Rahvastiku tervise arengukava 2020-2030 heakskiitmine - Tervise- ja heaolu infosüsteemide keskus

Failid

1.2-2148-1 21.12.2018 Õigusakti eelnõu.bdoc5914 KB

Sisu (failidest)

Vigastused Eestis 2017 Tervise Arengu Instituut Vigastused Eestis 2017 Liisi Panov Tallinn 2018 Tervise Arengu Instituudi missioon on luua ja jagada teadmisi, et tõenduspõhiselt mõjutada tervist toetavaid hoiakuid, käitumist, poliitikat ja keskkonda eesmärgiga suurendada inimeste heaolu Eestis. Väljaande andmete kasutamisel viidata allikale. Soovitatav viide käesolevale väljaandele: Panov, L. Vigastused Eestis 2017. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2018. Sisukord Mõisted ........................................................................................................................................................................................................ 2 Sissejuhatus ............................................................................................................................................................................................. 3 1. Vigastussurmad............................................................................................................................................................................... 4 2. Vigastused .......................................................................................................................................................................................... 6 2.1 Ülevaade....................................................................................................................................................................................... 6 2.2 Laste vigastused ...................................................................................................................................................................... 9 2.3 Täiskasvanute vigastused ............................................................................................................................................... 10 Kasutatud kirjandus ......................................................................................................................................................................... 12 VIGASTUSED EESTIS 2017 1 Mõisted Eluta mehhaanilise jõu toime — kokkupuude eluta objektide ja muu mehhaanilise jõuga. Siia alla kuulub enese äralöömine, millegagi pihta saamine, muljumine, kokkupuude teravate esemete ja tööriistadega, võõrkeha sattumine naha alla, silma jm, aga ka relvalask ja plahvatuse mõju. Elusolendi mehhaanilise jõu toime — kokkupuude inimeste, loomade, mittemürgiste putukate ja taimedega. Juhuvigastus — tahtmatu e õnnetuses saadud vigastus. Kodu — eluruumid ja selle juurde kuuluvad hooned koos koduõuega, v.a elamisasutused. Laps — tervisestatistikas loetakse lapseks 0–14-aastast inimest. Otsene ravikulu — ravile tehtud kulutused tervishoiuteenuseosutajate poolt Eesti Haigekassale esitatud raviarvete põhjal. Hõlmatud on ambulatoorse, statsionaarse, päevaravi, taastusravi, õendusabi ja hambaravi eest esitatud arved. Pindmine vigastus — marrastus, vill, põrutus, verevalum, putukahammustus, vigastus pindmise võõrkehaga ilma lahtise haavata [1]. Põhidiagnoos — patsiendi ravil viibimise peamine põhjus. Kodeeritakse vastavalt RHK-10-le. Ravivajadus — käesolevas ülevaates on ravi vajanud vigastustena käsitletud kõiki vigastusi, mille pärast pöörduti tervishoiuteenuse osutaja poole. Hõlmatud on nii ambulatoorne, statsionaarne kui päevaravi, aga ka taastus- ja hambaravi ning õendusabi. RHK-10 — Rahvusvahelise haiguste ja tervisega seotud probleemide statistilise klassifikatsiooni kümnes versioon (http://rhk.sm.ee/). Sõidukiõnnetus — nii liikluses toimunud kui liiklusväline õnnetus, milles osales sõiduk [1]. Täiskasvanu — tervisestatistikas loetakse täiskasvanuks15-aastast ja vanemat inimest. Vigastus — väliste tegurite mõjul tekkinud kehaline kahjustus. Hõlmab vigastusi, mürgistusi ja muid välispõhjuste toime tagajärgi. Klassifitseeritakse RHK-10 peatüki XIX alusel. Vigastusjuht — arsti registreeritud vigastus. Kui patsient on saanud mitut tüüpi või mitme kehapiirkonna vigastusi, loetakse need üheks juhuks peamise vigastuse ehk põhidiagnoosi järgi. Välispõhjus — väliskeskkonna tegurid, sündmused ja olukorrad, mis on põhjustanud vigastuse või mürgistuse. Klassifitseeritakse RHK-10 peatüki XX alusel. VIGASTUSED EESTIS 2017 2 Sissejuhatus Tervise Arengu Instituut jätkab ülevaadete avaldamist Eesti elanike vigastuste ja nende põhjuste kohta. Käesolev väljaanne on koostatud sama metoodika alusel kui eelmine, 2016. a andmeid kirjeldav analüüs. Vigastuste statistika aluseks on 2017. a tervishoiuteenuse osutajate poolt Haigekassale esitatud raviarved. Andmed vigastussurmade kohta pärinevad surma põhjuste registrist. Analüüs on jagatud kaheks osaks: vigastussurmad ja vigastused. Keskendutakse vigastuste enam levinud põhjustele. Eraldi on vaadeldud laste ja täiskasvanute, seejuures naiste ja meeste, vigastusi. Välja on toodud Haigekassa tehtud kulutused vigastuste ravile nende põhjuste järgi. Võrreldes aasta varasemaga on nii vigastussuremus kui -haigestumus veidi langenud. Siiski püsib suur ebavõrdsus meeste ja naiste vahel: mehed saavad viga märksa enam kui naised. Sooline lõhe on eriti suur vigastussurmade osas. Detailsem statistika vigastuste põhjuste kohta on avaldatud tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis vigastuste alajaotuses. VIGASTUSED EESTIS 2017 3 VIGASTUSSURMAD 1. Vigastussurmad  Peamised vigastussurmade põhjused on alkoholi- ja narkomürgistus ning enesetapp  Mehi hukkus ligi neli korda rohkem kui naisi  Viiendiku tööealiste meeste surmade põhjus oli vigastus 2017. aastal hukkus vigastuste tõttu 849 Eesti 395,2 elanikku (64,5 inimest 100 000 elaniku kohta). Hukkunute hulgas oli seitse last (kuni 14- Mehed aastased, k.a). Vigastussurmade arv Eestis on võrreldes 23 aasta taguse kõrgseisuga vähenenud neli korda (joonis 1). Iga aastaga väheneb nii naiste kui meeste surmajuhtude arv keskmiselt 5%. 110,6 Naised 104,6 Meeste ja naiste surmajuhtude arvu erinevus on püsinud aastate jooksul samal tasemel: 28,8 arvestades rahvaarvu hukkub mehi vigastuste tõttu igal aastal ligi neli korda rohkem. 1994 1999 2004 2009 2014 2017 Vigastuste tõttu kaotas 2017. aastal elu 148 15–34-aastast noort inimest. Selles vanuses Joonis 1. Vigastuste tõttu hukkunud 100 000 inimeste surmapõhjustest moodustasid elaniku kohta, 1994–2017 vigastused 62%. Euroopa Liidus hukkus 2015. aastal vigastuste Vigastuste tõttu hukkus 2017. aastal 648 meest tõttu 47 inimest 100 000 elaniku kohta [2]. (joonis 2). Võrreldes möödunud aastaga jäi Mehi sureb vigastuste tõttu sagedamini kui hukkunute arv samaks. Kolmveerand naisi, kuid sugudevaheline erinevus on kaks hukkunutest olid 15–64-aastased, mis korda väiksem kui Eestis. tähendab, et viiendiku tööealiste Eesti meeste surmade põhjus oli vigastus. Surma sai neli kuni 14-aastast poissi, mis on väikseim vigastuste tõttu hukkunud poiste arv viimase paarikümne aasta jooksul. Meeste peamine vigastussurma põhjus oli mürgistus. Peaaegu sama sageli oli surma põhjuseks enesetapp. Neil kahel põhjusel hukkusid mehed pooltel juhtudest. 648 Kolmandik surmadest olid vägivaldsed – meest enesetapp või hukkumine ründe tagajärjel. Täpne surma põhjus jäi teadmata 36 juhul. Kahel kolmandikul neist juhtudest jäi selgusetuks, kas tegemist oli õnnetuse või tahtliku teoga. Joonis 2. Vigastuste tõttu hukkunud mehed surma põhjuse järgi, 2017 VIGASTUSED EESTIS 2017 4 VIGASTUSSURMAD Vigastuste tõttu hukkus 2017. aastal 201 naist, mis on 10% vähem kui aasta varem. Naiste suremus vigastustesse kasvab vanusega – ligi pool hukkunutest olid üle 65-aastased. Surma sai kolm kuni 14-aastast tüdrukut, nagu ka eelmisel aastal. Naisi hukkus enim enesetappude tõttu. Järgmisel kohal oli surma põhjusena 201 mürgistused. Sarnaselt meestega hukkusid naist naised neil kahel põhjusel pooltel juhtudest. Ka naiste surmadest oli kolmandik vägivaldsed. Täpne surma põhjus jäi teadmata seitsmel juhul ehk veidi harvem kui meeste puhul. Enesetapud Enesetappude arv on aasta-aastalt langenud, Joonis 3. Vigastuste tõttu hukkunud naised surma kuid aeglasemalt kui muude vigastussurmade põhjuse järgi, 2017 arv. Seega on enesetappude osatähtsus tõusnud, moodustades nii naiste kui meeste puhul juba ligi kolmandiku vigastussurmadest. Kukkumised Kukkumine oli vigastussurma põhjus 13% Mehed võtsid endalt elu ligi neli korda juhtudest. Kukkumise tagajärjel hukkus 111 sagedamini kui naised, olles seejuures inimest, mehed 2,5 korda sagedamini kui keskmiselt veidi nooremad. Meeste mediaan- naised. vanus jäi vahemikku 50–54, naistel 60–64 aastat. Endalt võttis elu kolm alla 20-aastast Kolmandikul juhtudest sai inimene surma noormeest ja kolm neidu, neist üks alla15- pärast kukkumist trepilt, hoonelt või mujalt aastane tüdruk. kõrgemalt. Enamik sellistest õnnetustest juhtus meestega. Viiendikul juhtudest oli kukkumise põhjuseks libisemine või komistamine. Mürgistused Kukkumise asjaolud jäid täpsustamata Surmaga lõppenud mürgistused jagunesid kolmandikul juhtudest. valdavalt alkoholi- ja narkomürgistusteks. Muudest ainetest (ravimid, gaasid, kemikaalid) Enamik hukkunud naisi oli üle 65-aastased, põhjustatud mürgistuste tõttu suri viis meest ja meestest pooled üle 60 aasta vanused. kaks naist. Kukkumine leidis 70% juhtudest aset kodus. Kolm inimest hukkus tööülesandeid täites [3]. Mehi suri rohkem narkomürgistuse (53% mürgistusjuhtudest), naisi alkoholimürgistuse (56%) tagajärjel. Külmumised Külma tõttu hukkunute arv on aastatega Alkoholimürgistuse tagajärjel hukkus enim 50– langenud, kuid siiski külmus 2017. a surnuks 42 69-aastaseid mehi (70%) ja 45–64-aastaseid inimest. Enamik hukkunutest olid mehed. Neist naisi (67%). suurem osa oli nooremad kui 65 eluaastat. Kõik Narkootiliste ainete põhjustatud mürgistuste naised olid vanemad kui 50 aastat. Pooled tõttu suri enim 25–44-aastaseid mehi (86%). külmumise tagajärjel hukkunud inimestest olid Hukkunud naised olid keskmiselt veidi tarvitanud alkoholi [Eesti Kohtuekspertiisi nooremad, nende hulgas oli ka kaks 15–19- Instituut, avaldamata andmed]. aastast neidu. VIGASTUSED EESTIS 2017 5 VIGASTUSED | Ülevaade 2. Vigastused 2.1 Ülevaade  Vigastuste tõttu vajas ravi 12% Eesti elanikest  Ligi pooltel juhtudest saadi viga kodus  Avaliku sektori kulu vigastustele ja vigastuste tüsistustele oli üle 56 miljoni euro  Haiglaravi vajati 6% juhtudest, kuid nende ravi maksumus moodustas 67% ravikuludest Vigastuste tõttu vajas 2017. aastal ravi 12% 18.2 Mehed Naised Eesti elanikest ehk üle 156 000 inimese. Seda 15.3 15.6 oli 1500 inimese võrra vähem kui aasta varem. Mehed said viga sagedamini kui naised – 14 11.3 meest ja 10 naist 100 elaniku kohta. Vanuse 9.0 8.6 9.3 9.5 kasvades saadakse üldiselt harvem viga (joonis 5). Kuna vanas eas (85+) vigastused sagenevad, siis kokkuvõttes esineb üle 65-aastastel meestel ja naistel vigastusi sama tihti. Ravi vajati ligi 179 000 vigastusjuhu tõttu. Ühe 0–14 15–44 45–64 65+ vigastatu kohta teeb see 1,1 juhtu ehk sama palju kui 2016. aastal. Joonis 5. Vigastuste tõttu ravi vajanud isikud 100 elaniku kohta vanuserühma järgi Enamik vigastusi saadi õnnetuse tagajärjel. Nii tahtlikult tekitatud vigastuste kui teadmata või täpsustamata põhjusega vigastuste osatähtsus oli 4%. Ligi pooled vigastustest saadi kukkumise tõttu (joonis 4). Valdav osa kukkumistest toimus samal tasapinnal. Viiendikul juhtudest kukuti kõrgemalt, nagu trepilt, redelilt, ehitistelt, lapsed ka mööblilt ja mänguväljakutel. Kolmandikul juhtudest saadi viga eluta mehhaanilise jõu toimel (vt mõisted), peamiselt end ära lüües, millegagi pihta saades või silma sattunud võõrkeha tõttu. Kokkupõrkeid inimeste ja loomadega (elusolendi mehh. jõu toime) esines peaaegu võrdselt. Muude juhuvigastuste alla on loetud ülepingutus (47%), põletus (21%), kokkupuude mürgiste putukate jms (14%), mürgistus (8%), lämbumine jm. Joonis 4. Vigastusjuhud välispõhjuse järgi, 2017 VIGASTUSED EESTIS 2017 6 VIGASTUSED | Ülevaade Ligi pooltel juhtudel saadi viga kodus (joonis 6). haiglaravi ligi kümnendikul juhtudest, siis üle Kõige enam saadi kodus viga kukkumise (39%) 85-aastaste puhul lausa kolmandikul juhtudest. ja eluta mehhaanilise jõu toime tõttu (43%). Vanemad inimesed vajavad enam haiglaravi, Kodus saadi suurem osa põletustest ja kuna saavad kukkumise tagajärjel sagedamini mürgistustest – ligi 70% – ning pooled eluta luumurde: üle 65-aastased naised said pea mehhaanilise jõu toimel saadud vigastustest. pooltel juhtudest luumurru. Samuti on Veerand rünnetest pandi samuti toime kodus. vanematel inimestel vigastusest taastumine vaevalisem. Kukkumistest leidis kodus aset 40%, ülejäänud kukkumisest põhjustatud vigastused saadi tänaval, koolis, spordiväljakul ja mujal. Üle Mehed Naised 30% kümnendiku kukkumiste puhul ei ole vigastuse saamise koht teada. 22% Enim said kodus viga alla viieaastased lapsed – nad said seal ligi kolmveerand vigastustest. Vanemaealised, kes samuti rohkem kodus 11% 12% viibivad, said seal viga pooltel juhtudest. 8% Muude kohtade alla on loetud spordiväljakud 5% 4% 4% 5% (23%), koolid ja muud avalikud hooned (21%), 2% elamisasutused (9%) jne. 0–14 15–44 45–64 65–84 85+ Joonis 7. Haiglaravi vajanud vigastuste osatähtsus soo ja vanuserühma järgi, 2017 muu 31% kodu Vigastuste tõttu määrati esmakordne puue 43% 1239 inimesele, sh 649 mehele ja 590 naisele [Sotsiaalkindlustusamet, avaldamata andmed]. Ligi pooled meestest ja viiendik naistest olid tänav, tee 11% teadmata tööealised. 15% Ravikulud Avaliku sektori kulu Eesti elanike vigastustele ja Joonis 6. Vigastusjuhud viga saamise koha järgi, vigastustega seotud seisunditele oli 2017. 2017 aastal üle 56 miljoni euro. Otsesed ravikulud vigastustele olid 34,8 miljonit eurot. Selle Rasked vigastused hulgas on kahe miljoni euro eest raviteenuseid Raskemaid vigastusi, mille puhul vajati ravikindlustuseta isikutele. haiglaravi, esines ligi 11 000 korral ehk 6% Vigastuste tüsistuste, jääknähtude jms raviks juhtudest. Mehed vajasid haiglaravi sagedamini kulus 6,1 miljonit eurot. kui naised (9,3 juhtu 1000 mehe ja 7,1 juhtu 1000 naise kohta). Peale ravikulude maksis Haigekassa haigus- hüvitisi vigastuste tõttu töölt eemal viibimise Vanusega kasvab haiglaravi vajadus oluliselt hüvitamiseks 10,6 miljonit eurot (34 000 (joonis 7). Eriti suur on haiglaravi vajanud haiguslehte), hooldushüvitisi 426 000 eurot vigastuste osatähtsus üle 85-aastastel ning tööõnnetushüvitisi 4,1 miljoni euro inimestel, ulatudes naiste puhul lausa ulatuses [Eesti Haigekassa, avaldamata kolmandikuni. andmed]. Kõige enam vajati haiglaravi kukkumise tõttu Otseste riigi kaetud kuludena lisanduvad veel (62% haiglaravi vajanud juhtudest). Kui kiirabile tehtud kulutused ning keskmiselt vajati kukkumise tagajärjel VIGASTUSED EESTIS 2017 7 VIGASTUSED | Ülevaade meditsiiniseadmete ja ravimihüvitised, mida nende juhtude puhul ebaproportsionaalselt käesolevas ülevaates ei ole esitatud. suur – 6% vigastusjuhtudest kulus 67% raviteenuste maksumusest ehk 23,1 miljonit Välismaalaste vigastuste ravile kulus eurot. täiendavalt 213 000 eurot. Ka kukkumisel saadud vigastuste ravikulu, eriti Kuigi vigastusjuhtude ja viga saanud inimeste vanemaealiste puhul, on nii suur just haiglaravi arv on väiksem kui eelmisel aastal, on otsesed vajaduse tõttu. Kolmveerand kukkumisel ravikulud vigastustele tõusnud 2%. Ravikulud saadud vigastuste ravi maksumusest läks vaid on tõusnud hindade kallinemise tõttu. kümnendikule kukkumisjuhtudest, mille tõttu Kulud erinevatel põhjustel saadud vigastuste vajati ravi haiglas. ravile ei ole võrdelised vigastuste arvuga. Näiteks vajati ravi kukkumise tõttu 43% juhtudest (joonis 8). Samas kukkumise tagajärgede ravi maksumuse osatähtsus oli aga oluliselt suurem – 59%. Mehed Naised 50 000 11,34 mln € 45 000 3,24 mln € 40 000 35 000 30 000 9,03 mln € 25 000 1,43 mln € 20 000 3,04 mln € 15 000 10 000 1,56 mln € 1,39 mln € 0,42 mln € 1,66 mln € 5 000 0,31 mln € 0,69 mln € 0,53 mln € 0 Sõiduki- Tahtlik Elusol. mehh. jõu Muud Eluta mehh. jõu Kukkumine õnnetus vigastus toime juhuvig. toime Joonis 8. Vigastusjuhud ja otsesed ravikulud vigastustele välispõhjuse ja soo järgi, 2017 Teisel kohal oli eluta mehhaanilise jõu toimel Mehed Naised 18 000 saadud vigastused (32%), kuid nende ravi maksumus oli märksa väiksem – 13% kogu 15 000 7,49 mln € vigastuste ravikuludest. Neil põhjustel saadud vigastused ei ole tavaliselt raskete taga- 12 000 järgedega, seega on ka kulu väiksem. Mehed ja naised vajasid kukkumise tõttu ravi 9 000 peaaegu sama sageli, kuid naiste ravile tehtud 2,75 mln € 6 000 kulutused olid märksa suuremad. Naiste ravikulud kasvavad järsult vanusega (joonis 9). 3 000 Vanemaealiste kukkumisjuhte oli arvuliselt sama palju kui keskealistel, kuid ravikulu nende 0 vigastustele oli kaks korda suurem. 0–14 15–44 45–64 65+ Kõige suuremaid kulutusi tehti haiglaravi Joonis 9. Vigastusjuhud kukkumise tõttu ja nende vajanud vigastustele. Kulutuste osatähtsus on otsesed ravikulud soo ja vanuserühma järgi, 2017 VIGASTUSED EESTIS 2017 8 VIGASTUSED | Laste vigastused 2.2 Laste vigastused  Vigastuste tõttu vajas ravi iga kuues laps  Alla aastased lapsed saavad enim viga kukkumisel maapinnast kõrgemalt  Suuremate lastega juhtub koolis ja spordiväljakul õnnetusi sama sageli kui kodus Vigastuste tõttu vajas 2017. aastal ravi 36 100 Ligi 100 korral said lapsed põletada. Pooltel last (vanus 0– 14) ehk üle 300 lapse rohkem kui juhtudest saadi põletus kuuma vedelikuga, aasta varem. Poisid said viga sagedamini kui veerandil juhtudest kokkupuutel kuuma tüdrukud – 18 poissi ja 15 tüdrukut 100 elaniku küttekehaga. kohta. Haiglaravi vajasid alla aastased lapsed 14% Vigastada saamise tõenäosus kasvab vanusega, vigastuste puhul, kõige enam kukkumise tõttu. nii et kooliealistest lastest vajas juba ligi viiendik vähemalt kord aastas vigastuste pärast arstiabi Ühe- kuni nelja-aastased lapsed (joonis 10). Väikelapsed vajasid ravi 9400 vigastusjuhu tõttu. Viga saadi 70% juhtudest kodus. Laste Poisid Tüdrukud peamine vigastuse põhjus oli kukkumine (44% 19.9 juhtudest). Võrdselt esines kukkumist nii samal 16.5 16.7 tasapinnal kui kõrgemalt. Saadud vigastustest viiendiku moodustasid luumurrud. 13.7 Viiendikul juhtudest said lapsed viga enese 8.7 äralöömise, millegagi pihta saamise jms tõttu. 7.5 Enam kui 400 juhul vajas laps arstiabi võõrkeha tõttu hingamisteedes või seedeelundites. Peaaegu sama tihti said lapsed viga kokkupuutel kuumade vedelike, küttekehade jms. Mürgistuste pärast vajati arstiabi 130 0 1–4 5–14 korral, peamiselt ravimite ja kemikaalide allaneelamise tõttu. Joonis 10. Vigastuste tõttu ravi vajanud lapsed 100 elaniku kohta vanuserühma järgi, 2017 Üle viieaastased lapsed Alla aastased lapsed Kõige sagedamini vajasid vigastuste tõttu ravi viie- kuni 14-aastased lapsed (21,5 juhtu 100 2017. aastal pöörduti vigastuste tõttu arsti lapse kohta). Selles vanuses saadakse koolis ja poole 1132 alla üheaastase lapsega. Lapsed spordiväljakul viga isegi enam kui kodus – ligi said viga valdavalt kodus (89% juhtudest). 40% juhtudest. Kõige levinum vigastuse põhjus oli kukkumine Ka suuremad lapsed said enim viga kukkumise (63% juhtudest), järgnesid enese äralöömine ja tõttu (45% juhtudest), kuid seda juhtus rohkem millegagi pihta saamine ning põletused. samal tasapinnal. Kolmandikul juhtudest kukuti Lapsed kukkusid kõige sagedamini maha voodilt ka maapinnast kõrgemalt, enamasti mängu- ja muudelt mööbliesemetelt, aga ka mujalt väljakutel. Kukkumine lõppes kolmandikul maapinnast kõrgemalt. Sellised õnnetused kordadest luumurruga. moodustasid kolmveerandi kukkumistest. Levinuimad vigastuste põhjused olid veel enese Kukkumise tagajärjeks oli 75% juhtudest äralöömine või millegagi pihta saamine (9200 pindmine peavigastus, 10% juhtudest luumurd. juhtu), kokkupõrked teiste inimestega (1600 juhtu), kukkumine jalgrattaga (800 juhtu). VIGASTUSED EESTIS 2017 9 VIGASTUSED | Täiskasvanute vigastused 2.3 Täiskasvanute vigastused  Vigastuste tõttu vajas ravi 13% meestest ja 10% naistest  Mehed saavad 25–34 aasta vanuselt kaks korda sagedamini viga kui samas vanuses naised  Üle 85-aastased saavad kukkumise tõttu viga 80% juhtudest Vigastuste tõttu vajas 2017. aastal ravi tõttu. Küllaltki sagedased (25%) on kukkumised 120 300 täiskasvanut (15-aastased ja kõrgemalt, eriti treppidelt-redelitelt. Neljandikul vanemad), neist 66 800 olid mehed ja 53 500 juhtudest oli kukkumise tagajärjeks luumurd. naised. See teeb 13,1 meest 100 mehe ja 9,0 Mehed said keskmiselt 40% juhtudest viga eluta naist 100 naise kohta. Võrreldes aasta mehhaanilise jõu mõjul. Levinuimad põhjused varasemaga langes vigastatute arv 1800 olid enese äralöömine, kokkupuude tööriistade inimese võrra. ja seadmetega ning võõrkeha sattumine silma. 18.7 Mehed Naised 15.5 13.4 12.3 11.7 12.2 10.9 11.4 9.1 9.1 8.5 9.0 9.5 8.0 7.6 8.2 15–24 25–34 35–44 45–54 55–64 65–74 75–84 85+ Joonis 11. Vigastuste tõttu ravi vajanud täiskasvanud 100 elaniku kohta vanuserühma järgi, 2017 Vigastusjuhte oli kokku 136 600 (15 juhtu 100 mehe ja 10 juhtu 100 naise kohta). Seega said mehed viga 50% enam kui naised. Mehed Naised 80% Vanuserühmiti on erinevused meeste ja naiste 66% 67% vahel veelgi suuremad (joonis 11). Enim said viga 15–24-aastased mehed, kuid sooline lõhe 52% on kahekordne järgmises, 25–34-aastaste 49% vanuserühmas. 39% 38% 32% Meeste vigastused Peamised vigastuste põhjused on kukkumine ja eluta mehhaanilise jõu toime. Vanusega kukkumised sagenevad (joonis 12) ning muude 15-44 45-64 65-84 85+ põhjuste osatähtsus vigastuste saamisel kahaneb. Joonis 12. Kukkumiste osatähtsus kõikidest vigastuste põhjustest soo ja vanuserühma järgi, Kolmveerand kukkumistest toimus samal 2017 tasapinnal, peamiselt libisemise ja komistamise VIGASTUSED EESTIS 2017 10 VIGASTUSED | Täiskasvanute vigastused Kodus vigastada saamise tõenäosus kasvab vanusega. Nooremad mehed saavad kodus viga alla 40% juhtudest, vanemas eas aga kuni 60% juhtudest. Naiste vigastused Sarnaselt meestega saavad naised enim viga kukkumisel ja eluta mehhaanilise jõu tõttu. Samuti kasvab ka naiste puhul vanusega kukkumiste osatähtsus (joonis 12). Naistel moodustavad kukkumised tunduvalt suurema osa vigastuste põhjustest kui meestel. Viiendikul juhtudest kukkusid naised maapinnast kõrgemalt, peamiselt treppidel. Nooremad naised said kukkumise tagajärjel luumurde viiendikul juhtudest, üle 65-aastased aga juba ligi pooltel juhtudest. Naised said keskmiselt 25% juhtudest viga eluta mehhaanilise jõu mõjul. Levinuimad põhjused olid enese äralöömine ning võõrkeha sattumine silma. Naised said kodus viga veidi enam kui mehed, noored 40% juhtudest, vanemas eas 60% juhtudest. VIGASTUSED EESTIS 2017 11 VIGASTUSED | Täiskasvanute vigastused Kasutatud kirjandus 1. Rahvusvaheline haiguste ja tervisega seotud probleemide statistiline klassifikatsioon RHK-10, XIX peatükk S00–T98. Vigastused, mürgistused ja teatavad muud välispõhjuste toime tagajärjed. XX peatükk V01–Y98. Haigestumise ja surma välispõhjused. Tallinn: Sotsiaalministeerium; 1995. 2. Causes of death – Crude death rate by NUTS 2 region of residence. Eurostat Database, 02.09.2018. http://appsso.eurostat.ec.europa.eu/nui/show.do?dataset=hlth_cd_acdr2&lang=en 3. Töökeskkond 2017. Tallinn: Tööinspektsioon; 2018. http://www.ti.ee/fileadmin/user_upload/failid/dokumendid/Meedia_ja_statistika/Toeoekeskkonna_ uelevaated/2015/Tookeskkond_2017_veebi.pdf VIGASTUSED EESTIS 2017 12 Tervisestatistilised andmed ja informatsioon: ••Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas http://www.tai.ee/tstua ••Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika osakonna veebileht http://www.tai.ee/tegevused/tervisestatistika ••Andmepäring Tervise Arengu Instituudile [email protected] ••Statistikaameti andmebaas http://www.stat.ee/ ••Euroopa Liidu statistika http://ec.europa.eu/eurostat ••Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) Euroopa esinduse tervise andmebaas http://data.euro.who.int/hfadb/ ••Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) andmebaas http://stats.oecd.org/index.aspx?DataSetCode=HEALTH_STAT Tervise Arengu Instituut Terviseamet HIV nakkuse ja kaasuvate infektsioonide epidemioloogiline olukord Eestis, 2000–2017 Kristi Rüütel, Elve Kaur, Jevgenia Epštein Tallinn 2018 Väljaande andmete kasutamisel viidata allikale. Soovitatav viide käesolevale väljaandele: Rüütel K, Kaur E, Epštein J. HIV nakkuse ja kaasuvate infektsioonide epidemioloogiline olukord Eestis, 2000–2017. Tallinn: Tervise Arengu Instituut, Terviseamet; 2018 1 Sisukord Joonised ..................................................................................................................................................................................................... 3 Tabelid......................................................................................................................................................................................................... 3 Lühikokkuvõte ........................................................................................................................................................................................ 4 Sissejuhatus............................................................................................................................................................................................. 5 1. HIV-nakkuse seire korraldus Eestis ..................................................................................................................................... 5 2. HIV-testimine..................................................................................................................................................................................... 6 3. Ülevaade avastatud HIVi juhtudest aastatel 2000–2017 .................................................................................... 9 4. Piirkondlikud andmed............................................................................................................................................................... 10 5. Diagnoositud HIVi juhtude sooline ja vanuseline jaotus ..................................................................................... 10 6. HIV-nakkuse levikuteed ........................................................................................................................................................... 16 7. Seksuaalsel teel levivad infektsioonid ............................................................................................................................ 22 8. Tuberkuloos .................................................................................................................................................................................... 23 9. Viirushepatiidid ............................................................................................................................................................................. 23 10. HIV ja kaasuvad infektsioonid riskirühmade seas ............................................................................................. 24 10.1 Narkootikume süstivad inimesed....................................................................................................................... 24 10.2 Meestega seksivad mehed...................................................................................................................................... 25 10.3 Prostitutsiooni kaasatud naised ......................................................................................................................... 26 11. AIDS................................................................................................................................................................................................ 26 Kokkuvõte .............................................................................................................................................................................................. 28 Kasutatud kirjandus ........................................................................................................................................................................ 29 2 Joonised Joonis 1. Teostatud HIV-testid ja testitud inimeste arv, 2000–2017 (n) .............................................................................. 6 Joonis 2. Testitud isikud 1000 elaniku kohta (n) ja positiivsete osakaal (%), 2000–2017 ........................................ 7 Joonis 3. HIV-testimine meestega seksivate meeste seas (%), erinevad uuringuaastad .............................................. 8 Joonis 4. Uued HIVi juhud soo lõikes (n) ja naiste osakaal (%), 2000–2017 ..................................................................... 9 Joonis 5. Uued HIVi juhud piirkondade kaupa 100 000 elaniku kohta, 2000–2017 (n) ......................................... 10 Joonis 6. Registreeritud uued HIVi juhud vanuserühmade kaupa, 2000–2017 (n) .................................................... 11 Joonis 7. Registreeritud uued HIVi juhud vanuserühmade kaupa, 2000–2017 (%) .................................................. 11 Joonis 8. Uued HIVi juhud 15–49-aastaste hulgas soo lõikes 100 000 elaniku kohta, 2000–2017 (n) ......... 12 Joonis 9. Registreeritud uued HIVi juhud meeste seas vanuserühmade kaupa, 2000–2017 (n) ........................ 13 Joonis 10. Registreeritud uued HIVi juhud meeste seas vanuserühmade kaupa, 2000–2017 (%) ................... 13 Joonis 11. Registreeritud uued HIVi juhud naiste seas vanuserühmade kaupa, 2000–2017 (n) ....................... 14 Joonis 12. Registreeritud uued HIVi juhud naiste seas vanuserühmade kaupa, 2000–2017 (%) ...................... 14 Joonis 13. Uued HIVi juhud rasedate naiste seas (n) ja nende osakaal naiste seas diagnoositud HIVi juhtudest (%), 2000–2017 ......................................................................................................................................................................... 14 Joonis 14. Uute HIVi juhtude keskmine vanus soo kaupa, 2010–2017 ............................................................................ 15 Joonis 15. Uute HIVi juhtude keskmine vanus piirkonniti, 2010–2017 ............................................................................ 15 Joonis 16. HIV-nakkuse levikuteed kõigi uute juhtude seas, 2010–2017 (%) ............................................................... 16 Joonis 17. Uute HIVi juhtude keskmine vanus nakkuse levikuteede kaupa, 2010–2017 ....................................... 17 Joonis 18. HIV-nakkuse levikuteed soo, piirkonna ja vanuserühmade kaupa, 2010–2017 (%). ......................... 18 Joonis 19. HIV nõustamise ja testimise kabinettides diagnoositud uued HIVi juhud narkootikumide süstimise alusel, 2001–2017 (%). .......................................................................................................................................................... 21 Joonis 20. HIV nõustamise ja testimise kabinettides diagnoositud uued HIVi juhud narkootikumide süstimise alusel, 2001–2017 (n) ............................................................................................................................................................. 21 Joonis 21. Emalt-lapsele HIV-nakkuse leviku juhtude arv (n) ja osakaal (%) kõigi uute juhtude seas, 2000– 2017 .................................................................................................................................................................................................. 21 Joonis 22. Seksuaalsel teel levivad infektsioonid 100 000 inimese kohta, 2000–2017 (n) .................................. 22 Joonis 23. Süüfilise juhud 100 000 inimese kohta ja kaasasündinud süüfilise juhud, 2000–2017 (n) ........... 22 Joonis 24. Tuberkuloosi haigestumine ja HIV-nakatunute TB juhud aastas, 2000–2017 (n) ............................... 23 Joonis 25. AIDSi juhud ja surmad, 2000–2017 (n) ....................................................................................................................... 27 Joonis 26. HIVi juhud ja uued HIVi juhud, kel AIDS diagnoositud vähem kui kolme kuu möödudes HIVi diagnoosist, 2010–2017 (n; %) .......................................................................................................................................... 27 Tabelid Tabel 1. HIV-testimine ja teadlikkus oma HIV-nakkusest narkootikume süstivate inimeste seas kolmes Eesti linnas ....................................................................................................................................................................................................... 8 Tabel 2. HIVi ja kaasuvate infektsioonide levimus narkootikume süstivate inimeste seas uuringuaastate ja linnade lõikes (%) ........................................................................................................................................................................... 24 Tabel 3. HIVi ja kaasuvate infektsioonide levimus narkootikume süstivate inimeste seas süstimise staaži, uuringuaastate ja linnade lõikes ............................................................................................................................................ 25 Tabel 4. HIV-levimus meestega seksivate meeste seas erinevatel uuringuaastatel..................................................... 26 3 Lühikokkuvõte 2017. aastal diagnoositi Eestis 219 uut HIVi juhtu (16,6 juhtu 100 000 elaniku kohta). Kokku on Eestis HI-viirus diagnoositud 9 711 inimesel. Viimasel viiel aastal ei ole uute juhtude arv oluliselt vähenenud. Euroopa Liidus oli Eesti uute HIVi juhtude arvu poolest 2016. aastal Läti järel teisel kohal (juhtude arv vastavalt 17,4 ja 18,5/100 000). Euroopa Liidu keskmine oli sel perioodil 5,9 uut HIVi juhtu 100 000 elaniku kohta. WHO Euroopa regiooni keskmine näitaja oli 7,7 ja kõrgeim Ukrainas, kus registreeriti 33,7 uut juhtu 100 000 elaniku kohta. HIV-testimise tase on aasta-aastalt tõusnud, mis annab alust arvata, et uute juhtude mõningane langus ei ole seotud testimise langusega. Terviseameti andmetel uuriti 2017. aastal HIV-nakkuse suhtes ligi 164 000 inimest, mis moodustab 13% rahvastikust. See näitaja on alates 2000. aastast kahekordistunud (siis testiti 6% rahvastikust). Testitute arv ja osakaal rahvastikus (ilma vere- doonorite ja rasedate naisteta) on aasta-aastalt suurenenud. Samas on positiivsuse määr (uute HIVi juhtude osakaal testitute seas) langenud, olles 2017. aastal kõigi testitute seas 0,13% ja testitute seas ilma rasedate ja veredoonoriteta 0,23%. Valdav osa uutest HIVi juhtudest diagnoositi ka 2017. aastal Ida-Virumaal ja Tallinnas – vastavalt 37% (n = 81; 56 juhtu 100 000 elaniku kohta) ja 43% (n = 94; 22 juhtu 100 000 elaniku kohta). Kõige enam HIVi juhte ühe linna piires on diagnoositud Narvas –57 juhtu aastal 100 000 elaniku kohta (n = 33). Narvas on aastatel 2000–2017 diagnoositud 2 402 HIVi juhtu, mis moodustab 25% kõigist sel perioodil avastatud HIVi nakatunutest Eestis. Mujal Eestis diagnoositi 2017. aastal kokku 44 uut HIVi juhtu (6 juhtu 100 000 elaniku kohta) ja see näitaja on viimastel aastatel olnud suhteliselt stabiilne. Peaaegu 70% kõigist uutest HIVi juhtudest aastatel 2000–2017 avastati meeste seas. Viimasel viiel aastal on naiste osakaal olnud stabiilne (37% ringis). HIVi diagnoosiga inimeste vanus on kasvanud nii meeste kui naiste seas. Kui aastal 2010 oli keskmine vanus 31,6 aastat, siis aastal 2017 37,6 aastat. 30-aastaste ja vanemate osakaal uute HIVi juhtude seas on suurenenud nii meeste kui naiste puhul, samas absoluutarvud olid vahemikus 2006–2017 suhteliselt stabiilsed. Positiivseks trendiks on HIVi juhtude vähenemine laste ja noorte seas. 2017. aastal ei diagnoositud 10–14-aastaste seas mitte ühtegi uut juhtu ja 15–19-aastaste seas kaks HIVi juhtu. Vertikaalsel teel nakatunuid ei ole viimasel kolmel aastal olnud mitte ühtegi. Terviseameti andmete kohaselt oli narkootiliste ainete süstijaid uute juhtude seas 2017. aastal 6%, kõikudes aastatel 2010–2016 vahemikus 12–23%. Heteroseksuaalsel teel nakatunute osakaal on perioodil 2010–2017 kahekordistunud. Homoseksuaalsel teel nakatunuid oli kuni aastani 2014 1% ringis, kuid aastal 2015 7%, 2016 4% ja 2017 6%. Piirkondlikud andmed näitavad, et Ida- Virumaal (sh Narvas) on seksuaalsel teel nakatunute osakaal suurem kui Tallinnas ja Harjumaal. Narkootikume süstivate inimeste seas on läbi aastate HIV-levimus olnud kõrge, kuid stabiilne – 54– 66%, prostitutsiooni kaasatud naiste seas 6–8%, meestega seksivate meeste seas 2–4%. AIDSi (HIV-tõbe) on diagnoositud 514 juhul, seejuures 2017. aastal 20 juhul. 2010–2017 diagnoositud HIVi juhtudest 5%-l diagnoositi AIDS vähem kui kolme kuu möödudes HIVi diagnoosist. 2017. aastal oli see osakaal 4%. 4 Sissejuhatus 2017. aastal diagnoositi Eestis 219 uut HIVi juhtu (16,6 juhtu 100 000 elaniku kohta). Naiste osakaal uute juhtude seas oli 33%. Uutest juhtudest 43% avastati Tallinnas ja 37% ida-Virumaal. Kokku on aastate jooksul Eestis HI-viirus diagnoositud 9 711 inimesel. Viimasel viiel aastal ei ole esinenud olulist vähenemist uute juhtude arvus (1). HIV-testimise tase on aasta-aastalt tõusnud, mis annab alust arvata, et uute juhtude mõningane langus ei ole seotud testimise langusega. Euroopa Liidus (EL) oli Eesti uute HIVi juhtude arvu poolest 2016. aastal Läti järel teisel kohal (juhtude arv vastavalt 17,4 ja 18,5/100 000). Euroopa Liidu keskmine oli sel perioodil 5,9 uut HIVi juhtu 100 000 elaniku kohta. WHO Euroopa regiooni keskmine näitaja oli 7,7 ja kõrgeim Ukrainas, kus registreeriti 33,7 uut juhtu 100 000 elaniku kohta (2). Raportis esitatakse lühiülevaade HIV-nakkuse ja kaasuvate infektsioonide epidemioloogilisest olukorrast Eestis aastatel 2000–2017. Koostamisel on kasutatud Terviseameti ja Tervise Arengu Instituudi (TAI) andmeid, aga ka Sotsiaalministeeriumi andmeid ning erinevaid teadusartikleid ja rahvusvahelisi väljaandeid. 1. HIV-nakkuse seire korraldus Eestis HIVi juhtumipõhist seiret (passiivset seiret) korraldab Terviseamet. Andmed uute HIVi juhtude kohta on kohustatud esitama nakkuse diagnoosinud arstid ja HIVi analüüse teostanud laborid vastavalt Vabariigi Valitsuse 23. juuli 2009. aasta määrusele nr 134 („Nakkushaiguste ja nakkushaiguskahtluse esinemise ning haigestumise ohutegurite kohta teabe edastamise kord ja edastatavate andmete koosseis koos andmesubjekti identifitseerivate isikuandmetega“). Edastatavate andmete koosseis on kirjeldatud määruse lisas nr 6. Alates 2009. aasta oktoobrist on andmeid võimalik edastada vaid elektroonse teatisega nakkushaiguste infosüsteemi kaudu. HIV on ainus infektsioon, mille puhul veebipõhine teavitamine on kohustuslik. Terviseamet avaldab regulaarselt andmeid uute HIVi juhtude kohta oma kodulehel (http://www.terviseamet.ee /nakkushaigused/nakkushaigustesse-haigestumine/hiv-ja-aids.html). Ajalooliselt tugines juhtumipõhine seire laborite andmetele (kuni aastani 2009 k.a), seda korraldas HIV-nakkuse Referentslaboratoorium AS Lääne-Tallinna Keskhaiglas. Referentslaboratoorium esitas uute diagnoositud juhtude koguarvu Terviseametile. Andmed kuni aastani 2009 k.a olid riigi tasandil soo, vanuse ja diagnoosi piirkonna järgi koondatud, mistõttu ei ole võimalik arvutada keskmist vanust soo ja piirkonna järgi, või vanuserühmi oluliselt ümber rühmitada. Kuni 2008. aasta lõpuni sisaldusid ka anonüümselt diagnoositud HIVi juhud riiklikus statistikas, mis võib olla põhjustanud mõnel juhul kahekordset registreerimist. Vahemikus 2000–2008 diagnoositi umbes 30% uutest juhtudest anonüümselt HIV nõustamise ja testimise kabinettides (endise nimetusega AIDSi anonüümsed nõustamiskabinetid) (3). Alates 2009. aasta jaanuarist ei teostata esmapositiivsetele juhtudele ilma isikuandmeteta kinnitavat diagnostikat ja need ei sisaldu uute HIVi juhtude koguarvus. Enne 2009. aastat toimunud kahekordse registreerimise ulatus ei ületa hinnanguliselt 20% (3). HIV-nakkuse käitumuslikku seiret korraldab eelkõige Tervise Arengu Instituut, viies koos erinevate teadus- ja rakendusasutustega läbi levimusuuringuid peamiste riskirühmade seas. 5 2. HIV-testimine HIVi juhtude avastamist mõjutavad HIV-testimise tavad ja tase. HIV-testimist teostavad vaid tervishoiuasutused (kaasa arvatud perearstikeskused ja vanglate meditsiiniosakonnad). 2012. aastal koostati uus HIV-nakkuse testimise ja HIV-positiivsete isikute ravile suunamise tegevusjuhis, milles soovitatakse HIV-testida vastavalt riskikäitumisele ning HIVi indikaatorhaigustele ja seisunditele. Harjumaal ja Ida-Virumaal soovitatakse HIVi suhtes uurida kõiki 16–49-aastaseid ambulatoorsel (v.a erakorralise meditsiini osakond, kus testitakse vastavalt kliinilistele näidustustele) ja statsionaarsel ravil (sh päevakirurgia) viibivaid patsiente. Lisaks on kohustus pakkuda testimist rasedatele ja vanglasse karistust kandma saadetud või eeluurimise all olevatele inimestele (4). Joonisel 1 on esitatud aastate jooksul teostatud HIV-testide koguarv ja testitud inimeste arv (koos ning ilma veredoonorite ja rasedate naisteta). Testimine on 2000. aastate algusest aasta-aastalt mõnevõrra suurenenud (joonis 1). Andmed puuduvad selle kohta, kui palju on testitud teiste riikide kodanikke, kes ei elanud püsivalt Eestis. Samuti puuduvad andmed selle kohta, kui palju Eesti elanikke on testitud välisriikides. 250000 202675 200000 150000 164015 100000 94838 50000 0 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 Teostatud HIV-testid Testitud inimesed Testitud inimesed (ilma rasedate naiste ja veredoonoriteta) Joonis 1. Teostatud HIV-testid ja testitud inimeste arv, 2000–2017 (n) Terviseameti andmetel uuriti 2017. aastal HIV-nakkuse suhtes ligi 164 000 inimest, mis moodustab ligi 13% rahvastikust. See näitaja on alates 2000. aastast kahekordistunud (siis testiti 6% rahvastikust). 2017. aastal uuriti HIVi suhtes 125 inimest 1000 elaniku kohta. Kui jätta kõrvale veredoonorid ja rasedad naised, uuriti 72 inimest 1000 elaniku kohta. Testitute arv ja osakaal rahvastikus (ilma veredoonorite ja rasedate naisteta) on aasta-aastalt suurenenud. Samas on positiivsuse määr (uute HIVi juhtude osakaal testitute seas) langenud, olles 2017 aastal kõigi testitute seas 0,13% ja testitute seas ilma rasedate ja veredoonoriteta 0,23% (joonis 2). 6 140 3,5 125 120 3,0 Testitute arv 1000 elaniku kohta 100 2,5 Postiivsuse määr 80 72 2,0 60 1,5 40 1,0 20 0,23 0,5 0,13 0 0,0 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 Testituid 1000 elaniku kohta (kõik) Testituid 1000 elaniku kohta (ilma veredoonorite ja rasedateta) Positiivsete osakaal (kõik) Positiivsete osakaal (ilma veredoonorite ja rasedateta) Joonis 2. Testitud isikud 1000 elaniku kohta (n) ja positiivsete osakaal (%), 2000–2017 Kui võrrelda Eesti HIV-testimise taset teiste EL riikidega (vaid alla poole riikidest koguvad neid andmeid), on meil testimise tase suhteliselt kõrge. 2016. aastal uuriti meil HIVi suhtes 69 inimest 1000 elaniku kohta (ilma anonüümselt testitute ja veredoonoriteta). Samal ajal testiti näiteks Prantsusmaal 81, Belgias 64, Lätis 41 ja Leedus 36 inimest 1000 elaniku kohta (ilma anonüümselt testitute ja veredoonoriteta) (2). Järgnevalt esitame ülevaate HIV-testimisega seotud andmetest erinevatest rahvastikupõhistest ja HIVi riskirühmade uuringutest.  2017. aasta Eesti täiskasvanud elanikkonna seksuaalkäitumise uuringu alusel oli 53% rahvastikust vanuses 18–79 elu jooksul HIV-testitud. Kõige enam oli testituid nii meeste kui naiste seas vanuses 30–39 – vastavalt 70% ja 83%. Piirkonniti paistsid silma kõige enam Kirde-Eesti mehed – 72% oli elu jooksul HIV-testitud. Viimasel 12 kuul oli testitud 16% kogu rahvastikust – naistest kõige enam vanuses 18–29-aastat (32%) ja meestest vanuses 30–39 aastat (23%) (5).  2015. aasta Eesti 14–29-aastaste noorte uuringu andmetel on noorte teadlikkus erinevatest HIV-testi tegemise võimalustest oluliselt paranenud ning märkimisväärselt on suurenenud HIVi suhtes testitud noorte hulk, eriti 19–29-aastaste rühmas (6). Nii näitavad 2015. aasta andmed ligi kahekordset HIV-testimise taseme tõusu noorte hulgas võrreldes 2010. aastaga: 19–24-aastastest on ennast elu jooksul HIVi suhtes testinud 39% (sh küsitlusele eelnenud 12 kuu jooksul 19%) ning 25–29-aastastest 59% (sh küsitlusele eelnenud 12 kuu jooksul 22%). HIVi suhtes testitud noori on kõige rohkem Ida-Virumaal: 14–18-aastastest 20% (Harjumaa – 5% ja muu Eesti – 3%) ning 19–29-aastastest 61% (Harjumaa – 48% ja muu Eesti – 46%). Vaadates eraldi 19–29-aastaseid mehi (keda üldiselt testitakse vähem kui naisi), siis nende seas oli aastatel 2003–2010 elu jooksul HIVi suhtes testinuid viiendiku ringis, 2015. aastal aga ligi 40%. Ida-Virumaal on see näitaja olnud kogu aeg kõrgem kui mujal Eestis. Seal küll langes elu jooksul testinud meeste osakaal 38%-lt aastal 2003 25%-ni aastal 2010, kuid tõusis siis 50%-ni aastal 2015. Ka viimase 12 kuu jooksul on 19–29-aastaste meeste seas testimine sagedasim just Ida-Virumaal – 27% (Harjumaal 13%, Eestis tervikuna 14%). 7  Testimise tase ja teadlikkus HIVi nakatumisest narkootikume süstivate inimeste (NSI) seas on viimasel kümnel aastal tõusnud kõigis kolmes suuremas linnas, kus vastavaid uuringuid korraldatakse (tabel 1). Nii näiteks oli Kohtla-Järvel 2016. aastal 97% NSIdest elu jooksul HIV-testitud ning uuringus HIV-positiivseks osutunutest 92% olid oma HIV- nakkusest juba varem teadlikud.  Meestega seksivate meeste (MSM) seas ei ole HIV-testi üldse teinud veerandik ning viimase 12 kuu jooksul on end testinud alla poole (joonis 3) (7-12).  Tallinnas 2011. aastal teostatud uuringus prostitutsiooni kaasatud naiste (PK) seas oli 93% end elu jooksul HIVi suhtes testinud, sealjuures 69% viimase 12 kuu jooksul (13). 2016. aasta samalaadses uuringus olid vastavad näitajad 94% ja 66% (14).  Eesti Haigekassa andmete analüüs näitas, et Harjumaal ja Ida-Virumaal on aastatel 2012–2015 tervishoiuteenuseid saanud 15–49-aastaseid mehi testitud vähem kui kümnendik (4–7%) ja naisi vähem kui viiendik (12–18%). Aastate jooksul olulisi muutusi testitute osakaalus ei ole. Keskmine HIV-testide arv ühe testitud inimese kohta aastas on meestel 1,1 ja naistel 1,3 (15). Eri allikate andmeid võrreldes võib kokkuvõttes hinnata, et HIVi suhtes testitud isikute arv on Eestis suur ja viimastel aastatel mõnevõrra kasvanud. Testimise tavad (sihtrühmad, põhjused) ei ole oluliselt muutunud. Naisi on rohkem testitud osalt tänu rasedusaegsele kontrollile. Meeste seas on testitute osakaal oluliselt väiksem. Positiivsena võib välja tuua kõrget testimise taset Ida-Virumaal, sealhulgas ka meeste seas. NSIde seas on testimise tase ja teadlikkus nakkusest üsna head, samas teistes riskirühmades (MSM ja PK) madalamad. Tabel 1. HIV-testimine ja teadlikkus oma HIV-nakkusest narkootikume süstivate inimeste seas kolmes Eesti linnas Tallinn Kohtla-Järve Narva 2013 (16) 2017 (17) 2012 (18) 2016 (19) 2010 (20) 2014 (21) HIV-testimine elu jooksul, % 94 99 90 97 81 87 Teadlikkus HIV-nakkusest, % (nende seas, kes osutusid 88 84 84 92 76 93 uuringus HIV-positiivseks) 70 59 53 60 50 50 43 40 37 40 32 31 % 30 27 31 30 20 25 25 10 0 2004 2006 2007 2008 2010 2013 2016 Ei ole kunagi testinud Testinud viimase 12 kuu jooksul Joonis 3. HIV-testimine meestega seksivate meeste seas (%), erinevad uuringuaastad 8 3. Ülevaade avastatud HIVi juhtudest aastatel 2000–2017 Joonisel 4 on toodud uued HIVi juhud soo lõikes aastatel 2000–2017. Kokku oli 2017. aasta lõpuks Eestis registreeritud 9711 HIVi juhtu (6499 meest ja 3212 naist, naiste osakaal 33%). Ei ole täpselt teada, kui paljud neist on tänaseks surnud ja kui suur osakaal on topelt registreeritud (kuni 2009). Haigekassa andmete põhjal võis Eestis 2016. aasta lõpus elada 5845 inimest, kellel HIV-nakkus olid diagnoositud, surnud oli aga aastate jooksul 1673 HIVi nakatunut (Lemsalu L, avaldamata andmed). Rakendusuuringute Keskuse Centar modelleerimisel põhineval hinnangul võis Eestis 2015. aastal HIV-positiivsete arv 90%-lise tõenäosusega olla vahemikus 6108–10 110 (mediaan 7900), ning realistlikuma hinnangu alusel 7762 (22). Aastal 2000 tõusis registreeritud uute juhtude arv järsult: aasta nelja viimase kuu jooksul teavitati 357 uuest HIVi juhust (92% neist Ida-Virumaal ja 6% Tallinnas). 2001. aastal teavitati 1474 juhust (60% Ida-Virumaal ja 36% Tallinnas). Koondandmed, kaasa arvatud HIV-testimise ja haiguslugude andmed, viitavad, et 2000. aastal teavitatud uute HIVi juhtude nakkuse levikutee oli 90% juhtudest süstimisvarustuse jagamine narkootikumide süstimisel (3, 23). Alates 2002. aastast on uute HIVi juhtude arv vähenenud nii meeste kui naiste seas (joonis 4). Ka esinemissagedus 100 000 elaniku kohta on 15–49-aastaste hulgas pidevalt vähenenud, eriti meeste hulgas (joonis 5). Langustrendi toetab ka HIVi juhtude vähenemine veredoonorite seas. Alates 2004. aastast on doonorite seas igal aastal diagnoositud üksikud uued HIVi juhud (2015. aastal neli, 2016. aastal kolm, 2017. aastal üks), mis moodustab umbes 0,02% kõigist doonoritest. Seega on sama rahvastiku seas, kes on loovutanud verd samades kohtades, HIVi levimus aastatel 1997–2017 jäänud väikeseks ja stabiilseks. 1600 1400 40 1200 Juhtude absoluutarv Naiste osakaal, % 30 1000 800 20 600 400 10 200 0 0 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 KOKKU 390 1474 899 840 743 621 668 633 545 411 372 370 315 325 291 270 229 219 Mehed 312 1127 629 605 497 389 427 373 315 243 228 228 209 200 181 167 139 146 Naised 78 347 270 235 246 232 241 260 230 168 144 142 106 125 110 103 90 73 Naiste osakaal (%) 20,0 23,5 30,0 28,0 33,1 37,4 36,1 41,1 42,2 40,9 38,7 38,4 33,7 38,5 37,8 38,1 39,3 33,3 KOKKU Mehed Naised Naiste osakaal (%) Joonis 4. Uued HIVi juhud soo lõikes (n) ja naiste osakaal (%), 2000–2017 9 4. Piirkondlikud andmed 2000. aastal registreeriti enamik uutest HIVi juhtudest Ida-Virumaal (92%). Tallinnas (ilma Harjumaata) diagnoositud HIVi juhtude osakaal tõusis märkimisväärselt aastatel 2001–2002. Ka 2017. aastal registreeriti valdav osa uutest HIVi juhtudest Ida-Virumaal ja Tallinnas – vastavalt 37% (n = 81; 56 juhtu 100 000 elaniku kohta) ja 43% (n = 94; 22 juhtu 100 000 elaniku kohta). Joonisel 5 on näha püsiv ja oluline uute HIVi juhtude vähenemine aastatel 2001–2005, üldine vähenemine vahemikus 2001–2016 ja stabiilne trend aastatel 2010–2017. Kõige enam HIVi juhte ühe linna piires on diagnoositud Narvas – 100 000 elaniku kohta 90 juhtu aastal 2015 (n = 53), 58 juhtu aastal 2016 (n = 34) ja 57 juhtu aastal 2017 (n = 33). Narvas on aastatel 2000–2017 diagnoositud 2 402 HIVi juhtu, mis moodustab 25% kõigist sel perioodil avastatud HIVi nakatunutest Eestis. Mujal Eestis diagnoositi 2017. aastal kokku 44 uut HIVi juhtu (5,9 juhtu 100 000 elaniku kohta) ning see näitaja on viimastel aastatel suhteliselt stabiilne (4,7 juhtu 100 000 elaniku kohta aastal 2014, 3,5 juhtu aastal 2015 ja 3,9 juhtu aastal 2016). Nakkuse levikuteedest piirkonniti vt peatükk „HIV-nakkuse levikuteed“. 600 500 400 300 200 56 100 22 0 17 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 6 Ida-Virumaa Tallinn Muu Eesti Kokku Joonis 5. Uued HIVi juhud piirkondade kaupa 100 000 elaniku kohta, 2000–2017 (n) 5. Diagnoositud HIVi juhtude sooline ja vanuseline jaotus Peaaegu 70% kõigist uutest HIVi juhtudest aastatel 2000–2017 avastati meeste seas. Naiste osakaal on aastate jooksul suurenenud – kui kõigist 2001. aasta uutest juhtudest moodustasid naised 20%, siis 2017. aastal 33%. Viimasel viiel aastal on naiste osakaal olnud stabiilne, 37% ringis (joonis 4). Aastast 2010 on ligi 90% uutest juhtudest nii naiste kui meeste seas avastatud 10 kuni 49-aastaste seas (joonised 6 ja 7). Joonisel 8 on toodud uued HIVi juhud 15–49-aastaste hulgas soo lõikes 100 000 elaniku kohta. 200 180 160 140 Uute juhtude arv, n 120 100 80 60 40 20 0 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 ≤15 3 4 4 3 5 1 0 0 16_29 177 169 119 131 86 87 53 56 30_39 122 119 117 101 102 100 97 86 40_49 47 46 47 51 66 44 47 49 ≥50 23 32 27 39 31 38 32 28 Joonis 6. Registreeritud uued HIVi juhud vanuserühmade kaupa, 2000–2017 (n) 100 90 Osakaal uute juhtude seas, % 80 70 60 50 40 30 20 10 0 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 ≤15 16_29 30_39 40_49 ≥50 Joonis 7. Registreeritud uued HIVi juhud vanuserühmade kaupa, 2000–2017 (%) 11 350 300 250 200 150 100 42 50 32 0 23 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 KOKKU Mehed Naised Joonis 8. Uued HIVi juhud 15–49-aastaste hulgas soo lõikes 100 000 elaniku kohta, 2000–2017 (n) Viimasel viiel aastal (2013–2017) on uute juhtude absoluutarv meeste seas vähenenud 27% ja naiste seas 42% võrra (joonised 9 ja 11). 2001. aastaga võrreldes on uute juhtude absoluutarv meeste seas vähenenud 87% ja naiste seas 79%. Nakkuse levikuteedest meeste ja naiste seas vt peatükk „HIV-nakkuse levikuteed“. Naiste seas on viimastel aastatel vähenenud nende juhtude arv ja osakaal, kel HIV on esmakordselt avastatud raseduse ajal (5% aastal 2017) (joonis 13). HIVi diagnoosiga inimeste vanus on kasvanud nii meeste kui naiste seas (joonis 14). Kui aastal 2010 oli keskmine vanus 31,6 aastat, siis aastal 2017 37,6 aastat. 30-aastaste ja vanemate osakaal uute HIVi juhtude seas on suurenenud nii meeste kui naiste puhul (joonised 10 ja 12), samas absoluutarvud olid vahemikus 2006–2017 suhteliselt stabiilsed (meeste seas pigem langenud) (joonised 9 ja 11). Meeste ja naiste keskmised vanused on enam-vähem võrdsed (joonis 14). Ka piirkonniti on uute juhtude keskmine vanus üsna sarnane (joonis 15). Kuna mujal piirkondades on võrreldes Harjumaa ja Ida-Virumaaga uusi HIVi juhte vähe, siis on keskmise vanuse arvutamisel igal üksikjuhul palju suurem kaal. See võib olla üheks põhjuseks, miks mujal Eestis oli keskmine vanus aastatel 2013–2015 kõrgem. Nakkuse levikuteedest vanuserühmiti vt peatükk „HIV-nakkuse levikuteed“. 12 100 90 Uute juhtude arv meeste seas, n 80 70 60 50 40 30 20 10 0 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 ≤15 2 1 3 0 3 1 0 0 16_29 95 85 64 74 45 45 25 38 30_39 86 90 87 71 77 72 61 56 40_49 33 33 37 32 43 29 36 32 ≥50 12 19 18 23 14 20 17 20 Joonis 9. Registreeritud uued HIVi juhud meeste seas vanuserühmade kaupa, 2000–2017 (n) 100 90 Osakaal uute juhtude seas , % 80 70 60 50 40 30 20 10 0 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 ≤15 16_29 30_39 40_49 ≥50 Joonis 10. Registreeritud uued HIVi juhud meeste seas vanuserühmade kaupa, 2000–2017 (%) 13 90 Uute juhtude arv naiste seas, n 80 70 60 50 40 30 20 10 0 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 ≤15 1 3 1 3 2 0 0 0 16_29 82 84 55 57 41 42 28 18 30_39 36 29 30 30 25 28 36 30 40_49 14 13 10 19 23 15 11 17 ≥50 11 13 9 16 17 18 15 8 Joonis 11. Registreeritud uued HIVi juhud naiste seas vanuserühmade kaupa, 2000–2017 (n) 100 90 Osakaal uute juhtude seas, % 80 70 60 50 40 30 20 10 0 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 ≤15 16_29 30_39 40_49 ≥50 Joonis 12. Registreeritud uued HIVi juhud naiste seas vanuserühmade kaupa, 2000–2017 (%) 45 30 40 25 Juhtude absoluutarv 35 30 20 25 15 % 20 15 10 5 10 5 5 4 0 0 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 Uued HIVi juhud rasedate seas Juhtude osakaal naiste seas avastatud juhtudest Joonis 13. Uued HIVi juhud rasedate naiste seas (n) ja nende osakaal naiste seas diagnoositud HIVi juhtudest (%), 2000–2017 14 45 38,4 35,9 36,2 38,5 40 32,4 34,5 35,1 35,9 37,6 34 35,8 35 31,6 37,6 36,2 34,2 33 35,8 35,4 30 32,7 33,4 36,2 30,5 30,6 31,2 25 20 15 10 5 0 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 Mehed Naised Kõik Joonis 14. Uute HIVi juhtude keskmine vanus soo kaupa, 2010–2017 45 38,6 38,5 39,8 41,2 37 37,6 37,6 40 34,5 34,8 34 36,5 36,8 32,9 33,4 37,2 37 35 31,6 35,8 35,9 35,9 37,5 30 32,7 34,2 31,6 32,5 33,1 33,6 34,7 34,4 32 25 31,3 32,2 20 15 10 5 0 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 Harjumaa Ida-Virumaa Muu Eesti Kõik Joonis 15. Uute HIVi juhtude keskmine vanus piirkonniti, 2010–2017 Epideemia alguses (2000–2001) diagnoositi 87% uutest juhtudest vanuserühmas 15–29 (n = 1618). Aastal 2017 oli 15–29-aastaseid uute juhtude seas vaid 26% (n = 56). Vanuse tõusu üheks põhjuseks on narkootikume süstivate inimeste (ja ilmselt ka nende seksuaalpartnerite) keskmise vanuse tõus ja uute süstijate keskmise vanuse mõningane tõus (vaata tabel 3, lk 25) (16, 18-21, 24). Teine põhjus on heteroseksuaalsel teel nakatunute osakaalu suurenemine ja nende keskmisest kõrgem vanus. Positiivseks trendiks on HIVi juhtude vähenemine laste ja noorte seas ning eelkõige väga madal vertikaalsel teel nakkuse levik (viimasel kolmel aastal ei ole olnud mitte ühtegi juhtu). 2017. aastal ei diagnoositud 10–14-aastaste seas mitte ühtegi uut juhtu ning 15–19-aastaste seas kaks HIVi 15 juhtu. Võrdluseks võib tuua 2001. aasta ehk epideemia kõrgpunkti – siis diagnoositi 10–14- aastaste seas 31 ja 15–19-aastaste seas 560 HIVi juhtu (2002. aastal vastavalt 7 ja 286 juhtu). 6. HIV-nakkuse levikuteed Ajalooliselt on andmed levikuteede kohta piiratud. Kuni 2009. aastani põhinevad need peamiselt HIV nõustamise ja testimise kabinettide (ehk anonüümse ja vabatahtliku testimise) andmetel ja ekspertarvamustel. Nende põhjal levis HIV vahemikus 1988–1999 peamiselt seksuaalsel teel (nii homoseksuaalselt kui ka heteroseksuaalselt). Alates 2000. aastast on nakkus levinud peamiselt süstimisvarustusega, mida oli eelnevalt kasutatud narkootikumide süstimiseks. Viimastel aastatel on seksuaalsel teel levik tõusnud, kuid täpselt ei ole teada, kui suur osakaal on selles narkootikume süstivate inimeste seksuaalpartneritel. Muid nakkuse levikuteede juhte (eelkõige perinataalne ehk emalt-lapsele nakkuse levik) on viimasel seitsmel aastal olnud üksikuid. Viimase seitsme aastaga on nakkuse levikuteede andmed oluliselt paranenud (neid kogutakse nüüd nakkushaiguste infosüsteemi kõigi uute juhtude kohta). 2010. aastal olid need olemas vaid kolmandiku juhtude kohta, 2016. aastal ligi kahe kolmandiku juhtude kohta 2017. aasta esialgsetele andmetel 55% juhtude kohta (joonis 16). Andmete puudumise oluline põhjus on arsti teatiste puudumine. 100% 90% 80% Osakaal uute juhtude seas 70% 60% 50% 40% 30% 20% 10% 0% 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 Narkootikumide süstimine Heteroseksuaalne Homoseksuaalne Muu Teadmata Joonis 16. HIV-nakkuse levikuteed kõigi uute juhtude seas, 2010–2017 (%) 16 38,8 37,9 38,9 39 38,6 36,8 37,1 37,6 37 37 37,6 35,3 34,1 35,2 37,1 37,3 35 33,6 33,8 35,8 35,9 32,3 33 32,9 34,2 33,4 32,7 33,5 31 31,6 31,8 31,4 31,2 31,6 29 29,7 29,4 27 27,5 25 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 Seksuaalne Narkootikumide süstimine Teadmata Kõik Joonis 17. Uute HIVi juhtude keskmine vanus nakkuse levikuteede kaupa, 2010–2017 Terviseameti andmete kohaselt oli narkootiliste ainete süstijaid uute juhtude seas 2017. aastal 6%, kõikudes aastatel 2010–2016 vahemikus 12–23% (joonis 16). Heteroseksuaalsel teel nakatunute osakaal on perioodil 2010–2017 kahekordistunud. Homoseksuaalsel teel nakatunuid oli kuni aastani 2014 1% ringis, kuid aastal 2015 7% (n = 18), 2016 4% (n = 9) ja 2017 6% (n = 15). Narkootiliste ainete tarvitajate ja seksuaalsel teel nakatunute keskmine vanus aastatel 2010– 2017 on toodud joonisel 17 (seksuaalsel teel nakatunute andmed hõlmavad nii hetero- kui homoseksuaalsel teel nakatunuid). Mõlema grupi keskmine vanus on aasta-aastalt veidi tõusnud. HIV-nakkuse levikuteed soo, piirkonna ja vanuserühmade kaupa aastatel 2010–2017 on toodud joonisel 18. Heteroseksuaalsel teel nakatunute osakaal on suurenenud nii meeste kui naiste seas. Narkootikumide süstimise teel nakatunute osakaal on aastate lõikes meeste seas langenud enam kui naiste seas. Piirkondlikud andmed näitavad, et Ida-Virumaal (sh Narvas) on seksuaalsel teel nakatunute osakaal suurem kui Tallinnas ja Harjumaal. Mujal Eestis on uute juhtude absoluutarvud väga väikesed ja trende ei ole võimalik hinnata. Narkootikumide süstimisel nakatunute osakaal on kõrgem 16–29-aastaste ja 30–39-aastaste seas. Nakkuse levikuteede ajaloolist trendi on võimalik vaadata anonüümsete HIV nõustamise ja testimise kabinettide külastajate põhjal. Ka nendes keskustes on aastate lõikes narkootikume süstivate inimeste osakaal uute juhtude seas järk-järgult vähenenud, langedes 90%-lt aastal 2001 18%-ni aastal 2017 (joonis 19). Samal ajal ei ole suurenenud diagnoositud HIV-nakkuse absoluutarvud klientide hulgas, kes ei ole narkootikume süstinud, ja nende suurenenud osakaal on tingitud eelkõige HIViga diagnoositud NSIde absoluutarvu vähenemisest. Juhtude absoluutarvud on mõlemas rühmas langenud (joonis 20). MSMide seas diagnoositud HIVi juhte on olnud nõustamiskabinettides üksikuid: 2014. aastal kaks, 2015. aastal neli, 2016. aastal kolm ja 2017. aastal mitte ühtegi. Vertikaalne ehk emalt lapsele levik on olnud püsivalt madal – 0,5% kõigist uutest juhtudest vahemikus 1988–2016 (kaks juhtu aastal 2013, kolm juhtu aastal 2014 ja mitte ühtegi juhtu aastatel 2015–2017) (joonis 21). 17 HIV-nakkuse levikuteed meeste seas, 2010–2017 HIV-nakkuse levikuteed naiste seas, 2010–2017 100% 100% Osakaal uute juhtude seas Osakaal uute juhtude seas 80% 80% 60% 60% 40% 40% 20% 20% 0% 0% 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 Narkootikumide süstimine Heteroseksuaalne Homoseksuaalne Teadmata Muu Narkootikumide süstimine Heteroseksuaalne Teadmata Muu HIV-nakkuse levikuteed Tallinnas ja Harjumaal, 2010–2017 HIV-nakkuse levikuteed Ida-Virumaal, 2010–2017 100% 100% Osakaal uute juhtude seas Osakaal uute juhtude seas 80% 80% 60% 60% 40% 40% 20% 20% 0% 0% 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 Narkootikumide süstimine Heteroseksuaalne Homoseksuaalne Teadmata Muu Narkootikumide süstimine Heteroseksuaalne Homoseksuaalne Teadmata Muu HIV-nakkuse levikuteed 16–29-aastaste seas, 2010–2017 HIV-nakkuse levikuteed 30–39-aastaste seas, 2010–2017 100% 100% Osakaal uute juhtude seas 80% Osakaal uute juhtude seas 80% 60% 60% 40% 40% 20% 20% 0% 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 0% 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 Narkootikumide süstimine Heteroseksuaalne Homoseksuaalne Teadmata Narkootikumide süstimine Heteroseksuaalne Homoseksuaalne Teadmata HIV-nakkuse levikuteed 40–49-aastaste seas, 2010–2017 HIV-nakkuse levikuteed 50-aastaste ja vanemate seas, 2010– 100% 2017 100% Osakaal uute juhtude seas 80% Osakaal uute juhtude seas 80% 60% 60% 40% 40% 20% 20% 0% 0% 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 Narkootikumide süstimine Heteroseksuaalne Homoseksuaalne Teadmata Narkootikumide süstimine Heteroseksuaalne Homoseksuaalne Teadmata Joonis 18. HIV-nakkuse levikuteed soo, piirkonna ja vanuserühmade kaupa, 2010–2017 (%). 100 90 82 90 75 76 80 72 71 70 66 64 67 70 52 56 54 55 57 60 53 52 50 % 34 36 33 40 28 44 45 48 29 30 47 48 46 43 25 24 30 18 20 10 10 0 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 Inimesed, kes on narkootikume süstinud Teised külastajad Joonis 19. HIV nõustamise ja testimise kabinettides diagnoositud uued HIVi juhud narkootikumide süstimise alusel, 2001–2017 (%). 500 470 400 328 423 278 300 259 262 235 226 228 223 217 n 183 190 200 136 153 136 126 123 122 130 112 121 87 86 100 63 59 123 98 46 39 100 124 105 101 105 45 14 93 96 69 61 7 42 66 32 0 47 21 14 32 32 25 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 KOKKU Inimesed, kes on narkootikume süstinud Teised külastajad Joonis 20. HIV nõustamise ja testimise kabinettides diagnoositud uued HIVi juhud narkootikumide süstimise alusel, 2001–2017 (n) Osakaal uute juhtude seas (%) 8 3,0 7 2,5 Juhtude absoluutarv 6 5 2,0 4 1,0 1,5 3 1,0 2 3 0,5 1 0 0,0 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 Emalt-lapsele nakkuse leviku juhud Osakaal uute HIVi juhtude seas Joonis 21. Emalt-lapsele HIV-nakkuse leviku juhtude arv (n) ja osakaal (%) kõigi uute juhtude seas, 2000– 2017 21 7. Seksuaalsel teel levivad infektsioonid Seksuaalsel teel levivate infektsioonide (STI) seire põhineb kohustuslikul Terviseameti teavitamisel. Riiklikult teavitatavate STIde hulka kuuluvad süüfilis, gonorröa (mõlemad alates 1940. aastatest) ja seksuaalselt leviv klamüüdia (alates 1992. aastast). Raporteeritavate STIde esinemissagedus on viimase kümne aasta jooksul vähenenud (joonis 22). Kaasasündinud süüfilise juhtude arv on Eestis väga madal, aastast 2000 on meil diagnoositud üheksa juhtu, millest viimane oli aastal 2010 (joonis 23). 350 300 250 200 150 86,6 100 50 4,4 0 2,8 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 Süüfilis Klamüdioos Gonorröa Joonis 22. Seksuaalsel teel levivad infektsioonid 100 000 inimese kohta, 2000–2017 (n) 45 4 40 Juhud 100 000 elaniku kohta 3 3 35 3 Juhtude absoluutarv 30 25 2 20 15 1 1 1 10 1 2,8 5 0 0 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 Kaasasündinud süüfilise juhud Süüfilise juhud 100 000 elaniku kohta Joonis 23. Süüfilise juhud 100 000 inimese kohta ja kaasasündinud süüfilise juhud, 2000–2017 (n) 22 8. Tuberkuloos 2017. aasta esialgsete andmete kohaselt oli tuberkuloosi (TB) esmahaigestumus 13 juhtu 100 000 elaniku kohta. 2017. aastal registreeriti kokku 175 TB juhtu, sh 145 esmast, 26 TB retsidiivi ja neli muud korduvravijuhtu (joonis 22). Esmastest külvpositiivsetest kopsutuberkuloosi juhtudest oli 26 (22%) multiravimresistentsed vormid, külvpositiivsetest kopsutuberkuloosi retsidiividest kuus (33%) ja muudest korduvravijuhtudest kõik olid multiravimresistentsed. HIV-nakatunute osakaal HIV-testitud TB haigete seas oli 9% (n = 14). See arv ja osakaal ei ole viimasel kolmel aastal tõusnud. Kokku uuriti HIVi suhtes 2017. aastal 93% tuberkuloosi esma- ja retsidiivjuhtudest. Kokku on meil aastate jooksul diagnoositud 480 HIV-nakatunud tuberkuloosi- haiget TB esma- ja retsidiivjuhtude seas (joonis 24). 900 50 800 45 HIV-juhud TB patsientide seas, n 700 40 TB esmased ja retsidiivjuhud 35 600 30 500 25 400 20 300 14 15 200 10 100 175 5 0 0 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 HIV-juhud TB patsientide seas TB esmased ja retsidiivjuhud Joonis 24. Tuberkuloosi haigestumine ja HIV-nakatunute TB juhud aastas, 2000–2017 (n) 9. Viirushepatiidid Vahemikul 1992 kuni 1998 suurenes Eestis ägeda B-hepatiidi (HBV) esmajuhtude arv 100 000 elaniku kohta kuuekordselt (vastavalt 5,8 ja 34,1/100 000) ning ägeda C-hepatiidi (HCV) juhtude arv umbes kuuekümnekordselt (vastavalt 0,4 ja 25,3/100 000). Alates 2002. aastast vähenes ägeda hepatiit B ja C juhtude arv tasapisi, olles 2017. aastal vastavalt 0,3 (n = 4) ja 0,5 juhtu (n = 6) 100 000 elaniku kohta. HBV/HCV koinfektsiooni 2017. aastal ei registreeritud. Terviseameti hinnangul kuulub Eesti keskmise või madala HBV levimusega piirkonda: kuni 1996. aastani sündinud isikute HBV levimus on käesoleval ajal keskmisel tasemel ning peale 1996. aastat sündinute hulgas madalal tasemel. 23 10. HIV ja kaasuvad infektsioonid riskirühmade seas 10.1 Narkootikume süstivad inimesed NSIde seas on läbi uuringuaastate erinevates linnades HIV-levimus kõrge kuid stabiilne (statistiliselt olulisi erinevusi aastate lõikes ei ole) (tabel 2). Ühegi levimusnäitaja muutus samas linnas kahe uuringuaasta lõikes ei ole statistiliselt oluline, välja arvatud ägeda B-hepatiidi pinnaantigeeni (HBsAg) levimuse tõus, mistõttu võib öelda, et levimusnäitajad on stabiilsed. Kõrge HBsAg levimus Narva 2014. aasta uuringus on murettekitav ja võib viidata B-hepatiidi puhangule. Positiivne on C-hepatiidi markerite suhteliselt stabiilne levimus, mille üheks põhjuseks on oluline süstimisega kaasuva riskikäitumise vähenemine. Samas ei ole HIVi nakatumine NSIde seas täielikult lakanud (tabel 3). Tallinnas langes hinnanguline HIVi nakatumine uute NSIde seas (kes on süstinud ≤ 3 aastat) 18 juhult 100 inimaasta kohta aastal 2005 üheksa juhuni aastal 2009 (25). 2013. aastal oli see taas tõusnud 19 juhuni 100 inimaasta kohta (TÜ ja TAI; avaldamata andmed). Narva 2014. aasta uuringu andmetel oli see 6 juhtu 100 inimaasta kohta (2010. aastal 8 juhtu inimaasta kohta). Kohtla-Järvel 2016. aastal oli see 2 juhtu 100 inimaasta kohta (19). Selline nakatumise hindamine lühema süstimise staažiga NSIde alusel pigem ülehindab nakatumist. Samas võimaldavad sarnase metoodikaga kogutud andmed hinnata trendi. Tabel 2. HIVi ja kaasuvate infektsioonide levimus narkootikume süstivate inimeste seas uuringuaastate ja linnade lõikes (%) Narva Tallinn Kohtla-Järve 2010 (20) 2014 (21) 2013 (16) 2017 (17) 2012 (18) 2016 (19) HIV-levimus 52 48 58 54 62 66 HCV antikehade levimus 76 61 90 92 75 81 HBsAg levimus* 6 22 4 8 4 4 Anti-HBc levimus** ― 64 ― 60 73 ― *B-hepatiidi pinnaantigeen – ägeda ja kroonilise B-hepatiidi marker; selle kandjad on nakkusohtlikud **B-hepatiidi viiruse tuumaantigeeni vastased antikehad – kas äge, krooniline või paranenud B-hepatiit (need antikehad ei teki vaktsineerimisel) 24 Tabel 3. HIVi ja kaasuvate infektsioonide levimus narkootikume süstivate inimeste seas süstimise staaži, uuringuaastate ja linnade lõikes Narva 2014 Tallinn 2013 Kohtla-Järve 2012 Kohtla-Järve 2016 (n = 350) (n = 350) (n = 600) (n = 350) Vanus 31,3 (mediaan 31,5, 28,7 (mediaan 26, 23,0 (mediaan 22, 21,5 (mediaan 19,5, Staaž ≤ 3 aastat vahemik 18–47) vahemik 18–52) vahemik 18–36) vahemik 18–31) 34,5 (mediaan 33, 32,3 (mediaan 32, 30,1 (mediaan 30, 35,5 (mediaan 35, Staaž ≥ 4 aastat vahemik 20–61) vahemik 21–57) vahemik 20–54) vahemik 19–61) HIV-nakkuse levimus, % Staaž ≤ 3 aastat 8,3* 22,6* 37,0* 4,2* Staaž ≥ 4 aastat 51,2* 61,4* 63,8* 70,9* HCV antikehade levimus, % Staaž ≤ 3 aastat 12,5* 48,4* 50,0* 20,8* Staaž ≥ 4 aastat 64,9* 94,5* 76,6* 86,1* HBsAg levimus, % Staaž ≤ 3 aastat 20,8* 0*,0 4,4* 0*,0 Staaž ≥ 4 aastat 21,5* 4,4* 4,2* 4,0* HIVi nakatumine 6 juhtu 100 19 juhtu 100 22 juhtu 100 2 juhtu 100 uute süstijate inimaasta kohta ** inimaasta kohta inimaasta kohta inimaasta kohta seas *p < 0,001 **Näitaja, mida kasutatakse siis, kui uuringualuste riskiajad on erineva pikkusega, et kombineeritult esitada inimeste ja aja mõõde avaldumuskordajate nimetajas, kui inimesed on riski all eri aja jooksul. Inimaastad korral panustab iga inimene riskirahvastikku nii palju jälgimisaastaid, kui teda on jälgitud ja ta on riskile eksponeeritud tulemi tekkeks (rahvatervishoiu eesti-inglise seletav sõnastik). 10.2 Meestega seksivad mehed Meestega seksivate meeste kohta on vähem andmeid kui NSIde kohta. HIV-levimus on hinnanguliselt 2–4% (18). HIV-testimise tase on mõnevõrra tõusnud kuid pigem madal (tabel 4 ja joonis 3). 2016. aasta uuringu andmetel oli STIde suhtes ennast elu jooksul testinud 58% MSMidest (2013. aastal 50%), uuringule eelnenud 12 kuu jooksul 23% (2013. aastal 19%) (11, 12). Kõige sagedasemini diagnoositud STId olid klamüdioos ja gonorröa (vastavalt 13% ja 10% kõigist uuringus osalenutest) (12). 25 Tabel 4. HIV-levimus meestega seksivate meeste seas erinevatel uuringuaastatel 2007 2008 2010 2013 2016 Kogukonna- Uuringu metoodika RDS* Internet Kombinatsioon Internet põhine** Lõplik valimi suurus 59 79 594 265 265 HIV-testimine elu 71 68 60 70 73 jooksul (%) Uuritavate poolt raporteeritud HIV- ― 1,3 (n = 19) 1,7 (n = 109) 3,0 (n = 8) 2,3 (n = 6) levimus, % HIV-levimus uuringu käigus teostatud 1,7 (n = 1)*** 2,5 (n = 2)*** ― 7,0 (3/43) ― analüüside põhjal, % * Uuritavate poolt uuringusse kaasamise metoodika (inglise keeles respondent driven sampling) ** Gei-orientatsiooniga klubides ja saunades *** Kõigi uuritavate seas 10.3 Prostitutsiooni kaasatud naised HIVi levimus prostitutsiooni kaasatud naiste seas on erinevate uuringute andmete põhjal 6–8% (2006, 2011, 2016) ja enamik nakatunutest on narkootikume süstinud (13, 14, 26). PKdele suunatud HIViga seotud tervishoiuteenuste külastajate seas oli avastatud STLI juhtude arv aastatel 2013–2016 stabiilne, peamiselt diagnoositi klamüdioosi ja trihhomonoosi. 2016. aastal avastati kaks süüfilise juhtu (27-29). 11. AIDS AIDSi (HIV-tõbe) on läbi aastate diagnoositud 514 juhul, seejuures 2017. aastal 20 juhul (joonis 25). AIDSi surmad on teada 2016. aasta lõpu seisuga. Selleks ajaks oli Terviseameti andmetel AIDSi diagnoositud 494 patsiendil, samas oli Statistikaameti andmetel samaks ajaks AIDSi tõttu surnud 597 isikut. Andmed viitavad võimalikule AIDSi juhtude alateavitamisele. Näiteks registreeritakse WHO Euroopa ja Kesk-Aasia regioonis AIDSi juhte aastas 2–3 korda enam kui AIDSi surmasid (30). Terviseameti teatiste põhjal selgub, et aastatel 2010–2017 diagnoositud HIVi juhtudest 5%-l diagnoositi AIDS vähem kui kolme kuu möödudes HIVi diagnoosist. 2017. aastal oli see osakaal 4,1% (joonis 26). Selline kiire AIDSini progresseerumine (ingl HIV with concurrent aids) viitab HIV- nakkuse hilisele diagnoosimisele. Kuna AIDS on meil ilmselt alateavitatud, siis on ka hiline diagnoosimine antud näitaja põhjal pigem alahinnatud. Hilisele diagnoosimisele viitab suur madala CD4 rakkude arvuga uute juhtude arv. 2016. aastal diagnoositud HIVi juhtudest oli CD4 rakkude hulk kolme kuu jooksul alates diagnoosimisest teada 91 patsiendil (39,7% kõigist juhtudest). Keskmine CD4 rakkude arv oli 342 rakku/ml (mediaan 310; vahemik 8–1489). Seejuures oli 58,2%-l patsientidest (n = 53) CD4 rakkude väärtus madalam kui 350 rakku/ml. NSide seas oli madala CD4 rakkude tasemega (alla 350 raku/ml) 58%, heteroseksuaalsel teel nakatunute seas 59% ja homoseksuaalsel teel nakatunute seas 33% (kuid siin oli teadaoleva CD4 rakkude arvuga juhte vaid 3) (andmed pärit E-HIVist). Euroopa Liidu riikides olid ligi pooled (48%) uued HIVi juhud (kelle kohta on CD4 rakkude andmed olemas) aastal 2016 hilised diagnoosid (CD4 rakkude arv alla 350 raku/ml). Kõige suurem oli hiliste 26 diagnooside osakaal heteroseksuaalsel teel nakatunud meeste seas (63%); MSMide seas oli see 38% (2). 70 60 50 40 30 20 10 0 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 AIDSi juhud (B20-B24) 3 2 4 11 23 30 38 57 61 38 25 39 36 24 20 19 41 20 AIDSi surmad (B20-B24) 3 3 3 7 21 33 49 42 42 51 42 60 53 47 45 44 43 AIDSi juhud (B20-B24) AIDSi surmad (B20-B24) Joonis 25. AIDSi juhud ja surmad, 2000–2017 (n) 400 14,0 350 12,0 300 Uute juhtude arv, n 10,0 250 219 8,0 200 % 6,0 150 4,1 4,0 100 50 2,0 9 0 0,0 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 Uued HIVi juhud AIDS <3 kuu möödudes, n AIDS <3 kuu möödudes, % Joonis 26. HIVi juhud ja uued HIVi juhud, kel AIDS diagnoositud vähem kui kolme kuu möödudes HIVi diagnoosist, 2010–2017 (n; %) 27 Kokkuvõte Uutel HIVi juhtudel põhinevad andmed näitavad, et levik on stabiliseerunud kuid kõrgel tasemel. HIVi diagnoosiga inimeste keskmine vanus on kasvanud nii meeste kui naiste seas. Vanemate kui 30-aastaste osakaal on uute HIVi juhtude seas viimasel viiel aastal veidi suurenenud, kuid absoluutarvud veidi langenud. Positiivseks trendiks on HIVi juhtude vähenemine laste ja noorte seas ning eelkõige väga madal vertikaalsel teel nakkuse levik (viimasel kolmel aastal ei ole olnud mitte ühtegi juhtu). Jätkuvalt avastatakse kõige enam HIVi juhte Ida-Virumaal ja Tallinnas. Märgatavalt on kasvanud nakkuse heteroseksuaalne levik, eriti naiste ja vanemate kui 29-aastaste seas. Seni peamise riskirühma, narkootikume süstivate inimeste seas, on HIVi levimus stabiilne, kuid levik ei ole siiski lakanud. Suurenenud on ka homoseksuaalsel teel levinud juhtude arv. Kolme aasta andmete põhjal on raske trende hinnata ja oletada, kas tegemist on paranenud teavitamisega või sagenenud nakatumisega (eriti kuna puuduvad hinnangud oletatava nakatumise aja kohta). Homoseksuaalse levikutee trendile peaks järgnevatel aastatel oluliselt enam tähelepanu pöörama, kuna Lääne-Euroopas on homoseksuaalne nakkuse levikutee peamine ja mitmetes riikides pigem kasvutendentsiga (2). Heteroseksuaalsel teel nakatunute puhul on vaid väga vähestel teada partneri riskirühm, mistõttu on raske hinnata, kas tegemist on kõrge riskiga isikute (NSI, PK, MSM) seksuaalkontaktidega või heteroseksuaalse levikuga kogu rahvastikus. Arvestades HIVi madalat levimust rasedate naiste ja veredoonorite seas, võib oletada, et tegemist on pigem kõrge riskiga isikute kontaktsega. Info võimaliku nakatumise aja kohta on puudulik, mis teeb trendide hindamise keerukamaks. Keskmiselt 5%-l HIVi nakatunutest diagnoositakse 3 kuu möödudes AIDS (ning see osakaal suureneb) ja ligi kahel kolmandikul uutest juhtudest (kelle vastavad andmed on olemas) on CD4 rakkude tase alla 350 raku/ml. HIV-testimise üldine tase on väga hea. Vajalik ei ole ulatuslik testimise suurendamine, vaid paremini suunitletud testimine neile, kes on tõenäolisemalt nakatunud. Siin oleks abiks HIV-testimise juhise soovituste rakendamine. Abi võiks olla ka tõhusamast uute HIVi juhtude kontaktsete inimeste teavitamisest ja testimisest. NSIde seas on HIV-testimise tase hea ning seda on vajalik hoida. PKde ja MSMide testimine vajab laiendamist, kuna nende kaetus on kesine. Nii Eesti kui rahvusvahelised juhised soovitavad kõrge riskiga rühmade testimist vähemalt korra aastas (4, 31). 28 Kasutatud kirjandus 1. Terviseamet. Nakkushaigustesse haigestumine, HIV ja AIDS (http://www.terviseamet.ee/nakkushaigused/nakkushaigustesse-haigestumine/hiv-ja- aids.html) 2. ECDC. HIV/AIDS surveillance in Europe 2017 – 2016 data. Stockholm: European Centre for Disease Prevention and Control; WHO Regional Office for Europe; 2017. 3. Rüütel K, Trummal A, Salekešin M, Pervilhac C. HIV epideemia Eestis: strateegilise info analüüs. Geneva: World Health Organization; 2012. 4. Sotsiaalministeerium. HIV-nakkuse testimise ja HIV-positiivsete isikute ravile suunamise tegevusjuhis. Tallinn: Sotsiaalministeerium; 2012. (http://www.esid.ee/cms/tl_files/failid/failid/HIV_testimise_ja_ravile_suunamise_uuendat ud_juhis_31.pdf) 5. Lõhmus L. Eesti täiskasvanud elanikkonna seksuaalkäitumine. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2018 (avaldamata). 6. Lõhmus L, Rüütel K, Lemsalu L. HIVi temaatikaga seotud teadmised, hoiakud ja käitumine Eesti noorte hulgas. Uuringuraport 2015. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2016. 7. Lõhmus L, Murd M, Trummal A. Üle-euroopalise meestega seksivate meeste uuringu Eesti andmete kokkuvõte 2010. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2012. 8. Lõhmus L, Trummal A. HIV/AIDSiga seotud teadmised ja käitumine gay-internetilehekülgi külastavate meeste seas. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2004. 9. Lõhmus L, Trummal A. HIV/AIDSiga seotud teadmised ja käitumine gay-internetilehekülgi külastavate MSM-ide seas, 2005. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2006. 10. Lõhmus L, Trummal A. HIV/AIDSiga seotud teadmised ja käitumine gay-internetilehekülgi külastavate MSM-ide seas, 2007. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2008. 11. Rüütel K, Lõhmus L. 2013. aasta meestega seksivate meeste Internetiuuringu kokkuvõte. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2014. 12. Rüütel K, Lõhmus L. Meeste terviSEKS! Meestest huvituvate meeste seksuaaltervise uuringu raport 2016. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2017. 13. Lõhmus L, Trummal A. HIV-nakkuse, teiste infektsioonide ning riskikäitumise levimus prostitutsiooni kaasatud naiste hulgas Tallinnas, 2011. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2012. 14. Lemsalu L, Lõhmus L, Vals K. Prostitutsiooni kaasatud naiste terviseuuring 2016. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2017. 15. Rüütel K, Lemsalu L, Lätt S. HIV testimine Eestis 2012–2015. Eesti Haigekassa andmete analüüs. Uuringu raport. Tallinn: Tervise Arengu Insituut; 2017. 16. Vorobjov S. HIVi levimuse ja riskikaitumise uuring Tallinna systivate narkomaanide seas 2013. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2014. 17. Vorobjov S, Salekešin M. HIVi levimuse ja riskikäitumise uuring Tallinna süstivate narkomaanide seas, 2017. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2018. 18. Vorobjov S. HIV-levimuse ja riskikäitumise uuring Kohtla-Järve süstivate narkomaanide seas, 2012. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2014. 19. Vorobjov S, Salekešin M. HIVi levimuse ja riskikäitumise uuring Kohtla-Järve süstivate narkomaanide seas, 2016. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2017. 20. Lõhmus L, Abel-Ollo K, Talu A. HIV-nakkuse, hepatiitide ning riskikäitumise levimus süstivate narkomaanide seas Narvas, 2010. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2011. 29 21. Vorobjov S, Rüütel K, Abel-Ollo K, Salekešin M. HIVi levimuse ja riskikäitumise uuring Narva süstivate narkomaanide seas, 2014. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2015. 22. Sandre S, Kallaste E, Anspal S, Sõmer M. HIV leviku prognoos lähiaastateks ja kaasnev kulu riigile. Tallinn: Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar; 2017. 23. Uusküla A, Kalikova N, Zilmer K, Tammai L, Dehovitz J. The role of injection drug use in the emergence of human immunodeficiency virus infection in Estonia. International Journal of Infectious Diseases. 2002;6:23-7. 24. Lõhmus L, Rüütel K, Abel-Ollo K, Loit HM, Talu A, Uusküla A. HIV-nakkuse ning teiste infektsioonide ja riskikäitumise levimus süstivate narkomaanide seas Tallinnas ja Kohtla- Järvel, 2007. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2008. 25. Uusküla A, Des Jarlais DC, Kals M, Ruutel K, Abel-Ollo K, Talu A, et al. Expanded syringe exchange programs and reduced HIV infection among new injection drug users in Tallinn, Estonia. BMC Public Health. 2011;11:517. 26. Trummal A, Fischer K, Raudne R. HIV-nakkuse levimus ning riskikaitumine prostitutsiooni kaasatud naiste hulgas Tallinnas. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2006. 27. Rüütel K. Prostitutsiooni kaasatud naistele suunatud HIV-ga seotud tervishoiuteenuste külastajate ülevaade, 2014–2015 Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2016. 28. Rüütel K, Gluškova N. Prostitutsiooni kaasatud naistele suunatud HIV-ga seotud tervishoiuteenuste külastajate ülevaade, 2013. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2014. 29. Kallavus K. Prostitutsiooni kaasatud naistele suunatud HIV-ga seotud tervishoiuteenuste külastajate ülevaade, 2016. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2017. 30. ECDC. HIV/AIDS surveillance in Europe 2015. Stockholm: European Centre for Disease Prevention and Control; WHO Regional Office for Europe; 2016. 31. ECDC. HIV testing: increasing uptake and effectiveness in the European Union. Stockholm: European Centre for Disease Prevention and Control; 2010. 30 Säästva arengu eesmärkide ja RTA 2020–2030 seosed Eesmärk Alaeesmärk RTA panus Eesmärk 3. Tagada kõikidele vanuserühmadele hea tervis ja heaolu Indika a torid, mida RTAs jälgitakse: keskmine oodatav eluiga tervena ela da jäänud aastad ü lemäärase kehakaaluga elanike osakaal s urmaga lõppenud õn netusjuhtumid mürgistused ja traumad 100000 elaniku kohta suremuskordaja enesetap pude tõttu suremus krooniliste sse mittenakkus haigustesse (suremus südame - veresoonkonnahaigustesse, vähkkasvajatesse , diabeeti, kroonilistesse hingamisteede haigustesse ) p süühika- ja käitumishäirete esmashaigestumuskordaja 100 000 elaniku kohta HIV-nakkuse, tuberkuloosi, B- ja C-hepatiidi , tuberkuloosi juhud 100000 elaniku kohta a lkoholi tarbimine t ubaka tarbimine Emade, vastsündinute ja alla 5-aastaste laste suremuse vähendamine. I nimkeskse tervishoiu programm, kuid samas ka terv ist toetavate valikute alaeesmärgi all on lahendustee „v igastuste ennetamine“. Seksuaal- ja reproduktiivtervise teenuste üldine kättesaadavus. T ervist to etavate valikute alaeesmärgi all on lahendustee „seksuaal- ja reproduktiivtervise edendamine“. AIDSi, tuberkuloosi, malaaria jt ravimatute haiguste epideemiate kaotamine. Hepatiidi jt nakkuste vastu võitlemine. Vaktsiinide ja ravimite väljatöötamine ja kättesaadavus. T ervist toetavate valikute alaeesmärgi all on lahendustee „Nakkushaiguste ennetamine ja leviku tõkestamine“, mille raames tegeletakse nii HIVi, hepatiidi kui tuberkuloosiga. Kõikidele inimestele üldine arstiabi. Panusta b inimkeskse tervishoiu alaeesmärk . Inimkeskse tervishoiu eesmärk on tagada kvaliteetsed ja kättesaadavad sotsiaalteenustega integreeritud tervishoiuteenused, mis vastavad inimeste ootustele ning aitavad vähendada ebavõrdsust. Vaimse tervise ja heaolu edendamine Panustab tervist toetavate valikute programmi meede „Vaimse tervise edendamine“ Sõltuvuste ennetamine ja ravi. Panustab toetavate valikute programm „Uimastite tarvitamise vähendamine“, mille raames tegeletakse nii alkoholi, tubaka kui narkootikumide teemadega. Liiklusõnnetustes hukkunute ja vigastuste vähendamine 50%. Panustab tervist toetavate valikute programmi meede „Vigastuste ennetamine“. Ohtlikest kemikaalidest ning saastest tekkinud surmade ja haigestumiste vähendamine. Panustab tervist toetava keskkonna programmi meede „Kemikaalide ohutus ja riskide vähendamine“. Eesmärk 5. Saavutada sooline võrdõiguslikkus ning suurendada naiste ja tütarlaste mõjuvõimu Seksuaal- ja reproduktiivtervise teenuste kättesaadavus. Panustab tervist toetavate valikute programmi meede „Seksuaal- ja reproduktiivtervise edendamine“. Eesmärk 6. Tagada kõikidele joogivesi ja kanalisatsioon ning veevarude säästev majandamine Tarbijate osakaal, kes saavad nõuetele vastavat joogivett ühisveevärgist Kõikidele juurdepääs ohutule ja taskukohasele joogiveele ning kanalisatsioonile ja hügieenile. Panustab ter vist toetava keskkonna alaeesmärgi lahendustee „Veega seotud terviseriskide vähendamine“. Eesmärk 9. Ehitada vastupidav taristu, toetada kaasavat ja säästlikku industrialiseerimist ning innovatsiooni Intensiivistada teadusuuringuid ning ergutada innovatsiooni. RTA üheks läbivaks põhimõtteks on innovaatiliste lähenemiste rakendamine. Eesmärk 10. Vähendada ebavõrdsust nii riikide sees kui ka nende vahel Kõikide inimeste majanduslik ja poliitiline kaasamine ja mõjuvõimu suurendamine ning võrdsete võimaluste tagamine, sõltumata nende vanusest, soost, puudest, rassist, rahvusest, päritolust, usutunnistusest ja majanduslikust või muust seisundist. RTA üheks üldeesmärk on vähendada ebavõrdsust nii soost, haridustasemest kui elukohast lähtuvalt . Eesmärgi täitmist seiratakse indikaatoritega: oodatav eluiga meeste ja naiste lõikes, maakondade lõikes, haridustasemete lõikes; tervena elatud eluiga meeste ja naiste lõikes. Eesmärk 11. Muuta linnad ja asulad kaasavaks, turvaliseks, vastupidavaks ja säästvaks Kaasav ja jätkusuutlik linnastumine. Õhu kvaliteet, jäätmekäitlus, kliimamuutustega kohanemine, turvalisus, ressursitõhusus, rohealad. Piirkondade tark planeerimine. Panustab terv ist toetava keskkonna alaeesmärgi lahendustee „ Välis - ja siseõhuga (sh sisekliima), müra ning kiirgusega seotud terviseriskide vähendamine“ Eesmärk 12. Tagada säästev tarbimine ja tootmine Kemikaalide ja kõikide jäätmete keskkonnaohutu käitlemine kogu nende elutsükli jooksul. Panustab tervist toetava keskkonna alaeesmärgi lahendustee „Kemikaalide ohutus ja riskide vähendamine“ Eesmärk 17. Tugevdada tegevuskava rakendamise meetodeid ja taaselustada säästva arengu alane ülemaailmne partnerlus Partnerlus – avaliku ja erasektori ja kodanikuühiskonna ühistegevused. RTA elluviimisel on olulin e erinevate osapoolte kaasamine – kohalikud omavalitsused, vabaühendused, erialaliidud SELETUSKIRI Vabariigi Valitsuse korralduse „ Rahvastiku tervise arengukava 2020 – 2030 “ eelnõu 1. Sissejuhatus Vabariigi Valitsuse korralduse „ Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 “ eelnõu aluseks on Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2005. a määrus nr 302 „Strateegiliste arengukavade liigid ning nende koostamise, täiendamise, elluviimise, hindamise ja aruandluse kord“. Vabariigi Valitsus kiitis arengukava väljatöötamise kavatsuse heaks 29 . märtsil 2018. aastal . Rahvastiku tervise arengukava aastateks 2020–2030 saab olema jätkuks rahvastiku tervise arengukavale 2009–2020, kattes terviklikult riigi eelarvestrat eegia tulemusvaldkonda „tervis“ . Arengukava eelnõu koostamist koordineeris Sotsiaalministeeriumi tervise valdkonna nõunik Maris Uuetoa ( [email protected] , tel 626 9164 ). Arengukava alaeesmärkide koostamist (sh püstitatud eesmärkide läbirääkimist) koordineerisid järgmised Sotsiaalministeeriumi ametnikud: rahvatervise osakonna juhataja Heli Laarmann ( [email protected] , tel 626 9129 ) , tervisesüsteemi arendamise osakonna juhataja Agris Koppel ( [email protected] , tel 626 9172) , ravimiosakonna juhataja Eda Lopato ( [email protected] , tel 626 9162) . Arengukava analüütilise osa koostamist koordineeris analüüsi ja statistika osakonna nõunik Kristina Köhler ( kristina.kohler@sm , tel 626 9119 ) . Arengukava koostamise protsessi ja ülesehituse osas andsid nõu strateegilise planeerimise juht Kristiina Hunt ( [email protected] , tel 626 9262) ja strateegia ja eelarve osakonna nõunik Maris Mälzer ( [email protected] , tel 626 9174). 2. Arengukava ja Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu sisu Vabariigi Valitsuse korralduse e elnõu kohaselt kiidetakse heaks r ahvastiku tervise arengukava aastateks 2020 – 2030. Arengukava on koostatud koostöös teiste minis teeriumide, koostööpartnerite ja huvirühmadega eesmärgiga l uua strateegiline lähenemisviis, mis aitab hoida ja parandada inimeste vaimset ja füüsilist tervist, pikendades eeldatavat eluiga ja tervena elatud aastaid enneaegse suremuse ja haigestumise vähendamise kaudu, rakendades seejuures meetmeid, mis aitavad vähendada ebavõrdust erinevate rahvastikugruppide vahel. Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 eesmärgid: Eesti inimeste eeldata v eluiga ja tervena elatud aastate arv kasvavad. Tervena elatud aastate arv kasvab kiiremini kui eeldatav eluiga ehk inimesed elavad suurema osa oma elust tervisest tulenevate piiranguteta. Ebavõrdsus tervises (sugude, piirkondade ja haridustasemete vahel) väheneb. Üldeesmärkide saavutamiseks on arengukava jagatud kolmeks alaeesmärgiks: 2. 1. Tervist toetavad valikud Selle alaeesmärgi soovitavaks tulemiks on, et t ervist toetavad valikud on lihtsalt kättesaadavad, neid on võimalik teha kogu elukaare jooksul oma igapäevases elukorralduses olenemata sissetulekust, haridustasemest või elukoha piirkonnast. Ühiskonna hoiakud ja ümbritsev keskkond toetavad tervislikku eluviisi ning tervislike valikute tegemist. Kõigile on kättesaadav arusaadav info tervist toetavatest valikutest, olemas on vajalikud oskused ja tooted, samuti toetavad teenused ja vajalikud võrgustikud. Tervislikud valikud pakuvad inimesele rahulolu ning aitavad tervist parandada või säilitada. 2.2. Tervist toetav keskkond Inimese tervist mõjutavate elukeskkonnast tulenevate tegurite hindamine toimub regulaarselt ning sellekohane arusaadav info (nii negatiivne kui positiivne) on vastavalt vajadusele ja soovidele kättesaadav kogu inimese elukaare vältel igas Eestimaa osas, aga ka maailmas ringi liikudes, arvestades asukohta. Võimalikud elukeskkonna negatiivsed mõjud on viidud miinimumini ning elukeskkonna tervist toetavaks muutmiseks on loodud paremad tingimused kõikides sektorites, elukeskkond pakub inimestele rahulolu ja toetab tervislikke valikuid. 2. 3. Inimkeskne tervishoid Inimkeskse tervishoiu alaeesmärgi all käsitletakse lähenemisviisi, millega teadlikult võetakse arvesse inimeste, hooldajate, perede ja kogukondade vajadusi ning väärtusi partnerina ja kasusaajana nende poolt usaldusväärseks hinnatud tervishoiusüsteemis. Selline tervishoiusüsteem on korraldatud, arvestades pigem inimeste vajadusi kui konkreetset haigust, ning arvestab ja austab inimese sotsiaalseid eelistusi. A rengukava eesmärkide ja alaeesmärkide elluviimiseks koostatakse programmid. Programmid on kooskõlas riigi eelarvestrateegiaga ning on samas ajakavas rulluvad, mis tähendab, et igal aastal lisandub programmidesse üks planeeritav aasta. 3 . Eelnõu jõustumisega kaasnevad mõjud Mõjuvaldkond Võimalik ulatus Sotsiaalsed, sealhulgas demograafilised mõjud Käesoleva arengukava eesmärk on Eesti elanike eeldatava eluea ja tervisepiiranguteta aastate pikenemine. Arengukava rakendamise tulemusena väheneb inimeste haigestumus ja sellega seoses ka töövõime langus. Riskikäitumise vähenemise, kvaliteetsete ja kättesaadavate tervishoiuteenuste osutamise tulemusena sureb vähem inimesi enneaegselt ning krooniliste haigustega inimesed tulevad oma tervisliku seisundiga paremini toime ja suudavad aktiivsemalt ühiskonnast osa võtta. Samuti on RTA oluline võrdse kohtlemise aspektist. Plaanis on välja töötada meetmeid, mis vähendaksid soolisi erinevusi näiteks keskmise eluea ja tervena elatud eluaastate ning riskikäitumise puhul. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Lisaks toimub käesoleva arengukava raames alkoholist ja narkootikumidest tingitud kahjude vähendamine. Alkoholi ja narkootikumide tarbimine on lisaks tervisele ka oluliseks riskiks riigi sisejulgeolekule . Keskkonnatervise valdkonnas peab Eesti lähtuma Ostrava deklaratsioonist. Mõju majandusele Majanduse toimimise eelduseks on terved ja töövõimelised inimesed. Seetõttu on oluline viia välditavate surmade arv võimalikult madalale tasemele ja aidata inimestel oma töövõimet võimalikult kaua säilitada. Seda olukorras, kus elanikkond vananeb ja tulevikuperspektiivis võib eeldada pensioniea piiri tõstmist. Olulist majanduslikku kahju tekitab nii mittenakkuslikest kui nakkuslikest haigustest tingitud töövõime langus kui ka hoolduskoormus. Mõju loodus- ja elukeskkonnale Käesoleva arengukava üheks eesmärgiks on tervist toetav ja ohutu elukeskkond. See tähendab, et antud arengukava raames rakendatakse meetmeid, mis aitavad tagada näiteks puhta joogivee. Mõju regionaalarengule Eesti regionaalpoliitika üldised eesmärgid on: 1) inimeste põhivajaduste ja elukvaliteedi hea tagatus igas Eesti paigas; 2) eri piirkondade püsiva konkurentsivõime tagatus. Käesolev arengukava panustab sellesse, et muuta tervisega seotud teenused inimestele üle Eesti kättesaadavamaks. Teatud tervisevaldkonna probleemid on iseloomulikud just teatud Ees t i piirkondadele ja asetab need seetõttu ebasoodsamasse olukorda. Näiteks narkomürgistusi esineb kõige rohkem Ida-Virumaal ja Harjumaal. Samuti on Ida-Virumaa ja Harjumaa ebasoodsas olukorras elanike HI-viiruse ja AIDSi tõttu. Tingituna keskkonna ohuteguritest on näiteks välisõhu saaste tõttu võrreldes ülejäänud Eestiga ebasoodsamas olukorras suurtes linnades ja Kirde-Eestis elavad inimesed. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele RTA aitab erinevatel asutustel ühiselt tervise valdkonna kulutusi planeerida. Arengukava eesmärkide saavutamiseks on vajalik erinevate ministeeriumite, vastavate rakendusasutuste ja ka kohalike omavalitsuste vaheline koostöö. Põhjalikum mõjude analüüs arengukavasse planeeritud alaeesmärkide kaupa on toodud arengukava eelnõu lisas 5. 4 . Eelnõu rakendamiseks vajalikud kulutused Arengukava rahastatakse peamiselt riigieelarve ja Euroopa struktuurifondide (Euroopa Sotsiaalfond, Euroopa Regionaalarengu Fond) vahenditest. Mitmete tegevuste puhul on võimalik kasutada ka muid rahastusallikaid (Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetused jms). 5 . Eelnõu jõustumine Vabariigi Valitsuse korraldus jõustub üldises korras. 6 . Eelnõu kooskõlastamine Arengukava mustandversioon esitati 2018. aasta septembris mitteametlikule konsultatsioonile arvamuste kogumiseks . Avalikul konsultatsioonilt laekusid peale RTA juhkomisjoni liikmete ettepanekud järgnevatelt osapooltelt: Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Ida-Viru Keskhaigla, Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkond , MTÜ Pallium , Eesti Õdede Liit, Eesti Õendusjuhtide Ühing, MTÜ Noored Perearstid, Gastroenteroloogide Selts, Ämmaemandate Ühing, Eesti Naistearstide Selts, Eesti Seksuaaltervise Liit, Eurasian Coalition on Male Health, Tartu Ülikooli õendusteaduse valdkonna esindajad, Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts, Connected Health Klaster, Politsei- ja Piirivalveamet i korruptsioonikuritegude büroo, Eesti Apteekide Ühendus, Eesti Ravimihulgimüüjate Liit, Keemiatööstuse Liit, TÜ Liikumislabor, Alkoholitootjate ja Maaletoojate Liit, tubakatootjad, NNA Suitsuvaba Eesti, Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoda, Tööandjate Keskliit, Eesti Tervisedenduse Ühing, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool (Tervisehariduse keskus), Eesti Demograafia Keskuse esindaja, Tartu linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakond , Tallinna Meditsiiniuuringute Komitee, Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komitee Mürgistusteabekeskus . Korralduse eelnõu saadetakse kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja Riigikantseleile ning arvamuse avaldamiseks Riigikogu sotsiaalkomisjonile, Tervise Arengu Instituudile, Ravimiametile, Terviseameti le, Tööinspektsioonile, Eesti Haigekassale, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele , Maailma Terviseorganisatsiooni Eesti esindusele, Peremeditsiini ja Rahvatervishoiu Instituudile, Eesti Puuetega Inimeste Kojale, Eesti Haiglate Liidule, Eesti Perearstide Seltsile, E esti Psühhiaatrite Seltsile, Eesti Linnade ja Valdade Liidule . Lisaks avaldatakse korralduse eelnõu osalusveebis. Ministeeriumid Meie 21.12.2018 nr 1.2-2/148-1 Riigikantselei Eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Sotsiaalministeerium esitab kooskõlastamiseks „„Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030“ heakskiitmine“ korralduse eelnõu. Eelnõule on lisatud ülevaade „Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020“ 2017. aasta tegevustest ja sellega seotud dokumendid. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut Tervise- ja tööminister Lisad: 1. RTA 2020–2030 20.11 2. Lisa 1. Korralduse eelnõu 3. Lisa 2. RTA 2020–2030 korralduse seletuskiri 4. Lisa 3. RTA 2020–2030 eesmärkide selgitus 5. Lisa 4. RTA 2020–2030 ja säästva arengu eesmärkide vahelised seosed 6. Taustainfo 1. 2017. aasta aruanne 7. Taustainfo 2. 2017. aasta aruande tabel 8. Taustainfo 3. 2017. aasta uimastipoliitika aruanne 9. Taustainfo 4. 2017. aasta tubakapoliitika aruanne 10. Taustainfo 5. 2017. aasta vigastuste ennetamise aruanne 11. Taustainfo 6. Vigastused Eestis 2017 12. Taustainfo 7. HIV-nakkuse ja kaasuvate infektsioonide epidemioloogilisest olukorrast Eestis aastatel 2000–2017 13. Taustainfo 8. 2017. aasta alkoholipoliitika aruanne Lisaadressaadid: Terviseamet Tervise Arengu Instituut Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus Eesti Haigekassa Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2 Tööinspektsioon Ravimiamet Eesti Puuetega Inimeste Koda Eesti Haiglate Liit Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut Maailma Terviseorganisatsiooni Eesti esindus Eesti Linnade ja Valdade Liit Eesti Perearstide Selts Riigikogu Sotsiaalkomisjon Eesti Psühhiaatrite Selts Maris Uuetoa 626 9164 [email protected] EELNÕU 2018 KORRALDUS 2018 nr „Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030“ heakskiitmine Vastavalt riigieelarve seaduse § 20 lõikele 5 ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2005. a määrusega nr 302 „Strateegiliste arengukavade liigid ning nende koostamise, täiendamise, elluviimise, hindamise ja aruandluse kord“: 1. Kiita heaks „Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030“. 2. Sotsiaalministeeriumil avaldada punktis 1 nimetatud dokument ministeeriumi veebilehel. Jüri Ratas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär Rahvastiku Tervise Arengukava 2020–2030 eesmärgid Rahvastiku Tervise Arengukava 2020–2030 eesmärgid:  Eesti inimeste eeldatav eluiga ja tervena elatud aastad kasvavad.  Tervena elatud aastad kasvad kiiremini kui eeldatav eluiga ehk inimesed elavad suurema osa oma elust tervisest tulenevate piiranguteta.  Ebavõrdus tervises (sugude, piirkondade ja haridustasemete vahel) väheneb. 1. Eeldatav eluiga Eeldatav eluiga (life expectancy) on keskmine eluaastate arv sünnil, kui palju inimene elab eeldusel, et tema vanusspetsiifiline suremus jääb samaks. Eeldatav eluiga on Eestis kõrgem kui kunagi varem (joonis 1) - 2017. aastal elasime 78,23 eluaastat sh naised 82,34 ja mehed 73,65 eluaastat. Kuigi aastatega on sugude vaheline erinevus vähenenud elasid Eesti naised 2017. aastal meestest siiski tunduvalt kauem (ligi 8,7 eluaastat). 85 82,34 80 78,23 Eeldatav eluiga (aastat) 75 70 73,65 65 60 55 50 1989 1990 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 Aasta 2017 Kokku Mehed Naised Joonis 1. Eeldatav eluiga sünnil, aastatel 1989–2017 Allikas: Statistikaamet Vaadates Eesti eeldatava eluea näitajat võrdluses Euroopa Liidu (EL) keskmisega näeme, et kui 2004. aastal elasid meie naised 3,5 ja mehed 8,4 eluaastat vähem kui ELis keskmiselt siis 2016. aastaks on vahe EL keskmistega vähenenud ja nii oli meie naiste eeldatav eluiga 2016. aastal 1,7 ja meeste oma 5 eluaastat lühem kui ELis keskmiselt (joonis 2). 85 83,6 Eeldatav eluiga (aastat) 81,5 81,9 80 78 78,2 75 75,2 73,2 70 66,8 65 60 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 Aasta Eesti Mehed Eesti Naised Euroopa Liidu keskmine* Mehed Euroopa Liidu keskmine* Naised Joonis 2. Eeldatav eluiga sünnil Eestis ja Euroopa Liidus, aastatel 2004–2016 Allikas: Eurostat Samas paistab Eesti endiselt silma ka suurte sooliste erinevuse osas (joonis 3)- kui ELis keskmiselt elasid 2016. aastal naised meestest 5,4 eluaastata kauem siis Eestis oli see vahe 8,9 eluaastat, mis on üks suurimaid ELis. 12 Eeldatava eluea sooline lõhe (naiste - 10 8,9 8 meeste eeldatav eluiga) 6 5,4 4 2 0 Soome Portugal Kreeka Austria Holland Sloveenia EL keskmine Saksamaa Malta Leedu Poola Hispaania Belgia Taani Rootsi Küpros Eesti Rumeenia Ungari Horvaatia Läti Prantsusmaa Luksemburg Iirimaa Ühendkuningriigid Bulgaaria Slovakkia Tšehhi Itaalia Riik Joonis 3. Eeldatava eluea sooline lõhe (naiste – meeste eeldatav eluiga) Euroopa Liidu riikides, 2016. aastal Allikas: Eurostat Eeldatava eluea osas on seega eesmärk, et see kasvaks Eestis 2030. aastaks ning me jõuaks lähemale EL keskmistele näitajatele. Eeldatava eluea osas ei ole eesmärgiks vaid eluea kui sellise kasv vaid ka soolise ebavõrdsuse ning EL keskmisest mahajäämuse vähendamine. Antud näitaja osas kasvu tagamiseks sh soolise ebavõrdsuse vähendamiseks on oluline vähendada varajast suremust (enne 65-eluaastat) elanikkonnas. Sealjuures on parima võimaliku tulemuse saavutamiseks oluline keskenduda neile surmapõhjustele mille osas on olemas efektiivseid ja 10-aasta perspektiivis tulemusi andvad sekkumismeetmed. Alla 65-aastaste elanike peamised surmapõhjused 2017. aastal olid Eestis kasvajad (27,5%), vereringeelundite haigused (27,3%), õnnetusjuhtumid, vigastused ja mürgistused (18,4%) ning seedeelundite haigused 8,5% sh 71% neist kõigist juhtudest leidis aset meeste hulgas. Suurima osa pahaloomulistest kasvajatest moodustasid hingamiselundite (19,2%, millest 96% olid kõri, hingetoru, bronhi ja kopsu pahaloomulised kasvajad), rinna (8,3%), mao (7%), käärsoole ja ühenduskoha pahaloomulised kasvajad (6%). Lisaks eelpool nimetatutele tasuvad ära märkimist ka need pahaloomulised kasvajad, mille osas on olemas efektiivseid 10-aasta perspektiivis tulemusi andvad toimivad sekkumised nagu emakakaela (3,4%) ja naha pahaloomulised kasvajad (1,6%). Vereringeelundite haigustest, mille osas on olemas efektiivsed 10-aasta perspektiivis tulemusi andvad toimivad sekkumismeetmed, saab välja tuua ägeda müokardi infarkti (11,9% vereringeelundite haiguste suremusest) ja peaajuveresoonte haigused (12,1% vereringeelundite haiguste suremusest). Õnnetusjuhtumitest, vigastustest ja mürgistustest moodustasid suurima osa juhuslikud mürgistused (34,4%), enesetapud (27,6%) ja sõidukiõnnetused (8,1%). Lisaks neile tasub välja tuua ka muud põhjused, mille osas on olemas efektiivsed 10-aasta perspektiivis tulemusi andvad efektiivsed sekkumismeetmed nagu juhuslikud kukkumised (7,3%), uppumised (4,8%), külmumised (4,3%) ning tulesurmad (2,6%). Lisaks eespool välja toodud alla 65-aastaste surmapõhjustele on 10-aasta perspektiivis tulemusi andvad toimivad sekkumismeetmed olemas veel ka diabeedi (moodustas 1,5% kogu alla 65-aastaste suremusest) ja maksa alkoholtõve (moodustas 4,6% kogu alla 65-aastaste suremusest) osas. Alla 65-aastaste surmapõhjuseid, võimalikke sekkumisi ja teistes arengukavades või strateegilistes dokumentides seatud eesmärke analüüsides leiti, et RTA eesmärgi saavutamiseks on vajalik vähendada surmajuhtude arvu võrreldes 2017. aastaga vähemalt järgmisel määral (vaata detailsemaid selgitusi lisast 3.1): 1. Vigastused 1) mürgistused -25% 2) enesetapud -20% 3) sõidukiõnnetused -50% 4) kukkumised -25% 5) uppumised -50% 6) tulesurmad -80% 7) külmumised -50% 2. Vereringeelundite haigused 1) äge müokardi infarkt -20% 2) peaajuveresoonte haigused -20% 3. Maksa alkoholtõbi -20% 4. Diabeet -20% 5. Kasvajad (alla 65-aastaste elanike hulgas) -40% 2017. aastal hukkus eespool nimetatud põhjustel kokku 1783 alla 65-aastast isikut. Seega hoides ära eespool nimetatud surmajuhud väljatoodud määral tähendab see, et 2030. aastal sureb nimetatud põhjuste tõttu 580 alla 65-aastast isikut vähem (-19%) võrreldes 2017. aastaga sh 379 meest ja 201 naist. Võttes arvesse rahvastikus toimuvaid protsesse (vanuskoosseisu, rände, suremuse ja sünni trende) ning eelpool nimetatud surmapõhjuste osas toimuvat langust 2030. aastaks kasvab lineaarprognoosi järgselt eeldatav eluiga naistel 1,7 aastat ja meestel 4,3 aastat. Seega väheneb ühtlasi ka naiste ja meeste vaheline erinevus eeldatavas elueas. Eesti naised elavad 2030. aastal 84 ning mehed 78 eluaastat ning vaadates Eurostati prognoosi 1 Euroopa Liidu (EL) osas (joonis 4) tähendab see, et Eesti naised elavad 2030. aastal 1 ja mehed 1,6 eluaastat vähem kui naised ja mehed ELis keskmiselt. Seega vahe EL keskmiste näitajatega nii naistel kui meestel väheneb. 1 Eurostat https://ec.europa.eu/eurostat/data/database?node_code=proj# https://ec.europa.eu/eurostat/cache/metadata/en/proj_esms.htm 86 85 84 84 Eeldatav eluiga (aastat) 82 80 80 78 78 76 74 72 70 68 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 Aasta Eesti Mehed Eesti Naised Euroopa Liit Mehed Euroopa Liit Naised Joonis 4. Eeldatava eluea projektsioon Euroopa Liidus ja Eestis aastateks 2017–2030 Allikas: Eurostat Üldeesmärgi täitmist seiratakse alljärgneva näitajate abil. Eeldatav eluiga kasvab 2017 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 (baastase) Mehed 73,7 74,7 75,0 75,3 75,7 76,0 76,3 76,7 77,0 77,4 77,7 78,0 Naised 82,3 82,7 82,8 83,0 83,1 83,2 83,3 83,5 83,6 83,7 83,8 84,0 2. Tervena elatud aastad Tervena (piiranguteta) elatud aastad (disability free life expectancy, healthy life years) on keskmine aastate arv, mida inimene tõenäoliselt elab igapäevategevuste piiranguteta, kui suremus ja rahvastiku tervise näitajad jäävad samaks. Antud näitaja arvutamiseks kombineeritakse eeldatava eluea näitajat küsitlusuuringu tulemustega, kus inimestelt uuritakse, kas neil on terviseprobleem (viimase 6 kuu jooksul), mis on piiranud neid tegevustes, mida nad tavaliselt teevad. 2004. aastal vastu võetud Lissaboni strateegia kohaselt sai tervena elatud aastatest EL üks peamisi strateegilisi eesmärke, mida jälgitakse igal aastal 2. Tervena elatud aastatega ei ole Eestis nii hästi läinud, kui eeldatava elueaga– ehk kuigi näitaja 2016 ja 2017. aastal kasvas oleme endiselt 2009. aasta tasemel. Nii elasid 2017. aastal Eesti naised 59 ja mehed 54,5 eluaastata tervetena (joonis 5). 2 Euroopa 2020 strateegia https://ec.europa.eu/eurostat/documents/3217494/8113874/KS-EZ-17-001-EN- N.pdf/c810af1c-0980-4a3b-bfdd-f6aa4d8a004e 70 Tervena elada jäänud aastad 65 64,2 63,6 60 59 55 54,5 50 45 40 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 Aasta Eesti Mehed Eesti Naised Euroopa Liit Mehed Euroopa Liit Naised Joonis 5. Tervena elada jäänud aastad Euroopa Liidus ja Eestis, 2007–2017 Allikas: Statistikaamet, Eurostat Nii nagu eeldatava eluea osas on ka tervena elatud eluaastate osas Eestis soolised erinevused (kuid siin on need erinevused väiksemad)- naised elatasid 2017. aastal 4,5 aastata kauem tervetena kui mehed (eeldatava eluea osas meeldetuletuseks oli see vahe 8,7 eluaastat). Tervena elatud aastate poolest on Eesti mahajäämus EL keskmisest suurem, kui eeldatava eluea osas ja seda sõltumata sellest, et viimastel aastatel on Eesti näitajad kasvanud kiiremini kui ELis keskmiselt- nii elasid 2016. a EL mehed keskmiselt 9,1 ja naised 5,2 eluaastat kauem kui Eesti mehed ja naised. Tervena elatud aastate osas on eesmärgiks, et antud näitaja kasvaks 2030. aastaks kiiremini kui eeldatav eluiga ehk kasvaks kvaliteetselt elatud eluaastate osakaal. Lisaks eelnevale on eesmärgiks vähendada soolist ebavõrdsust. Samuti on eesmärgiks jõuda lähemale EL keskmistele näitajatele. Aastatel 2012–2016 elasid EL mehed keskmiselt ligi 80 ja naised ligi 75% oma elust tervetena samas kui Eesti mehed elasid ligi 74% ja naised 70% oma elust tervetena (Joonis 6). Aastaks 2030 on eesmärk, et nii naistel kui meestel antud näitaja kasvaksid sh elaksid mehed 80 ja naised 75% oma elust tervetena (osakaal kasvaks seega võrreldes 2017. aastaga meestel 6% ja naistel 3,3%). 80 Tervena elatud aastate osakaal 78 78,3 eeldatavast elueast (%) 76 76,5 76,4 74 75,6 74,3 73,9 74,1 74,0 72 73,5 73,7 73,4 73,3 72,0 72,1 71,7 71,7 70 71,2 70,2 69,7 70,0 68 69,4 68,5 66 64 62 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 Aasta Mehed Naised Joonis 6. Tervena elada jäänud aastate osakaal eeldatavast elueast aastatel 2007–2017 Allikas: Statistikaamet Eeldusel, et 2030. aastaks toimuvad eeldatava eluea osas eespool välja toodud muutused ning mehed elavad oma elust 80% ning naised 75% tervetena elavad naiste 2030. aastal 63 ja mehed 62 eluaastat tervetena (joonis 7). 65 Tervena elada jäänud aastad (aastat) 63 62 60 55 50 45 40 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 Aasta Mehed Naised Joonis 7. Tervena elada jäänud aastate prognoos sünnimomendil Allikas: Sotsiaalministeeriumi arvutused Antud üldeesmärgi täitmist seiratakse järgneva näitaja abil. Tervena elatud aastad kasvavad 2017 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 (baastase) Mehed 54,5 56,3 56,9 57,5 58,1 58,8 59,4 56,0 60,6 61,2 61,8 62,0 Naised 59,0 59,9 60,2 60,5 60,8 61,2 61,5 61,8 62,1 62,4 62,7 63,0 Tervisekaotus ehk enneaegse suremuse ja haigestumuse tõttu kaotatud eluaastad 2016. aastal Eestis on haigusgruppide kaupa esitatud joonisel 8 - mida suurem on haigusrühma pinnalaotus seda suurema osa moodustab ta kogu antud aasta tervisekaotusest. Seega leevendades joonisel näha olevatest suurimatest haigusrühmadest tingitud tervisekaotust on võimalik saavutad tervena elatud aastate kasv. Seega peaks peamiselt keskenduma eelkõige kroonilistele mittenakkushaigustele, mis moodustavad tervisekaotusest enam kui 84% (joonisel märgitud siniste toonidega). Vaadates tervisekaotuse põhjuseid detailsemalt saab välja tuua, et oluline on keskenduda südame-veresoonkonnahaigustele, mille tõttu kaotasime 2016. aastal ligi 28% enneaegse suremuse ja haigestumuse tõttu kaotatud eluaastatest, neile järgnevad pahaloomulised kasvajad (ligi 15%), õnnetusjuhtumid, mürgistused ja traumad (ligi 12%), vaimse tervise häired (10%) jne. Joonis 8. Tervisekaotus ehk enneaegse suremuse ja haigestumuse tõttu kaotatud eluaastad, 2016. aastal Eestis Allikas: University of Washington, Institute for Health Metrics and Evaluation Enam kui 50% tervisekaotusest tulenes 2016. aastal riskiteguritest või riskikäitumisest. Suurimat tervisekadu põhjustavateks riskiteguriteks või riskikäitumiseks Eestis on kõige vererõhk (ligi 18%), tasakaalustamata toitumine (14%), alkoholi ja narkootikumide (ligi 15%) ning tubaka tarvitamine (13%) ning liigne kehakaal (13%)3. 3. Ebavõrdsus tervises Lisaks soolisele ebavõrdsusele tervises, mis on kirjeldatud eespool, on RTA eesmärgiks vähendada ebavõrdsust ka piirkondade ning haridustasemete vahel. Tervise ebavõrdsuse vähendamine eeldatava eluea osas erinevate sotsiaaldemograafiliste gruppide vahel vajab koordineeritud tegutsemist mitte vaid tervise ministeeriumi vaid ka teiste ministeeriumide osas, kes vastutavad hariduse, töö, sotsiaalkaitse ja elukohtade eest4. 3.1 Piirkonnad Kõigis Eesti maakondades on eeldatav eluiga 2016/2017 ja 2006/2007 aasta võrdluses kasvanud: kõige enam Läänemaal (6,4 aastat), Põlvamaal (6 aastata) ja Järvamaal (5,8 aastat). Eestis keskmiselt kasvas näitaja 4,8 aastat, eesti keskmise kasvust madalam oli kasv Valgamaal (4,6 aastat) ja Lääne-Virumaal (4,4 aastat) ning kõige vähem kasvas näitaja Jõgevamaal (4,1 aastat). 2016/2017. aastal oli madalaim eeldatav eluiga Ida-Viru maakonnas, kus inimesed elasid 3-eluaastat vähem kui Eestis keskmiselt (75 aastat, samas kui Eesti keskmine oli 78) (joonis 9). Piirkondade osas on RTA 2030. aasta eesmärgiks, et eeldatav eluiga ei oleks üheski Eesti maakonnas Eesti keskmisest enam kui kaks eluaastat lühem. Vaadates 2016/2017. aasta näitajaid oli Eesti ainuke maakond, kelle näitaja jäi alla soovitud eesmärgi Ida-Viru maakond (eluiga oli Eesti keskmisest 3 eluaastat lühem), kus elas 2017. aasta 1. jaanuari seisuga 143 880 inimest ehk ligi 11% elanikest. Ida-Viru maakond paistab silma kõrgema suremusega vigastuste (1,5 korda kõrgem suremuskordaja kui Eestis keskmiselt) ja südameveresoonkonna haiguste (1,3 korda kõrgem) osas ning samuti on seal kõrgem alla 65-aastaste suremus (1,7 korda kõrgem). 3 University of Washington, Institute for Health Metrics and Evaluation https://vizhub.healthdata.org/gbd-compare/ 4 James, C. et al. (2017), “Inclusive growth and health”, OECD Health Working Papers, No. 103, OECD Publishing, Paris, http://dx.doi.org/10.1787/93d52bcd-en 80 Maakonna keskmine eeldatav eluiga aastates 79 78 77 76 75 74 73 72 71 70 Harju Hiiu Järva Võru Ida-Viru Lääne Põlva Jõgeva Valga Lääne-Viru Pärnu Rapla Saare Tartu Viljandi Maakond 2012/2013 2013/2014 2014/2015 2015/2016 2016/2017 Eesti keskmine 2016/2017 Eesmärk (2-aastat erinevust) Joonis 9. Keskmine eeldatav eluiga maakondade kaupa Allikas: Statistikaamet 3.2 Haridustase Haridustase, sissetulek ja ametialad on omavahel tihedalt seotud. Kõrgema haridustasemega inimestel on suurema tõenäosusega kõrgem sissetulek ning väiksem tõenäosus sattuda tööle ametitesse, mis on seotud suuremate terviseriskidega (vigastused ja haigused). Seega võib haridustaset vaadata ka kui sissetulekuga seotud näitajat. Vähemalt 30-aastastest Eesti elanikest oli 2017. aasta 1. jaanuari seisuga kuni põhiharidusega 34,4% elanikest ning kõrgharidusega 28,4%. Vaadates viimase 6-aasta andmeid ilmneb, et kuni põhiharidusega elanike arv ning osakaal rahvastikus on iga aastaga veidi vähenenud (~4% ja ~26 000 isiku võrra) ning samal ajal on kasvanud kõrghariduse elanike arv (~17 000 võrra)5. Suurimad erinevused haridustasemete vahel esinevad just meestel ning Kesk- ja Ida-Euroopa riikides. 30-aastased kuni põhiharidusega mehed elavad ELis keskmiselt 7 eluaastat vähem kui kõrgharidusega. Naistel on antud erinevused väiksemad (4-eluaastat) (joonis 10). Eesti vastavad näitajad on EL keskmisest suuremad, vastavalt 8,5 ja 5,4 eluaastat). Seega on eesmärgiks, et Eesti jõuaks 2030. aastaks eeldatava eluea haridustasemete vahelise erinevuse osas lähemale EL keskmistele näitajatele. 5 Eesti Statistikaamet Rootsi Ühendkuningriigid** Itaalia Horvaatia Portugal Taani Soome Holland Kreeka Austria* Sloveenia Prantsusmaa* Bulgaaria EL21 4,1 7,7 Eesti 5,4 8,5 Belgia** Rumeenia Läti** Tšehhi Poola Ungari Slovakkia 0 2 4 6 8 10 12 14 16 Vahe kõrg ja kuni põhiharidusega 30-aastaste elanike eeldatavas elueas Mehed Naised *2012 **2011 Joonis 10. Eeldatava eluea erinevus kõrgharidusega ja kuni põhiharidusega 30-aastaste elanike hulgas 2016. aastal. Allikas: OECD Põhjused, miks selline haridustasemete vaheline eeldatava eluea erinevus esineb seisneb selles, et madalama haridustasemega elanike hulgas on suremus tunduvalt suurem ja seda eriti just meestel. Suremuse erinevus esineb kõigi peamiste surmapõhjuste osas ning ELis on leitud, et suurim on see vereringeelundite haiguste, pahaloomuliste kasvajate ning õnnetuste, vigastuste ja mürgistuste osas6. Suitsetamine on väga oluline riskikäitumine nii vereringeelundite haigustesse haigestumise kui paljude pahaloomuliste kasvajate osas. Paljudes riikides tuleneb lõhe suremuses justnimelt sellest, et kõrgema haridustasemega elanike hulgas on suitsetamise levimus palju madalam kui madalama haridustasemega elanike hulgas7. Samuti mõjutab suuremat suremust ka alkoholi tarbimise laialdasem levik madalama haridustasemega meeste hulgas, mis on seotud nii südameveresookonna haiguste, pahaloomuliste kasvajate kui ka vigastustega. 2017. aastal elasid kõrgharidusega elanikud Eestis 8,6 eluaastat kauem kui kuni põhiharidusega elanikud, meestel oli antud vahe 9,6 ja naistel 7,2 eluaastat (joonis 11). Antud erinevused on Eestis võrreldes 2011. aastaga vähenenud, siis oli vahe ligi 12 eluaastat sh meestel 11,6 ja naistel 8,8 eluaastat. 6 Murtin F. et al. (2017). “Inequalities in longevity by education in OECD countries: Insights from new OECD estimates”, OECD Statistics Working Papers, 2017/02, OECD Publishing, Paris. http://dx.doi.org/10.1787/6b64d9cf-en 7 OECD, Health at a Glance: Europe 2018 90 84,8 81,4 77,6 77,1 80 72,8 67,6 Eeldatav eluiga aastates 70 60 50 40 30 20 10 0 Põhiharidus või madalam Kõrgharidus või keskeriharidus keskhariduse baasil Haridustase Kokku Mehed Naised Joonis 11. Eeldatava eluea erinevus haridustasemete vahel 2017. aastal8 Allikas: Statistikaamet RTA 2030. aasta eesmärgiks on, et eeldatava eluea erinevused haridustasemete vahel väheneks ja seda nii meestel kui naistel – eeldatava eluea erinevus põhi- ja kõrgharidusega inimeste vahel väheneb ning ei ole 2030. aastal suurem kui kuus eluaastat. 8 Kajastab kõiki Eesti elanikke sõltumata nende vanusest Lisa 3.1 Detailsemad selgitused Rahvastiku Tervise Arengukavas eesmärgiks seatud surmajuhtude langustele 1. Vigastused 1.1 Mürgistused Mürgistused on üheks peamiseks vigastussurma põhjuseks Eestis –2017. aastal suri nende tõttu 174 meest ning 47 naist, moodustades 27% kogu vigastussuremusest antud aastal9. Surmaga lõppenud mürgistused jagunesid valdavalt alkoholi- ja narkomürgistusteks. Muudest ainetest põhjustatud mürgistuste tõttu suri viis meest ja kaks naist. Mehi suri rohkem narkomürgistuse (53% mürgistusjuhtudest) ja naisi alkoholimürgistuse (56%) tagajärjel. Alkoholimürgistuse tagajärjel hukkus enim 50–69-aastaseid mehi (70%) ja 45–64-aastaseid naisi (67%). Narkootiliste ainete põhjustatud mürgistuste tõttu suri enim 25–44-aastaseid mehi (86%), hukkunud naised olid keskmiselt veidi nooremad10. Kuigi viimasel 10-aastal on standarditud suremuskordaja mürgistuste tõttu Eestis olnud kergelt kasvava trendiga (joonis 1) siis vaadates 3-aasta libisevat keskmist näitajat11 on olukord võrreldes aastat 2008 ja 2017 püsinud suuremate muutusteta. Samas kui võrrelda aastate 2008-2012 ning 2013-2017 keskmist näitajat on toimunud ligi -13% suremuskordaja langus. 30 elaniku kohta juhuslike mürgistute tõttu Standarditud suremuskordaja 100 000 25 20 19,8 20,1 18,9 17,9 16,0 16,8 16,2 16,1 16,2 15 15,9 10 5 0 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 Aasta Kordaja 3-aasta libisev keskmine kordaja Joonis 1. Standarditud suremuskordaja 100 000 elaniku kohta juhuslike mürgistuste tõttu aastatel 2008–2017 (3-aasta libisev keskmine aasta 2008 kohta tähendab aastate 2006-2008 keskmist näitajat jne). Allikas: Statistikaamet, Sotsiaalministeeriumi arvutused. Eesti standarditud suremuskordaja 100 000 elaniku kohta mürgistuste tõttu oli 2015. aastal 15,97, samas kui ELis oli see keskmiselt 2,6612. Eestist kõrgem oli näitaja ELis vaid Leedus (16,41), ülejäänud riikide näitajad olid kõik vähemalt pea poole võrra madalamad- vähemalt alla 8,86 juhu 100 000 elaniku kohta. RTAs mürgistussurmade osas seatud eesmärk (-25% surmajuhtude langust aastaks 2030) lähtub sellest, et jõuaksime senisest enam järgi EL keskmisele näitajale ning sellest, et narkootikumide 9 Statistikaameti andmebaas, vaadatud 20.11.2018 http://pub.stat.ee/ 10 Tervise Arengu Instituut, Vigastused Eestis, 2017 https://intra.tai.ee//images/prints/documents/15385597148_Vigastused%20Eestis_2017.pdf 11 Antud näitaja aitab tasandada arvude väiksusest tulenevad juhuslikud kõikumised. 12 Eurostat andmebaas, vaadatud 20.11.2018 https://ec.europa.eu/eurostat/data/database üledooside ennetuse osas on olemas efektiivseid sekkumisi (teadlikkuse suurendamine üledoosidest ja kuidas nende korral toimida, opioid asendusravi, ohutud süstimisruumid, suremuse vähendamine üledoosi ilmnemisel naloksoni abil jne) mille tulemusena on võimalik ära hoida üledoosidest tingitud surmajuhte13,14. Samuti sellest, et alkoholi mürgistuste osas on olemas efektiivsed sekkumised mürgistussurma juhtude vähendamiseks (alkoholi häire varajane avastamine ja ravi, alkoholi kättesaadavuse piiramine jne), mis aitavad samuti vähendada suremust mürgistuste tõttu, kuid nende suurem mõju avaldub pikema perioodi jooksul. Vaadates ka teisi Euroopa Liidu liikmesriike näeme, et selliseid tulemusi on võimalik antud ajaperioodiga saavutada nt langes veel 2011. aastal üsna kõrge mürgistus suremuskordajaga Soomes (13,3 juhtu) standarditud mürgistussurmade arv 100 000 elaniku kohta aastatel 2011–2015 -33%. Samuti on näitaja samal perioodil langenud edukalt veel ka Sloveenias (-36%), Rumeenias (-34%), Islandil (-28%), Iirimaal (-21%)15. Peamine surmajuhtude langus aastatel 2020–2030 soovitakse saavutada narkootikumide mürgistuste arvelt. Eesmärk on kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) säästva arengu eesmärkidega – 3.9.3 langetada juhuslikest mürgistustest tingitud suremuskordajat aastaks 203016. Kui 2017. aastal suri mürgistuste tõttu 222 inimest sh 100 alkoholimürgistuste ja 110 narkootikumide kasutamise tõttu tähendab -25% surmajuhtude arvu langus aastaks 2030 seda, et võrreldes 2017 aastaga hukkub nende tõttu 56 inimest vähem, millest 29 isikut hukkuks vähem seniste trendide jätkumisel (-13%), kuid ülejäänud juhtude vähendamiseks on tarvis senisest enam pingutada. 1.2 Enesetapud Lisaks mürgistustele on üheks peamiseks vigastussurmapõhjuseks Eestis enesetapud –2017. aastal suri nende tõttu 167 meest ning 52 naist, moodustades ligi 27% kogu vigastussuremusest antud aastal17. 40% 2017. aastal enesetapu tõttu hukkunutest olid alkoholijoobes 18. Enesetappude arv on aasta-aastalt langenud, kuid aeglasemalt kui muude vigastussurmade arv. Seega on enesetappude osatähtsus tõusnud, moodustades nii naiste kui meeste puhul juba ligi kolmandiku vigastussurmadest. Mehed võtsid endalt elu ligi neli korda sagedamini kui naised, olles seejuures keskmiselt veidi nooremad. Meeste mediaanvanus jäi vahemikku 50–54, naistel 60–64 aastat19. Viimasel 10-aastal on enesetappude standarditud suremuskordaja 100 000 elaniku kohta langenud, eriti ilmne on see siis, kui vaadata 3-aasta libiseva keskmise näitajat 20 (joonis 2). Võrreldes aastate 2008– 2012 ja 2013–2017 keskmisi kordajaid on toimunud ligi -3% langus. 13 EMCDDA, Perspectives on drugs, preventing overdose deaths in Europe, 2018 http://www.emcdda.europa.eu/system/files/publications/2748/POD_Preventing%20overdose%20deaths.pdf 14 EMCDDA, EMCDDA papers, oreventing fataal overdoses: a systematic review of the effectiveness of take- home naloxone, 2015 http://www.emcdda.europa.eu/system/files/publications/932/TDAU14009ENN.web_.pdf 15 Eurostat andmebaas, vaadatud 20.11.2018 https://ec.europa.eu/eurostat/data/database 16 ÜRO, säästva arengu eesmärgid https://sustainabledevelopment.un.org/sdg3 17 Statistikaameti andmebaas, vaadatud 20.11.2018 http://pub.stat.ee/ 18 Eesti Konjunktuuri Instituut, Tervise Arengu Instituut, Alkoholi turg, tarbimine ja kahjud Eestis, Aastaraamat 2018 https://intra.tai.ee//images/prints/documents/154202732981_Alkoholi%20aastaraamat%202018.pdf 19 Tervise Arengu Instituut, Vigastused Eestis, 2017 https://intra.tai.ee//images/prints/documents/15385597148_Vigastused%20Eestis_2017.pdf 20 Antud näitaja aitab tasandada arvude väiksusest tulenevad juhuslikud kõikumised. 19 Standarditud suremuskordaja 100 000 elaniku kohta enesetapu tõttu 18 17 17,2 16,5 16,5 16 15,7 15,6 15,5 15,6 15 15,1 14,8 14,4 14 13 12 11 10 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 Aasta Kordaja 3-aasta libisev keskmine kordaja Joonis 2. Standarditud suremuskordaja 100 000 elaniku kohta enesetappude tõttu aastatel 2008–2017 (3-aasta libisev keskmine aasta 2008 kohta tähendab aastate 2006-2008 keskmist näitajat jne). Allikas: Statistikaamet, Sotsiaalministeeriumi arvutused. Eesti standarditud suremuskordaja 100 000 elaniku kohta enesetappude tõttu oli 2015. aastal 15,89, samas kui ELis oli see keskmiselt 10,91 21, mis näitab, et arenguruumi Eesti näitaja paranemiseks on veel omajagu. RTAs enesetappude osas seatud eesmärk (-20% surmajuhtude langust aastaks 2030) lähtub sellest, et me jõuaks 2030. aastaks lähemale EL keskmisele näitajale ning sellest, et teiste riikide praktikale tuginedes on teada, et sama suuri langusi on suudetud efektiivseid sekkumis rakendades saavutada. Näiteks Šotimaal, kus oli varasemalt väga kõrge enesetappude arv, vähenes enesetappude arv vastava strateegia rakendumisel -18% (perioodil 2000–2002 ja 2010–2012). Samuti seadis -20% languse 1999. aastal enda riiklikuks eesmärgiks Inglismaa ning saavutas selle peale strateegia rakendumist 2008. aastaks22. Vaadates teisi Euroopa Liidu liikmesriike, kelle näitajad on (olnud) Euroopa Liidu keskmisest kõrgemad, aastatel 2011–2015 saab välja tuua, et näitaja on langenud Ungaris (-23%), Iirimaal (-21%), Soomes (-20%) ja Prantsusmaal (-16%)12. Enesetapu suremuse langus on kooskõlas ÜRO säästva arengu eesmärkidega –3.4.2 tagada aastaks 2030 enesetappudest tingitud suremuskordaja langus 23. Kui 2017. aastal hukkus enesetappude tõttu 219 inimest siis 2030 aastal saavutades -20% juhtude langus tähendaks see, et võrreldes 2017. aastaga hukkuks 44 inimest vähem, millest 7 hukkuks vähem seniste trendide jätkumisel (-3%), kuid ülejäänud juhtude vähendamiseks on tarvis rakendada tõenduspõhiseid toimivaid sekkumismeetmeid13. 1.3 Sõidukiõnnetused Sõidukiõnnetuste tõttu hukkus 2017. aastal 46 meest ning 18 naist, moodustades ligi 8% kogu vigastussuremusest antud aastal. Peamiselt hukkuvad seega sõidukiõnnetuste tõttu mehed (ligi 72%) 24. Alkohol on sõidukiõnnetuste puhul oluline riskitegur, nii hukkud 2017. aastal joobes juhtidega toimunud liiklusõnnetustes 13 inimest, moodustades enam kui 20% kogu sõidukiõnnetustes hukkunutest 25. 21 Eurostat andmebaas, vaadatud 20.11.2018 https://ec.europa.eu/eurostat/data/database 22 WHO, Preventing suicide, a globaal imparative, 2014 http://apps.who.int/iris/bitstream/handle/10665/131056/9789241564779_eng.pdf;jsessionid=4B0246C64564 88D4476F287FABAE61F7?sequence=1 23 ÜRO, säästva arengu eesmärgid https://sustainabledevelopment.un.org/sdg3 24 Statistikaameti andmebaas, vaadatud 20.11.2018 http://pub.stat.ee/ 25 Eesti Konjunktuuri Instituut, Tervise Arengu Instituut, Alkoholi turg, tarbimine ja kahjud Eestis, Aastaraamat 2018 https://intra.tai.ee//images/prints/documents/154202732981_Alkoholi%20aastaraamat%202018.pdf Viimasel 10-aastal on sõidukiõnnetuste tõttu hukkunute standarditud suremuskordaja 100 000 elaniku kohta langenud, eriti ilmne on see siis, kui vaadata 3-aasta libiseva keskmise näitajat (joonis 3). Võrreldes aastate 2008–2012 ja 2013–2017 keskmisi kordajaid on toimunud -29% langus. 16 Standarditud suremuskordaja 100 000 elaniku kohta sõidukiõnnetuste tõttu 14 14,4 12 11,4 10 8,8 8 7,8 7,2 7,1 6 6,5 6,3 6,1 5,4 4 2 0 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 Aasta Kordaja 3-aasta libisev keskmine kordaja Joonis 3. Standarditud suremuskordaja 100 000 elaniku kohta sõidukiõnnetuste tõttu aastatel 2008– 2017 (3-aasta libisev keskmine aasta 2008 kohta tähendab aastate 2006-2008 keskmist näitajat jne). Allikas: Statistikaamet, Sotsiaalministeeriumi arvutused. Eesti standarditud suremuskordaja 100 000 elaniku kohta sõidukiõnnetuste tõttu oli 2015. aastal 6,53, samas kui ELis oli see keskmiselt 5,7726. Parimad näitajad on Euroopa Liidus Iirimaal (3,06) ja Maltal (3,11). Selleks, et Eesti jõuaks parimate sekka peaks meie näitaja veidi enam kui poole võrra langema. RTAs sõidukiõnnetuste osas seatud eesmärk (-50% surmajuhtude langust aastaks 2030) lähtub Liiklusohutusprogrammist27, milles on eesmärk, et aastate 2023–2025 keskmisena ei hukkuks liikluses mitte rohkem kui 40 inimest aastas. Võrreldes aastaga 2017 tähendab see, et aastaks 2025 toimuks - 38% surmajuhtude langus. Kuna RTA periood on aga 5-aastat pikem ehk aastani 2030 on lisatud juurde veel -12% juhtude langust aastaks 2030 ehk võrreldes 2017 aastaga on eesmärgiks, et sõidukiõnnetuste osas toimuks -50% surmajuhtude langus. Selle seadmisel on lähtutud sellest, et aastatel 2026–2030 toimuks sama suur surmajuhtude langus kui on eesmärgiks võetud liiklusohutusprogrammis aastateks 2016–2025 (langus enam kui -2 juhtu aastas). Samuti aitaks selline eesmärk meil 2030. aastaks jõuda Euroopa Liidu parimate sekka. Eesmärk on kooskõlas ka ÜRO säästva arengu eesmärkidega- 3.6 vähendada sõidukiõnnetuste tõttu toiminud surmajuhtude ja vigastuste arvu poole võrra (aastaks 2020). 3.6.1 vähendada aastaks 2030 sõidukiõnnetuste tõttu toiminud suremuskordajat28. Kui 2017. aastal hukkus sõidukiõnnetuste tõttu 64 inimest siis 2030 aastal saavutades -50% juhtude langus tähendaks see, et võrreldes 2017. aastaga hukkuks 32 inimest vähem, millest ligi 19 hukkuks vähem seniste trendide jätkumisel (-29%), kuid ülejäänud juhtude vähendamiseks on tarvis senisest enam pingutada. 1.4 Kukkumised Kukkumine oli 2017. aastal vigastussurma põhjuseks 13% juhtudest. Kukkumiste tagajärjel hukkus 108 inimest (sh 73 meest ja 35 naist), mehed 2 korda sagedamini kui naised 29. 26 Eurostat andmebaas, vaadatud 20.11.2018 https://ec.europa.eu/eurostat/data/database 27 Maanteeamet, liiklusohutusprogramm 2016-2025 https://www.mnt.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/liikusohutusprogramm_2016-2025.docx 28 ÜRO, säästva arengu eesmärgid https://sustainabledevelopment.un.org/sdg3 29 Statistikaameti andmebaas, vaadatud 20.11.2018 http://pub.stat.ee/ Enamik hukkunud naisi oli üle 65-aastased, meestest olid pooled üle 60 aasta vanused. 70% juhtudest leidis kukkumine aset kodus30. 2017. aastal oli 27% kukkumiste tõttu hukkunutest alkoholijoobes 31. Viimasel 10-aastal on kukkumiste tõttu hukkunute standarditud suremuskordaja 100 000 elaniku kohta kasvanud, seda nii kordajat kui 3-aasta libisevat keskmist näitajat vaadates (joonis 4). Võrreldes aastate 2008–2012 ja 2013–2017 keskmisi standarditud suremuskordajaid on toimunud ligi 34% näitaja kasv. 12 Standarditud suremuskordaja 100 000 10 elaniku kohta kukkumiste tõttu 9,2 9,3 8 7,8 7,0 7,3 6,8 6,6 6 6,0 5,7 5,3 4 2 0 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 Aasta Kordaja 3-aasta libisev keskmine kordaja Joonis 4. Standarditud suremuskordaja 100 000 elaniku kohta kukkumiste tõttu aastatel 2008–2017 (3- aasta libisev keskmine aasta 2008 kohta tähendab aastate 2006-2008 keskmist näitajat jne). Allikas: Statistikaamet, Sotsiaalministeeriumi arvutused. Eesti standarditud suremuskordaja 100 000 elaniku kohta kukkumiste tõttu oli 2015. aastal 9,91, samas kui ELis oli see keskmiselt veidi kõrgem olles 10,9932. Parimad näitajad on Euroopa Liidus Küprosel (3,77), Kreekas (4,79) ja Itaalias (5,44). RTA eesmärkide seadmisel on lähtutud teistes sarnase kukkumissuremuse tasemega riikides seni saavutatust. Näiteks vaadates Tšehhi 2011 ja 2015. aasta näitajat on seal suudetud 5-aastaga saavutada -35% (10,31 vs 6,75), Taanis -20% (11,93 vs 9,54) ja Iirimaal -16% (9,45 vs 7,91) näitaja langus. Kui 2017. aastal hukkus kukkumiste tõttu 108 inimest siis 2030 aastal saavutades -25% juhtude langus tähendaks see, et võrreldes 2017. aastaga hukkuks 27 inimest vähem. Kuna seni on meie näitaja kasvanud tähendab see, et juhtude vähendamiseks on tarvis rakendada toimivaid tõenduspõhiseid sekkumismeetmeid33. 1.5 Uppumised Uppumiste tõttu hukkus 2017. aastal 32 meest ning 7 naist, moodustades ligi 5% kogu vigastussuremusest antud aastal. Peamiselt hukkuvad seega uppumiste tõttu mehed (82%) 34. Alkoholijoove on uppumiste puhul oluline riskitegur nii oli 2017. aastal uppunud isikutest 20% keskmises või raskes alkoholijoobes35. 30 Tervise Arengu Instituut, Vigastused Eestis, 2017 https://intra.tai.ee//images/prints/documents/15385597148_Vigastused%20Eestis_2017.pdf 31 Eesti Konjunktuuri Instituut, Tervise Arengu Instituut, Alkoholi turg, tarbimine ja kahjud Eestis, Aastaraamat 2018 https://intra.tai.ee//images/prints/documents/154202732981_Alkoholi%20aastaraamat%202018.pdf 32 Eurostat andmebaas, vaadatud 20.11.2018 https://ec.europa.eu/eurostat/data/database 33 WHO, WHO global report on falls prevention in older age, 2007 http://www.who.int/ageing/publications/Falls_prevention7March.pdf?ua=1 34 Statistikaameti andmebaas, vaadatud 20.11.2018 http://pub.stat.ee/ 35 Eesti Konjunktuuri Instituut, Tervise Arengu Instituut, Alkoholi turg, tarbimine ja kahjud Eestis, Aastaraamat 2018 https://intra.tai.ee//images/prints/documents/154202732981_Alkoholi%20aastaraamat%202018.pdf Viimasel 10-aastal on uppumiste tõttu hukkunute standarditud suremuskordaja 100 000 elaniku kohta langenud, eriti ilmne on see siis, kui vaadata 3-aasta libiseva keskmise näitajat (joonis 5). Võrreldes aastate 2008–2012 ja 2013–2017 keskmisi kordajaid on toimunud -33% langus. 7 Standarditud suremuskordaja 100 000 6 elaniku kohta uppumiste tõttu 5,5 5,4 5 5,2 5,0 4,6 4 3,3 3,5 3,4 3,4 3 2,8 2 1 0 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 Aasta Kordaja 3-aasta libisev keskmine kordaja Joonis 5. Standarditud suremuskordaja 100 000 elaniku kohta uppumiste tõttu aastatel 2008–2017 (3- aasta libisev keskmine aasta 2008 kohta tähendab aastate 2006-2008 keskmist näitajat jne). Allikas: Statistikaamet, Sotsiaalministeeriumi arvutused. Eesti standarditud suremuskordaja 100 000 elaniku kohta uppumiste tõttu oli 2015. aastal 2,35, samas kui ELis oli see keskmiselt vaid 1,1336. Eestist kõrgem on näitaja vaid Lätis (6,02), Leedus (4,86), Rumeenias (3,34), Slovakkias (2,69) ja Horvaatias (2,27). Seega peaks Eesti näitaja EL keskmisele tasemele jõudmiseks vähemalt poole võrra vähenema. RTAs uppumiste osas seatud eesmärk (-50% surmajuhtude langust aastaks 2030) lähtub Päästeameti strateegilisest eesmärgist – aastal 2025 ei hukku enam kui 20 isikut37. Võrreldes aastaga 2017 tähendab see, et aastaks 2025 toimuks vähemalt -49% surmajuhtude langus. Kuna RTA periood on aga 5-aastat pikem ehk aastani 2030 on lisatud juurde veel -1% juhtude langust aastaks 2030. Seega võrreldes 2017 aastaga on eesmärgiks, et uppumiste tõttu toimuks -50% surmajuhtude langus. Selline eesmärk aitaks meil 2030. aastaks jõuda Euroopa Liidu keskmiste sekka. Kui 2017. aastal hukkus uppumiste tõttu 39 inimest siis 2030 aastal saavutades -50% juhtude langus tähendaks see, et võrreldes 2017. aastaga hukkuks 19 inimest vähem, millest ligi 13 hukkuks vähem seniste trendide jätkumisel (-33%), kuid ülejäänud juhtude vähendamiseks on tarvis rakendada lisa tõenduspõhiseid toimivaid ennetusmeetmeid38. 1.6 Tulesurmad Suitsu, tule ja leekide tõttu hukkus 2017. aastal 28 meest ning 13 naist, moodustades ligi 5% kogu vigastussuremusest antud aastal. Peamiselt hukkuvad tulesurmade tõttu mehed (68%) 39. Alkoholijoove 36 Eurostat andmebaas, vaadatud 20.11.2018 https://ec.europa.eu/eurostat/data/database 37 Päästeameti strateegia aastani 2025, 2. täiendatud trükk https://www.rescue.ee/files/2018- 10/1540550967_srateegia-est-web.pdf 38 WHO, Preventing drowning: an implementation guide, 2017 http://apps.who.int/iris/bitstream/handle/10665/255196/9789241511933- eng.pdf;jsessionid=7B22A705683CAA40616E489FDD60573A?sequence=1 39 Statistikaameti andmebaas, vaadatud 20.11.2018 http://pub.stat.ee/ on tuleõnnetuste puhul oluline riskitegur nii oli 2017. aastal tulesurma tõttu hukkunud isikutest 55% keskmises või raskes alkoholijoobes 40. Viimasel 10-aastal on suitsu, tule ja leekide tõttu hukkunute standarditud suremuskordaja 100 000 elaniku kohta langenud, eriti ilmne on see siis, kui vaadata 3-aasta libiseva keskmise näitajat (joonis 6). Võrreldes aastate 2008–2012 ja 2013–2017 keskmisi kordajaid on toimunud -29% langus. 9 elaniku kohta suitsu, tule ja leekide tõttu Standarditud suremuskordaja 100 000 8 7,8 7 6 5,9 5 4,8 4,5 4,3 4 3,6 3,3 3,4 3 3,1 3,2 2 1 0 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 Aasta Kordaja 3-aasta libisev keskmine kordaja Joonis 6. Standarditud suremuskordaja 100 000 elaniku kohta suitsu, tule ja leekide tõttu aastatel 2008–2017 (3-aasta libisev keskmine aasta 2008 kohta tähendab aastate 2006-2008 keskmist näitajat jne). Allikas: Statistikaamet, Sotsiaalministeeriumi arvutused. RTAs uppumiste osas seatud eesmärk (-80% surmajuhtude langust aastaks 2030) lähtub Päästeameti strateegilisest eesmärgist – aastal 2025 ei hukku enam kui 12 isikut41. Võrreldes aastaga 2017 tähendab see, et aastaks 2025 toimuks vähemalt -71% surmajuhtude langus. Kuna RTA periood on aga 5-aastat pikem ehk aastani 2030 on lisatud juurde veel -9% juhtude langust (aastatel 2025–2030 hukkuks veel 4 isikut vähem) aastaks 2030. Seega võrreldes 2017 aastaga on eesmärgiks, et uppumiste tõttu toimuks -80% surmajuhtude langus. Kui 2017. aastal hukkus tuleõnnetuste tõttu 41 inimest siis 2030 aastal saavutades -80% juhtude langus tähendaks see, et võrreldes 2017. aastaga hukkuks 33 inimest vähem, millest ligi 12 hukkuks vähem seniste trendide jätkumisel (-29%), kuid ülejäänud juhtude vähendamiseks on tarvis rakendada lisa tõenduspõhiseid toimivaid ennetusmeetmeid42. 1.7 Külmumised Ülemäärase loodusliku külma toime tõttu hukkus 2017. aastal 31 meest ning 8 naist, moodustades ligi 5% kogu vigastussuremusest antud aastal. Peamiselt hukkuvad külmumise tõttu mehed (80%) 43. Alkoholijoove on külmumiste puhul oluline riskitegur nii oli 2017. aastal külmumise tõttu hukkunud isikutest 49% keskmises või raskes alkoholijoobes44. 40 Eesti Konjunktuuri Instituut, Tervise Arengu Instituut, Alkoholi turg, tarbimine ja kahjud Eestis, Aastaraamat 2018 https://intra.tai.ee//images/prints/documents/154202732981_Alkoholi%20aastaraamat%202018.pdf 41 Päästeameti strateegia aastani 2025, 2. täiendatud trükk https://www.rescue.ee/files/2018- 10/1540550967_srateegia-est-web.pdf 42 Swedish Rescue Service Agency, Prevention of fires and ohter incidents, report and recommendations http://ec.europa.eu/echo/files/civil_protection/civil/act_prog_rep/fire_prevention.pdf 43 Statistikaameti andmebaas, vaadatud 20.11.2018 http://pub.stat.ee/ 44 Eesti Konjunktuuri Instituut, Tervise Arengu Instituut, Alkoholi turg, tarbimine ja kahjud Eestis, Aastaraamat 2018 https://intra.tai.ee//images/prints/documents/154202732981_Alkoholi%20aastaraamat%202018.pdf Viimasel 10-aastal on ülemäärase loodusliku külma toime tõttu hukkunute standarditud suremuskordaja 100 000 elaniku kohta langenud, eriti ilmne on see siis, kui vaadata 3-aasta libiseva keskmise näitajat (joonis 7). Võrreldes aastate 2008–2012 ja 2013–2017 keskmisi kordajaid on toimunud -25% langus. 7 Standarditud suremuskordaja 100 000 6,6 elaniku kohta ülemäärase loodusliku 6 5,5 5 4,7 4,5 4,7 4 4,0 külma tõttu 3,8 3,8 3,6 3 3,1 2 1 0 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 Aasta Kordaja 3-aasta libisev keskmine kordaja Joonis 7. Standarditud suremuskordaja 100 000 elaniku kohta ülemäärase loodusliku külma tõttu aastatel 2008–2017 (3-aasta libisev keskmine aasta 2008 kohta tähendab aastate 2006-2008 keskmist näitajat jne). Allikas: Statistikaamet, Sotsiaalministeeriumi arvutused. ELi kohta ei ole võimalik ajakohaseid andmeid antud näitaja osas saada küll aga võrreldes absoluut surmajuhtude arvu Eestis 2008 ja 2017. aastal on näha, et saavutati ligi -50% surmajuhtude langus. Lähtuvalt sellest on seatud RTA 2030. aasta eesmärgiks vähendada ülemäärase loodusliku külma tõttu toimunud surmajuhtude arvu samal määral, kui see on toimunud viimasel 10-aastal ehk -50%. Kui 2017. aastal hukkus külmumiste tõttu 39 inimest siis 2030 aastal saavutades -50% juhtude langus tähendaks see, et võrreldes 2017. aastaga hukkuks 20 inimest vähem. 2. Vereringeelundite haigused 2.1 Äge müokardiinfarkt Ägeda müokardiinfarkti tõttu suri 2017. aastal 283 meest ning 251 naist, moodustades ligi 7% vereringeelundite haiguste surmajuhtudest antud aastal. Peamiselt hukkuvad ägeda müokardiinfarkti tõttu mehed (53%). 19% äge müokardi infarkti tõttu hukkunutest oli 2017. aastal alla 65-aastased45. Kuni aastani 2013 langes ägeda müokardiinfarkti tõttu hukkunute standarditud suremuskordaja 100 000 elaniku kohta ent hakkas 2013. aastast alates kasvama (joonis 8). Võrreldes aastate 2008–2012 ja 2013–2017 keskmisi kordajaid on toimunud 20% kasv. 45 Statistikaameti andmebaas, vaadatud 20.11.2018 http://pub.stat.ee/ 45 elaniku kohta ägeda müokardiinfarkti tõttu Standarditud suremuskordaja 100 000 40 38,9 37,5 35 36,0 32,7 31,7 32,8 30 29,2 27,4 27,6 25 24,3 20 15 10 5 0 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 Aasta Kordaja 3-aasta libisev keskmine kordaja Joonis 8. Standarditud suremuskordaja 100 000 elaniku kohta ägeda müokardiinfarkti tõttu aastatel 2008–2017 (3-aasta libisev keskmine aasta 2008 kohta tähendab aastate 2006-2008 keskmist näitajat jne). Allikas: Statistikaamet, Sotsiaalministeeriumi arvutused Eesti standarditud suremuskordaja 100 000 elaniku kohta ägeda müokardiinfarkti tõttu oli 2015. aastal 41,23, samas kui ELis keskmiselt oli see veidi kõrgem 46,0746. Eestist tunduvalt madalam oli näitaja aga Prantsusmaal (21,61), Taanis (29,48), Hispaanias (32,97) ja Itaalias (36). 2011. aastal Eestiga sarnasel tasemel olevates riikides on perioodil 2011–2015 (5-aastaga) suudetud saavutada märkimisväärseid langusi nt Taanis (-33%), Hollandis (-24%), Hispaanias (-20%), Itaalias (-18%), Portugalis (-12%). ELis keskmiselt toimus vaadeldud perioodil -15% näitaja langus. RTA eesmärkide seadmisel on lähtutud teistes sarnase ägeda müokardiinfarkti suremuskordaja tasemega riikides seni saavutatust. Eesmärk on kooskõlas ÜRO säästva arengu eesmärkidega – 3.4 vähendada varajast suremust kroonilistesse mittenakkushaigustesse (2030. aastaks) -20%, 3.4.1 langetada vereringeelundite haiguste suremuskordajat47. Kui 2017. aastal suri ägeda müokardiinfarkti tõttu 534 inimest siis 2030 aastal saavutades -20% juhtude langus tähendaks see, et võrreldes 2017. aastaga hukkuks 107 inimest vähem. Tuginedes teiste riikide varasemale praktikale on selle saavutamine 10-aasta perspektiivis võimalik, kui rakendada tõenduspõhiseid toimivaid ennetusmeetmeid nii esmase (suitsetamise, liikumise, toitumise alased sekkumised) kui teisese ennetuse (kõrgvererõhu kontrolli all hoidmine, ravi järjepidevus jne) osas. 2.2 Peaajuveresoonte haigused -20% Peaajuveresoonte haiguste tõttu suri 2017. aastal 369 meest ning 521 naist, moodustades enam kui 11% vereringeelundite haiguste surmajuhtudest antud aastal. Peamiselt hukkuvad peaajuveresoonte haiguste tõttu naised (59%). Ligi 12% peaajuveresoonte haiguste tõttu hukkunutest oli 2017. aastal alla 65-aastased48. Kuni 2012. aastani peaajuveresoonte haiguste tõttu hukkunute standarditud suremuskordaja 100 000 elaniku kohta langes, ent seejärel hakkas kasvama (joonis 9). Võrreldes aastate 2008–2012 ja 2013– 2017 keskmisi kordajaid on toimunud ligi 10% kasv. 46 Eurostat andmebaas, vaadatud 20.11.2018 https://ec.europa.eu/eurostat/data/database 47 ÜRO, säästva arengu eesmärgid https://sustainabledevelopment.un.org/sdg3 48 Statistikaameti andmebaas, vaadatud 20.11.2018 http://pub.stat.ee/ 100 elaniku kohta peaajuveresoonte haiguste Standarditud suremuskordaja 100 000 94,0 90 80 77,9 70 71,9 69,6 67,8 64,6 60 61,0 54,3 57,1 50 50,7 tõttu 40 30 20 10 0 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 Aasta Kordaja 3-aasta libisev keskmine kordaja Joonis 9. Standarditud suremuskordaja 100 000 elaniku kohta peaajuveresoonte haiguste tõttu aastatel 2008–2017 (3-aasta libisev keskmine aasta 2008 kohta tähendab aastate 2006-2008 keskmist näitajat jne). Allikas: Statistikaamet, Sotsiaalministeeriumi arvutused. Eesti standarditud suremuskordaja 100 000 elaniku kohta peaajuveresoonte haiguste tõttu oli 2015. aastal 69,12, ELis keskmiselt 85,0549. Antud näitaja langes ELis aastatel 2011–2015 (5-aastaga) ligi - 10%. Samal perioodil suudeti saavutada märkimisväärne standarditud suremuskordaja langus Maltal (- 28%), Poolas (-22%), Rootsis (-22%), Küprosel (-21%), Tšehhis (-20%), Portugalis (-18%). Iirimaal on võetud eesmärgiks vähendada suremust peaajuveresoonte haigustesse -25%50. RTA eesmärgiks on saavutada peaajuveresoonte haiguste surmajuhtudes 2030. aastaks -20% juhtude langus. RTA eesmärkide seadmisel on lähtutud teistes riikides saavutatust sh on eesmärk kooskõlas ÜRO säästva arengu eesmärkidega- 3.4 vähendada varajast suremust kroonilistesse mittenakkushaigustesse (2030. aastaks) -20%, 3.4.1 langetada vereringeelundite haiguste suremuskordajat51. Kui 2017. aastal suri peaajuveresoonte haiguste tõttu 890 inimest siis 2030 aastal saavutades -20% juhtude langus tähendaks see, et võrreldes 2017. aastaga hukkuks 178 inimest vähem. Tuginedes teiste riikide varasemale praktikale on selle saavutamine 10-aasta perspektiivis võimalik, kui rakendada tõenduspõhiseid toimivaid ennetusmeetmeid nii esmase (suitsetamise, liigese alkoholi tarvitamise, liikumise, toitumise alased sekkumised, positiivse vaimse tervise hoidmine) kui teisese ennetuse (kõrgvererõhu ja kolesteroolitaseme kontrolli all hoidmine, ravi järjepidevus, kiire reageerimine ja abi andmine kui inimene on saanud insuldi jne) osas52. 3. Maksa alkoholtõbi Maksa alkoholtõve tõttu suri 2017. aastal 144 meest ning 51 naist, moodustades ligi 32% seedeelundite haigustest tingitud surmajuhtudest antud aastal. Peamiselt hukkuvad maksa alkoholtõve tõttu mehed (74%). 79% maksa alkoholtõve tõttu hukkunutest oli 2017. aastal alla 65-aastased53. Kuni 2013. aastani maksa alkoholtõve tõttu hukkunute standarditud 3-aasta libisev keskmine suremuskordaja 100 000 elaniku kohta langes, kuid seejärel hakkas kasvama (joonis 10). Võrreldes aastate 2008–2012 ja 2013–2017 keskmisi kordajaid on toimunud 16% kasv. 49 Eurostat andmebaas, vaadatud 20.11.2018 https://ec.europa.eu/eurostat/data/database 50 Irish Heart Foundation https://irishheart.ie/news-and-media/stroke-deaths-25-ireland/ 51 ÜRO, säästva arengu eesmärgid https://sustainabledevelopment.un.org/sdg3 52 WHO, Cerebrovascular disease: prevention, treatment, and rehabilitation, 1971 http://apps.who.int/iris/bitstream/handle/10665/40898/WHO_TRS_469.pdf?sequence=1&isAllowed=y 53 Statistikaameti andmebaas, vaadatud 20.11.2018 http://pub.stat.ee/ 20 Standarditud suremuskordaja 100 000 elaniku kohta maksa alkoholtõve tõttu 18 16 16,4 15,9 16,2 15,0 14 14,1 14,1 12 12,0 11,7 11,9 10,9 10 8 6 4 2 0 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 Aasta Kordaja 3-aasta libisev keskmine kordaja Joonis 10. Standarditud suremuskordaja 100 000 elaniku kohta maksa alkoholtõve tõttu aastatel 2008– 2017 (3-aasta libisev keskmine aasta 2008 kohta tähendab aastate 2006-2008 keskmist näitajat jne). Allikas: Statistikaamet, Sotsiaalministeeriumi arvutused. Alkoholi tarbimise vähendamine (kättesaadavuse piiramise, hinna tõstmise jne alasedmeetmed) ning liigtarbijate varajane avastamine ning ravi pakkumine aitab ennetada suremust maksa alkoholitõve tõttu. Šotimaal saavutati perioodil 2003–2015 -34% suremuskordaja langus54. RTA 2030. aasta eesmärk on vähendada suremust -20%. Kui 2017. aastal suri maksa alkoholtõve tõttu 195 inimest siis 2030 aastal saavutades -20% juhtude langus tähendaks see, et võrreldes 2017. aastaga hukkuks 39 inimest vähem. 4. Diabeet Suhkrutõve tõttu suri 2017. aastal 87 meest ning 111 naist, moodustades ligi 89% sisesekretsiooni-, toitumis- ja ainevahetushaiuste surmajuhtudest antud aastal. Peamiselt hukkuvad suhkrutõve tõttu naised (56%). Ligi 24% suhkrutõve tõttu hukkunutest oli 2017. aastal alla 65-aastased55. Kuni 2013. aastani diabeedi tõttu hukkunute standarditud 3-aasta libisev keskmine suremuskordaja 100 000 elaniku kohta langes, kuid seejärel hakkas kasvama (joonis 11). Võrreldes aastate 2008–2012 ja 2013–2017 keskmisi kordajaid on toimunud 30% kasv. 54 Public Health Information for Scotland https://www.scotpho.org.uk/health-wellbeing-and-disease/chronic- liver-disease/data/mortality 55 Statistikaameti andmebaas, vaadatud 20.11.2018 http://pub.stat.ee/ 16 Standarditud suremuskordaja 100 000 elaniku kohta suhkrutõve tõttu 14 13,2 12 12,3 12,1 11,7 10 10,0 9,7 8,8 8,5 8 7,5 7,2 6 4 2 0 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 Aasta Kordaja 3-aasta libisev keskmine kordaja Joonis 11. Standarditud suremuskordaja 100 000 elaniku kohta suhkrutõve tõttu aastatel 2008–2017 (3-aasta libisev keskmine aasta 2008 kohta tähendab aastate 2006-2008 keskmist näitajat jne). Allikas: Statistikaamet, Sotsiaalministeeriumi arvutused. Eesti standarditud suremuskordaja 100 000 elaniku kohta diabeedi tõttu oli 2015. aastal 10,67, samas kui ELis keskmiselt oli see 23,2356. Eestiga sarnasel tasemel oli 2015. aastal näitaja Leedus (11,02), Ühendkuningriikides (10,94) ja Islandil (10,1) ning madalam Soomes (8,87), millest viimases on näitaja perioodil 2011–2015 (5-aastaga) langenud ligi -7%. Samuti on antud perioodil langenud näitaja Norras (-19%), Slovakkias (-14%), Belgias (-13%), Küprosel (-11%), Portugalis (-10%), Taanis (-9%) ja Hispaanias (-9%). Esmase ennetusega on võimalik vältida -50% diabeedi haigestumusest ning teisese ennetusega suremust -60%57. Tuginedes teistes riikides saavutatule on RTA eesmärgiks seatud -20% surmajuhtude langus diabeedi tõttu aastaks 2030. Eesmärk on kooskõlas ÜRO säästva arengu eesmärkidega- 3.4 vähendada varajast suremust kroonilistesse mittenakkushaigustesse (2030. aastaks) -20%, 3.4.1 langetada diabeedi suremuskordajat58. Kui 2017. aastal suri suhkrutõve tõttu 198 inimest siis 2030 aastal saavutades -20% juhtude langus tähendaks see, et võrreldes 2017. aastaga hukkuks 40 inimest vähem. 5. Kasvajad Kasvajate tõttu suri 2017. aastal 488 alla 65-aastast meest ning 375 alla 65-aastast naist, moodustades ligi 28% alla 65-aastaste kogusuremusest antud aastal59. Viimasel 10-aastal on kasvajate tõttu hukkunute suremuse vanuskodaja 100 000 alla 65-aastse elaniku kohta langenud, eriti ilmne on see siis kui vaadata 3-aasta libisevat keskmist näitajat (joonis 11). Võrreldes aastate 2008–2012 ja 2013–2017 keskmisi kordajaid on näitaja osas toimunud ligi -5% langus. 56 Eurostat andmebaas, vaadatud 20.11.2018 https://ec.europa.eu/eurostat/data/database 57 Canadian diabetes association, Diabetes: Canada at the tipping point, 2011 https://www.diabetes.ca/CDA/media/documents/publications-and-newsletters/advocacy-reports/canada-at- the-tipping-point-english.pdf 58 ÜRO, säästva arengu eesmärgid https://sustainabledevelopment.un.org/sdg3 59 Statistikaameti andmebaas, vaadatud 20.11.2018 http://pub.stat.ee/ 100 Suremuse vanuskordaja 100 000 alla 65- aastase elaniku kohta kasvajate tõttu 95 95,6 92,6 91,7 92,6 91,3 90,8 90 89,4 88,1 88,5 86,0 85 80 75 70 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 Aasta Kordaja 3-aasta libisev keskmine kordaja Joonis 11. Suremuse vanuskordaja 100 000 elaniku kohta kasvajate tõttu aastatel 2008–2017 (3-aasta libisev keskmine aasta 2008 kohta tähendab aastate 2006-2008 keskmist näitajat jne). Allikas: Statistikaamet, Sotsiaalministeeriumi arvutused. Tervise Arengu Instituut koostas kasvajate osas eesmärgi seadmiseks alla 65-aastaste elanike osas surmajuhtude prognoosi. Selle kohaselt langeb kasvajatest tingitud surmajuhtude arv -25% võrreldes perioode 2013–2017 ja 2028–2032. Seega seades eesmärki aastaks 2030 tuleks seda eesolevast ambitsioonikam eesmärk. RTAs seati seetõttu eesmärgiks vähendada alla 65-aastaste elanike hulgas kasvajatest tingitud surmajuhtude arvu aastaks 2030 -40%. Sellest -25% toimuks seniste trendide jätkumise (216 surmajuhtu vähem) ning -15% (-129 surmajuhtu vähem) suudame saavutada vaid siis, kui võrreldes varasemaga rakendatakse senisest tõhusaimaid meetmeid. Eesmärk on kooskõlas ÜRO säästva arengu eesmärkidega- 3.4 vähendada varajast suremust kroonilistesse mittenakkushaigustesse (2030. aastaks) -20%, 3.4.1 langetada kasvajatest tingitud suremuskordajata60. Kui 2017. aastal suri kasvajate tõttu 863 alla 65-aastast inimest, siis 2030 aastal saavutades -40% juhtude langus tähendaks see, et võrreldes 2017. aastaga hukkuks 345 alla 65-aastast inimest vähem. 60 ÜRO, säästva arengu eesmärgid https://sustainabledevelopment.un.org/sdg3 Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 2017. aastat kajastav aruanne Statistikaameti andmetel oli Eestis meeste eeldatav eluiga sünnimomendil 2017. aastal 73,7 aastat ja naistel 82,3 aastat (joonis 1).1 Viimase kümne aastaga on meeste eeldatav eluiga pikenenud ligi 5 aastat ja naistel ligi 3 aastat. Selle tulemusel on vähenenud meeste ja naiste eeldatava eluea vahe. Samas olid ELi keskmised näitajad 2016. aastal Eestit kõrgemad- EL mehed elasid 78,2 ja naised 83,6 eluaastat. 90 85 84 82,5 81,9 80 Eeldatav eluiga (aastat) 75 75 73 73,17 70 65 60 55 50 1989 1990 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Aasta Mehed Naised 2016 ja 2020 eesmärk, mehed 2016 ja 2020 eesmärk, naised Joonis 1. Eeldatav eluiga sünnil, aastatel 1989–2017 Allikas: Statistikaamet 2017. aastal elasid Eestis naised tervena 59 aastat (72% oma elust) ja mehed 54,5 eluaastat (74% oma elust) (joonis 2). Võrdluseks, Eurostati andmetel oli ELi keskmine näitaja 2016. aastal naiste puhul 64,2 ja meeste puhul 63,52. 1Oodatav eluiga sünnimomendil ja elada jäänud aastad soo ja vanuse järgi http://pub.stat.ee/px- web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RV045&ti=OODATAV+ELUIGA+S%DCNNIMOMENDIL+JA+ELADA+J%C4%C4NUD+AASTA D+SOO+JA+VANUSE+J%C4RGI&path=../Database/Rahvastik/01Rahvastikunaitajad_ja_koosseis/02Demograafilised_pehinait ajad/&lang=2 31.10.18 2 Eurostati andmebaas http://ec.europa.eu/eurostat/data/database 1 70 Tervena elada jäänud aastad (aastat) 65 65 62,5 60 60 58,7 57,5 55 54,2 50 45 40 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Aasta Mehed Naised RTA 2016 ja 2020 eesmärk, mehed RTA 2016 ja 2020 eesmärk, naised Joonis 2. Tervena elatud aastad perioodil 2008–2017 sugude lõikes Allikas: Tervise Arengu Instituut Hoolimata sellest, et tervena elatud aastad Eestis on tõusnud, siis võrreldes ELi keskmise näitajaga on meil veel olulist arenguruumi (joonis 3). 84 Tervena elada jäänud aastate osakaal (%) 82 81,2 80 78,9 78 76,8 76 73,9 74,0 73,9 74 71,7 72 69,7 70 68 66 64 62 Mehed Naised Mehed Naised Eesti Euroopa Liit 2013 2014 2015 2016 2017 Joonis 3. Tervena elatud aastate osakaal eeldatavast elueast, Eesti võrdluses Euroopa Liidu keskmisega. Allikas: Statistikaamet, Eurostat Peamised tervisekaotuse põhjused Eestis on südame-veresoonkonnahaigused (SVH), kasvajad ja välispõhjused. Kui SVHst ja vigastustest tingitud tervisekaotus on perioodil 2013–2017 vähenenud, siis kasvajate osas sellist trendi ei ole (joonis 4). Kui meeste hulgas on peamiseks tervisekaotuse põhjuseks SVH (35%), kasvajad (19%) 2 ning vigastused ja mürgistused (11%), siis naiste puhul SVH (40%), kasvajad (19%) ning lihasluukonna ja sidekoehaigused (7%). Nakkus- ja parasiithaigused Kuse-suguelundite haigused Raseduse, sünnituse, sünniperioodiga seonduv Närvisüsteemihaigused Seedeelundite haigused 2017 Kaotatud Põhjus eluaastad 1000 Hingamiselundite haigused elaniku kohta Silma- ja kõrvahaigused 2015 Kaotatud eluaastad 1000 Psüühika- ja käitumishäired elaniku kohta Lihasluukonna ja sidekoehaigused 2013 Kaotatud eluaastad 1000 Vigastused ja mürgistused elaniku kohta Kasvajad Südame-veresoonkonnahaigused 0 50 100 150 Kaotatud eluaastad 1000 elaniku kohta Joonis 4. Peamised tervisekaotuse ehk enneaegse suremuse ja haigestumuse tõttu kaotatud eluaastate põhjused perioodil 2013–2017 Allikas: Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas Tervisekaotus 1000 elaniku kohta maakonnas oli 2017. aastal suurim Ida-Viru-, Valga- ja Jõgevamaal. Kõige vähem on enneaegse suremuse ja haigestumuse tõttu kaotatud eluaastaid Saare, Tartu ja Harju maakonnas.3 Imikusuremuskordaja on jätkuvalt langustrendis (joonis 5). 3 Eesti elanike tervisekaotus on suurim Ida-Viru ja Valga maakonnas http://tai.ee/et/instituut/pressile/uudised/4382-eesti-elanike- tervisekaotus-on-suurim-ida-viru-ja-valga-maakonnas 3 6 Imikusuremuskordaja 1000 elussünni 5 4 kohta 3 2,2 2,2 2 1,7 1 0 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Aasta Imikusuremus 1000 elussünni kohta RTA 2016, 2020 eesmärk Joonis 5. Imikusuremuskordaja 1000 elussünni kohta Allikas: Statistikaamet, Sotsiaalministeeriumi arvutused 2017. aastal registreeriti Eestis 13 630 elussündi ning kehavälise viljastamise tulemusel sündis 430 last.4 Kolmandik vastsündinutest olid aga haiged ning Kuigi võrreldes 2016. aastaga sündis haigeid lapsi ühe protsendi võrra vähem, kuid samal ajal vähenes ka elussündide arv 2,7 protsenti.5 Aasta-aastalt suureneb nii haigete vastsündinute kui ka haiguste arv 1000 elusünni kohta. 2017. aastal diagnoositi 1000 lapse kohta 282-l mõni haigus. Keskmiselt diagnoositakse ühel haigel vastsündinul kaks haigust.6 Varasemaga sarnaselt diagnoositi mullu enim terviseprobleeme, mida klassifitseeritakse muude vastsündinu haiguste alla. Järgnesid lühiaegse raseduse ja väikese sünnikaaluga seotud haigusseisundid ning kaasasündinud väärarengud, deformatsioonid ja kromosoomianomaaliad.7 Püsivas languses on 0–19-aastaste laste suremuskordaja (joonis 6). 4 Kunstlik viljastamine, 2016. http://tai.ee/et/terviseandmed/tervisestatistika-ja-uuringute-andmebaas/uuendused/4163-kunstlik- viljastamine-2016 5 Statistika: Ligi kolmandik Eesti lapsi sünnib haigena http://tai.ee/et/instituut/pressile/uudised/4389-statistika-ligi-kolmandik-eesti- lapsi-suennib-haigena 6 Ibid. 7 Ibid. 4 70 suremurkordaja 100 000 sama vana 60 0-19 aastaste laste ja noorte 50 lapse kohta 40 34 31 30 29,5 20 10 0 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Aasta Juhtude arv 100 000 lapse kohta RTA 2016 ja 2020 eesmärk Joonis 6. 0–19-aastaste laste ja noorte suremuskordaja 100 000 lapse kohta, 2006– 2017 Allikas: Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas Ülevaade RTA tulemustest ja tegevustest 2017. aastal Rahvatervise valdkonna arendamine ja ning kogukondade ja paikkondade võimestamine tervise edendamisel 2017. aastal toimusid Tervise Arengu Instituudi (TAI) koordineerimisel rahvatervise spetsialistidele koolitused: "Norra ja Eesti näited rahvatervise kommunikatsiooni strateegiatest", "Suhtlemisoskuse tarkused tervise teenistuses", "Huvikaitse tervises", „Hea elukeskkond – kelle valikute küsimus?“, "Tõenduspõhiste sekkumiste väljatöötamine ja ellu rakendamine rahvatervises: sissejuhatus IM lähenemisesse". 15 maakonda koostasid 2017. aastal tervise edendamiseks tegevuskava ja viisid ellu kõik planeeritud tegevused. Haridusasutuste töötajatele viis TAI läbi koolitused järgnevatel teemadel: 1) Juhendmaterjali "Soovitused uimastiennetuseks ja uimastitega seotud juhtumite lahendamiseks koolis" teabepäevad koolidele sh vene keeles; 2) Uimastiennetuse õpetajaraamatu koolitused eesti ja vene keeles; 3) Tervisedenduse baaskoolitused (koolidele); 4) Õpilaste kaasamise koolitused; 5) Toitumise ja liikumise õpetajaraamatu kasutamise koolitused. Seni eraldi koostatav laste ja perede profiil integreeriti heaoluprofiiliga. Toimusid indikaatorite arenduskoosolekud erinevate osapooltega. E-keskkonda täiendati ja parandati vastavalt testimise tulemustele ja arenduskavale. Piloteerimine lükkus edasi 2018. aastasse. 5 TAI viis läbi teadusuuringu "Sotsiaalne ebavõrdsus tervises, selle muutuste ja mõjurite uurimine rahvastikus".8 Uuringutes keskendutakse vähiepidemioloogiale (vähi esinemine ja elulemus, vähk kui ekspositsiooni tulem, vähiskriining), sotsiaalepidemioloogiale (ebavõrdsus tervises, elukäiguomased tervisemõjurid) ja teooriale/meetoditele (eestikeelne epidemioloogia-terminoloogia, meditsiiniregistrite andmekvaliteet, teadusmetodoloogia küsimused). 2017. aastal ilmus neil teemadel 27 teaduspublikatsiooni. Inimeste vaimse tervise toetamine 2017. aastal tõusis taaskord suitsiidide suremuskordaja (joonis 7). Samas tuleb arvesse võtta ka seda, et teadmata tahtlusega surmasid oli antud aastal vähem kui eelnevatel. Seega ei saa öelda, et enesetappudest tingitud surmad oleksid langustrendis, mis on aga vajalik 2020. aastaks RTAs seatud sihttaseme täitmiseks- mitte rohkem kui 10 enesetapu tõttu hukkunut 100 000 elaniku kohta. 25 Surmajuhte 100 000 elaniku kohta 20 15 10 5 0 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 Aasta Enesetapp Ebaselge tahtlusega sündmus Joonis 7. Enesetappude ja teadmata tahtlusega sündmuste tagajärjel hukkunud isikute arv 100 000 elaniku kohta perioodil 2007–2017 Allikas: Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas, Statistikaamet Laste registreeritud psühhiaatriliste haiguste esmashaigestumus ei ole oluliselt vähenenud (joonis 8). Siinjuures tuleb arvesse võtta, et registreeritud haigestumuse tõus ei ole läbinisti negatiivne, kuna peegeldab ka seda, kui suurem hulk lapsi saab vajalikku teenust. 8 Käimasolevad uuringud http://tai.ee/et/tegevused/teadustoo/kaimasolevad-uuringud 6 4000 Juhtude arv 100 000 lapse kohtal 3500 3000 2500 2123,9 2000 1929 1801 1500 1000 500 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Aasta Kokku Poisid Tüdrukud RTA 2016 ja 2020 eesmärk Joonis 8. 1–19-aastaste laste ja noorte uute ambulatoorsete psühhiaatriliste haigusjuhtude arv 100 000 lapse kohta Allikas: Tervise Arengu Instituut, Statistikaamet, Sotsiaalministeeriumi arvutused 2017. aastal alustati enesetappude profiili uuringu läbiviimisega. Vastav uuring9 valmis 2018. aasta augustis. Uuringus leiti, et ajavahemikul 2006–2016 vähenes enesetappude arv nii meeste kui naiste hulgas ning aastatel 2015 ja 2016 oli enesetappude kordaja Eestis taasiseseisvumisaja kõige madalamal tasemel. Eesti standarditud enesetappude suremuskordaja oli 2015. aastal 1,5 korda kõrgem ELi keskmisest sh meeste enesetappude suremuskordaja ligi 1,7 korda, naiste enesetappude osas Eestil ELi keskmisega erinevusi ei esinenud.10 Suitsiidide arv vähenes meestel aastatel 2006–2016 oluliselt vanuserühmas 20–59, kuid noorte (10–19 eluaastat) ja vanemaealiste (60 ja enam eluaastat) meeste hulgas muutusi ei toimunud. Naiste hulgas vähenes suremus vanuserühmades 10–19 ja 40– 79, kuid 20–39-aastaste hulgas toimus vaadeldud perioodi jooksul suitsiidisuremuse kasv keskmiselt 3,6% aastas.11 Uuringus leiti, et enesetapu sooritanud meeste seas oli muudel põhjustel surnutega võrreldes rohkem eestlasi, üksi elavaid ja töötuid isikuid ning neid, kes viimase eluaasta jooksul olid seotud mõne kuriteoga või olnud vanglas. Enesetapu sooritanud naiste seas oli rohkem mitte-eestlasi, vallalisi ja töötuid isikuid. 12 Nii meeste kui naiste puhul esines enesetapu sooritanute seas rohkem vaimse tervise, kuulmis- ja nägemishäired ning kroonilist valu. Võrreldes muudel põhjustel hukkunuid 9Aastatel 2006–2016 enesetapu sooritanute epidemioloogiline ülevaade. Lõpparuanne. http://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/Tervishoid/rahvatervis/suitsiid_lopparuanne_pikk.pdf 10 Ibid. 11 Ibid. 12 Ibid. 7 suitsiidi sooritanutega esines nende seas rohkem ka neid isikuid, kes käisid viimasel eluaastal erakorralise meditsiini osakonnas (EMO). 13 Enesetapu sooritanud lapsed ja noorukid (alla 20-aastased) käisid muudel põhjustel hukkunutega võrreldes rohkem tööl, olid seotud kuriteokahtlusega ja kuulusid toimetulekutoetust saanud leibkondadesse. Samuti oli neil rohkem diagnoositud meeleoluhäireid. 14 Enesetapu sooritanud pensioniealistel esines vähem meeleoluhäireid, kuid neil oli rohkem orgaanilisi psüühikahäireid, samuti käisid nad rohkem arsti juures ning kasutasid vähem psühhiaatrilist abi. Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsioon (VATEK) viis 15.10.2017 läbi vaimse tervise messi „Vaimne tervis töökohal – läbipõlemisest töörõõmuni“.15 Messi töötubades osales 202 inimest. Lisaks toimus 18 töötuba (vähemalt üks igas maakonnas), kus kokku oli 229 osalejat. VATEK koostas 2017. aastal psühhosotsiaalse kriisiabi osutamise kava ja andis selle üle Sotsiaalministeeriumile (SoM).16 Dokument toob muuhulgas välja, et ühtse kriisisekkumise mudeli ja sekkumisjuhiste loomiseks ning kompetentsete spetsialistide kaardistamiseks tuleks luua planeerimisgrupp nii riiklikul kui kohalikul (kogukond, organisatsioon) tasandil. Psühhosotsiaalse kriisiabi kava tegevustega tegelemine kuulub SoM võrdsuspoliitikate osakonna pädevusse. Lisaks eelnevale viis VATEK ellu 6 koolituspäeva sotsiaaltöötajatele Eesti eri piirkondades, kus oli kokku 86 osalejat; koolitusel kogutud tagasiside osalejatel oli väga positiivne. SoM viis Norra toetuse „2009-2014 rahvatervise programmi“ toel läbi mitmeid teavitustegevusi, sh noortele suunatud kampaania "Mul on kõik OK". Koostöös partneritega korraldati seminar "Terve õpetaja – terve ühiskond", arutelupäev ajakirjanikele "Räägime tabust", meeste vaimse tervise teemaline seminar "Mis toimub kangelase peas?" ja seminar "Tõhus tervisedendus meil ja mujal". Tervislik eluviis SVHsse suremus alla 65-aastaste seas on Eestis 10 aasta jooksul vähenenud, kuid RTAs püstitatud eesmärk on saavutamata (joonis 9). 13 Ibid. 14 Ibid. 15 Vaimse tervise mess 15. oktoobril 2017 http://vatek.ee/mess/ 16 Psühhosotsiaalse kriisiabi osutamise kava https://drive.google.com/file/d/0B0k04ThYO_moaGNMVWFrMDlKWU0/view 8 250 SVHsse surnud alla 65-aastaste inimeste 200 arv 100 000 elaniku kohta 150 126,0 100 73 82,0 56 50 37,8 0 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Aasta Kokku Mehed Naised RTA 2016 ja 2020 eesmärgid Joonis 9. SVHsse surnud alla 65-aastaste inimeste arv 100 000 elaniku kohta Allikas: Tervise Arengu Instituut, Statistikaamet, Sotsiaalministeeriumi arvutused 2018. aastal avaldatud Euroopa laste rasvumise seire raporti17 kohaselt oli ülemäärase kehakaaluga 26% kõigist uuritavatest, neist ligi 2/5 rasvunud. Nii ülekaalu kui ka rasvumise levimus oli suurem poiste hulgas: ülemäärase kehakaaluga tüdrukuid oli 23%, poisse 29%. 7- kui 8-aastaste hulgas oli ülemäärase kehakaaluga uuritavaid veidi üle neljandiku. Suuremate keskustega maakondades nagu Harju- ja Tartumaa oli ülemäärase kehakaaluga lapsi vähem, vastavalt 25% ja 24%. Kõige rohkem ülemäärase kehakaaluga lapsi oli Hiiumaal (37%) ja Läänemaal (35%). Kuid uuringu tulemusi vaadates on selge, et ülemäärase kehakaaluga lapsi on igas maakonnas liialt palju. Rahvastiku kehalise aktiivsuse suurendamine Kehaline aktiivsuse puhul pole ei laste ega täiskasvanute puhul jätkuvalt suudetud RTA-s seatud eesmärke täita (joonis 10). Maailma Terviseorganisatsiooni ja Eesti liikumissoovituse kohaselt peaksid 18-64-aastased täiskasvanud tegelema keskmise intensiivsusega kehalise aktiivsusega vähemalt 150 minutit nädalas või kõrge intensiivsusega kehalise aktiivsusega vähemalt 75 minutit nädalas. Lastel soovitatakse liikuda iga päev 60 minutit. 17 Metsoja A, Nelis L, Nurk E. Euroopa laste rasvumise seire WHO Childhood Obesity Surveillance Initiative (COSI) https://intra.tai.ee//images/prints/documents/152587420882_Euroopa_laste_rasvumise_seire.pdf 9 55 53 50 45 45 42 Osakaal (%) 40 36,7 36,3 35,5 34,8 35 30,4 30 25 20 2006 2008 2010 2012 2014 2016 2018 2020 Aasta Kokku Mehed Naised RTA 2016 ja 2020 eesmärk Joonis 10. Liikumisharrastusega regulaarselt tegelevate (vähemalt pool tundi 2 või enam korda nädalas) 16–64-aastaste isikute osakaal. Allikas: Tervise Arengu Instituut Liikuma Kutsuv Kool18 on projekt, mis toimub Tartu Ülikooli (TÜ) liikumislabori, Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) ja SoMi koostöös. Projekti esimese tegevusaasta jooksul on loodud kümnest koolist koosnev üle-Eestiline pilootvõrgustik. Igal pilootkoolil on oma tegevuskava õpilaste liikumise toetamiseks koolipäeva jooksul. Katsetatud on erinevaid tegevusi, leidmaks jätkusuutlikke lahendusi. TÜ liikumislabor toetab koole uute kogemuste ja oskuste omandamisel. 2018. aasta algusest rakendus tööandjatele soodustus – töötajate sportimiskulude hüvitamist ei käsitleta enam erisoodustusena kuni 400 euro ulatuses töötaja kohta aastas.19 2017. aasta veebruaris toimus terviseradade kuu, kus nädalavahetustel oli ligi 90 terviserajal võimalik osaleda avatud treeningutel. Aprillis toimus fitnessikuu ja spordiklubides toimusid avatud treeningud, seminarid ning loengud. Rahvastiku toitumisharjumuste parandamine 2016. aasta seisuga on ca kolmandik 16–64-aastastest inimestest ülekaalulised (RTA eesmärk aastaks 2020 on 25%) ning 19,2% rasvunud (RTA eesmärk aastaks 2020 on 12%) (joonis 11). 18 Liikuma Kutsuv Kool - sest liikumine toob koolirõõmu! http://liikumislabor.ut.ee/liikuma-kutsuv-kool-0 19 Maksusoodustus tervise- ja spordikuludele alates 1. jaanuarist 2018 https://www.emta.ee/et/ariklient/tulu-kulu-kaive- kasum/erisoodustused/maksusoodustus-tervise-ja-spordikuludele-alates-1 10 45 19,2 21 Ülekaaluliste (KMI 25,0-29,9) elanike Rasvunud (KMI >=30) elanike osakaal (%) 40 19 35 17 32,5 15 30 13 26 25 12 13 osakaal (%) 25 11 20 9 15 7 10 5 2006 2008 2010 2012 2014 2016 2017 2018 2019 2020 Aasta Rasvunud kokku Rasvunud mehed Rasvunud naised Rasvunud RTA 2016 ja 2020 eesmärk Ülekaalulised kokku Ülekaalulised mehed Ülekaalulised naised Ülekaalulised RTA 2016 ja 2020 eesmärk Joonis 11. 16–64-aastaste ülekaaluliste ja rasvunud inimeste osakaal. Allikas: Tervise Arengu Instituut Välja on töötatud toitumise ja liikumise roheline raamat20, kuid see ei ole veel valitsuse heakskiitu saanud. 2017. aastal viis TAI läbi suhkrukampaania “Märka suhkruid”, mille eesmärk oli aidata 12–40-aastastel inimestel mõista, kui suurel määral nad lisatavaid suhkruid üle tarbivad ja millistest toiduainetest nad neid saavad. Samuti viidi läbi toitumiskampaania "Köögiviljad korvi", mille eesmärk oli suurendada inimeste motivatsiooni süüa rohkem köögivilju ja kinnistada soovitust süüa vähemalt 5 peotäit puu- ja köögivilju päevas. 2016/2017. aastal (seisuga 31.07.2017) oli koolipiimatoetuse kavas osaleva 968 õppeasutuse kaudu potentsiaalsete koolipiima tarbivate õpilaste arv Eestis 208 874, mis on ca 94% kogu 2016/2017 kooliaasta sihtrühmast. Kooli puu- ja juurviljade kavas osales 2016/2017 õppeaastal kokku 757 kooli ja lasteaeda ning kaasatud oli 124 000 last, mida on rohkem kui 2015/2016. õppeaastal kui kavas osales kokku 748 kooli ja lasteaeda ning kaasatud oli 120 000 last. TAI, MTÜ Eesti Laste ja Noorte Diabeedi Ühing, SA Tallinna Lastehaigla ja SA TÜ Lastekliinik on koostöös 2012. aastast piloteerinud ja arendanud EHK rahastatud projekti „Tervise edendamine lasteaias ja koolis“ raames teenust „1. tüüpi diabeeti põdeva lapse nõustamine haridusasutusse minemisel“. 2017. aastal pakkus teenust neli diabeedi- ja kooliõde kümnes koolieelses lasteasutuses ja 12 koolis Tallinnas, Pärnus, Harju, Ida-Viru-, Rapla-, Pärnu- ja Läänemaal. Õed koolitasid, juhendasid ja nõustasid 486 haridusasutuse töötajat, lapsevanemat ja last.21 Täielikult rinnapiimal olevate 6 kuu vanuste laste osakaal on iga aastaga vähenenud ja proportsionaalselt on suurenenud nende imikute osakaal, kes saavad lisaks rinnapiimale ka lisatoitu (joonis 12). 20 Toitumise ja liikumise roheline raamat https://www.sm.ee/et/toitumise-ja-liikumise-roheline-raamat 21 Tervise Arengu Instituut. Aastaaruanne 2017 https://intra.tai.ee//images/prints/documents/152629830618_TAI_aruanne_2017.pdf 11 50 40 Osakaal (%) 30 20 10 0 2013 2014 2015 2016 2017 Aasta Täielikul rinnapiimatoidul laste osatähtsus, % 6 kuu vanuselt Eesti Osalisel rinnapiimatoidul laste osatähtsus, % 6 kuu vanuselt Eesti Joonis 12. Osaliselt või täielikult rinnapiimatoidul olevate 6 kuu vanuste imikute osakaal Allikas: Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas 2017. aastal trükiti neljaosalised rinnaga toitmise ja väikelapse toitmise voldikud jaotamiseks sünnitusmajades ja perearstikeskustes ning korraldati teine üle-Eestiline rinnaga toitmise teemaline konverents. Alkoholist tingitud kahjude vähendamine Eesti inimesed tarbisid 2017. aastal täiskasvanud elaniku kohta keskmiselt 10,3 liitrit absoluutalkoholi. Alkoholi tarbimine on viimase nelja aasta jooksul püsivalt vähenenud välja arvatud 2017. aastal, mil polnud eelneva aastaga võrreldes olulist muutust. Samas on alkohol endiselt kergesti kättesaadav ja alkoholimüügilubade arv kasvab. Kehtivate alkoholimüügilubade arv on tõusnud 2018. aasta mai alguseks 7917ni võrreldes 7296 müügiloaga 2015. aastal (+8,5%). Tekkinud on piiriülesed ostud, peamiselt Lätist, mis lisasid Eesti alkoholitarbimisele eelmisel aastal 2,6 liitrit absoluutalkoholi ühe täiskasvanu kohta. 14 Liitrit elaniku kohta 100% alkoholis 12 10 8 8,61 8 8 6 4 2 0 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Aasta Tarbitud Eesti elanike poolt RTA 2016 ja 2020 eesmärk Joonis 13. Absoluutalkoholi tarvitamine liitrites elaniku kohta Allikas: Eesti Konjunktuuriinstituut 12 Alkoholimürgistustest tingitud surmajuhtude arv 100 000 elaniku kohta oli küll 2017. aastal kõrgem kui 2016. aastal, kuid samas oli see väiksem kui 2015. aastal (joonis 14). 14 Juhte 100 000 elaniku kohta 12 10 8 6 4 2 0 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 Aasta Joonis 14. Alkoholimürgistustest tingitud surmajuhtude arv 100 000 elaniku kohta perioodil 2008–2017 Allikas: Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas Joobes juhtide osalusel toimunud õnnetustes hukkunute arv on viimastel aastatel püsinud samal tasemel (joonis 15). 90 Joobes juhtide osalusel toimunud 80 õnnetustes hukkunute arv 70 60 50 40 30 20 14 14 10 13 0 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Aasta Joobes juhtide osalusel toimunud õnnetustes hukkunute arv RTA 2016 ja 2020 eesmärgid Joonis 15. Joobes juhtide osalusel toimunud õnnetustes hukkunute arv Allikas: Maanteeamet 2017. aasta detsembris võttis riigikogu vastu pikalt planeeritud muudatused alkoholiseaduses ja reklaamiseaduses. Seadustati kontrollostud alaealistele alkoholimüügi tõkestamiseks ja salakaubanduse ohjeldamiseks. Kohalikele omavalitsustele anti õigus piirata öörahu ajal alkoholimüüki toitlustusasutustes. 2018. aasta juunis jõustusid reklaamipiirangud, mis võimaldavad alkoholireklaamis näidata vaid neutraalset tooteinfot ja välistavad inimeste, elusolendite ning animeeritud asjade kujutamist, pikendavad kella kümneni õhtul aega, mil teles ja raadios alkoholireklaam keelatud, keelavad alkoholi väireklaami ja alkoholireklaami sotsiaalmeedias. 2019. 13 aasta suvel jõustuvad muudatused, mis vähendavad võimalusi eksponeerida alkoholi kauplustes. TAI viis 2017. aastal läbi noortele suunatud veebipõhise teavituskampaania, mis oli seotud veebilehega noored.alkoinfo.ee. Samuti anti välja järgnevad lastevanematele suunatud materjalid: õppevideod "Alkomüüdid 2" eesti ja vene keeles, õppevideod "Alkomüüdid 1" vene keeles ning vanematele suunatud töölehed. 2016. aastal töötati Norra projekti raames välja juhend kohalike omavalitsuste võimestamiseks alkoholipoliitika jõustamisel. Perioodil 2017 lõpp–2018 algus viidi läbi pilootprogrammi järeluuring, mille raames toimusid testostlemised, küsitlusuuring ja intervjuud sekkumist saanud ning kontrollomavalitsustes. 2017. aastal sai alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise ja lühinõustamise teenust 3490 isikut (2016. aastal 1042) (esmakordselt teenust saanute arv). Alkoholisõltuvuse raviteenust sai 1362 isikut (2016. aastal 626, esmakordselt teenust saanute arv). Tubakast tingitud tervisekahjude vähendamine Tubakatarbimine on Eestis üldiselt langustrendis, kasvanud on osade alternatiivsete tubakatoodete tarbimine. Uuringut tubakatoodete turu ja tarbimise kohta viiakse läbi üle aasta ning 2017. aastal valmis 2016. aasta andmetele tuginev aastaraamat.22 Konjunktuuriinstituudi läbiviidud küsitluse kohaselt suitsetas 2016. aastal 28% meestest ja 17% naistest, täisealisest elanikkonnast suitsetas kokku 22%, mida on 2% võrra vähem kui 2014. aastal sarnase küsitluse andmetel. Küsitletuist 69% tarbis tubakatooteid iga päev. 2016. aastal TAI poolt läbiviidud „Täiskasvanute tervisekäitumise uuringu“23 kohaselt oli igapäevasuitsetajaid 21,3% täiskasvanud elanikkonnast ja juhusuitsetajaid 7,8% elanikkonnast, mida on samuti vähem kui varasematel aastatel sama metoodikaga tehtud uuringu tulemused. Suitsuvaba keskkonna tagamise valdkonnas oli olulisim muudatus hoonetes suitsetamisalade kaotamine – vastav keeld jõustus 1. juunil 2017 ning keelust on teavitatud läbi massimeedia ning SoMi, Terviseameti (TA) ja TAI infokanalite. Tervist Edendavate Töökohtade võrgustiku kaudu propageeriti suitsetamisruumidest loobumist ettevõtetes ja asutustes ning viidud läbi sellekohaseid koolitusi ja lühinõustamist. TAI passiivse suitsetamise teemaline kampaania, mis viidi läbi suvekuudel, oli suunatud kodudes tubakasuitsuga kokkupuute vähendamiseks. 22Tubakatoodete turg ja tarbimine Eestis Aastaraamat 2017 http://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Tervishoid/rahvatervis/tubakatoodete_turg_ja_tarbimine_eestis._aastaraamat_2017.pdf 23 Tekkel M, Veideman T. Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring, 2016. Tervise Arengu Instituuthttps://intra.tai.ee//images/prints/documents/149069399613_Eesti_taiskasvanud_rahvastiku_tervisekaitumise_uuring_2 016.pdf 14 2018. aastal jätkatakse teavitustegevustega kodus ja töökohal tubakasuitsuga kokkupuute vähendamiseks ning järelevalvega 2017. aastal jõustunud seadusemuudatuste täitmise üle. Tubakatoodete atraktiivsuse vähendamiseks võeti kasutusele pilthoiatused ning keelustati tubakatoodete maitsestamine v.a mentooliga. 2017. aasta detsembris võttis Riigikogu vastu Tubakaseaduse täiendused, mis keelavad tubaka väljapaneku müügikohas, v.a tubakatoodete müügile spetsialiseerunud müügikohas. Tubakatoodetele alternatiivtoodete leviku piiramiseks keelustati suitsuvabad tubakatooted ning võrdsustati tubakat mittesisaldavate suitsetatavate toodete turustamise ja tarbimise tingimused, s.h aktsiisiga maksustamine ja piirangud tarbimisel. 2017. aasta sügisel viidi TAI poolt läbi alternatiivsete toodete võimalikest riskidest informeeriv teavituskampaania. Tubakasõltuvuse ravi ja tubakast loobumise nõustamisteenuseid sai tubakast loobumise nõustamise kabinettides 2017. aastal 1802 patsienti 2623 visiidi käigus. Edukalt loobunuid oli 18% (perioodi 2016–2017 andmetel). Jätkati nõustamisalaste koolituste pakkumist perearstidele ja pereõdedele. Koolituse läbis 61 tervishoiutöötajat. Samuti töötati välja apteegiteenuse juhendmaterjal ning pilootkoolitus apteekritele ja katsetati infomaterjali jaotamine apteekides. 2018. aastal planeeritakse käivitada koolitused apteekritele tubakast loobumise nõustamise alal. Hanke alusel avatakse 17 tubakast loobumise nõustamise kabinetti (TLN) tervishoiuasutuste baasil, neist 2 perearstikeskustes ja 2 tervisekeskustes. 2017. aasta detsembris võttis Riigikogu vastu Tubakaseaduse muutmise seaduse, mis andis MTAle järelevalvelise kontrollostu õiguse, mida asuti 2018. aastal ka aktiivselt kasutama. Olulisim 2018. aasta tegevus salaturu piiramiseks on Tubakadirektiivi artiklite 15 ja 16 üle võtmine Eesti õigusruumi ja tubakatoodete jälgitavussüsteemi praktiline rakendamine. Alaealistele tubakatoodete kättesaadavaks tegemise vähendamiseks tehti 2017. aastal koostööd Politsei- ja Piirivalveameti ning alaealiste komisjonidega TLN kabinettides tubakaseadust rikkunud noorukite nõustamise osas. Vajadusel käidi koolides loenguid pidamas. Samuti on Siseministeeriumi (SiM) algatusel käivitatud kogukondliku lepituse meetodi juhtprojekt, mille raames omandavad politseiametnikud oskusi taastava õiguse meetodite rakendamiseks alaealistest õigusrikkujatele. 2017. aasta detsembri lõpus kiitis Riigikogu heaks Tubakaseaduse muutmise seaduse, mis andis politseiametnikule järelevalvelise kontrollostu õiguse võimalusega kaasata vajadusel vähemalt 16-aastaseid isikuid ning tehti kohustuslikuks dokumendi küsimine tubaka- või sellega seonduvat toodet ostvalt kliendilt, välja arvatud juhul, kui tegemist on ilmselgelt täisealise või müüjale tuttava isikuga. 2018. aastal muudatused jõustusid ning PPA on asunud kontrolloste teostama. Narkootiliste ainete tarbimise ennetamine ja vähendamine ning nendest tulenevate kahjude vähendamine 15 Narkootikumide tarvitamisest otseselt tingitud surmade arv on aastatel 2013-2017 püsinud stabiilselt kõrgel tasemel ning suuri muutusi sellel perioodil ei ole toimunud. Surma põhjuste registri andmetel oli narkoainete tarvitamisest tingitud surmade arv madalaim 2015. aastal, kui registreeriti 88 narkoainete tarvitamisest tingitud surma ning kõrgeim 2016. aastal, kui registreeriti 114 surma. 2017. aastal oli see näitaja 110. Narkootiliste ainete tarvitamise ennetamiseks algatati 2016. aastal üldpädevuste arendamise ja omandatuse hindamise materjalide koostamine gümnaasiumiastmele. Sõlmiti leping TÜga üldpädevuste arendamiseks gümnaasiumis. Hinnati gümnaasiumiõpilaste üldpädevusi seal hulgas enesemääratluspädevust, kodanikupädevust, sotsiaalset pädevust, kultuuri- ja väärtuspädevust, õpipädevust, suhtluspädevust ning matemaatika-, loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast pädevust. 2016. aastal korraldas HTM riigihanke „Riiklike õppekavade läbiva teema „Tervis ja ohutus“ rakendamise nüüdisajastamine“. See viidi edukalt läbi ja hindamisvahendid on nüüdseks kirjeldatud. SiMi eestvõtmisel uuendati ja sõnastati ka kõikide teiste kooliastmete õpitulemused. Kõikidele kooliastmetele olid õpetajaraamatud e-koolikotis kättesaadavad 2017. aasta novembrist. Riiklike õppekavade läbiva teema „Tervis ja ohutus“ rakendamise nüüdisajastamise raames koostatud õpetajaraamatute kasutamiseks planeeritavad õpetajate koolitusmaterjalid sisaldavad nüüd täiendavalt ka uimastiennetusega seotud teemasid. 2017. aasta märtsis lõppes välisrahastusega ennetuse teemaline pilootprojekt "Imelised aastad" vanemlusprogrammi24 läbiviimiseks. Tegevused jätkuvad riigieelarvest rahastatuna. Aasta vältel toimus 23 põhi- ja 5 jätkuprogrammi koolitust. Esimest korda piloteeriti põhi- ja jätkuprogrammi läbiviimist kahes vaimse tervise keskuses (Tallinnas ja Pärnus). Karistamise asemel alternatiivmeetmete rakendamiseks pakuti 2017. aastal programmi „Puhas tulevik“ raames 229 alaealisele narkorikkumistega seoses võimalust selles programmis osalemiseks. Programm kestab kuus kuud ja selle aja jooksul peavad noored vähemalt ühe korra kuus: 1) lühikese etteteatamise ajaga lubama politseil teha narko kiirtesti, 2) koos vanemaga osalema kohalikus omavalitsuses aruteludel, 3) võimaldama politseil või sotsiaaltöötajal kodu külastada, 4) osalema KOVi pakutud programmides või spetsialistide vastuvõtul. Ettepaneku saanud noortest 78 andis nõusoleku programmis osalemiseks, katkestajaid oli 12. 2017. aastal viidi PPA poolt ennetustegevusi narkootikumide teemal läbi 2747 korral, millega jõuti 17 124 inimeseni. Süstlavahetus- ja nõustamisteenust pakkus 2017. aastal 10 organisatsiooni. Kokku kasutati teenust 109 490 korral ja uusi kliente oli 2017. aastal 490, süstlaid jagati 1 952 368 tükki. 2017. aastal toimus süstlavahetus- ja nõustamisteenuse reorganiseerimine Ida-Virumaal ning taasavati teenuse osutamine Tallinnas, Põhja- Tallinna linnaosas. Samuti viidi läbi hange spetsiaalsete sõiduvahendite ostmiseks, eesmärgiga luua mobiilne süstlavahetus- ja nõustamisteenuse pakkumise võimalus. Mobiilselt alustatakse teenuse pakkumisega 2018. aastal. Koostöös apteekrite ühendustega toimus pilootprojekti ettevalmistamine süstlavahetus- ja nõustamisteenuste osutamiseks apteekide baasil alates 2018 II poolaastast. 24 Vanemlusproramm imelised aastad http://www.tai.ee/et/instituut/koostooprojektid/vanemlusprogramm 16 Statsionaarse narkootikumide võõrutusravi osutamiseks avati 2017. aastal uus võõrutusravi osakond täiskasvanutele Viljandi Haigla baasil. Teenust osutati 15 ravikohal (5 kohta Tallinnas ja 10 kohta Viljandis). 2017. aastal sõlmiti Tallinna Lastehaiglaga leping Vaimse Tervise Keskuse sõltuvushäiretega laste ja noorukite üksuses õppe- ja kasvatustöö (sealhulgas personali koolituse ja supervisiooni) teostamiseks. Vigastuste ennetamine ja vähendamine RTAs on seatud eesmärk, et surmaga lõppenud õnnetusjuhtumite, mürgistuste ja traumade arv 100 000 elaniku kohta 2020. aastal ei peaks olema rohkem kui 61 juhtu 100 000 elaniku kohta. 2016. aastal oli surmapõhjuste registri andmetel 66 ja 2017. aastal 64,5 surmajuhtu 100 000 inimese kohta (joonis 16). 2017. aastal hukkus vigastuste tõttu 849 Eesti elanikku (64,5 inimest 100 000 elaniku kohta). Hukkunute hulgas oli seitse last (kuni 14-aastased, k.a). 140 Õnnetusjuhtumid, mürgistused ja traumad 100 000 elaniku kohta 120 100 80 78 64,45 61 60 40 20 0 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Aasta Õnnetusjuhtumid, mürgistused ja traumad RTA 2016 ja 2020 eesmärk Joonis 16. Vigastustest tingitud surmajuhtude arv 100 000 elaniku kohta Eestis perioodil 2007–2017 Allikas: Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas Laste ja kuni 19-aastaste noorte vigastussuremus on püsivas langustrendis (joonis 17). 17 30 Surmajuhtude arv 100 000 lapse 25 23,8 22,3 20 17,9 15 16,0 kohta 14,4 14,4 13,7 13,3 11,7 11,8 10 8,0 5 0 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 Aasta Joonis 17. Vigastustest tingitud surmad kuni 19-aastaste seas, juhtude arv 100 000 lapse kohta perioodil 2007–2017 Allikas: Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas 2016. aastal suri TAI andmetel vigastuste ja mürgistuste tõttu 32 ja 2017. aastal 22 kuni 19-aastast last ja noorukit. Vastav suremuskordaja oli 2016. aastal 11,8 ja 2017. aastal 8 juhtu 100 000 sama vana elaniku kohta (joonis 17). Sagedasemad surmapõhjused Eesti laste ja noorukite seas 2017. aastal olid enesetapud (27,3%), sõidukiõnnetused (22,7%) ja juhuslikud uppumised (18,2%). Tööõnnetuste arv on läbi aastate olnud tõusutrendis (joonis 13 ja joonis 14). Kui 2014. aastal oli 743,3 tööõnnetust 100 000 töötaja kohta, siis 2017. aastal oli vastav näitaja 787. 2017. aastal toimus aga positiivne langus – 2017. aastal hukkus tööõnnetuste tõttu 9 inimest (1 juhtu 100 000 töötaja kohta), 2016. aastal 26 (4 juhtu 100 000 töötaja kohta). RTAs seatud eesmärk oli 2020. aastaks mitte rohkem kui 2,4 tööõnnetuses hukkunut 100 000 hõivatu kohta, mis tähendab, et 2017. aastal antud eesmärk saavutati. 900 Juhtude arv 100 000 töötaja kohta 800 791 787 743 749 700 676 673 600 621 621 566 568 500 495 400 300 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 Aasta Joonis 18. Registreeritud tööõnnetused, juhtude arv 100 000 töötaja kohta perioodil 2007–2017. Allikas: Tööinspektsioon 18 30 Juhude arv/ juhtude arv 100 000 25 20 töötaja kohtal 15 10 5 0 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 Aasta Juhtude arv Juhtude arv 100 000 töötaja kohta Joonis 19. Surmaga lõppenud tööõnnetused perioodil 2007–2017. Allikas: Tööinspektsioon Veeohutus Terve suve teavitati avalikkust veeohutuse teemadel nii meedias kui sotsiaalmeedias. Selle järgselt arvab 65% elanikest, et keegi ei tohiks paadisõidul olla alkoholi tarvitanud (2015 = 60%). 89% ei ole peale alkoholi tarvitamist ujuma või paadiga sõitma läinud ja 62% elanikest on valmis takistama või on takistanud purjus sõpra/lähedast ujuma minemast. Valitsuskabineti 16.02.2017 nõupidamisel otsustati, et alates 2018. aastast panustab riik igal aastal esimese kooliastme ujumise algõpetuse kursuse läbiviimisele 1 230 082 eurot, mille abil kaetakse ujulate kasutamise, õpilaste transpordi ja juhendajate tasustamise kulud. Tuleohutus 2017. aastal alustas SiM projektiga „Kodud tuleohutuks“, mille eesmärk on lahendada toimetulekuraskustes olevate leibkondade kriitilisi tuleohutusprobleeme koostöös omavalitsustega. 2017. aasta olulisemad arendused tuleohutuse valdkonnas olid seotud tuleohutuse nõuete muutmisega. Kehtestati siseministri määrus „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“, millega täpsustati ehitiste tuleohutusnõudeid ja laiendati erinevate tuleohutust tagavate materjalide kasutamisvõimalusi. Samuti koostati tuleohutuse seaduse väljatöötamiskavatsus, millega nähakse ette erasektori senisest suuremat kaasamist ohutusjärelevalve tegevusse. Liiklusohutus Juhikoolituse nüüdisajastamiseks valmistati 2017. aastal ette mootorsõidukijuhi ettevalmistamist ja eksamineerimist käsitlevate muudatuste pakett.25 25 Maanteeameti aastaraamat https://www.mnt.ee/sites/default/files/year_book_pdf/mnt_aastaraamat2017_a4_preview_content.pdf 19 Ennetusmeetme raames viidi läbi 496 lastele ja noortele suunatud ennetustegevust, kuhu kaasati kokku 23 000 last. Täiskasvanud elanikonnale toimus 310 ennetusalast koolitust, kus osales ligi 26 400 inimest. 26 Vägivald 2017. aastal avaldas HTM kiusamisvaba kooli kontseptsiooni.27 Vigastusi puudutavad andmed Liiklusvigastuste raskusastme määramine ja sellekohase andmevahetuse osas on kaalumisel toetava IT-lahenduse väljatöötamine ning MAIS-skaala (Maximum Abbreviated Injury Scale) kasutusele võtmine. MAIS skaala on esmalt kasutusele võetav ka ilma mahukat IT-arendust tegemata, küll aga suurendab see TEHIKu töökoormust. TAI on algatanud protsessi ühendada alates 2018. aastast EHK, tervise infosüsteemi, Maanteeameti ja surma põhjuste registri vigastustega seotud andmed. Seeläbi on võimalik saada muuhulgas rohkem infot liiklusõnnetustes saadud vigastuste kohta. 2017. aastal valmistas TAI ette vastava taotluse Andmekaitse Inspektsioonile. Samuti juhib TAI projekti, mille raames tahetakse koguda EMOdes täpsemaid andmeid vigastuste kohta. Uute nakkusjuhtude ennetamine ja püsiva langustendentsi saavutamine HIV- i/AIDS-i levikus TA andmetel diagnoositi 2017. aastal Eestis 219 uut HIV-nakatunud isikut. Kokku on aastate jooksul seisuga 2. nov 2018 Eestis HIV diagnoositud 9878 inimesel, sealhulgas AIDS 536 inimesel.28 Heteroseksuaalsel teel nakatunute osakaal on perioodil 2010–2017 kahekordistunud (nii meeste kui naiste seas) – 2014. aastal ca 1%, 2017. aastal 6%. Narkootiliste ainete süstijaid oli uute juhtude seas 2017. aastal 6%, samas kui aastatel 2010–2016 jäi see vahemikku 12–23% (meeste seas on osakaal langenud enam kui naistel). Narkootiliste ainete tarvitajate ja seksuaalsel teel nakatunute keskmine vanus on aastatel 2010– 2017 kasvanud. Ida-Virumaal, seal hulgas Narvas, on seksuaalsel teel nakatunute osakaal suurem kui Tallinnas ja Harjumaal. 29 Anonüümsete HIV nõustamise ja testimise kabinettide külastajatele tuginedes saab järeldada, et narkootikume süstivate inimeste osakaal uute HIV juhtude seas on vähenenud, olles 2001. aastal hinnanguliselt 90% ja 2017. aastal 18%.30 TA teatiste põhjal selgub, et aastatel 2010–2017 diagnoositud HIVi juhtudest 5%-l diagnoositi AIDS vähem kui kolme kuu möödudes HIVi diagnoosist. 2017. aastal oli 26 Ibid. 27 Kiusamisvaba haridustee kontseptsioon https://www.hm.ee/sites/default/files/kiusamisvaba_haridustee_kontseptsioon.pdf 28 2018. aastal Eestis diagnoositud HIV-positiivsed http://www.terviseamet.ee/nakkushaigused/nakkushaigustesse- haigestumine/hiv-ja-aids.html 29 HIV nakkuse ja kaasuvate infektsioonide epidemioloogiline olukord Eestis, 2000–2017 https://intra.tai.ee//images/prints/documents/152629385480_HIV_nakkuse_ja_kaasuvate_infektsioonide_epidemioloogiline_oluk ord_Eestis_2000_2017.pdf 30 Ibid. 20 see osakaal 4,1%, 2016. aastal 10,9%. See viitab HIV-nakkuse hilisele diagnoosimisele. 31 2016. aastal alustati uue HIV tegevuskava 2017–2025 koostamist32. Tegevuskava kiideti heaks 2017. aasta detsembris. Elanikkonna kaitsmine tuberkuloosinakkuse eest Tuberkuloosi (TB) pikaajaline programmipõhine tegevus on olnud edukas – TB esmashaigestunute arv 100 000 elaniku kohta vähenes 2017. aastaks 11,1-ni (joonis 20). Meeste hulgas on TB esmashaigestumine 2,6 korda suurem kui naistel. Samas on ka selle näitaja osas toimunud langus – 2015. aastal oli erinevus 3,5-kordne. Esmastest külvpositiivsetest kopsutuberkuloosi juhtudest olid 26 (22%), külvpositiivsetest kopsutuberkuloosi retsidiividest 6 (33%) ja muudest korduvravijuhtudest kõik juhud multiravimresistentsed vormid. HIV-nakatunute osakaal HIV-testitud TB haigete seas oli 9%. See arv ja osakaal ei ole viimasel kolmel aastal tõusnud. Otseselt kontrollitava ravi (OKR) süsteem on kõigile tagatud. 2017. aastal toimus kokku 15 654 TB OKR visiiti, sh 716 sotsiaalset nõustamist (TB OKR2) ja 1244 koduvisiiti (TB OKR4). 50 Tuberkuloosi esmashaigestunute arv 100 45 40 35 000 inimee kohta 30 25 20 16 14 15 10 11,1 5 0 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Aasta Kokku Mehed Naised RTA 2016 ja 2020 eesmärgid Joonis 20. Tuberkuloosi esmashaigestunute arv 100 000 elaniku kohta Allikas: Tervise Arengu Instituut Tervist toetav elu-, töö- ja õpikeskkond Ohutu joogi- ja suplusvee tagamine 2017. aastal polnud ühtegi joogiveest tulenevat haiguspuhangut. Vee terviseohutuse infosüsteemiga liitunud veevärkide (üle 5000 tarbijaga) osakaal oli 2017. aastal 75% (2016. aastal 70,3%). Kõikidest ühisveevärgi tarbijatest kasutas 2017. aastal 31 Ibid. 32 Riiklik HIV tegevuskava aastateks 2017–2025 https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Tervishoid/rahvatervis/hiv_riiklik_tegevuskava_2017_2025.pdf 21 mikrobioloogiliste, keemiliste ja indikaatornäitajate järgi kvaliteetset joogivett 98% (joonis 21). 120 Nõuetele vastava joogiveega varustatud 97,4 98,0 98,1 ühisveevärgi elanike osakaal (%) 100 91,4 75,9 77,4 80 70,6 72,2 69,3 63,1 60 40 20 0 2007 2008 2009 2010 2011 2912 2013 2014 2015 2016 Aasta Joonis 21. Nõuetele vastava joogiveega varustatud (ühisveevärgi) elanikkonna osakaal Allikas: Terviseamet 2017. aastal toimus veeseaduse eelnõu ametlik kooskõlastamine. Veeseaduse eelnõu on ette valmistatud keskkonnaõiguse kodifitseerimise raames ning asendab seni kehtinud veeseaduse. Kodifitseerimise peamine eesmärk on kehtivat õigust korrastada. Korrastamise käigus on uude veeseadusesse toodud seni rahvatervise seaduses olnud joogivett, mineraalvett ja suplusvett reguleerivad sätted. Ühtse regulatsiooni alla koondatakse ka seni eraldi seadustes olnud veeproovivõtjate ja joogivee proovivõtjate kohta esitatavad nõuded. Toiduohutuse tagamine Toiduohutuse valdkonna indikaator „toidutekkelised nakkushaigused“ on püsinud stabiilsena s.o alla 200 haigusjuhu 100 000 elaniku kohta. Samas on mitmed nakkushaigused sagenenud – näiteks kampülobakterenteriit ja salmonelloos (joonis 22). 22 Norwalki viiruse tekkene äge enteropaatia Rotaviirusenteriit Soole muud täpsustatud bakter- või viirusnakkused Nakkushaigused Kampülobakterenteriit Salmonelloosid Yersinia enterocolitica enteriit Escherichia coli soolenakkus Shigelloos Kõhutüüfus ja paratüüfused 0 20 40 60 80 100 120 140 160 180 200 Juhtude arv 100 000 elaniku kohta 2017 2016 2015 2014 2013 2012 2011 Joonis 22. Soole nakkushaigustesse haigestumine Eestis perioodil 2011–2017 Allikas: Terviseamet, Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas Veterinaar- ja Toiduamet (VTA) teostas toiduohutuse seiret järgnevas mahus: taimekaitsevahendite jäägid (334 proovi/3 mittevastavat), muud saasteained (131 proovi/15 mittevastavat), saasteainete seire loomses toidus ja loomades ( 2007 proovi/ 6 mittevastavat), lisaained ( 32 proovi/ 1 mittevastav), GMO ( 7 proovi/ 0 mittevastavat), toiduga kokkupuutuvad materjalid (39 proovi/0 mittevastavat), mikrobioloogilised ja keemilised analüüsid. Rahaline maht sarnane võrreldes eelmise aastaga. Seisuga 01.01.2018 oli VTA järelevalve all 15 107 toidu ettevõtet. Ettevõtete arv igal aastal suurenenud (keskmine kasv aastas on 7.5%). 2017. aastaks oli planeeritud 10 788 kontrolli, reaalselt viidi läbi aga 12 199 kontrolli. Ametliku kontrolli korras raames võeti toitu käitlevatest ettevõtetest 4734 proovi, millest nõuetele mittevastavaks osutus 3,2%. Nõuetele mittevastavate proovide osakaal võrreldes varasemate aastatega ei ole muutunud. Toidukäitlemise ettevõtetele tehti 2017. aastal kokku 16 524 ettekirjutust, see arv on võrreldes 2016. aastaga on vähenenud ca 11%. 33 Ohutu välisõhu ja sisekliima tagamine Suremus hingamiselundite haigustesse on alates 2007. aastast kuni 2017. aastani suurenenud ligi 19% (Joonis 23). 33 Eesti integreeritud mitmeaastase riikliku kontrollikava 2017-2020 2017. a aruanne https://vet.agri.ee/static/files/2131.EIMKK%202017-2020%202017%20a%20aruanne.pdf 23 Alumiste hingamisteede kroonilised haigused Surmapõhjus Kopsupõletik Gripp 0 5 10 15 20 25 Surmajuhtude arv 100 000 elaniku kohta 2017 2016 2015 2014 2013 2012 2011 2010 2009 2008 2007 Joonis 23. Hingamiselundite haigustest tingitud surmajuhtude arv 100 000 elaniku kohta Eestis perioodil 2007–2017 Allikas: Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas Alates 2012. aastas hinnatakse koolide, koolieelsete lasteasutuste, asenduskodu- ja lapsehoiuteenuse osutamise kohtade ning laste hoolekandeasutuste ja noortelaagrite elu- ja õppekeskkonna seisundit Parma deklaratsiooni indikaatornäitajate järgi. 34 2017. aastal vastas 98% koolidest tehisvalguse osas nõuetele ja 2016. aastal 96%. Piisav ventilatsioon oli 2017. aastal 92% koolidest, 2016. aastal samuti 92% koolidest. Tingimused valgustuse osas on koolides aastaga veidi paranenud. Sisekliima osas on tingimused jäänud eelmise aastaga võrreldes samaks. Kemikaaliohutuse tagamine Avalikkuse ja sihtgruppide teadlikkust kemikaaliohutusest tõsteti teabepäevadel. SoM koostöös TAga viis 2017.a läbi kosmeetikatoodete teabepäeva kosmeetikasektorile. Lisaks avaldati TA kodulehel erinevaid valdkonna infomaterjale. REACH-määruse riski juhtimise ekspertkoosolek (RiME) korraldati 2017.aastal Eestis. 2017. aastal valmis ohtlike kemikaalide e-arvestuse ärianalüüs, mille tulemusena peeti kõige mõistlikumaks luua uus teenus KeMi hallatavasse infosüsteemi KOTKAS. KOTKAS-e abil vajalike protsesside juurutamine ja ülalpidamine on vähem kulukam kui uue infosüsteemi arendamine või juurutamine mõnes teises infosüsteemis. Uus teenus aitab paremini kujundada kemikaalide valdkonna poliitikat, kuna tekib ülevaade arvestuskohuslastest ja käideldud ning käitluses olevate ohtlike kemikaalide arvestuslikest kogustest. Järelevalveasutustel on võimalik paremini planeerida ja teostada järelevalvet ohtlike kemikaalide käitlejate üle. Ettevõttel tekib parem ülevaade käideldavatest kemikaalidest, mis võimaldab teha paremaid juhtimisotsuseid. 34 Kokkuvõte 2017. a kohta Haridus- ja sotsiaalasutuste valdkond https://www.terviseamet.ee/fileadmin/dok/Keskkonnatervis/haridus_ja_sotsiaal/2017_a_kokkuvote_.pdf 24 2017. aasta lõpus viidi läbi OECD poolne järelhindamine Eesti hea laboritava kontrollasutuse (Eesti Akrediteerimiskeskus) vastavuse ja hea laboritava põhimõtete kohaste inspekteerimiste läbiviimise hindamiseks. Järelhindamise raportit tutvustatakse 2018. a märtsi OECD GLP töögrupi kohtumisel, kus võetakse vastu otsus Eesti MAD (vastastikune andmete tunnustamine)- liikmelisuse osas. Toote- ja teenuseohutuse tagamine Määrus "Tervisekaitsenõuded lasteluttidele", viidi vastavusse toote nõuetele vastavuse seadusega ning Eesti Standardikeskuse esitatud märkustega. Määrus jõustus 04.06.2017. Jätkus töö rahvatervise seadusega (RTerS) seotud määruste kavandite koostamisega, mis jätkub ka 2018. aastal. Valmisid sihtuuringud "Pesupesemisvahendites ja nõudepesuvahendites oleva fosfori sisalduse uurimine" ja „Eestis toodetud kosmeetikatoodete mikrobioloogiline vastavus nõuetele“. Järelevalve käigus kontrolliti kokku 1265 toodet (sh kosmeetikatooted, mänguasjad, lastehooldustooted jt), millest 359 (28%) ei vastanud nõuetele. Laboratoorselt katsetati 218 toodet, millest 19 (9%) ei vastanud nõuetele. Keskkonnatervise riskide hindamine, ennetamine ja ohjamine 2017. aastal viidi läbi järgnevad sihtuuringud: 1. "Solaariumites UV-kiirgusintensiivsuse mõõtmine". 2. „Asenduskoduteenuse vastavus tervisekaitsenõuetele“ 3. „Trammiliiklusega seotud vibratsioonitasemete mõõtmised Tallinnas peale trammitee rekonstrueerimist”. Keskkonna Investeeringute Keskusele esitati järgnevate projekti taotlused: „Metoodika väljatöötamine ja rakendamine välisõhuseisundi ning lapseea astma ja teiste allergiahaiguste vahelise seoste leidmiseks põlevkivitööstusest mõjutatud aladel“, „Ordoviitsiumi ja Kvaternaari põhjaveekogumitest vett ammutavate ühisveevärkide joogivee uuring võimalike põlevkivitööstusest tulenevate kemikaalide osas“, „Laste sünniregistri andmete uuring ning nende vanemate küsitlus kokkupuute kohta põlevkivisektori saastega“, biomonitooringu metoodika uuring. Metoodika väljatöötamine ja rakendamine välisõhuseisundi ning lapseea astma ja teiste allergiahaiguste vahelise seoste leidmiseks põlevkivitööstusest mõjutatud aladel“ sai positiivse rahastuse otsuse ja 2017. aastal viidi läbi läbi hange leidmaks keskkonna ja kliiniliste analüüside teostaja. Hanke võitis TÜ ja Eesti Keskkonnauuringute Keskuse ühispakkumus. Lepingu sõlmine SA Keskkonnainvesteeringute Keskusega jäi 2018. aastasse. Ülejäänud projektid veel 2017. aastal rahastuse otsuseid ei saanud, sest 2017. a sügisene KIKi taotlusvoor jäi ära. Nakkushaiguste seire, ennetamise ja tõrje korraldamine Immuniseerimisega hõlmatuse langus on kasvav trend kogu Euroopas. Eestis on hõlmatus immuniseerimiskava vaktsineerimistega tasapisi langemas (joonis 24) ning jääb alla WHO soovitusliku 95%. 25 Tuberkuloos Haemophylus influenzae tüüp B (Hib) Vaktsiin B-hepatiit Poliomüeliit Läkaköha Difteeria ja teetanus 86 88 90 92 94 96 98 100 Osakaal (%) 2017 2016 2015 2014 2013 2012 2011 2010 2009 2008 2007 Joonis 24. 1-aastaste laste immuniseerimisega hõlmatus perioodil 2007–2017 Allikas: Tervise Arengu Instituut Keeldumiste osakaal on vaktsiinide lõikes erinev. 2017. aastal oli kõige kõrgem hõlmatus tuberkuloosivastase vaktsiiniga (BCG) ning enim keelduti rotaviirusvaktsiinist. TA alustas vaktsineeri.ee kodulehekülje uuendamist35 ning ühtlasi töötati välja infomaterjalid seoses inimese papilloomiviiruse (HPV) vastase vaktsineerimise lisamisega immuniseerimiskavasse 12-14aastastele tütarlastele ja kuuevalentse vaktsiini kasutusele võtuga alates 1. jaanuarist 2018. Koostöös SoMiga viidi läbi regionaalsed seminarid tervishoiutöötajatele immuniseerimiskava muudatuste kohta Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Jõhvis ning alustati HPV teavituskampaaniat. Mikroobide resistentsuse tekke ning leviku ohjamine Koostati ja avaldati ülevaade antimikroobse resistentsuse (AMR) seire kohta Eestis perioodil 2012–201736. Muret tekitab kõrge ja järjest suurenev resistentsuse kasv tetratsükliini, fluorokinoloonide, ampitsilliini, gentamütsiinide ning 3. põlvkonna tsefalosporiinide suhtes. Näiteks salmonella sp resistentsus tsiprofloksatsiini suhtes on suurenenud 3,5%-st 2012. aastal 28,7%-ni 2016. aastal. Kampülobakteri resistentsete tüvede osakaal 2013. aastal oli 60,9% ning 2015-2017. aastal moodustas see juba 83-86%. Enterococcus faecium resistentsus ampitsilliini suhtes püsib kõrgel tasemel (73-95%), mis on ülemaailmne probleem ning resistentsus gentamütsiini suhtes on samuti kõrge (44-75%). E. coli resistentsus aminopenitsilliinide (ampitsilliin) suhtes on stabiilselt kõrge. Resistentsus fluorokinoloonide (tsiprofloksatsiin) suhtes on 12–17% maksimaalse näitajaga 2017. aastal. Positiivsena võib välja tuua, et metitsilliin-resistentse Staphylococcus aureuse (MRSA) osakaal oli 2017.a üks viimaste aastate madalamaid – 2,1%. 35 Vaktsineerimise kodulehekülg http://vaktsineeri.ee/uudised.html 36 Antimikroobse resistentsuse seire Eestis, 2012-2017 Ülevaade http://terviseamet.ee/fileadmin/dok/Nakkushaigused/valmisolek/AMR_Eestis_2012-2017.pdf 26 Referentlaboriteenuse osutamine AMR valdkonnas ei käivitunud rahastuse puudumise tõttu. Tervishoiusüsteemi areng Eesti tervishoiukulud olid 2017. aastal 1,52 miljardit eurot. Võrreldes 2016. aastaga oli kasv jooksevhindades 7,6%, sealhulgas suurenesid avaliku sektori kulud 6,4% ja leibkondade kulud 12%. Tervishoiukulude reaalkasv oli ainult 1,5%. Tervishoiukulude osatähtsus SKPst langes tagasi 2015. aasta tasemele, moodustades 6,4%.37 16 13,13 13,19 13,43 13,67 14 12,95 12,72 12,97 13,07 12,04 12 Osakaal (%) 10 8 6 5,09 4,83 4,54 4,7 4,9 5,06 4,43 4,47 4,47 4 2 0 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 Aasta Avaliku sektori tervishoiukulude osakaal SKP-st, % Avaliku sektori tervishoiukulude osakaal valitsemissektori kuludest, % *Avaliku sektori tervishoiukulude osakaal SKPst oli 2017. aastal 4,81% Joonis 25. Tervishoiukulude osakaal perioodil 2008–2016. Allikas: Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas RTAs on seatud eesmärk, et leibkonna kulutuste osakaal tervishoiu kuludest ei tohiks olla suurem kui 25%. Leibkondade kulutuste osakaal tervishoiu kuludes vähenes kuni 2012. aastani. Seejärel on see näitaja järk-järgult suurenenud, jõudes 2015. aastaks 22,77%-ni, kuid 2016. aastal langes taas 22,69-ni (joonis 18). WHO järgi asub Eesti selle indikaatoriga hoiatavas tsoonis (st omaosalus on suurem kui 15%). 37 Statistika: Leibkondade tervishoiukulud suurenevad kiiremini kui avaliku sektori tervishoiukulud http://tai.ee/et/instituut/pressile/uudised/4425-statistika-leibkondade-tervishoiukulud-suurenevad-kiiremini-kui-avaliku-sektori- tervishoiukulud 27 23 22,8 22,7 22,6 22,6 22,5 21,9 22 21,6 21,5 21,5 Osakaal (%) 21 20,7 20,5 20,3 20 19,5 19 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 Aasta Joonis 26. Leibkondade omaosaluse osakaal tervishoiukuludest. Allikas: Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas Ravikindlustatute osakaal elanike hulgas on ca 94%, mis jääb endiselt alla RTAs püstitatud eesmärgile (joonis 27). 100 100 99 99 98 97 Osakaal (%) 96 95 94 94,1 93 92 91 90 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Aasta Ravikindlustusega kaetus (%) RTA 2016 ja 2020 eesmärgid Joonis 27. Ravikindlustusega kaetud elanike osakaal perioodil 2006 – 2017. Allikas: Eesti Haigekassa Arstide arvu osas on RTAs seatud eesmärk, et arstide arv 100 000 elaniku kohta on 2016. aastaks mitte vähem kui 320 ja sama tase peaks säilima 2020. aastaks. 2017. aastal töötas Eestis 354 ja 2016. aastal 353 arsti 100 000 elaniku kohta (joonis 28). 28 360 354 Arstide arv 100 000 elaniku kohta 350 340 330 320 320 320 310 300 290 280 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Aasta Arstide arv 100 000 elaniku kohta Töötavad isikud RTA 2016 ja 2020 eesmärgid Joonis 28. Arstide arv 100 000 elaniku kohta. Allikas: Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas Õendusalatöötajate osas on RTAs seatud eesmärk, et vastava ametikoha esindajaid peaks olema 2016. aastaks vähemalt 830 ja 2020. aastaks 900 inimest 100 000 elaniku kohta. Eestis oli 2017. aastal 681 ja 2016. aastal 677 õendusalatöötajat 100 000 elaniku kohta (joonis 29). 1000 Õendusalatöötajate arv 100 000 900 900 830 800 inimese kohta 700 681 600 500 400 300 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Aasta Õendusala töötajate arv 100 000 inimese kohta RTA 2016 ja 2020 eesmärgid Joonis 29. Õendusala töötajate arv 100 000 inimese kohta. Allikas: Tervise Arengu Instituut, Sotsiaalministeeriumi arvutused Patsientide õiguste kaitse, tervishoiuteenuste ohutuse tagamine ja kvaliteedi parendamine 29 2018. aastal avaldati ravikindlustamata inimesi puudutava uuringu 38 tulemused. Sellest selgus, et püsiv ravikindlustus puudub sagedamini meestel, parimas tööeas inimestel, muukeelsetel ja madalama haridustasemega inimestel. Valdav osa Eesti ravikindlustamata inimestest on katkendliku kindlustuskaitsega. Ravikindlustuse puudumise tööeluga seotud põhjused on vaeghõive, petturlikud töövormid ja deklareerimata töö. 39 Samuti on kindlustuseta jäämise põhjuseks see, et inimesed ei ole piisavalt teadlikud või motiveeritud kasutama sotsiaalsüsteemi „uksi“, mille kaudu on võimalik ravikindlustussüsteemi siseneda. 40 Tervishoiuteenuste kvaliteedi ekspertkomisjon menetles 2017. aastal 191 avaldust ja tuvastas vajakajäämisi 41 korral, millest meditsiinilise tegevuse vigu oli 27 ning 14 juhul loeti kaebused põhjendatuks osaliselt: dokumentide ebakorrektne täitmine, vajakajäämised töökorralduses, vajakajäämised suhtlemisel patsiendi, tema sugulaste või lähedastega. Tervishoiuteenuse osutaja vastutuskindlustuse seaduseelnõu väljatöötamise kavatsus saadeti ametlikule kooskõlastamisele 2017. aasta veebruaris. 2017. aastal avaldati ravijuhend.ee kodulehel järgnevad juhendid: kroonilise venoosse haavandi käsitlus (ravijuhend ja patsiendijuhend), bariaatrilise patsiendi käsitlus enne ja pärast kirurgilist sekkumist (ravijuhend), kroonilise neeruhaiguse ennetus ja käsitlus (ravijuhend ja patsiendijuhend). Tervisetehnoloogiate hindamise eesmärk on toetada põhjendatud otsuseid ohutu, efektiivse, patsiendikeskse ja ühiskonnale parimat väärtust taotleva tervisepoliitika elluviimiseks. Tervisetehnoloogia hindamise käigus kogutakse ja analüüsitakse tõenduspõhine informatsioon huvipakkuva tervisetehnoloogia rakendamise meditsiiniliste, sotsiaalsete, majanduslike ja eetiliste aspektide kohta. 2017. aastal valmisid järgnevad raportid: „Kopsukasvajate kemoteraapia kliiniline tõenduspõhisus ja kulutõhusus: tervisetehnoloogia hindamise raport“, „Ranolasiin stabiilse stenokardia ravis: tervisetehnoloogia hindamise raport“, „GLP-1 retseptori agonistide kliiniline tõenduspõhisus ja kulutõhusus 2. tüüpi diabeedi ravis“, „Kõhuaordi aneurüsmi sõeluuring: tervisetehnoloogia hindamise raport“, „GLP-1 retseptori agonisti ja insuliini sisaldavate kombinatsioonravimite kliiniline tõenduspõhisus ja kulutõhusus“, „Opioidsõltuvuse asendusravi ja antiretroviirusraviga integreeritud asendusravi Eestis“. Kliiniline audit on kvaliteedi parendamise protsess, mille eesmärk on parendada patsientide ravi ja ravitulemusi, hinnates neid süstemaatiliselt kindlate kriteeriumitega ning rakendades vajalikke muudatusi kas üksikisiku, struktuurüksuse/asutuse või teenuse tasemel. 2017. aastal valmis neli kliinilise auditi aruannet ning algatati kolm uut kliinilist auditit. Valmisid järgnevad auditid: „Taastusravi teenuste kvaliteet ja võrdlus kattuvate teenustega“, „Enneaegse vastsündinu perinataalperioodi käsitlus“, 38 Koppel, Piirits, Masso, et al. (2018) Ravikindlustus valitutele või ravikaitse kõigile — kuidas täita lüngad Eesti ravikindlustuses? Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis http://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/Tervishoid/ravikindlustuskaitse_uuring_praxis.pdf 39 Ibid. 40 Ibid. 30 „Akuutpsühhiaatria (tahtest olenematu ravi korral) teenuse osutamise kvaliteet“, „Perioperatiivse ägeda valu käsitlus“.41 Seoses laste tervisekontrolli juhendiga toimusid 2017. aastal järgnevad tegevused: töörühma koosolekud, kus kinnitati kliiniliste küsimuste soovitusi, kirjutati juhendit, koostati juhendi rakenduskava. Juhendis on peamiselt käsitletud tervete laste tervise jälgimist ja teatud seisundite korral ka teiste spetsialistide (koolitervishoiutöötajad, silmaarstid, laste kirurgid, psühholoog, lastepsühhiaatrid, lastekaitsespetsialistid) kaasamist vastavalt lapse ja pere seisundile. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse eelnõu kolmandates riikides hariduse omandanud tervishoiutöötajate regulatsiooni muutmiseks on Riigikogus läbinud esimese lugemise. EHK hüvitas 2017. aastal 6,1 miljoni ajutise töövõimetuse päeva eest 141 miljonit eurot, mis tähendab eelarve täitmist 101%. Ülekulu tulenes prognoositust suuremast haigus- ja hoolduslehtede kasutamisest ning prognoositust suuremast ühe päeva keskmise hüvitise määrast. 2017. aastal tegi EHK kaks naistele suunatud kampaaniat rinnavähi ja emakakaelavähi sõeluuringute teemal, eesmärgiga laiendada sihtrühma ja suurendada naiste ning ülejäänud elanikkonna teadlikkust vähi ennetamise ja varajase avastamise kohta. EHK pööras 2017. aastal tähelepanu ka perearsti nõuandetelefoni tutvustamisele teavituskampaaniate kaudu. Panustati laste suutervise parandamisse ja teadlikkuse suurendamisse Euroopa ravikindlustuskaardi võimalustest. Piisavate ressursside ja võrgustiku tagamine tervishoiusüsteemi toimimiseks (motiveeritud ja pädevad töötajad, optimaalne rahastamine, kaasaegne infrastruktuur ning seostatud võrgustik) Esmatasandi tervisekeskus on taristu, kus hakkavad tööle kolm või enam perearsti koos neid toetavate tervishoiutöötajate ja spetsialistidega.42 Ühtegi esmatasandi tervisekeskust 31.12.2017 ei valminud. Rahastamise otsused tehti 55 esmatasandi tervisekeskuse projektile. Jätkusuutlikult toimiv ja seostatud tervishoiuvõrk 2017. aasta eriarstiabi eelarve täitmine summa osas oli 102% ning ravijuhtude osas 101%. Võrreldes 2016. aastaga kasvas eriarstiabi rahastamine 38,2 miljonit eurot ja ravijuhtude arv 59 tuhande võrra. 2017. aasta eelarve täitmist on mõjutanud teenuseosutajate esitatud arved ületöö eest ning ülikallid ravijuhud. 01.07.2017 rakendus uus täiskasvanute hambaravihüvitis, mille alusel tasub EHK ravikindlustatud täiskasvanu hambaravi eest kuni 30 eurot (alates 2018. aastast 40 eurot) aastas. Eakatel, rasedatel, alla 1-aastaste laste emadel ja suurenenud hambaravi vajadusega inimestel on võimalik kasutada hambaravihüvitist kuni 85 euro 41 Kliinilised auditid https://www.haigekassa.ee/partnerile/tervishoiuteenuste-kvaliteet/kliinilised-auditid 42 Esmatasandi tervisekeskus https://www.haigekassa.ee/partnerile/raviasutusele/perearstile/esmatasandi-tervisekeskused 31 ulatuses aastas. 2017. aastal oli täiskasvanute hambaravi juhte 116 201 (58% plaanitust). 2017. aastal tasus EHK ligi 146 tuhande lapse hambahaiguste ennetamise ja ravi eest, 21 tuhande lapse ortodontia teenuse eest ning 17 tuhande täiskasvanu vältimatu hambaravi eest. 2017. aastal oli ravijuhte kokku 369 985, mis on mõnevõrra väiksem kui 2016. aastal. Ortodontia ravijuhte oli 59 576, mis on ka mõnevõrra vähem kui 2016. aastal. 2017. aastal saadeti ametlikule kooskõlastamisele tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse välja töötamise kavatsus (VTK). Muudatuste eesmärgiks on reguleerida kiirabi välijuhtimine pääste- ja teistel suursündmustel. Eelnõu rakendusaktide raames kaasajastatakse muuhulgas ka kiirabi personali pädevuse ja varustuse nõudeid ning koostööd häirekeskuse, päästeameti, politsei ja haiglatega. Rinnavähi skriiningutel osales 2017. aastal kutsututest 55,9%, emakakaela vähi sõeluuringul 50,7% ja jämesoolevähi sõeluuringu hõlmatus oli 36%. Siinkohal tuleb arvesse võtta, et sõeluuringutele ei kutsuta ravikindlustamata inimesi. 43 TAI toetas MTÜ Eesti Vähiliitu emakakaelavähi ennetamise nädala, rahvusvahelise rinnavähi vastu võitlemise kuu (mai), melanoomi esmaspäeva ja nahavähi vastu võitlemise nädala, vähinädala ja Rinna Tervise Päeva teavituste läbiviimisel. Samuti toetas TAI Eesti Vähiliidu nõuandetelefoni tööd.44 Vähiliidu eestvedamisel viidi läbi eneseabi ja toimetulekualaseid koolitusi erinevates patsientide organisatsioonides, lisaks koolituslaager Nelijärvel. Teemadeks olid vähipatsientide vaimne ja füüsiline kohanemine haigusega, toitumine ravi ajal ja selle järgselt, füsioteraapia ja loovteraapia seansid, vaimse ja füüsilise tasakaalu hoidmise õpetused, psühholoogia. Eestis oli 2017. aastal 2863 viljatusravi tsüklit, mis on viie protsendi võrra rohkem kui aasta varem. Eelneval kolmel aastal (2014–2016) on läbitud viljatusravi tsüklite arv näidanud langustendentsi. Samas 2013. a tasemele, mil läbitud viljatusravi tsükleid oli 3097, ei ole jõutud. Tervishoiusüsteemi seire ja järelevalve 2017. aastal ei viidud läbi uuringut „Elanike hinnangud tervisele ja arstiabile“. Hetkel tegeletakse vastava uuringu ümber disainimisega. SoM kuulutas 2018. aastal selleks ka vastava hanke välja. Ravimite ja meditsiiniseadmete ohutuse, tõhususe, kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamine EHK ravimite eelarve täideti 2017. aastal 96% ulatuses. Suurim alatäitmine oli 100%- liselt kompenseeritavate ravimite puhul, mille üks ja peamine põhjus on C-hepatiidi 43 Vähi sõeluuringud, 2017 http://tai.ee/et/terviseandmed/tervisestatistika-ja-uuringute-andmebaas/uuendused/4375-vahi- soeluuringud-2017 44 MTÜ Eesti Vähiliidu majandusaasta aruanne https://cancer.ee/wp-content/uploads/2018/08/2017-aastaaruanne-Eesti- V%C3%A4hiliit-MT%C3%9C.pdf 32 ravimite väiksem kasutus. 2016. aastaga võrreldes on ka nende ravimite hinnad läbirääkimiste ja konkurentsi tulemusel oluliselt langenud. 2017. aasta oktoobris esitati kooskõlastamiseks kiirgusseaduse muutmise seadus, millega meditsiinivaldkonnas täpsustatakse meditsiiniradioloogia protseduuridega seonduvaid kiirgusohutusnõudeid, meditsiinifüüsika eksperdi kohustusi ning selgitatakse ka meditsiinikiiritusseadmete kasutamist muul kui meditsiinikiirituse rakendamise eesmärgil. Meditsiiniseadmete hüvitamise muutmise eelnõu esitati avalikuks kooskõlastamiseks 2017. aastal sotsiaalministri 4. detsembri 2006. a määruse nr 63 „Käibemaksumääraga 9% maksustatavad ravimid, rasestumisvastased vahendid, sanitaar- ja hügieenitooted, meditsiiniseadmed ning abivahendid“ ning tervise- ja tööministri 17. detsembri 2015. a määruse nr 59 „Käibemaksuvabad inimorganid ja -koed, inimveri ja inimverest valmistatud veretooted ning rinnapiim“ muutmise määrus. Määruse alusel rakendatakse edaspidi käibemaksusoodustust 9% ka ortopeedilistele jalatsitele ja spetsiaalsetele sisetaldadele, lümfodeemi raviks mõeldud surverõivastele ja lamatiste vältimiseks mõeldud istmepatjadele. 2017. aastal viis Ravimiamet läbi neli ravimiohutuse järelevalvesüsteemi inspektsiooni, millest kaks inspektsiooni viidi läbi müügiloa hoidja Eesti filiaalis, üks müügiloa hoidja esindaja filiaalis ja üks teisese müügiloa hoidja juures. 2017. aasta kohta on Ravimiametil ülevaated järgnevatel teemadel:  Ravimite käitlemise järelevalve  Ravimireklaami järelevalve  Ravimiohutuse järelevalve  Kliiniliste uuringute järelevalve  Bioloogiliste preparaatide järelevalve  Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning lähteainete käitlemise järelevalve  Eestis kasutatavate ravimite kvaliteedi järelevalve.45 E-riigi põhimõtete ja innovaatiliste lahenduste rakendamine, teenuseosutajate koostöö ja infovahetuse tõhustamine Tervishoiuteenuse osutajate teadus- ja innovatsioonivõimekusesuurendamiseks on alanud tihe koostöö riiklike teekaardi objektide Genoomikakeskus ning Siirdemeditsiini ja kliiniliste uuringute ning suuremate haiglate (PERH, TÜK) vahel. Alanud on kliinilised uuringud geeniandmetest pärit riskiskooride rakendamiseks kliinilises praktikas. Innovaatiliste lahenduste toomiseks tervishoiusüsteemi planeeriti 2017. aastal Norra finantsmehhanismi abil rahastatava EAS toetusprogrammi tervishoiutehnoloogiate alameetme tegevusi (https://www.eas.ee/teenus/norratoetus/). Mehhanismi tegevustega, mis toetavad tervisetehnoloogiate arendusi personaalmeditsiinis, on plaanis alustada 2018/2019 aastal. 45 Järelevalve http://www.ravimiamet.ee/j%C3%A4relevalve 33 2017. aastal algatati mitmeid tervisesüsteemi vajadustest lähtuvaid, osaliselt Eesti Teadusagentuuri valdkondliku teadus- ja arendustegevuse edendamise programmi RITA poolt finantseeritud, uuringuid, mis küll lõplikult valmisid 2018. aastal. Uuringute hulgas olid „Aastatel 2006–2016 enesetapu sooritanute epidemioloogiline ülevaade“, "Ravikindlustus valitutele või ravikaitse kõigile – kuidas täita lüngad Eesti ravikindlustuses?" ning „Ravimituru suuruse, müügiloa hoidjate / müügilubade arvu ja ravimihindade vaheliste seoste ning nende suhtes Euroopa Liidu liikmesriikides rakendatavate poliitikameetmete uurimine“. Lisaks nendele uuringutele viidi läbi alkoholi turu ja tarbimise uuring, alkoholitarbimise uuring jooja profiili lõikes ning tubaka turu ja tarbimise uuring. 2017. aastal rahastati ka tervisliku toitumise teemalise Euroopa ühisalgatuste initsiatiivi JPI HDHL uuringut ENPADASI, mille eesmärk oli luua Euroopa ülene andmebaas toitumisuuringute teostamiseks ning tulemuste jagamiseks. 2017. aastal jätkati ka (ilma rahastamiseta) osalemist ELi teaduste infrastruktuuri võrgustiku poolt läbiviidavas vananemisega seotud terviseuuringus SHARE. Personaalmeditsiini toomiseks igapäevaste tervishoiualaste teenuste hulka planeeriti 2017. aastal valdkondliku teadus- ja arendustegevuse edendamise programmi RITA toetatavat 3-aastast uuringut personaalmeditsiini rakendamisest kliinilises praktikas rinnavähi ning südame-veresoonkonnahaiguste näitel. Terviseala teaduse ja innovatsiooni tõhusa korraldamise osas planeeriti terviseala teadusnõuniku töökohta ning teadusnõunik peaks alustama 2018. aastal. Samuti on 2018. aastal plaanis hoogustada terviseala teadus- ja innovatsiooninõukogu tööd. 34 RAHVASTIKU TERVISE ARENGUKAVA 2020–2030 1 SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................................. 4 1. RAHVASTIKU TERVISE ARENGUKAVA 2020–2030 PÕHIMÕTTED ............................................. 6 2. HETKEOLUKORD ...................................................................................................................... 7 3. RAHVASTIKU TERVISE MUUTUSTE JÄLGIMINE ....................................................................... 12 4. VISIOON JA ÜLDEESMÄRK...................................................................................................... 13 5. ALAEESMÄRGID JA VÕIMALIKUD LAHENDUSTEED ................................................................. 15 5.1. ALAEESMÄRK: TERVIST TOETAVAD VALIKUD ........................................................................................... 16 5.1.1. Soovitav tulemus ja probleemid ............................................................................................................. 16 Soovitav tulemus .............................................................................................................................................. 16 5.1.2. Lahendusteed ................................................................................................................................ 17 5.1.2.1. Vaimse tervise edendamine ........................................................................................................... 17 5.1.2.2. Vigastuste ennetamine ................................................................................................................... 18 5.1.2.3. Tasakaalustatud toitumise ja füüsilise aktiivsuse edendamine ...................................................... 19 5.1.2.4. Uimastite tarvitamise tõkestamine ja vähendamine ...................................................................... 20 Alkohol .................................................................................................................................................... 20 Tubakas ................................................................................................................................................... 20 Narkootikumid ........................................................................................................................................ 21 5.1.2.5. Nakkushaiguste ennetamine ja leviku tõkestamine (sh vaktsineerimine, antimikroobne resistentsus, HIV ja hepatiit) ........................................................................................................................ 21 Vaktsineerimine ...................................................................................................................................... 22 Antimikroobne resistentsus .................................................................................................................... 23 HIV ja hepatiit ......................................................................................................................................... 23 5.1.2.6. Seksuaal- ja reproduktiivtervise edendamine ................................................................................ 24 5.2. ALAEESMÄRK: TERVIST TOETAV KESKKOND ............................................................................................ 24 5.2.1 Soovitav tulemus ja probleemid .............................................................................................................. 24 Soovitav tulemus .............................................................................................................................................. 25 5.2.2. Lahendusteed ......................................................................................................................................... 26 5.2.2.1. Veega seotud terviseriskide vähendamine ..................................................................................... 26 5.2.2.2 Välis- ja siseõhuga (sh sisekliima) ning müra ja kiirgusega seotud terviseriskide vähendamine..... 27 Välis- ja siseõhk (sh sisekliima) .................................................................................................................... 27 Müra ............................................................................................................................................................ 27 Kiirgus (ioniseeriv ja mitteioniseeriv kiirgus, radoon) ................................................................................. 27 5.2.2.3. Kemikaalide ohutus ja riskide vähendamine .................................................................................. 28 5.2.2.4. Toodete ohutus ja riskide vähendamine ........................................................................................ 29 Kosmeetikatooted .................................................................................................................................. 29 Lapsehooldusvahendid ja mänguasjad ........................................................................................................ 29 5.2.2.5. Teenuste ohutus ja riskide vähendamine ....................................................................................... 30 Ilu- ja isikuteenused ................................................................................................................................ 30 Haridus- ja sotsiaalteenused ................................................................................................................... 31 5.3. ALAEESMÄRK: INIMKESKNE TERVISHOID................................................................................................. 31 5.3.1. Soovitav tulemus ja probleemid ............................................................................................................. 31 Peamised probleemid .................................................................................................................................. 33 5.3.2. Lahendusteed ......................................................................................................................................... 34 2 5.3.2.1. Inimeste ja kogukondade võimestamine ja kaasamine, terviseharitus .......................................... 34 5.3.2.2. Personali võimekuse kasvatamine, juhtimise ja vastutuse tugevdamine ...................................... 35 5.3.2.3. Teenuste mudeli ümberkujundamine ning koostöö ja koordineerimine sektorite sees ja vahel .. 36 Prioriteedid sekkumiste puhul ..................................................................................................................... 36 5.3.2.4. Tervisesüsteemi kvaliteeti toetavate tegevuste ja patsiendiohutuse arendamine ........................ 37 5.3.2.5. Ebavõrdsuse vähendamine ja patsientide põhiõigused tervisesüsteemis ..................................... 38 6. RAHVASTIKU TERVISE ARENGUKAVA 2020–2030 RAKENDAMINE, SEOSED LÄBIVATE TEEMADE JA TEISTE ARENGUKAVADEGA ................................................................................................... 40 6.1. ARENGUKAVA SEOS LÄBIVATE TEEMADEGA ....................................................................... 40 6.2. ARENGUKAVA SEOSED TEISTE ARENGUKAVADE JA STRATEEGILISTE EESMÄRKIDEGA ........ 42 6.3. ARENGUKAVA ELLUVIIMISE JUHTIMISKORRALDUS ................................................................................. 46 7. KASUTATUD MÕISTED JA LÜHENDID ..................................................................................... 48 7.1. MÕISTED ................................................................................................................................................. 48 7.2. LÜHENDID ............................................................................................................................................... 49 3 SISSEJUHATUS Eesti on vananeva rahvastiku ja väheneva rahvaarvuga riik, kus viimasel aastakümnendil on oluliselt pikenenud inimeste eluiga. Paraku ei ole samas tempos kasvanud inimeste tervena elatud aastate arv. See tähendab, et inimesed elavad küll kauem, kuid kogevad oma elu jooksul suure tõenäosusega terviseprobleeme, mis seavad nende igapäevastele tegevustele ning tööelule piiranguid, vähendavad aktiivset osalust ühiskonnas ning mõjutavad rahulolu eluga. Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) defineerib tervist kui täielikku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisundit, mitte ainult haiguse puudumist. Tervise paranemine aitab kaasa sotsiaalse heaolu kasvule, mõjutab majandusarengut, konkurentsivõimet ja tootlikkust. WHO peab oluliseks ka rahvatervisega tihedalt seotud töötervishoidu, mille põhitähelepanu on suunatud töötajate tervise kaitsele töökeskkonnas ja töökeskkonna ohtude ennetamisele. Head tervist ei saa vaadelda kui ühe konkreetse sektori tulemit: tervisenäitajate paranemiseks on vaja valitsus-, era- ja kolmanda sektori ning kogukondade ja kõigi ühiskonnarühmade ühiseid jõupingutusi. Oluline on, et pooled näeksid seejuures tervist kui investeeringut, mitte kulu. Euroopa Liidu liikmesriigina ja rahvusvaheliste organisatsioonide (WHO, OECD) liikmena peab Eesti tervisepoliitika kujundamisel arvesse võtma rahvusvahelise tasandi arengusuundi. Ühelt poolt on Eestil tervisepoliitika kujundamisel võimalik tugineda parimale rahvusvahelisele praktikale, teisalt on oluline Eesti aktiivne osalus rahvusvahelise poliitika kujundamisel nendes valdkondades, mis riigisisese poliitika tulemuslikkust enim mõjutavad. ELi aluslepingute kohaselt on rahvatervise ja tervishoiu, sealhulgas töötervishoiu korraldus riikide pädevuses ning ELi tasandi poliitikal on vaid toetav roll. Siiski mõjutavad Eesti tervisepoliitika meetmete tulemuslikkust mitmed ELi tasandi regulatsioonid ja põhimõtted nii tervisevaldkonnas kui teistes valdkondades. 2015. aastal leppisid ÜRO liikmed kokku säästva arengu eesmärgid.1 Üks oluline säästva arengu eesmärk on tagada kõikidele elanikele hea tervis ja heaolu. Seejuures tuleb kõigile inimestele tagada esmatasandi tervishoiuteenuste kättesaadavus ning ligipääs ohututele, efektiivsetele, kvaliteetsetele ja taskukohase hinnaga ravimitele ja vaktsiinidele. Eesmärk on kiirendada ka seni toimunud edasiminekut ning vähendada vastsündinute, laste ja emade suremust, samuti ennetatavaid surmasid juba enne 2030. aastat. Lisaks eelnevale on eesmärgiks seatud ka seksuaal- ja reproduktiivtervise teenuste, sealhulgas pereplaneerimise, samuti teavitus- ja haridusteenuste üldise kättesaadavuse tagamine. Lisaks on soov kiirendada HI- viiruse/AIDSi, tuberkuloosi ja hepatiidi ning muude nakkushaiguste ja epideemiatega võitlemisel tehtud edusamme, püüdes muu hulgas lahendada mikroobide kasvava resistentsuse ja ravimata jäänud haigustega seotud probleeme. Oluline eesmärk on vältida ja ravida mittenakkushaigusi, kaasa arvatud käitumis-, arengu- ja neuroloogilised häired säästva arengu tagamisel.2 Eesmärk on ka töötajate tervise kaitse töökeskkonnas, töötajate töövõime säilimine ja terviseprobleemide tõttu tööturult väljalangemise ennetamine. 1 Sustainable Development Goals http://www.who.int/sdg/en/. 2 Muudame maailma: säästva arengu tegevuskava aastaks 2030 https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/content- editors/Failid/SA_eesti/saastva_arengu_tegevuskava_2030_uro_et.pdf 4 2015. aastal moodustasid mittenakkushaigustest tingitud surmad kogu maailmas kõigist surmadest 71%. Peamiseks surmapõhjuseks olid südame- veresoonkonnahaigused, vähkkasvajad, kroonilised hingamisteede haigused ja diabeet (joonis 1). Haiguste ennetamisel on eelkõige oluline tervist toetav eluviis ja riskitegurite vähendamine. Mittenakkushaigustest tingitud enneaegse suremuse ennetamisel on võtmeteguriks vähkkasvajate, südame-veresoonkonnahaiguste ja diabeedi ennetamine, varajane avastamine ja ravi, tasakaalustatud toitumise tagamine, füüsilise aktiivsuse suurendamine ning alkoholi ja tubakatoodete tarvitamise vähendamine.3 Joonis 1. Mittenakkushaigused ja nende riskitegurid4 3 Saving lives, spending less. A strategic response to noncommunicable diseases http://apps.who.int/iris/bitstream/handle/10665/272534/WHO-NMH-NVI-18.8-eng.pdf?ua=1. 4 Noncommunicable diseases (NCDs) and mental health: challenges and solutions http://www.who.int/nmh/publications/ncd- infographic-2014.pdf?ua=1. 5 RAHVASTIKU TERVISE ARENGUKAVA 2020–2030:  annab tervisevaldkonnale ühtse, tervikliku ja tulevikku vaatava visiooni ning eesmärgid;  defineerib vastutusalad ja koostöövormid, mis on aluseks eesmärkide saavutamisel rahvastiku tervise valdkonnas, sealhulgas ELi ja rahvusvahelise koostöö põhisuunad;  aitab planeerida ministeeriumide valitsemisalas ressursse Vabariigi Valitsuse tasandil, kasutades neid ühiselt ja saavutades seeläbi tegevuste suurema mõjususe tervise parandamisel. 1. RAHVASTIKU TERVISE ARENGUKAVA 2020–2030 PÕHIMÕTTED Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 koostamisel ja elluviimisel toetutakse järgmistele põhimõtetele:  tervis igas poliitikas – tervist mõjutavad oluliselt ka tegurid, mis asuvad väljaspool tervisevaldkonda, näiteks sotsiaal-, majandus-, keskkonna- või muu valdkonna vastutusalas. Seetõttu on oluline, et muude valdkondade poliitika kujundamisel ja elluviimisel arvestatakse selle mõju tervisele;  koostöö – tervisega seotud eesmärkide saavutamisel on oluline tihendada avaliku, kolmanda ja erasektori (sealhulgas tööandjate) koostööd, mis hõlmaks eri valdkondi nii riigi kui kohalikul tasandil ning kaasaks kogukondi;  ebavõrdsuse vähendamine tervises – tervist iseloomustavate näitajate puhul ilmnevad sageli suured erinevused, näiteks soo, vanuserühma, regionaalse piirkonna või mõne muu tunnuse alusel. Seetõttu tuleb sekkumiste planeerimisel arvestada, et need ei suurendaks olemasolevaid lõhesid, vaid pigem aitaks neid vähendada;  innovaatilise lähenemise rakendamine – tervisevaldkonna kaasajastamisel on oluline pöörata tähelepanu nendele võimalustele, mida pakuvad innovatsioon ning teadus- ja arendustegevus järgmisel kümnendil;  kogukondade kaasamine – inimeste elukeskkonna loomisel ja parandamisel ning tervise toetamisel ja edendamisel on kogukonnal ja kohalikul tasandil väga suur roll, sest just see on tasand, mis kujundab inimeste elukeskkonna avaliku ruumi ja väärtused ning puutub vahetult inimestega kokku. Seetõttu on oluline paikkonna tasandil toimuv tõenduspõhine tegevus;  inimkesksus – mõtte- ja tegutsemisviisi muutmine suunas, kus teenuseid või tooteid kasutavad inimesed on võrdsed partnerid ning lähtutakse nende vajadustest ja ootustest. Inimest nähakse kui indiviidi ning temaga tehakse koostööd, et leida temale sobivad lahendused nii tervise säilitamisel ja parandamisel kui haigustega toimetulekul. WHO definitsiooni järgi on inimkesksuse oluliseks põhimõtteks võimestamine – inimesel aidatakse oma tervise eest vastutust võtta5; 5 What is people-centred health care? http://apps.who.int/iris/bitstream/10665/155002/1/WHO_HIS_SDS_2015.6_eng.pdf?ua=1&ua=1 6  tõenduspõhisus – tervisepoliitika juhtimine lähtub tõendusest ehk sekkumised ja teenused peavad põhinema tänapäevastel teaduse seisukohtadel, mida toetavad teadusuuringute tulemused ning usaldusväärne analüüs;  elukaarepõhine lähenemine – inimese vajadusi vaadeldakse ja arvestatakse sünnist kuni surmani. Tervisealased sekkumised on kooskõlas eakohaste vajadustega ja tagavad inimväärse kohtlemise kõigile elanikele sõltumata nende vanusest. 2. HETKEOLUKORD Viimasel kümnel aastal on eeldatav eluiga Eestis kasvanud kiiremini kui ELis keskmiselt. Samas on tervena elatud aastate arvu kasv pidurdunud ning erinevus meeste ja naiste vahel on suur – Eesti mees elab tervena keskmiselt 54,5 ja naine 59 aastat.6 Seega elavad inimesed küll kauem, kuid haiguste ja tervisest tulenevate piirangutega, mis mõjutab nii inimeste tööturul osalemist kui riigi tervishoiukulude kasvu. WHO hinnangul on Eesti tervisesüsteemi peamisteks probleemideks sotsiaalmajanduslike gruppide ebavõrdsus tervises, ravi kättesaadavus, tööjõupuudus ja süsteemi ebapiisav valmisolek mittenakkushaiguste tõusutrendi pidurdamiseks. Probleemiks ja samas ka võimaluseks on e-tervise süsteemi efektiivsem rakendamine teenuste integreerimisel ja tervist puudutavate otsuste langetamisel.7 Töötervishoius on proovikiviks tööga seotud terviseprobleemide ennetamine ning selleks kvaliteetse töötervishoiuteenuse kättesaadavuse parandamine ja teenuse jätkusuutlikkuse tagamine. Eestis on viimase kümne aasta jooksul suremus südame-veresoonkonnahaigustesse ning vigastustesse ja mürgistustesse mõnevõrra vähenenud (joonis 2). Samas oli 2015. aastal suremus südame-veresoonkonnahaigustesse alla 65-aastaste elanike hulgas 1,9 korda ja näiteks südame isheemiatõve tagajärjel ca 1,6 korda suurem kui ELis keskmiselt.8 6 Tervena elatud aastaid tuleb tasapisi juurde http://tai.ee/et/instituut/pressile/uudised/4377-tervena-elatud-aastaid-tuleb-tasapisi- juurde 7 Habicht T, Reinap M, Kasekamp K, Sikkut R, Laura Aaben L, van Ginneken, Estonia: Health system review. Health Systems in Transition, 2018; 20(1): 1–193 https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/Tervishoid/hit_-_estonia_- _web_version_01.06.2018.pdf 8 Causes of death - standardised death rate by residence. http://appsso.eurostat.ec.europa.eu/nui/submitViewTableAction.do 7 Südame-veresoonkonnahaigused Kasvajad Õnnetusjuhtumid, mürgistused ja traumad Seedeelundite haigused Hingamiselundite haigused Sümptomid ja ebatäpsed seisundid Närvisüsteemi- ja tundeelundite haigused Sisesekretsiooni-, toitumis- ja ainevahetushaigused Nakkus- ja parasiithaigused Psüühika- ja käitumishäired Kuse-suguelundite haigused Lihasluukonna ja sidekoehaigused Kaasasündinud väärarendid Vere- ja vereloomeelundite haigused Perinataalperioodi patoloogia Naha- ja nahaaluskoe haigused 0 100 200 300 400 500 600 700 800 Surmajuhtude arv 100 000 elaniku kohta 2017 2008 Joonis 2. Peamised surmapõhjused 100 000 elaniku kohta Eestis 2008. ja 2017. aasta võrdluses. Allikas: Statistikaamet Vigastustest, mürgistustest tingitud suremuse vähenemine (joonis 2) on toimunud peamiselt liiklus-, tule- ja uppumissurmade vähenemise tõttu. Nendes valdkondades on tehtud süsteemset ennetustööd. Sellegipoolest on Eestis ELi keskmisest tasemest lähtudes võimalik säästa aastas veel ca 300 inimelu. Tervisekaotuse peamisteks põhjusteks Eesti meeste hulgas on südame- veresoonkonnahaigused (35%), kasvajad (19%) ning vigastused ja mürgistused (11%), naiste seas aga südame-veresoonkonnahaigused (40%), kasvajad (19%) ning lihasluukonna- ja sidekoehaigused (7%) (joonis 3). 8 Südame-veresoonkonnahaigused Kasvajad Vigastused, mürgistused ja muu välispõhjuse tagajärg Psüühika- ja käitumishäired Seedeelundite haigused Hingamiselundite haigused Lihasluukonna ja sidekoehaigused Silma- ja kõrvahaigused Närvisüsteemihaigused Raseduse, sünnituse, sünniperioodi seisundid, väärarendid Kuse-suguelundite haigused Nakkus- ja parasiithaigused 0 5 10 15 20 25 30 35 40 45 50 Osakaal tervisekaotusest (%) Naised Mehed Joonis 3. Tervisekaotus ehk enneaegse suremuse ja haigestumuse tõttu kaotatud eluaastad Eestis 2017. aastal. Allikas: Tervise Arengu Instituut Enam kui pool enneaegse suremuse ja haigestumuse tõttu kaotatud eluaastatest Eestis tuleneb riskiteguritest või riskikäitumisest. Tervisekaotust põhjustavate riskitegurite ja -käitumise eesotsas on Eestis toitumise ja metabolismiga seotud riskid ja nii legaalsete (alkohol ja tubakas) kui illegaalsete uimastite tarvitamine (joonis 4). Alkoholi ja narkootikumide kasutamine Kõrge vererõhk Toitumisega seotud tegurid Tubaka tarvitamine Kõrge kehamassiindeks Kõrge kolesteroolitase veres Kõrge glükoositase veres Töökeskkonna riskitegurid Neerufunktsiooni kahjustus Õhusaaste Vähene kehaline aktiivsus Luude hõrenemine Kaitsmata seksuaalvahekord - 5 000 10 000 15 000 20 000 25 000 30 000 35 000 40 000 45 000 50 000 Enneaegse suremuse ja haigestumuse tõttu kaotatud eluaastate arv Mehed Naised Joonis 4. Tervisekaotus ehk enneaegse suremuse ja haigestumise tõttu kaotatud eluaastad riskikäitumise/riskiteguri järgi 2016. aastal Eestis. Allikas: University of Washington, Institute for Health Metrics and Evaluation 9 Äärmuslikematel juhtudel avalduvad tervisest tingitud piirangud püsiva töövõimetuse või puudena. 2016. aastal määrati Eestis esmakordne püsiv töövõimetus 2611 inimesele lihasluukonna- ja sidekoehaiguste, 1975 inimesele psüühika- ja käitumishäirete, 1375 inimesele südame-veresoonkonnahaiguste ning 821 inimesele vigastuste ja mürgistuste tõttu. Esmane puue määrati 2016. aastal aga 5004 inimesele südame-veresoonkonnahaiguste, 4784 inimesele psüühika- ja käitumishäirete ning 4077 lihasluukonna ja sidekoehaiguste tõttu.9 Eestis on tervise puhul ebavõrdsust mitmes aspektis: sugude ja rahvuste vahel, aga ka piirkondlikult, haridustasemest ja sissetuleku suurusest tulenevalt. Näiteks suitsetamise levimus meeste seas on kaks korda suurem kui naistel (meestest 29,9% ja naistest 15,5% suitsetab iga päev).10 Suured erinevused on ka haridustasemete vahel – kõrgharidusega elanikest on igapäevasuitsetajad 9,1% ja kuni põhiharidusega elanikest 36,9%. Samuti on leitud, et esinevad soolised erinevused tervishoiuteenuste kasutamises. Eesti mehed käivad arsti juures vähem kui naised, mis võib osaliselt selgitada meeste oluliselt suuremat välditavate hospitaliseerimiste11 arvu.12 Eesti tervishoiusüsteem on üles ehitatud kohustuslikule solidaarsuse põhimõttest lähtuvale ravikindlustusele. Tervishoiukulude osakaal SKPs on viimastel aastatel mõnevõrra suurenenud, kuid võrreldes teiste ELi riikidega (ELi keskmine 9,6%) kuulub Eesti (6,7%) pigem vähem panustajate hulka (joonis 5). Uuringute tulemusena on leitud, et rahaliselt suurem panustamine tervisevaldkonda parandab elanike tervist ja aitab seeläbi tervishoiukulusid vähendada.13 12 TERVISHOIUKULUDE OSAKAAL 10 8 SKPS (%) 6 4 2 0 Joonis 5. Tervishoiukulude osakaal SKPs – Eesti võrdluses teiste ELi riikidega 2017. aastal. Allikas: Eurostat 9 Sotsiaalkindlustusamet, statistika ja aruandlus http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/organisatsioon-kontaktid/statistika-ja- aruandlus 10 Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring https://intra.tai.ee/images/prints/documents/149069399613_Eesti_taiskasvanud_rahvastiku_tervisekaitumise_uuring_2016.pdf 11 See näitaja eeldab, et hospitaliseerimine teatud haiguste puhul (näiteks diabeet, hüpertooniatõbi) ei ole õigustatud, välja arvatud juhul, kui on vajalik teatud protseduur või kui teatud täiendavad diagnoosid osutavad patsiendi haigusseisundi komplikatsioonile https://www.haigekassa.ee/sites/default/files/kvaliteet/Indikaatorid/indikaator_1._valditavad_hospidaliseerimised.pdf 12 Ravi terviklik käsitlus ja osapoolte koostöö Eesti tervishoiusüsteemis https://www.haigekassa.ee/sites/default/files/Maailmapanga-uuring/veeb_est_summary_report_hk_2015_mai.pdf 13 Vavken P, Pagenstert G, Grimm C et al. Does increased health care spending afford better health care outcomes? Evidence from Austrian health care expenditure since the implementation of DRGs https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/22674229 10 Eesti elanikel tuleb tervishoiuteenuste kasutamisel lisaks hüvitatavatele teenustele kanda ka omaosalust. Leibkondade omaosaluse osakaal tervishoiukuludes on viimasel kümnel aastal püsinud samal tasemel, mis on oluliselt suurem (23,7%) kui WHO soovituslik tase – 15%. Samuti kuulub Eesti omaosaluse näitaja poolest ELi riikidega (ELi keskmine 18,2%) võrreldes suurema koormusega riikide hulka (joonis 6). Suure omaosaluse tõttu on Eestis kuni 3% leibkondi, kes omaosaluse tasumise järel satuvad vaesusriski või vaesusesse. Lisaks on üle 7% leibkondi, kelle omaosalus on katastroofilisel14 tasemel.15 Suurima omaosaluse moodustavad kulud hambaravile (31%) ja ravimitele (retseptiravimid 20% ja käsimüügiravimid 15%).16 Ravimite kättesaadavuse probleemid võivad viia tüsistuste ja terviseprobleemide süvenemiseni. 2016. aastal jättis 28% viimase 12 kuu jooksul retseptiravimi saanutest ravimi välja ostmata, nendest 7% tõi välja, et ravim jäi ostmata majanduslikel põhjustel. 50 OMAOSALUSE OSAKAAL (%) 45 40 35 30 25 20 15 10 5 0 Joonis 6. Leibkondade omaosaluse osakaal tervishoiukuludes – Eesti võrdluses teiste ELi riikidega 2016. aastal. Allikas: Eurostat Eesti paistab ELis elanike arvamusuuringute andmete põhjal silma suurima katmata ravivajaduse poolest. 2017. aastal ei saanud 11,8% Eesti elanikest vajaduse korral viimasel 12 kuul (ELis keskmiselt 1,6%) meditsiiniabi. Selle peamise põhjusena tuuakse välja pikki ravijärjekordi ning vähemal määral kulude omaosalust ja tervishoiuteenuste kaugust. Ravi kättesaadavus sõltub inimeste sissetulekust siiski olulisel määral näiteks hambaravis, kus vahe madalaima ja kõrgeima kvintiili vahel on viis korda. 2016. aasta uuringust17 selgus, et kõige enam jätavad terviseprobleemi korral Eestis arsti juurde minemata muust rahvusest ja madalama haridustasemega inimesed.18 Väheneva ja vananeva rahvastiku tingimustes seisab ka tervishoiuvaldkond silmitsi tervishoiutöötajate ja teiste spetsialistide puudusega. 2017. aasta analüüsis19 on välja toodud, et tervishoiuvaldkonna prognoositav koolituspakkumine suudab enamikul kutsealadel pakkuda asendust tööturult lahkujatele. Koolitusmahte tuleb eelkõige suurendada õenduse erialal, sest õdede puudus on olnud pikaajalisem probleem. Pikemas perspektiivis on probleemkohaks ka 14 Omaosalus on katastroofilisel tasemel, kui leibkonnad kulutavad omaosalusele üle 40% oma maksevõimest. 15 Can people afford to pay for health care? New evidence on financial protection in Estonia, 2018: http://www.euro.who.int/en/health-topics/Health-systems/health-systems-financing/publications/2018/can-people-afford-to-pay- for-health-care-new-evidence-on-financial-protection-in-estonia-2018. 16 2017. aasta andmed, Tervise Arengu Instituut: http://pxweb.tai.ee/PXWeb2015/index.html. 17 Eesti elanike hinnangud tervisele ja arstiabile. 2016. Kantar Emor https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/Tervisevaldkond/arstiabi_uuringu_aruanne_2016_kantar_emor.pdf 18 Ibid. 19 OSKA tervishoiuvaldkonna raport. 2017. http://oska.kutsekoda.ee/field/tervishoid/ 11 apteegitöötajate ja arstide ebapiisavad koolitusmahud ning vananev arstkond. Ligi pooled arstidest Eestis (46%) on vanemad kui 55 eluaastat ning perearstide puhul on see näitaja veelgi kõrgem – 59%20. Lisaks perearstide kõrgele keskmisele vanusele on tõsine probleem ka nende puudus, seda eelkõige maa- ja hajaasustatud piirkondades. 3. RAHVASTIKU TERVISE MUUTUSTE JÄLGIMINE Terviseteabe süsteem (health information system) hõlmab endas rahvastiku terviseseisundi ja tervisesüsteemi kohta andmete kogumist, analüüsimist, tõlgendamist ja levitamist. Selle ülesanne on tagada õige teabe kättesaadavus õigel ajal, õiges kohas ja vormis, et toetada tervisealaste otsuste tegemist ja elluviimist. Terviseteabe süsteemi eesmärk on võimestada tervisepoliitika juhtimist selliselt, et rahvastiku tervise ja tervisesüsteemi probleemid oleksid õigel ajal ja tõhusalt hallatud ning otsused lähtuksid tõendusest. Põhjalik ja usaldusväärne tervisealane teave on otsuste tegemise põhialus kõigis tervisesüsteemi osades. See on hädavajalik tervisepoliitika rakendamiseks, juhtimiseks, reguleerimiseks, arendamiseks, tervisealase teaduse tegemiseks, teenuste kujundamiseks, rahastamiseks jne. Terviseteabe süsteemil, mis on otsuste tegemise aluseks, on neli funktsiooni: 1) andmete tekkimine ja tootmine; 2) andmete koondamine; 3) andmete analüüsimine ja tõlgendamine; 4) teabe levitamine ja kasutamine21 (joonis 7). Joonis 7. Terviseteabe süsteem 20 Tervise Arengu Instituut, Eesti arst, 2017 https://intra.tai.ee//images/prints/documents/149155313037_Arstid_Eestis_2017.pdf 21 Health Metrics Network Framework and Standards for Country Health Information Systems, World Health Organization, January 2008 12 Terviseteabe süsteem sisaldab andmeid tervisevaldkonna ja muude tervist oluliselt mõjutavate valdkondade kohta. Andmeid kogutakse andmekogude, uuringute ja administratiivsete andmeallikate kaudu. Andmete kogumisel ja koondamisel on oluline tagada andmete kvaliteet, järjepidevus ja võrreldavus. Kogutavad andmed peavad olema piisavalt detailsed, et võimaldada välja selgitada muutusi tervisemõjurites ja haigestumise mustrites rahvastikurühmade ja piirkondade vahel. Terviseteabe süsteem toetab ja innustab tervisealase teaduse tegemist, võimaldab analüüsida tervise olukorda ja trende ning toetab eri siht- ja sidusrühmade teavitamist tervisealastest probleemidest. Terviseteave on väheväärtuslik, kui see ei vasta kasutajate – poliitikakujundajad, planeerijad, juhid, tervishoiuteenuse osutajad, kogukonnad, indiviidid – vajadustele. Seetõttu on teabe jagamine terviseteabe süsteemi hädavajalik ja äärmiselt oluline osa. 4. VISIOON JA ÜLDEESMÄRK Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 visioon: Eesti elanikud on terved kogu elukaare jooksul ning nende tervis ja heaolu on hoitud ja toetatud elukeskkonna ja tervisesüsteemi kujundamise kaudu avaliku, kolmanda ja erasektori koostöös. Eesti elukeskkonnast tulenevad terviseriskid on minimaalsed. Elukeskkond aitab säilitada tervist ning soodustab inimeste tervislikke valikuid sõltumata nende haridusest, soost ja vanusest ning piirkonnast, kus nad elavad. Inimestel on teadmised ja oskused või vajalik tugivõrgustik, mis neid toetab ja aitab neil teha enda ja lähedaste tervist edendavaid, parandavaid või säilitavaid otsuseid. Inimestel on haigestumise korral kättesaadav õigeaegne, vajadustest lähtuv ja kvaliteetne tervishoiuteenus ning toetav ja nõustav võrgustik. Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 eesmärgid:  Eesti inimeste eeldatav eluiga ja tervena elatud aastate arv kasvavad.  Tervena elatud aastate arv kasvab kiiremini kui eeldatav eluiga ehk inimesed elavad suurema osa oma elust tervisest tulenevate piiranguteta.  Ebavõrdsus tervises (sugude, piirkondade ja haridustasemete vahel) väheneb. Üldeesmärgi täitmist seiratakse alljärgnevate näitajate abil. Eeldatav eluiga kasvab 2017 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 (baastase) Mehed 73,7 74,7 75,0 75,3 75,7 76,0 76,3 76,7 77,0 77,4 77,7 78,0 Naised 82,3 82,7 82,8 83,0 83,1 83,2 83,3 83,5 83,6 83,7 83,8 84,0 Eesmärgi saavutamise eelduseks on see, et surmajuhtude arv järgmiste surmapõhjuste puhul väheneb 2030. aastaks võrreldes 2017. aastaga vähemalt järgmisel määral: 1. Vigastused 1) mürgistused – 25% 2) enesetapud – 20% 3) sõidukiõnnetused – 50% 13 4) kukkumised – 25% 5) uppumised – 50% 6) tulesurmad – 80% 7) külmumised – 50% 2. Vereringeelundite haigused 1) äge müokardiinfarkt – 20% 2) peaajuveresoonte haigused – 20% 3. Maksa alkoholtõbi – 20% 4. Diabeet – 20% 5. Pahaloomulised kasvajad (alla 65-aastaste elanike hulgas) – 40% Tervena elatud aastate arv kasvab 2017 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 (baastase) Mehed 54,5 56,3 56,9 57,5 58,1 58,8 59,4 56,0 60,6 61,2 61,8 62,0 Naised 59,0 59,9 60,2 60,5 60,8 61,2 61,5 61,8 62,1 62,4 62,7 63,0 Tervena elatud aastate arvu kasvu eelduseks on see, et 2030. aastal elavad mehed oma elust 80% ja naised 75% tervetena ehk kui seda ei saavutata, jääb tervena elatud aastate arvu puhul eesmärk täitmata. Ebavõrdsus tervises piirkondade ja haridustasemete vahel väheneb Eeldatav eluiga maakondade kaupa – 2030. aastal ei ole üheski Eesti maakonnas inimeste eluiga Eesti keskmisest lühem kui kaks eluaastat (joonis 8). 80 Maakonna keskmine eeldatav eluiga aastates 79 78 77 76 75 74 73 72 71 70 Maakond 2012/2013 2013/2014 2014/2015 2015/2016 2016/2017 Eesti keskmine 2016/2017 Eesmärk (2-aastat erinevust) Joonis 8. Keskmine eeldatav eluiga maakondade kaupa. Allikas: Statistikaamet Eeldatav eluiga haridustasemete vahel väheneb – eeldatava eluea erinevus põhi- ja kõrgharidusega inimeste vahel väheneb ning 2030. aastal ei ole suurem kui kuus eluaastat (joonis 9). 14 90 84,8 81,4 80 77,6 77,1 72,8 70 67,6 Eeldatav eluiga aastates 60 50 40 30 20 10 0 Põhiharidus või madalam Kõrgharidus või keskeriharidus keskhariduse baasil Mehed ja naised Mehed Naised Joonis 9. Eeldatava eluea erinevused haridustasemete vahel 2017. aastal.22 Allikas: Statistikaamet 5. ALAEESMÄRGID JA VÕIMALIKUD LAHENDUSTEED Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 visiooni poole liigutakse ja üldeesmärkide saavutamist kavandatakse kolme alaeesmärgi abil: tervist toetavad valikud, tervist toetav keskkond ja inimkeskne tervishoid (joonis 10). Alaeesmärgid on omavahel tihedalt seotud ning üldeesmärkide saavutamiseks vajalikud. Joonis 10. Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 üldeesmärk ja seda toetavad alaeesmärgid 22 Kajastab kõiki Eesti elanikke sõltumata nende vanusest 15 5.1. ALAEESMÄRK: TERVIST TOETAVAD VALIKUD 5.1.1. Soovitav tulemus ja probleemid Tervist toetavad valikud on need, mida inimene saab või peaks saama ise teha. Valikute tegemist ja riskide võtmist mõjutab oluliselt see, missugused tooted ja teenused on igapäevaelus lihtsalt kättesaadavad ning milliseid valikuid soosib ja võimaldab õpi-, töö-, elu- ja sotsiaalne keskkond ning millised hoiakud on ühiskonnas levinud. Info- ja digitaalajastul teadvustatakse üha enam ka infovälja (sealhulgas uus ehk digitaalne meedia ja sealsed reklaamid) tähtsust ning selle mõju inimeste käitumisele ja valikute tegemisele. Tervist toetavad valikud vähendavad nii inimese enda kui ka tema lähedaste riskikäitumist ning aitavad kujundada tervislikku elustiili ja tervislikke harjumusi. Soovitav tulemus Tervist toetavad valikud on lihtsalt kättesaadavad, neid on võimalik teha kogu elukaare jooksul oma igapäevases elukorralduses olenemata sissetulekust, haridustasemest või elukoha piirkonnast. Ühiskonna hoiakud ja ümbritsev keskkond toetavad tervislikku eluviisi ning tervislike valikute tegemist. Kõigile on kättesaadav arusaadav info tervist toetavatest valikutest, olemas on vajalikud oskused ja tooted, samuti toetavad teenused ja vajalikud võrgustikud. Tervislikud valikud pakuvad inimesele rahulolu ning aitavad tervist parandada või säilitada. Erinevate lahendusteede kasutamise abil soovitud tulemuseni jõudmiseks on mitmeid läbivaid ülesandeid. Nende ülesannete lahendamiseks tuleb tagada, et:  olemas on vajalikud kvaliteetsed andmed ja analüüsid, millele olukorra hindamisel, sekkumiste valikul ja poliitika kujundamisel tugineda;  valdkondade poliitika kujundamisel ja otsuste langetamisel arvestatakse tervisemõjudega;  eesmärgistatud, järjepidevat ja tõenduspõhistele sekkumistele tuginevat koostööd tugevdatakse valdkondade vahel ja riigi tasandil ning riigi ja kohaliku tasandi vahel;  tugevdatakse koostööd kolmanda ja erasektoriga ning otsitakse koos innovaatilisi lahendusi;  olemas on pädevad eksperdid ja nõustajad ning kvaliteedisüsteem;  elu-, töö- ja õpikeskkonna (sealhulgas pakutavad tooted ja teenused) ning infovälja muutmine toimub selliselt, et kõigile oleksid lihtsad ja esmased valikud just need, mis on tervist toetavad;  arusaadav ja praktiline info tervisest ja tervist toetavatest valikutest on sihtrühmadele õigel ajal kättesaadav. 16 Alaeesmärgi tulemuslikkust mõõdetakse järgmise näitaja abil: 2015 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 (baastase) Standarditud 367 330 323 316 308 301 294 286 279 272 264 257 varajase suremuse kordaja (30–69- aastaste suremus kroonilistesse mittenakkushaig ustesse 100 000 sama vana elaniku kohta)23 on vähenenud Allikas: Maailma Terviseorganisatsioon Alaeesmärgis sõnastatud soovitud tulemuse poole hakatakse liikuma alljärgnevalt kirjeldatud lahendusteede abil. Lahendusteede poole liikumisel ja nende elluviimisel arvestatakse rahvusvaheliste arengusuundadega. Eesti riigisiseste eesmärkide saavutamiseks tehakse koostööd ja osaletakse aktiivselt poliitika kujundamisel ka rahvusvahelisel tasandil, eelkõige uimastite (legaalsete ja illegaalsete) tarvitamise tõkestamisel ja vähendamisel, tervisliku toitumise edendamisel, nakkushaiguste leviku tõkestamisel ning vaimse tervise edendamisel. Alaeesmärgi elluviimiseks koostatakse tervist toetavate valikute programm, mis kirjeldab põhjalikumalt soovitud tulemuse poole liikumise lahendusteid, seotud probleeme, vajalikke sekkumisi ja näitajaid. 5.1.2. Lahendusteed 5.1.2.1. Vaimse tervise edendamine Vaimne tervis on oluline kogu inimese elukaare jooksul alates sünnist kuni kõrge vanuseni. Vaimse tervise käsitlemisel lähtutakse WHO definitsioonist, mille järgi on vaimne tervis heaoluseisund, mis võimaldab inimesel maksimaalselt realiseerida enda võimeid, tulla toime igapäevaelu pingetega, tegutseda tulemuslikult ja anda oma panus ühiskondlikku ellu.24 Seega tähendab hea vaimne tervis enamat kui vaimse tervise häirete puudumist – see on kombinatsioon subjektiivsest heaolust, oskusest muutustega toime tulla, enda potentsiaali rakendamisest ning positiivsest tegutsemisest ühiskonnas.25 Lähtudes sellest, et suurem osa vaimse tervise probleeme areneb välja lapsepõlves või nooremas täiskasvanueas – 50% vaimse tervise probleemidest avaldub enne 14. eluaastat ning 75% enne 24. eluaastat26 –, on lisaks ravile oluline tõhustada vaimse tervise ennetustegevusi suunatuna positiivse vaimse tervise edendamisele ja 23 Mõõdik kajastab 30–69-aastaste surmajuhtude arvu 100 000 sama vana elaniku kohta järgmiste põhjuste tõttu: vereringeelundite haigused, pahaloomulised kasvajad, diabeet ja alumiste hingamisteede kroonilised haigused. Tegemist on standarditud näitajaga. 24 Mental health action plan 2013–2020. World Health Organization http://apps.who.int/iris/bitstream/handle/10665/89966/9789241506021_eng.pdf;jsessionid=DE529835923879F03B67571114446 EC7?sequence=1 25 Vaimse tervise strateegia 2016–2025. Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsioon http://vatek.ee/wp- content/uploads/2016/04/Vaimse_tervise_heaolu_strateegia_2016-2025_30.03.2016.pdf 26 Kessler, Berglund, Demler et.2005 Lifetime prevalence and age-of-onset distributions of DSM-IV disorders in the National Comorbidity Survey Replication. Lifetime prevelance and age-of-onset distributions of DSM-IV disorders in the National Comorbidity Survey Replication. 17 kaitsmisele. Samuti on oluline pöörata tähelepanu vaimse tervise hoidmisele ja edendamisele töökeskkonnas. Inimese vaimse tervise hoidmiseks, probleemide varajaseks märkamiseks ja vajaliku nõustamisteenuse õigeaegse kättesaadavuse tagamiseks on vaja, et Eestis oleks terviklik valdkondadeülene selgete eesmärkidega poliitika ning selle rakendamine toimuks lähtuvalt inimeste ja kogukondade vajadustest. Prioriteedid sekkumiste puhul  Tõenduspõhise ja järjepideva sektorite ja tasandite ülese vaimse tervise poliitika (sh teenuste ja võrgustike) arendamine ja rakendamine.  Teenuste integreerimine ja valdkondadeülese koostöö arendamine, et teenused oleksid kättesaadavad ja kvaliteetsed, lähtuksid inimeste vajadustest ning toetaksid järjepidevalt nii vaimse tervise probleemidega inimest kui tema lähedasi.  Tõenduspõhise teabe kättesaadavaks tegemine ja terviseharituse parandamine, sealhulgas töötajate, tööandjate ja ühiskonna teadlikkuse suurendamine. 5.1.2.2. Vigastuste ennetamine Vigastus on välistegurite mõjul tekkinud kehaline kahjustus. Vigastustena käsitatakse kukkumisi, liiklusvigastusi, tahtlikke ja juhuslikke vigastusi, tööõnnetusi ning mürgistusi (sh alkoholimürgistused). Vigastused on Eestis laste ja noorte täiskasvanute peamine surma põhjus.27 Vigastuste tõttu suri 2017. aastal 847 Eesti elanikku, neist seitse olid alla 15-aastased, mehi hukkus üle kolme korra rohkem kui naisi (vastavalt 104,6 ja 28,8 surmajuhtu 100 000 elaniku kohta). Kõige enam saavad inimesed viga kodus.28 Suure koormuse vigastustest moodustavad koduses keskkonnas aset leidvad vigastused, mille puhul on kannatajateks väikelapsed ja eakad. Märgatav osa vigastustest leiab aset ka töökeskkonnas, kusjuures sagedasemad tööõnnetused on seotud töötaja komistamise, kukkumise ja libastumisega ning kontrolli kaotamisega töövahendi üle. Eestis ei ole praegu piisavalt andmeid, mis aitaksid elukaare jooksul tekkivate vigastuste ennetamiseks parimaid tõenduspõhiseid sekkumisi välja selgitada ja nende mõju hinnata. Info vigastuste riskidest ja nende vähendamise võimalustest ei ole inimestele alati õigel hetkel ja arusaavalt kättesaadav või ei mõisteta vigastuste tõsidust. Inimesed ei märka ega sekku õigel ajal vajalikul viisil, kui näevad lähedaste või kaasinimeste hoolimatut suhtumist iseenda või teiste suhtes. Parandamist vajab ohutuskultuur ettevõtetes, sealhulgas tööandjate ja töötajate teadlikkus tööõnnetuste ennetamise võimalustest. Prioriteedid sekkumiste puhul  Vigastuste ennetamise sekkumiste valikuks vajalikud andmed tehakse kättesaadavaks, nende alusel toimub regulaarne valitud tõenduspõhiste sekkumiste tulemuslikkuse hindamine.  Koostöös teiste sektorite ja valdkondadega ning kohaliku tasandiga töötatakse välja vajalikud sekkumised, mis aitavad vähendada koduvigastuste esinemist. 27 Panov L. Vigastused Eestis 2017. Tervise Arengu Instituut https://intra.tai.ee//images/prints/documents/15385597148_Vigastused%20Eestis_2017.pdf 28 Ibid. 18  Inimeste teadlikkust parandatakse selles osas, kuidas oma lähedaste või kaasinimeste riskeerivat käitumist märgata ja asjakohaselt sekkuda. Samuti parandatakse inimeste teadlikkust riskidest ning sellest, kuidas vigastustest hoiduda.  Parandatakse elanike oskusi eri situatsioonides riske maandada ja esmaabi osutada. 5.1.2.3. Tasakaalustatud toitumise ja füüsilise aktiivsuse edendamine Tasakaalustamata ja ebaregulaarne toitumine ning vähene liikumine on olulised riskitegurid ülemäärase kehakaalu tekkes ja teatud mittenakkushaigustesse (südame- veresoonkonnahaigused, teatud tüüpi vähkkasvajad ja II tüüpi diabeet) haigestumisel. Eesti elanike hulgas on ülekaaluliste ja rasvunute osakaal kasvamas. 2018. aasta märtsis avaldatud uuringu kohaselt on Eesti esimese klassi õpilastest 26% ülekaalulised või rasvunud.29 Samuti on ülemäärane kehakaal Eesti täiskasvanud elanikkonna seas tõusuteel. 2016. aastal oli 51,7% Eesti täiskasvanutest ülekaalulised või rasvunud.30 Kehaline aktiivsus on vähene nii täiskasvanute kui laste hulgas. 2016. aasta seisuga on täiskasvanutest vähemalt neljal korral nädalas kehaliselt aktiivsed 17,4% ning lastest liikus iga päev piisavalt vaid 16,4%.31 Tasakaalustatud toitumise ja liikumise poliitika kujundamiseks on koostatud toitumise ja liikumise roheline raamat.32 Prioriteedid sekkumiste puhul  Sektorite, valdkondade ja eri tasandite ülese tõenduspõhise kogu elukaart hõlmava toitumis- ja liikumispoliitika kujundamine (tuginedes muu hulgas toitumise ja liikumise rohelisele raamatule) ning rakendamine.  Ülekaalu ja rasvumise kasvutrendi peatamine, tasakaalustatud toitumise põhimõtete järgijate osakaalu suurendamine ning istuva eluviisi vähendamine.  Tasakaalustatud toitumise ja liikumise võimaluste suurendamine ning nende tegemist soodustava elukeskkonna (elukeskkonna osa, mida ei kaeta alaeeesmärgiga „Tervist toetav keskkond“) arendamine.  Laste liikumise edendamine koolis, väljaspool kooli ja koostöös perega.  Kooli ja kodu koostöö edendamine ning sellesse ekspertide kaasamine.  Elanikkonna teadlikkuse suurendamine tasakaalustatud toitumisest, liikumise olulisusest inimese arengus ja heaolus ning nende oskuste arendamine kogu elukaare vältel.  Toitumis- ja liikumisnõustamise integreerimine tervise- ja sotsiaalsüsteemi ning nõustamise kvaliteedi ühtlustamine ja kättesaadavuse parandamine.  Eakate liikumisaktiivsust toetavate kogukonnapõhiste sotsiaalsete võrgustike edendamine. 29 Metsoja A, Nelis L, Nurk E. Euroopa laste rasvumise seire. WHO Childhood Obesity Surveillance Initiative (COSI). Eesti 2015/16. õa raport Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2017. 30 Tekkel M, Veideman T. Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring, 2016. Tallinn: Tervise Arengu Instituut, 2017. 31 Aasvee, Katrin; Liiv, Krystiine; Eha, Marge; Oja, Leila; Härm, Tiiu; Streimann, Karin (2016). Eesti kooliõpilaste tervisekäitumine. (2016). 2013/2014. õppeaasta uuringu raport. Tervise Arengu Instituut. Tallinn: Atlex AS. 32 Toitumise ja liikumise roheline raamat. https://www.sm.ee/et/toitumise-ja-liikumise-roheline-raamat 19 5.1.2.4. Uimastite tarvitamise tõkestamine ja vähendamine Alkohol Alkohol põhjustab Eestis väga suurt tervise- ja sotsiaalset kahju, kahjude majanduslik negatiivne mõju ületab alkoholitööstuse ja sellega seotud majandusharude toodetud lisaväärtuse. Konservatiivsetel hinnangutel oli 2017. aastal üle 1000 alkoholiga seotud surma aastas, alkoholist tingitud enneaegse suremuse ja haigestumuse tõttu kaotati üle 50 000 eluaasta ning alkoholi tarbimisest tingitud töötundide ja eluaastate kaotus ja vähenenud tootlikkus maksavad Eestile hinnanguliselt ligi 2% SKT-st ehk 400 miljonit eurot. Võrdluseks, alkoholiaktsiisi laekus 2017. aastal ligi 221 miljonit eurot. Eestis on alkoholi tarbimine viimasel kümnendil vähenenud, kuid elanike tervise ja turvalisuse parandamiseks ei ole see olnud piisav. Edukaks alkoholipoliitikaks on vajalik, et eri valdkondadesse kuuluvaid sekkumisi rakendatakse samal ajal ja järjepidevalt (tuginedes alkoholipoliitika rohelisele raamatule, vajaduse korral seda uuendades). Probleemide üks põhjus on see, et ühiskonna hoiakud soosivad alkoholi liigtarbimist. Samuti on alkohol jätkuvalt kergesti kättesaadav, sealhulgas alaealistele. Tõenduspõhise ja eesmärgistatud alkoholipoliitika elluviimiseks on koostatud ja Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud alkoholipoliitika roheline raamat.33 Peamised prioriteedid sekkumiste puhul  Tõenduspõhise ja järjepideva sektorite ja valdkondade ülese alkoholipoliitika arendamine ja rakendamine.  Elanikkonna sihtrühmapõhine ja järjepidev teadlikkuse ning alkoholi tarvitamisega kaasnevate riskide tõsiduse tajumise suurendamine.  Alaealiste alkoholitarvitamise tõkestamine ja vähendamine.  Alkoholisõltuvuse varajase märkamise ja ennetamise tegevuste rakendamine.  Alkoholisõltuvuse ravi ja nõustamise teenuste kättesaadavuse parandamine ning inimesekeskseks muutmine.  Alkoholisõltlase lähedastele nõustamise kättesaadavuse parandamine.  Alkohoolsete jookide müügiedenduse piiramine.  Selliste tegevuste soodustamine, mis aitavad luua turvalist keskkonda, vähendada alkoholist tingitud kuritegevust, sotsiaalseid probleeme ja tervisekahjusid. Tubakas Suitsetajate arv Eestis on viimase 20 aastaga oluliselt vähenenud, kuid ikka on ligi viiendik täiskasvanud elanikest tubakatarvitajad – 2016. aastal oli igapäevasuitsetajaid 29,9% meestest ja 15,5% naistest.34 Murettekitavaks trendiks on uudsete tubakatoodete tarbimine, mille pikaajalised tervisemõjud on teadmata. Tõenduspõhiseks ja eesmärgistatud tubakapoliitika elluviimiseks on koostatud ja Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud tubakapoliitika roheline raamat.35 33 Alkoholipoliitika roheline raamat http://www.tai.ee/images/PDF/Alkoholipoliitika_roheline_raamat.pdf 34 Tekkel M, Veideman T. Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring. 2016. Tervise Arengu Instituut https://intra.tai.ee//images/prints/documents/149069399613_Eesti_taiskasvanud_rahvastiku_tervisekaitumise_uuring_2016.pdf 35 Tubakapoliitika roheline raamat https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/eesmargid_ja_tegevused/Tervis/tubakas_2014.pdf 20 Prioriteedid sekkumiste puhul  Tõenduspõhise ja tõhusa tubakapoliitika edasiarendamine, tuginedes tubakapoliitika rohelisele raamatule, ning uute sekkumiste väljatöötamine ja rakendamine.  Alaealistele tubakatoodete ja alternatiivtoodete kättesaadavuse tõkestamine.  Elanikkonna sihtrühmapõhine ja järjepidev teadlikkuse ning tubakatoodete tarvitamisega kaasnevate riskide tõsiduse tajumise suurendamine.  Passiivse suitsetamise vähendamine. Narkootikumid 22% Eesti elanikest (vanuses 16–64 aastat) on elu jooksul tarvitanud narkootikume. Meeste seas on see osakaal suurem kui naiste seas (26% vs. 17%). Vanuserühmas 16–24 on narkootikume proovinud 51% meestest ja 38% naistest.36 Noorte seas (15– 16 aastat) on illegaalseid uimasteid vähemalt üks kord elu jooksul proovinud 38% ja see näitaja on pidevalt aja jooksul kasvanud. Eestis on tõsiseks probleemiks üledoosisurmad, mis on valdavalt seotud opioidide süstimisega. 86% üledoosisurmadest on leidnud aset meeste seas. Peamiselt leiavad üledoosisurmad aset vanusevahemikus 25–39.37 Illegaalsete uimastite üledoseerimisega seotud surmade arv on Eestis püsinud stabiilselt kõrgel tasemel. Edukas saab narkootikumide tarbimise vähendamine olla siis, kui tegeletakse korraga sekkumistega, mis on mõeldud nii ennetustööks kui sõltlaste abistamiseks. Ennetamise ja sõltlastele teenuste pakkumise muudavad keeruliseks ühiskonnas levinud stigmad narkootikumide tarbijate kohta. Samuti ei oska elanikud piisavalt märgata uimastite tarbimise alustamist ega sellesse sekkuda. Tõenduspõhise ja eesmärgistatud uimastipoliitika elluviimiseks on koostatud Eesti uimastitarvitamise vähendamise poliitika valge raamat, mida Siseministeeriumi juhtimisel on asutud uuendama. Prioriteedid sekkumiste puhul  Noorte hulgas narkootikumide tarvitamise vähendamine järjepideva tervikliku ennetustöö arendamise ja edendamisega.  Narkootikumide tarbimisest tulenevate kahjude vähendamine, sealhulgas narkootikumide tarvitamisest tingitud üledoosisurmade ennetamine.  Sõltlastele mõeldud teenuste kvaliteedi parandamine, kättesaadavuse laiendamine ja teiste raviteenustega integreerimine.  Elanikkonna sihtrühmapõhine ja järjepidev teadlikkuse suurendamine.  Narkootikume tarvitavatele inimestele tervishoiu- ja sotsiaalteenuste pakkumine alternatiivina karistusmeetmele. 5.1.2.5. Nakkushaiguste ennetamine ja leviku tõkestamine (sh vaktsineerimine, antimikroobne resistentsus, HIV ja hepatiit) Nakkushaigus on haigus või haigustunnusteta haiguse kandmine, mis on põhjustatud nakkustekitaja sattumisest organismi. Nakkushaigused levivad otseselt või kaudselt 36 Tekkel M, Veideman T. Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring, 2016. Tallinn: Tervise Arengu Instituut, 2017. (https://intra.tai.ee//images/prints/documents/149069399613_Eesti_taiskasvanud_rahvastiku_tervisekaitumise_uuring_2016.pdf ). 37 EMCDDA. Estonia, Country Drug Report 2017. Lisbon: 2017. (http://www.emcdda.europa.eu/system/files/publications/4527/TD0416914ENN.pdf) 21 inimeselt inimesele või loomalt inimesele, kuid ka saastunud keskkonna ja esemete kaudu. Eestis nakatutakse valdavalt ülemiste hingamisteede ägedatesse nakkustesse (st piisknakkustesse), mis moodustavad 87% kõigist nakatumistest38, ning see trend ei ole viimase seitsme aasta jooksul muutunud. Eraldi tegeletakse toidutekkeliste nakkushaigustega ning tervishoiuteenuste osutamisega seotud nakkushaiguste ja infektsioonikontrolliga. Nakkushaiguste ennetamist mõjutab see, et elanike teadlikkus nakkushaigustest ja nende ennetamise võimalustest ei ole piisav. Nakkushaiguste leviku ennetamiseks tuleb välja töötada terviklik ja kaasaegne poliitika ning seda tuleb järjepidevalt koostöös eri osapooltega rakendada. Prioriteedid sekkumiste puhul  Infektsioonikontrolli ja tervishoiutekkeliste nakkuste puhul kaasajastatud tervikliku poliitika loomine (sh infektsioonikontrolli aluspõhimõtete uuendamine ja õigusruumi kaasajastamine).  Elanikkonna teadlikkuse suurendamine nakkushaigustest ja nende ennetamisest. Vaktsineerimine Vaktsineerimine on kõige efektiivsem viis nakkushaiguste vältimiseks. Laste ja noorukite õigeaegse vaktsineerimisega hõlmatuse tagamiseks on kehtestatud riiklik immuniseerimiskava. Selleks vajalikud vaktsiinid hangib riik ja need on kõigile tasuta. Riikliku immuniseerimiskava kohase vaktsineerimisega hõlmatus on Eesti elanike seas hea, kuid märgata on mõningast langustrendi. On kõhklejaid, aga ka vaktsineerimisest keeldujaid. WHO soovituse kohaselt peaks kaheaastaste laste hõlmatus immuniseerimisega olema 95% – see on tase, mille puhul peetakse nakkushaiguste puhanguid vähetõenäoliseks ning need on kiirelt kontrolli alla saadavad. Eestis jäi 2017. aastal kaheaastaste laste hõlmatus sõltuvalt vaktsiinist vahemikku 89–95%.39 Riikliku immuniseerimiskava vaktsineerimistega hõlmatuse vähenemine suurendab raskete nakkushaiguste epideemiate puhangu riski. Nii nagu teistes riikides, on ka Eestis suurenemas vaktsineerimises kõhklejate arv. Eestis tuleb hoida senist kõrget vaktsineeritusega hõlmatuse taset, et hoida ära raskete nakkushaiguste puhangud. Prioriteedid sekkumiste puhul  Vaktsineerimisalase järjepideva kommunikatsiooniplaani väljatöötamine ja rakendamine koostöös eri osapooltega.  Vaktsineerimise kättesaadavusest ja vajalikkusest tõenduspõhise info jagamine elanikkonnale.  Vaktsineerimise kättesaadavuse parandamine, sealhulgas immuniseerimiskavaväliste vaktsiinidega. 38 Nakkushaiguste esinemine, immunoprofülaktika ja järelevalve tulemused Eestis 2017. aastal http://www.terviseamet.ee/fileadmin/dok/Nakkushaigused/statistika/2018/Epid_ulevaade_2017.pdf 39 2-aastaste laste immuniseerimisega hõlmatus haiguse ja maakonna järgi (%) http://pxweb.tai.ee/PXWeb2015/pxweb/et/02Haigestumus/02Haigestumus__02Nakkushaigused/NH11.px/table/tableViewLayout 2/?rxid=aa1fe8d2-0d34-46bf-aed2-a0004f77bce2 22  Infotehnoloogiliste lahenduste laialdasem rakendamine vaktsineerimisega hõlmatuse suurendamiseks kogu elukaare ulatuses. Antimikroobne resistentsus Väga oluline on, et Eesti turul olevad ravimid oleksid efektiivsed. Inimmeditsiinis (ka veterinaarmeditsiinis) saadakse üsna tihti abi antimikroobsete ravimite kasutamisest, patogeensete mikroorganismide, sealhulgas seente poolt esile kutsutud haiguste ravil. Viimase kümnendi jooksul on üha enam räägitud antimikroobsest resistentsusest (AMR), mis tekib ja sageneb peamiselt antibiootikumide ebaõige kasutamise tõttu. Praegu puudub terviklik teadmine AMRi levikust Eestis. Samuti puudub Eestis sektorite ja valdkondade ülene terviklik AMRi ohjamise poliitika. Prioriteedid sekkumiste puhul  AMRi käsitleva ja põhimõttest „Üks tervis“ lähtuva sektorite ja valdkondade ülese poliitika kujundamine ja selle rakendamine.  AMRi tekkepõhjuste analüüsimine, leviku seire ja tõkestamine.  Elanikkonna teadlikkuse suurendamine ravimite, eriti antibiootikumide ebaõige kasutamisega seotud riskidest.  Antibiootikumide väljakirjutamise põhimõtete ühtlustamine ja korrastamine. HIV ja hepatiit Viimasel viiel aastal on HIVi (inimese immuunpuudulikkuse viirus) levik stabiliseerunud ja pigem langustrendis, kuid on jätkuvalt kõrgel tasemel. Valdav osa HIVi juhte avastatakse Ida-Virumaal ja Tallinnas (ligi 90% kõigist juhtudest). Ligi kolmveerand uutest juhtudest avastatakse 30-aastaste ja vanemate seas. Üha enam levib HIV seksuaalsel teel.40 Seni on suhteliselt tähelepanuta jäänud viirushepatiidi (eriti C-hepatiit) levik Eestis. Eestis on hinnanguliselt kuni 30 000 hepatiidiviiruse kandjat, kellel võib nakkuse tulemusena välja areneda maksatsirroos või maksavähk. Eriti suur on C-hepatiidi levik narkootikume süstivate inimeste seas.41 Samuti on C-hepatiidi levik suur vangistatute seas.42 Tõenduspõhiseks ja eesmärgistatud HIVi leviku vähendamiseks on koostatud riiklik HIVi tegevuskava aastateks 2017–2025. Prioriteedid sekkumiste puhul  Elanikkonna sihtrühmapõhine ja järjepidev teadlikkuse suurendamine HI- viirusest ja hepatiitidest.  Ennetustegevuste ja sekkumiste planeerimine sihtrühmi arvestades, sealhulgas haavatavatele rühmadele piisavas mahus kahjude vähendamise sekkumiste tagamine.  Diagnostika ja raviteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine, arvestades erinevaid sihtrühmi. 40 Tervise Arengu Instituut, Terviseamet. HIV nakkuse ja kaasuvate infektsioonide epidemioloogiline olukord Eestis, 2000–2016. https://intra.tai.ee//images/prints/documents/151843800072_HIV_nakkuse_ja_kaasuvate_infektsioonide_epidemioloogiline_oluk ord_Eestis_2016_.pdf 41 Vorobjov S, Salekešin M. HIVi levimuse ja riskikäitumise uuring Kohtla-Järve süstivate narkomaanide seas, 2016. Tallinn: Tervise Arengu Instituut, 2017. http://www.tai.ee/et/terviseandmed/uuringud/download/401 42 Kivimets K, Uusküla A, Lazarus JV, Ott K. Hepatitis C seropositivity among newly incarcerated prisoners in Estonia: data analysis of electronic health records from 2014 to 2015. BMC Infectious Diseases 201818:339 23 5.1.2.6. Seksuaal- ja reproduktiivtervise edendamine Seksuaalkäitumine on oluline käitumuslik tegur, mis mõjutab perekonna kujunemist ja püsimajäämist, samuti on see individuaalse psühholoogilise heaolu oluline komponent.43 Väga oluline on edendada inimeste seksuaal- ja reproduktiivtervisealast teadlikkust sugulisel teel või vere kaudu levivate nakkushaiguste leviku tõkestamiseks. Seksuaal- ja reproduktiivtervisealasest teadlikkusest sõltub sageli oluliselt ka inimese ja tema lähedaste heaolu. Eraldi tähelepanu vajab seksuaalvägivalla ja -kuritegude ennetamine ning sellealase teadlikkuse suurendamine. 2017. aastal registreeriti 557 seksuaalkuritegu, mis on 16% rohkem kui 2016. aastal.44 Eesti inimeste seksuaal- ja reproduktiivtervisealane teadlikkus on vähene ning käitumine ja valikud ei toeta tervist.45 Ennetamist mõjutavad ühiskonnas levinud stigmad. Tööealisele elanikkonnale suunatud nõustamisteenused ei ole lihtsalt kättesaadavad. Prioriteedid sekkumiste puhul  Sihtrühmade seksuaal- ja reproduktiivtervisealase teadlikkuse suurendamine.  Tervikliku seksuaal- ja reproduktiivtervise edendamise poliitika kujundamine ning sekkumiste planeerimine ja elluviimine, arvestades sihtrühmi ja piirkondi. 5.2. ALAEESMÄRK: TERVIST TOETAV KESKKOND 5.2.1 Soovitav tulemus ja probleemid Inimese terviseseisundit ja rahulolu mõjutavad väga paljud aspektid – geenikombinatsioonid, mille ta on saanud vanematelt, tingimused, kus ta on üles kasvanud, valikud, mis ta on teinud oma elu eri etappidel ja palju muud. Sellesse loetellu kuulub kindlasti ka ümbritsev keskkond (sealhulgas töökeskkond), mis mõjutab terviseseisundit sageli enam, kui seda tajutakse. Keskkonna mõju sõltub olulisel määral inimese terviseseisundist, mõjutavate keskkonnategurite omadustest ning nendega kokkupuute ajast. Nii näiteks võib tihti ilmneda keskkonnategurite negatiivne mõju alles aastate pärast (näiteks kujuneb välja allergia, närvikahjustus või kasvaja). Negatiivse mõju kõrval võivad keskkonnategurid mõjutada inimese tervist ka positiivselt (näiteks piisaval hulgal hapnikku ja valgust klassiruumis loob tingimused, et õpilase õppeedukus säiliks ja silmad ei väsiks). Keskkonnategurid mõjutavad enam lapsi, rasedaid, eakaid ja neid, kelle terviseseisund on kehvem. Hinnangud keskkonnamõju olulisusele enneaegsete surmade ja tervisekaotuse seisukohalt varieeruvad paljuski sõltuvalt sellest, kuidas defineeritakse ümbritsevat keskkonda ning missuguseid tegureid käsitatakse keskkonnateguritena. WHO andmetel46 on maailmas 23% kõikidest surmadest ja 26% alla viieaastaste laste 43 Liivlaid H. Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumine: Eesti terviseuuring 1996, 2006. Magistritöö rahvatervishoius 44 Kuritegevus Eestis 2017. Justiitsministeerium http://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/kuritegevuseestis_2017_veebi01.pdf 45 Lõhmus L, Lemsalu L, Rüütel K et al. Eesti täiskasvanud elanikkonna seksuaalkäitumine. Uuringuraport 2017. Tervise Arengu Instituut https://intra.tai.ee//images/prints/documents/153501440828_Eesti_t%C3%A4iskasvanud_elanikkonna_seksuaalk%C3%A4itumi ne_2017.pdf 46 A Prüss-Ustün, J Wolf, C Corvalán, R Bos and M Neira (2016). Preventing disease through healthy environments. A global assessment of the burden of disease from environmental risks. 24 surmadest seotud keskkonna ohuteguritega. WHO Euroopa regioonis on keskkonna kanda hinnanguliselt 20% kõikidest surmadest. Rahvastiku tervisekaotusest (DALY) hinnatakse kuni 22% otseselt seotuks elu- ja töökeskkonnast tulenevate ohutegurite toimega. 2017. aasta suvel toimunud keskkonna- ja terviseministrite kohtumisel lepiti Ostrava deklaratsiooniga47 kokku Euroopa keskkonna ja tervise prioriteedid 21. sajandiks. Euroopa keskkonna ja tervise valdkonna eest vastutavad ministrid pühenduvad deklaratsiooniga keskkonnateguritest tuleneva haiguskoormuse vähendamisele ning keskkonna ja tervise valdkonna ja sidusrühmade vahelise koostöö tugevdamisele. Tervist toetava keskkonna alaeesmärk käsitleb inimese tervist mõjutavat elukeskkonda. Elukeskkond tähendab inimest ümbritsevat sotsiaalmajandusliku, psühhosotsiaalsete ning loodusliku ja tehisliku keskkonna tegurite kogumit, mis mõjutab või võib mõjutada inimese tervist. Elukeskkond hõlmab nii kodu-, õpi-, töö- kui puhkekeskkonda. Selleks, et elukeskkonnast tulenev negatiivne tervisemõju oleks minimaalne ja võimaluse korral ennetatud, on vajalik, et eri osapooled tajuksid oma otsuste olulisust tervise mõjutamisel. Samuti on oluline, et toimuks tihe koostöö valdkondade vahel (tervise-, sotsiaal- ja töövaldkond, keskkond, põllumajandus, haridus, teadus, maksundus, siseturvalisus) nii üle riigi kui kohaliku omavalitsuse ja kogukondade tasandil, kaasates sellesse ka kolmandat ja erasektorit. Soovitav tulemus Inimese tervist mõjutavate elukeskkonnast tulenevate tegurite hindamine toimub regulaarselt ning sellekohane arusaadav info (nii negatiivne kui positiivne) on vastavalt vajadusele ja soovidele kättesaadav kogu inimese elukaare vältel igas Eestimaa osas, aga ka maailmas ringi liikudes, arvestades asukohta. Võimalikud elukeskkonna negatiivsed mõjud on viidud miinimumini ning elukeskkonna tervist toetavaks muutmiseks on loodud paremad tingimused kõikides sektorites, elukeskkond pakub inimestele rahulolu ja toetab tervislikke valikuid. Ülesannete lahendamiseks tuleb lahendusteede puhul tagada, et:  riigi, kohaliku tasandi, kolmanda sektori, kogukondade ja erasektori koostöö keskkonnast tulenevate terviseriskide ennetamisel ja vähendamisel on eesmärgistatud, järjepidev ja senisest tõhusam;  elukeskkonnast tulenevate riskidega ja tervise mõjudega arvestatakse muude valdkondade poliitika kujundamisel ja otsuste tegemisel;  info elukeskkonna ohuteguritest ning nendest tulenevate terviseriskide hindamise võimalustest on arusaadav ja kergelt leitav vajalikul ajal;  korraldus ja regulatsioonid lähtuvad kaasaegsetest põhimõtetest, mille lähtekohaks on riskide hindamine ja inimeste vajadused;  korraldusmudelite ja regulatsioonide puhul on valmisolek ja vajalik paindlikkus loodud, et arvestada ja reageerida kliimamuutuste mõjudega tervisele;  üldine haritus ning oskused tervise- ja keskkonnaohutuse valdkonnas (tööohutus, ravimite kasutamine, kemikaalide kasutamine) paranevad;  keskkonnatervisealane tegevus, eriti kohalikul tasandil, on elanikkonnale arusaadav ja läbipaistev; 47 Ostrava deklaratsioon http://www.euro.who.int/__data/assets/pdf_file/0007/341944/OstravaDeclaration_SIGNED.pdf 25  füüsikaliste, keemiliste ja muude ohutegurite tervisemõju hinnatakse enne teenuste või toodete kasutusele võtmist;  võimalikke probleeme ennetatakse ja tervisemõjusid arvestatakse tegevuste kavandamise faasis, enam tähelepanu vajab ruumiline planeerimine. Alaeesmärgi tulemuslikkust mõõdetakse järgmise näitaja abil: 2016 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 (baastase) Keskkonnast, sh 1713 1650 1600 1550 1500 1450 1400 1350 1300 1250 1200 1150 töökeskkonnast tingitud enneaegse suremuse ja haigestumuse tõttu kaotatud eluaastate arv 100 000 elaniku kohta48 Allikas: Washingtoni Ülikooli terviseökonomeetria ja hindamise instituut Alaeesmärgis sõnastatud soovitud tulemuse poole hakatakse liikuma alljärgnevalt kirjeldatud lahendusteede abil. Lahendusteede poole liikumisel ja nende elluviimisel arvestatakse rahvusvaheliste arengusuundadega. Eesti riigisiseste eesmärkide saavutamiseks tehakse koostööd ja osaletakse aktiivselt poliitikakujundamisel ka rahvusvahelisel tasandil kemikaaliohutuse valdkonnas, aga ka elukeskkonnast tulenevate terviseriskide hindamisel ning tervisemõjude monitoorimisel. Alaeesmärgi elluviimiseks koostatakse tervist toetava keskkonna programm, mis kirjeldab põhjalikumalt soovitud tulemuse poole liikumise lahendusteid, seotud probleeme, vajalikke sekkumisi ja näitajaid. 5.2.2. Lahendusteed 5.2.2.1. Veega seotud terviseriskide vähendamine Puhas vesi on üks olulisemaid ressursse tervise ja heaolu tagamisel – selle kvaliteedi halvenemine toob kaasa märkimisväärsed tagajärjed rahvastiku tervisele. Seega on väga oluline, et veega seotud haigusi ja õnnetusi ennetatakse ja vähendatakse. Veega seotud haigused ja õnnetused võivad tekkida joogivee tarbimisel, suplemisel ja reovee käitlemisel. Eesti elanikkond on joogiveega hästi varustatud. Kõigis Eesti linnades ja paljudes väikeasulates on joogiveega varustamiseks ühisveevärgid. 48 Mõõdik kajastab enneaegse suremuse ja haigestumuse tõttu kaotatud eluaastate arvu (ingl disability-adjusted life years (DALY)) 100 000 elaniku kohta, mis on tingitud keskkonnast. Keskkonnana mõeldakse selle näitaja puhul nii seda osa keskkonnast, mida saab mõjutada Sotsiaalministeerium (nt töökeskkond, joogivesi, käte pesemine, koolide, hooldekodude ja lasteaedade nõuded jne), kui ka väliskeskkonda (välisõhk, radoon looduses jne), mida mõjutab pigem Keskkonnaministeerium või nt ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (eluhoonete ehitusnõuded jne). 26 Eesti elanikest kasutab ligikaudu 89,1% ühisveevärgi vett, ülejäänud osa saab vett individuaalsetest madalamatest puur- ja salvkaevudest. Nõuetele vastava joogiveega varustatud elanikkonna osakaal oli 2017. aastal 99% ning joogiveest tingitud haiguspuhanguid ei esinenud (ühisveevärgi vee tarbijad). Prioriteedid sekkumiste puhul  Vee seisundi seire kaasajastamine ning selle tulemuste põhjal arusaadava info kättesaadavaks tegemine tarbijatele.  Joogivee radionukliidide sisaldusest põhjustatud terviseriskide hindamise metoodika väljatöötamine, vajalike hindamisoskuste parandamine ja rakendamine.  Puhtale joogiveele juurdepääsu suurendamine ning riskide hindamise põhimõtete uuendamine. 5.2.2.2. Välis- ja siseõhuga (sh sisekliima) ning müra ja kiirgusega seotud terviseriskide vähendamine Välis- ja siseõhk (sh sisekliima) Välisõhu saaste on üks olulisemaid keskkonnatervise riske, mille vähendamisega saavad riigid kahandada insuldist, südamehaigustest, kopsuvähist ning kroonilistest ja akuutsetest hingamisteede haigustest (sh astma) tulenevat haiguskoormust. 49 Peamine välisõhusaaste koormus tekib transpordi-, energia-, jäätmekäitlus-, elamumajandus- ja põllumajandussektoris. WHO50 andmete kohaselt põhjustab välisõhu saaste üle maailma hinnanguliselt kolm miljonit ja ELis 400 000 enneaegset surma aastas. Siseõhu kvaliteedil on tervise seisukohalt samuti oluline roll, sest inimesed viibivad siseruumides, sh töökeskkonnas, olenevalt aastaajast kuni 80% ööpäevast. Kui värske õhu juurdevool ja õhu ruumala inimese kohta väheneb ning seda ei kompenseeri ventilatsioon, kasvab piisknakkustesse haigestumise sagedus, tekib uimasus ning väheneb inimese vaimne ja füüsiline efektiivsus. Akende vahetamine ja ruumide tihendamine suurendab niiskuse sisaldust ja mitmesuguste tervist ohustavate saasteainete kuhjumist ruumis. Allergilised haigused (allergiline nohu, dermatiit, astma) on sageli põhjustatud just keskkonnaallergeenidest (peenosakesed PM2,551 ja PM1052, lämmastikoksiidid, süsinikmonooksiid, õietolm, loomakarvad, hallitusseente eosed jt). Müra Müral on otsene kahjulik toime kuulmiselunditele. Müra tagajärjel võib tekkida kuulmislangus. Müra kaudne toime avaldab mõju eeskätt inimese närvisüsteemile ja selle kaudu kogu organismile. Kiirgus (ioniseeriv ja mitteioniseeriv kiirgus, radoon) Mitteioniseeriv kiirgus ehk elektromagnetkiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus). Seniste uuringute põhjal ei saa väita, et kokkupuude madala 49 Ambient air pollution: a global assessment of exposure and burden of disease 2016. http://www.who.int/phe/publications/air- pollution-global-assessment/en/ 50 Ibid. 51 PM2,5 – peened osakesed, mille mille aerodünaamiline läbimõõt on alla 2,5 mikromeetri (Välisõhk. http://www.keskkonnaagentuur.ee/failid/ky/valisohk.pdf) 52 PM10 – peened osakesed, mille aerodünaamiline läbimõõt on alla 10 mikromeetri (Välisõhk.http://www.keskkonnaagentuur.ee/failid/ky/valisohk.pdf) 27 tasemega elektromagnetväljadega on ohtlik inimese tervisele, kuid valdkond vajab täiendavat uurimist. Ioniseeriv kiirgus on meeltele tajumatu ning selle taset on võimalik mõõta vaid spetsiaalse mõõteaparatuuriga. Inimene on pidevalt ioniseeriva kiirguse fooni mõjusfääris. Kiirgus pärineb nii looduslikest kui tehislikest allikatest ehk inimtegevusest. Põhilise kiiritusdoosi saavad inimesed siiski looduslikest allikatest, kuid kiirgusega puututakse kokku ka töökeskkonnas. Radoon hoonete ja elamute siseõhus on oluline riskitegur inimesele. See annab sissehingamisel enam kui poole inimese saadavast looduslikust kiirgusdoosist. Radoon on oluline kopsuvähi tekkimise riskitegur. Viimastel aastakümnetel Euroopa ja Põhja-Ameerika elanikkonna hulgas tehtud meditsiinilised uuringud tõestavad kopsuvähi ja suure radoonikontsentratsiooni vahelist seost. Geoloogiliste uuringute käigus on välja selgitatud, et radooni puhul on probleemseimaks piirkonnaks Põhja- Eesti. Prioriteedid sekkumiste puhul  Terviseriskide hindamise ja seire süsteemi kaasajastamine ja tõhustamine õhu, müra ja kiirguse vallas.  Välisõhu hea kvaliteedi tagamiseks jätkub õhukvaliteedi juhtimissüsteemi raames saasteainete seire riiklikes seirejaamades, kuid lisanduvad ka suuremat saastust põhjustavate ettevõtete seirejaamade andmed, mis on avalikult jälgitavad.  Erinevate sihtrühmade terviseriskide hindamise oskuste ja võimaluste parandamine.  Õhu, müra ja kiirguse alase info inimestele arusaadavaks ja kättesaadavaks tegemine. 5.2.2.3. Kemikaalide ohutus ja riskide vähendamine Kemikaalid on igapäevaelu oluline osa, mille mõju inimese organismile sõltub nende omadustest, kogusest ja viisist, kuidas neid kasutada. Selleks, et kasutamisel võimalikke riske vältida või vähendada, tuleb tuvastada ja mõista kemikaalide olemuslikke ohte. Kemikaalide vale kasutamise võib põhjustada pahaloomulisi kasvajaid, lootekahjustusi, astmat, kesknärvisüsteemi häireid, hingamisteede haigusi, allergilisi haigusi ja paljusid muid tervisekahjustusi. Kemikaalid võivad organismi sattuda sissehingatava õhuga, imendumisel läbi naha ja limaskestade, imendumisel seedeelundite kaudu ning lootele ema organismi kaudu. Kemikaaliohutus on nn horisontaalne teema, mis puudutab nii avaliku sektori institutsioone kui erasektorit ning hõlmab kogu kemikaali elutsüklit (nt kemikaalide tööstuslik tootmine, nende allkasutamine, jäätmete käitlemine, keskkonnakaitse jms). Kemikaaliohutuse valdkond on Euroopa Liidu tasemel väga rangelt reguleeritud, seepärast lähtutakse Eestis Euroopa Liidu kemikaaliohutuse poliitikast, arvestades Eesti iseärasusi. Prioriteedid sekkumiste puhul  Sektorite ja sidusrühmade vahelise partnerluse tugevdamiseks koostöömudelite uuendamine ja tugevdamine, et suurendada sidusrühmade ja üldsuse kaasatust, huvi ja teadlikkust, aga ka tingimuste loomine tootearenduseks ja innovatsiooniks. 28  Koostöö edendamine teadusuuringute ja biomonitooringu vallas nii Eestis kui rahvusvahelisel tasandil.  Ohtlike kemikaalide ohutumate alternatiividega asendamise ning parima tehnoloogia kasutamise soodustamine.  Arusaadava teabe pakkumine kemikaalide tervisemõju ja selle vältimise tõhusate sekkumiste kohta. 5.2.2.4. Toodete ohutus ja riskide vähendamine Tooted peavad olema ohutud. Toode on ohutu, kui see ettenähtud kasutustingimustes, arvestades kasutusiga ning kasutuselevõtu-, paigaldus- ja hooldusnõuete järgimist, tagab inimese ohutuse ja tervise kaitse ega ohusta ümbritsevat keskkonda. Selleks, et tarbija oskaks ettenähtud viisil tooteid kasutada, peab olema piisavalt teavet (kasutusjuhend, teabelehed jms) ning see peab olema arusaadav. Ohutuse kindlaksmääramisel on olulised:  toote omadused, koostis, pakend, kokkupanekujuhendid, paigaldus- ja hooldusjuhendid;  mõju teistele toodetele, kui võib põhjendatult eeldada nende koos kasutamist;  toote esitlusviis, märgistus, hoiatused, kasutamise ja hävitamise juhendid ning muu teave;  võimalik oht toote kasutamise korral tarbijate riskirühmadele, eriti lastele ja vanuritele. Kosmeetikatooted Kosmeetikatoode on aine või segu, mis on ette nähtud kokkupuuteks inimese keha välispinna osadega või hammaste ja suuõõne limaskestadega ainult või peamiselt nende puhastamiseks, lõhnastamiseks, aga ka nende välimuse muutmiseks, nende kaitsmiseks, heas seisundis hoidmiseks või ihulõhnade parandamiseks. Kosmeetikatoode peab tavalistes või mõistlikult ettenähtavates kasutustingimustes olema inimese tervisele ohutu. Mõni kosmeetikatoodetes sisalduv kemikaal võib põhjustada allergilisi reaktsioone. Allergiaid põhjustavad enamasti säilitus- ja lõhnaained. Kosmeetikatoodete terviseohutuse eest vastutavad tootja ja importija. Mürgistusteabekeskuse andmetel laekus 2018. aasta esimesel poolaastal kokku 66 kosmeetikatoodetega seotud mürgistusjuhtumit. Valdavalt olid kannatanud alla 3- aastased lapsed. Lapsehooldusvahendid ja mänguasjad Lapsehooldusvahenditena käsitatakse tooteid, mis on mõeldud imikule või väikelapsele imemiseks, suhu panemiseks, toitmiseks, rahustamiseks või magama jäämise hõlbustamiseks. Mänguasi on toode, mis on kavandatud mängimiseks (üksnes või muu hulgas) alla 14-aastastele lastele. Mänguasjadel on lapse arengus väga oluline roll, kuid kui mänguasjad sisaldavad ohtlikke kemikaale, võivad need lapse arengule vastupidist mõju avaldada. Vaatamata sellele, et õigusaktidega on teatud kemikaalide kasutamine mänguasjades keelatud või piiratud, leitakse pisteliste kontrollide käigus mänguasjadest selliseid ohtlikke kemikaale, mida ei tohiks kasutada. ELi õigusaktide eesmärk on tagada, et mänguasjad vastavad ohutusnõuetele, mis on maailma kõige rangemad, eriti seoses mänguasjades kasutatavate kemikaalidega. Kõik ELis müüdavad mänguasjad peavad 29 kandma CE-märgistust. See on tootja kinnitus selle kohta, et mänguasi vastab olulistele ohutusnõuetele. Peamised ohud ohtlike mänguasjade puhul on väikelaste lämbumisoht (eraldub pisidetaile) ja tervisekahjustuse oht seoses ülemäärases koguses ohtlikke kemikaale sisaldavate mänguasjade kasutamisega. Prioriteedid sekkumiste puhul  Järelevalve kaasajastamine ning muutmine proaktiivseks ja riske hindavaks.  Elanike ja tarbijate teadlikkuse suurendamine ning teabe arusaadaval kujul kättesaadavaks tegemine. 5.2.2.5. Teenuste ohutus ja riskide vähendamine Teenuseks on mistahes iseseisev majandustegevus ja seda osutatakse tavaliselt tasu eest.53 Teenuseosutaja vastutab oma tegevuse ohutuse ja kvaliteedi eest ning peab täitma nõudeid, mis on esitatud konkreetse teenuse osutajale (haridus, kvalifikatsioon, vajaduse korral asjakohane litsents jms) ja teenusele (kui õigusaktiga on asjakohased nõuded kehtestatud). Ohtliku teenusena käsitatakse teenust, mille osutamise viisiga seonduv viga või teenuse osutamisel kasutatava toote konstruktsioon või koostise puudus või teenuse kohta antud ebaõige, eksitav või puudulik teave võib põhjustada inimese vigastuse, mürgistuse või haiguse või muul viisil ohustada tema tervist. Kui teenuse osutamiseks kasutatakse toodet (sh isikukaitsevahendid), peab teenuseosutaja järgima kõiki tootjapoolseid kasutus-, hooldus- ja paigaldamisjuhiseid, et tagada korrektne toote kasutamine ning seeläbi ka osutatava teenuse ohutus. Ilu- ja isikuteenused Iluteenused on ühiskonnas laialdaselt kasutusel ning nende osutamisel kasutatakse kemikaale, kosmeetikatooteid, mehaanilisi vahendeid ja elektroonilisi seadmeid, mille ebakorrektne ja asjatundmatu kasutamine võib teenusesaajatele põhjustada soovimatuid mõjusid või pikaajalisi tüsistusi. Näiteks võivad mittehügieenilised töövahendid, värvained ja ka töövõtted põhjustada nakkusi. Võimalikud on ka seenhaigused ja allergilised reaktsioonid. Suurim oht, mis näiteks tätoveerimise/püsimeigi protseduuridega võib kaasneda, on nakatumine HIVi, B- või C-hepatiiti, samuti on suur bakteriaalsete nahainfektsioonide oht.54 Solaariumis päevitades saadav väga suur annus UV-kiirgust kahjustab naha rakkude struktuuri, pärsib immuunsüsteemi ning muudab vastuvõtlikumaks nakkuste ja nahavähi suhtes, samuti võib suurtes doosides põhjustada naha põletust. Kahjuliku mõju nähud võivad avalduda alles aastate või aastakümnete pärast. On välja selgitatud, et mida nooremas eas hakatakse solaariumit kasutama, seda suurem on risk haigestuda nahavähki.55 Prioriteedid sekkumiste puhul  Elanikkonna teadlikkuse suurendamine ilu- ja isikuteenustega seotud riskidest.  Ilu- ja isikuteenuste osutamisele ja osutajatele kehtestatud nõuete kaasajastamine.  Haavatavate sihtrühmade kaitsmine teenustega seotud terviseriskide eest.  Järelevalve kaasajastamine ning proaktiivseks ja riske hindavaks muutmine. 53 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/123/EÜ, 12. detsember 2006, teenuste kohta siseturul. 54 Sihtuuring „Isiku- ja iluteenuste osutamine. Piiripealsed teenused“ http://www.rahvatervis.ut.ee/bitstream/1/4981/1/Terviseamet2012.pdf 55 Ghiasvand R, Rueegg CS, Weiderpass E et al. Indoor Tanning and Melanoma Risk: Long-Term Evidence From a Prospective Population-Based Cohort Study. Am J Epidemiol. 2017 Feb 1;185(3):147-156 30 Haridus- ja sotsiaalteenused Haridusasutustele ja sotsiaalteenuse osutamisele on kehtestatud tervisekaitsenõuded. Tervisekaitsenõuete eesmärk on aidata kaasa tervislikuma elukeskkonna kujundamisele. Nõuded on kehtestatud selleks, et nendes asutustes viibitakse üldjuhul pikema aja vältel ning sageli ei ole inimesel endal võimalik haridus- ja sotsiaalasutuses ümbritsevat keskkonda muuta. Nendes asutustes viibivad inimesed on eritähelepanu vajavad või haavatavad sihtrühmad, kellel pole võimalusi või oskusi enda õiguste eest seista (näiteks lapsed ja erivajadusega inimesed). Prioriteedid sekkumiste puhul  Haridus- ja sotsiaalteenuste pakkujate teadlikkuse suurendamine.  Intersektoraalse, inimese vajadustest lähtuva tervikliku korralduse (sealhulgas õigusruumi) väljatöötamine ja järelevalve kaasajastamine. 5.3. ALAEESMÄRK: INIMKESKNE TERVISHOID 5.3.1. Soovitav tulemus ja probleemid Rahvusvaheliselt kokku lepitud arengueesmärkide kohaselt on prioriteediks pakkuda üksikisikutele ja perekondadele nende vajadustele vastavaid tervishoiuteenuseid, vältides seejuures nende vaesumist teenuste kasutamisel.56 Säästva arengu eesmärgid ja tegevuskava aastani 2030 sisaldab 17 ülemaailmset säästva arengu eesmärki57, millest kolmas eesmärk on tagada kõikidele vanuserühmadele hea tervis ja heaolu ning selle kaheksas alaeesmärk on tagada kõikidele inimestele kõikne tervisekaetus (universal health coverage ehk UHC)58, sealhulgas kaitse finantsriskide eest, juurdepääs kvaliteetsetele, tõhusatele ja ohututele terviseteenustele. Selleks, et täita neid eesmärke ja tagada rahvastiku hea tervis, on oluline tõhustada tervisesüsteemide toimimist, pöörates erilist tähelepanu soo, vanuse, rahvuse ja sissetulekuga seotud tervisevajadustele, samuti tööga seotud terviseprobleemidele ja nende ennetamisele. Arengueesmärkide täitmisele aitab kaasa inimkeskse tervishoiusüsteemi arendamine ning tervishoiu fookuse suunamine probleemide ennetamisele, füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamisele. Inimkeskse tervishoiu all peetakse silmas lähenemisviisi, millega teadlikult võetakse arvesse inimeste, hooldajate, perede ja kogukondade vajadusi ning väärtusi partnerina ja kasusaajana nende poolt usaldusväärseks hinnatud tervishoiusüsteemis. Selline tervishoiusüsteem on korraldatud, arvestades nii inimeste vajadusi ja ootusi kui konkreetset haigust, ning arvestab ja austab inimese sotsiaalseid eelistusi.59 Inimkeskne tervishoid eeldab, et patsiendid saavad piisavalt teadmisi ja tuge otsustamisel ja raviprotsessi kaasamisel ning nende lähedased ja/või hooldajad on võimelised toetavas keskkonnas andma oma panuse. Inimkeskne tervishoid on laiem mõiste kui patsiendikeskne tervishoid, hõlmates lisaks ravile ka tähelepanu kogukonna 56 Universal Health Coverage ehk UHC – kõikne tervisekaetus; eesmärgid kinnitatud 2012. aastal ÜRO resolutsiooniga, http://www.who.int/universal_health_coverage/un_resolution/en/. Mõistele universal health coverage otsene eestikeelne vaste puudub ja käesolevas dokumendis kasutatakse terminit „kõikne tervisekate“. 57 vastu võetud ÜRO 25.09.2015 tippkohtumisel 58 Thomson S, Evetovits T, Cylus J. Kaitse suurte ravikulude eest Tšehhis, Eestis ja Lätis: kolm kõrge sissetulekutasemega riiki – kolm erinevat kogemust 59 What is people-centred health care? http://apps.who.int/iris/bitstream/10665/155002/1/WHO_HIS_SDS_2015.6_eng.pdf?ua=1&ua=1 31 tervisele ja heaolule ning selle olulisele rollile mõjutada tervishoiupoliitikat ja -teenuseid (joonis 11). Inimkeskseid tervishoiuteenuseid osutatakse võrdse partnerluse alusel spetsialistide, teenuseid saavate inimeste, nende perekondade ja kogukondade vahel. Selle eelduseks on pikaajalised suhted inimeste, teenuseosutajate ja tervishoiusüsteemi tasandite vahel, ühiselt otsustatakse inimese tervise küsimusi. Seetõttu on inimkesksuse tagamisel oluline teenuste integreeritus. Integreeritud tervishoiuteenuseid hallatakse ja osutatakse nii, et on järjepidevus tervise edendamise, haiguste ennetamise, diagnoosimise, ravi, haiguste käsitluse, rehabilitatsiooni ja palliatiivteenuste saamisel ning see toimub koordineeritult ja kooskõlastatult nii tervishoiusüsteemi tasandite ja raviasutuste vahel kui ka koostöös tervishoiusektoriväliste osapooltega vastavalt inimese vajadustele kogu elukaare vältel. Integreeritud ja inimkesksete süsteemide arendamine võib anda olulise kasu kõikide inimeste tervisele ja heaolule. See parandab terviseteenuste kättesaadavust ja inimeste tervist, kasvatab tervisealast kirjaoskust ja suutlikkust oma haigusega paremini toime tulla, suurendab rahulolu tervishoiuteenustega, parandab tervishoiutöötajate töörahulolu, suurendada süsteemi tõhusust ja kontrollib tervishoiukulude kasvu. Joonis 11. Inimkeskne tervishoiusüsteem60 Alaeesmärgi seosed Euroopa Liidu poliitikavaldkondadega ELi tasandi koostöö on väärtuslik tervishoiuteenuste arendamisel. Osalus ELi tasandi koostöövõrgustikes haruldaste haiguste, e-tervise, tervisetehnoloogia hindamise, 60 What is people-centred health care? http://apps.who.int/iris/bitstream/10665/155002/1/WHO_HIS_SDS_2015.6_eng.pdf?ua=1&ua=1 32 personaalmeditsiini ja ravimpoliitika valdkonnas loob paremad eeldused arendada tervishoiuteenuseid nii Eestis kui piiriüleselt. Väga suur mõju on ELi regulatsioonidel ravimipoliitika valdkonnas, kus eesmärkide saavutamine sõltub suuresti just ELi tasandil tehtavatest otsustest. Seetõttu peab Eesti vajalikuks nii ELi tasandi regulatiivseid kui ka toetavaid meetmeid, mis aitavad parandada ravimite kättesaadavust ja taskukohasust. Samuti on oluline Eesti aktiivne osalus ELi tasandi ja regionaalsetes ravimipoliitika koostööalgatustes. Peamised probleemid  Eesti rahvastiku vananemise tõttu, tuleb üha enam tegeleda krooniliste haiguste ravi ja toetavate teenustega, et võimaldada ka kroonilise haigusega inimestel võimalikult kaua täisväärtuslikku elu elada.  Tervishoiuteenuste, sealhulgas töötervishoiuteenuse kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamiseks on vaja piisavat hulka pädevaid tervishoiutöötajaid ja teisi spetsialiste.61  Tervishoiutöötajate ja teiste tervishoius töötavate spetsialistide töötingimustele ja läbipõlemise ennetamisele tuleb pöörata tähelepanu.  Tõhususe parandamiseks tuleb tervishoiu kvaliteeti ja patsiendiohutust toetavatesse tegevustesse rohkem investeerida. Kogemusnõustamisteenuse kättesaadavus vajab parandamist.62  Maailmapanga analüüsi63 tulemuste kohaselt on suur osa krooniliste haigustega seotud statsionaarsest haiglaravist ja ambulatoorsetest vastuvõttudest välditav (näiteks diabeedihaigete välditavad hospitaliseerimised moodustavad 47% kõikidest endokriin-, toitumis- ja ainevahetushaigustega hospitaliseerimistest). Eelkõige hospitaliseeritakse välditavatel põhjustel maapiirkonnas elavaid inimesi, mida võib selgitada madalam sissetulek ja halvem juurdepääs eriarstiabile, samuti väiksem tõenäosus saada kõikehõlmavaid ennetavaid teenuseid.64 Maailmapanga analüüs viitab ka ebapiisavale ravijuhendite järgimisele ja vähesele tähelepanule patsiendi rollile eneseabis välditavate eriarstiteenuste osutamise põhjustajatena.  Ennetuses, varases avastamises ja ravis ei arvestata piisavalt inimeste individuaalseid iseärasusi ja see mõjutab sekkumiste tõhusust.  Rahvastiku ebavõrdsust tervishoiuteenuste kasutamisel põhjustavad suurel määral takistused saada õigel ajal tervishoiuteenust, mis osalt on seotud kindlustuskaitse puudumise ja ebapüsivusega või pikkade ravijärjekordadega. Samuti toob tervishoiuteenuste tarbimine ja nende eest omaosaluse maksmine kaasa ebavõrdsuse, viies vaesusriski peamiselt madalama sissetulekuga inimesed. Suure omaosaluskoormuse allikaks on ravimid.65 61 Veldre, V. (2017) Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 vahehindamine. Tervishoiu tööjõu valdkonna aruanne. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis. http://www.praxis.ee/wp-content/uploads/2017/03/RTA- tervishoiut%C3%B6%C3%B6tajad_Praxis.pdf 62 Paat-Ahi G, Aaben L, Nurm Ü-K. (2017) Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 vahehindamine. Vähivaldkonna aruanne. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis http://www.praxis.ee/wp-content/uploads/2017/03/RTA_v%C3%A4hk_Praxis.pdf 63 Ravi terviklik käsitlus ja osapoolte koostöö Eesti tervishoiusüsteemis https://www.haigekassa.ee/sites/default/files/Maailmapangauuring/veeb_est_summary_report_hk_2015_mai.pdf 64 Ravi terviklik käsitlus ja osapoolte koostöö Eesti tervishoiusüsteemis https://www.haigekassa.ee/sites/default/files/Maailmapangauuring/veeb_est_summary_report_hk_2015_mai.pdf 65 Võrk A. Sissetulekute ja omaosaluse seos tervishoiuteenuste kättesaadavuse ning kasutamisega Eesti terviseuuringu 2014 andmetel https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/Tervishoid/som_eteu_andresvork_raport_9aprill2018.pdf 33 Ravimite rahalise kättesaadavuse kõrval on probleemne ka füüsiline kättesaadavus. Üldjoontes on ligi pool müügiloaga ravimitest turul ja ka nendega tuleb ette tarneraskusi (u 100 aastas, neist u 11% juhtudest pole turul sobivat alternatiivi). 66 Alaeesmärgiga seonduvaid edusamme jälgitakse järgmiste näitajate abil: 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 (baas- tase) Avaliku 4,8 4,9 4,9 5,0 5,0 5,1 5,1 5,1 5,1 5,1 5,1 5,1 5,2 5,2 sektori tervishoiuku lude osakaal SKPs Allikas: Tervise Arengu Instituut Katmata 11,8 11,5 11,2 10,9 10,6 10,3 10,0 9,7 9,4 9,1 8,8 8,5 8,2 7,9 tervishoiute enuste vajadus67 Allikas: Statistikaam et 5.3.2. Lahendusteed 5.3.2.1. Inimeste ja kogukondade võimestamine ja kaasamine, terviseharitus Terviseharitus (ingl health literacy), mis seostub üldise harituse ja infopädevusega, on oma olemuselt teadmised, oskused ja motivatsioon otsida, hinnata ja kasutada terviseteavet selleks, et teha igapäeva- ja tööelus haiguste ennetamise, tervise edendamise ja tervishoiuga seotud otsuseid, et hoida või parandada elukvaliteeti kogu elu jooksul.68 Eesti tervishoius on olnud suhtumine inimesesse valdavalt teenusekeskne. Inimeste võimekus kaasa rääkida ning patsientide seisukohta esindada on üldjuhul piiratud. Ühelt poolt tuleneb see tervishoiusüsteemi ajalooliselt paternalistlikust otsustusmudelist, mille puhul patsient ei osalegi aktiivse osapoolena, teisalt sellest, et ettevalmistavad taustamaterjalid on koostatud ja vestlus lähtub tervishoiutöötajate vaatest süsteemile. Neist materjalidest arusaamine eeldab sageli eriteadmisi ning tervishoiukorralduse ja erialase terminoloogia tundmist. Isegi kui inimesel on teada, mida tuleks teha, võib sageli olla ebaselge, kuidas teha või mida oodata. Samuti sõltub ravimeetodi valik ja edukus üha enam patsiendi eripärast ja eelistustest ning sellest, kui hästi on õnnestunud inimest kaasata ja võimestada. Eeskätt kehtib see krooniliste haiguste korral, kui inimese tervisekäitumine ja haigusteadlikkus mõjutavad ravitulemuste saavutamist. Terviseharituse tulemusel on inimese tervis parem, tema terviseteadlikkus paraneb, ta kasutab vähem tervishoiuteenuseid ja lüheneb haiglas oleku aeg ning seeläbi on ka tervishoiukulud madalamad.69, 70 66 Ravimiameti andmed 67 Näitab nende elanike osakaalu, kes enda hinnangul ei saanud kauguse, hinna või pika ravijärjekorra tõttu vajaduse korral perearsti-, eriarsti-, sealhulgas hambaarstiabi. 68 Sörensen et al., 2012 69 Mancuso JM: Health literacy: a concept/dimensional analysis. Nurs Health Sci. 2008, 10: 248-255. 70 Speros C: Health literacy: concept analysis. J Adv Nurs. 2005, 50: 633-640. 34 Inimeste terviseteadlikkuse suurendamise ja enesejuhtimisele kaasaaitamisega kujundatakse informeeritud isik, keda on võimalik kaasata otsustusprotsessidesse. See omakorda toetab tervishoiusüsteemi arenemist inimkesksemaks ja integreeritumaks ning inimeste vajadustele vastavaks. Sellele aitavad kaasa tugevad patsientide esindusorganisatsioonid ja koostööpõhimõtted ning patsientide õiguste ja huvide esindamine, samuti nende kaasamine kvaliteediarendusse ja eri tasandite tervishoiuteenuste planeerimise ja arendamise protsessidesse. Prioriteedid sekkumiste puhul  Inimeste terviseharituse arendamine, mille käigus töötatakse välja terviseharituse tööriistad ja õppeprogrammid, mis vastavad inimeste vajadustele kogu elukaare ulatuses, et võimaldada inimestel turvaliselt ja tulemuslikult tervisega seotud infot vastu võtta, kasutada ja edastada.  Inimeste võimestamine tervisesüsteemis, korrastades tervisesüsteemi, mille aluseks on personaalne lähenemine igale inimesele. Selleks töötatakse välja meetodeid ja tööriistu, et suurendada nii inimeste teadlikkust, võimekust kui ka vastutust enda terviseseisundi jälgimisel ja parandamisel, kaasata inimesi nende raviotsuste langetamisse senisest enam ning tagada inimestele ligipääs neile arusaadaval viisil esitatud terviseinfole, et toetada inimeste orienteerumist tervisesüsteemis ja jõuda vajaliku abini parimal viisil.  Koostöö arendamine kogukondade ja patsiendiühendustega, et suurendada kaasatust, soodustada teadmiste ja kogemuste vahetust ning toetada võimalikult mitmekülgse ja täpse teabe jagamist osapoolte vahel kiirelt ja ressursisäästlikult. 5.3.2.2. Personali võimekuse kasvatamine, juhtimise ja vastutuse tugevdamine Tervisesüsteem ei saa toimida ilma tervishoiutöötajate ja teiste tervishoiuteenuse osutamisel osalevate spetsialistideta. Tugeva tervisesüsteemi võti on pädevad ja oskustega spetsialistid, kes on pühendunud, kvalifitseeritud ja enesejuhtimisoskusega ning kes on motiveeritud arendama inimkeskset ja terviseprobleemidele vastavat kvaliteetset tervishoiuteenust. Selle tagamiseks on oluline väärtustada töötajate elukestvat õpet ning soodustada ja toetada enesearengu meetmeid. Motiveeritud ja kompetentsete tervishoiutöötajate väljaõpe peab vastama elanikkonna vajadustele ning tervisesüsteem peab seda toetama.71 Selleks on oluline, et tervisesüsteemi inimressursi planeerimine ja juhtimine riiklikul ja kohalikul tasandil põhineks tõenduspõhisel poliitikal. Eesmärk on võimekate ja professionaalsete juhtide olemasolu ja nende juurdekasvu tagamine tervisesüsteemis. Tervishoiu juhtimine, töötingimused ja psühhosotsiaalne töökeskkond peavad toetama töötajate tervise ja töövõime säilimist. Prioriteedid sekkumiste puhul  Investeerimine tervisesüsteemi inimressurssi, lähtudes elanikkonna ja tervisesüsteemi vajadustest, arvestades tööjõu dünaamikat ja hariduspoliitikat ning tehnoloogilisi arenguid, vähendades tervishoiutöötajate puudust ning parandades abi kättesaadavust.  Tervisesüsteemi inimressursi arendamine, tuginedes tõenduspõhisele poliitikale inimkeskse tervisesüsteemi saavutamisel. Lisaks koolitustellimuse ajakohastamisele tuleb väärtustada tervishoiutöötajate elukestvat õpet ja mitmekülgsete enesearengumeetmete rakendamist ning 71 Global strategy on human resources for health: Workforce 2030 http://www.who.int/hrh/resources/pub_globstrathrh-2030/en/ 35 kohandada õppetööd ja praktiseerimisvõimalusi vastavalt tervisesüsteemi arengule.  Tervishoiutöötajate võimekust toetavate tööriistade arendamine ja laialdasem kasutuselevõtt, sealhulgas kliiniliste otsustustugede rakendamine igapäevatöös.  Organisatsioonide juhtimisvõimekuse tugevdamine kõikidel tervisesüsteemi tasanditel teenuste arendamiseks ja inimressursi juhtimiseks. 5.3.2.3. Teenuste mudeli ümberkujundamine ning koostöö ja koordineerimine sektorite sees ja vahel Hästi toimivad tervisesüsteemid on hädavajalikud rahvastiku tervise parandamiseks: tugevad tervisesüsteemid päästavad elusid, mistõttu on oluline, et need toimiksid tulemuslikult. Tervisesüsteemid peavad tagama teenustele tervikliku lähenemise, mis hõlmab nii tervise edendamist, haiguste ennetamist, integreeritud ravi korraldust kui ka teenuseosutajate, asutuste ja süsteemide koordineerimist, olenemata nende kuuluvusest avalikku või erasektorisse. Tervisesüsteemid peavad tagama ka inimeste vajadustest lähtuvad esmatasandi tervishoiuteenused (sealhulgas töötajate tervisekontrolli) ja aktiivravi ning nii statsionaarse kui koduse õendusabi koos kaugteenustega.72 Teenusemudelite ümberkujundamine tähendab, et kavandatakse, rahastatakse ja osutatakse tõhusaid, kvaliteetseid ja toimivaid tervishoiuteenuseid, mis seavad esikohale esmatasandi ja kogukonnateenused ning mida toetab innovatiivsete mudelite kasutamine eesmärgiga parandada rahvastiku tervise tulemeid. Ühtlasi hõlmab see rõhuasetuse liikumist statsionaarsetelt teenustelt ambulatoorsetele teenustele ja kaugteenustele ning ravilt ennetusele, pidades seejuures silmas inimeste vajadusi ja võrdset kohtlemist, olenemata nende sotsiaalmajanduslikest erinevustest.73 Tervishoiuteenuste oluline komponent on ravimid. Rahvastiku vananemisega suureneb ka eakate, krooniliste seisunditega ja toimetulekuraskustes elavate inimeste hulk, mistõttu suureneb ka vajadus selliste tervise- ja sotsiaalteenuste järele, mis nõuavad järjest enam eelarvevahendeid. Kui soovitakse pakkuda kvaliteetset ja inimeste vajadustest lähtuvat abi, mis võimaldab tagada parima võimaliku elukvaliteedi, nõuab see senisest paindlikumat ja lõimitumat lähenemist.74 Prioriteedid sekkumiste puhul  Seostatud tervishoiuvõrgu arendamine koostöös eri valdkondade ja sektoritega. Hästi seostatud esmatasandi tervishoid, eriarstiabi ja haiglad koos taastusravi ja õendusabiga tagavad süsteemi jätkusuutliku toimimise ning optimaalse ressursikasutuse.  Koordineeritud ja inimkesksete teenusemudelite arendamine ja rakendamine kvaliteetsete teenuste kättesaadavuse tagamiseks sõltumata sellest, kas teenust vajatakse kodus, tervishoiu- või hoolekandeasutuses.  Innovatiivsete, inimest toetavate teenuste ja lahenduste väljatöötamine ja rakendamine koos personaalmeditsiini ning inimkeskse ja kasutajasõbraliku tervise infosüsteemi arendamisega. 72 Tallinna harta: tervisesüsteemid tervise ja jõukuse heaks http://rahvatervis.ut.ee/bitstream/1/2083/1/WHO2008.pdf 73 Strategies, policy options and interventions for the framework on integrated, people-centred health services http://www.who.int/servicedeliverysafety/areas/people-centred-care/strategicapproach.pdf?ua=1 74 Person-centred care made simple https://www.health.org.uk/sites/health/files/PersonCentredCareMadeSimple.pdf 36  Parem infovahetus esmatasandi, haigla, hoolekande ja töövaldkonna vahel, et tagada tõhusam ravi koordineerimine nii tervishoiusüsteemis kui ka haiglaravi järel. Tervise- ja sotsiaalsektori rollide ja kohustuste sujuvam ühendamine patsiendikäsitluses infotehnoloogiliste lahenduste abil. 5.3.2.4. Tervisesüsteemi kvaliteeti toetavate tegevuste ja patsiendiohutuse arendamine Isegi kui tervisesüsteemid on hästi välja arendatud ja piisavate ressurssidega varustatud, peab kvaliteet jääma huviorbiiti, et vähendada erinevusi ja ebavõrdsust inimeste tervises, optimeerida ressursikasutust, kasutada tõenduspõhiseid ja efektiivseid sekkumisi ja/või tervisetehnoloogiaid, seirata ravikvaliteeti ja tervisesüsteemi toimivust järjepidevalt ning teha vastavaid muudatusi. Patsiendiohutus on üks tervishoiu kvaliteedi mõõtmetest. Patsiendiohutuse eest vastutuse võtmine on iga tervishoiusüsteemis töötava inimese põhiülesanne ja eetiline kohustus. Hoolimata soovist ja püüdlusest muuta tervishoiusüsteem ohutuks, pole see alati võimalik. Puudujäägid patsiendiohutuses avaldavad mõju rahvatervisele, vähendades tervelt elatud eluaastaid, põhjustades inimestele kannatusi ning mõjutades suure majandusliku koormusega piiratud tervishoiuressursse. Vigade esinemise sageduse kohta välja toodud info kohaselt on haiglasse hospitaliseerimisel ohustatud üks inimene kümnest, vanemaealiste puhul on vigade tekkimise oht isegi suurem. Tekkinud kahjud on seotud peamiselt tervishoiunakkustega, ravimitega, kirurgiliste protseduuridega, meditsiiniseadmetega, analüüsivastustele mitteasjakohase reageerimisega, diagnoosimise, lamatiste või kukkumisega. Suur osa ohujuhtumitest haiglas või esmatasandil on välditavad.75 OECD julgustab riike tegema riskide käsitlemiseks ja patsiendiohutuse parandamiseks investeeringuid, sest ennetustöö on kuluefektiivne. Võimalikult ohutu tervishoiuteenuste osutamine on seotud ka ravimite olemasoluga – ohutud, kvaliteetsed ja toimivad ravimid peavad olema kättesaadavad ja ravimite tarnehäired ei tohi ohustada patsientide tervist. Samuti on oluline asjakohase ravimiteabe kiire kättesaadavus raviotsuste tegemiseks (näiteks ravimite väljakirjutamisel ravimile rakenduvate täiendavate riskivähendamise meetmete kuvamine) ja raviminõustamine (väljakirjutaja ja apteekri poolt). Mitmete patsiendiohutust toetavate tegevustega on Eestis alustatud juba mõnda aega tagasi, näiteks tervishoiutekkeliste nakkuste järelevalve süsteemi rakendamine haiglates, tervishoiutekkeliste nakkuste seire ja kätehügieeni kampaaniate korraldamine, ravi-, patsiendi- ja käsitlusjuhendite koostamine, ravikvaliteedi näitajate seadmine ja jälgimine, kirurgilise ohutuse kontrollkaardi kasutamine, ravimite koos- ja kõrvaltoimete andmebaasi rakendamine, ohujuhtumite registreerimine asutuse tasandil, tervishoiutöötajate õppekavadesse patsiendiohutuse lõimimine. Samas vajavad patsiendiohutuse tagamise algatused süsteemseks lähenemiseks, ühtlustamiseks ja juurdumiseks täpsemaid riiklikke kokkuleppeid koos seire ja tagasisidega. Avatud patsiendiohutuse kultuuri arendamine, mis võimaldab tervishoiusüsteemis töötavatel inimestel süüdistamise asemel vigadest õppida ja seda paremaks muuta, 75 Slawomirski L, Auraaen A, Klazinga N. The economics of patient safety.Strengthening a value-based approach to reducing patient harm at national level https://www.oecd.org/els/health-systems/The-economics-of-patient-safety-March-2017.pdf 37 vajab head eestvedamist juhtidelt, õiglase suhtumise põhimõtetes kokkuleppimist ja õiguslikku regulatsiooni patsiendikindlustuse näol.76 Selle alusmüüriks on õiglane suhtumine (ingl just culture[1]), mis julgustab läbipaistvust, mõõtmist ja aruandlust, kollektiivset parendamist ja süüvaba vastutust ning garanteerib tervishoiutöötajatele turvalise keskkonna vigadest teadaandmisel ja nendest õppimisel. Lisaks tuleb investeerida tervishoius töötavate inimeste patsiendiohutuse koolitusse ja teadustegevustesse. Eraldi tähelepanu vajab patsiendi võimestamine, et ta saaks oma õigustest, rollist ja vastutusest raviprotsessis teadlikumaks. Prioriteedid sekkumiste puhul  Kvaliteeti toetavate tegevuste süsteemi arendamine tervisesüsteemi teenuste kvaliteedi tagamiseks, seades tervisesüsteemile asjakohaseid eesmärke, valides ja hinnates tõenduspõhiseid ja tõhusaid sekkumisi ja/või tervisetehnoloogiaid, koostades ravistandardeid ja patsiendijuhendeid, juurutades klassifikaatoreid ning seirates ravi- ja organisatsioonikvaliteeti, sealhulgas tervishoiutöötajate pädevust koos proaktiivse järelevalvesüsteemi arendamisega.  Tervisesüsteemi teenuste kvaliteedi ja tulemuslikkuse mõõtmiseks vajaliku andmeanalüüsivõime arendamine, sealhulgas analüüsiks vajaliku andmekvaliteedi tagamine tervishoiuinfosüsteemis.  Patsiendiohutuse kultuuri koordineeritud arendamine, lõimides need tegevused ja põhimõtted tervishoiuasutuste kvaliteedijuhtimissüsteemi, tõhustades tervishoiutöötajate ohutusalast õpet ning kaasates patsiente ja nende lähedasi kultuuri arendamisse.  Ohujuhtumite ennetamine ja vähendamine ning võimalikult ohutu tervishoiu- ja hoolekandeteenuste osutamine. Asjakohase ülevaate saamiseks tuleb luua riiklik ohujuhtumite ja vigade registreerimise süsteem koos suunistega, kuidas inimesi tekkinud vigadest teavitada, neid käsitleda ja nendest õppida. Samuti on oluline keskenduda üleravimise vältimiseks ravitahte ja -piirangute regulatsiooni väljatöötamisele. Rakendada tuleb tervishoiutekkeliste nakkuste ja ohujuhtumite ennetamisega seotud tegevusi, kasutades teenuste osutamisel tervishoiutöötajate optimaalset ressurssi, samuti parandada teadlikkust antibiootikumide kasutamise kohta tervishoiutöötajate ja elanikkonna seas.  Patsiendikahjude hüvitamise süsteemi loomine ja arendamine, mis loob aluse tekkinud kahju hüvitamiseks patsientidele ja annab tervishoiutöötajatele kindlustunde, et neid tahtmatute eksimuste eest süüdi ei mõisteta, aidates juurutada avatud patsiendiohutuse kultuuri. 5.3.2.5. Ebavõrdsuse vähendamine ja patsientide põhiõigused tervisesüsteemis Eesti Vabariigi põhiseaduse77 kohaselt on igaühel õigus tervise kaitsele. Samuti on kogu maailmas tervisevaldkonna prioriteet tagada, et üksikisikud ja leibkonnad saavad oma vajadustele vastavaid, tõhusaid ja kvaliteetseid tervishoiuteenuseid (ennetus, edendus, ravi, sealhulgas esmatasandi abi, eriarstiabi ja jätkuravi). Seejuures on 76 Kutryba B, Peitersen S F, Technical assistance for establishing a patient safety system in Estonia. Mission report. http://www.euro.who.int/__data/assets/pdf_file/0003/355575/Patient-Safety-Estonia-en.pdf?ua=1 [1] on tegutsemine viisil, et otseseid teenuseosutajaid ega ka teisi ettevõtjaid ei karistata nende tegevuse, tegemata jätmise või otsuste pärast, mis vastavad nende kogemusele ja koolitusele, talumata samas rasket hooletust, tahtlikke rikkumisi ja hävitavaid tegusid. [Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 376/2014] 77 Eesti Vabariigi põhiseadus § 28 https://www.riigiteataja.ee/akt/115052015002. 38 oluline, et ei tekiks ebavõrdsust tervises ning et inimesed tervishoiuteenuseid kasutades ei vaesuks.78, 79 Eestis põhjustab rahvastiku ebavõrdsust tervises suurel määral õigeaegne tervishoiuteenuseid saama pääsemine, mis on osalt seotud kindlustuskaitse puudumise või selle katkendlikkusega. Siinjuures esinevad erinevused ka sugude vahel – meeste hulgas on kindlustusega kaetute osakaal väiksem kui naiste hulgas.80 Hilisem tervishoiuteenuste kasutamine ja vajaduse korral ravi alustamine mõjutab terviseseisundit ning seeläbi süveneb lõhe naiste ja meeste tervena elatud eluaastate ja eeldatava eluea vahel. Teisalt mõjutab teenuste kasutamist ka transpordikorraldus. Linnainimestele on teenused kättesaadavad väiksemate transpordiprobleemide tõttu ehk maa- ja hajaasustatud piirkondades elavad inimesed on seatud ebasoodsasse olukorda.81 Siinkohal võib osalist leevendust pakkuda kaugteenuste (näiteks telemeditsiin) arendamine, mis on Euroopas tehtud teadusuuringute järgi osutunud tulemuslikuks ja kuluefektiivseks nii üldpopulatsiooni kui krooniliste haigete puhul. Seejuures on oluline märkida, et kaugteenustega kaasneb märgatavalt väiksem eemalolek majanduslikust tegevusest, pidurdades seeläbi ebavõrdsuse süvenemist. 82 Lisaks tuleb tervishoiuteenuste kasutamisel tasuda omaosalus (visiiditasud, retseptiravimid, hambaravi), mis ohustab peamiselt neid väiksema sissetulekuga inimesi, kellel võib tervishoiuteenus õigel ajal või üldse saamata jääda. Suurema sissetulekuga inimesed kasutavad rohkem tervishoiuteenuseid ja nende hinnang tervisele on parema tervise tõttu parem.83, 84 Ebavõrdsus tervises on tugevalt mõjutatud mitmest valdkonnast, sealhulgas haridus, mis omakorda on tihedalt seotud sissetulekuga.85 Sarnaselt kõrgema sissetulekuga inimestega on ka kõrgema haridusega inimeste hinnangud oma tervisele ja tervishoiuteenust saama pääsemine parem kui madalama haridusega inimestel.86, 87 Vähendamaks ebavõrdsust tervises, tuleb kaitsta inimesi ja leibkondi vaesusesse sattumise eest ning tagada tervishoiuteenuseid saama pääsemine, arvestades nende vajadusi ja eripära. Tervishoiuteenuse osutamisel on patsient nõrgemas ja haavatavamas olukorras. Sotsiaalministeeriumi tervishoiuteenuste kvaliteedi eksperdikomisjonile esitatud 78 The World Health Report 2013 http://apps.who.int/iris/bitstream/handle/10665/85761/9789240690837_eng.pdf;jsessionid=32F34F3D2046FA024095D50CA31 DA7B5?sequence=2. 79 Health: essential for sustainable development http://www.who.int/universal_health_coverage/un_resolution/en/. 80 Ravikindlustatute arv vanuserühmas 20–59 ja osakaal samas vanuses registreeritud elanikkonnast soo, vanuserühma ja maakonna järgi http://pxweb.tai.ee/PXWeb2015/pxweb/et/04THressursid/04THressursid__12Ravikindlustatud/RA01.px/table/tableViewLayout2/ ?rxid=d4b2de5b-f7da-4e13-b4c3-af82d9ae8a3f. 81 Sissetulekute ja omaosaluse seos tervishoiuteenuste kättesaadavuse ning kasutamisega Eesti terviseuuringu 2014 andmetel http://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/Tervishoid/som_eteu_andresvork_raport_9aprill2018.pdf. 82 European Commission Consumers, Health, Agriculture and Food Executive Agency. Provision of a market study on telemedicine. Final report. Oktoober, 2018. V:\SM\SM\Avalik\E-valdkond avalik\Teadusuuringud\PWC study final.pdf [Tutvustatud e-tervise võrgustiku 14. kohtumisel] 83 Sissetulekute ja omaosaluse seos tervishoiuteenuste kättesaadavuse ning kasutamisega Eesti terviseuuringu 2014 andmetel http://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/Tervishoid/som_eteu_andresvork_raport_9aprill2018.pdf. 84 Tervise enesehinnang sotsiaalmajandusliku staatuse järgi Eestis 1996–2014 http://rahvatervis.ut.ee/bitstream/1/6092/1/P%C3%B5ld2015.pdf. 85 WHO ebavõrdsuse käsitlus: http://www.who.int/social_determinants/thecommission/finalreport/key_concepts/en/. 86 Sissetulekute ja omaosaluse seos tervishoiuteenuste kättesaadavuse ning kasutamisega Eesti terviseuuringu 2014 andmetel http://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/Tervishoid/som_eteu_andresvork_raport_9aprill2018.pdf. 87 Tervise enesehinnang sotsiaalmajandusliku staatuse järgi Eestis 1996–2014 http://rahvatervis.ut.ee/bitstream/1/6092/1/P%C3%B5ld2015.pdf. 39 avaldustest on hinnanguliselt enamik seotud vajakajäämistega suhtluses patsiendi enda või tema lähedastega.88 Inimuuringud on väärtuslik allikas inimtegevuse praktika uurimise ja parandamise seisukohast, samas esineb inimuuringutega sotsiaalseid mõjureid ja ohte. WHO Helsingi deklaratsiooni punkt 589 ja Oviedo konventsiooni artikkel 2 sätestavad90, et inimestega seotud meditsiiniuuringutes peavad inimeste heaoluga seotud kaalutlused kaaluma üle teaduse ja ühiskonna huvid. Ühtegi isikut ei tohi tema vabatahtliku nõusolekuta allutada meditsiinilistele või teaduslikele katsetele. Kõik inimuuringute tegijad peavad kaitsma teaduseksperimentides osalevate inimeste õigusi ja heaolu. Prioriteedid sekkumiste puhul  Rahaliste ja mitterahaliste barjääride vähendamine, sealhulgas rahvastiku püsiva kindlustuskaitse tagamine, sekkumiste väljatöötamine ja rakendamine omaosaluse ümberjaotamiseks.  Kaugteenuste ja neil põhinevate terviseteenuste (kaugtervishoid ja -hooldus) arendamine, tervishoiuteenuste õigeaegse ja transpordivõimalustest sõltumatu kättesaadavuse parandamine, kaugteenuseid toetava e-tervise taristu ja selle kasutuselevõtu eelduste arendamine.  Tervishoiuteenuste planeerimisel ja korraldamisel arvestatakse rahvastiku sotsiaal-demograafiliste ja paikkondlike iseärasustega.  Patsientide, sealhulgas haavatavate rahvastikurühmade põhiõiguste kaitse tagamine.  Meditsiinieetika ühtse hindamissüsteemi loomine ja rakendamine. 6. RAHVASTIKU TERVISE ARENGUKAVA 2020–2030 RAKENDAMINE, SEOSED LÄBIVATE TEEMADE JA TEISTE ARENGUKAVADEGA 6.1. ARENGUKAVA SEOS LÄBIVATE TEEMADEGA Seoseid läbivate teemadega kirjeldatakse lähtuvalt Rahandusministeeriumi 2014. aastal kinnitatud juhendist „Läbivad teemad valdkonna arengukavas“.91 Keskkonnahoid ja kliima Vastavalt juhendile peetakse keskkonnahoiu all silmas loodusvarade kaitset ja loodusvarade kasutamise tõhususe suurendamist. RTAs on eraldi käsitletud keskkonnatervise arengusuunda, mis on seotud ka keskkonnahoiuga, ent RTA mõju keskkonnahoiule võib pidada pigem veidi positiivseks. Keskkonnahoiu aspekti arvestatakse selliste teenuste kaasajastamise ja kvaliteedi parandamise raames kavandatud infotehnoloogiliste ja elektrooniliste lahenduste kaudu, mis aitavad vähendada paberil põhinevat asjaajamist ning selle kaudu negatiivset mõju keskkonnale. Samuti arvestatakse tervishoiu infrastruktuuri arendamisel energiasäästlikkuse põhimõtetega ja vähendatakse seeläbi negatiivset mõju kliimale. 88 Tervishoiuteenuse kvaliteedi eksperdikomisjoni 2017. aasta tegevuse kokkuvõte https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/sisekomm/tke_2017_a_tegevuse_kokkuvote.pdf 89 Maailma Arstide Liidu (WMA) Helsingi deklaratsioon https://ttk.ee/public/Maailma_Arstide_Liidu_WMA_Helsingi_deklaratsioon.pdf 90 Inimõiguste ja biomeditsiini konventsioon: inimõiguste ja inimväärikuse kaitse bioloogia ja arstiteaduse rakendamisel https://www.riigiteataja.ee/akt/78570 91 Läbivad teemad valdkonna arengukavas http://www.fin.ee/doc.php?110806 40 Võrdsed võimalused Võrdsete võimaluste eesmärk on sidusa ja jätkusuutliku ühiskonna saavutamine võrdse kohtlemise ja võrdsete võimaluste tagamise ning ühiskondliku kihistumise ja tõrjutuse vähendamise kaudu, millele RTA-l on oluline positiivne mõju. Selleks näeb arengukava ette meetmeid ja tegevusi, mis on nii ebavõrdsuse põhjuseks kui ka tulenevad sellest. RTA vähendab ebavõrdsust, mis tuleneb tervisest, ja aitab tagada võrdse ligipääsu tervishoiule kõikidele inimestele, sest inimeste võimalus igapäevaelus toime tulla ning ühiskonna- ja tööelus osaleda on märkimisväärselt mõjutatud nende tervisest. Samas mõjutavad inimese tervist olulisel määral tema majanduslik toimetulek ning töö- ja elutingimused. Ebavõrdsuse vähendamisele aitavad kaasa riskirühmadele suunatud ennetustegevused. Infoühiskond RTA-l on oluline positiivne mõju infoühiskonnale. Tõhusa valdkondliku poliitika tagamiseks tuleb arengukava kaudu arendada väikese- ja suuremahulisi infosüsteeme ning rakendada muid infotehnoloogia võimalusi. Samuti kasutatakse info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) lahendusi uute innovatiivsete tervishoiuteenuste väljatöötamiseks ja osutamiseks. Kaasaegseid IKT lahendusi kasutatakse ka klienditeeninduse paremaks korraldamiseks ja teabe kogumiseks, et kujundada teadmistepõhiseid meetmeid sihtrühmadele. Regionaalareng Arengukaval on oluline positiivne mõju regionaalarengule. Valdkonnaga seotud probleemide juures on esitatud viited sellele, et tervisevaldkonnas on piirkondadel oma eripärad, mida tuleb arengukava üld- ja alaeesmärkide seadmisel ning poliitikainstrumentide kavandamisel arvestada. Kvaliteetsed tervishoiuteenused peavad olema kõikidele elanikele kättesaadavad ning selleks tuleb arvestada nii vajadusi kui piirkondade võimalusi. Tervishoiuvõrgu arendamisel tuleb arvestada sellega, et teenused on kättesaadavad ka väljaspool suuremaid linnapiirkondi. Näiteks peaksid esmatasandi tervisekeskuste kaudu muutuma tervishoiuteenused kättesaadavamaks ka maapiirkondades. Eestis on piirkondi, kus elanike keskmine eluiga on võrreldes riigi keskmisega oluliselt lühem (näiteks Ida-Virumaa). Riskikäitumise ennetamiseks toetatakse kogukonna tasandil toimuvaid sekkumisi. Samuti aidatakse arengukava raames koostöös partneritega tagada inimestele kvaliteetne elukeskkond üle Eesti. Riigivalitsemine Arengukaval on oluline positiivne mõju, kuna selle läbiv põhimõte on ministeeriumite, KOVide, teenuseosutajate ja vabaühenduste koostöö meetmete planeerimisel ja rakendamisel. Arengukava raames arendatakse nii keskvalitsuse tasandil toimivate asutuste omavahelist kui ka keskvalitsuse ja regioonide tasandi koostööd ning koordinatsiooni tervishoiuteenuste osutamisel, tervislike eluviiside propageerimisel ja keskkonnatervise edendamisel. IKT rakenduste kasutamise ja analüüsivõimekuse tugevdamise kaudu toetatakse valdkondade teadmiste- ja tõenduspõhist poliitikakujundamist, juhtimis- ja arendustegevusi ning teenuste osutamist. 41 6.2. ARENGUKAVA SEOSED TEISTE ARENGUKAVADE JA STRATEEGILISTE EESMÄRKIDEGA Alkoholipoliitika roheline raamat92 – alkoholipoliitika eesmärk on vähendada alkoholitarbimisest tulenevat sotsiaalset, majanduslikku ja tervisekahju, tagada lastele ja noortele toetav keskkond kasvuks ja arenguks ning muuta elukeskkond kõigi inimeste jaoks turvalisemaks. Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014–202093 on Eesti majanduse arengu keskne strateegia, mille eesmärk on tootlikkuse suurendamine, ettevõtlikkuse ergutamine ja innovatsiooni julgustamine. Arengukava visioon on innovatsiooni- ja ettevõtluspoliitika kaudu kasvatada Eesti elanike heaolu, parandada lõimumist rahvusvahelise majandusega ning ettevõtete konkurentsivõimet. Produktiivsuse tagamise kõrval on väga oluline rahvastiku tervisestaatus, millega tegeleb otseselt rahvastiku tervise arengukava. Lisaks tuuakse kasvustrateegias välja, et suurima kasvupotentsiaaliga valdkonnaks Eestis on tervisetehnoloogiad ja -teenused, mistõttu tuleks neid valdkondi eelisarendada. Eesti julgeolekupoliitika alused94 sõnastab oma eesmärgina kindlustada Eesti riigi iseseisvus ja sõltumatus, territoriaalne terviklikkus, põhiseaduslik kord ning rahva turvalisus. Julgeolekupoliitika loob eeldused ühiskonna järjepidevaks arenguks ja rahva heaoluks. Eesti julgeolekupoliitika põhineb avaral julgeolekukäsitlusel, mis hõlmab kõiki julgeolekut mõjutavaid suundumusi ja selle tagamiseks olulisi valdkondi, sealhulgas tervisevaldkonda. Eesti julgeolekupoliitika alustes on sõnastatud neli olulist tegevussuunda – välispoliitika, kaitsepoliitika, turvalisuspoliitika ning ühiskonna toimepidevus ja sidusus, millest rahvastiku tervise arengukaval on kõige tihedam seos elutähtsate teenuste toimepidavuse tagamise ja rahvatervise kaitsega. Eesti keskkonnastrateegia aastani 203095 eesmärk on kindlaks määrata pikaajalised arengusuunad looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, lähtudes keskkonnavaldkonna seostest majandus- ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjudest ümbritsevale looduskeskkonnale ja inimesele. Eesti konkurentsivõime kava „Eesti 2020“96 põhieesmärgid on tootlikkuse kiire kasv ja kõrge tööhõive tase. Nagu tõdetakse 2006. aastal Eestis tehtud analüüsi „Tervise mõju majandusele Eestis“ raportis97, ei ole rahvastiku hea tervis üksnes majanduskasvu loomulik kõrvalprodukt, vaid et ka rahvastiku tervis mõjutab omakorda majanduslikku arengut. Hea tervis mõjutab majanduslikku produktiivsust nii indiviidi kui rahvamajanduse tasandil, mistõttu on ka Eesti 2020 eesmärkide saavutamiseks sõnastatud alaeesmärk suurendada tervena elatud eluaastaid tervisekäitumise parandamise, õnnetusjuhtumite edasise vähendamise ja tervishoiutaristu arendamise kaudu. Eesti regionaalarengu strateegia 2014–202098 lähtub visioonist, mille kohaselt iga piirkond aitab kaasa riigi kui terviku konkurentsivõime suurenemisele, saades samal 92 Alkoholipoliitika roheline raamat http://www.tai.ee/images/PDF/Alkoholipoliitika_roheline_raamat.pdf 93 Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014–2020 http://kasvustrateegia.mkm.ee/ 94 Eesti julgeolekupoliitika alused http://www.vm.ee/sites/default/files/content-editors/JPA_2010.pdf 95 Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 http://www.keskkonnainfo.ee/failid/viited/strateegia30.pdf 96 Eesti konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ https://riigikantselei.ee/sites/default/files/content-editors/Failid/eesti2020/eesti2020_2016-2020_05.05.16.pdf 97 Tervise mõju majandusele Eestis https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/Sotsiaalvaldkond/tervise_moju_majandusele_eestis_lopparuanne.pdf 98 Eesti regionaalarengu strateegia 2014–2020 https://www.siseministeerium.ee/sites/default/files/dokumendid/eesti_regionaalarengu_strateegia_2014-2020.pdf 42 ajal osa sellega kaasnevatest hüvedest. See tähendab, et igas toimepiirkonnas on kättesaadavad head töökohad, kvaliteetsed teenused ja mitmekülgseid võimalusi pakkuv elukeskkond. Rahvastiku tervise arengukava toetab selle eesmärgi saavutamist eeskätt tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi tagamise kaudu üle Eesti, sealjuures ka piirkondlikke vajadusi ja võimalusi arvesse võttes. Teisalt mõjutab piirkondade igakülgne areng ja keskkond otseselt ka seal elavate inimeste tervist. Eesti spordipoliitika põhialustes aastani 203099 on sätestatud Eesti spordipoliitika visioon ja üleriigiline eesmärk, mille kohaselt vastab aastal 2030 eestimaalaste vaimne ja kehaline tasakaal ja heaolu Põhjamaade tasemele ning Eestis on kehalist aktiivsust soodustav elukeskkond koos kaasnevate teenustega, mis toetavad inimeste tervena elatud eluea pikenemist ja eneseteostust ning majanduskasvu. Liikumisel ja spordil on oluline ning suurenev roll eestimaalaste elujõu edendamisel, rikka elukeskkonna loomisel ja Eesti riigi hea maine kujundamisel. Eesti säästva arengu riikliku strateegia „Säästev Eesti 21”100 üks eesmärk on heaolu kasv, mille all peetakse silmas majandusliku jõukuse, turvalisuse ja võimaluste mitmekesisusega seotud aspekte. Tervis on inimeste turvalisuse põhielement ja eesmärk on 2030. aastaks pikendada Eesti inimeste keskmist eluiga 77–78 eluaastani. Teine eesmärk on sidus ühiskond, mille all mõistetakse nii sotsiaalset kui regionaalset tasakaalustatust, sotsiaalse tõrjutuse vähendamist ja sotsiaalset kaasatust. Sotsiaalse sidususe saavutamise üks eeldus on, et kvaliteetne tervishoiuteenus on kõigile kättesaadav. Rahvastiku tervise arengukava panustab otseselt nende eesmärkide saavutamisse. Eesti tervisesüsteemi teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2015–2020101 eesmärk on hoogustada innovatsiooni tervisesüsteemi sees, samuti koostööd teaduse ja ettevõtlusega. Strateegia hõlmab näiteks ühe teemana personaalmeditsiini. Personaalmeditsiin tähendab individuaalsemat ennetust, haiguste varasemat ja täpsemat avastamist ning selle tulemusena suuremat ravitõhusust. Eesti uimastitarvitamise vähendamise poliitika valge raamat (uuendamisel)102 on teaduspõhine suunis narkomaaniavaldkonna tegevuste planeerimisel, millega tuleks arvestada nii RTA narkootikumide vähendamise meetme tegevuskava kui teiste asjaomaste valdkondlike arengukavade rakendusplaanide planeerimise juures. Elukestva õppe strateegia 2020103 üldeesmärk on kõigile Eesti inimestele nende vajadustele ja võimetele vastavate õpivõimaluste loomine kogu elukaare jooksul, et tagada neile isiksusena väärika eneseteostuse võimalused ühiskonnas, töö- ja pereelus. Väärika eneseteostuse eelduseks on tervis. Energiamajanduse arengukava aastani 2030104 üldeesmärk on tagada tarbijatele turupõhise hinna ja kättesaadavusega energiavarustus, mis on kooskõlas Euroopa Liidu pikaajaliste energia- ja kliimapoliitika eesmärkidega, panustades Eesti 99 Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030 https://www.riigiteataja.ee/akt/320022015002 100 Eesti säästva arengu riiklik strateegia. Säästev Eesti 21 https://riigikantselei.ee/sites/default/files/content- editors/Failid/saastev_eesti_21.pdf 101 Eesti tervisesüsteemi teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2015–2020 http://sm.ee/sites/default/files/content-editors/eesmargid_ja_tegevused/Tervis/teadus_ja_innovatsioon_tervise_teenistusse.pdf 102 Eesti uimastitarvitamise vähendamise poliitika valge raamat https://www.siseministeerium.ee/sites/default/files/dokumendid/valge_raamat.pdf 103 Elukestva õppe strateegia. https://www.hm.ee/et/elukestva-oppe-strateegia-2020 104 Energiamajanduse arengukava aastani 2030 https://www.mkm.ee/sites/default/files/enmak_2030.pdf 43 majanduskliima ja keskkonnaseisundi parandamisse ning pikaajalise konkurentsivõime kasvu. E-tervise visioon 2025. E-tervise strateegiline arenguplaan 2020105 – Eesti e- tervise visioon aastani 2025 kirjeldab soovitud tulevikuseisundit Eesti tervishoiu ja sellega seotud valdkondade (tööturg, hoolekanne) ja infoühiskonna võtmes ning selle saavutamisele aitab kaasa e-tervise vahendite oskuslik kasutamine. Eesti e-tervise strateegiline arenguplaan 2020 keskendub konkreetsetele e-tervise spetsiifilistele valikutele ja tegevustele. E-tervise strateegiline arenguplaan on osa rahvastiku tervise arengukavast. Strateegias keskendutakse e-teenustega seotud valikutele ja tegevustele. Heaolu arengukava 2016–2023106 üldeesmärk on tööhõive kõrge tase ning pikk ja kvaliteetne tööelu, samuti sotsiaalse ebavõrdsuse ja vaesuse vähenemine, sooline võrdsus ja suurem sotsiaalne kaasatus. Heaolu arengukava ja rahvastiku tervise arengukava on üksteisega väga tihedalt seotud, toetades üksteise eesmärkide saavutamist. Inimeste võimalus igapäevaelus toime tulla ning ühiskonna- ja tööelus osaleda on märkimisväärselt mõjutatud nende tervisest, samas mõjutavad inimese tervist olulisel määral tema majanduslik toimetulek ning töö- ja elutingimused. Heaolu arengukava hõlmab tegevusi töökeskkonna parandamiseks ja töötajate tervise hoidmiseks töökeskkonnas: panustatakse töötajate ja tööandjate teadlikkuse suurendamisele ohutuskultuurist töökohal; muudetakse töökeskkonda kujundav õigusraamistik selgemaks ning muutuva tööturuolukorra ja majandusega kooskõlas olevaks; tõhustatakse töökeskkonna järelevalvet ning teavitus- ja nõustamistegevusi. Mõlema arengukava eesmärgid rõhutavad soolise ebavõrdsuse vähendamise vajalikkust ning võrdsete võimaluste edendamist. Tervishoiu- ja sotsiaalkaitsesüsteemi tõhusat toimimist ja jätkusuutlikkust silmas pidades osutavad mõlemad arengukavad ka vajadusele parandada tervishoiu- ja sotsiaalkaitsesüsteemi omavahelist integreeritust. Kiirgusohutuse riikliku arengukava 2018–2027107 (väljatöötamisel), sealhulgas radooni riikliku tegevuskava peaeesmärk on minimeerida suure radooniriskiga töökohtades ja üldkasutatavates ehitistes radoonikiiritusest põhjustatud terviseriske. Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030108 käsitleb info-, seire- ja tugisüsteemide arendamist ning tegevusplaanide koostamist kliimamuutustest tingitud terviseriskide juhtimise tõhustamiseks ja maandamiseks. Kliimapoliitika põhialused aastani 2050109 – Eesti pikaajaline eesmärk on minna üle vähese süsinikuheitega majandusele, mis tähendab järk-järgult eesmärgipärast majandus- ja energiasüsteemi ümberkujundamist ressursitõhusamaks, tootlikumaks ja keskkonnahoidlikumaks. 105 E-tervise visioon 2025. E-tervise strateegiline arenguplaan 2020. http://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/eesmargid_ja_tegevused/Eesti_e_tervise_strateegia/e-tervise_strateegia_2020.pdf 106 Heaolu arengukava 2016–2023 https://www.sm.ee/et/heaolu-arengukava-2016-2023 107 „Kiirgusohutuse riikliku arengukava 2018–-2027“ ja „Radooni riikliku tegevuskava“ algatamine, „Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riikliku tegevuskava“ ajakohastamine ning nende keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine https://www.envir.ee/sites/default/files/ksh_algatamine180117.pdf 108 Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 https://www.envir.ee/sites/default/files/kliimamuutustega_kohanemise_arengukava_aastani_2030_0.pdf 109 Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 http://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/kliima/kliimapoliitika-pohialused-aastani- 2050-0 44 Laste ja perede arengukava 2012–2020110 on suunatud kõigile Eesti riigi pinnal elavatele lastele ja peredele, mõjutab pea iga eestimaalast ja on kaudselt või otseselt seotud kõigi tema eluvaldkondadega sünnist surmani. Laste ja perede arengukava ning rahvastiku tervise arengukava on tihedalt seotud, toetades üksteise eesmärkide saavutamist. Liiklusohutusprogrammis aastateks 2016–2025 defineeritakse selgesõnaliselt raamistik, millest riigi liiklusohutuse kujundamisel lähtutakse. Ühegi inimese hukkumine või rasekelt vigastada saamine liikluses ei ole aktsepteeritav. 111 Maaeluministeeriumi arengukava 2017–2020 visioon on, et Eestis on elujõuline, konkurentsivõimelise põllu- ja kalamajandusega maapiirkond, mis tagab ohutu toidu ja tarbijate rahulolu. Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016–2030 käsitleb põlevkivi kaevandamise tervisemõjuga seotud tegevusi. Põllumajanduse ja kalanduse arengukava (uuendamisel)112 koostamise eesmärk on aidata kaasa Eesti põllumajanduse, kalanduse, vesiviljeluse ja toidutööstuse arengule ja konkurentsivõime kasvule, maa- ja rannapiirkondade tasakaalustatud arengule, taimede ja loomade hea tervise hoidmisele, toiduohutuse tagamisele ning puhta keskkonna ja liigilise mitmekesisuse säilimisele. Rahvastikupoliitika põhialused 2035113 määrab kindlaks Eesti rahvastikupoliitika üldise eesmärgi ja põhimõtted ning sõnastab alaeesmärgid ja tegevussuunad peamistes rahvastiku arenguga seotud valdkondades kuni 2035. aastani, teadvustades riigi vajadust osutada suuremat tähelepanu Eesti ühiskonna kestlikkuse ja arengu kindlustamisele. Riikliku HIVi tegevuskava aastateks 2017–2025114 üldeesmärk on saavutada Eestis HIVi nakatumise püsiv vähenemine vajaduspõhiste, integreeritud ja valdkondadeüleste tegevuste rakendamisega. Tegevuskavas on püstitatud HIVi valdkonna strateegilised eesmärgid ning kirjeldatud eesmärkide saavutamiseks vajalikke tegevusi ja meetmeid. Siseturvalisuse arengukava 2015–2020115 üldeesmärk on tagada turvaline riik, kus inimeste elu, tervis ja vara on kaitstud. Selleks parandatakse elukeskkonda, vähendatakse ohtu elule, tervisele, varale ja põhiseaduslikule korrale ning tagatakse kiire ja asjatundlik abi. Olulisem puutumus siseturvalisuse arengukava ja rahvastiku tervise arengukava vahel on riskikäitumise vähendamine. Siseturvalisuse arengukava aitab rahvastiku tervise arengukava eesmärkide saavutamisele kaasa turvalisemate kogukondade saavutamiseks mõeldud poliitikainstrumentidega, mis on seotud riskikäitumise vähendamisega. Rahvastiku tervise arengukava omalt poolt toetab siseturvalisuse arengukava eesmärkide saavutamist, tegeledes alkoholi, tubaka ja 110 Laste ja perede arengukava 2012–2020 https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Lapsed_ja_pered/laste_ja_perede_arengukava_2012_-_2020.pdf 111 Liiklusohutusprogramm aastateks 2016–2025 https://www.mnt.ee/et/liikleja/liiklusohutusprogramm-2016-2025 112 Põllumajanduse ja kalanduse arengukava https://www.agri.ee/et/pollumajanduse-ja-kalanduse-valdkonna-arengukava- aastani-2030 113 Rahvastikupoliitika põhialused 2035 https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2018/03/Rahvastikupoliitika- pohialused-2035-PDF-680-kB.pdf 114 Riiklik HIV tegevuskava aastateks 2017–2025 https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Tervishoid/rahvatervis/hiv_riiklik_tegevuskava_2017_2025.pdf 115 Siseturvalisuse arengukava 2015–2020 https://www.siseministeerium.ee/sites/default/files/dokumendid/Arengukavad/siseturvalisuse_arengukava_2015- 2020_kodulehele.pdf 45 narkootiliste ainete tarbimise ennetamise ja vähendamisega ning vigastuste ennetamisega, vähendades seeläbi ühiskonnale tekkida võivaid kahjusid. The Sustainable Development Agenda (Muudame maailma: säästva arengu tegevuskava aastaks 2030)116, 117 Strateegiline dokument kiideti heaks 2015. aastal. Tervisevaldkonnas on fookuses mittenakkushaigustest põhjustatud suremuse vähendamine, narkootikumide ja alkoholi tarvitamisest tingitud kahjude ning liiklusõnnetustest tingitud vigastuste ja surmade vähendamine. Oluline eesmärk on ka kõigile inimestele esmatasandi tervishoiuteenuste kättesaadavus, ligipääs ohututele, efektiivsetele, kvaliteetsetele ja taskukohase hinnaga ravimitele ja vaktsiinidele. Toitumise ja liikumise rohelise raamatu118 (Vabariigi Valitsuses kinnitamata) eesmärk on valdkondadevahelise koostöö tulemusel kokku leppida tegevused, mis aitavad edendada tasakaalustatud toitumist ning piisavat ja regulaarset liikumist kogu elukaare vältel, vähendada tasakaalustamata toitumisest, vähesest liikumisest ja ülemäärasest kehakaalust tingitud terviseprobleeme ning vähendada haigestumist mittenakkushaigustesse ja pikendada seeläbi tervena elatud aastaid. Transpordi arengukava 2014–2020119 arendab transpordivaldkonda, et seeläbi tagada inimestele ligipääs teenustele ja töökohtadele. Rahvastiku tervise arengukava eesmärkide saavutamiseks on vajalik, et inimesele oleks tagatud ligipääs tema jaoks vajalikele teenustele. Tubakapoliitika rohelises raamatus120 on välja toodud sekkumised tubakast tuleneva tervisekahju vähendamiseks. Näiteks meetmed suitsuvaba keskkonna tagamiseks, tubakatoodete atraktiivsuse vähendamiseks, tubakatoodetele alternatiivtoodete turustamise reguleerimiseks, tubakatarvitamise ennetamiseks. Vägivalla vähendamise strateegia aastateks 2015–2020121 üldeesmärk on, et aastaks 2020 on vägivald Eestis vähenenud. Selle täitmist hinnatakse vägivalla ohvriks langemise taseme kaudu, lähtudes uuringutest ja statistikast. Vägivald on üks vigastussurmade ja -haigestumuse põhjustest. 6.3. ARENGUKAVA ELLUVIIMISE JUHTIMISKORRALDUS Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 kinnitab Vabariigi Valitsus. Enne kinnitamist esitab valitsus arengukava Riigikogule arutamiseks.122 Arengukava rakendamist koordineerib Sotsiaalministeerium. Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 elluviimiseks koostatakse programmid. Programmid koostatakse riigi eelarvestrateegia perioodiks ning need on kooskõlas 4- aastase riigi eelarvestrateegiaga ja aastase riigieelarvega. Seega täiendatakse programmi igal aastal ühe aasta võrra. 116 The Sustainable Development Agenda http://www.un.org/sustainabledevelopment/development-agenda/ 117 Muudame maailma: säästva arengu tegevuskava aastaks 2030 https://riigikantselei.ee/sites/default/files/content- editors/Failid/SA_eesti/saastva_arengu_tegevuskava_2030_uro_et.pdf 118 Toitumise ja liikumise roheline raamat https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Tervishoid/tervise_roheline_raamat/toitumise_ja_liikumise_roheline_raamat_15.11versioon.pdf 119 Transpordi arengukava 2014–2020 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/3210/2201/4001/arengukava.pdf 120 Tubakapoliitika roheline raamat. https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/eesmargid_ja_tegevused/Tervis/tubakas_2014.pdf 121 Vägivalla vähendamise strateegia aastateks 2015–2020 https://valitsus.ee/sites/default/files/content- editors/arengukavad/vagivalla_ennetamise_strateegia_2015-2020_kodulehele.pdf 122 Lähtuvalt riigieelarve seaduse §-st 20 46 Programm on valdkonna arengukava rakendusdokument, milles määratakse tulemusvaldkonna visioon, eesmärk ja selle saavutamisele suunatud meetmed, tegevused, teenused, mõõdikud ja rahastamiskava. Programmi kinnitab minister. RTAd rakendatakse kolme alaeesmärgi kaudu: tervist toetavad valikud (koordineerija Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakond); tervist toetav keskkond (koordineerija Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakond); inimkeskne tervishoid (koordineerija Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakond). Arengukava juhtimine RTA ellurakendamiseks on moodustatud ministri käskkirjaga juhtkomisjon.123 Juhtkomisjoni kuuluvad ministeeriumide, Riigikogu, kohalike omavalitsuste esindusorganisatsioonide ja arengukava teemavaldkondadega seotud vabaühendused. Juhtkomisjoni ülesanne on jälgida RTAs püstitatud eesmärkide täitmist, tehes ettepanekuid selleks vajalike meetmete, tegevuste, teenuste ja vahendite planeerimiseks, samuti arutada ja hinnata rahvastiku tervise olukorda ning analüüsida riiklike meetmete mõju, asjakohasust ja tõhusust. RTA elluviimisse kaasatakse terviseala teadus- ja innovatsiooninõukogu.124 Nõukogu ülesanne on soovitada ja ette valmistada RTA raames elluviidavaid teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevusi ning anda nõu nendeks tegevusteks vajalike rahaliste vahendite planeerimisel. Samuti on nõukogu ülesanne jälgida RTA raames toimuvate teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuste elluviimist. RTA põhimõtted peaksid kajastuma ka maakonna ja kohaliku omavalitsuse tasandi strateegiates ning olema arusaadavad üldsusele (joonis 12). Joonis 12. Rahva tervise arengukava 2020–2030 rakendumise seos maakondade ja kohalike omavalitsustega 123 Käskkiri „Rahvastiku tervise arengukava juhtkomisjoni moodustamine“ http://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/sisekomm/rahvastiku_tervise_arengukava_juhtkomitee_kk_04.06.2018.pdf 124 https://www.sm.ee/et/terviseala-teadus-ja-innovatsiooninoukogu 47 Arengukava aruandlus Arengukava täitmise kohta esitatakse igal aastal Rahandusministeeriumile valdkonna arengukava tulemusaruanne, kus antakse ülevaade seatud eesmärkide saavutamisest kokkulepitud näitajate abil ning olulisematest edusammudest ja probleemidest.125 Arengukava eelarve Arengukava realiseeritakse programmide kaudu ja ka ressursside planeerimine toimub programmide kaudu. Inimkeskse tervishoiu alaeesmärgi kulu on 2020. aastaks planeeritud ca 1,5 miljardit eurot. Kõige suuremad kulud on seotud tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamisega. Tervist toetavate valikute alaeesmärgi kulu on 2020. aastaks planeeritud ca 14,1 miljonit eurot. Tervist toetava keskkonna alaeesmärgi kulu on 2020. aastaks planeeritud ca 7,5 miljonit eurot. Kõigi programmide puhul tuleb kümne aasta perspektiivis arvestada inflatsiooniga (praegu ca 3%). 7. KASUTATUD MÕISTED JA LÜHENDID 7.1. MÕISTED ENNETATAV SURM – ennetatavad välditavad surmapõhjused on need, mis vajavad peamiselt laiemaid tervisepoliitilisi meetmeid ja mille puhul ravi ei ole peamine sekkumine. Ennetatavad on haigused, mille puhul meditsiiniabi surma ärahoidmiseks on vähem efektiivne, kuid edukad on enne haiguse ilmnemist kasutatavad sekkumised. INIMKESKNE TERVISHOID – võtab arvesse inimest kui tervikut, mitte üksnes konkreetset seisundit ja sümptomit. Arvestatakse ka inimese eelistusi ja heaolu ning laiemalt ka sotsiaalset ja kultuurilist tausta. Inimkeskse tervishoiusüsteemi suur eesmärk on lükata edasi aega, kui inimesest saab patsient.126, 127 INNOVATSIOON – uute lahenduste järeleproovimine, katsetamine ja tutvustamine. Seejuures ei tähista innovatsioon lineaarset teekonda alusuuringutest uue toote või teenuseni, vaid on interaktiivne ja eri osaliste vahel jagatud tagasisideahelatega protsess, mis algab vajaduse tuvastamisest.128 MITTENAKKUSHAIGUSED – mittenakkushaiguste hulka kuuluvad WHO definitsiooni järgi südame-veresoonkonnahaigused, vähk, diabeet ja kroonilised hingamisteede haigused.129 125 Rahandusministri 4. veebruari 2016. a määruse nr 9 „Riigi eelarvestrateegia ja ministeeriumi valitsemisala eelarve projekti koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise kord“ § 2 lg 3 p 2. 126 Annika Uudelepp: inimkeskse tervishoiu poole https://www.err.ee/512706/annika-uudelepp-inimkeskse-tervishoiu-poole 127 Milline koht on tervishoius „inimesekesksusel“? https://somblogi.wordpress.com/2016/11/08/milline-koht-on-tervishoius- inimesekesksusel/ 128 Teadus ja innovatsioon tervise teenistusse. Eesti tervisesüsteemi teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2015–2020 https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/eesmargid_ja_tegevused/Tervis/teadus_ja_innovatsioon_tervise_teenistusse.pdf 129 Noncommunicable diseases and their risk factors http://www.who.int/ncds/en/ 48 PSÜÜHIKA- JA KÄITUMISHÄIRED – äratuntavate sümptomite/tunnuste kogum või käitumine, millega enamasti kaasneb stress ja mis häirib isiku funktsioone. Psüühikahäireks on näiteks depressioon ehk haiguslik meeleolu alanemine koos sellega kaasnevate kindlate lisatunnustega.130 RAHVASTIKU TERVIS – rahvastiku tervis on kindla territooriumi elanike või erinevate rahvastikurühmade tervise seisund.131 RISKITEGUR – keskkondlik, sotsiaalmajanduslik, psühhosotsiaalne või käitumuslik tegur, mis omab potentsiaalselt ebasoovitavat tervisemõju. TERVISEKAOTUS – suremus- ja haiguskaotuse summa. Väljendatakse vaevuste tõttu kaotatud eluaastatena (ingl disability-adjusted life years (DALY)). Kasutusel on olnud ka mõiste „haiguskoormus“. TERVENA ELATUD AASTAD – keskmine arv aastaid, mida inimene tõenäoliselt elab igapäevategevuste piiranguteta, kui suremus ja rahvastiku tervisenäitajad jääksid samaks.132 TERVISESÜSTEEM – riigi politilises ja institutsioonilises raamistikus kõigi nende avalik-õiguslike ja eraorganisatsioonide, asutuste ja ressursside kogum, mille esmane ülesanne on parandada, säilitada ja taastada tervist. 133 TERVISEMÕJU – teguri põhjustatud tervist soodustav või tervist kahjustav muutus inimorganismi elundites, kudedes ja rakkudes või nende talituses, sh inimese käitumises. TERVISEHARITUS – hõlmab inimeste teadmisi, motivatsiooni ja oskusi saada ligipääs terviseteabele ning seda mõistes, hinnates ja rakendades vastu võtta tervishoiuga, haiguste ennetamise ja tervisedendusega seotud otsuseid igapäevaelus eesmärgiga säilitada või parandada elukvaliteeti eluaja jooksul.134 TERVISERISK – organismi kokkupuutel ohuteguriga ebasoovitava toime ilmnemise tõenäosus ja raskusaste, mis oleneb ohuteguri olemuslikest omadustest, kokkupuute kestusest ja ulatusest. VÄLDITAV SURM – ravitavad välditavad surmapõhjused on need, mis sõltuvad peamiselt tervishoiust ning mida oleks saanud vältida õigeaegse ja efektiivse arstiabiga ehk ravida. Ravitavateks peetakse haigusi, millest tingitud suremust on võimalik vältida pärast haiguse ilmnemist. 7.2. LÜHENDID AMR – antimikroobne resistentsus AIDS – omandatud immuunpuudulikkuse sündroom DALY – disability-adjusted life year, surmade tõttu kaotatud eluaastate ja haigestumuse tõttu kaotatud täie tervise juures elatud eluaastate summa EL – Euroopa Liit 130 Eesti vaimse tervise poliitika alusdokument http://www.praxis.ee/wp-content/uploads/2014/03/2002-Eesti-vaimse-tervise- poliitika.pdf 131 Rahvatervise seadus. Eelnõu 01.12. 2017 http://eelnoud.valitsus.ee/main#uoRxa37zIbid. 132 Mõisted http://pxweb.tai.ee/PXWeb2015/Resources/PX/Databases/01Rahvastik/06TEaastad/TEinfo.htm 133 Rahvatervise seadus. Eelnõu 01.12. 2017 http://eelnoud.valitsus.ee/main#uoRxa37z 134 Viisteist aastat tervist edendavate haiglate ja terviseteenuste võrgustikku Eestis. 2014. Tervise Arengu Instituut https://intra.tai.ee/images/prints/documents/141648312186_15aTEH.pdf 49 HIV – inimese immuunpuudulikkuse viirus KOV – kohalik omavalitsus OECD – Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon RTA – rahvastiku tervise arengukava SKP – sisemajanduse kogutoodang, riigi elanikkonna majandusliku olukorra näitaja, mis kajastab toodetud kaupade ja teenuste koguväärtuse ning nende tootmisel vahetarbimiseks kulutatud kaupade ja teenuste väärtuse vahet WHO – Maailma Terviseorganisatsioon ÜRO – Ühinenud Rahvaste Organisatsioon 50

Allikas: Tervise- ja heaolu infosüsteemide keskus dokumendiregister →