Pöördumine

Ministeeriumid Meie 07.02.2019 nr 1.2-2/14-1 Tervishoiuteenuste eest tasumise, lepingulise järelevalve, tervishoiuteenuste statistika ning Eesti Haigekassa eelarve efektiivse ja otstarbeka kasutamise eesmärgil vajalike tervise infosüsteemi andmete loetelu ja päringute perioodid Saadame ministeeriumidele kooskõlastamiseks ja Eesti Haigekassale, Andmekaitse Inspektsioonile ning Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele arvamuse avaldamiseks tervise- ja tööministri määruse „Tervishoiuteenuste eest tasumise, lepingulise järelevalve, tervishoiuteenuste statistika ning Eesti Haigekassa eelarve efektiivse ja otstarbeka kasutamise eesmärgil vajalike tervise infosüsteemi andmete loetelu ja päringute perioodid“ eelnõu. Palume eelnõu kooskõlastada ja arvamust avaldada viie tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut Tervise- ja tööminister Lisad: 1. Eelnõu 2. Seletuskiri Lisaadressaadid: Eesti Haigekassa Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus Andmekaitse Inspektsioon Ülle Jordan 626 9139 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  EELNÕU 31.01.2019 MINISTRI MÄÄRUS nr Tervishoiuteenuste eest tasumise, lepingulise järelevalve, tervishoiuteenuste statistika ning Eesti Haigekassa eelarve efektiivse ja otstarbeka kasutamise eesmärgil vajalike tervise infosüsteemi andmete loetelu ja päringute perioodid Määrus kehtestatakse Eesti Haigekassa seaduse § 2 lõike 24 alusel. § 1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse tervishoiuteenuste eest tasumise, lepingulise järelevalve, tervishoiuteenuste statistika ning Eesti Haigekassa (edaspidi haigekassa) eelarve efektiivse ja otstarbeka kasutamise eesmärgil vajalike tervise infosüsteemi andmete loetelu ja päringute perioodid. § 2. Tervise infosüsteemis olevate andmete loetelu ja päringute perioodid (1) Haigekassal on tervishoiuteenuste eest tasumise, lepingulise järelevalve, tervishoiuteenuste statistika ning haigekassa eelarve efektiivse ja otstarbeka kasutamise eesmärgil juurdepääsuõigus lõigetes 2–4 nimetatud tervise infosüsteemis olevatele andmetele päringule eelneva viie aasta kohta. (2) Andmed andmete esitaja kohta: 1) andmed tervishoiuteenuse osutaja kohta – isiku ravile suunanud, isikut ravinud, isikule protseduuri teinud või meditsiinidokumendi täitnud (sealhulgas telemeditsiinilisel konsultatsioonil osalenud) tervishoiuteenuse osutaja ja tervishoiutöötaja; 2) andmed kiirabi osutamise kohta – kiirabibrigaadi tüüp, kiirabibrigaadi liikmete andmed, Häirekeskusest päritud ja/või sisestatud juhtumi andmed, hädaabikutse ja väljasõidukorralduse ning kutse täitmise andmed, transpordiviis, visiidi tulemus, täiendava abi kasutamine, patsiendi ees- ja perekonnanimi ning isikukood või tundmatu isiku kood. (3) Andmed ambulatoorse ja statsionaarse tervishoiuteenuse osutamise kohta: 1) andmed isiku kohta – sünniaeg, sugu, elukoht kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega, ravikindlustuse olemasolu; 2) andmed statsionaarse tervishoiuteenuse kohta – haigusjuhtumi liik, haiglasse suunanud tervishoiuteenuse osutaja või tervishoiutöötaja nimi, edasi suunanud tervishoiuteenuse osutaja nimi, haiglas viibimise aeg, voodiprofiil, raviosakond, raviosakonda pöördumise erakorralisus, haiglasse saabumise ja haiglast lahkumise viis; 1  2 3) andmed ambulatoorse tervishoiuteenuse, sealhulgas päevaravi kohta – ambulatoorse visiidi liik, aeg, tüüp, pöördumise erakorralisus, päevaravi haigusjuhtumi liik, voodiprofiil, pöördumise erakorralisus ja haigusjuhtumi aeg, pöördumise viis ja lahkumise viis erakorralise abi saamiseks; 4) andmed diagnooside kohta – isiku põhihaigus, põhihaiguse tüsistus, kaasuv haigus ja välispõhjus; 5) andmed isiku terviseseisundit kirjeldavate näitajate kohta – hammaste seisund, transfusioonireaktsioonid, pikkus ja kehakaal, lapse areng, immuniseerimine, raseduse kestus; 6) andmed tehtud operatsioonide, analüüside, uuringute ja protseduuride kohta – haigusjuhtumi raames tehtud toimingute liik, hulk, aeg ja tulemused; 7) andmed saatekirjade ja nende vastuste kohta – saatekirja number, saatekirja väljastanud tervishoiutöötaja, saatekirja tüüp, kiireloomulise (CITO!) saatekirja põhjendus, saatekirjal märgitud uuring, analüüs, protseduur või teenus ja suunamise põhjus, analüüside tulemused. (4) Andmed ravimite kohta: 1) isikule haigusjuhtumi raames välja kirjutatud ravimid; 2) isiku poolt välja ostetud ravimid. § 3. Määruse jõustumine Määrus jõustub 15. märtsil 2019. a. (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut (allkirjastatud digitaalselt) Tervise- ja tööminister Marika Priske Kantsler  Tervise- ja tööministri määruse „Tervishoiuteenuste eest tasumise, lepingulise järelevalve, tervishoiuteenuste statistika ning Eesti Haigekassa eelarve efektiivse ja otstarbeka kasutamise eesmärgil vajalike tervise infosüsteemi andmete loetelu ja päringute perioodid“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Tervise- ja tööministri määrus „Tervishoiuteenuste eest tasumise, lepingulise järelevalve, tervishoiuteenuste statistika ning Eesti Haigekassa eelarve efektiivse ja otstarbeka kasutamise eesmärgil vajalike tervise infosüsteemi andmete loetelu ja päringute perioodid“ (edaspidi määrus) kehtestatakse Eesti Haigekassa seaduse (edaspidi HKS) § 2 lõike 24 alusel. Eesti Haigekassa (edaspidi haigekassa) töötajale tervise infosüsteemile juurdepääsuõiguse HKS- is sätestamine on seotud Riigikogu menetluses oleva isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seaduse eelnõuga 778 SE (edaspidi 778 SE)1, millega muudetakse ka HKS-i ja ravikindlustuse seadust (edaspidi RaKS). Selleks täiendatakse HKS § 2 lõigetega 22–24. Eelnõu jõustumise ajaks on planeeritud 15.03.2019. Kehtiva RaKS § 18 lõike 2 kohaselt on haigekassal õigus nõuda temaga lepingu sõlminud isikutelt, samuti teistelt isikutelt ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutustelt õigusaktides sätestatud juhtudel kindlustatud isiku andmeid, sealhulgas delikaatseid isikuandmeid ning muid andmeid, kuivõrd need andmed on vajalikud haigekassale seadusega pandud ülesannete täitmiseks. 778 SE kohaselt viiakse see säte RaKS-ist HKS § 464 lõigetesse 1 ja 2. Lähtuvalt eespool nimetatud seadusesätetest on haigekassal tema poolt tasutavate teenuste põhjendatuse ja õigsuse kontrollimiseks õigus saada tervishoiuteenuse osutajalt tervishoiuteenuse osutamist tõendavaid dokumente (tervisekaart, haiguslugu vms). Dokumentide kontrollimisel vaadeldakse eelkõige tegevuse vastavust õigusaktidele ja lepingutele, aga ka tunnustatud ravijuhenditele. HKS-i täiendamisega luuakse haigekassale tehniline juurdepääs tervise infosüsteemile. See on vajalik, et suurendada oluliselt haigekassa võimekust kontrollida talle esitatud raviarvete, retseptiravimite ja meditsiiniseadmete põhjendatust ning teha täiendavaid kontrolle, et vältida ravikindlustusraha ebaotstarbekat kasutamist. Muudatus aitab pikemas perspektiivis säästa ravikindlustusraha ning selle abil suurendada teiste teenuste mahtu ja parandada kvaliteeti. Haigekassa järelevalve õiguslikud alused tulenevad eelkõige HKS § 2 lõikest 1 ja lõike 2 punktist 4, mille kohaselt on haigekassa eesmärk ravikindlustushüvitiste võimaldamine vastavalt ravikindlustuse seadusele, muudele õigusaktidele ja haigekassa eelarves ettenähtud kuludele. Oma eesmärgi saavutamiseks kontrollib haigekassa muu hulgas haigekassa poolt osaliselt või täielikult tasutavate teenuste kvaliteeti ja põhjendatust, tehes ravi rahastamise lepingu partnerite üle lepingulist järelevalvet. 1 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/9d1420bb-b516-4ab1-b337- 17b2c83eedb1/Isikuandmete%20kaitse%20seaduse%20rakendamise%20seadus 1 Käesoleva eelnõuga kehtestatakse HKS § 2 lõikes 23 nimetatud andmete täpsem loetelu ja päringute perioodid. 1.2. Määruse ettevalmistaja Määruse on ette valmistanud Eesti Haigekassa vanemjurist Kadri Kurvits ([email protected]). Eelnõu on menetlenud Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna peaspetsialist Ülle Jordan (626 9139, [email protected]). Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Eesti Haigekassa vanemjurist Kadri Kurvits ([email protected]) ning Sotsiaalministeeriumi õigusnõunikud Nele Nisu ([email protected], 626 9338) ja Jaanus Põldmaa ([email protected], 626 9328). Eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected], 626 9320). 1.3. Märkused Eelnõu on seotud Riigikogu menetluses oleva 778 SE-ga, mille kohaselt sätestatakse HKS-is haigekassa juurdepääs tervise infosüsteemile. Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs käesoleva eelnõu seletuskirja 4. punktis. 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Määrus koosneb kolmest paragrahvist. Määruse §-s 1 kehtestatakse määruse reguleerimisala ning sätestatakse, et määrusega kehtestatakse tervishoiuteenuste eest tasumise, lepingulise järelevalve, tervishoiuteenuste statistika ning haigekassa eelarve efektiivse ja otstarbeka kasutamise eesmärgil vajalike tervise infosüsteemi andmete loetelu ja päringute perioodid. Vastav alus tuleneb 778 SE-ga HKS § 2 täiendamisest lõigetega 22–24. Juurdepääsuõigus on haigekassa töötajal, kes kontrollib osaliselt või täielikult tasustatavate teenuste kvaliteeti ja põhjendatust. Määruse § 2 lõikes 1 sätestatakse, et haigekassal on juurdepääsuõigus lõigetes 2–4 nimetatud tervise infosüsteemis olevatele andmetele päringule eelneva viie aasta kohta. Viieaastase perioodi kehtestamisel on lähtutud optimaalsest perioodist, mis on haigekassale vajalik tervishoiuteenuste eest tasumise, lepingulise järelevalve ning haigekassa eelarve efektiivse ja otstarbeka kasutamise üle kontrolli tegemiseks, arvestades muu hulgas ka lepingujärgsete võimalike nõuete aegumistähtaega. Sarnase tähtajaga on reguleeritud juurdepääsuõigus ka sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 22. veebruari 2016. a määrusega nr 15 „Töövõime hindamiseks, puude raskusastme tuvastamiseks ning hüvitiste määramiseks ja maksmiseks vajalike tervise infosüsteemi andmete loetelu ja päringute perioodid“. Andmekoosseisude valikul on lähtutud, et päringusse oleks võimalik koondada isikupõhiselt kõik andmed, mis on vajalikud haigekassale HKS § 2 lõikes 22 sätestatud eesmärgi täitmiseks. Lõige 2 sätestab andmed andmete esitaja kohta (andmed tervishoiuteenuse osutaja ja kiirabi osutamise kohta). 2 Lõige 3 sätestab andmed ambulatoorse ja statsionaarse tervishoiuteenuse osutamise kohta (sealhulgas andmed isiku kohta; haigusjuhtumi ja haiglas viibimise kohta; ambulatoorse tervishoiuteenuse, sealhulgas päevaravi kohta; diagnooside kohta; isiku terviseseisundit kirjeldavate näitajate kohta; tehtud operatsioonide, analüüside, uuringute ja protseduuride kohta; saatekirjade ja nende vastuste kohta). Lõige 4 sätestab andmed ravimite kohta (haigusjuhtumi raames välja kirjutatud ravimite ja isiku poolt välja ostetud ravimite kohta). Andmete loetelude koostamisel on aluseks võetud Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määruses nr 138 „Tervise infosüsteemi põhimäärus“ ja sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määruses nr 53 „Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende säilitamise tingimused ja kord“ sätestatud andmete nimetused. Määruse § 3 sätestatakse jõustumisaeg. Määrus jõustub vastavalt 778 SE-le 15. märtsil 2019. a. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määruse ettevalmistamisel ei ole aluseks võetud Euroopa Liidu õigust. 4. Määruse mõjud Määruse mõjusid on hinnatud 788 SE seletuskirjas. Muudatusega kaasneb positiivne mõju, sest tehniline ligipääs tervise infosüsteemile võimaldab kasutada haigekassa olemasolevaid ressursse optimaalselt ning seeläbi paraneb haigekassa lepingulise järelevalve tegemise võimekus ja väheneb tervishoiuteenuse osutajate administratiivne kohustus esitada andmeid haigekassale paberil või digitaalselt. Vähenevad isikuandmete vahetamisega seotud turvariskid. Andmekaitsealane mõjuhinnang Andmekaitsealase mõjuhinnangu tegemisel lähtuti sellest, et haigekassa tunneb hästi andmete töötlemise tingimusi ja nõudeid, kuna töötleb ka oma andmekogus eriliiki isikuandmeid. Haigekassa on kasutusele võtnud meetmed, mis tagavad andmete kaitse, kuna haigekassa töötleb juba samaliiki andmeid. Riskide esinemise tõenäosus on väike. Andmete töötlus ei muutu ja toimub kehtivate protsesside alusel. Andmete töötlemine võimaldab oluliselt parandada ravikindlustuse kvaliteeti. Haigekassa saab juurdepääsuõiguse tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele tervishoiuteenuste eest tasumise, lepingulise järelevalve, tervishoiuteenuste statistika ning haigekassa eelarve efektiivse ja otstarbeka kasutamise eesmärgil. Haigekassal on nimetatud eesmärkide täitmiseks õigustatud huvi töödelda isikute terviseandmeid. Samas lubab juba kehtiv õigus haigekassal tervise infosüsteemist päringute alusel andmeid saada, mistõttu reguleeritakse käesoleva eelnõuga täpsemalt, milliseid andmeid ning kui kaua võib töödelda. Riigikogu menetluses oleva 778 SE-ga täiendatakse HKS-i sätetega, mis lubavad haigekassale püsiva juurdepääsuõiguse tervise infosüsteemi andmetele. See tähendab, et tervise infosüsteemi vastutav töötleja ei vasta enam üksikutele päringutele, vaid annab selleks haigekassale tehnilise ligipääsu. Andmeid töödeldakse haigekassas vastavalt õigusaktidele. Kuivõrd tegemist on eriliiki isikuandmetega, tuleb andmete töötlemisele pöörata kõrgendatud tähelepanu. Andmete 3 väärkasutuse risk on maandatud, sest haigekassal lasub seaduslik kohustus järgida HKS § 3 punktis 6 sätestatut ning tagada kindlustatute terviseseisundit ja eraelu puudutavate andmete salastatus, mis on haigekassa töötajatele ja esindajatele teatavaks saanud seoses kutsekohustuste või lepinguliste õiguste teostamise ja kohustuste täitmisega. Samuti teeb haigekassa üle vajaduse korral järelevalvet Andmekaitse Inspektsioon, kes tuvastab võimalikud rikkumised andmete töötlemisel. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Tervise infosüsteemile juurdepääsu õigusega tekkivad kulud on marginaalsed ja kaetakse haigekassa eelarvest. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 15. märtsil 2019 koos 778 SE jõustumisega. 7. Määruse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks Eesti Haigekassale, Andmekaitse Inspektsioonile ja Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele. 4