Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 20.06.2022.a, Tartu Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Kersti Liiva Ametiasutuse nimi: Lõuna Ringkonnaprokuratuur II osakond Kriminaalasja number: 22278000469 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2, 3 Kahtlustatava nimi (isikukood): XXXXX XXXXX (xxxxxxxxxxx) Lõuna Ringkonnaprokuratuur menetleb kriminaalasja nr 22278000469, milles menetlust alustati 10.04.2022.a Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 121 lg 2 p 2, 3 tunnustel. 09.06.2022.a esitati XXXXX XXXXX´ile kahtlustus enda alaealiste XXXXX XXXXX´i (sündinud XX.XX.XXXX.a) ja XXXXXXX XXXXX (sündinud XX.XX.XXXXa) korduvas kehalises väärkohtlemises, mis seisneb selles, et XXXX XXXX: - 2018-2019.a kohtueelses menetluses seni kindlaks tegemata kuupäeval Tallinnas X teel asuvas korteris tõmbas kannatanu XXXXXXXX XXXXXi juustest, misjärel lükkas ta pikali maha selliselt, et kannatanu kukkus käega vastu lauaäärt, põhjustades kannatanule füüsilist valu ja hematoomi vasaku käe õlavarre alumisele poolele; - 2019.a talvel kohtueelses menetluses seni kindlaks tegemata kuupäeval Tartu linnas X tänaval asuvas korteris lõi kannatanu XXXXX XXXXXi püksirihmaga vähemalt kümme korda põlveõndlasse ja reite piirkonda, tekitades kannatanule füüsilist valu; - 2020.a suvel kohtueelses menetluses seni kindlaks tegemata kuupäeval Tartu linnas X tänaval asuva korteri köögis, kus kannatanu XXXXX XXXXX keetis makarone ja hakkas neid kurnama, kallas tahtlikult kurnamise ajal kuuma vett kannatanu käe peale, põhjustades kannatanule füüsilist valu; - 2020-2021.a kohtueelses menetluses seni kindlaks tegemata kuupäeval Tartus Annelinnas - X tänaval asuvas korteris tõmbas kannatanu XXXXXXXX XXXXXi juustest, misjärel lõi ühe korra jalaga kannatanule vasakule roiete piirkonda, mille tõttu kannatanu diivanile maha kukkus. Seejärel tõmbas XXXXX XXXXX kannatanu püsti ning lõi teda vähemalt 4-5 korda kätega, põhjustades kannatanule füüsilist valu; - 2020-2021.a kohtueelses menetluses seni kindlaks tegemata kuupäeval Tartu linnas X tänaval asuvas korteris tõmbas kannatanu XXXXXXXX XXXXXi juustest ning seejärel võttis tema toast stange pealt riidepuud, mille viskas kannatanule näkku, tabades ka viimase keha, põhjustades kannatanule füüsilist valu; - 2021.a novembris või detsembris kohtueelses menetluses seni kindlaks tegemata kuupäeval Tartu linnas X sõimas kannatanu XXXXXXXX XXXXXi kehakaalu pärast, misjärel tõmbas kannatanu juustest kööki ja lõi teda rohkem kui ühe korra lahtise käega. Seejärel, kui kannatanu läks köögist oma tuppa, järgnes talle XXXX XXXX, kes tõmbas kannatanu juustest peegli ette ja käskis tal vaadata, milline kannatanu välja näeb. Oma sellise tegevusega põhjustas XXXXX XXXXX kannatanule füüsilist valu; - 10.04.2022.a kella 18.00-19.00 ajal Tartu linnas X tn lükkas kannatanu XXXXX XXXXXi kuklaga vastu vannitoa uksepiita, misjärel haaras kannatanu juustest ning tiris ta kööki, kus karjus kannatanu peale. Seejärel tõukas kahtlustatav oma kätega kannatanut  rinna piirkonda, mille tagajärjel kukkus kannatanu ülaseljaga vastu akna nurka. Pärast seda käskis kahtlustatav tuua XXXXXXXX XXXXXil püksirihma, millega lõi kannatanut vähemalt 6-7 korda, tabades kolm lööki näkku ja ülejäänud löögid vastu käsi ja jalgu. Seejärel käskis kahtlustatav kannatanul silmad avada, aga kuna kannatanu seda ei teinud, siis lõi ta kannatanut rusikaga parema kõrva taha ning võttis kinni kannatanu juustest ja tõmbas kannatanu selili köögi põrandale maha. Pärast seda ronis kahtlustatav kaksiratsi kannatanule peale ja kattis tema suu ja nina oma käega. Oma sellise tegevusega põhjustas XXXXX XXXXX kannatanule füüsilist valu, hingamisraskused, parema käe õlavarrele hematoomi ja silmalaule ja silmaalusele vigastused. Kriminaalasjas kogutud tõenditega: sündmuse protokoll-arvestuskaardi, politsei teenistuslehe, lähisuhtevägivalla infolehe, Häirekeskuse lühinumbrile tehtud kõne salvestuse, sündmusele reageerinud kiirreageerijate vormikaamera videosalvestuste, alaealiste kannatanute XXXXX XXXXXi ja XXXXXXXX XXXXXi ülekuulamise protokollide, Tartu Linnavalitsuse vastuskirja ning kahtlustatava XXXX XXXXi ütlustega, on tõendamist leidnud XXXX XXXXi poolt vägivallategude toimepanemine XXXXX XXXXXi ja XXXXXXXX XXXXXi suhtes. Kannatanu XXXXX XXXXXi ülekuulamise protokollist nähtub, et XXXXX XXXXXon tema suhtes kasutanud füüsilist vägivalda kokku kolmel korral, s.o 10.04.2022.a, 2020.a suvel ja 2019.a talvel. Konfliktid on saanud alguse väikestest asjadest, millest ema on kergesti ärritunud. XXXXX XXXXXil on hirm ema käitumise pärast, kuivõrd ta ei tea kunagi, millal ema uuesti ära pöörata võib. XXXXX XXXXX soovib kõige rohkem seda, et ema saaks vajalikku ravi ning terveneks. Kannatanu XXXXXXXX XXXXXi ütlustest nähtub, et ema on tema suhtes olnud vägivaldne kokku neljal korral ning seda ajavahemikul 2018-2019.a, 2020-2021.a ning 2021.a novembris-detsembris. XXXXX XXXXXi suhtes kasutas ema vägivalda 10.04.2022.a. XXXXXXXX XXXXX selgitab, et kui ema alkoholi jõi, siis ta lõi nii kuidas juhtus, vahel rusikatega ning vahel lahtise käega. Vahepeal jõi ema väga palju alkoholi, kuid siis sai aru, mida see tema organismiga teeb ning praegu pole ta umbes aasta väga alkoholi enam tarbinud. XXXXXXXX XXXXXi sõnul ei tunne ta end kodus alati turvaliselt, sest ta ei tea, mis tuju emal olla võib. Enne 10.04.2022.a juhtunut oli peres pikka aega rahulik olnud – ema ei karjunud ega löönud lapsi. XXXXXXXX XXXXX soovib, et ema vabandaks tehtu pärast ja enam mitte kunagi nii ei teeks. Kahtlustatav XXXXX XXXXX tunnistab ennast kuues kuriteoepisoodis osaliselt süüdi. 2019.a talve episoodis ta endal süüd ei näe. XXXXX XXXXXon selgitanud ülekuulamisel, et laste väärkohtlemiseni on viinud pinged ja probleemide kuhjumine. XXXXX XXXXXon lastega rääkinud, teinud nendega kokkulepped, kuid räägitu ei ole jõudnud neile kohale ning nad ei ole kokkulepetest kinni pidanud. Lapsed on katsetanud tema piire ja vastu hakanud, mistõttu XXXXX XXXXXei ole saanud enda sõnadest hiljem taganeda ja ongi lapsi füüsiliselt karistanud. Laste käitumine on teda sedavõrd ärritanud, et ühel hetkel on tal karikas lihtsalt täis saanud. 2019.a tarvitas ta väga palju alkoholi, mille eesmärgiks oli end surnuks juua, kuivõrd ta enam ei jaksanud probleemidega toime tulla. Sel ajal lendasid asjad, ta helistas kõigile ja sõimas kõiki. Alates 05.11.2021.a ei ole ta enam tilkagi alkoholi tarvitanud. Pärast 10.04.2022.a juhtunut on ta laste ees vabandanud ning alates 2022.a aprillist ei ole neil suuri tülisid olnud, sest tänu psühholoogi abile on ta suutnud õpitud tehnikatega enda emotsioone kontrolli all hoida ja neid seljatada. XXXXX XXXXX avaldab, et ta armastab 2 oma lapsi ja ei ole neid füüsiliselt karistades kunagi rahuldust tundnud. Ta mõistab, et tema käitumine on olnud vale ning tal on väga kahju, et sellised asjad on juhtunud. 10.04.2022.a lähisuhtevägivalla infolehest nähtub, et XXXX XXXXil on diagnoositud bipolaarne häire. XXXXX XXXXX tunnistas sündmusele reageerinud politseiametnikele, et ta ei ole talle määratud raviskeemist kinni pidanud ega võta hetkel ravimeid. XXXXX XXXXX ütles ametnikele, et tal on raske toime tulla laste kasvatamisega, tal lööb mõnikord kõik pea peal kokku ja ta kasutab vägivalda laste suhtes. Vestluses politseiametnikega XXXXX XXXXX rahunes, ametnikele tundus justkui XXXXX XXXXXoleks olnud bipolaarse häire seisundis. XXXX XXXXiga vesteldi pikalt ning ta sai aru, et peaks paremini oma antipsühhootikume tarvitama. XXXX XXXXile kutsuti kiirabi tema vaimse tervise kontrolliks, kes otsustas isiku koju jätta ning suunas ta raviarstile. Tartu Linnavalitsuse vastuskirja kohaselt tegeleb linnavalitsus perega alates 2018.a, mil pere sattus nende vaatevälja seoses lähisuhtevägivalla juhtumiga XXXX XXXXi ja tema toonase elukaaslase vahel, mida nägid pealt ka XXXX XXXXi lapsed. Juhtunu traumeeris kogu peret ning XXXXX XXXXX pöördus psühhiaatriakliiniku poole, kus lapsevanemale määrati psühhiaatri poolt ravimid. 2021.a sügisel kui pere kolis Tallinnast tagasi Tartusse, pöördus XXXXX XXXXX lastekaitse spetsialisti vastuvõtule, kus palus pere keerulise tausta tõttu majanduslikku ja psühholoogilist abi. Pere on saanud psühholoogilist nõustamist ja suunatud rehabilitatsiooni teenusele. 11.04.2022.a laekus linnavalitusele teade, et XXXXX XXXXX kasutas vägivalda oma lapse XXXXX XXXXXi suhtes. 18.04.2022.a viis lastekaitse spetsialist läbi kodukülastuse, mille käigus XXXXX XXXXXavaldas, et tema poolne vägivald oli tingitud koduste pingete kuhjumisest ja majanduslikest probleemidest. Ta mõistab, et käitus valesti ja pani enda käitumisega lapse samasse olukorda, kus ta ise noorena oli, kui tema vanem teda lõi. XXXX XXXXi sõnul kaotas ta kontrolli enda käitumise üle ja ta ei suutnud oma tegevust juhtida. Pärast juhtunut on ta pöördunud psühholoogi poole, kellega koos arutati juhtunu läbi. Psühholoogi hinnangul on XXXXX XXXXXületöötanud ja läbipõlenud. 28.04.2022.a oli planeeritud perel esimene pereteraapia seanss psühholoog Tiiu Urva juures. Dorpat Tervis OÜ vastuskirjast nähtub, et XXXXX XXXXXon käinud koos lastega rehabilitatsiooni teenusel alates 2021.a detsembrist, millise aja vältel on nad saanud nii psühholoogilist nõustamist kui ka muid teenuseid. Iseloomustuse kohaselt on XXXXX XXXXX lastega avatud ja hooliv, tahab lapsi aidata ja toetada ning sel põhjusel taotles ka läbi lastekaitse spetsialisti rehabilitatsioniteenust. XXXXX XXXXXkäib täiskohaga tööl ja proovib lastele olemas olla, kuid tunnistab, et rahaprobleemide ja tööpingete tõttu ärritub kergesti. XXXX XXXXi alaealised lapsed on avatud ja sõbralikud. XXXXX XXXXXil on probleeme tujude vaheldumise ja ärevusega, mis mõjutavad negatiivselt suutlikust tunnetega toime tulla. XXXXXXXX XXXXX on murelik ja psühholoogiliselt häiritud. Pooleli on hetkel laste puude taotlemine. Prokurör on seisukohal, et kriminaalmenetlus XXXX XXXXi suhtes tuleb lõpetada ning kohaldab KrMS § 202 sätteid. XXXXX XXXXX tunnistab osaliselt enda süüd ning kahetseb antud tegusid. Vestluses prokuröriga selgitas XXXX XXXX, et tal on olnud keeruline elu juba lapsepõlvest saati. Teda on nii seksuaalselt kui ka füüsiliselt väärkoheldud ning ta on pidanud silmitsi seisma vaimsete probleemidega. XXXX XXXXil on diagnoositud bipolaarne häire, ta ärritub kergesti, on teinud mitmeid kordi enesetapu katseid ja ennast tahtlikult vigastanud. Abi saamiseks on XXXXX XXXXX pöördunud korduvalt nii psühhiaater Vallo Matto kui ka psühholoog Tiiu Urva vastuvõtule, kellega koostöö jätkub tänase päevani. 3 XXXXX XXXXXkahtlustab ise, et tal võib olla piiripealne isiksushäire, mis vajab edasist uurimist ja selgitamist vaimse tervise spetsialisti poolt. Ka 10.04.2022.a sündmuse ajal oli XXXXX XXXXX politseiametnike hinnangul bipolaarse häire seisundis, põhjustades XXXXX XXXXXile kergemaid tervisekahjustusi. Füüsiliste konfliktideni on viinud XXXX XXXXi mh üle pea kasvanud pinged, kohustuste kuhjumine ja laste poolt kokkulepetest mitte kinni pidamine, milliste tõttu on ta kaotanud kontrolli enda käitumise üle. Nimetatud asjaolud koostoimes viitavad XXXX XXXXi tegevuses väiksemale süüle. Ka KarS § 121 lg 2 p-de 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteokoosseisu osas seadusandja poolt sätestatud sanktsioonimäär (nimetatud kuriteokoosseis näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse), millega ei nähta karistusena ette vangistuse alammäära, viitab väiksemale süüle. Kahtlustatava süüd vähendab siinjuures ka asjaolu, et ta on prokuröri juures oma tegusid siiralt kahetsenud ning tunnistanud enda jõuetust koduse olukorraga toimetuleku osas. Kahtlustatav tegeleb aga aktiivselt enda ja pere abistamisega ning on pöördunud juba koos lastega ka psühholoog Tiiu Urva juurde pereteraapiasse. Samuti leiab prokurör, et käesolevas kriminaalasjas puudub avalik menetlushuvi, mis oleks takistuseks kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 alusel kahtlustatav XXXX XXXXi suhtes. Avalik menetlushuvi on olemas jätkuva perevägivalla puhul või kui kriminaalmenetluse mittelõpetamist nõuavad kannatanu huvid. KrMS § 202 on eelkõige mõeldud kohaldamiseks esmakurjategijatele. XXXXX XXXXX on karistusregistrisse kandmata isik ning tema suhtes ei ole varem kriminaalmenetlust otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud, mistõttu võib asuda seisukohale, et kahtlustava puhul ei ole tegemist ohtliku ühiskonnaliikmega. Kahtlustatav on oma tegude keelatusest aru saanud ning teinud nendest järeldused, mis annavad aluse uskuda, et tema õigusvastane käitumine ei kordu. Seda enam, et tänasel päeval on kahtlustatav teinud täieliku lõpparve alkoholi tarvitamisega (mitmed kuriteoepisoodid jäid aega, kui XXXXX XXXXX tarvitas igapäevaselt alkoholi), ta tunneb muret enda ja laste vaimse tervise ja heaolu pärast ning on astunud ning valmis astuma täiendavaid samme selleks, et saada vajaminevat ravi, mis hoiaks kontrolli all tema käitumise. XXXX XXXXi edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks ei ole vajalik rakendada selliseid mõjutusvahendeid (nt kriminaalhooldust), mida ei saaks kasutada KrMS § 202 alusel kriminaalmenetluse lõpetamise puhul. Kriminaalasjas, kus tegemist on aga esmakordse kriminaalkorras karistatava õigusrikkumisega, teise astme kuriteoga, kus kahtlustatava süü ei ole suur ning puudub avalik menetlushuvi, ei ole mõistlik isiku kriminaalkorras karistamine. Seda eriti seetõttu, et kriminaalkaristus ei lahenda kahtlustatava probleeme, mis puudutavad igapäevast toimetulekut ja vaimset tervist. XXXX XXXXi teos puuduvad ka sellised erandlikud asjaolud, mille tõttu oleks avalik menetlushuvi olemas. Tegemist on kahtlustatava suhtes toimetatava esimese kriminaalmenetlusega, mille tagajärjed ei ole olnud rasked. Prokuröri hinnangul on XXXXX XXXXX abivajav isik, kellele on vaja pakkuda asjakohast psühholoogilist abi (vajadusel ravi) ja toetust ning oskusi lastega suhtlemisel nõustamise näol. XXXXX XXXXX on eeluurimise ajal teinud juba oma käitumises positiivseid muutusi, olnud suhtluses psühholoogiga ning alustanud koos lastega pereteraapias osalemist. XXXX XXXXi tahe olla hea lapsevanem, on prokuröri hinnangul siiras. Nimetatud on kinnitanud prokurörile ka perega tegelev lastekaitse spetsialist ja sama nähtub ka menetlejale Dorpat Tervis OÜ poolt saadetud vastuskirjast, kus on iseloomustatud XXXX XXXXi kui lastega avatud ja hoolivat ema, kes soovib lapsi aidata ja toetada. Prokurör leiab, et XXXX XXXXile pereteraapia jätkuv kohustuslikus korras võimaldamine on väga oluline, et toetada peres terveid suhteid laste ja vanema vahel. Samuti on oluline, et XXXXX XXXXX laseks psühhiaatril uurida enda vaimset tervist ning alluks vajaduse esinemisel talle ettenähtud ravile. XXXXX XXXXXavaldas prokurörile, et ta on nõus täitma talle kriminaalmenetluse lõpetamisega 4 määratavaid kohustusi. Eelnevatele asjaoludele tuginedes peab prokurör põhjendatuks kohaldada XXXX XXXXi suhtes KrMS § 202 sätteid. Kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 202 kohaselt, ei täida talle pandud kohustusi, uuendab prokurör kriminaalmenetluse oma määrusega. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 202 lg-st 7 ja §-st 206, abiprokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 22278000469 menetlus. 2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: a) KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel kohustub XXXXX XXXXX 6 kuu jooksul, s.o ajavahemikul 20.06.2022-20.12.2022.a, hüvitama kriminaalmenetluse kulud (advokaatide poolt osutatud õigusabiteenus kohtueelses menetluses) 219,60 eurot (kakssada üheksateist eurot ja kuuskümmend senti). Makse tuleb teha määruse lisas – maksedokumendis märgitud arveldusarvele. b) KrMS § 202 lg 2 p 4 alusel kohustub XXXXX XXXXXhiljemalt 2 (kahe) nädala jooksul alates käesoleva määruse allkirjastamisest registreerima ennast psühhiaatri vastuvõtule ja alluma ravivajaduse esinemisel 1 (ühe) aasta jooksul või kuni raviarsti hinnangul ravivajaduse äralangemiseni ettenähtud ravile. Kohustuse täitmise tähtaeg on 20.06.2023.a. XXXXX XXXXX on nõus ravi läbimisega ning annab selleks oma nõusoleku. Kinnituse vastuvõtule pöördumise ja ravil osalemise/läbimise kohta peab XXXXX XXXXXesitama prokurörile hiljemalt 20.06.2023.a e-posti teel aadressile [email protected] või tooma paberkandjal Lõuna Ringkonnaprokuratuuri aadressile Kalevi tn 1, Tartu. c) KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel kohustub XXXXX XXXXX jätkama 1 (ühe) aasta jooksul või kuni vajaduse äralangemiseni psühholoog Tiiu Urva juures pereteraapias, psühholoogiga kokkulepitud aegadel ja järgima tema edasisi suuniseid. Kohustuse täitmise tähtaeg on 20.06.2023.a. 3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite tühistamine: tõkendit ei ole kohaldatud. 4. Asitõendid: 1 CD-R plaat häirekeskuse kõne, 1 DVD-R plaat kiirreageerija rinnakaamera salvestiste ja 1 DVD-R plaat alla neljateistaastase kannatanu XXXXXXXX XXXXXi ülekuulamise salvestusega, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku juurde. 5.Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete kustutamine: kriminaalasja kohtueelse menetluse käigus on XXXX XXXXi andmed kantud riiklikusse sõrmejälgede ja DNA-registrisse. Jätta nimetatud andmed kustutamata. 6.Vastavalt KrMS § 206 lg-le 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata anda kahtlustatav XXXX XXXXile, saata kannatanu XXXXX XXXXXile ja talle määratud esindajale vandeadvokaadi abi Toomas Metsmale ning saata kannatanu XXXXXXXX XXXXX ile määratud esindajale vandeadvokaat Marina Valgele. 7. Määrus edastada teadmiseks Dorpat Tervis OÜ psühholoog Tiiu Urvale [email protected]. Kohustada psühholoog Tiiu Urvat andma Lõuna Ringkonnaprokuratuurile tähtaja saabumisel või kohustuse (pereteraapia) varasemal täitmisel teada XXXX XXXXile määratud kohustuse täitmisest. 9. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lg-le 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Lõuna Ringkonnaprokuratuuris (Kalevi 1, Tartu linn). Kannatanul on õigus KrMS § 207 lõike 3 5 alusel esitada kaebus Riigiprokuratuurile põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul. Kersti Liiva abiprokurör Olen kätte saanud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia, olen kriminaalmenetluse lõpetamisega ja mulle määratud kohustustega nõus. Mulle on selgitatud, et kriminaalasja toimik jääb Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kuni kohustuste täitmiseni. Mulle on arusaadav, et kui ma ei täida määratud tähtaja jooksul mulle pandud kohustusi, uuendab prokurör KrMS § 202 lg 6 ja 7 alusel kriminaalmenetluse. (nimi, allkiri, kuupäev) 6