Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 04.03.2022.a. Jõgeva Koostaja ametinimetus ja nimi: ringkonnaprokurör Anneli Hinto Kriminaalasja number: 21278002019 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2,3 Kahtlustatava/Süüdistatava nimi: xxxxx xxxxxx Kriminaalasjas nr 21278002019 alustati menetlust seoses sellega, et 14.12.2021.a. pöördus xxxxx xxxxxx politsei poole ja on teinud puhtsüdamliku ülestunnistuse xxxxxxx xxxx vitsaga löömise osas. Seejärel samal päeval õhtul laekus xxxxx xxxx e-kiri, milles samuti soovis ta teatada vägivallast lapse suhtes. xxxxx xxxx teatab kolmest peksmisest, millest viimane toimus 05.12.2021.a. Laps- xxxxxxx xxxx on 4 aastane. Kirjast selgub, et pooled olid pöördunud eelnevalt xxxxx xxxxx lastekaitsespetsialisti poole. 17.12.21.a. on lapsealine xxxxxxx xxxx üle kuulatud, kus ta kinnitab et issi lõi teada kuuse oksaga palja pepu peale, oli valus. See oli siis, kui issiga kuuse tuppa tõid. Issi on löönud kaks korda. Veel on olnud sügisel kaseoksaga löömine. Lõi tagumiku peale, valus oli. Rohkem seda juhtunud ei ole. Löömisest on rääkinud emmele, aga mitte kohe, tal läks meelest ära ja siis tuli jälle meelde, siis ütles. Issi juurde ei taha minna, ei taha haiget saada. Meeldib mängida õekese xxxxxxx, kes on 1 aastane. 13.01.22.a. on xxxxxxx xxxx teistkordselt üle kuulatud, kus ta kinnitab, et issi lõi kuuseoksaga, kaseoksaga. Koos issiga toodi kuusk tuppa ja tema oli issi taga, sai kuuseoksaga haiget. Aga issi lõi ka kuuseoksaga. Küsimusele, miks teda löödi, vastab, et ei tea ja küsib uurijalt, kas issi käis siin. Seejärel vastab, et jah, oli olnud mingi väike pahandus, millest laps ei taha rääkida, natuke häbeneb rääkida ja et tal ei ole väga meeles. Noogutab jaatavalt küsimusele, et kas ajas kuuseoksi laiali, kas see oli väike pahandus. Et ka õues ajas lehed segamine, et see oli ka väike pahandus. Ülekuulamise käigus avaldab kannatanu, et igatseb issi järgi (noogutab jaatavalt) ja igatseb xxxxx järgi. Küsimusele, kas sa issiga leppisid ära, kas issi ütles palun vabandust, vastas xxxxxxx mhm, ütles. Kas issil oli kahju sinust, vastas laps-oli. Ohvriabi töötaja küsimusele, kas te issiga vahest kallistate ka, vastas xxxxxxx jaatavalt peaga noogutades. Kannatanu seadusliku esindajana on üle kuulatud 17.12.2021.a. ema xxxxx xxxx, kes tutvus xxxxx xxxxxxxx Tinderi kohtinguportaalis 2016.a.. Kui ta oli 3 kuud rase, siis mindi lahku. xxxxxxx xxxx sündis 18.07.2017.a., lapse isana sünnitunnistusele teda ei kantud. Alates lapse 1 aastaseks saamisest on kokku lepitud, et nädalas korra käib laps isa juures külas. Alates lapse sünnist on ta lapse kasvatamiseks raha maksnud. 09.12.2021.a. tõid nad koju kuuse ja siis oli xxxxxxx öelnud, et võtab kuuseoksa issi juurde kaasa, et siis järgmine kord vastu lüüa. xxxxxxx ütles seda emale bravuurselt, aga mitte hirmult. Siis ta saigi teada, et xxxxx xxxxxx oli poega löönud. Helistades isale, sai ta teada, et jah võibolla naljaga pooleks lõi. Siis suheldes kirja ja telefoni teel oli xxxxx tunnistanud, et sügisel oli ta poega vitsaga löönud. Emana tunneb ta hirmu ja ei julge xxxxxxxx xxxxx juurde saata. Aga kindlasti ei soovi ta seda, et isa ja laps enam ei kohtuks. 20.12.2021.a. on xxxxx xxxx e-kirjaga uurijale edastanud tema ja xxxxx xxxxxx Facebook Messengeri vestlused toimikusse lisamiseks. Muuhulgas on selles vestluses xxxxx xxxx kiri 01.09.2021.a., kus ta räägib xxxxx xxxxxxxx, millised on väljaminekud ja kulutused, rahalistest raskustest. x.xxxx märgib „sa oled otsustanud südamerahuga pool ametlikust miinimumist maksta ja pole aasta jooksul üritanudki rohkemat? Laps ei ole järjekordne skeem, kus tunned, et on hästi läinud kui võimalikult odavalt hakkama saad. Võta vastutus ja toeta lapse kasvatamist vähemalt ametliku miinimumiga“. Tunnistajana on üle kuulatud 06.01.22.a. xxxx xxxxxxxx, kes on praegune xxxxx xxxxxx elukaaslane ja neil on ühine laps xxxx, kes on 1 aasta ja 4 kuune. 05.12.21.a. toodi koos kuusk tuppa ja seda, et oleks mingi pahandus xxxxxxxx ja xxxxx vahel olnud, ta ei tea. xxxxx oli talle rääkinud, et novembris 2021.a. oli ta xxxxx ja xxxxxxxxxx kodus olnud ja siis oli xxxxxxx ülemeelikuks muutunud, kassi ja koera löönud ja seepärast tõi xxxxx õuest kasevitsa ja ühel korral lõi vitsaga pepu peale. xxxxx oli öelnud, et tundis selles, ennast väga halvasti. Elukaaslasena kinnitab, et xxxxx armastab väga lapsi ja loomi ning kunagi ei ole olnud mingit vägivalda peres. Samuti kinnitab tunnistaja, et on näinud, kui laps xxxxxxx on muutunud ülemeelikuks, siis isa võtab lapse sülle ja räägib temaga, vahel jooksevad tiiru ümber maja või püüab muul moel lapse tähelepanu kõrvale tõmmata ja last rahustada. 06.01.2021.a. on xxxxx xxxxxxxx esitatud kahtlustus KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi selles, et tema ajavahemikul 01.09.2019 05.12.2021 oma elukohas xxxxxx maakonnas xxxxxx vallas xxxx külas xxxxxxx talus pani toime valu tekitava kehalise väärkohtlemise lähisuhtes so oma lapseealise poja xxxxxxx xxxx (s xx.xx.xxxx) suhtes, mis seisnes selles, et lõi ühel korral xxxxxxx xxxxxx raagus kasevitsaga vastu tuharaid, millega tekitas kannatanule füüsilist valu. Peale selle tema olles varem so ajavahemikul 01.09.2021-05.12.2021 toime pannud kehalise väärkohtlemise lähisuhtes, oma elukohas 05.12.2021 xxxxxx maakonnas xxxxxx vallas xxxx külas xxxxxxx talus pani toime korduvalt valu tekitava kehalise väärkohtlemise lähisuhtes so oma lapseealise poja xxxxxxx xxxx (s xx.xx.xxxx) suhtes, mis seisnes selles, et lõi xxxxxxx xxxxxx kuuseoksaga vastu tuharaid, millega tekitas kannatanule füüsilist valu. Kahtlustatavana ülekuulamisel xxxxx xxxxxx 06.01.22.a. tunnistab, et on oma poega löönud ühel korral kasevitsaga. Kinnitab, et novembris 2021.a. oli ta koos xxxxxxxx ja xxxxxxx kodus ja seoses kirjadele vastamisega ei saanud ta nendega pidevalt tegeleda. xxxxxxx oli üleväsinud, oli lõunauinaku aeg. Laps vajas tähelepanu ja lõi mööda minnes kassi ja koera. Ta tahtis pojale õpetlikult selgitada, mis tunne on see, kui tema lööb kedagi jalaga ja mis tunne on see, kui keegi lööb teda. Kindlasti ei tahtnud ta pojale haiget teha, tõi õuest kasevitsa. Esimesel korral lõi väga tasakesi. Oma last ei taha ju lüüa. xxxxxxx hakkas selle peale naerma, ta ei saanud haiget. Siis lõigi vitsaga veidi kõvemini. xxxxxxx ehmatas ja hakkas nutma. Ta ehmatas sellest ka ise, vabandas xxxxxxxx ees. xxxxxx ei arvanud, et see on kuritegelik käitumine, muidu oleks ta ise kohe politseisse pöördunud. Temaga võttis ühendust xxxxx valla lastekaitsespetsialist xxxxx xxxxxxxx, kes soovis asja lahendada lepitusena, aga xxxxx xxxx ei olnud sellega nõus. Ja siis ta saatiski kohe ise kirja politseisse. 05.12.21.a. episoodis on xxxxx xxxxxx kindel, et ta ei löönud last, samas möönab, et kuuseoksaga torkamine võis olla, koos toodi kuusk tuppa ja ehiti seda. xxxxx xxxxxx avaldab muret kogu juhtunu pärast ja soovib vaid seda, et saaks pojaga taas kohtuda. Peale 05.12.21.a. ei ole ta pojaga kohtunud. On korduvalt vabandanud, kuid xxxxx xxxx on kinnitanud, et kuni menetluse lõpuni ei ole tal võimalik pojaga kohtuda. 15.02.2022.a. on kahtlustatav xxxxx xxxxxx koos oma kaitsja v.adv.abi Andres Veskiga avaldanud prokuratuuris soovi asja lahendamiseks oportuniteediga. Kahtlustatav on valmis vabatahtlikult tasuma riigile prokuratuuri poolt määratud summa, menetluskulu, alluma kohustustele, osalema sotsiaalprogrammis. 22.02.2022.a. esitas kaitsja kirjaliku taotluse kriminaalasjas oportuniteedi kohaldamiseks. 2 17.02.2022.a. tutvus kannatanu seaduslik esindaja xxxxx xxxx kriminaalasja materjalidega prokuratuuris. Vestluses prokuröriga selgitas ta oma hirmu ja varasemaid suhteid xxxxx xxxxxxxx. Kannatanu esindaja pidas vajalikuks minna lapse xxxxxxx xxxxxx psühholoogi juurde ja avaldas arvamust, et selle jutuajamise juures peaks viibima lisaks temale ka xxxxx xxxxxx. Kannatanu esindaja kinnitas, et ei soovi katkestada isa ja lapse vahelist suhtlust ja xxxxx xxxxxxx on vaja karistada, et ta ei käituks enam vägivaldselt. Samas arutles ka teemal, et isa ja poeg võiksid kohtuda näiteks tema juuresolekul. xxxxx xxxxxxxxxxxxxx vastuskirjast nähtub, et 10.12.2021.a. pöördus xxxxx xxxx lastekaitsespetsialist xxxxx xxxxxxxxx poole seoses sellega, et isa oli last pikema aja jooksul löönud. Tema ise ei osanud midagi kahtlustada. xxxxx xxxxxx soovis tulla kohtuma, et vestelda teemal, mis oli tema ja lapse vahel toimunud. 13.12.21.a. toimus kohtumine. xxxxx soov oli, et ta tahaks oma lapsega rohkem aega koos veeta, aga nüüd kardab ta, et kuna on lapse vastu vägivalda kasutanud, võib juhtuda, et saab oma lapsega kohtuda veel harvemini. Et ta on nõus sõlmima kokkulepped, käima koolitustel ja kus veel vaja, et jätkuksid ikkagi kohtumised oma lapsega, sest laps on talle väga oluline. xxxxxx kahetses tehtud, millest teavitas spetsialist ka xxxxx xxxx. Tema neid lubadusi ei uskunud, arvas, et xxxxx on oma meeldiva jutuga olnud usutav ja saanud lastekaitsespetsialistilt liialt õigustust. Soovib, et keegi tegeleks sellega edasi, soovitatud teha avaldus politseisse. 03.01.22.a. helistas xxxxx xxxxxx uuesti lastekaitsespetsialistile, et uurida kui kaugel uurimine on ja kas ta saaks oma lapsega kohtuda, et pole last pikalt näinud ja xxxxxxxx omavahel kokkuleppele ei saa. Lastekaitsespetsialist helistas xxxxxxxx, et arutada kokkulepete üle, et xxxxxxxs saaks kohtuda oma isaga, xxxxx ei soovinud arutada kokkulepete üle, et ta ei ole veel selleks valmis. xxxxxx xxxxxxxxxxxxxx vastuskirjast nähtub, et vallal pole xxxxx xxxxxx perega kokkupuuteid olnud. 14.12.21.a. helistas xxxxx xxxxxx sotsiaaltöö peaspetsialist xxxxx xxxxxxxxxx ja selgitas lubamatu teo toimepanemist lapse suhtes. Küsis nõu mida ja kuidas edasi tegutsema peaks. Lapsevanem tundus üpris segaduses ja läbivaks jooneks tema jutus oli kahetsus ja süü tunnistamine. Lapsega läbisaamine on olnud väga hea ja ta tahaks ka edaspidi kindlasti palju aega lapsega koos veeta. xxxxx xxxxxx on lisanud toimikusse ka enda konto väljavõtte, millega soovib kinnitada, et osaleb igakuiselt lapse kasvatamises, tasudes elatist. Pangatehingute väljavõttest ajavahemikul 01.07.2017.a. kuni 17.01.2022.a. nähtub, et alates 20.07.17.a. on xxxxx xxxxxx regulaarselt tasunud lapse emale elatist. Summad on olnud alates 235st kuni 07.20.a. 292 eurot. Seejärel kuni 01.09.21.a. 150 eurot. Viimane makse 250 eurot. xxxxx xxxxxxx ei ole varasemalt kriminaalkorras karistatud, ka ei oma ta kehtivaid väärteokaristusi. 19.01.2022.a. käskkirjaga on xxxxx xxxxxx nimetatud xxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxxx xx xxx-xxxxxxxx xxxxx xxx-xxxxxxxx xxxxxxxxxxxx ametikohale ajutiselt äraoleva spetsialisti asendajana. Põhipalgaks määratud xxxx eurot. Isik on tööle võetud Avaliku teenistuse seaduse alusel. Kaitsja v.adv. abi Andres Veski oma taotluses on märkinud, et x. xxxxxx tööks on viimastel aastatel olnud kalaretkede korraldamine, kuid pandeemia ja sellest tuleneva turismiäri kokku kukkumise tõttu on ta jäänud ilma klientidest, millest tulenevalt tuli tegevus ettevõtjana lõpetada. Käesoleval hetkel on x.xxxxxxx õnnestunud saada tööle xxxxxxxxxxxxxxxxx. Kui x. xxxxxxxx määratakse kriminaalkaristus, ei saaks ta avaliku teenistuse seaduse järgi xxxxxxxxxxxxxxx enam töötada, mistõttu kaotaks ta järjekordselt sissetuleku ja seega võimaluse pidada üleval oma poega, x. xxxxx. Kaitsjana leiab, et selline olukord ei oleks kindlasti lapse parimates huvides. Lisaks pole lapse huvides isast eemalolek. x. xxxxxx ja xxxxxxxx ema xxxxx xxxx vahel oli suusõnaliselt kokku 3 lepitud, kuidas ja millal isa lapsega suhtleb. Praeguses olukorras on xxxxx xxxx keelanud isal xxxxxxxxxx suhtlemise. Samas on laps 13.01.2022 ülekuulamisel avaldanud, et igatseb isa ja väikese õe järele. xxxxx xxxx on avaldanud, et ta ei luba x. xxxxxxx xxxxxxxxxx suhelda vähemalt kuni menetluse lõpuni. Seega, mida kauem kestab menetlus, seda pikemaks muutub vahe isa ja poja suhtlemise vahel ja suureneb oht, et laps võõrdub oma isast. Leian, et selline olukord on samuti lubamatu, kuna xxxxxxx vajab sama palju isa kui ema. Prokurör nõustub eelkirjeldatuga. Prokurör suunas xxxxx xxxxxx viimase nõusolekul spetsialist Tõnis Palgi vastuvõtule, et hinnata isiku sobivust sotsiaalprogrammi „Hoolivad isad“. 28.02.22.a. saatis Tõnis Palgi prokurörile kirja, kus kinnitas, et kohtus xxxxx xxxxxxxx 22.02.2022.a. Käsitleti toimunud vägivalla intsidente ning abinõusid lapse väärkohtlemise ennetamiseks. Jõuti järeldusele, et kliendi puhul võiks olla otstarbekas suunamine MTÜ VAITER korraldavasse programmi „Hoolivad isad“. Programm „Hoolivad isad: turvalisem elu lastele“ on mõeldud osalemiseks paljudele isadele, aga eelkõige neile, kel on probleemsed suhted oma lapse (või lastega) ja laste emaga. See võib hõlmata üleliia kontrollivaid või kaasatuid, kaugeid ja/või vastutustundetuid ning vägivaldseid isasid või isasid, kellel on laste emaga vaenulikud, vägivaldsed või konfliktsed suhted. Programm on välja töötatud isadele, kes on füüsiliselt või emotsionaalselt väärkohelnud oma lapsi või laste ema või kelle puhul on kõrge risk, et väärkohtlemine võib aset leida. Programm on tasuline ja osalisel tuleb tasuda 680 eurot. 04.03.2022.a. toimunud kokkusaamisel prokuratuuris väljendas xxxxx xxxxxx jätkuvalt kahetsust ja nõustus kogu talle esitatud kahtlustuse mahuga. Taotleb menetluse lõpetamist oportuniteediga. Prokurör tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära kahtlustatava xxxxx xxxxxx seisukohad ning põhjendused, on seisukohal, et antud isiku suhtes on võimalik kohaldada käesolevas kriminaalasjas oportuniteeti. xxxxxx on algusest peale mõistnud oma tegu, pöördunud abi saamiseks lastekaitsespetsialistide ja politsei poole enda vastu avaldusega. Ta on igati motiveeritud osalema talle pakutavates teenustes, sealhulgas ka tasulises programmis, selleks, et muuta end ja olla oma lastele parem isa. Ta on valmis ka vabatahtlikult tasuma riigi tuludesse kokkulepitud summa, samuti tasuma menetluskulud. xxxxx xxxxxx tegu on kvalifitseeritav KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi, tegemist II astme kuriteoga, mille eest seadusandja näeb ette karistusena rahalist karistust või vangistust kuni viie aastani. Reeglina on jätkuvate perevägivallajuhtumite puhul tegemist avaliku menetlushuviga. Seda eeskätt juhul, kui isik on seaduses ettenähtud korras saanud mõjutada või karistada ja jätkab kohaldatud meetmetest olenemata vägivalla kasutamist. xxxxx xxxxxxxx on ühe menetluse käigus esitatud kahtlustus kahes episoodis ehk siis korduvas teos. xxxxxx on valinud vale kasvatusviisi- füüsiline karistamine, sest tal puuduvad vajalikud oskused käituda teisiti. Ta vajab oskusi juurde, ta on sellega nõus ja selleks valmis. x. xxxxxx on varasemalt olnud seadusekuulekas inimene, kes on saanud aru oma teo lubamatusest ja sellest, et on kasutanud oma lapse kasvatamisel ebaõigeid võtteid. Ta mõistab, et tal puudub igasugune õigus füüsiliselt karistada oma alaealist last, sõltumata sellest millise pahandusega või üleannetusega võis laps hakkama saada. Võimalik, et x.xxxxxx kahtlustuses kirjeldatud käitumise on põhjustanud tema vähesed vanemlikud oskused, mistõttu on x. xxxxxx nõus osalema nt temale määratud sotsiaalprogrammis. xxxxx xxxxxx süü nimetatud kuritegude puhul ei ole suur ning ta soovib võimalikult kiiret lahendust. Teo on ta toime pandud minimaalse tegevusega (üks vitsa löök lapse tuharatele), samuti on realiseerunud käesoleva kuriteokoosseisu minimaalseim tagajärg- valu tundmine. Kahtlemata on arvestatav kuriteokoosseisuline element olnud ka tegude toimepanemine lähisuhtes oleva isiku suhtes. Käesolevas kriminaalasjas on peamine huvi säilitada isa xxxxx xxxxxx ja poja xxxxxxx xxxx vahelised normaalsed suhted, luua ema xxxxx xxxxxx turvatunne, et isaga olemine on lapsele 4 turvaline ja meeldiv, aga ka xxxxx xxxxxxxx kui lapsevanemale lapsevanemaks olemise oskuste õpetamine. xxxxx xxxxxxx on lisaks xxxxxxxxxx veel üks väike laps - tütar xxxx. Ja oluline on, et xxxxx xxxxxx õpiks olema hea isa mõlemale lapsele. Samuti on oluline arvestada lapse soovi, mida ta on avaldanud uurijale teises ülekuulamises- ta soovib jätkuvalt suhelda oma isa ja õega, ta igatseb õekest. Samuti on oluline, et xxxxx xxxxxx ka edaspidi saaks täita oma vanemlikku kohustust, maksta last kasvatavale vanemale elatist. Selleks vajab ta aga kindlat töökohta, mis käesoleval ajal on tal olemas. Samuti vajab ka praegune pere ülalpidamist. Töötuks olemine ei õpeta kohe kindlasti vanemlikke oskusi, vaid pigem suurendaks pingeid. Kriminaalkaristus iseenesest väljendaks küll ühiskonna suhtumist teosse, kuid ei pruugi tagada kõiki eelnimetatud eesmärkide täitmist. Oportuniteediga lõpetamine on nn koosseisuline lõpetamine, s.t et riik ütleb, et isik on teod toime pannud, aga tema mõjutamine/muutmine on võimalik karistust kohaldamata. xxxxx xxxxxx on valmis vabatahtlikult riigi tuludesse tasuma 500 eurot 6 kuu jooksul. Samuti on ta valmis tasuma tekkinud menetluskulud riigi õigusabi eest kokku summas 395.04 eurot lõpetamisest 6 kuu jooksul. Samuti on ta valmis osalema 8 kuu jooksul sotsiaalprogrammis „Hoolivad isad“, läbima kogu tsükli, mis hõlmab 17 virtuaalkohtumist, milles osalemistasu on 680 eurot. Samuti on ta valmis kohtuma hr Tõnis Palgiga tema poolt määratud ajal, kohas ja kordadel 6 kuu jooksul (vähemalt 3 korral). Käesoleva kriminaalasja edasiseks menetlemiseks puudub avalik huvi. xxxxx xxxxxx süü antud kuritegude toimepanemisel ei ole olnud suur. Prokurör on seisukohal, et kriminaalasja lõpetamine KrMS § 202 alusel on võimalik ja põhjendatud ning isikut on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma lapsega suhtlemisel tema kehalisest väärkohtlemisest ka leebemaid vahendeid kasutades kui seda on kriminaalkorras süüdimõistmine. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 202 ja 206, ringkonnaprokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 21278002019 menetlus xxxxx xxxxxx osas. 2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel tasuda 500 eurot riigituludesse hiljemalt 04.09.2022.a. 3. KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel on xxxxx xxxxxx kohustatud osalema 8 kuu jooksul (ajavahemikul 04.03.2022.a. kuni 04.01.2023.a.) vanemlusprogrammis „Hoolivad isad: turvalisem elu lastele“. Kohtumised toimuvad läbi tehnilise lahenduse veebikeskkonnas. Programm kestab 17 nädalat, üks grupikohtumine kestab 2 tundi. Enne programmi algust võtavad osalejaga ühendust grupijuhid, et viia läbi eelvestlus, mille käigus selgitatakse, millal ning mis kell kohtumised hakkavad toimuma. xxxxx xxxxxx on teadlik, et programmi eest tuleb tasuda 680 eurot. 4. KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel on xxxxx xxxxxx kohustatud osalema 6 kuu jooksul (ajavahemikul 04.03.22 kuni 04.09.2022.a.) Sotsiaalkindlustusameti Ohvriabi talituse vägivallast loobumise tugiliininõustaja Tõnis Palgi (53070243 ) nõustamisteenusel. Tõnis Palgi võtab kohtumise kokkuleppimiseks xxxxx xxxxxxxx ise ühendust. 5. Määrus edastada teadmiseks ja täitmiseks MTÜ VAITER koolitusjuhile Külli Samarüütel´ile [email protected], Sotsiaalkindlustusameti Ohvriabi talituse vägivallast loobumise tugiliininõustajale Tõnis Palgile [email protected] 6. Kriminaalmenetluse kulud: KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel määratud kaitsja tasud prokuratuuris kokku 395.04 eurot kuulub välja mõistmisele xxxxx xxxxxxxx ning tal tuleb see tasuda riigile hiljemalt 04.09.2022.a. 7. Tõkendi tühistamine: ei ole kohaldatud. 5  8. Asitõendid või äravõetud asjad: CD jätta kriminaalasja juurde. 9. Vahistuse andmed: ei ole. 10. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata saata: kannatanud seadusliku esindajale xxxxx xxxxxx (meil [email protected]); kahtlustatav xxxxx xxxxxxxx anda määrus koos maksekorraldustega kätte prokuratuuris. x.xxxxxx kaitsjale v.adv.abi Andres Veskile ja kannatanu lepingulisele esindajale v.adv.Tambet Laasikule edastada määrus elektrooniliselt. 11. Vastavalt KrMS § 228 lõikele 1 on menetlusosalisel või menetlusvälisel isikul õigus esitada Riigiprokuratuurile, asukohaga Wismari 7, Tallinn 15188, kaebus uurimisasutuse menetlustoimingu või määruse peale, kui ta leiab, et menetlusnõuete rikkumine menetlustoimingu tegemisel või määruse koostamisel on kaasa toonud tema õiguste rikkumise. 12. Käesoleva määruse peale vastavalt KrMS § 207 lõigete 2 ja 3 alusel võib kannatanu määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, asukohaga Wismari 7, Tallinn 15188. Kannatanul on õigus tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul. Anneli Hinto 6