Pöördumine

Ministeeriumid Meie 07.02.2019 nr 1.2-2/13-1 Eelnõu kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määruse nr 138 „Tervise infosüsteemi põhimäärus“ muutmise eelnõu. Põhimääruse muudatus on seotud isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seaduse eelnõuga (778 SE), mistõttu palume eelnõu kooskõlastused või märkused esitada hiljemalt 15. veebruariks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut Tervise- ja tööminister Lisad: 1. TIS põhimäärus EN 01.02.2019 2. TIS põhimäärus SK 01.02.2019 Lisaadressaadid: Sihtasutus Eesti Tervishoiu Pildipank Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus Eesti Haiglate Liit Eesti Haigekassa Terviseamet Eesti Perearstide Selts Eesti Arstide Liit Eesti Õdede Liit Eesti Hambaarstide Liit Eesti Patsientide Liit Eesti Eratervishoiuasutuste Liit Tervise Arengu Instituut Hooldusravi Osutajate Ühendus Andmekaitse Inspektsioon Kristel Niidas 626 9729 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  EELNÕU 01.02.2019 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määruse nr 138 „Tervise infosüsteemi põhimäärus“ muutmine Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 591 lõike 3 alusel. § 1. Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määruses nr 138 „Tervise infosüsteemi põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahv 1 lõiked 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Tervise infosüsteem (edaspidi infosüsteem) kuulub riigi infosüsteemi ning on asutatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel. (2) Infosüsteemi ingliskeelne nimetus on Health Information System.“; 2) määruse §-des 2 ja 3 ning peatükkides 2–6 asendatakse sõnad ”tervise infosüsteem” sõnaga ”infosüsteem” vastavas käändes; 3) määrust täiendatakse §-dega 21 ja 22 järgmises sõnastuses: „§ 21. Infosüsteemi ülesehitus (1) Infosüsteem koosneb infosüsteemi keskandmekogust, meditsiiniliste ülesvõtete andmekogust ja andmelaost. (2) Infosüsteemi keskandmekogu koosneb järgmistest andmestikest: 1) patsiendi esitatud andmestik; 2) tervisehoiuteenuse osutaja esitatud terviseandmestik (digilugu) ja ravijärjekorra andmestik (digiregistratuur); 3) üleriigilise digiregistratuuri andmestik. (3) Meditsiiniliste ülesvõtete andmekogu koosneb patsiendi kohta käivatest meditsiinilistest ülesvõtetest. (4) Andmeladu koosneb keskandmekogu pseudonüümitud isikuandmetest, mis ei võimalda isiku tuvastamist. § 22. Infosüsteemi turvameetmed ja turbeaste (1) Infosüsteemi turvameetmed peavad tagama järgmised turvaklassid: 1) konfidentsiaalsus – S2; 2) terviklus – T3; 3) käideldavus – K2.  2 (2) Infosüsteemi turbeaste on kõrge (H). (3) Infosüsteemi turvameetmed meditsiiniliste ülesvõtete andmete töötlemisel ja arhiveerimisel peavad tagama järgmised turvaklassid: 1) konfidentsiaalsus – S2; 2) terviklus – T2; 3) käideldavus – K2. (4) Infosüsteemi meditsiiniliste ülesvõtete andmete töötlemise ja arhiveerimise turbeaste on keskmine (M). (5) Infosüsteemiga liitunud kasutaja, kes liitub läbi oma infosüsteemi, peab oma infosüsteemis läbi viima infoturbealase riskide seire ja riskianalüüsi. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud isik teavitab viivitamatult volitatud töötlejat vastavalt määruses sätestatud pädevusele kõikidest asjaoludest, mis võivad ohtu seada infosüsteemi turvalisuse.“; 4) paragrahvi 4 lõike 2 punkt 31 sõnastatakse järgmiselt: „31) tagab andmete kasutamise määruse §-s 14 nimetatud tegevusteks;“; 5) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Volitatud töötleja määrab infosüsteemiga liidestumise eelduseks olevad tehnilised tingimused ja avaldab need oma veebilehel.“; 6) paragrahvi 5 lõike 1 sissejuhatavast lausest jäetakse välja tekstiosa „punkti 1“; 7) paragrahvi 5 lõike 1 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt: „1) ambulatoorse tervishoiuteenuse osutamise kohta andmed või vormistatud dokumendi ühe tööpäeva ja koduõendusteenuse korral vormistatud epikriisi kahe tööpäeva jooksul pärast seda, kui tervishoiutöötaja on asjakohase dokumendi kinnitanud;“; 8) paragrahvi 5 lõikes 3 asendatakse sõnad „ viivitamata pärast ülesvõtte tegemist“ sõnadega „sätestatud korras.“; 9) paragrahvi 5 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „(4) Tervishoiuteenuse osutaja peab andmete edastamisel järgima infosüsteemi kohta käivaid kehtivaid standardeid, mille on infosüsteemi volitatud töötleja avaldanud oma veebilehel.“; 10) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Tervisehoiuteenuse osutaja tagab infosüsteemi edastatavate andmete õigsuse.“; 11) määruse 3. peatüki pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „3. peatükk Infosüsteemi logide säilitamine ja andmete muutmine“; 12) paragrahvi 8 pealkiri sõnastatakse järgmiselt:  3 „§ 8. Infosüsteemi logide säilitamine“; 13) paragrahvi 8 lõiked 1 ja 2 tunnistatakse kehtetuks; 14) määruse 4. peatüki pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „4. peatükk Infosüsteemi andmetele juurdepääs, väljastamine ja andmelao kasutamine“; 15) paragrahv 10 lõike 1 tekst sõnastatakse järgmiselt: „(1) Infosüsteemi andmetele tagatakse otsejuurdepääs: 1) infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu; 2) volitatud töötleja poolt määratud kasutajaõiguste alusel ja viisil.“; 16) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Infosüsteemist andmete väljastamine tagatakse: 1) ühekordse andmepäringuna taotluse alusel; 2) osapoolte vahel sõlmitud lepingu alusel.“; 17) paragrahv 10 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 18) paragrahvi 11 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Tervishoiuteenuse osutajal on infosüsteemis olevatele isikuandmetele juurdepääs tervishoiuteenuse osutamise kavandamiseks, teenuse osutamise lepingu sõlmimiseks ja täitmiseks ning tervishoiuteenuse seaduse §-s 56 lõike 1 punktis 7 sätestatud ulatuses ja eesmärgil.“; 19) paragrahvi 11 lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks; 20) paragrahvi 11 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „(4) Juurdepääsuõiguse teostamisel kontrollitakse tervishoiuteenuse osutaja tegevusloa kehtivust. Kui päringu algatab tervishoiutöötaja või tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 593 lõikes 21 nimetatud isik, kontrollitakse ka vastava isiku registreeringu kehtivust.“; 21) paragrahv 14 sõnastatakse järgmiselt: „§ 14. Andmelao kasutamine (1) Andmelaos töödeldakase pseudonüümitud isikuandmeid äriprotsesside toetamiseks, sealhulgas poliitika kujundamiseks, mõjude hindamiseks, teabenõuetele vastamiseks. (2) Andmelaos tagatakse juurdepääs andmeandjatele nende edastatud andmete lõikes ning haldusorganile nendele andmetele, mis on vajalikud tema seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks. (3) Andmelao avaandmed avalikustatakse käesoleva määruse § 3 lõikes 2 nimetatud volitatud töötleja veebilehel masinloetaval kujul.“; 22) määruse 6. peatüki pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „6. peatükk  4 Infosüsteemi järelevalve, rahastamine ja lõpetamine“; 23) paragrahvi 22 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Infosüsteemi vastutaval ja volitatud töötlejal on õigus kontrollida käesoleva määruse § 22 lõikes 5 kehtestatud nõuete täitmist tervishoiuteenuse osutaja osas.“; 24) määruse 6. peatükki täiendatakse §-dega 221 ja 222 järgmises sõnastuses: „§ 22 1. Rahastamine Infosüsteemi, välja arvatud tervishoiuteenuse osutaja kulutusi tervise infosüsteemiga liidestumiseks ja andmete edastamiseks, sealhulgas ravijärjekorra ning meditsiiniliste ülesvõtete kättesaadavaks tegemiseks vajalike andmete edastamiseks rahastatakse riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu. § 222 Infosüsteemi lõpetamine Infosüsteemi lõpetamise otsustab Vabariigi Valitsus, vastavalt avaliku teabe seaduses sätestatule.“. § 2. Käesolev määrus jõustub 15. märtsil 2019. a. Jüri Ratas Peaminister Riina Sikkut Tervise- ja tööminister Riigisekretär Taimar Peterkop  Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määruse nr 138 „Tervise infosüsteemi põhimäärus“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määrust nr 138 „Tervise infosüsteemi põhimäärus“, mis on kehtestatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 591 lõike 3 alusel. Määruse muutmine on seotud isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seadusega 778 SE-ga (andmekaitsereformi ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88)). Muudatused on peamiselt tehnilist laadi, mitte sisulised. Korrastatakse infosüsteemi ülesehituse kirjeldust, määrust täiendatakse osaliselt kohustustega, mis on seni olnud reguleeritud liidestulepingutes ning täpsustatakse andmelao kasutuse põhimõtteid. Nimelt ei ole seni kehtinud põhimääruses selgelt kirjeldatud infosüsteemis paiknevaid ja eristatavaid andmekogumeid (andmekogud ning neis olevad andmestikud). Välja jäetakse andmete säilitamise sätted, kuna see on edaspidi reguleeritud seaduse tasandil. Lisaks täiendatakse põhimäärust rahastamise ja lõpetamise sätetega, mis ei ole sisulised vaid pigem õigusselguse loomiseks, kuid mis on üldjuhul praktikas sätestatud andmekogu põhimääruses. Eraldi tuuakse välja koduõenduse epikriisi esitamise erisus, mis esitatakse infosüsteemi 2 tööpäeva jooksul, mitte 1 tööpäeva jooksul nagu teiste ambulatoorsete teenuste puhul. Selle osas antakse tervishoiuteenuse osutajatele (edaspidi TTO) üleminekuaeg ministri määrusega „Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseis ning nende edastamise tingimused ja kord“. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi nutika arengu toetamise osakonna nõunik Kristel Niidas ([email protected], tel 626 9137). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Nele Nisu ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja ettevalmistamisse kaasati Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus. Käesolev eelnõu on keeleliselt toimetamata. 1.3. Märkused Eelnõu on seotud isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seaduse muutmisega. Käesoleva eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määrust nr 138 „Tervise infosüsteemi põhimäärus“ (RT I, 28.12.2018, 46). Eelnõu on seotud ka „Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseis ning nende edastamise tingimused ja kord“ ning „Tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise tingimused ja kord“ muutmise eelnõudega. ☒ Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs käesoleva eelnõu seletuskirja 4. punktis. ☐ Eelnõu ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses.  2 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Paragrahv 1 muudatused. Punktides 1–3 tuuakse välja, et tervise infosüsteemi nimetust kasutatakse edaspidi lühendatult infosüsteem, mis hõlbustab teksti lugemist. Samuti tuuakse välja infosüsteemi ülesehitus ja kirjeldatakse, millistest andmekogudest ja andmestikest infosüsteem koosneb. Muutmisvajadus on tingitud sellest, et varasemalt puudus põhimääruses infosüsteemi ülesehituse kirjeldus, mis selguse huvides on oluline välja tuua. Käesolev infosüsteem ei koosne ühest andmekogust ning muudatus on seotud seaduseelnõu 778 SE raames tehtud muudatusega tervishoiuteenuste korraldamise seaduses (edaspidi TTKS). Kuigi seni kehtinud sõnastus viitas justkui ühele andmekogule, on olnud selge, et infosüsteemis on kasutusel nii terviseandmed (tervishoiuteenuse osutaja poolt edastatavad dokumendid) kui ka meditsiinilised ülesvõtted (pildid). Seetõttu oli sõnastus veidi puudulik. Edaspidi tuuakse selgelt ja arusaadavalt, mitmest kogust infosüsteem koosneb - keskandmekogu (mis hõlmab endas mh nn digiloo) kui ka eraldisesisvad meditsiiniliste ülesvõtete andmekogu (nn pildipank) ning andmeladu. Sellega kirjeldatakse õigusnormi tasandil selgelt infosüsteemi ülesehitus ilma, et see sisuliselt andmete paiknevust või nende haldust muudaks. Seega ei too muudatus kaasa olulist mõju. See on suunatud pigem selguse loomisele ning seotud eelnõu 778 muudatustega. Lisatav § 22 on reguleeritud §-is 7, kuid põhimääruse korrastamise tulemusel on selle paigutus loogilisem käesolevas jaos. Lisatava § 22 lõiked 5 ja 6 on määrusesse lisatud, kuna riiklike andmekogude puhul on väga oluline teha riskianalüüsi ja teavitada riskidest, kui see võib seada ohtu infosüsteemi üldise turvalisuse. Lisatavad kohustused on selleks, et vähendada halduskoormust, kuna tänaseni on sõnastust kasutatud poolte vahelistes lepingutes (nt liidestusleping). Tulenevalt sellest, et andmekogu sisaldab väga delikaatseid andmeid (sh eriliigilisi isikuandmeid), on asjakohane sätestada kohustus õigusakti tasandil. Kuna infoturbe sätted puudutavad ühte olulisemat riiklikku infosüsteemi, tuleb tagada, et selle kasutaja teeb riskianalüüsi ja teavitab infosüsteemi pidajat riskidest, mis võivad infosüsteemi enese ohtu seada. Haldusorganite puhul, kes pidevalt infosüsteemi kasutavad, võib riskianalüüside tegemist eeldada (kohaldub avaliku teabe seadus). Säte on suunatud pigem erasektorile, mille osas täiendatakse põhimäärust ka andmekogu pidaja õigusega selle täitmist tervishoiuteenuse osutajate osas kontrollida (vt eelnõu p 23). Punktiga 4 täpsustakse volitatud töötleja pädevust seoses andmelao kasutamisega. Muudatus on seotud seni §-s 14 reguleeritud statistiliste andmete töötlemisega. Kuna muudetud §-s 14 ei piirdu andmetöötlus pelgalt statistika koostamisega (andmed on isikustamata kujul), tuleb ka käesolev punkt viia muutunud punkti sõnastusega kooskõlla (vt rohkem eelnõu p 21). Punktiga 5 täiendatakse põhimäärust kohustusega, mis on seni olnud reguleeritud pigem infosüsteemi kasutajatega sõlmitud liidestuslepingus (sarnane §-s 22 lõigetele 5 ja 6). Tegemist ei ole uue kohustusega ja seda on volitatud töötleja täitnud ka täna. Eelnõuga sätestatakse selgelt, et volitatud töötlejal tuleb liitumise eelduseks olevad tehnilised tingimused avaldada oma veebilehel. Viimane võimaldab juba etteulatuvalt hinnata arendusvajadusi ja tehnilisi nõudeid. Tegemist on üldiste nõuetega. Punkt 6 on seotud eelnevalt viidatud seaduse eelnõuga 778 SE. Nimelt muudetakse TTKS-is volitusnorm, mistõttu tuleb edaspidi viidata üksnes lõikele, mitte punktidele. Volitusnormi asukoht ja sisu jääb samaks (v.a põhiandmete säilitamine). Tegemist on normitehnilise muudatusega ning sellel puudub otsene mõju. Punkt 7 on seotud infosüsteemi edastatavate tähtaegade erisusega, millega sätestatakse, et koduõendusteenuse korral edastatakse epikriis kahe tööpäeva jooksul (kui muidu on  3 ambulatoorne teenus 1 tp). Seega, kui teenuse osutamine on lõpetatud, saadab TTO nimetatud dokumendi/andmed hiljemalt kahe tööpäeva jooksul infosüsteemi. Erisus on vajalik selleks, et uue epikriisi liigi loomisega konkreetse teenuse dokumenteerimisel, tuleb näha ette selle erinev esitamise tähtaeg. Kuna paljudes asutustes võib see olla veel paberdokument, antakse uuendatud sättele ka üleminekuaeg (vt seotust määrustega käesoleva sissejuhatuse p 1.3 alt ning käesoleva selgituse viimast lõiku). Erisus ambulatoorsest teenusest seisneb selles, et need on valdavalt teenusepõhiselt infosüsteemis täidetavad. Koduõenduse (ambulatoorne) ning iseseisva statsionaarse õendusteenuse (statsionaarne) osas tekib kohustus uus dokument infosüsteemi esitada alates 1. jaanuarist 2021. Kuna statsionaarse teenuse puhul on andmete edastamise kohustus seni kehtivaga sama, siis § 5 lõike 1 punkti 2 selles osas ei muudeta. Seega on käesolev erisus koduõenduses vajalik just seetõttu (mitte ühe vaid kahe tööpäeva jooksul), et kogu dokumentatsioon ei pruugi olla TTO-l infosüsteemis, mistõttu tuleb teatud osas teha epikriisi koostamisel jätkuvalt käsitööd (epikriis on kokkuvõte, mitte kogu teenuse aluseks olev andmestik). Statsionaarse teenuse korral on tähtaeg viis tööpäeva, mistõttu selle osas erisust ei vajata. Selguse huvides olgu toodud, et täna ei ole ministri määruses „Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende esitamise tingimused ja kord“ iseseisva statsionaarse õendusabi ja koduõenduse epikriisi andmekoosseisu sätestatud. Ministri määruse muudatus on kavas saata eelnõuna kooskõlastamisele käesoleva aasta märtsikuus. Määruse eelnõu on välja töötatud ning tehniline standard erinevate osapoolte vahel kokku lepitud. Punkti 8 muudatusega ühtlustatakse meditsiiniliste ülesvõtete kättesaadavaks tegemise viidet. Täna on see osaliselt dubleeriv - osaliselt infosüsteemi põhimääruses, osaliselt tervise- ja tööministri 27. augusti 2014. a. määruses nr 52“ Meditsiiniliste ülesvõtete liigid, neile esitatavad infotehnoloogilised nõuded ning kättesaadavaks tegemise tingimused ja kord“. Kuna ka viimati nimetatud määrus reguleerib kättesaadavaks tegemise tingimusi, ei ole otstarbekas seda osaliselt dubleerida. Seetõttu viidatakse vastavale määrusele. Punktide 9 ja 10 alusel ei ole tegemist uute kohustustega, vaid need reguleeritakse selgelt ka põhimääruses. Osaliselt korratakse § 5 lõikes 4 standardite järgimise kohustust, kuigi selle leiab ka kehtivast TTKS-i § 42 lõikest 1. Lisaks on seda kohustusena reguleeritud selgelt ka liidestumislepingutes TTO-dega. Kuna standarditel on oluline roll just infosüsteemi arenduste kontekstis ja selleks, et tagada kõiksete andmete kogumine infosüsteemi, korratakse sama põhimõtet selgelt standardite osas ka andmekogu põhimääruses. See moodustab andmete koostoimimise ja kasutatavuse ühe olulise aluse. Paragrahv 5 lõike 5 lisamine on samuti parema selguse huvides vajalik, et määrata infosüsteemi andmete osas poolte vastutus. Nimelt vastutab TTO infosüsteemi edastatavate andmete õigsuse eest. Kuigi ka viimase osas on see tuletatav erinevatest õigusaktide normidest, on sellekohane sätestamine infosüsteemi kontekstis oluline. See võimaldab ka vastutaval või volitatud töötlejal paremini oma tegevusi juhtida. Üldiste tingimuste avaldamist kodulehel võib pidada tavapäraseks praktikaks, mis võimaldab infot kiirelt leida ja vähendab seega teatud osas halduskoormust. Punktide 11–13 muudatus on seotud eelkõige põhimääruse erinevate sätete sisu ümbertõstmise, kehtetuks tunnistamisega või nende muutmistega. Seetõttu tuleb muuta ka vastava peatüki pealkirja, et see kajastataks peatükis reguleeritud normide tegelikku sisu. Kuna seaduse eelnõu 778 SE raames sätestatakse infosüsteemis töödeldavate andmete säilitamise tähtajad seaduse tasandil (TTKS-is), siis jääb käesoleva §-i 8 sisuks üksnes logide säilitamine, et tagada andmete halduse õiguspärasus ja jälgitavus. Infosüsteemi põhiandmete säilitamine on sätestatud seaduses. Seetõttu tunnistatakse kehtetuks ka § 8 lõiked 1 ja 2, kuna põhiandmete säilitamine on reguleeritud edaspidi seaduses (TTKS).  4 Punktid 14–20 muudatustega luuakse parem õigusselgus nii andmetele juurdepääsu, andmete väljastamise kui ka andmelao osas. Seetõttu on oluline muuta ka 4. peatüki pealkirja. Paragrahv 10 muudatused on seotud eelkõige sellega, et eristada, kas infosüsteemile on juurdepääs (nt patsiendil läbi patsiendiportaali, tervishoiuteenuse osutaja või teised andmeandjad nt üle x-tee jne) või andmed vaid väljastatakse (nt teabenõue või lepingu täitmiseks jne). Paragrahvi 11 muudatused on seotud taaskord seaduseelnõu 778 SE muudatustega, kus andmetöötluse eesmärke laiendati ning seetõtu täiendatakse § 11 lõiget 4 teenusel osalejate viitega (sh juba täna saab arstiõppe üliõpilane, kes on läbinud õppekavas olevad IV kursuse kohustuslikud ained, arsti juhendamisel ja vastutusel osaleda ravitöös ning tutvuda digiloo ja pildipanga andmetega). Seetõttu tuleb muuta osaleja õigust andmeid töödelda. Selleks tehakse konkreetsele lõikele viide, mis lisatakse seaduseelnõu 778 SE käigus (TTKS § 593 lõige 21)1. Paragrahvi 11 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks, kuna andmekaitse üldmääruse põhimõtetest (sh seni kehtinud isikuandmete kaitse seaduses) tuleneb, et andmeid ei tohi töödelda eesmärgil, mis pole lubatud. Lisaks ei ole andmete allalaadimine (salvestamine) eraldi kontrollitav. Seega on muudatused pigem täpsustavad/korrastavad ning seotud otseselt seaduseelnõuga. Punkti 21 muudatuse eesmärgiks on luua selge infosüsteemi ülesehitus ning määratleda ka selle üks andmekogudest – andmeladu. Selles töödeldakse pseudonüümitud andmeid nt dünaamika jälgimiseks TTO-de poolt või analüüside koostamiseks tervisepoliitika kujundamiseks. Seetõttu on oluline eristada, et andmete töötlemisel arvestatakse vähem riivavamaid meetmeid ning andmeladu soovitakse aja edenedes võimestada. St ka vähem isikustatud andmete töötlust teisestel eesmärkidel. Nende andmete alusel tekivad tulevikus ka avaandmed avaliku teabe seaduse tähenduses, mis avaldatakse volitatud töötleja veebilehel. Käesolev muudatus ei eelda rahalist ressurssi, sest keskandmekogu osas on see juba loodud ja kasutuses (vt kehtiva põhimääruse § 14). Punktid 22–24 on seotud taaskord korrastava sisuga, millel otsene mõju puudub. Infosüsteemi põhimääruse struktuuris kajastatakse selle rahastamine (lisatav § 221) ning selle lõpetamine (lisatav § 222). Oma olemuselt see korraldust ei muuda. Tänaseni oli rahastamine sätestatud seaduses (TTKS § 52 lg 1 p 11), kuid see tuuakse läbi volitusnormi infosüsteemi põhimäärusesse. Praktikas on enamasti rahastamist kajastatud ühe kindla struktuurielemendina põhimääruses. Kuigi andmekogude osas tuleb lähtuda avaliku teabe seaduses sätestatud regulatsioonist, tagab seegi täpsustus pigem parema õigusselguse ja on praktikas leidnud oma kindla koha registrite ja infosüsteemide põhimäärustes. Paragrahv 2 muudatused. Käesolev määrus jõustub 15. märtsil 2019. a. Eelnõu on seotud seaduseelnõu 778 SE jõustumisega. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu vastab Euroopa Liidu õigusele. 1 Lisatav lõige: „(21) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikule on tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele juurdepääs tervishoiuteenusel osalemiseks järgmistel isikutel: 1) arstiõppe üliõpilasel, kes on läbinud õppekavas olevad neljanda kursuse kohustuslikud ained; 2) füsioterapeudil; 3) tegevusterapeudil; 4) kliinilisel logopeedil; 5) kliinilisel psühholoogil; 6) optometristil; 7) radioloogia tehnikul; 8) käesoleva seaduse § 30 lõikes 32 nimetatud isikul.”.  5 4. Määruse mõjud Määruse eelnõu on seotud seaduse eelnõuga 778 SE ning infosüsteemi ülesehituse ning andmetöötluse põhimõtete täpsustava kirjeldusega, seetõttu ei oma määruste muutmine iseseisvaid mõjusid. Määruses ei tehta olulisi sisulisi muudatusi, samuti ei ole planeeritud kulusid (v.a iseseisva statsionaarse õendusabi ja koduõenduse epikriisi edastamisega). Mõju seoses iseseisva statsionaarse õendusabi ja koduõenduse epikriisi edastamisega: - õendusepikriisiga seotult tekivad kulud TTO-del ja teenuse osutajate lõikes on hetkeolukord erinev. Seetõttu on keeruline prognoosida TTO-de arendusvajadusi, kuna see sõltub olemasolevatest arendustest. Praktika kohaselt jäetakse TTO-dele umbes aasta muudatuste sisseviimiseks, käesoleval juhul on üleminekutähtajaks jäetud kaheaastane periood, mis on uuenduste sisseviimiseks piisav (seotud teiste ministri määruste muudatusega – vt selgitusi p 7 alt); - Terviseameti osas lihtsustub järelevalve tegemine konkreetse teenuse lõikes; - vähemalt kaudselt võib positiivsena hinnata ka mõju patsiendile, seda just Terviseameti tegevuse tulemusena – parem järelevalve, parem teenus; - Eesti Haigekassa osas on samuti mõju positiivne, sest eraldi dokumentatsiooni alusel on võimalik paremini hinnata selle teenuse mõju ja kvaliteeti (ja koostada analüüse, prognoosida rahastust jms). Andmekaitsealane mõjuhinnang Tehtud muudatused ei avalda olulist mõju isikuandmete töötlemisele, muudatused ei mõjuta oluliselt ka andmesubjekti. Muudatused on pigem seotud infosüsteemi ülesehituse ning andmetöötluse põhimõtteid selgitavate muudatustega. Põhimäärusest on välja jäetud andmete säilitamise sätted, kuna need on edaspidi reguleeritud seaduse tasandil. Iseseisva statsionaarse õendusabi ja koduõenduse epikriisi edastamise kohustus on pelgalt teenuse osutamise dokumenteerimise osa, mis on täna olnud suuresti dokumenteeritud paberil. Täna peab TTO teenuse sisu dokumenteerima ning edastama kokkuvõtval kujul infosüsteemi. Infosüsteem on tänaseks olnud kasutuses kümme aastat ning mida aeg edasi, seda suurem osa teenuse osutamisest digitaaliseeritakse ja andmed liiguvad ka infosüsteemi. Nii näeb patsient edaspidi oma ravidokumente ka selle teenusega seoses. Muudatus võimaldab suuremat läbipaistvust, tagades patsiendile otsejuurdepääsu oma terviseandmetele. Täna kohustab seadus TTO-d dokumente infosüsteemi saatma, lihtsalt kõiki arendusi ei ole jõutud teha korraga. Seega on andmetöötlus täna toimunud TTO enda juures, lihtsalt uuel viisil saab andmeid näha ka patsient ise. Läbi infosüsteemi saab andmeid kasutada oma seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks ja ettenähtud piires nii Terviseamet kui ka Eesti Haigekassa (saab juurdepääsu eelnõuga 778 SE). Muudatus vähendab haldusorganite halduskoormust, kuid õigus andmeid saada ja neid töödelda, on haldusorganitel ka täna. Seega võib mõju hinnata väheseks. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruses ei tehta muudatusi, mis tooksid endaga kaasa kulusid, kuna muudatused on sisult selgust loovad, mitte eraldi rakendamist vajavad. Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse kulud on kaetud riigieelarvest ja suuremas osas välisvahenditest. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 15. märtsil 2019. a. Jõustumine on seotud eelnõu 778 SE jõustumistähtajaga. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja arvamuse avaldamiseks Sihtasutus Eesti Tervishoiu Pildipangale, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele, Eesti Haiglate Liidule, Eesti Haigekassale, Terviseametile, Eesti Perearstide Seltsile, Eesti Arstide Liidule, Eesti Õdede Liidule, Eesti Hambaarstide Liidule, Eesti Patsientide Liidule, Eesti Eratervishoiuasutuste Liidule, Tervise Arengu Instituudile, Hooldusravi Osutajate Ühendus ja Andmekaitse Inspektsioonile.