Projekti 2014-2020.2.07.003.01.15-0001 „Noortele arenguvõimaluste pakkumine programmi SPIN abil“ lõpparuande kinnitamine

Ave Osman From: Ene Kröönström <[email protected]> Sent: kolmapäev, 28. veebruar 2024 11:33 To: Ave Osman Subject: RE: Projekti nr 2014-2020.2.07.004.01.15-0003 lõpparuanne Follow Up Flag: Follow up Flag Status: Flagged TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada! Väljavõte e-toetusest From: Ene Kröönström Sent: Wednesday, February 28, 2024 11:11 AM To: '[email protected]' <[email protected]> Cc: [email protected] Subject: Projekti nr 2014-2020.2.07.004.01.15-0003 lõpparuanne 1 Tere Edastan Teile kinnitamiseks Siseministeeriumi projekti nr 2014-2020.2.07.004.01.15-0003 „Toetuse andmise tingimused riskikäitumise ennetamiseks, riskis olevate perede toetamiseks ning turvalise elukeskkonna arendamiseks“ lõpparuande. Täiendatud aruanne on rakendusüksusele esitatud läbi e-toetuse keskkonna Joosep Kaasik poolt 28.02.2024. Lugupidamisega Ene Kröönström Projektikoordinaator Telefon: +372 663 2022 www.rtk.ee [email protected] To help protect y ou r priv acy , Microsoft Office prev ented automatic download of this picture from the Internet. Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet. Kui te ei ole selle kirja adressaat, palun võtke ühendust saatjaga ning kustutage e-kiri arvutist. This e-mail may contain information which is classified for internal use. If you are not the intended recipient of this message, please notify the sender immediately and delete the message. 2  OTSUS 04.03.2024 nr 1-24/30 Projekti 2014-2020.2.07.003.01.15-0001 „Noortele arenguvõimaluste pakkumine programmi SPIN abil“ lõpparuande kinnitamine Siseministri 25. juuni 2021. a käskkirja nr 1-3/66 „Volituste andmine välisvahendite valdkonna eest vastutavale asekantslerile ja välisvahendite osakonna juhatajale“ punkti 1.2 alusel ja lähtudes siseministri 3. juuli 2015. a käskkirja nr 1-3/145 „Toetuse andmise tingimused noortele arenguvõimaluste pakkumiseks programmi SPIN abil“ punktist 11.7 kinnitan Riigi Tugiteenuste Keskuselt kui rakendusüksuselt kinnitamiseks esitatud projekti 2014-2020.2.07.003.01.15-0001 „Noortele arenguvõimaluste pakkumine programmi SPIN abil“ lõpparuande. (allkirjastatud digitaalselt) Krista Aas varade asekantsler Lisa 1. Seirearuanne Lisa 2. Toetatava tegevuse eelarve täitmine Lisa 3. Väljavõte e-toetuse süsteemist  KINNITATUD 06.04.2020 otsusega nr 1-24/49 „Perioodil 2014–2020 Euroopa Sotsiaalfondist toetatava meetmetegevuse 2.7.3 elluviimisel kasutatavate vormide kinnitamine“ LISA 4 Seirearuanne Aruande liik vahearuanne lõpparuanne 1. TAT-i nimetus Projekti 2014-2020.2.07.003.01.15-0001 „Noortele arenguvõimaluste pakkumine programmi SPIN abil“ lõpparuande kinnitamine 2. TAT-i tunnusnumber 2014-2020.2.07.003.01.15-0001 3. Toetuse saaja nimi Siseministeerium 4. Partneri nimi MTÜ SPIN 5. TAT-i abikõlblikkuse 01.12.2014-31.12.2023 periood 6. Aruandeperiood 01.12.2014-31.12.2023 (kumulatiivselt) 7. Ülevaade toetatava tegevuse elluviimisest (kumulatiivselt) Tegevused, elluviimise periood, lühiülevaade ja hinnang tegevuste elluviimise kohta Tegevuse nr Tegevus 1. Noortele arenguvõimaluste pakkumine programmi SPIN abil ja nimetus Alategevuse 1.1. SPINi elluviimine nr ja nimetus Tegevuse või Tegevuse või alategevuse alategevuse tegelik algus- ja planeeritud 01.12.2014-31.12.2023 lõppkuupäev 01.12.2014-31.12.2023 algus- ja (pp.kk.aa) lõppkuupäev (pp.kk.aa) Tegevuse või 1.1.1. Programmi elluviimise ettevalmistamisel Tallinnas (Põhja-Tallinna ja Lasnamäe alategevuse linnaosades) valmistati 2014-2015 ette ja sõlmiti tegevuse elluviimiseks olulised koostöö-, töö- jm lühiülevaade lepingud. Sh: ja hinnang  tegevuse projektijuhi palkamine; tegevuse  alusleping tegevuse elluviimiseks Siseministeeriumi ja MTÜ SPIN vahel; elluviimisele,  koostöökokkulepe programmi strateegiliste partnerite (Siseministeerium, Eesti Jalgpalli sh parimad Liit, Tallinna Spordi- ja Noorsooamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Heateo Sihtasutus) praktikad, vahel; esinenud  koostöölepingud kahe klubiga (FC Flora ja FC Levadia); probleemid  moodustati programmi keskne juhtrühm ja mõlemas programmi linnaosas (Põhja-Tallinn ja ettevõetud ja Lasnamäe) kohalik juhtrühm; abinõud.  peeti läbirääkimisi sessioonide toimumiskohtadega (valdavalt linnaosas tegutsevad koolid) ning lepiti kokku SPIN-programmi sessioonide läbiviimiseks vajaliku taristu kasutamiseks kaheksa partneriga. Nendeks on Põhja-Tallinna linnaosas Ehte Humanitaargümnaasium (kahe grupi tegevus), Karjamaa Põhikool (ühe grupi tegevus), Sõle 40 asuv endine koolihoone ja väliväljak (ühe grupi tegevus), Kopli Spordihoone (ühe grupi tegevus) ning  Lasnamäe linnaosas Laagna Gümnaasium (ühe grupi tegevus), Kuristiku Gümnaasium (kahe grupi tegevus), Merekalda Kool (ühe grupi tegevus) ja Mahtra Põhikool (ühe grupi tegevus);  soetati jalgpalli- ja eluoskuste sessioonide elluviimiseks vajalik varustus (pallid, markerid, koonused, pallikotid, vestid, esmaabikotid, tahvelarvutid, vajalikud bürootarbed ja teavitusmaterjalid);  toimus programmi tutvustav pressibriifing Siseministeeriumi eestvedamisel ja 1. hooaja avaüritus, mille käigus allkirjastati strateegiliste partnerite vahel ka nn Hea tahte akt SPIN- programmi elluviimiseks. Programmi elluviimise ettevalmistamisel Ida-Virumaal Kohtla-Järvel valmistati 2016. aastal ette ja sõlmiti tegevuse elluviimiseks olulised koostöö-, töö- jm lepingud. Sh:  kokkulepe koostööks Kohtla-Järve linnaga ja ühe grupi tegevuse rahastamise koostööleping;  kokkulepe koostööks jalgpalliklubiga FC Järve;  kokkulepe Politsei- ja Piirivalveametiga (sh lepiti kokku gruppide juures tegutsema asuvad kontaktisikud);  moodustati programmi Kohtla-Järve kohalik juhtrühm, kes käis aruandeperioodi lõpu seisuga koos kolm korda;  peeti läbirääkimisi sessioonide toimumiskohtadega (valdavalt Järve ja Ahtme linnaosas tegutsevad koolid) ning lepiti kokku SPIN-programmi sessioonide läbiviimiseks vajaliku taristu kasutamiseks kolme partneriga. Nendeks on Järve linnaosas Järve Gümnaasium (ühe grupi tegevus) ning Ahtme linnaosas Ahtme Gümnaasium (ühe grupi tegevus) ja Tammiku Põhikool (ühe grupi tegevus);  toimusid programmi tutvustavad kohtumised nii Kohtla-Järve koolide direktoritega kui sotsiaalpedagoogidega. Koolide kontaktisikutega toimus ka kaks eraldiseisvat kohtumist värbamise ettevalmistamiseks ja instrueerimiseks. Kohtumiste tulemusena said programmile oluliste partnerite peamised kontaktisikud sisuka ülevaate programmi toimimisloogikast, sisust, eesmärkidest ning ootustest neile kui koostööpartneritele. Lisaks lepiti kokku edasistes tegevustes ja tegevuste täitmise ajakavas;  lepiti kokku programmi alustamise ajakavas ja tegevustes. Programmi meeskonna instrueerimine ja täiendõpe toimus augustis 2016. Programmi avaüritus toimus 2. septembril 2016 ja sel osales üle 70 noore. Avalöök õnnestus nii sisulises kui korralduslikus plaanis. See andis noortele, treeneritele ja partneritele positiivse laengu programmiga alustamiseks  9. hooaja I poolel tegutseb Narvas TAT’i rahastusel nüüd kaks gruppi. SPIN-programmi Eestisse toomisel aastal 2015 valiti esmasteks toimumiskohtadeks piirkonnad (Lasnamäe ja Põhja-Tallinna linnaosad Tallinnas, Kohtla-Järve ja Narva linn Ida-Virumaal), kus kuritegevust on rohkem ning kogukondlikud suhted ja koostöövormid on nõrgemad. Senised peaaegu 5 tegutsemisaastat on andnud meile suurepärase võimaluse näha, et SPIN- i kui spordil põhineva ennetusmudeli vastu on Narva linnas huvi selle elluviimisse kaasatud võrgustiku liikmetel, meie mudel toimib ja on see atraktiivne sihtrühma noorte hõivamiseks. Seetõttu on otsene vajadus programmiga samas mahus jätkamiseks. Arvestades SPIN-programmi elluviimisest tekkivat lisaväärtust Narva noorsootöö, haridus- ja sotsiaalvaldkonnale, saab Siseministeerium TAT’i vahenditest toetada kahe Narva noortegrupi tegevuste elluviimist alates augustist 2022.  9. hooaja II poolel ja 10. hooaja I poolel jätkas Narvas SPIN-programm tegevusi 2 grupiga. Programmi elluviimine Paides, Viljandis, Raplas ja Haapsalus. Uute piirkondade laienemisotsuste tegemiseks küsiti esmalt sisendit kõikide maakondade turvalisuse nõukogude (MTN) koordineerijatelt. Selleks toimus 7. oktoobril 2020 SPINi meeskonna ja MTN koordineerijate vahel ühine veebikohtumine. Tutvustati MTN koordineerijatele SPIN-programmi eesmärke, tegevuste läbimõeldust ja tulemuste ning mõju korrakindlast 2 hindamisest lähtuvat pidevat arendustööd. Lisaks anti ülevaade ettevalmistavatest tegevustest uute piirkondade avamiseks ja gruppide käivitamiseks. Peale kohtumist küsiti MTN koordineerijatelt kirjaliku infot, et kohalike omavalitsuste huvi ja SPIN-programmi rakendamissoov oleks detailsemalt kaardistatud. Kohtumise ja küsitluse tulemusena tõdeti, et kõige efektiivsemalt toimib ennetustegevus maakonnakeskustes, kus noorte ja laste õigusrikkumiste arv on maakonna lõikes suurim. Uute piirkondade valiku kriteeriumeid arutati ühiselt ka SPIN-programmi keskses juhtrühmas 29. oktoobril 2020. Arutelu tulemusena lepiti kokku, et uutesse piirkondadesse laienemise vajadus on kõigis maakonnakeskuste kohalikes omavalitsustes, kus SPIN-programmi veel ei rakendata. Oluliseks valiku kriteeriumi aluseks võeti maakondade, sh maakondade keskuste alaealiste ja täiskasvanute õigusrikkumiste/kuritegevuse taset (Tabel 1 ja Tabel 2). Samuti väga oluliseks faktoriks oli KOV’i poolne tugev koostöövõrgustik ning kohaliku koostöövõrgustiku liikmete suur huvi SPIN-programmi rakendamise vastu. Tabel 1: Alaealiste poolt toime pandud väärteod perioodil jaanuar-september 2021 3 Tabel 1: Täiskasvanute poolt toime pandud registeeritud kuriteod perioodil jaanuar- september 2021. Paide Valmistati 2021. a I poolaastal ette ja sõlmiti tegevuse elluviimiseks olulised koostöö-, töö- jm lepingud.  Türi vallavanema eestvedamisel toimus programmi tutvustav kohtumine kõigi kolme Järva omavalitsuste juhtide, haridusjuhtide ja noortevaldkonna inimestega. Kohtumise tulemusena otsustati, et Paide linn soovib SPIN-programmi rakendada 10-13-aastaste sihtgrupi poiste seas. Moodustati Paide linna kohalik juhtrühm, kuhu kuulusid haridus- ja sotsiaalvaldkonna võtmeisikud. 2021. aastal kohtuti juhtrühmana viiel korral. Koostööleping sõlmiti 9. juuni 2021.  Paide Linnameeskonna kogukonnajuhi eestvedamisel leiti sobiva kvalifikatsiooniga jalgpallitreener Roman Zarovski ning abilinnapea eestvedamisel kutsusti programmi eluoskuste treener Kätlin Merisalu. Mõlemad treenerid osalesid enne avaüritust SPIN- programmi baaskoolitusel.  SA Paide Spordikeskuse projektijuhiga koostöös kaardistati treeningute läbiviimiseks sobivad väli- ja saaliajad. Treeningud toimuvad kolm korda nädalas Paide linna võimlas. 4   Avaüritus toimus 20. september Paide Linnameeskonna väliväljakul, mille käigus allkirjastati strateegiliste partnerite vahel ka nn Hea tahte akt SPIN-programmi elluviimiseks. Avaüritusest võttis osa 14 noort. Viljandi Valmistati 2021. aastal ette ja sõlmiti tegevuse elluviimiseks olulised koostöö-, töö- jm lepingud.  SPIN-programmi tegevuspõhimõtteid tutvustati esmalt Viljandimaa tervisenõukogu korraldatud arengupäeval „Liikumisrõõm KÕIGILE lastele", koolide kontaktisikutele ja Viljandi linna noorte/hariduse valdkonnas tegutsevatele võtmeisikutele. SPIN-programmi vastu tunti suurt huvi ning moodustati kohalik juhtrühm, kuhu kuulusid koolide sotsiaalpedagoogid, linnavalitsuse esindajad, piirkonnapolitseinik. Kaasati Viljandi JK Tulevik tegevjuht, kes abistas värvata grupi jalgpallitreeneriks Dagmar Hekki. Eluoskustetreeneriks valiti Viljandi Kesklinna Kooli sotsiaalpedagoog Kertu Reinsalu. Mõlemad treenerid osalesid vahetult enne avaüritust SPIN-programmi baaskoolitusel.  Sobivate saaliaegade leidmist koordineeris Linnavalitsuse esindaja ning leiti kaks treeningkohta – kaks korda nädalas viidi treeninguid läbi Viljandi politseimaja sisesaalis ning üks kord nädalas Kesklinna Kooli algklasside maja võimlas. Politseimajas olevad treeningud viidi üle detsembris 2021 Viljandi jalgpalli sisehalli.  29. septembril toimus pidulik avaüritus Kesklinna Kooli väliväljakul, millest võttis osa 9 noort. Rapla Valmistati 2021. aastal ette ja sõlmiti tegevuse elluviimiseks olulised koostöö-, töö- jm lepingud.  Rapla lastekaitse peaspetsialisti eestvedamisel toimusid SPIN-programmi tutvustavad kohtumised kohaliku tasandi võtmeisikutele. Lisaks viidi läbi täiendav videosilla vahendusel olev kohtumine Rapla PPA-esindajatele (uurijad, piirkonna noorsoopolitseinikud, välijuhid). Kohtumiste tulemusena otsustati, et Rapla vald soovib SPIN-programmi rakendada 10-13-aastase poiste seas. Moodustati kohalik juhtrühm, kuhu kuulusid haridus- ja sotsiaalvaldkonna võtmeisikud, lisaks PPA-esindaja. 2021. aastal kohtuti juhtrühmana seitsmel korral. Koostööleping sõlmiti 9. märtsil 2021. Esilalgne soov oli treeninguid alustada märtsis 2021, kuid COVIDist tingitud üle-riiklike piirangute tõttu tuli avamist edasi lükata. Uue hooaja eel jalgpallitreener ootamatult loobus SPINi treeneri ametikohast, mistõttu avamine tuli teistkordselt edasi lükata. Oktoobris 2021 leiti sobiv treener, kelleks sai Raimond Ojassalu ning eluoskuste treenerina alustas tööd Kaie Kensap. Elusoskuste treener osales augustis 2021 uute treenerite baaskoolitusel, jalgpallitreenerile anti ülevaade olulisematest tegevustest ja põhimõtetest vahetult enne avaüritust.  Sobivate saaliaegade leidmist koordineeris vallavalitsuse esindaja koostöös Raplamaa Jalgpallikooliga. Treeningud toimuvad kolm korda nädalas Rapla Kesklinna Kooli võimlas.  Avaüritus toimus 19. oktoober Kesklinna Kooli saalis, mille käigus allkirjastati strateegiliste partnerite vahel ka nn Hea tahte akt SPIN-programmi elluviimiseks. Avaüritusest võttis osa 8 noort. Haapsalu Valmistati 2021. aastal ette ja sõlmiti tegevuse elluviimiseks olulised koostöö-, töö- jm lepingud.  Abilinnapea eestvedamisel anti hariduse ja sotsiaalvaldkonna võtmeisikutele ülevaade SPIN-programmist kui tõendatud mõjuga sekkumistegevuste kogumist. Kohaliku tasandi otsusetegijate ja spetsialistide kaasatuse tulemusena, otsustati Haapsalu linnas SPIN-programmi rakendada 10-13-aastaste poiste seas. Koostööleping sõlmiti 18. novembril 2021. Jalgpallitreenerina alustas Läänemaa Jalgpalliklubi tegevjuht Triin Vellemäe ja eluoskuste treenerina Pille-Riin Pruus. Mõlemad treenerid osalesid vahetult enne avaüritust SPIN-programmi baaskoolitusel.  Haapsalu Linna Spordibaasi arendusjuhi ning Linnavalitsuse kontaktisikuga koostöös kaardistati treeningute läbiviimiseks sobivad saaliajad. Alustati kolmes erinevas treeningkohas – Haapsalu Spordikeskuses, Linna Algkooli võimlas ja Wiedemanni spordihoones. 5   Avaüritus toimus 25. novembril Linna Algkooli saalis, mille käigus allkirjastati strateegiliste partnerite vahel ka nn Hea tahte akt SPIN-programmi elluviimiseks. Avaüritusest võttis osa 16 noort. Programmi elluviimise ettevalmistamisel Valgas valmistati 2021. aastal ette ja sõlmiti tegevuse elluviimiseks olulised koostöö-, töö- jm lepingud. Sh:  kokkulepe koostööks Valga linnaga;  kokkulepe Politsei- ja Piirivalveametiga (sh lepiti kokku gruppide juures tegutsema asuvad kontaktisikud);  moodustati programmi Valga kohalik juhtrühm, kes käis aruandeperioodi lõpu seisuga koos kolm korda;  peeti läbirääkimisi sessioonide toimumiskohtadega ning lepiti kokku SPIN-programmi sessioonide läbiviimiseks vajaliku taristu kasutamises kahe partneriga. Nendeks on Valga Põhikool ja Valga Spordihoone.  toimusid programmi tutvustavad kohtumised nii Valga koolide direktoritega kui sotsiaalpedagoogidega. Kohtumiste tulemusena said programmile oluliste partnerite peamised kontaktisikud sisuka ülevaate programmi toimimisloogikast, sisust, eesmärkidest ning ootustest neile kui koostööpartneritele. Lisaks lepiti kokku edasistes tegevustes ja tegevuste täitmise ajakavas;  lepiti kokku programmi alustamise ajakavas ja tegevustes. Programmi meeskonna instrueerimine ja täiendõpe toimus jaanuaris 2022. Programmi avaüritus toimus 18. jaanuar 2022 ja sel osales 9 noort. Avalöök õnnestus nii sisulises kui korralduslikus plaanis. See andis noortele, treeneritele ja partneritele positiivse laengu programmiga alustamiseks. Jõgeva 2022. a I poolaastal viidi läbi programmi tutvustavad tegevused Jõgeva juhtrühmale, ning ettevalmistused programmiga alustamiseks.  Juhtrühma esimesel kohtumisel 24. jaanuaril tutvustati SPIN-programmi visiooni ja läbi selle tutvustati võimalust muuta kohalik kogukond sidusamaks ja ühtsemaks. Programmile andis esimesel kohtumisel JAH sõna Jõgeva abivallavanem Asso Nettan. Kohtumisel leiti, et Jõgeva keskuses on huvitegevuste võimalus väga hea ja SPIN-programmiga soovitakse anda lisaväärtust keskusest väljaspool. Selleks valiti kolm kooli, Torma Põhikool, Vaimastvere Kool ja Laiuse Jaan Poska Põhikool. Treeningud hakkavad toimuma Vaimastvere koolis, kus on olemas nii saali kui kunstmuru kasutamise võimalus. Jõgeva vallavalitsus võttis enda kanda transpordikulud erinevate asulate vahel.  Jõgevamaa SPIN-programmi sobivaks vanuseks leiti 11-14.  Jõgeva kontaktisik Kaily Moones eestvedamisel leiti ka jalgpallitreener Daniel Aganitš ja eluoskuste treener Airi Parv.  Avaüritus toimus 14. septembril Vaimastvere kunstmuruga staadionil, mille käigus allkirjastati strateegiliste partnerite vahel ka nn Hea tahte akt SPIN-programmi elluviimiseks. Avaüritusest võttis osa 13 noort. Saaremaa 2022. a I poolaastal viidi läbi programmi tutvustavad tegevused Saaremaa juhtrühmale, ning ettevalmistused programmiga alustamiseks.  Juhtrühma esimesel kohtumisel 18. veebruaril tutvustati SPIN-programmi visiooni ja läbi selle tutvustati võimalust muuta kohalik kogukond sidusamaks ja ühtsemaks. Saaremaa kohalik juhtrühm nägi SPIN-programmis lisaväärtust ja sooviti kindlasti programmiga alustada.  Eraldi kohtumine toimus Marika Rootsi eestvedamisel Saaremaa sotsiaalpedagoogide ühingule, kus tutvustati SPIN-programmi selle liikmetele. Saaremaa koolide esindajad tegid väga head tööd ja eelkaardistusel leiti 120 programmi kriteeriumitele vastavat last. Edasistel kohtumistel pandi paika, et sobiv vanus on 10-12. 6   Sobivate saaliaegade leidmist koordineeris vallavalitsuse esindaja koostöös SPINi arendujuhi Taavi Midenbritiga. Treeningud toimuvad kolm korda nädalas Kuressaare Vanalinna Kooli võimlas.  Avaüritus toimus 13. septembril Kesklinna Kooli väliväljakul, mille käigus allkirjastati strateegiliste partnerite vahel ka nn Hea tahte akt SPIN-programmi elluviimiseks. Avaüritusest võttis osa 16 noort. Rakvere 2022. a I poolaastal viidi läbi programmi tutvustavad tegevused Rakvere juhtrühmale, ning ettevalmistused programmiga alustamiseks.  Programmi tutvustus toimus 16. märtsil. Programmi tutvustus viibis esialgu covidist tingitud põhjustel ja hiljem tekkinud koormusest KOVile tulenevalt põgenike kriisist. Küll nähti programmis lisaväärtust Rakvere kogukonnale ning peale esimesi kohtumisi leiti Rakveres sobivaks laste vanuseks 10-14.  Sobivate saaliaegade leidmist koordineeris Linnavalitsuse esindaja ning leiti sobiv treeningkoht – kolm korda nädalas viiakse treeninguid läbi Vabaduse Kooli võimlas.  14. novembril toimus pidulik avaüritus Vabaduse Kooli võimlas, millest võttis osa 11 noort. Põlva  Augustist 2022 toetame TAT’i vahenditest Põlva gruppi koos noorte transpordikuludega. Põlva vallas tegutsevas 10-13 aastaste noortegrupis on alates programmi käivitamisest osalenud 24 sihtrühma noort. Kaasatud on peamiselt Mooste Mõisakooli, Ahja Kooli ja Vastse-Kuuste Kooli õpilased. Tahame just noorte kõrge osaluse pärast tõenduspõhise ennetustegevusega Põlva vallas jätkata. Võru Valmistati 2022. ja 2023. aastal ette ja sõlmiti tegevuse elluviimiseks olulised koostöö-, töö- jm lepingud.  SPIN-programmi arendusjuhi eestvedamisel toimusid SPIN-programmi tutvustavad kohtumised abilinnapea, sotsiaalosakonna juhataja, koolide sotsiaalpedagoogide osavõtul. Kohtumiste tulemusena otsustati, et Võru linn soovib SPIN-programmi rakendada 10-12- aastaste poiste seas. Moodustati kohalik juhtrühm, kuhu kuulusid haridus- ja sotsiaalvaldkonna võtmeisikud, lisaks PPA-esindaja. 2022. ja 2023 aastal kohtuti juhtrühmana viiel korral. Jalgpallitreenerina osutus valituks Võru FC Helios treener Eduard Destjatski ning eluoskuste treenerina alustas tööd endine Põlva grupi treener Christiana Vaher.  Sobivate saaliaegade leidmist koordineeris sotsiaalosakonna juhataja koostöös Võru Kreutzwaldi Kooliga. Treeningud toimuvad kolm korda nädalas Võru Kreutzwaldi Kooli võimlas.  Avaüritus toimus 16. oktoober Kreutzwaldi Kooli saalis, mille käigus allkirjastati strateegiliste partnerite vahel ka nn Hea tahte akt SPIN-programmi elluviimiseks. Avaüritusest võttis osa 10 noort. Noortele andsid hea sõna kaasa abilinnapea Sixten Sild ja Võru piirkonnavanem Anti Paap. Uue grupi esimese kahe kuu keskmine osalus on olnud hea – 10,8 noort treeningu kohta. 1.1.2. Treenerite värbamine ja koolitamine  2014. aastal sõlmiti 1. hooajaks töölepingud klubidega koostöös väljavalitud treenerite ja abitreeneritega (15 inimest).  Detsembris 2014 toimus treenerite ja abitreenerite ettevalmistav väljaõpe osalemisaktiivsuse ja sessioonide planeerimiseks kasutatava elektroonse andmekeskkonna 7  kasutamiseks; samuti viidi läbi individuaalseid vestlusi tööülesannete tutvustamiseks ja korralduslike detailide selgitamiseks.  1. hooaja lõpuga lõppes koostöö kahe abitreeneriga: Jana Iljenkova-Grišina ja Nadežda Olaru. Sestap tekkis 2. hooaja eel vajadus värvata abitreenerid kolme grupi juurde. Ülesanne täideti ja tiimiga liitusid Alla Sirotina (Ranniku 10-13 grupp), Margarita Ingel (endise nimega Šatunova, Kuristiku 10-14 tüdrukute grupp) ning Niina Primolennaja (Merekalda grupp).  2. hooaja jaanuaris lõppes koostöö ühe treeneriga Sander Laht (Ranniku 10-13 grupp), kelle töö võttis üle juba kahe grupiga tegelev treener Ilja Jarjomenko. 2. hooaja lõpus otsustasid töö programmi abitreeneri rollis lõpetada Kai Paat (Kopli 10-13 grupp) ja Margarita Ingel (Kuristiku tüdrukute grupp). Lisaks lõppes vastastikusel kokkuleppel september 2016 lõpus tööleping ka Merekalda grupi abitreeneri Niina Primolennajaga. Programmi keskne meeskond tegeles jooksvalt uute abitreenerite värbamisega ning toimusid järgmised muudatused. Alates augustist 2016 on Kopli 10-13 grupi abitreener Aleksei Norden, oktoobrist 2016 Merekalda 14-16 grupi abitreener Julia Kašina ning alates novembrist 2016 Kuristiku 10-13 tüdrukute grupi abitreener Laura Karpova.  3. hooaja lõpus (juuni 2017) lõppes vastastikusel kokkuleppel koostöö Merekalda 14-16 grupi juures abitreeneri rollis töötanud Julia Kašinaga ja Põhja-Tallinna tüdrukute grupi treenerina töötanud Imbi Hoop´iga. Merekalda 14-16 grupi abitreeneri rolli võttis alates septembrist 2017 üle samas piirkonnas Mahtra 10-13 grupi abitreenerina tegutsev Marianna Pavlova. Põhja-Tallinna tüdrukute gruppi 4. hooajal osalejate puuduse tõttu ei avatutki.  Seoses programmi laienemisega Ida-Virumaale alustati mais 2016 treenerite ja abitreenerite värbamisega Kohtla-Järvele. Värbamise tulemusena leiti vajalik personal kahe septembrist 2016 alustanud 10-13-aastaste noorte grupi juurde. Nn Ahtme 10-13- aastaste poiste grupiga alustas septembris 2016 treenerina tööd Andrei Škaleta ja abitreenerina Ksenia Aleksejeva. Nn Ahtme 10-13-aastaste tüdrukute grupi juures alustas treenerina tööd Andrei Dmitrovitš ja abitreenerina Tatjana Piksajeva. 3. hooaja lõpus (juuni 2017) lõppes vastastikusel kokkuleppel koostöö Kohtla-Järve Ahtme 10-13 poiste grupi treeneri Andrei Škaletaga. Alates augustist 2017 töötab nimetatud grupiga treenerina ka sealse tüdrukute grupiga töötav Andrei Dmitrovitš. Lisaks Euroopa Sotsiaalfondi rahastusel avatud gruppidele Kohtla-Järvel õnnestus 2016. aasta septembris avada üks täiendav grupp Kohtla-Järve linna rahastusel ja panustada seeläbi juba väljumisstrateegiasse. Kohtla-Järve linna rahastusel toimuva grupi tegevus toimub väljaspool TAT-i tegevust.  2016. aasta septembriks valmisid Ida-Virumaa gruppidele tegutsemiseks vajalikud juhendmaterjalid (juhendmaterjal läbiviijatele, hooaja eluoskuste sessioonide sisumaterjalid), mis tõlgiti ka vene keelde ja jagati gruppide juures tegutsevate treenerite ja teiste osapooltega.  6. hooaja lõpus (juuni 2020) lõppes vastastikusel kokkuleppel koostöö Kohtla-Järve Ahtme 12-15 poiste grupi abitreeneri Ksenia Aleksejevaga. Alates augustist 2020 töötab nimetatud grupiga abitreenerina ka sealse tüdrukute grupiga töötav Tatjana Remmelgas. Põhja-Tallinna linnaosas toimunud kahe 10-12-aastaste grupi ühendamise tõttu lõppes augusti lõpus 2020 koostöö seni Kopli 10-12 grupi treenerina töötanud Alo Dupikoviga. Juunis 2020 lõppes vastastikusel kokkuleppel koostöö Lasnamäe linnaosas tegutseva Kuristiku tüdrukute grupi abitreeneri Laura Karpovaga. Nimetatud grupi abitreenerina töötab alates augustist 2020 Alesja Korneva. 7. hooaja esimesel poolel (oktoobris 2020) lõppes vastastikusel kokkuleppel koostöö Tallinnas Lasnamäel tegutseva Mahtra 13-15 grupi treeneri Giacomo Pironiga. Alates oktoobri teisest poolest 2020 töötab antud grupi treenerina Vladimir Batanov.  7. hooaja lõpus (juuni 2021) lõppes vastastikusel kokkuleppel koostöö Kohtla-Järve Ahtme tüdrukute grupi treeneri Andrei Dmitrovitšiga. Alates augustist 2021 asub antud grupi treenerina tööle Artur Korepanov. Juunis 2020 lõppes vastastikusel kokkuleppel koostöö Tallinnas Lasnamäel tegutseva Mahtra 13-15 grupi treeneri Vladimir Batanoviga.  8. hooaja I poolaastal lõppes tööleping vastastikusel kokkuleppel Kohtla-Järve Ahtme grupi tüdrukute treeneri Artur Korepanoviga. Alates detsembrist 2021 asus antud grupi treeneriks Dmitri Smirnov. Mõlema Ahtme grupi abitreener Tatjana Remmelgas jäi 8  novembris 2021 raseduspuhkusele ning teda asendab eluoskuste treener Julia Vihrova. Juunis 2021 lõppes vastastikul kokkuleppel koostöö Lasnamäe vanemate poiste grupi jalgpallitreeneri Teet Pajoga. Antud grupiga töötab 8. hooaja algusest treener Veiko Kampus. Lasnamäe grupi FC Mahtra eluoskuste treerina alustab 13. oktoobril 2021 ühel päeval nädalas Jacqueline Illisson. Mahtra 13-15 grupi treeneriks sai Vladimir Batanovi asemel Nikita Godovanets, kes on ühtlasi ka jaanuarist 2018 Mahtra juniorite abitreener. Paides alustas SPIN grupp 20. septembril. Sealse grupi jalgpallitreeneriks on Roman Zarovski ja abitreeneriks Kätlin Merisalu. Viljandis alustas SPIN grupp 29. septembril. Sealse grupi jalgpallitreeneriks on Dagmar Hekki ja abitreeneriks Kertu Reinsalu. Raplas alustas SPIN grupp 19. oktoobril. Sealse grupi jalgpallitreeneriks on Raimond Ojassalu ja abitreeneriks Kaie Kensap. Haapsalus alustas SPIN grupp 25. novembril. Sealse grupi jalgpallitreeneriks on Triin Vellemäe ja abitreeneriks Pille-Riin Pruus.  8. hooaja II poolel lõppes leping Kohtla-Järve eluoskuste treeneri Julia Vihrovaga. Lapsehoolduspuhkuselt naases 14. märtsil Tatjana Remmelgas, kes jätkas Kohtla-Järve vanemate noorte eluoskuste treenerina. Nooremate grupi eluoskuste treenerina alustas 13. aprillil Olga Sakharuk. Lasnamäe grupi, FC Mahtra, eluoskuste treenerina lõpetas vastastikusel kokkuleppel Jacqueline Illisson. Valga grupp alustas tegevust 18. jaanuaril 2022. Sealse grupi korvpallitreeneriks on Allan Hallik ja eluoskuste treeneriks Marje Vokk.  9. hooaja I poolel lõppes leping Kohtla-Järve eluoskuste treeneri Olga Sakharukiga. Saaremaal alustas SPINi grupp 13. septembril. Sealse grupi jalgpallitreeneriks on Andre Anis ja elusoskustetreeneriks Aile Aedma. Jõgeva grupp alustas tegevust 14. septembril. Sealse grupi jalgpallitreeneriks on Daniel Aganitš ja elusoskustetreeneriks Airi Parv. Rakvere grupp alustas tegevust 14. novembril. Sealse grupi jalgpallitreeneriks on Maddi Rennel ja eluoskustetreeneriks Heike Pohla. Põlva grupi jalgpallitreeneriks on Kervin Kull ja eluoskustetreenerina alustas 30. oktoobril Christiana Vaher. Narva grupi jalgpallitreeneriks on Irie Bi Sehi Elysee ja eluoskustereeneriks Irina Gruznova. 9. hooaja II poolel alustas Kohtla-Järve Ahtme noorema grupi eluoskuste treenerina Angelina Lukina. Omal soovil lõpetas juuni 2023 Paide eluoskuste treener Kätlin Merisalu.  10. hooaja I poolel lõpetas töösuhte vastastikusel kokkuleppel Kohtla-Järve jalgpallitreener Andrei Dmitrovitš, Tatjana Remmelgas ja Kertu Reinsalu. Omal soovil lõpetas töölepingu Allan Hallik. Jõgeva grupi eluoskuste treener Airi Parv naasis lapsehoolduspuhkuselt ning tema asendajal Birgit Kuslapil seega lõppes tööleping. Paide grupi eluoskuste treenerina alustas Kairit Pärn, Valga grupi jalgpallitreenerina alustas Heigo Kosemets, Põhja-Tallinna vanemate poiste eluoskuste treenerina alustas Viktor Panasenko, Lasnamäe grupi noorema grupi eluoskuste treenerina alustas Julia Meier ja Põlva grupi eluoskuste treenerina alustas Irena Lümat. Võru grupp alustas tegevust 16. oktoobril 2023. aastal. Sealse grupi jalgpallitreeneriks on Eduard Destjatski ja elusoskuste treeneriks Christiana Vaher.  2. hooaja alguses toimus treeneritele ja abitreeneritele 2. hooaja eesmärke, muudatusi ja eluoskuste sessioonide materjalide omandamiseks täiendõppepäev, mida korrati hooaja keskel detsembris 2015. Uutele Kohtla-Järve treeneritele ja abitreeneritele toimus programmi 3. hooaja alguses vajalik täiendõpe SPIN-programmi mudeli, korralduse ja sisumaterjalide omandamiseks. Detsembris 2016 toimusid nii Tallinna (27.12.2016) kui Kohtla-Järve (21.12.2016) treeneritele ja abitreeneritele 3. hooaja teise poole (jaanuar- juuni 2017) eluoskuste sessioonide sisumaterjali täiendõppepäevad. Täiendõppepäevad õnnestusid. Treenerid ja abitreenerid omandasid teoreetiliselt ning said ka praktiliselt läbi harjutada eluoskuste sessioonide raames elluviidavaid sessioone. Ühtlasi jagasid osalejad 9  omavahel väärtuslikke mõtteid, kuidas erinevaid tegevusi veelgi efektiivsemalt ellu viia. Augustis 2017 toimus nii Tallinna (10.08.2017) kui Kohtla-Järve (07.08.2017) treeneritele ja abitreeneritele 4. hooaja esimese poole eluoskuste sessioonide materjali täiendõppepäev. 4. hooaja teise poole eluoskuste sessioonide täiendõppepäev toimus nii Tallinna kui Kohtla-Järve gruppide treeneritele ja abitreeneritele ühiselt 28.12.2017.  5. hooaja (2018/2019) eel toimusid treeneritele samuti eluoskuste sessioonide täiendõppepäevad. Täiendõppepäev vol 1 Tallinna treeneritele ja abitreeneritele 09.08.2018 ja Kohtla-Järve meeskonnale 07.08.2018. Täiendõppepäev vol 2 Tallinna meeskonnale 12.12.2018 ja Kohtla-Järve treeneritele ning abitreeneritele 13.12.2018. Viienda hooaja teise poole eluoskuste sessioonide täiendõppepäevad toimusid Tallinna meeskonnale 13.02.2019 ja Kohtla-Järve ning Narva meeskonnale 14.02.2019.  6. hooaja (2019/2020) eel toimusid treeneritele eluoskuste sessioonide täiendõppepäevad. Täiendõppepäev vol 1 Tallinna treeneritele ja abitreeneritele toimus 12.08.2019 ja Kohtla- Järve ning Narva meeskonnale 05.08.2019. Hooaja teise poole täiendõppepäev Tallinna treeneritele toimus 07.01.2020 ja Ida-Virumaa (Kohtla-Järve ja Narva) treeneritele 14.01.2020.  7. hooaja (2020/2021) eel toimusid treeneritele eluoskuste sessioonide täiendõppepäevad. Täiendõppepäev vol 1 Tallinna treeneritele ja abitreeneritele toimus 14.08.2020 ja Kohtla- Järve ning Narva meeskonnale 10.08.2020. Hooaja teise poole täiendõppepäev Ida- Virumaa (Kohtla-Järve ja Narva) treeneritele toimus treeneritele toimus videokeskkonna vahendusel 09.01.2021 ja Tallinna treeneritele 26.02.2021.  8. hooaja (2021/2022) eel toimusid treeneritele eluoskuste sessioonide täiendõppepäevad. Tallinna treeneritele toimus täiendõppepäev 11.08 ja Ida-Virumaa treeneritele 13.08.2021. Uute gruppide treeneritele (Paide, Rapla ja Viljandi) toimus baaskoolitus 17. augustil 2021. Tallinna gruppidele toimus 22.10.2021 VERGE koolitus „Suhtlemine konflikti olukorras ja verbaalne piiride seadmine“. Narva ja Kohtla-Järve treeneritele toimus 9. novembril täiendkoolitus VitaTiimi poolt ning teemaks „Aktiivõppemeetodid mitteformaalses hariduses“. Hooaja teise poole täiendõppepäevad toimusid Ida-Virumaal 1.04.2022 (koolitaja Moonika Laht Omanäolise Kooli Arenduskeskusest), Tallinna treeneritele 20.04.2022 (koolitaja Grete Arro ja teema „Arengu ja õppimise toetamine“) ja Lõuna-Eesti hübriidkoolitus treeneritele 25.03.2022 (koolitaja Airiin Demir ja teema „Käitumisprobleemidega nooruk trennis. Ennetuse ja toimetulemise viisid keerulise käitumisega.“).  9. hooaja (2022/2023) eel toimusid treeneritele eluoskuste sessioonide täiendõppepäevad. Tallinna ning Kesk- ja Lääne-Eesti treeneritele toimus täiendõppepäev 8.08.2022, Ida-Viru treeneritele 12.08.2022 ja Lõuna-Eesti treeneritele 15.08.2022. Eelpool nimetatud täiendõppepäevade läbiviijaks oli SPINi eluoskuste suunajuht Snežana Stoljarova. Täiendkoolitused toimusid Tallinna treeneritele 23.11.2022 (läbiviijaks Eve Lukk ning teemaks hääle kasutamine treeningutel), Ida-Virumaa treeneritele 28.10.2022 (läbiviijaks Natalja Skvortsova ja teemaks supervisoon), Kesk- ja Lääne-Eesti treeneritele 12.11.2022 (läbiviijaks Ene Velström ja teemaks supervisioon) ja Lõuna-Eesti treeneritele 17.11.2022 (läbiviijaks Maarika Saard ja teemaks supervisioon). 9. hooaja II poolel toimusid Ida-Virumaa treeneritele supervisioon 24.04.2023, Tallinna treeneritele 12.04.2023 (läbiviijaks superviisor Monika Laht), Kesk-ja Lääne Eesti treeneritele 29.04.2023 (läbiviijaks Avatud Meele Instituudi koolitaja Ene Velström) ja täiendkoolitus Lõuna-Eesti treeneritele 15.04.2023 (läbiviijaks SPIN-programmi eluoskuste suunajuht Snežana Stoljarova ja arendusjuht Taavi Midenbritt).  10. hooaja (2023/2024) eel toimusid treeneritele eluoskuste sessioonide täiendõppepäevad. Tallinna treeneritele toimus täiendõppepäev 09.08, Ida-Virumaa treeneritele 07.08, Kesk-ja Lääne-Eesti treeneritele 14.08 ja Lõuna-Eesti treeneritele 10.08.2023.a. Sügisese täiendkoolituste osas võimaldasime treeneritele suuremat valikut, nii teemade, kuupäevade kui ka läbiviimise asukohtade osas. 2023. aasta sügiseste täiendkoolituse valikus olid järgmised koolitused: *Vaimse tervise esmaabi ZOOM-i koolitus (peaasi.ee koolitaja Merle Purre, toimumisaeg 20.10, 27.10 ja 3.11); *Motiveeriva intervjueerimise koolitus eesti keeles (koolitaja Raili Juurikas, asukoht Rapla, toimumisaeg 1.11.2023); 10  *Motiveeriva intervjueerimise koolitus vene keeles (koolitajaks Alexander Arabkin, asukoht Tallinn, toimumisaeg 27.10.2023); *Supervisioon (koolitajaks Marika Saard, asukoht Viljandi, toimumisaeg 28.10.2023). 1.1.3. Osalejate värbamine  2014. aastal 1. hooaja eel viidi läbi osalejate kaardistus ja värbamine koostöös Tallinna mõlema linnaosa (Põhja-Tallinna ja Lasnamäe) valitsuse lastekaitse spetsialistide, politsei esindajate ning koolide kontaktisikutega (valdavalt sotsiaalpedagoogid).  Valmistati ette osalejate värbamisprotsess ja sellega seonduvad programmi tutvustavad ja abistavad materjalid värbamise läbiviijatele (politsei, lastekaitse ja koolide kontaktisikutele).  Osalejate värbamisega jätkati intensiivselt ka pärast programmi sessioonidega alustamist kuni märtsi keskpaigani 2015, et jõuda maksimaalselt paljude kaardistatud noorteni ning saavutada nende osalemine SPIN-programmis.  2015. aastal 2. hooaja alguses (augusti keskpaik-septembri lõpp) jätkati koostöös partneritega (peamiselt koolidega) täiendavate osalejate värbamist. Lisaks tavapärasele koostööle koolide sotsiaalpedagoogide ja Tallinna linnaosade lastekaitse ametnikega korraldati koolides programmi tutvustavaid kohtumisi klassijuhatajatega, julgustati programmis osalevaid noori uusi osalejaid kutsuma ning viidi läbi näidistreeninguid.  2. hooaja alguse värbamine jagunes ajaliselt kolmeks:  uued flaierid, mida osalevad noored saavad ka oma sõpradele jagada, et kutsuda neid programmiga tutvuma (augusti II pool-september);  kohtumised kooli sotsiaalpedagoogide ja klassijuhatajatega, et tutvustada kõigile programmi ja suurendada koostööd osalejate programmi toomisel (augusti II pool ja intensiivsemalt september);  näidistrennid koolide juures (vastavalt vajadusele septembri- ja oktoobrikuu jooksul).  2. hooaja teisel poolel toimus Tallinnas lisavärbamine vajaduspõhiselt üksikutesse gruppidesse, mis tõi programmi veel mõnikümmend uut noort, kelles suurem osa osalesid 2016. aasta esimeses pooles ka regulaarselt.  2016. aastal 3. hooaja alguses (september ja oktoober 2016) jätkus vastavalt vajadusele juba praktikas toimiv mudel ehk tihedas koostöös koolidega elluviidav värbamine, milles on kesksel kohal sotsiaalpedagoogi ja klassijuhatajate kaasamine, noortele näidistreeningute läbiviimine ja juba osalevate noorte kaasamine värbamistegevusse. Värbamise tulemusena õnnestus saada taas korralikult käima kaks gruppi Lasnamäel ja tuua pisut noori juurde ka Põhja-Tallinna gruppidesse. Kokku jõudis lisavärbamise abil programmi pisut üle 40 uue noore, 3. hooaja teisel poolel (veebruar-aprill 2017) täiendavate näidistreeningute abil veel 27 uut noort. 4. hooaja alguses korraldati Tallinnas Põhja-Tallinna linnaosas (07.09.2017) ja Lasnamäe linnaosas (08.09.2017) koos koolide sotsiaalpedagoogidega kaardistatud uutele sihtrühma noortele eraldi avaüritused. Neil osales kokku ligi 40 noort. Avaürituse ja teiste lisategevuste tulemusena õnnestus 4. hooaja alguse esimestel kuudel saada Tallinna gruppidesse 33 uut programmiga liitujat.  5. hooaja alguses (september 2018) aktiveerisime koostöös võrgustikuga (peamiselt koolid) täiendavate noorte värbamistegevuse nii Tallinnas Lasnamäe kui Põhja-Tallinna linnaosades ja Kohtla-Järvel Ahtme linnaosas. Septembris 2018 võtsime võrgustikutöö tugevdamiseks ja värbamistegevuse efektiivistamiseks Tallinna piirkonda tööle värbamisjuhi. Värbamisjuhi eesmärgiks on vastutada osalejate tulemusliku värbamistegevuse elluviimise eest Tallinnas. Värbamisjuht korraldab osalejate värbamisprotsessi läbiviimist ja koordineerib osalejate osalusaktiivsust toetavat infovahetust (sh suhtlust koolide sotsiaalpedagoogide, kohalike omavalitsuste kontaktisikute, politsei kontaktisikute, noortekeskuste jt piirkonnas tegutsevate oluliste partnerite vahel eesmärgiga tagada maksimaalne gruppide täituvus ning osalejate osalusjärjepidevus). Lõpptulemusena õnnestu Tallinnas tuua teenust saanutena programmi juurde 58 täiendavat osalejat ja Kohtla-Järvele 9 osalejat ning tugevdada gruppides aktiivselt osalevate noorte tuumikuid. 5. hooaja teisel poolel (alates jaanuar 2019) jätkus täiendava värbamise korraldamine neisse gruppidesse, kuhu oli osalejaid juurde tarvis. 11  Seda nii Tallinnas, Kohtla-Järvel kui Narva 12-14 poisid I gruppi, mis alates sellest ajast on TATi raames rahastatud grupp. Hooaja teisel poolel teostatud värbamistegevuste tulemusena liitus Tallinna gruppidesse veel täiendavalt 36 noort, Kohtla-Järve gruppidesse 10 noort ja Narva 12-14 poiste gruppi 21 noort. Kokku lisandus 5. hooaja teisel poolel teenust saanute nimekirja 67 noort.  6. hooaja (2019/2020) esimesel poolel toimunud värbamistegevuse tulemusena õnnestus Tallinna Lasnamäe ja Põhja-Tallinna linnaosades tegutsevatesse gruppidesse tuua juurde 36 noort, Kohtla-Järve gruppidesse 6 noort ja Narva 13-15 poiste gruppi 6 noort. 6. hooaja teisel poolel toimunud värbamistegevuse tulemusena õnnestus Tallinna Lasnamäe ja Põhja-Tallinna linnaosades tegutsevatesse gruppidesse tuua juurde 15 noort, Kohtla-Järve gruppidesse 7 noort ja Narva 13-15 poiste gruppi üks noor. Tervikuna lisandus liitunuid ehk teenust saanuid perioodil august-detsember 2019 kokku 48 noort ja perioodil jaanuar- juuni 2020 kokku 23 noort.  7. hooaja esimesel poolel toimunud värbamistegevuse tulemusena õnnestus Tallinna Lasnamäe ja Põhja-Tallinna linnaosades tegutsevatesse gruppidesse tuua juurde 13 noort, Kohtla-Järve gruppidesse 11 noort ja Narva 13-15 poiste gruppi kolm noort. 7. hooaja teisel poolel ei saanud Covid-pandeemiast tingitud piirangute tõttu teha koolide jt partneritega tavapärasel moel värbamistegevusi. Sellele vaatamata õnnestus Tallinna Lasnamäe ja Põhja-Tallinna linnaosades tegutsevatesse gruppidesse tuua juurde 7 noort, Kohtla-Järve gruppidesse 4 noort ning Narva 13-15-aastaste poiste gruppi kaks noort. Tervikuna lisandus liitunuid ehk teenust saanuid perioodil august-detsember 2020 kokku 27 noort ja perioodil jaanuar-juuni 2021 kokku 13 noort.  8. hooaja I poolaasta jätkus vastavalt vajadusele juba praktikas toimiv mudel ehk tihedas koostöös koolidega elluviidav värbamine, milles on kesksel kohal sotsiaalpedagoogi ja klassijuhatajate kaasamine, noortele näidistreeningute läbiviimine ja juba osalevate noorte kaasamine värbamistegevusse. Toimunud värbamistegevuse tulemusena õnnestus Tallinna Lasnamäe ja Põhja-Tallinna linnaosades tegutsevatesse gruppidesse tuua juurde 44 noort, Kohtla-Järve gruppidesse 11 noort ja Narva poiste gruppi 20 noort, uutesse gruppidesse (Paide, Viljandi, Rapla, Haapsalu) 85 noort. Tervikuna lisandus liitunuid perioodil august- detsember 2021 kokku 160 noort. 8. hooaja II poolel lisandus värbamistegevuse tulemusena Põhja-Tallinna ja Lasnamäe linnaosade tegutsevatesse gruppidesse juurde 45 noort, Kohtla-Järve gruppidesse 14 noort ja Narva nooremate poiste gruppi 3 noort. Paide, Haapsalu, Viljandi ja Rapla gruppidesse lisandus 14 noort. Valga grupp alustas nimekirjas oleva 23 noorega. Tervikuna lisandus liitunuid perioodil jaanuar-juuni 2022 kokku 99 noort.  2022. aastal 9. hooaja I pooles jätkus vastavalt vajadusele juba praktikas toimiv mudel ehk tihedas koostöös koolidega elluviidav värbamine, milles on kesksel kohal sotsiaalpedagoogi ja klassijuhatajate kaasamine, noortele näidistreeningute läbiviimine ja juba osalevate noorte kaasamine värbamistegevusse. Värbamise tulemusena õnnestus Tallinna Lasnamäe ja Põhja-Tallinna linnaosades tegutsevatesse gruppidesse tuua juurde 50 noort, Ida-Virumaa gruppidesse kokku 28 noort, uutesse gruppidesse (Paide, Viljandi, Rapla, Haapsalu, Põlva, Valga, Saaremaa, Jõgeva, Rakvere) 87 noort. Tervikuna lisandus liitunuid perioodil august-detsember 2022 kokku 165 noort. Hooaja teisel poolel teostatud värbamistegevuste tulemusena liitus Tallinna gruppidesse veel täiendavalt 26 noort, Ida-Virumaa gruppidesse 39 noort ja Kesk-, Lääne ja Lõuna- Eesti gruppidesse 43 noort. Kokku lisandus 9. hooaja teisel poolel teenust saanute nimekirja 108 noort.  10. hooaja alguses (september 2023) aktiveerisime koostöös võrgustikuga (peamiselt koolid) täiendavate noorte värbamistegevuse nii Tallinnas Lasnamäe kui Põhja-Tallinna linnaosades, Kohtla-Järvel Ahtme linnaosas, Narvas ja 2021.-2023. aastal liitunud piirkondadega. Tallinnasse lisandus 30 uut noort, Narva 16 uut noort, Kohtla-Järvele 19 uut noort ja uutesse piirkondadesse 49 noort. Võru grupis, mis alustas tööd 16. oktoobrist, oli uusi liitujaid 14.  Tänu täiendavatele värbamistegevustele paranesid programmis osalevate noorte osalusnäitajad 2. hooaja esimestel kuudel, jõudes 2. hooaja keskpaigaks (seisuga detsembri lõpp 2015) kõigi gruppide peale keskmiselt 9 nooreni grupi kohta. 2. hooaja lõpuks see küll pisut langes, ent kokkuvõttes suudeti 1. hooajaga võrreldes keskmist osalusnäitajat 12 siiski parandada. 1. hooaja keskmine osalusnäitaja oli 7,4 osalejat sessioonis, 2. hooaja keskmine osalusnäitaja kõigi gruppide kohta oli 7,8 noort sessiooni kohta. 3. hooaja keskpaigaks (detsember 2016) tõusis keskmine osalusnäitaja kõigi gruppide peale 9 osalejani sessiooni kohta. 4. hooaja keskpaigaks (detsember 2017) tõusis keskmine osalusnäitaja kõigi gruppide keskmisena 10 osalejani sessiooni kohta, jäädes küll hooaja kokkuvõtteks pidama numbrile 8,5. 5. hooaja keskpaigaks (detsember 2018) oli keskmine osalusnäitaja Euroopa Sotsiaalfondi ja Siseministeeriumi poolt rahastatud gruppides 8,7. Hooaja kokkuvõtteks oli antud näitaja 8,5. 6. hooaja keskel (detsember 2019) oli keskmine osalusnäitaja kõigi gruppide peale 6. Hooaja kokkuvõtteks oli antud näitaja 8,2. Parimate osalusnäitajatega gruppides (Karjamaa 13-15, Mahtra 10-11) on keskmine osalus 12+ osalejat, jõudes sellega lähedale grupi maksimaalsele täituvusele. 7. hooaja keskel (detsember 2019) oli keskmine osalusnäitaja kõigi gruppide peale 7,5. Hooaja esimese poole gruppide osalusnumbreid ja ka uute osalejate värbamistegevuse efektiivsust on päris tuntavalt mõjutanud Covid-19 pandeemiast tingitud piirangud, haigestumised ja ka koolide lähikontaktsete eneseisolatsioonis olemised. Tegevuste läbiviimisel on rakendatud kõiki Terviseameti poolt soovitatud ettevaatusabinõusid. Samuti oleme keerulisele olukorrale vaatamata teinud maksimumi, et hoida ja toetada gruppides osalevaid noori. Kevadel 2020 saadud eriolukorra aegsest kogemusest on olnud palju abi ka sügisperioodil 2020 tekkinud ootamatustega toimetulekul. 7. hooaja teise poole keskmine osalusnäitaja jäi hooaja esimese poolega samasse suurusjärku. Covid-19 pandeemiast tingitud piirangud jätkusid episoodiliselt ka selles perioodis ning sarnaselt eelmisele hooajale oli märtsi II pool kuni aprilli lõpp 2021 kontaktsessioonide läbiviimine Vabariigi Valitsuse poolt keelatud ja viisime kõigis gruppides läbi distantstegevusi. Aprilli lõpust said grupid naasta kontaktsessioonide juurde. Alguses küll 10-se grupipiiranguga, ent mai keskpaigast alates sai kõigis gruppides tegutseda juba piirangute vabalt ning tegeleda fokuseeritult ka osalusharjumuse taastamisega. Enamikes gruppides õnnestus see päris hästi, ent hooaja lõpus jäi ka noori, keda ei õnnestunud veel kontaktsessioonidesse tagasi tuua. Jätkame koos kõigi piirkondade võrgustikuliikmete ning lapsevanematega augustist 2021 tööd, et võimalikult paljud distantstegevuste ajal passiivsemaks jäänud noored aktiivsete osalejate sekka tagasi tuua. 8. hooaja I poolaasta osalust mõjutasid COVID piirangud ja eneseisolatsioonid. Perioodi august kuni detsember kõikide TATi gruppide keskmine osalus oli 7,6 noort sessiooni kohta. Keskmisest väiksem osalus oli Kohtla-Järve tüdrukute grupil - 4,8 noort ühe sessiooni kohta. Osalust mõjutas treeneri vahetus, noorte eneseisolatsiooni jäämised ja oktoobri-novembri treeningud välitingimustes. Perioodil august kuni septembri lõpp oli ka Narva vanemate poiste osalus keskmisest väiksem - 3,0 noort ühe sessiooni kohta. Peale grupi restruktureerimist ja lisavärbamist tõusis osalus 11 nooreni ühe sessiooni kohta (oktoober kuni detsember). Tallinna gruppide keskmine osalus oli perioodil august kuni november 8,0 noort ühe sessiooni kohta, kuid peale täiendavat lisavärbamist tõusis vastav näitaja 10,5-le. Uute gruppide noorte keskmine osalus ühe sessiooni alates avamisest kuni detsembri lõpuni olid järgnevad: Paide – 9,7, Viljandi 9,8, Rapla 7,4 ja Haapsalu 13,4. 8. hooaja (august 2021 kuni juuni 2022) oli kõikide TAT’i gruppide keskmine osalus 8.1 noort sessiooni kohta. 9. hooaja I poolel (august 2022 kuni detsember 2022) oli kõikide TAT’i gruppide keskmine osalus 9,7 noort sessiooni kohta. Keskmisest kõrgemad näitajad olid Tallinna gruppidel - 11,2, Saaremaa grupil 11,8 ja Jõgeval 13,1. Ida-Virumaa gruppide keskmine osalus oli 8,8 ning uute grupi keskmine osalus 8,02 noort ühe sessiooni kohta. 9. hooajal jätkasime juba varasematel hooaegadel paika seatud osalusstandarditega – iga grupi keskmiseks osaluseks sessiooni kohta rihime vähemalt 10 noort. Poolaasta lõikes saavutasime soovitud taseme pooltes TATi gruppides, alla 8 jäi tulemus 6 grupis. Suurimad väljakutsed stabiilse osalusega ilmnesid hooaja alguses, augustist oktoobri esimese pooleni, mil tegelesime mõningate gruppide ümberkorraldamisega. Sihttaseme saavutamiseks viisime sisse proaktiivsema, pikaajalisi osaluslangusi ennetava seiresüsteemi. Kui osalusnumber langeb viimase kahe nädala lõikes alla kaheksa, võtame grupi kogukonnatöö juhi ja kohaliku koordinaatori poolt fookusesse ning arutame, kas ja milliseid täiendavaid tegevusi oleks osaluse tõstmiseks vaja. Kui number langeb samas ajalõigus alla kuue, asume koheselt läbi viima lisavärbamist. Järjepidevalt ja täiemahuliselt 13  hakkas süsteem tööle oktoobriks, mil toimusid ka mitmete gruppide lisavärbamistegevused. Koordinaatorid koostöös treeneritega suhtlesid koolidega, kaardistasid programmi sihtgruppi kuuluvaid noori, viisid läbi koolikülastusi ja näidistreeninguid ning jagasid reklaammaterjale. Lisavärbamise tulemusena tõusis osalus novembriks ja detsembriks peaaegu kõigis gruppides. Üle 10 oli keskmine osalus sel perioodil kõigis Tallinna gruppides, rohkelt noori õnnestus juurde tuua pandeemiatingimustes enim kannatanud Ida-Virumaa gruppidesse. Heaks näiteks on Kohtla-Järve grupid, kus osales hooaja alguses kummaski alla 10 noore, kuid detsembris toimunud talveturniirile jõudis vastavalt 16 ja 22 osalejat. Uue aasta alguse fookusesse jäävad Paide ja Rapla grupis, kus lisavärbamisega pole seni õnnestunud märgatavat tõusu tuua. 9. hooaja (august 2022 kuni juuni 2023) oli kõikide TAT’i gruppide keskmine osalus 9.5 noort sessiooni kohta.  Jätkasime 10. hooaja I poolel eelmisel hooajal ellukutsutud pikaajalise osaluslangusi ennetava seiresüsteemi rakendamisega. Täiendava lisavärbamise tulemusena hoidsime 9. hooajal sarnast taset ehk perioodi august-detsember 2023 oli keskmine osalus kõikides TAT’i gruppides 9,0 noort ühe sessiooni kohta.  2016. aastal valmistati ette Kohtla-Järvel osalejate värbamisprotsess ja sellega seonduvad programmi tutvustavad ja abistavad materjalid värbamise läbiviijatele (politsei, lastekaitse ja koolide kontaktisikutele). Tegevus oli tulemuslik, kuna andis osapooltele selge ülevaate värbamise protsessist ning meie ootustest neile kui värbamise läbiviijatele. Abistavad materjalid andsid nii läbiviijatele kui meile programmi elluviijatena vajaliku kindluse, et oleme elluviidavatest tegevustest ühtmoodi aru saanud. Noortele suunatud värbamismaterjalid toimisid samuti hästi ja andsid edasi info, kus ja millal neid programmi oodatakse. 2016. aastal viidi Kohtla-Järvel koostöös linna, politsei ja koolide kontaktisikutega läbi osalejate kaardistus ja alustati eelvärbamisega, mille raames tuvastati reaalsete huviliste arv sihtrühma seas. Tegevus oli tulemuslik, kuna ettevalmistuste käigus kaardistati värbamise läbiviijatega 90 sihtrühma noort, kellest 2. septembril osales avamisel ja alustas seejärel programmis tegevust 65 noort ehk enam kui 70% eelkaardistatuist. Kohtla-Järvel jätkasime 4. hooaja alguses (august-september 2017) vastavalt vajadusele juba praktikas toimivat mudelit ehk tihedas koostöös koolidega elluviidavat värbamist, milles on kesksel kohal sotsiaalpedagoogi ja klassijuhatajate kaasamine ja juba osalevate noorte kaasamine värbamistegevusse. Selle tulemusena alustas 4. hooaja alguse esimestel kuudel Kohtla-Järve gruppides 16 uut osalejat. 5. hooaja alguses (september-oktoober 2018) viisime kolme Kohtla-Järve Ahtme linnaosas tegutseva kooliga läbi täiendavaid värbamistegevusi (näidistrennid, koolide sotsiaalpedagoogide aktiveerimine jms), misläbi õnnestus Ahtme gruppidesse juurde tuua 9 uut osalejat. Hooaja teisel poolel teostatud täiendavate värbamistegevuste tulemusena liitus Kohtla-Järve gruppidesse veel 10 noort. 6. hooaja alguses jätkati vastavalt vajadusele värbamistegevustega ja kahe Kohtla-Järvel Ahtme linnaosas tegutseva noortegrupiga liitus 6 uut osalejat. Hooaja teisel poolel liitus Ahtme poiste grupiga 7 uut osaleja. 7. hooaja alguses teostati septembri teisel poolel värbamistegevusi (näidistrennid, koolide sotsiaalpedagoogide aktiveerimine jms) uute täiendavate osalejate värbamiseks Kohtla- Järvel Ahtme linnaosas tegutsevatesse gruppidesse. Selle tulemusena liitus 11 uut osalejat. Hooaja teisel poolel õnnestus kevadperioodil pärast piirangute leevenemist värvata juurde kolm uut osalejat Ahtme poiste gruppi ja üks osaleja Ahtme tüdrukute gruppi. 8. hooaja alguses teostati lisavärbamist, mille tulemusena liitus Ahtme gruppidega 11 noort. Hooaja teisel poolel liitus Ahtme gruppidesse 14. noort. 9. hooaja alguses teostati lisavärbamist, mille tulemusena liitus Ahtme gruppidega 19 noort. Hooaja II poolel liitus Ahtme gruppidega 26 noort. 10. hooaja alguses teostati lisavärbamist, mille tulemusena liitus Ahtme gruppidega 19 noort.  Narvas liitus vahemikus jaanuar-juuni 2019 programmiga 21 noort. Septembrist 2019 moodustati senisest 12-14-aastaste poiste grupist 13-15 vanuserühm. Grupiga liitus 6. hooaja esimesel poolel 6 uut osalejat. Hooaja teisel poolel liitus üks uus osaleja. Narva 13- 15 poiste grupiga liitus 7. hooaja esimesel poolel kolm uut osalejat. Hooaja teisel poolel liitus kaks uut noort. 8. hooaja alguses teostati lisavärbamist, mille tulemusena liitus Narva 14  grupiga 20 noort. Hooaja teisel poolel liitus Narva gruppi 3 noort. 9. hooaja alguses teostati lisavärbamist, mille tulemusena liitus Narva grupiga 9 noort. Hooaja II poolel liitus Narva gruppidega 13 noort. 10. hooaja alguses teostati lisavärbamist, mille tulemusena liitus Narva grupiga 16 noort.  Senisele kogemusele tuginedes on selge, et osalusaktiivsus on madalam koolivaheaegadel, suveperioodil (juuni ja august) ning haiguste perioodil (jaanuar-veebruar-märts). 13. märtsist kuni mai keskpaigani 2020 Eestis kestnud eriolukorra ajal õnnestus osalejaid üldiselt kaasatuna hoida. Raskem oli kõige noorema vanuserühma 10-12-aastaste gruppides, kus osalejatel oli ka lapsevanemate poolt seatud rohkem piiranguid interneti kasutamisel. Nendes gruppides tuli treeneritel kasutada suhtlemiseks rohkem telefoni. Eriolukorra tegevuste elluviimisel ilmnes, et mõned tavasessioonides tagasihoidlikumalt käitunud lapsed julgesid sotsiaalmeedias suhtlemisel ennast rohkem väljendada ja olid aktiivsemalt kaasatud. Pärast eriolukorra lõppu tavategevuste juurde naastes oli mitmes grupis näha, et motivatsioon sessioonides osaleda oli tunduvalt kasvanud. Samas oli ka neid, kelle soov kodust välja minna ja trenni teha oli eriolukorra jooksul hoopiski langenud ning ka koolid olid hädas nendega kontakti saavutamisel. Tervikuna suutsime mai lõpuks- juuni alguseks enamikes gruppides siiski taastada eriolukorra eelsed osalusnumbrid. 1.1.4. Vabaajategevuse sessioonide läbiviimine o valmistati ette programmi tutvustavad sessioonid, mis toimusid programmi sessioonide toimumiskohtades vahemikus 07.-09.01.2015; o vastavalt programmi mudelile viidi 1. hooajal läbi sessioone (nii jalgpalli- k ui eluoskuste sessioonid) kokku kümnes grupis: 1. hooaja sessioonide toimumiskohad ja grupid:  Põhja-Tallinnas toimusid sessioonid järgmistes kohtades ja grupi nimedega:  Ranniku 10-12.a poisid (toimumiskoht Ehte Humanitaargümnaasiumi Ranniku koolihoone)  Kopli 10-12.a poisid (toimumiskoht Kopli Spordihoone)  Ranniku 13-14.a poisid (toimumiskoht Ehte Humanitaargümnaasiumi Ranniku koolihoone)  Karjamaa 13-14.a poiste grupp (toimumiskoht Karjamaa Põhikool)  Sõle 10-14.a tüdrukute grupp (toimumiskoht Sõle 40 asuv endise koolihoone ja eluoskuste sessioonid Ranniku koolihoones)  Lasnamäel toimusid sessioonid järgmistes kohtades ja grupi nimedega:  Laagna 10-12.a poisid (perioodil jaan-aprilli algus toimumiskoht Laagna Gümnaasium, alates 13.aprill kuni 1. hooaja lõpuni Lasnamäe Vene Gümnaasium  Merekalda 10-12.a poisid (toimumiskoht Merekalda Kool)  Mahtra 13-14.a poisid (toimumiskoht Mahtra Põhikool)  Kuristiku 13-14.a poisid (toimumiskoht Kuristiku Gümnaasium). Alates 21.05.2015.a liideti madala osalusaktiivsuse tõttu antud grupi aktiivsemad osalejad Merekalda poiste grupiga.  Kuristiku 10-14.a tüdrukud (toimumiskoht Kuristiku Gümnaasium).  vastavalt programmi mudelile viidi 2. hooajal (2015/2016) läbi sessioone (nii jalgpalli- kui eluoskuste sessioonid) kokku üheksas grupis: 2. hooaja sessioonide toimumiskohad ja grupid:  Ranniku 10-13.a poisid (toimumiskoht Ehte Humanitaargümnaasiumi Ranniku koolihoone)  Kopli 10-13.a poisid (toimumiskoht Kopli Spordihoone)  Ranniku 14-16.a poisid (toimumiskoht Ehte 15  Humanitaargümnaasiumi Ranniku koolihoone)  Karjamaa 14-16.a poiste grupp (toimumiskoht Karjamaa Põhikool ja aasta viimased kuud üks kord nädalas Ehte Humanitaargümnaasiumi Ranniku koolihoone)  Sõle 10-14.a tüdrukute grupp (toimumiskoht Sõle 40 asuv endise koolihoone ja eluoskuste sessioonid Ranniku koolihoones)  Lasnamäel toimusid sessioonid järgmistes kohtades ja grupi nimedega:  Laagna 10-13.a poisid (perioodil 17. august kuni 25. oktoober Lasnamäe Vene Gümnaasium ja alates 26. oktoobrist Lasnamäe Gümnaasium)  Merekalda poisid (toimumiskoht Merekalda Kool)  Mahtra 14-16.a poisid (toimumiskoht Mahtra Põhikool)  Kuristiku 10-14.a tüdrukud (toimumiskoht Kuristiku Gümnaasium). o 2. hooaja alguses viidi tüdrukute gruppidesse täiendavate osalejate leidmiseks kahes Põhja-Tallinna linnaosa koolis (Ehte Humanitaargümnaasium ja Karjamaa Põhikool) läbi ka programmi tutvustavaid näidistrenne. 2. hooaja teisel poolel viidi lisaks mitmes Lasnamäe linnaosas tegutsevas koolis (sh Kuristiku Gümnaasium, Lasnamäe Gümnaasium) läbi täiendavaid näidistrenne ja kohtumisi koolide klassijuhatajatega, et tuua gruppidesse uusi osalejaid. Lisaks organiseeriti teavitavaid ja programmiga liituma kutsuvaid postreid Tallinna noortekeskustesse, lastekodudesse, Lasnamäe Raadiku elurajooni sotsiaalmajadesse jne. Näidistrennid toimivad uute osalejate leidmisel üsna efektiivselt ja toovad programmi uusi osalejaid, postrid kannavad teavitavat ja huvitekitavad ülesannet. o 2. hooajal otsustati jätkata 9 grupiga põhjusel, uue rühma avamiseks on vajalik õppeasutuse motiveeritud tugi ja huvitatus sihtrühma noorte treeningusse suunamisel ning koostööl nende noorte programmis osalemise vältel. Koolipoolse huvi puudumisel on raske saavutada treeninggrupi head täituvust ning seeläbi tagada rahaliste vahendite tõhusat kasutamist. Programmi juhtrühm toetas projektijuhi läbikaalutud ettepanekut jätkata 2. hooajal 9 grupiga ning seeläbi säästa rahalisi vahendeid programmi laienemiseks Ida-Viru maakonda. Tegevuse lõpetanud grupi noored said võimaluse liituda teise vanemate poiste grupiga ja päris mitmed seda ka tegid. o Esmakordselt korraldasime 2. hooaja järgselt noortele tegevusi ka juulikuus 2016 ehk muidu tavapärase suvepausi ajal. Otsus teha aktiivsematele programmis osalejatele tegevusi ka SPIN-programmi tavapäraste sessioonide toimumise vaheajal ehk juulikuus, sündis peamiselt kahest argumendist lähtuvalt. Esiteks, et motiveerida tublimaid noori nende aktiivse osaluse ja arengu eest programmis. Teiseks seepärast, et pakkuda neile ka suvepausi ajal sisukat ja arendavat tegevust. Nooremad poisid-tüdrukud osalesid Eesti Jalgpalli Liidu ja Rimi poolt korraldatud suvelaagrites Tallinnas. Vanemad poisid veetsid aga viis päeva Sportlandi ja Briti Nõukogu toel korraldatud seikluslaagris Kõrvemaal. Programm koosnes rohketest aktiivsetest ja arendavatest tegevustest. Tegevuste sekka mahtusid orienteerumine, ujumine, kalastamine, vibulaskmine, matkaradade vallutamine jalgratastel, jalgpall jpm. Noortele laagrid meeldisid, kuna olid mitmekülgsed, arendavad ja andsid võimaluse veeta sisukalt vaba aega. Korraldajatena jäime tulemusega rahule ja nägime 3. hooaja alguses, et see andis täiendava motivatsiooni osalejate osalusaktiivsusele. Seetõttu kaalume sarnaste suvetegevuste korraldamist ka edaspidi. o vastavalt programmi mudelile viidi 3. hooajal (2016/2017) läbi sessioone (nii jalgpalli- kui eluoskuste sessioonid) Tallinnas kokku üheksas grupis ja Kohtla-Järvel kahes grupis:  Põhja-Tallinnas toimusid sessioonid järgmistes kohtades ja grupi nimedega  Ranniku 10-13.a poisid (toimumiskoht Sõle 40 spordihoone ja Kari 13 asuvas võimlas) 16   Kopli 10-13.a poisid (toimumiskoht Kopli Spordihoone)  Ranniku 14-16.a poisid (toimumiskoht Ehte Humanitaargümnaasium)  Karjamaa 14-16.a poiste grupp (toimumiskoht Karjamaa Põhikool ja üks kord nädalas Sõle 40 spordihoone)  Sõle 10-14.a tüdrukute grupp (toimumiskoht Sõle 40 spordihoone ja üks kord nädalas Kari 13 võimlas).  Lasnamäel toimusid sessioonid järgmistes kohtades ja grupi nimedega:  Lasnamäe 10-13.a poisid (toimumiskoht Lasnamäe Gümnaasium)  Merekalda 14-16.a poisid (kuni oktoobri lõpp 2016 toimumiskoht Merekalda Kool, alates november 2016 kaks korda nädalas Mahtra Põhikool ja üks kord nädalas Kuristiku Gümnaasium)  Mahtra 10.-13.a poisid (toimumiskoht Mahtra Põhikool)  Kuristiku 10-13.a tüdrukud (toimumiskoht Kuristiku Gümnaasium).  Kohtla-Järvel toimusid alates septembrist 2016 sessioonid järgmistes kohtades ja grupi nimedega  Ahtme 10-13.a poisid (toimumiskoht Ahtme Gümnaasium)  Ahtme 10-13. a tüdrukud (toimumiskoht Tammiku Põhikool). o 3. hooaja alguses (september ja oktoober 2016) jätkasime vastavalt vajadusele juba praktikas toimivat mudelit ehk tihedas koostöös koolidega elluviidavat värbamist, milles on kesksel kohal sotsiaalpedagoogi ja klassijuhatajate kaasamine, noortele näidistreeningute läbiviimine ja juba osalevate noorte kaasamine värbamistegevusse. Värbamise tulemusena õnnestus saada taas korralikult käima kaks gruppi Lasnamäel ja tuua pisut noori juurde ka Põhja-Tallinna gruppidesse. Kokku jõudis lisavärbamise abil programmi pisut üle 40 uue noore ja hooaja teisel poolel (veebruar-aprill 2017) veel 27 uut noort. o vaatamata läbi terve 3. hooaja kestnud pingutustele saada Põhja-Tallinnas tegutsev Sõle 10-14 aastaste tüdrukute grupp korralikult käima (mitmed lisavärbamised, individuaalne töö koolide sotsiaalpedagoogidega, politsei panus, osalenud tüdrukute järjepidev motiveerimine), tuli lõpuks siiski rühma tegevus lõpetada seisuga 31.05.2017. Seda nii osalejate vähesuse kui finantside optimaalsema kasutamise eesmärgil. Programmis osalenud tüdrukutest mitmed kogusid programmis märkimisväärse arvu kontakttunde. On ka teada, et paljud neist leidsid just tänu SPIN-programmis osalemisele tee huvitegevuse ja ka endale meelepärase spordiala juurde. Viimane on ka mitme 3. hooaja programmis osalenud, ent katkestanud tüdruku puhul peamine mittejätkamise põhjus. o juba teist korda korraldasime 3. hooaja järgselt (peale 3. hooaega juulis 2017) vanemate poiste gruppide aktiivsematele noortele viis päeva kestnud Sportlandi ja UEFA Childrens Foundation toel korraldatud suvelaagri Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskuses. Programm koosnes rohketest aktiivsetest ja arendavatest tegevustest. Tegevuste sekka mahtusid orienteerumine, ujumine, ratsutamine, vibulaskmine, jalgrattatreeningud, jalgpall, võrkpall jpm.  vastavalt programmi mudelile viidi 4. hooajal (august 2017-juuni 2018) sessioone (nii jalgpalli- kui eluoskuste sessioonid) läbi Tallinnas kokku kaheksas grupis ja Kohtla- Järvel kahes grupis:  Põhja-Tallinnas toimusid sessioonid järgmistes kohtades ja grupi nimedega  Ranniku 10-13.a poisid (toimumiskoht kaks korda nädalas Sõle 40 spordihoone ja üks kord nädalas Ehte Humanitaargümnaasiumis; alates mai keskpaik 2018-hooaja lõpuni kaks korda nädalas Tallinna Kunstigümnaasiumi väliväljakul))  Kopli 10-13.a poisid (toimumiskoht Kopli Spordihoone)  Ranniku 14-17.a poisid (toimumiskoht kaks korda nädalas Ehte Humanitaargümnaasium ja üks kord nädalas Sõle 40 spordihoone; alates mai keskpaik 2018-hooaja lõpuni Tallinna 17  Kunstigümnaasiumi väliväljakul)  Karjamaa 14-17.a poiste grupp (toimumiskoht kaks korda nädalas Karjamaa Põhikool ja üks kord nädalas Sõle 40 spordihoone; alates mai 2018 teisest poolest kuni hooaja lõpuni kõik kolm korda nädalas Karjamaa Põhikooli väliväljakul)  Lasnamäel toimusid sessioonid järgmistes kohtades ja grupi nimedega:  Lasnamäe 10-13.a poisid (toimumiskoht Lasnamäe Gümnaasium, alates oktoobrist üks kord nädalas Lasnamäe Vene Gümnaasium ja kaks korda nädalas FC Infoneti sisehall, vahemikus jaanuar 2018- märts 2018 kord nädalas Lasnamäe Gümnaasiumis, kord nädalas FC Infoneti sisehallis ja kord nädalas Lasnamäe Vene Gümnaasiumis; alates aprillist kolm korda nädalas Lasnamäe Gümnaasiumi väliväljakul )  Mahtra 14-17.a poisid (toimumiskoht Mahtra Põhikool  Mahtra 10.-13.a poisid (kaks korda nädalas Mahtra Põhikool ja üks kord nädalas Kuristiku Gümnaasium)  Kuristiku 10-13.a tüdrukud (toimumiskoht Kuristiku Gümnaasium).  Kohtla-Järvel toimusid alates augustist 2017 sessioonid järgmistes kohtades ja grupi nimedega  Ahtme 10-13.a poisid (toimumiskoht Ahtme Gümnaasium (spordisaal ja väliväljak)  Ahtme 10-13. a tüdrukud (toimumiskoht Ahtme Gümnaasium, november 2017-aprill 2018 Tammiku Põhikool, mai-juuni 2018 taas Ahtme Gümnaasium). o Vaatamata soovile avada 4. hooaja alguses uuesti 31.05.2017 osalejate vähesuse tõttu suletud tüdrukute grupp Põhja-Tallinnas, ei õnnestunud koolidega tehtud lisavärbamise tulemusena siiski septembris 2017 leida grupi avamiseks piisaval arvul huvitatud osalejaid. Seetõttu tegime koostöös partneritega otsuse mitte avada 4. hooajal Põhja-Tallinnas tüdrukute gruppi.  vastavalt programmi mudelile viidi 5. hooajal (august 2018-juuni 2019) sessioone (nii jalgpalli- kui eluoskuste sessioonid) läbi Tallinnas kokku kaheksas grupis , Kohtla- Järvel kahes grupis ja alates jaanuar 2019 Narvas ühes grupis.  Põhja-Tallinnas toimusid sessioonid järgmistes kohtades ja grupi nimedega  Ranniku 10-13.a poisid (toimumiskoht Sõle 40 spordihoone). Juunis 2019 toimusid sessioonid lühikest aega Tallinna Kunstigümnaasiumi väliväljakul.  Kopli 10-13.a poisid (kaks korda nädalas toimumiskoht Kopli Spordihoone ja üks kord nädalas Karjamaa Põhikooli spordisaal).  Ranniku 14-17.a poisid (toimumiskoht kaks korda nädalas Ehte Humanitaargümnaasium ja üks kord nädalas Sõle 40 spordihoone). Mai keskpaik-juuni 2019 toimusid sessioonid lühikest aega Tallinna Kunstigümnaasiumi väliväljakul.  Karjamaa 14-17.a poiste grupp (kolm korda nädalas Karjamaa Põhikool).  Lasnamäel toimusid sessioonid järgmistes kohtades ja grupi nimedega:  Lasnamäe 12-14.a poisid (toimumiskoht Lasnamäe Gümnaasiumi väliväljak, alates oktoobrist üks kord nädalas Lasnamäe Vene Gümnaasium ja kaks korda nädalas FC Infoneti sisehall; alates aprillist 2019 toimumiskoht taaskord Lasnamäe Gümnaasiumi väliväljak/klassiruum).  Mahtra 12-14.a poisid (toimumiskoht Mahtra Põhikooli väliväljak, oktoober 2018-aprill 2018 spordisaal ja mai-juuni 2019 18  väliväljak).  Mahtra 10.-11.a poisid (kaks korda nädalas Mahtra Põhikooli väliväljak ja alates oktoobrist spordisaal, üks kord nädalas Kuristiku Gümnaasiumi väliväljak ja alates oktoobrist spordisaal; mai-juuni 2019 tegutseti taas vastavalt kaks korda nädalas Mahtra Põhikooli väliväljakul ja üks kord nädalas Kuristiku Gümnaasiumi väliväljakul)  Kuristiku 11-14.a tüdrukud (toimumiskoht Kuristiku Gümnaasiumi väliväljak, alates oktoobrist spordisaal ning alates mai keskpaik 2019 taas väliväljak).  Kohtla-Järvel toimusid alates augustist 2018 sessioonid järgmistes kohtades ja grupi nimedega:  Ahtme 12-14.a poisid (toimumiskoht Ahtme Gümnaasiumi väliväljak, oktoobrist 2018-aprillini 2019 Kohtla-Järve Kergejõustikuhall ning alates maist 2019 taas Ahtme Gümnaasiumi väliväljak).  Ahtme 11-14. a tüdrukud (toimumiskoht Ahtme Gümnaasiumi väliväljak ja alates novembrist 2018 kuni maini 2019 Kohtla-Järve Tammiku Põhikooli spordisaal ning ning alates maist 2019 taas Ahtme Gümnaasiumi väliväljak).)  Narvas toimusid alates jaanuar 2019 sessioonid järgmistes kohtades ja grupi nimega:  Narva 12-14.a poisid I (toimumiskoht Narva Paju Kool, alates mai 2019 Narva Kalev-Fama Staadion.  vastavalt programmi mudelile viidi 6. hooajal (august 2019-juuni 2020) sessioone (nii jalgpalli- kui eluoskuste sessioonid) läbi Tallinnas kokku kaheksas grupis, Kohtla - Järvel kahes grupis ja Narva linnas ühes grupis.  Põhja-Tallinnas toimusid sessioonid järgmistes kohtades ja grupi nimedega  Ranniku 10-12.a poisid (kaks korda nädalas toimumiskoht Sõle 40 spordihoone ja üks kord nädalas Ehte Humanitaargümnaasium). Augustis 2019 ja mais-juunis 2020 toimusid sessioonid lühikest aega Tallinna Kunstigümnaasiumi väliväljakul.  Kopli 10-12.a poisid (toimumiskoht Karjamaa Põhikool). Augustis ja septembri esimesel poolel 2019 toimusid sessioonid Kopli Spordihoones.  Ranniku 16-18.a poisid (toimumiskoht kaks korda nädalas Ehte Humanitaargümnaasium ja üks kord nädalas Sõle 40 spordihoone). Augustis 2019 ja mais-juunis 2020 toimusid sessioonid lühikest aega Tallinna Kunstigümnaasiumi väliväljakul.  Karjamaa 13-15.a noorte grupp (kolm korda nädalas Karjamaa Põhikool).  Lasnamäel toimusid sessioonid järgmistes kohtades ja grupi nimedega:  Lasnamäe 12-14.a poisid (toimumiskoht Lasnamäe Gümnaasiumi väliväljak, alates oktoobrist 2019 FC Infoneti sisehallis/väliväljakul.  Mahtra 12-14.a poisid (toimumiskoht Mahtra Põhikooli väliväljak ja spordisaal).  Mahtra 10.-11.a poisid (kaks korda nädalas Mahtra Põhikooli väliväljak ja alates oktoobrist spordisaal, üks kord nädalas Kuristiku Gümnaasiumi väliväljak ja alates oktoobrist spordisaal). Mais-juunis 2020 kaks korda nädalas Mahtra Põhikooli väliväljak ja üks kord nädalas Kuristiku Gümnaasiumi väliväljak.  Kuristiku 11-14.a tüdrukud (toimumiskoht Kuristiku Gümnaasiumi väliväljak, alates oktoobrist spordisaal, mais-juunis 2020 väliväljak). 19   Kohtla-Järvel toimusid alates augustist 2019 sessioonid järgmistes kohtades ja grupi nimedega:  Ahtme 12-15.a poisid (toimumiskoht Ahtme Gümnaasiumi väliväljak, oktoobrist 2019 Kohtla-Järve Kergejõustikuhall, mais- juunis 2020 Ahtme Põhikooli väliväljak).  Ahtme 11-14. a tüdrukud (toimumiskoht Ahtme Gümnaasiumi väliväljak ja alates oktoobrist 2019 Kohtla-Järve Tammiku Põhikooli spordisaal, mais-juunis 2020 Ahtme Põhikooli väliväljak).  Narvas toimusid augustist sessioonid järgmistes kohtades ja grupi nimega:  Narva 13-15.a poisid (toimumiskoht Narva Kalev-Fama Staadion).  vastavalt programmi mudelile viidi 6. hooajal (august 2019-juuni 2020) sessioone (nii jalgpalli- kui eluoskuste sessioonid) läbi Tallinnas kokku kaheksas grupis, Kohtla - Järvel kahes grupis ja Narva linnas ühes grupis .  Põhja-Tallinnas toimusid sessioonid järgmistes kohtades ja grupi nimedega  Ranniku 10-12.a poisid (kaks korda nädalas toimumiskoht Sõle 40 spordihoone ja üks kord nädalas Ehte Humanitaargümnaasium). Augustis 2019 ja mais-juunis 2020 toimusid sessioonid lühikest aega Tallinna Kunstigümnaasiumi väliväljakul.  Kopli 10-12.a poisid (toimumiskoht Karjamaa Põhikool). Augustis ja septembri esimesel poolel 2019 toimusid sessioonid Kopli Spordihoones.  Ranniku 16-18.a poisid (toimumiskoht kaks korda nädalas Ehte Humanitaargümnaasium ja üks kord nädalas Sõle 40 spordihoone). Augustis 2019 ja mais-juunis 2020 toimusid sessioonid lühikest aega Tallinna Kunstigümnaasiumi väliväljakul.  Karjamaa 13-15.a noorte grupp (kolm korda nädalas Karjamaa Põhikool).  Lasnamäel toimusid sessioonid järgmistes kohtades ja grupi nimedega:  Lasnamäe 12-14.a poisid (toimumiskoht Lasnamäe Gümnaasiumi väliväljak, alates oktoobrist 2019 FC Infoneti sisehallis/väliväljakul.  Mahtra 12-14.a poisid (toimumiskoht Mahtra Põhikooli väliväljak ja spordisaal).  Mahtra 10.-11.a poisid (kaks korda nädalas Mahtra Põhikooli väliväljak ja alates oktoobrist spordisaal, üks kord nädalas Kuristiku Gümnaasiumi väliväljak ja alates oktoobrist spordisaal). Mais-juunis 2020 kaks korda nädalas Mahtra Põhikooli väliväljak ja üks kord nädalas Kuristiku Gümnaasiumi väliväljak.  Kuristiku 11-14.a tüdrukud (toimumiskoht Kuristiku Gümnaasiumi väliväljak, alates oktoobrist spordisaal, mais-juunis 2020 väliväljak).  Kohtla-Järvel toimusid alates augustist 2019 sessioonid järgmistes kohtades ja grupi nimedega:  Ahtme 12-15.a poisid (toimumiskoht Ahtme Gümnaasiumi väliväljak, oktoobrist 2019 Kohtla-Järve Kergejõustikuhall, mais- juunis 2020 Ahtme Põhikooli väliväljak).  Ahtme 11-14. a tüdrukud (toimumiskoht Ahtme Gümnaasiumi väliväljak ja alates oktoobrist 2019 Kohtla-Järve Tammiku Põhikooli spordisaal, mais-juunis 2020 Ahtme Põhikooli väliväljak).  Narvas toimusid augustist sessioonid järgmistes kohtades ja grupi nimega:  Narva 13-15.a poisid (toimumiskoht Narva Kalev-Fama Staadion).  vastavalt programmi mudelile viidi 7. hooajal (august 2020-juuni 2021) sessioone (nii jalgpalli- kui eluoskuste sessioonid) läbi Tallinnas kokku seitsmes grupis, Kohtla- 20  Järvel kahes grupis ja Narva linnas ühes grupis.  Põhja-Tallinnas toimusid sessioonid järgmistes kohtades ja grupi nimedega  Ranniku 10-12.a poisid (kaks korda nädalas toimumiskoht Sõle 40 spordihoone ja üks kord nädalas Karjamaa Põhikool). Augustis 2020 toimusid sessioonid lühikest aega Karjamaa Põhikooli väliväljakul. Aprill-juuni 2021 toimusid sessioonid kaks korda nädalas Tallinna Kunstigümnaasiumi väliväljakul ja ühe korra nädalas Karjamaa Põhikooli väliväljakul.  Ranniku 16-18.a poisid (toimumiskoht kaks korda nädalas Ehte Humanitaargümnaasium ja üks kord nädalas Sõle 40 spordihoone). Augustis 2020 ja aprill-juuni 2021 toimusid sessioonid lühikest aega Tallinna Kunstigümnaasiumi väliväljakul.  Karjamaa 13-15.a noorte grupp (kolm korda nädalas Karjamaa Põhikool).  Viimase kahe hooaja värbamistegevusi analüüsides ja osalusnumbreid vaadates puudus kahe sama 10-12-aastaste noortegrupi hoidmise järgi Põhja-Tallinna linnaosas piisav vajadus. 6. hooaja lõpus tehtud otsuse kohaselt ühendati 7. hooaja alguses Kopli 10-12 grupis osalenud noored Ranniku 10-12 noortegrupiga.  Lasnamäel toimusid sessioonid järgmistes kohtades ja grupi nimedega:  Lasnamäe 13-15.a poisid (toimumiskoht Lasnamäe Gümnaasiumi väliväljak, alates oktoobrist 2020 FC Infoneti sisehallis/väliväljakul ja alates detsembrist 2020 ühe korra nädalas Lasnamäe Sportmängude Majas. Aprill-juuni 2021 toimusid sessioonid Lasnamäe Gümnaasiumi väliväljakul.  Mahtra 13-15.a poisid (toimumiskoht Mahtra Põhikooli väliväljak ja spordisaal).  Mahtra 10.-12.a poisid (kaks korda nädalas Mahtra Põhikooli väliväljak ja alates oktoobrist 2020 spordisaal, üks kord nädalas Kuristiku Gümnaasiumi väliväljak ja alates oktoobrist spordisaal). Aprill-juuni 2021 kaks korda nädalas Mahtra Põhikooli väliväljak ja üks kord nädalas Kuristiku Gümnaasiumi väliväljak.  Kuristiku 11-14.a tüdrukud (toimumiskoht Kuristiku Gümnaasiumi väliväljak, alates oktoobrist 2020 spordisaalis, aprill-juuni 2021 väliväljak).  Kohtla-Järvel toimusid alates augustist 2020 sessioonid järgmistes kohtades ja grupi nimedega:  Ahtme 13-15.a poisid (toimumiskoht Kohtla-Järve Ahtme Põhikooli väliväljak, oktoobrist 2020 kaks korda nädalas Kohtla- Järve Kergejõustikuhall ning üks kord nädalas Kohtla-Järve Tammiku Põhikooli spordisaal). Aprill-juuni 2021 kasutati sessioonide läbiviimiseks Ahtme Põhikooli väliväljakut.  Ahtme 11-14. a tüdrukud (toimumiskoht Kohtla-Järve Ahtme Põhikooli väliväljak ja alates oktoobrist 2020 Kohtla-Järve Tammiku Põhikooli spordisaal). Aprill-juuni 2021 kasutati sessioonide läbiviimiseks Ahtme Põhikooli väliväljakut.  Narvas toimusid augustist sessioonid järgmistes kohtades ja grupi nimega:  Narva 13-15.a poisid (toimumiskoht Narva Kalev-Fama Staadion). Aprill-juuni 2021 kasutati sessioonide läbiviimiseks Narva 6. Kooli väliväljakut.  vastavalt programmi mudelile viidi 8. hooajal (august 2021-juuni 2022) sessioone (nii jalgpalli- kui eluoskuste sessioonid) läbi Tallinnas kokku seitsmes grupis, Kohtla- Järvel kahes grupis ja Narva linnas ühes grupis. Paides linnas ühes grupis, Viljandi 21  linnas ühes grupis, Rapla vallas ühes grupis ja Haapsalu linnas ühes grupis.  Põhja-Tallinnas toimusid sessioonid järgmistes kohtades ja grupi nimedega  Ranniku 10-12.a poisid (kaks korda nädalas toimumiskoht Sõle 40 spordihoone ja üks kord nädalas Karjamaa Põhikool).  Ranniku 16-18.a poisid (toimumiskoht kaks korda nädalas Ehte Humanitaargümnaasium ja üks kord nädalas Sõle 40 spordihoone).  Karjamaa 13-15.a noorte grupp (kolm korda nädalas Karjamaa Põhikool).  Lasnamäel toimusid sessioonid järgmistes kohtades ja grupi nimedega:  FC Mahtra Junior poisid 10-12 (Mahtra Põhikooli sisesaal kaks korda nädalas ja üks kord nädalas Kuristiku Gümnaasiumi sisesaal)  FC Mahtra poisid 13-15 (Mahtra Põhikooli sisesaal kaks korda nädalas ja üks kord nädalas Kuristiku Gümnaasiumi sisesaal)  FC Legend poisid 16-18 (AS Metallisti Majad sisesaalis kaks korda nädalas ja Kuristiku Gümnaasiumis üks kord nädalas).  FC Rebased tüdrukud 11-14 (kolm korda nädalas Kuristiku Gümnaasiumi sisesaal).  Kohtla-Järvel toimusid sessioonid järgmistes kohtades ja grupi nimedega:  Ahtme 13-15.a poisid (toimumiskoht Kohtla-Järve Ahtme Põhikooli väliväljak, oktoobrist 2021 kolm korda nädalas Kohtla- Järve Kergejõustikuhall).  Ahtme 11-14. a tüdrukud (toimumiskoht Kohtla-Järve Ahtme Põhikooli väliväljak ja alates oktoobrist 2021 Kohtla-Järve Tammiku Põhikooli spordisaal).  Narvas toimusid augustist sessioonid järgmistes kohtades ja grupi nimega:  Narva 13-15.a poisid (toimumiskoht kasutati sessioonide läbiviimiseks Narva 6. Kooli väliväljakut, alates oktoobrist 2021 Paju Kooli spordisaali).  2021.aasta II pooles liitunud uute gruppide sessioonid toimusid järgmistes kohtades:  Paide PSG Pelmeenid poisid 10-13 (kolm korda nädalas Paide linna võimlas).  Viljandi Kotkad poisid ja tüdrukud 10-13 (kaks korda nädalas Viljandi jalgpalli sisehall ja üks kord nädalas Kesklinna Kooli 1.- 4. klassi õppehoone sisesaalis)  Rapla United poisid 10-13 (kolm korda nädalas Rapla Kesklinna Kooli spordisaalis)  Haapsalu poisid ja tüdrukud 10-13 (üks kord nädalas Haapsalu Spordikeskuse saalis, üks kord nädalas Haapsalu Linna Algkoolis ja üks kord nädalas Wiedemanni Spordihoone saalis).  2022. aasta jaanuaris alustanud Valga grupi sessiooni toimusid järgmistes kohtades: kaks korda nädalas Valga Põhikooli spordisaalis ja üks kord nädalas Valga spordihoones.  vastavalt programmi mudelile viidi 9. hooajal (august 2022-juuni 2023) sessioone (nii jalgpalli- kui eluoskuste sessioonid) läbi Tallinnas kokku seitsmes grupis, Kohtla- Järvel kahes grupis ja Narva linnas kahes grupis. Paides linnas ühes grupis, Viljandi linnas ühes grupis, Rapla vallas ühes grupis, Haapsalu linnas ühes grupis, Põlva linnas ühes grupis, Saaremaal ühes grupis, Valga linnnas ühes grupis , Jõgeval ühes grupis ja Rakveres ühes grupis. 22  Põhja-Tallinnas toimusid sessioonid järgmistes kohtades ja grupi nimedega  Ranniku 10-12.a poisid (kaks korda nädalas toimumiskoht Sõle 40 spordihoone ja üks kord nädalas Karjamaa Põhikool).  Ranniku 16-18.a poisid (toimumiskoht kaks korda nädalas Ehte Humanitaargümnaasium ja üks kord nädalas Sõle 40 spordihoone).  Karjamaa 13-15.a noorte grupp (kolm korda nädalas Karjamaa Põhikool).  Lasnamäel toimusid sessioonid järgmistes kohtades ja grupi nimedega:  FC Mahtra Junior poisid 10-12 (Mahtra Põhikooli sisesaal kaks korda nädalas ja üks kord nädalas Kuristiku Gümnaasiumi sisesaal)  FC Mahtra poisid 13-15 (Mahtra Põhikooli sisesaal kaks korda nädalas ja üks kord nädalas Kuristiku Gümnaasiumi sisesaal)  FC Legend poisid 16-18 (AS Metallisti Majad sisesaalis kaks korda nädalas ja Kuristiku Gümnaasiumis üks kord nädalas).  FC Rebased tüdrukud 11-14 (kolm korda nädalas Kuristiku Gümnaasiumi sisesaal).  Kohtla-Järvel toimusid sessioonid järgmistes kohtades ja grupi nimedega:  Ahtme 13-15.a poisid (toimumiskoht korda nädalas Kohtla-Järve Kergejõustikuhall).  Ahtme 11-14. a tüdrukud (toimumiskoht Kohtla-Järve Tammiku Põhikooli spordisaal).  Narvas toimusid augustist sessioonid järgmistes kohtades ja grupi nimega:  Narva 13-15.a poisid (toimumiskoht kasutati sessioonide läbiviimiseks Narva 6. Kooli väliväljakut, alates oktoobrist 2022 Paju Kooli spordisaali).  2021.aasta II pooles liitunud uute gruppide sessioonid toimusid järgmistes kohtades:  Paide PSG Pelmeenid poisid 10-13 (kolm korda nädalas Paide linna võimlas).  Viljandi Kotkad poisid ja tüdrukud 10-13 (kaks korda nädalas Viljandi jalgpalli sisehall ja üks kord nädalas Kesklinna Kooli 1.- 4. klassi õppehoone sisesaalis)  Rapla United poisid 10-13 (kolm korda nädalas Rapla Kesklinna Kooli spordisaalis)  Haapsalu poisid ja tüdrukud 10-13 (üks kord nädalas Haapsalu Spordikeskuse saalis, üks kord nädalas Haapsalu Linna Algkoolis ja üks kord nädalas Wiedemanni Spordihoone saalis).  2022. aasta jaanuaris alustanud Valga grupi sessiooni toimusid järgmistes kohtades: kaks korda nädalas Valga Põhikooli spordisaalis ja üks kord nädalas Valga spordihoones.  2022.aasta II pooles liitunud uute gruppide sessioonid toimusid järgmistes kohtades:  Põlva poisid ja tüdrukud vanuses 12-14 (kolm korda nädalas Ahja Spordihoone saalis)  Narva Tactisi poisid vanuses 14-16 (kolm korda nädalas Narva Muusikakooli spordisaalis)  Saaremaa grupi poisid ja tüdrukud vanuses 10-13 (kolm korda nädalas Kuressaare Vanalinna Kooli võimlas).  Jõgeva grupi poisid ja tüdrukud vanuses 10-13 (kolm korda 23  nädalas Vaimastvere Kooli võimlas).  Rakvere grupi poisid ja tüdrukud vanuses 10-13 (kolm korda nädalas Vabaduse Kooli võimlas).  vastavalt programmi mudelile viidi 10. hooaja I poolel (august 2023-detsember 2023) sessioone (nii jalgpalli- kui eluoskuste sessioonid) läbi Tallinnas kokku seitsmes grupis, Kohtla-Järvel kahes grupis ja Narva linnas kahes grupis. Paides linnas ühes grupis, Viljandi linnas ühes grupis, Rapla vallas ühes grupis, Haapsalu linnas ühes grupis, Põlva linnas ühes grupis, Saaremaal ühes grupis, Valga linnnas ühe s grupis , Jõgeval ühes grupis, Rakveres ühes grupis ja Võrus ühes grupis.  Põhja-Tallinnas toimusid sessioonid järgmistes kohtades ja grupi nimedega  Ranniku 10-12.a poisid (kaks korda nädalas toimumiskoht Sõle 40 spordihoone ja üks kord nädalas Karjamaa Põhikool).  Ranniku 16-18.a poisid (toimumiskoht kaks korda nädalas Ehte Humanitaargümnaasium ja üks kord nädalas Sõle 40 spordihoone).  Karjamaa 13-15.a noorte grupp (kolm korda nädalas Karjamaa Põhikool, septembris Karjamaa Kooli väliväljakul).  Lasnamäel toimusid sessioonid järgmistes kohtades ja grupi nimedega:  FC Mahtra Junior poisid 10-12 (Mahtra Põhikooli sisesaal kaks korda nädalas ja üks kord nädalas Kuristiku Gümnaasiumi sisesaal)  FC Mahtra poisid 15-17 (Mahtra Põhikooli sisesaal kaks korda nädalas ja üks kord nädalas Metallistide Maja sisesaal)  FC Totem poisid 10-12 (Mahtra Põhikooli sisesaalis kolm korda nädalas).  FC Kuristiku posid ja tüdrukud 11-13 (kolm korda nädalas Kuristiku Gümnaasiumi sisesaal).  Kohtla-Järvel toimusid sessioonid järgmistes kohtades ja grupi nimedega:  Ahtme 13-16.a poisid ja tüdrukud (toimumiskoht kolm korda nädalas Kohtla-Järve Kergejõustikuhall).  Ahtme 10-12. a posid ja tüdrukud tüdrukud (toimumiskoht Kohtla- Järve Kergejõustikuhall).  Narvas toimusid augustist sessioonid järgmistes kohtades ja grupi nimega:  Narva 13-15.a poisid (toimumiskoht kasutati sessioonide läbiviimiseks Narva 6. Kooli väliväljakut, alates oktoobrist 2022 Paju Kooli spordisaali).  2021.aasta II pooles liitunud uute gruppide sessioonid toimusid järgmistes kohtades:  Paide PSG Pelmeenid poisid 10-13 (kolm korda nädalas Paide linna võimlas).  Viljandi Kotkad poisid ja tüdrukud 10-13 (kolm korda nädalas Männimäe jalgpallihallis)  Rapla United poisid 10-13 (kolm korda nädalas Rapla Kesklinna Kooli spordisaalis)  Haapsalu poisid ja tüdrukud 10-13 (üks kord nädalas Uuemõisa jalgpallihalli saalis, üks kord nädalas Haapsalu Linna Algkooli Kuuse tn 1 saalis ja üks kord nädalas Wiedemanni Spordihoone saalis).  2022. aasta jaanuaris alustanud Valga grupi sessiooni toimusid järgmistes 24  kohtades: kolm korda nädalas Valga Põhikooli spordisaalis.  2022.aasta II pooles liitunud uute gruppide sessioonid toimusid järgmistes kohtades:  Põlva poisid ja tüdrukud vanuses 12-14 (kolm korda nädalas Ahja Spordihoone saalis)  Narva Tactisi poisid vanuses 14-16 (kolm korda nädalas Narva Muusikakooli spordisaalis)  Saaremaa grupi poisid ja tüdrukud vanuses 10-13 (kolm korda nädalas Kuressaare Hariduse Kooli võimlas).  Jõgeva grupi poisid ja tüdrukud vanuses 10-13 (kolm korda nädalas Jõgeva Põhikooli võimlas).  Rakvere grupi poisid ja tüdrukud vanuses 10-13 (kolm korda nädalas Vabaduse Kooli võimlas).  2023. aastal liitunud Võru grupp (poisid vanuses 10-12) tegutseb kolm korda nädalas Võru Kreutzwaldi Kooli võimlas. o Vabaajategevuse sessioonid toimusid 1. hooajal 24 nädalal; 2. hooajal 42 nädalal, 3. hooajal 44 nädalal ja 4. hooajal 44 nädalal, 5. hooajal 44. nädalal, 6. hooajal 44. nädalal. 7. hooaja esimesel poolel 18. nädalal kolm korda nädalas ja hooaja teisel poolel 25. nädalal kolm korda nädalas; sealhulgas kaks jalgpallisessiooni ning üks eluks vajalike sotsiaalsete ja enesejuhtimise oskuste arendamise sessioon. 8. hooaja esimesel poolel 19 nädalal ja hooaja teisel poolel 23. nädalal. 9. hooaja esimesel poolel 18 nädalal ja hooaja II poolel 23. nädalal. 10. hooaja esimesel poolel 18 nädalal. o Eluoskuste sessioonide nn kohustuslike teemadena käsitleti 1. hooajal (jaanuar- juuni) järgmisi teemasid: eluoskused, suhtlemisoskused (meeskonnatöö, koostöö, kuulamisoskus ja eneseväljendamine, konfliktide lahendamine), mõttemustrid ja talendimüüt, eesmärkide seadmine, internetiohutus ja küberkiusamine, sõltuvusained. Lisaks toimusid gruppides korduvalt sessioonid FC Flora, FC Levadia ja Eesti koondise tuntud jalgpallurite kaasategemisel, karjääri planeerimise töötoad, erinevad külaskäigud osalejatele huvipakkuvatesse vaba aja veetmise kohtadesse (sh Tallinna loomaaed, Skypark, paintball, ujula, seikluspark jne), ühised sõpruskohtumised või treeningud kaasatud jalgpalliklubide noorte gruppidega; o eluoskuste sessioonide nn kohustuslike teemadena käsitleti 2. hooajal (august 2015-juuni 2016) järgmisi teemasid: hooajaks eesmärkide seadmine, reeglite meelde tuletamine ja kokkuleppimine, grupi väärtused, enesejuhtimine (emotsioonidega toimetulek), enesekindlus (tugev enesepilt ja kuidas kahtlustega toime tulla), lõdvestumistehnikad, baasoskuste meelde tuletamine (meeskonnatöö ja konfliktide lahendamine), enda heaolu (stressiga toimetulek ja tervislik eluviis, suhted ja armastus), otsustamisoskus ja probleemide lahendamine (otsuste tegemine, kriitiline mõtlemine, tugi ja abi palumine), isiklik hügieen (nooremates gruppides), seksuaaltervis ja turvaline seksuaalkäitumine (vanemates gruppides), baasoskuste meelde tuletamine (emotsioonide juhtimine ja konfliktide lahendamine), erinevuste ja mitmekesisuse hindamine (erinevused ja tolerantsus, üksteise mõistmine meie meeskonnas). Lisaks toimusid mitmed sessioonid koos FC Flora, FC Levadia või Eesti koondise tuntud jalgpalluritega. Koostöös Politsei- ja Piirivalveametiga viidi läbi sessioonid liiklusohutuse, kiusamise ja kohtinguvägivalla teemadel, koostöös Tallinna Spordi- ja Noorsooameti mobiilsete noorsootöötajatega sessioonid tervislikust toitumisest, koostöös Swedbankiga sessioonid rahaasjade planeerimisest ja säästmisest, koostöös Punase Ristiga sessioonid esmaabi andmise ABC-st ja traumade ennetamisest, koostöös G4Siga sessioon veeohutuse ja vetelpääste teemal. 2. hooaja lõpus toimusid sarnaselt 1. hooajale külaskäigud erinevatesse osalejatele huvipakkuvatesse vaba aja veetmise kohtadesse (sh Skypark, Lasergame, Kuulsaal, Kalev Spa Veekeskus, Nõmme Seikluspark, SPK klubi, Tondiraba Jäähall, kardisõit, MyFitness jne). Mõlemale 25  tüdrukute grupile toimusid Tallinna Spordi- ja Noorsooameti mobiilsete noorsootöötajate poolt läbiviidud kosmeetika töötoad. o Eluoskuste sessioonide nn kohustuslike teemadena käsitleti 3. hooajal (august 2016-juuni 2017) järgmisi teemasid: hooajaks laadimine, eesmärkide seadmine, julge unistada, julge olla liider, positiivsus ja tänulikkus, enesekehtestamine (ei ütlemine), emotsioonide juhtimine (vihaga toimetulek), turniiriks valmistumine (vastutuse võtmine, üksteise toetamine ja oskus kaotada), turniiriks ettevalmistumine (tiimi logo ja hüüdlause). Veel toimusid gruppides baasoskuste kinnistamiseks vajalikud töötoad (sh teemadel meeskonnatöö, konfliktide lahendamine, üksteise mõistmine, erinevused ja tolerantsus, emotsioonide juhtimine). Lisaks toimusid gruppides eluoskuste sessiooni uuendatud mudeli järgi sessioonid teemadel, mis arvestasid grupi individuaalseid arenguvajadusi (nt eneseväljendamine, suhtlemisoskus, meeskonntöö, üksteisega arvestamine, enesekindlus, emotsioonidega toimetulek, enesejuhtimine jpt). Samuti toimus mitmeid külalissessioone. Näiteks sessioonid koos jalgpalliklubidega FC Stroomi, FC Flora, FC Levadia, jalgpalliklubi Järve ja/või Eesti koondise tuntud jalgpalluritega. Politsei- ja Piirivalveameti poolt viidi vanema vanusegrupi osalejatele läbi sessioonid teemal "Dokumentide võltsimine, teiste isikute dokumentide kasutamine, aegunud dokumentide kasutamine - riskid ja tagajärjed" ja „Uimastid ja nende tarvitamisega kaasnevad riskid“. Noorema vanusegrupi osalejate töötoad teemal "Varastamine - riskid ja tagajärjed". Koostöös Tallinna Spordi- ja Noorsooameti mobiilsete noorsootöötajatega toimusid sessioonid tolerantsuse, konfliktide lahendamise, emotsioonide juhtimise ja tervisliku toitumise teemal. Koostöös „Targalt Internetis“ projektiga toimusid interneti kasutamise ohustust käsitlevad töötoad noorematele gruppidele. Koostöös Tervise Arengu Instituudiga viis Tiiu Härm (ekspert tubaka valdkonnas) nooremate gruppide osalejatele läbi töötoad teemal „Tubakas ja selle tarbimisega kaasnevad riskid“. Sarnaselt varasemate hooaegadega, toimusid Tallinnas tegutsevatele gruppidele eluoskuste vabade sessioonide käigus mitmed külaskäigud erinevatesse osalejatele huvipakkuvatesse vaba aja veetmise kohtadesse (sh Skypark, Kuulsaal, FK Keskus, Zelluloosi Batuudikeskus, Paintballi keskus, Kalev Spa Veekeskus, Krabi Bowling, Lasercars, Lasergame, SPK Klubi, Playzone keskus, Atlantis H2O Veekeskus, Nõmme Seikluspark. Kohtla-Järvel tegutsevatele gruppidele toimusid külastused Politsei- ja Piirivalveametisse ning Päästeametisse. Samuti Alutaguse Seiklusparki, Narvas asuvasse Apollo kinno, Ahhaa Teaduskeskusse Tartus ning tüdrukute grupile toimus ka make-upi töötuba. Antud tegevused tõid noorte jaoks juurde lisamotivatsiooni osaleda aktiivselt programmi tavapärastel sessioonidel ning võimaldab täita üht programmi jaoks olulist põhimõtet – kuulata ja arvestada ka noorte endi arvamusega tegevuste planeerimisel ja elluviimisel. Programmile tervikuna annavad sellised külalis- ja vabad sessioonid juurde mitmekesisust ja võimaldavad käsitleda ka koostööpartnerite jaoks olulisi teemasid. o Eluoskuste sessioonide nn kohustuslike teemadena käsitleti 4. hooajal (august 2017-juuni 2018) Tallinna gruppides järgmisi teemasid: hooajaks laadimine, pingelises olukorras toimetulek, identiteet ja väärtused, turniiriks valmistumine (võitlemine lõpuni), süüdistav vs toetav suhtlemine; austus - kuidas austada ennast ja teisi; paraolümpia - võimekus või võimetus (teema sellest, kuidas saab tegutseda ka 'piirangutega'); turniiriks valmistumine - eesmärkide seadmine. Kohtla-Järve gruppides käsitleti 4. hooaja alguses järgmisi teemasid: hooajaks laadimine, unista suurelt, positiivsus ja tänulikkus, isiklike vajaduste kommunikeerimine ja oskus öelda ei, emotsioonidega toimetulek, vastutuse võtmine ja üksteise toetamine, enesekindlus; rasketes olukordades toimetulek; paraolümpia - võimekus või võimetus (teema sellest, kuidas saab tegutseda ka 'piirangutega'); turniiriks valmistumine - võitlemine lõpuni; enda mõistmine ja enda väärtused; probleemide lahendamine - abi otsimine ja tuge pakkumine. Lisaks kohustuslikele teemadele toimusid nii Tallinna kui Kohtla-Järve gruppide eluoskuste sessioonides sessioonid teemadel, mis arvestasid grupi individuaalseid arenguvajadusi ja kinnistasid baasoskusi (nt tolerantsus, kuulamisoskus, meeskonntöö, üksteisega arvestamine, 26  enesehinnang, emotsioonidega toimetulek, eesmärkide seadmine jpt). Gruppide järgi individuaalselt sobitatud ja nimetatud sessioonides said treenerid valida just neid teemasid, mis huvitasid nende noori või olid grupi spetsiifilisemastest vajadustest lähtuvalt olulised. Abitreenerid on näidanud head initsiatiivi ja loovust individuaalse manuaali sessioonide planeerimisel. Näiteks võeti 4. hooaja teisel poolel mõnes grupis ette nutiseadmete kasulikkuse ja ohtude teema, mõnes grupis tegeleti sihikindlalt edasi toetava suhtlemise teemaga, mõnes grupis arutati reaalseid konflikte noorte elust, millele prooviti ühiselt võimalikke lahendusi leida. Külalissessioonides jätkus sisukas koostöö meie heade partneritega: gruppe külastasid FC Flora, FC Levadia, JK Järve esindustiimide jalgpallurid, Politsei- ja Piirivalveamet viis Tallinnas läbi ohutu liikumise (kõik grupid), internetiturvalisuse (noorem vanuserühm) ja enesekaitse (vanem vanuserühm) sessioone, MoNo (mobiilsed noorsootöötajad) viis Tallinna gruppidele läbi töötubasid järgmistel teemadel (aktiivne eluviis; tervis, hingamisharjutused ja gümnastika; emotsioonidega toimetulek, tolerantsus, konfliktid ja nende lahendamine, suhtlemisviisid ja vahendid). Põhja-Tallinna noorema vanuserühma poisid said osaliseks Briti NATO üksuse sõdurite poolt läbi viidud koostööd ja üksteisega arvestamist arendavast külalissessioonist. Põhja-Tallinna vanemate poiste grupid said oktoobris 2017 osaliseks Merkuuri poolt läbi viidud põnevast metalli töötoast. Sama teemalise töötoa viis Merkuur mais 2018 läbi ka Lasnamäel tegutsevatele Mahtra 14-17 poiste grupile. Lasnamäe vanemad poisid said oktoobris 2017 võimaluse külastada Tallinna Mehaanikakooli ja Tallinna Teeninduskooli. Märts 2018 koolivaheajal toimus esmakordselt ka kõigi Tallinnas tegutsevate gruppide osalusel miniturniir, kus osales ka strateegilise koostööpartneri Politsei- ja Piirivalveameti võistkond. Kohtla-Järve noortele toimus samuti mitmeid põnevaid külastusi Politsei- ja Piirivalveameti kontaktisikute, tuntud jalgpallurite ja muude spordialade tipptegijatega (nt poksijad). Märtsis 2018 osalesid Kohtla-Järve gupid Ida-Virumaa gruppide osalusel toimunud minitunriiril Ahtme Spordihallis. Aprilli keskel 2018 toimus õppekäik Ahhaa Teaduskeskusesse Tartus, millele järgnes sõpruskohtumine jalgpalliklubi Welco noortega ja nende treeneri eestvedamisel. Jätkusid ka juba varasematest hooaegadest tuttavad EO vabad sessioonid, mille raames toimus mitmeid noorte jaoks põnevaid ja motiveerivaid külaskäike erinevatesse vaba aja veetmise kohtadesse (sh Skypark, Kesklinna Kuulsaal, FK Keskuse välikardirada Õismäel, Zelluloosi Batuudikeskus, Paintballi keskus, Megazone seikluskeskus, Krabi Bowling, Lasertag, Playzone keskus, Lasergame, SPK Klubi, Harju tänava uisuplats Tallinnas, Viimsi H2O veekeskus, Reval-Sport veekeskus. o Eluoskuste sessioonide nn kohustuslike teemadena käsitleti 5. hooajal (august- detsember 2018) Tallinna gruppides järgmisi teemasid: hooajaks laadimine, ausus, õnnelikus: müüdid ja reaalsus, ja turniiriks valmistumine: enesekindluse loomine. Hooaja teisel poolele käsitleti järgmisi teemasid: loovus, kriitiline mõtlemine, vaimne tervis ja viisakus. Kohtla-Järvel olid käsitletud järgmised teemad: hooajaks laadimine, austus - kuidas austada ennast ja teisi, süüdistav vs toetav suhtlemine. Alates jaanuarist käsitleti järgmisi teemasid: õnnelikus - müüdid ja reaalsus, ausus, loovus, kriitiline mõtlemine ja turniiriks valmistumine: enesekindluse loomine. Narvas käsitleti eluoskuste sessioonide raames järgmisi teemasid: võistkonna loomine, austus enda ja teiste vastu, toetav suhtlemine, õnnelikus: müüdid ja reaalsus, ausus, loovus, kriitiline mõtlemine ja turniiriks ettevalmistamine. Lisaks kohustuslikele teemadele toimusid nii Tallinna, Kohtla-Järve kui Narva gruppide eluoskuste sessioonides sessioonid teemadel, mis arvestasid grupi individuaalseid arenguvajadusi ja kinnistasid baasoskusi. Peale baasoskuste kinnitamist meeskonnatöö ja suhtlemisoskuste osas, oli treeneritel sellel perioodil mitmeid võimalusi käsitleda noortega ka nendele päevakohaseid teemasid (nt. romantilised suhted tüdrukute gruppides, mängurluse teema, kiusamine) ja sotsiaalselt olulisi teemasid (nt. alaealiste ‘gängide’ kaklused; tulistamise juhtum Krimis, Venemaal; ebasportlik käitumine; PÖFF). Jaanuarist 2019 jätkasid grupid samuti gruppide individuaalseid arenguvajadusi arvestavate teemadega, mille raames enamasti korrati või käsitleti põhjalikumalt programmi üldmanuaali teemasid. Senine 27 eluoskuste elluviimise kogemus toetab aina rohkem seda, et uute teemade lisamise asemel on kasulik põhjalikumalt ja pikemalt käsitleda juba läbitud teemasid või tulla tagasi baasoskuste juurde (nt. koostöö, suhtlemine jne.). Käsitleti ka päevakohaseid teemasid. Näiteks mõnes grupis tuli teemaks suhted vanematega, teises distsipliin ja punktuaalsus, kolmandas valetamine ja sõprus. Külalissessioonide raames jätkus Tallinnas koostöö Tallinna Spordi- ja Noorsooameti MoNoga (mobiilsed noorsootöötajad), mille raames viisid mobiilsed noorsootöötajad gruppides läbi eluoskuste sessioone sellistel teemadel nagu suhtlemisstiilid, meeskonnatöö, konfliktide lahendamine, aktiivne eluviis. Sellel perioodil tulid kolmele grupile külla ka Tallinna Ülikooli noorsootöö tudengid (noorsootöö praktika raames), mis oli heaks kogemuseks ja proovime sellist koostööd ka tulevikus jätkata. Kohtla-Järve grupid organiseerisid külalissessioone koostöös Kohtla-Järve jalgpalliklubiga Järve. Hooaja teisel poolel oli Kohtla-Järve gruppides päris palju külalisi. Mitmed neist said regulaarseks ja oodatuks. Näiteks külastasid mõlemat gruppi peale politsei kontaktisikute ka politsei kadetid ja Viru Vangla ametnikud. Ahtme poiste grupi regulaarseks külaliseks sai kevadel ka vabatahtlik Itaaliast, kes mängis noortega jalgpalli ja tutvustas Itaalia kultuuri. Toimus ka sõprusmäng politsei kadettidega. Jätkuvalt käisid külas ka jalgpallurid Kohtla-Järve Järve jalgpalliklubist. Tallinnas käisid hooaja teisel poolel külalistena näiteks politsei enesekaitse teemaga ning jätkus koostöö ka mobiilsete noorsootöötajatega, kes viisid läbi gruppides erinevaid töötubasid sotsiaalsete oskuste teemadel. Mitmed grupid organiseerisid ka omavahelisi sõprusmänge. Jätkusid ka juba varasematest hooaegadest tuttavad eluoskuste vabad sessioonid, mille raames toimus mitmeid noorte jaoks põnevaid ja motiveerivaid külaskäike erinevatesse vaba aja veetmise kohtadesse (sh Skypark, Atlantis H2O Veekeskus, bowling O´Learys Kristiine keskuses, Krabi Bowling, põgenemistuba, Premium liiga FC Levadia ja FC Flora jalgpalli mängude külastamine. Selliste külastuste mõte on grupis sõprussuhete toetamine, positiivse meelestatuse loomine ja motiveeriva vahelduse pakkumine. Detsembris toimunud talveturniir näitas ka iga korraga paranevat noorte distsiplineeritust nii üksteisega suhtlemisel, kui ka üldises distsiplineerituses (nt. riietusruumide ja halli puhtuse hoidmise osas). Aastale pani ilusa lõppu ka jõuluüritus SPIN-programmi koostööpartneri Nike´iga, mille käigus tulid noortele vehklemist tutvustama vehklemise maailmameister Kristina Kuusk ja treener Eduard Lebedev. Samuti jagas oma kogemusi Eesti jalgpallikoondise legendaarne mängija Konstantin Vassiljev, kellele oli noortel väga palju küsimusi. Lõpetuseks said noored kuulata Liis Lemsalu ja Daniel Viinalassi kontserti. Oli noorte jaoks väga motiveeriv ja mõnusat vaheldust pakkuv sündmus, mida soovime kindlasti ka edaspidi jätkata. Tallinna noored said eluoskuste vabade sessioonide raames külastada T1 Skyparki, Kesklinna Kuulsaali Bowlingut ja piljardit, Kalev Spa veekeskust ja ka Rakvere Aqua Veekeskust. Kohtla-Järve gruppidel oli põnev õppereis Tallinnasse, kus külastati Energia Avastuskeskust ja Skyparki. Eluoskuste vabade sessioonide raames said noored mängida Lasertagi ja Archeritagi (vibulaskmine), samuti külastada zumba trenni. Hooaja teisel poolel said mõlemad Kohtla-Järve grupid proovida hobustega ratsutamist; vaadata veebruaris Tartus toimunud korvpallishowd Tähted Mäng (tänu Kultuuriministeeriumile), külastad Eesti Kaevandusmuuseumi, käia paintballi mängimas ja elada kaasa Eesti jalgpallikoondisele Tallinnas (Eesti-Põhja Iirimaa mäng juunis 2019). Narva grupi noored said mh käia suusatamas, osalesid veebruaris 2019 Sillamäel toimunud jalgpalliturniiril, külastasid SkyJump keskust, osalesid väljasõidul Tartusse, mille raames külastati Tagurpiri Maja toimus sõpruskohtumine Tartu SPINi gruppide noortega. Sarnaselt Kohtla-Järve gruppide noortele käis ka Narva grupp juunis 2019 kaasa elamas Eesti jalgpallikoondisele nende mängus Põhja-Iirimaa vastu. Sarnaselt eelmiste hooaegadega on treeneritel vabaaja tegevuse sessioonide raames ka jalgpallispetsiifiliste sessioone raames fokuseeritud tähelepanu all just osalejate enesejuhtimise ja sotsiaalsete oskuste arendamine. Näiteks kui tekivad keerulisemad olukorrad (mõni konflikt mängusituatsioonis vms), võetakse sessioonidel kohe aega, et neid analüüsida ja koos noortega lahendada. Antud perioodi jooksul sessioone külastades oli enamasti suur rõõm näha positiivset ja toetavat keskkonda, noorte häid suhteid treeneritega ja treenerite häid oskuseid noorte juhendamisel ja huvitavate tegevuste läbiviimisel. Juunis 2019 toimunud viiendat hooaega 28 kokkuvõttev suveturniir oli senistest üldse kõige edukam turniir SPIN-programmi senise tegutsemise jooksul. Kordagi polnud probleeme distsipliiniga, väljakuid hoiti puhtana, oli näha noorte organiseeritust, üksteise toetamist ja mõnusat koostööd. o Eluoskuste sessioonide nn kohustuslike teemadena käsitleti 6. hooaja esimesel poolel (august- detsember 2019) Tallinna gruppides järgmisi teemasid: hooajaks laadimine, enesejuhtimine – emotsioonidega toimetulek, suhtlemisoskus, probleemide lahendamine, meeskonnatöö, vastutuse võtmine ja üksteise toetamine, tänulikkus ja positiivsus, väärtused ja turniiriks valmistumine: enesekindluse loomine. Hooaja teisel poolel käsitleti tavasessioonide raames järgmisi teemasid: meeskonnatöö – ühtekuuluvus, suhted ja lahkus, enesejuhtimine – suhtlemine sotsiaalmeedias ja selle ohud, konfliktide lahendamine, viisakus ja hea käitumise tavad, positiivne ja toetav suhtlemine, austus teiste vastu, erinevused ja mitmekesisuse hindamine, enesejuhtimine – emotsioonidega toimetulek, liidriks olemise oskus, julgus unistada, sotsiaalmeedia ja kriitiline mõtlemine). Kohtla- Järvel käsitleti hooaja esimesel poolel järgmisi teemasid: hooajaks laadimine (eelmise hooaja analüüs ja eesmärgid alanud hooajaks), viisakus, vaimne tervis, turniiriks valmistumine. Hooaja teisel poolel käsitleti tavasessioonide raames järgmisi teemasid: meeskonnatöö ja koostöö, probleemide lahendamine – tugi ja abi andmine ning palumine, emotsioonidega toimetulek, kuidas tulla toime pingeliste olukordadega, koostöö ja loomingulisus, emotsioonide jagamine, vaimne tervis eriolukorra ajal ja järgselt – kuidas hoida tasakaalu? Narva 13-15 grupis käsitleti hooaja esimesel poolel eluoskuste sessioonide raames järgmisi teemasid: hooajaks valmistumine (eelmise hooaja analüüs ja eesmärkide seadmine alanud hooajaks), viisakus, vaimne tervis, turniiriks valmistumine – enesekindlus. Hooaja teisel poolel käsitleti tavasessioonide raames järgmisi teemasid: meeskonnatöö ja koostöö, probleemide lahendamine – tugi ja abi andmine ning palumine, unista julgelt, keeruliste olukordade lahendamine, vastutuse võtmine ja üksteise hoidmine kriisi ajal ning järgselt. o Lisaks kohustuslikele teemadele toimusid nii Tallinna, Kohtla-Järve kui Narva gruppide eluoskuste sessioonides sessioonid teemadel, mis arvestasid grupi individuaalseid arenguvajadusi ja kinnistasid baasoskusi. Peale baasoskuste kinnitamist meeskonnatöö ja suhtlemisoskuste osas, oli treeneritel sellel perioodil mitmeid võimalusi käsitleda noortega ka nendele päevakohaseid teemasid (nt. turvaline käitumine internetis, valikute tegemise oskus, liidriks olemise oskus, kiusamise ennetamine, strateegiline mõtlemine, oskus kaotada, toetav suhtlemine, vastutuse võtmine, üksteise toetamine eriolukorra ajal, noorte õigused ja kohustused, koostöö hoidmine, teistega arvestamine, loovus, tervislik toitumine). Külalissessioonide raames jätkus Tallinnas koostöö Tallinna Spordi- ja Noorsooameti MoNoga (mobiilsed noorsootöötajad), mille raames viisid mobiilsed noorsootöötajad gruppides läbi eluoskuste sessioone sellistel teemadel nagu meeskonnatöö, emotsioonidega toimetulek, konfliktid ja nende lahendamine, tolerantsus, emotsioonide juhtimine, meeskonnatöö. Mitme grupi külalissessioonid toimusid koostöös Politsei- ja Piirivalveametiga (PPA). Nt hooaja teisel poolel viis PPA läbi turvalise internet kasutamise (noorsoopolitsei) ja enesekaitse töötubasid. Sisekaitse Akadeemia kadetid viisid Lasnamäe gruppides läbi uimastite teemalise töötoa. Kohtla-Järve Ahtme 13-15 gruppi külastasid samuti Sisekaitseakadeemia kadetid ning viisid läbi palju positiivseid emotsioone pakkunud sõpruskohtumise jalgpallis. Põhja-Tallinna 16-18-aastaste poiste grupil käisid hooaja esimesel poolel külas ka erinevad vabatahtlikud välisriikidest (nt Austriast ja Saksamaalt) jagades enda kogemusi vabatahtliku töö tegemisest ja sellega saadavast väärtuslikust kogemustest edasiseks eluks. Kohtla-Järve gruppidel käisid külas jalgpallurid Kohtla-Järve Järve jalgpalliklubist. Jätkusid ka juba varasematest hooaegadest tuttavad eluoskuste vabad sessioonid, mille raames toimus mitmeid noorte jaoks põnevaid ja motiveerivaid külaskäike erinevatesse vaba aja veetmise kohtadesse. Tallinna noorte külastused toimusid T1 Super Skyparki, Kalev Spa Veekeskusse, Kesklinna Kuulsaali, lasergame´i, Krabi Bowlingusse, põgenemistuppa, kinno). Kohtla-Järve gruppide noored külastasid Narvas lazerzone´i ja põgenemistuba. Hooaja teisel 29  poole külastati T1 Super Skyparki Tallinnas ning ratsutamine Vitsiku talus. Narva 13-15 grupi noored külastasid samuti Lazerzone´i ja toimus sõprusmäng jalgpalli Narva Trans mängijatega. Hooaja teisel poole külastati T1 Super Skyparki Tallinnas. Selliste külastuste mõte on grupis sõprussuhete toetamine, positiivse meelestatuse loomine ja motiveeriva vahelduse pakkumine. Mitmed Tallinna grupi noored käisid septembris ja oktoobris vabatahtlikuna abis Eesti jalgpallikoondise mängude (toimusid Saksamaa ja Hollandi rahvuskoondistega) ettevalmistamisel. Muuhulgas aitasid nad valmis voltida ning kohtadele seada tuhanded plaksutid, mille abil fännid häälekalt kodumeeskonda toetada said. 2019. aastale pani Tallinnas ilusa lõppu teist aastat järjest toimunud jõuluüritus SPIN-programmi koostööpartneri Nike´iga, mille käigus toimusid erinevad osavustegevused tippsportlaste eestvedamisel. Noortele viisid tegevusi läbi 2018/2019 hooaja Premium Liiga parim väravakütt Erik Sorga ja tema tiimikaaslane FC Florast Vlasy Sinyavskiy, korvpallur Gregor Arbet, kuulitõukaja Jander Heil ja kümnevõistleja Erki Nool. Sündmusel tunnustati ka iga noortegrupi eeskujulikumat osalejat. Lõpetuseks said noored kuulata Stefani kontserti. Oli taas osalenute jaoks motiveeriv ja mõnusat vaheldust pakkuv sündmus. Detsembris 2019 toimunud talveturniir näitas taas noorte oskust üksteist toetada, kaotuse ja võiduga toimetuleku oskusi ning rõõm oli näha ka rohkelt üksteist toetavat suhtumist. ESFi ja Siseministeeriumi poolt rahastatud noortegruppidest jagus turniiril võidurõõmu Ranniku 10- 12-aastaste poiste grupile Põhja-Tallinnast, Mahtra 12-14-aastaste poiste grupile Lasnamäelt ja Ahtme 12-14-aastaste poiste grupile Kohtla-Järvelt. o Alates 13.03.2020 kuni 18.05.2020 (Tallinna grupid said alustada 12.05.2020) olid SPIN-programmi tavasessioonid Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud eriolukorra tõttu pausil. Tavasessioonide asemel viisid kõikide gruppide treenerid läbi distantstegevusi. Esimese tegevusena loodi kõikides gruppides noortega suhtlemiseks sotsiaalmeedia grupid (FB, VK, Viber, WhatsApp), kuhu esimeste nädalatega liideti enamus aktiivselt trennides käinud noortest. Kakskeelsete gruppide puhul pidid treenerid võtma kasutusele mitu kontakti hoidmise platvormi (nt vene emakeelega noortega VK grupp ja eesti osalejatega FB (Kids) Messenger). Eriolukorra ajal oli treenerite põhiülesandeks hoida noortega kontakti ja toetada nende toimetulekut kodus püsimise ja e-kooliga. Treenerid suunasid noori ka aktiivselt trenni tegema saates treeningkavasid, enda treeningvideosid, mõeldes välja füüsilisi ‘challengeid’ ja viies läbi ka online-treeninguid Zoom videokeskkonna vahendusel. Noortega distantstegevuste hulgas olid ka EO suunaga tegevused. Näiteks arutati ja lepiti noortega kokku Internetis suhtlemise põhimõtteid ja toetati positiivset suhtlust ka sotsiaalmeedia vahendusel. Iganädalased ‘challengid’ olid seotud ka loovuse, üksteise tundmaõppimise, lahkuse ja positiivsuse, tervislike eluviiside ja kriitilise mõtlemise teemadega. Näiteks Kohtla-Järve noored jagasid tervisliku toitumise nippe ja pilte, Narva noored harjutasid kriitilist mõtlemist koroonaviirusega seotud uudiste osas, Põhja-Tallinnas jagasid noored enda meeleoludega seotuid pilte ja meeme ning osalesid jalgpalli teemalistes viktoriinides. Eriolukorra ajal toetati EO tiimi poolt treenerid distantstegevuste ideedega ning online supervisioonidega, milles sai iga treenerite paar osaleda kahel korral. Hinnates eriolukorra perioodil distantstegevuste elluviimise kogemust, võib positiivse ja kasulikuna tuua välja järgmist:  sotsiaalmeedia gruppide tekitamine infovahetuseks oli väga hea ja kasulik. See aitab noortega suhtlemisel ja operatiivse info vahetamisel kaasa ka edaspidi;  mitmed treenerid said võimaluse suhelda aktiivsemalt otse lapsevanematega, mis tugevdas nende omavahelist kontakti ja lastevanemate motivatsiooni noorte osalusjärjepidevuse toetamisel;  mõned tavasessioonides tagasihoidlikumalt käitunud lapsed julgevad sotsiaalmeedias suhtlemisel end palju rohkem väljendada ja olid isegi aktiivsemalt kaasatud;  individuaalsetes telefoni ja sotsiaalmeedia vahendusel peetud grupivestlustes noortega said ka treenerid tugevdada kontakte osalevate noortega; Üldiselt olid noored eriolukorra alguses aktiivsemad. Maist alates oli neid väga raske kaasata, kuna noored olid digitaalsest suhtlusest väsinud. Noorte kaasamise levinud takistuseks oli ka noorte hõivatus ja väsimus seoses õppetegevustega koolis. Nooremate 30 osalejatega toimisid erinevad loovad tegevused ja ‘challengid’ paremini kui vanematega. Vanemad osalejad eelistasid lihtsalt suhtlust ja väljapakutud aktiivseid tegevusi, mida sai teha individuaalselt. Treenerid tõid toimivatena välja veel ühiseid online-treeninguid. o Eluoskuste sessioonide teemade seas võtsid kõik Tallinna grupid 7. hooaja alguses käsitleda meeskonna loomise ja koostöö teemasid. Nimetatud baasoskustest alustamine on vajalik kuna noored tulevad tagasi suvepausilt ning gruppidega liitus ka uusi noori. Oktoobrist 2020 toimetasid grupid individuaalsete eluoskuste sessioonide kavade järgi, mis arvestasid grupi individuaalseid arenguvajadusi ning kinnistasid baasoskusi ja olid vastavuses grupi tasemega (baasoskuste tase, edasijõudnute tase või ekspertase). Näiteks käsitleti Tallinna gruppides järgmisi teemasid: positiivne ja toetav suhtlemine, konfliktide ennetamine ja lahendamine, probleemide lahendamine – tugi ja abi palumine, enesejuhtimine – kiusamise ennetamine koolis ja trennis, liidriks olemise oskus, järjekindlus ja püsivus – võitlemine lõpuni, stressiga toimetulek ja tervislik eluviis, enesekindluse – tugev enesedistsipliin ja oskus kaotusega toime tulla, erinevuste ja mitmekesisuse hindamine, tänulikkus ja positiivsus. Seoses Covid-19 olukorraga pidid mõned grupid mõningaid sessioone asendama distantstegevustega, milleks olid iseseisva treeningplaani koostamine, noorte igapäevateemadega hakkamasaamise toetamine ja vajaduspõhine online suhtlus noortega emotsioonidega toimetulemise toetamiseks. Paljud grupid tegutsesid detsembrikuus ka välitingimustes. Kohtla- Järvel käsitleti 7. hooaja esimesel poolel järgmisi teemasid: positiivne ja toetav suhtlemine, emotsioonidega toimetulek, stressiga toimetulek, erinevuste ja mitmekesisuse hindamine meie meeskonnas, isiklik heaolu – suhted ja headus. Covid-19 piirangute raames viidi mitmeid sessioone läbi ka distantstegevustena, mille käigus arutati isolatsioonis olemise kogemusi, vaadati ja arutati koos filme, suheldi igapäevastel teemadel. Ahtme noortegruppide treenerid tegid noortele õues ka üks-ühele lühikesi sessioone. Narva 13-15 grupis käsitleti hooaja esimesel poolel eluoskuste sessioonide raames järgmisi teemasid: meeskonnatöö ja üksteisega arvestamine, kriitiline mõtlemine ja sotsiaalmeedia, keeruliste olukordadega toimetulek. Covid-19 piirangutega seoses viidi enamik grupi sessioone hooaja teise poole keskel läbi õues, mis külmade ilmade tõttu mõjutas negatiivselt nii üldist noorte osalust (november 2020-aprill 2021) kui raskendas eluoskuste sessioonide läbiviimist kuna teha vähem aktiivset, mõtlemist ja arutlemist vajavat tööd külmaga õues ei ole hästi võimalik. Välitingimustes tegevuste läbiviimimist mõjutas mõningates tegutsemiskohtades ka see, et väljak oli sageli puhastamata, kaetud paksu lumega või jäine, mistõttu polnud alati võimalik ohutult spordisessioone läbi viia ja seegi mõjutas noorte osalusaktiivsust. Sel perioodil oli ka palju neid vanemaid, kes ei lubanud Covidist tingitud olukorra tõttu oma lapse treeningutesse. Covidi olukord raskendas arusaadavalt koostööd ka koolidega, kus üldise teadmatuse ja väljas trennide tingimustes uute noorte värbamine ei toiminud nõnda, nagu oleksime ideaalis soovinud. Vajadusel tehti ka distantsitegevusi teemadel individuaalsete treeningplaanide koostamine, lahkuse teod, emotsioonidega ja stressiga toimetulek. o Alates 11.03.2021 kuni 25.04.2021 olid SPIN-programmi tavasessioonid Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kontaktegevuste läbiviimise keelu tõttu pausil. Tavasessioonide asemel viisid kõikide gruppide treenerid läbi distantstegevusi. Kõikides gruppides jätkati 2020. aasta distantstegevuste kogemusele tuginedes noortega suhtlemiseks sotsiaalmeedia gruppe (FB, VK, Viber, WhatsApp). Kakskeelsete gruppide puhul pidid treenerid võtma kasutusele mitu kontakti hoidmise platvormi (nt vene emakeelega noortega VK grupp ja eesti osalejatega FB (Kids) Messenger). Täiendasime treeneritele mõeldud juhiseid distantstegevuste elluviimiseks koos rohkete soovitustega erinevateks tegevusvariantideks. Sarnaselt eelmise hooaja eriolukorrale seadsime ka antud perioodi eesmärkideks hoida noortega kontakti, võimaluste piirides kaasata noori online tegevustesse ja üldiselt toetada noorte toimetulekut sellel raskel perioodil. 31  Distantstegevuste valikus pakkusime tegevuste läbiviimiseks treeneritele nelja tüüpi tegevusi: 1. ONLINE interaktiivsed sessioonid (nt Zoomi või Google Meet abil):  noortele edastatakse link, osalevad ka treenerid, kõik on samal ajal online;  soovi korral võib teha ühise sessiooni mitme grupi peale;  sisuks võib olla füüsiline trenn, mõni mäng, vestlus, koos filmi/mängu vaatamine vms. 2. OFFLINE individuaalsed tegevused:  treenerid saadavad noortele ülesande ja noored annavad teada, kuidas läks;  sisuks võib olla treeningvideo, mõni väljakutse, eluoskuste arendamisega seonduv ülesanne. Gruppide treeneritele oli toeks juba kevadel 2020 eriolukorra ajal kogutud ideed tegevusteks;  kasutada võib SPINi YouTube'i-videosid (lähemalt allpool). 3. Individuaalne ja/või grupipõhine suhtlus noortega sotsiaalmeedias:  sisuks võib olla uurida grupi sotsiaalmeedia kanalis, kuidas noortel läheb, käivitada mõni arutelu, lasta noortel arutada mõnel teemal, mis neid huvitab jms. 4. 2+2 piirangutega välitrennid (piirkondades, kus on selline toimetamine lubatud)  vahelduseks võivad sisuks olla erinevad füüsilised treeningud. Nende planeerimisel ja elluviimisel tuleb järgida reegleid (1 treener + 1 noor, 2 meetrit vahemaad teistest, desinfitseerivate vahendite olemasolu jms) ning kui kaasata lühemateks perioodideks mitu noort, mõelda Terviseameti juhistest lähtuvalt hästi läbi nende sessiooni jõudmine ning lahkumine. Distantsegevuste perioodi eel ja ajal said treenerid tuge eluoskuste tiimi mentorite poolt erinevate distantstegevuste ideedega ning online supervisioonidega. Teistekordse distantstegevuste perioodist kokkuvõtvalt muned tähelepanekud:  Eelmisel hooajal eriolukorra ajal loodud sotsiaalmeedia grupid (FB, VK, Viber, WhatsApp) jäid toimivaks ja enamuses olid ka edukalt kasutusel, selleks, et hoida noortega suhtlust eriolukorra ajal ning edastada infot, motiveerida trennides osalemiseks, toetada ühtekuuluvustunnet piirangute välisel ajal.  gruppides, kus on olnud enne distantstegevustele minekut osaluse mõttes raskem seis, oli ka piirangute lõppedes kontakttegevuste jätkamisel keerulisem. Tugeva tuumiku ja aktiivse osalusega grupid tulevad ka piirangutest elujõulisemalt välja;  hea jalgpallioskusega gruppides toimivad ka välitrennid paremini. Jalgpallis kehvemal tasemel olevates gruppides on oluline koos noortega arutada alternatiivseid lahendusi ja teha tegevusi, mis noori osalema motiveerivad (nt kelgutamine, matkamine jms);  kõige noorema vanusegrupi (I kooliaste) distantstegevustes osalemist ja aktiivsust mõjutab palju lapsevanemate poolt kehtestatud reeglid ekraani kasutamisel ning meie kogemuse järgi ka tehniline võimekus (interneti ja arvuti puudumine); Positiivse initsiatiivina võib teistkordsest distantstegevuste perioodis veel esile tõsta otsust SPINi Youtube’i kanali aktiveerimisel. Distantstegevuste perioodil said kõik programmi treenerid, EO treenerid, kontoritöötajad ja mõned partnerid panustades luues sellesse kanalisse huvitava ja arendava sisuga videosid. Neid kasutati treenerite poolt distantstegevuste osana ning jäävad kasutusse ka edaspidi eluoskuste sessioonide raames toetavate materjalidena. Eraldi väärib väljatoomist veel aprilli koolivaheajal SPINi noortele variatiivsust pakkuva initsiatiivi koostöös Eesti Jalgpalli Liiduga. Nimelt organiseerisime kaks online kohtumist tuntud Eesti koondise jalgpalluritega. Konstantin Vassiljeviga vene emakeelega noorte jaoks ning Märten Kuusega eesti emakeelega noorte jaoks. Mõlemas grupis oli noorte osalus oodatust väiksem. Võimalikeks põhjusteks võib tuua välja kohtumiste toimimist koolivaheajal, noorte üldist väsimust online tegevuste osas ning ka ebapiisavat eeltööd treenerite teavitamisel ja noorte kaasamisel. Eelnevale vaatamata andis see siiski võimaluse suhelda tuntud eeskujudega ning saime edasisele vaadates väärt mõtteid, kuidas selliseid online kohtumisi paremini kommunikeerida ja tehniliselt korraldada, et kõik paremini sujuks 32  ja ka osalusaktiivsus kõrgem oleks. Varasemate kogemuste põhjal võib eeldada, et samad külalised füüsilise kohtumisena oleksid toonud kohale palju rohkem noori. o Külalissessioonide raames jätkus 7. hooaja esimesel poolel Tallinnas koostöö Tallinna Spordi- ja Noorsooameti MoNoga, mille raames viisid mobiilsed noorsootöötajad gruppides läbi eluoskuste sessioone sellistel teemadel nagu emotsioonide ja stressiga toimetulek, konfliktid ja nende lahendamine, kommunikatsioon. Mitme grupi külalissessioonid toimusid koostöös Politsei- ja Piirivalveametiga (PPA). Ka mais ning juunis viidi kõigis gruppides koostöös MoNoga läbi külalissessioone. Nt viisid PPA kontaktisikud läbi nähtavuse ja turvalise liiklemise alaseid sessioone ja politseikoera tööd tutvustavaid töötubasid. Päästeameti vabatahtlikud päästjad viisid Tallinna gruppidele läbi töötubasid teemal kriisiolukorras hakkamasaamine. Paaris grupis käisid kohal ka Tallinna Ülikooli noorsootöö tudengid, kes viisid läbi koostöö ja üksteisega arvestamise teemalisi töötubasid. Kohtla-Järve Ahtme tüdrukute grupp sai Sportlandi poolt fotografeerimise algõpetust ning osales ka fotosessioonil. Narva 13-15 noored pidasid külalissessiooni raames sõprusmängu Narva Trans noortega. Hooaja teisel poolel mõjutas külalissessioonide läbiviimise võimalust selgelt Covid-19 pandeemiaga seotud olukord ja piirangud. Ka näiteks gruppide juures tegutsevate politsei kontaktisikute sessioonide külastus oli seetõttu väga keeruline kui mitte öelda võimatu. o 7. hooaja esimesel poolel jätkusid vaatamata piirangutele väiksemas mahus ka juba varasematest hooaegadest tuttavad eluoskuste vabad sessioonid, mille raames toimus mitmeid noorte jaoks põnevaid ja motiveerivaid külaskäike erinevatesse vaba aja veetmise kohtadesse. Tallinna noorte külastused toimusid T1 Super Skyparki, Kalev Spa Veekeskusse, Atlantis H2O Veekeskusesse, kinno, Kesklinna Kuulsaali, põgenemistuppa, paintballi ja piljardit mängima, uisutama. 7. hooaja teisel poolel saime piirangute vabal ajal võimaluse korraldada mõningaid eluoskuste vabu sessioone, mille raames toimusid näiteks külastused uisuväljakule, Kesklinna Kuulsaali, Karbi Bowlingusse. Kohtla-Järve gruppide noored külastasid 7. hooaja esimesel poolel Päite loomaparki ja hooaja teisel poolel Alutaguse parki kelgutama. Narvas 13-15 grupp T1 Super Skyparki Tallinnas ja tuubisõitu tegemas. Selliste külastuste mõte on grupis sõprussuhete toetamine, positiivse meelestatuse loomine ja motiveeriva vahelduse pakkumine. o Eluoskuste sessioonide nn kohustuslike teemadena käsitleti 8. hooaja esimesel poolel (august- detsember 2021) Tallinna gruppides järgmisi teemasid: koostöö, positiivne ja toetav suhtlemine, emotsioonidega toimetulek, konfliktide lahendamine, erinevuste ja mitmekesisuse hindamine. Seoses muudatustega Kohtla-Järve gruppide juures oli põhirõhk tiimide loomisel, koostööl, ühtekuuluvustunde tekitamisel. Novembris ja detsembris käsitleti ka positiivse suhtlemise ja emotsioonidega toimetuleku teemasid ja oskuseid. Narva vanuseliselt vanemad osalejad (16+) said 18-aastasteks ning ametlikult lõpetasid programmi ja nendele jäi võimaluseks külastada Narva keskmise vanuse grupi trenne; TAT’i poolt rahastatud grupist sai jälle kõige nooremate osalejate grupp, toimus uute osalejate värbamine. Seega põhilisteks elusoskuste teemadeks olid võistkonna loomine, reeglite ja distsipliini arendamine ning koostöö. Kõik uued grupid (Paide, Viljandi, Rapla, Haapsalu) tegelesid esimeste kuude jooksul võistkonna ühtsustunde, koostöö ja positiivse/toetava suhtlemise eluoskuste teemadega.  Seoses COVID-piirangute ja novembris kehtima hakanud kohustusliku enesetestimise nõudega, piirdusid grupid 8. hooaja I poolel 1-2 elusoskuste vaba sessioonidega. Tallinna gruppide noored said vabade sessioonide raames tugevdada ühtekuuluvustunnet külastades näiteks minigolfi ja bowlingu keskust ning osaledes sõpruskohtumistes teiste SPINi ja SPINi väliste jalgpalli tiimidega. Eraldi väljatoomist on väärt asjaolu, et Põhja-Tallinna vanemate grupide poisid aitasid kaasa vabatahtlikena Eesti jalgpallikoondise mängudel septembris ja oktoobris. Kohtla-Järve ja Narva grupid külastasid üheskoos LazerZone’i. Paide treenerid külastasid noortega skateparki ning ühiselt läbiti ka tõukeratta treening. Lisaks toimus Paide noortele meeleolukas korvpalli ja maadlustrenn. Nii Viljandi kui ka 33  Rapla grupp käisid ühe EO vaba sessiooni raames bowlingut mängimas.  Külalissessioonid jätkusid ka 8. hooaja I poolel. Küll mõjutas osaliselt külalissessioonide läbiviimist COVID olukorrast tingitud piirangud, nt mullides tegutsemise põhimõte, kus tegevused pidid toimuma kindlates rühmades, mille liikmed on püsivalt samad. Detsembris kui COVID piirangud muutusid leebemaks, külastasid paljusid Tallinna gruppe eelkõige mobiilse noorsootöö ning viisid läbi erinevatel teemadel tegevusi ja mänge. Lasnamäe tüdrukute grupi külastas ka enesekaitse treener. Ida-Virumma gruppide juures külalissesioonide läbiviijaks olid eelkõige PPA-esindajad. Uutes gruppides toimusid esimesed kohtumised kohaliku PPA piirkonnapolitseinikega, nt Rapla noortele viidi PPA esindajate poolt läbi külalissessiooni raames turvalise liiklemise töötuba. Viljandi noori külastas JK Viljandi Tuleviku mängija.  8. hooaja II pooles oli kõikides SPINi gruppides olulisel kohal Ukraina sõja teema, millega seoses SPINi treenerid vastasid noorte küsimustele sõja osas ja rääkisid läbi olulisi põhimõtteid (SPIN-i lähenemine sõja olukorrale oli keskelt ühtne ja treenerid olid abistatud antud materjalidega). Mitmes SPINi grupis võeti vastu ka Ukraina noori, kes saabusid Eestisse põgenike staatuses. Kõik need noored olid sõbralikult ja positiivselt vastu võetud ja paljud neist jätkavad osalemist SPIN-i trennides. Kohustulike eluoskuste teemadena käsitleti Põhja-Tallina ja Lasnamäe gruppides vastavalt gruppide tasemele ja vajadusetele erinevaid teemasid. Näiteks positiivne ja toetav suhtlemine, positiivsed suhted, konfliktide lahendamine, viisakus ja hea käitumise tavad jne. Ahtme grupid käsitlesid kevadel enesekindluse ja enesekehtestamise teemasid, käsitleti ka austuse teemat ja juunis valmistuti turniiriks. Sügisel vormitud Narva uus grupp jätkas hooaja teisel poolel selliste baasoskuste teemadega nagu suhtlemisoskused, emotsioonidega toimetulek ja probleemide lahendamine. Hooaja teisel poolel jätkasid kõik uued grupid võistkonna ühtsustunde ja koostöö teemadega, samuti lisandusid konfliktide ja probleemide lahendamise teemad ning juunis valmistuti noorte jaoks esimeseks SPIN-i suveturniiriks. Valgas on SPIN kogemus unikaalne, kuna põhiliseks spordialaks on korvpall ja treeneriks on korvpallitreener. Trennis aga mängitakse ka jalgpalli, mis lubas ka Valga noortel väga edukalt osaleda SPIN-i suveturniiril. Uue grupina tegelesid Valga noored selliste teemade ja oskustega nagu meeskonna loomine, tiimi kokkulepped ja distsipliin. Kevadel käsitleti ka suhtlemisoskuseid, nimelt oskust suhelda trennis toetavalt ja kuulata üksteist.  Lisaks eluoskuste teemadele ja oskuste arendamisele trennides, SPIN-i noored said ennast arendada ka eluoskuste vabade ja külaliste sessioonide raames. Vabade sessioonide raames said Põhja-Tallinna ja Lasnamäe SPINi grupid tugevdada ühtekuuluvustunnet külastades näiteks veeparki, bowlingut, batuudikeskust, kino, uisuplatsi ning osaledes sõpruskohtumistes teiste SPIN-i ja SPIN-i väliste jalgpalli tiimidega. Märtsis käisid mitme grupi noored ka Eesti-Küprose mängu vaatamas. Külalistena käisid grupides politsei kontaktisikud ning mõnes grupis ka mobiilsed noorsootöötajad (MoNo). Ahtme grupid külastasid eluoskuste vabade sessioonide raames Jalgpalli muuseumit, käisid poksiklubis trennis ja külastasid Lazertagi. Narva noored said elada kaasa Narva Trans’i mängule kodustaadionil ning külastada Lazerzoni ja batuudikeskust. Noored osalesid edukalt ka nende jaoks esimesel SPIN-i suveturniiril juunis. Eluoskuste vabade sessioonide raames külastasid Paide noored põgenemistuba ja politseijaoskonda, käidi vaatamas ka Paide linnameeskonna mängu. Koos Rapla noortega käisid Paide noored märtsis vaatamas ka Eesti-Küprose mängu Tallinnas A. Le Coq Arenal. Viljandi noored vabade sessioonide raames said proovida taipoksi trenni, käisid uisutamas, kinos ja linna lastekaitse päeva üritusel. Külalistena käisid gruppides kohal PPA kontaktisikud. Rapla, Viljandi ja Haapsalu noored osalesid aprillis SPIN-i minituriiniril Tõrvas. Kõik tiimid osalesid ka suurel SPIN suveturniiril juunis. Valga noored said külastada Valga spordihallis korvpalli võistlust, käisid kinos ja pidasid sõpruskohtumisi kohaliku jalgpalli klubi tiimiga FC Warriors. Hooaega lõpetati gruppides meeleolukate kokkuvõtlikke sessioonidega, kus noored said toredalt aega veeta ja mõned põnevas tegevuses osaleda (näiteks kanuu matkal või järve ääres rannajalgpalli mängides). 34  9. hooaja I pooles Tallinna baastaseme grupid läbisid hooaja esimesel poolel selliseid EO teemasid nagu koostöö, positiivne ja toetav suhtlemine, konfliktide lahendamine ja emotsioonide reguleerimine. Edasijõudnute taseme grupid käsitlesid ka selliseid EO teemasid nagu probleemide lahendamise oskus, tervislik eluviis, enesekindlus, järjekindlus ja püsivus. Lisaks trennide käigus läbitud EO teemadele, said noored end arendada ja grupi ühtekuuluvustunnet tugevdada ka EO vabade sessioonide raames. Näiteks, grupid käisid kinos, batuudikeskuses, bowlingus ja uisupargis. Oktoobri lõpus käisid Eestis visiidil SPINi ERASMUS + projekti partnerid, kes külastasid ka SPIN gruppide trenne, kus said mängida kaasa ja suhelda meie noortega. Kõik grupid osalesid detsembris piirkondlikul talveturniiril Tallinnas. Novembris toimus ka ühe Lasnamäe grupi restruktureerimine: noorte vähese osaluse tõttu Laagna vanemate poiste grupp (15+) lõpetas tegutsemise (noored olid suunatud Põhja- Tallinna ja Mahtra vanematesse gruppidesse) ning asemele värvati uus grupp kõige nooremas vanuses (10-12 a., poisid ja tüdrukud). Grupp läks käima väga edukalt, noorte osalus on kõrge ja stabiilne. Paide, Rapla, Haapsalu ja Saaremaa (Kuressaare) Paide, Rapla ja Haapsalu gruppidel algas teine SPIN-i hoaaeg. EO teemadena käsitlesid grupid emotsioonidega toimetulekut, positiivse mina-pildi loomist, konfliktide lahendamise oskust ja teiste väärtustamise oskust. EO vabade sessioonide raames Paide ja Rapla noored külastasid Tallinna batuudikeskust SkyPark, Haapsalu noored võõrustasid enda juures SPIN Tõrva gruppi, käisid Haapsalu siseskeitpargis, külastasid B-esiliiga mängu ja käisid kinos. Haapsalu noori külastas ka PPA esindaja Sigrid Siht, kes viis läbi kiusamise teemal töötoa. Kõik grupid osalesid detsembris piirkondlikul talveturniiril Haapsalus. 13.09 toimus Saaremaal Kuressaare grupi avamine, treeneriteks Andre Anis ja Aile Aedma. Uue grupina tegelesid Saaremaa noored esimeste kuude jooksul võistkonna ühtsustunde, koostöö ja positiivse/toetava suhtlemise EO teemadega. EO vabade sessioonide raames jõuti käia matkal. Saaremaa grupp osales ka detsembris piirkondlikul talveturniiril Haapsalus. Viljandi, Põlva, Valga ja Jõgeva Lõuna-Eesti piirkonna gruppidel oli hooaja alguses personali muudatusi ja noorte lisavärbamisi. Põlva grupp toimis septembris ja oktoobris ainult ühe jalgpalli treeneriga, EO treener sai värvatud ja asus tööle alates 30. oktoobrist (värbamine oli keeruline, uus EO treener käib trennides Võrumaalt); Viljandi grupis toimus noorte lisavärbamine. Lõuna- Eesti grupid jätkasid baastaseme teemadega (koostöö, positiivne ja toetav suhtlus, üksteise kuulamine). EO vabade sessioonide raames Valga noored külastasid Valga politseijaoskonda, ja koos Viljandi grupi noortega käidi Tartus naiste koondise Balti liiga mängu vaatamas; Viljandi noored käisid bowlingus, Põlva noored külastasid Tallinnas batuudikeskust. Viljandi ja Valga grupid osalesid detsembris peetud piirkondlikul talveturniiril Viljandis (Põlva grupp ei osalenud enamus osalejate haigestumise tõttu). 14.09 toimus Jõgevamaal Vaimastvere grupi avamine, treeneriteks Daniel Aganits ja Airi Parv. Uue grupina tegelesid Jõgeva noored esimeste kuude jooksul võistkonna ühtsustunde loomise ja koostöö EO teemadega. EO vabade sessioonide raames jõuti käia matkal Endla rabas. Jõgeva grupp osales suure tiimiga (25 noort!) ka detsembris peetud piirkondlikul talveturniiril Viljandis. Lõuna-Eesti tugimeeskonnas toimus 2022-2023 hooaja alguses muudatusi: eelmise hooaja EO mentoriga Ene Tigasega koostöö lõppes ja alustasime kahe EO mentori süsteemiga, kus Tõrva, Valga ja Viljandi gruppe toetab Maila-Liisa Kais (endine EO treener) ning 35 Põlva ja Jõgeva EO mentoriks tuli uus inimene – koolipsühholoog Kalle Kallas. Kohtla-Järve, Narva ja Rakvere Kohtla-Järve Ahtme grupid olid hooaja alguses restruktureeritud ja jaotatud vanema ja noorema vanuse gruppidesse. Hooaja alguses töötasid grupid baastaseme teemadega: koostöö, positiivne ja toetav suhtlemine, liidriks olemise oskus. Vanem grupp läbis ka positiivsuse ja tänulikkuse teemat. EO vabade sessioonide raames külastasid noored Jõhvis bowlingut. Narvas nooremate osalejate grupp tegeles selliste baastaseme EO teemadega nagu koostöö, emotsioonide reguleerimine ja probleemide lahendamine. Edasijõudnud taseme vanemate poiste grupp läbis lisaks ka konfliktide lahendamise ja positiivsuse/optimismi teemasid. EO vabade sessioonide raames külastasid noored veeparki. Kõik Ida-Virumaa grupid osalesid detsembris peetud piirkondlikul talveturniiril. 14.11 toimus Rakveres grupi avamine, treeneriteks Maddi Rennel ja Heike Pohla Uue grupina tegelesid Rakvere noored esimeste kuude jooksul võistkonna ühtsustunde ja koostöö EO teemadega. EO vabade sessioonide raames jõuti detsembri lõpus käia noortega Militaarkeskuses airsofti mängimas. Rakvere grupp detsembri talvetunriiril veel ei osalenud. 9. hooaja II poolel läbisid Tallinna grupid selliseid EO teemasid nagu liidriks olemine, enesekindlus, enesekehtestamine, konfliktide ennetamine ja lahendamine jne. Iga grupp toimetas enda individualiseeritud plaani järgi. Vanemate gruppide noored (14+) käsitlesid ka tuleviku tööga seotuid oskuseid, näiteks digipädevused ja karjääri planeerimine. Lisaks trennide käigus läbitud EO teemadele, said noored enda arendada ja grupi ühtekuuluvustunnet tugevdada ka EO vabade sessioonide raames. Talvel külastasid Lasnamäe gruppide noored Skyparki ja Tondiraba jäähalli. Põhja-Tallinna noored käisid kinos, mängisid Bowlingut ja külastasid Skyparki. ERASMUS+ projekti raames osalesid Põhja-Tallinna nooremad osalejad ka kahepäevases laagris Haapsalus, kus lisaks SPINi erinevate gruppide noortele olid kaasatud ka Ukraina noored. Aprillis toimusid piirkondlikud miniturniirid ja Juunis osalesid kõik grupid SPINi ühisel suveturniiril Tallinnas. Kesk- ja Lääne-Eesti grupid alustasid teist hooaja poolt meeskonnatöö ja suhtlemise teemadega, millest liiguti edasi enesejuhtimise, teiste väärtustamise, lahkuse ja sportliku käitumise teemadele. EO vabade sessioonide raames tegid grupid sõpruskohtumisi omavahel, käidi matkadel, Bowlingus, kinos. Rapla noored külastasid märtsis politseijaoskonda ja koos Haapsalu noortega osalesid ERASMUS+ projekti kolmepäevases Jõulumäe laagris, kuhu olid kaasatud ka Ukraina noored. Haapsalu noored käisid Aprillis esiliiga B mängu vaatamas, kus osad SPINi noortest olid ka pallilaste rollis. 13.09 toimus Saaremaal Kuressaare grupi avamine, treeneriteks Andre Anis ja Aile Aedma. Värske grupina jätkasid Saaremaa noored EO baasoskuste arendamist, sh toetav suhtlemine, emotsioonidega toimetule, abi pakkumine ja palumine, viisakus. EO külalistena käisid noortega kohtumas PPA kontaktisikud. Vabade sessioonide raames käidi kinos. Kõik grupid osalesid juunis SPINi ühisel suveturniiril Tallinnas. Viljandi, Põlva ja Valga grupid jätkasid hooaja teisel poolel järgmiste teemade läbimist: positiivne mina-pilt, viisakus ja hea käitumise tavad, enesekindlus, emotsioonidega toimetulek. EO vabade sessioonide raames Põlva ja Viljandi noored osalesid ERASMUS+ projekti kolmepäevases Viljandi laagris, kuhu olid kaasatud ka Ukraina noored. Lisaks, Viljandi noored käisid vaatamas JK Tuleviku ja JK Tõrva mängu ning käisid uisutamas, Põlva noored tegid sõpruskohtumisi Tartu SPIN tiimiga ja käisid mängimas Lasertagis, Valga noored käisid Bowlingus ja tuubitamas. Kõik grupid osalesid juunis SPINi ühisel suveturniiril Tallinnas. Jõgevamaal Vaimastveres sai grupp avatud 14.09, seega 2023 jätkus grupil nende esimene hooaeg. Hooaja teisel poolel jätkasid Jõgeva noored EO 36  baasteemade läbimist: positiivne ja toetav suhtlemine, positiivne mina-pilt, ja emotsioonidega toimetulek. Kuna Jõgeva grupi mitmel osalejal oli täheldatud vaimse tervise muresid (sh eneselõikumist), siis käis kevadel grupis külalisena MTÜ Peaasjad psühholoog, kes viis läbi kolm töötuba vaimse tervise teemadel. Selle sekkumise eesmärgiks oli tutvustada noortele vaimse tervise toetamise võimalusi ja normaliseerida nende võimaluste kasutamist. EO vabade sessioonide raames said Jõgeva noored Punase Risti esmaabi koolitust ja külastasid Kassinurme maalinnust. Jõgeva grupp osales ka suure tiimiga SPINi ühisel suveturniiril, mida suudeti enda vanusegruppis ka võita. Kohtla-Järvel hooaja alguses nooremaks restruktureeritud gruppiga liitus hooaja teise poole alguses uus EO treener ja grupp jätkas EO baasteemadega: meeskonna loomine, koostöö, suhtlemisoskused. Ahtme vanemate osalejate grupp läbis loova ja kriitilise mõtlemise teemasid ning käsitlesid probleemide lahendamise oskuseid. EO vabade sessioonide raames külastasid noored Narvas Lazertagi ja käisid sõitmas tuubidega. Kohtla-Järve noored osalesid aprillis ka piirkondlikul turniiril. Narvas nooremate osalejate grupp tegeles selliste EO teemadega nagu positiivne mina-pilt, lugupidamine enda ja teiste suhtes, austus ja ausus. Edasijõudnud taseme vanemate osalejate grupp läbis hooaja teisel poolel otsustamisoskuse ja probleemide lahendamise, vastutuse võtmise, aususe ja mitmekesisuse hindamise teemasid. EO vabade sessioonide raames külastasid noored veeparki, käisid kinos, Bowlingus, ja osalesid aprillis piirkondlikul turniiril. Kõik Ida-Virumaa grupid osalesid Juunis peetud SPINi ühisel suveturniiril. 14.11 toimus Rakveres grupi avamine, treeneriteks Maddi Rennel ja Heike Pohla. Grupi vanuseks 10-13 ja osalejateks on poisid ja tüdrukud. Uue grupina jätkasid Rakvere noored hooaja teisel poolel baasteemade läbimist: positiivne ja toetav suhtlemine, emotsioonidega toimetulek, positiivne mina-pilt, eneseusk ja enesekindlus, viisakus ja hea käitumise tavad. Vabade sessioonide raames osales Rakvere grupp aprillis peetud Ida- ja Lääne-Virumaa piirkondlikul turniiril. Head meeskonnatööd ja mängu näitasid Rakvere noored ka juunis SPINi ühisel suveturniiril.  10. hooaja I poole alguses tehti Tallinna mitmes grupis lisavärbamist, millega kaasnevalt alustasid treenerid hooaega värskendatud gruppides ühtekuuluvustunde loomisest ja koostöö oskuse arendamisest. Edasi tegeleti selliste teemadega nagu toetav ja positiivne suhtlemine, emotsioonide juhtimine, eeskujuks/liidriks olemise oskus. Talve turniiriks ettevalmistumisel käsitleti vastutuse võtmise ja kaotuste vastuvõtmise oskuseid. Vanemate gruppide noored (14+) käsitlesid ka edasiste õpingute ja karjäärivõimaluste teemat. Lisaks trennide käigus läbitud EO teemadele, said noored end arendada ja grupi ühtekuuluvustunnet tugevdada ka EO vabade sessioonide raames. Oktoobri koolivaheaja nädalal käisid SPINi noored mängimas bowlingut ja lazergeimi, grupid viisid omavahel sõpruskohtumisi läbi ning Põhja-Tallinna vanemate poiste grupp käis elamas kaasa Eesti koondise mängule Aserbaidžaaniga. Detsembris toimusid piirkondlikud talveturniirid, Lasnamäe ja Põhja-Tallinna grupid osalesid Tallinnas läbiviidud turniiril. Kesk-ja Lääne-Eesti gruppides tegeleti positiivse suhtlemise, austuse ja emotsioonide reguleerimise teemade juurde. EO vabade sessioonide raames käisid Rapla noored vaatamas Eesti koondise mängu Rootsiga, Haapsalu noored said olla ’pallipoistena’ abiks Haapsalu-Pärnu JK mängus. Oktoobri koolivaheaja nädalal käisid grupid kinos, bowlingus ja mängiti sõpruskohtumisi omavahel. Paide noored külastasid oktoobris Proto avastuskeskust Tallinnas. Saaremaa noored külastasid WOW elamustekeskust. Detsembris lõpetasid grupid hooaja esimest poolt samuti vahvate koosviibimise üritustega – Paide noored käisid kelgutamas. Detsembris toimusid piirkondlikud talveturniirid, Kesk- ja Lääne-Eesti grupid osalesid Raplas läbiviidud turniiril. 37 Lõuna-Eesti gruppides tegeleti samuti positiivse suhtlemise ja üksteise väärtustamise/sõprussuhete hoidmise oskustega. EO vabade sessioonide raames külastasid Valga noored noortekeskust, Viljandi noored osalesid lauamängude üritusel ja käisid bowlingus, Jõgeva noored tegid ActionBound rakendusega orienteerumist linnas. Detsembris lõpetasid grupid hooaja esimest poolt samuti vahvate koosviibimise üritustega – küpsetati üheskoos piparkooke ja mängiti jalkagolfi. Põlva grupp oli septembrist novembrini ainult jalgpalli treeneriga (ehk EO treenerita), kuna teise spetsialisti leidmine osutus keeruliseks ja aeganõudvaks. Novembri lõpus leiti Põlva grupi juurde ka tugev EO treener, seega eluoskuste teemade läbimine ja EO vabade tegevuste läbiviimine saab hoogu juurde hooaja teisel poolel. Võru noored tegelesid esimeste kuude jooksul võistkonna ühtsustunde, koostöö ja positiivse/toetava suhtlemise EO teemadega. Detsembris toimusid piirkondlikud talveturniirid, Lõuna-Eesti grupid osalesid Viljandis läbiviidud turniiril. Ida- ja Lääne-Virumaa grupid tegelesid positiivse ja toetava suhtluse, konfliktide ennetamise ja lahendamise ja üksteise väärtustamise oskustega. Vanemate noorte Narva grupp (14+) läbis ka sotsiaalse meedia ja kriitilise mõtlemise teemat. EO vabade sessioonide raames külastasid Narva noored veeparki ja käisid kaasa elamas Narva Transi mängule; Kohtla-Järve noored külastasid kino. Kõik Ida-Virumaa grupid osalesid detsembris peetud SPINi talveturniiril Narvas. Rakvere grupp alustas enda teist hooaega. Hooaja I poole teemadena käsitleti Rakvere grupis koostööoskust ning enesekindluse teemat. Vabade sessioonide raames mängisid Rakvere noored sõprusmängu Rakvere Tarvase noortega ja külastasid seiklusparki. Detsembris käis grupis külaline – kogemusnõustaja Arvi Raid Lootuse külast, kes rääkis oma loo sõltuvusteni jõudmistest - põhjustest, toimetulekust, kaasnenud probleemidest ja rehabilitatsioonist. o 1. hooajal, märtsi 2. ja 3. nädalal liitusid kõigi SPINi gruppidega politsei usaldusisikud (mõlema linnaosa peale kokku 16 inimest). 2., 3., 4. ja 5. ja 6. hooaja alguses ja jooksul toimusid mõningad isikute muudatused, ent Tallinnas tegutsevate gruppide juures jätkab tervikuna 15 politsei usaldusisikut. Kohtla-Järve gruppide juures tegutseb jätkuvalt 3 politsei usaldusisikut. Narva grupi juures tegutseb üks politsei kontaktisik, kes käib lisaks tavapärastele sessioonidele aktiivselt kaasas ka turniiridel. o 1. hooajal toimus kaks SPIN-programmi turniiri: esimene 19. märtsil 2015 Kotka hallis ja teine (ühtlasi 1. hooaja lõputurniir) 19. juunil 2015 Eesti Jalgpalli Liidu väliväljakutel A Le Coq Arenal. o 2. hooajal toimus samuti kaks SPIN-programmi turniiri: esimene 19. detsembril 2015 Lilleküla sisehallis ning teine (ühtlasi 2. hooaja lõputurniir) 18. juunil 2016 samuti Lilleküla sisehallis. o 3. hooajal toimus üks SPIN-programmi talveturniir 17. detsembril 2016 Lilleküla sisehallis. Turniiril osales 129 osalejat. Suveturniir toimus 17. juunil 2017 Lilleküla väliväljakutel. Turniiril osales 148 osalejat. Hooaja lõpetava turniiri avasid Vabariigi President Kersti Kaljulaid ja siseminister Andres Anvelt. Autasustamisel osales Eesti koondise tõusev täht Mattias Käit; o 4. hooajal toimus samuti kaks SPIN-programmi turniiri. Talveturniir 16. detsembril 2017 Lilleküla sisehallis, millel osales 162 osalejat, mis on seni toimunud turniiridest suurima osavõtuarvuga. 4. hooaega lõpetav suveturniir 38  toimus 16. juunil 2018 Sportland Arenal ja sellel osales 161 noort. o 5. hooaja keskel (16. detsember 2018) toimus Lilleküla sisehallis SPIN-programmi talveturniir, millel osales 208 osalejat kõigist SPIN-programmi gruppidest üle Eesti, mis oli seni toimunud turniiridest suurima osavõtuarvuga. 5. hooaja lõpus (15. juuni 2019) toimus Tallinnas, Sportland Arena väliväljakul SPIN-programmi suveturniir, millest võttis osa 205 osalejat üle Eesti. o 6. hooaja keskel (14. detsember 2019) toimus Lilleküla sisehallis SPIN-programmi talveturniir, millel osales 280 osalejat kõigist SPIN-programmi gruppidest üle Eesti, mis on seni toimunud turniiridest taaskord suurima osavõtuarvuga. SPIN- programmi talveturniiri avas Pirkko Valge programmi toetavast Heateo Sihtasutusest. Auhinnad andis noortele üle Eesti jalgpalli elav legend Mart Poom, lisaks tunnustas Narva enim eeskujuks olnud noori Suurbritannia asesaadik Alison Beckett. 6. hooaja teisel poolel (27.02.2020) korraldati Tallinna noortele kaks miniturniiri (9-12-aastaste ja 13-15-aastaste arvestuses). Vastav uudis siin. 07.03.2020 korraldati miniturniir Kohtla-Järve ja Narva noortele, kus lõid kaasa ja pakkusid noortele sportlikku tegevust Eestis paikneva NATO UK Battle Group’i sõdurid. Vastav uudis siin. 13. juunile 2020 kavandatud ja kõikide piirkondade SPIN-programmi noortegruppe hõlmav suveturniir otsustati piirangute tõttu korraldada uue hooaja alguses 28. augustil 2020. Selle asemel lõpetasime hooaja seekord mitme kohaliku miniturniiriga. 13.06.2020 toimunud piirkondlikul Harjumaa miniturniiril kohtusid kolmes vanusearvestuses omavahel Harjumaal tegutsevate noortegruppide noored, 18.06.2020 toimus Narva noortegruppide miniturniir Narva Transi noortega. o 7. hooaja alguses toimus muidu tavapäraselt juunis toimuv suveturniir, mis jäi sel aastal Covid-19 pandeemia tõttu Vabariigi Valitsuse poolt spordivõistlustele kehtestatud piirangute tõttu ära. Kõiki SPIN-programmi gruppe hõlmav SPIN- programmi suveturniir toimus 28.08.2020 Tallinnas, Sportland Arena kunstmuruväljakul. SPINi suveturniiril osales sel korral üle 300 noore. Neljas arvestuses osales kokku 32 võistkonda, kes pidasid päeva jooksul maha rekordilised 84 kohtumist. Turniiri avas rahvastikuminister Riina Solman, noortele andis auhinnad üle Eesti koondise pikaaegne kaitsetäht Teet Allas. Suveturniiri kokkuvõttev lühiuudis leitav siit. TATi raames rahastatud noortegruppidest jagus suveturniiril võidurõõmu Mahtra 10-12-aastaste poiste grupile Lasnamäelt ja Ranniku 16-18-aastaste poiste grupile Põhja-Tallinnast. Suveturniiril tehtud fotosid on võimalik vaadata siit ja kokkuvõtvat videoklippi siit. Algselt detsembrisse 2020 planeeritud talveturniir jäi Covid-19 piirangute tõttu ära. 19.06.2021 toimus 7. hooaega lõpetav ja kõiki SPIN-programmi gruppe hõlmav 2021. aasta suveturniir. TATi raames rahastatud noortegruppidest jagus suveturniiril võidurõõmu Kuristiku tüdrukute grupile ning Mahtra 10-12-aastaste poiste grupile (mõlemad Tallinnast Lasnamäe linnaosast). Suveturniirist 2021 tehtud fotosid on võimalik vaadata siit. o 8. hooaja I pooles toimus kaks piirkondlikku talveturniiri – Tallinna ja Harjumaa 13 grupi osalusel PÕHJA turniir ALeCoq sisehallis ja ja Kesk- ja Lõuna-Eesti 6 grupi osalusel LÕUNA turniir Nõo spordihallis. PÕHJA turniirist võttis osa 167 noort ning lisaks kolm külalistiimi - FC Levadia ja Saku Sporting. LÕUNA turniirist võttis osa 68 noort. Hooaja II pooles toimus 15. jaanuaril Ida-Virumaa gruppidele üks talvine miniturniir ning 18. juunil kõikide SPINi gruppide osalusel suur suveturniir. Nooremate poiste arvestuses võidutses Lasnamäe grupp FC Mahtra jr, keskmiste poiste vanuseklassis oli võidukas P-Tallinna võistkond FC Poseidon ja suuremate poiste arvestuses võttis võidu taaskord FC Koplandia. Suveturniirist võttis osa lisaks 28 SPINi grupile 7 külalisvõistkonda, kokku ligikaudu 400 noorega. o 9. hooaja I pooles toimus neli piirkondlikku talveturniiri – Tallinna 11 grupi osalusel PÕHJA turniir ALeCoq sisehallis (17.12.2022), Kesk- ja Lääne-Eesti 8 grupi osalusel LÄÄNE turniir Haapsalu jalgpallihallis (17.12.2022), Lõuna-Eesti 5 grupi osavõtul LÕUNA turniir Viljandi jalgpallihallis (17.12.2022) ja Ida-Virumaa 6 grupi osavõtul IDA turniir (05.12.2022). 39  Hooaja II pooles toimus 25. aprillil Ida-Viru ja Lääne Viru meeskondade vahel piirkondlik turniir, millest võttis osa 90 noort. 17. juunil toimus AleCoq Sportland ja NIKE Arenal kõikide SPINi gruppide osalusel suur suveturniir. Nooremate laste vanuseklassis oli võidukas Lasnamäe meeskond FC Mahtra jr, keskmise noorte vanuseklassis tõstis võidukarika pea kohale Jõgeva meeskond ning vanemate poiste arvestuses saavutas I koha Lasnamäe grupp FC Legend. Suveturniiril osales ligikaudu 450 noort. o 10. hooaja I pooles toimus neli piirkondlikku talveturniiri – Tallinna 11 grupi osalusel PÕHJA turniir ALeCoq sisehallis (09.12.2023), Kesk- ja Lääne-Eesti 8 grupi osalusel LÄÄNE turniir Rapla jalgpallihallis (10.12.2023), Lõuna-Eesti 5 grupi osavõtul LÕUNA turniir Tartus (17.12.2023) ja Ida-Virumaa 6 grupi osavõtul IDA turniir (09.12.2023). Osalejate noorte osalemisaktiivsuse kaardistamiseks täitsid treenerid ja abitreenerid regulaarselt elektroonset andmekeskkonda Sportlyzer, kus planeeriti sessioone, täideti osalustabelit ning kirjeldati sessioonides toimuvat. Osalustabelid edastati koos treenerite kinnitusega igakuiselt Siseministeeriumile. Meeskonnale ning koostööpartneritele programmi arengute kohta regulaarse ülevaate andmiseks anti 1. hooajal (perioodil jaanuar-juuni 2015) välja 6 kuukirja ja 2. hooajal (perioodil august-juuli 2016) 11 kuukirja, 3. hooajal (perioodil august 2016-juuli 2017) samuti 11 kuukirja. 4. hooajal (perioodil august 2017-juuli 2018) anti välja 7 kuurkirja. 5. hooaja esimesel poolel (perioodil august 2018-detsember 2018) anti välja 2 kuukirja. 5. hooaja teisel poolel (perioodil jaanuar-juuli 2019) anti välja kolm kuukirja. 6. hooaja esimesel poolel (perioodil august-detsember 2019) anti välja kolm kuukirja. Hooaja teisel poolel (perioodil jaanuar-juuli 2020) anti välja kaks kuukirja. 7. hooaja esimesel poolel (perioodil august-detsember 2020) anti välja kaks kuukirja. Hooaja teisel poolel kuukirju välja ei antud, vaid keskenduti rohkem kohalike võrgustike suunalisele sisekommunikatsioonile. 8. hooaja esimesel poolel anti välja kaks kuukirja, milles esimeses tõsteti esile eelmise hooaja suuremad õnnestumised – SPIN suveturniir ja presidendi sotsiaaltöö preemia. Samuti andis programmi asutaja Keit Fomotškin teada oma siirdumisest uutele väljakutsetele, Saku Gümnaasiumi koolijuhi ametikohale. Teises kuukirjas jagas oma mõtteid uus tegevjuht Priit Jõe eelseisva kahe aasta SPIN-programmi peamistest arendustegevustest. Hooaja teisel poolel anti välja üks kuukiri, milles tutvustati SPIN-programmi keskse tiimiga liitunud kaht uut inimest – Taavi Midenbritt (uute piirkondade laienemise eestvedaja) ja Kristel Veermäe (SPIN+ projektijuht). Lisaks jagasime üleskutset sõja eest põgenenud Ukraina lastele meie treeningutega liituda. 9. hooaja I pooles anti välja üks kuukiri, milles tutvustati SPIN+ koolitusprogrammi põhimõtteid ja edukat viieosalisest moodulist koosneva baaskoolituse alustamist. Lisaks teavitasime, et koostöös poliitikauuringute keskusega „Praxis“ töötame välja SPIN-programmi mõjuhindmise tõendatuse uut mudelit, mis viib meie mõjuhindamise veelgi kõrgemale tasemele. Andsime teada ka Erasmus+ projektides osalemisest. Projektis "We Play Together" vahetame kogemusi partneritega mitmest riigist ning pakume paremaid arendava sporditegevuse võimalusi nii Ukraina kui ka kohaliku vene kogukonna noortele. Projekti "Eluoskuste õppe arendamine" raames koostame eluoskuste õpetamisest lühiraamatu ning viime treeneritele läbi kaks koolituslaagrit. Hooaja teisel poolel kuukirju välja ei antud, vaid keskenduti rohkem kohalike võrgustike suunalisele sisekommunikatsioonile. Kuukirjade eesmärk on hoida kõiki programmi panustajaid ja koostööpartnereid ühtses infoväljas ja võimaldada olla regulaarselt SPIN-programmi arengutega kursis. Partnerite erinevate hooaegade suuline tagasiside näitab, et sellises formaadis ülevaade on neile väga kasulik ja oodatud. Seda peetakse paljude poolt lausa üheks eeskujuks näitena, kuidas niivõrd suure koostööpartnerite võrgustiku puhul sisekommunikatsiooni teostada. o Alates 4. hooaja algusest koostatakse ka programmi kuukirja venekeelset 40  versiooni, mis tagab info parema mõistetavuse vene keelt emakeelena kõnelevatele koostööpartnerite esindajate seas. Lisaks jagatakse senisest enam infot veebilehel ja ka kuukirjas erinevate põnevate tegevuste kohta sessioonides ja gruppides. Jätkuvalt on kommunikatsiooni peamine fookus sisekommunikatsioonil ja peamine eesmärk hoida meie võrgustiku liikmeid regulaarselt informeerituna programmis toimuvatest arengutest ja tegevustest. o Märtsis 2016, novembris 2016, juunis 2017 ja jaanuaris 2018 saadeti infokiri programmis osalevate noorte vanematele. Alates jaanuarist 2019 saab iga teenusesse tuleva noore lapsevanem koordinaatorilt programmi tutvustava ja vajalikku korralduslikku lisainfot (sessioonide toimumisajad ja -kohad, kontaktinfo jm) koondava kirja. Lisaks hoitakse lapsevanematega senisest veelgi regulaarsemalt kontakti nii osalusjärjepidevuse hoidmise kui lapse arengut toetava infovahetamise eesmärgil. o 3. hooaja alguseks ehk septembris 2016 valmis lühike videokokkuvõte 2. hooaja kohta, kus osalejad ja treenerid räägivad ise, mida SPIN-programmis osalemine noortele õpetab ja arendab. Vastav video on leitav siin. Samuti valmis 2. hooaja lõputurniiri (toimus 18.06.2016) kokkuvõttev video, mis on leitav siit;. 3. hooaja lõputurniirist (17.06.2017) valmis samuti kokkuvõttev video, mis on leitav siit. Samuti valmis novembris 2017 SPIN-programmi üldtutvustav video, mis on leitav siit. 4. hooaja lõputurniirist (16.06.2018) valminud kokkuvõttev video on leitav siit. 5. hooaja lõputurniirist (15.06.2019) valminud kokkuvõtva video on leitav siit. 7. hooaja alguses (28.08.2020) toimunud suveturniiri kokkuvõttev video on leitav siit. 1.1.5. Keskse juhtrühma kohtumised  1. hooajal valmistati ette ja toimus 6 keskse juhtrühma kohtumist (17.12.2014, 26.01.2015, 02.03.2015, 07.04.2015, 26.05.2015 ja 30.06.2015).  2. hooajal valmistati ette ja toimus 6 keskse juhtrühma kohtumist (25.08.2015, 13.10.2015, 16.12.2015, 01.03.2016, 05.05.2016, 20.06.2016).  3. hooajal valmistati ette ja toimus neli keskse juhtrühma kohtumist (27.10.2016, 10.01.2017, 11.04.2017 ja 13.06.2017);  4. hooajal valmistati ette ja toimus neli keskse juhtrühma kohtumist (04.10.2017, 12.12.2017, 14.02.2018 ja 12.06.2018);  5. hooaja esimesel poolel valmistati ette ja toimus kaks keskse juhtrühma kohtumist (05.09.2018 ja 11.12.2018. 5. hooaja teisel poolel valmistati ette ja toimus samuti kaks juhtrühma kohtumist (09.04.2019 ja 18.06.2019).  kohtumiste käigus anti ülevaade programmi elluviimise arengutest, analüüsiti programmi tegevuste käiku ja eesmärkidele vastavust, lahendati olulisemaid elluviimise käigus tekkinud väljakutseid ning langetati programmi arendamiseks või muudatuste elluviimiseks vajalikke strateegilisi otsuseid (sh 2015. aasta viimasel kohtumisel otsus Ida- Virumaale laienemise kohta Kohtla-Järve linna ja 2016. aasta viimasel kohtumisel otsus laienemise kohta Narva linna, 2018. aasta veebruarikuisel kohtumisel otsus laienemiste kohta Rakvere ja Tartu linna, 2018. aasta septembrikuisel kohtumisel laienemine Viimsi valda ja Tallinnas, Mustamäe linnaossa). Samuti arutas keskne juhtrühm Põhja-Tallinna tüdrukute grupi sulgemist 3. hooaja lõpul ja jätkamise võimalusi 4. hooaja alguses, mille tulemusena otsustati selle grupiga 4. hooaja algusest enam mitte jätkata.  6. hooaja esimesel poolel valmistati ette ja toimus üks pikema kestusega keskse juhtrühma kohtumine (21.08.2019), mille raames arutati muuhulgas põhjalikumalt SPIN-programmi tulevikuarenguid ning programmi mudeli erinevate elementide toimimist. Samuti toetati sel kohtumisel jätkusuutlikkuse edendamiseks SPIN-programmi sügisperioodi laienemisi Tallinnas Nõmme linnaossa, Keila ja Pärnu linna, Rae ja Tõrva valda muudest rahastustest (peamiselt kohalike omavalitsuste toetusest). Hooaja teisel poolel valmistati ette ja toimus üks juhtrühma kohtumine (01.07.2020), mille käigus anti ülevaade 6. hooaja tulemustest ja arutati, milline võiks olla juhtrühma roll ning koosseis edasiste hooaegade jooksul.  7. hooaja esimesel poolel valmistati ette ja toimus üks pikema kestusega keskse juhtrühma kohtumine (29.10.2020), mille raames tutvustati SPIN-programmi värskeimat mõju raportit (2015-2020) ja programmi andmekorje automatiseerimise protsessi eesmärki ja 41  hetkeseisu. Ühtlasi arutati seoses MTÜ SPIN ja Siseministeeriumi vahel kuni aastani 2023 jätkuva koostöö kontekstis põhjalikumalt SPIN-programmi tulevikuarenguid. Kohtumisel toetati mõtet laiendada võimalusel programmi kõigisse maakondadesse ja konkreetsemalt maakonnakeskuste kohalikesse omavalitsustesse, kus SPIN-programmi veel ei rakendata. Hooaja teisel poolel valmistati ette ja toimus kaks keskse juhtrühma kohtumist (11.03.2021 ja 08.06.2021). Hooaja teise poole kesksetes juhtrühmades keskenduti uute piirkondade laienemiste ettevalmistuste ning Covid-19 teise laine raames toimuvate tegevuste läbiviimise teemadele.  8. hooaja esimesel poolel valmistati ette ja toimus üks pikema kestusega keskse juhtrühma kohtumine (20.10.2021). Anti ülevaade SPIN-programmi gruppide elujõulisuse toetamisest, SPINi välistele treeneritele mõeldud koolitusprogrammi välja töötamise esialgsetest põhimõtetest ning universaalseks ennetuseks kasutatavate e-õppematerjalide loomisest. Arendusprojekti raames soovitakse luua SPINi välistele treeneritele eraldi koolitusprogrammi, mille eesmärgiks on edendada noorte eluoskuste arengut spordis ja muus huvihariduses. Detailne koolitusprogrammi sisu luuakse perioodil jaan-juuli 2022 ning elluviimine kavandatakse 2022/2023 õppeaastal. Koolitusprogrammi kaasatakse 16 meeskonnaspordi- ja individuaalalade treenerit. Samuti jagati kogemust, kuidas toimuvad programmi ettevalmistavad tegevused uute piirkondade avamisel. Lisaks neljale 2021 aastal avatud piirkonnale toimusid grupi avamise ettevalmistused ka Valgas. Valga piirkonna puhul kvalifikatsiooniga jalgpallitreeneri leidmine osutus küllaltki keeruliseks. Priit Jõe ja Snezana Stoljarova on vestelnud Valgas tegutsevate jalgpallitreeneritega, kuid tegevjuhi ja elusoskustesuuna juhi hinnangul ei kanna antud treenerid SPINi väärtuseid. Priit Jõe on ühendust võtnud Otepää jalgpalliklubi esindajatega, SPIN Tõrva grupi jalgpallitreeneriga, Tsirguliina Kooli kehalise kasvatuse õpetajaga, Karula-Lüllemäe Spordi- ja Tervisekeskuse juhatajaga ning FC Valga Warrior mängijatega, kuid kahjuks ülalnimetatud kontaktide kaudu jalgpallitreenerit ei leitud. Jalgpallitreeneri kuulutust on levitatud kohalikus kogukonnas Valga juhtrühma kuuluvate liikmete poolt. Keskse juhtrühma otsusena on antud SPINi meeskonnale voli otsida Valgas treenerit teiste meeskonnaspordialade seast. Hooaja teisel poolel valmistati ette ja toimus 3 keskse juhtrühma kohtumist – 19.01.2022, 30.03.2022 ja 8.06.2022. Põhilisteks teemadeks oli uute piirkondade laienemise hetkeseisust ja SPIN+ arenguprogrammi ettevalmistavatest tegevustest ülevaate andmine. Nt kuidas oleme SPINi väliseid treenereid kaasamas, koolituskava moodulite sisu-, eluoskuste juhendmaterjali digitaliseerimise kavandamise- ja mõjuhindamise riigihanke planeerimise tutvustus.  9. hooaja teisel poolel valmistati ette ja toimus üks pikema kestusega keskse juhtrühma kohtumine (26.09.2022). Anti ülevaade SPIN+ programmi elluviimisest, sh tehti juhend- ja koolitusmaterjalide tutvustus ThinkIficu veebikeskkonnas, SPIN ja SPIN+ mõjude hindamise uuringu elluviimisest, uute piirkondade laienemise hetkeseisust ning kahe ERASMUS+ projekti peamistest tegevustest. Hooaja teisel poolel valmistati ette ja toimus 2 keskse juhtrühma kohtumist – 8.02.2023 ja 6.06.2023. Peamiste teemadena käsitleti SPINi väliste treenerite arenguprogrammi SPIN+ koolituspäevade tagasisidet, ERASMUS+ projekti „We Play Together“ ja Euroopa Komisjoni projekti „Icehearts Europe“ tegevuste hetkeseisu kirjeldust ning SPIN- programmi mõjuhindamise uuringu elluviimist.  10. hooaja esimesel poolel valmistati ette ja toimus üks pikema kestusega keskse juhtrühma kohtumine (3.10.2023). Põhilisteks teemadeks olid uue rahastusperioodi (2024- 2028) avalik konkurss, Euroopa Komisjoni projekti ICEHEARTS EUROPE tegevuste hetkeseisu tutvustus, SPIN+ II aasta ülevaade ning mõjuhindamine 10. hooajal. 1.1.6. Kohalike juhtrühmade kohtumised o 1. hooajal valmistati ette ja toimus 8 Põhja-Tallinna juhtrühma kohtumist (12.12.2014, 13.01.2015, 26.01.2015, 17.02.2015, 10.03.2015, 14.04.2015, 13.05.2015 ja 09.06.2015); 2. hooajal valmistati ette ja toimus 6 kohtumist (11.08.2015, 22.09.2015, 17.11.2015, 19.01.2016, 05.04.2016 ja 19.05.2016); 3. 42  hooajal valmistati ette ja toimus neli kohtumist (30.08.2016 ja 25.10.2016 06.03.2017 ja 06.06.2017); 4. hooaja valmistati ette ja toimus neli kohtumist (10.10.2017, 16.01.2018, 10.04.2018 ja 05.06.2018). 5. hooaja esimesel poolel valmistati ette ja toimus kaks kohtumist (28.08.2018 ja 16.10.2018). Hooaja teisel poolel toimus samuti kaks kohtumist (15.01.2019 ja 16.04.2019). 6. hooaja esimesel poolel valmistati ette ja toimus üks kohtumine (12.11.2019). Hooaja teisel poolel toimus kaks juhtrühma kohtumist (10.03.2020 ja 26.05.2020). 7. hooaja esimesel poolel toimus üks Põhja-Tallinnas juhtrühma kohtumine (13.10.2020). 7. hooaja teisel poolel toimus kaks Põhja-Tallinna juhtrühma kohtumist (09.02.2021 ja 25.05.2021). 8. hooaja esimesel poolel toimus üks Põhja- Tallinnas juhtrühma kohtumine (4.11.2021) ja hooaja teisel poolel samuti üks kohtumine (09.02.2022). 9. hooaja esimesel poolel toimus üks Põhja-Tallinnas juhtrühma kohtumine (08.09.2022) ning hooaja II poolel samuti üks juhtrühma kohtumine (10.02.2023). 10. hooaja esimesel poolel toimus üks Põhja-Tallinnas juhtrühma kohtumine (11.09.2023). o 1. hooajal valmistati ette ja toimus 8 Lasnamäe juhtrühma kohtumist (16.12.2014, 13.01.2015, 27.01.2015, 10.02.2015, 10.03.2015, 28.04.2015, 13.05.2015 ja 09.06.2015); 2. hooaja esimesel poolel valmistati ette ja toimus 6 kohtumist (11.08.2015, 24.09.2015, 26.11.2015, 21.01.2016, 07.04.2016 ja 26.05.2016); 3. hooajal valmistati ette ja toimus neli kohtumist (30.08.2016 ja 25.10.2016 06.03.2017 ja 06.06.2017); 4. hooajal valmistati ette ja toimus neli kohtumist (03.10.2017, 16.01.2018, 10.04.2018 ja 05.06.2018). 5. hooaja esimesel poolel valmistati ette ja toimus kaks kohtumist (28.08.2018 ja 15.10.2018). Hooaja teisel poolel toimus kolm kohtumist (14.01.2019, 15.04.2019 ja 11.06.2019). 6. hooaja esimesel poolel valmistati ette ja toimus üks kohtumine (19.11.2019). 6. hooaja teisel poolel toimus kaks juhtrühma kohtumist (03.03.2020 ja 11.06.2020). 7. hooaja esimesel poolel toimus üks Lasnamäe juhtrühma kohtumine (27.10.2020). 7. hooaja teisel poolel toimus üks Lasnamäe juhtrühma kohtumine (02.03.2021). 8. hooaja esimesel poolel toimus üks Lasnamäe juhtrühma kohtumine (29.10), hooaja II poolel juhtrühma kohtumisi ei toimunud. 9. hooaja esimesel poolel toimus üks Lasnamäe juhtrühma kohtumine (27.09.2022) ning hooaja II poolel samuti üks juhtrühma kohtumine (07.03.2023). 10. hooaja esimesel poolel toimus üks Lasnamäe juhtrühma kohtumine (21.09.2023) o Seoses laienemisega Kohtla-Järvele toimus 2. hooaja teisel poolel kolm sealse kohaliku juhtrühma kohtumist (09.03.2016, 16.05.2016 ja 13.06.2016). 3. hooajal valmistati ette ja toimus kaks Kohtla-Järve juhtrühma kohtumist (26.09.2016 ja 15.06.2017); 4. hooajal valmistati ette ja toimus kolm kohtumist (29.08.2017, 18.12.2017 ja 07.06.2018). 5. hooaja esimesel poolel valmistati ette ja toimus kaks kohtumist (30.08.2018 ja 18.10.2018). Hooaja teisel poolel valmistati ette ja toimus kolm kohtumist (17.01.2019, 18.04.2019 ja 05.06.2019). 6. hooaja esimesel poolel valmistati ette ja toimus üks kohtumine (25.11.2019). 6. hooaja teisel poolel valmistati ette ja toimus üks juhtrühma kohtumine (08.06.2020). 7. hooaja esimesel poolel Covid-19 piirangute ja kõrge haigestumise tõtt tõttu Kohtla-Järvel eraldi juhtrühma kohtumisi ei toimunud. Küll aga suhtles programmi Ida-Virumaa koordinaator võrgustiku liikmetega aktiivselt osalejate värbamise, toimumiskohtade ja piirangutega seotud teemadel. Ka 7. hooaja teisel poolel jätkus Covid-19 pandeemiaga tingitud piirangute tõttu suhtlus Kohtla-Järve juhtrühma liikmetega e-kanalite kaudu. 8. hooaja esimesel poolel jätkus Covid-19 pandeemiaga tingitud piirangute tõttu suhtlus Kohtla-Järve juhtrühma liikmetega e-kanalite kaudu. Hooaja teisel poolel toimus 22.03.2022 juhtrühma kohtumine. Kohtumisel anti ülevaade Ahtme gruppide restrukturieeerimise kavast ja arutleti võimalusi PPA-esindajate kaasamisest SPINi treeningutele. 9. hooaja esimesel poolel toimus üks Kohtla-Järve juhtrühma kohtumine (17.11.2022). 10. hooaja esimesel poolel kohalikke juhtrühmade kohtumisi ei toimunud. o 6. hooajal valmistati ette ja toimus kaks Narva juhtrühma kohtumist (25.11.2019 ja 08.06.2020). 7. hooaja esimesel poolel valmistati ette ja toimus üks Narva juhtrühma kohtumine (28.09.2020). 7. hooaja teisel poolel jätkus Covid-19 43  pandeemiaga tingitud piirangute tõttu suhtlus Narva juhtrühma liikmetega e- kanalite kaudu. 8. hooaja esimesel poolel toimus üks Narva juhtrühma kohtumine (13.09.2021) ning hooaja teisel poolel kohtumisi ei toimunud. 9. hooaja esimesel poolel toimus üks Narva juhtrühma kohtumine (18.11.2022) ning hooaja II poolel toimus üks kohtumine 04.04.2023. 10. hooaja esimesel poolel kohalikke juhtrühmade kohtumisi ei toimunud. o 8. hooajal valmistati ette ja toimus üks juhtrühma kohtumine Paides (10.11.2021), üks juhtrühma kohtumine Viljandis (11.11.2021) ja üks juhtrühma kohtumine Raplas (7.12.2021). Hooaja teisel poolel toimus üks juhtrühma kohtumine Viljandis (20.01.2022), üks juhtrühma kohtumine Raplas (22.03.2022) ja üks juhtrühma kohtumine Paides (19.01.2022). o 9. hooajal valmistati ette ja toimus üks juhtrühma kohtumine Paides (09.10.2022), üks juhtrühma kohtumine Raplas (10.10.2022), üks juhtrühma kohtumine Haapsalus (07.11.2022), üks juhtrühm kohtumine Viljandis (06.09.2022), üks juhtrühma kohtumine Valgas (21.09.2022), üks juhtrühma kohtumine Jõgeval (21.10.2022) ja üks juhtrühma kohtumine Põlvas (31.10.2022). Hooaja II poolel toimus kaks juhtrühma kohtumist Paides (30.03.2023, 15.06.2023), üks juhtrühma kohtumine Raplas (12.06.2023), üks juhtrühma kohtumine Jõgeval (17.02.2023), kaks juhtrühma kohtumist Põlvas (30.01.2023 ja 04.05.2023), üks juhtrühma kohtumine Haapsalus (04.04.2023), kaks juhtrühma kohtumist Saaremaal (20.03.2023 ja 13.06.2023), Viljandis, Valgas ja Rakveres juhtrühma kohtumisi hooaja II poolel ei toimunud, vaid toimusid kohtumised väiksemas koosseisus. o 10. hooaja I poolel toimus üks juhtrühma kohtumine Paides (26.09.2023, 15.06.2023), üks juhtrühma kohtumine Raplas (27.09.2023), üks juhtrühma kohtumine Jõgeval (4.12.2023), üks juhtrühma kohtumine Viljandis (30.08.2023 ja 04.05.2023), üks juhtrühma kohtumine Haapsalus (04.10.2023), üks juhtrühma kohtumine Saaremaal (5.10.2023), üks juhtrühma kohtumine Rakveres (20.11.2023), üks juhtrühma kohtumine Valgas (20.10.2023), Põlvas juhtrühma kohtumisi hooaja II poolel ei toimunud, vaid toimus kohtumine väiksemas koosseisus. o Kohalike juhtrühmade kohtumiste käigus anti ülevaade programmi elluviimise arengutest ning otsiti ühiselt lahendusi gruppides tekkinud väljakutsetele. Peamiselt olid väljakutsed, mis vajasid ühiselt lahenduste leidmist, seotud gruppide toimumiskohtade leidmise ja osalejate osalusaktiivsuse ning täiendavate osalejate värbamisega seonduvate küsimustega (värbamise teostamiseks olulised koolid, piirkonnad; teised organisatsioonid, kellega suhelda ja kes saavad sihtrühma noorte programmi motiveerimisel omalt poolt toetada jms). 1.1.7. Kohtumised kaasatud klubide esindajatega o 1. hooajal (perioodil veebruar-mai 2015) viidi mõlemas linnaosas tegutsevate treenerite ja abitreenerite osalusel kaasatud klubide (FC Flora ja FC Levadia) juures läbi peamiselt programmi elluviimise korralduslike küsimuste läbiarutamiseks ja info andmiseks vajalikke igakuiseid kohtumisi. o 2. hooajast ei ole vajadust korraldada neid kohtumisi, kuna klubide esindajad on kaasatud ja osalevad ka kohalike juhtrühmade kohtumistel. 1.1.8. Supervisioonide läbiviimine o 1. hooajal viidi treeneritele ja abitreeneritele koostöös Avatud Meele Instituudi superviisoritega läbi kaks supervisiooni (18.02.2015 ja 15.04.2015). Lisaks toimus 27.05.2015 SPINi mudelile aluseks oleva programmi Kickz juures töötava pikaajalise kogemusega konsultandi Anthony Schiavo poolt läbiviidud täiendkoolitus. o 2. hooajal toimus neli supervisiooni (30.09.2015, 02.12.2015, 17.02.2016 ja 13.04.2016), millest kolm viidi läbi Avatud Meele Instituudi superviisorite ja üks eluks vajalike sotsiaalsete oskuste sessioonide autori Snezana Stoljarova poolt. o 3. hooaja esimesel poolel toimus Tallinna meeskonnale kaks supervisiooni (12.10.2016 ja 30.11.2016), millest ühe viisid läbi Avatud Meele Instituudi 44  superviisorid ja ühe eluks vajalike sotsiaalsete oskuste sessioonide autor Snezana Stoljarova; Kohtla-Järve meeskonnale toimus samuti kaks supervisiooni (06.10.2016 ja 08.12.2016), millest ühe viis läbi Avatud Meele Instituudi superviisor ja ühe eluks vajalike sotsiaalsete oskuste sessioonide autor Snezana Stoljarova. 3. hooaja teisel poolel toimus Tallinna meeskonnale kaks supervisiooni (15.02.2017 ja 19.04.2017); Kohtla-Järve meeskonnale toimus samuti kaks supervisooni (16.02.2017 ja 13.04.2017). o 4. hooaja esimesel poolel toimus treenerite toetamiseks Tallinna meeskonnale kaks supervisiooni (01.11.2017 ja 06.12.2017), millest ühe viisid läbi Avatud Meele Instituudi superviisorid ja ühe Vaikuseminutite koolitaja. 4. hooaja teisel poolel toimus Tallinna meeskonnale kaks supervisiooni (04.02.2018 ja 11.04.2018), millest esimese viis läbi Vaikuseminutite koolitaja ning teise Avatud Meele Instituudi superviisor Markus Tani ja programmi eluoskuste suuna juht Snezana Stoljarova. Kohtla-Järve meeskonnale toimus hooaja esimesel poolel samuti kaks supervisiooni (12.10.2017 ja 30.11.2017), millest ühe viis läbi Avatud Meele Instituudi superviisor ja teise eluks vajalike sotsiaalsete oskuste sessioonide autor Snezana Stoljarova. Hooaja teisel poolel toimus Kohtal-Järve treeneritele kaks supervisiooni (15.02.2018 ja 26.04.2018). Läbiviijateks vastavalt eluoskuste suuna juht Snezana Stoljarova ja Avatud Meele Instituudi superviisor Moonika Laht. Tallinnas 2017. aasta lõpus alustatud ja 2018. aasta alguses jätkatud koostöö Vaikuseminutitega aitas viia meelerahu harjutused praktikas regulaarselt kasutusse Tallinna gruppide noorte seas. o 5. hooaja esimesel poolel toimus treenerite toetamiseks Tallinna meeskonnale üks supervisiooni (07.11.2018), millest viisid läbi Avatud Meele Instituudi superviisorid Koidu Tani-Jürisoo ja Markus Tani. Kohtla-Järve meeskonnale toimus 5. hooaja esimesel poolel samuti üks supervisioon (19.10.2018), mille viis läbi Avatud Meele Instituudi superviisor Moonika Laht. Hooaja teisel poolel toimus Tallinna meeskonnale üks supervisioon (03.04.2019) ja selle viisid sarnaselt hooaja esimese poole supervisioonile läbi Avatud Meele Instituudi superviisorid Koidu Tani-Jürisoo ja Markus Tani. Kohtla-Järve ja Narva meeskonnale toimus 5. hooaja teisel poolel samuti üks supervisioon (27.05.2019), mille viis läbi Avatud Meele Instituudi superviisor Moonika Laht. o 6. hooaja esimesel poolel toimus treenerite toetamiseks Tallinna meeskonnale üks koolitussupervisioon (04.12.2019) ja Kohtla-Järve ning Narva treeneritele samuti üks supervisioon (18.11.2019). Mõlemad supervisioonid viis läbi Avatud Meele Instituudi superviisor Moonika Laht. 6. hooaja teisel poolel toimus Tallinna treeneritele üks koolitussupervisioon (11.03.2020), mille viis läbi Avatud Meele Instituudi superviisor Koidu Tani-Jürisoo. Lisaks toimusid eriolukorra ajal aprillis ja mais Zoom videokeskkonnas e-supervisioonid, mille viisid läbi programmi eluoskuste meeskonna liikmed Snezana Stoljarova ja Ellen Simmul. Ka Kohtla- Järve ja Narva treeneritele toimusid vahemikus märts-mai nende poolt läbi viidud e-supervisioonid. o 7. hooaja esimesel poolel toimus Tallinna treeneritele üks koolitussupervisioon (04.11.2020), mille viis läbi SA Kiusamisvaba Kool koolitaja Ly Kasvandik. Kohtla-Järve ja Narva treeneritele toimus kaks koolitussupervisiooni. 15.10.2020 toimunud koolitussupervisiooni viis läbi Avatud Meele Instituudi superviisor Moonika Laht, 04.11.2020 toimunud koolitussupervisiooni SA Kiusamisvaba Kool koolitaja Kati Toobal. Lisaks toimusid nii Tallinna kui Ida-Virumaa treeneritele detsembris 2020 Zoom videokeskkonnas e-supervisioonid, mille viisid läbi programmi eluoskuste meeskonna liikmed Snezana Stoljarova ja Ellen Simmul. 7. hooaja teisel poolel toimus 01.03.2021 Ida-Virumaa treeneritele üks e- supervisioon Zoom videokeskkonnas, mille viis läbi Avatud Meele Instituudi superviisor Moonika Laht. Samuti e-supervisioon 16.04.2021, mille viisid läbi programmi eluoskuste suuna juht Snežana Stoljarova ja eluoskuste tiimi mentor Ellen Simmul. Tallinna treeneritele toimus 21.05.2021 mängude loomise ja läbiviimise teemaline koolitus, mille viis läbi Eli Sukles. Lisaks toimus 11.05.2021 sügisel avatavate uute piirkondade treeneritele (Rapla, Paide ja abitreener 45  tüdrukute grupi juurest Tallinnas) baaskoolitus teemal „Grupiprotsesside juhtimine“, mille viis läbi Markus Tani Avatud Meele Instituudist. o 8. hooaja (2021/2022) eel toimusid treeneritele eluoskuste sessioonide täiendõppepäevad. Tallinna treeneritele toimus täiendõppepäev 11.08 ja Ida- Virumaa treeneritele 13.08.2021. Uute gruppide treeneritele (Paide, Rapla ja Viljandi) toimus baaskoolitus 17. augustil 2021. Tallinna gruppidele toimus 22.10.2021 VERGE koolitus „Suhtlemine konflikti olukorras ja verbaalne piiride seadmine“. Narva ja Kohtla-Järve treeneritele toimus 9. novembril täiendkoolitus VitaTiimi poolt ning teemaks „Aktiivõppemeetodid mitteformaalses hariduses“. Hooaja teisel poolel toimus 9.01.2022 üks e-supervisioon ZOOM keskkonnas Tallinna treeneritele, Snežana Stoljarova ja Ellen Simmuli eestvedamisel. Lisaks läbisid Tallinna treenerid Grete Arro koolituse „Arengu ja õppimise toetamine“. 22.01.2022 toimus Kesk- ja Lääne Eesti treeneritele e-supervisoon ZOOM keskkonnas Gähtlin Leppäneni ja Snežana Stoljarova eestvedamisel ning 25.03.2022 täiendõppekoolitus „Käitumisprobleemidega nooruk trennis. Ennetuse ja toimetulemise viisid keerulise käitumisega.“ Koolituse läbiviijaks oli Airiin Demir. Ida-Virumaa treeneritele toimus e-supervisoon 07.01.2022 ja täiendkoolitus 01.04.2022, koolitajaks Moonika Laht Omanäolise Kooli Arenduskeskusest. Lõuna-Eesti treeneritele toimus e-supervisioon 14.01.2022, läbiviijateks Ene Tigas ja Snežana Stoljarova. Lisaks osalesid Lõuna-Eesti treenerid 25.03.2022 täiendõppekoolitusel „Käitumisprobleemidega nooruk trennis. Ennetuse ja toimetulemise viisid keerulise käitumisega.“ o 9. hooaja (2022/2023) eel toimusid treeneritele eluoskuste sessioonide täiendõppepäevad. Tallinna ning Kesk- ja Lääne-Eesti treeneritele treeneritele toimus täiendõppepäev 8.08.2022, Ida-Viru treeneritele 12.08.2022 ja Lõuna-Eesti treeneritele 15.08.2022. Eelpool nimetatud täiendõppepäevade läbiviijaks oli SPINi eluoskustesuunajuht Snežana Stoljarova. Täiendkoolitused toimusid Tallinna treeneritele 23.11.2022 (läbiviijaks Eve Lukk ning teemaks hääle kasutamine treeningutel), Ida-Virumaa treeneritele 28.10.2022 (läbiviijaks Natalja Skvortsova ja teemaks supervisoon), Kesk- ja Lääne-Eesti treeneritele 12.11.2022 (läbiviijaks Ene Velström ja teemaks supervisioon) ja Lõuna-Eesti treeneritele 17.11.2022 (läbiviijaks Maarika Saard ja teemaks supervisioon). 9. hooaja II poolel toimusid Ida-Virumaa treeneritele supervisioon 24.04.2023, Tallinna treeneritele 12.04.2023 (läbiviijaks superviisor Monika Laht), Kesk-ja Lääne Eesti treeneritele 29.04.2023 (läbiviijaks Avatud Meele Instituudi koolitaja Ene Velström) ja täiendkoolitus Lõuna-Eesti treeneritele 15.04.2023 (läbiviijaks SPIN-programmi eluoskuste suunajuht Snežana Stoljarova ja arendusjuht Taavi Midenbritt). o 10. hooaja (2023/2024) eel toimusid treeneritele eluoskuste sessioonide täiendõppepäevad. Tallinna treeneritele toimus täiendõppepäev 09.08, Ida- Virumaa treeneritele 07.08, Kesk-ja Lääne-Eesti treeneritele 14.08 ja Lõuna-Eesti treeneritele 10.08.2023. Sügisese täiendkoolituste osas võimaldasime treeneritele suuremat valikut, nii teemade, kuupäevade kui ka läbiviimise asukohtade osas. 2023. aasta sügiseste täiendkoolituse valikus olid järgmised koolitused: *Vaimse tervise esmaabi ZOOMi koolitus (peaasi.ee koolitaja Merle Purre, toimumisaeg 20.10, 27.10 ja 3.11); *Motiveeriva intervjueerimise koolitus eesti keeles (koolitaja Raili Juurikas, asukoht Rapla, toimumisaeg 1.11.2023); *Motiveeriva intervjueerimise koolitus vene keeles (koolitajaks Alexander Arabkin, asukoht Tallinn, toimumisaeg 27.10.2023); *Supervisioon (koolitajaks Marika Saard, asukoht Viljandi, toimumisaeg 28.10.2023). o Treenerite toetamine on jätkuvalt väga oluline prioriteet treeneri heaolu ja tegevuste elluviimise kvaliteedi tagamiseks. Kvaliteedi järjepidevaks tagamiseks jätkame igal hooajal supervisioonide ja uute EO materjalide ühiskoolituste läbiviimisega treeneritele ja abitreeneritele. o Supervisioonid ja täiendkoolitused on programmi treenerite ja abitreenerite 46  arendamiseks ja motiveerimiseks, et süvendada baaskoolitustel õpitud oskusi, töötada ühiselt läbi sessioonide (sh eluoskuste sessioonide) elluviimisel kogetud keerulisi juhtumeid, teha rollitreeninguid, jagada gruppidega töötamisel tekkinud positiivseid kogemusi jms. See osa programmist on treenerite endi sõnul üks olulisemaid elemente, mis tagab treenerite vaimse valmisoleku tulla toime tekkinud väljakutsetega ja hoiab üleval motivatsiooni pühenduda programmi eesmärkide elluviimisele. Lisaks võimaldavad need tegevused jagada kogemusi ning tekitada positiivset meeskonnatunet kõigi meeskonnaliikmete vahel. 1.1.9. Eluks vajalike sotsiaalsete oskuste sessiooni sisu arendamine o Koostöös programmi eluoskuste sessiooni autori ja konsultandi Snezana Stoljarovaga organisatsioonist ESTipp koguti 1. hooaja jooksul nii sessioonide külastuste, abitreeneritega toimunud individuaalsete vestluste kui tiimikohtumiste raames tagasisidet sessioonide läbiviimise kohta. Vastavalt saadud tagasisidele muudeti sessiooni läbiviimise formaati algselt 90 minutit kestnud klassiruumi- formaadilt 60:30 mudelile (60 minutit klassiruumis + 30 minutit võimalusel räägituga seostatud jalgpallitrenni). Samuti otsustati läbiviidud teemade kinnistamise eesmärgil 1. hooaja teisel poolel korrata mõningaid neis sessioonides juba käsitletud teemasid. 1. hooaja lõpus koguti abitreeneritelt ja treeneritelt individuaalsete vestluste käigus tagasisidet antud sessiooni arenguvajaduste kohta. Abitreenerid rõhutasid vajadust suurema individuaalse sisulise toetuse järele sessioonides esilekerkivate grupi ja materjali edasiandmisega seotud väljakutsetega toimetulemiseks. Seetõttu rakendasime 1. hooaja teisel poolel ja 2. hooajal sessioonide vaatlemist, tagasiside ning sisulise toetuse andmist eluoskuste sessioonide sisumaterjali loojate poolt. Tugi sisaldas 2. hooajast ka sessioonide regulaarsemat külastust, nähtu peegeldamist ning individuaalset konsultatsiooni treeneritele ja abitreeneritele. o 2. hooaja eel seadsime endile kaks selle sessiooniga seotud eesmärki: 1) tagada treeneritele ja abitreeneritele stabiilsem tugi ja tagasiside sessioonide läbiviimise kohta; 2) siduda jalgpallitrennides tehtav ja eluoskuste sessioonides õpetatav omavahel ühtseks ja teineteist toetavaks tervikuks.  2. hooaja alguses (16.08.2015) ja keskel (29.12.2015) toimusid treeneritele ja abitreeneritele hooaja vabaaja tegevuste kohustuslike eluoskuste sessioonide materjalide täiendõppe päevad. Ühtlasi anti suuniseid hooajaks ja võeti kokku seniläbitu parimad praktikad ja suurimad väljakutsed.  3. hooaja alguses (04.08.2016) ja hooaja keskel (27.12.2016) toimusid treeneritele ja abitreeneritele hooaja vabaaja tegevuste kohustuslike eluoskuste sessioonide materjalide täiendõppe päevad. Ühtlasi anti suuniseid hooajaks ja võeti kokku seniläbitu parimad praktikad ja suurimad väljakutsed.  Kohtla-Järve meeskonnale toimus 3. hooaja alguses (22.-23.08.2016) programmi baasõpe ja eluoskuste sessioonide materjalide täiendõpe. Hooaja keskel (21.12.2016) toimus sarnaselt Tallinna meeskonnale hooaja teise poole eluoskuste materjalide täiendõpe.  4. hooaja alguses (Tallinnas 10.08.2017 ja Kohtla-Järvel 07.08.2017) ja hooaja keskel (28.12.2017 nii Tallinnas kui Kohtla-Järvel) toimusid treeneritele ja abitreeneritele hooaja vabaaja tegevuste kohustuslike eluoskuste sessioonide materjalide täiendõppe päevad. Ühtlasi anti suuniseid hooaja teiseks pooleks ja võeti kokku seni läbitu parimad praktikad ja suurimad väljakutsed. 4. hooaja õnnestumised ja arenguväljakutsed uueks hooajaks võeti kokku hooaja lõpukohtumisel 21.06.2018.  5. hooaja alguses (Tallinnas 09.08.2018 ja Kohtla-Järvel 07.08.2018) ning hooaja keskel (12.12.2018 Tallinnas ja 13.12.2018 Kohtla-Järvel) toimusid treeneritele ja abitreeneritele hooaja vabaaja tegevuste kohustuslike eluoskuste sessioonide materjalide täiendõppe päevad. Ühtlasi anti suuniseid hooaja teiseks pooleks ja võeti kokku seni läbitu parimad praktikad ja suurimad väljakutsed. Hooaja viimase kolmandiku vabaaja tegevuste kohustuslike sessioonide materjalide täiendõppepäev Tallinna tiimile toimus 13.02.2019 ja Ida-Virumaa tiimile (Kohtla-Järve ja Narva) 14.02.2019.  6. hooaja alguses (Tallinnas 12.08.2019 ja Kohtla-Järve ning Narva tiimile 05.08.2019) 47  toimusid treeneritele ja abitreeneritele hooaja vabaaja tegevuste kohustuslike eluoskuste sessioonide materjalide täiendõppe päevad. Ühtlasi anti suuniseid hooaja esimeseks pooleks. Hooaja teise poole vabaaja tegevuste materjalide täiendõppepäev toimus Tallinna tiimile 07.01.2020, Kohtla-Järve ja Narva treeneritele 14.01.2020. Alates 13.03 kuni 18.05 (mõned grupid said alustada juba 11.05) olid SPINi tavategevused Covid-19 pandeemiast tingitud eriolukorra tõttu pausil. Tavatreeningute asemel viisid treenerid läbi distantstegevusi. Nende hulgas olid ka EO suunaga tegevused. Näiteks lepiti noortega netis suhtlemise põhimõtteid ja toetati positiivset suhtlust ka sotsiaalmeedia vahendusel. Iganädalased ‘challengid’ olid seotud loovuse, üksteise tundmaõppimise, lahkuse ja positiivsuse, tervisliku eluviisi ja kriitilise mõtlemise teemadega. Treenereid toetati EO tiimi poolt erinevate distantstegevuste ideedega ning juba nimetatud Zoom videokeskkonnas läbiviidud e- supervisioonidega.  7. hooaja esimese poole vabaaja tegevuste materjalide täiendõppepäev toimus Tallinna tiimile 14.08.2020, Kohtla-Järve ja Narva treeneritele 10.08.2020. Treenereid toetati EO tiimi poolt vastavalt jooksvalt vastavalt vajadusele erinevate distantstegevuste ideedega ning ka grupiprotsesside juhtimise ja eluoskuste sessioonide läbiviimisega seotud teemadel. Sarnaselt esimesele Covid-19 eriolukorrale panustas EO tiim ka 7. hooaja jooksul palju distants- ja hübriidtegevuste elluviimise konsulteerimisse ja treenerite toetamisse.  Võrreldes 1. hooajaga muutus 2. hooajal noorte osalus eluoskuste sessioonides jalgpallisessioonidega võrdsemaks, mõnes grupis seda lausa ületades. Teisisõnu öeldes võrdsustus osalemine programmi eluoskuste ja jalgpalli sessioonides. Abitreenerid ise tõdesid, et võrreldes esimese hooajaga on noored eluoskuste sessioonid paremini omaks võtnud ning teadvustavad platsiväliste tegevuste väärtust ning positiivset mõju ka spordiväljakul toimuvale. Noored on paremini harjunud ka sellega, et neilt oodatakse aktiivset osalust sessioonides ning arvamuse avaldamist programmi sisu kohta. Seetõttu on hea meel tõdeda, et mitmed sessioonid on olnud väga aktiivsed ja noored on hea meelega arutlenud erinevate teemade üle (nt suhete/sõpruse teema; stereotüüpide teema, koostöö ja emotsioonide sessioonid, konfliktide ennetamine ja lahendamine jpt).  Abitreenerid nägid 2. hooajal arengut ka selles, et kontakt noortega on läinud paremaks ja nad teavad, kuidas noortele erinevate teemadega paremini läheneda – mis konkreetse grupi noortele sobib, mis mitte. Näiteks, mõnele grupile sobib rohkem videomaterjal, mõnele sobib eluoskuste teema jaotamine väiksemateks osadeks ja vaheldumisi kombineerimine jalgpalliga, mõni abitreener teeb eluoskuste sessioone eraldi vene ja eesti keelsete noortega jne. Grupi parem tundmine ja kogemused tõstavad kokkuvõttes eluoskuste sessioonide läbiviimise kvaliteeti ja noorte huvi aktiivselt kaasa töötada.  Ehkki programmi eluoskuste sessioonide ettevalmistamise ja elluviimise läbiviijad on abitreenerid, olid ka treenerid 2. hooajal palju rohkem eluoskuste sessioonidesse kaasatud: arutlesid koos noortega, esitasid häid küsimusi, tegid kokkuvõtteid ja seostasid käsitletavaid teemasid jalgpalliga. Püüame edaspidi veel rohkem tihendada treenerite ja abitreenerite koostööd, et kõik saaks aru, miks on oluline enne sessiooni omavahelised tegevused põhjalikult läbi mõelda ja kuidas kinnistada eluoskuste sessioonides antavaid sõnumeid järgnevates sessioonides. Eesmärk on luua võimalikult palju praktilisi seoseid eluoskuste sessioonide tegevuste ja jalgpalli ning eluliste situatsioonide vahel, et noored saaks aru, miks nende teemadega eluoskuste sessioonides tegeleme ja oskaks seeläbi tõhusamalt tegutseda nii jalgpallisessioonides kui igapäevases elus. See töö kannab üha rohkem vilja. Tagasiside põhjal hakkab programm noortele üha rohkem omaks ja sellest saadav kasu teadvustatuks saama.  Kokkuvõtteks oli võrreldes 1. hooajaga tänu täiendavatele tegevustele 2. hooajal läbiviidud eluoskuste sessioonides näha üha rohkem sidusust jalgpallisessioonides toimuvaga ja sisulist arengut sessioonide kvaliteedis. Aina parem oli ka koostöö abitreenerite ja treenerite vahel. Kuigi abitreener juhib kogu eluoskuste sessiooni protsessi, on treener noorte eeskujuna väga suureks ja vajalikuks abiks distsipliini hoidmisel, tõlkimisel, ülesannetes osalemisel ja praktiliste näidete abil seoste loomisel jalgpalliga.  Programmi 3. hooajal asuti Tallinna gruppides eluoskuste sessioonide teemade valiku tegemisel lähtuma veelgi rohkem iga grupi konkreetsetest arenguvajadustest. See tähendab, et kuigi osa eluoskuste töötubade kohustuslikest teemadest ja sisust on kõigile gruppidele 48  sama, planeerime teise osa vastavalt iga grupi vajadustele, huvidele ja võimalustele. Näiteks vajab mõni grupp rohkete uute osalejate tõttu rohkem rõhku meeskonnatööle, temperamentsem grupp omakorda intensiivsemat tähelepanu konfliktide lahendamise oskuste arendamisel, mõni grupp on aga valmis katsetama õpitu elluviimist ka väljaspool programmi sessioone (nt vabatahtlikutena panustamisel või mentoritena nooremate gruppide osalejate juures). Uue süsteemi järgi on igas kuus üks eluoskuste nn individuaalne sessioon, mis lähtub abitreeneri sisendist, milliste teemadega peaks lisaks eluoskuste üldisele sisumaterjalile veel antud grupis tegelema. Teemade sobitamist üldisesse hooaja kavva juhib eluoskuste suuna juht, kes aitab vajadusel abitreenerit kokkulepitud sessioonide ettevalmistamisel toetada täiendavate sisumaterjalidega. Abitreenerite ja treenerite senise tagasiside põhjal on sisse viidud muudatused olnud positiivse mõjuga. See on võimaldanud neil paremini arvestada enda grupi arenguvajadustega ning toetada sisuliste arenguvajadustega töötamist. Sama praktikaga jätktati ka programmi 4. ja 5. hooajal. Seda nii Tallinna kui Kohtla-Järve gruppides.  Arengud, mida täheldasime 2. ja 3. hooajal, jätkusid ka 4., 5. hooajal ja 6. hooaja esimesel poolel. Treenerite osavõtt eluoskuste sessioonides muutus aina paremaks. Ka kogu tiimi enesetõhusus eluoskuste sessioonide elluviimisel ja jalgpalliga sidumisel on kasvanud (on veel rohkem kogemust, järjepidevad koolitused ja supervisioonid toimivad). Treenerite paaride koostöö toimib hästi. 3. hooajaks on treenerid jõudnud rohkem selgusele selles, mis nende gruppide puhul eluoskuste sessioonide läbiviimises toimib ja mis mitte (nii sisuliselt kui metoodiliselt). Näiteks, mitmed grupid leidsid, et eluoskuste sessioonide jaotamine väikseteks osadeks ja nende osade tegemine jalgpalliga vaheldumisi toimib efektiivsemalt. Lasnamäe 10-13 poiste grupis toimis aga väga hästi ka konkreetsel päeval sessiooni läbiviimine, sama ka Kuristiku 10-14 tüdrukute grupis.  3. ja 4. hooajal ei ole olnud märkimisväärset erinevust jalgpalli ja eluoskuste sessioonides osalemisel. Üheks põhjuseks võib olla see, et sessioone viiakse läbi erinevatel päevadel ja/või võetakse läbi väiksemate osadena jalgpalliga vaheldumisi. Samas on ka noorte avatus sessioonides osalemiseks suurem ja saadakse aru nende tähtsusest. Võrreldes eelmiste hooaegadega, ei tulnud treeneritelt 3. hooajal kordagi vastukaja, et noored pole nõus eluoskuste sessioonideks ettevalmistatud tegevustes osalema.  Senise kogemuse ja treenerite tagasiside põhjal võib öelda, noorte puhul on toimunud märgatav areng meeskonnatöö tegemise oskuse osas. Nad on palju teadlikumad enda emotsioonidest ja ka nende kontrollimisest erinevate konfliktsete olukordade ajal, suhtlevad rohkem ja on avatumad nii üksteise kui treenerite tagasisidele. Eesti ja vene keelt emakeelt kõnelevate segagruppide puhul on positiivseks arenguks ka see, et toimub rohkem lõimumist ja rahvuste vahelisi konfliktsituatsioone on vähe.  Kolmandal, neljandal, viiendal, kuuendal ja 7. hooaja esimesel poolel toimis paremini ka külalissessioonide osa. Esiteks on meie koostöö peamiste koostööpartneritega nagu Politsei- ja Piirivalveamet, Eesti Jalgpalli Liit, jalgpalliklubid ja mobiilsed noorsootöötajad positiivselt järjepidev ja täidab noorte arengule suunatud eluoskuste sessioonide elluviimise ootusi. Teiseks oleme üldiselt kaasanud rohkem huvitavaid külalisi, kes teevad meie sessioone variatiivsemaks (nt 5. hooaja esimesel poolel Tallinna Ülikooli noorsootöö tudengid, alates 4. hooajast Tallinna Spordi- ja Noorsootöö Ameti mobiilsed noorsootöötajad). Uute inimeste kaasatus tundub meeldivat ja sobivat ka meie noortele. Eraldi võib 3. hooaja eluoskuste külalissessioonide läbiviijatena tuua välja trikijalgpalluri, jalgpalli kohtuniku, jalgpalli mängijate ja välismaalaste kaasatuse.  4. hooaja esimesest poolest jätkasime juba sisukalt toimiva mudeliga nii eluoskuste kohustuslike kui individuaalsete sessioonide läbiviimisel ja koostööd erinevate koostööpartneritega. Selleks, et veelgi efektiivsemalt kinnistada eluoskuste sessioonides käsitletavaid teemasid, otsustasime sessioonide autori Snezana Stoljarova eestvedamisel ja abitreenerite tagasisidele tuginedes liikuda järjest enam teemanädalate süsteemi poole. Mitme juba rohkem kui üks hooaeg koos käinud noorte gruppide seas võis märgata positiivset harjumust eluoskuste sessioonides osalemisel. Jätkuvalt on selle üks peamine eduvõti selles, et eluoskuste osad on läbivalt põimitud jalgpalli sessioonidesse ja seetõttu ei ole need tajutavad kui eraldiseisvad osad.  6. hooaja keskel (2019. aasta detsember) toimus oodatud, vajalik ja oluline muudatus. Nimelt täiendati Heateo Mõjufondi abil EO tiimi mentoriga, kelleks on Ellen Simmul. EO 49  suuna inimressursi võimekuse kasvatamine oli vajalik arvestades programmi laienemist ning uute gruppide lisandumist kuna ühest inimesest ei piisanud enam kõikide gruppide järjepidevaks ja kvaliteetseks toetamiseks. Uues koosseisus EO tiim (Snezana Stoljarova ja Ellen Simmul) tegid koheselt muudatusi ka eluoskuste sessioonide väljaõppe struktuuri, mida rakendati hooaja teisel poolel. Spetsiifiliselt, olemasolevad EO teemad jaotati gruppide tasemete vahel: I tase – baasoskused (nt meeskonnatöö; emotsioonide juhtimine, koostöö jms); II tase – edasiarenenud oskused (nt liidriks olemise oskus; enesekehtestamine jms); III tase – ekspert taseme oskused (nt kriitiline mõtlemine; identiteet ja väärtused jms). Tasemed said jaotatud arvestades oskuste omandamise järjestuse loogikaga ja töötubade/teemade sisu keerukusega. Üldine loogika seisneb siis selles, et iga hooaja alguses otsustab treenerite paar koostöös EO tiimiga, millisel tasemel nende grupp on ning seejärel planeeritakse koos vastavalt grupi tasemel terve hooaja EO teemad. 7. hooaja teisel poolel täiendati EO tiimi Lõuna-Eesti mentori ning Ida-Eesti mentoriga. Programmi 8. hooajaks liitub EO tiimiga ka Kesk- ja Lääne-Eesti mentor. 8. hooaja alguses alustas Kesk- ja Lääne Eesti mentorina Gähtlin Leppänen. Hooaja teisel poolel alustas Viljandi grupi mentor Karin Kiilaspä. 9. hooaja esimesel poolel alustas Lõuna-Eesti mentorina Maila-Liisa Kais ning Põlva/Jõgeva mentorina Kalle Kallas. Tallinna mentorina jätkab Ellen Simmul, Kesk-ja Lääne-Eesti mentorina Gähtlin Leppänen ja Ida-Virumaa mentorina Sabina Kornejeva. Mentorite tiimi juhib eluoskustesuuna juht Snežana Stoljarova. Hooaja II poolel lõpetas omal soovil mentorina Kalle Kallas ning tema asemel alustas Anna Helena Ursula Malkovskaja. 1. hooaja lõpuosas analüüsiti hooaja tulemusi ning noorte tagasisidet, toimus meeskonna ühine kokkuvõttev kohtumine. Samuti viidi treenerite ja abitreeneritega läbi individuaalsed kohtumised, et anda tagasisidet sessioonide läbiviimise ja sessioonide külastuste ning noorte tagasiside alusel kaardistatud arenguvajaduste kohta. Toimumiskohtadega tehti hooaja lõpus uuendatud kokkulepped programmi jätkamiseks 2. hooajal. 2. hooaja lõpuosas analüüsiti hooaja tulemusi ning noorte tagasisidet. Toimusid tagasiside kohtumised iga grupi treenerite paariga, et anda tagasisidet nii jalgpalli- kui eluoskuste sessioonide läbiviimise ja sessioonide külastuste raames ning noorte tagasiside alusel kaardistatud arenguvajaduste kohta. Ühtlasi toimus meeskonna ühine hooaega kokkuvõttev kohtumine. Toimumiskohtadega tehti hooaja lõpus uuendatud kokkulepped (erinevate gruppide sessioonide elluviimise ajad ja kohad) programmi jätkamiseks 3. hooajal. Kehtivate kokkulepete ülevaatamise tingib enamasti teiste saalirentnike kasutusaegade muutmise soov või meie endi treenerite soov muuda aega lähtuvalt põhitöökohal (jalgpalliklubid) toimunud treeningute elluviimise graafiku muudatustest. 3. hooaja lõpuosas analüüsiti hooaja tulemusi ning noorte tagasisidet. Toimusid tagasiside kohtumised iga grupi treenerite paariga, et anda tagasisidet nii jalgpalli- kui eluoskuste sessioonide läbiviimise ja sessioonide külastuste raames ning noorte tagasiside alusel kaardistatud arenguvajaduste kohta. Ühtlasi toimus meeskonna ühine hooaega kokkuvõttev kohtumine (27.06.2017). Toimumiskohtadega tehti hooaja lõpus uuendatud kokkulepped programmi jätkamiseks 4. hooajal. Läbi erinevate hooaegade on sessioonide läbiviimiseks sobivate aegade ja toimumiskohtade leidmine olnud sügis-talvisel ajal turul valitseva tiheda konkurentsi ja pakutavate väheste võimaluste tõttu üsna suur väljakutse. Lahenduste leidmisel on olnud toeks SPINi kui usaldusväärse koostööpartneri kuvand ja kinnitust leidev mõju noorte arengule, mis on eelkõige oluline koolidele, kus SPIN-programmi tegevused toimuvad. Koostöös Heateo SA-ga valmistati 1. hooaja lõpufaasis ette SPIN-programmi juurde täiendavate erasektori partnerite kaasamisega alustamiseks vajalikud materjalid ning kaardistati koos erasektori vabatahtlikuga ettevõtted, kelle suunal alustatakse programmi 2. hooajal tegevust partnerluse saavutamiseks. 2. hooaja jooksul jätkati juba kontsentreeritud tegevust täiendavate partnerite leidmiseks, mille tulemusena lepiti mh kokku koostöö ettevõtetega Telia Eesti, Tallinna Vesi ja MyFitness. Samuti koostati SPINi kommunikatsioonijuhend ja lepiti kokku ühised väärtused, mida nii noorte kui treenerite seas kinnistada. 2016. aastal teisel poolel tegi programmi 50 keskne meeskond järjepidevat tööd lisarahastajate juurde toomiseks, et laiendada SPIN-programmi veel mõnda omavalitsusse Ida-Virumaal. 3. hooaja alguses lepiti kokku koostöös Briti Nõukoguga, kelle toel avatakse jaanuaris 2017 kolm uut gruppi Narva linnas. Kokkuvõtteks. 1. hooaja elluviimise üks alaeesmärke oli testida programmi mudelit ning rakendada jooksvalt vajalikke muudatusi. Seda ka tehti. Peamised muudatused olid seotud osalejate värbamise, eluoskuste sessioonide mudeli ning nädalavahetuse sessioonide toimumisaegadega. Esimese puhul pikendati aktiivset värbamisaega märtsi alguseni ning laiendati mõlemas linnaosas täiendavate osalejate leidmiseks koostööd ka programmi toimumiskohtadega mitteseotud koolidega. Teise puhul muudeti senist mudelit (üks puhtalt eluoskuste sessioonidele ja klassis toimuv sessioon nädalas muutus 60:30 mudeli järgi elluviidavaks sessiooniks, mille järgi toodi eluoskuste sessioonide kõrvale võimalus ka neis sessioonides mängida 30 minutit jalgpalli). See avaldas positiivset mõju kõigi gruppide eluoskuste sessioonide osalusaktiivsusele. Kolmanda puhul tõsteti gruppides, kus oli laupäevastel sessioonidel väga madal osalemisaktiivsus, sessiooni toimumise aeg reedesele päevale. Muudatus parandas oluliselt osalemisaktiivsust neis sessioonides. Tuginedes saadud kogemusele koostati hooaja lõpus sisekommunikatsiooni kava, mille rakendamisega alustati programmi 2. hooajast. Samuti täiendati esimese hooaja kogemusele tuginedes 2., 3. ja 4. hooaja alguses programmi juhendmaterjali läbiviijatele. Juhendmaterjalides täpsustati eelkõige erinevate programmi panustavate osapoolte ülesandeid ning sessioonide ülesehitusega seonduvaid kohti. Lisaks juhendmaterjalile koostati kahes osas 2., 3., 4., 5. hooaja ja 6. hooaja esimese poole eluoskuste sessioonide manuaalid. Veebruariks 2019 täpsustasime Heateo Sihtasutuse mõjufondiga tehtava koostöö raames programmi võrgustiku liikmete rollikirjeldusi (koordinaator, treener, abitreener, kooli kontaktisik, politsei kontaktisik), tutvustasime neid piirkondade juhtrühmades ja alustasime uuendatud süsteemi rakendamist. Detsembris 2019 täiendati Heateo Mõjufondi toel keskset meeskonda inimesega, kes aitab ka Tallinna välistes piirkondades hoolitsema treenerite professionaalse arengu eest ning külastama senisest veelgi regulaarsemalt erinevate gruppide sessioone, et toetada seeläbi programmi tegevuste elluviimise kvaliteeti. 1.1.10 SPIN+ arenguprogramm Üldine taust. SPIN+ on 2022. aastal alustav SPINil põhinev arenguprogramm spordiklubide treeneritele, et kasutada SPINi meetodeid ja levitada SPINi väärtusi ka väljaspool SPIN-programmi ning teiste spordialade juures. SPIN+ arenguprogrammi osaleja on tänapäevase õppimise kujundaja, kel on võimalik rakendada SPIN-programmi põhimõtteid enda treeningutel ja olla teerajajaks mõjusa tõenduspõhise muudatuse loomisel Eesti treeningmaastikul. Nelja spordiala: judo-, käsipalli-, võrkpalli- ja kergejõustikutreeneritel on võimalus osaleda motiveerivas arenguprogrammis, mille eesmärk on laiendada teadmisi ning oskusi noorte arengu toetamiseks ning innustada SPINprogrammil põhinevaid väärtusi oma tundides edasi andma. SPIN+ koosneb viiest kahepäevasest tsükliõppest ning sisaldab lisaks baaskoolitustele järjepidevaid praktilisi kogemuspäevi ja supervisioone. Augustis 2022 alustab 16 treenerit ja nende 16 treeninggruppi. Osalejaid toetavad tunnivaatluste ja vestluste kaudu mentorid, toimib “õpipartneri” süsteem ning osalejatel on ligipääs sessioonide läbiviimise SPINi juhendmaterjalidele. Vaatluse aluseks on SPINi treeningute kvaliteedi mudel. Lisaks plaanime arendada välja täpsema vaatluse vormi, kus on lahti kirjutatud täpsemad käitumised ja tegevused, mis vastavad kvaliteedi mudelile. Mentorite tiimil on oma aruandluse vorm, kus märgitud külastused ja nende oluliste aspektide lühikokkuvõte. Programmis osalev treener peaks omandama oskuse luua turvalist ja mitmekülgset arengut toetavat treeningkeskkonda, kaasava õpetamise oskused, positiivse ja toetava tagasisidestamise oskused, distsipliini kehtestamisoskused, mitteformaalse õppe läbiviimise oskused. Ettevalmistavad tegevused. SPIN+ koolitusporgrammi väljaarendamiseks oli koostatud töögrupp, 51 kuhu kuuluvad SPIN programmi eluoskuste tiimi liikmed – Snezana Stoljarova, EO suunajuht ja EO mentorid. Töögrupi liikmete taust on koolitusprogrammi arendamiseks piisavalt mitmekülgne: spordipsühholoogia, koolipsühholoogia, noorsootöö, väärtuskasvatus, coaching, kunstiteraapia, supervisioon. Perioodil veebruar-juuni 2022 jõudis töögrupp teha neli 2-päevalist kohtumist koolitusprogrammi väljaarendamiseks. Kohtumised toimusid 27.-29. veebruar, 6.-8. mai, 22.-23. mai ja 3.-5. juuni. Esimesel kohtumisel veebruaris sai üle vaadatud ja täpsustatud esmased koolitusprogrammi õpiväljundid. Õpiväljunditele toetudes viidi läbi ajurünnak, et saada kirja kõik teemad, teoreetilised kontseptsioonid, mudelid ja praktilised oskused, mis võiksid antud koolitusprogrammi osas olulised ja kohased olla. Edasi tehti läbivate teemade valik ja need teemad jaotati koolituse moodulite vahel järgmiselt:  1 moodul: o sissejuhatus väärtuskasvatusse/EO õppesse; o oluline teoreetiline taust: laste ja noorte arengu põhiprintsiibid, õppimismehhanismid; o praktilised teadmised ja oskused: grupiprotsessid – grupi kliima ja käitumise kujundamine  2 moodul: o Oluline teoreetiline taust: motivatsiooni teooriad o Praktilised teadmised ja oskused: toetava ja motiveeriva treeningkliima loomine noortele o Grupiprotsesside jätkuks: konfliktide ennetamine ja lahendamine  3 moodul: o Oluline teoreetiline taust: uus õpikäsitlus (kaasav õpe, mitteformaalne õpe) o Praktilised teadmised ja oskused: kaasava õpetamise meetodite kasutamine trennis; o EO teemade põimimine trenni  4 moodul: o EO tegevuste läbiviimise planeerimine, eesmärgistamine, läbiviimine ja analüüs o Oskuste ja teadmiste täiendamine ja kinnistamine  5 moodul: o Kokkuvõtlik moodul: kogemuste jagamine, refleksioon, edasiste sammude planeerimine Teisel töögrupi kohtumisel mai alguses tegeleti süvitsi esimese mooduli sisuga. Kohtumise väljundiks oli esimese mooduli koolituskava paika panemine, vastavate materjalide loomine ja praktiliste harjutuste/tegevuste planeerimine. Kolmandal töögruppi kohtumisel mai lõpus (1-päevane kohtumine) tegeleti teise mooduli sisuga. Kohtumise väljundiks oli osaline teise mooduli koolituskava paika panemine, vastavate materjalide loomine ja praktiliste harjutuste/tegevuste planeerimine. Neljandal töögrupi kohtumisel lõpetati eelmise kohtumise tööd teise mooduli osas. Paralleelselt SPIN+ arenguprogrammi ettevalmistavate töödega oleme alustanud SPIN-programmi eluoskuste juhendmaterjalide digitaliseerimist. Mitmete platvormide seast osutuks valituks THINKIFIC keskkond. Valisime antud platvormi järgnevatel põhjustel:  kaasaegne rahvusvaheliselt tunnustatud e-õppekeskkond, mille kasutajatelt on kõrge positiivne tagasiside (92%);  erinevad interaktiivsed võimalused õppematerjalide lisamiseks (tekst, video, multimeedia), mida on võimalik kasutada nii telefonis, tahvlis kui arvutis.  pakub koosloome võimalusi kommentaaride “aknasse”;  kasutajaprofiilide loomise võimalus;  soodne - hind ei sõltu kasutajate arvust, vaid tarkvara kasutamise võimalustest. 52 18-19.augustil 2022 viidi Tallinnas läbi esimene SPIN+ treenerite baaskoolitus. Kokku osales 15 treenerit (1 treener liitus alates II osast) ning kahe päeva jooksul tutvuti eluoskuste õppe põhimõtetega, korrati üle laste ja noorte arenguetapid. Anti juhised, kuidas kujundada ja juhtida noorte käitumist ning rõhutati, et treeneril on väga suur roll turvalise treeningkeskkonna ja positiivse õhkkonna kujundamisele trennis ning õppeprotsessis üldiselt. Teine moodul toimus 21.-22.oktoobril 2022.a, kus omandati ja kinnistati teadmisi, kuidas kujundada noortes positiivseid käitumisnorme ning reageerida ebakohasele käitumisele. Põhjalik teooria koos praktiliste harjutustega toetas motivatsiooni teemat: kuidas luua trennis motiveeriv ja autonoomsust toetav keskkond, arendades ühtekuuluvustunnet ning omavahelist koostööd. 13.-14.jaanuaril 2023.a. toimub arenguprogrammi koolituse III moodul, kus peamine rõhuasetus on õpetamise protsessidel. Käsitlusele tulevad teemad: traditsiooniline vs uudne õpikäsitlus ning õppijakeskne konstruktivistlik õpikäsitlus. Treeneritele antakse põhjalikud juhised, kuidas treeningute raames eluoskuste õpet läbi viia, millised on seejuures mitteformaalse ja aktiivõppe meetodid ning kuidas kasutada eluoskuste juhendmaterjale. Koolitajateks on tunnustatud spordipsühholoogid Snežana Stoljarova ja Gähtlin Leppänen. Õppimine toimus suures osas arutelude, rühmatööde ja meeskonnamängude kaudu ning lektoreid toetasid SPIN-programmi mentorid. Kõik osalejad olid õppimisprotsessi pidevalt kaasatud ning jagasid teistega oma treeneritöös ette tulevaid olukordi ning kogemusi. Pärast koolitusmoodulite toimumist küsiti treeneritelt anonüümset tagasiside koolituse sisulise ja korraldusliku poole kohta. Kõik küsitlusele vastanud õppurid kinnitasid, et koolitus on kasulik, huvitav, vastab ootustele ning lektorid on professionaalsed. Arenguprogramm ei koosne vaid koolitustest. Igale moodulile järgnes 8-nädalane praktika, mille raames külastasid treenerite tunde mentorid, kes andsid põhjalikku personaalset tagasisidet treeningute läbiviimise kohta. Lisaks rakendati õpipartneri süsteemi ning toimusid Zoom- rakenduse kaudu SPIN- kogemuspäevad-supervisioonid, kus treenerid said jagada oma kogemusi, jagada õnnestumisi ning leida lahendusi tekkinud probleemidele. Kõikidele SPIN-treeneritele on ligipääs Thinkific digiplatvormile loodud ajakohasele eluoskuste- juhendmaterjalile ning treenerite koolituse õppematerjalidele, kus on võimalik tegevuste kohta abi küsida ning lisada omapoolseid asjalikke kommentaare ja ettepanekuid alternatiivseteks tegevusteks. Seisuga 31.12.2022 on platvormi kasutajaks registreerunud 54 SPIN-programmi treenerit. 2022.a. käivitatud SPIN+ treenerite arenguprogramm jätkus 2023.aastal. 13.-14.jaanuaril viidi Tallinnas läbi kolmas SPIN+ treenerite baaskoolituse moodul. Kokku osales 11 treenerit kuueteistkümnest (osadel treeneritel toimus samal ajal kõrgkoolis eksamisessioon või oldi oma treenitavatega välisriigis võistlustel). Põhiteemana tutvustati ja arutleti, millest lähtub traditsiooniline õpikäsitlus võrreldes uudse ehk õppijakeskse konstruktivistliku õpikäsitlusega. Treeneritele anti ülevaade, millised on õpetamise protsessi faasid: huvi tekitamine/õppimisele häälestumine; õppimise faas (uue materjaliga tutvumine); refleksioonifaas (õpitu konsolideerimine). Teemade kinnistamiseks kasutati praktilisi ülesandeid, mis viidi läbi nii individuaal- kui rühmatööna. Põhjalikult anti juhiseid, kuidas viia läbi eluoskuste õpet trennis: millised on õppe põhimõtted, mitteformaalse ja aktiivõppe meetodid-tehnikad ning kuidas eluoskuste õppe protsessi planeerida ja läbi viia, sh kuidas kasutada Thinkificus avaldatud juhendmaterjali. Grupitöödes jagasid treenerid ka seniseid praktikakogemusi, mida katsetati oma trennides pärast teist moodulit. Neljas moodul toimus 10.-11.märtsil, kus kahe päeva jooksul omandasid viisteist SPIN+ treenerit uusi teadmisi aktiivõppe meetodite kohta: kuidas teemale häälestuda, seda sisse juhatada, teemade üle arutleda, uusi ideid genereerida ning lõpetuseks teema kokku võtta ning reflekteerida. Samuti anti juhiseid, kuidas trennis tekkinud probleeme lahendada. Teooriat kinnistati läbi praktiliste ja näitlike ülesannete, kus peegeldati treeneritöös reaalselt ettetulevaid olukordi. Suure osa koolitusest moodustas eluoskuste teemade põhjalikum läbitöötamine (koostöö, positiivne suhtlus, 53 emotsioonide juhtimine, võistluspingega toimetulek). Õppimine toimus aktiivõppe meetodil läbi arutelude, rühmatööde ja meeskonnamängude, kuhu olid pidevalt kaasatud kõik osalejad. Koolitus- ja juhendmaterjalid, mida eluoskuste treenerid saavad oma töös kasutada, on talletatud Thinkific digiplatvormil, kuhu SPIN-treeneritele on antud personaalne ligipääs. Kaasaegses koosloome keskkonnas on võimalik tegevuste kohta abi küsida ning lisada omapoolseid asjalikke kommentaare ja ettepanekuid alternatiivseteks tegevusteks. Seisuga 31.03.2023 on platvormi kasutajaks registreerunud 58 SPIN-treenerit. Hetkel on keskkond ainult eestikeelne, kuid materjal on tõlkimisel ning plaan on luua see täiendavalt veel inglise-, vene- ja ukrainakeelsena. SPIN+ treenerite arenguprogrammi viimane baaskoolituse moodul toimus 12.-13.mail Tallinnas, Vabaõhumuuseumis. Kokku osales neliteist treenerit kuueteistkümnest. Põhifookuses oli kokkuvõtete tegemine, kogemuste jagamine ning põhjalik enesereflektsioon. Õppeaasta jooksul omandatud teadmisi kinnistati ning täiendati koolitajate poolt jagatud tõenduspõhiste juhiste ning kaastreenerite praktiliste soovituste abil. Arutleti, millised on võimalused ja viisid EO-õppe järjepidevuse hoidmiseks ning koostati individuaalsed tööplaanid edaspidiseks. Ühiselt katsetati mitmeid praktilisi harjutusi, tegevusi ning meeskonnamänge, mida saab rakendada treeningtundides nii individuaal- kui rühmatööna. Koolituse järgselt külastasid treenerite tunde mentorid, kes andsid neile personaalse tagasiside eluoskuste õppe läbiviimise kohta ning julgustasid nüüdsest juba päris iseseisvalt EO-õppega edasi minna. 9.juunil toimus projekti lõpetav supervisioon, kus anti ka otsest tagasisidet koolituse vajalikkuse ning sisulise ja korraldusliku poole kohta. Kõik õppurid kinnitasid, et SPIN-programm vajaks suuremat kõlapinda ja jätkamist, sest vaatamata mitmele tegutsemisaastale teatakse SPINist liikumisõpetajate ja teiste spordialade treenerite hulgas vähe. Pakuti välja idee viia läbi EO-õpet tutvustavaid tunde, misjärel korraldatakse huvitatud treeneritele baaskoolitusi või õppelaagreid. Nii liikumisõpetajatel kui treeneritel on suur vajadus just praktiliste ja pikemaajaliste spordipedagoogiliste ja -psühholoogiliste koolituste järele, kuna uus liikumisõpetuse ainekava on lähedane SPINile omase filosoofiaga. Mõtteviisi toetab ka tänavune liikumisaasta üritustesari. 1.1.11 Suvelaagrite ettevalmistamine ja läbiviimine Augustis 2023 korraldasime neli piirkondlikku 3-päevast laagrit:  21.-23. augustil toimus Ida-Virumaa noortele suunatud laager Kallaste turismitalus. Laagrist võttis osa Narva Tactics, Kohtla-Järve Ahtme nooremad ja Rakvere grupp.  23.-25. august toimus Lõuna-Eesti noortelaager Madsa Spordi-ja Puhkekeskuses. Laagrist võttis osa Viljandi, Valga, Tõrva, Tartu ja Põlva grupp.  24.-26. august toimus Lääne-Eesti ja Harjumaa noortele suunatud laager Muhu Sporditalus. Laagrist võttis osa Viimsi, Saku, Haapsalu ja Saaremaa grupp.  25.-27. august toimus Tallinna piirkonna noortele suunatud laager Tuksi Tervise-ja Spordikeskuses. Laagrist võttis osa Sparta, Poseidon, Kuristiku ja Kesklinna grupp. Kokku osales 137 uudishimulikku noort, kes leidsid sõpru nii enda grupist kui ka teistest gruppidest. Laagrites osalemise võimalust pakkusime 9. hooaja jooksul aktiivselt programmi treeningutel osalenud noortele, kes on ka käitumise ja enesearenguga näidanud, et laagris osalemine sobiks neile ning annaks täiendava arengutõuke. Lõpliku valiku puhul oli mõistagi oluline ka noore ajaline võimalus osaleda ja lapsevanema nõusolek. Laagri üheks eesmärgiks oli kasutada sporti vahendina noorte sotsiaalse kaasatuse suurendamiseks. Lisaks soovisime, et läbi viidud mängud ja sportlikud tegevused aitavad kaasa grupi kuuluvustunde tekkimisele ning laagri lõpuks noored mõistavad, vaatamata erinevustele, omavahelisi sarnasusi. Eesmärgi saavutamiseks viisime läbi mitmekülgseid tegevusi korraldades mänge ning jaotades noori gruppidesse mitmekesiselt. See tähendab, soodustasime võimaluste loomist laiendada noorte 54 suhtlusvõrgustikku üle grupi piiride. Tegevusi ellu viies rõhutasime üksteise abistamise ja arvestamise vajalikkust. Küsisime ka noorte tagasisidet, mis laagrite juures neil kõige rohkem meeldis. Toodi välja järgmist:  Leidsime uusi sõpru;  Sportlikud tegevused jalgpalliväljakul;  Mõistvad ja hoolivad treenerid;  Väga maitsev toit;  Vaba aeg ööbimiskohas. Kohati tundus noortele, et laagrid olid liialt tegevusterohked – vaba aega sooviti rohkem. Küsisime noorte hinnangut skaalal 1 (min) – 10 (max), kuivõrd sõbralikud suhted sul teiste laagri kaaslastega olid? Noorte keskmine hinne sõbralikele suhetele oli äärmiselt kõrge – 9,5. Peamise põhjendusena toodi välja laagrikaaslaste huvi ja avatud meelt üksteisega proovida suhelda. Laagri lõpuks kogesid noored positiivset koostööd ja tõeliselt mõistmist, kuidas koos toimetades toredaid elamusi luua. Laagri tegevusi planeerides pidasime tähtsaks ka liikumisharrastuse propageerimist. Seetõttu erinevate tegevuspaikade vahel liiguti vaid jalgsi ning iga osaleja tegi keskmiselt 15 000 sammu päevas. Andre Anis ning Taavi Midenbritt vastutasid Harjumaa ja Lääne-Eesti, Marje Vokk ja Allan Hallik Lõuna-Eesti, Jekaterina Paškevitš Tallinna ja Sabina Kornejeva Ida-ja Lääne-Eesti laagri planeerimise ning eestvedamise eest. 1. hooaega (jaanuar-juuni 2015) kokkuvõttev statistika ning taustainfo  Kokku osales 1. hooajal programmis 270 noort.  Programmi läbis 33 osalejat (osalesid vähemalt 70 kontakttundi), veel 12 jõudsid eesmärgile väga lähedale. Kõige aktiivsem osaleja osales 108 kontakttundi.  Keskmine osaletud tundide arv oli 1. hooajal 29.  Osalejate sooline jaotus: tüdrukuid 22%, poisse 78%.  Osalejate keeleline jaotus: 39% eesti keelt emakeelena rääkivad ja 61% vene keelt emakeelena rääkivad.  Sisustasime sessioonide läbiviimisega kokku 7722 kontakttundi noorte vaba aega, sh viisime läbi ligi 2000 kontakttunni ulatuses eluoskuste sessioone.  Osalejatele programm meeldib. Suhteliselt võrdselt nähti hooaja lõpus kogutud tagasiside alusel positiivsena nii arendavaid jalgpallitrenne kui saadud uusi teadmisi ja oskusi seoses eluoskuste sessioonidega. 2. hooaega (august 2015-juuni 2016) kokkuvõttev statistika ning taus tainfo:  Kokku osales 2. hooajal programmis 291 noort, neist uusi oli 147.  Programmi läbis 144 osalejat (osalesid vähemalt 70 kontakttundi), veel 20 jõudsid eesmärgile väga lähedale (puudu jäi maksimaalselt kuni 10 kontakttundi, et lugeda nad läbinuiks). Kõige aktiivsem osaleja osales 218 kontakttundi.  Keskmine osaletud tundide arv oli 2. hooajal 50,2.  Sisustasime sessioonide läbiviimisega kokku 13 818 kontakttundi noorte vaba aega, sh enam kui 4000 kontakttunni ulatuses eluoskuste sessioone.  Osalejate sooline jaotus: tüdrukuid 20%, poisse 80%.  Osalejate keeleline jaotus: 30% eesti keelt emakeelena rääkivad ja 70% vene keelt emakeelena rääkivad.  Hooaja keskmine osalusnäitaja kõigi gruppide kohta on tõusnud 7,8-le (esimesel hooajal 55  vastavalt 7,4).  Osalejatele programm jätkuvalt meeldib. Teise hooaja tagasisides kasvas programmile antud maksimaalsete hinnete osakaal võrreldes esimese hooajaga peaaegu 10% võrra, sama tendentsi näitasid nii treenerile, abitreenerile kui grupile antud hinnangud. Tagasisides tõid noored jalgpalliga pea võrdselt välja muude arendavate tegevuste ja omandatud oskuste olulisust, samuti nimetati kasulikena ära pea kõiki eluoskuste sessioone. Võrreldes esimese hooajaga anti tagasisides ka oluliselt enam vabas vormis tagasisidet, mis näitab noorte initsiatiivi ja programmi arengusse panustamissoovi kasvu. Tagasisidet võeti arvesse kolmanda hooaja tegevuste planeerimisel. Näiteks juba nimetatud eluoskuste süsteemi muudatuste näol (nn individuaalsed, grupi arenguvajadusi arvestavad sessioonid). Samuti arvestati vanemate gruppide poiste soovidega saada ise sessioonide elluviimise käigus võimalust enda liidrioskusi proovile panna (noorte endi poolt läbiviidavad soojendus- ja lõdvestusharjutused, erinevad mentorsessioonid nooremate gruppide juures jms). Sarnaselt esimese ja teise hooajaga kaardistati 3. hooaja alguses noorte soovid eluoskuste vabade sessioonide kohta. Soovide alusel viiakse neid sessioone ka hooaja jooksul ellu. Tuginedes 1. hooaja õnnestumistele ja väljakutsetele lepiti keskses juhtrühmas kokku sisulised arengufookused 2. hooajaks, mida tegevuste planeerimisel ja läbiviimisel silmas peetakse:  teha veel süsteemsemat koostööd koolidega (sotsiaaltöötajad, klassijuhatajad), sh suurendada kontakti regulaarsustihedust (sh viia võimalusel programmi baaskoolides sisse igakuine tagasiside kohtumine treenerite ja sotsiaalpedagoogi vahel). Oluline teha hooaja ja ühtlasi tavapärase kooliaasta alguses veel läbimõeldumalt koostööd osalejate värbamisel;  saavutada kõigi gruppide täituvuses maksimumlähedane olukord (kuni 16 osalejat);  saavutada rohkem stabiilsust noorte osaluses (kuu keskmine 9-12 osalejat igas grupis);  jätkata eluoskuste sessioonide disainimist ning tagada abitreeneritele sisukam-regulaarsem tugi sessioonide tagasisidestamisel ja arendamisel (sh sessioonide vaatlused, peegeldamine, kui tarvidus individuaalne töö arenguvajadustega); Lisaks siduda jalgpallitrennides tehtav ja EO-sessioonides õpetatav omavahel veelgi ühtsemaks ja teineteist toetavaks tervikuks;  arendada osalejate endi mõtete rakendamise ja panuse (sh vabatahtlik tegevus) süsteemi, et nad tunneks end rohkem programmi osana ja vastutavana. 2. hooaja keskse juhtrühma lõpukohtumisel tõdeti, et enamikel juhtudel suudeti seatud eesmärgid ellu viia. Koostööpartnerid hindavad järjest rohkem tehtavat koostööd programmiga ning näevad ka enda valdkonnas selle tulemusel sündivaid positiivseid muutusi noortes. Programmi 3. hooajast jätkame tegevusi ja programmi sisulist arendamist samu fookusi silmas pidades. Vahekokkuvõte seisuga 31.12.2016  SPIN-programmis tegutseb 12 gruppi (9 Tallinnas ja 3 Kohtla-Järvel). Neist 11 gruppi Euroopa Sotsiaalfondi ja Siseministeeriumi rahastusel, üks grupp Kohtla-Järve linna rahastusel.  Seisuga 31.12.2016 on programmis teenust saanud 476 osalejat, neist programmi läbinud 238 osalejat;  Programmi elluviimisse on kaasatud enam kui 30 koostööpartnerit (sh 10 erasektorist). Kokku hõlmab läbi SPIN-programmi noorte toetamiseks loodud tugivõrgustik enam kui 175 inimest nii avalikust sektorist, erasektorist kui vabakonnast.  Programmi elluviimisse on kaasatud 23 kooli.  Programmi noortele on läbi viidud 28 528 tundi vabaajategevuse sessioone, neist enam kui 9500 tundi eluoskuste sessioone.  Programmi keskmine osalusnäitaja on tõusnud kõigi gruppide keskmisena jaanuar 2016 seisult 7,3 osalejat sessiooni kohta 2016. aasta lõpuks 9-le noorele sessiooni kohta. 3. hooaega (august 2016-juuni 2017) kokkuvõttev statistika ning taustainfo:  SPIN-programmis tegutses Euroopa Sotsiaalfondi ja Siseministeeriumi rahastusel 11 gruppi (9 Tallinnas ja 2 Kohtla-Järvel). 56   Kokku osales 3. hooajal programmis 368 noort.  Programmi läbis 177 osalejat (osalesid vähemalt 70 kontakttundi). Kõige aktiivsem osaleja osales 231 kontakttundi.  Keskmine osaletud tundide arv oli 3. hooajal 54.  Sisustasime sessioonide läbiviimisega kokku pisut üle 20 000 kontakttundi noorte vaba aega, sh ligi 7000 kontakttunni ulatuses eluoskuste sessioone.  Osalejate sooline jaotus: tüdrukuid 13%, poisse 87%.  Osalejate keeleline jaotus: 10% eesti keelt emakeelena rääkivad ja 90% vene keelt emakeelena rääkivad.  Hooaja keskmine osalusnäitaja kõigi gruppide kohta on tõusnud 7,9-le.  Programmi elluviimisse on kaasatud enam kui 30 koostööpartnerit (sh 10 erasektorist). Kokku hõlmab läbi SPIN-programmi noorte toetamiseks loodud tugivõrgustik Tallinnas ja Kohtla-Järvel enam kui 200 inimest nii avalikust sektorist, erasektorist kui vabakonnast.  Programmi elluviimisse on kaasatud 23 kooli.  Osalejatele programm väga meeldib. Hooaja tagasisides hindas 94% vastanud 161 noore seast, et SPIN talle kas “meeldib” või “väga meeldib”. Sama kõrge hinnangu osaliseks said nii programmi treenerid kui abitreenerid. Võrreldes eelmise hooajaga tõusid ka noorte enesetunde näitajad programmis – 10 palli skaalal hinnati turvatunnet keskmiselt 8,6-le, õnnetunnet 8,8-le ja edukust 8,3-le. Vahekokkuvõte seisuga 31.12.2017  SPIN-programmis tegutses 4. hooaja esimesel poolel Euroopa Sotsiaalfondi ja Siseministeeriumi rahastusel 10 gruppi (8 Tallinnas ja 2 Kohtla-Järvel).  Seisuga 31.12.2017 on programmis teenust saanud 552 osalejat, neist programmi läbinud 441 osalejat;  Programmi elluviimisse on kaasatud enam kui 40 koostööpartnerit (sh 10 erasektorist). Kokku hõlmab läbi SPIN-programmi noorte toetamiseks loodud tugivõrgustik enam kui 185 inimest nii avalikust sektorist, erasektorist kui vabakonnast;  Programmi elluviimisse on kaasatud 23 kooli;  Programmi keskmine osalusnäitaja on tõusnud 2017. aasta lõpuks 10-le noorele sessiooni kohta.  SPIN-programmi oskust kasutada sporti ühiskonnas sotsiaalse sidususe suurendamisel ja noorte sotsiaalsete oskuste arendamisel tunnustati 2017. aasta teisel poolel lausa kolmel korral. Juunis 2017 tunnustas UEFA Childrens Foundation SPIN-programmi aastaauhinna vääriliseks . Novembris 2017 nomineeris Euroopa Komisjon SPIN-programmi esitatud 297 algatuse seast BeInclusive Euroopa Liidu spordiauhindade konkursil üheksa parima sporti ühiskonna hüvanguks kasutava algatuse sekka Euroopas. Detsembris 2017 tunnustas Tallinna Spordi- ja Noorsooamet SPIN-programmi kui „Aasta tegu“ Tallinna noortele. Lisaks loetleti SPIN-programm 2017. aasta sügisel 50 kõige suurema eduloo seas, mida Eestis Euroopa Struktuurifondide abiga teostatud. Näitus edulugudest oli üleval ka Tallinna Lennujaamas. 4. hooaega (august 2017-juuni 2018) kokkuvõttev statistika ning taustainfo:  SPIN-programmis tegutses Euroopa Sotsiaalfondi ja Siseministeeriumi rahastusel 10 gruppi (8 Tallinnas ja 2 Kohtla-Järvel).  Kokku osales 4. hooajal kõigi tegutsevate gruppide peale programmis 368 noort.  Programmi läbis TATi raames tegutsenud gruppides 206 osalejat (osalesid vähemalt 70 kontakttundi). Kõige aktiivsem osaleja osales 375 kontakttundi.  Keskmine osalusaktiivsus on 4. hooajal umbkaudu 102 kontakttundi osaleja kohta, mis on senistest hooaegadest kõrgeim ja näitab osalusstabiilsuse kasvu.  Sisustasime sessioonide läbiviimisega kokku ligikaudu 40 000 kontakttundi noorte vaba aega, sh enam kui 13 000 kontakttunni ulatuses eluoskuste sessioone.  Osalejate sooline jaotus: tüdrukuid 17%, poisse 83%.  Hooaja keskmine osalusnäitaja kõigi gruppide kohta on tõusnud 8,5-le.  Programmi elluviimisse on TATi raames tegutsevatesse gruppidesse kaasatud enam kui 40 koostööpartnerit (sh 10 erasektorist). Kokku hõlmab läbi SPIN-programmi noorte 57  toetamiseks loodud tugivõrgustik Tallinnas ja Kohtla-Järvel enam kui 185 inimest nii avalikust sektorist, erasektorist kui vabakonnast.  Programmi elluviimisse on kaasatud 23 kooli.  Osalejad annavad programmile kõrge hinnangu. 180 tagasisideankeedi täitnud noorest andis 163 ehk 91% SPIN-programmile hindeks vähemalt “hea”, 53% hindas programmi “väga heaks”, keskmine hinne kõigi noorte peale oli 4,5/5. Veelgi kõrgemad hinded anti treenerite ja abitreenerite tööle, kusjuures eluoskuste sessioonide eest vastutavad abitreenerid pälvisid noortelt keskmiselt pisut kõrgema hinnangu (4,6) kui treenerid (4,5). Oma enesetunnet hindasid noored SPIN-programmis 10-punkti skaalal järgnevalt: turvalisus 8,7, õnnelikkus 8,5, vajalikkus 8,3, tunnustatus 7,8, edukus 8,1. Enda arengus hindasid noored kõige kõrgemalt eesmärkide seadmise oskust (8,5/10), eneseusu kasvu (8,4) ja suhtlemisoskuse paranemis (8,4). Vahekokkuvõte seisuga 31.12.2018  SPIN-programmis tegutses 5. hooaja esimesel poolel Euroopa Sotsiaalfondi ja Siseministeeriumi rahastusel 10 gruppi (8 Tallinnas ja 2 Kohtla-Järvel).  Seisuga 31.12.2018 on programmis teenust saanud 639 osalejat, neist programmi läbinud 619 osalejat;  Programmi elluviimisse on kaasatud enam kui 40 koostööpartnerit (sh 10 erasektorist). Kokku hõlmab läbi SPIN-programmi noorte toetamiseks loodud tugivõrgustik enam kui 185 inimest nii avalikust sektorist, erasektorist kui vabakonnast;  Programmi elluviimisse on kaasatud 23 kooli;  Programmi keskmine osalusnäitaja oli 2018. aasta lõpuks 8,7 noort sessiooni kohta. Tugevama tuumikuga gruppides oli vastav näitaja ka enam kui 10 noort sessiooni kohta.  SPIN-programmi oskust kasutada sporti ühiskonnas sotsiaalse sidususe suurendamisel ja noorte sotsiaalsete oskuste arendamisel tunnustati 2018. aasta teisel poolel kahel korral. Juunis 2018 tunnustas UEFA Childrens Foundation SPIN-programmi aastaauhinna vääriliseks. Sedakorda lausa teist aastat järjest. Detsembris 2018 tunnistati SPIN- programm Euroopa Komisjoni (täpsemalt European Crime Prevention Network) poolt viie Euroopa parima kuriteoennetuse projekti sekka. SPINi esitas nominendiks Justiits- ja Siseministeerium.  SPIN-programm valiti oktoobris 2018 Kiusamisvaba Kooli kõrval teise algatusena Heateo Sihtasutuse Mõjufondi. Heateo Mõjufond on Eesti esimene filantroopiafond, kuhu panustavad ühiselt Eestist hoolivad eraisikud ja ettevõtted. Mõjufondi eesmärgiks on anda kolme aasta jooksul tuul tiibadesse 4-6 mõjusale algatusele, mis lahendavad teravaid probleeme Eesti ühiskonnas – alates haridusest, sotsiaalsest ebavõrdsusest, tervisest kuni keskkonnani. SPIN-programmi ja Heateo Sihtasutuse Mõjufondi lähema kolme aasta koostöö fookuses on programmi jõudmine enamate noorteni, võrgustikutöö ja noorte osalusjärjepidevuse tagamise efektiivistamine ning rahastuse jätkusuutlikkuse tugevdamine (sh erasektori mahukama kaasamise näol).  Antud perioodil oli olulisi arenguid ka väljumisstrateegia vaatest. Septembris-oktoobris jõudsid lõpule ettevalmistused SPIN-programmi rakendamiseks uutes piirkondades. Selle tulemusena avasime kohalike omavalitsuste poolt rahastatuna oktoobris 2018 kaks SPIN- programmi gruppi Viimsi vallas ning ühe grupi Tallinnas, Mustamäe linnaosas. Sügise jooksul tunti programmi rakendamisvõimaluste vastu aktiivset huvi ka mitme teise omavalitsuse poolt üle Eesti ning üsna reaalne, et aastal 2019 lisandub veel uusi SPIN- programmi rakendavaid piirkondi nii Harjumaal, Lõuna-Eestis kui Lääne-Eestis. 5. hooaega (august 2018-juuni 2019) kokkuvõttev statistika ning taustainfo:  SPIN-programmis tegutses Euroopa Sotsiaalfondi ja Siseministeeriumi rahastusel kuni detsember 2018 kümme gruppi (8 Tallinnas ja 2 Kohtla-Järvel) ning alates 2019. aasta jaanuarist 11 gruppi (8 Tallinnas, kaks Kohtla-Järvel ja üks Narvas);  kokku osales 5. hooajal TATi raames tegutsevates gruppides programmis 262 noort;  programmi läbis TATi raames tegutsenud gruppides osalenud noortest 207 (osalesid vähemalt 70 kontakttundi). Kõige aktiivsem osaleja osales 222 kontakttundi;  seisuga 30.06.2019 on programmis teenust saanuid 706 osalejat ja programmi läbinud 772 58  osalejat;  osalejate sooline jaotus oli TATi gruppides: tüdrukuid 18%, poisse 82%;  keskmine osalusaktiivsus oli 5. hooajal ligi 95 kontakttundi osaleja kohta;  sisustasime sessioonide läbiviimisega kokku ligikaudu 42 000 kontakttundi noorte vaba aega, sh enam kui 14 000 kontakttunni ulatuses eluoskuste sessioone;  TATi raames tegutsevate gruppide hooaja keskmine osalusnäitaja oli 8,4 osalejat sessiooni kohta;  programmi elluviimisse on TATi raames tegutsevatesse gruppidesse kaasatud enam kui 50 koostööpartnerit (sh 10 erasektorist). Kokku hõlmab läbi SPIN-programmi noorte toetamiseks loodud tugivõrgustik Tallinnas, Kohtla-Järvel ja Narvas enam kui 200 inimest nii avalikust sektorist, erasektorist kui vabakonnast;  programmi elluviimisse oli kaasatud 35 kooli;  osalejad annavad programmile jätkuvalt kõrge hinnangu. 5. hooajale tagasisidet andnud noortest andis programmile hinnangu „väga meeldib“ 53% ja hinnangu „meeldib“ 38%.  oma enesetunnet hindasid noored SPIN-programmis 5. hooaja lõpuks 10-punkti skaalal järgnevalt: turvalisus 8,7, õnnelikkus 8,5, vajalikkus 8,1, tunnustatus 7,7, edukus 8,0;  enda arengus hindasid noored 5. hooaja lõpuks kõige kõrgemalt arenenuks oskust eesmärkide nimel pingutada (8,8/10), positiivse suhtlemise oskust (8,2/10), teistega koostöö tegemise oskust (8,0/10)eneseusu kasvu (8,4/10), iseendasse uskumise ja vastutuse võtmise oskust (7,9/10) ja turvalise käitumise oskust igapäevaelus (7,9/10);  rakendasime 5. hooajast süsteemi, mille kohaselt olid piirkondade juhtrühmadesse kaasatud ka kõikide koolide kontaktisikud (valdavalt tugispetsialistid) ning iga grupi treener või abitreener. Lisaks olid suuremates piirkondades toeks koordinaatorid, kes korraldasid infovahetust SPIN-programmi võrgustikuga, koordineerisid noorte lisavärbamist gruppidesse ja toetasid noorte osalusjärjepidevust. Kõikide piirkondade juhtrühma liikmed on tervitanud koordinaatori rolli lisandumist SPIN-programmi. Ühtlasi andnud vastukaja, et see on andnud neile senisest veelgi sisukama ja regulaarsema ülevaate programmis osalevate noorte arengu ja nende arenguvajaduste kohta. Lisaks on see võimaldanud efektiivistada koostööd SPINi ja kooli kontaktisikute vahel nii uute noorte värbamistegevuste koordineerimisel kui noorte osalusjärjepidevuse toetamisel.  Programmi kohta ilmus 5. hooaja jooksul enam kui 20 kajastust (sh nii üleriigilised kanalid kui kohalikud ja nii eesti kui vene keeles). Mõned näited: Intervjuu Vikerraadio hommikuprogrammis 18.09.2019, kajastus Heateo SA veebilehel 06.11.2018, kajastus maakonnalehes Harju Elu 21.12.2018, kajastus ERRi saates „Reis ümber Eesti“ 21.12.2012, kajastus Õpetajate Lehes 31.05.2019. Vahekokkuvõte seisuga 31.12.2019  SPIN-programmis tegutses 6. hooaja esimesel poolel Euroopa Sotsiaalfondi ja Siseministeeriumi rahastusel 11 gruppi (8 Tallinnas, kaks Kohtla-Järvel ja üks Narvas).  Seisuga 31.12.2019 on programmis teenust saanud 754 osalejat, neist programmi läbinud 862 osalejat;  programmi elluviimisse on TATi raames tegutsevatesse gruppidesse kaasatud enam kui 50 koostööpartnerit (sh 12 erasektorist). Kokku hõlmab läbi SPIN-programmi noorte toetamiseks loodud tugivõrgustik Tallinnas, Kohtla-Järvel ja Narvas enam kui 200 inimest nii avalikust sektorist, erasektorist kui vabakonnast;  programmi elluviimisse on kaasatud 35 kooli;  Programmi keskmine osalusnäitaja oli 2019. aasta lõpuks 8,5 noort sessiooni kohta. Tugevama tuumikuga gruppides oli vastav näitaja ka enam kui 14 noort sessiooni kohta.  SPIN-programm jätkas oktoobris 2019 Heateo Sihtasutuse Mõjufondi portfellis. SPIN- programmi ja Heateo Sihtasutuse Mõjufondi uue periood fookuses on programmi kvaliteedi tugimine läbi meeskonna arengu toetamise ja mõju uuringu arendusprojekti elluviimine.  Antud perioodil oli taas olulisi arenguid ka väljumisstrateegia vaatest. Septembris- oktoobris jõudsid lõpule ettevalmistused SPIN-programmi rakendamiseks uutes piirkondades. Selle tulemusena avasime kohalike omavalitsuste poolt rahastatuna septembris 2019 kolm uut gruppi (Nõmme linnaosas Tallinnas, Keila ja Pärnu linnas) ning 59  oktoobris 2019 kaks uut SPIN-programmi gruppi (Rae ja Tõrva vallas). Kokku tegutses perioodi lõpus 24 noortegruppi üle Eesti. Aasta lõpus jätkusid ettevalmistused programmi avamiseks Tallinnas Kesklinna linnaosas ning Elva ja Otepää vallas. On üsna reaalne, et aastal 2020 lisandub veel uusi SPIN-programmi rakendavaid piirkondi nii Harjumaal, Lõuna-Eestis kui Ida-Virumaal.  Septembris 2019 valmis programmi nelja hooaega (2015-2019) kokkuvõttev koondraport. Raport kinnitas, et programmil on olnud osalevate noorte eludele ja arengule ka reaalne teaduslikult kinnitatud mõju. Tulemuste vastu tunti ka suurt huvi erinevate meediakanalite poolt. Mõned näited: intervjuu ERRi hommikuprogrammis Terevisioon 28.11.2019, programmi eluoskuste suuna juhi Snezana Stoljarova intervjuu Raadio 4-le, kajastus Narva linnas ilmuvas ajalehes Gorod ja intervjuu Avatud Eesti Fondi minutitele. 6. hooaega (august 2019-juuni 2020) kokkuvõttev statistika ning taustainfo:  SPIN-programmis tegutses Euroopa Sotsiaalfondi ja Siseministeeriumi rahastusel kuni juuni 2020 üksteist gruppi (8 Tallinnas, kaks Kohtla-Järvel ja üks Narvas);  kokku osales 6. hooajal TATi raames tegutsevates gruppides programmis 229 noort;  programmi läbis TATi raames tegutsenud gruppides osalenud noortest 168 (osalesid vähemalt 70 kontakttundi).  seisuga 30.06.2020 on programmis teenust saanuid 777 osalejat ja programmi läbinud 940 osalejat;  osalejate sooline jaotus oli TATi gruppides: tüdrukuid 12%, poisse 88%;  keskmine osalusaktiivsus oli 6. hooajal kõigi (sh ka TATi väliste) gruppide peale 58,1 kontakttundi osaleja kohta;  sisustasime sessioonide läbiviimisega kokku ligikaudu 31 300 kontakttundi noorte vaba aega, sh enam kui 10 000 kontakttunni ulatuses eluoskuste sessioone;  TATi raames tegutsevate gruppide hooaja keskmine osalusnäitaja oli 8,2 osalejat sessiooni kohta;  programmi elluviimisse on TATi raames tegutsevatesse gruppidesse kaasatud enam kui 50 koostööpartnerit (sh 10 erasektorist). Kokku hõlmab läbi SPIN-programmi noorte toetamiseks loodud tugivõrgustik Tallinnas, Kohtla-Järvel ja Narvas enam kui 200 inimest nii avalikust sektorist, erasektorist kui vabakonnast;  programmi elluviimisse oli kaasatud 32 kooli;  13. märtsist kuni sõltuvalt piirkonnast maksimaalselt 18. maini 2020 Covid-19 pandeemiast tingitud Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud eriolukorra ajal jätkasime kõigis gruppides distantstegevuste läbiviimist ning pakkusime osalejatele tuge emotsionaalse tasakaalu hoidmisel.  osalejad annavad programmile jätkuvalt kõrge hinnangu. 6. hooajale tagasisidet andnud TATi gruppide noortest andis programmile hinnangu „väga meeldib“ 56% ja hinnangu „meeldib“ 38% (vt ka joonist 1). Joonis 1. 60  6. hooajal hindasid TATi gruppide noored oma enesetunnet SPIN-programmis 5-punkti skaalal järgnevalt: turvaliselt 4,21, õnnelikuna 4,20, vajalikuna 4,03, tunnustatuna 3,95, edukana 3,86 (vt ka joonist 2). Joonis 2.  TATi gruppide noored vastasid, et neile meeldib SPIN-programmis, sest: siin on toetavad treenerid (23%) vastanutest; siin saab veeta lõbusalt vaba aega (22% vastanutest), siin on arendavad jalgpallitrennid (20% vastanutest), õpin siin uusi teadmisi ja oskusi (14% vastanutest);  enda arengus hindasid TATi gruppide noored 6. hooaja lõpuks kõige kõrgemalt arenenuks oskust eesmärkide nimel pingutada (4,09/5), turvaliselt käituda (4,07/5), iseendasse uskumist ja vastutuse võtmist (4,06/5), positiivse suhtlemise oskust (3,96/5). Vt ka joonist 3; Joonis 3.  Küsisime noortelt ka seda, kuivõrd neile meeldivad treener, eluoskuste treener ja enda SPIN-programmi grupp. Koondpilt TATi gruppide noorte vastukajast on joonisel 4. 61  Joonis 4.  6. hooajal jätkasime praktikat, mille kohaselt olid piirkondade juhtrühmadesse kaasatud ka kõikide koolide kontaktisikud (valdavalt tugispetsialistid) ning iga grupi treener või eluoskuste treener. Lisaks olid suuremates piirkondades toeks koordinaatorid, kes korraldasid infovahetust SPIN-programmi võrgustikuga, koordineerisid noorte lisavärbamist gruppidesse ja toetasid noorte osalusjärjepidevust.  programmi kohta ilmus 6. hooaja jooksul 26 kajastust (sh nii üleriigilised kanalid kui kohalikud ja nii eesti kui vene keeles). Mõned näited: 07.10.2019 ilmunud kajastus Lõuna- Eesti Postimehes programmi noortegrupi avamise kohta Tõrva vallas, 10.10.2019 ilmunud kajastus Rae valla lehes Rae Sõnumid programmi avamise kohta Rae vallas (lk 20), veebruaris 2020 ajakirjas Jalka (lk 48-51) ilmunud kajastus programmi viie aasta tulemuste kohta, 08.01.2020 antud intervjuu Raadio 4-le, 06.03.2020 Viimsi Teatajas ilmunud programmi esimest aastat kokkuvõttev kajastus. Vahekokkuvõte seisuga 31.12.2020  SPIN-programmis tegutses 7. hooaja esimesel poolel Euroopa Sotsiaalfondi ja Siseministeeriumi rahastusel 10 gruppi (7 Tallinnas, kaks Kohtla-Järvel ja üks Narvas).  Programmi läbis TATi raames tegutsenud gruppides osalenud noortest 77 (osalesid vähemalt 70 kontakttundi).  Seisuga 31.12.2020 on programmis teenust saanuid 804 osalejat ja programmi läbinud 1017 osalejat;  Osalejate sooline jaotus oli TATi gruppides: tüdrukuid 19%, poisse 81%;  Programmi 7. hooaja esimese poole keskmine osalusnäitaja oli 7,5 noort sessiooni kohta. Tugevama tuumikuga gruppides oli vastav näitaja ka enam kui 10 noort sessiooni kohta.  Seisuga 31.12.2020 on programmis teenust saanud 804 osalejat, neist programmi läbinud 1017 osalejat;  Programmi elluviimisse on TATi raames tegutsevatesse gruppidesse kaasatud enam kui 50 koostööpartnerit (sh 12 erasektorist). Kokku hõlmab läbi SPIN-programmi noorte toetamiseks loodud tugivõrgustik Tallinnas, Kohtla-Järvel ja Narvas enam kui 200 inimest nii avalikust sektorist, erasektorist kui vabakonnast;  Programmi elluviimisse on TATi raames tegutsevates piirkondades kaasatud 32 kooli.  Antud perioodil oli taas olulisi arenguid ka väljumisstrateegia vaatest. Augustis-septembris jõudsid lõpule ettevalmistused SPIN-programmi rakendamiseks uutes piirkondades. Selle tulemusena avasime kohalike omavalitsuste poolt rahastatuna augustis uue grupi Otepää vallas ja septembris 2020 uue grupi Põlva vallas. Kokku tegutses perioodi lõpus 24 noortegruppi üle Eesti. Aasta lõpus jätkusid ettevalmistused programmi uute piirkondade avamiseks 2021. aastal.  Septembris 2020 valmis programmi viit hooaega (2015-2020) kokkuvõttev koondraport. Raport kinnitas, et programmil on olnud osalevate noorte eludele ja arengule jätkuvalt reaalne teaduslikult kinnitatud mõju. 62 7. hooaega (august 2020-juuni 2022) kokkuvõttev statistika ning taustainfo:  SPIN-programmis tegutses Euroopa Sotsiaalfondi ja Siseministeeriumi rahastusel kuni juuni 2021 kümme gruppi (7 Tallinnas, kaks Kohtla-Järvel ja üks Narvas);  kokku osales 7. hooajal TATi raames tegutsevates gruppides programmis 184 noort;  programmi läbis TATi raames tegutsenud gruppides osalenud noortest 151 (osalesid vähemalt 70 kontakttundi).  seisuga 30.06.2021 on programmis teenust saanuid 817 osalejat ja programmi läbinud 1077 osalejat;  osalejate sooline jaotus oli TATi gruppides: tüdrukuid 11%, poisse 89%;  sisustasime sessioonide läbiviimisega kokku ligikaudu 25 000 kontakttundi noorte vaba aega, sh enam kui 8 000 kontakttunni ulatuses eluoskuste sessioone;  TATi raames tegutsevate gruppide hooaja keskmine osalusnäitaja oli 7,4 osalejat sessiooni kohta;  programmi elluviimisse on TATi raames tegutsevatesse gruppidesse kaasatud enam kui 50 koostööpartnerit (sh 10 erasektorist). Kokku hõlmab läbi SPIN-programmi noorte toetamiseks loodud tugivõrgustik Tallinnas, Kohtla-Järvel ja Narvas enam kui 200 inimest nii avalikust sektorist, erasektorist kui vabakonnast;  programmi elluviimisse oli kaasatud 30 kooli;  11. märtsist 2021 kuni 25. aprillini 2021 Covid-19 pandeemiast tingitud Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kontakttegevuste läbiviimise piirangute ajal jätkasime kõigis gruppides distantstegevuste läbiviimist ning pakkusime osalejatele tuge emotsionaalse tasakaalu hoidmisel.  osalejad annavad programmile jätkuvalt kõrge hinnangu. 7. hooajale tagasisidet andnud TATi gruppide noortest andis programmile hinnangu „väga meeldib“ 58% ja hinnangu „meeldib“ 37% (vt joonist 1). Joonis 1.  7. hooajal hindasid TATi gruppide noored oma enesetunnet SPIN-programmis 5-punkti skaalal järgnevalt: turvaliselt 4,46, õnnelikuna 4,35, vajalikuna 4,21, tunnustatuna 4,05, edukana 4,11 (vt joonist 2). 63  Joonis 2.  TATi gruppide noored vastasid, et neile meeldib SPIN-programmis, sest: siin saab veeta lõbusalt vaba aega (24% vastanutest), siin on arendavad jalgpallitrennid (23% vastanutest), siin on toetavad treenerid (21%) vastanutest; õpin siin uusi teadmisi ja oskusi (12% vastanutest); enda arengus hindasid TATi gruppide noored 7. hooaja lõpuks kõige kõrgemalt arenenuks iseendasse uskumist ja vastutuse võtmise oskust (4,05/5), positiivse suhtlemise oskust (4,05/5), oskust eesmärkide nimel pingutada (4,04/5), teistega koostöö tegemise oskust (4,02/5). Vt joonist 3; Joonis 3.  Küsisime noortelt ka seda, kuivõrd toetavad on nende gruppide treenerid, eluoskuste treenerid ja enda SPIN-programmi grupp. Koondpilt TATi gruppide noorte vastukajast on joonisel 4. 64  Joonis 4.  7. hooaja teisel poolel jätkati TATi raames uute piirkondade avamise ettevalmistusi. Märtsiks 2021 oli valmisolek avada noortegrupp Rapla vallas, ent Covid-19 pandeemiast tingitud piirangute tõttu ei olnud see siiski võimalik. Pärast piirangute mahavõtmist aprilli lõpus oleks enne suvepausi jäänud liiga vähe aega grupiga töötamiseks, mistõttu otsustati kohaliku juhtrühmaga konsulteerides avada grupp koheselt uue kooliaasta alguses septembris 2021. Ettevalmistusi tehti veel Paide linna, Valga valla, Viljandi linna ja Haapsalu linna suunal. Väljumisstrateegia vaatest viidi lõpuni ettevalmistused programmi avamiseks Saku vallas, kus on kohaliku omavalitsuse poolt rahastatuna kavas grupp avada augustis 2021.  7. hooajal jätkasime praktikat, mille kohaselt olid piirkondade juhtrühmadesse kaasatud ka kõikide koolide kontaktisikud (valdavalt tugispetsialistid) ning iga grupi treener või eluoskuste treener. Lisaks olid suuremates piirkondades toeks koordinaatorid, kes korraldasid infovahetust SPIN-programmi võrgustikuga, koordineerisid noorte lisavärbamist gruppidesse ja toetasid noorte osalusjärjepidevust.  programmi kohta ilmus 7. hooaja jooksul 9 kajastust (sh nii üleriigilised kanalid kui kohalikud kanalid). Mõned näited: 22.09.2020 ilmunud kajastus Põlva Teatajas SPIN- programmi noortegrupi avamise kohta Põlva vallas; 13.10.2020 ilmunud kajastus ajakirjas Sotsiaaltöö, mis keskendus võimalustele SPINi sekkumismudeli standardiseerituse parandamiseks ja mõju mõõtmise senise süsteemi edasi arendamiseks. Hooaja lõpus omistati SPIN-programmile Vabariigi Presidendi kultuurirahastu poolt sotsiaaltöö preemia 2021. Galerii ja kajastus Õhtulehes. 8. hooaja (august 2021-detsember 2021) algust kokkuvõttev statistika ning taustainfo:  SPIN-programmis tegutses Euroopa Sotsiaalfondi ja Siseministeeriumi rahastusel kuni viisteist gruppi (7 Tallinnas, kaks Kohtla-Järvel üks Narvas, üks Paide, üks Viljandis, üks Raplas, üks Haapsalus ja üks Valgas);  Paides alustas SPIN grupp 20. septembril, Viljandis alustas SPIN grupp 29. septembril, Raplas alustas SPIN grupp 19. oktoobril, Haapsalus alustas SPIN grupp 25. novembril ja Valgas alustas grupp 18. jaanuaril.  kokku osales 8. hooaja I poolel TATi raames tegutsevates gruppides programmis 253 noort;  programmi läbis TATi raames tegutsenud gruppides osalenud noortest 55 (osalesid vähemalt 70 kontakttundi).  seisuga 31.12.2021 on programmis teenust saanuid 977 osalejat ja programmi läbinud 1132 osalejat;  osalejate sooline jaotus oli TATi gruppides: tüdrukuid 14%, poisse 86%; 65   TATi raames tegutsevate gruppide hooaja keskmine osalusnäitaja oli 7,6 osalejat sessiooni kohta;  programmi elluviimisse on TATi raames tegutsevatesse gruppidesse kaasatud enam kui 60 koostööpartnerit (sh 10 erasektorist). Kokku hõlmab läbi SPIN-programmi noorte toetamiseks loodud tugivõrgustik Tallinnas, Kohtla-Järvel, Narvas, Paides, Viljandis, Raplas ja Haapsalus enam kui 225 inimest nii avalikust sektorist, erasektorist kui vabakonnast;  programmi elluviimisse oli kaasatud 42 kooli;  programmi kohta ilmus 8. hooaja I pooles 6 kajastust. Kohalikud maakonna lehed kajastasid eelkõige uudist uue SPINi grupi avamisest. 8. hooaja (august 2021-juuni 2022) kokkuvõttev statistika ning taustainfo:  SPIN-programmis tegutses Euroopa Sotsiaalfondi ja Siseministeeriumi rahastusel viisteist gruppi (7 Tallinnas, kaks Kohtla-Järvel, üks Narvas, üks Paide, üks Viljandis, üks Raplas, üks Haapsalus ja üks Valgas);  Paides alustas SPIN grupp 20. septembril, Viljandis alustas SPIN grupp 29. septembril, Raplas alustas SPIN grupp 19. oktoobril, Haapsalus alustas SPIN grupp 25. novembril ja Valgas alustas grupp 18. jaanuaril.  Kokku osales 8. hooajal TATi raames tegutsevates gruppides programmis 343 noort;  programmi läbis TATi raames tegutsenud gruppides osalenud noortest 152 (osalesid vähemalt 70 kontakttundi).  seisuga 30.06.2022 oli programmis teenust saanuid 1076 osalejat ja programmi läbinud 1284 osalejat;  osalejate sooline jaotus oli TATi gruppides: tüdrukuid 13%, poisse 87%;  TATi raames tegutsevate gruppide hooaja keskmine osalusnäitaja oli 8.1 osalejat sessiooni kohta;  osalejad annavad programmile jätkuvalt hea hinnangu. 8. hooajale tagasisidet andnud TATi gruppide noortest andis programmile hinnangu „väga meeldib“ 50% ja hinnangu „meeldib“ 43% (vt joonist 1). Joonis 1.  8. hooajal hindasid TATi gruppide noored oma enesetunnet SPIN-programmis 5-punkti skaalal järgnevalt: õnnelikuna 4.04, turvaliselt 3.90, edukana 3.80, vajalikuna 3.67, ja tunnustatuna 3.67 (vt joonist 2). 66  Joonis 2.  Enda arengus hindasid TATi gruppide noored 8. hooaja lõpuks kõige kõrgemalt arenenuks oskust eesmärkide nimel pingutada (4,05), iseendasse uskumist ja vastutuse võtmist (3.98), teistega koostöö teha (3.87) ja positiivse suhtlemise oskust (3.87). Vt ka joonist 3; Joonis 3.  Küsisime noortelt ka seda, kuivõrd neile meeldivad treener, eluoskuste treener ja enda SPIN-programmi grupp. Koondpilt TATi gruppide noorte vastukajast on kajastatud joonisel 4. Joonis 4.  Hooaja II pooles alustasime ettevalmistavate tegevustega Jõgeva, Saaremaa ja Rakvere grupi avamiseks 2022. aasta sügisel.  programmi kohta ilmus 8. hooajal kokku 7 kajastust. Kohalikud maakonna lehed kajastasid eelkõige uudist uue SPINi grupi avamisest. 67 9. hooaja (august 2022-detsember 2022) algust kokkuvõttev statistika ning taustainfo:  SPIN-programmis tegutses Euroopa Sotsiaalfondi ja Siseministeeriumi rahastusel 20 gruppi (7 Tallinnas, kaks Kohtla-Järvel ja kaks Narvas, üks Paide, üks Viljandis, üks Raplas, üks Haapsalus, üks Valgas, üks Põlvas, üks Kuressaares, üks Jõgeval ja üks Rakveres);  Kuressaares alustas SPIN grupp 13. septembril, Jõgeval alustas SPIN grupp 14. septembril, ja Rakveres alustas grupp 14. novembril.  kokku osales 9. hooaja I poolel TATi raames tegutsevates gruppides programmis 434 noort;  programmi läbis TATi raames tegutsenud gruppides osalenud noortest 115 (osalesid vähemalt 70 kontakttundi).  seisuga 31.12.2021 on programmis teenust saanuid 1241 osalejat ja programmi läbinud 1399 osalejat;  osalejate sooline jaotus oli TATi gruppides: tüdrukuid 22%, poisse 78%;  TATi raames tegutsevate gruppide 9. hooaja I poole keskmine osalusnäitaja oli 9,7 osalejat sessiooni kohta;  programmi elluviimisse on TATi raames tegutsevatesse gruppidesse kaasatud enam kui 68 koostööpartnerit (sh 10 erasektorist). Kokku hõlmab läbi SPIN-programmi noorte toetamiseks loodud tugivõrgustik Tallinnas, Kohtla-Järvel, Narvas, Paides, Viljandis, Raplas, Haapsalus, Põlvas, Valgas, Jõgeval, Rakveres ja Kuressaares enam kui 240 inimest nii avalikust sektorist, erasektorist kui vabakonnast;  programmi elluviimisse oli kaasatud 57 kooli;  programmi kohta ilmus 3 kajastust - 2 kajastust oli kohalike maakonna lehtede poolt ja Heateo Sihtasutusel ilmus artikkel SPIN+ tegevustest nende veebilehel. 9. hooaja (august 2022-juuni 2023) kokkuvõttev statistika ja taustainfo:  SPIN-programmis tegutses Euroopa Sotsiaalfondi ja Siseministeeriumi rahastusel 20 gruppi (7 Tallinnas, kaks Kohtla-Järvel ja kaks Narvas, üks Paide, üks Viljandis, üks Raplas, üks Haapsalus, üks Valgas, üks Põlvas, üks Kuressaares, üks Jõgeval ja üks Rakveres);  Kuressaares alustas SPIN grupp 13. septembril, Jõgeval alustas SPIN grupp 14. septembril, ja Rakveres alustas grupp 14. novembril.  Kokku osales 9. hooajal TATi raames tegutsevates gruppides programmis 521 noort; programmi läbis TATi raames tegutsenud gruppides osalenud noortest 265 (osalesid vähemalt 70 kontakttundi).  seisuga 30.06.2023 on programmis teenust saanuid 1349 osalejat ja programmi läbinud 1664 osalejat;  osalejate sooline jaotus oli TATi gruppides: tüdrukuid 14%, poisse 86%;  TATi raames tegutsevate gruppide hooaja keskmine osalusnäitaja oli 9.5 osalejat sessiooni kohta;  Osalejad annavad programmile jätkuvalt hea hinnangu. 9. hooajale tagasisidet andnud TATi gruppide noortest andis programmile hinnangu „väga meeldib“ 56% ja hinnangu „meeldib“ 40% (vt joonist 1). 68  Joonis 1  9. hooajal hindasid TATi gruppide noored oma enesetunnet SPIN-programmis 5-punkti skaalal järgnevalt: õnnelikuna 4.04, turvaliselt 4.01, edukana 3.79, vajalikuna 3.70 ja tunnustatuna 3.66 (vt joonist 2). Joonis 2.  Enda arengus hindasid TATi gruppide noored 8. hooaja lõpuks kõige kõrgemalt arenenuks oskust eesmärkide nimel pingutada (4,03), iseendasse uskumist ja vastutuse võtmist (3.86), ja positiivse suhtlemise oskust (3.86). Vt ka joonist 3; Joonis 3.  Küsisime noortelt ka seda, kuivõrd neile meeldivad treener, eluoskuste treener ja enda SPIN-programmi grupp. Koondpilt TATi gruppide noorte vastukajast on kajastatud joonisel 4. 69  Joonis 4.  2022.a. augustis käivitatud SPIN+ treenerite arenguprogramm oli edukas. Programmis osales 16 laste- ja noortetreenerit üle Eesti: 3 judo, 5 käsipalli, 5 korvpalli, 1 võrkpalli ja 2 kergejõustiku treenerit, kellel oli juba olemas treeninggrupid ning soov tavapärase treeningtunni juures praktiseerida noorsootööd ning eluoskuste õpet. SPIN+ pilootaasta lõppes juunis 2023. Treenerite fookusgruppide aruteludes selgus, et üksmeelselt hinnati SPIN+ programmi põhimõtteid ja koolituse ülesehitust üksmeelselt arusaadavaks, programm oli loogiliselt struktureeritud. 10. hooaja (august 2023-detsember 2023) algust kokkuvõttev statistika ning taustainfo:  SPIN-programmis tegutses Euroopa Sotsiaalfondi ja Siseministeeriumi rahastusel 21 gruppi (7 Tallinnas, kaks Kohtla-Järvel ja kaks Narvas, üks Paide, üks Viljandis, üks Raplas, üks Haapsalus, üks Valgas, üks Põlvas, üks Kuressaares, üks Jõgeval, üks Rakveres ja üks Võrus);  Võrus alustas SPIN grupp 16. oktoobril.  Kokku osales 10. hooaja I poolel TATi raames tegutsevates gruppides programmis 410 noort;  programmi läbis TATi raames tegutsenud gruppides osalenud noortest 121 (osalesid vähemalt 70 kontakttundi).  seisuga 31.12.2023 on programmis teenust saanuid 1476 osalejat ja programmi läbinud 1785 osalejat;  osalejate sooline jaotus oli TATi gruppides: tüdrukuid 19%, poisse 81%;  TATi raames tegutsevate gruppide 10. hooaja I poole keskmine osalusnäitaja oli 9,0 osalejat sessiooni kohta;  Kokku hõlmab läbi SPIN-programmi noorte toetamiseks loodud tugivõrgustik Tallinnas, Kohtla-Järvel, Narvas, Paides, Viljandis, Raplas, Haapsalus, Põlvas, Valgas, Jõgeval, Rakveres, Kuressaares ja Võrus enam kui 245 inimest nii avalikust sektorist, erasektorist kui vabakonnast;  programmi elluviimisse oli kaasatud üle 60 kooli; Alategevuse 1.2. SPINi mõjude hindamine nr ja nimetus Tegevuse või Tegevuse või alategevuse alategevuse tegelik algus- ja planeeritud 01.12.2014-31.12.2023 lõppkuupäev 01.12.2014-31.12.2023 70 algus- ja (pp.kk.aa) lõppkuupäev (pp.kk.aa) Tegevuse või 1.2.1. Mõjude hindamise ettevalmistamine alategevuse SPIN-programmi mõjude hindamine tugineb SPINi mõjumudelis kirjeldatud eesmärkide lühiülevaade saavutamisele. Mõjude hindamine on väga oluline osa programmi elluviimisel, et arendada programmi ja hinnang sisuliselt ja selgitada välja programmi eesmärkide täitumise saavutustaset. Mõjude hindamise mudeli tegevuse disainimiseks palgati ekspert Anna Markina. Mõjude hindamise ettevalmistamisel koostati sealhulgas elluviimisele, isikustatud küsimustikud, millega hakati hindama programmi mõju. sh parimad praktikad, Tegevused toimusid alljärgnevates etappides: esinenud I etapp – mõju hindamise metoodika ja instrumendi testimine (01.12.2014-15.04.2015); probleemid II etapp – mõõtmisinstrumendi uuendamine (16.04-30.06.2015); ja ettevõetud III etapp – 2. hooaja mõju mõõtmise esimese etapi läbiviimine (17.08-31.10.2015); abinõud. IV etapp – 2. hooaja mõju mõõtmise teise etapi läbiviimine (15.05-30.06.2016); V etapp – 3. hooaja mõju mõõtmise esimese etapi läbiviimine (01.09.2016-31.10.2016); VI etapp – 3. hooaja mõju mõõtmise teise etapi läbiviimine (15.05.2017-30.06.2017); VII etapp – 4. hooaja mõju mõõtmise esimese etapi läbiviimine (01.09.2017-31.10.2017). VIII etapp – 4. hooaja mõju mõõtmise teise etapi läbiviimine (28.05.2018-30.06.2018). IX etapp – 5. hooaja mõju mõõtmise esimese etapi läbiviimine (01.09.2018-31.10.2018). X etapp – 5. hooaja mõju mõõtmise andmekorje teise etapi läbiviimine (27.05.2019-20.06.2019) XI etapp – 6. hooaja mõju mõõtmise andmekorje esimese etapi läbiviimine (01.09.2019-31.10.2019). XI etapp – 6. hooaja mõju mõõtmise andmekorje teise etapi läbiviimine (21.05.2020-19.06.2020). Esmakordselt viidi osalejatelt andmete kogumine läbi elektroonselt. XII etapp – 7. hooaja mõju mõõtmise andmekorje esimese etapi läbiviimine (01.09.2020-31.10.2020). XIII etapp – 7. hooaja mõju mõõtmise andmekorje teise etapi läbiviimine (24.05.2021-20.06.2021) XIV etapp - 8. hooaja mõju mõõtmise andmekorje esimese etapi läbiviimine (01.09.2021-31.12.2021). XV etapp – 8. hooaja mõju mõõtmise andmekorje teise etapi läbiviimine (16.05.2022-20.06.2022) XVI etapp - 9. hooaja mõju mõõtmise andmekorje esimese etapi läbiviimine (01.09.2022-31.12.2022). XVIII etapp – 9. hooaja mõju mõõtmise admekorje teise etapi läbiviimine (15.05.2023 – 20.06.2023). XIX etapp – 10. hooaja mõju mõõtmise andmekorje esimese etapi läbiviimine (20.09.2023 – 5.12.2023) 1.2.2. Andmete kogumine ja analüüsimine o noorte osalemisaktiivsuse ehk kohalkäimise (sh eraldivõetuna jalgpallisessioonides ja eluoskusi arendavates sessioonides) kohta koguti andmeid terve 1. hooaja jooksul. Saadud andmeid analüüsiti ning kasutati nii kohalikes juhtrühmades kui keskses juhtrühmas alusmaterjalina grupi arengute jälgimisel. Hooaja lõpus tehti saadud andmetele tuginedes hooaja kokkuvõtteid. Sarnast andmekorjet on jätkatud ka kõigil järgnevatel hooaegadel. Esimesel hooajal toimus väljatöötatud küsimustiku testimine. o lisaks tavapärasele osalemisaktiivsuse andmekorjele koguti 2. hooaja jooksul ja 3. hooaja alguses ning lõpus, samuti kõigi järgnevate hooaegade alguses ja lõpus vastavalt mõju hindamise mudelile sisendit koolide sotsiaalpedagoogidelt (osaleja õppeedukuse, käitumise, koolikohustuse täitmise kohta), treeneritelt (hinnang osaleja aktiivsuse, koostöövalmiduse ja konfliktsuse kohta), noortelt endilt (pro-sotsiaalsete hoiakute, enesekontrolli, enesehinnangu ja enesetõhususe kohta). o 3. hooaja lõpus valmis analüüs programmi teise hooaja mõju kohta. Tegemist oli hindamisuuringuga, milles viidi läbi eeluuring baastaseme mõõtmiseks hooaja alguses ja järeluuring muutuse hindamiseks hooaja lõpufaasis. Eesmärk oli selgitada välja SPIN-programmi teise hooaja mõju programmis osalenute prosotsiaalsetele hoiakutele, enesekontrollile, enesehinnangule ja enesetõhususele osalejate endi hinnangul ja osalejate käitumisele (koolikohustuse täitmine, koolikäitumine, õppeedukus) koolide kontaktisikute hinnangul. Analüüs näitas, et SPIN-programmil on mõju noorte riskikäitumise vähendamisele ja sotsiaalsete oskuste arengule. Teisel hooajal kogutud andmete võrdlus näitas, et võrreldes programmile eelnenud olukorraga muutus hooaja lõpufaasis osalejate impulsiivsuse ja riskivalmiduse skoor madalamaks ning enesekontrolli üldskoor kõrgemaks. Teisisõnu, programmis osalevad noored arendavad oskust 71  kontrollida enda käitumist, mitte tegutseda esmase reaktsiooni põhjal. Riskikäitumist aitab ennetada ka fakt, et SPIN-programmis osalemise jooksul paranevad noorte prosotsiaalsed hoiakud. Positiivsete muutuste ilmnemine SPIN-programmi osalejate seas impulsiivsuse ja riskivalmiduse skooride vähenemisel ning tervikuna enesekontrolli üldskoori tugevnemisel on oluline kinnitus nende komponentidega tehtava töö tulemuslikkusele. Ühtlasi annavad tulemused võimaluse eeldada, et seetõttu väheneb ka osalejate delinkventse käitumise tõenäosus. Andmete analüüsimisel saadud tulemused kinnitavad ka programmi üldist sõnumit, et SPIN töötab koolide toetussüsteemina. Kuigi koolikohustuste täitmist ja õppeedukust meie tegevus otseselt ei puuduta, näitavad tulemused, et hooaja jooksul paranes programmis osalenute koolikohustuse täitmine 27% puhul osalejatest ning õppeedukus paranes keskmiselt 13% võrra. Oluline positiivne seos ilmnes programmis osaluse aktiivsuse ja koolikäitumise vahel. Aktiivsemalt programmis osalenud lastel on koolis paremad käitumise hinded. Saadud tulemus on mõneti ka ootuspärane, sest programmi elluviimise käigus pööratakse palju tähelepanu grupi reeglite järgimisele ja distsipliini tagamisele ehk laiemalt võttes käitumisele grupi tegevuste raames. Suurem osalusaktiivsus programmis tagab ka osaleja järjepidevama kokkupuute grupi reeglitega ja kinnistab neid. Tulemust kinnitab ka koolide sotsiaalpedagoogidelt programmi elluviijateni kõige sagedamini jõudev tagasiside, mille järgi märkavad nemad eelkõige programmi positiivset mõju noorte käitumise paranemisele koolis. Samuti ilmnes tugev positiivne seos koolikäitumise ja õppeedukuse vahel. Programmis osalejad, kellel on koolis paremad hinded, on ka käitumise hinne kõrgem. Ehkki otseselt ei ole õppeedukuse parandamine SPIN-programmi eesmärk, annab selline SPIN-programmi teise hooaja mõju olemasolu lootust, et kui sekkumise tulemusena paraneb koolikäitumine, saab loota ka õppeedukuse paranemisele. Oluline negatiivne seos ilmnes koolikohustuse täitmise ja koolikäitumise vahel. SPIN-programmi üks eesmärke on toetada osalejate koolikohustuse täitmise paranemist ja ilmnenud negatiivne seos koolikohustuse täitmise ja koolikäitumise vahel näitab, kuivõrd oluline on toetada programmi elluviimise käigus osalejate sotsiaalsete toimetulekuoskuste arendamist, mis aitavad laiemalt toetada koolikohustuse täitmise paranemist. Täismahus töö on leitav SIIT.  Detsembris 2017 valmis 2. ja 3. hooaja (2015/2016 ja 2016/2017) mõju kokkuvõttev analüüs, millest järeldus kokkuvõtvalt järgmine. SPIN-programmis ühe hooaja osaleva noore käitumine paraneb 6% ja õppeedukus 8%. Samuti selgus, et kaks hooaega programmis osalenud noorte puhul paraneb enesekontrolli tase 12%, impulsiivsus väheneb 16% ja riskivalmidus väheneb 19%. Lisaks võib 98% kindlusega öelda, et SPIN-programmis osalemine parandab noorte prosotsiaalseid hoiakuid. Lisaks paraneb hooaja jooksul 19% treenerite hinnang osalejate aktiivsuse, osalemise ja agressiivsuse vähenemise kohta. Teaduslikult tõendatud analüüsi tulemused on kinnituseks sellele, et programmi töö kannab vilja ja SPIN-programm liigub tõendatult seatud eesmärkide (arendada osalejate sotsiaalseid oskusi ja vähendada riskikäitumist) poole.  Augustis 2018 valmis SPIN-programmi mõju hindamise 2.-4. hooaja (2015/2016, 2016/2017 ja 2017/2018) koondraport, millest järeldus kokkuvõtvalt selline . SPIN-programmis osalemine aitab parandada õppeedukust, käitumist ja tugevdada või säilitada sotsiaalseid ja enesejuhtimise oskuseid. Tabel 4.1 Peamised järeldused arvudes +9% paraneb õppeedukuse keskväärtus programmis ühe hooaja osalenud noorte seas +14% +7% 4% paraneb treenerite hinnang paraneb käitumise hinde prosotsiaalsed hoiakud osalejate aktiivsuse, osalemise keskväärtus aasta programmis tugevnevad (jõudes Eesti ja agressiivsuse vähenemise osalenud noorte seas keskmiseni) kohta esimese hooaja jooksul 72  10%* 30% 8%* paraneb enesetõhususe osalejatel paranes paraneb enesehinnangu keskväärtus ühe aasta koolikohustuse täitmine keskväärtus ühe aasta programmis osalenud noorte programmis osalenud noorte seas seas *Lasnamäe näitel *Põhja-Tallinna näitel Enesekohaseid hinnanguid kinnitavad treenerite hinnangud. Treenerite hinnang osalejate aktiivsusele, osalemisele ja agressiivsuse vähenemisele paranes 14% esimese osaletud hooaja jooksul lähenedes hinnangule, et positiivset käitumist täheldatakse sageli. Peamised järeldused koolikäitumise paranemise osas SPIN-programmi kaudsemaks pikaajaliseks eesmärgiks on noorte püsimine haridussüsteemis. Eesmärgi saavutamist hinnati tuginedes sotsiaalpedagoogide hinnangutele koolikohustuse täitmise osas. Tuginedes 2015-2018 perioodi andmetele, on tõendatud, et osalejate seas paraneb juba ühe hooajalise osalemise järgselt õppeedukus ja koolikäitumine. Nende vastanute seas, kes olid osalenud ühe hooaja jooksul paranes õppeedukuse keskväärtus 8,6%. Õppeedukust hinnati skaalal 1-7, kus 1 tähistas klassi ühtesid kehvemaid tulemusi, 4 tähistas klassikaaslastega samaväärset õppeedukust, 7 aga väga head õppeedukust. Õppeaasta lõpul ületas õppeedukuse keskmine hinnang kassikaaslastega samaväärse õppeedukuse piiri. Käitumist hinnati skaalal 1-4, kus 1 on mitterahuldav ja 4 on eeskujulik. Tuvastati käitumise hinde keskväärtuse hinnangu paranemine 7%. Õppeedukuse ja käitumise hinnang on seda kõrgem, mida aktiivsem on olnud noore osalus SPIN- programmis. Need paranemised leidsid aset kõigis SPIN-programmi tegevuspiirkondades. Koolikohustuse täitmine paranes 30% osalejate jaoks.  Sügisel 2019 valmis SPIN-programmi mõju hindamise 2.-5. hooaja (2015/2016, 2016/2017, 2017/2018 ja 2018/2019) koondraport, millest järeldus kokkuvõtvalt selline . SPIN-programmis osalemine aitab parandada õppeedukust, käitumist ja tugevdada või säilitada sotsiaalseid ja enesejuhtimise oskuseid. Koondtulemused: 10% 21% käitumine paraneb õppeedukuse keskväärtus juba osalejatest paraneb paraneb ühe hooaja järgselt koolikohustuse täitmine vastupidiselt vanuselisele trendile poiste enesekontroll enesehinnang tugevneb vene keelt kõnelevate noorte seas paraneb nii esimesel kui teisel osalemise aastal vastupidiselt vanuselisele trendile tüdrukute prosotsiaalsed hoiakud enesetõhusus tugevnevad paraneb esimesel osalemise aastal Peamised järeldused koolikäitumise paranemise osas Tuginedes 2015-2019 perioodi andmetele, on tõendatud, et osalejate seas paraneb juba ühe hooajalise osalemise järgselt õppeedukus ja koolikäitumine . Nende vastanute seas, kes olid osalenud ühe hooaja jooksul paranes õppeedukuse keskväärtus 10%. Õppeaasta lõpul ületas õppeedukuse keskmine hinnang kassikaaslastega samaväärse õppeedukuse piiri. Tuvastati käitumise hinde keskväärtuse hinnangu paranemine 8%. Õppeedukuse ja käitumise hinnang on seda kõrgem, mida aktiivsem on olnud noore osalus SPIN-programmis. Kõige aktiivsemate osalejate (enam kui 140 73 kontakttundi hooaja jooksul) õppeedukus oli osalemise järgselt 18 % kõrgem võrreldes väiksema osalusaktiivsusega noortega. Koolikohustuse täitmine paranes 21% osalejate jaoks. Peamised järeldused sotsiaalsete ja enesejuhtimise oskuste paranemise osas Muutuseid analüüsiti järgmiste indikaatoritega:  prosotsiaalsed hoiakud (sisaldab endas näiteks teiste eest hoolitsemist, koostööd, sõbralikkust, abistamist, vastutusvõimelisust, usaldatavust);  enesekontroll (suutlikkus vastu panna kiusatustele, mis pikemas perspektiivis on kahjulikud);  enesehinnang;  enesetõhusus (inimese usk oma võimesse tulla toime teatud ülesannetega ning oskus kontrollida sündmusi, mis mõjutavad tema elu). Võrreldes programmile eelnenud olukorraga osalejate prosotsiaalne hoiak tugevnes. Samal ajal reeglina murdeeas prosotsiaalsed hoiakud nõrgenevad. See tähendab, et SPIN-programm suutis luua muutuse, mis trendi vastupidiseks pööras. SPIN-programmiga liitujad on reeglina nõrgema enesekontrolliga kui Eesti noored 7-9 klassis keskmiselt. Vene keelt emakeelena rääkivate osalejate seas tuvastati statistiliselt oluline enesekontrolli tugevnemine ja impulsiivsuse vähenemine. Mida impulsiivsemad on noored programmiga liitudes, seda olulisem muutus osalejate seas tuvastati, mis viitab asjaolule, et SPIN-programmis osalejate enesekontroll läheneb Eesti keskmistele väärtustele. Lisaks on teada, et noorte seas vanuses 7.-9. klassi enesekontrolli keskmine tase koos vanuse suurenemisega langeb. Arvestades ühiskonna trendi, on ka enesekontrolli näitaja samaks jäämine positiivne tulemus, kuna programm suudab ära hoida ealisest iseärasust tuleneva enesekontrolli nõrgenemise. 2015-2019 aasta andmetele tuginedes tuvastati oluline paranemine poiste enesehinnangus ning tüdrukute enesetõhususes. Kokkuvõttev järeldus. SPIN-programm liigub tõendatult enda seatud eesmärkide poole ja omab tõendatult positiivset mõju kõigi hinnatavate indikaatorite osas. SPIN-programmis osalejate seas paranevad nii koolikohustuse täitmise kui ka sotsiaalsete ja enesejuhtimisoskuste näitajad. Märtsis 2020 valmis Stories for Impact OÜ poolt läbi viidud SPIN-programmi mõju tõendatuse tõstmise võimaluste analüüsi lõppraport. Analüüsi teostamist rahastas Heateo Mõjufond. Analüüsi käigus keskenduti võimalustele SPINi sekkumismudeli standardiseerituse tõstmiseks ja tulemuste ning mõju mõõtmise senise süsteemi edasi arendamiseks. Analüüsi käigus selgus, et SPIN-programmi teoreetiline mudel ja programmi ülesehitus on kooskõlas teaduskirjanduses levinud teooriate ning soovitustega. Näiteks on programmi eluoskuste komponent teaduskirjanduse alusel väga oluline programmi eesmärkide saavutamiseks, sest konkreetne juhendamine sotsiaalsete ja enesejuhtimise oskuste teemadel aitab noortel kanda treeningkontekstis õpitud oskused üle spordivälisesse keskkonda. Samuti on ka teaduskirjanduses välja toodu põhjal SPIN-programmi tugevuste seas kogukonnapõhine lähenemine ning kohaliku tugivõrgustiku kaasamine. Programmi mõju hindamises kasutatavad mõõdetavad isikutegurid kajastuvad ka rahvusvahelises teaduskirjanduses, seega on SPINi valikud igati asjakohased. Analüüsi autorite üks järeldustest oli, et programmi mõju mõõdetakse juba praegu läbi rohkemate tegurite kui mitmete uurijate poolt väljatoodud rahvusvahelistest näidetest kaardistatud sarnaste spordipõhiste programmide puhul. Analüüsi teostajad viisid läbi ka mitmeid sessioonide vaatlusi ja intervjuusid. Intervjuude ja vaatluste põhjal on SPIN-programmi mõjusaimad elemendid alljärgnevad:  Pakutakse tegevust, mis on laialdaselt atraktiivne erinevat tüüpi noortele. Nimelt on jalgpalli 74  mängimine paljudele noortele atraktiivne (sõltumatult soost, vanusest ja emakeelest), sh tõrjutusriskis ja/või riskikäitumisega noortele.  Nii noorte värbamine kui nende sessioonides osalemise toetamine on selgelt eesmärgistatud ja toimib selgete põhimõtete järgi (värbamismudel). Programmi värvatakse tõendatult nn riskioludes elavaid noori (eelkõige soovituste, aga ka eneseselektsiooni põhjal).  Unikaalne läbiviimise mudel, millest lisaks sisulistele ja korralduslikele põhimõtetele on oluliseks osaks läbiviijate motivatsioon ja mitmekülgsus, tagades sessioonide läbiviimise kahe pühendunud ja professionaalse inimese poolt. Sessioone disainitakse ja viiakse läbi „rätsepaülikonnana“, s.t lähtuvalt osalejate vajadustest ja huvidest ning grupidünaamikast.  Juhtumikorraldus ja võrgustikutöö, mida teeb piirkondlik koordinaator (s.t noore toetamine sessioonide vahelisel ajal ja vajadusel noort ümbritseva tugivõrgustiku kaasamine). SPINi sessioonide läbiviimise analüüsil tuvastati järgmised ühtlased tugevused ja positiivsed praktikad:  Sujuv toimetulek iga sessiooni erisuste ja ootamatustega (sh osalejate arvu suure varieerumisega).  Keskendumine noori paeluvatele tegevustele.  Eluoskuste teemade järjepidev käsitlemine (vestluste ja/või harjutuste formaadis).  Refleksioon (sessioonide kokkuvõtmine vestluste formaadis).  Läbiviijate toetav ja tunnustav hoiak osalejate suhtes. Läbiviimise analüüsi käigus tuvastati ka mitmeid ühtlustamisvajadusi, mis on programmi rakendajale ülimalt väärtuslikuks sisendiks programmi edasisel arendamisel ja kvaliteedi tõstmisel, mh kavatseme:  ühtlustada ja ajakohastada erinevaid programmi sisumaterjale;  standardiseerida treenerite professionaalse arengu toetamisel programmi sessioonideks ettevalmistamise ja läbiviimise aluspõhimõtteid;  töötada välja lahendus osaluse info ja mõju hindamisega seotud andmekorje automatiseerimiseks eesmärgiga muuta andmekorje läbiviimise protsess efektiivsemaks, mitmekesistada erinevate osalus- ja mõju hindamise tulemuste analüüsimise võimalusi, tõsta paremini esile osalusega seotud tulemusi ja saada sisukamat infot juhtimisotsuste tegemiseks;  analüüsida pikemaajalise mõju mõõtmise mudeli muutmisega seotud ettepanekuid ning teha otsused, millise metodoloogiaga ja mõõtmisinstrumente kasutades jätkame ideaalis juba 2020. aasta augustist algaval uuel hooajal. Sügisel 2020 valmis SPIN-programmi mõju hindamise 2.-6. hooaja (2015/2016, 2016/2017, 2017/2018, 2018/2019 ja 2019/2020) koondraport, millest järeldus kokkuvõtvalt selline . SPIN- programmis osalemine aitab parandada õppeedukust, käitumist ja tugevdada või säilitada sotsiaalseid ja enesejuhtimise oskuseid. Koondtulemused: 75  9% 24% Käitumine paraneb õppeedukuse keskväärtus osalejatest paraneb Paraneb juba ühe hooaja järgselt koolikohustuse täitmine vastupidiselt vanuselisele trendile vastupidiselt vanuselisele trendile enesekontroll prosotsiaalsed hoiakud tugevneb või jääb samaks tugevnevad enesetõhusus paraneb Peamised järeldused koolikäitumise paranemise osas Koolikäitumist analüüsiti kolme indikaatori abil: koolikohustuse täitmine, käitumine koolis ja õppeedukus). Tuginedes 2019-2020 perioodi andmetele, on tõendatud, et osalejate seas paraneb juba ühe hooajalise osalemise järgselt õppeedukus ja koolikäitumine . Nende vastanute seas, kes olid osalenud ühe hooaja jooksul paranes õppeedukuse keskväärtus 9%. Õppeaasta lõpul ületas õppeedukuse keskmine hinnang kassikaaslastega samaväärse õppeedukuse piiri. Tuvastati ka käitumise hinde keskväärtuse hinnangu paranemine 9%. Õppeedukuse ja käitumise hinnang on seda kõrgem, mida aktiivsem on olnud noore osalus SPIN- programmis. Kõige aktiivsemate osalejate (enam kui 140 kontakttundi hooaja jooksul) õppeedukus oli osalemise järgselt 17% kõrgem võrreldes väiksema osalusaktiivsusega noortega. Koolikohustuse täitmine paranes 24% osalejate jaoks. Need paranemised leidsid aset kõigis SPIN-programmi tegevuspiirkondades. Peamised järeldused sotsiaalsete ja enesejuhtimise oskuste paranemise osas Muutuseid analüüsiti järgmiste indikaatoritega:  prosotsiaalsed hoiakud (sisaldab endas näiteks teiste eest hoolitsemist, koostööd, sõbralikkust, abistamist, vastutusvõimelisust, usaldatavust);  enesekontroll (suutlikkus vastu panna kiusatustele, mis pikemas perspektiivis on kahjulikud);  enesetõhusus (inimese usk oma võimesse tulla toime teatud ülesannetega ning oskus kontrollida sündmusi, mis mõjutavad tema elu). Võrreldes programmile eelnenud olukorraga osalejate prosotsiaalne hoiak tugevnes. Samal ajal reeglina murdeeas prosotsiaalsed hoiakud nõrgenevad. See tähendab, et SPIN-programm suutis luua muutuse, mis trendi vastupidiseks pööras. SPIN-programmiga liitujad on reeglina nõrgema enesekontrolliga kui Eesti noored 7.-9. klassis keskmiselt. SPIN-programmis osalejate seas enesekontroll tugevneb, seda märgatavalt just vene keelt kõnelevate noorte seas. Mida nõrgema enesekontrolliga on noored programmiga liitudes, seda olulisem muutus osalejate seas tuvastati, mis viitab asjaolule, et SPIN-programmis osalejate enesekontroll läheneb Eesti keskmistele väärtustele. Lisaks on teada, et noorte seas vanuses 7.-9. klassi enesekontrolli keskmine tase koos vanuse suurenemisega langeb. Arvestades ühiskonna trendi, on ka enesekontrolli näitaja samaks jäämine positiivne tulemus, kuna programm suudab ära hoida ealisest iseärasust tuleneva enesekontrolli nõrgenemise. 2015-2020 aasta andmetele tuginedes on tõendatud, et enesetõhususes on täheldatavad muutused paremuse suunas. Muutuste ulatus sõltub nii programmis osalemise kestusest, soost kui ka emakeelest. SPIN-programm liigub tõendatult enda seatud eesmärkide poole ja omab tõendatult positiivset mõju. SPIN-programmis osalejate seas paranevad nii koolikohustuse täitmise kui ka sotsiaalsete ja 76 enesejuhtimisoskuste näitajad. Programmi 8. hooaja II poolel 18. mail 2022 avaldati mõjuhidamise riigihange. Tellitava töö eesmärgiks on SPIN-programmi senise sekkumisloogika hindamine ja mõju tõendatuse tõstmine usaldusväärse hindamismetoodikaga. Lähteülesande kohaselt peab pakkumus sisaldama vähemalt järgnevaid eesmärgile vastavaid tegevusi:  Programmi senise tegevuse ja tulemuslikkuse analüüs. SPINi puhul lähtutakse kõigist seni toimunud ja 15.08.22–20.06.2023 kestvast hooajast; SPIN+ puhul 01.08.22–30.06.2023 algavast hooajast. *Mõju hindamise metoodika täiustamine ja ettepanekud jätkutegevusteks, koos võimalusel hindamistegevuste elluviimisega, mille eesmärgiks on teha järeldusi sekkumistegevuse mõju ja/või toime kohta tavatingimustes.  Tulemustest raporti koostamine ja koos lühikokkuvõttega tellijale esitlemine. Tingimused pakkumuse sisule on järgnevad:  Metodoloogiline plaan ja ajakava töö läbiviimiseks, sh nägemus uurimisülesandest ja - küsimustest, uuringukavandist, valimist, hindamisvahenditest, lisaandmete ja lubade (AKI, eetikakomitee) vajalikkusest, andmete kogumisest, analüüsist jmt.  Pakkuja ning uurimisrühma liikmete pädevused ja senised kogemused sarnaste töödega sekkumise hindamisel, samuti tööjaotus siin projektis. Kaasatud peavad olema vähemalt projektijuht, kvantitatiivse ja kvalitatiivse pädevusega analüütik ning ennetustöö ekspert.  Töö tegemisega, sh mõju sisulise hindamisega seotud riskid ja nende maandamise plaan. Uuringu kavand lähtub soovituslikult ennetusteaduste mõjususe uuringule esitatavatest nõuetest (näiteks standards for efficacy, https://link.springer.com/article/10.1007/s11121-015- 0555-x). 9. hooaja I poolel oli Praxise meeskonna peamine eesmärk SPIN-i programmiteooria visuaalne kirjeldamine, mis saab pakkuda sisendit SPIN-programmi kvaliteetseks mõjuhindamiseks tulevikus. Kaudseks eesmärgiks oli SPIN-programmi sidusrühmade arutelu soodustamine, et luua SPIN-i programmiteooria osas konsensus. Et seatud eesmärke saavutada, analüüsiti esimese sammuna olemasolevat SPIN-programmi loogikamudelit ning täiendati seda vastavalt SPIN-programmi tegevust käsitletavatele materjalidele, aruteludele programmi rakendajate ning töö tellijaga. SPIN-i programmiteooria koostamisel võeti ennekõike aluseks seega olemasoleva materjali ning ei seatud eesmärgiks ehitada teooriale tuginedes üles (uut) programmiteooriat. Programmiteooria koostamise aluseks olnud materjalides otsiti infot programmiteooria komponentide kohta (sh probleem, mida SPIN-programmiga soovitakse lahendada, lõpp- ja vahe-eesmärgid, tegevused, sisendid, sihtrühm). Kirjanduse analüüsi tulemusel koostati täiendatud programmiteooria ning valideeriti selle programmi rakendajate ja tellijaga 27.09.2022. toimunud töötoas ning sellele järgnenud kohtumistel. Täpsemalt kasutati SPIN-i programmiteooria arendamisel alltoodud protsesse ja meetodeid:  SPIN-programmi sekkumise materjalide läbitöötamine Praxise meeskonna poolt;  varasemate SPIN-programmiga seonduvate uuringute läbitöötamine;  töötoa läbiviimine sidusrühmade võtmeisikutega ja mille käigus rakendati grupipõhist loogikamudeli arendamise protsessi;  ülaltoodu põhjal SPIN-programmi loogikamudeli mustandi loomine Miro keskkonnas;  korduv asünkroonne loogikamudeli täiustamine Praxise meeskonna ja SPIN-programmi sidusrühmade poolt Miro keskkonnas;  virtuaalkeskkonnas aset leidnud koostöö täiendamine loogikamudeli täiustamisele pühendatud koosolekutega;  olemasolevate ressursside piires teaduskirjanduse analüüs programmiteooria aluseks olevate eelduste osas. 77 Hooaja II poolel hindas Praxis tulemusnäitajate mõõtevahendeid. Praxis esitas SPINile ülevaate erinevatest võimalustest, mis hõlmas olulisemaid kriteeriume (psühhomeetria ja rakendatavus), millele tuginedes mõõtevahendeid hinnata. Otsustati koostöös SPINi meeskonnaga, et alates 10. hooajast kasutatakse enesetõhususe ja enesejuhtimise mõõtevahendeid. Nimetatud mõõtevahendid tuleb enne uue hooaja algust valideerida ja juunis 2023 saadeti mõõtevahendite nõusoleku taotlus eetikakomiteele. Praxis esitles jätku-uuringute ettepanekute ja soovituste kogumit, et saaksime lähiajal liikuda ennetustegevuste tõendatuse taseme hindamisraamistikus taseme võrra edasi. Järgmisele tasemele liikumiseks on SPINil vaja läbi viia ANNUS-VASTUSTE (ing. kl dose-response) seose mõjuhindamine. Praxise eestvedamisel viidi mais 2023 läbi SPIN+ treeneritega fookusgrupi arutelud, mille eesmärgiks oli välja selgitada SPIN+ programmi rakendatavus ja vastuvõetavus. Tulemustest selgub, et SPIN+ programmi põhimõtteid ja koolituse ülesehitus hinnati üksmeelselt arusaadavaks, programm oli loogiliselt struktureeritud. Toodi välja peamised asjaolud, mis olid treeneritele olulised. Need olid: *Materjale lõimitakse olemasolevate teadmistega. *Materjalid on piisavalt lihtsad ja mitmekülgsed, mis võimaldavad kasutust ka väljaspool SPIN+ programmi. Süsteemne lähenemine muutis programmis osalemise kaasahaaravaks ning soodustas õpitu rakendamist. *Suurel määral aitasid kaasa programmi tugitegevused – mentori tugi, arutelu teiste treeneritega supervisioonidel, mis aitas säilitada motivatsiooni programmi rakendamisel. *Eriti rõhutati mentori olemasolu olulisust, kes olid toeks igakuistel treeningvisiitidel. Nad vastasid erinevatel küsimustele (sh töövälisel ajal), aitasid koostada tegevusplaane laste paremaks toetamiseks ning suunasid jälgima kitsaskohti treeneri praktikas. *Koolitused inspireerisid programmi põhimõtteid rakendama. Kitsaskohtadena toodi välja järgnevat: *Lapsevanemaid SPIN+ programmi on raske kaasata – kasvatuspõhimõtted erinevad sellest, mis trennides treenerid räägivad. *Sihtrühm raskesti õpetatav, käitumisprobleemidega noored võivad panna proovile teisi noori ja treenerit. *Õpetatavad praktikad ja teadmised võivad rakendamisel tunduda kunstlikud, st tekib vastuolu olemasolevate teadmiste ja oskustega. *Ajapuudus eluoskuste ülesannete rakendamisel sportimise kõrval. *Teiste treenerite hoiakud väljaspool programmi. SPIN-programmi edasiarenduse SPIN+ rakendatavuse ning vastuvõetavuse lõppraport on leitav siit - https://www.praxis.ee/wp-content/uploads/2022/08/SPINrakendatavusuuring.pdf. 10. hooaja I poolel valmis Praxise poolne SPIN-programmi mõõtevahendite valideerimisuuringu lõppraport. Antud uuringu eesmärk oli valideerida enesejuhitud õppimise oskuste küsimustik ja tajutava enesetõhususe skaala, mida saaks kasutada nii SPIN-programmi seires ja mõju hindamisel kui ka laiemalt SPIN-programmi väliselt, mõõtmaks muutusi uuritavates näitajates 10–18-aastaste laste ja noorte hulgas. Uuringu käigus, mis toimus juulist oktoobrini 2023, rakendati nii kvalitatiivseid kui kvantitatiivseid uuringumeetodeid – läbi viidi kaheksa kognitiivset intervjuud 10–13-aastastega ning ankeetküsitlus SPIN-programmis 2023/2024. hooajal osalevate 10–18-aastased lastega (I korral osales 116 noort, II korral 81 noort). Saadud tagasiside põhjal kohandati mõlema mõõtevahendi osade väidete sõnastust, tagamaks nende parem arusaadavus, kuid samas säilitades väidete tähendus ja eesmärk. Kuigi uuringus osalejate arv oleks võinud olla kõrgem, siis hinnati mõlemad mõõtevahendid kohandatuna sobivaks kasutamiseks SPIN-programmi sihtrühmas. SPIN-programmi mõõtevahendite valideerimisuuringu lõppraport on leitav siit - https://www.praxis.ee/wp-content/uploads/2022/08/SPIN-programmi-valideerimisuuring.pdf 78 Detsembris 2023 valmis SPIN-programmi mõju hindamise 7.-9. hooaja (2020/2021, 2021/2022, 2022/2023) koondraport, mille kokkuvõte oli järgnev: SPIN-programm Eestis on ajas ja ulatuses oluliselt kasvanud. 2022/2023. hooaja lõpu seisuga tegutsetakse kokku 19 Eesti piirkonnas ning osalejate arv on kasvanud 743-ni. Võrdluseks, et 2020/2021. hooajal pakuti noortele arenguprogrammi 10 piirkonnas ning osalejaid oli 442. Ühtlasi on kasvanud toetavate partnerite arv, mis annab kinnitust programmi vajalikkuses ja nähtavas kasus ühiskondlikult laiemalt. SPIN-programm on piirkondlikul laienemisel lähtunud oma sekkumisloogika põhialustest ja laienenud piirkondadesse, kus kuritegevus on suurem. Spordiprogrammi viiakse ellu kõrgema alaealiste õigusrikkumiste taseme ja riskiperede arvuga piirkondades, mis on valitud välja koostöös Siseministeeriumi ning Politsei- ja Piirivalveametiga. Kõik programmis osalejad peavad liituma programmiga täieliku vabatahtlikkuse alusel. On väga oluline märkida, et suurem osa SPIN-programmi oslejatest kuulub riskigruppi (kõigil hooaegadel >90%, viimasel kahel hooajal üle 95%. See näitab, et SPIN-programm on suutnud väga edukalt värvata treeningutele just enda sihtrühma noori, seda stabiilselt ja hoolimata jõulisest laienemisest. Väärib eraldi ära märkimist, et ligikaudu 40% osalejatest on sellised, kellel on mitu riskifaktorit esindatud. Viimaste aastate andmed on näidanud, et SPIN-programmis osalemise põhjusena on hüppeliselt kasvanud huvitegevuses mitteosalevate noorte arv. Üks olulisi mõjureid SPIN-programmi töös vaadeldaval perioodil on ka Covid-epideemia ja sellest tulenevad ühiskondlikud muutused. Paratamatult on epideemia ja selle järgsed ootused käitumisele mõjutanud võimalusi treeninguid läbi viia aga ka noorte võimalusi treeningutes aktiivselt osaleda. Siiski järjepidevalt on kasvanud nende noorte arv, kes osalevad treeningutel aktiivselt (st läbides vähemalt 70 kontakttundi ühe hooaja jooksul). Aktiivsete noorte osakaal on 3. hooaja jooksul kasvanud 35%-lt 45 %-ni. Programmist on ka lahkujaid - 2021. ja 2023. aastal on üks olulisemaid põhjuseid motivatsiooni puudus. Sessioonide toimumise aja ja koha sobimatus toodi enamasti välja just Tallinna piirkonnas. Positiivne on see, et lahkumisel on ka positiivseid põhjuseid – leitakse muu huviala või liitutakse professionaalse jalgpalliklubiga. SPIN-programm on järjepidavalt analüüsinud ka enda mõjusid õppeedukuse, koolikäitumise ja koolikohustuse täitmise muutustele. Kuigi statistiliselt olulisi muutuseid õppeedukuses ega koolikäitumises ühe hooaja osaluse järgselt ei suudetud tuvastada, siis kirjeldavate andmete pinnalt on põhjust järeldada, et nii hooaja algul kui lõpul on SPIN-noorte õppeedukus ja käitumine s arnane teiste klassikaaslastega. Koolikohustuse täitmises on igal hooajal hinnatud, e t umbe s 20 -30% osalejate jaoks näitaja paraneb. Analüüsitaval perioodil ei suudetud tuvastada muutuseid sotsiaalsetes ja enesejuhtimise oskuste indikaatorites. 1.2.3. Ekspertrühma kohtumised o Programmi 1. hooaja elluviimise raames toimus kaks ekspertrühma kohtumist (30.04.2015 ja 18.05.2015), mille eesmärk oli hinnata programmi mõju testküsimustiku läbiviimise tulemusi, väljavalitud hindamismeetodi ja läbiviimise sobivust ning teha ettepanekuid mudeli disainimiseks. Vastavat tööd on kirjeldatud punktis 1.2.1. Töö tulemusena testiti programmi esimesel hooajal väljavalitud meetodite sobivust ning otsustati, milliseid osi hakata regulaarselt kasutama programmi teisest hooajast alates. Lisaks toimunud kohtumistele suheldi ekspertrühma liikmetega palju ka individuaalselt nii telefoni kui e-posti teel. Pärast esimese etapi andmekorjet ja saadud baasandmete tulemuste saamist toimus 25.11.2015 ekspertrühma kohtumine. Kohtumise käigus anti programmi põhimeeskonna ja mõju hindamist läbiviiva eksperdi poolt ülevaade mõju hindamise läbiviimise korralduslikust poolest, tutvustati baastulemusi ning otsiti koos ekspertrühma liikmetega lahendusi esimese etapi läbiviimisel tekkinud kitsaskohtadele, mida 2. hooaja mõju hindamise teises etapis parandada. o Programmi 2., 3., 4., 5., 6. ja 7. hooaja eel ja käigus suheldi ekspertrühma põhiliikmetega individuaalselt. Novembris 2019 käivitati Heateo Mõjufondi toel SPIN-programmi mõju hindamise arendusprojekt, mille tulemusena valmib aprilliks 2020 raport ettepanekutega, kuidas tõsta veelgi SPIN-programmi mõju tõendatusse taset. Analüüsi teostajaks on Stories for Impact 79  OÜ. Arendusprojekti on kaasatud ka mitmed ekspertrühma liikmed. Samuti mitme strateegilise koostööpartneri peamised kontaktisikud (sh Siseministeeriumi esindajad). Aprillis 2020 valmis Stories for Impact OÜ poolt lõppraport, mille peamisi järeldusi on tutvustatud eelpool ja milles tehtud arendusettepanekute realiseerimisega töötame eelseisval 7. hooajal. 7. hooaja esimesel poolel töötasime raportis väljatoodud soovitustega (eelkõige treeninguteks valmistumise ja läbiviimise ühtlustamise mudeldamise ning andmekorje automatiseerimiseks lahenduse loomisega). Vastavast raportil tuginev kokkuvõtte laiemalt huvipakkuvatest järeldustest avaldati oktoobris 2020 ka ajakirjas Sotsiaaltöö, mis on leitav siit. o 5. hooaja alguses (september 2018) tutvustati SPIN-programmi kolme hooaja mõju koondtulemusi ka ekspertrühma liikmetele. Programmi positiivsest mõjust tuleb stabiilselt programmis osalevate noorte kohta koolidelt ja treeneritelt aina enam tagasisidet positiivsete muutuste kohta. Treenerid ja abitreenerid märkavad eelkõige seda, et noored oskavad paremini üksteisega arvestada, muutuvad enesekindlamaks, oskavad paremini suhelda ja teha meeskonnatööd, suudavad rohkem kontrollida emotsioone. Koolidelt saame eelkõige tagasisidet positiivse mõju kohta noorte käitumise paranemise kohta. Kohati ka õppeedukuse paranemise ja ka koolikohustuse parema täitmise osas. Illustreerivaks näiteks on siinkohal nt üks Põhja-Tallinna kool, kust 2. hooajal aktiivselt programmis osaleva 22 noore seast on võrreldes aastataguse ajaga parandanud koolikohustuse täitmist lausa 12 noort ehk 55%. Neist 3 õpilast tõusid lausa klassi parimateks õpilasteks ehk mõju oli ka nende õppeedukusele. Kooli enda kontaktisikute hinnanul oli toimunud positiivses muutuses väga oluline ja nähtav roll just SPIN-programmil. Sarnaseid näiteid on veel. Eelkirjutatu näitab, et SPIN-is tehtaval töö noorte sotsiaalsete- ja enesejuhtimise oskuste arenguga ning neist tulenev positiivne mõju jõuab ka haridussüsteemi. Seda kinnitavad muuhulgas ka SPIN-programmi 2. ja 3. hooaja mõju hindamise tulemused, mille järgi paraneb tõendatult nii osalejate õppeedukus kui koolikäitumine, samuti enesekontroll ja prosotsiaalsed hoiakud ning väheneb riskivalmidus ja impulsiivsus. Lisaks teaduslikult tõendatud andmetele jõuab programmi läbiviijateni jätkuvalt kümneid lugusid koolide sotsiaalpedagoogidelt ja treeneritelt, mis kinnitavad positiivsete muutuste toimumist. Loomulikult on ka näiteid noortest, kelle puhul pole meie panus veel muutust toonud, ent tervikuna näitavad senised tulemused ja vahetult noortega kokku puutuvate kontaktisikute tagasiside, et suudame anda vajaliku lisatõuke, mis innustab meie programmi noori väärtustama rohkem haridust ja arendada enda sotsiaalseid ja enesejuhtimise oskusi. . Kohtumistelt gruppide juures tegutsevate Politsei- ja Piirivalveameti politseiametnikega kõlab jätkuvalt valdavalt positiivne tagasiside, et nende kokkupuude tagajärgedega tegelemise kontekstis on SPIN-programmis aktiivselt osalevate noortega aasta jooksul tunduvalt vähenenud. Lisaks aitab tekkinud isiklikum ja usaldusväärsem kontakt näha ka noortel politseid pigem toetava partnerina, mitte ainult karistusorganina. SPIN-programmi sessioonides osaledes on politseinikel võimalik noortega lihtsamini, kui mistahes muus kohas, leida ühine keel, luua usaldussuhe ja näidata, et soovitakse olla sõbralike abiliste, mitte vaid karistajate rollis. - 8. Väljund- ja tulemusnäitajate täitmine 1 (kumulatiivselt) Näitaja nimetus Kavandatud Tegelik Põhjendus näitaja üle- või saavutustase 2 saavutustase alatäitmisel Toetatava tegevuse panus rakenduskava väljundnäitajasse Programmi läbinud laste 700/1000 1785/1476 Programmi läbinud noorte arvuks oli arv/ teenust saanute arv aruandeperioodi lõpuks planeeritud 350. 2017. aasta lõpuks oli programmi läbinud 441 noort. 1 Võimaluse korral esitada andmed soo kaupa. 2 TAT-is või rakenduskavas fikseeritud sihttase. 80 Teenust saanud noorte arvuks oli aruandeperioodi lõpuks planeeritud 550. 2017. aasta lõpuks oli programmi teenust saanud 552 noort. 1. hooaja lõpuks saavutatud teenust saanute tase (270 osalejat) ületas oluliselt seatud eesmärke. 2. hooaja esimesel poole lisandus 95 uut noort ehk kokkuvõtteks sai programmi teenust 2015. aasta 31. detsembri seisuga 365 noort. 2. hooaja teisel poolel toimus lisavärbamine vajaduspõhiselt üksikutesse gruppidesse, mis tõi programmi veel mitukümmend uut noort, kelles suurem osa osalesid hooaja teisel poolel programmis ka regulaarselt. 2. hooaja lõpuks (seisuga 30.06.2016) oli SPIN- programmis osalenud vähemalt korra 417 noort, kellest enamik osalesid programmis korduvalt. 3. hooaja esimesel poolel teostatud lisavärbamise tulemusena liitus programmiga 59 noort. Hooaja teisel poolel liitus veel 27 noort. Kokkuvõtteks oli programmi teenust saanud noori 2017. aasta 30. juuni seisuga 503 ning programmi läbinud noorte arv tõusis 358 nooreni. 4. hooaja esimesel poolel teostatud lisavärbamise tulemusena liitus programmiga Tallinnas 33 noort ja Kohtla-Järvel 16 uut noort. Hooaja teisel poolel liitus veel 20 noort. Kokkuvõtteks oli programmi teenust saanud noori 2018. aasta 30. juuni seisuga 572 ning programmi läbinud noorte arv tõusis 560 nooreni. 5. hooaja esimesel poolel teostatud täiendavate värbamistegevuste tulemusena liitus programmiga Tallinnas 58 noort ja Kohtla-Järvel 9 uut noort. Kokku 67 noort. Hooaja teisel poolel teostatud täiendavate värbamistegevuste tulemusena liitus Tallinna gruppidesse veel täiendavalt 36 noort, Kohtla-Järve gruppidesse 10 noort ja Narva 12-14 poiste gruppi 21 noort. Kokku lisandus 5. hooaja teisel poolel teenust saanute nimekirja 67 noort. Seisuga 30.06.2019 oli programmist teenust saanud noori 706 ja programmi läbinud noori 772. 6. hooaja esimesel poolel liitus programmiga Tallinnas 36 noort, 81 Kohtla-Järve gruppidesse 6 noort ja Narva 13-15 poiste gruppi 6 noort. Seisuga 31.12.2019 oli programmist teenust saanud 754 noort ja läbinud noori 862. Hooaja teisel poolel liitus Tallinna gruppidesse veel täiendavalt 15 noort, Kohtla-Järve gruppidesse 7 noort ja Narva 12-14 poiste gruppi üks noor. Kokku lisandus 6. hooaja teisel poolel teenust saanute nimekirja 23 noort. Seisuga 30.06.2020 oli programmist teenust saanud noori 777 ja programmi läbinud noori 940. 7. hooaja esimesel poolel liitus programmiga Tallinnas 13 noort, Kohtla-Järve gruppidesse 9 noort ja Narva 13-15 poiste gruppi kolm noort. Seisuga 31.12.2020 oli programmist teenust saanud 804 noort ja läbinud noori 1017. 7. hooaja teisel poolel liitus programmiga Tallinnas 7 noort, Kohtla-Järvel 4 noort ja Narvas kaks noort. Seisuga 30.06.2021 oli programmist teenust saanud 817 noort ja läbinud noori 1077. 8. hooaja esimesel poolel liitus programmiga Tallinnas 44 noort, Kohtla-Järvel 11 noort, Narvas 20 noort ja uutes piirkondades (Paide, Viljandi, Rapla, Haapsalu) kokku 85 noort. Seisuga 31.12.2021 oli programmi teenust saanud 977 noort ja läbinuid noori 1132. Seisuga 30.06.2022 oli programmist teenust saanud 1076 noort ja läbinud noori 1280. 2022. aastal liitus programmiga kokku 264 noort ja programmi läbis 267 noort. Seisuga 31.12.2022 oli programmist teenust saanud 1241 noort ja läbinud noori 1399. Seisuga 30.06.2023 oli programmist teenust saanud 1349 noort ja läbinud noori 1664. Seisuga 31.12.2023 oli programmist teenust saanud 1476 noort ja läbinud noori 1785. SPIN-programm näol on tegemist tulemusliku sekkumisega. Aastatel 2020-2023 laieneti tegevustega üle Eesti ja avati täiendavad SPIN- treeninggrupid maakondade keskustes (va Hiiumaa) ja seeläbi 82  oli võimalik pakkuda teenust suuremale hulgale noortele. Toetatava tegevuse panus rakenduskava tulemus näitajasse Osakaal noortemeetmest 70% 255% Seisuga 31.12.2023 kasusaajatest, kes on sihtrühmale suunatud tegevused läbinud Toetatava tegevuse spetsiifilised näitajad Elluviidud hooaegade arv 9 9,5 Läbi on viidud esimene nn testhooaeg ning 8 täishooaega ja üks 5 kuud kestev poolik hooaeg. Programmi mõjude 3 3 Valmis esimene kolme hooaja hindamise raportite arv (2015/2016, 2016/2017 ja 2017/2018) mõju analüüsiv koondraport, 2015-2020 andmetele tuginev viie hooaja (2015/2016, 2016/2017, 2017/2018, 2018/2019 ja 2019/2020) koondraport ning 2020- 2023 andmetele tuginev kolme hooaja (2020/2021, 2021/2022, 2022/2023) koondraport. Toetatava tegevuse lõppeesmärgist Teenust saanute arv 1000/1476 148% täidetud (%): Programmi läbinute arv 700/1785 255% Toetatava tegevuse lõppeesmärgi Toetuse andmise tingimustes on soovitud tulemusnäitajaks 70% st täitmise selgitus: 1000 teenusesse tulnud noorest läbib programmi 700. 2015. aasta 31. detsembriks teenusesse tulnud 365st noorest läbis programmi 84, st 23%. 2016. aasta 31. detsembriks teenusesse tulnud 476st teenust saanud noorest läbis programmi 238 ehk 50%. 2017. aasta 31. detsembriks teenusesse tulnud 552st teenust saanud noorest läbis programmi 441 ehk 80%. 2018. aasta 30. juuniks teenusesse tulnud 572st teenust saanud noorest läbis programmi 560 ehk 98% 2018. aasta 31. detsembriks teenusesse tulnud 639st teenust saanud noorest läbis programmi 619 ehk 97% 2019. aasta 30. juuniks teenusesse tulnud 706st teenust saanud noorest läbis programmi 772 ehk 110% 2019. aasta 31. detsembriks teenusesse tulnud 754st teenust saanud noorest läbis programmi 862 ehk 123% 2020. aasta 30. juuniks teenusesse tulnud 777st teenust saanud noorest läbis programmi 940 ehk 134% 2020. aasta 31. detsembriks teenusesse tulnud 804st teenust saanud noorest läbis programmi 1017 ehk 145% 2021. aasta 30. juuniks teenusesse tulnud 817st teenust saanud noorest läbis programmi 1077 ehk 154% 2021. aasta 31. detsembriks teenusesse tulnud 977 teenusest saanud noorest läbis programmi 1132 ehk 162%. 2022. aasta 30. juuniks teenusesse tulnud 1076 teenusest saanud noorest läbis programmi 1284 ehk 183%. 2022. aasta 31. detsembriks teenusesse tulnud 1241 teenusest saanud noorest läbis programmi 1399 ehk 199%. 2023. aasta 30. juuniks teenusesse tulnud 1349 teenusest saanud noorest läbis programmi 1664 ehk 238%. 2023. aasta 31. detsembriks teenusesse tulnud 1476 teenusest saanud 83  noorest läbis programmi 1785 ehk 255%. 9. Hinnang toetatava tegevuse tulemuslikkusele ja püstitatud eesmärkide saavutamisele 3 Meie hinnangul on toetatav tegevus tulemuslik ning suunatud püstitatud eesmärkide täitmisele. Tehtud muudatused programmi mudelis (nt veebruaris 2015 eluoskuste sessioonide üleminek 60:30 mudelile, perioodil märts-juuni 2015 treenerite ja abitreenerite rollide täpsustamine ning alates august 2015 nende individuaalne konsulteerimine, alates 2. hooajast eluoskuste sessioonide parem sidumine jalgpallisessioonidega, esimese hooaja lõpus toimunud värbamiskava täiendamine ja tihedam suhtlus koolidega, esimese hooaja lõpus toimunud mõju hindamise mudeli täiustamine) võimaldavad paremini täita ja jälgida seatud eesmärke nii kvantitatiivselt kui kvalitatiivselt. 2. hooaja eel ja elluviimise käigus ning 3. hooaja esimesel poolel teostatud sisulised muudatused elluviimise kvaliteedi parandamiseks on juba näidanud positiivse muutuse jätkumist programmi sisulises kvaliteedis. Programmis osalevate noorte kohta tuleb stabiilselt koolidelt ja treeneritelt aina enam tagasisidet positiivsete muutuste kohta. Treenerid ja abitreenerid märkavad eelkõige seda, et noored oskavad paremini üksteisega arvestada, muutuvad enesekindlamaks, oskavad paremini suhelda ja teha meeskonnatööd, suudavad rohkem kontrollida emotsioone. Koolidelt saame eelkõige tagasisidet positiivse mõju kohta noorte käitumise paranemise kohta. Kohati ka õppeedukuse paranemise ja ka koolikohustuse parema täitmise osas. Eelkirjutatu näitab, et SPIN-is tehtaval töö noorte sotsiaalsete- ja enesejuhtimise oskuste arenguga ning neist tulenev positiivne mõju jõuab ka haridussüsteemi. Seda kinnitavad muuhulgas ka SPIN-programmi 2. ja 3. hooaja mõju hindamise esialgsed tulemused. Näiteks 2. hooaja mõju analüüs näitas, et ühe aasta programmis osalenud noorte puhul paranes käitumine koolis keskmiselt 10% ja õpitulemised 7% võrreldes vastavate näitajatega enne SPIN-programmiga liitumist. Detsembris 2017 valminud 2. ja 3. hooaja (2015/2016 ja 2016/2017) mõju kokkuvõtvast analüüsist selgus, et kaks hooaega programmis osalenud noorte puhul paraneb enesekontrolli tase 12%, impulsiivsus väheneb 16% ja riskivalmidus väheneb 19%. Lisaks võib 98% kindlusega öelda, et SPIN-programmis osalemine parandab noorte prosotsiaalseid hoiakuid. Lisaks paraneb hooaja jooksul 19% treenerite hinnang osalejate aktiivsuse, osalemise ja agressiivsuse vähenemise kohta. Ka järgmised teaduslikult tõendatud analüüsi tulemused on kinnitanud, et programmi töö kannab vilja ja SPIN-programm liigub tõendatult seatud eesmärkide (arendada osalejate sotsiaalseid oskusi ja vähendada riskikäitumist) poole. Kahe juba toimunud hooaja võrdluses muutus veelgi positiivsemaks ka noorte tagasiside programmile. Esimesel hooajal andis programmile hinnangu “väga hea” 53% noortest, teisel hooajal 59%, kusjuures valim kasvas neljandiku võrra. Kolmandal hooajal andis programmile hinnangu „väga hea“ 57% noortest ja neljandal hooajal 53% osalejatest. Sarnast positiivsete hinnangute osakaalu kasvu näitasid ka noorte tagasiside nii treeneritele, abitreeneritele kui oma grupile. Kusjuures 4. hooajal pälvisid programmi eluoskuste sessioonide eest vastutavad abitreenerid noortelt esmakordselt keskmiselt pisut kõrgema hinnangu (4,6) kui treenerid (4,5). Ka eluoskuste nn vabade sessioonide sisustamine on kõigil hooaegadel toimunud noorte ja iga konkreetse grupi huvisid ning arenguvajadusi arvestades. Noorte enda sõnul hindavad nad, et nende soovidega arvestatakse ja püütakse neid ka ellu viia. 5. hooajal andis programmile hinnangu „väga hea“ 53% noortest ja hinnangu „hea“ 38% noortest. Treenerid ja eluoskuste sessioonide eest vastutavad abitreenerid pälvisid 5. hooajal noortel võrdselt kõrge hinnangu (mõlemate üldskoor oli 5-palli skaalal 4,5). Oma enesetunnet hindasid noored SPIN-programmis 5. hooaja lõpuks 10-punkti skaalal järgnevalt: turvalisus 8,7, õnnelikkus 8,5, vajalikkus 8,1, tunnustatus 7,7, edukus 8,0. Enda arengus hindasid noored 5. hooaja lõpuks kõige kõrgemalt arenenuks oskust eesmärkide nimel pingutada (8,8/10), positiivse suhtlemise oskust (8.2/10), teistega koostöö tegemise oskust (8,0/10)eneseusu kasvu (8,4/10), iseendasse uskumise ja vastutuse võtmise oskust (7,9/10) ja turvalise käitumise oskust igapäevaelus (7.9/10). Koostööpartneritelt laekub samuti märkimisväärsel hulgal positiivset tagasisidet. Näiteks toovad mitmed Politsei- ja Piirivalveameti gruppide juures tegutsevad kontaktisikud välja, et politsei jaoks on SPIN- programmiga koostöö andnud olulise panuse ennetustegevuste efektiivsemaks muutmisse. Seda sealhulgas ühel väga olulisel põhjusel. Politsei kontaktisikute regulaarne SPIN-programmi gruppide külastamine ja tegevustes kaasalöömine aitab neil märksa paremini mõista, mida riskikäitumisele kalduvad noored mõtlevad ja mis neid riskikäitumise või õigusrikkumiseni viib. 3 Täidetakse kumulatiivselt seisuga 31.12.2016 84 Ka mitmed programmiga koostööd tegevad kohaliku omavalitsuse lastekaitse ametnikud toovad positiivse muutusena välja, et lastekaitse töötajatel on nende koolide õpilastega, kus SPIN-programm mahukamalt töötab, märgatavalt vähenenud kokkupuudete ja juhtumite arv. 2016. aasta suvel sai lõpule viidud Ida-Virumaale laienemise ettevalmistused, mille tulemusena alustati septembrist 2016 programmi elluviimist Kohtla-Järve linnas. 2. hooaja kestel õnnestus programmi partnerite sekka tuua veel mitmeid täiendavaid partnereid erasektorist (mh Tallinna Vesi ja MyFitness). 3. hooaja alguses lepiti kokku koostöös Briti Nõukoguga, kelle panuse tulemusena avatakse jaanuarist 2017 kolm uut gruppi veel ühes Ida-Virumaa omavalitsuses ja ühtlasi Eestis elanike arvult suuruselt kolmandas linnas nimega Narva. 4. hooaja keskel lepiti kokku koostöös Tartu ja Rakvere linnaga, mille tulemusena viiakse 4. hooaja lõpuks programmi ellu juba viies linnas. 5. hooaja alguses lepiti kokku koostöös Viimsi vallaga ja Tallinna linnaga, mille tulemusena viiakse alates oktoobrist 2018 programmi läbi ka Viimsi vallas ja novembrist 2018 Tallinnas, Mustamäe linnaosas. Rakendamise läbirääkimised käivad veel mitme omavalitsusega, kes soovivad asuda programmi läbi viima 2019. aastal. 5. hooaja teisel poolel käivitati programm koostöös Tallinna linnaga veel Haabersti linnaosas. Ühtlasi toimus vahemikus jaanuar-juuni 2019 väljumisstrateegia raames intensiivne ettevalmistus järgmiste uute piirkondade avamise ettevalmistamiseks: Otepää vald (avamine planeeritud september-oktoober 2019), Keila linn (avamine planeeritud september 2019), Rae vald (avamine planeeritud september 2019), Tallinnas asuv Nõmme linnaosa (avamine planeeritud september 2019). Lisaks nimetatutele on tugevat huvi programmi rakendamise vastu üles näidanud veel Pärnu linn (ettevalmistuste õnnestumiste korral avame programmi sügisel 2019), Tallinna Kesklinna linnaosa (ettevalmistuste õnnestumise korral avame programmi sügisel 2019). Sooviga asuda programmi rakendama alates jaanuar 2020 on avaldanud veel mitmed omavalitsused (sh Põlva vald, Sillamäe linn, Elva linn, Tõrva vald, Haapsalu linn ja Sillamäe linn). Erasektori partneritest lisandus 5. hooajal SPIN-programmi toetajate sekka Heateo Mõjufond, sõnumiagentuur Akkadian, advokaadibüroo TRINITI ja tööportaal CV-Online. 6. hooaja alguses avati väljumisstrateegia raames veel viis täiendavat piirkonda. Septembris SPIN-programmi grupid Nõmme linnaosas Tallinnas, Keila ja Pärnu linnas. Oktoobris Rae ja Tõrva vallas. Kõikide nimetatud piirkondade programmi elluviimise tegevuskulud kaetakse valdavalt nimetatud kohalike omavalitsuste poolt. 6. hooaja esimesel poolel lisandus erasektori partneritest programmi toetajate sekka Heathmont OÜ ja OÜ NET Group. Sarnaselt 3. hooajaga jätkati 4. hooajal tööd osalejate vabatahtliku panustamise süsteemi arendamisel sessioonides ja võimalusel juba ka väljaspool sessioone. Samuti tegeleti jooksvalt koostööpartnerite ringi laiendamisega. 2017. ja 2018. aasta suvel tunnustati SPIN-programmi nii Euroopa Jalgpalli Liidu lastefondi (UEFA Foundation For Children) poolt. Samuti tunnustati 2017. aasta sügisel programmi nii Euroopa Komisjoni kui Tallinna linna poolt. Ka need tunnustused näitavad, et meie tegevust väärtustatakse ja meie eesmärgipärane tegevus kannab üha rohkem vilja. Juunis 2018 tunnustas UEFA Childrens Foundation SPIN-programmi aastaauhinna vääriliseks. Sedakorda lausa teist aastat järjest. Detsembris 2018 tunnistati SPIN-programm Euroopa Komisjoni (täpsemalt European Crime Prevention Network) poolt viie Euroopa parima kuriteoennetuse projekti sekka. SPIN-programm valiti oktoobris 2018 Heateo Sihtasutuse Mõjufondi. SPIN-programmi ja Heateo Sihtasutuse Mõjufondi lähema kolme aasta koostöö fookuses on programmi jõudmine enamate noorteni, võrgustikutöö ja noorte osalusjärjepidevuse tagamise efektiivistamine ning rahastuse jätkusuutlikkuse tugevdamine (sh erasektori mahukama kaasamise näol). Juunis 2021 pälvis SPIN-programm Vabariigi Presidendi kultuurirahastu poolt sotsiaaltöö preemia 2021. Kokkuvõtteks on positiivne, et TATi elluviimise jooksul paranes nii programmi sisulise elluviimise kvaliteet, noorte osalusstabiilsus kui jätkusuutlikkus. Samuti suudeti programmi laiendada ka TATi väliselt: Ida- Virumaal Narva linnas ja Kohtla-Järvel, Tartu ja Pärnu linnas, Viimsi vallas (alates oktoober 2018) ja Tallinnas; Mustamäe linnaosas (alates november 2018), Haabersti linnaosas (alates märts 2019), Tallinna Kesklinnas (alates november 2022). SPIN sai usaldusväärseks partneriks ning huvi programmi rakendamise vastu erinevate omavalitsuste poolt aina kasvas, mida tõestas uute noortegruppide avamine septembris ja oktoobris 2019 viies uues piirkonnas (Keila linn, Nõmme linnaosa Tallinna linnas, Pärnu linn, Tõrva vald ja Rae vald). Samuti uute gruppide avamine augustis ja septembris 2020 vastavalt Otepää vallas ja Põlva vallas. 85 Otepää valla ja Keila noortele pakuti programmilisi tegevusi ühe hooaja vältel. 2021 sügisest avati grupp Saku vallas. 2023. aasta 10 hooaja esimese poole lõpuks olid partneri poolt täielikult saavutatud TAT-is püs titatud eesmärgid. SPIN-programmist on kujunenud selgete tegevuspõhimõtetega, konkreetsete tegevusjuhistega ja sisumaterjalidega toimiv ennetussekkumine noortele. Partneri poolt on välja töötatud treenerite baas- ja täiendkoolituste süsteem, koolitusmaterjalid, e-õppekeskkond ning kokku on lepitud tegevuse seire põhimõtted. Partner tegeles süsteemselt tegevuse tulemuslikkuse hindamisega ning vastavate uuringute läbiviimisega. TAI teadusnõukogu tunnistas tulemuslikkuselt SPIN-programmi 3. taseme ennetussekkumiseks. Noortele tegevuste läbiviimine oli selge ja arusaadav ning noori toetati nii treeningutes kui toetati nende püsimist programmi tegevustes ning selleks olid kokku lepitud konkreetsed tegevused. Treeninggruppide tegevuse tulemuslikkust ning noorte tegevustes püsimise edukust toetasid kohapealsed kogukondlikud ekspertide võrgustikud. 10. Toetatava tegevuse mõju läbivatele teemadele4 Horisontaalne teema Kavandatud mõju (märkida ristiga) Tegelik mõju (märkida ristiga) Jah Ei Jah Ei Regionaalareng X X Selgitus: programmi elluviimisel on olnud regionaalarengule toetav mõju. Programmi elluviimine algas Tallinnast (Põhja-Tallinn ja Lasnamäe) ja Ida-Virumaalt (alguses Kohtla-Järve, hiljem ka Narva) ning laienes üle Eesti (Paide, Viljandi, Rapla, Haapsalu, Valga, Jõgeva, Saaremaa, Rakvere, Põlva, Võru). Programmi toimumiskohaks valiti piirkonnad, kus kuritegevust oli rohkem ja/või kogukondlikud suhted ja koostöövormid olid nõrgemad. Programmi tegevuste ja nende elluviimiseks moodustatud koostöövõrgustiku abil toimus piirkondlikke erinevusi tasakaalustav areng. SPIN-programmi elluviimisel koondus toimumispiirkondades noorte ümber tugivõrgustik, mis aitas koostööpartnerite (koolid, politsei, linnaosa valitsused, jalgpalliklubid, vabatahtlikud, treenerid ja abitreenerid, erasektori partneid) sidusust ja omavahelist koostööd suurendada. Üksteise tundmine, koostöö ja sarnaste eesmärkide nimel töötamine oli piirkondade arengu eeldus, see omakorda panustas regionaalarengu saavutamisse. Infoühiskond X X Selgitus: Mõju puudub Riigivalitsemine X X Selgitus: programmi elluviimisel on olnud riigivalitsemisele toetav mõju. Programmi tulemusliku elluviimise eeldus on olnud toimiv koostöö ühiskonna eri sektorite vahel. Programmi elluviimisse olid kaasatud mitmed avaliku sektori asutused, kes tegutsevad noorte huvides. Nad olid kaasatud programmi tegevuste planeerimisse, kujundamisse, elluviimisesse ning selle jätkusuutlikkuse tagamisse. Eri sektori asutuste ühiste eesmärkide nimel tegutsemine aitas tagada programmi tulemuste saavutamise ning andis võimaluse koostöö arendamiseks ning ühtse riigivalitsemise arenguks. SPIN-i strateegiliste partnerite võrgustikku on kuulunud Siseministeerium, Kultuuriministeerium, Tallinna linn (sh Põhja-Tallinna ja Lasnamäe Linnaosavalitsused ning Tallinna Spordi- ja Noorsooamet), Kohtla-Järve linn, Narva linn, Eesti Jalgpalli Liit, Politsei- ja Piirivalveamet, Heateo Sihtasutus ning kümned haridusasutused (koolid ja KOVide haridusosakonnad). Lisaks on olnud kaasatud mitmed ettevõtted (sh advokaadibüroo Cobalt, Sportland, Jalajälg AS, Klick Eesti, Telia Eesti, AS Tallinna Vesi, MyFitness, sõnumiagentuur Akkadian, advokaadibüroo TRINITI ja tööportaal CV-Online). Regulaarne koostöö toimus ka Suurbritannia saatkonnaga, kes aitas lähendada koostööd enda võrgustikku kuuluvate partnerite ja SPINi vahel. Samuti jätkus programmi 4., 5., 6., 7., 8. hooajal juba 2016. aasta keskpaigast alguse saanud tihe koostöö Briti Nõukoguga, kelle panuse tulemusena viidi jaanuarist 2017 programmi läbi ka teises Ida-Virumaa linnas nimega Narva. 2018. aastal laienes SPIN-programm Tartu linna ja UEFA Foundation for Children toel Tartu linna ning Rakvere linna toel Rakverre (Rakvere linna rahastusel tegutses grupp ühe hooaja). 2018. aasta sügisel laienes SPIN kohalike omavalitsuste toel ka Viimsi valda ja Mustamäe linnaossa Tallinna linnas. 2019. aasta märtsis laienes SPIN Tallinna linna panusel Haabersti linnaossa. 2019. aasta septembris laienes SPIN Keila linna, Nõmme linnaossa Tallinnas ja Pärnu linna. 2019. aasta oktoobris laienes SPIN Rae ja Tõrva valda. 2020. aasta augustis laienes programm Otepää valda (grupp tegutses ühe hooaja), 2020. aasta septembris Põlva valda, 2021. a septembrist Saku valda ning novembrist 2022 Tallinna Kesklinna linnaossa. Võrdsed võimalused X X 4 Täidetakse kumulatiivselt seisuga 31.12.2016 86 Selgitus: SPIN-programmiga liitumise võimalus on olnud tagatud kõigile sihtrühma noortele olenemata soost, rahvusest, usulisest kuulumisest, emakeelest või puudest tulenevate erivajaduste olemasolust. Programmi 1. hooajal oli teenusest osasaanud noorte seas 61% vene keelt emakeelena rääkivaid ning 39% eesti keelt emakeelena rääkivat osalejat. Omakorda 22% osalejatest olid tüdrukud ja 78% poisid. Programmi 2. hooajal oli teenusest osasaanud noorte seas 70% vene keelt emakeelena rääkivaid ning 30% eesti keelt emakeelena rääkivat osalejat. Omakorda 20% osalejatest olid tüdrukud ja 80% poisid. Programmi 3. hooajal oli teenust osasaanud noorte seas 90% vene keelt emakeelena rääkivad ning 10% eesti keelt emakeelena rääkivat osalejat. 13% osalejatest olid tüdrukud ning 87% poisid. Programmi 4. hooajal oli teenust osasaanud noorte seas 90% vene keelt emakeelena rääkivad ning 10% eesti keelt emakeelena rääkivat osalejat. 17% osalejatest olid tüdrukud ning 83% poisid. Programmi 5. hooajal oli teenust osasaanud noorte seas 92% vene keelt emakeelena rääkivad ning 8% eesti keelt emakeelena rääkivat osalejat. Osalejate sooline jaotus oli TATi gruppides järgmine: tüdrukuid 18%, poisse 82%. Programmi 6. hooajal oli osalejate sooline jaotus oli TATi gruppides järgmine: tüdrukuid 12%, poisse 88%. Programmi 7. hooaja esimese poole osalejate sooline jaotus oli TATi gruppides järgmine: tüdrukuid 19%, poisse 81%. Programmi 7. hooaja koondkokkuvõtteks oli osalejate sooline jaotus TATi gruppides järgmine: tüdrukuid 18%, poisse 82%. 8. hooaja esimese poole osalejate sooline jaotus oli TATi gruppides järgmine: tüdrukuid 14%, poisse 86%. 8. hooaja koondkokkuvõtteks oli osalejate sooline jaotus TATi gruppides järgmine: tüdrukuid 13%, poisse 87%. 9. hooaja esimese poole osalejate sooline jaotus oli TATi gruppides järgmine: tüdrukuid 22%, poisse 78%. 9. hooaja koondkokkuvõtteks oli osalejate sooline jaotus TATi gruppides järgmine: tüdrukuid 14%, poisse 86%. 10. hooaja I poolaasta osalejate sooline jaotus oli TAT’i gruppides järgmine: tüdrukuid 19% ja poisse 81%. Programmis arvestati osalevate laste ja noorte individuaalseid vajadusi, tehes selleks programmis osalemisel soodustusi ja kohandusi. Osalejate rühmapõhiste või individuaalsete vajaduste väljaselgitamise ning nendele oskusliku reageerimise tagasid kohaliku tasandi koostöövõrgustikud, kuhu kuulusid lisaks treenerile ja abitreenerile ka koolide, kohaliku omavalitsuse tugispetsialistid, noortekeskused ning politsei kontaktisikud. Treenerite ja abitreenerite täiendkoolitustel käsitleti muu hulgas ka võrdsete võimaluste edendamist, et tõsta nende teadlikkust võrdsete võimaluste toetamisest ning diskrimineerimise vältimisest. Programmi laiem eesmärk oli aidata kaasa turvalisemate, tugevamate ja sidusamate kogukondade loomisele, pakkudes noortele võimalusi oma aega sisustada ning ennast arendada. Seetõttu eelistati tegevuste elluviimise piirkonna valikul väiksemate võimalustega omavalitsusüksusi, kus oli keskmisest suurem registreeritud kuritegude arv. Noorte vaba aja sisustamine ning eluks vajalike oskuste omandamise võimaluste pakkumine suurendas noorte kaasatust ning toetas nende sotsiaalsete ja emotsionaalsete ning akadeemiliste oskuste omandamist, see aga soodustab hilisemat ühiskonnaelus osalemist (sh osalemist hariduses ja tööturul). Seetõttu on SPIN-i tegevused panustanud väiksemate võimalustega noortele võimaluste loomisesse ning ühiskonnaelus osalemisse, olenemata osalejate soost, rahvusest, usulisest kuulumisest või puudest tulenevate erivajaduste olemasolust. Keskkonnahoid ja kliima X X Selgitus: Mõju puudub 11.Toetuse saaja hinnang partnerluse toimimisele Toetuse saaja hindab toetatavate tegevuste elluviimisel MTÜ SPIN-iga partne rlus t eeskujulik uks ja täielikult tulemuste saavutamisele orienteerituks. Elluviija hinnangut kinnitab 2019. aasta juunist- septembrini Rahandusministeeriumi poolt läbi viidud finantskontrolli audit, mis läbiti märkusteta. Samuti Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt tellitud ning Civitta poolt läbi viidud ja I kvartali 2020 valminud meetme "Noorte tööhõivevalmiduse toetamine ning vaesuse mõju vähendamine noorsootöö teenuste kättesaadavuse kaudu" eesmärgipärasuse ja tulemuslikkuse vahehindamine. Vahehindamise eesmärgiks oli analüüsida meetmete 2.7.1, 2.7.2, 2.7.3 ja 2.7.4 ning nende raames läbiviidud tegevuste ellu rakendamise eesmärgipärasust ja asjakohasust, tulemuslikkust, tõhusust ja jätkusuutlikkust perioodil 2014-2018. Siseministeeriumi haldusala tegevuste seas sai MTÜ SPIN poolt ellu viidav tegevus 2.7.3 väga kõrge hinnangu (vt joonist). Tulemusliku ja eesmärgipärase koostöö on saavutatud avatud, toetavas ja lahendustele orienteeritud koostöös Siseministeeriumiga. 87 Mittetulundusühing SPIN on näidanud ennast väga võimeka, järjepideva ja eeskujuliku partnerina noortele suunatud SPIN programmi ja arenguprogrammi SPIN+ elluviijana. SPIN-programmi piloteerimist, arendamist ja laienemist saab eeskujuna välja tuua ennetustegevuste rakendamisel ning valdkonnaülese ennetuspõhimõtete järgimisel. Mittetulundusühing SPIN on tõestanud ennast väga võimeka ennetusprogrammi pakkujana ning selle kinnituseks on ka saavutatud tegevuste järjepidevus aastani 2027, mis saavutati HTM-i avaliku konkursi eduka läbimisega 2021-2027 rahastusperioodi vahendite kasutamiseks SPIN-programmi elluviimiseks. Koos aruandega on esitatud TAT-i lisa 4. Aruande koostaja Ametikoht Allkiri Kuupäev Anneli Liblik Nõunik Allkirjastatud digitaalselt Kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta Allkirjaõiguslik isik Ametikoht Allkiri Kuupäev Joosep Kaasik Sisejulgeoleku asekantsler Allkirjastatud digitaalselt Täidab meetme rakendusüksus Aktsepteerin aruande: Nimi Ametikoht Allkiri Kuupäev Kinnitan aruande: Nimi Ametikoht Allkiri Kuupäev 88