused ja korra sätestab seadus. Õigus kasutada 26 Habilitatsioon ja rehabilitatsioon § 29. Eesti kodanikul on õigus vabalt valida tegevusala, 29 Riive puudub tööhõiveteenuseid 27 Töö ja tööhõive elukutset ja töökohta. Kaitse põhjendamatu § 29 Töötingimused on riigi kontrolli all. Töövaidluste 30 Kohaldub harta artikkel. Riive puudub vallandamise korral lahendamise korra sätestab seadus. Head ja õiglased § 29 Töötingimused on riigi kontrolli all. Töövaidluste 31 27 Töö ja tööhõive Riive puudub töötingimused lahendamise korra sätestab seadus. PS § 29 lg 2 keelab sunnitöö nii lapse kui ka täiskasvanu puhul. Kaitse ekspluateerimise, vägivalla ja väärkohtlemise Last ei tohi töö tegemiseks ära kasutada. Laps ei tohi teha tööd, 16 eest mis on talle ohtlik, segab koolis käimist või on kahjulik tema tervisele ja arengule. Keeld kasutada laste tööjõudu ja noorte töötajate kaitse tööl 32 Laste töötamist reguleerib töölepingu seadus. Seal on kirjas laste Riive puudub töölkäimist puudutavad vanusepiirid ja eritingimused. Alaealisel 27 Töö ja tööhõive on töötamiseks vaja olenevalt vanusest kas vanema või tööinspektori luba. (https://www.oiguskantsler.ee/et/laste-ja- IV jaotis noorte-%C3%B5igused-ja-kohustused) „Solidaarsus” (artiklid 27–38) PS § 27 Perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all. Perekonna- ja tööelu 33 23 Kodu ja perekonna austamine § 29 Eesti kodanikul on õigus vabalt valida tegevusala, elukutset Riive puudub ja töökohta. Kui seadus ei sätesta teisiti, siis on see õigus võrdselt Eesti kodanikuga ka Eestis viibival välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul. § 28 Eesti kodanikul on õigus riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral. Sotsiaalkindlustus ja 34 28 Küllaldane elatustase ja sotsiaalne kaitse Riik soodustab vabatahtlikku ja omavalitsuse hoolekannet. Riive puudub sotsiaalabi Lasterikkad pered ja puuetega inimesed on riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole all. Tervishoid 35 25 Tervishoid § 28 Igaühel on õigus tervise kaitsele. Riive puudub Võimalus kasutada üldist Majandustegevuse seadustiku üldosa seadus - majandushuvi pakkuvaid 36 11 Ohuolukorrad ja humanitaarsed eriolukorrad Riive puudub https://www.riigiteataja.ee/akt/106042021005 teenuseid PS § 53 Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda Sekkumise tasandil otsene negatiivne mõju 9 Juurdepääsetavus (f) ning hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud. puudub ning projektide tasemel on oodata pigem positiivset mõju. Projekti tasandil Sõna ja arvamusvabadus ning juurdepääs teabele seatakse §-s 12 taotlejale nõue projekti Keskkonnakaitse 37 lõige (a) avalikkusele mõeldud teabe edastamine elluviimisel järgida „ei kahjusta oluliselt“ DNSH[2] ja kliimakindluse ning EE2035 raames KeM ja RTK 21 puuetega inimestele juurdepääsetavas vormingus ning põhimõtet keskkonnaeesmärkide konsultatsioon. Nõuded TATis ja analüüs seletuskirjas. erinevate puuetega arvestavate tehnoloogiate abil saavutamiseks. Täpsem käsitlus puutumuse õigeaegselt ja ilma lisakuludeta. osas on leitav määruse seletuskirjast. Tarbijakaitse 38 4 Üldkohustused (e, f, g, h) Tarbijakaitseseadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/TKS Riive puudub Õigus hääletada ja Euroopa Parlamendi valmise seadus - kandideerida Euroopa 39 29 Osalemine poliitilises ja avalikus elus Riive puudub https://www.riigiteataja.ee/akt/EPVS Parlamendi valimistel PS § 56. Kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike Õigus hääletada ja kodanike kaudu: 1) Riigikogu valimisega; kandideerida kohalikel 40 29 Osalemine poliitilises ja avalikus elus Riive puudub 2) rahvahääletusega. valimistel kohalikel valimistel PS § 57. Hääleõiguslik on Eesti kodanik, kes on saanud kaheksateist aastat vanaks. HMS § 5 lõike 2 kohaselt tuleb haldusmenetlus läbi viia eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja Õigus heale haldusele 41 29 Osalemine poliitilises ja avalikus elus kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. ÜSS Riive puudub § 1 lg 5 kohaselt kohaldatakse viidatud seaduses ette nähtud V jaotis menetlusele haldusmenetluse seadust. „Kodanike õigused” PS § 44 Eesti kodanikul ja Eestis viibival välisriigi kodanikul ja (artiklid 39–46) kodakondsuseta isikul on õigus seaduses sätestatud korras tutvuda tema kohta riigiasutustes ja kohalikes omavalitsustes ning riigi ja Sõna ja arvamusvabadus ning juurdepääs Õigustutvuda dokumentidega 42 21 kohalike omavalitsuste arhiivides hoitavate andmetega. HMS § 37 Riive puudub informatsioonile lg 1 igaühel on õigus igas menetlusstaadiumis tutvuda haldusorganis säilitatavate asjas tähtsust omavate dokumentide ja toimikuga, kui see on olemas. Õigus pöörduda Euroopa 43 13 Juurdepääs õigusemõistmisele Rahvusvaheliste lepingute alusel otsekohalduv Riive puudub ombudsmani poole PS § 46 Igaühel on õigus pöörduda märgukirjade ja avaldustega Õigus esitada petitsioone 44 13 Juurdepääs õigusemõistmisele riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole. Riive puudub Vastamise korra sätestab seadus Liikumis- ja elukoha valiku § 34. Igaühel, kes viibib seaduslikult Eestis, on õigus vabalt 45 20 Isiklik liikumisvõime Riive puudub vabadus liikuda ja elukohta valida. Diplomaatilisele ja 46 13 Juurdepääs õigusemõistmisele § 13 - Igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele. Eesti riik kaitseb Riive puudub PS § 15 Igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Igaüks võib oma kohtuasja Õigus tõhusale läbivaatamisel nõuda mis tahes asjassepuutuva seaduse, muu õiguskaitsevahendile ja 47 13 Juurdepääs õigusemõistmisele õigusakti või toimingu põhiseadusevastaseks tunnistamist. § 20 Riive puudub õiglasele kohtulikule Igaühel on õigus vabadusele ja isikupuutumatusele. § 22 Kedagi ei arutamisele tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. VI jaotis „Õigusemõistmi ne” (artiklid 47–50)  Süütuse presumptsioon ja § 22. Kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui 48 13 Juurdepääs õigusemõistmisele Riive puudub kaitseõigus tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. VI jaotis „Õigusemõistmi PS § 3 Riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega ne” (artiklid kooskõlas olevate seaduste alusel. Rahvusvahelise õiguse 47–50) üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti õigussüsteemi Kuritegude ja karistuste lahutamatu osa. PS § 11 Õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult seaduslikkuse ja 49 13 Juurdepääs õigusemõistmisele kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema Riive puudub proportsionaalsuse põhimõte demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. PS § 22 kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. PS § 23 Kedagi ei tohi teist korda kohtu alla anda ega karistada Mitmekordse kohtumõistmise 50 13 Juurdepääs õigusemõistmisele teo eest, milles teda vastavalt seadusele on mõistetud lõplikult Riive puudub ja karistamisekeeld süüdi või õigeks. [1] Täiendavalt analüüsima ei pea, kuid pead kontrollima ja kinnitama, et nõuet ei rikutaks. [2] DNSH ja kliimakindluse analüüsi juhised on punktis X  RISKIHINDAMINE MEEDE: Riskitaseme määramise eesmärgiks on leida, millised asjaolud muudavad meetmed riskantsemateks. Hinnatakse 4 tegurit. Erinevatele riskitunnustele antakse erinev arv punkte skaalal 0-3 sõltuvalt riskitunnuse otsesest seosest konkreetse riskiga. Riskianalüüsi läbiviija võib lisada täiendavad riskifaktoreid, kui need on rakendamise käigus ilmnenud või neid ei ole eelnev Kontrollikoht RISKIVALDKOND Kas elluviijal/toetuse saajal on strateegia/tegvuskava (vm dokument) korruptsiooni/pettuste/ebaseaduslike tegevuste vältimiseks ja ebaseaduslikest tegevustest teavitamiseks ja/või viiakse läbi vastavasisulisi koolitusi. Hinnata teadaoleva info kohaselt. Käskkirja alusel antava toetuse osas on võimalik infot küsida elluviijalt. Kui tegemist on avatud taotlusvoorudega, siis saab anda Korruptsioon ja huvide konflikt hinnangu lähtuvalt juriidilisest isikust. Või hinnata kõrgema skooriga ja saata RÜ-le info, et selles valdkonnas info puudub. Info puudumisel hinda skooriga 3 ja lisa kommentaar. Juhul, kui asjaolu ei ole kirjeldatud, siis riskiskoori määramisel selgitada, millisele teadaolevale infole tugineti. Kas toetuste abil mõjutatakse riigi majandust ja konkurentsi lubamatul viisil, kuna tegemist võib olla riigiabiga ja/või vähese tähtsusega abiga (VTA) või grupierandiga hõlmatud riigiabiga. Riigiabi ja/või vähese tähtusega Kui tegemist on avatud taotlusvoorudega, siis saab anda abi esineminise kohaldumine hinnangu lähtuvalt juriidilisest isikust. Või hinnata kõrgema skooriga ja saata RÜ-le info, et selles valdkonnas info puudub. Info puudumisel hinda skooriga 3 ja lisa kommentaar Kas võib esineda topeltfianatseerimise võimalus - sarnaste meetmete (nii EL kui ka siseriiklike fondide) olemasolu võib kaasa tuua olukorra, et samale tegevusele/objektile küsitakse toetust mitmest finantsallikast. Kui on sarnaseid meetmeid, siis see siia kirja panna. RÜ- Pettuserisk - Topeltfinantserimine le on see oluline info selleks, et kavandada täiendavaid maandamismeetmeid. Kui kattuvaid meetmeid/tegevusi ei ole, siis ka kirjutada, kuidas infot saadakse. Näiteks selgitus tagamaks topeltfinantseerimise vältimist: toimub infovahetus teiste rahastajatega regulaarselt….(kuidas) Toetuse kasutamine ei ole Kas elluviija/toetuse saaja on kohustatud läbi viima läbipaistev ja/või ei toimu riigihankeid. konkurentsi ära kasutades. Kas käskkirjas kirjeldatud kriteeriumid/ määruse kriteeriumid (vastavus-, valiku- ja välistuskriteeriumid) Keskkonnamõjudega ei ole arvestavad "ei kahjusta oluliselt" põhimõtet (DNSH) ning arvestatud kas taristuinvesteeringutele on seatud nõue kliimakindluse tagamiseks. Hinnang „Madal“ – 0 kuni 5 punkti Hinnang „Keskmine“ – 6 kuni 11 punkti Hinnang „Kõrge“ – 12 kuni 15 punkti  Ettevõtja digitaliseerimise teekaardi toetus etmed riskantsemateks. Hinnatakse 4 tegurit. kitunnuse otsesest seosest konkreetse riskiga. n rakendamise käigus ilmnenud või neid ei ole eelnevalt välja toodud. Tabelis väljatoodud riske võib kohandada vastavalt hinnatavale meetmel HINNANG 0 1 Risk puudub Madal risk Jah, on strateegia/ tegevuskava (või muu Toetuse saajal on dokument), kuid see pole efektiivne - strateegia/tegevuskava (või muu toimuvad küll aeg-ajalt selleteemalised dokument), kus on põhimõtted kirjas ja koolitused, kuid need pole regulaarsed. mida aktiivselt rakendatakse. Või TATi TATis (või TAT seletuskirjas) on koostaja/ toetuse saaja viib läbi viidatud korruptsiooniseadusele või regulaarselt selleteemalisi koolitusi. muude tingimustega on risk maandatud. Võib esineda grupierandiga hõlmatud Riigiabi/VTA/ grupierandiga hõlmatud riigiabi ja on järgitud grupierandi teatise riigiabi määruse alusel ei kohaldu. RA- esitamisega seonduvad l on olemas analüüs. protseduurireegleid, mis on sätestatud konkurentsiseaduse §-s 34². Rakendatakse hinnatavale meetmele sarnase sisuga EL ja siseriiklikke Hinnatavale meetmele sarnase sisuga toetusmeetmeid ja elluviija on riigiasutus EL ja/või siseriiklikke toetusmeetmeid ja/või raamatupidamine toimub ei rakendata. tsentraalselt (RTK-s) ja on tagatud asutusesisesed täiendavad kontrollid kulude jaotamise osas. Elluviijad/toetuse saajad on Elluviijad/toetuse saajad on avalik- riigiasutused/riigi hallatavad asutused õiguslikud juriidilised isikud, kelle ja riigihangete läbiviijaks on eksperdid hangete läbiviimise eest vastutab vastav või riigiasutus (allasutus), kellele on riigiasutus, kellel on antud ülesanne antud vastav ülesanne. riigihangete läbiviimiseks Meetme DNSH analüüsis on tuvastatud, et eelduslikult oluline negatiivne Meetme DNSH analüüsis on keskkonnamõju puudub, kuid on toodud tuvastatud, et oluline negatiivne välja soovitused keskkonnamõjude keskkonnamõju puudub (meede ei ennetamiseks, mis on nõudena mõjuta keskkonnaseisundit, nn pehme kehtestatud käskkirjas/määruses, meede). Projekti tasandil ei ole vaja välistamaks toetavate projektide vastuolu DNSH hindamist läbi viia. Pole DNSH põhimõttele. Vajalik ei ole tegemist taristuinvesteeringuga. projekti põhiselt DNSH hindamise läbi viimine. Pole tegemist taristuinvesteeringuga. KOONDHINNANG 7 väljatoodud riske võib kohandada vastavalt hinnatavale meetmele, kui see on vajalik. HINNANG 2 3 Max. Keskmine risk Kõrge risk SKOOR Selliseid põhimõtteid strateegias (või muus dokumendis) ei ole kirjeldatud või Mitteametlikud põhimõtted TAT koostajal puudub sellekohane info. eksisteerivad, aga need ei ole kirjas TATis (või TAT seletuskirjas) ei ole asutusesisestes dokumentides või 3 viidatud korruptsiooniseadusele või ei ole teadaolevalt on esinenud juhtumeid selgelt välja toodud tingimusi, millega viimase 2 aasta jooksul. saab vältida huvide konflikti ja korruptsiooni. Võib esineda riigiabi või VTA või grupierandina antav abi, kuid määruses Võib esineda riigiabi või VTA ja või seletuskirjas puuduvad juhised nende määruses (seletuskirjas) on selged hindamiseks (puudub analüüs või 3 juhised, kuidas ja millal seda hinnatakse puuduvad selged viited esinemise kohta) ning on hinnatud ergutava mõju aspekti. ning puuduvad hinnangud ergutava mõju aspekti osas Rakendatakse hinnatavale meetmele Rakendatakse hinnatavale meetmele sarnase sisuga EL ja/või siseriiklikke sarnase sisuga EL ja/või siseriiklikke toetusmeetmeid ja ei kasutata ühtset toetusmeetmeid, kuid kasutatakse ühtset infosüsteemi, mistõttu ei saa toetuse infosüsteemi ja rahastust on lihtne kasutamist lihtsalt kontrollida või ühtse 3 kontrollida esiatatud kuludokumendi infosüsteemi kasutamisel ei ole võimalik loetelu alusel (ei kasutata kontrollida dokumendipõhiselt kindlasummalist makset ega (kasutatakse kindlasummalist makset või ühikuhindasid). ühikuhindasid) Elluviijad/toetuse saajad on avalik- õiguslikud juriidilised isikud, kes viivad hankeid läbi iseseisvalt. Või Elluviijad/toetuse saajad on juriidilised Juriidilised isikud, kellel puudub isikud, kellel puudub riigihanke 3 riigihanke läbiviimise kohustus, kuid on läbiviimise kohustus õigusaktiga kehtestatud kohustus ostu/teenuse riigihangete registris avaldamine Meetme DNSH analüüsis on tuvastatud, Meetme DNSH analüüsis on tuvastatud, et esinevad olulised keskkonnariskid, et esinevad keskkonnariskid, mille mille maandamiseks on ette nähtud maandamiseks või ennetamiseks on ette leevendusmeetmed. Meetmest toetatavad nähtud leevendusmeetmed. Vajalik on tegevused on erinevad ning on risk, et on läbi viia projekti tasandil hindamine. meetme hinnang ei ole piisavalt detailne 3 Meetme tegevus hõlmab ühte objekti või välistamaks DNSH põhimõtetega samaliigilisi tegevusi. Tegemist ei ole vastuolu. Vajalik on projekti tasandil taristuinvesteeringuga, mille puhul on DNSH hindamine. Tegemist on nõutav kliimakindluse tagamise taristuinvesteeringuga, mille puhul on hindamine. nõutav kliimakindluse tagamise hindamine. Kokku skoor 15 keskmine risk  Selgitus riski hindamisel. Hinnatud Rakendamisel juba toimivad maandamistegevused ja -meetmed, mis SKOOR riskiskoori mõjutavad. Antud juhul on tegemist avatud taotlusvooruga ja puudub ülevaade potentsiaalsete taotlejate strateegiast/tegevuskavast korruptsiooni ennetamise ja huvide konfliktide teemal. Toetuse saaja on eraõiguslik juriidiline isik. Toetuse saaja poolt toetuse kasutamisel ei ole valdkond asjakohane (oleks sel juhul, kui toetuse saajaks oleks riigiasutus, sest korruptsioon seondub ametiisikute tegevusega). 1 Huvide konflikt on maandatud ka toetuse saaja tasandil, kuna ühendmääruse § 11 on kehtestatud ostumenetlusele kindlad reeglid, mis välistavad huvide konflikti. Kulude kontrollimise raames kontrollitakse, kas abikõlbulikkuse nõuded on täidetud. Määruse § 1 lg 4 tuvastatud, et tegemist on vähese tähtsusega abiga. 2 VTA teemal on seletuskirjas selgitused ja juhised hindamiseks. Sarnaseid meetmeid ei ole. Määruse § 12 lg 2 küsitakse taotlejalt teavet, et poleks taotletud toetust samal ajal teistest EL või RE 0 allikatest samale tegevusele. Täiendav selgitus seletuskirjas. Toetuse saajad on juriidilised isikud, kellel puudub riigihanke läbiviimise kohustus. 3 Määruses on kehtestatud nõuded § 25 lg 1 ja 2 vastavalt ühendmäärusele. Määruses on esitatud nõuded taotlusele § 12 lg 1 punkt 17, mille kohaselt peab taotleja kinnitama, et järgitakse „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtet keskkonnaeesmärkide saavutamiseks. Täiendav selgitus seletuskirjas. 1 Vastavalt § 7 lõike 2 punktile 5 peab toetusega koostatud ettevõtja digitaliseerimise T-kaart sisladama kinnitust, et T-kaardi elluviimise tegevused on kooskõlas kahjusta oluliselt“ põhimõtetetega. 7  Lisa 5. Riskide hindamise tabel Ettepanekud riski maandamiseks ja kontrollifookuse suunamisel (täida, kui hinnatud skoor on 2 või 3) Ühendmääruse § 11 nõude alusel. VTA teemal on seletuskirjas selgitused ja juhised hindamiseks. Määruses nõutav § 12 lg 2 taotleja kinnitus. Rakendusüksus kontrollib ja ennetab tegevuste võimalikku topeltrahastust. Määruses on kehtestatud nõuded § 24 lg 1 ja 2 vastavalt ühendmäärusele. Määruses on esitatud nõuded taotlusele § 12 lg 1 punkt 18, mille kohaselt peab taotleja kinnitama, et järgitakse „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtet keskkonnaeesmärkide saavutamiseks. Täiendav selgitus seletuskirjas.