Tervishoiuteenuse osutamisel osalevate isikute loetelu ja osalemise kord ning tervise infosüsteemis olevatele andmetele juurdepääsu ulatus

Tervise- ja tööministri määruse „Tervishoiuteenuse osutamisel osalevate isikute loetelu ja osalemise kord ning nende juurdepääsu ulatus tervise infosüsteemis olevatele andmetele“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Tervise- ja tööministri määrusega „Tervishoiuteenuse osutamisel osalevate isikute loetelu ja osalemise kord ning nende juurdepääsu ulatus tervise infosüsteemis olevatele andmetele“ kehtestatakse täpsemalt tervishoiuteenuse osutamisel osalejate kutsed ja erialad ning nende osalemise kord, samuti sätestatakse kellele ja mis ulatuses tagatakse juurdepääs tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele. Eelnõu on seotud isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seadusega 778 SE1, andmekaitsereformiga ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus). Eelnõu eesmärk on kehtestada tervishoiuteenuse osutamisel osalevate isikute loetelu vastavalt kutsele või erialale, tervishoiuteenuse osutamisel osalemise kord ja tervise infosüsteemile juurdepääsu ulatus. Tegemist on kutsete ja erialadega, mis ei vasta tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (edaspidi TTKS) §-s 3 sätestatud tingimustele, kuid nende isikute panus on tervishoiuteenuse osutamisel väga oluline, et tagada tervishoiuteenuse osutamise tulemuslikkus ja kvaliteet. Määrus hakkab kohalduma tervishoiuteenuse osutaja juures töötavatele mittetervishoiutöötajatele, kes osalevad tervishoiuteenuse osutamisel ja on registreeritud Terviseameti vastavas registris TTKSis sätestatud tingimustel ja korras. Eelnõu rakendamisega kaasnevad kulutused on marginaalsed, sest tegemist on suures osas juba kehtiva õiguse ja praktikaga, kuid seni oli õigusruum killustunud erinevate õigusaktide vahel. Seoses isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seadusega tehakse TTKSis muudatused, mille tulemusena kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega tervishoiuteenuse osutamisel osalevate isikute loetelu ja osalemise korra ning tervise infosüsteemis olevatele andmetele juurdepääsu ulatuse. Viimane on võrreldes kehtiva õigusliku regulatsiooniga, uus. Selle vajalikkust on põhjalikumalt kajastatud ka seaduse eelnõu 778 SE seletuskirjas. Määrus jõustub 15. märtsil 2019. a. Tööpraktikal viibija suhtes, kes on omandanud kvalifikatsiooni väljaspool Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriiki või Šveitsi, rakendatakse määrust alates 1. septembrist 2019. Juurdepääs tervise infosüsteemis olevatele andmetele tagatakse alates 1. jaanuarist 2020. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna nõunik Ingrid Ots-Vaik ([email protected], 626 9168) ja Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Nele Nisu ([email protected], 626 9338). Eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (tel 626 9320; [email protected]). 1.3. Märkused Määrus kehtestatakse TTKS § 43 lõike 5 ja § 593 lõike 22 alusel. 1 Isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seadus 778 SE https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/9d1420bb-b516-4ab1-b337- 17b2c83eedb1/Isikuandmete%20kaitse%20seaduse%20rakendamise%20seadus  2 Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs käesoleva eelnõu seletuskirja 4. punktis. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõuga kehtestatakse tervishoiuteenuse osutamisel osalevate isikute täpsem loetelu, nende tervishoiuteenuse osutamisel osalemise kord ning tervise infosüsteemile juurdepääsu ulatus. Tegemist on kutsete ja erialadega, mis ei vasta TTKS §-s 3 sätestatud tingimustele, kuid nende isikute panus on tervishoiuteenuse osutamisel väga oluline, et tagada tervishoiuteenuse osutamise tulemuslikkus ja kvaliteet. Määrus hakkab kohalduma tervishoiuteenuse osutaja juures töötavatele mittetervishoiutöötajatele, kes osalevad tervishoiuteenuse osutamisel. Vastavalt võlaõigusseaduse § 768 lõikele 1 peavad tervishoiuteenuse osutaja ja tervishoiuteenuse osutamisel osalevad isikud hoidma saladuses neile tervishoiuteenuse osutamisel või tööülesannete täitmisel teatavaks saanud andmeid patsiendi isiku ja tema tervise seisundi kohta, samuti hoolitsema selle eest, et sama seaduse §-s 769 nimetatud dokumentides sisalduvad andmed ei saaks teatavaks kõrvalistele isikutele, kui seaduses või kokkuleppel patsiendiga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt võlaõigusseaduse § 770 lõikele 2 vastutab tervishoiuteenuse osutaja ka teda abistavate isikute tegevuse ja tervishoiuteenuse osutamisel kasutatavate seadmete vigade eest. Eelnõu koosneb neljast paragrahvist. Paragrahvis 1 esitatakse määruse üldsätted. Lõikega 1 kehtestatakse määruse reguleerimisala, milleks on tervishoiuteenuse osutamisel osalevate isikute loetelu, sealjuures nende kutsed ja erialad (vastavalt kehtivale seadusele TTKSs ning sotsiaaltöötaja puhul vastavalt Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelule2), osalemise kord ning tervise infosüsteemis olevatele andmetele juurdepääsu ulatus. Lõikes 2 sätestatakse kohaldamisala, kuna määrusega reguleeritakse just tervishoiuteenuse osutaja juures töötavate mittetervishoiutöötajate tegevus, kes osalevad tervishoiuteenuse osutamisel. Lõikes 3 sätestatakse, et kõik tervishoiuteenuse osutamisel osalejad peavad olema registreeritud Terviseameti vastavas registris sel ajal, kui nad osalevad tervishoiuteenuse osutamisel. Kui spetsialist ei tööta näiteks perearsti juures ega ole tegev haiglas, siis puudub ka teadmine, kas selline teenus on meditsiiniliselt näidustatud või mitte. Nii on osa psühholooge perenõustajateks ega osale meditsiinilises töös. Teatud hulk logopeede tegeleb kergemate kõne-, lugemis- ja kirjutamishäiretega jms probleemidega laste puhul koolis, osa neist aga haiglas raskete meditsiiniliste juhtumitega. Samasugust vahet tehakse ka tegevusterapeutide puhul. Kui tavapärase vanurite hooldusteenuse puhul ei ole ligipääs tervise infosüsteemis olevatele andmetele põhjendatud, siis taastusravimeeskonda kuuluva tegevusterapeudi puhul on see vajalik. Ka see põhimõte lähtub kehtivast õigusruumist TTKSs ning sarnane sõnastus jäi ka rakendamise seaduse eelnõusse – 778 SE. Paragrahviga 2 kehtestatakse tervishoiuteenuse osutamisel osalevate isikute loetelu vastavalt kutsele või erialale. Lõikes 1 on esitatud kutse omandamise eesmärgil tervishoiuteenuse osutamisel osalevate arst- residentide, üliõpilaste ja praktikantide loetelu ning see, kelle vastutusel nad tervishoiuteenuse osutamisel osalevad. Võrreldes varem kehtinud õigusega on loetelusse lisatud ka arsti, hambaarsti, õe ja ämmaemanda tööpraktikal viibija, kes on omandanud kvalifikatsiooni väljaspool Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriiki või Šveitsi ja kelle on Tartu Ülikool või tervishoiukõrgkool suunanud tööpraktikale Tartu Ülikooli residentuuri baasasutusse või tervishoiukõrgkooli praktikabaasi. Tööpraktikale suunatud isik peab tööpraktika ajal olema registreeritud tervishoiuteenuse osutamise tegevuslubade riiklikus registris. Arst-residendi ja vastava õppekava järgi õppiva üliõpilase tegevus loetakse selle isiku tegevuseks, kelle juhendamisel ja vastutusel ta tegutseb. Arst, kes ei ole omandanud eriala ega õpi 2 Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2018. a määrus nr 116 „Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu“, RT I, 18.12.2018, 14. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/118122018014  3 residentuuris, võib osaleda eriarstiabi osutamisel ning tema rakendamise ulatuse tervishoiuteenuse osutamisel määrab tervishoiuteenuse osutaja sõltuvalt tervishoiuteenuse sisust ning arsti pädevusest ja kogemusest. Lõikes 2 on loetletud kutse- või erialase pädevusega spetsialistid ja tehnikud, kes osalevad tervishoiuteenuse osutamisel. Tegemist on suuresti kehtiva praktikaga (vt nt haiglaliikide nõudeid3 või Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu4). On oluline märkida, et seotus tervishoiuteenuse osutajaga on oluline, sest just sellisel juhul on tervishoiuteenuse osutamisel osalemine ja andmetele juurdepääs eesmärgipärane ja põhjendatud. Järgnevalt selgitatakse isikute osalemise eesmärki lähemalt. Füsioterapeut on taastusravi spetsialist, kes aitab inimestel taastada või säilitada häirunud liikumis- ja tegevusvõimet ning selle kaudu osalemist tavapärases elus. Spetsialiseerumisi füsiaatria erialal on väga palju, haarates erineva diagnoosiga patsiente. Tegevusterapeudid töötavad väga erineva diagnoosiga inimestega (traumajärgsed, ortopeedilised, reumatoloogilised, neuroloogilised, onkoloogilised, psühhiaatrilised jne patsiendid; lapsed, tööealised ja eakad). Nii nagu teiste erialade puhul, saadavad lisaks taastusarstidele ka teised eriarstid ja perearstid patsiente tegevusteraapiasse. Tegevusterapeudid vastutavad oma töö iga etapi eest iseseisvalt, lähtudes olemasolevast või kättesaadavast infost. Anamneesi kogumiseks kuuluvad selle info hulka diagnoosid, mis mõjutavad erinevate haigusgruppide patsientide terviseseisundit ja tegevusvõimet, k.a operatsioonid, samuti see, millist ravi on patsient saanud jne. Trauma- ning teiste luu- ja liigeshaigete patsientidega töötamisel on terapeutilise otsuse tegemiseks vajalik röntgenpiltide ja/või trauma koha ultraheli uuringu nägemine, samuti asjasse puutuvate teiste uuringute (ENMG, MRT, KT) kirjelduse nägemine. Kliinilisel psühholoogil on osalemisel väga tähtis roll, eelkõige patsiendi vaimse tervise probleemide ennetamisel ja lahendamisel. Väga oluline roll on kliinilistel psühholoogidel täita ravimeeskondades psühhiaatrias, eriti laste psühhiaatrias. Kliiniline psühholoog pakub eelkõige erinevaid teraapiad. Radioloogiatehnikule on oluline teave, kas patsiendil on meditsiinilisi metalle või implantaate kehas, millisest materjalist need on ning millal paigaldatud. Sellest teabest oleneb, kas on võimalik üldse teha radioloogilist uuringut või millise meetodiga tuleb uuring teha ning otsustada, kas uuringu tulem on kvaliteetne. Sama kehtib ka elundkondade patoloogiate suhtes, kus radioloogiatehnikul on oluline teada kaasuvaid haigusi, et tagada nii patsiendile kui endale ohutu keskkond ning pakkuda radioloogiliselt parimat võimalikku tervishoiuteenust. Kuna radioloogiatehnikud kasutavad tervishoiuteenuse osutamisel kiirgust, on kiirgusohutuse aspektist oluline tutvuda varem tehtud ja tellitud uuringute andmetega. See aitab vältida olukordi, kus patsient saab tarbetult kiirgust (nt üks raviarst tellib rindkere röntgenülesvõtte, teine raviarst tellib samal ajal rindkere kompuutertomograafia uuringu). Kliiniline logopeed on haiglas interdistsiplinaarse ravimeeskonna liige, kes töötab kõne-, neelamis- ja häälehäirete ravi vajavate patsientidega sünnist kuni surmani. Kõne- ja neelamishäirega patsiendid võivad viibida kõikides haigla osakondades, sest: - põhihaiguste diagnoosid, mis neid häireid põhjustavad, on äärmiselt laiaulatuslikud; - kõne- ja neelamishäired võivad ilmneda mitte ainult põhihaiguste puhul, vaid ka kõikvõimalike teiste haiguste ravis kaasuvate tüsistustena, raviprotseduuride tulemusena, ravimite kõrvalmõjuna jne. 3 Sotsiaalministri 19. augusti 2004. a määrus nr 103 „Haigla liikide nõuded“, RT I, 01.06.2016, 7. 4 Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2018. määrus nr 116 „Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu“, RT I, 18.12.2018, 14.  4 Kuivõrd kliinilise logopeedi tegevus toimub kõikide erialade koostöös. Kliiniline logopeed töötab just selles osakonnas, kus viibib patsient, kes tema abi vajab. Logopeediline tegevus kajastub alati nendes haiguslugudes, kus kliiniline logopeed patsiendiga töötas. Optometrist on spetsialist, kelle põhiülesanneteks on inimeste nägemisfunktsiooni uurimine ja korrigeerimine prillide, kontaktläätsede ja teiste optiliste abivahenditega. Optometrist tegutseb iseseisva eksperdina, kes hindab erinevatel põhjustel tekkinud nägemisprobleeme, mille tulemuslik lahendamine nõuab lisaks oftalmoloogiaalastele üldteadmistele ka valgus-, värvi- ja vormitaju puudutavaid teadmisi. Kuna nägemisvõimet mõjutavad tihti erinevad haigused ja ravimid ning üldine terviseseisund, kuulub optometristi poolt kogutava anamneesi hulka ülevaade pandud diagnoosidest, tehtud operatsioonidest, mitmetest terviseseisundi näitajatest ning tarvitatavatest ravimitest. Erinevate nägemist mõjutavate tegurite teadmine aitab oluliselt mõista inimese nägemisdefitsiidi võimalikke põhjuseid. Sellest teabest lähtuvalt määrab optometrist nägemise korrigeerimiseks vajalikud abivahendid, nõustab patsiente nägemisalase tervisekäitumise osas ja suunab nad vajaduse korral oftalmoloogi või mõne teise erialaarsti vastuvõtule. Sotsiaaltöötaja, kes töötab tervishoiuteenuse osutaja juures, on kõrgharidusega spetsialist, kes omab teadmisi tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonnast. Ta tunneb haigestumise sotsiaalseid tagajärgi ning on sotsiaalsete suhete ja elu üle kontrolli saavutamise võimaluste asjatundja. See võimaldab vaadelda patsiendi hetkekaebusi laiemas kontekstis, aidates vähendada võimalust uuesti haiglasse sattuda. Sotsiaaltöötaja selgitab välja patsiendi terviseseisundist tingitud sotsiaalsed probleemid ja kasutab probleemipõhist sekkumist. Sotsiaaltöötaja nõustab ja juhendab patsienti ja tema lähedasi (pereliikmeid) terviseprobleemidega (k.a psüühikahäirega) toimetulekul ning pakub psühhoemotsionaalset toetust. Sotsiaaltöötaja peamine ülesanne on võrgustiku kaasamine (hinnates nii formaalse kui mitteformaalse võrgustiku olemasolu) patsiendi raviprotsessi, vajaduse korral motiveerides ja nõustades võrgustikuliikmeid, et toetada patsiendi psühhosotsiaalset toimetulekut. Näiteks osaleb sotsiaaltöötaja statsionaarselt ravilt ambulatoorsele ravile minnes ravimeeskonna arutelul, kus hinnatakse patsiendi haigusega toimetuleku võimekust ning koostatakse plaan patsiendi parema toimetuleku toetamiseks. Eelkõige on tervishoiuteenuse osutamisel osaleva sotsiaaltöötaja ülesanne luua side patsiendi ja tema huvides olevate erinevate toetavate teenuste, sealhulgas hoolekande- jm teenuste vahel väljaspool tervishoiusüsteemi, et toetada patsiendi tervenemist. Kõikide vajalike tööprotsesside täitmiseks on vajalik lisaks anamneesi kogumisele ka digitaalsete saatekirjade nägemine ning omapoolse dokumentatsiooni saatmine tervishoiuteenuse osutaja infosüsteemi. Määruses ei ole eraldi sätestatud isikut, kes vahetult müüb meditsiiniseadmeid meditsiiniseadme kaardi alusel, ega proviisorit või farmatseuti, kuna nende tegevus lähtub meditsiiniseadme seaduses ja ravimiseaduses sätestatust. Lõike 1 punktides 1–6 nimetatud isikud võivad osaleda tervishoiuteenuse osutamisel, kui nad on registreeritud Terviseameti vastavas registris. Põhimõte on sarnane nt kehtivas õigusruumis arst- üliõpilaste regulatsiooniga (kes saavad samuti oma kindla n-ö numbri, et tuvastada seotust teenuseosutajaga). Eespool nimetatud isikud osalevad tervishoiuteenuse osutamisega ühtseid eesmärke teenivate toetavate teenuste pakkumisel. Euroopa Liidu mitmes riigis on märgata tervishoiu alal tegutsevate uut tüüpi töötajate ja ametite sündi. See on märk kehtivate normide ja tegutsemiskultuuri muutumisest väga konservatiivseks peetavas valdkonnas. Senine hierarhia hakkab muutuma, kui näiteks õed võtavad üha rohkem üle arstide tööd (Suurbritannias on õe osaks juba umbes 20% arsti tööülesandeid). Samal ajal võtab abistav tööjõud enda kanda kasvava osa seniseid õe tööülesandeid (Suurbritannias 12,5%). Paragrahviga 3 kehtestatakse nende tervishoiuteenuse osutamisel osalevate isikute loetelu, kellel on tervise infosüsteemis olevatele patsiendi terviseandmetele juurdepääsu õigus. Füsioterapeudile, tegevusterapeudile, kliinilisele psühholoogile, optometristile, kliinilisele logopeedile ja radioloogiatehnikule võimaldatakse juurdepääs tervise infosüsteemis olevatele patsiendi terviseandmetele piirangutega. Nimetatud tervishoiuteenuse osutamisel osalejatel  5 puudub juurdepääs tervisetõendile, surmateatisele, surma põhjuse teatisele ja perinataalsurma põhjuse teatisele. Tegemist on dokumentidega, mida eespool loetletud tervishoiuteenuse osutamisel osalejad oma igapäevases töös ei vaja. Tervise infosüsteemis olevate isikuandmete, sealhulgas eriliiki isikuandmete töötlemise põhjus ja eesmärk tuleb dokumenteerida tervishoiuteenuse osutaja infosüsteemis. Määruse § 2 lõike 1 punkt 7 – arsti, hambaarsti, õe ja ämmaemanda tööpraktikal viibija, kes on omandanud kvalifikatsiooni väljaspool Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriiki või Šveitsi, arsti, hambaarsti, õe või ämmaemanda juhendamisel ja vastutusel – jõustub seoses seadusemuudatusega septembris. Füsioterapeudi, tegevusterapeudi, kliinilise psühholoogi, optometristi, kliinilise logopeedi ja radioloogiatehniku tegevuse eesmärk on pakkuda patsiendile tõenduspõhist ning tema vajadusi ja seisundit arvesse võtvat teenust. Erinevalt töövõime hindamisest ja puude raskusastme tuvastamisest ei ole eespool loetletud spetsialistide puhul võimalik piiritleda vajalike tervise infosüsteemi andmete loetelu ega päringute perioode. Näiteks on kliinilisel logopeedil tervise infosüsteemis olevatele andmetele juurdepääs laste puhul vajalik, et fikseerida kõrvalekaldeid ealisest arengust ja jälgida nende dünaamikat sünnimomendist alates. Algklassidesse jõudmisel avalduvad osalus- ja soorituspiirangute ning ravivajaduste uued aspektid lapse sotsiaalsele kohastumisele seatud uute nõuete tõttu. Sel juhul tuleb vaadata ja hinnata lapse kognitiivset arengut, keele ja kõne arengut ning psühhosotsiaalsete, samuti eneseteeninduslike oskuste (sh iseseisev söömine) arengut. Selleks arenguetapiks on tavaliselt möödunud seitse või enam aastat. Logopeediline käsitlus sõltub varasemast anamneesist, haigusloo kulust ja võimalikest kaasuvatest haigustest. Samuti võib olla vajalik tutvuda lapse epikriisidega. Seega peab kliiniline logopeed teadma kogu eelnevat selleks, et diagnoosida patsiendi kõne-, hääle- või neelamisfunktsiooni või kavandada teraapiat või neelamisuuringuid. Näiteks optometristi puhul on onkoloogilise patsiendiga tegelemisel oluline teada tema üldhaigusi, samuti tarvitatavaid ravimeid. Mitmed vähiravimid võivad kiirendada näiteks silmakae arengut, silmasiserõhu tõusu jne. Ka võivad patsiendi poolt võetavad ravimid mängida olulist rolli isiku ravis, nii näiteks on rahustitel oluline roll nägemisteravuse seisukohalt. Trauma korral võib olla põrutada saanud ka aju. Sellisel juhul on oluline püüda luua võimalikult selget pilti juhtunust ja selle põhjustest. Ortopeedid ja reumatoloogid kirjutavad patsientidele välja ka hormoonpreparaate, nende kasutamisel võib silmasisene rõhk tõusta. Seda on vaja teada, et põhjendada tekkinud seisundit ning pidada silmas, et ravi lõppemisel võivad kaebused taanduda. Neuroloogia patsiendil on väga lai spekter võimalikke ravimeid ja nende koostoimed, mida teadmata on kvaliteetne teenuse osutamine mõeldamatu. Anamneesi teadmata on võimatu oletada, mis on põhjus ja tagajärg. Näiteks patsiendi puhul, kellel kahtlustatakse nägemisnärvi haigusseisundeid, mängivad rolli nii vereproov kui kompuutripildid, samuti ravimite tarvitamine ja üldine meditsiiniline ajalugu. Teine patsient, kellel on olnud insult, on tõenäoliselt kaotanud suure osa oma vaateväljast, kuid diagnoosi teadmata võime kahtlustada muud haigust. Kliinilise psühholoogi töö on suunatud psüühilise distressi, psüühika- ja käitumishäirete, vaegurluse ja riskikäitumise hindamisele, leevendamisele, ravimisele ja ennetamisele. Füsioterapeut tegeleb liigutusliku funktsiooni hindamise ja taastamisega, kasutades selleks erinevaid füüsikalisi võimalusi. Füsioterapeutidel on oluline roll ka meeskonna liikmetena esmatasandi tervishoius. Mõlemal juhul on tegemist ravimeeskonna liikmega ja olles seotud ka vastava tegevusloa omajaga, on edukaks teenuse tagamiseks tervise infosüsteemis olevate meditsiinidokumentidega tutvumine põhjendatud. TTKS § 20 lõige 2 sätestab küll eriarstide loetelu (sh radioloogia), kuid rakendusliku hariduse baasil töötavaid tehnikuid see ei hõlma. Radioloogiatehnikuid koolitatakse Eestis juba üle kümne aasta. Nad omandavad rakendusliku kõrghariduse ning saavad põhjaliku üldmeditsiinilise ja radioloogiaalase ettevalmistuse. Radioloogiatehnik on vastava ettevalmistusega isik, kes tagab  6 ohutu ülesvõtte tegemise. Ülesvõte edastatakse koos viidaga pildipanka. Kiirgusohutusnõuded meditsiiniradioloogia protseduuride teostamisel ja meditsiinikiiritust saavate isikute kaitse nõuded sätestab kiirgusseaduse § 42 lõike 4 alusel tervise- ja tööministri 19. detsembri 2018. a määrus nr 71 „Meditsiinikiirituse protseduuride kiirgusohutusnõuded, meditsiinikiirituse protseduuride kliinilise auditi nõuded ning diagnostilised referentsväärtused ja nende määramise nõuded”. Selle § 7 alusel teeb meditsiinikiirituse protseduuri radioloog või muu vastava protseduuri põhjendatuse hindamiseks ja tegemiseks vajaliku väljaõppe saanud arst või radioloogi või muu vastava protseduuri tegemiseks vajaliku väljaõppe saanud arsti juhendamisel radioloogiatehnik või erialase väljaõppe saanud muu kiirgustöötaja. Igal juhul peab see isik olema omandanud vastavad teadmised kindla protseduuri tegemiseks ning seda toetab ka muu õigusruum. Seega viiakse õigusruum selgelt kooskõlla kiirgusseaduses sätestatuga. Vastutus radioloogiatehniku tegevuse eest on sisuliselt delegeeritud konkreetset protseduuri koordineerivale radioloogile. Raviasutustes on radioloogiaõdede ja radioloogiatehnikute tegevuse koordineerimis- ja otsustamisõigusi pidevalt laiendatud. Paragrahviga 4 kehtestatakse määruse jõustumise aeg, milleks on 15. märts 2019. a. Samal päeval jõustub ka isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seadus. Määruse § 2 lõike 1 punkti 7 rakendatakse alates 1. septembrist 2019. a, sest siis jõustub tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seadus, millega võimaldatakse juurdepääs tervise infosüsteemile arsti, hambaarsti, õe ja ämmaemanda tööpraktikal viibijale, kes on omandanud kvalifikatsiooni väljaspool Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriiki või Šveitsi ja kui Tartu Ülikool või tervishoiukõrgkool on suunanud ta tööpraktikale Tartu Ülikooli residentuuri baasasutusse või tervishoiukõrgkooli praktikabaasi. Tööpraktikale suunatud isik peab tööpraktika ajal olema registreeritud tervishoiuteenuse osutamise tegevuslubade riiklikus registris sarnaselt teiste tervishoiuteenuse osutamisel osalejatega. Tervishoiuteenuse osutamisel osalejate juurdepääs tervise infosüsteemile rakendub 1. jaanuaril 2020. Viimase puhul on arvestatud arendusteks vajaminevat aega. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõuga reguleeritav teema ei ole reguleeritud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Eelnõu ei avalda mõju sotsiaal-demograafilisele olukorrale, majandusele, sh väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele, keskkonnale, regionaalarengule, sisejulgeolekule, riigiasutuste töökorraldusele ega riigi ja kohaliku omavalitsuse eelarvele. Andmekaitsealane mõjuhinnang 4.1. Tervishoiuteenuse osutamisel osalemine Tervishoiuteenuse osutamisel osalemise regulatsiooni näol on tegemist juba kehtiva regulatsiooni taseme muutusega. (Muudatuse tulemusena detailsem tervishoiuteenuse osutamisel osalevate isikute loetelu ja osalemise kord kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega.) Uus regulatsioon puudutab nende isikute kutseid, kes samuti osalevad tervishoiuteenuse osutamisel. Tegemist on kutsete ja erialadega, mis ei vasta TTKS §-s 3 sätestatud tingimustele, kuid nende isikute panus on tervishoiuteenuse osutamisel väga oluline, et tagada tervishoiuteenuse osutamise tulemuslikkus ja kvaliteet. Määrus hakkab kohalduma tervishoiuteenuse osutaja juures töötavatele mittetervishoiutöötajatele, kes osalevad tervishoiuteenuse osutamisel. Vastavalt võlaõigusseaduse § 768 lõikele 1 peavad tervishoiuteenuse osutaja ja tervishoiuteenuse osutamisel osalevad isikud hoidma saladuses neile tervishoiuteenuse osutamisel või tööülesannete täitmisel teatavaks saanud andmeid patsiendi isiku ja tema tervise seisundi kohta, samuti hoolitsema selle eest, et sama seaduse §-s 769 nimetatud dokumentides sisalduvad andmed ei saaks teatavaks kõrvalistele isikutele, kui seaduses või kokkuleppel patsiendiga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt võlaõigusseaduse § 770 lõikele 2 vastutab tervishoiuteenuse osutaja  7 ka teda abistavate isikute tegevuse ja tervishoiuteenuse osutamisel kasutatavate seadmete vigade eest. Tervishoiuteenuse osutamisel osalejate puhul kohalduvad isikuandmete kaitsele samaväärsed reeglid ja kohustused nagu tervishoiutöötajatele. Lisaks annab TTKS patsiendile õiguse sulgeda oma terviseandmeid tervishoiuteenuse osutaja ja tervishoiuteenuse osutamisel osaleja eest. Sellega on viidud miinimumini patsiendi õiguste riive isikuandmete töötlemisel tervishoiuteenuse osutamisel osalejate poolt. Vastutav töötleja (tervishoiuteenuse osutaja) dokumenteerib kõik isikuandmetega seotud rikkumised (vastavalt andmekaitse üldmäärusele): 1) millised on rikkumise asjaolud; 2) milline on rikkumiste mõju füüsilistele isikutele; 3) milliseid parandusmeetmeid (nt tehnilised, korralduslikud) rakendab vastutav töötleja kahjustatud isikuandmete suhtes. 4.2. Osalejate juurdepääs tervise infosüsteemile Tervise infosüsteemis töödeldakse tervishoiuvaldkonnaga seotud andmeid tervishoiuteenuse osutamise lepingu sõlmimiseks ja täitmiseks, tervishoiuteenuste kvaliteedi ja patsiendi õiguste tagamiseks ning rahva tervise kaitseks, sealhulgas terviseseisundit kajastavate registrite pidamiseks, tervisestatistika tegemiseks ja tervishoiuvaldkonna juhtimiseks. Lisaks tervishoiutöötajatele osalevad tervishoiuteenuse osutamisel ka muud osalejad. Tegemist on kutsete ja erialadega, mis ei vasta TTKS §-s 3 sätestatud tingimustele, kuid nende isikute panus on tervishoiuteenuse osutamisel väga oluline, et tagada tervishoiuteenuse osutamise tulemuslikkus ja kvaliteet. Määrus kohaldub tervishoiuteenuse osutaja juures töötavatele mittetervishoiutöötajatele, kes osalevad tervishoiuteenuse osutamisel. Seega on see tugevalt seotud tervise edendamisega just tervishoiuteenuse osutajate juures ja nende tegevusega seotult. Vastavalt võlaõigusseaduse § 768 lõikele 1 peavad tervishoiuteenuse osutaja ja tervishoiuteenuse osutamisel osalevad isikud hoidma saladuses neile tervishoiuteenuse osutamisel või tööülesannete täitmisel teatavaks saanud andmeid patsiendi isiku ja tema tervise seisundi kohta, samuti hoolitsema selle eest, et sama seaduse §-s 769 nimetatud dokumentides sisalduvad andmed ei saaks teatavaks kõrvalistele isikutele, kui seaduses või kokkuleppel patsiendiga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt võlaõigusseaduse § 770 lõikele 2 vastutab tervishoiuteenuse osutaja ka teda abistavate isikute tegevuse ja tervishoiuteenuse osutamisel kasutatavate seadmete vigade eest. Tervishoiuteenuse osutamisel osalejate puhul kohalduvad isikuandmete kaitsele samaväärsed reeglid ja kohustused nagu tervishoiutöötajatele. Lisaks annab TTKS patsiendile õiguse sulgeda oma terviseandmeid tervishoiuteenuse osutaja ja tervishoiuteenuse osutamisel osaleja eest. Sellega on viidud miinimumini patsiendi õiguste riive isikuandmete töötlemisel tervishoiuteenuse osutamisel osalejate poolt. Vastutav töötleja dokumenteerib kõik isikuandmetega seotud rikkumised (vastavalt andmekaitse üldmäärusele): 1) millised on rikkumise asjaolud; 2) milline on rikkumiste mõju füüsilistele isikutele; 3) milliseid parandusmeetmeid (nt tehnilised, korralduslikud) rakendab vastutav töötleja kahjustatud isikuandmete suhtes. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse kehtima hakkamisega ei kaasne märkimisväärseid kulutusi. Tegemist on juba kehtiva õiguse rakendamisega. Muutus on suures osas seotud regulatsiooni taseme muutusega ja  8 õigusruumi siduvaks muutmisega – nii tagatakse parem õigusselgus nii andmesubjektile kui ka teistele. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 15. märtsil 2019. a. Määruse § 2 lõike 1 punkti 7 rakendatakse alates 1. septembrist 2019. a. Määruse §-i 3 ehk juurdepääs tervise infosüsteemis olevatele andmetele tagatakse osalejatele alates 1. jaanuarist 2020. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi kaudu kõikidele ministeeriumidele ning saadetakse arvamuse avaldamiseks Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele, Andmekaitse Inspektsioonile, Eesti Haigekassale, Eesti Optometristide Seltsile, MTÜ Eesti Kliiniliste Logopeedide Seltsile, Eesti Radioloogiatehnikute Ühingule ja Eesti Haiglate Liidule.  Ministeeriumid Meie 20.02.2019 nr 1.2-2/26-1 Eelnõu kooskõlastamine Edastame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks tervise- ja tööministri määruse eelnõu „Tervishoiuteenuse osutamisel osalevate isikute loetelu ja osalemise kord ning nende juurdepääsu ulatus tervise infosüsteemis olevatele andmetele“. Palume määrus kooskõlastada 5 tööpäeva jooksul. Määrus on seotud isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seaduse jõustumisega. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut Tervise- ja tööminister Lisad: 1. TT_osalemine_EN2019 2. TT_osalemine_SK2019 Lisaadressaadid: Andmekaitse Inspektsioon Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus Eesti Optometristide Selts Kliiniliste Logopeedide Selts Eesti Haiglate Liit Eesti Radioloogiatehnikute Ühing Eesti Haigekassa Ingrid Ots-Vaik 626 9168 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  EELNÕU 12.02.2019 MINISTRI MÄÄRUS nr Tervishoiuteenuse osutamisel osalevate isikute loetelu ja osalemise kord ning nende juurdepääsu ulatus tervise infosüsteemis olevatele andmetele Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 43 lõike 5 ja § 593 lõike 22 alusel. § 1. Üldsätted (1) Käesoleva määrusega kehtestatakse tervishoiuteenuse osutamisel osalevate isikute loetelu ja osalemise kord ning tervise infosüsteemis olevatele andmetele juurdepääsu ulatus. (2) Käesolevat määrust kohaldatakse tervishoiuteenuse osutaja juures töötavatele isikutele, kes osalevad tervishoiuteenuse osutamisel. (3) Käesoleva määruse §-s 2 nimetatud isik osaleb tervishoiuteenuse osutamisel, kui ta on registreeritud Terviseameti vastavas registris. § 2. Tervishoiuteenuse osutamisel osalevad isikud vastavalt kutsele või erialale (1) Kutse omandamise eesmärgil võivad tervishoiuteenuse osutamisel osaleda järgmised isikud: 1) arst-resident eriarstiabi, üldarstiabi ja kiirabi osutamisel töötava eriarsti juhendamisel ja vastutusel, kellel on vähemalt viieaastane töökogemus juhendatava läbitavale praktilisele koolitusele vastaval erialal; 2) hambaarstiõppe üliõpilane, kes on läbinud õppekavas olevad IV kursuse kohustuslikud ained, hambaarsti juhendamisel ja vastutusel; 3) arstiõppe üliõpilane, kes on läbinud õppekavas olevad IV kursuse kohustuslikud ained, arsti juhendamisel ja vastutusel; 4) ämmaemandaõppe üliõpilane, kes on läbinud õppekavas olevad II kursuse kohustuslikud ained, ämmaemanda või õe juhendamisel ja vastutusel; 5) õeõppe üliõpilane, kes on läbinud õppekavas olevad II kursuse kohustuslikud ained, õe või ämmaemanda juhendamisel ja vastutusel; 6) arsti- või hambaarstiõppe üliõpilane, kes on läbinud õppekavas olevad III kursuse kohustuslikud ained, õe juhendamisel ja vastutusel; 7) arsti, hambaarsti, õe ja ämmaemanda tööpraktikal viibija, kes on omandanud kvalifikatsiooni väljaspool Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriiki või Šveitsi, arsti, hambaarsti, õe või ämmaemanda juhendamisel ja vastutusel; 8) füsioteraapiaõppe üliõpilane, kes on läbinud õppekavas olevad II kursuse kohustuslikud ained, füsioterapeudi juhendamisel ja vastutusel;  2 9) tegevusteraapiaõppe üliõpilane, kes on läbinud õppekavas olevad III kursuse kohustuslikud ained, tegevusterapeudi juhendamisel ja vastutusel; 10) kliinilise psühholoogia praktikant kliinilise psühholoogi juhendamisel ja vastutusel; 11) logopeediaõppe üliõpilane, kes on läbinud magistriõppe I kursuse kohustuslikud ained, kliinilise logopeedi juhendamisel ja vastutusel; 12) kliinilise logopeedia praktikant, kellel on magistrikraad logopeedias, kliinilise logopeedi juhendamisel ja vastutusel; 13) radioloogiatehniku eriala üliõpilane, kes on läbinud õppekavas olevad I kursuse kohustuslikud ained, radioloogiatehniku juhendamisel ja vastutusel. (2) Vastavalt kutse- või erialasele pädevusele spetsialisti või tehnikuna võivad tervishoiuteenuse osutamisel osaleda järgmised isikud: 1) füsioterapeut; 2) tegevusterapeut; 3) kliiniline psühholoog; 4) radioloogiatehnik; 5) kliiniline logopeed; 6) optometrist; 7) sotsiaaltöötaja. (3) Tervishoiuteenuse osutaja, kelle juures käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud isik tervishoiuteenuse osutamisel osaleb, määrab vastavalt isiku teadmistele ja pädevusele juurdepääsu terviseandmetele tervishoiuteenuse osutaja infosüsteemis. § 3. Juurdepääs tervise infosüsteemis olevatele andmetele (1) Käesoleva määruse § 2 lõike 1 punktides 1, 3 ja 7 nimetatud tervishoiuteenuse osutamisel osalejatel on juurdepääs tervise infosüsteemis olevatele patsiendi isikuandmetele, sealhulgas eriliiki isikuandmetele. (2) Käesoleva määruse § 2 lõike 2 punktides 1–6 nimetatud tervishoiuteenuse osutamisel osalejatel on juurdepääs tervise infosüsteemis olevatele patsiendi isikuandmetele, sealhulgas eriliiki isikuandmetele, välja arvatud järgmiste tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmetele: 1) tervisetõend; 2) surmateatis; 3) surma põhjuse teatis; 4) perinataalsurma põhjuse teatis. (3) Tervise infosüsteemis olevate isikuandmete, sealhulgas eriliiki isikuandmete töötlemise korral tuleb töötlemise põhjus ja eesmärk dokumenteerida tervishoiuteenuse osutaja infosüsteemis. § 4. Määruse jõustumine (1) Käesolev määrus jõustub 15. märtsil 2019. a. (2) Käesoleva määruse § 2 lõike 1 punkti 7 rakendatakse alates 1. septembrist 2019. a. (3) Käesoleva määruse § 3 rakendatakse alates 1. jaanuarist 2020. a. (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut (allkirjastatud digitaalselt) Tervise- ja tööminister Marika Priske Kantsler