Keskvalitsuse hoonete energiatõhususe parandamise toetuse kasutamise tingimused ja kord

Ministeeriumid Meie 18.01.2019 nr 1.1-10/444-1 Keskvalitsuse hoonete energiatõhususe parandamise toetuse kasutamise tingimused ja kord Austatud minister Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks riigihalduse ministri määruse „Keskvalitsuse hoonete energiatõhususe parandamise toetuse kasutamise tingimused ja kord“ eelnõu. Palume arvamus eelnõu kohta esitada kümne tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Janek Mäggi riigihalduse minister Lisad: 1) määruse eelnõu; 2) määruse eelnõu lisa 1; 3) määruse eelnõu lisa 2; 4) määruse eelnõu seletuskiri. Lennart Lepik 611 3041 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Lisaadressaadid: Riigi Tugiteenuste Keskus Riigi Kinnisvara AS 2  EELNÕU 10.01.2019 MÄÄRUS Keskvalitsuse hoonete energiatõhususe parandamise toetuse kasutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõike 3 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimisala ja toetuse andmise eesmärk (1) Määrusega kehtestatakse „Riigi eelarvestrateegia 2018–2021” meetme „Energiatõhususe ja taastuvenergia kasutuse edendamine avaliku sektori hoonetes” rakendamiseks aastatel 2013– 2020 lubatud heitkoguse ühikute enampakkumisel saadavast tulust 46% suuruse osa keskvalitsuse hoonete energiatõhususe parandamiseks kasutamise tingimused ja kord. (2) Meetme rakendamisel on seatud eesmärgiks keskvalitsuse kasutuses olevatesse hoonetesse tehtavate investeeringute kaudu energiatõhususe parandamine ja taastuvenergia kasutuse edendamine. Selle eesmärgi saavutamiseks antakse toetust. (3) Kui määruse alusel antav toetus on energiatõhususe meetmetesse tehtavateks investeeringuteks ette nähtud riigiabi komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (muudetud komisjoni määrusega (EL) 2017/1084 (ELT L 156, 20.06.2017, lk 1–18)), artikli 38 tähenduses, kohaldatakse toetuse andmisel nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut. (4) Määrust ei kohaldata ettevõtjale, kellele Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, esitatud korraldus abi tagasimaksmiseks on seni täitmata. § 2. Terminid Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses: 1) energiatõhususarv – ehitusseadustiku § 65 lõike 3 alusel kehtestatud määruses sätestatud tähenduses; 2) energiatõhususe tööd – olemasoleva hoone energiatõhusust parandavad, kasvuhoonegaaside heidet vähendavad, hoonesse tarnitud energiat ja hoone ülalpidamiskulusid vähendavad ning taastuvenergia kasutust edendavad rekonstrueerimis- ja ehitustööd; 3) hoone – ehitusseadustiku § 3 lõikes 2 sätestatud tähenduses; 4) kasulik üldpõrandapind – energiamajanduse korralduse seaduse § 2 punktis 17 sätestatud tähenduses; 5) keskvalitsus – riigi ametiasutused ja hallatavad riigiasutused; 6) kinnisvara juhtimiskava – pikaajaline pidevalt uuendatav dünaamiline andmete kogum valitsemisala teenuste osutamiseks vajaliku kinnisvararessursi juhtimiseks; 7) projekt – tegevus või tegevuste kogum, mille osaliseks või täielikuks finantseerimiseks toetust käesoleva määruse kohaselt taotletakse. § 3. Meetme rakendaja (1) Meedet rakendab Rahandusministeerium. (2) Toetuse taotlusi menetleb, toetatavatele projektidele teeb väljamakseid ja projektide üle teostab järelevalvet Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus). (3) Meetme rakendamisega seotud kulud nähakse ette § 10 lõike 4 alusel antavas riigihalduse ministri käskkirjas. 2. peatükk Toetuse andmise alused § 4. Toetatav tegevus (1) Meetme raames toetatakse: 1) olemasoleva hoone energiatõhususe töid; 2) uue liginullenergiahoone ehitamist (edaspidi hoone ehitus) sellise olemasoleva hoone (hoonete) asemele, mis pärast projekti elluviimist müüakse, lammutatakse või kõrvaldatakse keskvalitsuse kasutusest. (2) Energiatõhususe tööde tegemisel tuleb rakendada ehitusseadustiku § 66 lõike 6 alusel kehtestatud määruses sätestatud energiasäästumeetmeid. Energiatõhususe tööde tulemusel peab hoone vastama vähemalt ehitusseadustiku § 65 lõike 3 alusel kehtestatud määruses sätestatud energiatõhususe miinimumnõuetele. (3) Energiatõhususe tööde või hoone ehituse tulemusel peab vähenema keskvalitsuse kasutuses olev energiatõhususe miinimumnõuetele mittevastava pinna suurus vastavalt energiamajanduse korralduse seaduse § 5 lõikes 1 sätestatule. (4) Enne projekti elluviimist keskvalitsuse kasutuses olevale hoonele esitatakse järgmised nõuded: 1) vähemalt 250 m² hoone kasulikust üldpõrandapinnast kasutab omandiõiguse või kasutuslepingu alusel keskvalitsus; 2) hoone ei vasta energiatõhususe miinimumnõuetele; 3) hoone ei kuulu energiamajanduse korralduse seaduse § 5 lõikes 4 nimetatud hoonete hulka; 4) hoone kuulub energiamajanduse korralduse seaduse § 5 kohaselt rekonstrueerimisele kuuluvate keskvalitsuse kasutuses olevate hoonete hulka; 5) hoone kajastub kinnisvara juhtimiskavas; 6) hoone köetava pinna suurus on kantud ehitisregistrisse. (5) Pärast projekti elluviimist keskvalitsuse kasutuses olevale hoonele esitatakse järgmised nõuded: 1) hoone jääb keskvalitsuse kasutusse vähemalt viieks aastaks projekti lõpetamisest arvates; 2) hoone kasulikust üldpõrandapinnast vähemalt 250 m² kasutab omandiõiguse või kasutuslepingu alusel keskvalitsus; 3) kui keskvalitsus ei kasuta kogu hoonet, tagab taotleja kogu hoone vastavuse pärast projekti lõpetamist energiatõhususe miinimumnõuetele; 4) kui tegemist on mitme kasutusotstarbega hoonega või hoone kavatsetakse kasutusele võtta mitme kasutusotstarbega hoonena, peab toetuse taotleja tagama kogu hoone energiatõhususarvu vastavuse maksimaalsele lubatavale energiatõhususarvule, mis määratakse vastavalt ehitusseadustiku § 65 lõike 3 alusel antudmääruses, millega kehtestatakse hoone energiatõhususe miinimumnõuded, sätestatud mitme kasutusotstarbega hoone energiatõhususarvu määramise korrale; 5) siseruumide, mis on ette nähtud pidevaks kasutamiseks seoses elamise, töötamise, tervishoiu, õppimise, puhkamise, sportimise või meelelahutusliku tegevusega, sisekliima parameetrite väärtused ruumide kasutusajal vastavad määruse lisas 2 sätestatud väärtustele; 6) hoone köetava pinna suurus on kantud ehitisregistrisse. (6) Kui keskvalitsus ei kasuta pärast projekti elluviimist kogu hoonet, siis sellises hoones toetatakse energiatõhususe töid või uue hoone ehitust proportsionaalselt keskvalitsuse kasutuses oleva hoone osa kasuliku üldpõrandapinna osatähtsusega kogu hoone kasulikust üldpõrandapinnast. (7) Meetme rakendamiseks eraldatud vahenditest ei toetata projekte, mille elluviimisel kasvuhoonegaaside heide suureneb. (8) Kui projekti tulemusel väheneb lisaks keskvalitsuse poolt kasutatavale energiatõhususe miinimumnõuetele mittevastavate hoonete kasulikule üldpõrandapinnale ka energiamajanduse korralduse seaduse § 5 lõikes 4 nimetatud hoonete pind, siis rakendatakse määruses sätestatut proportsionaalselt energiatõhususe miinimumnõuetele mittevastava kasuliku üldpõrandapinna osakaalule kogu kasulikust üldpõrandapinnast, mis projekti elluviimise tulemusel keskvalitsuse kasutusest välja läheb. § 5. Projekti elluviimise periood (1) Projekti elluviimise periood on projekti rahastamise otsuses määratud ajavahemik projekti tegevuse algusest selle lõppemiseni, mille kestel tekivad projekti teostamiseks vajalikud abikõlblikud kulud, esitatakse aruanne ja tehakse toetuse väljamaksed. (2) Projekti algus ei või olla varasem kui projekti rahastamise otsuse tegemise päev ja lõpp energiatõhususe tööde tegemisel või uue hoone ehitamisel hilisem kui 2022. aasta 31. juuli. (3) Projekt loetakse lõppenuks pärast seda, kui rakendusüksus on kinnitanud lõpparuande ja toetuse saajale on tehtud viimane väljamakse. § 6. Abikõlblikud kulud (1) Toetust antakse üksnes nendeks abikõlblikeks kuludeks, mis on põhjendatud, mõistlikud ja vajalikud §-s 1 nimetatud eesmärgi täitmiseks, energiatõhususe tööde tegemiseks või uue hoone ehitamiseks ning mis on tehtud projekti elluviimise perioodil. (2) Projekti mitteabikõlblikud kulud katab toetuse saaja omafinantseeringuna. (3) Olemasolevas hoones energiatõhususe tööde tegemisel on abikõlblikud: 1) ehitusseadustiku § 66 lõike 6 alusel kehtestatud määruses sätestatud energiasäästumeetmete loetelus nimetatud energiasäästumeetmete kulud; 2) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuludega seotud töödega lahutamatult seotud või nende eelduseks olevate investeeringute kulu, sealhulgas § 4 lõike 5 punktis 5 nimetatud sisekliima nõuete tagamisega seotud kulud ja hoone osalise lammutamise kulu; 3) energiakasutusega või sisekliima tagamisega seotud seadmete ja sisseseade ning nende paigaldamise kulud; 4) ehitise toimimiseks vajalike kommunikatsioonidega liitumise kulud; 5) käesoleva lõike punktides 1–4 nimetatud kuludega seotud tööde tegemiseks vajaliku projekteerimise ja omanikujärelevalve kulud. (4) Uusehitise ehitamisel on abikõlblikud: 1) ehitamise kulu; 2) energiakasutusega või sisekliima tagamisega seotud seadmete ja sisseseade ning nende paigaldamise kulud; 3) ehitise toimimiseks vajalike kommunikatsioonidega liitumise kulu; 4) punktides 1–3 nimetatud kuludega seotud tööde tegemiseks vajaliku projekteerimise, omanikujärelevalve ja energiasäästu eksperdi kaasamise kulud. (5) Abikõlblikud ei ole: 1) riigi muudest tuludest, sealhulgas Euroopa Liidu vahenditest või teistest välisvahenditest saadud toetustest hüvitatud kulud; 2) projektiga mitte seotud ning projekti elluviimise seisukohast põhjendamatud ja ebaolulised kulud; 3) käibemaks ulatuses, mida toetuse saajal on õigus tagasi saada; 4) taotleja projektijuhtimise ja õigusabi kulud; 5) hoone energiaauditi ja energiaarvutuse kulud. § 7. Toetuse ja omafinantseeringu suurus (1) Toetuse määr on 700 eurot pärast projekti elluviimist hoones keskvalitsuse kasutuses oleva kasuliku üldpõrandapinna ühe ruutmeetri kohta, kuid mitte rohkem, kui §-s 6 nimetatud abikõlblike kulude summa. (2) Kui hoone ei ole keskvalitsuse omandis, korrutatakse lõikes 1 sätestatud toetuse määr teguriga, mis saadakse, kui jagatakse keskvalitsuse poolt hoone kasutamiseks sõlmitud lepingu kestus aastates (taotluses toodud projekti lõppemisest arvates) kümnega. Kui keskvalitsuse poolt hoone kasutamiseks sõlmitud lepingu kestus ületab kümmet aastat, loetakse tegur võrdseks ühega. (3) Projekti elluviimisega seotud kulud, mis ületavad toetuse suuruse, kannab taotleja omafinantseeringuna. (4) Kui taotleja ei ole keskvalitsuse üksus ja määruse alusel antav toetus on riigiabi, siis ei arvestata omafinantseeringuna Euroopa Liidu asutustelt või fondidelt või muudelt abiskeemidelt saadud tagastamatut abi. (5) Toetuse summa sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses. 3. peatükk Toetuse taotlejale, taotlusele ja hoone energiaauditile esitatavad nõuded § 8. Toetuse taotlejale esitatavad nõuded (1) Toetuse taotlejaks võib olla pärast projekti elluviimist keskvalitsuse poolt kasutatava hoone omanik, riigile kuuluva hoone puhul riigivara valitseja. (2) Kui lõikes 1 nimetatud omanik ei ole keskvalitsus, peab: 1) taotluse esitamise hetkel olema hoone omaniku ja keskvalitsuse üksuse vahel sõlmitud eelkokkulepe hoone kasutamiseks pärast projekti elluviimist või tähtajaline kasutusleping viieks aastaks projekti elluviimisest arvates; 2) enne toetuse või selle esimese osa väljamakse tegemist olema hoone omaniku ja keskvalitsuse üksuse vahel sõlmitud tähtajaline kasutusleping hoone kasutamiseks pärast projekti elluviimist vähemalt taotluses toodud tähtajaga. (3) Taotleja maksu- või maksevõlg koos intressidega ei tohi olla suurem kui 100 eurot või see peab olema ajatatud. Maksuvõla ajatamise korral peavad maksud olema tasutud ajakava kohaselt. (4) Kui taotleja on varem saanud toetust, mis on kuulunud tagasimaksmisele, peavad tagasimaksed, mille maksmise tähtpäev on saabunud, olema nõutud summas tehtud. (5) Taotleja või tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei tohi olla algatatud likvideerimis- , sundlõpetamis- või pankrotimenetlust ega tehtud pankrotiotsust ning taotleja netovara peab vastama äriseadustikus kehtestatud nõuetele. § 9. Toetuse taotlusele esitatavad nõuded (1) Toetuse taotleja esitab taotluse digitaalselt allkirjastatuna. (2) Taotluse allkirjastab taotleja allkirjaõiguslik esindaja. (3) Taotlusele esitatavad nõuded on järgmised: 1) taotlusvormi kõik taotlejale kohaldatavad lahtrid peavad olema korrektselt täidetud, taotlusest peab selguma taotletav summa, projekti eesmärk ja seotus §-s 1 nimetatud eesmärgiga ning projekti elluviimise tähtaeg; 2) toetuse kasutamise tegevus-, rahastamis- ja ajakava peavad olema reaalselt teostatavad §-s 5 sätestatud perioodil; 3) taotluses planeeritud tegevused peavad olema kooskõlas Euroopa Liidu ja riigisiseste õigusaktidega; 4) taotlusest peab selguma pärast projekti elluviimist keskvalitsuse poolt kasutatava hoone asukoht, kogu kasuliku üldpõrandapinna ruutmeetrite arv, keskvalitsuse kasutuses oleva kasuliku üldpõrandapinna ruutmeetrite arv ning keskvalitsuse poolt pinna kasutamise alus; 5) taotlusest peab selguma keskvalitsuse üksuse poolt taotluse esitamise ajal kasutatava hoone asukoht ja keskvalitsuse üksuse kasutuses oleva kasuliku üldpõrandapinna ruutmeetrite arv. (4) Taotleja peab taotlusele lisama järgmised dokumendid: 1) omafinantseeringu kasutamise vajadusel kinnitus omafinantseeringu planeerimise ja selle allika kohta; 2) kinnisvara juhtimiskava ja hoonet kasutava keskvalitsuse üksuse kirjeldus, kuidas projekti elluviimine aitab kaasa kinnisvara juhtimiskava elluviimisele; 3) tegeliku energiatarbimise andmetel põhinev olemasoleva hoone energiamärgise koondinformatsiooni vormil olev kehtiv energiamärgis, mis on antud ehitusseadustiku § 66 lõike 6 alusel kehtestatud määruses sätestatu kohaselt; 4) projekti elluviimise tulemusel hoonesse tarnitud energia energiakasutuse muutumise kalkulatsioonid (sealhulgas projekti teostamise tulemusel saavutatav aastane summaarne energiasääst, MWh/aastas), mille aluseks võetakse enne projekti elluviimist keskvalitsuse üksuse kasutuses oleva hoone tegelikud ja tõendatud viimase kolme kalendriaasta keskmised tarbimisandmed, mis on taandatud ühe aasta keskmiseks, ning pärast projekti elluviimist keskvalitsuse üksuse kasutuses oleva hoone projekti elluviimise järgse kalendriaasta prognoositavad keskmised tarbimisandmed; 5) projekti elluviimise järgse kalendriaasta CO2 heitkoguse vähenemise prognoos, mille peab olema koostanud vähemalt seitsmenda taseme energiatõhususe spetsialist; 6) projekti tegevuste, sealhulgas tööde, mille tegemiseks toetust taotletakse, loetelu koos maksumuse kalkulatsioonidega; 7) kinnitus, et enne projekti elluviimist keskvalitsuse üksuse kasutuses olev hoone vastab § 4 lõikes 4 toodud nõuetele; (5) Lõike 4 punktis 4 nimetatud kalkulatsioonid peab olema teinud vähemalt seitsmenda taseme energiatõhususe spetsialist. Pärast projekti elluviimist keskvalitsuse üksuse kasutuses oleva hoone energiakasutuse kalkulatsioonid võib koostada lihtsustatult, võttes aluseks saavutatava energiatõhususarvu piirmäärast tuleneva soojus- ja elektrienergia vajaduse hoone tüüpsel kasutusel. (6) Lõike 4 punktis 6 nimetatud tööde loetelust peab selguma kulude abikõlblikkus. (7) Kui projekti tulemusel rekonstrueeritav või ehitatav hoone ei ole keskvalitsuse omandis, peab taotleja taotlusele lisama ka § 8 lõike 2 punktis 1 nimetatud eelkokkuleppe või kasutuslepingu. (8) Kui olemasolev või ehitatav hoone on ainult osaliselt keskvalitsuse kasutuses, tuleb lõike 4 punktides 4–6 nimetatud andmed esitada nii kogu hoone kohta kui ka taandatuna ainult keskvalitsuse kasutuses oleva pinna suuruse kohta. (9) Kui projekti elluviimisel ehitatakse uus hoone, esitatakse lõike 4 punktides 4 ja 5 nimetatud andmed uue ja olemasoleva hoone andmete võrdlusena. (10) Rakendusüksusel on õigus nõuda täiendavaid dokumente taotluse nõuetele vastavuse hindamiseks.  4. peatükk Taotluse esitamine ja menetlemine § 10. Taotluse esitamine (1) Taotlusvooru kuulutab välja rakendusüksus. Informatsioon taotluste esitamise kohta avaldatakse vähemalt 60 kalendripäeva enne taotluste esitamise tähtpäeva rakendusüksuse veebilehel. (2) Taotleja esitab vormikohase taotluse ning taotlemisega seotud teabe ja dokumendid elektroonilise taotluste esitamise keskkonna kaudu, kus taotlus registreeritakse. (3) Taotlus esitatakse rakendusüksusele hiljemalt taotluste esitamise tähtpäeval. (4) Taotlusvooru rahalise mahu ning meetme rakendamisega seotud rakendusüksuse kulud kinnitab valdkonna eest vastutav minister. § 11. Taotluse menetlemine (1) Taotluse menetlemine koosneb järgmistest tegevustest: 1) taotluse registreerimine; 2) taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimine; 3) taotluse hindamine; 4) taotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine. (2) Taotluste menetlemise tähtaeg on kuni 90 kalendripäeva taotluste esitamise tähtpäevast alates. § 12. Taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontroll (1) Taotleja on nõuetele vastav, kui ta vastab §-s 8 sätestatud nõuetele. (2) Taotlus on nõuetele vastav, kui: 1) taotlus on esitatud käesolevas määruses sätestatud korras ja see vastab §-s 9 sätestatud nõuetele; 2) toetust taotletakse käesolevas määruses nimetatud eesmärkide täitmiseks ja toetatavateks tegevusteks; 3) taotletud toetuse suurus ei ületa käesolevas määruses sätestatud toetuse määra; 4) taotluses käsitletud projekti tegevused lõpetatakse hiljemalt § 5 lõikes 2 sätestatud tähtajaks. (3) Taotlus ei vasta nõuetele, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist; 2) taotleja ei võimalda kontrollida taotluse vastavust nõuetele või teha paikvaatlust; 3) taotleja ei ole määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud taotluses esinevaid puudusi; 4) taotlus ei vasta käesolevas määruses taotlusele esitatud nõuetele; 5) taotlus on esitatud ajal, kui taotlusvoor ei ole välja kuulutatud või see on lõppenud. (4) Kui taotlus ei vasta kehtestatud nõuetele või on vajalik täiendav teave projekti kohta, on rakendusüksusel õigus nõuda taotluse vastavusse viimist kehtestatud nõuetega, täiendava dokumentatsiooni esitamist või muudatuste tegemist taotluse andmetes kuni kümne tööpäeva jooksul vastava nõude esitamisest arvates. Paragrahvi 11 lõikes 2 sätestatud tähtaeg pikeneb puuduste kõrvaldamiseks antud aja võrra. (5) Taotluse või taotleja nõuetele mittevastavuse korral või puuduste kõrvaldamata jätmise korral teeb rakendusüksus taotluse nõuetele mittevastavaks tunnistamise ja rahuldamata jätmise otsuse. § 13. Taotluse hindamine (1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotluste järjestamiseks hinnatakse neid määruse lisas 1 esitatud hindamiskriteeriumide alusel. Hindamiskriteeriumide eest antavad punktid ümardatakse täpsusastmega kaks kohta pärast koma ja liidetakse kokku. (2) Hindamise tulemusena reastatakse taotlused punktide kogusummade põhjal pingeritta. § 14. Taotluse rahuldamine (1) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamise otsused § 13 lõike 2 kohaselt koostatud pingerea alusel. (2) Võrdsete punktide kogusummaga taotluste korral eelistatakse taotlust, millega kaasneb keskvalitsuse kasutuses oleva pinna suurem summaarne aastane energiasääst. Võrdsete punktide kogusummaga taotluste korral, millega kaasneb keskvalitsuse kasutuses oleva pinna võrdne summaarne aastane energiasääst, eelistatakse taotlust, millise puhul väheneb keskvalitsuse kasutuses oleva energiatõhususe miinimumnõuetele mittevastava pinna suurus rohkem. (3) Rakendusüksus võib teha taotluse rahuldamise otsuse edasilükkava tingimusega riigieelarve vastuvõtmiseni Riigikogus, kui projekti elluviimiseks on vaja, et taotleja teeks kulusid, milleks nähakse rahalised vahendid ette riigieelarves. (4) Taotluse rahuldamise otsus tehakse taotlejale teatavaks viivitamata pärast otsuse tegemist. (5) Rakendusüksus esitab taotluse rahuldamise otsuse toetuse taotlejale pärast otsuse tegemist elektrooniliselt. (6) Kui pärast taotluste rahuldamise otsuste tegemist tekib toetuse jääk, teavitab rakendusüksus pingereas esimest väljapoole rahastamise mahtu jäänud taotlejat taotluse rahuldamise võimalusest. (7) Kui lõike 6 alusel rahastamisele kuuluva taotluse summa ületab toetuse jagamisel otsustamiseks vaba raha jääki, on rakendusüksusel õigus pidada taotlejaga läbirääkimisi taotletava summa ja taotluses sisalduvate tegevuste vähendamise või taotleja omafinantseeringu kasutamise üle, arvestades pingerea aluseks olevate hindamiskriteeriumide sisendväärtuste muutumist ja sellest tulenevat pingerea võimalikku muutumist. § 15. Taotluse rahuldamise otsus (1)Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse vähemalt: 1) otsuse tegija; 2) otsuse tegemise kuupäev ja otsuse number; 3) toetuse saaja nimi, aadress ja registrikood; 4) projekti nimetus; 5) hoone, millega seotud tööde toetamist taotletakse, asukoht; 6) toetuse määr ja maksimaalne summa; 7) projekti abikõlblikkuse periood; 8) toetuse väljamaksmise kord; 9) toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise kord; 10) vaidluste lahendamise kord; 11) teadete kättetoimetamise vorm ja viis; 12) viide komisjoni määrusele (EL) nr 651/2014, kui antav toetus on riigiabi; 13) muud tingimused, mis on vajalikud projekti edukaks elluviimiseks ja järelevalve teostamiseks. § 16. Taotluse rahuldamata jätmise otsus (1) Rakendusüksus teeb pärast taotluste hindamist taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) taotluse hindamisel selgub, et taotlus ei vasta nõuetele, taotluses on esitatud valeandmeid või ilmnevad asjaolud, mille tõttu taotlejat või taotlust ei oleks saanud nõuetele vastavaks tunnistada; 2) taotlus jääb taotluste hindamisel moodustunud pingereas väljapoole taotluste rahastamise eelarvet; 3) toetuse taotleja loobub toetusest. (2) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse vähemalt: 1) otsuse tegija; 2) otsuse tegemise kuupäev ja otsuse number; 3) toetuse taotleja nimi, aadress ja registrikood; 4) projekti nimetus ja number; 5) hoone, millega seotud tööde toetamist taotletakse, asukoht 6) otsuse tegemise õiguslikud ja faktilised alused; 7) taotluse rahuldamata jätmise põhjendus; 8) otsuse vaidlustamise kord. (3) Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse taotlejale teatavaks viivitamata pärast otsuse tegemist. (4) Rakendusüksus esitab taotluse rahuldamata jätmise otsuse toetuse taotlejale pärast otsuse tegemist elektrooniliselt. 5. peatükk Toetuse maksmise tingimused § 17. Toetuse maksmine (1) Toetuse maksmise eelduseks on taotluse rahuldamise otsus vastavalt §-le 15 ja kulude abikõlblikkus vastavalt §-le 6. Kulu on abikõlblik, kui see on tekkinud ja makstud. (2) Toetuse saaja esitab toetuse väljamaksmiseks elektroonilise taotluste esitamise keskkonna kaudu maksetaotluse koos toetatava tegevuse toimumist ja selle eest tasumist tõendava dokumendiga. (3) Toetus makstakse välja vastavalt taotluse rahuldamise otsuses nimetatud toetuse summale, kuid mitte rohkem, kui on tegelikud kulud. (4) Kui toetuse maksetaotluse menetlemisel ilmneb maksetaotluses puudus, mida on võimalik määratud tähtaja jooksul kõrvaldada, määrab rakendusüksus puuduse kõrvaldamiseks tähtaja. (5) Toetust võib välja maksta ühe maksega (lõppmakse) või osade kaupa (vahemaksed ja lõppmakse). (6) Vahemaksete tegemise tingimused on järgmised: 1) vahemakseid ei tehta sagedamini kui üks kord kvartalis; 2) vahemakse suurus ei ületa maksetaotluse koostamise ajaks tehtud abikõlblike kulude suurust. (7) Lõppmakse tehakse pärast projekti elluviimist ja lõpparuande kinnitamist. Lõppmakse suurus ei või olla väiksem kui 10% toetuse kogusummast. Lõppmakse maksetaotlusele peab taotleja lisama lõpparuande. (8) Rakendusüksus menetleb maksetaotlust, sealhulgas koos lõppmakse maksetaotlusega esitatavat lõpparuannet, kuni 20 tööpäeva. Kui maksetaotluse menetlemisel avastatakse ebatäpsusi, teatatakse sellest viivitamata toetuse saajale ja määratakse puuduste kõrvaldamiseks kuni kümne tööpäevane tähtaeg, sealjuures pikeneb maksetaotluse menetlemise tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks antud aja võrra. § 18. Toetatava tegevuse toimumist tõendav dokument ja maksmise eelduseks olev tulemus Toetatava tegevuse toimumist tõendav dokument on toetuse taotluses märgitud tööde kohta koostatud ja abikõlblikkuse perioodil toetuse saaja allkirjastatud tehtud tööde üleandmise ja vastuvõtmise akt, millel on märgitud tehtud tööde loetelu koos maksumustega. Tehtud tööde loetelu peab olema võrreldav toetuse taotluses toodud tööde loeteluga. 6. peatükk Toetuse saaja kohustused ja toetusele viitamine § 19. Toetuse saaja kohustused Toetuse saaja on kohustatud projekti ellu viima vastavalt tema esitatud taotlusele, taotluse rahuldamise otsusele ja õigusaktidele, sealhulgas: 1) küsima hanke korral, mille eeldatav maksumus jääb alla lihthanke piirmäära, kirjalikult kolm võrreldavat hinnapakkumust piisava kvalifikatsiooniga ettevõtjatelt ja esitama saadud hinnapakkumused nende küsimist tõendavate dokumentidega rakendusüksusele koos sõlmitud lepinguga; 2) teostama lihthanke piirmäära ületavad projektiga seotud hanked läbi riigihangete registri; 3) vältima olukorda, kus tema tehingupartnerit (töövõtja/tarnija vms) võib pidada mingil põhjusel (sugulus ja hõimlus, seotus juriidiliste isikute kaudu vms) seotuks toetuse saaja või tema projektiga seotud ametiisikuga, ning sellise olukorra ilmnemisel teavitama sellest viivitamata rakendusüksust; 4) esitama rakendusüksusele hankelepingu viivitamata pärast selle sõlmimist; 5) kui keskvalitsus on hoones üürnik, siis hoidma hoonet keskvalitsuse kasutuses vähemalt viis aastat projekti lõppemisest arvates, seejuures ei või tõsta üürilepingu kehtivuse lõpuni keskvalitsuse üürimakseid johtuvalt projektiga kaasnevatest, kuid toetusega kaetud kuludest; 6) võimaldama rakendusüksuse nimetatud isikutel enne projekti teostamist, projekti elluviimise ajal ning viie aasta jooksul projekti lõppemisest arvates tutvuda kõigi toetuse saaja valduses olevate projektiga seotud dokumentidega, sealhulgas raamatupidamis- ja finantsdokumentidega, millel on rakendusüksuse hinnangul tähtsust toetuse nõuetekohase kasutamise hindamisel, ning tagama rakendusüksusele õiguse toetuse saajaga samadel alustel tutvuda tööde teostaja dokumentidega; 7) võimaldama rakendusüksusel ja tema nimetatud isikutel tutvuda projekti elluviimisega ning pärast elluviimist projekti tulemiga kohapeal; 8) teavitama rakendusüksust viivitamata asjaoludest, mille tõttu taotluses esitatud andmed ei ole enam täielikud või õiged; 9) teavitama viivitamata rakendusüksust, kui ta on saanud, taotlenud või taotleb käesoleva projekti rakendamisel seotud kulude katmiseks toetust mõnest teisest allikast; 10) säilitama toetuse kasutamisega seotud dokumente vähemalt viis aastat projekti lõppemisest arvates või riigiabi ja vähese tähtsusega abi saamisel kümme aastat abi saamisest arvates; 11) teavitama viivitamata rakendusüksust projekti elluviimise ajal ja viie aasta jooksul projekti lõppemisest arvates kõigist asjaoludest, mis võivad mõjutada projekti elluviimist või toetuse saaja võimet täita asja säilitamise, sihtotstarbelise kasutamise ning taotluses nimetatud eesmärkide saavutamise kohustust (näiteks riigihangete vaidlustused, kohtumenetlus, tegevuse peatamine, majandusraskused, likvideerimine, ümberkujundamine jms); 12) tagastama tagastamisele kuuluva toetuse tähtaegselt. § 20. Toetusele viitamine Projektiga seotud ehitustööde ajal tuleb projektipiirkonda üles panna töödest informeeriv tahvel pindalaga vähemalt 0,4 m², millel peab olema vähemalt: 1) projekti nimetus; 2) tööde teostaja; 3) tööde valmimise tähtaeg; 4) lisainfo sõnastuses „Eesti riik näitab eeskuju hoone energiatõhusamaks muutmisel“; 5) Rahandusministeeriumi ja rakendusüksuse logo. 7. peatükk Lõpparuande esitamine § 21. Toetuse kasutamisega seotud teabe, dokumentide ja aruannete esitamine (1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti lõpparuande 30 kalendripäeva jooksul alates toetuse otsuses määratud projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast, kuid hiljemalt 2022. aasta 31. augustil. (2) Lõpparuanne esitatakse elektroonilise taotluste esitamise keskkonna vahendusel. (3) Aruandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon: 1) taotluse rahuldamise otsuses sätestatud üldandmed projekti kohta, sealhulgas toetuse saaja projekti nimi, projekti number ja hoone asukoht; 2) andmed projekti elluviimise kohta, sealhulgas tehtud tööd ja tegevused, hanked, väljamaksed ning eesmärkide täitmine; 3) andmed projektile tehtud toetuse väljamaksete kohta; 4) toetuse saaja kinnitus andmete õigsuse kohta, allkiri ja aruande esitamise kuupäev. 8. peatükk Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja toetuse tagasinõudmine § 22. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine (1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja elektroonilise taotluste esitamise keskkonna vahendusel esitatud sellekohase avalduse alusel. (2) Rakendusüksusel on õigus keelduda toetuse saaja esitatud taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui soovitav muudatus: 1) ei ole kooskõlas projekti sisu ja eesmärkidega või seab kahtluse alla projekti oodatava tulemuse saavutamise; 2) ei ole kooskõlas käesolevas määruses esitatud nõuetega; 3) seab kahtluse alla projekti tegevuste lõpetamise hiljemalt § 5 lõikes 2 nimetatud kuupäevaks. (3) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus üldjuhul 30 kalendripäeva jooksul vastavasisulise taotluse rakendusüksusele esitamisest arvates. § 23. Toetuse tagasinõudmine (1) Rakendusüksus võib teha taotluse rahuldamise otsuse muutmise ja toetuse tagasinõudmise otsuse sõltuvalt rikkumise raskusest, kui: 1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud – kuni 100% väljamakstud toetusest; 2) toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata taotluse rahuldamise otsuses toodud tingimuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust – kuni 100% väljamakstud toetusest, mis on kasutatud mitteabikõlblike kulude eest tasumiseks; 3) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses või õigusaktides, sealhulgas §-s 19 sätestatut, või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel – kuni 10% määratud toetusest igakordse rikkumise kohta; 4) ilmneb, et projekti eesmärkide saavutamine ei ole võimalik või projekti tegevuste tähtaegu ei ole järgitud – kuni 10% määratud toetusest igakordse rikkumise kohta; 5) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata – kuni 10% määratud toetusest; 6) toetuse saaja esitab avalduse toetusest loobumise kohta – kuni 100% väljamakstud toetusest; 7) keskvalitsus lõpetab hoone kasutamise hoone omaniku algatusel enne taotluses märgitud lepingu tähtaja möödumist – kuni 100% väljamakstud toetusest; 8) keskvalitsus lõpetab hoone kasutamise omal algatusel enne taotluses märgitud lepingu tähtaja möödumist – kuni 50% väljamakstud toetusest. (2) Toetuse saaja peab otsuses nimetatud tagasimaksmisele kuuluva toetuse tagasi maksma 60 kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast alates. (3) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsusega võib kõigil lõikes 1 nimetatud juhtudel otsustada toetuse veel välja maksmata summa jätta välja maksmata. (4) Rikkumiseks ei loeta projekti muutuseid, mille tulemusel taotluses toodud aastane summaarne energiasääst ei vähene. 9. peatükk Vaidemenetlus § 24. Vaide esitamine ja menetlemine Rakendusüksuse otsuse või toimingu peale võib esitada vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Vaide lahendab rakendusüksus. Janek Mäggi Riigihalduse minister Veiko Tali Kantsler Lisa 1 Taotluste hindamiskriteeriumid Lisa 2 Pidevaks kasutamiseks ette nähtud siseruumide sisekliima parameetrid ruumide kasutusajal  Riigihalduse ministri … jaanuari 2019. a määruse nr …... „Keskvalitsuse hoonete energiatõhususe parandamise toetuse kasutamise tingimused ja kord“ Lisa 1 Taotluste hindamiskriteeriumid Kriteerium 1 – kokku 0–75 punkti Projekti teostamise tulemusel saavutatav aastane summaarne energiasääst (MWh/aastas). Mida suurem on aastane summaarne energiasääst, seda rohkem saab punkte. Punktide summa arvutatakse järgmist valemit kasutades: punktide summa = (ESt - ESmin) / (ESmax – ESmin) * 75, kus ESt = taotleja hoone aastane summaarne energiasääst; ESmin = taotlusaluste hoonete vähim. aastane summaarne energiasääst; ESmax = taotlusaluste hoonete suurim aastane summaarne energiasääst. Kui keskvalitsus kasutab hoonet osaliselt, arvestatakse hindamisel hoone summaarsest aastasest energiasäästust proportsionaalne osa vastavalt keskvalitsuse poolt kasutatava hoone kasuliku üldpõrandapinna ruutmeetrite arvu osatähtsusele kogu hoone kasuliku üldpõrandapinna ruutmeetritest. Kriteerium 2 – kokku 0–25 punkti Olemasoleva hoone prioriteetsus hoonet kasutava keskvalitsuse üksuse kinnisvara juhtimiskavas. Punktide summa arvutatakse järgmist valemit kasutades: punktide summa = (JO – HP) / (JO – 1) * 25, kus JO = kinnisvara juhtimiskava objektide arv; HP = hoone prioriteetsus kinnisvara juhtimiskavas. Kui kinnisvara juhtimiskava objektide arv on 1, siis punktide summa = 25. Kui kinnisvara juhtimiskava ei sisalda taotlusalust hoonet või taotlusalune hoone ei oma kinnisvara juhtimiskavas prioriteetsuse numbrit, siis punktide summa = 0. Kui projekti on kaasatud mitu olemasolevat hoonet, siis prioriteetsuse hindamisel võetakse aluseks kõrgeima prioriteetsusega hoone prioriteetsus.  Riigihalduse ministri … jaanuari 2019. a määruse nr …... „Keskvalitsuse hoonete energiatõhususe parandamise toetuse kasutamise tingimused ja kord“ Lisa 2 Pidevaks kasutamiseks ette nähtud siseruumide sisekliima parameetrid ruumide kasutusajal Sisekliima parameeter Väärtus Ruumitemperatuur kütteperioodil (välja arvatud 20–24 eriotstarbelised ruumid), °C Ruumitemperatuur jahutusperioodil (välja arvatud 23–26 eriotstarbelised ruumid), °C Süsihappegaasi (CO2) suurim lubatud kontsentratsioon (välja 900 arvatud eriüritused ja suure inimtihedusega ruumid), ppm  Riigihalduse ministri määruse „Keskvalitsuse hoonete energiatõhususe parandamise toetuse kasutamise tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määrusega kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõike 3 alusel keskvalitsuse hoonete energiatõhususe parandamiseks toetuse kasutamise tingimused ja kord. Paiksete heiteallikate ja õhusõiduki käitajate lubatud heitkoguse ühikute müügist enampakkumisel laekub riigieelarvesse tulu, mille kasutamise kavandatud jaotus, meetmete sihtotstarve ning tulu eest vastutavad ministrid on määratud riigi eelarvestrateegias. Meetme „Energiatõhususe ja taastuvenergia kasutuse edendamine avaliku sektori hoonetes“ tulu kasutamise eest vastutav minister on riigihalduse minister. Meetme üheks alameetmeks on energiatõhususe parandamine ja taastuvenergia kasutuse edendamine keskvalitsuse hoonetes, et täita direktiivist 2012/27/EL tulenevat keskvalitsuse hoonete rekonstrueerimiskohustust. Riigieelarve strateegia 2018–2021 lisa 3 kohaselt suunatakse kauplemisperioodi 2013-2020 kavandatud enampakkumistulust 54% kohaliku omavalitsuse hoonete (munitsipaallasteaiad ja hoolekandeasutused) ja 46% keskvalitsuse hoonete energiatõhususe parandamiseks ja taastuvenergia kasutuse edendamiseks. Eelnõu koostamise ajal on keskvalitsuse hoonete energiatõhususe parandamiseks ja taastuvenergia kasutuse edendamiseks kasutada olevaks summa prognoosiks 37 miljonit eurot. Määruse eelnõu (edaspidi eelnõu) ja seletuskirja koostas Rahandusministeeriumi riigivaraosakonna analüütik Lennart Lepik (tel: 611 3041, e-post: [email protected]). Määruse eelnõu koostamisel osales ka sama ministeeriumi riigivaraosakonna analüütik Eve Murumaa (tel: 611 3561, e-post: [email protected]). Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis õigusosakonna jurist Virge Aasa (tel 611 3549, e-post: [email protected]) ja keeletoimetajaks oli Sirje Lilover (tel: 611 3638, e-post: [email protected]). 2. Eelnõu sisu Eelnõu koosneb üheksast peatükist ja kahekümne neljast paragrahvist. Peatükk 1 käsitleb üldsätteid. Paragrahvis 1 kehtestatakse eelnõu reguleerimisala ja eesmärk. Lõigetes 1 ja 2 sätestatakse, et määruses kehtestatakse tingimused ja kord, mille kohaselt rahastatakse keskvalitsuse kasutuses olevate hoonete energiatõhususe tõstmist. Rahastamist teostatakse toetuse (edaspidi toetus) määramise teel. Toetuse määramise katteallikas on aastatel 2015–2020 lubatud heitkoguste ühikute enampakkumisel saadav tulu, mis on ette nähtud energiatõhususe ja taastuvenergia kasutuse edendamiseks avaliku sektori hoonetes. Nimetatud tulust omakorda 46% suunatakse keskvalitsuse hoonete energiatõhususe tõstmiseks, et vähendada kasvuhoonegaaside heidet, hoonetesse tarnitava energia kogust, vähendada hoonete jooksvaid ülalpidamiskulusid ning suurendada taastuvenergia kasutust. Lõikes 3 sätestatakse erisus toetuse andmisel nende juhtude korral, millele kohaldub riigiabi komisjoni määrus (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks. Nimetatud määruse artikkel 38 reguleerib energiatõhususe meetmetesse tehtavateks investeeringuteks ettenähtud abi andmist. Muuhulgas on artiklis seatud piirang abi osakaalule, mis ei tohi ületada 30% abikõlblikest kuludest. Abi osakaalu võib suurendada 20 protsendipunkti võrra väikeettevõtjale antava abi korral ja 10 protsendipunkti võrra keskmise suurusega ettevõtjale antava abi korral. Abi osakaalu võib suurendada 15 protsendipunkti võrra investeeringute puhul, mis tehakse aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti a tingimusi täitvas abi saavas piirkonnas ja 5 protsendipunkti võrra investeeringute puhul, mis tehakse aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tingimusi täitvas abi saavas piirkonnas. Kui eelnõu alusel määratav toetus ületab riigiabi komisjoni määrusega lubatavat, siis võib toetust määrata siiski ainult mahus, mis on kooskõlas riigiabi komisjoni määruses sätestatuga. Lõikega 4 seatakse toetuse määramise keeld ettevõtjale, kes on varasemalt saanud abi, mis on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks ning kuulub seetõttu tagastamisele, kuid ettevõtja ei ole korraldust abi tagasimaksmiseks täitnud. Paragrahvis 2 käsitletakse eelnõus kasutatud termineid. Punktis 1 sätestatakse termin „energiatõhususarv“. Termin vastab majandus- ja taristuministri 03. juuni 2015. a määruses nr 55 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ sätestatule. Energiatõhususarv on arvutuslik summaarne tarnitud energiate kaalutud erikasutus hoone tüüpilisel kasutusel, millest arvatakse maha summaarne eksporditud energiate kaalutud erikasutus. Energiatõhususarv kajastab hoone kompleksset energiakasutust nii sisekliima tagamiseks, tarbevee soojendamiseks kui ka olme- ja muude elektriseadmete kasutamiseks ning see arvutatakse hoone köetava pinna ruutmeetri kohta hoone tüüpilisel kasutamisel. Punktis 2 sätestatakse termin „energiatõhususe tööd“. Terminisse on koondatud rekonstrueerimis- ja ehitustööd, mille teostamine tuleneb meetme eesmärkidest – energiatõhususe parandamine, kasvuhoonegaaside heite vähendamine, hoonesse tarnitud energia ja hoone ülalpidamiskulude vähendamine ning taastuvenergia kasutuse edendamine. Täpsemalt on toetatav tegevus lahti kirjutatud §-s 4. Punktis 3 sätestatakse termin „hoone“. Eelnõus on terminit „hoone“ kasutatud ehitusseadustiku § 3 lõikes 2 toodud tähenduses. Ehitusseadustiku kohaselt jagunevad ehitised hooneteks ja rajatisteks, kusjuures hoone on väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis. Punktis 4 sätestatakse mõiste „kasulik üldpõrandapind“. Eelnõus on terminit „kasulik üldpõrandapind“ kasutatud energiamajanduse korralduse seaduse § 2 punktis 17 toodud tähenduses. Energiamajanduse korralduse seaduse kohaselt on kasulik üldpõrandapind hoone köetav pind, mis on hoone kõigi nende ruumide suletud netopindade summa, mille ruumiõhu kvaliteedi tagamiseks, sealhulgas temperatuuri hoidmiseks, tõstmiseks või langetamiseks, kasutatakse energiat. Majandus- ja taristuministri 5. juuni 2015. a määruse nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“ § 28 lõikes 2 defineeritakse sarnases tähenduses hoone köetav pind - hoone kõigi sisekliima tagamisega ruumide suletud netopindade summa. Seega on erinevates õigusaktides kasutatud terminid „kasulik üldpõrandapind“ ja „köetav pind“ kattuvad. Eelnõus on terminit „köetav pind“ kasutatud viites ehitisregistrile, mis kasutab just antud terminit. Punktis 5 sätestatakse termin „keskvalitsus“. Antud terminit on erinevates õigusaktides defineeritud erinevalt. Eelnõu teemaga seondub enim energiamajanduse korralduse seadus, mille § 2 punktis 19 sätestatud keskvalitsuse definitsiooni kasutatakse ka eelnõus. Punktis 6 sätestatakse termin „kinnisvara juhtimiskava“. Kinnisvara juhtimiskava on pikaajaline pidevalt uuendatav dünaamiline andmete kogum valitsemisala teenuste osutamiseks vajaliku kinnisvararessursi juhtimiseks. Juhtimiskava sisaldab andmeid ja nende alusel arvutatud võtmenäitajaid kinnisvaraüksuste kasutuse, seisukorra, investeeringuvajaduse, vajadustele vastavuse ja kvaliteedi, tegelike ja vajalike kulude kohta. 2018. aastal kogutakse Riigi Kinnisvara AS juhtimisel algandmed juhtimiskavade koostamiseks kõikidele valitsemisaladele. Selleks koondatakse andmed kõikide riigi kasutuses olevate ruumide pindade suuruse, tehnilise seisukorra ja kulude kohta. Juhtimiskavad valmivad 2019. aasta alguses, et neid oleks võimalik kasutada juba 2020–2023 riigieelarve strateegia protsessis kinnisvaraotsuste tegemisel. Kaugem eesmärk on kinnisvaraga seotud andmete sidumine riigi strateegilise planeerimise andmetega ehk programmidega (ja võib-olla ka teenustega), et tekiks võimalus koondada riigi tegevuste kulude info ja pidada arvestust riigi kinnisvararessursi kulude üle (sh saab kinnisvara kuluarvestus osaks riigi kuluarvestuse süsteemist). Punktis 7 sätestatakse termin „projekt“. Termin hõlmab tegevusi või tegevuste kogumit, mille osaliseks või täielikuks finantseerimiseks toetust taotletakse. Kuna toetust on võimalik saada ainult abikõlblike kulude jaoks, siis sisaldab „projekt“ üldjuhul rohkem tegevusi ja kulusid kui need, millele toetust taotletakse. Paragrahv 3 sätestatakse meetme rakendamisega seotud asutused. Antud meetme tulu kasutamise eest vastutav minister on riigihaldusminister. Lõikes 1 sätestatakse, et meedet rakendab Rahandusministeerium. Lõikes 2 sätestatakse, et meetme rakendamisega seotud tegevused – taotluste menetlemine, väljamaksete tegemine, järelevalve teostamine – viib läbi Rahandusministeeriumi valitsemisalasse kuuluv valitsusasutus Riigi Tugiteenuste Keskus. Lõikes 3 sätestatakse, et riigihalduse minister määrab oma käskkirjaga meetme rakendamiseks vajalike kulude suuruse. Peatükk 2 käsitleb toetuse andmise aluseid. Paragrahv 4 sätestab toetatava tegevuse olemuse. Lõikes 1 sätestatakse, et toetatakse nii olemasoleva hoone rekonstrueerimist energiatõhususe miinimumnõuetele vastavaks kui ka uue liginullenergiahoone ehitamist. Kuna meetme eesmärgiks on keskvalitsuse kasutuses oleva energiatõhususe miinimumnõuetele mittevastava pinna vähenemine, siis peab selle eesmärgi täitmiseks uue hoone valmimisel keskvalitsus loobuma mõne olemasoleva energiatõhususe miinimumnõuetele mittevastava hoone kasutamisest. Energiasäästu saavutamise nimel keskvalitsuse üksuse asukoha vahetamine on lubatav. Keskvalitsuse poolt kasutatav olemasolev hoone võib olla ka eraõigusliku juriidilise isiku omandis. Kui peale projekti elluviimist keskvalitsus vastavat pinda enam ei kasuta, siis loetakse see pind keskvalitsuse kasutusest kõrvaldatuks. Lõikes 2 täpsustatakse energiatõhususe tööde koosseis. Ehitusseadustiku § 66 lõige 6 sätestab, et valdkonna eest vastutav minister kehtestab energiamärgisele ja selle andmisele esitatavad nõuded. Eelnõu koostamise ajal on need kehtestatud majandus- ja taristuministri 30. aprilli 2015. a määrusega nr 36 „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele“. Nimetatud määruse lisas 4 on sätestatud energiasäästumeetmete kategooriad ja loetelu, mis on tehniliselt ning majanduslikult mõistlike energiasäästumeetmete valikul aluseks. Eelnõu alusel toetuse määramisel eeldatakse, et olemasoleva hoone rekonstrueerimisel teostatakse töid, mis kuuluvad eelnimetatud energiasäästumeetmete loetellu. Uue hoone ehitamisel eeldatakse, et see vastab kasutuselevõtmisel energiatõhususe miinimumnõuetele. Lõikes 3 sätestatakse et energiatõhususe tööde või hoone ehituse tulemusel peab vähenema keskvalitsuse kasutuses olev energiatõhususe miinimumnõuetele mittevastava pinna suurus. Nõue tuleneb energiamajanduse korralduse seaduse § 5 lõikest 1, mille kohaselt keskvalitsuse kinnisvara energiasäästu koordinaator korraldab, et igal aastal rekonstrueeritakse 3 protsenti keskvalitsuse kasutuses olevate hoonete kasulikust üldpõrandapinnast. Energiatõhususe miinimumnõuetele mitte vastava pinna suuruse ja selle vähenemise arvutamisel lähtutakse energiakorralduse seaduse sama paragrahvi lõikest 2, mis muuhulgas sätestab, et arvesse lähevad vaid Eesti Vabariigi territooriumil asuvad hooned, millest keskvalitsus kasutab vähemalt 250 m². Energiakorralduse seaduse sama paragrahvi lõikes 4 on toodud ära ka välistavad tingimused, mille täitmisel hoone energiatõhususe suurendamine või kasutusest välja langemine ei aita täita keskvalitsuse kohustust vähendada energiatõhususe miinimumnõuetele mittevastava pinna suurust (ehitusseadustiku § 62 lõikes 2 loetletud sisekliima tagamisega hooned, mille puhul energiatõhususe miinimumnõuete järgimine ei ole nõutav, relvajõududele või keskvalitsusele kuuluvate riigikaitse eesmärke teenivad hooned, välja arvatud relvajõudude ja riigikaitseasutuste teenistuses oleva personali individuaalsed eluruumid või kontorihooned). Selliste hoonete rekonstrueerimine või uue hoonega asendamine ei panusta eelnõu eesmärgi täitmisesse. Lõikes 4 täpsustatakse nõudeid, mis peavad olema toetuse taotlemisel keskvalitsuse kasutuses oleva hoone osas üheaegselt täidetud. Lisaks energiamajanduse korralduse seadusest ja ehitusseadustikust tulenevatele nõuetele sätestatakse ka nõue hoone kajastumisest keskvalitsuse kinnisvara juhtimiskavas. Nõude eesmärk on tagada toetuse jõudmine nende keskvalitsuse üksuste kinnisvara kasutamise tõhustamisse, kes on oma kinnisvara pikaajalise kasutamise läbi mõelnud ning kavandanud ja võimaldada toetust suunata kinnisvarasse, mis ei panusta ainult energiatõhususe tõstmisesse, aga aitab kaasa ka valitsemisalade strateegiliste eesmärkide täitmisele ning riigi teenuste osutamise parandamisele. Lõikes 5 täpsustatakse nõudeid, mis peavad olema täidetud pärast meetmest toetatavate tööde elluviimist: 1) hoone, millesse toetus investeeritakse, peab toetuse kasutamise järel jääma keskvalitsuse üksuse kasutusse vähemalt viieks aastaks. Nõue on vajalik, et tagada toetuse investeerimine kinnisvarasse, mis jääb keskvalitsuse kasutusse mõistlikuks ajaks. Eelnõus on selle mõistliku aja miinimumpikkuseks sätestatud 5 aastat. 2) keskvalitsuse üksus peab hoonest, millesse toetus investeeritakse, toetuse kasutamise järel kasutama vähemalt 250 m². Täpsustus on vajalik, kuna energiamajanduse korralduse seaduse § 5 sätestab miinimumpindala nõude energiatõhususe miinimumnõuetele mittevastavatele hoonetele, mille alusel arvutatakse iga-aastaselt rekonstrueerimisele kuuluva 3 protsendi kasuliku üldpõrandapinna suurus. Kui pärast toetuse kasutamist jääb keskvalitsuse üksuse kasutusse vähem, kui 250 m², ei arvestata seda hoonet enam nende kolme protsendi kasuliku üldpõrandapinna hulka, mida keskvalitsus iga-aastaselt on kohustatud energiatõhususe miinimumnõuetega kooskõlla viima ning toetus ei oleks kasutatud eesmärgipäraselt. 3) hoone peab energiatõhususe miinimumnõuete täitmiseks ning uue energiamärgise saamiseks tervikuna vastama energiatõhususe miinimumnõuetele. Kui keskvalitsuse üksus kasutab pärast toetuse kasutamist vaid osa hoonest, siis peab hoone omanik tagama, et ka ülejäänud hoone vastaks energiatõhususe miinimumnõuetele. 4) mitme kasutusotstarbega hoonete puhul määratakse hoone energiatõhususarv erimetoodika kohaselt. Igale eraldi kasutamise otstarbega hoone osale, mille köetav pind ületab 10% kogu hoone köetavast pinnast, määratakse sellele kasutusotstarbele vastav energiatõhususarv. Alla 10% pinnaga osa arvatakse hoone osa koosseisu, mille juurde ta funktsionaalselt kuulub. Hoone maksimaalseks lubatavaks energiatõhususarvuks on köetava pinna alusel arvutatud hoone osade kasutamise otstarvete kaalutud keskmine energiatõhususarv. 5) nn „haige hoone sündroomi“ vältimiseks sätestatakse eelnõu lisas 2 arvulised piirväärtused sisekliima parameetritele, millele hoone pärast toetuse kasutamist peab vastama. Piirväärtused on määratud koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga. 6) hoone köetava pinna alusel arvutatakse pärast projekti elluviimist keskvalitsuse kasutuses oleva energiatõhususe miinimumnõuetele mittevastava pinna tegelik vähenemine. Lõikes 6 sätestatakse, et kui keskvalitsuse üksus kasutab pärast toetatavate tööde tegemist vaid osa hoonest, siis ülejäänud hoone energiatõhususe miinimumnõuetega vastavaks viimise või ehitamise kulu peab katma hoone omanik. Meetmest toetatavate tööde ja hoone omaniku finantseeritavate tööde proportsiooni määramisel lähtutakse keskvalitsuse üksuse poolt hoones kasutatava kasuliku üldpõrandapinna osakaalust kogu hoone kasulikust üldpõrandapinnast. Lõikes 7 sätestatakse, et projekte, mille tulemusel kasvuhoonegaaside heide suureneb, ei toetata. Nõue tuleneb otseselt atmosfääriõhu kaitse seadusest, mille alusel eelnõu kehtestatakse ning mille § 161 lõike 4 kohaselt peab meedet kasutama kasvuhoonegaaside heitkoguse teket piiravate eesmärkide saavutamise rahastamiseks. Lõikes 8 sätestatakse, et kui projekti tulemusel rekonstrueeritud või ehitatud hoonet hakkavad kasutama keskvalitsuse üksused, millest osa asus enne projekti elluviimist energiatõhususe miinimumnõuetele mittevastavas hoones ja osa hoones, millele energiatõhususe miinimumnõuded ei kehti, siis rakendatakse määruses sätestatut (sealhulgas abikõlblike tööde mahu ja maksumuse määramisel, energiasäästu arvutamisel, CO2 heitkoguse vähenemise arvutamisel) proportsionaalselt nende pindade osakaalule. Näiteks kasutab keskvalitsus enne projekti elluviimist 3 000 m² energiatõhususe miinimumnõuetele mittevastavas hoones ja 1 000 m² hoones, millele energiatõhususe miinimumnõuded ei kehti. Pindade osakaalud on vastavalt 75% ja 25%. Projekti tulemusel rekonstrueeritava hoone kasulik üldpõrandapind on 3 600 m². Seega rakendatakse määruses sätestatut rekonstrueeritava hoone 75% pinnale suurusega 3 200 m². Paragrahv 5 sätestab projekti elluviimise perioodi. Lõikes 1 täpsustatakse projekti elluviimise periood, mille sisse loetakse ajavahemik, mille kestel teostatakse tegevused, millega kaasneb vastavate abikõlblike kulude tekkimine, esitatakse rakendusüksusele projekti kohta aruanne ning teostatakse rakendusüksuse poolt väljamaksed. Projekti elluviimise periood sätestatakse projekti rahastamise otsuses ning selle määramisel peab rakendusüksus arvestama meetme enda kehtivuse ajaga, mis eelnõu koostamise ajal on 30. november 2022. Lõikes 2 sätestatakse, et projekti algus ei või olla varasem kui projekti rahastamise otsuse tegemise päev. Seega ei või taotleja töödega, mille teostamiseks toetust taotletakse, alustada enne taotluse rahuldamise otsuse saamist. Iseenesest ei ole keelatud toetuse taotlemine seoses hoonega, mille rekonstrueerimiseks või ehitamiseks on juba mingisuguseid tegevusi (nt projekteerimine) tehtud, kuid sellisel juhul ei loeta neid tegevusi toetatava projekti koosseisu ning nende tegevuste kulu ei võeta toetuse määramisel arvesse. Arvestama peab ka, et toetuse saaja peab igal juhul täitma ka eelnõu §-s 19 sätestatud kohustused, sh riigihangete teostamine. Samuti sätestatakse energiatõhususe tööde tegemise või uue hoone ehitamise lõpptähtpäevana 31. juuli 2022. a, mis tuleneb asjaolust, et meede on eelnõu koostamise ajal kehtiv kuni 30. novembrini 2022. a. Ajavahemik 31. juulist 2022. a kuni 30. novembrini 2022. a jääb sellisel juhul projekti lõpparuande rakendusüksusele esitamiseks, rakendusüksusel selle menetlemiseks ja kinnitamiseks ning lõppmakse tegemiseks. 31. juuli 2022. a on energiatõhususe tööde või uue hoone ehitamise hiliseim lubatav lõpptähtpäev. Võimalusel on mõistlik nimetatud tööd lõpetada varem, et rakendusüksuse halduskoormus projektide lõpparuannete ja maksetaotluste menetlemisel ei koonduks ühele perioodile ning ka toetuse saajale jääks piisavalt aega lõpparuande täiendamiseks, kui see peaks vajalikuks osutuma. Lõikes 3 täpsustatakse, et kogu projekt tervikuna loetakse lõppenuks pärast seda, kui rakendusüksus on lõpparuande menetlenud ja kinnitanud ning teinud toetuse saajale viimase väljamakse. Paragrahv 6 sätestab abikõlblikud kulud. Lõikes 1 sätestatakse üldnõuded kuludele, mida loetakse abikõlblikuks. Kulude tekkimine peab olema põhjendatud, nende suurus peab olema mõistlik, need peavad kaasa aitama keskvalitsuse kasutuses olevate hoonete energiatõhususe parandamisele ja kasvuhoonegaaside heite vähendamisele ning kulud peavad olema tekkinud projekti elluviimise perioodil. Enne projekti algust või lõppu tehtud kulusid ei loeta abikõlblikeks. Lõikes 2 sätestatakse, et mitteabikõlblike kulude katmine on toetuse saaja ehk hoone omaniku enda kohustus. Siinkohal ei ole oluline, kas mitteabikõlblikud kulud on seotud keskvalitsuse üksuse kasutatava pinnaga või mitte. Lõikes 3 täpsustatakse kulude kategooriad, mis loetakse abikõlblikuks olemasolevas hoones energiatõhususe tööde tegemisel. Lisaks energiasäästumeetmete endi kulule loetakse abikõlblikuks ka energiasäästumeetmete teostamisega kaasnevate või nende teostamist võimalikuks tegevate tööde kulu (nt siseviimistluse taastamine, elektrisüsteemi uuendamine energiatõhusust tõstvate või sisekliimat tagavate seadmete toiteks, küttesüsteemi muutmisel vanade küttekehade eemaldamine jmt), samuti sisekliima tagamisega seotud seadmete ja sisseseade ning nende paigaldamise kulu. Energiatõhususe tööd mõjutavad otseselt hoone sisekliimat, kusjuures energiatõhususe tõstmine sisekliima halvenemise arvel on lühiajaliselt kõige odavam lahendus. Eelnõuga soovitakse vältida nn haige maja sündroomi tekitamist, mis on kahjulik nii hoones viibivate inimeste tervisele kui ka hoone enda konstruktsioonidele ja tehnoseisundile. Meetme eesmärgist lähtuvalt loetakse abikõlblikuks ka rekonstrueerimise käigus olemasoleva hoone osalise lammutamise kulu, kuna selle tulemusel väheneb energiatõhususe miinimumnõuetele mittevastava pinna suurus. Abikõlblikuks loetakse ka ehitise toimimiseks vajalike kommunikatsioonidega liitumise kulu, milleks võib olla näiteks kaugküttesüsteemiga liitumine. Kuna projekteerimine ja omanikujärelevalve on ehitus- ja rekonstrueerimistööde eduka kavandamise ja elluviimise (ehk toetuse efektiivse kasutamise) seisukohast hädavajalikud tegevused, siis on ka need loetud abikõlblike kulude hulka. Lõikes 4 täpsustatakse kulude kategooriad, mis loetakse abikõlblikuks olemasoleva hoone asemele uue hoone ehitamisel. Abikõlblikud kulud on analoogilised olemasolevas hoones energiatõhususe tööde tegemisega. Ainsa erinevusena on energiatõhususe tööde ja nendega lahutamatult seotud või nende eelduseks olevate kulude asemel abikõlblik uue hoone ehitamise kulu. Lõikes 5 täpsustatakse mitteabikõlblikud kulud. Abikõlblikud ei ole mistahes otstarbega kulud, kui need on hüvitatud riigi muudest tuludest, Euroopa Liidu vahenditest või teistest välisvahenditest saadud toetustest. Samuti ei loeta abikõlblikuks kulusid, mis ei ole toetatava projektiga seotud, on põhjendamatud või ebaolulised. Näiteks ei ole abikõlblikud energiatõhususe tööd hoones või selle osas, mida keskvalitsuse üksus ei kasuta, samuti kulud hoonele või hoone osale, millele ei kohaldu energiatõhususe miinimumnõude täitmise kohustus. Kui toetuse saajal on õigus käibemaksu tagastusele, siis ei loeta käibemaksu tagastatavat osa abikõlblikuks. Abikõlblikud ei ole taotleja projektijuhtimise ja õigusabi kulud. Nimetatud kulude suuruse põhjendatus ning sisuline seotus toetatavate töödega on raskesti kontrollitavad. Et tagada toetuse võimalikult eesmärgipärane kasutamine, ei ole mõistlik selliseid kulusid lugeda abikõlblikeks. Abikõlblike kulude hulka ei loeta ka hoone energiaauditi ja energiaarvutuse kulu. Energiaaudit või energiaarvutus peab olema tehtud väljaspool projekti elluviimise perioodi. Paragrahv 7 sätestab toetuse ja omafinantseeringu suuruse. Lõikes 1 sätestatakse toetuse määr, milleks on 700 eurot hoone kasuliku üldpõrandapinna ühe ruutmeetri kohta, mis pärast projekti elluviimist on keskvalitsuse üksuse kasutuses. Kui kavandatavate abikõlblike tööde kulud on eelnõus sätestatud määrast madalamad, siis määratakse toetus ainult eeldatavate kulude ulatuses. Toetuse summa määramisel võetakse aluseks pinna suurus, mis on keskvalitsuse üksuse kasutuses pärast projekti elluviimist. Seda põhjusel, et keskvalitsuse üksuse kasutatav pind enne ja pärast projekti elluviimist võivad olla erinevad. Samas ei ole toetuse eesmärgiga kooskõlas teha kulusid pinnale, mis pärast projekti elluviimist keskvalitsuse kasutusse ei jää. Oluline on, et toetuse tulemusel paraneks keskvalitsuse kasutuses olevate pindade energiatõhusus, st toetust kasutatakse pinnale, mida keskvalitsuse üksus võib-olla enne projekti elluviimist ei kasuta, kuid kindlasti võtab kasutusse pärast projekti elluviimist. Näiteks võib keskvalitsuse üksus asuda enne projekti elluviimist ühes hoones, kuid kolida teise hoonesse, kus tehti toetuse abil energiatõhususe töid või mis valmis uusehitisena. Sellisel juhul ei ole toetatavate tööde kulu suurus seotud enne projekti elluviimist keskvalitsuse üksuse kasutuses oleva pinna suurusega. Oluline on, et pind, millega seotud kulusid toetatakse, oleks pärast projekti elluviimist keskvalitsuse kasutuses ning et projekti tulemusel väheneks keskvalitsuse kasutatavate energiatõhususe miinimumnõuetele mittevastava pinna suurus. Lõikes 2 sätestatakse toetuse määra vähendamine juhul, kui keskvalitsus ei ole hoone omanik. Lõikega sätestatava aluseks on eeldus, et toetatavate tööde keskmine kasutusiga on vähemalt kümme aastat. Kui keskvalitsus kasutab hoonet lühemat aega, siis on alust eeldada, et toetuse abil tehtud tööde keskvalitsuse poolne kasutusiga jääb ebamõistlikult lühikeseks ning toetatud töödest liiga suur ressurss kasutamata. Kuna toetuse eesmärk on keskvalitsuse kasutuses olevate hoonete energiatõhususe tõstmine, siis ei ole selline stsenaarium toetuse eesmärgiga kooskõlas. Seetõttu seotakse toetuse määr sellega, kui kaua keskvalitsuse üksus toetuse otsustamise ajal teadaolevalt hoonet kasutama jääb. Selleks jagatakse keskvalitsuse poolt hoone kasutamiseks sõlmitud lepingu kestus aastates (arvestades taotluses toodud projekti elluviimise tähtajast) 10- ga. Kuna § 4 lõike 5 punkti 1 järgi peab pärast projekti elluviimist hoone, millega seotud kulusid toetati, jääma keskvalitsuse üksuse kasutusse vähemalt viieks aastaks, siis on toetuse summa alati vähemalt 5/10 ehk ½ lõikes 1 sätestatust (so ½ * 700 = 350 eurot kasuliku üldpõrandapinna ühe ruutmeetri kohta eeldusel, et abikõlblike tööde maksumus pinnaühiku kohta on kõrgem). Näiteks, kui lepingu pikkus on 6 aastat, on toetuse summa 6/10 * 700 = 420 eurot kasuliku üldpõrandapinna ühe ruutmeetri kohta jne. Kui keskvalitsuse poolt sõlmitud lepingu pikkus on üle 10 aasta, siis loetakse toetuse kasutamine täies mahus põhjendatuks ning lõikes 1 sätestatud toetuse maksimaalset summat ei korrigeerita. Silmas peab pidama, et toetussumma käesolevas lõikes sätestatud korrektsioon tehakse pärast lõike 1 kohaselt leitud toetussummat. Näiteks, kui abikõlblike kulud suurus on 400 eurot ruutmeetri kohta ja lepingu pikkus 6 aastat, siis on lõike 1 kohaselt toetuse suuruseks 400 eurot ruutmeetri kohta, mis lõike 2 kohaselt korrutatakse läbi teguriga 6/10 ning toetuse lõplikuks summaks on 6/10*400=240 eurot ruutmeetri kohta. Näiteks, kui abikõlblike kulud suurus on 800 eurot ruutmeetri kohta ja lepingu pikkus 6 aastat, siis on lõike 1 kohaselt toetuse suuruseks 700 eurot ruutmeetri kohta, mis lõike 2 kohaselt korrutatakse läbi teguriga 6/10 ning toetuse lõplikuks summaks on 6/10*700=420 eurot ruutmeetri kohta. Kui keskvalitsus on hoone omanik, siis on selle pikaajalise kasutamise üle otsustamine keskvalitsuse enda pädevuses sarnaselt toetuse määramisega ning ühelgi juhul ei ole põhjendust toetussummat vähendada. Lõikes 3 sätestatakse, et projekti elluviimisega seotud kulud, mis ületavad toetuse suurust, kannab taotleja omafinantseeringuna. Sätte eesmärk on eelkõige rõhutada, et on taotleja enda vastutus finantseerida kõik kulud, mida toetus ei kata. Lõikes 4 täpsustatakse, et kui taotleja ei ole keskvalitsuse üksus ja toetus liigitub riigiabiks, siis ei arvestata omafinantseeringuna Euroopa Liidu asutustelt või fondidelt või muudelt abiskeemidelt saadud tagastamatut abi, et vältida erinevate riigiabide summeerumist. Lõikes 5 sätestatakse, et toetuse summa sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses. Ühelt poolt on toetuse täpne summa otsuse lahutamatu osa, teiselt poolt on see vajalik, kuna antud paragrahvis sätestatakse toetuse maksimaalse summa suurus ning juhised iga konkreetse taotluse puhul tegeliku toetuse summa arvutamiseks. Seega on toetuse summa suurus sõltuv konkreetse taotlusega seotud asjaoludest ning vajalik on igakordse täpse toetussumma vastavas otsuses eraldi määramine. Peatükk 3 käsitleb toetuse taotlejale, taotlusele ja hoone energiaauditile esitatavaid nõudeid. Paragrahv 8 sätestab toetuse taotlejale esitatavad nõuded. Lõikes 1 sätestatakse, et toetuse taotlejaks võib olla pärast projekti elluviimist keskvalitsuse kasutuses oleva hoone omanik. Paragrahvi § 7 lõike 1 kohaselt määratakse toetus seonduvalt kuludega, mis on seotud hoonega, mida keskvalitsus kasutab pärast projekti elluviimist. Kui hoone omanik ei ole keskvalitsus, aga toetust antaks keskvalitsuse üksusele, siis peaks vastav keskvalitsuse üksus tegema riigieelarvest investeeringuid kolmandale isikule kuuluvas hoones, mis on raamatupidamislikult ja õiguslikult ebamõistlik. Kui hoone omanik on riik, siis vastavalt riigivaraseaduse § 4 lõike 1 kohaselt korraldab riigi nimel vara valdamist, kasutamist ja käsutamist riigivara valitseja. Lõikes 2 sätestatakse täiendavad nõuded taotlejale, kes ei kuulu keskvalitsuse alla. Punktis 1 sätestatakse, et hoone omaniku ja keskvalitsuse üksuse vahel peab olema sõlmitud eelkokkulepe hoone kasutamiseks pärast projekti elluviimist või tähtajaline kasutusleping. Eelkokkuleppes või kasutuslepingus sätestatud lepingu tähtaja alusel on võimalik hinnata, kas taotlus vastab eelnõus sätestatud nõudele, et keskvalitsus peab hoonet kasutama vähemalt viis aastat pärast projekti elluviimist. Samuti on see aluseks toetuse summa suuruse arvutamisel. Kasutuslepingu asemel võib olla ka eelkokkulepe, kuna keskvalitsuse üksus ei pruugi taotluse esitamise ajal veel kasutada just seda hoonet, millega seotud kulude toetamiseks taotlus esitatakse, vaid keskvalitsuse üksus võib pärast projekti elluviimist kolida ühest (energiatõhususe miinimumnõudeid mittetäitvast) hoonest teise hoonesse (rekonstrueeritud hoonesse või uusehitusse), mis projekti elluviimise tulemusel vastab energiatõhususe miinimumnõuetele. Punktis 2 sätestatakse, et enne toetuse või selle esimese osa väljamakse tegemist peab olema hoone omaniku ja keskvalitsuse üksuse vahel sõlmitud tähtajaline kasutusleping hoone kasutamiseks pärast projekti elluviimist vähemalt taotluses toodud tähtajaga. Kui taotluse esitamise ajal ei ole teada, kas taotlus rahuldatakse, siis on ennatlik nõuda, et igal juhul oleks olemas hoone omaniku ja keskvalitsuse üksuse vahel sõlmitud kasutusleping. Küll aga on hoone omanikul ja keskvalitsuse üksusel pärast toetuse rahuldamise otsuse saamist piisav kindlus omavahel kasutuslepingu sõlmimiseks. Vastav kasutusleping tuleb sõlmida ja rakendusüksusele esitada enne toetuse (so kui väljamakse tehakse ühe maksena) või selle osa (so kui väljamakse tehakse mitme maksena) väljamakse tegemist, et rakendusüksusel oleks kindlus, et toetus kasutatakse seonduvalt hoonega, mida keskvalitsus ka tegelikult pärast projekti elluviimist kasutab ning et hoone jääb keskvalitsuse kasutusse vähemalt taotluses märgitud tähtajaks. Lõigetes 3, 4 ja 5 sätestatakse nõuded taotleja maksekäitumisele ja majanduslikule seisundile. Taotleja maksu- või maksevõlg koos intressidega ei tohi olla suurem kui 100 eurot või see peab olema ajatatud. Maksuvõla ajatamise korral peavad maksud olema tasutud ajakava kohaselt. Oleks kohatu määrata riigi poolt toetus taotlejale, kes ise on samal ajal riigi ees võlglane. Kui taotleja on varem saanud toetust, mis on kuulunud tagasimaksmisele, peavad tagasimaksed, mille maksmise tähtpäev on saabunud, olema nõutud summas tehtud. Ka antud nõude eesmärk on välistada riigi toetuse määramine taotlejale, kes on samal ajal ise riigi ees võlglane. Lisaks ei tohi taotleja või tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes olla algatatud likvideerimis- , sundlõpetamis- või pankrotimenetlust ega tehtud pankrotiotsust ning taotleja netovara peab vastama äriseadustikus kehtestatud nõuetele. Nõude eesmärk on välistada riigi toetuse määramine taotlejale, kelle majanduslik seisund annab üheselt alust eeldada, et ta ei ole suuteline projekti ellu viima. Paragrahvis 9 sätestatakse toetuse taotlusele esitatavad nõuded. Lõikes 1 sätestatakse, et taotlused allkirjastatakse digitaalselt. Lõikes 2 sätestatakse, et toetuse taotluse peab allkirjastama taotleja allkirjaõiguslik esindaja. Lõikes 3 sätestatakse taotlusele esitatavad nõuded. Taotluse esitamiseks täidetakse elektroonilise taotluste esitamise keskkonna kaudu vastav digitaalne vorm. Taotlusest peab selguma taotletav summa, objekt, projekti elluviimise tähtaeg, taotlusaluse projekti eesmärk ja kuidas see seondub keskvalitsuse kasutatavate hoonete energiatõhususe tõstmisega. Lisaks peavad toetuse kasutamise tegevus-, rahastamis- ja ajakava olema reaalselt teostatavad 31. juuliks 2022. a, planeeritud tegevused peavad olema kooskõlas õigusaktidega (nt riigihangete seadus). Samuti peab taotlusest selguma pärast projekti elluviimist keskvalitsuse poolt kasutatava hoone asukoht, kogu kasuliku üldpõrandapinna ruutmeetrite arv, keskvalitsuse kasutuses oleva kasuliku üldpõrandapinna ruutmeetrite arv ning keskvalitsuse poolt pinna kasutamise alus. Pinna kasutamise aluseks võib olla nii omandiõigus kui ka kasutusleping. Kui keskvalitsus hakkab hoonet kasutama alles pärast projekti elluviimist ja taotluse esitamise ajal veel kasutuslepingut sõlmitud ei ole, siis võib pinna kasutamise aluseks tulevikus sõlmitava kasutuslepingu asemel taotluse esitamise ajal olemas olla eelkokkulepe vastava kasutuslepingu sõlmimiseks. Lisaks peab taotlusest selguma taotlusaluses hoones paiknema hakkava keskvalitsuse üksuse asukoht ja kasutatav kasuliku üldpõrandapinna suurus taotluse esitamise ajal. Lõikes 4 sätestatakse loetelu dokumentidest, mida taotleja peab taotlusele lisama. Punktis 1 sätestatakse, et kui projekti elluviimiseks on vajalik omafinantseering, tuleb taotlusele lisada kinnitus omafinantseeringu planeerimise ja selle allika kohta. Eeldatud on taotleja poolt realistliku finantseerimisplaani omamist Kinnitus on taotleja enda poolt allkirjastatav dokument, mis näitab, et taotleja on teadlik omafinantseeringu olemasolu vajadusest, on planeerinud selle suuruse ning vajalikud tegevused omafinantseeringu saamiseks. Kui taotleja on keskvalitsuse üksus, siis peab omafinantseering pärinema riigieelarvest, kuhu selleks võib, kuid ei pruugi taotluse esitamise ajal olla omafinantseeringuks vajalikke vahendeid planeeritud, mistõttu võib olla vajalik riigieelarvest vahendite eraldamiseks taotluse esitamine ja kulude planeerimine riigieelarvesse. Selgitus omafinantseeringu planeeritava allika kohta on vajalik ka siis, kui taotleja on keskvalitsuse üksus ja omafinantseering riigieelarves taotluse esitamise ajal veel puudub. Taotlusvooru korraldamisel on otstarbekas kuulutada see välja nii, et riigieelarve strateegia menetlemine jääks vahetult taotluste esitamise tähtaja järgsesse perioodi, mis minimeerib projektide käivitamisele kuluva aja. Toetuste menetlemise ja riigieelarve strateegia protsessi tõhusaks koordineerimiseks peab Riigi Kinnisvara AS-i või keskvalitsuse hoone puhul vastavalt Riigi Kinnisvara AS või riigivara valitseja saatma teate toetuse taotluse esitamisest ka Rahandusministeeriumi riigivaraosakonnale, et oleks võimalik vajadusel planeerida omafinantseering. Punktis 2 sätestatakse, et taotlusele tuleb lisada kinnisvara juhtimiskava ja hoonet kasutava keskvalitsuse üksuse koostatud kirjeldus, kuidas projekti elluviimine aitab kaasa kinnisvara juhtimiskava elluviimisele. Kuna taotluste hindamisel on üheks hinde komponendiks hoone prioriteetsus kinnisvara juhtimiskavas, siis tuleb lisada ka vastav juhtimiskava koos selgitusega, kuidas taotlusalune projekt juhtimiskava elluviimisele kaasa aitab. Selgitus on muuhulgas vajalik, kuna keskvalitsus võib pärast projekti elluviimist kolida hoonesse, mida ta varem ei kasutanud, st see ei kajastu ka juhtimiskavas, kuid samas peab sellise kolimise tulemusel vabanema mõni juhtimiskavas täna olemasolev hoone. Selgitus peab avama, miks on mõistlik loobuda olemasoleva hoone kasutamisest ning asuda ümber teise hoonesse ja kuidas see aitab kaasa keskvalitsuse strateegiliste eesmärkide täitmisele. Punktis 3 sätestatakse, et taotlusele tuleb lisada tegeliku energiatarbimise andmetel põhinev olemasoleva hoone kehtiv energiamärgis, mis on antud ehitusseadustiku § 66 lõike 6 alusel kehtestatud määruses sätestatu kohaselt. Energiamärgis peab olema vastaval koondinformatsiooni vormil. Kuivõrd toetus antakse keskvalitsuse kasutatavate hoonete energiatõhususe tõstmiseks, siis kehtiv energiamärgis näitab, kas taotluse esitamise ajal keskvalitsuse poolt kasutatav hoone täidab või ei täida energiatõhususe miinimumnõudeid. Punktis 4 sätestatakse nõuded toetatava projekti elluviimisel saavutatava energiasäästu arvutamisele. Toetuse eesmärgiks on keskvalitsuse kasutatavate hoonete energiatõhususe tõstmine, kuid kuna toetus antakse kavandatavate tööde jaoks, siis ei ole võimalik toetuse andmise otsustamisel lähtuda projekti elluviimisel saavutatavast reaalsest energiasäästust, sest see selgub minimaalselt ühe aasta pärast projekti lõppemist ning ka siis on mõjutatud konkreetse aasta välistingimustest ja hoone kasutamisel ilmneda võivatest hälvetest ja avariidest. Selle asemel võetakse aluseks arvestuslik energiasääst, mis leitakse võrreldes enne projekti elluviimist keskvalitsuse üksuse kasutuses oleva hoone tegelikke ja tõendatud viimase kolme kalendriaasta keskmiseid tarbimisandmed, mis on taandatud ühe aasta keskmiseks ning pärast projekti elluviimist keskvalitsuse üksuse kasutuses oleva hoone projekti elluviimise järgse kalendriaasta prognoositavaid keskmiseid tarbimisandmeid, mis sisaldavad mõistlikke hooldus- ja kasutuskulusid, mis on vajalikud hoone ja selle tehnosüsteemide jätkusuutlikuks ja kasutusjuhendikohaseks kasutamiseks. Seega võrreldakse projekti elluviimisele eelneva kolme aasta keskmiseid andmeid projekti elluviimisele järgneva ühe aasta keskmiste andmetega. Punktis 5 sätestatakse nõue taotlusele CO2 heitkoguse vähenemise prognoosi lisamise kohta, mis peab analoogiliselt energiasäästu kalkulatsiooniga olema koostatud vähemalt seitsmenda taseme energiatõhususe spetsialisti poolt. Punktis 6 sätestatakse, et taotlusele tuleb lisada projekti elluviimiseks vajalike tegevuste ja tööde, mille finantseerimiseks toetust taotletakse, loetelu, mille juures on ära märgitud vastavate tööde eeldatavad maksumused. Projekti tegevuste loetlemisel on soovitav jääda üldistustasemele, mis on vajalik tööde olemuse mõistmiseks. Väga suur detailsus muudab hilisema kavandatud ja teostatud tööde loetelu ja maksumuste võrdlemise (vt eelnõu paragrahv 18) ajamahukaks. Punktis 7 nõutakse, et taotlusele peab olema lisatud ka kinnitus, et enne projekti elluviimist keskvalitsuse üksuse kasutuses olev hoone vastab § 4 lõikes 4 toodud nõuetele. Sätestatud ei ole kinnituse andja, kuna taotleja ei pruugi olla enne projekti elluviimist keskvalitsuse üksuse kasutuses oleva hoone omanik. Kinnitus võib olla koostatud ka keskvalitsuse üksuse poolt, oluline on selle kinnituse olemasolu. Lõikes 5 täpsustatakse, et energiakasutuse muutumise kalkulatsioonid peavad olema teostatud vähemalt seitsmenda taseme energiatõhususe spetsialisti poolt. Energiasääst on ka üheks peamiseks toetust saavate projektide valiku ja järjestamise aluseks. Seetõttu on väga oluline vastavate pädevate kalkulatsioonide kasutamine, mistõttu nähakse ette nõue, et need kalkulatsioonid peavad olema tehtud vähemalt seitsmenda taseme energiatõhususe spetsialisti poolt. Arvestades energiaauditi võrdlemisi suurt ajalist ja rahalist kulu taotlejale, on lubatud ka pärast projekti elluviimist keskvalitsuse üksuse kasutuses oleva hoone energiakasutuse kalkulatsioonid koostada lihtsustatult, võttes aluseks saavutatava energiatõhususarvu piirmäärast tuleneva soojus- ja elektrienergia vajaduse hoone tüüpsel kasutusel. Kuna hoone peab pärast projekti elluviimist vastama energiatõhususe miinimumtasemele, siis peab ka vastav energiakasutus olema energiatõhususe piirmääraga võrdne või sellest madalam. Seega peab projekti tegelik lõpptulemus olema lihtsustatud arvutuse tulemusega võrdne või sellest parem. Lihtsustatud arvutus võimaldab taotlejal kokku hoida taotluse ettevalmistamisega seotud aega ja kulusid. Lihtsustatud arvutuse puuduseks on, et energiaauditi kalkulatsioonid näitaksid tõenäoliselt suuremat aastast summaarset energiasäästu, mistõttu saaks lihtsustatud arvutusega taotlus hindamisel vähem punkte, kui täiemahulise energiaauditiga taotlus. Lõikes 6 täpsustatakse, et projekti tegevuste ja kulude loetelust peab selguma nende abikõlblikkus, see tähendab vastavus §-s 6 sätestatuga. Seega peavad abikõlblikud ja mitteabikõlblikud tegevused ning kulud olema eraldi välja toodud. Lõikes 7 sätestatakse, et kui projekti tulemusel rekonstrueeritav või ehitatav hoone ei ole keskvalitsuse omandis, siis peab taotleja taotlusele lisama ka hoone kasutamiseks sõlmitud eelkokkuleppe või kasutuslepingu. See on vajalik, et kontrollida taotluse vastavust § 8 lõigetes 2 ja 3 ning § 9 lõike 3 punktis 6 toodud nõuetele. Lõikes 8 sätestatakse, et kui olemasolev või ehitatav hoone on ainult osaliselt keskvalitsuse kasutuses, siis tuleb lõike 4 punktides 4, 5 ja 6 nimetatud andmed esitada nii kogu hoone kohta kui ka taandatuna ainult keskvalitsuse kasutuses oleva pinna suuruse kohta. Nimetatud punktides nõutud kalkulatsioonid tehakse metoodikast tulenevalt kogu hoone kohta. Kalkulatsioonide tulemusi saab kohaldada ainult keskvalitsuse kasutatavale pinnale, arvestades keskvalitsuse kasutuses oleva kasuliku üldpõrandapinna (köetava pinna) proportsionaalset osakaalu kogu hoone vastavast pinnast. Kui keskvalitsus ei kasuta kogu hoonet, ei või toetatavate kulude osakaal kogu hoones tehtavate tööde kuludest ületada osa, mis on proportsionaalne keskvalitsuse poolt kasutatava pinna suurusega. Lõikes 9 täpsustatakse, et kui projekti elluviimisel ehitatakse uus hoone, esitatakse lõike 4 punktides 4 ja 5 nimetatud andmed uue ja olemasoleva hoone andmete võrdlusena. Uue hoone ehitamisel peab keskvalitsus selle kasutusele võtmisel loobuma mingi olemasoleva pinna kasutamisest, vastasel juhul ei ole toetuse eesmärk täidetav. Energiasäästu saavutamist võrreldakse vaadates keskvalitsuse energiakasutust enne ja pärast projekti elluviimist. Lõikes 10 sätestatakse, et rakendusüksusel on õigus nõuda täiendavaid dokumente taotluse nõuetele vastavuse hindamiseks. Taotluse nõuetele vastavuse hindamine on rakendusüksuse kohustus. Säte tagab rakendusüksusele võimaluse antud kohustuse täitmiseks. Peatükk 4 käsitleb taotluse esitamist ja menetlemist. Paragrahv 10 sätestab taotluse esitamise protseduuri. Lõikes 1 sätestatakse, et taotlusvooru kuulutab välja rakendusüksus. Rakendusüksus peab vähemalt 90 päeva enne taotluste esitamise tähtpäeva oma veebilehel avaldama informatsiooni taotluste esitamise tingimuste kohta. Rakendusüksus võib informatsiooni täiendavalt levitada ka muude allikate vahendusel. Lõikes 2 sätestatakse, et taotleja esitab vormikohase taotluse ning taotlemisega seotud teabe ja dokumendid elektroonilise taotluste esitamise keskkonna kaudu. Paberkandjal taotlusi vastu ei võeta ega menetleta. Lõikes 3 sätestatakse, et taotlus esitatakse rakendusüksusele hiljemalt taotluste esitamise tähtpäeval. Rakendusüksusel on soovitav taotluste hilisem esitamine infotehnoloogiliselt välistada. Rakendusüksus määrab ise taotluste esitamise perioodi. Lõikes 4 sätestatakse, et taotlusvooru rahalise mahu ning meetme rakendamisega seotult tekkivad rakendusüksuse kulud kinnitab valdkonna eest vastutav minister. Paragrahv 11 sätestab taotluse menetlemise. Lõikes 1 sätestatakse ajalises järjestuses tegevused, millest taotluse menetlemise protseduur koosneb. Lõikes 2 sätestatakse, et taotluste menetlemise tähtaeg on kuni 90 kalendripäeva taotluste esitamise tähtpäevast alates. Menetlemise tähtaeg ei ole seotud taotluse esitamise päevaga. Taotlusi menetletakse pärast registreerimist üldjuhul ühekorraga pärast taotluste esitamise tähtpäeva möödumist. Keelatud ei ole taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimine ka enne taotluste esitamise tähtpäeva, kui rakendusüksus omab selleks ressurssi, kuna see võib lühendada taotluse täpsustamise või lisaandmete esitamise vajadusel menetlusprotsessi kestust. Taotluste hindamine ning rahuldamine või rahuldamata jätmine on võimalik alles pärast kõigi taotluste esitamist, sest selleks on vajalik kõigi taotluste omavaheline võrdlemine ja reastamine. Paragrahvis 12 sätestatakse taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontroll. Lõikes 1 sätestatakse, et taotleja on nõuetele vastav, kui ta vastab eelnõu § 8 sätestatud nõuetele. Lõikes 2 sätestatakse, milliste tingimuste üheaegsel täitmisel on taotlus nõuetele vastav. Rakendusüksus peab taotluse menetlemise käigus kontrollima, kas taotlus vastab lõikes loetletud tingimustele või mitte. Taotluse vastavus lõikes loetletud tingimustele on kontrollitav taotluses ja sellele lisatud dokumentides toodud andmete põhjal. Lõikes 3 sätestatakse asjaolud, millest vähemalt ühe esinemisel loetakse taotlus nõuetele mittevastavaks. Lõikes 4 sätestatakse rakendusüksuse õigus nõuda nõuetele mittevastava või puudulike andmetega taotluse vastavusse viimist kehtestatud nõuetega, täiendava dokumentatsiooni esitamist või muudatuste tegemist taotluse andmetes, määrates selleks taotlejale kuni kümne tööpäeva pikkuse tähtaja. Kuna taotluste hindamiseks peab neid kõiki hindama üheaegselt, siis pikeneb kõikide taotluste menetlemise tähtaeg ajavahemiku võrra, mille rakendusüksus on taotlejale puuduste kõrvaldamiseks määranud. Lõikes 5 sätestatakse, et kui taotlus või taotleja ei vasta nõuetele või taotleja ei ole talle puuduste kõrvaldamiseks määratud tähtaja jooksul puuduseid kõrvaldanud, on rakendusüksus kohustatud tunnistama taotluse nõuetele mittevastavaks ja tegema taotluse rahuldamata jätmise otsuse. Kui taotluse osas on nimetatud põhjusel tehtud taotluse rahuldamata jätmise otsus, ei kaasata seda taotlust taotluste hindamisse. Paragrahvis 13 sätestatakse taotluste hindamine. Lõikes 1 sätestatakse, et nõuetele vastavaks tunnistatud taotluste järjestamiseks hinnatakse neid eelnõu lisas 1 esitatud hindamiskriteeriumide alusel. Punktide kogusumma saadakse määruse lisa alusel arvutatud hindamiskriteeriumide eest saadud punktide ümardamisel täpsusastmega kaks kohta pärast koma ja seejärel kokkuliitmisel. Iga taotlust hinnatakse kahe kriteeriumi järgi. Esimese kriteeriumi (projekti teostamise tulemusel saavutatav aastane summaarne energiasääst) eest on võimalik saada maksimaalselt 75 punkti ja teise kriteeriumi (hoone prioriteetsus keskvalitsuse üksuse kinnisvara juhtimiskavas) eest maksimaalselt 25 punkti. Mõlema kriteeriumi eest saadud punktide kokkuliitmisel on maksimaalselt võimalik saada kokku 100 punkti. Esimese kriteeriumi puhul arvutatakse punktid esitatud taotlustes kirjeldatud projektide eeldatavate aastaste summaarsete energiasäästude põhjal põhimõttel, et suurima energiasäästuga projekt saab maksimaalse hulga punkte (so 75 punkti), väikseima energiasäästuga projekt saab 0 punkti ja ülejäänud proportsionaalselt oma eeldatavale energiasäästule nende kahe vahe peal. Kui kahe taotluse eeldatavad aastased summaarsed energiasäästud on võrdsed, siis saavad need taotlused esimese kriteeriumi eest võrdse arvu punkte. Teise kriteeriumi puhul arvutatakse punktid arvestades keskvalitsuse üksuse taotluse esitamise aegse asukoha hoone prioriteetsust vastava keskvalitsuse üksuse kinnisvara juhtimiskavas. Üldjuhul omavad kinnisvara juhtimiskavas prioriteetsust loetud hulk kõige olulisemaid hooneid. Hoonetele, mis ei oma kinnisvara juhtimiskavas prioriteetsusnumbrit, antakse teise kriteeriumi eest 0 punkti. Kui kinnisvara juhtimiskava koosneb ainult ühest (so taotluses nimetatud) hoonest, siis antakse teise kriteeriumi eest maksimaalsed 25 punkti. Kuna igal valitsemisalal on oma teistest valitsemisaladest sõltumatu kinnisvara juhtimiskava, siis võetakse teise kriteeriumiga arvesse konkreetse hoone olulisus vastavale valitsemisalale. Erinevate valitsemisalade hooned, mis omavad kinnisvara juhtimiskavades võrdset prioriteetsust, saavad teise kriteeriumi eest võrdse arvu punkte. Lõikes 2 sätestatakse, et taotluste hindamise tulemusena koostatakse punktide kogusummade põhjal taotluste pingerida. Paragrahvis 14 sätestatakse taotluse rahuldamine. Lõikes 1 sätestatakse, et taotluste rahuldamise otsused tehakse lähtudes hindamise tulemusel saadud punktide kogusumma põhjal koostatud taotluste pingereast. Esimesena tehakse rahuldamise otsus pingereas esimesel kohal oleva taotluse osas, seejärel pingereas teise taotluse osas ning seda protsessi jätkatakse kuni taotlusvooru rahalise mahu ammendumiseni. Lõikes 2 sätestatakse, et võrdsete punktide kogusummaga taotluste korral eelistatakse taotlust, millega kaasneb keskvalitsuse kasutuses oleva pinna suurem summaarne aastane energiasääst. Eelistus tuleneb otseselt toetuse eesmärgist, milleks on keskvalitsuse kasutuses olevate hoonete energiatõhususe tõstmine. Kui võrdsete punktide kogusummaga taotlustega kaasneb ka keskvalitsuse kasutuses oleva pinna võrdne summaarne aastane energiasääst, siis eelistatakse taotlust, mille puhul väheneb keskvalitsuse kasutuses oleva energiatõhususe miinimumnõuetele mittevastava pinna suurus rohkem, kuna see aitab enam kaasa energiamajanduse korralduse seaduse § 5 lõikest 1 tuleneva kohustuse täitmisele. Viidatud lõige sätestab, et igal aastal rekonstrueeritakse 3 protsenti keskvalitsuse kasutuses olevate hoonete kasulikust üldpõrandapinnast, et täita vähemalt energiatõhususe miinimumnõuded. Lõikes 3 sätestatakse, et rakendusüksus võib teha taotluse rahuldamise otsuse edasilükkava tingimusega riigieelarve vastuvõtmiseni Riigikogus, kui projekti elluviimiseks on vajalik taotleja poolt kulude tegemine, milleks nähakse rahalised vahendid ette riigieelarves. Kui taotleja on keskvalitsuse üksus, ei pruugi tal eelarves olla planeeritud piisavalt vahendeid projekti omafinantseeringu katmiseks. Omafinantseeringuks vajaliku eelarvesumma taotlemine toimub riigieelarve strateegia ja/või riigieelarve seaduse koostamise käigus. Kui riigieelarves omafinantseeringu jaoks vajalikku summat taotlejale ei eraldata, jääb rakendusüksuse poolt tehtud tingimusliku otsuse tingimus täitmata ning rakendusüksus peab tegema taotluse rahuldamata jätmise otsuse. Lõikes 4 sätestatakse, et taotluse rahuldamise otsus tehakse taotlejale teatavaks viivitamata pärast otsuse tegemist. Lõikes 5 sätestatakse, et rakendusüksus esitab taotluse rahuldamise otsuse toetuse taotlejale pärast otsuse tegemist elektrooniliselt. Lõikes 6 sätestatakse, et kui pärast taotluste rahuldamise otsuste tegemist tekib toetuse jääk, teavitatakse pingereas esimest väljapoole rahastamise mahtu jäänud taotlejat taotluse (eeldatavalt osalise) rahuldamise võimalusest. Kui taotluste kogusumma ületab jagatava toetuse kogusummat, siis on taotluste rahuldamise otsuseid võimalik teha kuni taotluseni, mille puhul on otsustamiseks vaba toetuse jääk väiksem, kui taotluste järjekorras järgmise taotlusega taotletav toetuse summa. Vastava taotluse esitajat tuleb teavitada otsustamiseks vaba summa suurusest. Teoreetiliselt on võimalik ka, et rahuldatud toetuste summa võrdub täpselt toetuse andmiseks saadaoleva summaga ning otsustamiseks vaba toetuse jääki ei teki. Sellisel juhul taotluste järjekorras järgmist taotlejat teavitama ei pea. Toetuse jääk võib tekkida ka kui juba taotluse rahuldamise otsuse saanud taotleja taotluste menetlemise perioodi jooksul oma taotlusest loobub. Lõikes 7 sätestatakse, et kui lõike 5 alusel rahastamisele kuuluva taotluse summa ületab toetuse jagamisel otsustamiseks vaba raha jääki, on rakendusüksusel õigus pidada taotlejaga läbirääkimisi taotletava summa ja taotluses sisalduvate tegevuste vähendamise või taotleja omafinantseeringu kasutamise üle, arvestades pingerea aluseks olevate hindamiskriteeriumide sisendväärtuste muutumist ja sellest tulenevat pingerea võimalikku muutumist. Rakendusüksus ei saa ühepoolselt otsustada, et taotlus rahuldatakse taotluses märgitud ja eelnõuga kooskõlas olevast summast väiksemas mahus. Toetuse taotletavast väiksem maht tähendab ilmselt kas mingitest töödest loobumist või taotleja omafinantseeringu suurendamist. Rakendusüksus võib taotlejaga läbi rääkida, kas viimane on nõus vähendama tööde mahtu, suurendama omafinantseeringut või loobub talle pakutavast toetuse vähendatud mahus otsustamisest. Kui taotleja soovib vähendada tööde mahtu, siis peab rakendusüksus võtma arvesse võimalikku saavutatava energiasäästu vähenemist. Kuna saavutatava energiasäästu suurus on hindamisel kõige olulisem kriteerium, siis võib läbirääkimiste objektiks olev taotlus väiksema saavutatava energiasäästu korral teatud juhtudel langeda taotluste pingereas tahapoole. Sellisel juhul ei vastaks taotluse rahuldamine eelnõus sätestatule. Paragrahvis 15 sätestatakse nõuded taotluse rahuldamise otsuse sisule. Paragrahvis 16 sätestatakse nõuded taotluse rahuldamata jätmise otsusele. Lõikes 1 sätestatakse tingimused, milledest vähemalt ühe täitmisel tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus. Kui rakendusüksuse ja taotleja läbirääkimiste, mis on läbi viidud §-s 14 toodud alustel ja korras, tulemusel jääb algselt väljapoole rahastamise mahtu jäänud taotleja siiski rahastamise mahu sisse, siis § 16 lõike 1 teine punkt ei kohaldu. Lõikes 2 sätestatakse nõuded taotluse rahuldamata jätmise otsuse sisule. Lõikes 3 sätestatakse, et taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse taotlejale teatavaks viivitamata pärast otsuse tegemist. Lõikes 4 sätestatakse, et rakendusüksus esitab taotluse rahuldamata jätmise otsuse toetuse taotlejale pärast otsuse tegemist elektrooniliselt. Peatükis 5 käsitletakse toetuse maksmise tingimusi. Paragrahvis 17 sätestatakse toetuse maksmine. Lõikes 1 sätestatakse, et toetuse maksmise eelduseks on taotluse rahuldamise otsus vastavalt §- le 15 ja kulude abikõlblikkus vastavalt §-le 6. Kulu on abikõlblik, kui see on tekkinud ja makstud. Toetus makstakse taotlejale pärast seda, kui ta on lepingupartneri(te)le vastava kulu tasunud. Tasumist tõendab taotleja maksekorraldusega. Lõikes 2 sätestatakse, et toetuse saaja esitab toetuse väljamaksmiseks elektroonilise taotluste esitamise keskkonna kaudu maksetaotluse koos toetatava tegevuse toimumist ja selle eest tasumist tõendava dokumendiga. Toetatava tegevuse toimumist tõendavat dokumenti käsitleb § 18. Tasumist tõendavaks dokumendiks on maksekorraldus. Lõikes 3 sätestatakse, et toetus makstakse välja vastavalt taotluse rahuldamise otsuses nimetatud toetuse summale, kuid mitte rohkem, kui on tegelikud kulud ehk sisuliselt neist kahest väiksema summa ulatuses. Maksete suurus ei ole seotud toetuse osakaaluga kõigist abikõlblikest kuludest või kõigi tööde kogumaksumusest. Seega on lubatud, et toetuse saaja katab abikõlblikud kulud alguses ainult toetuse arvelt ja hiljem omafinantseeringust. Erandiks on sama paragrahvi lõikes 7 sätestatud lõppmakse, mis tehakse alati alles pärast projekti elluviimist ja lõpparuande kinnitamist. Lõikes 4 sätestatakse, et kui toetuse maksetaotluse menetlemisel ilmneb maksetaotluses puudus, mida on võimalik määratud tähtaja jooksul kõrvaldada, määrab rakendusüksus puuduse kõrvaldamiseks tähtaja. Rakendusüksus peab maksetaotlust kontrollima. Lõikes 5 sätestatakse, et toetust võib välja maksta ühe maksega (lõppmakse) või etapiviisiliselt (vahemaksed ja lõppmakse). Toetuse saaja ise valib, kas ta esitab ühe või mitu maksetaotlust, kuid arvestama peab vahemaksetele ja lõppmaksele eelnõus sätestatud tingimustega. Lõikes 6 sätestatakse vahemaksete tegemise tingimused. Vahemaksetele seatakse eelnõus kahte tüüpi piirangud – ajaline ja mahuline. Ajaline piirang on kuni üks väljamakse kvartalis. Kuna rakendusüksus peab iga maksetaotlust kontrollima, siis kaasneb nendega arvestatav halduskoormus, mida piiranguga hoitakse mõistlikkuse piires. Nõue, et vahemakse suurus ei või ületada maksetaotluse koostamise ajaks tehtud abikõlblike kulude suurust, tuleneb otseselt sellest, et vastavalt lõikes 1 sätestatule peab kulu olema tekkinud ja makstud, et olla abikõlblik. Ettemakseid käesoleva meetme raames ei tehta. Lõikes 7 sätestatakse, et lõppmakse tehakse pärast projekti elluviimist ja lõpparuande kinnitamist. Lõppmakse tegemine eeldab, et kõik toetatavad tegevused on tehtud ja kõik abikõlblikud kulud makstud. Lõppmaksega korrigeeritakse vajadusel toetuse kogusummat tegelike kuludega vastavaks (kui tegelikud kulud on väiksemad, kui toetuse rahuldamise otsuses määratud toetuse suurus), samuti on lõppmaksest võimalik maha arvata (tasaarveldada) lõpparuande kinnitamise ajaks selgunud asjaolud, millega kaasneb toetuse tagasinõudmise vajadus. Nimetatud põhjusel on ka lõppmakse minimaalseks lubatud suuruseks 10% toetuse kogusummast. Lõppmakse maksetaotluse menetlemine eeldab, et koos maksetaotlusega on taotleja esitanud ka lõpparuande. Lõikes 8 sätestatakse, et rakendusüksusel on maksetaotluse menetlemiseks kuni 20 tööpäeva. Kui maksetaotluse menetlemisel avastatakse ebatäpsusi, teatatakse sellest viivitamata toetuse saajale ja määratakse puuduste kõrvaldamiseks kuni kümne tööpäevane tähtaeg, sealjuures pikeneb maksetaotluse menetlemise tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks antud aja võrra. Lõppmakse maksetaotluse menetlemisel peab rakendusüksus sama aja jooksul menetlema ka lõpparuande, kuna lõpparuande kinnitamine on lõike 7 kohaselt makse teostamise eelduseks. Lõpparuande menetlemiseks ei lisandu rakendusüksusele maksetaotluse menetlemiseks ettenähtud tähtajale lisaaega. Paragrahvis 18 sätestatakse toetatava tegevuse toimumist tõendav dokument ja maksmise eelduseks olev tulemus. Toetatava tegevuse toimumist tõendav dokument on toetuse taotluses märgitud tööde kohta koostatud ja abikõlblikkuse perioodil toetuse saaja allkirjastatud tehtud tööde üleandmise ja vastuvõtmise akt, millel on märgitud teostatud tööde loetelu koos maksumustega. Tehtud tööde loetelu peab olema võrreldav toetuse taotluses toodud tööde loeteluga. Kui töid võetakse tegelikkuses vastu sagedamini, kui esitatakse maksetaotluseid, võib toetatava tegevuse toimumist kinnitada mitme tehtud tööde üleandmise ja vastuvõtmise aktiga. Oluline on, et akti(de)st selgub, millised vastuvõetud tööd kuuluvad toetatavate tööde hulka ja kui suur on nende tööde kulu. Akti ja toetuse taotluses toodud tööde nimekiri peab olema võrreldav, et rakendusüksusel oleks võimalik kontrollida, kui palju on tehtud abikõlblikke töid ja kulusid vastavalt § 17 lõigetes 6 ja 7 sätestatule. Kui tööde loetelu aktis ja toetuse taotluses ei ole võrreldavad, peab taotleja puudused kõrvaldama vastavalt§ 17 lõikele 8. On tõenäoline, et tegelikkuses on teostatud tööde aktis vastuvõetavate tööde loetelu detailsem, kui toetuse taotluses olev toetatavate tööde loetelu. Sellisel juhul peab aktis tööd esitama ka grupeerituna ja välja tooma vastava grupi tööde maksumuste summa. Tööde grupeering peab sellisel juhul kattuma toetuse taotluses toodud tööde loeteluga. Peatükk 6 käsitleb toetuse saaja kohustusi ja toetusele viitamist. Paragrahv 19 sätestab toetuse saaja kohustused. Punktides 1 ja 2 sätestatakse toetuse saajale nõuded hangete korraldamiseks. Hanked, mille eeldatav maksumus jääb alla lihthanke piirmäära, võib korraldada lihtsustatud viisil, küsides kolm võrreldavat konkureerivat hinnapakkumist. Lihthanke piirmäära ületava hanke korral tuleb hange korraldada läbi riigihangete registri. Lihthanke piirmäär on kehtestatud riigihangete seadusega. Punktis 3 sätestatakse toetuse saajale kohustus vältida olukorda, kus tema tehingupartnerit (töövõtja/tarnija vms) võib pidada mingil põhjusel (sugulus ja hõimlus, seotus juriidiliste isikute kaudu vms) seotuks toetuse saaja või tema projektiga seotud ametiisikuga. Sellise olukorra ilmnemisel peab toetuse saaja teavitama sellest viivitamata rakendusüksust. Kohustus aitab kaasa toetuse läbipaistvale ning sihtotstarbelisele kasutamisele. Punktis 4 sätestatakse kohustus esitada hankeleping viivitamata pärast selle sõlmimist rakendusüksusele. Kohustus on vajalik, et rakendusüksus saaks kontrollida lõigetes 1 ja 2 sätestatud kohustuste täitmist ning maksetaotluse ja lõpparuande menetlemisel kontrollida maksetaotluste summade vastavust hankelepingutes kokkulepitule. Punktis 5 sätestatakse kohustus hoida hoonet keskvalitsuse kasutuses vähemalt viis aastat projekti lõppemisest arvates, kui keskvalitsus on hoones üürnik, mitte omanik. Samuti ei või üürilepingu kehtivuse lõpuni keskvalitsuse üürimakseid tõsta johtuvalt projektiga kaasnevatest, kuid toetusega kaetud kuludest. Kuivõrd nimetatud kulud on riigi poolt toetusega hüvitatud, siis nendega seotult üürimakse tõstmisel makstaks need kinni mitmekordselt. Kui üürilepingu kestus ületab toetusega hüvitatud tööde kasuliku eluea, siis edasised kulud ei ole enam toetusega kaetud kulud ning nendest johtuv üürimaksete tõstmine on üürileandja ning üürniku omavahelise kokkuleppe pädevuses. Punktisdes 6 ja 7 sätestatakse kohustused võimaldada rakendusüksuse nimetatud isikutel enne projekti teostamist, projekti elluviimise ajal ning viie aasta jooksul projekti lõppemisest arvates tutvuda kõigi toetuse saaja valduses olevate projektiga seotud dokumentidega, sealhulgas raamatupidamis- ja finantsdokumentidega, millel on rakendusüksuse hinnangul tähtsust toetuse nõuetekohase kasutamise hindamisel ning tagada rakendusüksusele õigus toetuse saajaga samadel alustel tutvuda tööde teostaja dokumentidega. Samuti võimaldada rakendusüksusel ja tema nimetatud isikutel tutvuda projekti elluviimisega ning pärast elluviimist projekti tulemiga kohapeal. Kohustused on vajalikud, et rakendusüksusel oleks võimalus vajadusel kontrollida toetuse kasutamise vastavust eesmärgile ning õigusaktidele. Punktides 8 ja 9 sätestatakse kohustus teavitada rakendusüksust viivitamata asjaoludest, mille tõttu taotluses esitatud andmed ei ole enam täielikud või õiged. Samuti teavitada viivitamata rakendusüksust, kui toetuse saaja on saanud, taotlenud või taotleb käesoleva projekti rakendamisel seotud kulude katmiseks toetust mõnest teisest allikast. Eelnimetatud asjaolud võivad mõjutada toetuse rahuldamise otsuses määratud toetuse suurust või tingida toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise vajaduse. Punktis 10 sätestatakse kohustus säilitada toetuse kasutamisega seotud dokumente vähemalt viie aasta jooksul projekti lõppemisest arvates, riigiabi ja vähese tähtsusega abi saamisel kümne aasta jooksul abi saamisest. Kohustuse täitmine võimaldab teostada toetatud projektidele pistelist järelkontrolli ja auditit. Punktis 11 sätestatakse kohustus teavitada rakendusüksust projekti elluviimise ajal ja viie aasta jooksul projekti lõppemisest arvates kõigist asjaoludest, mis võivad mõjutada projekti elluviimist või toetuse saaja võimet täita asja säilitamise, sihtotstarbelise kasutamise ning taotluses nimetatud eesmärkide saavutamise kohustust (näiteks riigihangete vaidlustused, kohtumenetlus, tegevuse peatamine, majandusraskused, likvideerimine, ümberkujundamine jms). Nimetatud asjaolud võivad mõjutada nii pistelise järelkontrolli tegemist kui ka toetuse eesmärgipärast kasutamist, sealhulgas keskvalitsuse üksuse võimalust ja kohustust kasutada hoones, millega seotud töid toetati, pinda vähemalt viis aastat vastavalt § 4 lõike 4 punktis 1 sätestatule. Punktis 12 sätestatakse kohustus tagastada tagastamisele kuuluv toetus tähtaegselt. Kohustus on küll triviaalne, kuid oma olulisuse tõttu eraldi välja toodud. Paragrahv 20 sätestab toetusele viitamise. Nõutud on projektiga seotud ehitustööde ajaks projektipiirkonda töödest informeeriva tahvli ülespanek, kusjuures tahvli pindala peab olema vähemalt 0,4 m². Sätestatud on ka minimaalne infokoosseis, mis peab tahvlil olema ära toodud. Keelatud ei ole ka muu täiendava info kajastamine, suurema pindalaga tahvli kasutamine. Keelatud ei ole ka toetusele viitamine infotahvlil, mille paigaldamine tuleneb teiste õigusaktide nõuetest. Peatükk 7 käsitleb lõpparuande esitamist. Paragrahvis 21 sätestatakse toetuse kasutamisega seotud teabe, dokumentide ja aruannete esitamine. Lõikes 1 sätestatakse, et toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti lõpparuande 30 kalendripäeva jooksul arvates toetuse otsuses määratud projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast, kuid hiljemalt 2022. aasta 31. augustil. Eeldatakse, et 30 kalendripäeva on piisav, et toetuse taotlejal oleks võimalik koostada lõpparuanne, mis sisaldab § 21 lõikes 4 loetletud informatsiooni. Aruandes nõutav informatsioon on toetuse saajale osaliselt teada juba enne projekti elluviimist, mis võimaldab aruande koostamisega kaasnevat koormust ajaliselt hajutada. Aruande esitamise hiliseim kuupäev on sätestatud arvestusega, et rakendusüksusel jääks aega lõpparuannet ja võimalikku kaasnevat maksetaotlust menetleda mõistliku aja jooksul, arvestades eelnõu koostamise ajal kehtivat toetuse allikaks oleva tulu kasutamise tähtaega 30. november 2022. a (Vabariigi Valitsuse 04. novembri 2016. a määrus nr 121 „Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise perioodi 2013–2020 enampakkumisel saadud tulu kasutamise ja aruandluse üldtingimused“ § 3). Lõikes 2 sätestatakse, et lõpparuanne esitatakse elektroonilise taotluste esitamise keskkonna vahendusel ehk analoogiliselt taotluse esitamisega. Lõikes 3 sätestatakse loetelu informatsioonist, mida aruanne minimaalselt sisaldama peab. Keelatud ei ole täiendava informatsiooni lisamine. Peatükk 8 käsitleb taotluse rahuldamise otsuse muutmist ja toetuse tagasinõudmist. Paragrahvis 22 sätestatakse taotluse rahuldamise otsuse muutmine. Lõikes 1 sätestatakse, et taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja sellekohase avalduse alusel, mis esitatakse elektroonilise taotluste esitamise keskkonna vahendusel. Taotluse rahuldamise otsuse muutmise vajadus võib kaasneda näiteks § 19 punktides 8, 9 ja 11 toodud asjaoludega. Lõikes 2 sätestatakse asjaolud, milledest vähemalt ühe esinemisel on rakendusüksusel õigus taotluse rahuldamise otsuse muutmisest keelduda. Lõikes 3 sätestatakse tähtaeg, mille jooksul rakendusüksus peab taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustama. Rakendusüksusel on selleks üldjuhul 30 kalendripäeva vastavasisulise taotluse esitamisest. Paragrahvis 23 sätestatakse toetuse tagasinõudmine. Lõikes 1 sätestatakse asjaolud, milledest vähemalt ühe esinemisel võib rakendusüksus teha taotluse rahuldamise otsuse muutmise ja toetuse tagasinõudmise otsuse, samuti rikkumise raskusest sõltuva tagasinõutava toetuse suurused. Tagasinõutavate summade suurused on sätestatud protsendina väljamakstud toetusest või määratud toetusest, mis jätab rakendusüksusele kaalutlusõiguse hinnata igal juhul eraldi rikkumise mõju projekti eesmärkide saavutamisele. Tagasinõutava toetuse suurused sätestatakse kooskõlas eesmärgiga üldjuhul taasluua toetuse kasutamisel olukord, mis oleks olnud ilma vastava rikkumiseta. Kui ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud, see tähendab taotlejal ei olnud tegelikult õigust toetust saada, siis kuulub tagasinõudmisele kuni 100% väljamakstud toetusest. Kui toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata taotluse rahuldamise otsuses toodud tingimuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust, see tähendab, et vähemalt osa toetusest on kasutatud mitteabikõlbliku kulu eest tasumiseks, siis kuulub tagasinõudmisele kuni 100% väljamakstud toetusest, mis on kasutatud mitteabikõlblike kulude eest tasumiseks. Kui toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses või õigusaktides, sealhulgas § 19 sätestatut või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel, siis kuulub tagasinõudmisele kuni 10% määratud toetusest igakordse rikkumise kohta. Antud sätet rakendatakse juhul, kui rikkumine on küll tuvastatav kuid ei ole täpselt määratletav, kas või millises ulatuses on väljamakstud toetus kasutatud mitteabikõlbliku kulu eest tasumiseks või ebaotstarbekalt. Toetuse sellise väljamakstud osa ulatuses, mille puhul on mitteabikõlblikkus tuvastatav, tuleb kohaldada punkti 2. Kui ilmneb, et projekti eesmärkide saavutamine ei ole võimalik või projekti tegevuste tähtaegu ei ole järgitud, kuulub tagasinõudmisele kuni 10% määratud toetusest igakordse rikkumise kohta. Antud juhul eeldatakse, et kuigi projekti eesmärkide saavutamine ei ole võimalik, on juba väljamakstud toetus kasutatud eesmärgi saavutamiseks ning seda toetavateks töödeks või projekti tähtaegade mittejärgimisega ei kaasne lõppeesmärgi mittesaavutamist. Kui toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata, siis kuulub tagasinõudmisele kuni 10% määratud toetusest. Antud juhul eeldatakse, et taotleja on taotluse rahuldamise otsuse muutmise avalduse esitamisele eelnevalt tegutsenud kooskõlas toetuse määramise tingimustega ning parimas usus projekti eesmärgi saavutamiseks. Kui toetuse saaja esitab avalduse toetusest loobumise kohta, siis kuulub tagasinõudmisele kuni 100% väljamakstud toetusest. Antud olukord tekib kõige tõenäolisemalt, kui toetuse saaja otsustab toetusest loobuda enne toetuse väljamaksmise algust või kui tal on võimalus juba väljamakstud toetus asendada muu finantseerimisallikaga. Kui hoone kasutamine keskvalitsuse poolt lõpetatakse hoone omaniku algatusel enne taotluses märgitud lepingu tähtaja möödumist, siis kuulub tagasinõudmisele kuni 100% väljamakstud toetusest. Antud juhul oleks tegemist toetuse saaja poolse pahasoovliku käitumisega, mis on otseselt vastuolus toetuse eesmärgi ja tingimustega. Kui hoone kasutamine keskvalitsuse poolt lõpetatakse keskvalitsuse enda algatusel enne taotluses märgitud lepingu tähtaja möödumist, siis kuulub tagasinõudmisele kuni 50% väljamakstud toetusest. Antud olukord ei ole toetuse saaja poolt otseselt kontrollitav, mistõttu ei ole õiglane 100% väljamakstud toetuse tagasinõudmine. Samas on tema omandis pärast keskvalitsuse hoonest lahkumist hoone, mis on paremas tehnilises seisus, kui enne projekti elluviimist (olemasolevas hoones energiatõhususe tööde tegemisel) või hoone, mida varem ei olnud (uue hoone ehitamisel). Seetõttu on õigustatud, et tagasinõudmisele ei kuulu kogu väljamakstud toetus, vaid ainult osa sellest. Lõikes 2 sätestatakse toetuse tagasimaksmise tähtaeg, milleks on 60 kalendripäeva toetuse tagasinõudmise otsuse kehtima hakkamisest. Lõikes 3 sätestatakse, et taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsusega võib kõigil lõikes 1 nimetatud juhtudel otsustada toetuse veel välja maksmata summa jätta välja maksmata. Rakendusüksusel on kaalutlusõigus hinnata, kas projekti viiakse pärast taotluse rahuldamise otsuse muutmist või toetuse tagasinõudmist veel edasi ellu või mitte. Kui projekti edasi ellu ei viida, siis ei kuulu ka veel välja maksmata toetuse summa väljamaksmisele. Lõikes 4 sätestatakse, et projektis toimunud muutuseid, mille tulemusel taotluses toodud aastane summaarne energiasääst ei vähene, ei loeta rikkumiseks. Kuna taotluse esitamise ajal ei pruugi olla hanget ehitustööde või isegi projekteerimistööde jaoks veel korraldatud, siis on kõik taotluses toodud andmed eeldatavad. Projekti eesmärgist tulenevalt on eelkõige oluline, et saavutatakse taotluses lubatud aastane summaarne energiasääst. Sellest eesmärgist tulenevalt ei ole oluline, kui selgub, et näiteks teostatavate tööde maksumuste jagunemine on tegelikult erinev algselt (taotluse esitamise ajal) eeldatust. Toetuse väljamaksete tegemisel peab seetõttu jälgima, et väljamakse(te) suurus ei ületaks abikõlblike kulude suurust. Peatükk 9 käsitleb vaidemenetlust. Paragrahvis 24 sätestatakse vaide esitamine ja menetlemine. Rakendusüksuse otsuse või toimingu peale võib esitada vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Vaide lahendab rakendusüksus. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu vastab Euroopa Liidu õigusele. Määrus aitab otseselt rakendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta (ELT L 153, 18.06.2010, lk 13- 35). Direktiivi artiklis 5 „Avaliku sektori asutuste hoonete eeskuju“ nõutakse, et iga ELi liikmesriik rekonstrueeriks alates 1. jaanuarist 2014 igal aastal keskvalitsuse omanduses ja kasutuses olevate köetavate ja jahutatavate hoonete kasulikust üldpõrandapinnast 3% (direktiivis nimetatud kui peamine kohustus). Rekonstrueeritud hooned peavad vastama hoonete energiatõhusust käsitleva direktiivi 2010/31/EL artikli 4 alusel kehtestatud hoonete energiatõhususe miinimumnõudetele. 4. Määruse mõjud Määrusel puudub sotsiaalne mõju, mõju välissuhtlusele ja riigi julgeolekule. Mõju looduskeskkonnale on positiivne, kuna toetuse abil elluviidavate projektide tulemusel vähenevad CO2 heitkogused ja hoonete energiakasutus. Regionaalarengule on väike positiivne mõju, kuna meetme rakendamisel toetatakse hoonete energiatõhususe tõstmist riigiüleselt ning väiksemates linnades ja asulates energiasäästumeetmete elluviimine tõstab sealse elu- ja majanduskeskkonna atraktiivsust. Mõju majandusele on positiivne, kuna ühelt poolt pakub energiasäästumeetmete rakendamine tööd vastava valdkonna ettevõtjatele ning samas aitab vähendada kulusid energiakasutusele. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Eelnõu rakendamisega kaasnevad kulud rakendusüksusele. Rakendusüksuse kulud kaetakse toetuse määramise katteallikast. Toetuse taotlejal tekivad lisakulud seoses taotluse juurde lisatavate energiaaudiitori poolt teostatavate kalkulatsioonide koostamisega. Nimetatud kulud on vähese suurusega. Kui taotlejaks on keskvalitsuse üksus, siis riigieelarves selleks lisaraha ette ei nähta ja kulud tuleb katta jooksvatest majandamiskulude eelarvest. Eraõiguslik juriidiline isik peab kulu katma omafinantseeringuna. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatisoon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks kõigile ministeeriumitele. Eelnõu saadetakse arvamuse andmiseks Riigi Kinnisvara AS-le ja Riigi Tugiteenuste Keskusele.