Tervise- ja tööministri määruse „Tervishoiuteenuse osutamisel osalevate isikute loetelu ja
osalemise kord ning nende juurdepääsu ulatus tervise infosüsteemis olevatele
andmetele“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Tervise- ja tööministri määrusega „Tervishoiuteenuse osutamisel osalevate isikute loetelu ja
osalemise kord ning nende juurdepääsu ulatus tervise infosüsteemis olevatele andmetele“
kehtestatakse täpsemalt tervishoiuteenuse osutamisel osalejate kutsed ja erialad ning nende
osalemise kord, samuti sätestatakse kellele ja mis ulatuses tagatakse juurdepääs tervise
infosüsteemis olevatele isikuandmetele. Eelnõu on seotud isikuandmete kaitse seaduse
rakendamise seadusega 778 SE1, andmekaitsereformiga ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määrusega (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste
andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse
üldmäärus).
Eelnõu eesmärk on kehtestada tervishoiuteenuse osutamisel osalevate isikute loetelu vastavalt
kutsele või erialale, tervishoiuteenuse osutamisel osalemise kord ja tervise infosüsteemile
juurdepääsu ulatus. Tegemist on kutsete ja erialadega, mis ei vasta tervishoiuteenuste
korraldamise seaduse (edaspidi TTKS) §-s 3 sätestatud tingimustele, kuid nende isikute panus on
tervishoiuteenuse osutamisel väga oluline, et tagada tervishoiuteenuse osutamise tulemuslikkus
ja kvaliteet. Määrus hakkab kohalduma tervishoiuteenuse osutaja juures töötavatele
mittetervishoiutöötajatele, kes osalevad tervishoiuteenuse osutamisel ja on registreeritud
Terviseameti vastavas registris TTKSis sätestatud tingimustel ja korras.
Eelnõu rakendamisega kaasnevad kulutused on marginaalsed, sest tegemist on suures osas juba
kehtiva õiguse ja praktikaga, kuid seni oli õigusruum killustunud erinevate õigusaktide vahel.
Seoses isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seadusega tehakse TTKSis muudatused, mille
tulemusena kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega tervishoiuteenuse osutamisel
osalevate isikute loetelu ja osalemise korra ning tervise infosüsteemis olevatele andmetele
juurdepääsu ulatuse. Viimane on võrreldes kehtiva õigusliku regulatsiooniga, uus. Selle vajalikkust
on põhjalikumalt kajastatud ka seaduse eelnõu 778 SE seletuskirjas.
Määrus jõustub 15. märtsil 2019. a. Tööpraktikal viibija suhtes, kes on omandanud kvalifikatsiooni
väljaspool Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriiki või Šveitsi, rakendatakse määrust alates 1.
septembrist 2019. Juurdepääs tervise infosüsteemis olevatele andmetele tagatakse alates 1.
jaanuarist 2020.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna
nõunik Ingrid Ots-Vaik (
[email protected], 626 9168) ja Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna
õigusnõunik Nele Nisu (
[email protected], 626 9338).
Eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse
keeletoimetaja Virge Tammaru (tel 626 9320;
[email protected]).
1.3. Märkused
Määrus kehtestatakse TTKS § 43 lõike 5 ja § 593 lõike 22 alusel.
1
Isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seadus 778 SE
https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/9d1420bb-b516-4ab1-b337-
17b2c83eedb1/Isikuandmete%20kaitse%20seaduse%20rakendamise%20seadus
2
Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning
selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs käesoleva eelnõu seletuskirja 4. punktis.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõuga kehtestatakse tervishoiuteenuse osutamisel osalevate isikute täpsem loetelu, nende
tervishoiuteenuse osutamisel osalemise kord ning tervise infosüsteemile juurdepääsu ulatus.
Tegemist on kutsete ja erialadega, mis ei vasta TTKS §-s 3 sätestatud tingimustele, kuid nende
isikute panus on tervishoiuteenuse osutamisel väga oluline, et tagada tervishoiuteenuse osutamise
tulemuslikkus ja kvaliteet. Määrus hakkab kohalduma tervishoiuteenuse osutaja juures töötavatele
mittetervishoiutöötajatele, kes osalevad tervishoiuteenuse osutamisel. Vastavalt
võlaõigusseaduse § 768 lõikele 1 peavad tervishoiuteenuse osutaja ja tervishoiuteenuse
osutamisel osalevad isikud hoidma saladuses neile tervishoiuteenuse osutamisel või
tööülesannete täitmisel teatavaks saanud andmeid patsiendi isiku ja tema tervise seisundi kohta,
samuti hoolitsema selle eest, et sama seaduse §-s 769 nimetatud dokumentides sisalduvad
andmed ei saaks teatavaks kõrvalistele isikutele, kui seaduses või kokkuleppel patsiendiga ei ole
ette nähtud teisiti. Vastavalt võlaõigusseaduse § 770 lõikele 2 vastutab tervishoiuteenuse osutaja
ka teda abistavate isikute tegevuse ja tervishoiuteenuse osutamisel kasutatavate seadmete vigade
eest.
Eelnõu koosneb neljast paragrahvist.
Paragrahvis 1 esitatakse määruse üldsätted. Lõikega 1 kehtestatakse määruse reguleerimisala,
milleks on tervishoiuteenuse osutamisel osalevate isikute loetelu, sealjuures nende kutsed ja
erialad (vastavalt kehtivale seadusele TTKSs ning sotsiaaltöötaja puhul vastavalt Eesti
Haigekassa tervishoiuteenuste loetelule2), osalemise kord ning tervise infosüsteemis olevatele
andmetele juurdepääsu ulatus. Lõikes 2 sätestatakse kohaldamisala, kuna määrusega
reguleeritakse just tervishoiuteenuse osutaja juures töötavate mittetervishoiutöötajate tegevus, kes
osalevad tervishoiuteenuse osutamisel. Lõikes 3 sätestatakse, et kõik tervishoiuteenuse
osutamisel osalejad peavad olema registreeritud Terviseameti vastavas registris sel ajal, kui nad
osalevad tervishoiuteenuse osutamisel. Kui spetsialist ei tööta näiteks perearsti juures ega ole
tegev haiglas, siis puudub ka teadmine, kas selline teenus on meditsiiniliselt näidustatud või mitte.
Nii on osa psühholooge perenõustajateks ega osale meditsiinilises töös. Teatud hulk logopeede
tegeleb kergemate kõne-, lugemis- ja kirjutamishäiretega jms probleemidega laste puhul koolis,
osa neist aga haiglas raskete meditsiiniliste juhtumitega. Samasugust vahet tehakse ka
tegevusterapeutide puhul. Kui tavapärase vanurite hooldusteenuse puhul ei ole ligipääs tervise
infosüsteemis olevatele andmetele põhjendatud, siis taastusravimeeskonda kuuluva
tegevusterapeudi puhul on see vajalik. Ka see põhimõte lähtub kehtivast õigusruumist TTKSs ning
sarnane sõnastus jäi ka rakendamise seaduse eelnõusse – 778 SE.
Paragrahviga 2 kehtestatakse tervishoiuteenuse osutamisel osalevate isikute loetelu vastavalt
kutsele või erialale.
Lõikes 1 on esitatud kutse omandamise eesmärgil tervishoiuteenuse osutamisel osalevate arst-
residentide, üliõpilaste ja praktikantide loetelu ning see, kelle vastutusel nad tervishoiuteenuse
osutamisel osalevad. Võrreldes varem kehtinud õigusega on loetelusse lisatud ka arsti,
hambaarsti, õe ja ämmaemanda tööpraktikal viibija, kes on omandanud kvalifikatsiooni väljaspool
Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriiki või Šveitsi ja kelle on Tartu Ülikool või tervishoiukõrgkool
suunanud tööpraktikale Tartu Ülikooli residentuuri baasasutusse või tervishoiukõrgkooli
praktikabaasi. Tööpraktikale suunatud isik peab tööpraktika ajal olema registreeritud
tervishoiuteenuse osutamise tegevuslubade riiklikus registris.
Arst-residendi ja vastava õppekava järgi õppiva üliõpilase tegevus loetakse selle isiku tegevuseks,
kelle juhendamisel ja vastutusel ta tegutseb. Arst, kes ei ole omandanud eriala ega õpi
2
Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2018. a määrus nr 116 „Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu“, RT I,
18.12.2018, 14. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/118122018014
3
residentuuris, võib osaleda eriarstiabi osutamisel ning tema rakendamise ulatuse
tervishoiuteenuse osutamisel määrab tervishoiuteenuse osutaja sõltuvalt tervishoiuteenuse sisust
ning arsti pädevusest ja kogemusest.
Lõikes 2 on loetletud kutse- või erialase pädevusega spetsialistid ja tehnikud, kes osalevad
tervishoiuteenuse osutamisel. Tegemist on suuresti kehtiva praktikaga (vt nt haiglaliikide nõudeid3
või Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu4).
On oluline märkida, et seotus tervishoiuteenuse osutajaga on oluline, sest just sellisel juhul on
tervishoiuteenuse osutamisel osalemine ja andmetele juurdepääs eesmärgipärane ja põhjendatud.
Järgnevalt selgitatakse isikute osalemise eesmärki lähemalt.
Füsioterapeut on taastusravi spetsialist, kes aitab inimestel taastada või säilitada häirunud
liikumis- ja tegevusvõimet ning selle kaudu osalemist tavapärases elus. Spetsialiseerumisi
füsiaatria erialal on väga palju, haarates erineva diagnoosiga patsiente.
Tegevusterapeudid töötavad väga erineva diagnoosiga inimestega (traumajärgsed,
ortopeedilised, reumatoloogilised, neuroloogilised, onkoloogilised, psühhiaatrilised jne patsiendid;
lapsed, tööealised ja eakad). Nii nagu teiste erialade puhul, saadavad lisaks taastusarstidele ka
teised eriarstid ja perearstid patsiente tegevusteraapiasse. Tegevusterapeudid vastutavad oma
töö iga etapi eest iseseisvalt, lähtudes olemasolevast või kättesaadavast infost. Anamneesi
kogumiseks kuuluvad selle info hulka diagnoosid, mis mõjutavad erinevate haigusgruppide
patsientide terviseseisundit ja tegevusvõimet, k.a operatsioonid, samuti see, millist ravi on patsient
saanud jne. Trauma- ning teiste luu- ja liigeshaigete patsientidega töötamisel on terapeutilise
otsuse tegemiseks vajalik röntgenpiltide ja/või trauma koha ultraheli uuringu nägemine, samuti
asjasse puutuvate teiste uuringute (ENMG, MRT, KT) kirjelduse nägemine.
Kliinilisel psühholoogil on osalemisel väga tähtis roll, eelkõige patsiendi vaimse tervise
probleemide ennetamisel ja lahendamisel. Väga oluline roll on kliinilistel psühholoogidel täita
ravimeeskondades psühhiaatrias, eriti laste psühhiaatrias. Kliiniline psühholoog pakub eelkõige
erinevaid teraapiad.
Radioloogiatehnikule on oluline teave, kas patsiendil on meditsiinilisi metalle või implantaate
kehas, millisest materjalist need on ning millal paigaldatud. Sellest teabest oleneb, kas on võimalik
üldse teha radioloogilist uuringut või millise meetodiga tuleb uuring teha ning otsustada, kas
uuringu tulem on kvaliteetne. Sama kehtib ka elundkondade patoloogiate suhtes, kus
radioloogiatehnikul on oluline teada kaasuvaid haigusi, et tagada nii patsiendile kui endale ohutu
keskkond ning pakkuda radioloogiliselt parimat võimalikku tervishoiuteenust.
Kuna radioloogiatehnikud kasutavad tervishoiuteenuse osutamisel kiirgust, on kiirgusohutuse
aspektist oluline tutvuda varem tehtud ja tellitud uuringute andmetega. See aitab vältida olukordi,
kus patsient saab tarbetult kiirgust (nt üks raviarst tellib rindkere röntgenülesvõtte, teine raviarst
tellib samal ajal rindkere kompuutertomograafia uuringu).
Kliiniline logopeed on haiglas interdistsiplinaarse ravimeeskonna liige, kes töötab kõne-,
neelamis- ja häälehäirete ravi vajavate patsientidega sünnist kuni surmani.
Kõne- ja neelamishäirega patsiendid võivad viibida kõikides haigla osakondades, sest:
- põhihaiguste diagnoosid, mis neid häireid põhjustavad, on äärmiselt laiaulatuslikud;
- kõne- ja neelamishäired võivad ilmneda mitte ainult põhihaiguste puhul, vaid ka kõikvõimalike
teiste haiguste ravis kaasuvate tüsistustena, raviprotseduuride tulemusena, ravimite kõrvalmõjuna
jne.
3
Sotsiaalministri 19. augusti 2004. a määrus nr 103 „Haigla liikide nõuded“, RT I, 01.06.2016, 7.
4
Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2018. määrus nr 116 „Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu“, RT I,
18.12.2018, 14.
4
Kuivõrd kliinilise logopeedi tegevus toimub kõikide erialade koostöös.
Kliiniline logopeed töötab just selles osakonnas, kus viibib patsient, kes tema abi vajab.
Logopeediline tegevus kajastub alati nendes haiguslugudes, kus kliiniline logopeed patsiendiga
töötas.
Optometrist on spetsialist, kelle põhiülesanneteks on inimeste nägemisfunktsiooni uurimine ja
korrigeerimine prillide, kontaktläätsede ja teiste optiliste abivahenditega. Optometrist tegutseb
iseseisva eksperdina, kes hindab erinevatel põhjustel tekkinud nägemisprobleeme, mille
tulemuslik lahendamine nõuab lisaks oftalmoloogiaalastele üldteadmistele ka valgus-, värvi- ja
vormitaju puudutavaid teadmisi. Kuna nägemisvõimet mõjutavad tihti erinevad haigused ja ravimid
ning üldine terviseseisund, kuulub optometristi poolt kogutava anamneesi hulka ülevaade pandud
diagnoosidest, tehtud operatsioonidest, mitmetest terviseseisundi näitajatest ning tarvitatavatest
ravimitest. Erinevate nägemist mõjutavate tegurite teadmine aitab oluliselt mõista inimese
nägemisdefitsiidi võimalikke põhjuseid. Sellest teabest lähtuvalt määrab optometrist nägemise
korrigeerimiseks vajalikud abivahendid, nõustab patsiente nägemisalase tervisekäitumise osas ja
suunab nad vajaduse korral oftalmoloogi või mõne teise erialaarsti vastuvõtule.
Sotsiaaltöötaja, kes töötab tervishoiuteenuse osutaja juures, on kõrgharidusega spetsialist, kes
omab teadmisi tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonnast. Ta tunneb haigestumise sotsiaalseid tagajärgi
ning on sotsiaalsete suhete ja elu üle kontrolli saavutamise võimaluste asjatundja. See võimaldab
vaadelda patsiendi hetkekaebusi laiemas kontekstis, aidates vähendada võimalust uuesti
haiglasse sattuda. Sotsiaaltöötaja selgitab välja patsiendi terviseseisundist tingitud sotsiaalsed
probleemid ja kasutab probleemipõhist sekkumist. Sotsiaaltöötaja nõustab ja juhendab patsienti ja
tema lähedasi (pereliikmeid) terviseprobleemidega (k.a psüühikahäirega) toimetulekul ning pakub
psühhoemotsionaalset toetust. Sotsiaaltöötaja peamine ülesanne on võrgustiku kaasamine
(hinnates nii formaalse kui mitteformaalse võrgustiku olemasolu) patsiendi raviprotsessi, vajaduse
korral motiveerides ja nõustades võrgustikuliikmeid, et toetada patsiendi psühhosotsiaalset
toimetulekut. Näiteks osaleb sotsiaaltöötaja statsionaarselt ravilt ambulatoorsele ravile minnes
ravimeeskonna arutelul, kus hinnatakse patsiendi haigusega toimetuleku võimekust ning
koostatakse plaan patsiendi parema toimetuleku toetamiseks. Eelkõige on tervishoiuteenuse
osutamisel osaleva sotsiaaltöötaja ülesanne luua side patsiendi ja tema huvides olevate erinevate
toetavate teenuste, sealhulgas hoolekande- jm teenuste vahel väljaspool tervishoiusüsteemi, et
toetada patsiendi tervenemist. Kõikide vajalike tööprotsesside täitmiseks on vajalik lisaks
anamneesi kogumisele ka digitaalsete saatekirjade nägemine ning omapoolse dokumentatsiooni
saatmine tervishoiuteenuse osutaja infosüsteemi.
Määruses ei ole eraldi sätestatud isikut, kes vahetult müüb meditsiiniseadmeid meditsiiniseadme
kaardi alusel, ega proviisorit või farmatseuti, kuna nende tegevus lähtub meditsiiniseadme
seaduses ja ravimiseaduses sätestatust.
Lõike 1 punktides 1–6 nimetatud isikud võivad osaleda tervishoiuteenuse osutamisel, kui nad on
registreeritud Terviseameti vastavas registris. Põhimõte on sarnane nt kehtivas õigusruumis arst-
üliõpilaste regulatsiooniga (kes saavad samuti oma kindla n-ö numbri, et tuvastada seotust
teenuseosutajaga). Eespool nimetatud isikud osalevad tervishoiuteenuse osutamisega ühtseid
eesmärke teenivate toetavate teenuste pakkumisel. Euroopa Liidu mitmes riigis on märgata
tervishoiu alal tegutsevate uut tüüpi töötajate ja ametite sündi. See on märk kehtivate normide ja
tegutsemiskultuuri muutumisest väga konservatiivseks peetavas valdkonnas. Senine hierarhia
hakkab muutuma, kui näiteks õed võtavad üha rohkem üle arstide tööd (Suurbritannias on õe
osaks juba umbes 20% arsti tööülesandeid). Samal ajal võtab abistav tööjõud enda kanda kasvava
osa seniseid õe tööülesandeid (Suurbritannias 12,5%).
Paragrahviga 3 kehtestatakse nende tervishoiuteenuse osutamisel osalevate isikute loetelu, kellel
on tervise infosüsteemis olevatele patsiendi terviseandmetele juurdepääsu õigus.
Füsioterapeudile, tegevusterapeudile, kliinilisele psühholoogile, optometristile, kliinilisele
logopeedile ja radioloogiatehnikule võimaldatakse juurdepääs tervise infosüsteemis olevatele
patsiendi terviseandmetele piirangutega. Nimetatud tervishoiuteenuse osutamisel osalejatel
5
puudub juurdepääs tervisetõendile, surmateatisele, surma põhjuse teatisele ja perinataalsurma
põhjuse teatisele. Tegemist on dokumentidega, mida eespool loetletud tervishoiuteenuse
osutamisel osalejad oma igapäevases töös ei vaja. Tervise infosüsteemis olevate isikuandmete,
sealhulgas eriliiki isikuandmete töötlemise põhjus ja eesmärk tuleb dokumenteerida
tervishoiuteenuse osutaja infosüsteemis.
Määruse § 2 lõike 1 punkt 7 – arsti, hambaarsti, õe ja ämmaemanda tööpraktikal viibija, kes on
omandanud kvalifikatsiooni väljaspool Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriiki või Šveitsi, arsti,
hambaarsti, õe või ämmaemanda juhendamisel ja vastutusel – jõustub seoses
seadusemuudatusega septembris.
Füsioterapeudi, tegevusterapeudi, kliinilise psühholoogi, optometristi, kliinilise logopeedi ja
radioloogiatehniku tegevuse eesmärk on pakkuda patsiendile tõenduspõhist ning tema vajadusi ja
seisundit arvesse võtvat teenust.
Erinevalt töövõime hindamisest ja puude raskusastme tuvastamisest ei ole eespool loetletud
spetsialistide puhul võimalik piiritleda vajalike tervise infosüsteemi andmete loetelu ega päringute
perioode.
Näiteks on kliinilisel logopeedil tervise infosüsteemis olevatele andmetele juurdepääs laste puhul
vajalik, et fikseerida kõrvalekaldeid ealisest arengust ja jälgida nende dünaamikat sünnimomendist
alates. Algklassidesse jõudmisel avalduvad osalus- ja soorituspiirangute ning ravivajaduste uued
aspektid lapse sotsiaalsele kohastumisele seatud uute nõuete tõttu. Sel juhul tuleb vaadata ja
hinnata lapse kognitiivset arengut, keele ja kõne arengut ning psühhosotsiaalsete, samuti
eneseteeninduslike oskuste (sh iseseisev söömine) arengut. Selleks arenguetapiks on tavaliselt
möödunud seitse või enam aastat. Logopeediline käsitlus sõltub varasemast anamneesist,
haigusloo kulust ja võimalikest kaasuvatest haigustest. Samuti võib olla vajalik tutvuda lapse
epikriisidega. Seega peab kliiniline logopeed teadma kogu eelnevat selleks, et diagnoosida
patsiendi kõne-, hääle- või neelamisfunktsiooni või kavandada teraapiat või neelamisuuringuid.
Näiteks optometristi puhul on onkoloogilise patsiendiga tegelemisel oluline teada tema üldhaigusi,
samuti tarvitatavaid ravimeid. Mitmed vähiravimid võivad kiirendada näiteks silmakae arengut,
silmasiserõhu tõusu jne. Ka võivad patsiendi poolt võetavad ravimid mängida olulist rolli isiku ravis,
nii näiteks on rahustitel oluline roll nägemisteravuse seisukohalt. Trauma korral võib olla põrutada
saanud ka aju. Sellisel juhul on oluline püüda luua võimalikult selget pilti juhtunust ja selle
põhjustest. Ortopeedid ja reumatoloogid kirjutavad patsientidele välja ka hormoonpreparaate,
nende kasutamisel võib silmasisene rõhk tõusta. Seda on vaja teada, et põhjendada tekkinud
seisundit ning pidada silmas, et ravi lõppemisel võivad kaebused taanduda. Neuroloogia patsiendil
on väga lai spekter võimalikke ravimeid ja nende koostoimed, mida teadmata on kvaliteetne
teenuse osutamine mõeldamatu. Anamneesi teadmata on võimatu oletada, mis on põhjus ja
tagajärg. Näiteks patsiendi puhul, kellel kahtlustatakse nägemisnärvi haigusseisundeid, mängivad
rolli nii vereproov kui kompuutripildid, samuti ravimite tarvitamine ja üldine meditsiiniline ajalugu.
Teine patsient, kellel on olnud insult, on tõenäoliselt kaotanud suure osa oma vaateväljast, kuid
diagnoosi teadmata võime kahtlustada muud haigust.
Kliinilise psühholoogi töö on suunatud psüühilise distressi, psüühika- ja käitumishäirete,
vaegurluse ja riskikäitumise hindamisele, leevendamisele, ravimisele ja ennetamisele.
Füsioterapeut tegeleb liigutusliku funktsiooni hindamise ja taastamisega, kasutades selleks
erinevaid füüsikalisi võimalusi. Füsioterapeutidel on oluline roll ka meeskonna liikmetena
esmatasandi tervishoius. Mõlemal juhul on tegemist ravimeeskonna liikmega ja olles seotud ka
vastava tegevusloa omajaga, on edukaks teenuse tagamiseks tervise infosüsteemis olevate
meditsiinidokumentidega tutvumine põhjendatud.
TTKS § 20 lõige 2 sätestab küll eriarstide loetelu (sh radioloogia), kuid rakendusliku hariduse baasil
töötavaid tehnikuid see ei hõlma. Radioloogiatehnikuid koolitatakse Eestis juba üle kümne aasta.
Nad omandavad rakendusliku kõrghariduse ning saavad põhjaliku üldmeditsiinilise ja
radioloogiaalase ettevalmistuse. Radioloogiatehnik on vastava ettevalmistusega isik, kes tagab
6
ohutu ülesvõtte tegemise. Ülesvõte edastatakse koos viidaga pildipanka. Kiirgusohutusnõuded
meditsiiniradioloogia protseduuride teostamisel ja meditsiinikiiritust saavate isikute kaitse nõuded
sätestab kiirgusseaduse § 42 lõike 4 alusel tervise- ja tööministri 19. detsembri 2018. a määrus nr
71 „Meditsiinikiirituse protseduuride kiirgusohutusnõuded, meditsiinikiirituse protseduuride kliinilise
auditi nõuded ning diagnostilised referentsväärtused ja nende määramise nõuded”. Selle § 7 alusel
teeb meditsiinikiirituse protseduuri radioloog või muu vastava protseduuri põhjendatuse
hindamiseks ja tegemiseks vajaliku väljaõppe saanud arst või radioloogi või muu vastava
protseduuri tegemiseks vajaliku väljaõppe saanud arsti juhendamisel radioloogiatehnik või erialase
väljaõppe saanud muu kiirgustöötaja. Igal juhul peab see isik olema omandanud vastavad
teadmised kindla protseduuri tegemiseks ning seda toetab ka muu õigusruum. Seega viiakse
õigusruum selgelt kooskõlla kiirgusseaduses sätestatuga. Vastutus radioloogiatehniku tegevuse
eest on sisuliselt delegeeritud konkreetset protseduuri koordineerivale radioloogile. Raviasutustes
on radioloogiaõdede ja radioloogiatehnikute tegevuse koordineerimis- ja otsustamisõigusi pidevalt
laiendatud.
Paragrahviga 4 kehtestatakse määruse jõustumise aeg, milleks on 15. märts 2019. a. Samal
päeval jõustub ka isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seadus. Määruse § 2 lõike 1 punkti 7
rakendatakse alates 1. septembrist 2019. a, sest siis jõustub tervishoiuteenuste korraldamise
seaduse muutmise seadus, millega võimaldatakse juurdepääs tervise infosüsteemile arsti,
hambaarsti, õe ja ämmaemanda tööpraktikal viibijale, kes on omandanud kvalifikatsiooni
väljaspool Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriiki või Šveitsi ja kui Tartu Ülikool või
tervishoiukõrgkool on suunanud ta tööpraktikale Tartu Ülikooli residentuuri baasasutusse või
tervishoiukõrgkooli praktikabaasi. Tööpraktikale suunatud isik peab tööpraktika ajal olema
registreeritud tervishoiuteenuse osutamise tegevuslubade riiklikus registris sarnaselt teiste
tervishoiuteenuse osutamisel osalejatega. Tervishoiuteenuse osutamisel osalejate juurdepääs
tervise infosüsteemile rakendub 1. jaanuaril 2020. Viimase puhul on arvestatud arendusteks
vajaminevat aega.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõuga reguleeritav teema ei ole reguleeritud Euroopa Liidu õigusega.
4. Määruse mõjud
Eelnõu ei avalda mõju sotsiaal-demograafilisele olukorrale, majandusele, sh väikese ja keskmise
suurusega ettevõtetele, keskkonnale, regionaalarengule, sisejulgeolekule, riigiasutuste
töökorraldusele ega riigi ja kohaliku omavalitsuse eelarvele.
Andmekaitsealane mõjuhinnang
4.1. Tervishoiuteenuse osutamisel osalemine
Tervishoiuteenuse osutamisel osalemise regulatsiooni näol on tegemist juba kehtiva regulatsiooni
taseme muutusega. (Muudatuse tulemusena detailsem tervishoiuteenuse osutamisel osalevate
isikute loetelu ja osalemise kord kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega.) Uus
regulatsioon puudutab nende isikute kutseid, kes samuti osalevad tervishoiuteenuse osutamisel.
Tegemist on kutsete ja erialadega, mis ei vasta TTKS §-s 3 sätestatud tingimustele, kuid nende
isikute panus on tervishoiuteenuse osutamisel väga oluline, et tagada tervishoiuteenuse osutamise
tulemuslikkus ja kvaliteet. Määrus hakkab kohalduma tervishoiuteenuse osutaja juures töötavatele
mittetervishoiutöötajatele, kes osalevad tervishoiuteenuse osutamisel. Vastavalt
võlaõigusseaduse § 768 lõikele 1 peavad tervishoiuteenuse osutaja ja tervishoiuteenuse
osutamisel osalevad isikud hoidma saladuses neile tervishoiuteenuse osutamisel või
tööülesannete täitmisel teatavaks saanud andmeid patsiendi isiku ja tema tervise seisundi kohta,
samuti hoolitsema selle eest, et sama seaduse §-s 769 nimetatud dokumentides sisalduvad
andmed ei saaks teatavaks kõrvalistele isikutele, kui seaduses või kokkuleppel patsiendiga ei ole
ette nähtud teisiti. Vastavalt võlaõigusseaduse § 770 lõikele 2 vastutab tervishoiuteenuse osutaja
7
ka teda abistavate isikute tegevuse ja tervishoiuteenuse osutamisel kasutatavate seadmete vigade
eest.
Tervishoiuteenuse osutamisel osalejate puhul kohalduvad isikuandmete kaitsele samaväärsed
reeglid ja kohustused nagu tervishoiutöötajatele. Lisaks annab TTKS patsiendile õiguse sulgeda
oma terviseandmeid tervishoiuteenuse osutaja ja tervishoiuteenuse osutamisel osaleja eest.
Sellega on viidud miinimumini patsiendi õiguste riive isikuandmete töötlemisel tervishoiuteenuse
osutamisel osalejate poolt.
Vastutav töötleja (tervishoiuteenuse osutaja) dokumenteerib kõik isikuandmetega seotud
rikkumised (vastavalt andmekaitse üldmäärusele):
1) millised on rikkumise asjaolud;
2) milline on rikkumiste mõju füüsilistele isikutele;
3) milliseid parandusmeetmeid (nt tehnilised, korralduslikud) rakendab vastutav töötleja
kahjustatud isikuandmete suhtes.
4.2. Osalejate juurdepääs tervise infosüsteemile
Tervise infosüsteemis töödeldakse tervishoiuvaldkonnaga seotud andmeid tervishoiuteenuse
osutamise lepingu sõlmimiseks ja täitmiseks, tervishoiuteenuste kvaliteedi ja patsiendi õiguste
tagamiseks ning rahva tervise kaitseks, sealhulgas terviseseisundit kajastavate registrite
pidamiseks, tervisestatistika tegemiseks ja tervishoiuvaldkonna juhtimiseks. Lisaks
tervishoiutöötajatele osalevad tervishoiuteenuse osutamisel ka muud osalejad. Tegemist on
kutsete ja erialadega, mis ei vasta TTKS §-s 3 sätestatud tingimustele, kuid nende isikute panus
on tervishoiuteenuse osutamisel väga oluline, et tagada tervishoiuteenuse osutamise
tulemuslikkus ja kvaliteet. Määrus kohaldub tervishoiuteenuse osutaja juures töötavatele
mittetervishoiutöötajatele, kes osalevad tervishoiuteenuse osutamisel. Seega on see tugevalt
seotud tervise edendamisega just tervishoiuteenuse osutajate juures ja nende tegevusega seotult.
Vastavalt võlaõigusseaduse § 768 lõikele 1 peavad tervishoiuteenuse osutaja ja tervishoiuteenuse
osutamisel osalevad isikud hoidma saladuses neile tervishoiuteenuse osutamisel või
tööülesannete täitmisel teatavaks saanud andmeid patsiendi isiku ja tema tervise seisundi kohta,
samuti hoolitsema selle eest, et sama seaduse §-s 769 nimetatud dokumentides sisalduvad
andmed ei saaks teatavaks kõrvalistele isikutele, kui seaduses või kokkuleppel patsiendiga ei ole
ette nähtud teisiti. Vastavalt võlaõigusseaduse § 770 lõikele 2 vastutab tervishoiuteenuse osutaja
ka teda abistavate isikute tegevuse ja tervishoiuteenuse osutamisel kasutatavate seadmete vigade
eest.
Tervishoiuteenuse osutamisel osalejate puhul kohalduvad isikuandmete kaitsele samaväärsed
reeglid ja kohustused nagu tervishoiutöötajatele. Lisaks annab TTKS patsiendile õiguse sulgeda
oma terviseandmeid tervishoiuteenuse osutaja ja tervishoiuteenuse osutamisel osaleja eest.
Sellega on viidud miinimumini patsiendi õiguste riive isikuandmete töötlemisel tervishoiuteenuse
osutamisel osalejate poolt.
Vastutav töötleja dokumenteerib kõik isikuandmetega seotud rikkumised (vastavalt andmekaitse
üldmäärusele):
1) millised on rikkumise asjaolud;
2) milline on rikkumiste mõju füüsilistele isikutele;
3) milliseid parandusmeetmeid (nt tehnilised, korralduslikud) rakendab vastutav töötleja
kahjustatud isikuandmete suhtes.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse kehtima hakkamisega ei kaasne märkimisväärseid kulutusi. Tegemist on juba kehtiva
õiguse rakendamisega. Muutus on suures osas seotud regulatsiooni taseme muutusega ja
8
õigusruumi siduvaks muutmisega – nii tagatakse parem õigusselgus nii andmesubjektile kui ka
teistele.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 15. märtsil 2019. a. Määruse § 2 lõike 1 punkti 7 rakendatakse alates
1. septembrist 2019. a. Määruse §-i 3 ehk juurdepääs tervise infosüsteemis olevatele andmetele
tagatakse osalejatele alates 1. jaanuarist 2020.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi kaudu kõikidele ministeeriumidele
ning saadetakse arvamuse avaldamiseks Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele,
Andmekaitse Inspektsioonile, Eesti Haigekassale, Eesti Optometristide Seltsile, MTÜ Eesti
Kliiniliste Logopeedide Seltsile, Eesti Radioloogiatehnikute Ühingule ja Eesti Haiglate Liidule.
Ministeeriumid Meie 20.02.2019 nr 1.2-2/26-1
Eelnõu kooskõlastamine
Edastame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks tervise- ja tööministri määruse
eelnõu „Tervishoiuteenuse osutamisel osalevate isikute loetelu ja osalemise kord ning nende
juurdepääsu ulatus tervise infosüsteemis olevatele andmetele“. Palume määrus
kooskõlastada 5 tööpäeva jooksul. Määrus on seotud isikuandmete kaitse seaduse
rakendamise seaduse jõustumisega.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Riina Sikkut
Tervise- ja tööminister
Lisad:
1. TT_osalemine_EN2019
2. TT_osalemine_SK2019
Lisaadressaadid:
Andmekaitse Inspektsioon
Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus
Eesti Optometristide Selts
Kliiniliste Logopeedide Selts
Eesti Haiglate Liit
Eesti Radioloogiatehnikute Ühing
Eesti Haigekassa
Ingrid Ots-Vaik 626 9168
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
EELNÕU
12.02.2019
MINISTRI MÄÄRUS
nr
Tervishoiuteenuse osutamisel osalevate isikute
loetelu ja osalemise kord ning nende
juurdepääsu ulatus tervise infosüsteemis
olevatele andmetele
Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 43 lõike 5 ja § 593 lõike 22
alusel.
§ 1. Üldsätted
(1) Käesoleva määrusega kehtestatakse tervishoiuteenuse osutamisel osalevate isikute
loetelu ja osalemise kord ning tervise infosüsteemis olevatele andmetele juurdepääsu ulatus.
(2) Käesolevat määrust kohaldatakse tervishoiuteenuse osutaja juures töötavatele isikutele,
kes osalevad tervishoiuteenuse osutamisel.
(3) Käesoleva määruse §-s 2 nimetatud isik osaleb tervishoiuteenuse osutamisel, kui ta on
registreeritud Terviseameti vastavas registris.
§ 2. Tervishoiuteenuse osutamisel osalevad isikud vastavalt kutsele või erialale
(1) Kutse omandamise eesmärgil võivad tervishoiuteenuse osutamisel osaleda järgmised
isikud:
1) arst-resident eriarstiabi, üldarstiabi ja kiirabi osutamisel töötava eriarsti juhendamisel ja
vastutusel, kellel on vähemalt viieaastane töökogemus juhendatava läbitavale praktilisele
koolitusele vastaval erialal;
2) hambaarstiõppe üliõpilane, kes on läbinud õppekavas olevad IV kursuse kohustuslikud
ained, hambaarsti juhendamisel ja vastutusel;
3) arstiõppe üliõpilane, kes on läbinud õppekavas olevad IV kursuse kohustuslikud ained, arsti
juhendamisel ja vastutusel;
4) ämmaemandaõppe üliõpilane, kes on läbinud õppekavas olevad II kursuse kohustuslikud
ained, ämmaemanda või õe juhendamisel ja vastutusel;
5) õeõppe üliõpilane, kes on läbinud õppekavas olevad II kursuse kohustuslikud ained, õe või
ämmaemanda juhendamisel ja vastutusel;
6) arsti- või hambaarstiõppe üliõpilane, kes on läbinud õppekavas olevad III kursuse
kohustuslikud ained, õe juhendamisel ja vastutusel;
7) arsti, hambaarsti, õe ja ämmaemanda tööpraktikal viibija, kes on omandanud kvalifikatsiooni
väljaspool Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriiki või Šveitsi, arsti, hambaarsti, õe või
ämmaemanda juhendamisel ja vastutusel;
8) füsioteraapiaõppe üliõpilane, kes on läbinud õppekavas olevad II kursuse kohustuslikud
ained, füsioterapeudi juhendamisel ja vastutusel;
2
9) tegevusteraapiaõppe üliõpilane, kes on läbinud õppekavas olevad III kursuse kohustuslikud
ained, tegevusterapeudi juhendamisel ja vastutusel;
10) kliinilise psühholoogia praktikant kliinilise psühholoogi juhendamisel ja vastutusel;
11) logopeediaõppe üliõpilane, kes on läbinud magistriõppe I kursuse kohustuslikud ained,
kliinilise logopeedi juhendamisel ja vastutusel;
12) kliinilise logopeedia praktikant, kellel on magistrikraad logopeedias, kliinilise logopeedi
juhendamisel ja vastutusel;
13) radioloogiatehniku eriala üliõpilane, kes on läbinud õppekavas olevad I kursuse
kohustuslikud ained, radioloogiatehniku juhendamisel ja vastutusel.
(2) Vastavalt kutse- või erialasele pädevusele spetsialisti või tehnikuna võivad
tervishoiuteenuse osutamisel osaleda järgmised isikud:
1) füsioterapeut;
2) tegevusterapeut;
3) kliiniline psühholoog;
4) radioloogiatehnik;
5) kliiniline logopeed;
6) optometrist;
7) sotsiaaltöötaja.
(3) Tervishoiuteenuse osutaja, kelle juures käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud isik
tervishoiuteenuse osutamisel osaleb, määrab vastavalt isiku teadmistele ja pädevusele
juurdepääsu terviseandmetele tervishoiuteenuse osutaja infosüsteemis.
§ 3. Juurdepääs tervise infosüsteemis olevatele andmetele
(1) Käesoleva määruse § 2 lõike 1 punktides 1, 3 ja 7 nimetatud tervishoiuteenuse osutamisel
osalejatel on juurdepääs tervise infosüsteemis olevatele patsiendi isikuandmetele, sealhulgas
eriliiki isikuandmetele.
(2) Käesoleva määruse § 2 lõike 2 punktides 1–6 nimetatud tervishoiuteenuse osutamisel
osalejatel on juurdepääs tervise infosüsteemis olevatele patsiendi isikuandmetele, sealhulgas
eriliiki isikuandmetele, välja arvatud järgmiste tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide
andmetele:
1) tervisetõend;
2) surmateatis;
3) surma põhjuse teatis;
4) perinataalsurma põhjuse teatis.
(3) Tervise infosüsteemis olevate isikuandmete, sealhulgas eriliiki isikuandmete töötlemise
korral tuleb töötlemise põhjus ja eesmärk dokumenteerida tervishoiuteenuse osutaja
infosüsteemis.
§ 4. Määruse jõustumine
(1) Käesolev määrus jõustub 15. märtsil 2019. a.
(2) Käesoleva määruse § 2 lõike 1 punkti 7 rakendatakse alates 1. septembrist 2019. a.
(3) Käesoleva määruse § 3 rakendatakse alates 1. jaanuarist 2020. a.
(allkirjastatud digitaalselt)
Riina Sikkut (allkirjastatud digitaalselt)
Tervise- ja tööminister Marika Priske
Kantsler