Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 03.12.2014 käskkirjaga nr 219 "Töövõimet hoidva ja säästva töökeskkonna arendamine" kinnitatud toetuse andmise tingimuste 2019. aasta tegevuste kirjelduse ja eelarve kinnitamine

MINISTRI KÄSKKIRI 31.01.2019 nr 13 Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 03.12.2014 käskkirjaga nr 219 "Töövõimet hoidva ja säästva töökeskkonna arendamine" kinnitatud toetuse andmise tingimuste 2019. aasta tegevuste kirjelduse ja eelarve kinnitamine Vabariigi Valitsuse seaduse § 52 lõike 1 alusel ja kooskõlas sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 03.12.2014 käskkirjaga nr 219 "Töövõimet hoidva ja säästva töökeskkonna arendamine" kinnitatud toetuse andmise tingimuste punktidega 7.1.1.1 ja 7.4.9.1: 1. Kinnitan perioodi 01.01.2019–31.12.2019 toetuse andmise tingimuste tegevuste kirjelduse (lisa 1 vorm A) (lisatud). 2. Kinnitan perioodi 01.01.2019–31.12.2019 toetuse andmise tingimuste eelarve (lisa 1 vorm B) (lisatud). Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.01.2019. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Iva Riina Sikkut Sotsiaalkaitseminister Tervise- ja tööminister  Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri .....................01.2019 käskkiri nr .....…. „Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 03.12.2014 käskkirjaga nr 219 „Töövõimet hoidva ja säästva töökeskkonna arendamine" kinnitatud toetuse andmise tingimuste 2019. aasta tegevuste kirjelduse ja eelarve kinnitamine“ Lisa 1 Vorm A Tegevuste detailne kirjeldus perioodil 01.01.2019–31.12.2019 Tööandjaid ja töötajaid toetavad tegevused töökeskkonna edendamiseks (tegevus 2.1) Teavitus- ja kaasamistegevus (tegevus 2.1.1) Messid Kuna messid olid 2016.–2018. aasta tegevustena väga edukad (suur huvi Tööinspektsiooni messilaua ja trükiste vastu), plaanitakse ka 2019. aastal osaleda vähemalt viiel messil ja väliüritusel. Messide abil aitame kaasa töövõimet hoidva ja säästva töökeskkonna sõnumi (st ohutuskultuuri tähtsustamine) levitamisele kindlatele sihtrühmadele. Messidelt saame uusi kontakte, keda kutsume liituma ajakirjaga Tööelu, samuti reklaamitakse messidel Tööinspektsiooni nõustamis- ja konsultatsiooniteenust. Messikülastajatel on võimalik Tööinspektsiooni infolauast küsida nõu spetsialistidelt (nii töösuhete kui tööohutuse ja -tervishoiu teemadel) ning võtta kaasa trükiseid (brošüüre, voldikuid, plakateid, Tööelu ajakirju). Messidel, kus on võimalik loengut pidada, esineb Tööinspektsioon töökeskkonda puudutavatel teemadel, arvestades konkreetse messi sihtrühmi. Sihtrühm: töötajad, sh vähenenud töövõimega töötajad, tööandjad, laiem avalikkus. Infomaterjalide väljatöötamine ja trükkimine 2016.–2018. aastal on Tööinspektsioon jaganud messidel, Tööinspektsiooni kontorites, teavitusüritustel ning sidus- ja huvigruppide kaudu brošüüre. Brošüürid on populaarsed, kuna need sisaldavad töötajatele ja tööandjatele konkreetset ja lihtsalt mõistetavat teavet selle kohta, kuidas töökeskkonda töötajate tervist säästvamaks muuta. Lisaks paberil infomaterjalidele on nii Tööelu portaalis kui ka Tööinspektsiooni kodulehel kättesaadavad mitmed elektroonilised brošüürid. 2019. aastal on kavas koostada uus elektrooniline brošüür kutsehaiguste teemal nii eesti kui vene keeles. Lisaks antakse kordustrükina elektroonselt ja paberil välja brošüür „Tööohutus ehitusplatsil“ eesti ja vene keeles. 2019. aastal on kavas jätkata töökeskkonna ülevaate väljaandmisega. Töökeskkonna ülevaade trükitakse ka paberile ning edastatakse ajakirjanikele ja laiemale avalikkusele (trükitud kujul saadetakse töökeskkonna ülevaade Vabariigi Valitsuse ja Riigikogu liikmetele ning Tööinspektsiooni sotsiaalpartneritele ja huvigruppidele). Muu hulgas tõlgitakse ja trükitakse töökeskkonna ülevaade inglise keelde ning saadetakse saatkondadele. Trükitud töökeskkonna ülevaate saatmine sotsiaalpartneritele, huvigruppidele, valitsusele ja Riigikogule võimaldab tõmmata tähelepanu töökeskkonna temaatikale, mis tihti jääb pigem 1 tagaplaanile. E-posti teel saadetud elektroonne töökeskkonna ülevaade sellist mõju ei avalda, kuna see jääb e-posti kaudu laekuva info suure mahu tõttu enamasti tähelepanuta. Tööinspektsioon annab alates 2010. aastast välja ajakirja Tööelu, mis on kättesaadav nii elektroonselt kui trükitud kujul. 2016.–2018. aastal on Tööelu ajakirja trükitud versioonile olnud positiivne tagasiside nii raamatukogudelt, tööandjatelt kui ka tööandjate esindajatelt ja katusorganisatsioonidelt. Trükitud versiooni jagamisel messidel ja teavitusüritustel saame juurde ajakirja elektroonse versiooni tellijaid. Tööelu ajakiri kajastab töökeskkonnaga seotud olulisi uudiseid ja sündmusi ning seletab aktuaalseid töökeskkonna küsimusi. 2019. aastaks hangitakse Tööelu ajakirja väljaandmiseks partner, kes koostöös Tööinspektsiooni teenistujate ning teiste töötervishoiu ja tööohutuse spetsialistidega koostab vajalikud artiklid. Ajakiri kajastab artikleid, uudiseid ja teateid tööohutuse, töötervishoiu ja töösuhete teemadel. Elektroonset ajakirja saab tellida Tööinspektsiooni kodulehe kaudu, samuti on võimalik ajakirja tellida messidel ja muudel teavitusüritustel. 2019. aastal antakse välja tööohutusalane kalender, kus märgitakse ära rahvusvaheline töötervishoiu ja tööohutuse päev ning Euroopa tööohutuse ja töötervishoiu nädal. Kalendrid saadetakse ettevõtetele, kus on toimunud enim tööõnnetusi. Kuna videod on sotsiaalmeedias ja Tööelu portaalis populaarsed, töötatakse 2019. aastal välja viis lühivideot tööstressi teemal. Iga lühivideo keskendub ühele tööstressi tekitavale ohutegurile. Jätkatakse ka elektroonse infokirja väljaandmist alustavatele ettevõtetele neli korda aastas. Alustava ettevõtte infokirjas selgitatakse alustavale tööandjale, mida ta töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning töölepingu seaduse nõuete täitmiseks tegema peab. Infokirja tekst on välja töötatud 2007–2013 ESFi programmi raames ja seda on täiendatud käesoleva TAT raames, vajaduse korral ajakohastatakse seda vastavalt seadusemuudatustele. Sihtrühm: töötajad, sh vähenenud töövõimega töötajad, tööandjad, laiem avalikkus. Töösuhete-, tööohutus- ja töötervishoiuteemalised infohommikud 2019. aastal jätkatakse töösuhete-, tööohutus- ja töötervishoiuteemaliste infohommikute korraldamist mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtete esindajatele ja töötajatele üle Eesti. Kavas on korraldada infohommikud, kus tutvustatakse 2018. aasta töökeskkonna ülevaadet. Kuna alates 2019. aastast rakenduvad töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatused, korraldatakse infohommikud tööandjatele seadusemuudatuste selgitamiseks. Lisaks korraldatakse ehitusettevõtetele infohommikud, kus keskendutakse tööohutusele ehitusel. Kuna töösuhteid puudutavad infohommikud on osutunud väga populaarseteks, korraldatakse infohommikud järgmistel teemadel: „Töösuhete alustamine ja lepingueelsed läbirääkimised“, „Summeeritud tööaeg ja töötasu“ ja „Töösuhte lõpetamine“. Samuti korraldatakse infohommikud õpetajatele. Infohommikute eesmärk on parandada mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtete esindajate ja töötajate teadlikkust töökeskkonna edendamisest. Sihtrühm: mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtete töötajad, sh vähenenud töövõimega töötajad, tööandjad. Ümarlauad sotsiaalpartnerite ja huvigruppidega Selleks et jõuda tööandjatele lähemale, jätkab Tööinspektsioon ümarlaudu sotsiaalpartnerite, huvigruppide ja erialaliitudega. Erialaliitudelt ja sotsiaalpartneritelt saadav info aitab Tööinspektsioonil paremini kavandada iga-aastaseid tegevusi ning saada tuge riigisiseste ja 2 üleeuroopaliste tööohutus- ja -tervishoiu strateegiate elluviimiseks. 2019. aastaks on kavandatud kaks ümarlauda. Sihtrühm: sotsiaalpartnerid ja huvigrupid, töötajad ja tööandjad. Tööohutusalane konverents Alates 2015. aastast on käesoleva TAT raames korraldatud tööohutusalast konverentsi, mis on osutunud väga edukaks ja mille korraldamisega jätkatakse ka 2019. aastal. Konverents võimaldab levitada töövõimet hoidva ja säästva töökeskkonna sõnumit äriettevõtluse arvamusliidritele ning nende kaudu laiemale avalikkusele. Lisaks autasustatakse konverentsil auhinnaga „Hea töökeskkond 2019“ kahte ettevõtet, kes oma eeskujuga aitavad Eestis ohutuskultuuri tähtsustada. Konverentsile on peale Eesti ettevõtete juhtide, töökeskkonnaspetsialistide, personalijuhtide ja Tööinspektsiooni sotsiaalpartnerite kutsutud ka naaberriikide tööinspektsioonide juhid. Koostöö naaberriikidega aitab Tööinspektsioonil paremini toime tulla uute riskide ja uutest töövormidest tulenevate ümberkorraldustega ning koostada juhendmaterjale. Sihtrühm: sotsiaalpartnerid, ettevõtjad ja nende esindajad, töökeskkonnaspetsialistid ja - volinikud, Läänemeremaade tööinspektsioonide juhid, laiem avalikkus. Hea Töökeskkonna auhinna väljaandmine Alates 2015. aastast antakse käesoleva TAT raames välja Hea Töökeskkonna auhinda. Tunnustusega soovitakse tõsta esile ettevõtteid, kus väärtustatakse töötajate tervist säästvat töökeskkonda ja ohutut töötamist. Auhinnale on võimalus kandideerida kõikidel Eesti ettevõtetel, kellest valitakse kaks parimat, keda autasustatakse Hea Töökeskkonna auhinnaga. Hea Töökeskkonna auhinnale kandideeritakse töökeskkonna parima praktika esitamise teel. Auhinda antakse välja kahes kategoorias: alla 50 töötajaga ettevõte ja üle 50 töötajaga ettevõte. Tööelu portaali haldamine Tööelu portaali ajakohasena hoidmiseks on 2019. aastal kavas tellida erialaspetsialistidelt materjale (tööohutuse, töötervishoiu ja töösuhete teemadel) ning tõlkida Euroopa Liidu riikide tööinspektsioonide ja teiste tööohutuse eest seisvate organisatsioonide avaldatud materjale. Eesmärk on tagada, et Tööelu portaalis oleksid väljas töösuhteid ja töökeskkonda puudutavad teemalehed, valdkonnapõhised juhendmaterjalid ja iga päev ilmuvad uudised ning kajastatud oleksid tööelu puudutavad sündmused, koolitused, uuringud, analüüsid ja statistika ehk kõikehõlmav teave töösuhete, töökeskkonna ja töötervishoiu alal. Tööelu portaal on kättesaadav nii eesti-, vene- kui ingliskeelsena. Alates 2016. aastast sisse ostetud Google AdWordsi teenus on olnud väga edukas ning suurendanud Tööelu portaali leitavust. Teenust on planeeritud sisse osta ka 2019. aastal. See tagab Tööelu portaali oluliseks infoallikaks esile tõstmise ja seeläbi külastajate arvu kasvu. Sihtrühm: tööandjad, töötajad, sh vähenenud töövõimega töötajad. Tegevuse algus- ja Tegevus Tegevuse üldajaraam lõppkuupäev kirjeldatud perioodil 3 Ümarlauad tööandjate, töötajate, sotsiaalpartnerite ja huvigruppidega (2) 2015–2020 Tööohutusalane konverents (1) Hea Töökeskkonna auhinna väljaandmine (2) Töösuhete-, tööohutus- ja töötervishoiuteemaliste infohommikute 01.01.2019–31.12.2019 korraldamine (37) Tööelu portaali haldamine (1) 2016–2020 Messid (5) Infomaterjalide väljatöötamine ja trükkimine (19) Sihttase Sihttase Näitaja Näitaja nimetus tegevuskava Selgitus (2023) aastal Tegevuskava 2015–2018 Teavitus- ja prognoositav täitmine 544. Väljundinäitaja kaasamistegevuste 67 615 Väljundinäitajasse arv panustavad tegevused 2.1.1–2.1.3 Nõustamistegevus (tegevus 2.1.2) 2019. aastal jätkatakse tööohutus-, töötervishoiu- ja töösuhetealase nõustamisega. Konsultandid ja nõustamisjuristid nõustavad e-kirja ja telefoni teel, samuti vastuvõttudena. Lisaks konsulteerivad töökeskkonna konsultandid ettevõtetes ning nii konsultandid kui ka nõustamisjuristid peavad ettevõtetes ja üritustel loenguid. Konsultandid jätkavad 2019. aastal peresõbraliku tööandja märgist taotlevate ettevõtete hindamisega. Peresõbraliku tööandja märgis antakse välja Euroopa Sotsiaalfondi toetuse andmise tingimuste „Puudega laste tugiteenuste arendamine ja pakkumine ning töö- ja pereelu ühildamise soodustamine“1 raames. Märgise hindaja roll on objektiivselt hinnata lõpphindamisel tööandja tulemusi meetmete (töökeskkonda ja töösuhteid edendavate tegevuste) rakendamisel, anda vastavalt vajalikud soovitused, koostada hindamisraport ja teha ettepanek kinnitamisorganile lõppmärgise määramise kohta. Hindaja peab samasuguse protsessi läbima ka järelhindamise juures ning tegema kinnitamisorganile ettepaneku tööandja märgist pikendada või see ära võtta. 1 http://www.sm.ee/et/esf-toetused-rakendusasutuse-tegevusteks-tat 4 Konsultanditeenusega rahulolu hindamiseks on 2019. aastal kavas teha kliendi rahulolu uuring, mis hõlmab klientide rahulolu teenusega, mida töökeskkonna konsultandid ettevõtetes on osutanud. Konsultantide töö kavandamiseks ja sõnumite arendamiseks jätkatakse regulaarse meediamonitooringu sisseostmisega. Sihtrühm: töötajad, sh vähenenud töövõimega inimesed, tööandjad. Tegevuse algus- ja Tegevus Tegevuse üldajaraam lõppkuupäev kirjeldatud perioodil Nõustamine (1) 2015–2020 01.01.2019–31.12.2019 Konsultanditeenus (1) Sihttase Sihttase Näitaja Näitaja nimetus tegevuskava Selgitus (2023) aastal Nõustamistegevuste Nõustamistegevuste arv on Väljundinäitaja 2 2 arv läbivalt 2. Koolitustegevus (tegevus 2.1.3) Tööinspektsiooni töökeskkonna ülevaated2 toovad igal aastal välja, et ettevõtetes ei ole tööohutuse eest vastutavaid isikuid määratud, mistõttu on oluline ühiskonnas teadvustada, et töökeskkonnaspetsialistid ja -volinikud on ettevõtetes vajalikud. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse kohaselt peavad töökeskkonnaspetsialistil olema töökeskkonnaalased teadmised ja oskused. Lisaks on tööandjad tööohutuse valdkonnaga tegelemata jätmise peamise põhjusena välja toonud selle, et puuduvad vastavad teadmised. Selleks, et töökeskkond mikro- , väike- ja keskmise suurusega ettevõtetes paraneks, korraldatakse 2019. aastal töökeskkonnaspetsialistidele töökeskkonnaalased koolitused. Töökeskkonnaalased koolitused kestavad 16 akadeemilist tundi ning need viiakse läbi viies Eesti linnas. Koolituse läbinutele antakse välja tõend töökeskkonnaalaste teadmiste ja oskuste omamise kohta. Sihtrühm: mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtete töökeskkonnaspetsialistid, sh vähenenud töövõimega töötajad, tööandjad. Tegevuse algus- ja Tegevus Tegevuse üldajaraam lõppkuupäev kirjeldatud perioodil 2 http://ti.ee/fileadmin/user_upload/failid/dokumendid/Meedia_ja_statistika/Toeoekeskkonna_uelevaated/2015/Tookeskkond_2017_veebi .pdf lk 31 5 Töökeskkonaspetsialistide 2019–2020 01.01.2019–31.12.2019 koolitused (5) Sihttase Sihttase Näitaja Näitaja nimetus tegevuskava Selgitus (2023) aastal Tegevuskava 2015–2018 prognoositav täitmine 544. Koolitustegevuste Väljundinäitaja 5 615 Väljundinäitajasse arv panustavad tegevused 2.1.1–2.1.3 Tööinspektsiooni võimekuse tõstmine teenistujate arendamisel ja institutsionaalse suutlikkuse parendamise kaudu (tegevus 2.2) Tööinspektsiooni kõikidele ametigruppidele kavandatakse koolitused vastavalt arenguvestluste käigus kokku lepitud arengueesmärkidele. Koolituse prioriteetide määramisel arvestatakse ka 2019. aastal tehtavate sihtkontrollide eesmärkidega, Tööinspektsiooni 2019. aasta tööplaaniga, heaolu arengukavas ja Tööinspektsiooni arengukavas 2015–2020 sätestatud eesmärkidega ning Euroopa Liidu töötervishoiu ja tööohutuse strateegilises raamistikus aastateks 2014–2020 kokku lepitud suundadega. Erialakoolitusi korraldatakse peamiselt ametigruppide järgi, et ühtlustada konkreetsesse gruppi kuuluvate teenistujate pädevust ning kindlustada seeläbi Tööinspektsiooni põhiülesannete tulemuslik ja tõhus täitmine. Ametigruppide koolitused sätestatakse koolitusplaanis, mille peadirektor kinnitab käskkirjaga 2019. aasta jaanuarikuus. 2019. aastal jätkatakse teenistujate individuaalse keeleõppe toetamist, mis võimaldab piiriülesesse koostöösse kaasata rohkem teenistujaid. Peale koolitusplaanis olevate koolituste toetatakse teenistujate individuaalseid erialaseid koolitusi nii Eestis kui välismaal, näiteks töökeskkonnaalasel konverentsil osalemine või muu koolitus, mis on teenistujale tulenevalt arenguvestlusest vajalik. Individuaalseid erialaseid koolitusi on 2019. aastaks planeeritud 30. Tööinspektsiooni toimimise põhimõtted ja tegevussuunad on sarnased nii naaberriikidega kui teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega. Nende edukaks rakendamiseks tuleb teha koostööd, tutvuda teiste riikide praktikaga ja vahetada kogemusi. Selleks et olla kursis arengusuundadega töökeskkonna vallas, osalevad Tööinspektsiooni teenistujad välisriikides toimuvatel koostöökohtumistel, mille puhul kaetakse teenistuja transport, majutus ja vajaduse korral osalemistasu. Välislähetustelt saadud teavet kasutatakse teabeürituste ettekannetes, nõustamis- ja konsulteerimisteenuse osutamisel, juhendmaterjalide koostamisel ning riikliku järelevalve kvaliteedi parandamisel. 2019. aastaks on planeeritud kolm Tööinspektsiooni teenistujate lähetust. Baltimaade tööinspektsioonide koostöö raames toimub 2019. aastal kohtumine Lätis. Kohtumisel osalevatele Eesti Tööinspektsiooni teenistujatele hüvitatakse transpordikulu, vajaduse korral ka majutuskulu. Jätkub ka koostöö Lõuna-Soome Töökaitseametiga, selle raames toimub üks õppevisiit Soome ja üks koostöökohtumine korraldatakse Eestis. Õppevisiidil osalevatele Eesti teenistujatele hüvitatakse transpordi- ja majutuskulud. 6 2019. aastal on kavas hinnata tööandjate rahulolu järelevalvega, milleks tehakse rahulolu- uuring. Selle tulemused võimaldavad välja selgitada, millised on Tööinspektsiooni teenistujate koolitusvajadused, et teha tõhusamat järelevalvet. Vajalikud koolitused planeeritakse 2020. aastaks, et suurendada Tööinspektsiooni teenistujate võimekust. 2019. aastal jätkatakse mentorlusprogrammiga, mille raames on kutseharidust või kõrgharidust omandavatel noortel võimalik kandideerida Tööinspektsiooni tasustatud praktikakohtadele. Sihtrühm: Tööinspektsiooni teenistujad. Tegevuse algus- ja Tegevus Tegevuse üldajaraam lõppkuupäev kirjeldatud perioodil Ametnike koolitamine (1) 2016–2020 Rahulolu-uuringu tegemine (1) Teenistujate osalemine konverentsidel, 01.01.2019–31.12.2019 koostöökohtumistel, 2015–2020 seminaridel, individuaalsetel koolitustel (34) Koostöökohtumiste korraldamine Eestis (1) Sihttase Sihttase Näitaja Näitaja nimetus tegevuskava Selgitus (2023) aastal Teenistujate Tegevuskava 2015–2018 kompetentsi Väljundinäitaja 37 220 täitmine on 165. tõstvate tegevuste arv Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine (tegevus 2.3) Olemasolevatest töövaldkonna infotehnoloogilistest lahendustest luuakse uuele kaasaegsele platvormile terviklik tööelu infosüsteem (TEIS). Tegevuse eesmärk on korrastada ja uuendada töövaldkonna e-teenused, tuues ühte tööelu iseteeninduskeskkonda kokku tööandjale ja töötajale suunatud Tööinspektsiooni e-teenused. Tööelu infosüsteem hakkab koosnema e- teenuste moodulitest, mida aja jooksul vastavalt vajadusele ja võimalusele süsteemile lisatakse. Tööelu infosüsteemiga seotud tegevusi viib ellu Tööinspektsioon, kaasates selleks Sotsiaalministeeriumi ning Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskust (edaspidi TEHIK), vajaduse korral teisi osapooli. 2019. aastal jätkab Tööinspektsioon tegevuse elluviimist, koordineerides infosüsteemi arendustegevust, valmistades muu hulgas ette vajalikku sisumaterjali, korraldades koostöökohtumisi partneritega ja kaasates vajaduse korral eksperte. 2019. aastal on plaanis 7 korraldada kümme kohtumist ettevõtetega, et selgitada välja loodava tööelu infosüsteemi osapoolte vajadused ja kontrollida nende peal loodud lahenduste sobivust. TEIS-i teavitus- ja nõustamistegevuste planeerimiseks on kavas tellida meediaplaan. Partneri tegevused Partnerina tagab 2019. aastal TEHIK mitmete tööelu puudutavate andmevahetus- ja andmelahendussüsteemide loomise ning arendamise, vajaduse korral vastava tööjõuressursi või ekspertide (projektijuht, IT-arhitekt) kaasamise. Loodava tööelu infosüsteemi puhul on TEHIK-u rolliks vastutada, et süsteem ja selles kasutatavad tehnoloogilised lahendused on rakendatavad, kaasaaegsed ja jätkusuutlikud, Eesti e-teenuste taristuga ühildatavad ning võimaldavad täita infosüsteemi arendustegevustega seatud eesmärke. Lisaks on TEHIK-u koordineerida ja jälgida, et planeeritavad arendustegevused püsiksid kokku lepitud aja- ja tegevuskavas, ning kaasata osapooli juhul, kui tekivad kõrvalekalded tegevuskavades. Selleks korraldati 2018. aastal arendushange, mille raames tehakse tööelu infosüsteemi analüüsi- ja arendustööd. Töövahendi Tööbik puhul jätkab TEHIK 2019. aastal hooldus- ja tugiteenuse osutamist kuni 2020. aastani (sh vajaduse korral kasutusmugavuse ja funktsionaalsuse parandamine), et kindlustada töövahendi töökindlus, tõrgeteta toimimine ja kasutamiseks vajalike funktsioonide korrektne töötamine. Tegevuse algus- ja Tegevus Tegevuse üldajaraam lõppkuupäev kirjeldatud perioodil TEIS-i osapoolte vajaduste 2018–2020 01.01.2019–31.12.2019 väljaselgitamine (10) Tööbiku haldus (1) 2018–2020 01.01.2019–31.12.2019 TEIS-i arendus (1) 2019–2020 01.01.2019–31.12.2019 Sihttase Sihttase Näitaja Näitaja nimetus tegevuskava Selgitus (2023) aastal Tegevuskava täitmine algas 01.08.2018. Infotehnoloogilisteks Tegevuskava täitmine Väljundinäitaja lahendusteks tehtud 12 27 01.08.2018–31.12.2018 on tegevuste arv 5. 8