Märge tehtud:
Kehtib kuni:
Alus:
Teabevaldaja: Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium*/
Rahandusministeerium
[email protected] 22.03.2024 nr 10-1/812-1
Suur-Ameerika 1
10122, Tallinn
Narva tööstusinkubaatori rajamine
Esitame kooskõlastamiseks ja partneritele arvamuse avaldamiseks käskkirja „Narva
tööstusinkubaatori rajamine“ eelnõu.
Palume eelnõu kiireloomulisuse tõttu kooskõlastust 5 tööpäeva jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tiit Riisalo
majandus- ja infotehnoloogiaminister
Lisad: 1) eelnõu;
2) seletuskiri koos lisadega.
Lisaadressaadid: Riigi Tugiteenuste Keskus
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus
Kliimaministeerium
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
Seirekomisjon
Euroopa Komisjon
Õiglase Ülemineku juhtkomisjon
Kaupo Sempelson
625 6350
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
EELNÕU
18.03.2024
KÄSKKIRI 22.03.2024 nr
Narva tööstusinkubaatori rajamine
Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika
fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõigete 2 ja 4 alusel.
1. Reguleerimisala
1.1. Käskkirjaga reguleeritakse ÜSS2021_2027 § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud „Ühtekuuluvuspoliitika
fondide rakenduskava 2021−2027“ prioriteedi „Õiglane üleminek“ erieesmärgi „Võimaldada
piirkondadel ja inimestel tegeleda liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide saavutamise ja Pariisi
kokkuleppe alusel 2050. aastaks liidu kliimaneutraalsele majandusele ülemineku sotsiaalsete,
tööhõivealaste, majanduslike ja keskkonnamõjudega“ tegevussuuna „Majandus ja tööjõud“ meetme
21.6.1.4 „Ettevõtluse mitmekesistamise tugiteenused“ sekkumise 21.6.1.41 „Inkubaatorite rajamine
Narva ja Jõhvi; Ida-Virumaa inkubatsiooniteenuste programmi loomine ja arendamine“ rakendamiseks
toetuse andmise tingimusi ja korda.
1.2. Käskkirjas sätestatud kulude abikõlblikkuse, toetuse maksetaotluse menetlemise ja maksmise,
toetuse tagasinõudmise ning elluviija ja partneri kohustuste suhtes kohaldatakse Vabariigi Valitsuse
12. mai 2022. a määrust nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised
tingimused“ (edaspidi ühendmäärus).
1.3. Toetuse andmise ja kasutamisega seotud teavet ja dokumente esitatakse ning aruandlusvormid
ja -juhised tehakse kättesaadavaks ÜSS2021_2027 § 21 lõikes 3 nimetatud e-toetuse keskkonna kaudu.
Kui selles keskkonnas ei ole vastava dokumendiliigi esitamist ette nähtud, esitatakse dokument
elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatuna.
2. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus
2.1. Toetuse andmise eesmärk on Narva tööstusinkubaatori rajamise kaudu luua eeldused
majandusstruktuuri muutumiseks, täiendavate nõustamisteenuste rakendamiseks, uute ettevõtjate
tekkimiseks, kaasaegsete toodete ja teenuste väljaarendamiseks, välisinvesteeringute kaasamiseks, uute
töökohtade tekkimiseks ning uuenduslike toodete ja teenuste väljaarendamiseks Ida-Virumaal.
2.2. Toetuse andmise tulemusel on Ida-Virumaale loodud uus tööstusinkubaator Narvas uutele ja
tegutsevatele ettevõtjatele, välja arendatud kaasaegsed uuenduslikud teenused ning maakonna
majandusstruktuur on muutunud mitmekesisemaks.
2
3. Seosed strateegiadokumentidega
3.1. Käskkirja alusel antav toetus panustab riigieelarve seaduse § 20 lõike 4 alusel kinnitatud teadus- ja
arendustegevuse ning ettevõtluse programmi „Ettevõtluskeskkond“ meetmete „Ettevõtluskeskkonna
arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine“ ning „Ettevõtete
konkurentsivõime ja ekspordi edendamine“ eesmärkide saavutamisse.
3.2. Käskkirja koostamisel on arvestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060,
millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+,
Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi
kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja
viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), artiklis
9 nimetatud horisontaalsete põhimõtetega ja aitab kaasa Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks
kiidetud riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi „Eesti 2035“) aluspõhimõtete
hoidmisele ning sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ saavutamisele
tasakaalustatud regionaalset arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust,
keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel.
Sihi saavutamist hinnatakse „Eesti 2035“ tegevuskava näitajatega, mis on „Väljaspool Harjumaad
loodud SKP elaniku kohta EL 27 keskmisest“, „Ressursitootlikkus“, „Hoolivuse ja koostöömeelsuse
mõõdik“, „Soolise võrdõiguslikkuse indeks“ ja „Ligipääsetavuse näitaja“. Käskkiri panustab Vabariigi
Valitsuse 15. juuli 2021. a istungil heaks kiidetud „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning
ettevõtluse arengukava 2021–2035” eesmärkide saavutamisse.
4. Toetatavad tegevused
4.1. Toetatakse Narva tööstusinkubaatori rajamist ja sisustamist.
4.2. Ei toetata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1056, millega luuakse Õiglase
Ülemineku Fond (ELT L 231, 30.06.2021, lk 1–20), artiklis 9 nimetatud tegevusi.
4.3. Punktis 4.1. nimetatud tegevused on kooskõlas “ei kahjusta oluliselt” põhimõttega, mille kohaselt
ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike
investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020,
lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile.
4.4. Punktis 4.1 nimetatud Narva tööstusinkubaatori rajamisel on tagatud kliimakindlus lähtuvalt
Euroopa Komisjoni teatisest 2021/C 373/01 „Taristu kliimakindluse tagamise tehniliste suunised
aastateks 2021–2027” (ELT C 373, 16.11.2021, lk 1–92) ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse
kodulehel avaldatud kliimakindluse tagamise juhendist.
5. Toetatavate tegevuste tulemus- ja väljundnäitajad
Toetatavaid tegevusi mõõdetakse järgmiste näitajatega:
Näitaja Algtase Vahesiht- Sihttase Selgitav teave
nimetus ja tase 2024 2025 ja 2026
mõõtühik
Meetmete nimekirja näitajad
Väljundnäitaja Loodud 0 0 15 (2025) Loodava inkubaatori
ettevõtlus- maksimaalne
mahutavus (kui
3
inkubatsiooni paljudele
võime ettevõtjatele on
Mõõtühik: inkubaatoris
Ettevõtjad võimalik korraga
inkubatsiooniteenust
pakkuda).
Näitaja täitmist
raporteeritakse
pärast inkubaatori
valmimist
lõpparuandega.
Tulemusnäitaja VKEd, kes 0 Ei 15 (2026) Toetuse abil rajatud
kasutavad kohaldu inkubaatori
ettevõtlus- inkubantide arv
inkubaatori (unikaalsed VKE-d),
teenuseid kes kasutavad
pärast inkubaatori
inkubaatori teenuseid ühe aasta
asutamist jooksul inkubaatori
Mõõtühik: valmimisest.
ettevõtjat
aastas Näitaja täitmist
raporteeritakse üks
kord objekti
valmimisele
järgneva aasta lõpus
järelaruandega.
Projekti spetsiifilised näitajad
Valminud 0 Ei 1 (Sihttase Näitaja täitmist
inkubaatorid kohaldu 2025) raporteeritakse
Mõõtühik: arv pärast inkubaatori
valmimist
lõpparuandega.
6. Rakendusasutus ja rakendusüksus
6.1. Rakendusasutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.
6.2. Rakendusüksus on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus.
7. Elluviija
Toetatavate tegevuste elluviija on sihtasutus Ida-Viru Investeeringute Agentuur (edaspidi elluviija või
IVIA).
8. Sihtgrupp
Toetatavate tegevuste sihtgrupp on Eestis registreeritud mikro-, väikese ja keskmise suurusega
ettevõtjad, kes vastavad Euroopa Komisjoni määruse (EL) 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108
kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187,
4
26.06.2014, lk 1–78, edaspidi üldine grupierandi määrus), lisa I artikli 2 punktides 1, 2 või 3 sätestatud
kriteeriumitele.
9. Tegevuste abikõlblikkuse periood
Toetatavate tegevuste abikõlblikkuse periood on 01.03.2024 kuni 31.08.2026.
10. Tegevuste eelarve
Toetatavate tegevuste eelarve on 8 463 725 eurot, mis eraldatakse 100 protsendi ulatuses Euroopa Liidu
Õiglase Ülemineku Fondi vahenditest.
11. Kulude abikõlblikkus
11.1. Abikõlblikud on järgnevad kulud:
11.1.1. ehitusliku projekteerimise, ehitusprojekti ekspertiisi kulud;
11.1.2. sisekujundusprojektide koostamise kulud;
11.1.3. ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste uurimistööde kulud;
11.1.4. muud projekti ettevalmistustöödega seotud põhjendatud ja vajalikud kulud;
11.1.5. hoonete välise füüsilise taristu ehitamise kulud;
11.1.6. hoonete ehitamise kulud;
11.1.7. seadmete, inventari, sisustuse, immateriaalse vara ja mööbli kulu.
11.2. Abikõlbmatud on järgmised kulud:
11.2.1. riiklik maks, sh käibemaks;
11.2.2. tulumaksuseaduse § 8 lõikes 1 sätestatud seotud isikute vahel tehtud tehingute kulu.
12. Riigiabi
12.1. Toetus on kohalikule taristule antav investeeringuteks ettenähtud abi üldise grupierandi määruse
artikli 56 tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342
sätestatut.
12.2. Elluviija on rakendusüksusele esitanud taotluse vastavalt üldise grupierandi määruse artikli 6
lõikele 2. Rakendusüksus on taotluse osas teostanud vastavuskontrolli.
12.3. Rakendusasutus ja elluviija peavad säilitama riigiabi andmist käsitlevaid andmeid kümme aastat
alates käesoleva käskkirja allkirjastamisest.
12.4. Toetuse summa ei tohi ületada abikõlblike kulude ja investeeringu tegevuskasumi vahet.
13. Toetuse maksmise tingimused ja kord
13.1. Toetust makstakse elluviijale vastavalt ühendmääruse § 27 lõike 1 punktile 1.
13.2. Elluviija esitab rakendusüksusele maksetaotlusega kuludokumendid ja rakendusüksuse nõudmisel
nende tasumist tõendavate dokumentide koopiad ning hankelepingu. Rakendusüksuse nõudmisel esitab
elluviija riigihanke alusdokumendid.
13.3. Elluviija esitab maksetaotluse mitte tihedamini kui kord kuus.
5
14. Elluviija õigused ja kohustused
14.1. Elluviija peab täitma lisaks ühendmääruse §-des 10 ja 11 sätestatule järgmisi kohustusi:
14.1.1. tagab taristule juurdepääsu avatud, läbipaistval ja mittediskrimineerival alusel ning taristu
kasutamise tasu vastavuse turuhinnale;
14.1.2. viib tegevused ellu korrektselt ning kasutab saadud toetust sihtotstarbeliselt, kõik toetusest
hüvitatavad kulud peavad aitama kaasa eesmärkide saavutamisele, olema tegevustega otseselt seotud ja
abikõlblikud;
14.1.3. vastutab punktis 2 nimetatud eesmärgi ja tulemuse ning näitajate sihttasemete saavutamise eest
ja tagab panustamise punktis 3.2. nimetatud horisontaalsetesse põhimõtetesse;
14.1.4. tagab punktis 10. esitatud eelarvest kinnipidamise;
14.1.5. tagab tegevuste elluviimiseks vajalike riigihangete läbiviimisel riigihangete seaduses kehtestatud
nõuete järgimise;
14.1.6. tagab hoonete ja taristu projekteerimisel ja ehitamisel ehitusseadustikus toodud nõuded.
14.1.7. tagab taristu kliimakindluse, võttes arvesse kliimakindluse hindamise tulemusi;
14.1.8. järgib tegevuste elluviimisel "ei kahjusta oluliselt" põhimõtet ja hindamise tulemustes toodud
leevendusmeetmeid.
14.1.9. tagab taristu eesmärgipärase kasutamise viia aasta jooksul lõppmakse saamisest arvates.
14.1.10. tagab, et rentnik ei tegele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1056 artiklis 9
nimetatud tegevustega.
15. Aruandlus
15.1. Elluviija esitab rakendusüksusele tegevuste elluviimise kohta vahearuande iga-aastaselt, 31.
detsembri seisuga järgmise aasta 30. jaanuariks. Elluviija esitab rakendusüksusele lõpparuande kahe kuu
jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest.
15.2. Vahearuanne peab sisaldama tegevuste elluviimise ülevaadet, hinnangut ja andmeid tegevuste
edenemise kohta vastaval aruandlusperioodil ning ülevaadet väljund- ja tulemusnäitajate
saavutustasemete kohta.
15.3. Lõpparuanne peab sisaldama kogu projekti tegevuste elluviimise ülevaadet ning hinnangut
abikõlblikkuse perioodi tulemuste saavutamise kohta, näitajate saavutustasemeid. Lõpparuandes
esitatakse panus „Eesti 2035“ sihtidesse, eesmärkidesse ja näitajatesse ning horisontaalsete
põhimõtetega seotud näitajatesse ning teave kliimakindluse tagamiseks kasutusele võetud lahenduste
kohta.
15.4. Rakendusüksus kinnitab vahe- ja lõpparuande või tagastab selle täiendamiseks 20 tööpäeva jooksul
selle saamisest arvates.
16. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord
16.1. Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus tagastatakse vastavalt ÜSS2021_2027 §-des 28–30 ja
ühendmääruse §-des 34–38 sätestatule.
16.2. Toetus makstakse tagasi vastavalt ÜSS2021_2027 §-dele 29 ja 30.
16.3. Finantskorrektsiooni otsuses mitteabikõlblikuks loetud kulude võrra vähendatakse käskkirja
punktis 10. esitatud eelarvet. Mitteabikõlblikuks loetud kulud jäävad elluviija tasuda.
17. Vaiete lahendamine
17.1. Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb esitada vaie rakendusüksusele vastavalt
6
ÜSS2021_2027 § 31 ja § 32 lõikele 3.
17.2. Rakendusasutuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada
vaie rakendusasutusele vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 ja § 32 lõikele 2.
EELNÕU
18.03.2024
SELETUSKIRI
1. Sissejuhatus
Käskkirja „Narva tööstusinkubaatori rajamine“ eelnõu (edaspidi eelnõu) kehtestatakse perioodi
2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise
seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõike 2 ja 4 alusel.
Käskkirja järgsed toetatavad tegevused on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL)
2021/1056, millega luuakse Õiglase Ülemineku Fond (ET L 231/1, 30.06.2021, lk 1-22) artikli 8
lõike 2 punktis b sätestatud toetatava tegevusega.
Õiglase Ülemineku Fondist (edaspidi ÕÜF) rahastatavate toetatavate tegevustega panustatakse
Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021-2027 (edaspidi rakenduskava)
prioriteetse suuna „Õiglane üleminek“ erieesmärgi „Võimaldada piirkondadel ja inimestel
tegeleda liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide saavutamise ja Pariisi kokkuleppe alusel
2050. aastaks liidu kliimaneutraalsele majandusele ülemineku sotsiaalsete, tööhõivealaste,
majanduslike ja keskkonnamõjudega“ tegevussuunda „Majandus ja tööjõud“.
Rakenduskava kohaselt on Eestis õiglase ülemineku sihtpiirkonnaks Ida-Viru maakond, mida
kliimaneutraalsele majandusele üleminek Eestis enim mõjutab ja mille majandust on vaja
seetõttu ümber kujundada, eesmärgiga seda mitmekesistada ja luua uusi kõrge lisandväärtusega
töökohti.
Ida-Viru ettevõtluse tugiteenuste mitmekesistamise meetme kogumaht on kokku 25 miljonit
eurot, millest 5 miljonit eurot on suunatud Ida-Virumaal inkubatsiooniteenuste pakkumisele
rahastatavates inkubaatorites ning 20 miljonit eurot Narva ja Jõhvi inkubaatorite ehitamisele.
Kogu programmi elluviimiseks kinnitatakse eraldi käskkirjad (kokku 4, sh 1 tugiteenustele ja 3
investeeringutele), kuna ehitatavate hoonete ettevalmistus on tehniliselt erinevates etappides,
kuid käskkirja alusel antakse hoonete ehitamiseks riigiabi ning selle andmine eeldab ka eraldi
teostatavus- ja tasuvusanalüüside koostamist igale investeeringule. Samuti eeldatakse, et
inkubaatorite spetsialiseerumise valdkondades on kliendid unikaalsed ehk ei kattu teiste
inkubaatorite klientidega.
Õiglase ülemineku peamiseks sihtgrupiks on rakenduskava kohaselt nii uued kui ka
olemasolevad, peamiselt väikese ja keskmise suurusega ettevõtjad, kes on huvitatud töökohtade
loomisest ning teadmuste- ja tehnoloogiamahukate ärimudelite arendamisest Ida-Viru
maakonnas.
Käskkirjaga seotud tegevuste elluviimine aitab kaasa Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks
kiidetud Eesti pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne
ja vastutustundlik“ saavutamisele ning arvestavad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse
(EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa
Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-,
Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,
Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad
finantsreeglid (ET L 231/159, 30.06.2021, lk 159–706, edaspidi ühissätete määrus), artiklis 9
toodud horisontaalseid põhimõtteid (vt seletuskirja lisa 2).
1
Käskkirja alusel toetatavad tegevused avaldavad positiivset mõju samuti:
tegevuspõhise riigieelarve tulemusvaldkonna „Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus“
programmi „Ettevõtluskeskkond“ meetme „Ettevõtluskeskkonna arendamine,
rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine“ elluviimisele.
Eesti teaduse, arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava (edaspidi TAIE)
üldeesmärgi „Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad koostoimes
Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke
lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele“ ja suuna „ettevõtluskeskkond“ alaeesmärgi
„Eesti ettevõtluskeskkond soodustab ettevõtlikkust ning teadmusmahuka ettevõtluse teket ja
kasvu, kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste loomist ja eksporti ning investeeringuid
kõigis Eesti piirkondades“ saavutamisele.
Tabel 1. TAIE mõõdikud, millesse eelnõu alusel toetuse andmine otseselt või kaudselt panustab
Sihttase aastal Viimane teadaolev
TAIE mõõdik
2035 tase ja aasta
1. Eesti tööjõu tootlikkus EL keskmisest 110% 82,8% (2022)
2. Kaupade ja teenuste eksport 43 mld eurot 30,9 mld eurot (2022)
3. Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku
59% 60,7% (2021)
kohta EL-27 keskmisest
4. Kolm aastat varem loodud ettevõtete arv,
mille käive on suurem kui 200 000 € 1650 1244 (2021)
(kolme aasta keskmisena)
Allikas: TAIE
Eelnõu punktis 2 toodud teenuste osutamisel arvestatakse kliima- ja keskkonnaalaseid
eesmärke.
Eelnõuga sätestatakse toetuse tingimused ja menetlusnormid ning elluviija ning Ettevõtluse ja
Innovatsiooni Sihtasutuse (edaspidi EIS) õigused ning kohustused.
Eelnõu eelarve on ÕÜFist 8 463 725 eurot, millega toetatakse Narva tööstusinkubaatori
rajamist. Toetust antakse programmi elluviijana sihtasutusele Ida-Viru Investeeringute
Agentuur (edaspidi IVIA).
Eelnõu ja seletuskirja koostasid MKM-i majandusarengu osakonna ekspert Kaarel Lehtsalu (e-
post: kaarel.lehtsalu @mkm.ee, telefon: 715 3414), EISi toetuste keskuse ettevõtluskonsultant
Kadrin Randpuu (e-post:
[email protected], telefon 627 9704). Eelnõu juriidilise
ekspertiisi teostasid MKM-i õigusosakonna õigusnõunik Gerly Lootus (e-post:
[email protected], telefon 639 7652) ning EISi jurist Age Rebane (e-post:
[email protected], telefon: +372 6279401). Õiguslikke ettepanekuid tegi strateegiaosakonna
välisvahendite õiguse nõunik Cyrsten Rohumaa (e-post:
[email protected], telefon:
631 3609).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Käskkiri koosneb 17 punktist, mis selguse mõttes on liigendatud alapunktideks.
Punkt 1. Reguleerimisala
2
Käskkirjaga reguleeritakse ÜSS2021_2027 § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud rakenduskava
prioriteetse suuna „Õiglane üleminek“ erieesmärgi „Võimaldada piirkondadel ja inimestel
tegeleda liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide saavutamise ja Pariisi kokkuleppe alusel
2050. aastaks liidu kliimaneutraalsele majandusele ülemineku sotsiaalsete, tööhõivealaste,
majanduslike ja keskkonnamõjudega“ tegevussuuna „Majandus ja tööjõud“ meetme 21.6.1.4
„Ettevõtluse mitmekesistamise tugiteenused“ sekkumise „Inkubaatorite rajamine Narva ja
Jõhvi (edaspidi sekkumine) rakendamiseks toetuse andmise tingimusi ja korda
ettevõtlusinkubaatori rajamiseks Narva”.
Punktis 2 on kirjeldatud toetuse andmise eesmärki ja tulemust.
Ida-Virumaa majandusmudel tugineb suuresti põlvekivisektorile kui fossiilse kütuse
kasutamisega seotud tööstusele ja energeetikale. Seoses rohepöördega on vaja senist mudelit
muuta, mis omakorda toob kaasa töökohtade kadumise põlevkivisektoris. Rohepöörde käigus
kaotavad töö maakonna põlevkiviettevõtetes töötavad inimesed ning töötajad, kes töötavad
põlevkivisektorit teenindatavates ettevõtetes (mis ei suuda oma tegevust ümber kujundada).
Samuti tekib negatiivne mõju põlevkivisektori töötajate peredele, kes seni on saanud toetuda
põlevkivisektoris töötava pereliikme heale töötasule. Poliitikauuringute Keskuse Praxis 2020.
a läbi viidud uuringus „Ida-Virumaa majanduse ja tööturu kohandamine põlevkivitööstuse
vähenemisega“ viidatakse viimaste aastate trendile, milleks on noorte töötajate arvu
vähenemine põlevkivisektoris. Põlevkivisektori kahanemine avaldab mõju ka kohaliku
omavalitsuse üksuste eelarvetele, kuhu laekub vähem kaevandamis- ja vee erikasutuse tasusid,
samuti füüsilise isiku tulumaksu.
Toetuse andmise eesmärk on luua ettevõtlusinkubaatorite rakendamise kaudu eeldused
majandusstruktuuri muutumiseks, uute ettevõtete tekkimiseks, tänapäeva nõuetele vastavate
toodete ja teenuste väljaarendamiseks, välisinvesteeringute kaasamiseks ning uute töökohtade
tekkimiseks Ida-Virumaal.
Narva tööstusinkubaator on mõeldud nii kodu- kui välismaiste tööstusinvesteeringute
kaasamiseks maakonda. Investorite soov on osta maad ja ehitada oma tootmishoone. Samas ei
võimalda pangad seda tüüpi arenduse finantseerimist, sest sihtgrupis oleval ettevõttel puudub
tavaliselt uute ettevõtete puhul varasem majandustegevus ja ka tegutsevatel ettevõtetel
alustades uut investeeringut vajalik rahavoog Eestis ning konkreetsemalt Ida-Virumaal.
Seetõttu ehitatakse sekkumise raames moodsate tootmis- ning haldus- ja abiruumidega hoone
tootmisettevõtetele rendile andmiseks. Rentnik ehk antud kontekstis inkubant ei tohi tegeleda
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1056 artiklis 9 nimetatud tegevustega.
Ettevõtetel on võimalik inkubatsiooniperioodi jooksul käivitada tootmine, mehitada
meeskonnad, kohaneda Eesti majanduskeskkonnaga ja käivitada tegevus. Hoone üldpind on ca
7000 m², mahutades korraga kuni 10 tootmisüksust ja kuni 5 äriteenindusettevõtet. Hoone
struktuur võimaldab sisemisi vaheseinu teisaldada tootmiste vahel, muutes nende
konfiguratsiooni vastavalt konkreetse rentniku vajadustele. Samuti on investori toodangu kasvu
korral võimalik rendipinda laiendada. Kontseptsioon näeb ette ettevõtete ajutist tegevust
3
rendipindadel (mitte rohkem kui viis aastat), mida reguleerib vastav hinnapoliitika. Viies aasta
on ettevõtte jaoks oma tootmisüksuse rajamise ja inkubaatorist väljumise aasta. Sellel perioodil
pakub IVIA ettevõtte inkubatsiooniteenuseid, st nn pehme maandumise (inglise keeles soft-
landing) tugiteenuseid turutingimustel kiiremaks integreerumiseks majanduskeskkonda ja
tegevuse alustamiseks.
Nii rajatav taristu kui ka lisanduvad inkubatsiooniteenused kokku moodustavad terviku,
toetades majandusstruktuuri muutmist, uute ettevõtete tekkimist, tänapäeva nõuetele vastavate
toodete ja teenuste väljaarendamist, välisinvesteeringute kaasamist ja uute töökohtade tekkimist
Ida-Virumaal.
Punktis 3 on kirjeldatud seosed strateegiadokumentidega.
Käskkiri on seotud tegevuspõhise riigieelarve tulemusvaldkonna „Teadus- ja arendustegevus ja
ettevõtlus“ programmi „Ettevõtluskeskkond“ meetmete „Ettevõtluskeskkonna arendamine,
rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine“ ning „Ettevõtete
konkurentsivõime ja ekspordi edendamine“ eesmärkide saavutamisega.
Tabel 2. Ettevõtluskeskkonna programmi mõõdikud ja sihttasemed, millesse eelnõu alusel
toetuse andmine otseselt või kaudselt panustab.
Programmi mõõdikud 2022* 2024 2025 2026 2027
(tegelik) (sihtase) (sihtase) (sihtase) (sihtase)
Eesti positsioon Doing 18. N/A** N/A** N/A* N/A**
Business indeksis (koht (2020)
edetabelis)
Allikas: Maailmapank
Kaupade ja teenuste 30,9 30 31 32 33
eksport (mlrd eurot)
Allikas: Statistikaamet
Väljaspool Harjumaad 60,7 62,05 62,5 62,95 63,4
loodud SKP elaniku kohta (2021)
EL-27 keskmisest (%)
Allikas: Eurostat
* Viimane teadaolev tase, erinevuse korral (varem kui 2022) märgitakse taseme all sulgudes vastav aasta
** Doing Business tulemustabeli koostamine lõpetati korruptsioonikahtluse tõttu ning uus sarnane tulemustabel
tuleb esimest korda välja 2024. aasta kevadel. Siis saame seada uue algtaseme ning sihttasemed tulevikuks.
*** Võrreldes eelmise perioodiga on nii tegelikud kui ka sihttasemed oluliselt suuremate väärtustega tulenevalt
mõõdiku metoodika muutusest. Metoodika ühildati Statistikaameti tõetamme metoodikaga.
Samuti arvestavad toetatavad tegevused Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr
2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja panustavad riigi pikaajalise
arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi „Eesti 2035“) aluspõhimõtete hoidmisesse, sihi „Eesti
majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ ning „Teadus- ja arendustegevuse,
innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035” eesmärkide saavutamisse.
Tegevustega näitajatesse „Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL 27
keskmisest“, „Ressursitootlikkus“, „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“, „Soolise
4
võrdõiguslikkuse indeks“ ja „Ligipääsetavuse näitaja“ panustamist on kirjeldatud seletuskirja
punktides 5, 6 ja 7.
Punkt 4. Toetatavad tegevused
Käskkirja punktis 4 on välja toodud toetatavad tegevused, milleks on Narva tööstusinkubaatori
rajamine ja sisustamine. Toetust antakse tegevustele, mis aitavad saavutada käskkirja punktis 2
toodud eesmärgid ning punktides 2 ja 4.1 toodud tulemused.
Ettevõtlusinkubaatori rajamine aitab kaasa ettevõtluse tugiteenuste mitmekesistamisele
vajalikul, sobival ja tõhusal moel. Käskkirjas kavandatud tegevus loob uutele ja tegutsevatele
ettevõtetele keskkonna uute tootmisüksuste loomiseks ja toomiseks Ida-Virumaale. Toetuse
andmise tulemusel on Ida-Virumaale loodud uus tööstusinkubaator Narvas uutele ja
tegutsevatele ettevõtjatele, välja arendatud tänapäeva nõuetele vastavad uuenduslikud teenused
ning maakonna majandusstruktuur on muutunud mitmekesisemaks.
Inkubatsiooniteenuse selline arendamine loob täiesti uued tingimused ettevõtlusega
alustamiseks.
Õiglase Ülemineku Fondi rakendamise eeldusena viis Sihtasutus Poliitikauuringute Keskus
Praxis läbi uuringu „Ida-Virumaa majanduse ja tööturu kohandamine põlevkivitööstuse
vähenemisega“1.
Uuringus toodi välja sektori kahanemise valguses, et „Ida-Virumaa põlevkivisektori
tuumikettevõtetes töötab 5800 inimest ning sektoris hõivatute leibkondades elab kokku ligi 16
000 inimest. Samas on sektoris eriti viimasel kahel aastal töötajate arv oluliselt vähenenud ning
2020. aastal lahkus põlevkivisektorist üle 1000 inimese. Põlevkivisektorit iseloomustab
maakonna ja Eesti keskmisest oluliselt kõrgem keskmine palk (1700 eurot). Töötajaskonnast
80% on mehed ning üle poole sektorist töötab oskus- ja käsitöölise või
masinaoperaatorina./…/“
Samuti on poliitikasoovitustest esimesena välja toodud, et „Töötlev tööstus ja IKT peavad
olema riiklikult prioriteetseimad valdkonnad Ida-Virumaa majanduse arendamisel
põlevkivitööstuse vähenemise kontekstis./.../“
Punktis 4.2. loetletud eraldi välistustega seotud tegevusaladel tegutsevad ettevõtjad ei saa
kasutada tööstusinkubaatorit.
IVIA on koostanud analüüsi taristu kliimakindluse tagamiseks ning „ei kahjusta oluliselt”
põhimõtete analüüsi (käskkirja lisa 1). Mõlemad analüüsid on valdkondlike ekspertide poolt
teostatud ekspertiisid, mille kohaselt vastab kliimakindluse analüüs Euroopa Komisjoni teatises
„Taristu kliimakindluse tagamise tehniliste suunised aastateks 2021–2027“ esitatud nõuetele.
„Ei kahjusta oluliselt“ analüüs on kooskõlas rakendusüksuse veebilehel avaldatud juhendiga,
mis põhineb Euroopa Komisjoni teatisel 2021/C 58/01 Tehnilised suunised põhimõtte „ei
kahjusta oluliselt” kohaldamise kohta taaste- ja vastupidavusrahastu puhul (ELT C 58,
1
Väljaande autoriõigus kuulub Poliitikauuringute Keskusele Praxis. Michelson, A., Koppel, K., Melesk, K.,
Arrak, K., Laurimäe, M., Murasov, M., Gerli Paat-Ahi, G., Piwek, A. (2020). Ida-Virumaa majanduse ja tööturu
kohandamine põlevkivitööstuse vähenemisega. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis.
5
18.02.2021, lk 1–30). Analüüsid on toodud käskkirja lisas 1 koos teostatavus- ja
tasuvusanalüüsi ja finantsanalüüsidega (MA ringis digikonteineris).
„Ei kahjusta oluliselt“ analüüsi tulemusena tõid eksperdid Narva tööstusinkubaatori puhul
välja, et üksikasjalikum kliimamuutuste leevendamise hindamine antud tegevuse puhul ei ole
Euroopa Komisjoni teatise „Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks
2021–2027“ suuniste alusel nõutud. Eksperdid järeldasid, et planeeritava taristu haavatavus on
kõikide teemade lõikes „väike“. Projekti elluviimine ei põhjusta olulist mõju, mis vähendaks
piirkonna vastupanuvõimet kliimamuutustele ning projekt ise on kliimamuutustele vastupidav.
Samuti ei kahjusta projekti tegevused veekogude, sealhulgas pinna- ja põhjavee head seisundit
või head ökoloogilist potentsiaali ega mereala head keskkonnaseisundit ja kokkuvõttes projekt
ei põhjusta jäätmetekke suurenemist, loodusvarade ebatõhusust ega ringmajanduse seisukohast
olulist keskkonnakahju ning projekti tegevused ei suurenda kokkuvõttes märkimisväärselt
saasteainete heidet õhku, vette ega pinnasesse. Eksperdid leidsid, et projekti tegevus (ettevõtte
tegevuse absoluutset mõju silmas pidades) ei kahjusta märkimisväärselt ökosüsteemide head
seisundit ja vastupidavust ega elupaikade ja liikide, sealhulgas liidu tähtsusega liikide
kaitsestaatust.
Kliimamuutuste leevendamise hindamisel jõuti järeldusele, et projektiga kavandatud Narva
tööstusinkubaator ei põhjusta olulist kasvuhoonegaaside heidet. Hinnanguliselt moodustab
kaudne kasvuhoonegaaside heide, mis on seotud taristuobjektis tarbitud soojus- ja
elektrienergia tootmisega, 158,59 CO2ekv aastas. Projekt toetab Euroopa Liidu heitkoguste
vähendamise eesmärkide saavutamist, kuna panustab Ida-Virumaal uute töökohtade loomisesse
ning seni sotsiaalmajanduslikult suuresti põlevkivitööstusest sõltuva piirkonna
ettevõtlusmaastikku ümberkujundamisesse fossiilsetest maavaradest sõltumatuks.
Üksikasjalikum kliimamuutuste leevendamise hindamine antud tegevuse puhul ei ole Euroopa
Komisjoni suuniste alusel nõutud.
Hinnati kliimamuutustega kohanemist ehk kliimatundlikkust ning praegusele ja tulevasele
ohule avatust – neid tulemusi kombineeriti kliima suhtes haavatavuse hindamiseks. Jõuti
järeldusele, et kuna nii kliimatundlikkuse kui ohule avatuse hinnang kõikide teemade lõikes on
„väike“, on taristu haavatavus samuti „väike“. Sellest tulenevalt puudub vajadus kliimariskide
edasiseks hindamiseks.“
6
Punkt 5. Tulemus- ja väljundnäitajad
Käskkirja punktis 4 nimetatud tegevuste tulemusel on loodud Ida-Virumaale Narva ettevõtluse
toetamiseks tööstusinkubaator, mis pakub teenuseid ja inkubatsiooniprogrammi uutele ja juba
tegutsevatele ettevõtetele.
Tabel 3 Näitajate tabel
Näitaja nimetus Algtase Vahesiht- Sihttase Selgitav teave
ja mõõtühik tase 2024 2025 ja 2026
Meetmete nimekirja näitajad
Väljundnäitaja Loodud 0 0 15 (2025) Loodava inkubaatori
ettevõtlus- maksimaalne
inkubatsiooni mahutavus (kui
võime paljudele
Mõõtühik: ettevõtjatele on
Ettevõtjad inkubaatoris
võimalik korraga
inkubatsiooniteenust
pakkuda).
Näitaja täitmist
raporteeritakse
pärast inkubaatori
valmimist
lõpparuandega.
Tulemusnäitaja VKEd, kes 0 Ei kohaldu 15 (2026) Toetuse abil rajatud
kasutavad inkubaatori
ettevõtlus- inkubantide arv
inkubaatori (unikaalsed VKE-d),
teenuseid pärast kes kasutavad
inkubaatori inkubaatori
asutamist teenuseid ühe aasta
Mõõtühik: jooksul inkubaatori
ettevõtjat aastas valmimist.
Näitaja täitmist
raporteeritakse üks
kord objekti
valmimisele
järgneva aasta lõpus
järelaruandega.
Projekti spetsiifilised näitajad
Valminud 0 Ei kohaldu 1 (Sihttase Näitaja täitmist
inkubaatorid 2025) raporteeritakse
Mõõtühik: arv pärast inkubaatori
valmimist
lõpparuandega.
7
Meetmete nimekirja väljundnäitaja on „Loodud ettevõtlusinkubatsiooni võime“. Väljundnäitaja
sihttase „15“ 2025. aastal kajastab inkubaatori mahutavust, s.t kui paljudele ettevõtjatele on
inkubaatoris võimalik korraga inkubatsiooniteenust pakkuda. Kuivõrd käskkirja eeldatava
jõustumine ja inkubaatori hanke elluviimine on riigiabi jm seotud teemadega planeeritust
kauem aega võtnud, siis eeldatavalt ei jõuta näitaja 2024. a sihttasemesse siiski veel panustada
ja väärtuseks jääb 0.
Meetmete nimekirja tulemusnäitaja on „VKEd, kes kasutavad ettevõtlusinkubaatori teenuseid
pärast inkubaatori asutamist“. Toetuse tulemusel kasutavad vähemalt 15 ettevõtjat
ettevõtlusinkubaatori teenuseid inkubaatori valmimisele järgneva aasta jooksul. Arvestatakse
vastava lepingu sõlminud ja kliendihaldussüsteemi kantud ettevõtjaid. Nimetatud andmete
kogumise eest vastutab IVIA. Kogu meetme rakendamisel kogutakse tulemusnäitaja „VKEd,
kes kasutavad ettevõtlus-inkubaatori teenuseid pärast inkubaatori asutamist“ andmeid
unikaalsete ettevõtjate kohta. Eeldus on, et ettevõtjad erinevates toetuse abil rajatavates
inkubaatorites ei kattu. Kui sama ettevõtja peaks siiski panustama näitajasse eri inkubaatorite
tegevuses osalemise kaudu, siis esitatakse näitajasse panustavate ettevõtjate andmed SFOSi
sündmuste infosüsteemis (SIS).
Projekti spetsiifiline näitaja on „Valminud inkubaatorite arv“, mille sihttase „1“ saavutatakse
aastal 2026.
Punkt 6. Rakendusüksus ja rakendusasutus
Rakendusasutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning rakendusüksus
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus.
Punkt 7. Elluviija
Toetatavate tegevuste elluviija on Sihtasutus Ida-Viru Investeeringute Agentuur. IVIA on 2009.
aastal loodud avaliku sektori arendusorganisatsioon, mille asutajad on Eesti Vabariik
(asutajaõigusi teostab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium) ning Lüganuse vald, Kohtla-
Järve linn, Jõhvi vald ja Narva linn. IVIA peamine eesmärk on kaasa aidata uute töökohtade
loomisele Ida-Viru maakonnas, mille alameesmärk on meelitada Ida-Virumaale uusi tootmis-
ja logistikasektori välisinvesteeringuid, arendades ettevõtjatele sobivat kinnisvara –
tööstusparke, pakkudes tegevuse mugavaks käivitamiseks nn pehme maandumise tugiteenust
turutingimustel. Antud käskkirja raames on IVIA roll ehitada Narva tööstusparki inkubaator.
Elluviija valikul lähtuti varasemast kogemusest sarnaste tegevuste elluviimisel, olemasolevatest
kompetentsidest ning toimivast koostöövõrgustikust. IVIA on olnud pikaajaliseks
koostööpartneriks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, mistõttu on loodud
eeldused tegevuste kiireks ning sujuvaks käivitamiseks ning tulemuste saavutamiseks.
IVIA põhikirja järgi on IVIA põhieesmärk ettevõtluskeskkonna arendamine ja
majanduskeskkonna mitmekesistamine Ida-Virumaal; (välis-) otseinvesteeringute toomine Ida-
Virumaale ja selleks Ida-Viru maakonnas arendusprojektide ehk tööstusalade aktiivne
väljaarendamine.
ÜSS2021_2027 § 10 lõike 4 kohaselt määrab elluviija minister käskkirjaga. Nimetatud seaduse
seletuskirja kohaselt võib eraõigusliku isiku määrata elluviijaks vastavalt halduskoostöö
seaduse § 3 lõikele 1, mille kohaselt võib eraõiguslikule juriidilisele isikule ülesande täitmise
8
volitus olla ka seaduse alusel antud haldusaktis. Seletuskirja kohaselt võib elluviija
määramisele eelnevalt korraldada avaliku konkursi või viia läbi riigihanke vabatahtlikkuse
alusel.
IVIA on avaliku sektori hankija riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 5 lõike 2 punkti 4
tähenduses.
Elluviija valikut toetab Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu, IVIA ja SA Ida-Viru
Ettevõtluskeskus sõlmitud ühiste kavatsuste protokoll2 , milles lepitakse kokku Ida-Virumaa
ettevõtluse mitmekesistamise tugiteenuste arendamise tööjaotus. IVIAl on pikaajaline kogemus
tööstusalade väljaarendamisel ning investeeringute (sh välisinvesteeringud) kaasamisel, samuti
välja arendatud objektide haldamisel. 2021. aasta seisuga on IVIA poolt välja arendatud ca 250
ha tootmis- ja ärimaad (koostatud detailplaneeringud, projekteeritud taristu, infrastruktuur välja
ehitatud). 250 hektarist maast (134 kinnistut) on 80 hektarit (58 kinnistut) võõrandatud
investeerimiskohustusega erasektori tootmis- ja logistikaettevõtetele. Kokku on sõlmitud
lepingud 40 ettevõtjaga.
Elluviija roll antud käskkirja raames on tööstusinkubaatori ehitamine Narvas, ehitustegevuse
korraldamine ning loodud rajatise haldamine tulevikus.
Punktis 4.1 toodud taristuinvesteeringute puhul on tegemist riigiabiga sihtasutusele Ida-Viru
Investeeringute Agentuur (IVIA) Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi
aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse
siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), artikkel 56 tähenduses.
Punkt 8. Sihtgrupp
Käskkirjaga toetatavate tegevuste sihtgrupp on tööstusinkubaatori rajamisel väike- ja keskmise
suurusega ettevõtjad, kes soovivad alustada ja rajada oma tootmist Ida-Virumaale.
Punkt 9. Tegevuse abikõlblikkuse periood
Abikõlblikkuse periood on 01.03.2024 kuni 31.08.2026.
Punkt 10. Tegevuse eelarve
Tegevuste elluviimise ÕÜFist rahastatav eelarve on 8 463 725 eurot ning toetuse määr on
100%. Toetuse summa ja toetuse määr on välja arvutatud vastavalt riigiabi reeglitele. Antud
projektile kohaldatakse riigiabi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu
artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku
sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), artikkel 56 alusel, mille kohaselt abi summa ei tohi
ületada abikõlblike kulude ja investeeringu tegevuskasumi vahet. Tegevuskasum tuleb
abikõlblikest kuludest maha arvata eelnevalt asjakohaste prognooside alusel või
tagasinõudmise mehhanismi kaudu. IVIA on koostanud ja esitanud Narva töötusinkubaatori
teostatavus- ja tasuvusanalüüsi.
2
https://ivol.ee/documents/9867329/19704180/Kavatsuste+protokoll+arendustegevuste+ellu+viimiseks_0.pdf/730
5d58c-12e1-4f68-8b63-006267016269
9
Tegemist on eelnevalt hinnatavate tuludega ning abi summa väljaarutamiseks on kasutatud
diskonteeritud puhastulu arvutamise meetodit.
Selle tulemusel on finantseerimisvajaku arvutuskäik ja vähendatud abikõlblike kulude leidmine
järgmine:
Reaalne diskontomäär 4%
Prognoosiperioodi algusaasta 2023
Prognoosiperioodi lõppaasta 2037
Perioodi pikkus 15 aastat
Diskonteerimata Diskonteeritud
Nr Näitaja
väärtus (eur) väärtus (eur)
1 Projekti elluviimise kulud 8 463 725 € 7 825 190 €
2 Projekti vara jääkväärtus 0€ 0€
3 Projekti tegevustulud 2 591 426 €
4 Projekti tegevuskulud 2 932 323 €
5 Projekti puhastulu 0€
6 Finantseerimisvajak 7 825 190 €
7 Finantseerimisvajaku määr 100,0%
Abikõlblikud projekti
8 8 463 725 €
elluviimise kulud
Käskkirjas määratletud projekti
9 abikõlblikud kulud, nn vähendatud 8 463 725 €
abikõlblikud kulud
10 Toetuse määr 100%
11 Toetuse suurus 8 463 725,00 €
Punkt 11. Kulude abikõlblikkus
Käskkirja punktis 4.1 tegevuste toetamisel on abikõlblikud materiaalsesse ja immateriaalsesse
varasse tehtavad investeeringute kulud, mis vastavad üldise grupierandi määruse artikli 56
lõikele 5. Sealhulgas toetatakse ehitustegevusega traditsiooniliselt seotud valdkondade, nt
ehitusliku projekteerimise, sisekujundusprojektide koostamise, ehitusprojekti ekspertiisi,
ehitusmaksumuse kalkulatsiooni, ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste uurimistööde ja ehitusloa
väljastamisega seotud kulud koos selleks vajalike uuringute läbiviimisega ning muid projekti
ettevalmistustöödega, ehitamisega seotud põhjendatud ja vajalikke kulusid, kui need võetakse
projekti lõpuks põhivarana arvele. Samuti toetatakse hoone ehitamise ning seadmete, inventari,
sisustuse, immateriaalse vara ja mööbli soetamisega seotud põhjendatud ja vajalikke kulusid,
10
kui need võetakse projekti lõpuks põhivarana arvele. Tulenevalt Keskkonnaministri 29.06.2021
määrusest nr 35 „Hankelepingu esemeks olevate toodete ja teenuste keskkonnahoidlikud
kriteeriumid ja nende kohta riigihanke alusdokumentides kehtestavad tingimused“ tuleb mööbli
hankimisega seotud hangete läbiviimisel arvestada riigihangete reeglitega.
Abikõlbmatud on riiklikud maksud, sh käibemaks ning tulumaksuseaduse § 8 lõikes 1
sätestatud seotud isikute vahel tehtud tehingute kulud.
Punkt 12. Riigiabi
Käskkirja punkt 12 sätestab eelnõus kasutatavad abiliigid. Eelnõu alusel antav toetus on riigiabi.
Käskkirja punktis 4.1. nimetatud tegevuste elluviimiseks IVIAle antav toetus on kohalikule
taristule antav investeeringuteks ettenähtud abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014
ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse
siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78, edaspidi üldine grupierandi
määrus), artikli 56 tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja
konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut. Tulenevalt üldisest grupirandi määrusest ja
konkurentsiseadusest on rakendusüksusel kohustus muuhulgas esitada Euroopa Komisjonile
grupierandi teatis käskkirja jõustumisest 20 tööpäeva jooksul, samuti on kohustus esitada antud
riigiabi andmed riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse.
Elluviija on õiglase ülemineku kava ja meetmete nimekirja alusel rakendusüksusele esitanud
taotluse vastavalt grupierandi määruse artikli 6 lõikele 2 ja rakendusüksus on taotluse osas
teostanud vastavuskontrolli.
Samuti määratakse rakendusasutuse ja elluviija kohustus abi andmist käsitlevate andmete
säilitamise kohta kümme aastat alates käskkirja (nn kava) allkirjastamisest ning toetuse summa
ei tohi ületada abikõlblike kulude ja investeeringu tegevuskasumi vahet.
Punkt 13. Toetuse maksmise tingimused ja kord
Toetust makstakse tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 27 lõike 1 punktile 1.
Punkt 14. Elluviija õigused ja kohustused
Elluviijale kohalduvad ÜSS2021_2027 § 2 punktis 4 ja ühendmääruse § 10 lõikes 1 ja § 11
lõigetes 1-3 toetuse saajale sätestatud kohustused.
Lisaks eespool toodule on elluviija tulenevalt riigiabi nõuetest kohustatud tagama huvitatud
kasutajatele juurdepääsu avatud, läbipaistval ja mittediskrimineerival alusel. Taristu kasutamise
tasu või müügihind peab vastama turuhindadele. Samuti peab jälgima, et mis tahes kontsessioon
või muu volitus kolmandale isikule taristu käitamiseks antakse avatud läbipaistval ja
mittediskrimineerival alusel, võttes täielikult arvesse kohaldatavaid hankereegleid. Toetuse
saaja peab nimetatud põhimõtet arvestama ja analüüsima vastavas puhastulu analüüsis.
Elluviija kohustub tagama, et käskkirja alusel tehtavaid abikõlblikke kulusid ei hüvitata
samaaegselt muudest meetmetest ega riigi toetustest.
Punkt 15. Aruandlus
11
Aruandluse eesmärk on tegevuste elluviimise edenemise jälgimine. Rakendusüksus töötab
tegevuste elluviimise jälgimiseks välja vahe- ja lõpparuande vormi.
Toetuse saaja esitab 30. jaanuariks eelnenud kalendriaasta kohta vahearuande. Vahearuanne
sisaldab projekti tegevuste elluviimise ülevaadet ning hinnangut projekti edenemise kohta
vastaval aruandlusperioodil, samuti infot väljund- ja tulemusnäitajate saavutustasemete kohta.
Projekti viimase kalendriaasta tegevuse ülevaade ja panus Eesti 2035 sihtidesse, eesmärkidesse
ja näitajatesse, kaasa arvatud horisontaalsete põhimõtetega seotud näitajatesse, esitatakse
projekti lõpparuandes.
Projekti lõpparuande esitab toetuse saaja kahe kuu jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi
lõppemisest arvates. Lõpparuanne sisaldab kogu projekti tegevuste elluviimise ülevaadet ning
hinnangut abikõlblikkuse perioodi tulemuste saavutamise kohta.
Kui elluviija teeb hoonele vabatahtlikus korras ligipääsetavuse auditi, siis võiks see olla lisatud
lõpparuandele.
Punkt 16. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord
Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus tagastatakse vastavalt ÜSS2021_2027 § 28–30 ja
ühendmääruse § 34–38 sätestatule. Toetus makstakse tagasi vastavalt ÜSS2021_2027 §-dele
29 ja 30. Kui finantskorrektsiooni tulemusel jäävad mitteabikõlblikud kulud elluviija tasuda,
peab elluviija arvestama, et finantskorrektsiooni võrra väheneb käesoleva käskkirjaga
kinnitatud eelarve vastavalt ühendmääruse § 37 lõikes 5 sätestatule.
Punkt 17. Vaiete lahendamine
Punktis määratletakse vaiete esitamise viis ja vaiete läbivaatajad.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 2021/1060 millega
kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+,
Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja
Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga- Rände- ja Integratsioonifondi,
Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad
finantsreeglid ning komisjoni määrusega (EL) nr 651/2014, 17. juuni 2014, ELi aluslepingu
artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga
kokkusobivaks.
Eelnõu arvestab Euroopa parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1056, millega luuakse
Õiglase Ülemineku Fond.
Täiendavalt on eelnõu kooskõlas üldise grupierandi määrusega ning TAI raamistikuga.
4. Tegevuste kooskõla valikukriteeriumite ja -metoodikaga
12
Käskkirjaga hõlmatud tegevused on vastavuses rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud
üldiste valikukriteeriumide ja -metoodikaga, mida kohaldatakse kõikidele rakenduskava
poliitikaeesmärkidele ning nende raames toetatavatele meetmetele.
Käskkirjaga hõlmatud tegevused korraldatakse ilma avalikku taotlemist korraldamata, ning
sellest tulenevalt on hinnatud valitud tegevuste vastavust üldistele valikukriteeriumidele
järgmiselt.
4.1 Kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme
eesmärkide saavutamisele:
Seos valdkondlike arengukavadega on kirjeldatud seletuskirja punktis 6 “Eelnõu seotus teiste
meetmete ja valdkondlike arengukavadega”. Lisaks on sekkumiste põhiselt toodud seos
käskkirja eesmärgi ja meetme seisukohast kõige suuremalt seotud valdkondliku arengukava
TAIE-ga.
Mõju rakenduskava erieesmärkide ja meetmete eesmärkide saavutamisse on toodud käskkirja
punktis 3 ning vastavas punktis ka seletuskirjas. Panust eesmärkidesse näidatakse sekkumiste
panuse kaudu rakenduskava näitajatesse. Käskkirjaga hõlmatud tegevused panustavad otseselt
erieesmärkide ja meetmete eesmärkide saavutamisesse.
4.2 Kooskõla tegevuste põhjendatusega.
MKMi tööjõuvajaduse ja -pakkumise prognoos aastani 2028, kus hõive prognoosid tuginevad
peamiselt OSKA sisendile, toob välja, et on oodata Ida-Virumaal perioodil 2017/19–2028
maakondade lõikes kõige suuremat töökohtade kadu. Hõivatute arv langeb hinnanguliselt 3,6%
ehk umbes 2000 võrra. Pool sellest on seotud energeetika valdkonnaga laiemas mõttes, sh
mäetööstus ja keemiatööstus (õlitööstus). Kasvavad valdkonnad (näiteks IKT, tervishoid) on
Ida-Virumaa hõives vähem esindatud ning seetõttu on nende mõju hõive muutusele pigem
tagasihoidlik. Siit ka oluline vajadus täiendada maakonna majandusstruktuuri uute
tegevusalade ja ettevõtetega.
Teisalt tuleb arvestada, et ka rahvastiku arengud on Ida-Virumaal kõige halvemad.
Statistikaameti prognoosi3 kohaselt väheneb Ida-Virumaa 15–74-aastaste elanike arv 10 aastaga
(2019–2029) 17% ehk enam kui 17 000 inimese võrra. Arvestades perioodi 2017–2019
keskmist tööjõus osalemise määra, kahaneks tööturul aktiivsete inimeste arv 10 aastaga
viiendiku ehk ligi 13 000 võrra4. Kuna töökoht ja elukoht ei ole maakonna piires alati kattuv
ning eeldatavalt jätkab tööjõus osalemise määr suurenemist, siis on võimalik teatud määral
ebakõlasid leevendada, kuid üldised suundumused on siiski väga pessimistlikud. Ka juhul kui
tööjõus osalemise määr tõuseks Ida-Virumaal Eesti keskmisele tasemele, väheneks tööturul
aktiivsete arv (tööjõud) umbes kümnendiku ehk enam kui 6000 inimese võrra.
Arvestades neid prognoos võib välja tuua otsese seose rahvaarvu muutumise ja hõivatuse vahel
Ida-Virumaa majanduses. Eelnõu panustab siin uute töökohtade ja ettevõtete loomisesse
kasutades selleks ettevõtluse tugiteenuste mitmekesistamiseks inkubatsiooniteenuse
3
RV087: PROGNOOSITAV RAHVAARV AASTANI 2045 MAAKONNA JA VANUSRÜHMA JÄRGI
(ALUSEKS 1. JAANUARI 2019 RAHVAARV) [20.06.2019]
4
Arvestuses on kasutatud vaid kolme vanusegrupi andmed meeste ja naiste kohta kokku. Vanemate andmete
põhjal koostatud detailsem hinnang soo ja 5-aastaste vanusegruppide lõikes andis sarnased tulemused.
13
väljaarendamist tööstuse abil. Ettevõtjate paremaks ettevalmistamiseks ja elulisuse tõstmiseks
arendatakse välja ja rakendatakse vastav inkubatsiooniprogramm.
Käskkirjas ettenähtud tegevused võimaldavad saavutada eesmärgid ning planeeritud väljundid
ja tulemused parimal moel. Sekkumistega toetatakse Õiglase Ülemineku Fondi rakenduskava
ja riikliku teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava
rakendamist. Lisaks keskenduvad sekkumised ettevõtluse edendamisele ning teadmismahukate
ettevõtete loomisele ja kasvule, suurema lisandväärtusega toodete ja teenuste loomisele ja
ekspordile. Sellest tulenevalt on sekkumiste puhul tegu parima võimaliku lahendusega
eesmärkide saavutamiseks.
Tegevuste sidusust eesmärkidega mõõdetakse rakenduskava näitajatega, mis on toodud
käskkirja punktis 5 ja seletuskirja punktis 3 koos selgitusega, kuidas teostatakse näitajate seiret.
Tegevuste ajakava on realistlik ehk näitajate saavutamine käskkirjaga hõlmatud tegevuste
abikõlbulikkuse perioodil on realistlik, arvestades mh tegevuste omavahelisi seoseid ja ajalist
järgnevust.
4.3 Kooskõla tegevuste kuluefektiivsusega
Käskkirjaga ettenähtud tegevused on kuluefektiivne viis planeeritud väljundite ja tulemuste
saavutamiseks. Toetudes struktuurivahendite perioodil 2014-2020 ellu viidud sarnaste
sekkumiste kogemusele, hinnati struktuurivahendite perioodi 2021-2027 rakenduskava
koostamise käigus antud tegevus üheks parimaks võimalikuks kuluefektiivseks lahenduseks
täitmaks riiklikult seatud eesmärke.
Käskkirja tegevuste eelarve on koostatud toetudes muu hulgas vastavalt Õiglase Ülemineku
fondi ja rakenduskava eesmärkide täitmiseks vajalike tegevuste mahu hinnangule. Tegevuste
eelarve maht on hinnatud, toetudes sarnaste tegevuste elluviimise kuludele ning arvestades
ligikaudset teenuste maksumust, mis on vaja ellu viia täitmaks seatud näitajate sihttasemete
saavutamist. Täpsemad näitajate arvestuskäigud on toodud rakenduskava näitajate metoodikas.
Samuti on läbi viidud eraldi tasuvus- ja teostatavusanalüüs.
Tegevuste kujundamisel, sh valitavate tegevuste eelarvestamisel ja kulude kontrollimisel
lähtutakse varasematest kogemustest, kuivõrd poliitikakujundajal ja rakendusüksusel on
põhjalikud kogemused muu hulgas EL 2014-2020 finantsperioodi sarnaste meetmete
rakendamisest. Sisse ostetavate teenuste lõplikud, õiglased ning usutavad summad leitakse
hankeprotsesside käigus. Arvestatud on võimaliku hindade muutusega järgnevate aastate
jooksul, toetudes minevikukogemusele (nt majandamiskulude puhul hindade võimalikku
korrigeerimist THI alusel).
4.4 Kooskõla elluviija suutlikkusega tegevusi ellu viia
Elluviija suutlikus ning põhjendus elluviija valiku osas on toodud seletuskirja punktis 7.
Elluviija valik on kooskõlas ÜSS2021_2027, mille kohaselt on elluviija valdkonna eest
vastutava ministri käskkirjaga või halduskoostöö seaduse tähenduses halduslepinguga
määratud ministeeriumi struktuuriüksus või volitatud asutus või juriidiline isik, kes vastutab
toetuse andmise tingimuste käskkirjas nimetatud eelarve ulatuses tegevuste tegemise ja
tulemuste saavutamise eest ning kellele kohaldatakse toetuse saaja kohta sätestatut. Antud
14
käskkirjas on elluviijaks IVIA, kes vastab seaduses ette antud definitsioonile elluviija kohta.
Riigihangete seadusega kooskõla on tagatud, kuna IVIA on riigihangete seaduse § 5 lõike 2
punkti 4 kohane hankija. Halduskoostöö seadusega on elluviija kooskõlas § 14 kohaselt. IVIA
puhul ei ole tegemist ettevõtjaga, vaid riigi asutatud sihtasutusega. Lõppsaajale kehtivatest
riigiabi reeglitest on ülevaade käskkirja punktis 12 ning punkti selgituses seletuskirja punktis
10.
4.5 Kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega
Käskkirjaga hõlmatud tegevuste seos Eesti 2035-ga on kirjeldatud seletuskirja punktis 1, lisaks
on antud punktis toodud selgitused käskkirja panustamise kohta horisontaalsete põhimõtete
näitajatesse. Samas on kirjeldatud tegevuste seosed horisontaalsete põhimõtetega (vt ka
seletuskirja punkti 7). Tegevused on mittediskrimineerivad ja läbipaistvad ning arvestavad
määruse nr 2021/1060 artiklis 9 sätestatud horisontaalseid põhimõtteid.
Narva tööstusinkubaatori vastavuskontrolli on EIS teostanud, sh on läbi viidud eraldi „ei
kahjusta oluliselt“ ja kliimakindluse analüüsid.
5. Eelnõu mõjud
Eelnõu on töötatud välja kooskõlas ÕÜFi eesmärkide ja tingimustega ning omab positiivset
mõju eeskätt järgneva osas:
a) keskkonnasäästlike investeeringute soodustamine – kõik ÕÜFist toetatavad tegevused
peavad olema kooskõlas Euroopa Liidus keskselt kehtestatud keskkonnasäästlikkuse
põhimõtetega, mistõttu on eelnõu rakendamise mõju kliimale vähemalt neutraalne;
b) Ida-Virumaa kui õiglase ülemineku keskmes oleva piirkonna majandusarengu toetamine
– eelnõu sihtgrupp on piisavalt lai (hõlmates lisaks tööstusele ka teisi valdkondi) ning selliste
eeldustega (näiteks tänane palgatase), mis võimaldab toetuse abil mitmekesistada Ida-Viru
piirkonna majandust, tekitades selleks uut tootmist eri tegevusvaldkondade üleselt ning
soodustades uute keskmisest kõrgema palgatasemega töökohtade loomist.
c) Ida-Viru tööturu arengu toetamine - investeeringute elluviimise toetamine võimaldab luua
piirkonnas uusi töökohti, mis on potentsiaalselt atraktiivsed nii tänastele (eeskätt) Ida-Viru
maakonna töötutele kui piirkonnas uusi töö- ja arenguvõimalusi otsivatele või kaaluvatele
mittetöötutele.
Mõjusid on täiendavalt analüüsitud punktis 7. Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste
konventsiooni arvestamise kontroll-leht on lisas 2 ning riske on hinnatud lisas 3.
6. Eelnõu seotus teiste meetmete ja valdkondlike arengukavadega
Eelnõu sätestab käskkirja tegevuste seose poliitikaeesmärgi teiste meetmete, meetme
sekkumiste ja arengukavadega, tuues välja kokkupuutepunktid, mis on aluseks käesoleva
toetusskeemi tegevustele või millesse tegevused panustavad.
Seosed sama erieesmärgi teiste toetusskeemidega:
15
meetme „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja
investeeringute soodustamine“ sekkumine „Starditoetus“ – Ettevõtlusteadlikkuse
sekkumise tulemusena on võimalik alustavatel ettevõtjatel saada ettevõtlusega
alustamise eelnõustamist oma äriplaanide senisest paremaks planeerimiseks kui ka
arengunõustamise teenust äriplaanis toodud tegevuste realiseerimiseks
Käesolev toetusskeem täiendab meetme „Ettevõtluskeskkonna arendamine,
rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine“ sekkumise
„Turismisektori elavdamine ja taaskäivitamise toetamine“ elluviimist, aidates kaasa
Eesti kuvandi loomisele ja selle turundamisele, et tõsta Eesti tuntust. Käesoleva
käskkirja tegevused aitavad luua piirkonnale täiendavat nähtavust ja koostöövõimalusi
turismisektori ettevõtjatele uute inkubaatorite näol, mis on võimalus läbi viia teavitus-
ja turundustegevusi Ida-Virumaa ja Eesti maine tõstmiseks ning mis on omakorda
oluline ka turisminõudluse suurendamiseks.
seos meetme „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja
investeeringute soodustamine“ toetusskeem „Rahastamisvahendite pakkumine
ettevõtjatele (laenud, garantiid, omakapitali investeeringud)“.
Antud sekkumine pakub ettevõtjatele võimalust traditsiooniliste äriprojektide
finantseerimiseks vajaliku kapitali saada, et tõsta ettevõtjate üldist konkurentsivõimet
(sealhulgas suurendada ekspordivõimekust). Lisaks teeb meede ettevõtjatele
kättesaadavamaks ka kõrgema riskiga ambitsioonikate äriprojektide finantseerimiseks
mõeldud riskikapitali, et toetada nende kiiret kasvu ja jätkusuutlikkust. Sekkumine
täiendab käskkirjaga pakutavaid inkubatsiooniprogrammi võimalusi, luues ettevõtjate
teadmiste ja oskuste arendamise kõrval ka paremad kapitali- ja krediidikindlustuse
võimalused ettevõtjate kasvuks vajalike tegevuste finantseerimiseks.
Seos on kõigi Õiglase Ülemineku Fondist rahastatavate meetmega, kuid kõige otsesem
seos on sekkumisega „Ida-Viru ettevõtluse investeeringute toetus“, kus Ida-Viru
maakond on rakenduskava kohaselt Eestis õiglase ülemineku sihtpiirkonnaks ning mida
kliimaneutraalsele majandusele üleminek Eestis enim mõjutab ja mille majandust on
vaja seetõttu ümber kujundada, eesmärgiga seda mitmekesistada ja luua uusi kõrgema
lisandväärtusega töökohti.
Käskkiri panustab samasse eesmärki, luues ettevõtlusinkubaatorite ja nõustamisteenuste
rakendamise kaudu eeldused majandusstruktuuri muutumiseks, uute ettevõtete tekkimiseks,
tänapäeva nõuetele vastavate toodete ja teenuste väljaarendamiseks, välisinvesteeringute
kaasamiseks ning uute töökohtade tekkimiseks Ida-Virumaal.
Seos valdkondlike arengukavadega:
„Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021 –
2035“. Toetusskeem aitab kaasa eelkõige ettevõtluskeskkonna arendamisele: loob
ettevõtlusinkubaatorite ja nõustamisteenuste rakendamise kaudu eeldused
16
majandusstruktuuri muutumiseks, uute ettevõtete tekkimiseks, tänapäeva nõuetele
vastavate toodete ja teenuste väljaarendamiseks, välisinvesteeringute kaasamiseks ning
uute töökohtade tekkimiseks Ida-Virumaal
„Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035” – strateegia seab eesmärgiks tagada
ettevõtlike ja kaasaegsete teadmiste ning oskustega inimeste järelkasv, mis on tarvilik
kõrgema tootlikkuse taseme saavutamiseks Eestis. Käesolev toetusskeem täiendab
elukestva õppe strateegiat, edendades TAI- ja ettevõtlusteadlikkust erinevates
sihtrühmades ning teadmisi ja oskusi ettevõtja põhise lähenemise läbi.
Teised riiklikud strateegiad, mille eesmärkide saavutamise seisukohalt on oluline Eesti
maine tõstmine, ettevõtjate teadmiste ja oskuste arendamine, TAI teadlikkuse ja
võimekuse kasv või ettevõtlusteadlikkuse tõstmine panustades ettevõtluskeskkonna
arendamisele.
17
7. Käskkirja mõjud horisontaalsetele põhimõtetele
Toetusmeetme, riigi pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtide ning ÜSM artiklis 9
nimetatud horisontaalsete põhimõtete vahel vaheliste seoste analüüs:
„Eesti 2035“ siht Horisontaalsed põhimõtted
Võrdsed võimalused (sh diskrimineerimise vältimine)
Võrdsed võimalused (sh diskrimineerimise vältimine). Praxise
uuringu kohaselt on põlevkivisektori kiire kahanemise korral
ohustatud ametikohtadel töötavatest inimestest 40% ehk 1130 üle 50-
aastased ning 1730 inimest alla 50-aastased ehk osalevad
potentsiaalselt tööturul ka 2035 aastal. Põlevkivisektori kahanemine
võib tuua väljarände täiendava suurenemise, kusjuures
väljarändajateks on eeskätt nooremas eas inimesed. Kõrge
lisandväärtusega tooteid ja/või teenuseid pakkuvate ettevõtete ja
kõrgepalgaliste töökohtade tekkimine loovad eeldused noorte
jäämisele Ida-Virumaale ja avaldavad kaudset positiivset mõju noorte
tööhõive kasvule Ida-Virumaal.
Panus Eesti 2035 näitajasse: hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik
Sooline võrdõiguslikkus
Sooline võrdõiguslikkus. Tööjõuvajaduse ja -pakkumise prognoosi
kohaselt on oodata Ida-Virumaal perioodil 2017/19–2028 maakondade
lõikes kõige suuremat töökohtade kadu. Statistikaameti andmetel on
Ida-Virumaal maakondade lõikes kõige madalam naiste ja meeste
tööhõive määr (55%). Lisaks väheneb elanike arv väljarände tõttu,
kusjuures rändavad välja pigem naised ja noored. Samuti iseloomustab
Eesti majandus on
Ida-Virumaad suur sooline palgalõhe, sh põlevkivisektoris.
uuendusmeelne ja
teaduspõhine
Rajatav taristu ja lisanduvad inkubatsiooniteenused loovad eeldused
majandusstruktuuri muutumiseks, uute ettevõtete tekkimiseks,
tänapäeva nõuetele vastavate toodete ja teenuste väljaarendamiseks.
Uute kõrgema lisandväärtusega töökohtade loomine nii meestele kui
naistele avaldab eeldatavalt kaudset positiivset mõju ka naiste ja
meeste tööhõive kasvule Ida-Virumaal ja soolise palgalõhe
vähenemisele.
Üüripindade rajamisel pööratakse tähelepanu, et tootmis- ja
bürootaristu (sh riietusruumid, tualetid, personaliruumid jms) oleksid
kujundatud nii naiste kui meeste vajadustele vastavaks.
Panus Eesti 2035 näitajasse: soolise võrdõiguslikkuse indeks
Ligipääsetavus
Hooneid rajades arvestatakse Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri
29.05.2018 määruses 28 "Puudega inimeste erivajadustest tulenevad
nõuded ehitisele" toodud nõuetega ning tagatakse ligipääsetavus
kõikides projektiga seonduvates tegevusest. Sealhulgas on
ligipääsetavad sihtrühmadele mõeldud üüripinnad, arvestades, et
sihtrühma võivad kuuluda ka erivajadusega inimesed.
18
Meetmel on seos ligipääsetavuse teemadega. Meetme tasemel ei ole
võimalik antud teemat analüüsida, kuna meede ei käsitle konkreetse
valdkonna, teenuse, infrastruktuuri või toote arendamise toetamist.
Panus Eesti 2035 näitajasse: ligipääsetavuse näitaja.
Regionaalne tasakaalustus
Valdkonna peamisteks väljakutseteks on suured piirkondade vahelised
erinevused ettevõtete konkurentsivõimes ning kapitali ja oskustega
tööjõu kättesaadavuses. Oluline on, et ettevõtete võimalused tegutseda
ja areneda ning inimestel võimalus saada tasuvat tööd oleks eri
piirkondade lõikes tagatud ühtlasemalt.
Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 ettevõtlus- ja
innovatsioonitoetuste tulemuslikkuse hindamise (edaspidi hindamine)
põhijäreldus oli, et toetused jagunevad piirkonniti ebavõrdselt ning
seeläbi suurendavad piirkondlikud erinevused.
Õiglase Ülemineku Fondi vahendite kasutamine Ida-Virumaal
võimaldab meetme puhul täiendavalt panustada nii piirkonna kui ka
Eesti ja välismaiste ettevõtete võimalustesse tegutseda ja areneda
maakonnas ning inimestele tekkivatesse täiendavatesse võimalustesse
saada tasuvat tööd luues endale ettevõtte või arendades olemasolevat
või uut.
Meede aitab kaudselt lahendada konkurentsivõime probleeme, kuna
inkubatsiooniprogrammi läbimise käigus saadud teadmisi ja oskusi on
ettevõtjatel võimalik oma äritegevuses ära kasutada.
Sekkumisvõimaluste analüüs:
1) Taotlejate täiendav informeerimine ja nõustamine – antud
meetme eelarves ei ole ette nähtud täiendavaid vahendeid
lisaks toetusele. Küll aga on võimalik kasutada tehnilise abi ja
rakendusüksuse teisi meetmeid ja teenuseid, et paremini
toetusmeetme kohta infot jagada ja potentsiaalseid taotlejaid
nõustada.
2) Võimekust arendavate tegevuste kavandamine – selleks on
eraldi meede planeeritud, kuid ka tugiteenuste meetme eelarves
on sellisteks tegevusteks inkubatsiooniprogrammis oma koht.
3) Piirkonniti erinevad kvalifitseerimistingimused – tugiteenuste
meede rakendub vaid ühe maakonna piires, Ida-Virumaal.
4) Toetusmeetme kavandamine teatud piirkondadele –
tugiteenuste meede rakendubki vaid ühe maakonna piires, Ida-
Virumaal.
5) Toetuse suunamine ainult turutõrkepiirkondadesse – turutõrge
on universaalne, kuid siiski tugiteenuste meede rakendub vaid
ühe maakonna piires, Ida-Virumaal.
6) Eriprojektid ja investeeringud teatud piirkondadesse –
tugiteenuste meede toetab eriprojekte vaid ühe maakonna
piires, Ida-Virumaal.
19
7) Toetusskeemi piloteerimine teatud piirkonnas – tugiteenuste
meede on mõnes mõttes ka piloot, mis rakendub vaid ühe
maakonna piires, Ida-Virumaal.
8) Piirkonniti erinevad toetusmäärad – tugiteenuste meede
rakendub vaid ühe maakonna piires, Ida-Virumaal.
9) Teatud piirkondadele reserveeritud teotusvahendid –
tugiteenuste meede rakendub vaid ühe maakonna piires, Ida-
Virumaal.
10) Toetuse hindamisel piirkondlike boonuspunktide andmine –
tugiteenuste meede rakendub vaid ühe maakonna piires, Ida-
Virumaal .
11) Piirkonniti erinev abikõlblike tegevuste loend – tugiteenuste
meede rakendub vaid ühe maakonna piires, Ida-Virumaal.
Kokkuvõtlikult, kuna meede on juba loodud selliselt, et see arvestab ja
on pigem suunatud ühe piirkonna kesksete ettevõtlusetugiteenuste
arendamisele, siis pole täiendavaid sekkumisvõimalusi vaja ette näha.
Panus Eesti 2035 näitajasse: väljaspool Harjumaad loodud SKP
elaniku kohta EL-i võrdluses.
Keskkond/Kliima
Meetmel on positiivne mõju kliima- ja keskkonnaeesmärkide
saavutamisele.
Üldjuhul on uued tooted ja tehnoloogiad ressursisäästlikumad ja
keskkonnasõbralikumad, põhjustavad vähem kasvuhoonegaaside
heidet ja jäätmeid ning kasutavad tootmisel tekkivaid jäätmeid.
Kliimamuutuste leevendamise hindamisel jõuti järeldusele, et
projektiga kavandatud Narva tööstusinkubaator ei põhjusta olulist
kasvuhoonegaaside heidet.
Hinnati kliimamuutustega kohanemist ehk analüüsiti
kliimatundlikkust ning praegusele ja tulevasele ohule avatust – neid
tulemusi kombineeriti kliima suhtes haavatavuse hindamiseks. Jõuti
järeldusele, et kuna nii kliimatundlikkuse kui ohule avatuse hinnang
kõikide teemade lõikes on „väike“, on taristu haavatavus samuti
„väike“. Sellest tulenevalt puudub vajadus antud taristuprojekti juures
kliimariskide edasiseks hindamiseks
Panus Eesti 2035 näitajasse: ressursitootlikkus.
8. Käskkirja rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja rakendamise
eeldatavad tulud
Käskkirja rakendamisega ei kaasne rakendusasutusele ega rakendusüksusele olulisi lisakulusid.
Rakendamise eeldatavaid tulusid ei ole võimalik rahaliselt mõõta, sest tegemist on
pikemaajalise investeeringuga, mille tulemused kajastuvad paranenud teadlikkuses ja
kompetentsides, samuti rahvusvahelistumise potentsiaali tõhusamas ärakasutamises.
20
9. Käskkirja jõustumine
Käskkiri jõustub selle allkirjastamisest.
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks
Rahandusministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile,
Kliimaministeeriumile, Õiglase ülemineku juhtkomisjonile, perioodi 2021–2027
seirekomisjonile, Euroopa Komisjonile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele ning arvamuse
avaldamiseks Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele.
Lisad:
Lisa 1. Märkustega arvestamine (lisandub pärast kooskõlastusringi);
Lisa 2. Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-
leht;
Lisa 3. Riskihindamise tabel.
21