Ministeeriumid 12.02.2019 nr 5-5/19/668
Eelnõu esitamine kooskõlastamiseks
Esitame Teile kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 23.
septembri 2016. a määruse nr 103 „Täiendavate riigikaitselise töökohustusega ameti- ja
töökohtade loetelu ning loetelu moodustamise, riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökoha
loomise ning muutmise ja andmete esitamise kord“ muutmine“ eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jüri Luik
Minister
Lisa: 20190201_SK VVm 103 muutmine.docx
20190121_EN VVm 103 muutmine.docx
Sama: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus
Kaitseressursside Amet
Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 /
[email protected] / www.kaitseministeerium.ee
Registrikood 70004502
Vabariigi Valitsuse määruse „ Vabariigi Valitsuse 23. septembri 2016 määruse nr 103 „ Täiendavate riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohtade loetelu ning loetelu moodustamise, riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökoha loomise ning muutmise ja andmete esitamise kord “ muutmine“ eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Vabariigi Valitsuse 23. septembri 2016 . aasta määruse ga nr 103 „ Täiendavate riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohtade loetelu ning loetelu moodustamise, riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökoha loomise ning muutmise ja andmete esitamise kord “ (edaspidi määrus nr 103 ) on kehtestatud: 1) riigi ametiasutuse, valitsusasutuse hallatava riigiasutuse, riigile kuuluva sihtasutuse ja riigikaitseliste ülesannetega avalik-õigusliku juriidilise isiku (edaspidi koos riigikaitseline asutus ) koosseisus olevate riigikaitseliste ülesannete täitmisega, sisejulgeoleku ja põhiseadusliku korra või elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamisega vahetult seotud riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohtade (edaspidi koos riigikaitselise töökohustusega ametikoht ) loetelu ning loetelu moodustamise, riigikaitselise töökohustusega ametikoha loomise ning muutmise ja andmete esitamise kord; 2) loetelu ametikohtadest, millel töötav isik loetakse ametikohale asumise kuupäevast kuni ametikohalt vabastamise kuupäevani riigikaitselise töökohustusega ametikohal töötavaks isikuks. 2018 . aasta septembris tegi Kaitseministeerium kõigile ministeeriumitele ettepaneku oma valitsemisalas üle vaadata senised riigikaitseliste asutuste koosseisus oleva d riigikaitselise töökohustusega ametikohad ning hinnata määruses sätestatu muutmis e vajadust. Käesolev eelnõu on koostatud ministeeriumitelt ja nende valitsemisala asutustelt saadud ettepanekute alusel. Eelnõu ja seletuskirja koosta s Kaitseministeeriumi nõunik Guido Pääsuke (e-post:
[email protected] ) . Eelnõule tegi normitehnilise kontrolli Kaitseministeeriumi nõunik Peeter Papstel ( e-post:
[email protected] ) Eelnõule tegi keeletoimetuse Luisa Tõlkebüroo OÜ . 2 . Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu § -s 1 on määruse nr 103 § 2 lõikes 1 tehtavad muudatused. Punktidega 1, 3 ja 6 lisatakse määrusesse nr 103 täiendavaid riigikaitselisi asutusi, mille koos s eisus on ülesannete täitmise tagamiseks lubatud ette näha riigikaitselise töökohustusega ametikohti. Lisa tavad asutus ed on Eesti Haigekassa (registrikood: 74000091) , Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (registrikood: 70009764 ) , Tervise ja Hea olu I nfosüsteemide Keskus (registrikood : 70009770 ) ning Eesti Töötukassa (registrikood : 74000085 ) . Eesti Haigekassa (edaspidi Haigekassa ) ülesan ded , mille täitmise tagamiseks on vajalik riigikaitselise töökohustusega ametikohtade olemasolu, on järgmised : 1 ) tööks vajalike kriitiliste süsteemide talitluspidevus ja võrgu toimimine ning süsteemide ülalpidamine. Ülesannet täidetakse infotehnoloogia spetsialistide ametikohtade kaudu ; 2 ) Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teenuste arendustööd o lukorras, kus tekib vajadus hüvitiste määrade ümberarvestamiseks. Ü lesannet täi detaks e süsteemi arhitektide, analüütikute, teenusehaldurite ning ka süsteemi administraatorite riigikaitselise töökohustuse kaudu ; 3 ) Haigekassa tervishoiuteenuse osutamisega seotud lepingute haldamine ja vajaduse korra l muutmine ; 4 ) Haigekassa juhtimine, tegevuse koordineerimine ja haldamine. Tegevuse raames nähakse riigikaitselise töökohustusega ametikohad ette juhtkonnas, finantsosakonnas ning klienditeeninduses. Eespool toodust lähtudes nähakse eelnõuga Haigekassa koosseisus ette võimalus määrata riigikaitselise töökohustusega ametikohtadeks kuni 25% teenistuskohtadest Eesti Töötukassa (edaspidi Töötukassa ) ülesanded, mille täitmise tagamiseks on vajalik riigikaitselise töökohustusega ametikohtade olemasolu, on järgmised. Tavaolukorras tegeleb hüvitiste määramise ja maksmisega T öötukassa keskkontor . Hüvitised makstakse isiku pangakontole või posti teel. Eriolukorras hüvitiste maksmine: 1) k ui toetusi vähendatakse , aga infosüsteemid toimivad, on vaja tehniliselt lahendada toetuste maksmine vähendatud määras ; 2) ku i infosüsteemid ei toimi, tuleb hüvitisi ning toetusi maksta sularahas kohapeal. Praegu on Töötukassa s töötaja id u 900 ning neist kuni 50% tegele vad eriolukorras töövõimetoetuse, töötuskindlustushüvitise, töötutoetuse jms rahaliste hüvitiste väljamaksmisega Töötukassa kohalikes osakondades. Praegu makstakse hüvitis i välja üldjuhu l 10. kuupäevaks. Kui toimub sularahas maksmine, siis seda tõenäoliselt tagada ei saa, kuid peab arvestama sellega, et kui inimese ainus sissetulek on hüvitis, siis selle väljamaksmisega viivitamine võib tekitada rahutusi. Töövõimetoetuse saajate osakaal kasvab aastate jooksul , sest töövõimereformi tulemusel asendatakse töövõimetuspension töövõimetoetusega. Eespool toodust lähtudes lubatakse eelnõuga Töötukassa koosseisus määrata riigikaitselise töökohustusega ametikohtade piirmääraks kuni 50% teenistuskohtadest. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (edaspidi RK I K ) osutab Kaitseministeeriumi valitsemisala asutustele mitmesuguseid toetavaid teenuseid. RK I K korraldab muu hulgas Kaitseväe tegevuseks vajaliku relvastuse, lahingutehnika ja laskemoona hank eid . Erikorras on vajalik eelkõige tagada r elvastuse, lahingutehnika ja laskemoona hankimise võimekus, sest selle puudumine mõjutab vahetult sündmusele reageerimise võimekust ja mistahes sündmuse lahendamise le kuluvat aega. Seetõttu on oluline tagada valdkonnas oluli sed pikaajalis te kogemuste olemasolu. Valdkonnas töötavate isikute oskus te ja teadmiste rakendamise tulemusel on tõenäoline vajaliku varustuse võimalikult kiire m soeta mine . RKIK tegevuse koordineerimiseks ja haldamiseks on oluline ka kokku töötanud juhtkonna olemasolu ning teovõime. Eespool toodust lähtudes nähakse eelnõuga RKIK koosseisus ette võimalus määrata riigikaitselise töökohustusega ametikohtadeks kuni 40% teenistuskohtadest . Tervise ja Heaolu I nfosüsteemide Keskus e (edaspidi TEHIK ) ülesanded, mille täitmise taga miseks on vajalik riigikaitselise töökohustusega ametikohtade olemasolu, on järgmised : 1 ) kriitiliste süsteemide talitluspidevus ja võrgu toimimine ning süsteemide ülalpidamine. Nende tegevuste katmiseks on vajalik tagada administraatorite ja infoturbe spetsialistide ning teenusehaldurite ressursi olemasolu ; 2 ) pisimuudatuste ja paranduste sisseviimine IKT - teenustesse ning minimaalse s mahu s arendustööde teostamine. Neid töid tuleb teostada olukorras, kus tekib vajadus riigi makstavate toetuste ja hüvitiste määrade ümberarvestamiseks. Nende tegevuste katmiseks on vajalik tagada süsteemi arhitektide, analüütikute, teenusehaldurite ning ka süsteemi administraatorite ressursi olemasolu ; 3 ) k überint s identide lahendamine ja süsteemide seire. Nende tegevuste katmiseks on vajalik tagada infoturbe spetsialistide ja administraatorite ressursi olemasolu ; 4 ) k ogu olukorra koordineerimiseks on vajalik ka minimaalses mahus kasutajatoe ressu r si olemasolu. Eespool toodust lähtudes lubatakse e elnõuga TEHIK u koos s eisus määrata riigikaitselise töökohustusega ametikohtadeks kuni 30% teenistuskohtadest. Punktidega 2 ja 4 muudetakse seniseid piirmäärasid. Tegemist on Maaeluministeeriumi ja Riigikantselei riigikaitselise töökohustusega ametikohtade piir määrade muutmisega. Maaeluministeerium i hinnangul on vajadus suurendada ministeeriumi riigikaitselise töökohustusega ametikohtade piirmäära sisejulgeoleku ja põhiseadusliku korra tagamiseks ning riigikaitseseaduse § 5 lõike 1 alusel määratud riigikaitse eesmärgi saavutamiseks ministeeriumi tegevusvaldkonnas , et taga da ülesannete täitmine erikordade ajal . Maaeluministeerium tegi seetõttu ettepaneku tõsta ministeerium i riigikaitselise töökohustusega ametikohtade piir määra kuni 25 protsen dini teenistuskohtadest. Määruse nr 103 kehtiva versiooni kohaselt võib Riigikantseleis riigikaitselise töökohustusega ameti kohaks määrata kuni 50 protsenti teenistuskohtadest. Riigikantselei koosseisus olevate teenistuskohtade arv on vähenenud Euroopa Liidu eesistumisega seotud ajutiste teenistuskohtade võrra ja väheneb veelgi 2019. aastal Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähistamisega seotud ajutiste teenistuskohtade kaotamise tõttu. Nimetatud teenistuskohad ei ole riigikaitselise töökohustusega. Tulenevalt muudatustest ee spool kirjeldatud teenistuskohtade arvus, ei vasta määruses kehtestatud riigikaitselise töökohustusega ameti kohtade osakaal Riigikantselei tegelikule vajadusele riigikaitseliste ülesannete täitmiseks. Seetõttu on vajalik suurendada Riigikantselei s olevate riigikaitselise töökohustusega ameti kohtade piir määra kuni 75 protsendini Riigikantselei teenistuskohtadest. Punkt 5 . 1. jaanuarist 2019 ühendat i Tarbijakaitseamet ja Tehnilise Järelevalve Amet üheks asutuseks – Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametiks (registrikood : 70003218 ) . Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hinnangul on vajadus ka tehnilise järelevalve valdkonnas täiendavate riigikaitselise töökohustusega ametikohtade jär ele . Ku na ametite ühendamise järel suureneb ameti teenistuskohade arv, puudub nii Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kui Kaitseministeeriumi hinnangul otsene vajadus muuta senist riigikaitselise töökohustusega ametikoht ade piir määra . Lisaks eespool toodule on 2019 . aastal kavas ühendada Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas Keskkonnaamet ja Keskkonnainspektsioon. Keskkonnaministeeriumi hinnangul o n Keskkonnaameti käesoleval ajal kehtestatud ülesan nete täitmiseks vaja ametis suurendada riigikaitselise töökohustusega ametikoht ade piir määra . Sarnaselt Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile suureneb uuest aastast ühendamise tulemusena Keskkonnaametis ametnike ja töötajate arv, mistõttu puudub vajadus muuta määruses nr 1 03 sätestatud piir määra . Eelnõu § -ga 2 nähakse ette määruse rakendamise ja jõustumise aeg . Lõikes 1 sätestatakse Tarbijakaitseameti ja Tehnilise Järelevalve Ameti liitumisega seotud nimemuudatuse rakendamine alates asutuste liitumisest 1. jaanuarist 2019. Lõikes 2 sätestatakse määruse jõustumise a eg: 1. märts 2019. 3 . Eelnõu terminoloogia Eelnõus ei ole kasutatud uusi või vähe tuntud termineid. 4 . Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu l ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega. 5 . Määruse mõjud Eelnõu mõjutab Kaitseväe sõjaaja üksuste isikkoosseisu arvestust, kuivõrd riigikaitselise töökohustusega ametikohal töötav isik on vabastatud lisaõppekogunemise, mobilisatsiooni, demobilisatsiooni ja sõjaseisukorra ajal kaitseväeteenistusse asumise kohustusest. Vabastus kehtib vaid riigikaitselise töökohustusega ametikohal töötamise ajal. Ametikohalt lahkumisega vastav piirang kaob. Mõju suurust ei ole võimalik hinnata, sest eelnõu koostamisel ja määruse jõustumisel ei ole teada isikuid, kellele on kavas riigikaitselises asutuses määrata riigikaitseline töökohustus. Ku na tegevus on muutuva mõjuga, arvestades riigikaitseliste ülesannete täitmise vajadus t ning isikute liikumist töökohtade vahel jms, ei ole mõju väljaselgitamine eelnõu raames otstarbekas. Samuti ei või riigikaitselise töökohustusega ametikohal töötavalt isikult nõuda osalemist eriolukorra töödel ja erikordade ajal rakendataval sundtööl, kui see kohustus mõjutab ametikoha ülesannete täitmist. 6 . Määruse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevus, eeldatavad kulud ja tulud Eelnõuga ei kaasne riigieelarvele täiendavat kulu, sest riigikaitselise töökohustuse määramine ei muuda ametikoha ülesandeid ja seetõttu ei too eelduslikult kaasa vajadust täiendava töötasu või palga jär ele . Eelnõu rakendamisega ei kaasne ka riigieelarvele tulu. 7 . Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. märtsil 2019. Määruse jõustumise aja määramisel arvestati asutuse vajadusega kehtestada sisemine regulatsioon riigikaitselise töökohustuse määramiseks ning vajadusega kanda eelnõust tulenevad muudatused asjakohastesse andmekogudesse . 8 . Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse ministeeriumitele kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi kaudu. Eelnõu edastatakse arvamuse andmiseks Kaitseressursside Ametile ja RKIK - ile .
EELNÕU 21 . 01 .201 9 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 23. septembri 2016 . a määruse nr 103 „ Täiendavate riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohtade loetelu ning loetelu moodustamise, riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökoha loomise ning muutmise ja andmete esitamise kord “ muutmine Määrus kehtestatakse riigikaitseseaduse § 46 lõike 3 alusel. § 1. Määruse muutmine Vabariigi Valitsuse 23. septembri 2016 . a määruse nr 103 „ Täiendavate riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohtade loetelu ning loetelu moodustamise, riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökoha loomise ning muutmise ja andmete esitamise kord “ § 2 lõikes 1 tehakse järgmised muudatused: 1) lõiget täiendatakse punkti de ga 2 1 ja 2 2 järgmises sõnastuses: „2 1 ) Eesti Haigekassa – kuni 25 protsenti töökohtadest; 2 2 ) Eesti Töötukassa – kuni 50 protsenti töökohtadest ;“; 2 ) punktis 17 asendatakse number „15“ numbriga „20“; 3 ) lõiget täiendatakse punktiga 31 1 järgmises sõnastuses: „31 1 ) Riigi Kaitseinvesteeringute K eskus – 40 protsenti töökohtadest;“; 4 ) punktis 33 asendatakse number „50“ numbriga „75“; 5 ) punktis 49 asendatakse sõna d „ Tehnilise Järelevalve Amet “ sõna de ga „ Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet “ ; 6 ) lõiget täiendatakse punktiga 50 1 järgmises sõnastuses: „ 50 1 ) Tervise ja Heaolu I nfosüsteemide Keskus – kuni 30 protsenti töö kohtadest; “. § 2. Määruse rakendamine ja jõustumine (1) Määrus e § 1 punkti 5 rakendatakse tagasiulatuvalt 1. jaanuarist 2019. a . (2) Määrus jõustub 1. märtsil 2019 . a . Jüri Ratas Peaminister Jüri Luik Kaitseminister Taimar Peterkop Riigisekretär