Keskkonnaministri 12.12.2022 käskkirja nr 429 muutmise kooskõlastamiseks esitamine

Rahandusministeerium Riigikantselei 11.03.2024 nr 1-4/24/1309 Keskkonnaministri 12.12.2022 käskkirja nr 429 muutmise kooskõlastamiseks esitamine Kliimaministeerium esitab kooskõlastamiseks kliimaministri käskkirja „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2022–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine elupaikade taastamiseks kliimamuutustega kohanemise valmisoleku suurendamiseks“ muutmise eelnõu koos seletuskirjaga. Palume tagasisidet kümne tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristen Michal kliimaminister Lisad: 1. Käskkirja muudatuse eelnõu koos lisaga 2. Seletuskiri Kooskõlastamiseks: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Euroopa Komisjon ja perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitikate rakendamise seirekomisjon liikmed ning Riigi Tugiteenuste Keskus Arvamuse avaldamiseks: keskkonnavaldkonna arengukava (KEVAD) juhtkomisjon Eerika Purgel, 626 0709 [email protected] Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/ Registrikood 70001231  KÄSKKIRI Tallinn 12.12.2022 nr 1-2/22/429 Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2022–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine elupaikade taastamiseks kliimamuutustega kohanemise valmisoleku suurendamiseks Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel: 1. Kehtestan toetuse andmise tingimused „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021– 2027“ (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 4 „Kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise“ elupaikade taastamiseks kliimamuutustega kohanemise valmisoleku suurendamiseks (lisa 1). 2. Kinnitan toetuse andmise elupaikade taastamiseks kliimamuutustega kohanemise valmisoleku suurendamiseks 2022–2029 tegevuskava ja eelarve (lisa 2). 3. Volitan Riigimetsa Majandamise Keskuse täitma toetatavate tegevuste elluviija ülesandeid. 4. Käskkiri jõustub samal ajal perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide meetme nimekirja kinnitamisega Vabariigi Valitsuse poolt. Käskkirja saab vaidlustada 30 päeva jooksul arvates selle teatavakstegemisest, esitades vaide Keskkonnaministeeriumile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, arvestades 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 31. (allkirjastatud digitaalselt) Madis Kallas Minister Saata: Riigimetsa Majandamise Keskus, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Riigi Tugiteenuste Keskus, Rahandusministeerium KINNITATUD  12.12.2022 käskkirjaga nr 1-2/22/429 Lisa nr 1 Toetuse andmine elupaikade taastamiseks kliimamuutustega kohanemise valmisoleku suurendamiseks 1 Reguleerimisala 1.1. Toetust antakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027“ (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 4 „Kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise“ alusel elupaikade taastamiseks kliimamuutustega kohanemise valmisoleku suurendamiseks. 1.2. Toetust eraldatakse programmi „Keskkonnakaitse ja -kasutus“ meetme „Eluslooduse kaitse ja kasutus“ tegevuse „Elurikkuse kaitse tagamine“ tulemuste saavutamiseks. 2 Toetuse andmise eesmärk 2.1 Toetuse andmise eesmärk on Euroopa Liidu loodusdirektiivi märgade elupaikade taastamine kliimamuutustega kohanemise valmisoleku suurendamiseks. 2.2 Toetatav tegevus panustab „Eesti 2035“ sihti „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ ja mõõdikusse „keskkonnatrendide indeks“. 3 Toetatavad tegevused 3.1. Toetatavad tegevused on: a) looduslike soode ja märgade metsade taastamine; b) vooluveekogude taastamine. 3.1.1 Tegevuse käigus taastatakse kaitstavaid elupaigatüüpe ja kaitstavate liikide elupaiku (edaspidi koos kaitstavad elupaigad) kaitsekorralduskavade ja tegevuskavade alusel. Tegevuskava alusel võib kaitstavate liikide elupaikasid taastada väljaspool kaitstavaid loodusobjekte, kui kaitstava liigi esinemisala on Eesti Looduse Infosüsteemis registreeritud vastava liigi elupaigana. 3.2. Toetatavad tegevused on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021 määruse (EL) 2021/1060 artiklis 9 toodud horisontaalsete põhimõtetega. 3.3. Käskkirja punktis 3 toodud toetatavate tegevuste detailse iga-aastase tegevuskava kinnitab projekti juhtrühm eelneva aasta 15. detsembriks. Käskkirja kehtestamisel 90 kalendripäeva jooksul. 4 Tulemused 4.1. Punktis 3 nimetatud tegevuste tulemusena on kaitstavatel elupaikadel taastamismeetmed ellu viidud ja elupaigad taastumas. 4.2. Punktis 3 nimetatud tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatavad näitajad on järgmised: Näitaja nimetus Algtase 2024 2029 Aasta Selgitav teave ja mõõtühik vahetase sihttase  Toetusega taastatud elupaikade pindala hektarites. Pindala Rahastamiskava näitajad määramisel arvestatakse taastamismeetmetega kaetud Seisundi elupaiga pindala, teatud parandamiseks elupaikade korral (nt sood) toetust saanud Ei Väljundnäitaja 0 400 9400 arvestatakse ka mõjuala. elupaikade kohaldu pindala Saavutustaset raporteeritakse (ha) pärast taastamistegevuste lõpetamist konkreetsel alal. Andmeallikas on SFOS, projektiaruanded. Andmed tulevad projekti käigus taastatud elupaikadest Toetust saanud alade arv. Ühe alana arvestatakse nt ühte sood selle nime alusel, kus Alade arv, kus taastamistöid on tehtud. elupaikade ja Saavutustaset raporteeritakse Tulemus- liikide seisund pärast taastamis-tegevuste 0 2020 0 40 näitaja on toetuse abil lõpetamist konkreetsel alal. paranenud Andmeallikas on SFOS, (alade arv) projektiaruanded. Andmed tulevad projekti käigus taastatud elupaikade asukohast alade arvestuses 4.3. Projekti spetsiifilised näitajad kehtestatakse vajaduse korral projekti juhtrühmas. 5 Rakendusasutus, rakendussüksus ja elluviija 5.1. Rakendusasutus on Kliimaministeerium. 5.2. Rakendusüksus on Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus. 5.3. Tegevuste elluviija on Riigimetsa Majandamise Keskus. 6 Projekti juhtrühm 6.1. Elluviija moodustab projekti juhtrühma, mis koosneb elluviija, Kliimaministeeriumi, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Keskkonnaameti ja Keskkonnaagentuuri esindajatest. 6.2. Projekti juhtrühma kaasatakse vaatlejana rakendusüksuse esindaja. 6.3. Projekti juhtrühm koordineerib projekti rakendamist, hindab projekti rakendamise edukust ning kinnitab projekti detailse tegevuskava, hankeplaanid, aastaeelarve ja edenemise aruanded. 6.4. Projekti elluviija ei osale projekti rakendamise edukuse hindamisel. 6.5. Projekti juhtrühma tööd korraldab elluviija. 6.6. Projekti juhtrühmal on õigus eelarve piires eelarveridasid muuta, objekte juurde võtta ja ära jätta. 6.7. Juhtrühm otsustab konsensuslikult, millised objektid ja kui suures mahus korda tehakse, arvestades kuluefektiivsust ja abikõlblike kulude võimalikkust ning projekti eesmärke. 6.8. Kui juhtrühm ei jõua konsensusele, teeb otsuse Kliimaministeerium. 7 Tegevuste abikõlblikkuse periood Tegevuste abikõlblikkuse periood algab 1. jaanuaril 2022 ning lõpeb 31. detsembril 2029. 8 Tegevuste eelarve 8.1. Toetust makstakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist. 8.2. Toetuse maksimaalne osakaal on 85% abikõlblikest kuludest ning projekti omafinantseerimise minimaalne osakaal on 15% abikõlblikest kuludest. 8.3. Projekti kogueelarve on 13 823 529,eurot, millest toetus on 11 749 999,65 eurot ning omafinantseering vähemalt 2 073 529,35eurot. Projekti tegevuste eelarve ja ajakava on lisas 2. 8.4. Detailse iga-aastase eelarve lisas 2 toodud eelarve piires kinnitab projekti juhtrühm eelneva aasta 15. detsembriks. Käskkirja kehtestamisel 90 kalendripäeva jooksul. 9 Kulude abikõlblikkus 9.1. Kulu on abikõlblik, kui see vastab Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-dele 15, 16 ja 21 ning käskkirjas sätestatud tingimustele. 9.2. Abikõlblikud on kulud, mis on otseselt vajalikud projekti väljundite loomiseks punktis 3 nimetatud tegevuste elluviimisel ja meetme tulemuste ning projekti eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks, sh: 9.2.1 keskkonnamõju eelhinnangu ja keskkonnamõju hindamise kulud; 9.2.2 projekteerimise ja ekspertiisi kulud; 9.2.3 elupaikade taastamiseks vajalikud kulud, sealhulgas puittaimestiku eemaldamise ja kraavide sulgemise ning ümberjuhtimisega seotud kulud; 9.2.4 seireseadmete soetamise ja haldamiseks ettevalmistamise kulud; 9.2.5 punktis 3 nimetatud toetavate tegevustega seotud kulud; 9.2.6 veetaseme reguleerimiseks vajalike seadmete soetamise ja paigaldamise kulud; 9.2.7 punktis 3 nimetatud tegevustega seotud teavitamise kulud Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruse nr 54 ,,Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ kohaselt, kui need ei moodusta üle 10% projekti käskkirja kehtestamisel toodud abikõlblikest kogukuludest; 9.2.8 kinnisasja ostmise kulud, kui need ei moodusta üle 10% projekti abikõlblikest kogukuludest; 9.2.9 punktis 3 nimetatud tegevustega seotud riigilõivud, ekspertiisid, omanikujärelevalve ja nõupidamiste kulud; 9.2.10 kuni 5% ulatuses projekti abikõlblikest kuludest otsesteks tegevusteks töövahendite soetamise kulud. 9.3. Projekti kaudsed kulud, mis on nimetatud ühendmääruses § 21 lõikes 4, kokku 15% ulatuses projekti otseste personalikulude maksumusest. 9.4. Abikõlblikud ei ole: 9.4.1 ühendmääruse §-s 17 nimetatud kulud; 9.4.2 üldkulud tegelike kulude alusel; 9.4.3 kasutatud seadme ostmise kulud. 10 Toetuse maksmise tingimused ja kord 10.1. Toetust makstakse abikõlbliku kulu hüvitamiseks ühendmääruse 6. peatükis sätestatud tingimustel ja korras. 10.2. Toetust makstakse tegelike kulude alusel ühendmääruse § 27 lõikes 1 ja § 28 lõikes 3 nimetatud tingimustel. 10.3. Elluviija esitab maksetaotluse e-toetuse keskkonnas ja lisab sellele järgmised projektis tehtud kuludega seotud dokumendid: 10.3.1 projekti raames sõlmitud hankelepingud, muud dokumendid ning teenuse osutamise lepingud ja töölepingud, kui need ei ole rakendusüksusele varem teatavaks tehtud; 10.3.2 lepingu muudatused, lepingukohase reservi kasutamist õigustav dokument ja õiguskaitsevahendite kasutamise teavitused, kui lepingut on täidetud algselt kokkulepitust erinevalt; 10.3.3 arve või muu raamatupidamisdokument; 10.3.4 asjade, teenuste või ehitustööde üleandmist ja vastuvõtmist tõendava dokumendi koopia; 10.3.5 garantii, kindlustuse või täitmistagatise dokument, kui neid nõutakse lepingus. 10.4 Elluviija esitab riigihanke korraldamist tõendavad dokumendid, kui riigihange ei ole läbi viidud riigihangete registris ja hankelepingu abikõlblike kulude summa ilma käibemaksuta on võrdne 20 000 euroga või sellest suurem. 10.5. Maksetaotlus esitatakse kord kuus kulude kohta, mille maksumus ületab 60 000 eurot, ja muudel juhtudel vähemalt kord kvartalis. 10.6. Rakendusüksus kontrollib 30 päeva jooksul maksetaotluse ja sellele lisatud dokumentide nõuetele vastavust, kulude abikõlblikkust ning vastavust käskkirjas toodud tingimustele. Puuduste korral määrab rakendusüksus elluviijale tähtaja nende kõrvaldamiseks. Menetlusaeg pikeneb aja võrra, mis kulub elluviijal puuduste kõrvaldamiseks. 10.7. Viimane maksetaotlus esitatakse koos projekti lõpparuandega või pärast projekti lõpparuande esitamist. Lõppmakse tehakse pärast seda, kui rakendusüksus on lõpparuande kinnitanud. 11 Elluviija kohustused 11.1. Elluviijale kohaldatakse toetuse saaja kohta ühendmääruses sätestatut. 11.2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021 määruse (EL) 2021/1060 artikli 73 punkti 2j järgi tuleb taristule, mille eluiga on vähemalt viis aastat, tagada kliimakindlus. 11.3. Elluviija esitab rakendusüksusele info projekti kavandatavate, elluviidavate või lõpetatud riigihangete ja maksete kohta igal aastal 15. detsembriks ja 1. juuliks. 11.4. Elluviija tagab projekti väljundite ja tulemuse säilimise ning sihipärase kasutamise pärast projekti lõppmakse tegemist viie aasta jooksul. 11.5. Elluviija peab korraldama teavitusürituse eesmärgiga informeerida avalikkust toetuse saamisest, kaasates ürituse korraldamisse korraldusasutuse, kes kaasab Euroopa Komisjoni. Teavitusüritus peab vastama vähemalt järgmistele nõuetele: 1) see peab toimuma pressikonverentsi, seminari, konverentsi, avamisürituse või näitusena; 2) selle kohta avaldatakse pressiteade või artikkel üleriigilises online- või trükimeedias; 3) sellest valmib vähemalt 20 trükikvaliteediga fotot ja kokkuvõttev kuni kolmeminutiline video. 11.6. Elluviija peab korraldama riigiabi andmise analüüsi tegemise enne iga objekti projekti raames tegevuskavasse lisamist. 12 Riigihangete läbiviimise nõustamine ja kontrollimine 12.1. Elluviijal on õigus saada rakendusüksuselt riigihangete läbiviimiseks nõustamist. 12.2. Elluviija lisab riigihangete registris rakendusüksuse töötaja hanke juurde vaatlejaks. 12.3. Elluviija teavitab rakendusüksust viivitamata hankelepingu sõlmimisest ja teeb rakendusüksusele sõlmitud hankelepingu kättesaadavaks. 12.4. Elluviija esitab rakendusüksusele teabe hankelepingu muudatuste ja nende põhjenduste kohta. 13 Tegevuste elluviimise seire 13.1. Projekti elluviija esitab rakendusüksusele vahe- ja lõpparuande e-toetuse keskkonna kaudu. 13.2. Projekti vahearuanne sisaldab vähemalt projekti aruandlusperioodi tegevuste ülevaadet, teavet väljund- ning tulemusnäitaja saavutamise kohta ning hinnangut väljund- ning tulemusnäitaja 2024. ja 2029. a sihttasemete saavutamise võimalikkuse kohta. 13.3. Projekti elluviija esitab projekti vahearuande projekti iga rakendamise aasta kohta hiljemalt sama aasta 31.detsembriks. Rakendusüksuse nõudmisel ka tihedamini. 13.4. Projekti lõpparuanne sisaldab vähemalt kogu projekti kõigi tegevuste ülevaadet ja teavet projekti väljund- ning tulemusnäitaja saavutamise kohta. Lõpparuandes kirjeldab projekti elluviija „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete edendamiseks ellu viidud tegevusi ja tegevuste tulemusi. 13.5. Vahe- ja lõpparuandes esitatakse Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ sätestatud info teavitusnõude täitmiseks tehtud tegevuste kohta. 13.6. Projekti elluviija esitab projekti lõpparuande hiljemalt koos viimase maksetaotlusega. 13.7. Rakendusüksusel on õigus toetuse sihipärase kasutamise hindamiseks nõuda elluviijalt aruannete esitamist projekti viimase makse tegemisele järgneva viie aasta jooksul. 14 Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord Finantskorrektsioon tehakse ühendmääruse 7. peatüki kohaselt. 15 Vaide esitamine Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale esitatakse enne halduskohtusse kaebuse esitamist vaie rakendusüksusele vastavalt ÜSS2021-2027 §-le 31. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.  KINNITATUD 12.12.2022 käskkirjaga nr 1-2/22/429 Lisa nr 2 Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2022–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine elupaikade taastamiseks kliimamuutustega kohanemise valmisoleku suurendamiseks Projekti maksumus Kogumaksumus Abikõlblik summa Omafinantseering Omafinantseeringu määr Toetuse summa (EUR) (EUR) (EUR) % 13 823 529,00 13 823 529,00 11 749 999,65 2 073 529,35 15 Eelarve jaotus rahastajate lõikes Rahastaja Abikõlblik summa (EUR) Riigimetsa Majandamise Keskus, 2 073 529,35 st omafinantseering kokku Ühtekuuluvusfond, sh toetus 11 749 999,65 kokku Kokku: 13 823 529,00 Näitaja koos sihttasemega: Tegevuse nimetus: 01.01.2022 31.12.2029 Programmi tegevus: liikide ja Seisundi parandamiseks Abikõlblik kogusumma Ühtekuuluvusfondi toetus Omafinantseering elupaikade soodsa seisundi ning toetust saanud elupaikade pindala (ha) (EUR) (EUR) (EUR) maastike mitmekesisuse tagamine Märgalade taastamine 9 400 11 288 997,75 9 595 648,09 1 693 349,66 Projektis tehtavatest töödest 1 382 352 1 174 999,20 207 352,80 avalikkuse teavitamine Otsene personalikulu (märgalade 667 930,00 567 740,50 100 189,50 taastamine) Otsene personalikulu (projektijuhtimine koos 333 965,00 283 870,25 50 094,75 teavitustegevuse koordineerimisega) Ühtne määr 150 284, 25 127 741,61 22 542,64 Kokku: 13 823 529,00 11 749 999,65 2 073 529,35  EELNÕU 05.03.2024 KÄSKKIRI nr Tallinn Keskkonnaministri käskkirja 12.12.2022 nr 429 muutmine Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel: Keskkonnaministri 12.12.2022 käskkirja nr 429 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2024–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine elupaikade taastamiseks kliimamuutustega kohanemise valmisoleku suurendamiseks“ lisas 1 „Toetuse andmine elupaikade taastamiseks kliimamuutustega kohanemise valmisoleku suurendamiseks“ tehakse järgnevad muudatused: 1. punktis 1.2 asendatakse sõnad „Liikide ja elupaikade soodsa seisundi ning maastike mitmekesisuse tagamine“ sõnadega „Elurikkuse kaitse tagamine“; 2. punkt 3.1.b teine ja kolmas lause tunnistatakse kehtetuks; 3. punkti 3. täiendatakse punktiga 3.1.1 järgmises sõnastuses: „3.1.1 Tegevuse käigus taastatakse kaitstavaid elupaigatüüpe ja kaitstavate liikide elupaiku (edaspidi koos kaitstavad elupaigad) kaitsekorralduskavade ja tegevuskavade alusel. Tegevuskava alusel võib kaitstavate liikide elupaikasid taastada väljaspool kaitstavaid loodusobjekte, kui kaitstava liigi esinemisala on Eesti Looduse Infosüsteemis registreeritud vastava liigi elupaigana.“; 4. punkt 6.1 sõnastatakse järgmiselt: „6.1. Elluviija moodustab projekti juhtrühma, mis koosneb elluviija, Kliimaministeeriumi, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Keskkonnaameti ja Keskkonnaagentuuri esindajatest.“; 5. punkt 8.3 sõnastatakse järgmiselt: „8.3. Projekti kogueelarve on 13 823 529,00 eurot, millest toetus on 11 749 999,65 eurot ning omafinantseering vähemalt 2 073 529,35eurot. Projekti tegevuste eelarve ja ajakava on välja toodud lisas 2.“. Käskkirja saab vaidlustada 30 päeva jooksul arvates selle teatavakstegemisest, esitades vaide Kliimaministeeriumile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, arvestades 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 31. (allkirjastatud digitaalselt) Kristen Michal Minister Saata: Riigimetsa Majandamise Keskus; SA Keskkonnainvesteeringute Keskus; Riigi Tugiteenuste Keskus  Keskkonnaministri 12.12.2022 käskkirja nr 429 muutmise eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Eelnõukohase käskkirjaga muudetakse toetuse andmise tingimusi keskkonnaministri käskkirjas 12.12.2022 nr 429 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2024–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine elupaikade taastamiseks kliimamuutustega kohanemise valmisoleku suurendamiseks”. Eelnõu ja seletuskirja koostasid Kliimaministeeriumi elurikkuse kaitse osakonna nõunik Kadri Möller (e-post [email protected], tel 626 2876) ning finantsosakonna struktuuritoetuste nõunik Eerika Purgel (e-post [email protected], tel 626 0709). Käskkirja eelnõu juriidilise ekspertiisi teostas Kliimaministeeriumi õigusosakonna jurist Rene Lauk (e-post [email protected], tel 626 2948). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb viiest punktist, millega täpsustatakse toetuse andmise tingimusi keskkonnaministri 12.12.2022 käskkirjas nr 429. Toetust antakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027“ (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 4 „Kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise“ alusel elupaikade taastamiseks kliimamuutustega kohanemise valmisoleku suurendamiseks. Toetust eraldatakse Eesti riigi 2023–2026. aasta eelarvestrateegia programmi „Keskkonnakaitse ja -kasutus“ meetme „Eluslooduse kaitse ja kasutus“ tegevuse „Elurikkuse kaitse tagamine“ tulemuste saavutamiseks. Käskkirja punktidega 1.1. kuni 1.5 täpsustatakse toetuse andmisega seotud tingimusi. Punktiga 1.1 viiakse vastavusse 2023-2026 eelarvestrateegia programmi „Keskkonnakaitse ja -kasutus“ meetme „Eluslooduse kaitse ja kasutus“ tegevuse nimetus, milleks on „Elurikkuse kaitse tagamine“. Tegevuse nimetus sai algselt ekslikult lisatud muu. Punktidega 1.2 ja 1.3 täpsustatakse asjaolu, et mõlema toetava tegevuse korral saab kaitstavaid elupaigatüüpe ja kaitstavate liikide elupaiku taastada kaitsekorralduskavade ja tegevuskavade alusel. Tegevuskava alusel võib kaitstavate liikide elupaikasid taastada väljaspool kaitstavaid loodusobjekte, kui kaitstava liigi esinemisala on Eesti Looduse Infosüsteemis registreeritud vastava liigi elupaigana. Kehtiv sõnastus tekitas praktikas segadust. Punktiga 1.4 täpsustatakse juhtrühma koosseisu 1. juulist 2023 jõustunud ministeeriumite ümberkorralduse tõttu. Käskkirjas asendatakse „Keskkonnaministeerium“ „Kliimaministeeriumiga“ ning lisatakse juhtrühma „Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi“, kuna Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakond liikus Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumisse. Punktiga 1.5 täpsustatakse projekti eelarvet (komakohti). Eelarve kogumahtu ei muudeta. Täpsustatakse ainult komakohti, et ka lisas 2 oleks jagunemine arvestamisel täpne. 3. Käskkirja eelnõu vastavus ELi õigusele Käskkirja eelnõu aluseks on perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadus ja selle alusel antud õigusaktid, mis omakorda on kooskõlas vastava ELi õigusega. Käskkirja eelnõu on muuhulgas kooskõlas järgmiste ELi määrustega: • Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ühissätete määrus); • Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi. Euroopa Liidu määrused on Eestile otsekohalduvad, mistõttu eelnõus nimetatud ülesannete täitjal tuleb juhinduda neist otse, arvestades eelnõus ja selle alusel antavates Vabariigi Valitsuse määrustes sätestatut. Eelnõus on ühissätete määruse sättele viidatud, kui ülesande sisu on ühissätete määrusega reguleeritud, mis teeb hõlpsamaks asjakohase regulatsiooni leidmise. 4. Käskkirja mõju Käskkirjaga reguleeritava meetme tulemused aitavad projekti eesmärgid saavutada, kaasates projekti juhtrühma asjakohased osapooled ning välditakse liigset bürokraatiat. Käskkirja muudatusega seoses hindame, et meetme eelarve vahenditega saavutatakse käskkirjas toodud mõõdikutele seatud sihttasemed. 5. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu kooskõlastatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Rahandusministeeriumi, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Riigikantseleiga, Euroopa Komisjoniga ja perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitikate rakendamise seirekomisjoni liikmetega ning Riigi Tugiteenuste Keskusega. Eelnõu saadetakse arvamuse avaldamiseks keskkonnavaldkonna arengukava juhtkomisjonile.