Pöördumine

ÄRI LINE LÄHTEÜLESANNE Antud dokumendis on kollase taustaga märgitud kohad, mis puudutavad vanemahüvitise referentsperioodi muutust. Arendus vajaduse / muudatuse/projekti nimetus: Perehüvitised Seotud äriteenuse nimetus: SKAIS2: PT5.1 Peretoetused Sünnitoetus Lapsendamistoetus Lapsetoetus Üksikvanema lapse toetus Eestkostetava lapse toetus Lasterikka pere toetus Ajateenija või asendusteenistuja lapse toetus Kolmikute ja enamarvuliste mitmike toetus SKAIS1: Lapsehooldustasu (ei määrata enam alates 01.09.2019, ülemineku sätte alusel varem määratud hüvitist makstakse kuni 31.08.2024) PT5.2 Vanemahüvitis sh vanemahüvitise ja sünnitushüvitise vahe PT5.3 Kohustusliku kogumispensioni täiendavad sissemaksed Ravikindlustus, sotsiaalmaks ja maksude deklareerimine Äriteenus t e juht: Pirjo Künnapuu Äriteenuse omanik (arenduse tellija): Marjana Lazarenkov Arenduse/ muudatuste eesmärgid: Lühikirjeldus, miks on arendust/ muudatust vaja: Projekti tulemusel taotlusevabad teenused (perehüvitised on õigust omavatele sihtrühmadele kõigi perehüvitiste liikide osas riigi poolt pakutavad) i seteenindusportaalis on isikul tervikvaade temale pakutatavatest ning makstavatest perehüvitistest p akkumusel kuvatakse isikutele õiged hüvitise liigid ja summad kõigi hüvitiste osas (SKAIS1 ja SKAIS2) i seteeninduses on isikul näha teavitused ja otsused hüvitiste määramise ja maksmise kohta (SKAIS1 ja SKAIS2) v anemahüvitise ja vanemahüvitise ja sünnitushüvitise vahe suurust arvutatakse õige referentsperioodi alusel (SKAIS1) vanemahüvitise ja vanemahüvitise ja sünnitushüvitise vahe otsusel on õiged alusandmed ja väljaarvutatud summad (SKAIS1) l apsehooldustasu kuni 31.08.2019 sündinud laste eest määratakse ja makstakse välja SKAIS1 . L aste eest, kes sünnivad alates 01.09.2019 lapsehooldustasu enam ei määrata ja ei maksta . Üleminek uperiood kestab kuni 31.08.2024 lapsehooldustasu otsused on SKAIS1 õigete alusandmete ja lõppkuupäevadega. KOPS määramine SKIAS1 praegu kehtivatel alustel (toiminguna, eraldi haldusakti ei koosta) . Riigi poolt kohustusliku kogumispensionifondi tehtavate sissemaksete igakuise summa kajastamine SKA iseteeninduses Vanemahüvitise ja vanemahüvitise ja sünnitushüvitise vahe jaoks s otsiaalmaksuarvestus, ravikindlustuse info edastamine Haigekas sale ning maksudeklaratsioonide koostamine toimub terviklikuna SKAIS1 v aldavalt toimub automatiseeritud andmevahetus SKAIS1 ja SKAIS2 vahel , mis määratakse kindlaks detailanalüüsi käigus. SKAIS1 andmed on kokkulepitud ulatuses migreeritud SKAIS2-te ja nende muutmine toimub edaspidi vajadusel SKAIS2-s Riigiportaal www.eesti.ee nelikteenuse sulgemine alates 01.09.2019. Viide SKA iseteenindusele, mille kaudu inimene saab SKA- ga suhelda ja kust saab ta alates 2019 septembrist perehüvitiste pakkumusi. Riigiportaal www.eesti.ee jäävad avatuks teenused Seadusest tulenevad muudatused (jah/ei) JAH Uute teenuste lisandumine (jah/ei) EI SKA olemasolevate te enuste äriprotsesside muutmine (jah/ei) JAH Infosüsteemidest tulenev muudatusvajadus (jah/ei) JAH Kasutusele võtmise kuupäev 01.09 .2019 Muu (nimetada) Mõisted Mõistete defineerimine on oluline selleks, et kõik arenduses osalejad saaksid ühtemoodi aru, mida ühe või teise termini all lähteülesandes mõeldakse. Mõisted tuleb lahti kirjutada sellise detailsusega, et ei tekiks erinevatel osapooltel erinevat arusaama, sh vältida lähteülesandes ühe ja sama sisu kasutamisel erinevaid termineid. Väga abiks arendajatele oleks siin esitada ka terminite sünonüümid (juhul kui on kahtlusi, et need võivad arenduse käigus erinevaid osapooli kaasates esile tulla). Järgnevalt on kirjeldatud mõisted j a lühendid : Mõiste Lühend Kirjeldus Alaealine alla 18-aastane isik Asenduskodu Asenduskoduteenus on lapsele tema põhivajaduste rahuldamiseks peresarnaste elutingimuste võimaldamine, talle turvalise ja arenguks soodsa elukeskkonna loomine ning lapse ettevalmistamine võimetekohaseks toimetulekuks täisealisena. Eesti alaline elanik Eestis elav Eesti kodanik või Eestis elav välismaalane, kellel on pikaajalise elaniku elamisluba või alaline elamisõigus. Elukoha ja viibimiskoha andmed saame Rahvastikuregistrist (automaatne andmevahetus RR ja SKAIS2 vahel). Eesti Haigekassa EHK Avalik õiguslik organisatsioon, mille ülesanne on organiseerida ravikindlustust Eestis. Eesti Hariduse Infosüsteem EHIS Eesti Hariduse Infosüsteem on riiklik register, mis koondab haridussüsteemi puudutavaid andmeid. Eesti Maksu- ja Tolliamet EMTA Eesti Maksu- ja Tolliametist saame vanemahüvitise määramiseks ja maksmiseks vajalikud sotsiaalmaksuandmed. Eestkostja Kohtumäärusega eestkostjaks määratud isik. Seatakse lapse kasvatamiseks, tema isiklike ja varaliste õiguste ning huvide kaitseks. Eestkostet saab seada siis, kui esindusõigust ei ole alaealise kummalgi vanemal või kui lapse päritolu ei ole võimalik kindlaks teha. Pensionikeskuse kohustatud isikute nimekiri Pensionikeskuse kohustusliku kogumispensioniga (nn. II sambaga) liitunute nimekiri. Euroopa Liit EL Euroopa Liit on Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus. Euroopa Majanduspiirkond EMP Euroopa liikmesliidu riigid ja Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) liikmesriigid (Norra, Island, Liechtenstein ja Šveitsi Konföderatsioon) Füüsilisest isikust ettevõtja FIE Füüsiline isik, kes tegeleb ettevõtlusega ja on registreeritud äriregistris . EL perehüvitiste mõistes on võrdustatud tegevus töötamisega. Hoolduspere vanem Lapse eest hoolt kandev inimene või mõlemad abikaasad, kes on perekonnas hooldamise lepinguga lapse hooldajaks määratud. Hüvitise soovija Isik, kes on hüvitise soovija ise või on hüvitise soovija volitatud isik või on isik, kes on seaduslik esindaja Kalendrikuu Kalendrikuu on kuu esimene kuupäev kuni kuu viimane kuupäev (kaasa arvatud). Kalendrikuude arv Kalendrikuude arv arvutatakse täpsusega kaks kohta pärast koma. Kui kalendrikuude arv on võrdne nulliga, kuid isik on saanud sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, jagatakse tema tulu arvuga 12. Valem vanemahüvitises (ar vestusperioodi kalendripäevade arv - töövõimetuslehe alusel ajutiselt töölt vabastatud päevade arv) / 30, kuid mitte suurem kui 12 Kogumispensioni täiendavate sis s emaksete õiguse tekkimise aeg Kuupäev, millest alates on isik õigustatud saama kogumispensioni täiendavaid sissemakseid. Kogumispensionide seadus KoPS Kohalik omavalitsus KOV Põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksus - linn või vald. Kohtulahend Kohtuotsus või kohtumäärus. Kohtulahendi jõustumise kuupäev Kuupäev, alates millest kohtuotsust enam vaidlustada ei saa. Kohtute infosüsteem KIS Kohtute infosüsteem on õigusemõistmise elektrooniline töökeskkond. Kohustusliku kogumispensioni täiendavad sissemaksed KOPS Igakuiseid täiendavaid sissemakseid tehakse kohustatud isikule, kes on kuni kolmeaastast Eestis elavat last kasvatav vanem, vanema abikaasa, eestkostja või hooldaja, kellega on sõlmitud perekonnas hooldamise leping, iga kuni kolmeaastase lapse kohta. Täiendavaid sissemakset pensionifondi tehakse korraga ühe vanema eest. Kuupalga alammäär Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär. Töötasu, millest vähem ei tohi tööandja töötajale maksta täistööaja eest. Laiendatud teovõime Kohus võib vähemalt 15-aastase alaealise teovõimet laiendada ( nt abiellumiseks). Laiendatud teovõimega isik võib toiminguid ise teha. Laps Isik, kelle sünniga seoses tekib õigus perehüvitis t ele ja KOPS-le . Lapsehoolduspuhkus LHP Emal või isal on õigus saada lapsehoolduspuhkust kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Lapsehoolduspuhkust on õigus korraga kasutada ühel isikul (võib olla ka keegi kolmas isik). Lapsehoolduspuhkust on õigus kasutada ühes osas või osade kaupa kuni lapse 3-aastaseks saamiseni . Eeldatakse, et lapsehoolduspuhkusele jäämisest või lapsehoolduspuhkuse katkestamisest teatab töötaja tööandjale 14 kalendripäeva ette, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Lapsehooldustasu LHT Igakuine toetus, millele on õigus ühel vanematest juhul kui ta: kasvatab kuni kolmeaastast last; kasvatab lisaks kuni kolmeaastasele lapsele ka kolme- kuni kaheksa-aastast last või kasvatab kolme- või enamalapselises perekonnas kolme või enamat lapsetoetust saavat last. Lapsendaja Lapsendaja on vähemalt 25-aastane täieliku teovõimega isik kellel tekib lapsendatud lapsega vanema ning lapse vahelised õigused ja kohustused. Lapsendamistoetus Ühekordne peretoetus, millele on õigus lapsendajal , kellest lapsendatav laps ei põlvne ja kes ei ole selle lapse vanema abikaasa, kui varem ei ole sellele perele sama lapse kohta sünnitoetust makstud. Lapsetoetus LT Igakuine toetus, millele on õigus igal lapsel sündimisest kuni tema 16-aastaseks saamiseni. Lapse õppimisel põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes keskhariduseta lapse õppimisel makstakse toetust kuni lapse 19-aastaseks saamiseni. 19-aastaseks saamisel makstakse toetust jooksva õppeaasta lõpuni põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse tähenduses või õpilase kooli nimekirjast väljaarvamiseni. Last kasvatav vanem Lapse ema või isa rahvastikuregistri andmete alusel. Last kasvatava vanema tuvastamisel lähtutakse lapse ja vanema seosest. Lasterikka pere toetus Igakuine toetus, mille saamise õigus on ühel vanemal, hooldajal või eestkostjal või PHS § 25 lõike 1 punktis 2 või 3 nimetatud isikul, kes kasvatab peres kolme või enamat last, kes vastavad PHS § 17 lõikes 1 või 2 sätestatud tingimustele Lisahüvitis Lisahüvitise suurus võrdub kahe EMP riigi summaarsete perehüvitiste vahega Menetlus Protsess, kindlaks määratud ning tavaliselt ka järjestatud õiguslikud toimingud mingi küsimuse lahendamiseks. Pakkumus Õigustatud isikule saadetud riigi poolne hüvitiste nimekiri, periood, summa, millele isik on registri andmete (SKA hinnangul) õigustatud Pakkum u se kinnitamine Pakkum u se "kinnitamine" annab teada, et inimene on nõus antud pakkum u sega ja soovib, et pakkum u sele tehakse otsus. Pakkum u se saaja Õigustatud Isik, kellele saadetakse pakkumus . Perehüvitised PH Perehüvitised on riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu finantseeritavad rahalised hüvitised, mida makstakse lastega perede heaolu tagamiseks. Perehüvitiste seadus PHS Pereliikmed Vanem, eestkostja, hoolduspere vanem, vanema abikaasa või vanema elukaaslane, kes kasvatab ühist last vanemaga Politsei- ja Piirivalveamet PPA Politsei- ja Piirivalve ametist saame info teadmata kadunud isikute kohta. Rahvastikuregister RR Andmekogu, mis koondab Eesti kodanike, Eestis elukoha registreerinud Euroopa Liidu kodanike ja Eestis elamisloa või elamisõiguse saanud välismaalaste peamisi isikuandmeid. Resident Füüsiline isik, kelle elukoht on Eestis või kui ta viibib Eestis 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul vähemalt 183 päeval. Isik loetakse residendiks alates tema Eestisse saabumise päevast. Samuti on resident välisteenistuses viibiv Eesti diplomaat. Riiklik kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute register KIR Riiklik register, kuhu kantakse Eesti Vabariigi vanglates viibivate kinnipeetavate ja vahistatute , arestimajas viibivate kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute andmed ning karistusjärgselt kinnipeetavate andmed . Seaduslik esindaja Hooldusõiguslik vanem on lapse seaduslik esindaja. Ühist hooldusõigust omavatel vanematel on ühine esindusõigus. Piiratud teovõimega vanemal ei ole õigust last esindada ja ta teostab lapse suhtes isikuhooldusõigust koos lapse seadusliku esindajaga. Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja. SED Strukturee r itud elektrooniline dokument andmevahetuseks EMP riikide või Šveitsi vahel. Sotsiaalmaks SM Sotsiaalmaks on maks, millest saadav tulu kasutatakse pensionikindlustuseks ja riiklikuks ravikindlustuseks. Sotsiaalmaksu tasub töötaja eest tööandja. Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister STAR Andmekogu kohalike omavalitsuse asutustele Sünnitoetus Ühekordne peretoetus, millele on õigus ühel vanematest lapse sünni korral. Sünnitoetust ei maksta surnult sündinud lapse kohta. Sünnitushüvitis SH Hüvitis, mida makstakse Haigekassa ravikindlustatud naisele rasedus- ja sünnituspuhkuse korral. Sünnitusleht SL Haigekassa maksab sünnitushüvitist sünnituslehe alusel ainult töötajana ravikindlustatud naistele. Sünnituslehte on õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkusele (edaspidi sünnituspuhkus) jäämisel kuni 140 päeva. Täisealine >=18-aastane isik. Töötamise register TöR Töötamise register on töötamisega seotud infot koondav MKRi alam - register. Töötamise registris sisalduvad andmed on edaspidi aluseks töötamisega kaasnevate sotsiaalsete tagatiste nagu ravikindlustus, pension, töötuskindlustushüvitis jne tuvastamisel eriseadusega ettenähtud juhtudel ning töötamisega seotud kohustuste täitmise kontrollimisel. Töövõimetusleht TVL Dokument, mis tõendab töötaja ajutist töövõimetust. Vanem Lapse bioloogiline vanem , lapsendaja Vanema abikaasa Isik, kes on abielus lapse vanemaga. Vanemahüvitis VH Vanemahüvitisele tekib õigus ravikindlustuse seaduses sätestatud sünnitus- ja lapsendamishüvitisele õigust andva sünnitus- või lapsendamiselehe lõpupäevale järgneval päeval. Kui lapse emal ei olnud õigust sünnitushüvitisele, tekib õigus saada hüvitist alates lapse sünnist. Vanemahüvitis määratakse hüvitisele õiguse tekkimise päevast arvates 435 päevaks. Kui lapse emal ei olnud õigust sünnitushüvitisele või juhul, kui hüvitise taotleja on lapsendaja , eestkostja või hooldaja, määratakse hüvitis lapse 18 kuu vanuseks saamise päevani. Vanemahüvitise ja sünnitushüvitise vahe VH/SH vahe Vanemahüvitise taotlejal, kellel lapse sünni vahe eelmise lapse sünniga on vähem kui kaks aastat ja kuus kuud ning vanemahüvitis on arvutatud varasemast tulust ning ta on sünnitushüvitist saama õigustatud isik, hüvitatakse alates lapse sünnist vanemahüvitise ja sünnitushüvitise vahe, mis loetakse vanemahüvitiseks. Vanemahüvitise määr Minimaalne VH summa, mis kehtestatakse igaks eelarveaastaks riigieelarvega. Välisriigi sünnitusleht Väliriigi sünnituslehte arvestatakse VH perioodi määramiseks, kuid VH / SH vahe hüvitamist selle alusel ei tehta. Õiguse tekkimise päev Kuupäev, millest alates on isik õigustatud saama hüvitist. Üksikvanema lapse toetus Igakuine toetus, millele on õigus lapsel, kelle: sünniaktis või rahvastikuregistrisse kantud perekonnaseisuandmetes puudub kanne isa kohta või vanem on tunnistatud tagaotsitavaks. Tänane olukord e hk arenduse lähteolukord Kirjeldada teenuse sisu ja osutamise/saamise eesmärk. Kirjeldada teenuse tänane äri protsess (sh kes ja kuidas osalevad selles, kes mida teeb ja kasutab). Esitada protsessiskeem. Kirjeldada tänase äriprotsessi / teenuse osutamisega seotud probleemid ja puudused . Perehüvitise teenus ja saamise eesmärk Üldine kirjeldus Perehüvitiste eesmärk on toetada lastega peresid ja laste kasvatamist. Perehüvitised on toetused, mida makstakse lastega perede heaolu tagamiseks. Perehüvitised on riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu finantseeritavad rahalised hüvitised, mida makstakse lastega perede heaolu tagamiseks. Perehüvitiste liigid on: r iiklikud peretoetused vanemahüvitis elatisabi. Antud arendusvajaduse dokument elatisabi ärianalüüsi ei kajasta. Samas käsitletakse dokumendis perehüvitisena kohustusliku kogumispensioni täiendavaid sissemakseid (K O PS) ja lisahüvitise määramist Euroopa Liidu reeglite alusel . Riiklikud peretoetused Riiklike p eretoetuste eesmärk on tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine. Peretoetused on rahalised hüvitised, mis jagunevad : ühekordseteks hüvitisteks perioodilisteks hüvitisteks. Ühekordseid peretoetusi on kaks alamliiki: Sünnitoetus Lapsendamistoetus Perioodiliselt makstavaid hüvitisi on seitse alamliiki ning neid makstakse üks kord kuus: Lapsetoetus Lapsehooldustasu ( ei määrata enam alates 01.09.2019 sündinud lastega seoses , ülemineku sätte alusel kuni 31.08.2019 sündinud laste kasvatamisega seoses määratud hüvitist makstakse kuni õiguse lõppemiseni, kuid mitte kauem, kui 31.08.2024) Üksikvanema lapse toetus Eestkostetava lapse toetus Lasterikka pere toetus A jateenija või asendusteenistuja lapse toetus Kolmikute ja enamarvuliste mitmike toetus Hüvitise suurused on p erehüvitiste seadusega kindlaks määratud summad. Makstava peretoetuse suurus sõltub perekonnas kasvavatest laste arvust, l aste vanusest ning õppimisest. Vanemahüvitis Hüvitise eesmärk on tagada asendussissetulek isikule, kes kasvatab alla kolmeaastast last ning soodustada töö ja pereelu ühildamist . Isikule, kes tulu ei ole saanud, tagatakse seadusega fikseeritud hüv itise määra suurune sissetulek. V anemahüvitise ja sünnitushüvitise vahe hüvitatakse üks kord koos vanemahüvitise väljamaksega. Kohustusliku kogumispensioni täiendavaid sissemakseid (K O PS) Kohustusliku kogumispensioni täiendavate sissemaksete tegemise eesmärgiks on väärtustada laste kasvatamist pensioni suuruse arvutamisel. Kohustuslikku pensionifondi (nn. II sambasse) tehakse riigipoolseid sissemakseid Sotsiaalkindlustusameti kaudu isikule, kes on kohustatud tasuma kohustusliku kogumispensioni makset ja kes kasvatab kuni kolmeaastast last. Last kasvatavaks isikuks on lapse vanem, vanema abikaasa, eestkostja või hooldaja, kellega on sõlmitud lapse perekonnas hooldamise leping. Õigus täiendavale sissemaksele tekib alates lapse sünnist ja lõpeb lapse kolmeaastaseks saamisel. Riik maksab II sambasse 4% Eesti keskmisest sotsiaalmaksuga maksustatavast ühe kalendrikuu tulust. Sissemakseid tehakse igas kuus eelmise kalendrikuu eest. Lapse sünnikuul ja kolmeaastaseks saamise kuul arvutatakse täiendava sissemakse suurus proportsionaalselt nende päevade arvuga, mille eest on vanemal õigus täiendavale sissemaksele. Korraga tehakse täiendavaid sissemakseid ühe vanema eest. Kui sama lapse suhtes on õigus taotleda täiendavate sissemaksete tegemist mitmel õigustatud isikul, lepitakse kokku, kes täiendavate sissemaksete õigust kasutab. Kokkulepet väljendab kirjalik nõusolek. Täiendavaid sissemakseid tehakse alates lapse sünni päevast, kui pakkumus on kinnitatud kuue kuu jooksul. Hilisemal pakkum u se kinnitamisel saab sissemakseid teha tagantjärele, kuid mitte rohkem kui pakkum u se kinnitamisele eelnenud kuue kalendrikuu eest. Perehüvitised Euroopa Liidu määruste kontekstis Eesmärgiks on perehüvitiste määramine ja maksmine Euroopa Liidu määruste kontekstis. Oluline, et inimesed ei kaotaks oma õigusi perehüvitisele Euroopa Liidu ja Euroopa majanduspiirkonna l epinguriikides elades, töötades või sinna Eestist elama või tööle asudes. Riik, kes vastutab sotsiaalkindlustuskaitse, sealhulgas ka perehüvitiste maksmise eest, sõltub sellest, kus riigis isik või perelii ge töötab/elab, kuid ei sõltu isiku või pereliikme kodakondsusest. Eestis makstavaid perehüvitisi võrreldakse teiste riikide samaliigiliste hüvitistega. Samaaegselt ei ole lubatud maksta ühe ja sama lapse eest kahe riigi perehüvitisi täies mahus. Eesti perehüvitiste seaduse (PHS) alusel makstavad toetused kuuluvad koordineerimisele järgnevalt: • universaalsed toetused, kuhu kuuluvad lapsetoetus, üksikvanema lapse toetus, lapsehooldustasu, lasterikka pere toetus • asendussissetulekud, kuhu kuulub vanemahüvitis. • haigushüvitised , kuhu kuuluvad puudega lapse toetus, puudega vanema toetus, õppetoetus) EL määruste kehtivusalasse ei kuulu: sünnitoetus, lapsendamistoetus, eestkostetava lapse toetus, neid toetusi määratakse ja makstakse vastavalt perehüvitiste seaduses ette nähtud korras. Kui pereliikmete elamine ja töötamine on erinevates Euroopa Majanduspiirkonna riikides või Šveitsis , määratakse riikidevahelise infovahetusega kindlaks perehüvitiste eest vastutav riik vastavalt prioriteetsuse määramise eeskirjadele. P erehüvitise teenuse tänane ärip rotsess Perehüvitise p rotsess algab t aotluse vastuvõtmiseg a või pakkum u sele nõusoleku andmisega ja lõpeb otsuse tegemisega perehüvitise määramise või mittemääramise kohta. O tsus võib olla positiivne või negatiivn e. Otsust ei järgne taotlusele juhul kui enne otsuse tegemist on taotleja taotluse või nõusoleku pakkum u sele annuleerinud. Täna määratakse SKAIS1 kõik peretoetuste liigid, vanemahüvitis e, vanemahüvitise ja sünnitushüvitise vahe ja KOPS i . Selleks kasutatakse määramiseks „Operatsioonid peretoetuste saaja andmetega“, „Vanemahüvitise määramine ja maksmine“ , „KOPS si ssemakse taotluste menetlemine“ ning vastavate lehtede aktsepteerimise vaated. Näide: Alates 01.09.2019 pakume, menetleme ja maksame järgmisi perehüvitiste liike SKAIS2: sünnitoetus lapsendamistoetus lapsetoetus üksikvanema lapse toetus eestkostetava lapse toetus lasterikka pere toetus ajateenija või asendusteenistuja lapse toetus kolmikute ja enamarvuliste mitmike toetus Alates 01.09.2019 menetleme ja maksame SKAIS1 kaudu: lapsehooldustasu vanemahüvitist vanemahüvitise ja sünnitushüvitise vahe KOPS See tähendab, et SKAIS1 tuleb kasutusele jä tta kõik SKAIS1 „ala lehed “ , mida täna kasutatakse. Perehüvitise teenusega seotud üldkompoendid (sisemised tugiteenused ) Perehüvitiste teenus on tihedalt seotud üldkomponentidega. Perehüvitise määramisele järgneb väljamakse , mis on SKA üleselt üldkomponent . Ühtlasi võib otsusele, enamjaolt negatiivsele otsusele , järgneda vaidemenetlus . Perehüvitise menetlusele võib järgneda ka enammakse menetlus , mis on SKA üleselt üldkomponent. Tänase äriprotsessi ressursid Ressurss Väärtus, kirjeldus Protsessis osalevad ametnikud K lienditeenindus e spetsialist (klienditeeninduse osakond) I nfotelefon i spetsialist (klienditeeninduse osakond) Dokumendihaldur (info ja dokumendihalduse osakond) P easpetsialist kahes rollis menetleja ja ülevaataja (hüvitiste osakond) Raamatupidaja (finantsarvestuse talitus) Peaspetsialist (Arendustalitus) – regulaarsete päringute koostamine, edastamine, analüüsimine Võlahaldur (sissenõudmise talitus ) – enammaksete tagasinõudmine, enammaksete osas klientide nõustamine (suhtlus klientidega, teiste asutustega), juhendamine, koolitamine, juhendmaterjalide koostamine, teenuse osas protsessivoogude ühtlustamine, aruannete tegemine, kokkuvõtete edastamine j urist (kvaliteediosakond ) – vaiete menetlemine, kohtus esindamine, nõustamine, teenuse parendamine peaspetsialist (hüvitiste osakond) - Regulaarse järelevalve teostajad. Hindavad pakkum u ste/teatiste/taotluste/menetluse asjakohasust, kiirust, kliendikesksust. Juhendavad peaspetsialiste, koostavad kokkuvõtted, teevad ettepanekud perehüvitise teenuse parendamise osas juhtivspetsialist , juht (hüvitiste osakond) – Ühtse halduspraktika rakendaja, tööde mõõdistamine, hindamine, ettepanekute tegemine, teenuste uuendamine, koolitamine, juhendamine, õigusalaste ettepanekute tegemine, aruannete tegemine, kokkuvõtete edastamine Teenuse omanik (nõunik), teenuste juht (hüvitiste osakond) - Ühtse halduspraktika kujundamine, õigusruumi seisukohtade edastamine (kooskõlastamine, ettepanekute tegemine), Sotsiaalministeeriumi koostööpartner, erinevate teenuste vahel seoste leidmine, kliendikesksuse kujundamine. Koolitamine, juhendmaterjalide koostamine, memode koostamine, teenuse osas protsessivoogude tegemine Etteantud menetlustähtaeg 10 tööpäeva nõuetekohase taotluse esitamisest ( SüS § 25 lg 1) Teenuste kasutajate arv Statistikaameti andmetel 2018 . aasta 10 kuuga on sündinud elusalt 12 221 last. Perehüvitise teenuse uusi kasutajaid uute taotluste näol 2018 . aasta 10 kuuga on li sandunud ca 18 697 . Kokku on 2018 . aasta 10 kuu jooksul perehüvitise teenuse osas esitatud ca 37 194 dokumenti. (alus: 20 18 kalendriaasta DHS PP andmed ). P rotsessi sisendid Täna on dokumendid, mis käivitavad protsessi (sisendi nimi, sisendi vorm, sisendi talletamine/säilitamine) : Sisendi nimi Sisendi vorm Sisendi talletamine/säilitamine Taotlus eesti.ee digitaalne Esitatud taotlust säilitatakse DHS T aotlus klienditeeninduses digitaalne Esitatud taotlust säilitatakse DHS Taotlus postiga/ e- postiga P aberil /digitaalne säilitatakse digitaalselt Esitatud taotlust säilitatakse DHS Pakkumus ja pakkum u se saaja kinnitus (alates 01.04.2018) D igitaalne Esitatu d pakkumus säilitatakse Piloteerimise käigus on 2018. aastal läbi proovitud pakkum u se teenus, kus vanemale tehakse pakkumus . Pakkum u se teenust ha kat i 2- ja järgneva lapse osas inimressursi jõul osutama alates 01.04.2018. Sihtrühm, kellele täna pakkumus tehakse on: Isa-ema on samad nagu eelmiste las te korral, sealjuures ei oma tähtsust, kas vanemad on abielus või mitte. I sikul on õigus siseriiklikult hüvitisi saada sündinud lapsega . V älisriikides sün d inud laste osas pakkum u st ei saadeta, samuti ei saadeta pakkum u st EL reeglite alusel lisahüvitisele õigust omavatele vanematele. Pakkum u se tegemiseks peab vanem esitama kinnituse, et ta on nõus tema kohta käivate andmete kontrolliga registritest. Erinevate kanalite kaudu sissetulevad dokumendid perehüvitise teenuses 2018 . aastal esitati perehüvitise uusi taotlusi järgmiste kanalite kaudu: riigiportaali www.eesti.ee klienditeenindus e-post post E-posti osakaal kanalina on kasvanud seoses pakkumuste tegemisega. Pakkumus saadetakse e-postile ja inimene vastab e-posti kaudu. Meie soov on, et SKA iseteeninduse kaudu kliendile perehüvitiste koondina pakkumus vähendab kliendi kontakte SKA teistes kanalites. Protsessi väljundid Täna on dokumendid, mis tekivad perehüvitise protsessi tulemina : Väljundi nimi Väljundi vorm Väljundi talletamine/säilitamine Määramise otsus – positiivne (SKAIS1) Elektrooniline Väljund säilitatakse DHS, digitaalselt allkirjastatult Määramise otsus - negatiivne (motiveeritud) (Word) Elektrooniline Väljund säilitatakse DHS, digitaalselt allkirjastatult Positiivne otsus koos ennistamisega (Word) Elektrooniline Väljund säilitatakse DHS, digitaalselt allkirjastatult Positiivne otsus koos ennistamise tagasilükkamisega (Word) Elektrooniline Väljund säilitatakse DHS, digitaalselt allkirjastatult Peatamise ostus (motiveeritud) (Word) Elektrooniline Väljund säilitatakse DHS, digitaalselt allkirjastatult Hüvitise maksmise jätkamise otsus (SKAIS1) Elektrooniline Väljund säilitatakse DHS, digitaalselt allkirjastatult Määramise lõpetamise otsus (motiveeritud) (Word) Elektrooniline Väljund säilitatakse DHS, digitaalselt allkirjastatult Ümberarvutamise otsus (SKAIS1) Elektrooniline Väljund säilitatakse DHS, digitaalselt allkirjastatult Otsuse hüvitise kehtetuks tunnistamiseks (Word) Elektrooniline Väljund säilitatakse DHS, digitaalselt allkirjastatult Kiri taotluse läbi-vaatamata jätmise kohta (Word) Elektrooniline Väljund säilitatakse DHS, digitaalselt allkirjastatult 01.09.2019 peab SKAIS1 ja SKAI2 toel saama teha järgmisi dokumente: Peretoetuste otsus SKAIS2 ( al . 01.09.2019) Elektrooniline Väljund säilitatakse SKAIS2 digitembeldatult . Otsus peab näitama, et tegemist on süsteem i otsusega Otsus vanemahüvitise, vanemahüvitise ja sünnitushüvitise vahe, lapsehooldustasu (otsuse lisa) SKAIS1/manuaalne ( al . 01.09.2019) Elektrooniline Väljund säilitatakse SKAIS2 digitaalselt allkirjastatult. Otsus peab näitama, et tegemist on ametniku poolt koostatud otsusega . Otsus peab olema SKAIS2 üleslaetav ja sealt iseteenindusse kantav. SKAIS2 peab otsust saama ametnik digiallkirjastada Otsusel olev info on aluseks teavituse saatmiseks SKA iseteenindusse. Positiivsed ja negatiivsed (motiveeritud) määramise otsused peavad vanemahüvitise, vanemahüvitise ja sünnitushüvitise vahe ning lapsehooldustasu osas jätkuvalt tekkima SKAIS1 õigete seaduse aluste, tekstide ja tähtaegadega. Teised otsuse liigid on SKAIS1 välised ning neid koostab menetleja m anuaalselt Word’ is . Kõik Word, PDF ja digitaalselt allkirjastatud dokumendid (kaasa arvutatud ka hüvitise määramise/mittemääramise otsus SKAIS1) peab saama üles laadida ja salvestada SKAIS2. Kõigi menetlus t e osas täna SKAIS1 otsuseid ei tehta , toiminguna on lahendatud alljärgnevad positiivsed menetlused: kohustu sliku kogumispensioni täiendava d sissemakse d (K O PS); automaatsed ümberarvestused (summa muutus). Alates 01.09.2019 jää b eeltoodud määramiste osas jätkuvalt kehtima üksnes toiming. Toimingu vaidlustamise õigus on inimesel olemas. Taotlemise põhiprotsess Protsessi osapooled (rollid ja nende eesmärk (ülesanne) protsessis) : Osapool Roll ja eesmärk protsessis Taotleja Taotluse esitamine hüvitiste saamiseks Vastuvõtja (letis taotluse vastu võtja) Võtab vastu taotluse, väljastab dokumendid, nõustab, registreerib dokumendid DHS , vajadusele skaneerib dokumendid, suunab menetlusse Taotluse vastuvõtmine Andmete kontrollimine ja teavitamine puuduvatest andmetest N õustamine Dokumentide registreerimine Dokumentide DHS üles laadimine, failina lisamine Dokumentide menetlusse suunamine Dokumendihaldur (riigiportaal www.eesti.ee , postiga, e-postiga tuleva dokumendi vastuvõtja) (info- ja dokumendihalduse osakond) Registreerib dokumendid DHS , vajadusel skaneerib dokumendid, suunab menetlusse . Dokumentide vastuvõtmine riigiportaal www.eesti.ee , e-postiga/postiga D okumentide registreerimine Dokumentide skaneerimine Dokumentide DHS üles laadimine, failina lisamine Dokumentide väljastamine (postitamine) Dokumentide menetlusse suunamine Infotelefoni spetsialist (klienditeeninduse osakond) Nõustab, vajadusel suunab menetlejale , riigiportaalis www.eesti.ee teenuse täitmisel nõustamine Peaspetsialist (arendustalitus) Teavitusteks vajalike päringute teostamine ja korrastamine Pakkum u steks vajalike päringute teostamine ja korrastamine Peaspetsialist ( menetleja , ülevaataja – kaks rolli üks ametnik) (hüvitiste osakond) Päringute kontroll Teavituse koostamine Pakkum u se koostamine P akkum u se DHS registreerimine s.h kaaskiri Dokumentide DHS üles laadimine, f ailina lisamine Nõustamine Alates 01.01.2019 on SKA-s kasutusel uus dokumendihaldussüsteem DELTA. Seega registreeritakse täna kõik perehüvitise teenuses registreerimist vajavad dokumendi DELTA-s . Alates 01.09.2019 on eesmärk, et k õik teenuse saajat puudutav i nfo hõlmatakse ennekõike SKAIS2. DHS DELTA registreeritakse üksnes need pöördumised, kus pöörduja ei ole tuvastatav või tal puudub otsene seos teenuse saamisega. DHS PostiPoiss , kus teostati perehüvitise elektroonilist menetlust kuni 01.01.2019 , jääb arhiivina alles ja seal olevat infot saab vaadata ja kasutada. Menetlemise protsess Protsessi osapooled (rollid ja nende eesmärk (ülesanne) protsessis) : Osapool Roll ja eesmärk protsessis Taotleja Täiendavate selgituste andja, dokumentide esitaja Teine vanem Teavituse saaja teise vanema osas, nõusoleku andja Vastuvõtja (letis taotluse vastu võtja) (klienditeeninduse spetsialist, klienditeeninduse osakond) Täiendavate andmete küsija/saaja, kui esmasel kontaktil kliendiga ei ole kõiki vajalikke dokumente saadud Teeb pöördumise (telefoni teel, e-posti, postiga) Vajadusel skaneerib dokumendi Dokumentide registreerimine Dokumentide DHS üles laadimine, failina lisamine Dokumentide menetlusse suunamine Dokumentide väljastamine ( klienditeenindusest ) Dokumendihaldur (riigiportaal www.eesti.ee , postiga, e-postiga tuleva dokumendi vastuvõtja) (info- ja dokumendihalduse osakond) Registreerib dokumendid DHS , vajadusel skaneerib dokumendid, suunab menetlusse Täiendavate dokumentide registreerimine Täiendavate dokumentide skaneerimine Täiendavate dokumentide DHS üles laadimine, failina lisamine Täiendavate dokumentide menetlusse suunamine Dokumentide väljastamine (postitamine) Peaspetsialist ( menetleja , ülevaataja – kaks rolli üks ametnik) (hüvitiste osakond) Taotluse menetlemine Registrite kontroll Klientide nõustamine Lisa päringute teostamine Lisa päringute edastamine (telefon, e-post) Andmete kinnitamine (aktsepteerimine) infosüsteemis SKAIS aktsepteerija rollis Otsuse koostamine Otsuse registreerimine DHS Otsuse allkirjastamine digitaalselt Otsuse edastamine isikule (e-postiga DHS kaudu) Infotelefoni spetsialist (klienditeeninduse osakond) Nõustab Raamatupidaja (finantsarvestuse talitus) Hüvitiste väljamaksmine Deklaratsioonide koostamine EMTA- le Deklaratsioonide edastamine EMTA- le Kinnipeetud maksude edastamine EMTA- le Arvestus ja analüüs Peaspetsialist (Arendustalitus) Regulaarsete päringute (muudatused, õigustatus jne) teostaja, päringutest teavitaja Tänase äriprotsessi, teenuse osutamisega seotud probleemid ja puudused Tänase teenuse osutamisega seoses on suurimateks väljakutseteks: p erehüvitiste pakkum i seks ja ennetavaks teavitamiseks peab SKAIS1 toetusliikide osas t egema käsitsi fiktiivsed määramised õige summa kajastamiseks pakkumusele; andmevahetus iseteenindusportaaliga puudub vanemahüvitise suuruse arvutamiseks referentsperiood muutub; lapsehooldustasu määramine on seotud lapsetoetuse liigiga, eraldi määramine on võimalik ainult lapsehoolduspuhkuse olemasolul ning piiratud lapse vanusega (kuni kolme aastaseks saamiseni); Teenuse osutamine hakkab toimuma kahes süsteemis, kuid see ei tohi väliskliendile välja paista. Klient peab saama tervikpildi temale määratud hüvitist est ning nende välja maksmisest; Tuleb tagada, et SKAIS2 võtab kõik vajalikud väljamaksete andmed SKAIS1 õigetes summades (määratud hüvitis, makstud summa, tulumaksu osa, mahaarvamiste summad, te htud sissemaksete suurus KOPSi ). Klientidelt saadud tagasisidest nähtub, et kliendid ootavad, et riigi erinevad infosüsteemid vahetaksid andmeid automaatselt. Klient ei soovi erinevatele asutustele esitada samasisulisi dokumente. Klientide soov on, et kui riigi ühe teenuse jaoks on kliendi poolt vajalikud andmed esitatud, siis kasutatakse neid ka teiste teenuste raames. Seda esmajärjekorras SKA siseselt SKA teenuste osas. Soovitud olukord , eesmärk ja skoop Kirjeldada eesmärk (siin mõelda teenuse kogu protsessi eesmärki, mitte ainult infosüsteemi kasutamisega seonduvat), sh : - kelle ja millist probleemi lahendatakse ? - miks nimetatud probleemi soovitakse lahendada? Kirjeldada soovitud äriprotsess ja kes on protsessis osalejad , sh täpsustada : - kas lisandub uusi äriprotsessis osalejaid? - mida peavad saama teha uuendatud äriprotsessi lisanduvad osalejad? - kas äriprotsessis osalejaid on plaanis vähendada? - mida soovitakse muuta ja mis ei tohi muutuda protsessis osale jatele? Esitada protsessiskeem ja teenuse osutamise prototüüp. Kirjeldada, mis muutub töökorralduses. Kirjeldada, m illist tuge oodatakse infosüsteemilt, sh nt mi lliseid tänases protsessis olevaid inimtegevusi peab hakkama asendama infosüsteem . K irjeldada ja põhjenda vajadused protsessis kasutatavate andmete sisestamise, muutmise, kasutamise ja pärimise osas . - lisa viited andmete kasutamise õiguslikule alusele - millised muudatusi on õigusaktidesse vaja teha, et vajalikke andmeid kasutada - kirjelda kuidas toimub andmete logimine, säilitamine, kustutamine, monitoorimine Kirjeldada ärilised kasutuslood ja tegutsejad . Nimeta võimalikud seosed teiste äriprotsessidega Eesmärk Perehüvitiste teenuse arendamise eesmärk on pakkuda inimestele kõiki perehüvitiste liike iseteeninduse kaudu . SKAIS1 infosüsteemi a renduse vajadus on tingitud asjaolust, et kui kõiki teisi peretoetuse liike hakatakse alates 01.09.2019 pakkuma, m äärama ja maksma SKAIS2 kaudu, s iis lapsehooldustasu , vanemahüvitise (s.h vanemahüvitise ja sünnitushüvitise vahe) ja KOPS määramine ja maksmine jätkub SKAIS1 kaudu. Alates 01.09.2019 jõustub p erehüvitiste seaduse muudatus, mille kohaselt muutub vanemahüvitise suuruse määramise aluseks olev referentsperiood ning uute lastega seoses ei määrata enam lapsehooldustasu. Perehüvitiste arendus t toetab Sotsiaalkindlustusameti üks eesmärkidest 2017 – 2020 on, et meie teenused on vajaduspõhised ja kasutajamugavad. SKA eesmärk on, et a rendame oma teenuseid nii, et need on inimesele arusaadavad ja võimalikult lihtsalt kättesaadavad. Muudame suhtluse inimese ja S KA vahel efektiivsemaks, viies enamiku suhtlusest e-kanalisse, et vähendada asjaajamiseks kuluvat aega. Korraldame protsessid nii, et inimene ei pea esitama teenuse saamiseks dokumente ja tõendeid korduvalt. Arenduse tulemusel m uudatused i nimese vaates õi gusaktidest tulenevate tingimuste andmekogupõhine kontroll ; o mab ülevaadet tema osas tehtud pakkumust est, teavitustest ja otsustest, väljamaksetest (õigustatuse alused, kehtiva d hüvitised, hüvitiste ajalugu); proaktiivsed teenused - k aob vajadus taotluste ja täiendavate dokumentide esitamiseks v.a välisriikide infot puudutavas osas ; maksimaalselt üks kontakt teenuste saamiseks (perehüvitise erinevate teenuste vaates) . Arenduse tulemusel muudatuse d Sotsiaalkindlustusameti vaates h alduskulude kokkuhoid (protsessid on osaliselt automatiseeritud) ; o sutatakse proaktiivseid teenuseid. Proaktiivsete teenuste pakkumiseks realiseeritakse võimalikult laialdane suhtlus tei ste registrite ja andmekogudega; Soovitud äriprotsess ja protsessis osalejad Soovitud perehüvitise teenuse protsessi kirjeldus Soovitud perehüvitise protsessi kirjeldab järgmine protsessiskeem Bizagi Process Modeleri vooskeem on kättesaadav V:Ketas/Hüvitiste osakond/Perehüvitise üksus/Arendus perehüvitised/Arendus SKAIS1/ Perehüvitis 01.09.2019 SKAIS1 ja SKAIS2.bpm Uuendatud äriprotsessis osalejad Uuendatud äriprotsessis näeme, et p akkum u sed tehakse Sotsiaalkindlustusameti iseteenindusse kõikide perehüvitiste liikide ja KOPS osas . Vanemahüvitise suurus on arvutatud õigete andmete alusel , lapsehooldustasu määramine ja maksmise jätkamine toimub iseseisva hüvitise liigina ning ei ole seotud LT liigiga SKAIS1. Seega on uuendatud ä riprotsessi osalejateks: Isik Füüsiline isik, kes kasutab ennekõike iseteenindusportaali , s.h e-posti, posti, klienditeenindust, infotelefoni, SKA kodulehte hüvitise pakkum u sega tutvumiseks, pakkum u se kinnitamiseks, teavituste saamiseks , saatmiseks või oma hüvitistega seotud tegevuste teostamiseks ja informatsiooni saamiseks . Juriidiline isik (eeskostja), KOV, ettevõte, kes kasutab ennekõike iseteenindusportaali, s.h e-posti, posti, klienditeenindust, infotelefoni, SKA kodulehte pakkum u se kinnitamiseks, teavituste (tõendite) saamiseks, saatmiseks, hüvitistega seotud tegevuste teostamiseks ja informatsiooni saamiseks . Ametnik SKA töötaja, kes teostab antud protsessiga seotud SKA poolseid tegevusi . SKAIS1 teostab menetleja tegevusi kahes rollis ( menetleja , aktsepteerija). SKAIS2 saab menetleja perehüvitise teenustega seotud tööülesanded. SKAIS1 menetleb menetleja manuaalset vanemahüvitist, vanemahüvitise ja sünnitushüvitise vahet, lapsehooldustasu ja KOPS teenust. SKAIS2 sekkub menetleja menetlusse siis, kui süsteem annab vastava korralduse automaatmenetluse peale. I nfosüsteemis SK AIS 1 on rollid jagatud menetleja ja aktsepteerija rollideks. U uendatud ä riprotsessi lisanduvad osalejad Uusi täiendavaid rolle uude äriprotsessi ei lisandu. Kulu-tulu analüüs Kulu-tulu analüüs ja menetlejate arv selgub siis, kui on teada millised tööd ja millises mahus jäävad manuaalsesse menetlusse SKAIS1 ja SKAIS2 vaates. Mis muutub ja mis ei tohi muutuda protsessis osalejatele? SKA iseteeninduses on: k lientidele võimalik proaktiivselt reaalajas teenuseid pakkuda . Kliendid omavad ülevaadet perehüvitise teenuses toimunud muudatustest (väljamakse muutused jne ). See omakorda vähendab pöördumiste hulka SKA infotelefonile, klienditeenindustesse. Kliendi vaates: ei tohi uuendatud perehüvitiste teenus muutuda klientide, teenuse osalejate ja koostööpartnerite jaoks keerulisemaks , aeganõudvamaks ning kulukamaks. Menetleja vaates: m anuaalses menetluses peab menetleja saama määrata SKAIS1 hüvitisi SKAIS2 teostatud kontrollide alusel, käsitsi tuleb teostada vanemahüvitise ja KOPS spetsiifilised kontrollid . See tähendab menetleja saab SKAIS2 automaatkontrollide pealt tööülesande, mille alusel teostab vajalikud toimingud SKAIS1 (määramine, vaherahade arvutamine, otsused) SKAIS2 pakkumusele SKAIS1 määratavate ja makstavate hüvitise liikide lisamine peab olema mugav (hüvitise liike sisestab menetleja manuaalselt) SKAIS1 määratud hüvitiste digitaalselt allkirjastatud otsuste lisamine SKAIS2 peab olema lihtne ja mugav. SKAIS1 ja SKAIS2 vaates: SKAIS2 salvestab käsitsi lisatud andmeid ja otsuseid SKAIS1 arvutab hüvitised õigetes summades ja õigetel alustel SKAIS1 väljastab otsuseid õigetel alustel, õigete alusandmete ja tekstidega SKAIS1 näitab arvutuskäiku ja väljamakseid SKAIS2 küsib andmeid SKAIS1 väljamaksete kohta ning saab õiged ja täiuslikud andmed Muudatused töökorralduses Töökorralduslikult on suurimaks muudatuseks see, et menetleja peab töötama üheaeg selt SKAIS1 ja SKAIS2 . Siinjuures on väljakutseks kliendivaade, sest klient peab saama ülevaadet kõikidest pakutavatest, määratud ja makstud perehüvitistest iseteenindusportaali kaudu. Menetleja toel menetletakse SKAIS1 määratavad ja makstavad perehüvitised . SKAIS2 teeb vajalikud ärireegli kontrollid automaatselt ning võimalusel koostab pakkum u s e ja otsuse ning väljamakse auto maatselt. SKAIS2 menetlusse on ame tnikul võimalik sekkuda ja lisada täiendavat infot ja vajalikke dokumente. Seosed teiste äriprotsessidega Perehüvitised on teenused, mille maksmist ei lõpetata, kui inimene saab mõnda teist hüvitist või toetust. Seega makstakse perehüvitisi enamjaolt samaaegselt teiste Sotsiaalkindlustusameti poolt makstavate hüvitistega (pensionid, sotsiaaltoetused jne) või osutavate teenustega. Perehüvitisi ei maksta üksnes siis, kui klient saab mõnda teist perehüvitisega samaväärset hüvitist . Perehüvitis o n seotud järgmiste hüvitistega: Perehüvitise liik Teist liiki hüvitis Mis tingimustel seotud Vanemahüvitis Riigipoolne sotsiaalmaks ( Ravikindlustus ) Riik või avalik-õiguslik juriidiline isik maksab sotsiaalmaksu järgmiste isikute eest: - üks Eestis elav ning alla 3-aastast Eestis elavat last kasvatav vanem, eestkostja või hoolduspere vanem või isik, kes kasutab vanema asemel lapsehoolduspuhkust ning kes kasvatab Eestis alla 3-aastast last (automaatne) - üks Eestis elav mittetöötav vanem, kes kasvatab kolme või enamat alla 19-aastast Eestis elavat last, kellest vähemalt üks on alla 8-aastane (automaatne) - üks Eestis elav vanem, eestkostja või hoolduspere vanem, kes kasvatab Eestis seitset või enamat alla 19-aastast Eestis elavat last (automaatne) Lapsehooldustasu Lasterikka pere toetust (7- ja enamlast) Üksikvanema lapse toetus Toitjakaotuspension Üksikvanema lapse toetuse maksmine lõpetatakse: - lapse vanema eest toitjakaotuspensioni või toitjakaotuse korral rahvapensioni määramine - vanema abikaasa või kasuvanema kaotuse korral toitjakaotuspensioni või toitja kaotuse korral rahvapensioni määramine. KOPS Vanaduspension Laps sündinud alates 01.01.2013: - vanematel ei ole liitumist KOPS II sambaga, arvestatakse tulevikus lapselisa - ühel vanematest on liitumine KOPS II sambaga ning kui teeme täiendavaid sissemakseid, siis ei ole teisel vanemal, kellel liitumist ei ole õigust lapselisale - mõlemal vanemal KOPS II sambaga liitumine ei ole õigust lapselisale Lapsetoetus 16. aastase kuni 19. aastase lapse osas Puuetega inimeste sotsiaaltoetused puudega vanema toetust õppetoetus Puudega vanema toetust makstakse last üksi kasvatavale puudega vanemale, hoolduspere vanemale või eestkostjale või ühele puudega vanematest kuni 16-aastase lapse ja põhikoolis, gümnaasiumis, kutseõppeasutuse või rakenduskõrgkooli kutseõppe tasemeõppes õppiva keskhariduseta kuni 19-aastase lapse kasvatamisel. Kui laps saab 19-aastaseks, makstakse puudega vanema toetust jooksva õppeaasta lõpuni või õpilase kooli nimekirjast väljaarvamiseni. Õppetoetust määratakse ja makstakse mittetöötavale puudega õppurile, kes õpib gümnaasiumi 10.–12. klassis, kutseõppeasutuses või kõrgkoolis ja kellel on puudest tingituna õppetööga seotud lisakulutusi, makstakse igakuiselt, välja arvatud juuli- ja augustikuu, õppetoetust. Perehüvitise teenus on seotud EESSI teenusega. EESSI osas peame arvestama RINA-ga ja andmete automaatse kandumisega RINA- sse vormide eeltäitmiseks. SKAIS1 arenduse raames seda ei kajastata. Riskide maandamine SKAIS1 peab olema valmis alates 01.09.2019 jätkuvalt kõiki perehüvitiste liike määrama ja maksm a juhul kui SKAIS2 kasutuselevõtt lükkub hilisema kuupäeva peale. Selleks töötatakse välja alternatiivlahendus. Testimine Testimine tuleb arvestada ajagraafikusse selliselt, et 01.09.2019 on süsteem valmis toimima vastavalt eelpool kirjeldatud protsessidele. Testimiseks tuleb aega varuda vähemalt kaks kuud enne süsteemi käivitumist. Ärireeglid ja -piirangud Kirjeldada teenusega seotud tänane taustsüsteem (õigusruum, standardid, infosüsteemid, andmekogud) . Lisada viited õigusaktidele jms. Kirjeldada teenuse äriprotsessis kasutatavad andmed ja andmekogud ning nimetada teenuse osutamisega seotud infosüsteemid, standardid, klassifikaatorid, ligipääsureeglid , logimine, säilitamine jms. Nimetada ja kirjeldada esialgset nägemust, milliste olemasolevate teiste süsteemide ja rakendustega loodav infosüsteem peab hakkama suhtlema infovahetuse mõttes . -kas teiste süsteemide omanikega on kokkulepped olemas - milline on teiste süsteemide valmidus infovahetuseks -kirjelda vajadusel alternatiivset(ajutist) lahendust Õigusruum Esimesed seaduse d jõustuvad 01.09.2019. Seega on oluline, et arendus saaks antud ajaks valmis. Perehüvitiste seadus kuni 04.11 .2018 Perehüvitiste seadus alates 05.11 Perehüvitiste seadus alates 01.01.2019 Perehüvitiste seadus alates 01.09.2019 Kogumispensionide seadus Sotsiaalseadustiku üldosa seadus Sotsiaalmaksuseadus Riikliku pensionikindlustuse seadus Tulumaksuseadus Välismaalasele rahvus vahelise kaitse andmise seadus Euroopa Parlamendi määrus 883/2004 Euroopa Parlamendi määrus 987/2009 Perehüvitiste taotluse andmete loetelu Perekonnaseadus Sotsiaalhoolekande seadus Nõuded SKAIS1-le vanemahüvitise, lapsehooldustasu ja KOPS osas Vanemahüvitis Vastavalt PHS § 37 lg 3 on ühe kalendrikuu keskmise isikustatud sotsiaalmaksu suuruse arvutamise perioodiks lapse sünnikuule eelnenud 21 kalendrikuud, millest on maha arvatud lapse sünnile eelnenud üheksa kalendrikuud. Ühe kalendrikuu keskmise isikustatud sotsiaalmaksu suurus on arvestusperioodi isikustatud sotsiaalmaksu ja selle kalendrikuude arvu jagatis. Muudetakse vanemahüvitise suuruse arvutamise aluseks olevat tulu teenimise referentsperioodi. Kehtiva regulatsiooni kohaselt on vanemahüvitise arvestamise aluseks hüvitise saamise õiguse tekkimise päevale eelnenud kalendriaasta isikustatud sotsiaalmaksu ja kalendrikuude arvu jagatis. Vanemahüvitise väärkasutamise riskide vähendamiseks ja vanemahüvitise arvestusperioodi võrdsetele alustele viimiseks, lükatakse referentsperiood ajaliselt kaugemale ning see seotakse lapse sünnikuuga. Väärkasutuse all peetakse silmas olukorda, kus suurema hüvitise saamiseks tõstetakse ajutiselt vanema palka. Referentsperioodi leidmiseks arvestatakse esmalt maha lapse sünnikuule eelnenud üheksa kalendrikuud, s.t rasedusperioodil teenitud tulu vanemahüvitise arvutamisel edaspidi enam arvesse ei võeta. Ennetähtaegsetel ja pikema rasedusega isikutel kehtivad samad hüvitamise arvutamise alused (ehk sünnikuust lahutatakse 9 kuud) , sest arvutamise aluseks on võetud keskmine raseduse aeg. Vanemahüvitis arvutatakse rasedusele eelnenud 12 kalendrikuu sotsiaalmaksuga maksustatava tulu alusel. Seega võrreldes kehtiva regulatsiooniga hakatakse vanemahüvitist arvestama kõigile lapsevanematele võrdse perioodi alusel. Seni kehtinud regulatsiooni puhul võis vanemahüvitise referentsperiood jääda nii ühe kuni üheteist kuu tagusele perioodile, kuid uue regulatsiooni puhul saab vanemahüvitise arvestusperioodiks olema kõigile 12 kuud, mis eelnesid lapse ema rasedusele. Näiteks kui laps sünnib 17. novembril 2019, arvutatakse vanemahüvitis perioodi 01.02.2018–31.01.2019 tulude alusel. Seega on arvestatud novembrist tagasi üheksa täispikka kalendrikuud ehk veebruarini 2019 ning sellele eelnenud 12 kalendrikuud on aluseks vanemahüvitise arvutamisel. Selliselt on paremini tagatud see, et asendussissetulek ei oleks suurem kui tegelik, tulenevalt teatavast määramatusest laste saamise planeerimisel. Isikustatud sotsiaalmaksu hulka ei arvata sotsiaalmaksu, mida tasuti töötuskindlustuse seaduses sätestatud töötuskindlustushüvitiselt ja tööandja maksejõuetuse hüvitiselt ning Riigi või avalik-õigusliku juriidilise isiku makstud sotsiaalmaksu järgmiste isikute eest: üks Eestis elav ning alla 3-aastast Eestis elavat last kasvatav vanem, eestkostja või hoolduspere vanem või isik, kes kasutab vanema asemel lapsehoolduspuhkust ning kes kasvatab Eestis alla 3-aastast last; 1 1 ) üks Eestis elav mittetöötav vanem, kes kasvatab kolme või enamat alla 19-aastast Eestis elavat last, kellest vähemalt üks on alla 8-aastane; välisteenistuse seaduse § 67 ja avaliku teenistuse seaduse § 46 alusel abikaasatasu saav isik; 2 1 ) rahvusvahelise kaitseorganisatsiooni struktuuriüksuse ameti- või teenistuskohale lähetatud ametnik või tegevväelase kaasasolev mittetöötav abikaasa, kes ei saa riiklikku pensioni ega ole osalise või puuduva töövõimega isik; 2 2 ) Vabariigi Presidendi ametivolituste ajal ja pärast ametivolituste lõppemist Vabariigi Presidendi mittetöötav abikaasa, kes ei saa riiklikku pensioni ega ole osalise või puuduva töövõimega isik; ajateenija või asendusteenistuja; 3 1 ) isik, kellel on aja-, reserv- või asendusteenistuse ajal tekkinud ajutine töövõimetus, kui isiku eest ei maksta sotsiaalmaksu käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 või käesolevas lõikes sätestatud muul alusel; 3 2 ) pikaajaliselt välisriiki riiklike ülesannete täitmiseks lähetatud tegevväelase kaasasolev mittetöötav abikaasa, kes ei saa riiklikku pensioni ega ole osalise või puuduva töövõimega isik; 3 3 ) kaitseväeteenistuse seaduse § 56 lõike 1 punkti 1 tähenduses ajateenistuse lõpetanud isiku eest kaks kuud ajateenistusest vabastamise päevast arvates, välja arvatud juhul, kui tema eest makstakse või ta ise maksab sotsiaalmaksu käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 või käesolevas paragrahvis sätestatud muul alusel või kui ta on kindlustatud isik ravikindlustuse seaduse § 5 lõike 4 alusel; töötutoetust saav isik, kui riik ei maksa tema eest sotsiaalmaksu käesoleva lõike punkti 7 alusel; 4 1 ) isik, kes on töötuna arvele võetud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 6 alusel, kui tema eest ei maksta sotsiaalmaksu käesoleva lõike punkti 6 või 7 alusel või käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punkti 8 alusel; tuumakatastroofi, tuumakatsetuse või aatomielektrijaama avarii tagajärgede likvideerimisest osavõtnud mittetöötav isik, kes ei ole riikliku pensioni saaja ega osalise või puuduva töövõimega isik; ravikindlustuse seaduse § 5 lõike 2 punktis 1, 2, 4, 5 või 5 1 või lõikes 3 nimetatud isiku ülalpeetav abikaasa, kes kasvatab vähemalt ühte alla 8-aastast last või 8-aastast last kuni esimese klassi lõpetamiseni või vähemalt kolme alla 16-aastast last ning kelle eest või kelle abikaasa eest riik ei maksa sotsiaalmaksu käesoleva lõike punkti 1 või 1 1 alusel; sotsiaalhoolekande seaduse § 140 alusel määratud sotsiaaltoetust saav isik; üks Eestis elav vanem, eestkostja või hoolduspere vanem, kes kasvatab Eestis seitset või enamat alla 19-aastast Eestis elavat last; tööturuteenuste ja -toetuste seaduse §-s 13 sätestatud vähemalt 80 tundi kestvas tööturukoolituses, §-s 15 sätestatud tööpraktikas või §-s 17 sätestatud tööharjutuses osalev isik, kui riik ei maksa tema eest sotsiaalmaksu käesoleva lõike punkti 6, 6 1 või 7 alusel või käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punkti 8 alusel; isik, kellele on päästeteenistuse seaduse § 19 alusel määratud vanaduspensioni ootel oleva päästeteenistuja toetus; Eestis elav mittetöötav rahvusvahelise kaitse saaja, kes on vanaduspensioniealine riikliku pensionikindlustuse seaduse § 7 tähenduses ja ei saa Eestis määratud riiklikku pensioni. Isikustatud sotsiaalmaksu arvestamise tingimustes muutust ei to i mu. Peame arvestama, et hüvitisi on võimalik määrata teatud juhtumitel ka vähemalt 6 kuud tagasiulatuvalt. See tähendab, et SKAIS1 süsteem peab oskama lapse sünnikuupäeva/sünnituslehe lõpukuupäeva järgi ära tuvastada, millise referentsperioodi alusel tuleb hüvitisi määrata. Näide, kui vanemahüvitise saamise õigus tekib E N NE 1. septembrit 2019 - KEHTIB VANA KORD Näide, kui vanemahüvitise saamise õigus tekib PÄRAST 1. septembrit 2019 - KEHTIB UUS KORD Lapse eeldatav sünnikuupäev on 14. mai 2019 ja lapse ema jääb rasedus-ja sünnituspuhkusele (sünnitusleht algab) maksimaalsed 70 päeva enne lapse sündi ehk 5 märtsil 2019. Lapse eeldatav sünnikuupäev on 14. mail 2019 ja lapse ema jääb rasedus- ja sünnituspuhkusele (sünnitusleht algab) minimaalsed 30 päeva enne lapse sündi ehk 14. aprillil 2019. Sünnitusleht kestab kokku 140 päeva ja seega on sünnituslehe lõpupäev sel juhul 23. juuli 2019 (5. märts + 140 kalendripäeva). Sünnitusleht kestab kokku 140 päeva ja seega on sünnituslehe lõpupäev sel juhul 31. august 2019 (14. aprill + 110 kalendripäeva). Õigus vanemahüvitisele tekib sünnituslehe lõpupäevale järgneval päeval (24. juuli 2019) ja kuna see jääb enne 1. septembrit 2019, siis kehtib jätkuvalt vana regulatsioon . Õigus vanemahüvitisele tekib sünnituslehe lõpupäevale järgneval päeval (1. september 2019) ja kehtib juba uus regulatsioon . Vanemahüvitise suuruse arvutamisel võtame aluseks vanemahüvitise õiguse tekkimisele eelneva kalendriaasta ehk 2018. aasta sotsiaalmaksuga maksustatud tulud . Vanemahüvitise suuruse arvutamisel arvestame , et lapse sünnikuule (mai 2019) eelnevad 9 kuud on ajavahemik august 2018 - aprill 2019 ja hüvitise suuruse arvestame omakorda sellele eelnenud 12 kuu pikkuse perioodi alusel. Seega vanemahüvitise suuruse arvutame 1. augusti 2017 - 31. juulil 2018 sotsiaalmaksuga maksustatud tulude alusel. Lapsehooldustasu Lapsehooldustasu määratakse ja makstakse kuni 31.08.2019 sündinud laste eest SKAIS1. Lapsehooldustasu maksmine õigustatud laste eest jätkub kuni õiguse lõppemiseni või kuni 31.08.2024. Seega tuleb alates 01.09.2019 tagada jätkuv lapsehooldustasu väljamakse SKAIS1, kuid samas ei tohi SKAIS1 süsteem määrata uusi lapsehooldustasusid peale 01.09.2019 (kaasa arvatud) sündinud laste eest. Praegu on SKAIS1 lapsehooldustasu määramine võimalik ainult peretoetuse saajale (kui LT liiki ei ole määratud, ei ole võimalik ka lapsehooldustasu määrata). Erandiks on alla kolmeaastane laps, kelle osas saab süsteemi „petta“ lapsehoolduspuhkuse määramise loa kaudu. Tulevikus peab saama lapsehooldustasu määrata ja maksta SKAIS1 eraldiseisva toetuseliigina, mis ei ole sõltuvuses teistest toetuse liikidest. SKAIS1 peab samuti lapse sünnikuupäeva järgi tuvastama, kas tohib määrata lapsehooldustasu (kui lapse sünnikuupäev on 01.09.2019 või hilisem, peab tulema veateade ning süsteem ei määra lapsehooldustasu). SKAIS1 peab jõudma info igakuiselt SKAIS2-lt, kas saaja saab oma laste eest lapsetoetust. Kui peres on kolm ja enam last, siis lapsehooldustasu kõikide kuni 8-aastatse laste eest saab ainult tingimusel, et kolme (või enama) lapse eest on määratud ka lapsetoetus. Eriti oluline on see siis, kui pere suuremad lapsed on vanemad kui 16 ja saavad lapsetoetust õppimise alusel. Detailanalüüsi käigus tuleb välja selgitada- kas mõistlikum on lah endada automaatse andmevahetuseg a või päringu- ja manuaalmenetlusega. KOPS KOPS määramise ja arvestamise osas PHS muudatus muudatusi kaasa ei too. Seega tuleb 01.09.2019 tagada, et KOPS määramine jätkub SKAIS1 samadel alustel nagu seni. Seadusemuudatuse seletuskirja saab näha siin . T eenuses äriprotsess kasutatavad andmed ja andmekogud ning teenuse osutamisega seotud infosüsteemid Alltoodud tabelis on ära toodud protsessi käigus kasutatavate infosüsteemide või andmebaaside või muude infoallikate kirjeldused Süsteem Kirjeldus SKAIS 1 Vanemahüvitise, vanemahüvitise ja sünnitushüvitise vahe, lapsehooldustasu ja KOPS m enetlemine, otsuste tegemine, määramine, maksmine. Lapsehooldustasu , vanemahüvitis ja KOPS on täna SKAISis kõik eraldi moodulitena. Seega tuleb iga hüvitise liigi osas viia läbi iseseisev menetlus ja andmete sisestamine . Vanemahüvitiselt t ulumaksu mahaarvamises muudatusi ei tule. SKAIS2 Hüvitiste õigustatuse kontroll, peretoetuste pakkumuse koostamine, määramine, maksmine, otsuste tegemine ning teavituste edastamine ning iseteenindusportaali info kuvamine. Perioodiline õigustatuse kontroll enne väljamaksu. Menetlejale tööülesannete edastamine, SKAIS1 liikide info ja otsuste säilitamine, SKAIS1 väljamaksu info pärimine ning edastamine iseteenindusportaali. Rahvastikuregister Isikuandmete, elukoha, hooldusõiguse, eestkoste kontrollimine. Andmevahetus SKAIS2 ja registri vahel. Info menetluse jaoks saame SKAIS2-te STAR Hooldaja hoolduslepingu olemasolu ja kehtivuse kontrollimine. Asenduskodus elamine. Asenduskodust välja arvamine. Andmevahetus SKAIS2 ja registri vahel. Info menetluse jaoks saame SKAIS2-te EHIS 16- kuni 19-aastase lapse õppimise andmete kontrollimine , 1 klassi minevate laste andmete kontrollimine , 8-16. aastaste laste õppimisandmete täiendav kontroll Andmevahetus SKAIS2 ja registri vahel. Info menetluse jaoks saame SKAIS2-te TÖR Lapsehooldu spuhkuse andmete ja töötamise kontrollimine Andmevahetus SKAIS2 ja registri vahel. Info menetluse jaoks saame SKAIS2-te PPA Isikute tagaotsitavaks kuulutamine (üksikvanema toetus + taotleja/laps poleks tagaots itav). Kadunud isiku andmed Andmevahetus SKAIS2 ja registri vahel. Info menetluse jaoks saame SKAIS2-te KMO Elamisloa staatuse kontroll, kui taotleja elamisluba on pikendamisel Andmevahetus SKAIS2 ja registri vahel. Info menetluse jaoks saame SKAIS2-te KRA Kaitseväe või Kaitseressursside Ameti tõend aja- või asendusteenistuse perioodi kohta. Andmevahetus SKAIS2 ja registri vahel. Info menetluse jaoks saame SKAIS2-te KIR Laps, kelle eest taotletakse ning vanem, kes taotleb, ei asu kinnipidamisasutuses kontrollimine. Andmevahetus SKAIS2 ja registri vahel. Info menetluse jaoks saame SKAIS2-te EMTA Eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksu andmed/uue referentsperioodi sotsiaalmaksu andmed (SKAIS1) Taotleja residentsus kui Taotlejal on elukoht mitmes riigis Haigekassa Töövõimetuslehed, sünnituslehe olemasolu kontrollimine ettenähtud referentsperioodil (SKAIS1) Äriregister FIE tunnuse kontrollimine Võimalusel a ndmevahetus SKAIS2 ja registri vahel. Info menetluse jaoks saame SKAIS2-te . Alternatiivina manuaalne tabel. Milliste süsteemidega ja milleks peavad infosüsteemid omavahel suhtlema Pakkum u se tegemiseks, hüvitise saamiseks vajalikud andmed, dokumendid Reeglina pole pakkum u se tegemiseks eraldi dokumente vaja, vajalikud andmed saab kätte registritest. Kui registritest andmeid kätte ei saa, on tarvis pakkum u se tegemiseks saada täiendavaid dokumente või infot. Sellistel juhtudel on manuaalmenetlus. Sotsiaalkindlustusamet säilitab originaaldokumendi digitaalse koopia või digitaalse dokumendi, mis jäetakse S otsiaalkindlustusametisse ning säilitatakse SKAIS2. Kõik paberil esitatud originaaldokumendid tagastatakse või hävitatakse pärast digitaliseerimist. Andmed laetakse üles manuaalselt. Inimesel säilib võimalus dokumente üles laadida ka iseteenindusportaalis, kuid sellisel juhul läheb pakkumus /hüvitis e soov manuaalsesse menetlemis se SKAIS2 tööülesandena menetlejale , kus menetlejal on õigus otsustada, kas ta soovib näha ka originaaldokumente. Pakkum u se tegemiseks Menetleja lisab käsitsi andmed järgnevate hüvitiste kohta: v anemahüvitis (Ravikindlustuse märge) vanemahüvitise ja sünnitushüvitise vahe l apsehooldustasu (Ravikindlustuse märge) KOPS Menetleja lisab pakkum u se le kõik saaja VH alusandmed VH_AASTA kohta ning kuvab need välja, et kasutaja saaks kontrollida, miks ta oma VH pakkum u sega rahul pole. VH alusandmed on EMP töötatud päevad, ajutise töövõimetuse hüvitised, töövõimetuslehed, sotsiaalmaksu andmed. Oluline on detailanalüüsi käigus otsustada, kas SKAIS1 täiendatakse olemasolevat VH_AASTA lahendust või tehakse lisaks uus lahendus. Jätkuvalt peab VH_AASTA toimima kuni 31.08.2019 kehtivate reeglite järgi. S KAIS1 peab vanemahüvitise perioodi ja summat arvutama vastavalt PHS § 37 lg 3 seadusest tulenevatele nõuetele. SKAIS1 peab vanemahüvitise korral leidma vanemahüvitise arvutamise aluseks oleva perioodi – uue seaduse järgi lapse sünnikuust enne arvutada maha 9 kuud, VH suurus arvutada nendele 9 kuule eelnenud 12 kuu alusel. SKAIS1 peab tiheduspreemia korral võtma vanemahüvitise aastaks eelmise lapse vanemahüvitise aluseks olnud aasta. Võib tekkida olukord, kus omavahel võrreldakse kahe eri reegli alusel arvesse võetavat sotsiaalmaksu summat: eelmise lapsega määratud õiguse tekkimisele eelnenud kalendriaasta tulud võrreldakse uue lapse sünni puhul 9 raseduskuule eelnenud 12 kuu tulud. SKAIS1 peab leidma valemi, mille järgi kasutajale vanemahüvitis arvutatakse – valemi leidmine sõltub: eelmisest lapsest, EMP töötamisest, Eestis teenitud tulust VH_AASTAL, , sünnituslehe olemasolust . SKAIS1 peab VH ja SL vahe perioodi ja summa leidma. l apsehooldustasu ja KOPS summad fikseeritud summad. Hüvitise loomine pakkum u sse SKAIS1 süsteemis menetleja loob uue hüvitise, seosed, määrab saaja. SKAIS1 arvutab perioodi ja summa õigete alusandmete põhjal . SKAIS1 arvutab hüvitise summad vastavalt kehtivatele parameetritele v anemahüvitisel peab arvestama alam- ja ülemmääraga h üvitistel on hüvitise alguse ja lõpu kuu summa proportsionaalne Pakkum u se/hüvitise soovimise periood Igakuiseid perehüvitisi on võimalik pakkuda tagasiulatuvalt , kuid kõige rohkem hüvitise soovi (kinnitamise) esitamise kuule eelnenud kuue kuu eest ning edasiulatuvalt, kuni hüvitise saamise tingimused on täidetud. Isikule saab lapsehooldustasu pakkuda kohe pärast lapse sündi kui laps on sündinud enne 01.09.2019 Lapsehooldustasu määratakse aga hilisemast tähtajast - alates vanemahüvitise lõppemisest. SKAIS1 peab suutma jätkuvalt välja maksta lapsehooldustasu kõikidele saajatele, kellele on lapsehooldustasu juba määratud. P akkum u se lähteandmed ja eel määramine Peale SKAIS2 õigustatuse kontrolli läbimist saab menetleja SKAIS2 tööülesande, käsitsi liikide lisamiseks vanemahüvitise, vanemahüvitise ja sünnitushüvitise vahe, lapsehooldustasu ja KOPS osas. Tööülesanded on tähtajaga ning kui menetleja on vastavad andmed SKAIS2-te lisanud saab tööülesande lõpetatuks märkida. käsitsi liikide lisamiseks vanemahüvitise, vanemahüvitise ja sünnitushüvitise vahe, lapsehooldustasu ja KOPS osas. Vanemahüvitise suuruse ja perioodi kuvamiseks teeb menetleja üksik p äringud järgmistesse välis süsteemidesse : TÖR Lapsehoolduspuhkuse andmed Äriregister ja RIKist kohtutäituri või notari staatuse kohta. FIE - tunnuse Praegu e-taotluse menetlemisel küsitakse H K-st töövõimetuslehti perioodil VH aluseks oleva aasta algus miinus 4 kuud kuni VH aluseks oleva aasta lõpp. Näiteks, kui VH aluseks olev aasta on 2017, siis küsitakse perioodil 01.09.2016 - 31.12.2017 kehtivaid TVL-e. Teenus töötab nii, et edastatava TVL alguskuupäev peab jääma küsitava perioodi sisse, sellest ka varasem küsitava perioodi algus eeldusel, et TVL ei saa olla pikem kui 4 kuud. Kuna 01.09.2019 VH arvutamise aluseks olev periood muutub, siis on o luline, et Haigekassast tuleks andmevahetusena töövõimetuslehtede, hoolduslehtede ja sünnituslehtede info selliselt, et oleks kaetud ka uue referentsperioodi ajavahemik. Kui pakkum u se kuvamise kontrollid on positiivselt läbitud, teeb menetleja eelmääramise kordamööda mõlemale lapsevanemale. Selleks sisestab MISP2 taotlused mõlemale vanemale (üksikvanema puhul ühele vanemale). MISP2 taotlusi SKAIS1 ülekandmisel ei tohi hüvitise liigid ja isiku seosed kanduda aktsepteeritud kujul, et menetleja saaks iseseisvalt peale eelmääramist kõik pakkum u sele kuvatavate andmete välja selgitamist need programmist eemaldada. Nõusoleku saamisel ühelt vanemalt määrab menetleja SKAIS1-s hüvitised, aktsepteerib, koostab otsuse, lisab otsuse SKAIS2 -te ning suunab hüvitised SKAIS1-s väljamaksu. Järgnevad perioodilised maksed teeb süsteem õiges summas ise. Teisele vanemale pakkumuse saatmiseks sisestatud taotlus ja andmed süsteemist eemaldatakse. Pakkum u sel saab pakkum u se saanud isik perehüvitise teenuse raames iseteenindusportaalis: vaadata: lapse andmeid (RR andemete alusel) SKAIS1 liikide kohta otsust ja üldist infot lisada lapsi (kui ei ole seost RR-s ) VH saamise perioodil saadavaid tulusid välismaal töötamise tunnust teise vanema kohta käivat infot (kui teine vanem töötab EMP riigis) kommentaari välismaal töötamist tõestavaid dokumente Eestis töötamist tõestavaid dokumente määrata tulumaksuvaba summa mahaarvamist /mittearvamist makseviisi eemaldada Lapse andmeid (kui käsitsi sisestatud) loobuda pakkum u sest täielikult/osaliselt määrata hüvitis koheselt teisele vanemale (nn nõusolek teisele vanemale hüvitise määramiseks) Perehüvitiste saaja vahetamine Saaja vahetamine on võimalik mitte varem kui sooviavaldusele järgneva kuu esimesest kuupäevast. Korraga makstakse lapse pealt hüvitisi ainult ühele inimesele, kui soovitakse toetuse saajat vahetada, tuleb iseteeninduses või klienditeeninduses sellekohane nõusolek anda. Kellegi teise õigus hüvitisi saada, on eelmise saaja nõusolek või dokument (kohtuotsus), mis näitab ära, et senisel perehüvitiste saajal ei ole hüvitistele õigust. Nõusolekut ei nõuta, kui senine toetuse saaja on tagaotsitav või kadunud (PPA) või kui senisele saajale on maksmine lõpetatud (näiteks ema on vangi mõistetud). Vanemahüvitise, lapsehooldustasu ja KOPS osas on vajalik menetleja sekkumine. SKAIS2 saadab menetlejale tööülesande, millele menetleja reageerib käsitsi SKAIS1 määramisega juhul, kui saaja vahetus on õigustatud. Sarnaselt määramisele ka saaja vahetuse korral SKAIS2 teostab õigustatuse kontrolle, mis on vajalikud peretoetuste määramiseks, kui peretoetuste saajat vahetatakse samaaegselt VH /LHT/KOPS saajaga. V anemahüvitise spetsiifilised kontrollid (töötamine, lapsehoolduspuhkusel viibimine, sotsiaalmaksu andmed) kontrollib menetleja käsitsi. Juhul, kui saaja vahetus toimub ainult nende liikide osas, mida määratakse ja makstakse SKAIS1, teostab menetleja kõik kontrollid käsitsi. Menetleja lisab käsitsi otsuse SKAIS2 -te ning sealt saadab iseteenindusportaali. Menetlused Pere hüvitiste menetlus on automaatne ja manuaalne. Eelistatult alati automaatne peretoetuste osas . Manuaalmenetlusse suunatakse kõik vanemahüvitise, lapsehooldustasu, ja KOPS seotud dokumendid ning hüvitise saaja sooviavaldused. Hüvitiste pakkum u se m enetlusprotsessi kirjeldus Manuaalne menetlemine SKA nägemus on, et v anemahüvitise, lapsehooldustasu ja KOPS pakkumus läheb alati manuaalsesse menetlusse. Kui peretoetuste pakkum u se osas on SKAIS2 tuvastanud puudusi tingimuste kontrollis, sellisel juhul kuvatakse menetlejale puuduste nimekiri koos kontrollimist vajavate andmetega. Manuaalse menetlemise prot sess Pärast pakkumuse /hüvitise soovija poolt iseteeninduses kinnita nupu vajutamist (klienditeeninduses pärast pakkum u se/hüvitise soovi kinnitamist ametniku poolt ) saadab SKAIS2 menetlejale teavituse vanemahüvitise, lapsehooldustasu ja KOPS määramise vajalikkusest. M enetleja kontrollib üle olulised faktid, mis võivad isiku õigust hüvitisele muuta. Määrab soovi avaldanud vanemale hüvitised SKAIS1, salvestab otsuse SKAIS2 ja edastab käsu kuvada andmed iseteenindusportaali. Arvutab selles määratavate liikide rahad ja vajadusel vaherahad SKAIS1. Lisab käsitsi SKAIS1-s makstavate liikide vaherahade info SKAIS2-te. SKAIS2 arvutab selles määratud toetuste liikide rahad ja vaherahad ise. Vajadusel sisestab manuaalselt vanemahüvitise perioodil teenitud tulu ja/või sotsiaalmaksu andmeid ja arvutab hüvitise ümber SKAIS1 süsteemis. Sisestab tulumaksuvaba miinimumi summa juhul, kui selle rakendamise soov on edastatud iseteenindusportaalist või e-postiga , vahetab konto numbrit. Manuaalse m enetluse käigus sisestatavad andmed Menetleja peab menetlemise käigus saama: Eelmääramisel ise eemaldad a MISP2 üle kantud seoseid ja liike (MISP2 peavad kõik read üle kanduma aktsepteerimata kujul) . Vahetada taotluse baasi SKAIS1. Uue toimiku loomise register peab jääma toimima SKAIS1 VH, LHT ja KOPS osas. Tühistada SKAIS1 taotlust Sisesta d a tulu teenimise tõendeid SKAIS1 Arvutama hüvitise summa ümber Arvutada vaheraha Peatada/jätkata/lõpetada hüvitiste maksmist nii SKAIS1 kui SKAIS2. Kahe süsteemi vaates peame saama ära menetleda tervet hüvitiste komplekti. SKAIS1 taotluse puhul baasi vahetamise õigus ja taotluse tühistamise õigus tuleb võimalusel siduda SKAIS1 olemasoleva rolliga ETH (e-taotluse haldaja). Manuaalsel menetlemisel s isestatavad dokumendid Manuaalse menetluse käigus saab pakkum u sele lisada dokumente ja nende andmeid (kui registritest andmeid ei leita). Dokumente lisatakse ainult SKAIS2 Otsus Otsuse vorming Tuleb muuta vanemahüvitise otsuse tekst, kus on välja toodud lähteandmete perioodid (töövõimetuslehed, sotsiaalmaksu andmed) ( (alus: PHS §37 lg 3) Tuleb muuta lapsehooldustasu maksmise alus (üleminekusätete rakendamine) Isikule, kellel tekkis õigus vanemahüvitisele enne 01.09.2019 ei kohaldata väljamaksmata vanemahüvitise suhtes uut regulatsiooni. Saaja vahetuse korral, kui õigus vanemahüvitisele tekkis enne 01.09.2019, ei kohaldata uut redaktsiooni Lapsehooldustasu maksmisel üleminekusätete alusel (kuni 21.08.2024) kohaldame seni kehtinud perehüvitiste seadust. Otsuste tekstid, mida peab muutma, on nähtavad siin , siin ja siin . Perehüvitiste määra d Hetkel kehtivad perehüvitiste liikide osas järgmised perehüvitiste määrad: LIIK MÄÄRA KUJUNEMINE SUMMA 2018 SUMMA 2019 Sünnitoetus PHS § 22 kehtestatud suurus iga sündinud lapse kohta 320 € ühekordne 320 € ühekordne PHS § 22 kehtestatud suurus kolmikute või suurema arvu mitmike sünni korral iga sündinud lapse kohta 1000 € ühekordne 1000 € ühekordne Lapsendamistoetus PHS § 23 kehtestatud suurus iga lapsendatud lapse kohta 320 € ühekordne 320 € ühekordne Lapsetoetus PHS § 17 kehtestatud summa pere 1 ja 2 lapse kohta 55 € kuus 60 € kuus PHS § 17 kehtestatud summa pere 3 ja iga järgmise lapse kohta 100 € kuus 100 € kuus Lapsehooldustasu PHS § 18 kehtestatud summa iga alla 3-aastase lapse kohta (perioodil, millal VH ei maksta) 38,36 € kuus 38,36 € kuus PHS § 18 kehtestatud summa iga 3 – 8 aastase lapse kohta, kui peres on veel alla 3-aastane laps (perioodil, millal VH ei maksta) 19,18 € kuus 19,18 € kuus PHS § 18 kehtestatud summa iga 3-8 aastase lapse kohta, kui peres kasvab 3 ja enam 3-8 aastast last (perioodil, millal VH ei maksta) 19,18 € kuus 19,18 € kuus Üksikvanema lapse toetus PHS § 19 kehtestatud summa lapse eest, kelle sünniaktis või RR kantud perekonnaseisuandmetes puudub kanne isa kohta 19,18 € kuus 19,18 € kuus Eestkostetava lapse toetus PHS § 20 kehtestatud summa lapse eest, kelle üle on seatud eestkoste 240 € kuus 240 € kuus Lasterikka pere toetus (alates 01.07.2017) PHS § 21 kehtestatud summa kolme kuni kuut last kasvatavale perele PHS § 21 kehtestatud summa seitset ja enamat last kasvatavale perele 300 € kuus 400 € kuus 300 € kuus 400 € kuus Vanemahüvitis PHS § 39 Vanemahüvitise määr 470 € kuus 500 € kuus PHS § 40 Vanemahüvitis töötasu alammääras 500 € kuus 540 € kuus PHS § 38 Vanemahüvitise ülempiir 3089,55 € kuus 3319,80 € kuus K O PS KoPS § 10 4% Eesti keskmisest sotsiaalmaksuga maksustatavast ühe kalendrikuu tulust ( sisssemaksed tehakse pensionifondi) 2013.a. 29,79 € kuus 2014.a. 31,71 € kuus 2015.a. 33,99 € kuus 2016.a. 36,32 € kuus 2017.a. 38,76 € kuus 2018 a. 41,19 € kuus 44,26 € kuus Vanemahüvitise ja KOPS osas tuleb arvestada õiguse tekkimise aastaga ja selle või sellele eelnenud aasta /referentsperioodi määraga. See tähendab, et vanemahüvitise määramisel peab SKAIS1 määrama vanemahüvitise määras/kuupalga alammääras /vanemahüvitise maksimummääras , mis kehtib õiguse tekkimise päeval. Miinimumpalga määras määratud hüvitis arvutatakse aasta vahetusel ümber, kui miinimumpalk tõuseb. Vanemahüvitise määras ja maksimummääras määratud vanemahüvitisi aasta vahetusel ümber ei arvutata . KOPS sissemaksete tegemisel peab maksma jooksval aastal kehtivas summas. Vanemahüvitise ümber arvutamine Kui hüvitise saaja töötab ja saab tulu, sõltub vanemahüvitise suurus saadud tulu suurusest. Kui tulu jääb alla poole hüvitise ülempiirist ( alates 01.03.2018 1544,78€ kuus , varasemalt vanemahüvitise määra s ), vanemahüvitise summa ei vähene. Kui tulu ületab poolt hüvitise üle m piiri, siis vähendatakse väljamakstavat vanemahüvi t ist. Määratud vanemahüvitise summast lahutatakse poolt hüvitise ülempiiri ületav tuluosa, mis on jagatud 2-ga. Vanemahüvitis – [ (tulu – hüvitise üle m piir ) : 2 ] = vähendatud vanemahüvitis Igal juhul ma kstakse hüvitist määra suuruses (2018. aastal 470 €). Vanemahüvitise ümberarvutamine kalendriaasta vahetumisel või korduval pakkum u sel Iga kalendriaasta 1. jaanuaril arvutatakse PHS § 37 lõike 5 alusel määratud hüvitis ümber, kui hüvitise suurus on väiksem kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäär. Hüvitist makstakse töötasu alammääras. Iga kalendriaasta 1. jaanuaril arvutatakse PHS § 40 lõike 1, 2 või 5 alusel määratud vanemahüvitis ümber, arvestades Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära. Kui hüvitis on määratud hüvitise ülempiiri suuruses või hüvitise määras, seda kalendriaasta vahetumisel ümber ei arvutata. Kui vanemahüvitist taotleb sama lapse kohta korduvalt sama isik, siis tema hüvitise suurust ümber ei arvutata . Vanemahüvitise ümberarvutamise protsessis muudatusi ei toimu. SKAIS1 peab vanemahüvitise ümber arvutamisel toimima nii, nagu täna. „Lubatud teenida tulu“ suurus muutub alates 01.01.2019, kuid selles osas on SKAIS1 klassifikaatori väärtus juba muudetud. Perehüvitiste maksmine Täna toimuvad perehüvitiste väljamaksed iga kuu 8. kuupäeval ning kui see langeb nädalavahetusele, toimub makse nädalavahetusele eelneval viimasel tööpäeval. Väljamakseid teostatakse isiku poolt soovitud pangakontole. Kojukanne on võimalik ainult juhul, kui isikule makstakse mõnd a muud hüvitist SKA poolt kojukandega. Väljamaksed peatatakse juhul kui maksed on pangast , kojukandest tagasi tulnud kahel järjestikkusel kuul. Vanemahüvitist makstakse perioodiliselt: 1 kord kuus eelmise kalendrikuu eest kuni vanemahüvitise õiguse lõppemiseni. Peretoetused mak s takse välja jooksva kuu eest. Maksmise protsessi osas muudatusi ei toimu. SKAIS1 peab vanemahüvitise, lapsehooldustasu ja KOPS väljamaksmisel toimima nii, nagu täna. Väljamaksed VH ja LHT osas jätkuvad samal moel kui täna. SKAIS2 liik uvaid peretoetusi ei tohi alates detailanalüüsi käigus kokku lepitud kuupäevast väljamaksesse suunata. Peretoetuste formeerimisega tuleb tagada olukord, kus SKAIS2-s olevad peretoetuste liigid ei lähe väljamaksu SKAIS1-st ehk peretoetuste liigid, mis liiguvad SKAIS2 kaudu väljamaksmisele, tuleb lõpetada SKAIS1-s Maksekanalite haldus Konto numbri vahetamiseks on võimalik neli varianti. Menetleja peab saama infot ainult siis , kui isikule makstakse hüvitisi mitmest süsteemist või muutmise taotlus on esitatud süsteemi, mis ei ole seotud makstava liigi väljamaksekanaliga (näiteks, eesti.ee-s esitatakse arvelduskonto muutmise taotlus, kuid isikule makstakse ainult lapsetoetust; iseteenindusportaalis on algatatud konto numbri muutmine ainult vanemahüvitise osas) Isik muudab arvelduskonto numbrit www.eesti.ee SKAIS1 muutub konto number automaatselt Menetleja saab teavituse konto numbri muudatusest koos isiku andmetega ning uue konto numbriga (vähemalt kord kuus päringuga) Menetleja muudab konto numbri SKAIS2-s käsitsi Isik muudab konto numbri iseteenindusportaalis SKAIS2-s muutub konto number automaatselt SKAIS2 saadab menetlejale tööülesande Menetleja muudab SKAIS1-s konto numbri käsitsi Isik saadab taotluse konto numbri muutmiseks e-postiga/postiga Menetleja saab tööülesande DHS Delta Menetleja muudab konto numbrid nii SKAIS1-s kui SKAIS2-s Isik tuleb klienditeenindusse Klienditeenindaja muudab ise konto numbrid SKAIS1-s ja SKAIS2-s. Maksuvaba tulu arvestamine ja t ulumaksu vabastuse lisamine/muutmine Maksuvaba tulu arvestamise taotlemine on alates 01.09.2019 võimalik: SKAIS2 pakkumuse kinnitamisel (enne vanemahüvitise määramist) saab klient kohe ära märkida, et soovib maksuvaba tulu arvestamist ning märgib ära ka summa. Sellisel juhul jõuab info menetlejani ning tema sisestab andmed manuaalselt SKAIS1. Iseteeninduses „Alusta vestlus“ kaudu Post/e-post Tulumaksuvaba summa muutmine/tulumaksuvabast summast loobumine vanemahüvitise maksmise ajal toimub jätkuvalt riigiportaali www.eesti.ee kaudu ning sealt esitatud taotlus jõuab SKAIS1 automaatselt. Iseteenindusportaalis ja postiga/e-postiga saadetud taotluse edastatakse menetlejale ja menetleja sisestab neid käsitsi, eesti.ee kaudu tuleb info automaatselt. Tulumaksu vabastuse protsessis vanemahüvitise vaates muudatusi ei toimu, SKAIS1 peab tulumaksu vabastuse arvestamisel toimima nii, nagu täna. www.eesti.ee teenust ei suleta. SKAIS2-te ei tule maksuvabastuse infot enne, kui kõik perehüvitiste liigid on menetletavad ja makstavad ühest (SKAIS2) süsteemist. Tulumaksuvabastus saab olla: Vanemahüvitisel Pensionil Kahjuhüvisel Tulumaksuvabastus on alates 01.01.2018 SKA hüvitiste liikide ülene . Vaherahade arvutamine Vaheraha arvutatakse juhul kui isikule on eelnevate perioodide eest hüvitis välja makstud väiksemas summas (nt hüvitise väljamaksu ajal muutuvad hüvitise määramise aluseks olnud andmed) või välja maksmata . Vaherahad arvutatakse tagasiulatuva perioodi eest. Vaherahad arvutatakse iga kuu kohta eraldi ja maksta kse isikule välja järgmisel maks epäeval. Vaherahade kohta tuleb otsuses info välja tuua. Vaherahade arvutamise protsessis muudatusi ei toimu. SKAIS1 peab vaherahade arvutamisel toimima nii, nagu täna. Enamm akse ja kinnipidamised Enammakse osas on tegemist SKA ülese üldkomponendiga . Hüvitise enammaksmisena käsitatakse: kui hüvitise saaja jätab SKA- le teatamata asjaoludest, mis mõjutavad hüvitise suurust või õigust hüvitisele Isikul kaob õigus hüvitisele ja talle on hüvitis välja makstud muutuvad vanemahüvitise määramise aluseks olevad andmed. Kui vanemahüvitisega samaaegselt saadakse lapsehooldustasu selle lapse kohta, kelle sünniga seoses isikule hüvitis määrati . Kui Välisriigist ja Eestist samaaegselt on saadud või saadakse perehüvitisi. EL perehüvitiste välja maksmisel, kui selgub, et prioriteetne riik on muutunud. EL perehüvitiste puhul enammakse periood võib olla väga pikk. 4.13.1 Perehüvitiste tagasinõudmise ja tasaarvestamise reeglid Sotsiaalkindlustusamet võib tasaarvestada isikule alusetult makstud perehüvitisi teiste makstavate perehüvitistega: riiklikud peretoetused, vanemahüvitis ja elatisabi. Tasaarvestatav summa ei või ületada 20 protsenti isikule määratud peretoetuste ja elatisabi summast. Vanemahüvitise saajale säilitatakse vähemalt 50 protsenti vanemahüvitise määrast, s.o eelmise kalendriaasta 1. jaanuaril kehtinud töötasu alammäär. Üksikvanema lapse toetus nõutakse tagasi või tasaarvestatakse ulatuses, mis kattub toitjakaotuspensioni või toitjakaotuse korral rahvapensioni maksmisega sama vanema või vanema abikaasa eest. (Alus: perehüvitiste seadus (PHS) § 14 lg 2-3) Perehüvitiste tasaarvestamisel ümardatakse summa ühe sendi täpsusega. (Alus: PHS § 8 lg 6) Tänane statistika: Andmete aluseks on päring „Enammaksete inventuur“, milles on kajastatud seisuga 17.12.2018 arvele võetud aktiivsed nõuded. Nõuded on kajastatud ühekordselt. Enammaksete seis 17.12.2018 SKAIS1-s: LIIK ISIKUKOOD YMJAAK peretoetus 1 089 847 820 elatisabi 1 166 421 021 vanemahüvitis 286 403 545 Üldkokkuvõte 2 541 1 672 385 Peretoetuste – 1 089 nõuete hulgas on tegelikult elatisabi ja vanemahüvitise nõudeid, mida tasaarvestatakse peretoetusega: elatisabiga seotud nõudeid on 56, s.o 5% nõuetest; vanemahüvitisega seotud nõudeid on 28, s.o 3% nõuetest. Tänase protsessi kirjeldus: SKAIS1-s on arvele võetud nõuded kahel viisil: nõue/nõuded on arvele võetud eraldisesivalt v õ i varasem nõue (nõude jääk) on toodud haldusaktiga üle uude nõudesse (summeeritud). Nõuded on arvele võetud vastavalt enammakstud hüvitise liigile. Varasemad nõuded, mis olid arvele võetud SKAIS1-s migreeriti üle SKAIS2-te. SKAIS2-s on võimalik arvele võtta elatisabi ja puuetega inimeste sotsiaaltoetustega seotud nõudeid. SKAIS1-s ja SKAIS2-s on nõuded jaotunud kahe infosüsteemi vahel. Näiteks: SKAIS1-s on arvele võetud nõue pensioni enammakse kohta, SKAIS2-s puuetega inimeste sotsiaaltoetus(t)e enammakse kohta. Üks nõue võib olla arvel mõlemas infosüsteemis nii SKAIS1-s kui ka SKAIS2-s. Näiteks: nõue on arvele võetud SKAIS2-s (nt elatisabi), kuid nõude tasaarvestamine toimub SKAIS1-s makstavatelt hüvitistelt (nt peretoetus). Probleemid (kirjeldatud siin olemasolevate leiud dokumentide alusel ja ei ole meie poolt veel testitud): nõuded on dubleeritud kahe süsteemi vahel; nõue peab olema arvele võetud ühekordselt, kui enammakse tekkimine ning tasaarvestamine on erinevates süsteemides. Näiteks : enammakse tekib SKAIS1-s (vanemahüvitis), tasaarvestamine on SKAIS2-s (peretoetus) tänane süsteem lubab laekumist siduda nõudega, mis ei ole SKAIS2-s kinnitatud, vaid on staatuses kinnitamisel. On juhtumeid, kus SKAIS2 laekumised seotakse „sisestamisel“ staatuses nõuetega, seda ka olukorras, kus nõude saajal on kinnitatud staatuses nõue. Samuti on juhtumeid, kus nõude saaja on raha tagasi maksnud, kuid nõue on jätkuvalt aktiivne. SKAIS2-s kohtumenetlusaegse elatisabi lõppemisel staatuses „sisestatud“ nõuete lisamine on tekitanud olukorra, kus iga lapse kohta eelgenereeritud nõue võib sama asja eest isikule minna mitu korda järjest. Probleemiks on kogu enammaksete funktsionaalsus SKAIS2-s. Uue arenduse vajadused (ei ole lõplik): uue lisanduva nõude puhul peab tekkima eraldi nõude rida. See tähendab, et uut nõuet ei saa summeerida eelmise nõudega ja/või asendada/muuta eelmise nõude kuupäevaga. Süsteemist peab nähtuma igakordse eraldi nõude tekkimise kuupäev. Iga nõue peab olema eraldi üles võetud hüvitise/toetuse liigi lõikes. See tähendab, et igal nõudel võiks olla unikaalne tunnus, millega oleks välistatud ühe ja sama nõude mitmekordne ülesvõtmine. Ühe isiku sündmus, nt surm võib põhjustada mitme hüvitise liigi või toetuse enammakse. Nõude tekkimise aeg? Süsteemis peab olema nõude aegumise aeg arvestamise funktsionaalsus Süsteemis peab andma märku, kui maksegraafiku täitmisel tekib mahajäämus. Nõudest peab saama loobuda täielikult või osaliselt. Näiteks: nõude suurus on alla x euro; nõude suurus ei summeeru 3 aasta jooksul, st menetluskulu on suurem kui nõude suurus; raske majanduslik olukord; nõude tekkimise asjaolud, sh jagatud vastutus. Nõuet peab saama tühistada. Näiteks: peretoetuse maksmise lõpetamise alused muutuvad (laps jätkab õpinguid, asutus muudab alusandmeid, esitatakse lisadokumente. Nõude sissenõudmise menetlust peab saama peatada. Näiteks: vääramata jõud, vaidemenetlus, piiratud teovõimega isikul teovõimeliseks saamiseni või esindaja määramiseni. Pärimisõigusest tulenevalt peab saama pöörata sissenõuet pärija vastu. Sissenõudmise menetlust peab saama peatada pärimisprotsessis kuni pärandvara vastu võtmise ajaks, kuni pärandavara suhtes kuulutatakse välja pankrot, kuni pärandvarale määratakse hooldaja. Nõudel peaks olema eraldi staatused: nõude tekkimisel, sisestamisel – pooleli; nõue kinnitatud – kuulub sissenõudmisele ja sissenõudmise menetlus on algatatud. Nõude laekumisel saab laekumist siduda üksnes kinnitatud nõudega. Süsteemis peab nähtuma info sissenõudmise menetluse staatuse kohta. Sh staatuse algusaeg. Näiteks: teavituskiri, ettekirjutus, täitemenetlus jne. Peab saama muuta isikut, kelle suhtes on nõue üles võetud. Süsteemist peab olema võimalik välja võtta nõuete aruannet x kuupäeva seisuga x kuupäeval kehtivate nõuetega, sh nii isikupõhine kui ka koond. Oluline on näha, kui palju ja mis seisus on lõppenud kui ka hetkel aktiivseid nõudeid ja liikuda nõude detailkuvale: alusisik, kellele nõue esitatud (elatisabi nõue), nõude tekkimise kuupäev, ettekirjutuse kuupäev, võlgnevuse summa, võlgnevuse toetuse liik, maksegraafiku olemasolu; laekumise (hiliseim) tähtaeg, viimase laekumise kuupäev jne; Nõue peab olema arvele võetud ühekordselt, kui enammakse tekib perioodil, mil hüvitist maksti SKAIS1-s kui ka SKAIS2-s. Näiteks: nõude tekkimise periood on 01.01.2019-31.10.2019. Perioodil 01.01.2019-30.09.2019 maksti hüvitist SKAIS1-s, perioodil 01.10.2019-31.10.2019 maksti hüvitist SKAIS2-s. SKAIS1 peab enammaksega arvestama liikide üleselt. Kõikide liikide juurde peab saama sisestada enammakseid ja SKAIS1 peab oskama nendega arvestama väljamaksmisel. Enammaksete haldamine SKAIS1 ja SKAIS2 vahel vajab täiendavat detailanalüüs i . Riigipoolse sotsiaalmaksu maksmine ( r avikindlustus ) Sotsiaalkindlustusameti kaudu makstakse sotsiaalmaksu järgmiste lapsi kasvatavate isikute eest Sotsiaalmaksuseaduse alusel: üks Eestis elav ning alla 3-aastast Eestis elavat last kasvatav vanem, eestkostja või hoolduspere vanem või isik, kes kasutab vanema asemel lapsehoolduspuhkust ning kes kasvatab Eestis alla 3-aastast last (Sotsiaalmaksuseaduse § 6 lõike 1 punkt 1) üks Eestis elav mittetöötav vanem, kes kasvatab kolme või enamat alla 19-aastast Eestis elavat last, kellest vähemalt üks on alla 8-aastane (Sotsiaalmaksuseaduse § 6 lõike 1 punkt 1 1 ) ) üks Eestis elav vanem, eestkostja või hoolduspere vanem, kes kasvatab Eestis seitset või enamat alla 19-aastast Eestis elavat last aastane (Sotsiaalmaksuseaduse § 6 lõike 1 punkt 10) Ravikindlustuse seaduse § 5 lõike 2 punktis 1, 2, 4 või 5 või lõikes 3 [s1] nimetatud isiku ülalpeetav abikaasa, kes kasvatab vähemalt ühte alla 8-aastast last või 8-aastast last kuni esimese klassi lõpetamiseni või vähemalt kolme alla 16-aastast last ning kelle eest riik või kelle abikaasa eest riik ei maksa sotsiaalmaksu SMS § 6 lõike 1 punktide 1 või 1 nimetatud alusel 1 1 Kui alates 01.09.2019 ei määrata lapsehooldustasu , maksab riik sotsiaalmaksu esmajärjekorras lapsevanema eest, kes viibib lapsehoolduspuhkusel. Kui kumbki vanem ei viibi lapsehoolduspuhkusel makstakse sotsiaalmaksu lapsevanema eest, kellele oli määratud vanemahüvitis. Menetleja algatab teate saatmise käsitsi, sisestab info SKAIS2. L apsevanemale peab SKAIS2 saatma teavituse, kui riigipoolset sotsiaalmaksu enam ei tasuta ja inimesel puudub ravikindlustuskaitse Punktide 1, 2 ja 3 puhul makstakse sotsiaalmaksu automaatselt alates lapse sünni kuupäevast või lapsendamise, eestkostjaks määramise või hoolduspere vanemaga sõlmitud lepingu jõustumise päevast või nimetatud isikute ja tema laste Eestisse elama asumise päevast. Eeltoodud alusel on sotsiaalmaksu maksmise le eelisõigus lapse/laste emal. Kui lapse/laste ema ei vasta riigipoolse sotsiaalmaksu maksmise tingimustele ( nt ei ela Eestis ), makstakse sotsiaalmaksu lapse/laste isa eest. Lapsendamishüvitise, vanemahüvitise, lapsehooldustasu või seitsme- ja enamalapselise pere vanema toetuse maksmise korral seostatakse riigipoolse sotsiaalmaksu maksmine automaatselt eelnimetatud hüvitiste või toetuste maksmisega: riigipoolset sotsiaalmaksu makstakse sama isiku eest, kes saab hüvitist või toetust. Juhul, kui Eestis lõpetatakse vanemahüvitise või lapsehooldustasu maksmine (nt EL regulatsiooni alusel, kui teine riik osutub perehüvitiste esmaseks maksjaks), jätkatakse sotsiaalmaksu maksmist RR andmete alusel – eelduseks on senise saaja vastamine punktidele 1, 2 ja 3. Taotluse peab esitama ravikindlustatud isiku ülalpeetav abikaasa (punkt 4). Lapse ja kindlustatava elukoha määramisel võetakse aluseks rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadress. Sotsiaalmaksu maksmise aluseks olev kuumäär kehtestatakse eelarveaastaks riigieelarvega. Riigieelarvega kehtestatav kuumäär ei või olla väiksem kui eelarveaastale eelnenud aasta 1. juulil kehtinud Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäär . Sotsiaalmaksu määr on 33 protsenti maksustatavalt summalt, v.a punkti 4 puhul on sotsiaalmaksu määr 13 protsenti maksustatavalt summalt. Kui kohustus maksta sotsiaalmaksu isiku eest tekib või lõpeb aruandekuu kestel, arvutatakse maksmisele kuuluv sotsiaalmaksu summa proportsionaalselt kalendripäevade arvuga, mille eest riigil, on kohustus sotsiaalmaksu maksta ning deklaratsioonis näidatakse riigi poolse kohustuse tekkimise või lõppemise kuupäev . Andmevahetus SKAIS1 ja SKAIS2 vahel Pakkumuse tegemiseks sisestab menetleja andmed vanemahüvitise, vanemahüvitise ja sünnitushüvitise vahe, lapsehooldustasu ja KOPS kohta SKAIS2 ametnikurakendusse manuaalselt. Väljamaksete info SKAIS1 määratud ja makstavate hüvitise liikide kohta peab tulema automaatselt SKAIS2 ja sealt iseteenindusportaali. Ravikindlustus – täna SKAIS1-s seotud toetuste saamisega. Lasterikka pere (3 ja 7 enamat). Samal päeval võib olla ka vajadus uuendada – 3 lapselisel on kindlustaja laps, 7 ja enamal ei ole kindlustajat küljes. Kaval oleks teha nii, et SKAIS1 küsib enne kui hakkab andmeid lähetam a Ülalpeetavad – jäävad SKAIS1 ja enne 01.07.2020 ei ole teema Eesti.ee teenused Pangakonto muutmine jääb mõlemale poolele nii eesti.ee kui iseteenindus. Kõik perehüvitise teenused suletakse 01.09.2019 riigiportaalis www. eesti.ee , sealhulgas toetuste ja väljamaksete näitamine . Riigiportaalis www.eesti.ee isik enam taotluse perehüvitiste määramiseks esitada ei saa. Teenus pannakse kinni, kuid taotlemise asemel suunab portaal lingi abil SKA iseteenindusportaali, kus isik saab „Alusta vestlust“ funktsiooni abil pöörduda ja edastada hüvitiste saamise/peatamise soovi. Ametnikele nelikteenus MISP 2-s jääb, kuid vajab muut u st . Andmete migratsioon Nortal soovib sada Medisoftilt töötlemata andmeid. Nortal annab Medisoft’ile vajalike andmete nimekirja, ning Medisoft annab andmeid nii, nagu andmed on SKAIS1. Andmete teisendamine tehakse Nortal’i poolt. Migratsioon toimub kahe lainena, teises laines paralleelselt toimimise aja andmed jms mitmes järgus . Plaanid migratsiooni osas Esialgsed plaanid migratsiooni osas : täpsustub nii periood kui andmete koosseis Migreeritakse perehüvitised, mis on olnud aktiivsed ajavahemikus 01.01.2016-31.08.2019. Perehüvitise "aktiivne" staatus defineeritakse detailanalüüsi käigus. Näiteks üks indikaatoritest võib olla nimetatud perioodil toimunud väljamakse. Samuti tuleb lugeda aktiivseks perehüvitisi, mis on määratud enne 01.09.2019, kuid esimene väljamakse toimub pärast 01.09.2019. Ajavahemiku algus (01.01.2016) võib detailana lüüsi käigus nihkuda hilisemaks. Migreeritavad perehüvitised on vanemahüvitis, peretoetused ja KOPS. Andmed migreeritakse SKAIS2-te eristava tunnusega, näiteks „SKAIS1 migreeritud andmed“. Migreeritavate andmete detailsem skoop . Ülalmainitud hüvitistega seotud isikud: hüvitise saaja, hüvitisega seotud laps, lapsega seotud teised isikud (teine vanem/eestkostja/hooldaja/ lapsendaja ) ja hüvitise saaja teised lapsed. Isikuid on SKAIS2-te juba migreeritud. Vajalik tuvastada ja migreerida need, keda veel SKAIS2-s pole. Isikute migratsioon on tehtud varasemalt selliselt: D020+Isikute+migreerimine+2015+oktoober.doc Sotsiaalmaksu andmed. Sõltuvalt SKAIS2 tulevasest funktsionaalsusest tuleb detailanalüüsi käigus otsustada, kas migreerida hüvitise saaja sotsiaalmaksu andmed. Kui SKAIS2 hakkab alates 01.09.2019 kasutama vanemahüvitise arvutamisel isiku tulu, siis piisab kui migreerida ainult SKAIS1s parandatud sotsiaalmaksu andmed. Kui SKAIS2 jääb vanemahüvitise arvutamisel kasutama isiku sotsiaalmaksu, siis on vajalik migreerida kõik hüvitise saajate sotsiaalmaksu andmed SKAIS1-st. Määramise load (nii hüvitise saaja kui ka hüvitisega seotud lapse) aktiivsete perehüvitiste osas - vajab detailanalüüsi, milliseid andmeid migreerida. Sisaldab näiteks: nö „tunnuseid“, näiteks üksikvanema tunnus, mille aluse l makstakse üksikvanema toetust isiku loodetav tulu käsitsi sisestatud sünnitus- ja töövõimetuslehed Maksekanalite andmed (Eestkosted SKAIS1-s) – migreerida ainult viimased aktiivsed kanalid (mitu kanalit saab olla siis kui need on erinevate hüvitiste lõikes erinevad). Kuna ajaloolistel m aksekanalitel ei pruugi olla lõppkuupäeva, siis migreerida kõige hilisema alguskuupäevaga maksekanal ( per hüvitis). Ülalmainitud hüvitistega seotud väljamaksed ja nende detailiseering ( vmaksed SKAIS1-s) ajavahemikus 01.01.2016 - 31.08.2019 (sh enammaksed jms). SKAIS1 tabel Dokumendid. Näiteks kohtumäärused KOPS korral - kui vanemad ei saa kokkuleppele, kellele KOPS määratakse või eestkostjale/hooldajale KOPS määramisel, kui tegemist ühe eestkostjaga/hooldajaga ja laps pole üksikvanema laps. Enammaksed - kõik enammaksed, kaasa arvatud need, mis on seotud skoobist välja jäävate perehüvitistega (mis ei ole olnud aktiivsed alates 01.01.2016). Poolikud taotlused - poolikud tööülesanded peavad olema tuvastatud ja jõudma SKAIS2 menetleja töölauale. Andmed, mis ei kuulu migreerimisele Toimikud kui objektid. Taotlused – migratsiooni kuupäevaks lõpetatud taotlusi ei migreerita. Haigekassast päritud sünnituslehtede ja töövõimetuslehtede andmed. Maksuvaba tulu summa – käsitletakse eraldi tulumaksu eelanalüüsis. Arvestus saab olema läbi kahe süsteemi. SKAIS1 ja SKAIS2 üleminekuplaan Perehüvitiste üleminekuplaan perehüvitiste osas SKAIS1st ja SKAIS2e lepitakse kokku detalilanalüüsi käigus. Rollid ja õigused Kirjeldab, millistes rollides kasutajad protsessis osalevad ja millised õigused erinevate tegevuste teostamiseks iga roll annab. SKAIS2 vajalik roll, mis annab võimaluse saada tööülesande, muuta menetlust, kinnitada andmeid , lisada dokumente. SKAIS1 määrata, aktsepteerida, suunata väljamaksesse, muuta väljamakse seisu, tühistada väljamakse. MISP2 taotluste baasi vahetamise ja taotluste tühistamise roll. Nõuded infosüsteemile Täpsustada teenusega seotud taustsüsteemist (sh õigusruum, andmekaitse nõuded, standardid, infosüsteemid ja andmekogud) tulenevad reeglid ja nõuded, millega peab arvestama. Kirjeldada, millist funktsionaalsust oodatakse infosüsteemilt. Kirjeldada võimalikult täpselt funktsionaalsed ja mittefunktsionaalsed (nt päringute kiirus, kasutusmugavus, kasutatavad seadmed jne) nõuded, millega infosüsteemi arendamisel peab arvestama. Infosüsteemile esitatavad nõuded, infovajadus ja erinevad andmevahetused ning erinevad andmeväljad on ära toodud 4 punkti juures. Seega antud punktis uuesti an tud andmeid kirjeldatud ei ole. Riskid Antud riskitabelis välja toodud loetelu ei ole lõplik. Kirjelda riskid, mis võivad kaasneda, kui arendus ei valmi, või kui ei valmi õigeaegselt. Samuti riskid, mis on seotud õigusloomega või kolmandate osapooltega. Iga riski juurde määra tõenäosus ja mõju ning kirjelda leevendamistegevused. Risk Tõenäosus/mõju Leevendamistegevus Prioriteet Andmevahetus ei tööta ei saa teha pakkum u st Suur Kliendil on endal võimalus menetlus algatada. Probleem koht menetlus manuaalne ja venib Kõrge Käsitsi VH, lapsehooldustasu ja KOPS lisamine SKAIS2 võib tekitada kliendile valede summade pakkum us t Suur Menetleja kõrgendatud tähelepanu andmete ülekandmisel Kõrge Topelt - koormus protsessijuhtidele Keskmine Osakonna juhi poolt töökoormuste ülevaatamine osakonna tasandil. Meeskonnatöö ümberkorraldamine arendamise perioodiks Tähtis Käsitsi andmesisestuse ja parandamise osakaal andmemigratsioonis Suur 1) Andmemigratsiooni alamprojekti käigus tuvastada kriitiliste andmete puudulikkus ning vajadusel andmeid käsitsi täiendada 2) Realiseerida SKAIS2-s eraldi protsessid selliste ajalooliste andmete käsitlemiseks 3) Kommunikeer ida kliendile andmekvaliteediga seonduvaid probleeme Kõrge Muudatused seadusandluses: Muudatused riigi IT standardites Suur 1) Projektiplaani muutmine, prioriteetide seadmine 2) Seadusemuudatuste edasilükkamine kuni uue infosüsteemi juurutamiseni eesmärgiga realiseerida need ainult SKAIS2-s 3) Range kontroll vanas SKAIS- is tehtavate muudatuste üle eesmärgiga need minimiseerida Kõrge Võtmeisikute lahkumise tulemusena kaob kompetents teatud lõigus ja tööde teostamine saab takistatud Keskmine 1) Rollide dubleerimine 2) Töötajate motiveerimine Madal Projektis osalejad ei tule toime projektiga seotud tööülesannetega Keskmine 1) Töötajate koolitamine ja suunamine 2) Töötajate motiveerimine Madal Vähendatakse projekti finantseerimist 1) Muudetakse vajalikul määral seadusandlust ja töökorraldust tagamaks soovitud efektiivsus 2) Lahenduse loomisel ollakse võimelised arvestama kiirelt muutuva väliskeskkonnaga tagamaks efektiivset lahendust. Eelda hästi toimuvat muudatuste haldust Lisa 2 Tööde kirjeldus „ V anemahüvitise referentsperioodi muudatus 01.09.2019 SKAIS1s “ Sissejuhatus Hetkel on kõik Sotsiaalkindlustusameti perehüvitised toetatud SKAIS1 poolt. Alates 01.09.2019 jõustuvad muudatused vanemahüvitise ja lapsehooldustasu maksmise põhimõtetes, perehüvitisi hakatakse menetlema uutel põhimõtetel, kuvama SKAIS2 iseteeninduses ja välja maksma SKAIS2st. Erandina vanemahüvitis, KOPS, lapsehooldustasu, vanemahüvitise ja sünnitushüvitise vahe arvestamine ja väljamaksmine jätkub SKAIS1s, ravikindlustuse info edastamine Haigekassale jätkub SKAIS1s . Lepingu skoop Vanemahüvitise, vanemahüvitise ja sünnitushüvitise vahe arvutamine uue 01.09.2019 muutuva referentsiperioodi alusel SKAIS1s . T öö sisu Konsultatsioon, a nalüüs ja vajalike m uudatuste realisatsioon SKAIS1s. Tulem Muutuvate protsesside ja l ahenduse kirjeldus , Vajalike tööde nimekiri, ajakava ja mahuhinnangud , Vajalike tööde teostus . Eesmärk Vanemahüvitise, vanemahüvitise ja sünnitushüvitise vahe arvestamine ja väljamaksmine toimub 01.09. 2019 muutuva perehüvitiste seaduse alusel SKAIS1s. Tööprotsess Analüüs toimub koostöös TEHIK arhitekti ja projektijuhi ning SKA teenuseomanikega. Tööde tulemid esitatakse kokkulepitud tähtajal koos üleandmise-vastuvõtmise aktiga, kuhu kirjeldata kse ära teostatud tööde tulemid ja nende täitmiseks teostatud tunnid. Tööde arveldamise aluseks on üleandmise-vastuvõtmise akt. Lisa 3 Maksumusvorm „Vanemahüvitise referentsperioodi muudatus 01.09.2019 SKAIS1s“ Arendusülesande etapp/ Tööde profiil Raamlepingu roll Ühe töötunni hind (eurot km-ta) Tundide arv Koguhind (eurot km-ta) Koguhind (eurot km- ga ) KOKKU: Kuupäev: FORMTEXT Pakkuja esindaja ees- ja perekonnanimi : FORMTEXT Raamlepingute nr 1.8-2/351-1 ja nr 1.8-2/352-1 põhiselt. Pakkumuse esitamise ettepanek nr 1 5 (Vanemahüvitise referentsperioodi muudatus 01.09.2019 SKAIS1s) Pakkumuse ettepaneku sisu lühikokkuvõte Käesoleva pakkumusettepaneku eesmärk on leida parim pakkuja „ Vanemahüvitise referentsperioodi muudatus 01.09.2019 SKAIS1s “ tööde teostamiseks, mis on täpsemalt kirjeldatud kutse lisas 1 ja 2 . Küsimuste esitamine ja pakkumuse esitamine Pakkumus tuleb esitada hiljemalt 2 9 .jaanuar 2019, kell 09 .00 aadressile [email protected] . K üsimused seoses hankedokumentide või menetluse läbiviimisega palume esitada aadressil [email protected] . Pakkumuse vormistamine Elektrooniliselt edastatud pakkumus peab olema terviklik ja digitaalkonteineris allkirjastatud allkirjaõigusliku esindaja poolt. Pakkumuses tuleb kirjeldada lähteülesandes ( lisa 1 ) ja tööde kirjelduses (lisa 2) oleva töö läbiviimiseks kavandatavaid tegevusi ja töö tulemeid , mis kinnitavad pakkuja arusaamist lähteülesandest ja töö skoobist . Pakkumuses tuleb esitada projekti teostamises osalejate nimekiri koos projektis kantava rolliga. Pakkumuses tuleb näidata lisas 1 ja 2 kirjeldatud tööde analüüsi esitamise aeg ja tellijapoolse testimise algusaeg ning esialgne reliisi kuulumine (arvestades kokkulepitud reliisi ajaks iga kuu teise täisnädala neljapäeva). Kui esitatavad ajad on erinevad, siis tuleb need pakkumuse s välja tuua. Ajakava koostamisel tuleb arvestada, et tööde kasutuselevõtmine toodangukeskkonnas peab toimuma hiljemalt 01.09.2019. Pakkumuses tuleb esitada hinnapakkumine maksumuse vormil (lisatud pakkumusettepanekule), tuues välja maksumuse ja töö tegemiseks kuluvate töötundide arvu raamlepingus kokku lepitud projekti rollide ja tööde profiili lõikes eraldi ja kogu projekti kohta kokku (projekti rahaline maksumus arvestades kõigi kuludega) ilma käibemaksuta ja koos käibemaksuga. Pakkumuses peab olema välja toodud kas ja millised autoriõigused töö tegemisel tekivad, millised autoriõigused ja millises mahus Tellijale loovutatakse ja milliste osas antakse üle kasutusõigus. Pakkumuses peavad olema välja toodud lisas 1 kirjeldatud töö kvaliteetse teostamisega (sh aeg, ressursid) seotud riskid koos reaalsete maandamisettepanekutega. Pakkuja esitab pakkumusega kinnituse pakkumuse tingimuste, ülesande püstitusest arusaamise ning realiseeritavuse kohta. Juhul, kui pakkumuses sisaldub ärisaladus, kohustub pakkuja märkima ärisaladust sisaldavad osad. Pakkumuse avamine ja hindamine Hankija hindab pakkumusi pärast punktis 2.1. fikseeritud tähtaja saabumist. Hankija hindab pakkumusi, mis vastavad pakkumuskutsele (on vormistatud vastavalt käesoleva ettepaneku p-le 3 ja milles ei esine sisulisi kõrvalekaldumisi lisast 1 ja 2 ). Hankijal on õigus jätta pakkumus hindamata, kui pakkumus ei vasta pakkumuses sätestatud nõuetele. Hankija jätab endale õiguse pakkumus tagasi lükata, kui see ületab tööde teostamiseks planeeritud eelarvet. Hankija hindab pakkumusi ja teeb otsuse eduka pakkuja valimise osas madalaima tööde teostamise koguhinna alusel. Pakkujate teavitamine Hankija teavitab pakkujat raamlepingu alusel hankelepingu sõlmimisest 3 tööpäeva jooksul pärast eduka pakkuja väljavalimist. Hankelepingu sõlmimine Hankelepingu sõlmimisel järgitakse r aamlepingus fikseeritud tingimusi. Pakkumuse ettepaneku lisad: Lisa 1 Äriline l ähteülesanne ; Lisa 2 Tööde kirjeldus ; Lisa 3 Maksumusvorm .