OTSUS finantskorrektsiooni tegemise ja taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta

Sihtasutus Hiiumaa Arenduskeskus 08.03.2024 nr 11.2-14/24/177 Keskväljak 5a Kärdla linn 92413, Hiiu maakond OTSUS finantskorrektsiooni tegemise ja taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta Riigi Tugiteenuste Keskus (registrikood: 70007340; edaspidi rakendusüksus) teeb meetme „Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine“ raames otsuse Sihtasutus Hiiumaa Arenduskeskuse (edaspidi toetuse saaja) projekti „Hiiumaa konkurentsivõime tugevdamine ja turismisihtkoha aredamine“ (nr 2014-2020.5.04.21-0494; edaspidi projekt) osas. Rakendusüksus tuvastas projekti kulude kontrollimisel, et toetuse saaja ei ole reisiteenuste ostmisel järginud riigihangete seaduses (edaspidi ka RHS) sätestatud nõudeid, mistõttu kohaldab rakendusüksus antud rikkumisega seotud kuludele finantskorrektsiooni ning loeb mitteabikõlblikuks kuluks 3862,16 eurot, sh toetus 3089,73 eurot. Otsuse tegemise aluseks on perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 8 lg 2 p-d 4 ja 6, § 45 lg 1 p 3, § 46, § 48 lg 3, Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 21 lg 1 ja § 228, siseministri 13.02.2015 määruse nr 4 „Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringute toetuse andmise tingimused ja kord“ (edaspidi meetme määrus) § 23, samuti 24.09.2021 taotluse rahuldamise otsus nr 11.2-14/1195 (edaspidi taotluse rahuldamise otsus), projekti raames esitatud kuludokumendid (edaspidi ka KD) ning toetuse saajaga peetud kirjavahetus. 1. Toetuse saaja ei ole reisiteenuste ostmisel täitnud talle STS-iga pandud kohustust järgida riigihangete seadust 1.1. Rikkumise asjaolud Vastavalt projekti eelarvele oli projektis õppereisidele planeeritud tegevuse nr 6 „Hiiumaa turismiettevõtluskeskkonna arendamine - Hiiumaa turismiettevõtluse aastaring“ raames algselt 52 000 eurot ning 12.07.2023 muudetud eelarvega suurendati seda 65 000 euroni. Tegevuse nr 8 „Hiiumaa turundamine välisturgudele“ raames olid samuti planeeritud reisikulud, sh 12.07.2023 muudetud eelarves oli täpsemalt välja toodud osalemine messidel ning workshoppidel summas 10 000 eurot. Toetuse saaja on vastavalt esitatud kuludokumentidele ostnud projekti raames aastatel 2022 - 2023 erinevaid reisiteenuseid kolmelt teenuse osutajalt – Reisihunt OÜ, osaühing Tiit-Reisid ja MTÜ Kardas kokku summas 38 621,57 eurot (käibemaksuta). Täpsem kulude loetelu on välja toodud allolevas tabelis. KD KD kp KD Kulu sisu Abikõlblikuna tunnus väljastaja kajastatud summa € Tegevuse nr 6 kulud, sh kokku summa 34 596,07 17 20.07.2022 Reisihunt Bronholmi õppereisi lennukipiletid ja 8776,65 OÜ reisikindlustus 18 14.07.2022 Bronholmi õppereisi transport 390 (bussitransfeer Tallinn - Rohuküla) 19 14.07.2022 Bronholmi bussitransfeer 4452 05-08.06.2022 20 29.06.2022 Laevapiletid Bornholmil 682 5 04.03.2022 OÜ Tiit- Õppereis Ida-Virumaale 28.02.- 828,17 Reisid 01.03.2022 (transport) 33 13.05.2022 Reis Kärdla-Helsinki-Kärdla, sh 682,25 praamipiletid 34 16.06.2022 Bussi rent 15.06.2022 291,67 149 13.03.2023 Lõuna-Eesti õppereis 08.-10.03.2023 3738,33 (korraldamine, sh majutus, transport) 203 01.09.2023 Gotlandi õppereisi lennupiletid (Tallinn- 14 515 Arlanda-Visby) 115 22.12.2022 MTÜ Transport 21.12.2022 240 Kardas Tegevuse nr 8 kulud, sh kokku summa 4025,50 52 30.06.2022 OÜ Tiit- Laevapiletid 8.07-10.07.2022 ja 459,17 Reisid praamipiletid 117 17.07.2022 Bussirent 01.07.2022 208,33 129 24.01.2023 Laevapiletid ja majutus Soomes Matka 1315 messil (19-22.01.2023) 159 13.03.2023 Osalemine Berliini messil ITB 593 (lennupiletid) 105 29.11.2022 MTÜ Mardilaadal osalemine Helsingis (sh 1450 Kardas transpordi ja majutuskulud) KOKKU 38 621,57 Tabelis kajastatud reisiteenuste ostmisel on enamuse ostude puhul pöördutud otse ühe pakkuja poole. Vaid kolme suurema ostu puhul on küsitud võrdlevaid hinnapakkumisi ning koostatud ka vastavad pakkumuste hindamise protokollid: - Reisihunt OÜ-lt (KD 17) summas 8776,65 eurot ostetud Bornholmi õppereisi lennukipiletite osas on küsitud võrdlevaid pakkumusi kolmelt teenuse osutajalt, kes kõik ka oma pakkumuse esitasid ning teenus osteti soodsaimalt pakkujalt. - Reisihunt OÜ-lt (KD 19) summas 4452 eurot ostetud Bornholmi õppereisi bussitransfeeri teenuse puhul küsiti kolmelt teenuse osutajalt pakkumust, pakkumuse esitas vaid üks teenuse osutaja, kellelt ka teenus osteti. - Osaühingult Tiit-Reisid (KD 203) summas 14 515 eurot ostetud Gotlandi õppereisi lennukipiletite osas küsiti võrdlevaid pakkumusi neljalt teenuse osutajalt, pakkumused esitas kaks ning teenus osteti soodsaimalt pakkujalt. Vastavalt RHS § 14 lõige 1 punktile 1 on lihthanke korraldamise kohustuse piirmäär teenuste hankelepingu korral 30 000 eurot. Kuna toetuse saaja on ostnud reisiteenuseid projekti raames kokku summas 38 621,57 eurot, siis oleks toetuse saaja pidanud nimetatud teenuste ostmiseks korraldama lihthanke. Eelnevast tulenevalt on toetuse saaja rikkunud RHS § 28 lõiget 1 ja 2 jättes lihthanke korraldamata. 1.2. Toetuse saaja selgitused Toetuse saaja selgitas 25.01.2024 e-kirjas teenuse osutajate valikut ning kulude summeerimise põhimõtteid, järgmiselt: „Tegemist on erinevate teenuste ja ettevõtmistega, mille jaoks oleme küsinud pakkumisi tulenevalt meie hankekorrast ja RHS üldpõhimõtetest. /…/ Antud tegevused toimusid erinevatel aastatel, erineval ajal ja kohas ja erineva eesmärgiga. Eelarvet planeerides, ei osanud me kahjuks ette näha, et transporditeenus läheb kokku üle 30 000 euro, esialgse plaani järgi see nii ei olnud kavandatud. Näiteks me ei osanud arvestada, et Bornholmi saarele on suure rühmaga mõistlikum sõita nii, et lennukiga Kopenhaagenisse ja sealt bussiga Bronholmile ja sama moodi ka tagasi. Samuti ei osanud ette näha, et Bornholmil rühmaga liikumiseks on kohapeal buss hädavajalik. Ei osanud ette näha ka seda, et rühm suureneb ja lennupiletite hinnad kallinevad.“ Toetuse saaja põhjendas 25.01.2024 MTÜ Kardaselt teenuse ostmist järgmiselt: „Tegemist on reisiteenust ja ka üldist korraldamist pakkuva ettevõttega/MTÜga. Kogu projekti lõikes, mille eesmärk oli piirkonna konkurentsivõime tugevdamine, oleme püüdnud võtta pakkumisi ka Hiiumaa kohalikelt ettevõtjatelt, et aidata ka nendel konkurentsivõimet tõsta ja konkurentsis püsida. Oleme püüdnud lähtuda võimalusest, et kui meil endil on Hiiumaal vastava pädevusega teenusepakkuja, siis ka nendega koostööd teha. Lisaks meil on eelnevalt olnud antud teenusepakkujaga väga hea ja professionaalne koostöö, seetõttu ka sellel korral pöördusime teenuseosutamiseks nende poole.“ Toetuse saaja selgitas 29.01.2024 Tiit-Reisid OÜ-lt alla 10 000 euroste ostude tegemist järgmist: „Eraldi võrdlevaid pakkumisi nendele ei ole võetud, kuna tegemist oli väikesemahuliste summadega (alla 10 000).“ Toetuse saaja selgitas 23.02.2024 e-kirjas veel järgmist: „Kahjuks ei näinud me projekti eelarvet koostades (2021 aasta juulis) tõepoolest ette, et reisiteenuste ost võiks minna üle lihthanke piirmäära ning seepärast reisiteenuste ostu ka hankena ei planeerinud. Eelarvest suurema kulu põhjused on järgmised: - Reisihinnad on energiahindade hinnatõusu ja Ukraina sõja tõttu võrreldes eelarve koostamise ajaga märgatavalt kasvanud. - Gotland ja Bornholm osutusid reisisihtkohana väga spetsiifiliseks, mistõttu mitmete teenuste osas ei olnud seal võimalik saada reisiteenuseid sellise hinnaga, nagu see oleks võimalik teistes sihtkohtades. - Samuti näiteks Bornholmi õppereisi Tallinn-Rohuküla transfeeri vajadus ilmnes vahetult enne grupi maandumist Tallinnas ja sai jooksvalt tellitud, selliseid ootamatusi oli veelgi. /…/ Kinnitame, et raha on kasutatud säästlikult, sihipäraselt ning selle kasutamine on aidanud kaasa projekti eesmärkide saavutamisele.“ 1.3. Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus Rakendusüksuse hinnangul ei muuda toetuse saaja selgitused käesoleva rikkumise asjaolusid ega järeldusi ning ei anna alust finantskorrektsioonist loobumiseks. Taotluse rahuldamise otsuse punkti 2 kohaselt toetuse saaja kohustatud järgima STS-is sätestatud kohustusi ja punkti 2.6 kohaselt on toetuse saaja kohustatud järgima hangete läbiviimisel RHS-is kehtestatud nõudeid. STS § 26 lg 1 kohaselt on toetuse saaja kohustatud järgima riigihangete seadust kui ta on hankija RHS-i tähenduses. Käesoleval juhul on toetuse saajaks Sihtasutus Hiiumaa Arenduskeskus, kes on hankija RHS § 5 lg 2 punkti 4 mõistes ning sellest tulenevalt peab toetuse saaja järgima RHS-is sätestatud korda. Vastavalt RHS §-s 3 toodud üldpõhimõtetele on hankija kohustatud järgima riigihanke korraldamisel mh järgmisi üldpõhimõtteid: tagama konkurentsi efektiivse ärakasutamise, kasutama rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt ning sõlmima hankelepingu parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte alusel. RHS § 23 lõige 2 punkti 1 kohaselt arvestatakse riigihanke eeldatava maksumuse hulka hankelepingu täitmisel eeldatavalt makstav kogusumma, arvestades muu hulgas hankelepingu alusel võimalikke tulevikus tekkivaid kohustusi ja hankelepingu uuendamist. Vastavalt RHS § 28 lõikele 2 ei või hankija jaotada riigihanget osadeks eesmärgiga eirata RHS-is riigihanke teostamiseks kehtestatud korda või nõudeid, eriti kui hankelepingu esemeks on funktsionaalselt koos toimivad või sama eesmärgi saavutamiseks vajalikud teenused. Sama paragrahvi lõike 1 kohaselt võib hankija riigihanke osadeks jaotada ja tellida teenuseid eraldi, kui ta kohaldab iga osa kohta hankelepingu sõlmimisele kõigi osade summeeritud eeldatava maksumusega hankelepingu sõlmimise korda. Rahandusministeeriumi analüüsis „Riigihangete osadeks jaotamisest“1 (edaspidi RM analüüs) on välja toodud, et ühe kokku kuuluva riigihankelepingu olemasolu hindamist toetavad mh sellised kriteeriumid nagu ühtne planeerimine ja otsuste tegemine, hankijana tegutseb sama isik ning samad õiguslikud alused ja tingimused lepingute sõlmimisel. Teenuste hankelepingute korral peab hankija, pidades silmas üht ja sama majanduslikku ja tehnilist funktsiooni, tegema esmajärjekorras kindlaks, kas teenustel on sama eesmärk. Lisaks on RM analüüsis välja toodud, et vastavalt Euroopa Kohtu praktikale ei või hankija planeerimisega seotud mis tahes põhjused ohustada riigihanke ühefunktsionaalset olemust. Näiteks kui hankija sõlmib kaks lepingut eraldi aastatel, sest rahaline kate saab kättesaadavaks alles teisel aastal, ei õigusta see lepingu maksumuste eraldi arvestamist. RM analüüsis on viidatud ka, et ühe projekti raames mitme sarnase või samasisulise lepingu sõlmimine sama ettevõttega on oluline faktor nende ostude ühisel planeerimisel ja summeerimisel. Projekti raames on aastatel 2022-2023 ostetud mitmeid reisiteenuseid (rakendusüksus lähtub reisiteenuse defineerimisel turismiseaduse §-st 3), mis hõlmavad peamiselt erinevaid transporditeenuseid. Arvestades seda, et need teenused on olemuselt sarnased ja need on ostetud ühe ja sama eesmärgiga tagada projekti tegevuste elluviimist toetavad vajalikud reisiteenused, tuleb nende maksumused summeerida, olenemata asjaolust, et need on seotud erinevate projekti tegevustega või ostetud erinevatel aastatel. Et tegemist on RHS-i mõistes summeeritavate ning sama eesmärgiga asjadega, toetab ka asjaolu, et neid teenuseid on võimalik osta sarnase ettevõtja – reisikorraldaja – käest. Toetuse saajal on hoolsuskohustus oma ostud läbi mõelda ja lähtuvalt sellest valida õige teenuse ostmise kord. Arvestades seda, et projekti eelarves oli planeeritud õppereiside kulusid üle lihthanke piiramäära, pidi toetuse saaja juba projekti alguses arvestama sellega, et reisiteenuste maht võib projekti raames ületada lihthanke piirmäära ning sellest tulenevalt valima RHS-iga kooskõlas oleva menetlusliigi. Isegi kui projekti alguses hindas toetuse saaja, et reisiteenuste maht ei lähe üle lihthanke piirmäära, siis oleks ta pidanud projekti ellu viies ja reisiteenuseid soetades jälgima ka jooksvalt tegelikku reisiteenuste kogumaksumust ning vajadusel hanke korraldama. SA Hiiumaa Arenduskeskuse 20.12.2022 kinnitatud riigihangete läbiviimise korra punktide 2.1 ja 2.2 kohaselt koostatakse igaks eelarveaastaks hankeplaan, kuhu kantakse eelarveaastasse planeeritavad üle 30 000 eurosed riigihanked ning sama korra punkti 1.2 kohaselt arvestatakse riigihangete läbiviimisel Euroopa Liidu finantseeritavate või kaasfinantseeritavate riigihangete (edaspidi välisvahenditest rahastatavad riigihanked) puhul lisaks finantseerimisasutuse kehtestatud erinõudeid. Seega pidi toetuse saaja ka oma hankekorra kohaselt lähtuma 1 https://www.fin.ee/riigihanked-riigiabi-osalused-kinnisvara/riigihanked/kasulik-teave#analuusid-ja-uuringu välisvahenditest rahastavate ostude puhul vastavatest nõuetest. Arvestades, et antud projekti raames on reisiteenused ühtselt planeeritud ja nende maksimaalne maht projekti raames oli ette teada, oleks tulnud projekti samasisulised teenused summeerida. RHS § 125 lõike 1 kohaselt algab lihthankemenetlus üldjuhul hanketeate avaldamisega riigihangete registris. Toetuse saaja ei ole projekti raames reisiteenuste ostmisel avaldanud lihthanke teadet, vaid on pöördunud suuremate ostude puhul otse enda poolt valitud pakkujate poole ning väiksemate ostude puhul pöördunud otse ühe pakkuja poole. Eelnevast tulenevalt ei ole toetuse saaja loonud võimalust, et hankes saaksid osaleda kõik selleks sobivad huvitatud ettevõtjad tagamaks konkurentsi efektiivset ärakasutamist, vahendite säästlikku kasutamist ja lepingute sõlmimist parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte alusel. Rakendusüksus leiab, et kui toetuse saaja oleks reisiteenuste ostmiseks korraldanud lihthanke, oleks saanud hankemenetluses osaleda rohkem huvitatud isikuid, mille tulemusel oleks võinud projekti raames hangitud reisiteenuste maksumused kujuneda soodsamaks. Lähtuvalt eeltoodust on rakendusüksus seisukohal, et toetuse saaja, jättes projekti raames reisiteenuste ostmisel maksumused summeerimata ja lihthanke korraldamata, on rikkunud RHS §- s 3 toodud üldpõhimõtteid ja RHS § 28 lõiget 1 ja 2. 1.4. Rikkumisele kohaldatav finantskorrektsiooni määr 10% STS § 45 lg 1 p 3 kohaselt teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse, kui toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust. Sama seaduse § 46 lg 1 kohaselt, kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse toetust ühendmääruses sätestatu alusel. Otsuses kirjeldatud rikkumise osas esinevad ühendmääruse §-s 228 toodud asjaolud, mille kohaselt, kui alla riigihanke piirmäära riigihanke korraldamisel rikutakse riigihangete seadust, kohaldatakse sõltuvalt rikkumise raskusest ja ulatusest rikkumisega seotud hankelepingu osale § 21 lõikes 1 nimetatud finantskorrektsiooni määra 2, 5, 10 või 25 protsenti, välja arvatud juhul, kui rikkumine on üksnes formaalne. Rakendusüksus on seisukohal, et toetuse saaja poolt talle pandud kohustuse eiramise tulemusena on tekkinud kahju, kuid selle suurust ei ole võimalik hinnata, sest ei ole teada, millised oleksid olnud pakkujad, pakkumuste maksumused ning edukas pakkumus, kui toetuse saaja oleks korraldanud projekti raames reisiteenuste ostmiseks lihthanke. Eeltoodud põhjustel ei ole tegemist üksnes formaalse rikkumisega, kuna esineb põhjendatud oht, et rikkumine tõi kaasa rahalise mõju. Rakendusüksus võttis rikkumise raskuse hindamisel arvesse, et kuigi toetuse saaja ei avaldanud riigihangete registris lihthanke hanketeadet, pöördus ta kolme suurima maksumusega reisiteenuse ostmisel mitme potentsiaalse pakkuja poole. Seega oli nende kolme ostu puhul, mis moodustavad projekti reisiteenuste maksumusest ligikaudu 72%, võimaldatud mitmel pakkujal pakkumusi esitada. Seejuures kahe suurima reisiteenuse ostmisel, mille maksumus on ligikaudu 60% projekti reisiteenuste kogusummast, esitati võrdlevaid pakkumusi ning edukaks pakkujaks sai soodsaim. Seega on summaliselt üle poole ostetud reisiteenuste osas RHS üldpõhimõtete riive olnud väiksem ning üldjoontes võib saadud pakkumustest tuvastada hinnapakkumiste aegse turuhinna, mistõttu ei ole eluliselt usutav, et lihthanke korraldamisel oleks pakkumused olnud oluliselt odavamad. Samuti nähtub toetuse saaja selgitustest, et ta ei ole jätnud lihthanget korraldamata pahatahtlikult eesmärgiga eirata RHS-is sätestatut. Seega ei ole rakendusüksuse hinnangul rikkumise raskus ja ulatus nii suur, et oleks põhjendatud kohaldada suurimat ehk 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra. Samas rõhutab rakendusüksus, et kõikide ostude puhul pole hindu võrreldud ning üksnes hinnapakkumiste võtmine ei taga RHS §-s 125 sätestatud lihthanke menetluse nõuete täitmist. Seetõttu ei saa antud rikkumist pidada sedavõrd väheoluliseks, et oleks proportsionaalne või õigustatud kohaldada 2-protsendilist või 5-protsendilist finantskorrektsiooni määra. Antud juhul ei ole teada, milliseks oleks kujunenud hankes osalevate pakkujate ring ja hanke tulemused, kui toetuse saaja oleks teenuse ostmisel viinud läbi lihthanke. Arvestades eeltoodut on rakendusüksuse hinnangul põhjendatud kohaldada 10-protsendilist finantskorrektsiooni määra, kuna see on proportsionaalne rikkumise raskuse ja ulatusega. Rakendusüksus selgitab, et ühendmääruse seletuskirja kohaselt ei ole riigihangete rikkumiste korral üldjuhul võimalik konkreetset kahjusummat välja arvutada, kuna tegemist on potentsiaalse ja teoreetilise (kaudse) kahjuga, mis võib tekkida õigusnormi rikkumisel ja konkreetsete asjaolude põhjal loetakse rikkumine tõendatuks. Eeltoodud põhimõtteid toetab ka Euroopa Kohus, selgitades kohtasjades nr C-743/18 ja C-406/14, et hanketingimuste rikkumise korral ei ole konkreetse finantsmõju tõendamine nõutav ja see ei pea olema nähtav. Piisab sellest, kui asjasse puutuva fondi eelarve mõjutamise võimalus ei ole välistatud. 1.5. Finantskorrektsiooni summa ja projekti eelarve vähendamine Toetuse saaja on reisiteenuste kulusid kajastanud kokku abikõlblikus summas 38 621,57 eurot, sh tegevuse nr 6 raames 34 596,07 eurot ja tegevuse nr 8 raames 4025,50 eurot. Projekti raames ostetud reisiteenuste abikõlblikest kogukuludest on 24 106,57 eurot juba toetusest hüvitatud ning 14 515 eurot (KD nr 203) veel menetluses ehk hüvitamata. Lähtudes otsuse punktist 1.4 loeb rakendusüksus reisiteenustega seotud abikõlblikest kuludest mitteabikõlblikuks 10% ehk kokku 3862,16 eurot (38 621,57*10%), sh tegevuse nr 6 kulud summas 3 459,61 eurot ja tegevuse nr 8 kulud summas 402,55 eurot. Mitteabikõlblikest kuludest moodustab Euroopa Regionaalarengu Fondi toetus 3089,73 eurot ja toetuse saaja omafinantseering 772,43 eurot. STS § 46 lõike 3 kohaselt vähendatakse toetust ja omafinantseeringut vastavalt finantskorrektsiooni otsuse tegemise ajal taotluse rahuldamise otsuses kehtivale proportsioonile. Sellest tulenevalt muudab rakendusüksus projekti taotluse rahuldamise otsust ning vähendab mitteabikõlbliku summa võrra projekti eelarvet. 2. Toetuse saaja ärakuulamisõiguse tagamine Vastavalt haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 40 lõikele 1 saatis rakendusüksus 26.02.2024 käesoleva otsuse eelnõu toetuse saajale kommenteerimiseks. Toetuse saaja andis 04.03.2024 teada, et täiendavaid kommentaare ei ole. 3. Otsuse resolutsioon Võttes arvesse eelkirjeldatud asjaolud ja põhjendused ning tuginedes käesolevas otsuses väljatoodud õiguslikele alustele, rakendusüksus otsustab: 1. lugeda projekti „Hiiumaa konkurentsivõime tugevdamine ja turismisihtkoha aredamine“ raames mitteabikõlblikuks kuluks 3862,16 eurot, millest Euroopa Regionaalarengu Fondi toetus moodustab 3089,73 eurot ja toetuse saaja omafinantseering 772,43 eurot; 2. vähendada KD nr 203 abikõlblikke kulusid 10% võrra ehk 1451,50 eurot; 3. nõuda toetuse saajalt tagasi KD-de nr 5, 17-20, 33-34, 52, 105, 115, 117, 129, 149 ja 159 alusel väljamakstud toetus summas 1928,53 eurot; 4. tasaarveldada käesoleva otsuse resolutsiooni punkti 3 alusel tagasinõutav summa menetluses olevate kuludokumentide arvelt, vähendades täiendavalt väljamakstavat toetust 1928,53 euro võrra; 5. vähendada projekti eelarvet tegevuses nr 6 ja 8 otsuse punktis 1.5 märgitud summade osas; 6. muuta 24.09.2021 taotluse rahuldamise otsuse nr 11.2-14/1195 punkti 1.2 alljärgnevalt: 6.1. „abikõlblike kulude kogumaksumus on 558 637,84 eurot, millest toetuse saaja omafinantseering on minimaalselt 111 727,57 eurot ja toetus on maksimaalselt 446 910,27 eurot. Otsuse peale võib esitada vaide rakendusüksusele meetme määruse §-s 5, STS-is ja HMS-is sätestatud tingimustel ja korras 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil vaide esitaja sai või pidi otsusest teada saama. (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Sams toetuste rakendamise osakonna juhataja Koostaja: Angeelika Põldaru 663 2093 [email protected]