Tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja ravijärjekorra pidamise nõuded

/*Justiitsministeerium Meie 17.12.2018 nr 1.2-2/141-1 Siseministeerium*/ Eelnõu kooskõlastamine Edastame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks tervise- ja tööministri määruse „Tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja ravijärjekorra pidamise nõuded“ eelnõu. Palume tagasiside saata hiljemalt viie tööpäeva jooksul, kuna eelnõu on seotud menetluses oleva Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määrusega nr 138 „Tervise infosüsteemi põhimäärus“ ja on seotud üleriigilise digiregistratuuri rakendamisega. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut Tervise- ja tööminister Lisad: 1. SoM m46 EN.pdf 2. SoM m46 SK.pdf Lisaadressaadid: Terviseamet Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus Eesti Haigekassa Eesti Perearstide Selts Eesti Arstide Liit Hooldusravi Osutajate Ühendus Eesti Patsientide Liit Eesti Eratervishoiu Asutuste Liit Andmekaitse Inspektsioon Mare Toompuu 6269 331 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  EELNÕU (10.12.2018) MINISTRI MÄÄRUS nr Tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja ravijärjekorra pidamise nõuded Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuse korraldamise seaduse § 56 lõike 1 punkti 4 alusel. § 1. Määruse reguleerimisala Määrusega kehtestatakse nõuded tervishoiuteenuste kättesaadavusele ja ravijärjekorra pidamisele. § 2. Mõisted Määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) tervishoiuteenuse kättesaadavus – vajamineva vältimatu abi, üldarstiabi, kiirabi, eriarstiabi, sealhulgas hambaarstiabi ja õendusabi õigeaegne ning kvaliteetne tagamine patsiendile, lähtuvalt tema meditsiinilisest vajadusest, tervishoiuteenuse osutaja erialasest pädevusest ja raviressursi olemasolust; 2) ravijärjekord – tervishoiuteenuse osutaja infosüsteemis registreeritud, tervishoiuteenust ootavate isikute nimekiri; 3) üleriigiline digiregistratuur – broneeringute haldamise portaal, mis võimaldab õigustatud isikul ja tervishoiuteenuse osutajal tervise infosüsteemi vahendusel eriarstiabis esmasele ambulatoorsele vastuvõtule aegu broneerida, broneeritud aega muuta ja tühistada. Perearst ja hambaarst täidavad kohustust kui on liitunud üleriigilise digiregistratuuriga. 4) tervishoiuteenuse osutaja digiregistratuur – broneeringute haldamise portaal, mis võimaldab isikul eriarsti esmasele vastuvõtule aegu broneerida, muuta ja tühistada. 5) ambulatoorse teenuse loetelu – tervise infosüsteemi klassifikaatori alusel koostatud loend tervishoiuasutuses pakutavate ambulatoorsetest teenustest ja teenuse osutamise asukohtadest, kuhu õigustatud isikul ja tervishoiutöötajal on võimalik vastuvõtu aega broneerida. 6) aadressi andmed – tänav, maja number, linn, indeks ja riik. § 3. Tervishoiuteenuste kättesaadavuse üldnõuded (1) Tervishoiuteenust võib osutada ravijärjekorra alusel juhul, kui tervishoiuteenuse osutajal puudub võimalus tervishoiuteenust osutada kohe ning tervishoiuteenuse osutamise edasilükkamine kindlaksmääratud tähtajani ei põhjusta patsiendi tervise seisundi halvenemist, ei mõjuta haiguse kulgu ega halvenda haiguse hilisemat prognoosi.  2 (2) Ravijärjekorda registreeritud patsient peab vajaliku tervishoiuteenuse saama minimaalse aja jooksul, lähtudes tervishoiuteenuse meditsiinilisest vajadusest ja järgmistest põhimõtetest: 1) sarnase meditsiinilise vajadusega patsientidele osutatakse tervishoiuteenust samasugustel tingimustel; 2) patsiendile tervishoiuteenuse saamiseks kindlaksmääratud tähtaeg sõltub tervishoiuteenuse meditsiinilisest vajadusest. (3) Tervishoiuteenuse osutaja tegevuskohas peab patsiendile olema välja pandud nähtavale kohale järgmine teave: 1) vastuvõtuaegade info erialade kaupa; 2) väljaspool vastuvõtuaega vältimatu abi vajadusel lähima vältimatut abi ööpäevaringselt osutava tervishoiuteenuse osutaja kontaktandmed; 3) tervishoiuteenuse kättesaadavusega rahulolematuse ja ettepanekute puhul peavad kaebuse ja ettepanekute esitamise kohtadena olema märgitud tervishoiuteenuse osutaja, Eesti Haigekassa ja Terviseameti kontaktandmed; (4) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmetele tuleb Eesti Haigekassa lepingulistel partneritel esitada teave ravikindlustuse seaduse § 38 lõike 3 alusel Eesti Haigekassa nõukogu poolt kinnitatud ravijärjekordade maksimumpikkuse kohta. § 4. Vältimatu abi ja kiirabi kättesaadavuse nõuded (1) Vältimatut abi osutab haiglaväliselt kiirabi ning kohalikus haiglas, üldhaiglas, keskhaiglas ja piirkondlikus haiglas erakorralise meditsiini osakond. (2) Kiirabibrigaadi pidaja peab tagama teenuse kättesaadavuse ööpäevaringselt ja lähtuma teenuse osutamisel tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 17 lõike 2 alusel kehtestatud kiirabi, haiglate ning pääste- ja politseiasutuste kiirabialase koostöö korrast ja väljakutse prioriteetidest. (3) Kiirabi piirkondliku kättesaadavuse, sealhulgas teeninduspiirkondade arvu ja paiknemise ning kiirabibrigaadide jaotumise teeninduspiirkondade lõikes kinnitab Terviseamet tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 171 lõike 1 punkti 2 alusel, lähtudes järgmistest põhimõtetest: 1) teeninduspiirkonnas, mille elanike keskmine asustustihedus on rahvastikuregistri andmete alusel alla 20 elaniku km2 kohta, peab olema vähemalt üks kiirabibrigaad 15 000 kuni 20 000 elaniku kohta; 2) teeninduspiirkonnas, mille keskmine asustustihedus on rahvastikuregistri andmete alusel üle 20 elaniku km2 kohta, peab olema vähemalt üks kiirabibrigaad 30 000 kuni 35 000 elaniku kohta; 3) Hiiu maakonnas tagatakse 1 ja Saare maakonnas 3 kiirabibrigaadi. § 5. Ravijärjekorra pidamise nõuded (1) Tervishoiuteenuse osutaja on kohustatud pidama ravijärjekorda. (2) Õigustatud isik, arst, õde või tervishoiuteenuse osutaja poolt selleks volitatud töötaja saab patsiendi ravijärjekorda registreerida: 1) üleriigilises digiregistratuuris; 2) tervishoiuteenuse osutaja digiregistratuuris; 3) sidevahendite teel või tervishoiuteenuse osutaja tegevuskohas. (3) Tervishoiuteenuse osutaja peab ravijärjekorda tervishoiuteenuse osutaja infosüsteemis.  3 (4) Patsient saab registreerida ravijärjekorda nii üleriigilise kui teenuseosutaja digiregistratuuri kaudu. Sidevahendite teel või tervishoiuteenuse osutaja tegevuskohas registreerib patsiendi ravijärjekorda tervishoiuteenuse osutaja selleks volitatud isik. (5) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktide 1 ja 2 kaudu peab ravijärjekorda registreerimine olema patsiendile ja tervishoiuteenuse osutajale tagatud ööpäevaringselt. (6) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 3 kaudu peab ravijärjekorda registreerimine olema patsiendile tagatud kõigil tööpäevadel ajavahemikus kella 9.00–17.00. (7) Saatekirja alusel ravijärjekorda registreerimisel töödeldakse järgmisi andmeid: 1) patsiendi isikuandmed (patsiendi ees- ja perekonnanimi, isikukood või muu identifitseeriv tunnus); 2) patsiendi kontaktandmed (aadress, telefon, e-post); 3) andmed suunava tervishoiutöötaja kohta (ees-ja perekonnanimi, tervishoiutöötaja registrikood, telefon, e-post); 4) andmed suunava asutuse kohta (nimi, registrikood, aadress, telefon, e-post); 5) teenuse, uuringu, protseduuri või operatsiooni nimetus, millele patsient on suunatud; 4) saatekirjal olev prioriteetsuse kood; 5) suunamise eesmärk või soovitused registreerimiseks; 6) andmed asutuse kohta, kuhu suunati (nimi, registrikood, aadress, telefon, e-post, tegevuskoht); 7) andmed tervishoiutöötaja kohta, kelle juurde suunati (ees-ja perekonnanimi, tervishoiutöötaja registrikood); 8) muud saatekirja tehnilised andmed (unikaalne kood, koostamise aeg või kehtivuse ajavahemik). (8) Ravijärjekorda registreerimisel, muutmisel või tühistamisel töödeldakse järgmisi andmeid: 1) saatekirja alusel käesoleva paragrahvi lõike 7 punktides 1—8 nimetatud andmed; 2) isikuandmed registreerija või registreeringu muutja või tühistaja kohta (ees- ja perekonnanimi, isikukood või muu identifitseeriv tunnus) ning tema kontaktandmed (e-post või telefoni number); 3) ravijärjekorra alusel teenust osutava tervishoiutöötaja (ees- ja perekonnanimi, tervishoiutöötaja registrikood) või spetsialisti (ees- ja perekonnanimi, isikukood) andmed; 4) ravijärjekorra alusel teenuse osutamise asukoha andmed (aadress, kabineti, operatsioonisaali vms number); 5) ravijärjekorra alusel teenust osutava tervishoiuteenuse osutaja asutuse kontaktandmed (aadress, telefon, e-posti aadress); 6) osutatava teenuse aeg (kuupäev, kuu, aasta, kellaaeg). (9) Sõeluuringu programmi kutse alusel ravijärjekorda registreerimisel töödeldakse käesoleva paragrahvi lõikes 7 punktis 3 ja 4 toodud andmete asemel: 1) sõeluuringule suunaja andmeid (vähi sõeluuringute register); 2) sõeluuringu kutse koostaja andmeid (tervise infosüsteem). (10) Ravijärjekorda registreerimise andmeid tuleb säilitada viisil, mis võimaldab tuvastada patsiendi ravijärjekorda registreerimise, muutmise ja ravijärjekorrast tühistamise aega (kuupäev, kuu, aasta, kellaaeg) ning mida säilitatakse alates kande tegemisest viis aastat. (11) Kui patsient registreeritakse ravijärjekorda tervishoiuteenuse osutaja tegevuskohas või sidevahendite kaudu, peab tervishoiuteenuse osutaja andma patsiendile kirjaliku teatise või sidevahendite kaudu info, milles on toodud tervishoiuteenuse osutamise aeg, teenuse osutamise asukoht, teenuse osutaja nimi ja tervishoiuteenust osutava struktuuriüksuse kontakt (telefoninumber).  4 (12) Nii üleriigilise kui ka tervishoiuteenuse osutaja digiregistratuuri kaudu registreerides peab patsiendile olema veebikeskkonna kaudu kättesaadav tervishoiuteenuse osutamise aeg, teenuse osutamise asukoht, teenuse osutaja nimi ning tervishoiuteenust osutava struktuuriüksuse kontakt (telefoninumber). (13) Kui ravijärjekord on pikem kui kuus kuud, siis on tervishoiuteenuse osutaja kohustatud patsienti teavitama teenuse osutamise ajast ja kohast üks kuu enne tervishoiuteenuse osutamist. (14) Nii isikul kui ka tervisehoiuteenuse osutajal on võimalik aega muuta või tühistada tulenevalt teenuse eripärast. Tervishoiuteenuse osutaja saab muuta üksnes tema registreeringuid. (15) Patsient või õigustatud isik saab broneeritud teenuse osutamise aja muutmist ja tühistamist algatada käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud võimalusi kasutades. (16) Patsiendi soovil või tervishoiuteenuse osutaja algatusel teenuse osutamise aja muutmiseks, registreerib tervishoiuteenuse osutaja ravijärjekorras muudatuste tegemise kuupäeva ja uue vastuvõtuaja. (17) Kui planeeritud ravi on edasi lükkunud isiku tervislikust seisundist tulenevatel põhjustel või teenuse osutaja poolsel põhjusel, siis peab ravivajaduse säilimisel tervishoiuteenuse osutaja võimaldama uue vastuvõtuaja mõistliku aja jooksul. (18) Kui ravijärjekorras muudatuse tegemine on tingitud tervishoiuteenuse osutaja poolsest põhjusest, tuleb patsienti teavitada hiljemalt ühe tööpäeva jooksul muudatuse tegemisest. (19) Tervishoiuteenuse osutaja kohustub hoidma pakutavate eriarstiabi ambulatoorsete teenuste loetelu tervise infosüsteemis ajakohasena ning edastama loetelus tehtavad muudatused koheselt tervise infosüsteemi. Üldarstiabi ja hambaraviteenuse ostutaja täidab nimetatud kohustusi juhul kui on liitunud üleriigilise digiregistratuuriga. (20) Tervishoiuteenuse osutaja kohustub teabe kõikide ambulatoorsete vastuvõttude broneeringute, nende muutmiste või tühistamiste ning tasuliste teenuste korral teenuse osutaja maksetingimuste kohta saatma tervise infosüsteemi koheselt. Üldarstiabi ja hambaraviteenuse osutaja täidab nimetatud kohustusi juhul kui on liitunud üleriigilise digiregistratuuri. § 6. Aruandluse esitamine ravijärjekorra kohta (1) Tervishoiuteenuse osutaja on kohustatud esitama ravijärjekorra pidamist puudutavad andmed Terviseametile ja Eesti Haigekassale kolme tööpäeva jooksul alates vastava nõude saamisest. (2) Tervishoiuteenuse osutaja on kohustatud Eesti Haigekassale esitama ravijärjekorra aruande vastavalt ravi rahastamise lepingus sätestatud tingimustele ja tähtaegadele. § 7. Määruse kehtetuks tunnistamine Sotsiaalministri 21. augusti 2008. a määrus nr 46 „Tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja ravijärjekorra pidamise nõuded“ tunnistatakse kehtetuks. § 8. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2019. a.  5 (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut (allkirjastatud digitaalselt) Tervise- ja tööminister Marika Priske Kantsler  Tervise- ja tööministri määruse „Tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja ravijärjekorra pidamise nõuded“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrusega asendatakse seni kehtinud sotsiaalministri 21. augusti 2008. a määrus nr 46 „Tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja ravijärjekorra pidamise nõuded“. Võrreldes kehtiva korraga, täpsustatakse määruses digiregistratuuriga ja ravijärjekorraga seonduvaid mõisteid. Üleriigilise digiregistratuuri rakendumiseks peab olema üheselt arusaadav mida mõeldakse üleriigilise digiregistrtuuri ja mida tervishoiuteenuse osutaja digiregistratuuri all. Seni ei ole neid mõisteid eristatud. Lisaks korrastatakse lähtuvalt täpsustatud mõistetest ravijärjekorra pidamise nõudeid ja ravijärjekorda registreerimisel töödeldavate andmete koosseis. Muudatused on vajalikud üleriigilise digiregistratuuri rakendumiseks. Tulenevalt muudatuste mahust, kehtestatakse uus määruse terviktekst, kuigi selle põhimõtteid ei muutu (ravijärjekorda pidada, õigus töödelda selleks andmeid jms). Määruse jõustumine on planeeritud 1. jaanuaril 2019. a. 1.2. Määruse eelnõu ettevalmistaja Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna peaspetsialist Mare Toompuu (tel 626 9331;[email protected]), Sotsiaalministeeriumi digitaalvõimekuse arendamise osakonna projektijuht Melita Sogomonjan (tel 626 9132; [email protected]), Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse andmeanalüütika juht Terje Lasn ([email protected]), projektijuht Lembit Pirn ([email protected]) ja jurist Laine Mokrik ([email protected]), Eesti Haigekassa ravikindlustushüvitiste osakonna peaspetsialist Malle Avarsoo (tel 620 8440; [email protected]), partnerihalduse osakonna spetsialist Tiiu Rudov (tel 620 8300; [email protected]) ja klienditeeninduse osakonna juhataja Ado Viik (tel 603 3632; [email protected]). Muudatused on välja töötatud 2017-2018. a toimunud üleriigilise digiregistratuuri arutelude põhjal, kus osalesid Eesti suuremate haiglate, Eesti Perearstide Seltsi, Eesti Haigekassa, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse, Eesti Haiglate Liidu esindajad. Määruse ja seletuskirja on juriidiliselt üle vaadanud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Nele Nisu (tel 626 9338; [email protected]). Määruse on keeleliselt toimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalitluse keeletoimetaja Virge Tammaru (tel 626 9320; [email protected]). 1.3. Märkused Määrus on seotud menetluses oleva Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määruse nr 138 „Tervise infosüsteemi põhimäärus“ muutmise määruse eelnõuga. Käesoleva määrusega asendatakse sotsiaalministri 21. augusti 2008. a määrus nr 46 „Tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja ravijärjekorra pidamise nõuded“ (RT I, 23.12.2017, 33). Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega niivõrd, kuivõrd töötlemise protsess ja andmete koosseis täpsustub. Töötlemise põhimõtted jäävad aga samaks (vt mõjude alt). 1 2. Määruse eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määrus koosneb kaheksast paragrahvist. Paragrahv 1 sätestab määruse reguleerimisala. See on jäänud kehtiva õigusega samaks, kuna sisu ei ole muutunud. Paragrahvis 2 sätestatakse määruses kasutatavad mõisted. Võrreldes kehtiva määrusega, korrastatakse digiregistratuuriga ja ravijärjekorraga seonduvaid mõisteid, mis ei vajasid määruse kehtestamisest alates veidi muutmist. Üleriigilise digiregistratuuri rakendumiseks peab olema üheselt arusaadav, mida mõeldakse üleriigilise ja mida tervishoiuteenuse osutaja digiregistratuuri all (vt nt kohustust edastada andmed tervise infosüsteemi – § 5 lg 8 ja 9). Seni ei ole neid eristatud, kuid üleriigilise digiregistratuuri rakendamiseks on vajalik neid eristada, et andmete liikumine oleks arusaadav ja kohustused selged. Sellest tulenevalt täpsustatakse ka ravijärjekorra mõistet. - Ravijärjekord on tervishoiuteenuse osutaja infosüsteemis registreeritud, teenust ootavate isikute nimekiri. - Üleriigiline digiregistratuur on broneeringute haldamise portaal, mis võimaldab õigustatud isikul ja tervishoiuteenuse osutajal tervise infosüsteemi vahendusel eriarstiabis esmasele ambulatoorsele vastuvõtule aegu broneerida, broneeritud aega muuta ja tühistada. Perearst ja hambaarst täidavad kohustust kui on liitunud üleriigilise digiregistratuuriga. Selles osas on kehtiva õigusega senist õigusruumi muudetud, tehes üleriigilise digiregistratuuriga liitumise viimastele paindlikumaks. - Tervishoiuteenuse osutaja digiregistratuur on broneeringute haldamise portaal, mis võimaldab isikul eriarsti esmasele vastuvõtule aegu broneerida, muuta, tühistada. Need muudatused kajastuvad ka üleriigilises. Seega üleriigilise digiregistratuuri erinevus tervishoiuteenuste digiregistratuuridest on selles, et üleriigilises digiregistratuuris toimub tervishoiuteenuse osutajate infosüsteemides olevate andmete töötlemine tervise infosüsteemi vahendusel ning ühe sisselogimisega saab aega broneerida ka esindatavale isikule. Üleriigiline digiregistratuur kasutab samu esindaja õiguste seoseid, mis riiklik patisendiportaal. Tervishoiuteenuse osutaja digiregistratuuris saab aega broneerida sellele isikule, kelle ID-kaardi või mobiil-ID-ga on portaali sisse logitud ning andmete töötlemine toimub ainult tervishoiuteenuse osutajate infosüsteemides. - Seni on ebaselgust tekitanud mõiste „raviressurss“, mille asemel sätestatakse mõiste „ambulatoorse teenuse loetelu“, mis on tervise infosüsteemi klassifikaatori alusel koostatud loend tervishoiuasutuses pakutavate ambulatoorsetest teenustest ja teenuse osutamise asukohtadest, kuhu õigustatud isikul ja tervishoiutöötajal on võimalik vastuvõtu aega broneerida. Seega on korrastatud mõisted, et tagada parem arusaadavus. Paragrahvis 3 on sätestatud tervishoiuteenuste kättesaadavuse üldnõuded. Võrreldes kehtiva korraga ei ole selle sõnastust muudetud. Tehnilise muudatusena on võetud lõike 3 punktist 3 ära aegunud viited Eesti Haigekassa maavanemale, kuna sellist institutsiooni alates 2018. aastast ei eksisteeri. Paragrahvis 4 on sätestatud vältimatu abi ja kiirabi kättesaadavuse nõuded. Võrreldes kehtiva korraga ei ole selle sõnastust muudetud. Paragrahvis 5 on sätestatud ravijärjekorra pidamise nõuded. Võrreldes kehtiva korraga on kaasajastatud kogu paragrahvi loogilist ülesehitust, samuti täpsustatud lõigete sõnastust. Lisatud on säte digisaatekirjal olevate andmete töötlemise kohta, et tagada parem õigusselgus. Võrreldes kehtiva korraga ei koguta enam ooteaegu ületanud põhjuseid (koodid), mille kinnitas Eesti Haigekassa nõukogu. Põhimõtete muudatus on tingitud asjaolust, et määruse tasemel haigekassa ooteaegu ületavate põhjuste kogumise regulatsioon kehtib kõigile tervishoiuteenuse 2 osutajatele, kuid tegelikkuses kogub täna haigekassa Eesti Haigekassa nõukogu poolt kehtestatud maksimum ooteaegu ületavaid põhjuseid ainult temaga lepingu sõlminud asutustelt. Seega saab selle kohustuse täita edaspidi poolte vahelise lepinguga, kus tervishoiuteenuse osutaja ja haigekassa vahel sõlmitud lepingus olev tervishoiuteenuse osutaja on kohustatud Eesti Haigekassale esitama ravijärjekorra aruande vastavalt ravi rahastamise lepingus sätestatud tingimustele ja tähtaegadele.1 Paragrahvi 5 lõige 1 sätestab tervishoiuteenuse osutaja kohustuse pidada ravijärjekorda. See põhimõte ei muutu. Paragrahvi 5 lõikes 2 loetletakse patsiendi ravijärjekorda registreerimise võimalused. Võrreldes kehtiva korraga on loetelu korrastatud, mistõttu on muudatused tehnilist laadi. Patsienti saab ravijärjekorda registreerida üleriigilises digiregistratuuris, tervishoiuteenuse osutaja digiregistratuuris, sidevahendite teel või tervishoiuteenuse osutaja tegevuskohas. Paragrahvi 5 lõike 3 kohaselt peab tervishoiuteenuse osutaja pidama ravijärjekorda tervishoiuteenuse osutaja infosüsteemis. Infosüsteem on info isikute, tehniliste vahendite ja meetodite terviklik süsteem vajaliku, täpse ja operatiivse info kogumiseks, korrastamiseks, analüüsimiseks ja otsustajale õigeaegseks edastamiseks. Infosüsteemis endas ei ole andmeid andmekogu tähenduses2.Võrreldes kehtiva sõnastusega jäetakse välja viide paberkandjale, kuna selleks, et täita teatud nõudeid, peab andmestik olema osalt süsteemis (st ka nt Excel). Teenuse osutaja peab täna täitma ka tervishoiuteenuste osutamisel dokumenteerimise nõudeid ja edastama need teatud osas kesksesse süsteemi. Nii võib eeldada, et tänasel päeval käib töö teatud programme kasutades (nt Word, Excel vms ja see võib olla erinevatel infokandjatel). Ka selleks, et liidestuda arstiportaaliga, peab teenuse osutaja kasutama selleks teatud infotehnoloogilisi vahendeid. Paragrahvi 5 lõike 4 kohaselt saab patsient registreerida ravijärjekorda kas teenuse osutaja või keskse digiregistratuuri kaudu. Sidevahendite teel või tervishoiuteenuse osutaja tegevuskohas registreerib patsiendi ravijärjekorda tervishoiuteenuse osutaja selleks volitatud isik. See põhimõte on jäetud kehtiva korraga samaks. Paragrahvi 5 lõigete 5 ja 6 muudatused on seotud vajadusega käsitleda ravijärjekorda registreerimist kui eraldi viise kas digiregistratuuri või tervishoiuteenuse osutaja tegevuskoha kaudu, samuti ka sidevahend teel. Sarnaselt kehtivale korrale, peab ka edaspidi digiregistratuuris olema võimalik ravijärjekorda registreerida ööpäevaringselt. Samamoodi kehtivale korrale sarnaselt peab tervishoiuteenuse osutaja tegevuskohas ja sidevahendite vahendusel ravijärjekorda registreerimine olema patsiendile tagatud kõigil tööpäevadel ajavahemikus kella 9.00–17.00. Paragrahvi 5 lõikes 7 loetletakse andmed, mida registratuuri töötaja aja broneerimisel saatekirjalt näeb (patsiendi ja dokumendi andmed, suunava arsti kontaktandmed, teenuse või uuringu või protseduuri või operatsiooni nimetus, millele patsient on suunatud ja suunamise eesmärk). Säte on vajalik, kuna registratuuri töötaja ei pruugi alati olla tervishoiutöötaja, kuid vajab siiski aja broneerimiseks minimaalselt teatud andmeid, et kvaliteetne ja vajalik teenuse osutamine tagada. Loetelu kehtestamine aitab vältida seni praktikas olnud ebamäärasusi, milliseid andmeid registratuuri töötaja võib näha ja milliseid mitte. Paragrahvi 5 lõikes 8 selgitab, mis andmekomplekt aja broneerimisega, muutmisega või tühistamisega töötleb. Muudatus on vajalik taaskord õigusselguse tagamiseks andmetöötluse aspektist. Nimelt tühistades või ümber broneerides on teenuse osutajal õigus (sõltuvalt teenusest) töödelda nii saatekirja alusel esitatud andmeid kui ka täiendavaid andmeid (kes broneeris või tühistas, samuti nt töödelda andmeid kui soovitakse teise arsti juurde). 1 Senised koodid: 1) kood 62 – rahalise ressursi piiratus; 2) kood 63 – teenuse osutaja võimsuse puudumine; 3) kood 64 – patsiendipoolne põhjus; 4) kood 65 – teenuse osutamisega seotud põhjus; 5) kood 66 – muu põhjus. 2 https://moodle.ria.ee/mod/book/view.php?id=327&chapterid=89 3  Paragrahvi 5 lõikes 9 on toodud andmete erisus sõeluuringu programmi arvestades. Kuna ka sõeluuringu kutse saanud isikuid registreeritakse vastuvõtule. Vähi sõeluuringute register töötleb teatud andmeid, et aru saada, keda kutsuda uuringule ja keda mitte. Register lähtub olemasolevatest andmetest tervise infosüsteemis. Vähi sõeluuringute registri alusel väljaselgitatud sõeluuringule kutsutavatele isikutele koostatakse tervise infosüsteemis sõeluuringus osalemise kutse ja registrisse kantakse sõeluuringu kutse number. Nimetatud kutse kuvatakse isikule tervise infosüsteemis või kasutab registripidaja lisaks sihtrühma kuuluvale isikule kutse saatmiseks ka elektroonilisi vahendeid või nt kirjalikku otseposti. Tegemist on kehtiva korraga, mis ei muutu. Paragrahvi 5 lõike 10 kohaselt peab tervishoiuteenuse osutaja tagama, et igal ajahetkel oleks võimalik tuvastada patsiendi ravijärjekorda registreerimise kui ka ravijärjekorrast kustutamise aeg. Selline nõue aitab kaasa ravijärjekordade läbipaistvuse suurendamisele. Paragrahvi 5 lõige 11 täpsustab sarnaselt kehtiva määruse § 5 lõigetele 5 ja 6, millisel juhul on patsiendile võimalik anda kirjalik teatis ning mis info peab olema sidevahendite kaudu ravijärjekorda registreerides patsiendile teada antud. Paragrahvi 5 lõikes 12 on toodu minimaalsed ravijärjekorda registreerimise andmed, mis peavad digiregistratuuri kaudu olema patsiendile kättesaadavad. Muudatus on vajalik taaskord õigusselguse tagamiseks andmetöötluse aspektist. Paragrahvi 5 lõikes 13 on sätestatud ka kehtivas korras olev nõue - kui ravijärjekord on pikem kui kuus kuud, siis on tervishoiuteenuse osutaja kohustatud patsienti teavitama teenuse osutamise ajast ja kohast üks kuu enne tervishoiuteenuse osutamist. Paragrahvi 5 lõigetes 14-18 on sätted broneeritud aja tühistamise ja muutmise kohta. Sätestatakse, kes ja kus seda teha saab ning mis andmed peavad selle protsessi käigus tervishoiuteenuse osutaja infosüsteemi talletuma. Kui planeeritud ravi on edasi lükkunud isiku tervislikust seisundist tulenevatel põhjustel (nt on patsient haigestunud) või teenuse osutaja poolsel põhjusel (nt elektrikatkestus), siis peab ravivajaduse säilimisel tervishoiuteenuse osutaja võimaldama uue vastuvõtuaja mõistliku aja jooksul. Tervishoiuteenuse osutaja algatatud ravijärjekorras muudatuse tegemisel on tervishoiuteenuse osutaja kohustatud patsiendile muudatustest teatama hiljemalt ühe tööpäeva jooksul, arvates muudatuste tegemisest. Teavituse tegemiseks on mõistlik kasutada lisaks muudele võimalustele ka eesti.ee võimalust, kuna see on igale kodanikule loodud nö ametlik e-posti aadress. Paragrahvi 5 lõike 19 kohaselt peab tervishoiuteenuse osutaja tervise infosüsteemi saatma andmed ambulatoorsete teenuste loetelu kohta, mida ta pakub, samuti loetelu nende muudatuste kohta. Üldarstiabi ja hambaraviteenuse ostutaja täidab nimetatud kohustusi juhul kui on liitunud üleriigilise digiregistratuuriga. Muudatus tagab selle, et info on alati ajakohane ja teistele infosüsteemidele kättesaadav. Selles osas on kehtivat korda oluliselt täpsustutud ja toodud sisse teatud erialade kohustuse paindlikkus. Paragrahvi 5 lõike 20 kohaselt on tervishoiuteenuse osutaja kohustus kõikide ambulatoorsete vastuvõttude broneeringute, nende muutmiste või tühistamiste kohta saata vastav teave koheselt tervise infosüsteemi. Üldarstiabi ja hambaraviteenuse ostutaja täidab nimetatud kohustusi juhul kui on liitunud üleriigilise digiregistratuuriga. Andmed on vajalikud selleks, et tagada põhimõte, kus ühele digisaatekirjale saab olla vasteks vaid üks broneering. Paragrahvis 6 sätestatakse aruandluse esitamine ravijärjekorra kohta. Võrreldes kehtiva korraga täpsustatakse paragrahvi pealkirja, viidates senise aruandluse asemel ravijärjekorra kohta esitatavale aruandlusele. Tegemist on tehnilise, mitte sisulise muudatusega. Paragrahvisga 7 tunnistatakse kehtetuks kehtiv sotsiaalministri 21. augusti 2008. a määrus nr 46 „Tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja ravijärjekorra pidamise nõuded“. Paragrahvis 8 on toodud määruse jõustumise säte. Käesolev määrus on planeeritud jõustuma 1. jaanuaril 2019. a. 4 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus ei ole puutumuses Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Üleriigiline digiregistratuuri I etapp rakendub 2019. a alguses, mistõttu on vajalik üheselt ja arusaadavalt eristada üleriigilise digiregistrtuuri ja tervishoiuteenuse osutaja digiregistratuuri mõisted. Vastavalt tuleb korrastada ka ravijärjekorra pidamise nõudeid ja sätestada üleriigilise digiregistratuuri töödeldavate andmete koosseis. Seni pea kümme aastat muutmatul kujul kehtinud määrus ei arvesta tänapäeva arengutega. Üleriigilise digiregistratuuri käivitamisest on kõige suurem mõju patsientidele. Üleriigilise digiregistetuuri projekt toetab ennekõike kõrgemat teenusekvaliteeti (ravijärjekordade läbipaistvus) pakkudes inimesele võimaluse saada ühest portaalist ja kiiremini ülevaade kõikidest vabadest aegadest kogu Eestis. Peamine fookus on tagada kasutajate (patsient, arst, õde, registraator) aja kokkuhoid vastuvõtuaja broneerimisel. Eeldame ka, et üleriigiline vabade aegade vaade võimaldab inimesel valida vähima ooteajaga eriarstiabi aja, isegi kui see tähendab liikumist teise linna. Lahendusel on eeldatav mõju vastuvõtuaegade läbipaistvusele, ära jäänud või tühistamata vastuvõttude vähendamisele ja seeläbi ka ravijärjekordade lühenemisele. Lahendus loob eeldused tõhusamale tervishoiuteenuste pakkumisele. Üleriigiline digiregistratuuri lahendus integreerib tervishoiuteenuse osutajatel kasutusel olevad keerukad broneerimissüsteemid ühtsesse lihtsustatud vaatesse riiklikus patsiendiportaalis ja/või perearsti töölaual. Projekti raames kasutatakse 2007. a valminud tsentraalse digiregistratuuri sõnumistandardeid, mis viiakse vastavusse uuenenud äri- ja tehnoloogianõuetega. Tehnoloogiliselt vananenud osad 2007. a tsentraalsest digiregistratuurist (vastuvõturessursside funktsionaalsus) asendatakse hajuspäringutega tervishoiuteenuse osutajate infosüsteemidesse. Üleriigiline digiregistratuur on tihedalt seotud digisaatekirja teenustega, kuna kasutusele võetakse saatekirjade teenuste arendusprojekti raames loodud ühtlustatud teenuste loendid, mis oluliselt lihtsustab ja kiirendab üleriiklikus digiregistratuuris õige tervishoiuteenuse valimist. Saatekirjade sidumine broneerimise ja vastuvõtu toimumisega loob aluse läbipaistvaks ravijärjekordade aruandluseks tervishoiukorraldajatele tervise infosüsteemi (TIS) baasilt ning võimaldab prognoosida ja kuvada inimesele eeldatavat ootejärjekorra pikkust senisest objektiivsemate andmete alusel. Eelnõu rakendamisega ei kaasne olulist mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, majandusele, elu- ja looduskeskkonnale, regionaalarengule ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. Andmekaitsealane mõjuhinnang Tegemist on senise õigusruumi korrastamisega. Kohustus ravijärjekorra pidamiseks andmeid töödelda, on olnud kehtiv juba alates 2008. aastast. Tervishoiuteenuse osutaja peab tagama vabade aegade olemasolu ning juba teenusele registreeritud patsientide nimekirjade haldamise. Töötlemise õigus, kontekst ja eesmärgid jäävad kehtiva korraga samaks. Eelnõu tervikteksti osas on vaid arvesse võetud normide ja mõistete selgust. Nii tuleks eristada tervishoiuteenuse osutaja enda digiregistratuuri (läbi pakkuja kodulehe) kui ka sellest eraldiseisvat ja keskset üleriigilist digiregistratuuri (TISis). Andmetöötluse põhimõtted on jäänud aga samaks. Nii nagu teenuse osutajal tuli kehtinud korra alusel järgida andmekaitse norme, tuleb seda teha ka edaspidi. Selles osas protsess ei muutu. Andmete vahendamisel kesksüsteemiga kasutatakse turvalist andmevahetuskanalit ning teenuse osutaja peab tagama andmete kaitstuse ka teenuse osutaja juures. Muudatuse eesmärk on seega tuua välja selgelt nii mõisted kui ka andmete koosseisud. Mõisted on selgemad ning andmete koosseis detailsem. Üleriigilise digiregistratuuri rakendumiseks peab olema üheselt arusaadav mida mõeldakse üleriigilise digiregistrtuuri ja mida tervishoiuteenuse osutaja digiregistratuuri all. Seni ei ole neid mõisteid eristatud. Lisaks täpsustatakse töödeldavate andmete koosseis. Kuigi õigused ja kohustused (vt nt kehtiva määruse § 5 lg 1, 2 ja 4) olid aluseks andmete töötlemiseks ka kehtiva korra alusel, oli määruse sõnastus ajale jalgu jäänud ja ei avanud selle tegelikke protsesse piisavalt selgelt (vt nt TISi edastamise kohustust kehtivas määruses § 5 lõiked 8 ja 9)3. Nii tagatakse käesoleva eelnõu järgi selgem ülevaade kohustustest ja andmetöötlemise ulatusest nii andmesubjektile kui ka andmete töötlejale (teenuse osutaja). See peaks tagama õiguspärase andmetöötluse ning vähendama potentsiaalselt väärtöötlemise riski. Seega on kokkuvõtlikult mõju positiivse iseloomuga ega suurenda töötlemise tagajärjel riski eraelu riivele, pigem on see eelduseks riive vähendamiseks. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisel patsiendile lisakulusid ei kaasne. Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele (TEHIK-ule) tulenev kulu on kirjeldatud menetluses oleva Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määruse nr 138 „Tervise infosüsteemi põhimäärus“ muutmise määruse eelnõu seletuskirjas. Tervishoiuteenuse osutajatele tulenevad kulud sõltuvad nende enda infosüsteemide võimalikest arendustest ja liidestumisest üleriigilise terviseinfosüsteemiga. Täpsemalt on see kirjeldatud menetluses oleva Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määruse nr 138 „Tervise infosüsteemi põhimäärus“ muutmise määruse eelnõu seletuskirjas. Samas on andmete edastamise kohustus ette nähtud ka täna kehtivas korras juba alates 1. septembrist 2008. a, mistõttu võib eeldada, et tervishoiuteenuse osutajatel olulisi kulusid ei kaasne. 6. Määruse jõustumine Määrus on planeeritud jõustuma 1. jaanuarist 2019 a. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks Terviseametile, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele, Eesti Haigekassale, Eesti Perearstide Seltsile, Eesti Arstide Liidule,- Eesti Haiglate Liidule, Hooldusravi Osutajate Ühendusele, Eesti Õdede Liidule, Eesti Patsientide Liidule ja Eesti Eratervishoiu Asutuste Liidule ning Andmekaitse Inspektsioonile. 3 Kehtiva määruse § 5 lõiked 8 ja 9: (8) Tervishoiuteenuse osutaja peab ravijärjekorra pidamiseks esitama tervise infosüsteemi digiregistratuuri andmed raviressursi kohta digitaalselt. (9) Tervishoiuteenuse osutaja peab teabe kõikide digiregistratuuri broneeringute kohta saatma tervise infosüsteemi koheselt. 6