OTSUS

Sihtasutus Ida-Viru Keskhaigla [email protected] Tervise tn 1 08.03.2024 nr 11.2-4/24/180 Kohtla-Järve linn 31025, Ida-Viru maakond OTSUS finantskorrektsiooni tegemise ja taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta Riigi Tugiteenuste Keskus (registrikood: 70007340; edaspidi rakendusüksus) teeb meetme „Kättesaadavate ja kvaliteetsete tervishoiuteenuste tagamine tööhõives püsimise ja hõivesse naasmise suurendamiseks” tegevuse „Haiglavõrgu tugevdamine riskipiirkonnas“ raames finantskorrektsiooni otsuse toetuse andmise tingimuste „Keskhaigla infrastruktuuri kaasajastamine riskipiirkonnas“ (edaspidi TAT) Sihtasutus Ida-Viru Keskhaigla (edaspidi toetuse saaja või hankija) projekti „Keskhaigla infrastruktuuri kaasajastamine riskipiirkonnas“ (projekti nr 2014-2020.2.04.19-0085) osas. Rakendusüksus tuvastas riigihanke „Operatsioonilaud“ viitenumbriga 259383 (edaspidi riigihange nr 259383) kontrollimise käigus, et toetuse saaja ei ole riigihanke nr 259383 läbiviimisel järginud riigihangete seaduses (edaspidi RHS) sätestatud nõudeid, mistõttu kohaldab rakendusüksus antud rikkumisega seotud kulude osas finantskorrektsiooni ning loeb mitteabikõlblikuks kuluks 2 122,80 eurot. Otsuse tegemise aluseks on perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 8 lg 2 punkt 4, § 45 lg 1 punkt 3, § 46 ja § 47 lg 2, Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (kuni 08.10.2020 kehtinud ühendmääruse redaktsioon, edaspidi ühendmäärus) § 21 lõige 1, § 22 lg 14, samuti toetuse saajaga peetud kirjavahetus ning projekti raames esitatud kuludokument (edaspidi KD). Vastavalt tervise- ja tööministri 04.04.2019 käskkirja nr 32 „„Keskhaigla infrastruktuuri kaasajastamine riskipiirkonnas“ toetuse andmise tingimused“ (edaspidi TAT käskkiri) punktile 7.1 kohalduvad toetuse saajale STS § 24 ja § 26 ja selle alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused ning STS § 26 lõike 1 kohaselt on toetuse saaja kohustatud järgima RHSi, kui ta on hankija RHSi tähenduses. Käesoleval juhul on toetuse saajaks Sihtasutus Ida-Viru Keskhaigla, kes on avaliku sektori hankija RHS § 5 lg 2 punkti 5 mõistes ning sellest tulenevalt peab toetuse saaja järgima RHS-is sätestatud korda. STS § 45 lg 1 punkti 3 kohaselt teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse, kui toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust. Sama seaduse § 46 lõike 1 kohaselt, kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse toetust ühendmääruses sätestatu alusel. Riigikohus on 28.06.2023 kohtuotsuse põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 5-23-2 punktis 74 selgitanud, et Euroopa Liidu reeglite võimaliku rikkumisega kaasnevad riskid ei tohi olla toetuse saaja jaoks suuremad ja tagajärjed koormavamad, kui toetuse määramise ajal kehtivate õigusnormidega sätestatud. Rakendusüksus selgitab, et TAT käskkiri on kinnitatud 04.04.2019, mistõttu kohaldab rakendusüksus riigihanke nr 259383 rikkumise osas tehtavale finantskorrektsioonile kuni 09.10.2020 kehtinud ühendmääruse redaktsiooni. TAT käskkirja kinnitamise ajal kehtinud ühendmääruse redaktsioonis on käesolevas otsuses kirjeldatud rikkumisele ettenähtud suurem kaalutlusruum finantskorrektsiooni määra rakendamisel ja seega on hetkel kehtiva ühendmääruse redaktsiooniga võrreldes toetuse saajale soodsam. 1. Hankija on kvalifitseerinud eduka pakkuja, kes ei vastanud kehtestatud kvalifitseerimistingimusele 1.1. Rikkumise asjaolud Toetuse saaja viis läbi riigihangete registris lihthankemenetlusena riigihanke nr 259383 „Operatsioonilaud“ ning hankes esitati kokku neli pakkumust. 22.03.2023 otsusega tunnistati edukaks UAB MedUS Medical Eesti filiaal (endise ärinimega UAB GRAINA Eesti Filiaal; registrikood 14511037, edaspidi edukas pakkuja või töövõtja) pakkumus maksumusega 42 680 eurot käibemaksuta. Menetluse tulemusena sõlmis hankija 17.04.2023 ettevõtjaga UAB MedUS Medical Eesti filiaal hankelepingu (edaspidi hankeleping). Riigihanke nr 259383 hanketeate punktis III.1.3) Tehniline ja kutsealane suutlikkus on toetuse saaja kehtestanud järgneva kvalifitseerimistingimuse: „Pakkuja peab omama pakutavate seadmete müügi kogemust ja peab olema riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul täitnud nõuetekohaselt kaks meditsiiniseadmete müügilepingut, kumbki vähemalt 45 000 eurot. Esitada riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul nõuetekohaselt täidetud pakutava valdkonna toodete müügilepingute/müügitehingute nimekiri koos nende maksumuse, sõlmimise kuupäevade ja infoga teiste lepingupoolte kohta. Pakkuja esitab kinnituse ja vastavad andmed.“ Tingimuse kirjelduse kohaselt on minimaalne teostatud tööde arv 2. Referentsperiood on hanke algamisele eelnevad 36 kuud, st ajavahemik 13.01.2020-13.01.2023. Eduka pakkuja pakkumuse nr 410998 koosseisu kuuluva hankepassi kohaselt on edukas pakkuja kinnitanud, et on teostanud riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul nõuetekohaselt kaks meditsiiniseadmete müügilepingut, kumbki vähemalt 45 000 eurot. Hankepassis on esitatud kvalifitseerimistingimuses nõutud kaks müügilepingut: 1) Põhja-Eesti Regionaal Haigla (riigihanke viitenumber 250476) Protseduuri valgustid, ajavahemik 20.07.2022-25.10.2022- kogusumma 190 000 eurot ja 2) Ida-Tallinna Keskhaigla (riigihange nr 252908) Operatsioonilauad, ajavahemik 01.08.2022- 30.09.2022, kogusumma 123 878 eurot. Riigihangete registrist nähtuvalt on edukas pakkuja sõlminud 25.10.2022 riigihanke nr 250476 alusel raamlepingu nr 1.2-13/6576-1 täitmise tähtajaga 24.10.2026, mille raames omakorda kaks hankelepingut: raamlepingu lisa 7 nr 1.2-13/6861-1 (sõlmitud 15.12.2022, täitmise tähtaeg 08.02.2033) maksumusega 35 121,00 eurot ja 1. aasta leping (sõlmitud 25.10.2022, täitmise tähtaeg 24.10.2023) maksumusega 28 096,80 eurot. Rakendusüksus tuvastas, et esitatud referentsleping riigihanke nr 250476 osas ei vasta hankija kehtestatud kvalifitseerimise tingimusele, kuna selle raames sõlmitud kummagi hankelepingu maksumus ei küündi 45 000 euroni. Riigihanke nr 252908 kohta on riigihangete registris järgmised andmed: hankeleping nr 1.2- 19.37_1196-22 on sõlmitud 3.11.2022 täitmise tähtajaga 2.11.2026 maksumusega 123 878 eurot. Riigihangete registrist nähtuvalt ei vasta nii riigihankega nr 250476 kui ka riigihankega nr 252908 seotult esitatud referentslepingute täitmisaeg kehtestatud kvalifitseerimise tingimusele ka seetõttu, et nimetatud lepingute täitmise tähtajad jäävad väljapoole referentsperioodi täitmise tähtaega. Eeltoodust tulenevalt kvalifitseeris toetuse saaja eduka pakkuja, kes ei vastanud riigihanke alusdokumentides kehtestatud kvalifitseerimistingimusele, rikkudes sellega RHS § 3 punktides 1 ja 2 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid ning RHS § 125 lõiget 5. 1.2 Toetuse saaja selgitused Rakendusüksuse päringule, kuidas on täidetud nõue, et riigihanke nr 250476 lepingud on täidetud referentsperioodi jooksul arvestades, et riigihangete registri andmetel mõlemad lepingud lõppevad peale referentsperioodi (st peale 13.01.23) on toetuse saaja 19.12.2023 selgitanud järgnevat: „[H]hankija seisukoht on olnud, et lepingu nõuetekohast täitmist saab hinnata ka mitmeks (nt kuueks) aastaks sõlmitud lepingu täitmise käigus ehk kolmandal kuul, kolmandal aastal jne. Näiteks saab riigihanke viitenumberiga 250476 tulemusel sõlmitud hankelepingu kehtivuse kolmandal kuul hinnata tarnekohustuste täitmise nõuetekohasust.“ Rakendusüksus soovis täiendavalt teada, kas hankija on küsinud tellijalt, millal kummagi lepingu puhul tarne on toimunud ja kas tarne on jäänud referentsperioodi. Toetuse saaja on 03.01.2024 vastuses möönnud lepingu kontrollimise puudulikkust. Järelevalvemenetluse raames toetuse saaja täiendavaid selgitusi ega tõendeid ei lisanud. 1.3 Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus Rakendusüksuse hinnangul ei muuda toetuse saaja eelnevad selgitused käesoleva rikkumise asjaolusid ega järeldusi ning ei anna alust finantskorrektsioonist loobumiseks. RHS § 125 lõike 5 kohaselt peab hankija lihthankemenetluse läbiviimisel järgima RHS 1. peatükis sätestatut, seega ka §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid. RHS § 3 punkti 1 järgi peab hankija tegutsema riigihanke korraldamisel mh läbipaistvalt ja kontrollitavalt ning punkti 2 järgi peab hankija võrdselt kohtlema kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigis. Selleks, et hankelepingu sõlmimine oleks kooskõlas RHS § 3 p-des 1 ja 2 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega, tuleb hankeleping sõlmida pakkujaga, kes vastab kehtestatud kvalifitseerimistingimustele. Käesoleval juhul ei vastanud edukas pakkuja hanketeate punktis III.1.3) toodud tingimusele. Arvestades kvalifitseerimistingimuses kirjeldatud nõuet, kus pakkuja peab olema riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul täitnud nõuetekohaselt kaks meditsiiniseadmete müügilepingut, kumbki vähemalt 45 000 eurot, siis pakkumuses toodud RH 250476 referentsleping ei vasta ajalise ega ka rahalise vääringu osas nõudele. Referentsperiood on hanke algamisele eelnevad 36 kuud, st ajavahemik 13.01.2020-13.01.2023. Rakendusüksus on iseseisvalt hankekontrolli raames kontrollinud riigihangete registri vahendusel riigihanget nr 250476 ning tuvastas, et riigihange nr 250476 „Protseduurivalgustid“ on hanke seisundiks märgitud „täitmisel“. Hanke andmetest selgub, et tegemist on raamlepinguga. Raamleping on sõlmitud 25.10.2022 ning täitmise tähtajaks on 24.10.2026. Riigihangete registrist nähtub, et riigihanke nr 250476 raames on sõlmitud eduka pakkujaga kaks hankelepingut: 1-1) 15.12.2022-08.02.2033, 35 121€ (RL lisa 7a - see tähendab RHAD-is nimetatud seadmete ostmist) 1-2) 25.10.2022-24.10.2023, 28 096,80€ (1. aasta leping). Hankija poolt kehtestatud kvalifitseerimistingimuse kohaselt peab ühe hankelepingu maksumus olema 45 000 eurot, mis tähendab seda, et sellises mahus referentslepingu maksumuse nõude kehtestamine peab näitama hankijale pakkuja kogemust, et ta on võimeline ühe korraga tarnima sellises mahus ja maksumuses seadmeid. Rakendusüksuse hinnangul ei vasta riigihankega nr 250476 seonduvalt esitatud referentslepingu maksumus kehtestatud nõudele. Edukas pakkuja on hankepassis märkinud referentslepingu eeldatava maksumuse. Kuivõrd tegemist on raamlepinguga, siis ei saa eeldatav maksumus näidata raamlepingu alusel sõlmitud lepingute maksumust. Rakendusüksuse hinnangul ei ole raamleping pooltele siduv ning üksnes raamlepingu sõlmimine mingile eeldatavale summale ei saa tähendada, et selle alusel ka oste tehakse. Seega reaalset täitmist saavad näidata raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingud. Riigihangete registris olevast riigihanke nr 250476 raamlepingu andmetest on näha, et raamlepingu alusel on sõlmitud kaks hankelepingut, mille täitmise tähtaegadeks on märgitud 08.02.2033 ja 24.10.2023. Referentsperiood hanke algamisele eelnevad 36 kuud on ajavahemik 13.01.2020-13.01.2023. Seega leiab tuvastamist, et riigihankega nr 250476 seonduvalt esitatud referentsleping ei ole nõuetekohaselt täidetud, kuna ühel juhul hankelepingu täitmine veel käib ja teisel juhul jäi hankelepingu täitmine referentsperioodist välja. Rakendusüksus märgib, et riigihanke nr 252908 alusel 3.11.2022 sõlmitud hankeleping nr 1.2-19.37_1196-22, maksumusega 123 878 eurot on veel täitmisel (tähtajaga 2.11.2026), mistõttu ei saanud ka seda nõuetekohaselt täidetuks lugeda. Järelikult ei vastanud edukas pakkuja nõutud kvalifitseerimistingimusele ning ta tulnuks jätta kvalifitseerimata. Hankija ei ole käitunud riigihanke läbiviimisel läbipaistvalt, kvalifitseerides pakkuja, kes ei vasta kvalifitseerimistingimusele ning andes sellega edukaks tunnistatud pakkujale võrreldes teiste hankes osalemisest huvitatud isikutega eelise hankes osalemisel. RHS §-s 3 kirjeldatud läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtte eesmärk on, et pakkujad teaksid täpselt hanke tingimusi, et menetlus ise oleks läbipaistev ja kontrollitav toetuse andjate ning pädevate asutuste poolt. Seadusandja on muuhulgas rõhutanud, et hankemenetlus peab olema läbiviidud selgete ja üheste reeglite alusel, mille järgimine on nii sisu kui vormi poolest tagantjärgi tuvastatav. Isikute võrdse kohtlemise põhimõte tähendab seda, et toetuse saaja ei tohi luua ühelegi võimalikule pakkujale soodsamat olukorda. Võrdse kohtlemise põhimõte eeldab, et samadel asjaoludel koheldakse isikuid ühte moodi. Kohtuasjades nr C-42/13 ja C-496/99 on Euroopa Kohus rõhutanud, et hankemenetluse võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetega seondub hankija kohustus rangelt kinni pidada just hankija enda kindlaksmääratud tingimustest. Hankija on enda poolt kehtestatud hanketingimustega seotud ega saa asuda kõnealuseid tingimusi hankemenetluse hilisemas etapis pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva möödumist muutma või laiendama. Asjakohane ei ole toetuse saaja selgitus, et lepingu nõuetekohast täitmist saab hinnata ka mitmeks (nt kuueks) aastaks sõlmitud lepingu täitmise käigus ehk kolmandal kuul, kolmandal aastal. Rakendusüksuse hinnangul kui tegemist on raamlepinguga, kus raamlepingu eeldatav maksumus ei ole käsitletav lepingu maksumusena. Raamlepingu alusel sõlmitakse hankelepinguid, tehakse tellimusi. Selgitame, et vastavalt riigihanke kvalifitseerimise tingimusele peab olema riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul täidetud 2 hankelepingut ja kumbki maksumusega 45 000 eurot. Seda võib teha ühe raamlepingu alusel, aga iga sellise hankelepingu (ehk tellimuse) maksumus peab olema vähemalt 45 000 eurot. Tulenevalt eeltoodust oleks hankija pidanud jätma UAB MedUS Medical Eesti filiaali kvalifitseerimata, kuna ta ei vastanud riigihanke alusdokumentides kehtestatud tingimusele. Sellega on toetuse saaja rikkunud RHS § 3 punktides 1 ja 2 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid ning RHS § 125 lõiget 5. 1.4 Rikkumisele kohaldatav finantskorrektsiooni määr 5% STS § 45 lg 1 punkti 3 kohaselt teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse, kui toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust. Sama seaduse § 46 lõike 1 kohaselt, kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse toetust ühendmääruses sätestatu alusel. Otsuses kirjeldatud rikkumise osas esinevad ühendmääruse §-s 22 lõikes 14 toodud asjaolud, mille kohaselt, kui tegemist on riigihangete korraldamisega, kus hankelepingu maksumus jääb alla riigihangete piirmäära, vähendatakse hankelepingule eraldatavat toetust kuni 10 protsenti. Sõltuvalt rikkumise raskusest võib kohaldada 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra. Rakendusüksus on seisukohal, et toetuse saaja poolt talle pandud kohustuse eiramise tulemusena on tekkinud kahju, kuid selle suurust ei ole võimalik hinnata, sest ei ole teada, millised oleksid olnud pakkujad, pakkumuste maksumused ning edukas pakkumus, kui toetuse saaja oleks inventari soetamisel lähtutud riigihangete seaduse üldpõhimõtetest, eelkõige kui toetuse saaja oleks ostude puhul tegutsenud läbipaistvalt ja kohelnud kõiki isikuid võrdselt. Esineb põhjendatud oht, et kvalifitseerimistingimusele mittevastava pakkuja kvalifitseerimine ja edukaks tunnistamine tõi kaasa rahalise mõju, sest RHS-ist lähtudes oleks hankeleping sõlmitud teise pakkujaga ja teise maksumusega pakkumuse alusel. Eeltoodud põhjustel ei ole tegemist üksnes formaalse rikkumisega. Siiski ei pea rakendusüksus põhjendatuks rakendada 10%-list finantskorrektsiooni määra, kuivõrd tegemist on lihthankega, mille rikkumised on juba antud menetlusliigist tulenevalt olemuslikult kergemad. Antud rikkumise olulisust ja raskust hinnates ei pea aga rakendusüksus põhjendatuks rakendada ka 5-protsendist madalamat finantskorrektsiooni. Rakendusüksus on seisukohal, et toetuse saaja on mittevastava pakkuja kvalifitseerimisega andnud edukaks tunnistatud pakkujale teiste potentsiaalsete pakkujate ees eelise, seades nad ebavõrdsesse olukorda ning moonutatud konkurentsi. Toetuse saaja on välistanud selliste potentsiaalsete pakkujate lihthankemenetluses osalemise, kes oleks teistsuguste tingimuste kehtestamise korral soovinud oma pakkumust esitada. Lisaks on antud rikkumisel mõju lihthankemenetluse lõpptulemusele ehk eduka pakkuja valikule. Samas on rakendusüksus määra alandamisel võtnud arvesse asjaolu, et rikkumisele vaatamata oli hankes tagatud konkurents – esitati neli pakkumust. Ühendmääruse seletuskirjas on väljendatud seisukohta, et RHS §-s 3 nimetatud üldpõhimõtete olulise riive korral tuleb eelduslikult rakendada 25% finantskorrektsiooni määra. Järelikult peab seadusandja antud rikkumist piisavalt oluliseks puuduseks, mistõttu ei saa toetuse saajal tekkida eelkirjeldatu valguses õigustatud ootust, et mittevastava pakkumuse edukaks tunnistamise ja sellest tingitud RHS § 3 üldpõhimõtete mittejärgimise korral peaks rakendatav finantskorrektsiooni määr 5 protsendist madalam olema. Rakendusüksus selgitab, et ühendmääruse seletuskirja kohaselt ei ole riigihangete rikkumiste korral üldjuhul võimalik konkreetset kahjusummat välja arvutada, kuna tegemist on potentsiaalse ja teoreetilise (kaudse) kahjuga, mis võib tekkida õigusnormi rikkumisel ja konkreetsete asjaolude põhjal loetakse rikkumine tõendatuks. Eeltoodud põhimõtteid toetab ka Euroopa Kohus, selgitades kohtasjades nr C-743/18 ja C-406/14, et hanketingimuste rikkumise korral ei ole konkreetse finantsmõju tõendamine nõutav ja see ei pea olema nähtav. Piisab sellest, kui asjasse puutuva fondi eelarve mõjutamise võimalus ei ole välistatud. Eelnevat arvesse võttes kohaldab rakendusüksus ühendmääruse §-s 22 lõike 14 alusel 5-protsendilist finantskorrektsiooni määra ja vähendab riigihanke nr 259383 hankelepingu alusel tekkinud abikõlblikku kulu 5% võrra. 2. Finantskorrektsiooni summa ja projekti eelarve vähendamine Toetuse saaja on riigihanke nr 259383 alusel tekkinud kulusid kajastanud tegevuses nr 4 „Pädevuskeskusega võrgustunud riskipiirkonna keskhaigla raviüksuste kaasajastamine“ KDs 140 kokku abikõlblikus summas 42 456 eurot. Lähtudes otsuses tehtud järeldustest ning võttes aluseks ühendmääruse § 22 lõike 14 loeb rakendusüksus eelloetletud kuludest mitteabikõlblikuks 5% ehk 2 122,80 eurot (42 456 *5%), millest Euroopa Regionaalarengu Fondi toetus moodustab 1 592,10 eurot ja omafinantseering 530,70 eurot. STS § 47 lõike 2 alusel juhul, kui finantskorrektsiooni otsuse on teinud rakendusüksus, vähendab rakendusasutus vastavalt finantskorrektsiooni otsusele toetuse andmise tingimuste käskkirjaga kinnitatud abikõlblike kulude eelarvet. Vastavalt STS § 46 lõikele 3 väheneb projekti nr 2014- 2020.2.04.19-0085 eelarve vähendatava toetuse ulatuses vastavalt tervise- ja tööministri 04.04.2019 käskkirja nr 32 „„Keskhaigla infrastruktuuri kaasajastamine riskipiirkonnas“ toetuse andmise tingimused“ Lisas 1 kehtivale proportsioonile. 3. Toetuse saaja ärakuulamisõiguse tagamine Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 40 lõikest 1 tulenevalt peab enne haldusakti andmist haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Rakendusüksus edastas 20.02.2024 toetuse saajale finantskorrektsiooni otsuse eelnõu, paludes esitada omapoolne seisukoht ühes võimalike lisatõenditega hiljemalt 05.03.2024. Toetuse saaja vastas 05.03.2024, et varasemalt esitatule midagi juurde lisada ei ole. 4. Otsuse resolutsioon Võttes arvesse eelkirjeldatud asjaolud ja põhjendused ning tuginedes käesolevas otsuses väljatoodud õiguslikele alustele, rakendusüksus otsustab: 1. lugeda projekti „Keskhaigla infrastruktuuri kaasajastamine riskipiirkonnas“ raames mitteabikõlblikuks kuluks tegevuses 4 „Pädevuskeskusega võrgustunud riskipiirkonna keskhaigla raviüksuste kaasajastamine“ 2 122,80 eurot, millest toetus moodustab 1 592,10 eurot; 2. vähendada kuludokumendis tunnusega 140 riigihankega nr 259383 seotud abikõlblikku kulu 5% võrra ehk summas 2 122,80 eurot; 3. vähendada projekti eelarvet tegevuses 4 „Pädevuskeskusega võrgustunud riskipiirkonna keskhaigla raviüksuste kaasajastamine“ otsuse resolutsiooni punktis 1 märgitud summas“. Otsuse peale võib esitada vaide rakendusüksusele STS-is ja haldusmenetluse seaduses sätestatud tingimustel ja korras 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil vaide esitaja sai või pidi otsusest teada saama. (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Sams toetuste rakendamise osakonna juhataja Koostaja: Merike Kraam 663 2027 [email protected]