Tugiteenuste osutamise kokkulepe Sihtasutus Tartu Kunstimuuseumiga

Tugiteenuste osutamise kokkulepe nr 1-5/24/126-1 Sihtasutus Tartu Kunstimuuseum, registrikood 90016074, asukoht Rüütli 23, 51006 Tartu, keda esindab juhatuse liige Joanna Hoffman, (edaspidi nimetatud Tellija või Pool või koos Teenuseosutajaga Pooled) ja Riigi Tugiteenuste Keskus, registrikood 70007340, asukoht Lõkke 4, 10122 Tallinn, keda esindab põhimääruse alusel peadirektor Pärt-Eo Rannap, (edaspidi nimetatud Teenuseosutaja või Pool või koos Tellijaga Pooled) ning lähtudes asjaolust, et Vabariigi Valitsus on oma 9. aprilli 2020 a. kabinetiistungil kiitnud heaks plaani riigi sihtasutuste arvestusteenuste konsolideerimiseks Riigi Tugiteenuste Keskusesse, sõlmisid kokkuleppe (edaspidi Kokkulepe) alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Kokkuleppe eesmärgiks on reguleerida Tellija ja Teenuseosutaja õiguseid ja kohustusi tugiteenuste osutamisel ja saamisel ning -teenuste tingimusi ja kvaliteeti. 1.2. Poolte õiguste ja kohustuste aluseks on Eestis kehtivad õigusaktid ja Kokkulepe koos lisadega. Kui konkreetsest sättest ei tulene teisiti, tähendab mõiste Kokkulepe Kokkuleppe põhiteksti koos kõikide lisadega. 1.3. Lepingu lahutamatu osa on Riigi Tugiteenuste Keskuse (edaspidi RTK) nõukoja otsusega heaks kiidetud ja peadirektori käskkirjaga kinnitatud järgmised (standard)toimemudelid ja teenuse osutamise tingimused: 1.3.1. Personali- ja palgaarvestuse standardtoimemudel; 1.3.2. Majandustarkvara SAP ERP administreerimise teenuse osutamise tingimused; 1.3.3. SAP aruandluskeskkonna Business Objects (edaspidi SAP BO) administreerimise teenuse osutamise tingimused; 1.3.4. E-arvekeskuse administreerimise teenuse osutamise tingimused; 1.3.5. Riigitöötaja Iseteenindusportaali administreerimise teenuse osutamise tingimused. 1.4. Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad: 1.4.1. Lisa 1. Sihtasutus Tartu Kunstimuuseum finantsarvestuse toimemudel. 2. Tugiteenused 2.1 Tugiteenuse (edaspidi Teenus) all peetakse Kokkuleppes silmas: 2.1.1 finantsarvestuse teenuse osutamist koos vastava aruandlusega Tellijale. Teenuse osutamise tulemuseks on Tellija finantsarvestuse teostamine ning aruandluse koostamine; 2.1.2 personali- ja palgaarvestuse teenuse osutamist koos vastava aruandlusega Tellijale. Teenuse osutamise tulemuseks on Tellija personaliandmete sisestuse ja palgaarvestuse teostamine ning aruandluse koostamine; 2.1.3 majandustarkvara SAP administreerimist; 2.1.4 SAP aruandluskeskkonna Business Objects administreerimist; 2.1.5 E-arvekeskuse administreerimist; 2.1.6 Riigitöötaja Iseteenindusportaali administreerimist. 2.2 Teenuse osutamise tingimused, ulatus, toimingud ning tööjaotus Teenuseosutaja ja Tellija vahel, mida ei ole käesolevas Kokkuleppes reguleeritud, kirjeldatakse (standard)toimemudelites või infosüsteemide administreerimise puhul ka vastava teenuse osutamise tingimustes. 2.3 Teenuse osutamise kohustus laieneb ka nendele toimingutele, mis ei ole Kokkuleppes otseselt sätestatud, kuid mis oma olemusest lähtuvalt kuuluvad Kokkuleppes nimetatud Teenuse hulka. 3. Poolte kohustused ja õigused 3.1. Teenuseosutaja kohustub: 3.1.1. osutama Teenust hoolikalt ning professionaalselt kooskõlas oma tegevus- või kutsealal kehtivate standardite ja heade kommetega; 3.1.2. lähtuma Teenuse osutamisel vastavat valdkonda reguleerivatest õigusaktidest, Tellija kehtestatud juhenditest ja kordadest, kui Tellija on need Teenuseosutajale edastanud, Tellija esitatud dokumentidest ning Kokkuleppest; 3.1.3. läbi rääkima kõik olulised töökorralduslikud muudatused Tellijaga, kui see võib mõjutada Teenuse osutamist; 3.1.4. tegutsema Teenuse osutamisel Tellijale lojaalselt arvestades Tellija huvidega ning neid huve kaitsma; 3.1.5. kui Teenuse osutaja märkab, et Tellija poolt Teenuse osutamiseks edastatud dokument on vastuolus õigusaktidega, sisaldab olulisi puudusi, ei ole Teenuse osutamiseks piisavalt selge või üheselt mõistetav, samuti juhul, kui Teenuse osutajale teadaolevalt Teenuse osutamiseks vajalik dokument puudub või esineb muu puudus, juhib ta sellele Tellija tähelepanu ning esitab omapoolsed ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks; 3.1.6. andma Tellija asjakohast teavet kõikvõimalikes Teenuse osutamisega seotud küsimustes (sh nõustama Teenuse osutamisega seotud küsimustes) ning võimaldama Tellija esindajate ligipääsu Teenuse osutamisega seotud andmetele; 3.1.7. võimaldama Tellijale ligipääsu juhtimisinfole ja aruandlusele SAP BO kaudu. Teenuseosutaja muudab olemasolevaid aruandeid või lisab uusi aruandeid Tellija põhjendatud taotluse korral, kui vajalikud andmed on majandustarkvarast SAP kättesaadavad; 3.1.8. vajadusel esindama Tellijat teiste isikute või asutuste ees Teenusega otseselt seotud küsimustes; 3.1.9. kõrvaldama (standard)toimemudelites ja teenuse osutamise tingimustes kokku lepitud tähtaegade jooksul kõik Teenuse osutamist mõjutavad puudused või takistused, kui need on olemuslikult Teenuseosutaja poolt kontrollitavad; 3.1.10. hüvitama Tellijale varalise kahju, kui see tekkis Teenuseosutaja poolse Teenuse mittenõuetekohase osutamise tõttu ning vajadusel esindama Tellijat Teenuse mittenõuetekohase osutamise tõttu tekkinud kahju sissenõudmisel või vaidluste lahendamisel; 3.1.11. säilitama Teenuse osutamisega seotud andmeid vähemalt õigusaktides sätestatud või Tellijaga (standard)toimemudelites ja teenuse osutamise tingimustes kokku lepitud tähtaegade vältel; 3.1.12. mitte avaldama ilma Tellija nõusolekuta kolmandatele isikutele Teenuse osutamise käigus saadud andmeid, v.a kui nende avaldamine on õigusaktidega ette nähtud. Andmete avaldamisel teavitab Teenuseosutaja koheselt Tellijat, v.a siis, kui teavitamine kahjustaks andmete avaldamise eesmärki; 3.1.13. töötlema temale Teenuse osutamise käigus edastatud andmeid vaid ulatuses, mis on vajalik Teenuse osutamiseks; 3.1.14. esitama Teenusega seotud aruandeid ja andmeid ning andma selgitusi Tellija siseaudiitorile, Riigikontrollile vm kontrolliorganile auditeerimise protseduuri ning õigusaktidest tuleneva kontrolli läbiviimiseks, kui õigusaktidest ei tulene teisiti. 3.2. Teenuseosutajal on õigus keelduda Teenuse või selle osa osutamisest vastavas osas kuni Tellija poolsete kohustuste täitmiseni, kui Tellija ei täida punktis 3.3.1.-3.3.3. nimetatud kohustusi ning see takistab Teenuse osutamist. 3.3. Tellija kohustub: 3.3.1. esitama Teenuseosutajale Teenuse osutamiseks vajaliku teabe (standard)toimemudelis määratud või Poolte esindajate poolt kokku lepitud aja jooksul ja sidekanaleid kasutades; 3.3.2. võimaldama vajaduse korral juurdepääsu Teenuse osutamiseks vajalikele andmebaasidele ja infosüsteemidele; 3.3.3. vastama Teenuseosutaja poolt Teenuse osutamise käigus tekkinud täpsustatavatele küsimustele esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 5 tööpäeva jooksul arvates küsimisest; 3.3.4. informeerima viivitamata Teenuseosutajat kõikidest asjaoludest, mis võivad mõjutada Teenuse osutamise käiku; 3.3.5. läbi rääkima Teenuseosutajaga kõik muudatused Tellija juhendites ja eeskirjades kui need on seotud Teenuse osutamisega; 3.4. Tellijal on õigus: 3.4.1. saada Kokkuleppes nimetatud Teenust kooskõlas kehtivate õigusaktidega ja käesoleva Kokkuleppega; 3.4.2. nõuda varalise kahju hüvitamist, kui see tekkis Teenuseosutaja poolse Teenuse mittenõuetekohase osutamise tõttu. 3.5. Teenuse mitteosutamiseks või ebakvaliteetseks täitmiseks ei loeta Teenuse katkestusi või rikkumisi, mis on tingitud asjaoludest, mille üle Teenuseosutajal puudub kontroll (vääramatu jõud). Kui Teenuseosutaja soovib vääramatu jõu asjaolule tugineda, peab ta sellest Tellijat teavitama esimesel võimalusel. 3.6. Vääramatu jõud ei vabasta Pooli kohustusest võtta tarvitusele kõik võimalikud abinõud käesoleva Kokkuleppe mittetäitmise või mittekohase täitmisega tekkida võiva kahju vältimiseks või vähendamiseks. 4. Infoturve ja andmekaitse 4.1. Pooled järgivad isikuandmete töötlemisel isikuandmete kaitse seaduses ja isikuandmete kaitse üldmääruses (Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus nr (EL) 2016/679) toodud andmekaitse põhimõtteid ja muid infoturvet reguleerivaid õigusakte. 4.2. Teenuseosutaja täidab Poolte infoturbealaseid juhiseid ning kindlustab Tellija andmete haldamisel andmete kvaliteedi, käideldavuse, konfidentsiaalsuse ja koostalitusvõime. Teenuseosutaja tagab, et Teenuse osutamiseks isikuandmeid töötlema volitatud isikud on kohustunud järgima andmete töötlemise konfidentsiaalsusnõudeid. 4.3. Teenuseosutaja vastutab tema poolt töödeldavate Tellija andmete volituseta või juhusliku hävimise või hävitamise kaitseks meetmete rakendamise eest või rakendamata jätmise eest. 4.4. Infoturbeintsidentide korral teavitab Teenuseosutaja Riigi Infosüsteemide Ameti intsidentide käsitlemise osakonda (CERT-EE). Kui intsident mõjutab ka Tellijat, siis teavitatakse sellest esimesel võimalusel ka Tellijat. 5. Teabevahetus 5.1. Teabevahetus võib toimuda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (sh kirjalikult või elektrooniliselt). Teave tuleb esitada samas vormis kui see on küsitud, kui teine Pool ei ole täpsustanud, millises vormis vastust ta soovib. 5.2. Teadete edastamine toimub üldjuhul e-posti, posti, e-arve süsteemi, DHX, RTIP või muu selleks sobiva infosüsteemi teel. 5.3. Pool vastab teise Poole esitatud küsimusele, järelepärimisele, teabe nõudmisele vms esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 5 tööpäeva jooksul arvates küsimisest. Pooled võivad vastamiseks kokku leppida muu tähtaja. 5.4. Kokkuleppega seotud teated edastatakse teisele Poolele asutuse üldkontakti kaudu. 5.5. Teenuseosutaja kontaktisikud, kellel on õigus anda Kokkuleppega seotud nõusolekuid ja volitusi ning teha Teenuseosutaja nimel muid toiminguid peale Kokkuleppe muutmise, lepitakse kokku käesoleva Kokkuleppe lisades või muul kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil. 5.6. Tellija kontaktisikuks, kellel on õigus anda Kokkuleppega seotud nõusolekuid ja volitusi ning teha Tellija nimel muid toiminguid peale Kokkuleppe muutmise, lepitakse kokku käesoleva Kokkuleppe lisades või muul kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil. 6. Vaidluste lahendamine Kõik Kokkuleppest tulenevad või sellega seotud vaidlused lahendatakse poolte vahel läbirääkimiste teel ja kokkuleppe mittesaavutamise korral lahendatakse vaidlused vastavalt kehtivatele õigusaktidele. 7. Kokkuleppe kehtivus ja muutmine 7.1. Kokkulepe jõustub tagasiulatuvalt 1. märtsist 2024 ja on sõlmitud tähtajatult. 7.2. Käesoleva Kokkuleppe muudatused vormistatakse elektrooniliselt digitaalallkirjastatud vormis, kui Kokkuleppes ei ole ette nähtud teisiti. 7.3. Standardtoimemudelite ja teenuse osutamise tingimuste muudatused kiidab heaks RTK nõukoda ning need kinnitatakse RTK peadirektori käskkirjaga. Muudatused jõustuvad alates kinnitamisest, va kui kinnitamise otsuses on märgitud teisti. Teenuseosutaja avaldab kehtiva versiooni toimemudelist oma kodulehel ja teavitab Tellijat tehtud muudatustest. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Joanna Hoffman Pärt-Eo Rannap Juhatuse liige Peadirektor  Mõisted ja lühendid: Asutus - Kultuuriministeeriumi valitsemisalasse kuuluv riigi sihtasutus Tartu Kunstimuuseum RTK - Riigi Tugiteenuste Keskus Keskus - RTK finantsarvestuse osakonna Kultuuriministeeriumi valitsemisala talitus, kes osutab finantsarvestuse teenust sihtasutusele Tartu Kunstimuuseum PTO - RTK personaliteenuste osakonna talitus, kes osutab personali- ja palgaarvestuse teenust sihtasutusele Tartu Kunstimuuseum Muu - kolmas osapool, kes ei ole Keskus ega Asutus SAP - riigi ühtne majandusarvestustarkvara SAP BO - SAPi veebipõhine aruannete liides (Business Object) RTIP - riigitöötaja iseteenindusportaal eAK - e-arvete infosüsteem ostuarvete menetlemiseks DHS - Asutuse dokumendihaldussüsteem Menetlusring (kinnitusring) - Asutuse korra alusel eAKs, RTIPis, DHSis või e-postiga saadetavate dokumentide kontrollijate ja kinnitatajate järjekord. Keskusele saadetavate dokumentide viimaseks kinnitajaks määratakse Keskuse töötaja. Tegevuse nimetus Kes- Asu- Muu Tegevuste kirjeldus Tähtaeg Märkused kus tus 1. Üldine dokumenteerimise korraldamine 1.1. Majandustehingute dokumenteerimine X Asutus dokumenteerib majandustehingute toimingud ja registreerib need toimingu dokumenteerimise Majandustehingutena käsitletakse kauba või teenuse vastavalt asutuses kehtivale korrale DHSis, RTIPs või säilitab võrgukettal tähtajal vastavalt ostu/müüki/üleandmist; asutuse juhi käskkirjas/ või paberkandjal. eAK kasutamise korral instrueerib Asutus hankijaid asutusesisesele korrale korralduses ettenähtud tegevuse teostamist; toetuste saatma ostuarved otse eAKsse või saadab need sinna ise. Asutuse saamise lepingus ettenähtud tegevust jms. finantstöötaja kontrollib enne algdokumentide Keskusele saatmist nende vastavust raamatupidamis- ja muudele õigusaktidele. Vajadusel võtab Asutus dokumendi koostajaga ühendust dokumendi parandamiseks. 1.2. Majandustehingute algdokumentide X Raamatupidamise algdokumendid saadetakse eAK või RTIPi kaudu või e- toimingu dokumenteerimise edastamine ja SAPis kajastamine postiga Keskusele. Asutus võib saata dokumendid Keskuse üldmeili lõpetamisel aadressil [email protected] või otse teenindava töötaja e-posti aadressil 1.3. Majandustehingute SAPis kajastamine X Keskus kontrollib saadetud algdokumendi vastavust raamatupidamise menetlusringi läbinud korrektne Vajadusel tehakse täpsustavate andmete päringud reeglitele, teeb vajadusel Asutusele lisapäringuid ning sisestab andmed dokument kantakse SAPi 2 Keskuse ja Asutuse vahel dokumendi menetlusringi SAPi. Keskus lisab dokumendi kinnitusse SAPi raamatupidamiskirje tööpäeva jooksul kommentaaride väljadel või e-postiga toimuva numbri, kui see ei teki andmevahetuse käigus automaatselt. kirjavahetusena. 1.4. Majandustehingute dokumentide säilimise X X Asutus vastutab majandustehingute aluseks olevate dokumentide säilimise säilitamiseks ettenähtud tagamine ja arhiveerimise eest DHSis, võrgukettal ja paberdokumentidena tähtaegadeni vormistatuna. Keskus vastutab SAPis, eAKs, RTIPis ja RTK dokumendiregistrites registreeritud, e-postiga tulnud ja Keskuse võrgukettal arhiveeritud algdokumentide säilimise eest. 2. Juhtimisarvestus 2.1. Juhtimisarvestuse süsteem 2.1.1 Eelarve koostamise, täitmise ja jälgimise Asutus koostab eelarve lähtudes oma vajadustest ja asutuse nõukoguga vajadusel korraldus X X kokkulepitust. 2.1.2 Toetused, projektid (wbs-elemendid), Asutus töötab välja juhtimisarvestussüsteemi, mis arvestab SAPi vajadusel Kontoplaani kasutus lepitakse kokku koostöös kuluüksused, kulukohad muud funktsionaalsust, sisaldades kuluüksuste, kulukohtade, toetuste ja Keskusega. Olemasolevat kontoplaani ja muid juhtimisaruandluseks vajalikud projektide arvestusobjektide loetelu ja nende kasutamist erinevate kontode arvestusobjekte saab vaadata SAP BO aruandest arvestusobjektid X X juures. Asutus tellib uusi koode vajadusel Keskuselt e-posti teel. Keskus AA002. organiseerib uute koodide loomise SAPis ja teavitab sellest Asutust e-posti teel. 2.2. Eelarve 2.2.1. Eelarve koostamine ja Keskusele Asutus koostab aasta eelarve arvestades SAPis kasutatavaid vajadusel Detailse eelarve koostamisel kuluüksuste, saatmine arvestusobjekte ning vajadusel teeb eelarve muudatused. Kui Asutus kulukohtade/ressursside või projektide kaupa X soovib eelarvet jälgida SAB BO aruandlsusüsteemis, siis saadab ta kasutatakse selleks ettenähtud exceli vorme, mis on kinnitatud eelarve Keskusele SAPi sisestamiseks. avaldatud RTK kodulehel. 2.2.2. Eelarve sisestamine SAPi Keskus sisestab eelarve SAPi. info saabumisele järgneva 2 X tööpäeva jooksul 2.3. Eelarve täitmise aruandlus 2.3.1. Eelarve täitmise aruandlus X Asutus kasutab aruannete saamiseks SAP BOd. vajadusel LK 1 / 32 Tegevuse nimetus Kes- Asu- Muu Tegevuste kirjeldus Tähtaeg Märkused kus tus 2.3.2. Eelarve täitmise aruandluse jälgimine, Asutus jälgib eelarve täitmise aruandlust ja küsimuste korral pöördub vajadusel Soovituslik vorm 8 arvestusobjektide muutmiseks kontrollimine, vigadest teatamine X Keskuse poole selgituste saamiseks. Parandusi vajavate tehingute puhul edastab Asutus Keskusele teatise e-posti teel. 2.3.3. Eelarve täitmise aruandluse parandamine Asutusest saadud informatsiooni põhjal teeb Keskus vajadusel info saabumisele järgneva 2 X paranduskanded SAPis ja teavitab Asutust tehtud paranduskannetest e- tööpäeva jooksul posti teel. 2.3.4. Eelarve täitmise aruandluse tähtajad Keskus kontrollib eelarvete täitmise aruandlust, et tagada asutusele eelarve täitmise aruanne on Üldjuhul ei tehta raamatupidamise kandeid X õigeaegne ja õige aruandlus. kontrollitud järgmise kuu 25. eelnevatesse kuudesse peale järgmise kuu 20. ndat tööpäevaks kuupäeva 3. Ostutoimingud ja toetuste andmine 3.1. Tarnijate register 3.1.1 Uue tarnija sisestamine Ostuarve saabumisel kontrollib Keskus tarnija olemasolu ja vajadusel hiljemalt info saabumisele X sisestab uue tarnija andmed SAPi. Uue tarnija teavitus eAKs seadistatakse järgneval tööpäeval Keskuse e-posti aadressile. 3.1.2 Olemasoleva tarnija andmete muutmine, Kui tarnija on Asutusele teada andnud oma nime või kontaktandmete esimesel võimalusel sulgemine ja blokeerimine muutmisest, tegevuse lõppemisest jms, teavitab Asutus sellest Keskust e- X X posti teel. Keskus teeb vajalikud muudatused SAPis. 3.1.3 Oma töötaja kui tarnija Kui asutus saadab maksmiseks dokumendid, mille alusel tehakse ülekanne hiljemalt järgmisel RTIPi lähetuste ja majanduskulude mooduli kaudu X oma töötajale, siis oma töötaja andmed tarnijate registrisse sisestatakse tööpäevaltegevus luuakse oma töötaja kui tarnija SAPis automaatselt. automaatselt. 3.2. Ostuarved 3.2.1. Arvete kontrollimine asutuse poolt 3.2.1.1 Arve vastuvõtmine tarnijalt ja edastamine Sihtasutus võtab kodumaistelt tarnijatelt vastu ainult e-arveid. E-arved esimesel võimalusel eAKsse digitaliseerimiseks saabuvad automaatselt eAKsse. Asutus saadab välisresidentidelt saadud X arved pdf formaadis digiteerimiseks avatud e-postkasti [email protected] digiteerimisele või digiteerib ise, mille järel neid saab eAKs menetleda. 3.2.1.2 eAKs digitaliseeritud arvete juurde Asutus lisab vajadusel eAKs digitaliseeritud arvete juurde manusena hiljemalt arve saabumisele manusena lisade lisamine X saatelehed, aktid, lepingud jm dokumendid. järgneval tööpäeval 3.2.1.3 Arve sisu kontrollimine ja eAKs arve Asutus kontrollib ja kinnitab arve eAK-s. Asutus vastutab määratud iga kinnitusringis olev isik Arvestusobjektide määramine toimub vastavalt lisale kinnitamine kinnitusringi ning arvele lisatud koodide õigsuse eest. Keskus kontrollib kinnitab arve hiljemalt kahe 1.1. seejärel arve õigsust raamatupidamise sise-eeskirjas esitatud nõuete tööpäeva jooksul kohaselt. Asutuse juhi või tema asendajate kinnitus tähendab, et X X majandustehingu toimumise õiguspärasusele on antud kinnitus ning ostuarve lubatakse maksmisele. Keskus vastutab arvel olevate rekvisiitide kontrollimise ja lisatud koodide õige sisestamise eest SAPi. 3.2.1.4 Täiendavate dokumentide või arve Kui arve ei vasta lepingus kokkulepitud tingimustele, puuduvad täiendavad hiljemalt probleemi avastamisele ümbervormistamise nõude esitamine X dokumendid või esineb muid puudusi, esitab Asutus tarnijale järgneval tööpäeval. tarnijale puuduste korral vastavasisulise nõude puuduste kõrvaldamiseks. 3.2.1.5 Täiendava informatsiooni ja dokumentide Kui saabub tarnijalt täiendav informatsioon arve kohta, lisab Asutus esimesel võimalusel Lähetustega seotud kulude puhul lisatakse või nende kohta viite lisamine täiendavat infot sisaldavad dokumendid eAKs menetluses oleva arve lähetuskorralduse number. Kui kasutatakse RTIPi manustesse või lisab täiendava info arve juurde kommentaarina. Kui koolitusmoodulit lisatakse koolitussündmuse puhul X ostuarvel olevad kulutused kuuluvad hüvitamisele kolmanda isiku poolt, kuludele ka koolituse ID lisatab Asutus vastava märke ostuarve juurde kommentaarina, v. a lähetuskulude korral, kui see märge tehakse RTIPi kaudu. 3.2.1.6 Alusetu ostuarve kehtetuks tunnistamine Kui arve on esitatud alusetult, lükkab Asutus arve eAK-s tagasi ja teavitab hiljemalt probleemi avastamisele Arvet ja kreeditarvet võib jätta eAKst SAPi saatmata, arve aktsepteerimata jätmisest tarnijat. järgneval tööpäeval. kui see tunnistatakse kohe algselt tagasilükatuks. X LK 2 / 32 Tegevuse nimetus Kes- Asu- Muu Tegevuste kirjeldus Tähtaeg Märkused kus tus 3.2.1.7 Kinnitatud arve suunamine Keskusele Keskus on ostuarvete menetlusringis eAKs viimaseks arve kinnitajaks. arved peavad üldjuhul 4 Kiirkorras maksmisele kuuluvatest arvetest annab X tööpäeva enne maksetähtaega Asutus Keskusele võimalikult vara teada riigikassas jõudma Keskusesse broneeringu ja makse tegemiseks. 3.2.2. Asutuse poolt kinnitatud arvete käsitlemine ostuarvete registris 3.2.2.1 Asutuse saadetud arve vastuvõtmine ja Keskus kontrollib arve vastavust nõuetele ja arve konteeringu õigsust, lisab üldjuhul arve kinnitamiseks kinnitamine X vajadusel koodid ning kinnitab arve eAKs. eAK saadab kinnitatud arved saabumisele järgneval tööpäeval automaatselt SAPi. 3.2.2.2 Täiendavate dokumentide või täiendava Vajadusel esitab Keskus Asutusele nõude täiendavate dokumentide või arve kontrollimise kuupäeval informatsiooni nõude või paranduse informatsiooni kohta e-posti teel või suunab arve eAKs asutusele tagasi. X nõude esitamine Asutusele puuduste korral 3.2.2.3 Kinnitatud arve sisestamine SAP Keskus kontrollib SAPi imporditud arve üle ja postitab arve SAP ostuarvete esimesel võimalusel ostuarvete registrisse X registrisse. Vajadusel periodiseeritakse arve vastavalt kehtivatele arvestuspõhimõtetele. 3.2.2.4 Arve sidumine tehtud ettemaksega ja Keskus kontrollib, kas tarnijal on sulgemata ettemakseid ja seob tehtud üldjuhul arve kinnitamiseks ettevalmistamine tasumiseks. ettemakse arvega. Vajadusel esitab ta täiendava järelpärimise Asutusele saabumisele järgneval tööpäeval X ettemakse sulgemise võimaluse kohta e-posti teel. Keskus vastutab õige maksetähtaja, makse summa ning maksja ja saaja pangakontode õigsuse eest SAPis. 3.2.2.5 Toetuste saamisega seotud nõuete Kui ostuarvel olevad kulutused kuuluvad ostuarvele lisatud märke kohaselt üldjuhul arve kinnitamiseks sisestamine X hüvitamisele kolmanda isiku poolt, võtab Keskus arvele vastava nõude. saabumisele järgneval tööpäeval 3.3. Lähetused 3.3.1. Lähetuste korraldused ja avansid 3.3.1.1. Lähetuskorralduse koostamine (koos Asutus koostab lähetuskorralduse RTIPis. lähetuskorraldus 7 tööpäeva avansi taotlemisega) enne lähetuse algust või X kodumaiste lähetuste korral kulu tekkimisel 3.3.1.2. Lähetuskorralduse kinnitamine Asutuse Lähetuskorraldus menetletakse RTIPis ja kinnitatakse vastavalt asutuses iga kinnitusringis olev isik poolt kehtivale korrale. Kui lähetatu on korraldusel taotlenud avanssi, edastab kinnitab arve hiljemalt kahe X Asutus korralduse RTIPi kaudu Keskusele. Avansi taotlemise korral tööpäeva jooksul lisatakse finantsdimensioonid vastavalt Lisale 1. 3.3.1.3. Lähetuse korralduse vastuvõtmine ja Keskus impordib RTIPist andmed avansi ülekandmiseks SAPi ning teeb avanss makstakse hiljemalt avansi sisestamine SAP-i X avansi ülekande töötajale. lähetuse alguspäevale eelneval tööpäeval 3.3.2. Lähetuste kuluaruanded 3.3.2.1. Lähetuskulude aruande koostamine ja Asutus koostab lähetuskulude aruande RTIPis. Algdokumendid 5 tööpäeva jooksul pärast Ostuarvega tasutud kulud ilmuvad automaatselt kuludokumentide lisamine X skaneeritakse ja lisatakse elektroonilisele aruandele. lähetusest naasmist RTIPi, kui ostuarvete menetlemisel on eAKs neile lisatud lähetuse kood. 3.3.2.2. Deebet- või krediitkaardiga tasutud Kui lähetuskulude eest on tasutud Asutuse deebet- või krediitkaardiga, on aruande koostamisel lähetuskulud X lähetatu kohustatud tegema vastava märke lähetuskulude aruandele. 3.3.2.3. Lähetuskulude aruande kinnitamine Lähetuskulude aruanne kinnitatakse RTIPis. Finantsdimensioonid lisatakse iga kinnitusringis olev isik X vastavalt Lisale 1. Kui kulud kuuluvad hüvitamisele või toetuse arvelt kinnitab dokumendi hiljemalt maksmisele, tuleb lisada vastav info. kahe tööpäeva jooksul 3.3.2.4. Lähetuskulude aruande saatmine Menetlusringis määratakse viimaseks kinnitajaks Keskus. esimesel võimalusel Keskusele X 3.3.2.5. Lähetuskulude aruande vastuvõtmine ja Keskus kontrollib aruande, kinnitades selle vastavust raamatupidamise üldjuhul dokumendi saamisele sisestamine SAPi X nõuetele. Keskus impordib kuluaruande RTIPist SAPi. järgneval tööpäeval LK 3 / 32 Tegevuse nimetus Kes- Asu- Muu Tegevuste kirjeldus Tähtaeg Märkused kus tus 3.3.2.6. Lähetuskulude ja avansi sidumine ja Kui lähetusega seotud kuludeks on saadud avanssi, seob Keskus SAPis hiljemalt viie tööpäeva jooksul lähetuskulude eest tasumine lähetuskulud avansiga. Keskus maksab ülekulu lähetatu pangakontole. aruande saabumisest X 3.3.2.7. Lähetatu teavitamine kasutamata avansi Keskus edastab Asutusele andmed kasutamata jäänud avansi jäägist e- vähemalt kord nädalas jäägist posti teel. Asutus teavitab lähetatut avansi jäägist, selgitades välja, kas lähetatu maksab avansi jäägi Asutusele tagasi, lubab avansi oma palgast X X kinni pidada või jätab selle järgmise lähetuse kulude katteks. Asutus edastab saadud informatsiooni Keskusele, kes saadab vajadusel vajalikud andmed avansi jäägi palgast kinnipidamiseks PTOle. Tagasilaekumist jälgib Keskus. 3.3.2.9. Laekumata lähetuskulu aruannete kohta Asutus saadab vajadusel RTIPi kaudu meeldetuletuse kuluaruande vähemalt kord nädalas Asutus jälgib, et aruanded oleksid õigeaegselt meeldetuletuse saatmine X tähtajaks esitamata jätnud töötajatele. esitatud. 3.4. Majanduskulud ja muud töötajatele tasutavad hüvitised 3.4.1. Pangakaardiga tasutud majanduskulud 3.4.1.1 Õiguste andmine pangakaardi Asutuse juht annab loa töötajatele pangakaardi avamiseks. kasutamiseks X 3.4.1.2 Käskkirja ja informatsiooni pangakaardi Asutus edastab pangakaardi taotluse riigikassale. Riigikassa edastab info vastavalt vajadusele avamise kohta edastamine Keskusele X X avatud kaardist Asutusele ja Asutus Keskusele e-posti teel. 3.4.1.3 Pangakaardiga tasutud majanduskulude Kui majanduskulude eest on tasutud Asutuse pangakaardiga, koostab hiljemalt järgneva kuu Soovituslik vorm 6 Pangakaardiga tasutud kulude aruande koostamine Asutus pangakaardiga tasutud kulude aruande, v.a juhul, kui info kaardiga 10.tööpäevaks aruanne X makstud kuludest esitatakse RTIPi kaudu lähetuskulude aruandes. 3.4.1.4 Pangakaardiga tasutud majanduskulude Asutuse poolt kinnitatud majanduskulude aruanne edastatakse Keskusele esimesel võimalusel aruande saatmine Keskusele X RTIPs. 3.4.1.5 Pangakaardiga tasutud majanduskulude Keskus kontrollib aruande ja sisestab raamatupidamiskande SAPi. üldjuhul aruande saamisele aruande kontrollimine ja sisestamine X järgneval tööpäeval 3.4.2. Muud töötajatele makstavad hüvitised 3.4.2.1 Oma töötajatele maksmisele kuuluvate Töötaja esitab kulude hüvitamiseks taotluse RTIPs lisades kulude vajadusel Kulud hüvitatakse vastavalt Asutuses kehtestatud hüvitiste vormistamine ja kooskõlastamine hüvitamise aluseks olevad kuludokumendid. Arvestusobjektid lisatakse korrale. Hüvitatavad kulud on näiteks isikliku X vastavalt Lisale 1. sõiduauto kasutamise kompensatsioon, parkimine, prillihüvitis, ühistranspordi hüvitis jne. 3.4.2.2. Oma töötajatele maksmisele kuuluvate Asutus edastab kontrollitud taotluse kulude hüvitamiseks Keskusele RTIPis. esimesel võimalusel hüvitiste saatmine Keskusele X 3.4.2.3. Hüvitiste sisestamine ja maksmine Keskus kontrollib hüvitise taotluse, kajastab selle SAPis ja teeb väljamakse töötajale. üldjuhul dokumendi saamisest järgmisel tööpäeval, makse X töötajale vastavalt riigi-kassasse maksete saatmise korrale 3.5. Muud väljamaksed 3.5.1 Muude maksmisele kuuluvate Dokument kooskõlastatakse Asutuses kinnitatud korra alusel ning esimesel võimalusel Muud maksmisele kuuluvad dokumendid on näiteks dokumentide vormistamine, edastatakse Keskusele RTIPis, skanneerides vajadusel paberkujul kohtuotsuse alusel hüvitamisele kuuluvad nõuded, kooskõlastamine ja saatmine X algdokumendid. maamaks, riigilõivud, ostu-müügi lepingud jmt raamatupidamisüksusele LK 4 / 32 Tegevuse nimetus Kes- Asu- Muu Tegevuste kirjeldus Tähtaeg Märkused kus tus 3.5.2. Makse sisestamine ja ülekandmine Keskus kontrollib dokumendi, kajastab selle SAPis ja teeb ülekande üldjuhul dokumendi saamisest saajale. järgmisel tööpäeval, makse X töötajale vastavalt riigi-kassasse maksete saatmise korrale 4. Müügi ja muude tulude toimingud 4.1. Klientide register 4.1.1 Uue kliendi sisestamine Klientidega seotud dokumentide saabumisel kontrollib Keskus kliendi kahe tööpäeva jooksul järgmisel olemasolu SAPis ja sisestab vajadusel uue kliendi andmed SAPi. tööpäeval X X 4.1.2 Olemasoleva kliendi andmete muutmine, Kui klient on asutusele teada andnud oma tegevuse lõppemisest, nime või esimesel võimalusel sulgemine ja blokeerimine X X kontaktandmete muutmisest jms, teavitab Asutus sellest Keskust e-posti teel. Keskus teeb vajalikud muudatused SAPis. 4.1.3 Oma töötaja kui klient Keskus sisestab oma töötaja andmed klientide registrisse, kui Asutus esimesel võimalusel X saadab dokumendid, mille alusel võetakse üles nõue oma töötaja vastu. 4.2. Müügiarvete (k.a ettemaksu- ja kreeditarve) esitamine 4.2.1. Müügiarve koostamine ja müügiarve Asutus saadab esildise müügiarve koostamiseks Keskusele. esimesel võimalusel Soovituslik Vorm 2 Esildis müügiarve koostamiseks X esildise saatmine Keskusele ja väljastamiseks. 4.2.2. Müügiarve koostamine SAPis Keskus koostab Asutuse esildise alusel müügiarve SAPis. esildise saamisele järgneval X tööpäeval 4.2.3 Arvete saatmine klientidele Keskus saadab arveid klientidele e-arvena või e-postiga. E-arve vastuvõtjatele edastatakse ainult e-arveid. Kui klient soovib arve saada iga tööpäeva lõpuks peale arve X X paberkandjal, korraldab arve saatmise kliendile Asutus. koostamist 4.4. Oma töötajatele kehtestatud limiidid ja muud kinnipidamised 4.4.1. Limiitide kehtestamine oma töötajatele Asutus võib kehtestada limiidid oma töötajatele konkreetsete kululiikide, vajadusel kuluobjektide ja ajaperioodi (kuu, kvartal) kulu suuruse kohta. Töötajatelt X võetakse nõusolek limiidi ületamisel ülekulu töötasust või muudest talle tehtavatest väljamaksetest kinnipidamise lubamise kohta. 4.4.2. Limiitide ülekulust või muudest Limiitide ülekulu arvestus toimub Asutuses. Asutus teavitab Keskust esimesel võimalusel kinnipidamistest teavitamine ülekulust e-posti teel. Asutus edastab info ka muu kinnipidamise kohta (nt X tarnija ostuarve alusel) Keskusele kas sobival kuludokumendil (ostuarve kommentaaris) või eraldi dokumendiga e-posti teel. 4.4.3. Limiitide ülekulust teavitamise või muu Keskus võtab vastu teatise limiidi ülekulu või muu kinnipidamise kohta ning teatise saamisele järgneval kinnipidamise teatise vastuvõtmine ja X võtab nõude SAPis arvele. Kui selle alusel tuleb teha palgast tööpäeval SAPi sisestamine kinnipidamine, edastab Keskus info PTOle. 4.4.4. Nõude esitamine arve alusel Töötajale, kes hüvitab ülekulu arve alusel, koostab keskus arve SAPis ja teatise saamisele järgneval Arvete esitamises Asutuse finantstöötajale või otse saadab selle Asutuse finantstöötaja kaudu või otse töötaja e-posti tööpäeval töötajale lepitakse Keskuse ja Asutuse vahel X aadressile. eelnevalt kokku. 4.5. Saadud toetused 4.5.1. Toetuste saamiseks vajalike dokumentide Asutus koostab ja kinnitab toetuse saamiseks vajalikud dokumendid. vajadusel koostamine ja aktsepteerimine X 4.5.2. Informatsiooni esitamine Keskusele Asutus edastab informatsiooni toetuse saamise kohta Keskusele e-posti vajadusel Soovituslik Vorm 2 Teatis toetuse saamise kohta X toetuse koodi avamiseks teel. 4.5.3. Toetuste koodi avamine Keskus avab SAPis toetuse koodi ja teavitab Asutust koodi loomisest e- teatise saamisele järgneval X posti teel. tööpäeval LK 5 / 32 Tegevuse nimetus Kes- Asu- Muu Tegevuste kirjeldus Tähtaeg Märkused kus tus 4.5.4. Toetuse laekumise kajastamine Keskus kajastab toetuste laekumised SAPis pangaväljavõtte alusel. laekumisele järgneval tööpäeval X 4.5.5. Toetuste kajastamine tuluna Keskus kajastab toetuse tulu vastava toetuse koodiga tehtud kulude alusel hiljemalt järgmise kuu 20. igakuiselt, kooskõlastades tulude kanded eelnevalt Asutuse kuupäeval X X finantstöötajaga e-posti teel. Ühtlasi täpsustatakse Asutusega, kas arvele võetakse nõue toetuse andja vastu või vähendatakse saadud ettemakset. 4.5.6. Toetuste lepingu lõpetamine ja toetusega Asutus saadab toetuse vahendite ülejäägi tagasimaksmise kohta esimesel võimalusel Soovituslik Vorm 3 Teatis toetuse tagastamise kohta seotud vahendite ülejääkide tagastamine X X Keskusele info. Keskus teeb vastavad kanded SAPis ja kannab toetuse vahendite ülejäägi toetuse andja kontole. 4.5. Maksetähtaja jälgimine 4.5.1. Laekumiste analüüs Asutus jälgib nõuete laekumist ja võtab võlgnikuga ühendust. jooksvalt Asutus kasutab SAP BO aruannet RP002 laekumata X nõuete jälgmiseks. 4.5.2. Meeldetuletuskirjad Vajadusel saadab Keskus meeldetuletuskirju SAPist. vastavalt raamatupidamise sise- X eeskirjas sätestatule 4.5.3. Nõuete ebatõenäoliselt laekuvaks Keskus otsustab vastavalt raamatupidamise sise-eeskirjale, millised kvartaalselt hiljemalt järgmise Soovituslik vorm 4 Nõuete ebatõenäoliselt laekuvaks tunnistamine X nõuded tuleb tunnistada ebatõenäoliselt laekuvaks ja vormistab selle kohta kvartali 24. kuupäeval tunnistamise akt vastava akti ja saadab selle e-posti teel Asutusele teadmiseks. 4.5.4. Nõuete ebatõenäoliselt laekuvaks Keskus kajastab nõuete allahindluse SAPis. hiljemalt akti koostamisest tunnistamise kajastamine X järgmisel tööpäeval 4.5.5. Lootusetuks kandmisele kuuluvate nõuete Keskus esitab Asutusele ettepaneku lootusetuks kandmisele kuuluvate kord aastas aastainventuuri Soovituslik vorm 5 Nõuete lootusetuks tunnistamise kohta ettepaneku koostamine ja saatmine X nõuete kohta ja saadab selle e-posti teel Asutusele. läbiviimise järel akt Asutusele 4.5.6. Otsus lootusetuks kandmisele kuuluvate Nõuete lootusetuks tunnistamise otsustab ja kinnitab Asutuse juht. Juhi kord aastas aastainventuuri nõuete kohta X poolt kinnitatud otsus saadetakse Asutuse poolt Keskusele e-posti teel. läbiviimise järel ning enne aastaaruande kinnitamist 4.5.7. Lootusetute nõuete mahakandmine Keskus kannab lootusetud nõuded Asutuse poolt kinnitatud akti alusel peale juhi otsuse saamist X SAPis maha. järgmisel tööpäeval 5. Töö panga ja kassaga 5.1. Pangakontod ja kasutusõigused 5.1.1. Pangakontode avamine ja sulgemine Asutus taotleb e-riigikassas konto avamise või sulgemise ja teavitab sellest vajadusel X Keskust e-posti teel. 5.1.2. Panga- või e-riigikassa kontode Keskus esitab Asutusele taotluse e-riigikassa kontode kasutusõiguste vajadusel Soovituslik Vorm 7 E-riigikassa kontode kasutusõiguse andmise ja lõpetamise andmiseks ja lõpetamiseks e-postiga. Keskuse ja PTO töötajatele kasutajaõiguste taotlus X ettepanekud kasutusõiguste andmise ja lõpetamise otsustab valitsemisala pearaamatupidaja või tema poolt volitatud isik. 5.1.2.2 E-riigikassas kasutajaõiguste andmine, Asutus avab, muudab või lõpetab Asutuse ja RTK töötajate õigused esimesel võimalusel rollide määratlemine, lõpetamine ja sellest X konkreetsete e-riigikassa kontode või aruannete vaatamiseks ning edastab teavitamine informatsiooni sellest Keskusele e-posti teel. 5.2. Broneeringud 5.2.1 E-riigikassas raha broneerimine E-riigikassa broneeringute aluseks on BO aruanne KASSA011. Antud igal tööpäeval Tavakorras tehakse makseid ülejärgmiseks aruandest jälgib Riigikassa, kui palju on asutustel vajadus teha tööpäevaks väljamakseid järgmisel tööpäeval valuutade lõikes. Broneeritud summat võib maksete tegemisel ületada valitsemisalale kehtestatud limiidi X X X ulatuses. Broneeringute aruandesse võetakse ka varasema maksetähtpäevaga maksed, mis SAP BO andmetel on veel maksmata. Broneeringute aruanne ei sisalda riigikassa siseseid makseid. Need teostatakse broneeringute väliselt. LK 6 / 32 Tegevuse nimetus Kes- Asu- Muu Tegevuste kirjeldus Tähtaeg Märkused kus tus 5.2.2 Täiendava informatsiooni edastamine Asutus edastab Keskusele e-postiga lisainfot maksmisele kuuluvate esimesel võimalusel Keskusele dokumentide kohta, kui ülekanne peab toimuma lähima kolme tööpäeva jooksul, kuid dokumendid ei ole veel Keskusele saadetud. Vabas vormis X esitatud teatises märgib Asutus summa, valuuta, maksetähtaja ja info, kas makse on riigikassasisene või -väline. 5.2.3 Kiirmaksed Kiirmaksed on lubatud ainult sel juhul, kui seadus kiirmakset otseselt nõuab esimesel võimalusel Kiirmaksete teostamisel tuleb arvestada ning kui selle väljamakse toimumist ei olnud kuidagi võimalik varem ette valitsemisala lubatud broneeringu piirmäära ületava näha (ootamatu töösuhte lõpetamine vms). Kui dokumendid ei jõudnud limiidiga. Üle päeva lubatava limiidi kiirmakseid X X õigeks ajaks Asutusse või Keskuseni või seisid põhjendamatult kaua teostada ei saa asutuste kinnitusringides, siis teostatakse väljamaksed tavakorras kahe tööpäeva jooksul. 5.3. Maksekorralduste saatmine 5.3.1 Maksekorralduste genereerimine ja Keskus genereerib maksekorraldused SAPis ning impordib saadud failid e- igal tööpäeval X importimine e-riigikassasse riigikassasse. 5.3.2 Makseettepaneku aktsepteerimine ja Valitsemisala pearaamatupidaja või tema poolt volitatud isik kinnitab igal tööpäeval Maksete koostamise ja edastamise protsessis maksekorralduste edastamine e- X edastatavad maksekorraldused ja saadab maksekorraldused e- osaleb kaks Keskuse töötajat. riigikassasse riigikassasse. 5.3.3 Kontroll staatuse kohta Keskus kontrollib maksekorralduste staatust e-riigikassas, selgitab välja igal tööpäeval X maksekorralduste tagastamise põhjused ja korrigeerib või vajadusel edastab uue maksekorralduse e-riigikassasse. 5.4. Kontoväljavõtted ja laekumised 5.4.1 Kontoväljavõtete sisestamine SAPi Keskus impordib Riigikassast konto väljavõtted SAPi, sidudes laekumised üldjuhul igal tööpäeval eelmise X nõuetega või kajastades ettemaksuna. päeva liikumised 5.4.2 Selgitamata laekumised Kui Keskusel puudub informatsioon laekunud summa kohta, saadab esimesel võimalusel Keskus Asutusele vabas vormis järelepärimise e-posti teel. Asutus selgitab X X välja laekumiste sisu ja edastab informatsiooni Keskusele, kes sisestab laekumise SAPi. Keskus kannab valesti laekunud summa Asutuse e-kirja alusel maksjale tagasi. 5.5. Kassad 5.5.1. Kassamüük Asutus kajastab klientide sularaha ja pangakaardi tehingud kassaraamatus. vastavalt asutuses kehtivale X korrale 5.5.2. Kassa kuuaruanne koostamine Asutus vormistab kassamüügi kuuaruande kassade lõikes. Kassaaruandes hiljemalt aruandekuule järgneva X kajastatakse ka klientide kaardimaksed. kuu 5.tööpäevaks 5.5.3 Kassas toimunud tehingute kohta info Asutus edastab kassamüügi koonddokumendi Keskusele e-postiga või aruande saamisele järgneval saatmine Keskusele ja sisestamine SAPi X X DHSi kaudu. Keskus sisestab kuu müügi koondkannetena SAPi. tööpäeval 5.5.4 Sularaha inkasseerimine pangakontole (e- Sularaha inkasseerimine e-riigikassa kontole toimub vastavalt asutuses riigikassa kontole) kehtivale korrale. Inkasseerimisel vormistab Asutus kassa väljamineku vastavalt asutuses kehtivale X X orderi ja viib sularaha panka. korrale kassalimiidi ületamisel 6. Varade ja varude arvestus 6.1. Põhivara arvestus 6.1.1. Põhivara põhiandmed 6.1.1.1 Põhivarade klasside ja Põhivara grupeeritakse klassidesse lähtudes SAPis ja RTIPis olevatest amortisatsiooninormide määramine põhivara klassidest. Amortisatsiooninormid on kehtestatud X raamatupidamise sise-eeskirjaga. Konkreetse vara kasuliku eluea määrab vajadusel asutuse vara tundev spetsialist ja edastab info Keskusele e-posti teel. 6.1.1.2. Kunstiväärtuste põhiandmed Kunsti- ja kultuuriväärtuste üle peetakse arvestust infosüsteemis MUIS. X Asutuses kehtiva korra kohaselt SAPis toimub arvestus vajadusel põhivara kogumitena. 6.1.2. Uue põhivara arvelevõtmine LK 7 / 32 Tegevuse nimetus Kes- Asu- Muu Tegevuste kirjeldus Tähtaeg Märkused kus tus 6.1.2.1 Põhivara soetuse andmete edastamine Põhivara soetamisel luuakse SAPis põhivaraobjektile PS-elemendi kood Keskusele ja PS-elemendi koodi loomine (WBS). Asutus lisab eAKs arvele põhivara PS-elemendi koodi (WBSi) ja edastab kontrollitud arve Keskusele. WBSi koodi loob Keskus, vahetades X X selleks vajadusel Asutusega infot e-posti teel. Kõik põhivara soetused vajadusel konteeritakse vastavalt põhivaraklassile põhivara arvelevõtmise vahekontole 552910X. 6.1.2.2 Põhivara kaardi avamine Põhivara kaardid SAPis avab Keskus. Põhivara võetakse arvele põhivara Vara jõuab RTIPi staatuses "Sisestamisel". Asutuse põhivara arvelevõtmise X X arvelevõtmise vahekonto 552910X kaudu. SAPist jõuavad põhivara varahaldur täiendab varakaarti RTIPis ja võtab vara kajastamisel andmed automaatselt RTIPi varade moodulisse. arvele ka RTIP varade moodulis. 6.1.2.3. Kunstiväärtuste arvelevõtmine Kunsti- ja kultuuriväärtused, mida ei amortiseerita, võetakse SAPis arvele Kogumisse lisatud üksikud kirjed (ostud) saadakse põhivara arvelevõtmise X finantsarvestuse (põhivara) kogumisse. Analüütiline arvestus toimub SAP BO aruandest PV002. kajastamisel Asutuse korra kohaselt infosüsteemis MUIS. 6.1.2.4. Põhivara kaardi täiendamine RTIPis Asutus lisab RTIPis põhivarale asukoha, kasutaja, vastutaja ja vajadusel põhivara arvelevõtmise X muud andmed ning kinnitab vara arvelevõtmise RTIPis. kajastamisel 6.1.3. Lõpetamata projektid 6.1.3.1 Etapiviisiline soetamine X X Asutus kajastab etapiviisilised soetused ja lõpetamata projektid 552910X lõpetamata ehituse kontol ja lisab kandele PS-elemendi koodi (WBSi). Kinnitatud arve edastatakse Keskusele eAK kaudu. Vajadusel loob Keskus vajadusel Asutuse e-posti teel saadetud teatise alusel eelnevalt uue põhivara WBSi. 6.1.3.2 Poolelioleva põhivara kasutussevõtu akti X Asutus koostab vara kasutuselevõtmise akti või teatise ja edastab selle e- koheselt peale vara kasutusse Soovituslik vorm 9 Teatis vara arvele võtmiseks koostamine posti teel Keskusele. võtmist 6.1.3.3 Poolelioleva põhivara X Keskus avab vajadusel uue vara kaardi ja kajastab poolelioleva vara akti või teatise saamisest kahe ümberklaasifitseerimine kasutuses ümberklassifitseerimise kasutusel olevaks varaks. tööpäeva jooksul olevaks varaks 6.1.4. Põhivara müük või likvideerimine 6.1.4.1 Müügi või likvideerimise organiseerimine Põhivara müüki või likvideerimist korraldab Asutus. X 6.1.4.2 Informatsiooni edastamine Keskusele Asutus edastab Keskusele info põhivara müügi või likvideerimise kohta RTIPi kaudu. Kui tehing toimus kunstiväärtusega, saadab Asutus info esimesel võimalusel peale X kunstiväärtuse müügi või likvideerimise kohta Keskusele e-postiga. dokumendi kinnitamist 6.1.4.3 Põhivara müügi või likvideerimisega Keskus sisestab müügi või likvideerimisega seotud andmed SAPi (kannab üldjuhul info saamisest kahe seotud andmete sisestamine SAP-i X vara maha). tööpäeva jooksul 6.1.4.4 Müügiarve koostamine Keskus koostab vajadusel põhivara müügi kohta arve, kui Asutus esitab info saamisest kahe tööpäeva Soovituslik vorm 1 Esildis müügiarve koostamiseks X vastava esildise. jooksul 6.1.5. Muud põhivaraga seotud andmed 6.1.5.1 Informatsiooni edastamine põhivara Asutus edastab informatsiooni põhivaraga seotud andmete muutmise andmete kohta X kohta Keskusele RTIPi kaudu või e-posti teel, kui RTIPis ei ole vaja esimesel võimalusel andmeid muuta. 6.1.5.2 Põhivara andmete muutmine Keskus võtab edastatud informatsiooni vastu ja teeb muudatused SAPis. info saamisest kahe tööpäeva X jooksul 6.1.5.3 Ümberpaigutamine erinevate kasutajate Asutus kajastab ise muutused RTIPis, kunsti- ja kultuuriväärtuste korral vastavalt vajadusele või asukohtade vahel X MUISis. 6.1.6. Kulumi arvestus 6.1.6.1 Kulumi arvestus ja automaatkanded Keskus arvestab kulumit SAPis. kord kuus pearaamatusse X 6.2. Väheväärtusliku vara arvestus 6.2.1. Väheväärtusliku vara klassid 6.2.1.1 Väheväärtusliku vara klasside ja piirmäära Väheväärtusliku vara piirmäärad on kinnitatud raamatupidamise sise- vastavalt vajadusele määramine X eeskirjaga. Asutus esitab vajadusel ettepaneku RTIP varade portaalis uue varaklassi loomiseks Keskusele e-posti teel. LK 8 / 32 Tegevuse nimetus Kes- Asu- Muu Tegevuste kirjeldus Tähtaeg Märkused kus tus 6.2.1.2. Kunstiväärtused alla põhivara soetuse Kunsti- ja kultuuriväärtuste arvestus toimub Asutuses kehtiva korra piirmäära X kohaselt ja MUISis. Asutuses kehtiva korra kohaselt 6.2.2. Uue väheväärtusliku vara arvelevõtmine 6.2.2.1 Väheväärtusliku vara kaardi avamine Väheväärtusliku vara arvelevõtmine ja arvestus toimub RTIPis või MUISis. jooksvalt X 6.2.3. Väheväärtusliku vara müük või likvideerimine 6.2.3.1 Müügi või likvideerimise organiseerimine Väheväärtusliku vara müüki või likvideerimist korraldab Asutus. X 6.2.3.2 Müügiarve koostamine Keskus koostab Asutuse esildise alusel väheväärtusliku vara müügi kohta info saamisest kahe tööpäeva Soovituslik vorm 1 Esildis müügiarve koostamiseks X arve. jooksul 6.2.4 Muud väheväärtusliku vara liikumised 6.2.4.1 Ümberpaigutamine erinevate kasutajate Asutus paigutab varad ümber erinevate kasutajate või asukohtade vahel või asukohtade vahel X ning teeb vastavad märked RTIPis või MUISis, kus toimub väheväärtusliku esimesel võimalusel vara arvestus. 6.3. Varude arvestus 6.3.1 Varude arvele võtmine ja arvestus Varude arvelevõtmine ja arvestus toimub Asutuse müügisüsteemis Noom. X Varude arvestus bilansiväline. jooksvalt 7 Maksude arvestus ja deklaratsioonide esitamine 7.1 Õiguste andmine e-Maksuameti Asutus korraldab e-Maksuameti õiguste andmise Keskusele. Keskuse taotluse alusel esimesel kasutamiseks X võimalusel 7.2 Käibemaks Keskus arvestab ja tasub käibemaksu, koostab käibedeklaratsiooni ja eelmise kuu kohta hiljemalt X esitab selle Maksu- ja Tolliametile. järgmise kuu 20.kuupäevaks 7.3 Erisoodustuste maksud ja Keskus arvutab ja kajastab SAPis eelneva kuu andmete põhjal tuludeklaratsioon erisoodustusmaksud ning tulumaksu kingitustelt, annetustelt ja eelmise kuu kohta hiljemalt X vastuvõtukuludelt. Keskus vastutab TSD lisa 4 ja 5 esitamise ja maksude järgmise kuu 10.kuupäevaks ülekandmise eest Maksu- ja Tolliametile. 7.4 Saldode võrdlemine e-maksuametis Keskus ja PTO võrdlevad maksude saldosid e-maksuametis. järgmisel tööpäeval peale X X maksudeklaratsiooni esitamise tähtaega 8. Pearaamatu pidamine 8.1. Raamatupidamise sise-eeskiri 8.1.1. Raamatupidamise sise-eeskirja Keskus koostab ja täiendab Asutuse raamatupidamise sise-eeskirja, koostamine esitades selle ettepanekuna Asutusele. vastavalt vajadusele, kuid X vähemalt kord aastas 8.1.2. Ettepanekute tegemine valitsemisala Asutus teeb Keskusele ettepanekuid Asutuse raamatupidamise sise- vastavalt vajadusele raamatupidamise sise-eeskirja X eeskirja täiendamiseks ja muutmiseks ja kooskõlastab Keskuse poolt täiendamiseks ja muutmiseks esitatud sise-eeskirja muudatused. 8.1.3. Raamatupidamise sise-eeskirja Asutus kinnitab raamatupidamise sise-eeskirja ja saadab selle e-posti teel kinnitamise korral kinnitamine X Keskusele juhindumiseks. 8.2. Reguleerimiskanded 8.2.1.1 Raamatupidamisõiendite koostamine ja Keskus koostab vastavusesvajaduse korral raamatupidamise sise- aktsepteerimine X eeskirjaga (muu alusdokumendi puudumisel) raamatupidamisõiendi. vajadusel 8.2.1.2 Raamatupidamiskannete sisestamine Keskus sisestab kanded SAPi. hiljemalt järgmisel tööpäeval X õiendite alusel peale dokumendi kinnitamist 9. Inventuurid 9.1. Materiaalse ja immateriaalse vara aastainventuur 9.1.1 Inventuuri käskkirja koostamine ja selle Asutus koostab inventuuri korralduse RTIPis. edastamine Keskusele hiljemalt 1 kuu enne plaanitava X inventuuri toimumise aega LK 9 / 32 Tegevuse nimetus Kes- Asu- Muu Tegevuste kirjeldus Tähtaeg Märkused kus tus 9.1.2 Inventuurile eelnevad tegevused Inventuuri alustamisele eelneb alati varade andmete korrastamine. hiljemalt kaks nädalat enne Vaadatakse üle varade kogused ja nimetused. Asutus vaatab üle, et plaanitava inventuuri toimumise inventuurideks mittesobivate varade nimekirjas ei oleks varasid, mis aega; viimane kontroll X X peavad olema inventuuri kaasatud. Keskus vaatab üle RTIPi, SAPi ja BO inventuurile eelneval päeval varade andmete ühtelangevuse ja teatab Asutusele, kui Asutus võib inventuuri nimekirja koostada. 9.1.3 Inventuuri elektroonilise baasi koostamine, Kui Keskus on andnud selleks loa, siis koostab Asutus inventuuri elektrooniline baas hiljemalt inventuuri läbiviimine ning tulemuste elektroonilise baasi (-nimekirjad), viib inventuuri läbi ning koostab vajalikud inventuuri toimumise päeval, kinnitamine X aktid. Inventuuri läbiviimise käigus vaadatakse varaobjektid füüsiliselt üle ja lõppaktid inventuuri käskkirjas inventuurikomisjon hindab ka varade järelejäänud kasuliku eluea õigsust. määratud tähtajal 9.1.4 Lõpetamata projektide ja ehituste Asutus viib läbi lõpetamate projektide inventuuri. Inventuur vormistatakse lõpetamata ehituse inventuur inventuur X SAP BOst saadud kontode väljavõtete alusel ja edastatakse Keskusele e- seisuga 31.12 järgneva aasta posti teel. esimestel nädalatel 9.1.5 Inventuuri tulemuste alusel allahindluste, Asutus vormistab põhivara allahindluse, mahakandmise või järelejäänud mahakandmiste ja põhivara eluea eluea muutmise aktid vastavalt inventuuri käigus selgunud faktidele RTIPis. inventuuri lõpetamiseks muutmise aktide koostamine X määratud tähtajaks 9.1.6 Inventuuri tulemuste sisestamine SAPi Keskus jälgib RTIPis olevaid inventuuri tulemusi ning saab RTIPist automaatsed teatised varade allahindluse või mahakandmise kohta ning esimesel võimalusel peale X teeb RTIPis vormistatud dokumentide alusel SAPis vastavad kanded. RTIPist teatise saamist 9.1.7 Kunstiväärtuste inventuur Kunsti- ja kultuuriväärtuste inventeerimine toimub vähemalt iga viie aasta X tagant Asutuse korra kohaselt. Inventuuri baasandmed saadakse MUISist. Asutuses kehtiva korra kohaselt 9.2 Sularahakassa inventuur 9.2.1 Sularahakassa inventuur Asutus viib läbi sularahakassa inventuuri vastavalt Asutuses kehtestatud Inventuur aasta lõpu seisuga, X korrale ning saadab inventuuri tulemuse teamiseks ja bilansikonto saldoga lisaks vähemalt 2 korda aastas võrdlemiseks Keskusele. ootamatu inventuur 9.2.2. Sularahakassa ja vastava konto saldo Keskus kontrollib bilansikonto saldot vastavalt inventuuriaktile. Vahe korral võrdlemine ja korrigeerimine pöördub Asutuse poole, selgitab paranduskande ja sisestab selle SAPi. peale dokumendi saamist kahe X tööpäeva jooksul 9.3. Nõuete ja kohustuste aastainventuur 9.3.1. Nõuete ja kohustuste inventuuri Keskus viib läbi nõuete ja kohustuste aastainventuuri. Inventuuri Keskuse töökorras määratud läbiviimine X tulemustest teavitab Keskus Asutust, saates Asutusele kontode tähtajal ja mittehiljem kui analüütilised nimekirjad. 15.märtsiks 9.3.2. Nõuete ja kohustuste inventuuritulemuste Asutus vaatab Keskuse poolt saadetud inventuuridokumendid läbi ja esitab esimesel võimalusel peale kontrollimine X vajadusel omapoolsed märkused, selgitused ja ettepanekud. Keskuselt info saamist 9.3.2 Inventuuritulemuste arvessevõtmine Keskus võtab arvesse inventuuri tulemused ja teeb vajalikud parandused ja Seoses aastaaruande tähtaegse X reguleerimiskanded SAPis. koostamisega määratud tähtaegadel 10. Aruanded 10.1. Saldoandmik 10.1.1 Saldoandmiku kontrollimine ja esitamine Keskus kontrollib saldoandmiku SAPis ja impordib selle saldoandmike kord kuus järgmise kuu X infosüsteemi. 25.kuupäevaks 10.1.2 Saldode võrdlus teiste tehingupartneritega Keskus võrdleb saldosid teiste tehingupartneritega ning vajadusel teeb kvartaalselt X paranduskanded SAPi ja saldoandmike infosüsteemi. 10.1.3 Makseandmiku esitamine Keskus impordib igakuiselt makseandmiku saldoandmike infosüsteemi. Kord kuus järgmise kuu 25. X kuupäevaks 10.2. Majandusaasta aruanne LK 10 / 32 Tegevuse nimetus Kes- Asu- Muu Tegevuste kirjeldus Tähtaeg Märkused kus tus 10.2.1 Raamatupidamise aastaaruande Keskus koostab Riigi Registrite ja Infosüsteemide Keskuse majandusaasta auditeerimise alguseks või koostamine ja esitamine audiitorile aruannete infosüsteemis Asutuse raamatupidamise aastaaruande projekti. vastavalt audiitorbürooga X Vajadusel küsib Keskus Asutuselt selle koostamiseks lisaselgitusi. kokkulepitud tähtajal 10.2.2 Audiitori küsimustele vastamine Keskus annab Asutuse audiitorile auditi ajal raamatupidamisalast infot. auditeerimise perioodil X 10.2.3 Aasta lõpetamiskannete tegemine Keskus teeb vajalikud aasta lõpetamiskanded. auditeerimise perioodil X 10.2.4 Tegevusaruande koostamine Asutus koostab tegevusaruande. auditeerimise alguseks X 10.2.7 Bilansivälise informatsiooni koondamine ja Asutus koondab info bilansiväliste kontode kohta ja edastab selle hiljemalt järgmise aasta Soovituslik vorm 10 Bilansiväline informatsioon edastamine Keskusele e-posti teel. Vastavalt vajadusele lisab Asutus täiendava info, 15.märtsiks X mida pole vormil ette antud, aga tuleks hinnaguliselt tingimusliku või siduva nõude või kohustusena aastaaruandes kajastada. 10.2.8 Bilansivälise informatsiooni vastuvõtmine Keskus võtab vastu ja töötleb Asutuse informatsiooni bilansiväliste kontode hiljemalt järgmise aasta ja kannete sisestamine SAP-i X kohta ning kajastab bilansivälise info saldoandmike infosüsteemis ja 31.märtsiks aastaaruandes. 10.2.9 Majandusaasta aruande kokkupanek, Pärast auditeerimise lõpetamist allkirjastab Asutus majandusaasta aruande peale teate saamist allkirjastamine ja esitamine X ja esitab selle nõukogule kinnitamiseks. audititoimingute lõpetamise kohta 11. Arhiveerimine 11.1. Raamatupidamise paberil algdokumentide Asutus säilitab dokumente, mida ei saa säilitada elektrooniliselt, Keskus paberdokumente ei vormista. Dokumendid hoidmine ja arhiveerimine paberkandjal, andes need üle asutuse arhiivi vastavalt asutuse Vastavalt kehtestatud säilitatakse eAK-s, RTIPis, RTK DHSis või Keskuse X dokumentide säilitamise korrale. arhiveerimise korrale võrgukettal. 11.2. Raamatupidamise elektrooniliste Asutus säilitab iseseisva infosüsteemi andmed ja korraldab Noom andmete algdokumentide hoidmine ja arhiveerimine säilimise kuni 7 aasta jooksul peale majandusaasta lõppu. Asutus säilitab raamatupidamise algdokumente üldjuhul 7 aastat, kui seadus, muu õigusakt või töökord ei nõua nende pikemaajalisemat säilitamist, säilitades ka kinnitusringi ja dokumentidele märgitud koodide andmed ning Vastavalt kehtestatud X X võimaldades nende printimist vastavalt vajadusele. Keskus säilitab SAPis, arhiveerimise korrale RTIPis, Keskuse DHSis ja võrgukettal olevat informatsiooni ning korraldab eAK dokumentide säilitamise vastavalt kehtestatud korrale. 12. Volitused esindamiseks Asutuse esindamine Keskus esindab Asutust teiste isikute või riigiasutuste ees Asutus võib anda esindamise volitusi Keskusele raamatupidamisalastes toimingutes raamatupidamisalastes küsimustes, sh teeb Asutuse nõuete ja kohustuste vastavalt täiendavale vajadusele. võrdlused lepingupartneritega, Maksu-ja Tolliametiga ning muude X Asutustega, kellele esitatakse Asutuse aruandlust, annab andmeid ja Vastavalt vajadusele selgitusi aruannete kontrollimisega seoses Asutuse audiitorile. LK 11 / 32 Tunnuste ja muu informatsiooni lisamine finantsarvestuse alusdokumentidele Jrk nr Tunnus Keskus Asutus 1 Raamatupidamiskonto X 2 Tehingupartner X 3 Tegevusala 4 Allikas X 5 Rahavoo kood X 6 Eelarve liik 7 Toetus X 8 Eelarve konto 9 Eelarveüksus 10 Kuluüksus 11 Tuluüksus 12 Asutus 13 PS-element X 14 Kulukoht/ressurss X 15 Koolitussündmus X 16 Lähetuse number X 17 Vara kaardi number X 18 Täpsustav määrang X X 19 Käibemaksu kood X X  Lisa 1.1. amine finantsarvestuse alusdokumentidele Märkused Vastavalt riigi raamatupidamise üldeeskirja lisale 1 Vastavalt riigi raamatupidamise üldeeskirja lisale 2 Jäetakse täitmata, SAPis automaatselt alati 08203 Vastavalt riigi raamatupidamise üldeeskirja lisale 4 Vastavalt riigi raamatupidamise üldeeskirja lisale 5 Jäetakse täitmata, SAPis automaatselt alati null Välistoetuste ja kodumaiste toetuste saamise ja kasutamise korral Jäetakse täitmata, SAPis automaatselt seotud raamatupidamiskontoga Jäetakse täitmata, SAPis automaatselt alati EMSY Jäetakse täitmata, SAPis automaatselt seotud kulukohaga Jäetakse täitmata, SAPis automaatselt alati TMSY Jäetakse täitmata, SAPis automaatselt alati MSY Projekti kood e struktuurelement (wbs-element) vastavalt asutuse kuluarvestusüsteemile, seotakse automaatselt kuluüksuste, tegevusala, tuluüksuse ning eelarveüksusega Keskus avab varakaardid varade wbs-elemendi kaudu Lepingu nr, projekti nimetus, kk number, inimese nimi, auto number, määratakse kokkuleppel asutusega Vajadusel Keskus muudab SAP-is pargitud dokumendil, asutus annab reeglid või määrab üksikjuhtumil, kas tegemist on käibega või sisendkäibemaksuga või käibemaksukuluga Esildis müügiarve koostamiseks ja väljastamiseks Vorm 1 Asutus: Dokumendi nr. Kuu: Aasta: Tegevusala: Andmed kliendi kohta Andmed osutatud teenuse kohta Füüsilise isiku ees- ja Registrikood Arve Nimetus Periood Hind Kogus KM % Neto- Arve Müügiüksus Kulukoht/ PS- Toetus perenimi / juriidilise edastamiseks summa summa ressurss element isiku nimi kasutatav e- posti aadress Koostas: nimi: Ametikoht: kuupäev: Asutus: Teatis toetuse saamise kohta Dokumendi nr. Kuupäev: Jrk.nr. Toetuse andja või Tehingu- Toetuse nimetus Toetuse kood vahendaja nimetus partneri kood SAP-is* 1 2 3 Koostas: nimi: kuupäev: *Kood on maksimaalselt 20-kohaline. Kood algab 8-ga, kui toetus on kodumaine (näiteks Kultuurkapitalilt). Kood algab 1-ga, kui see on Eesti riigi rakendusüksuse kaudu vahendatav EL struktuuritoetus, 5-ga Norra riigi prog Koodi algus eelpool viidatud number + asutuse tunnus MSY + sidekriips, näiteks 8MSY- Edasi järgneb asutuse poolt pandud tunnus (akronüüm vms). Täpitähti, tühikuid, kirjavahemärke ei kasutata.  Vorm 2 Laekuv summa Eeldatav Märkused ja valuuta laekumise kuupäev uktuuritoetus, 5-ga Norra riigi programmi toetus, 6-ga Šveitsi riigi programmi toetus, 9-ga otse saadud välistoetus. kirjavahemärke ei kasutata. välistoetus. Asutus: Teatis toetuste tagastamise kohta Dokumendi nr. Kuu: Aasta: Tegevusala: Allikas: Jrk.nr. Toetuse andja Tehingu- Toetuse nimetus Toetuse kood Andmed nimetus partneri kood SAP-is laekumise kohta (summa, valuuta, kuupäev, konto) 1 2 3 Koostas: nimi: kuupäev:  Vorm 3 Tagastamisele Tagastamise Tagastamise Pangakonto Märkused kuuluv summa põhjus tähtaeg rekvisiidid ja valuuta  Vorm 4 NÕUETE EBATÕENÄOLISELT LAEKUVAKS TUNNISTAMISE AKT Asutus: Dokumendi nr. Koostamise kuupäev Ostja vastu Ostjale pankroti Ebatõe- esitatud Meeldetuletuskirjas väljakuulutamise näoliseks Kliendi number Nõude tekkimise Nõude dokumendi Nõude laekumise Meelde-tuletuskirja hagiavalduse või Täiendavad Jrk. nr Kliendi nimi Nõude summa Nõude sisu antud uus nõude või ostja tunnistatud SAPis kuupäev nr tähtpäev saatmise kuupäev täitemenetluse märkused laekumise tähtpäev likvideerimise nõude algatamise kuupäev summa kuupäev 1 2 3 4 5 6 7 Kokku Koostaja: Nimi Ametikoht Kuupäev NÕUETE LOOTUSETUKS TUNNISTAMISE AKT Vorm 5 Kinnitan: Kuupäev: Asutus: Dokumendi nr. Koostamise kuupäev Nõude Nõude Kliendi Nõude Nõude ebatõenäoliseks Lootusetuks Kliendi Nõude Nõude lootusetuks Jrk. nr number tekkimise laekumise tunnistamise akti tunnistatud Märkused nimi summa sisu tunnistamise SAPis kuupäev tähtaeg number ja nõude summa põhjus kuupäev 1 2 3 4 5 6 7 Kokku Koostaja: Nimi Ametikoht Kuupäev Asutuse nimi: KINNITAN: /kuupäev/ PANGAKAARDIGA TASUTUD KULUDE ARUANNE Kasutaja nimi: Ametinimetus: Kaardi 4 viimast numbrit: Aruande periood: Maksed kaardiga perioodi jooksul: Summa Raamatup Kuu- Koht/riik/t Käibe- Kulu Kulu Projekti käibe- idamislik Kulukoht päev arnija maks kokku nimetus kood maksuta kulukonto Kokku summa Aruandev isik: /allkiri/ Andmed kontrollis: allkiri  Vorm 6 Toetuse kood Asutus: E-riigikassa kontode kasutajaõiguste taotlus Dokumendi nr. Koostamise kuupäev Kontakt- e-riigikassa Töötaja ees- ja e-posti Jrk nr Isikukood telefoni pangakonto perekonnanimi aadress number number 1 2 3 4 5 6 7 8 Koostaja: (nimi, ametikoht, kontaktandmed)  Vorm 7 Roll (kas Volituste Volituste aruanded või kehtivuse kehtivuse lõpu- konto algus-kuupäev kuupäev väljavõte) Teatis arvestusobjektide muutmiseks Asutus Dokumendi nr. Koostamise kuupäev Ressurss Kuluüksus WBS (projekt) Toetus (Grant) (kulukoht) Vähendada: Suurendada: Viide parandatavale dokumendile: Täiendav selgitus paranduse põhjuse kohta: Koostaja: (nimi, ametikoht, kontaktandmed)  Vorm 8 Konto Summa Asutus Vorm 9 Teatis vara arvele võtmiseks (lõpetamata ehituse korral) Kuupäev Vara nimetus Lõpetamata ehituse PS-elemendi kood Lõpetamata ehituse maksumus Vara nimetus Olemasoleva vara kood2 2 Olemasoleva vara allahinnatav osa Kasulik eluiga (aastates)1 Kuluüksus, kuhu kantakse kulum 1 Kui parendus liidetakse olemasolevale varale, märkida vara järelejäänud eluiga peale parendamist 2 Juhul kui tehti arendusi/parendusi olemasolevale varale Koostaja Nimi Ametikoht Kuupäev  Vorm 10 Bilansiväline informatsioon 201X.a aastaaruandes Asutuse nimi: Pikaajalised kohustused Laenud (bilansis kontorühm 2081, 2581) konto 910010 Tasumisele kuuluvad summad (eurodes) rv 91-96 kui on tagatisena panditud põhivara kui on tagatisena panditud põhivara laenu panditud põhivara, soetusmaksumuse panditud põhivara, kulumi konto Tehingupartner TP kood laenu sisu tagasimakse laenu tagatis kokku siis selle konto number siis selle kogunenud number 91 92 93 94 95 96 lõpptähtaeg soetusmaksumus (kontorühm 923) kulum (kontorühm 923) 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Kapitalirent (bilansis kontorühm 2082, 2582) konto 910020 Tasumisele kuuluvad summad (eurodes) rv 91-96 kapitalirendile varale määratud kapitalirendi kapitalirendile võetud konto number konto number Tehingupartner TP kood vara nimetus võetud vara kasutusiga kokku lõpptähtaeg vara soetusmaksumus kontorühmas 921 kontorühmas 921 91 92 93 94 95 96 kogunenud kulum aastates 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Faktooring (bilansis kontorühm 2083, 2583) konto 910030 Tasumisele kuuluvad summad (eurodes) rv 91-96 kui on tagatisena panditud põhivara kui on tagatisena panditud põhivara antud garantiid, panditud põhivara, soetusmaksumuse panditud põhivara, kulumi konto Tehingupartner TP kood faktooringu sisu lõpptähtaeg kokku tagatised siis selle konto number siis selle kogunenud number 91 92 93 94 95 96 soetusmaksumus (kontorühm 923) kulum (kontorühm 923) 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Antud garantiid konto 911000 Garantiikohustus järelejäänud tähtaja järgi (eurodes) rv 91-96 garantiilepingu järgi Tehingupartner TP kood garantiikohustuse lõpptähtaeg kokku 91 92 93 94 95 96 sisu  0 0 0 0 0 Toetuste andmise nõuded ja saamise kohustused konto 911010 ja 912010 kui samasisulisi toetuse nõudeid ja kohustusi on palju, siis ei ole vaja andmeid esitada asutuste lõikes, vaid TP koodide lõikes toetuse andmise Toetuste saamise või andmise summad (eurodes) rv 91-96 nõude või toetuse saamise kohustuse konto (kas 911010 Tehingupartner TP kood lõpptähtaeg allikakood kokku sisu (mis eesmärgil või 912010) 91 92 93 94 95 96 toetust antakse või saadakse) 0 0 0 0 0 0 0 0 Muud sõlmitud hankekohustused ja muud kohustused konto 911020 ja 911090 Tasumisele kuuluvad summad (eurodes) rv 91-96 ehitus- või rekonstrueerimis- tööde nimetus, soetatava põhivara konto number (kas Tehingupartner TP kood nimetus (mis ei lõpptähtaeg kokku 911020 või 911090) 91 92 93 94 95 96 kajastu bilansis), sh võetud kaasfinantserimi-se kohustused 0 0 0 0 0 0 0 Kohtuasjadega seotud kohustused konto 911080 Tasumisele kuuluvad summad (eurodes) rv 91-96 orienteeruv kohtuasjadega konto number Tehingupartner TP kood kulutuste kokku seotud kohustused (911080) 91 92 93 94 95 96 tegemise aasta 0 0 0 Võetud rendikohustused konto 911030 Tasumisele kuuluvad summad (eurodes) rv 91-96 renditud vara renditud ruumide lõpptähtaeg, TP kood kokku Tehingupartner nimetus pind m2 etteteatamistähtaeg, 91 92 93 94 95 96  0 0 0 0 Nõuded rendile antud varadelt konto 912030 Laekumisele kuuluvad summad (eurodes) rv 91-96 rendile antud kasutusele antud kasutusele antud rendile antud vara ruumide pind m2, lõpptähtaeg, konto number konto number TP kood vara vara kogunenud kokku Tehingupartner nimetus kasutusvaldusess etteteatamistähtaeg, (kontorühm 922) (kontorühm 922) 91 92 93 94 95 96 soetusmaksumus kulum e antud maa ha 0 0 0 0 0 0 0 0,00 Tähtajaks tasumata kohustused konto 913000 – Laenukohustused (kontogrupid 208, 258) Tehingupartner TP kood kohustuse sisu maksetähtaeg summa konto 913010 – Võlad hankijatele (kontogrupid 201, 250) Tehingupartner TP kood kohustuse sisu maksetähtaeg summa konto 913020 – Võlad töötajatele (kontogrupp 202) Tehingupartner TP kood kohustuse sisu maksetähtaeg summa konto 913030 – Maksukohustused (kontogrupp 2030) Tehingupartner TP kood kohustuse sisu maksetähtaeg summa konto 913090 – Muud kohustused (kontogrupp 203, 253, v.a maksukohustused) Tehingupartner TP kood kohustuse sisu maksetähtaeg summa