Sotsiaalkaitse infosüsteemi põhimäärus

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Meie 05.12.2018 nr 1.2-2/131-1 Eelnõu kooskõlastamine Edastame sotsiaalkaitse infosüsteemi põhimääruse eelnõu ministeeriumitele kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Andmekaitse Inspektsioonile, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele, Sotsiaalkindlustusametile, Eesti Töötukassale ja Eesti Haigekassale. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Iva Sotsiaalkaitseminister Lisa: 1. Eelnõu 2. Seletuskiri Lisaadressaadid: Siseministeerium Haridus- ja Teadusministeerium Kaitseministeerium Keskkonnaministeerium Rahandusministeerium Justiitsministeerium Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus Sotsiaalkindlustusamet Andmekaitse Inspektsioon Eesti Töötukassa Eesti Haigekassa Anu Irval 6269 238 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  EELNÕU 05.12.2018 MINISTRI MÄÄRUS nr Sotsiaalkaitse infosüsteemi põhimäärus Määrus kehtestatakse sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 38 lõike 2 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Sotsiaalkaitse infosüsteem (1) Sotsiaalkaitse infosüsteem (edaspidi infosüsteem) on sotsiaalseadustiku üldosa seaduse alusel asutatud riiklik andmekogu. (2) Infosüsteemi pidamise eesmärk on Sotsiaalkindlustusameti seadustest tulenevate avalike ülesannete täitmine, sealhulgas: 1) riiklike toetuste, pensionide, hüvitiste ja elatisabi pakkumine, määramine ja maksmine; 2) ohvriabi, puude raskusastme tuvastamise, abivahendi-, sotsiaalse rehabilitatsiooni ja erihoolekandeteenuse korraldamine; 3) käesolevas lõikes loetletud ülesannete analüüsimine ja statistika tegemine. (3) Infosüsteemi ametlik nimetus on sotsiaalkaitse infosüsteem. (4) Infosüsteemi ingliskeelne nimetus on Social Security Information System. § 2. Infosüsteemi vastutav ja volitatud töötleja (1) Infosüsteemi vastutav töötleja on Sotsiaalkindlustusamet. (2) Infosüsteemi volitatud töötleja on Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus. 2. peatükk Infosüsteemi ülesehitus ja andmete kaitse § 3. Infosüsteemi ülesehitus (1) Infosüsteemi andmeid töödeldakse elektroonselt. (2) Infosüsteemi alusandmed on elektroonsed või paberil. Paberil alusdokumentide andmed kantakse infosüsteemi elektroonselt.  2 (3) Infosüsteem koosneb: 1) elektroonsest andmebaasist; 2) arhiveeritud andmetest; 3) ametniku töökeskkonnast; 4) iseteeninduskeskkonnast. § 4. Infosüsteemi kantud andmete kaitse (1) Infosüsteemi kantud andmete kaitse hõlmab järgmist: 1) käideldavus – tagatud on andmete õigeaegne ja hõlbus kättesaadavus ja kasutatavus selleks volitatud isikutele või andmetöötlusprotsessidele; 2) terviklus – andmed on kaitstud juhusliku või tahtliku volitamata muutmise eest; 3) konfidentsiaalsus – andmed on kaitstud volitamata töötlemise eest. (2) Infosüsteemi andmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks rakendatakse organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid. (3) Infosüsteemi andmete turbeaste on keskmine ja turvaklass on K2T2S2. 3. peatükk Vastutava ja volitatud töötleja ülesanded § 5. Vastutava töötleja ülesanded Vastutav töötleja: 1) juhib infosüsteemi pidamist, andes volitatud töötlejale selleks vajalikke juhiseid ja korraldusi; 2) kehtestab infosüsteemi andmetele juurdepääsu ja nende töötlemise korra ning tagab andmete töötlemise ainult selleks määratud isikutele; 3) vastutab isikuandmete töötlemise nõuete täitmise eest ning enda poolt infosüsteemi sisestatud andmete õigsuse eest; 4) koostab arendusvajaduste lähteülesanded koostöös volitatud töötlejaga ning osaleb infosüsteemi muudatuste testimisel; 5) sõlmib andmevahetuse kokkuleppeid õigusaktides sätestatud ulatuses; 6) korraldab koostöös volitatud töötlejaga e-teenuste loomist ja infosüsteemi andmevahetust teiste andmekogudega; 7) võtab andmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks kasutusele infosüsteemi turvanõuetele vastavad organisatsioonilised ja füüsilised turvameetmed ning rakendab neid järjepidevalt; 8) teavitab volitatud töötlejat teenuste intsidentidest; 9) tagab koostöös volitatud töötlejaga kasutajatoe toimimise ning juhendab ja koolitab infosüsteemi kasutajaid; 10) täidab muid vastutava töötleja õigusaktidest tulenevaid ülesandeid. § 6. Volitatud töötleja ülesanded Volitatud töötleja: 1) teeb või hangib kooskõlastatult vastutava töötlejaga infosüsteemi pidamiseks vajalikud projekteerimis- ja arendustööd; 2) osaleb arendustööde lähteülesannete koostamisel ning korraldab ja teeb infosüsteemi muudatuste testimist; 3) võtab andmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks kasutusele infosüsteemi turvanõuetele vastavad organisatsioonilised, füüsilised ja infotehnoloogilised turvameetmed ning rakendab neid järjepidevalt; 4) teavitab vastutavat töötlejat teenuste intsidentidest;  3 5) tagab infosüsteemi hooldamise ja majutamise; 6) vastutab teenuse intsidentide käsitlemise ja lahendamise eest ning tagab koostöös vastutava töötlejaga kasutajatoe toimimise; 7) korraldab andmete ja infosüsteemi säilimise vastavalt kehtestatud nõuetele ning varukoopiate tegemise. 4. peatükk Infosüsteemi andmed § 7. Infosüsteemi andmed (1) Infosüsteemis töödeldakse järgmisi andmeid: 1) isiku üldandmed – isikukood, sugu, sünniaeg, ees- ja perekonnanimi, kontaktandmed, isiku surma või surnuks või teadmata kadunuks tunnistamise andmed, elamisloa ja -õiguse ning kodakondsuse andmed, eestkoste või hooldusõiguse andmed ning Eesti Vabariiki saabumise ja sealt lahkumise andmed; 2) alusandmed isikule riikliku toetuse, pensioni, hüvitise, elatisabi ja teenuse määramise ja maksmise kohta; 3) andmed isikule riikliku toetuse, pensioni, hüvitise, elatisabi ja teenuse määramise, maksmise, peatamise, lõpetamise või sellest keeldumise ja kinnipidamise kohta; 4) andmed sotsiaalteenuse osutaja kohta; 5) isiku maksualased andmed; 6) andmed isiku terviseseisundi ja puude kohta; 7) andmed isiku töötamise, töölähetuse ja ettevõtlusega tegelemise kohta; 8) represseeritu tunnistuse, puudega isiku kaardi ja pensionitunnistuse väljastamise andmed. (2) Paragrahvides 8–15 nimetatud andmekoosseisud ja §-s 17 nimetatud kohustuslike andmeandjate andmekoosseisud esitatakse andmenimetuse täpsusega riigi infosüsteemi haldussüsteemis. § 8. Isiku üldandmed (1) Isiku üldandmed on: 1) isikukood või selle puudumise korral sünniaeg ja sugu, olemasolu korral välisriigi isikukood; 2) ees- ja perekonnanimi; 3) kontaktandmetena isiku elukoha andmed, e-posti aadress ja telefoninumber; 4) isiku surma, surnuks tunnistamise või selle tühistamise andmed; 5) isiku teadmata kadunuks tunnistamise või teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetluse algatamise või lõpetamise andmed; 6) välismaalase elamisloa või -õiguse olemasolu ja tähtaeg; 7) kodakondsuse andmetena Eesti või välisriigi kodakondsus või seda tõendava dokumendi andmed; 8) eestkoste andmetena eestkostja nimi, isiku- või registrikood, elukoha andmed, e-posti aadress ja telefoninumber ning eestkoste alguse ja lõppemise aeg; 9) hooldusõiguse andmetena selle isiku nimi ja isikukood, kelle suhtes on õigus määratud, ning hooldusõiguse jõustumise ja kehtivuse aeg; 10) isiku Eestisse saabumise ja Eestist lahkumise andmed – millal ja mis riigist saabus Eestisse püsivalt elama või millal ja mis riiki lahkus Eestist püsivalt elama. (2) Lõikes 1 sätestatud isiku üldandmeid kasutatakse käesoleva määruse §-s 9 nimetatud riikliku toetuse, pensioni, hüvitise, elatisabi, ohvriabi ja teenuse taotlemisel, määramisel ja maksmisel vastavalt õigusaktidele, milles on sätestatud riikliku toetuse, pensioni, hüvitise, elatisabi, ohvriabi ja teenuse taotlemine, määramine ja maksmine.  4 § 9. Alusandmed isikule riikliku toetuse, pensioni, hüvitise, elatisabi ja teenuse määramise ja maksmise kohta (1) Riikliku toetuse määramise ja maksmise alusandmed: 1) puudega inimese sotsiaaltoetuse taotluse andmed; 2) tuumakatastroofi tagajärgede likvideerija sotsiaaltoetuse, olümpiavõitja riikliku toetuse, represseeritu toetuse, välisriigist Eestisse elama asunud Eesti kodaniku või eesti rahvusest isiku ning tema abikaasa, laste ja vanemate sotsiaaltoetuse taotlemise andmed. (2) Riikliku pensioni määramise ja maksmise alusandmed: 1) pensioniavalduse andmed; 2) pensionikindlustusstaaži andmed; 3) pensionikindlustuse kindlustusosakute andmed; 4) pensionilisa arvestamiseks lapse kasvatamise või hooldamise andmed, Vabadussõjast osavõtnu või tema lese andmed, II maailmasõjast osavõtnu või Omakaitse liikme andmed, represseeritu andmed, tuumakatastroofi, tuumakatsetuse või aatomielektrijaama avarii likvideerimisest osavõtnu andmed; 5) pensioni suurendamiseks avaliku teenistuse andmed ja päästeteenistuse andmed; 6) püsiva töövõimetuse tuvastamise otsuse andmed ja osalise või puuduva töövõime tuvastamise otsuse andmed; 7) pensioni liigiga seotud lisaandmed. (3) Perehüvitise määramise ja maksmise alusandmed: 1) lapsetoetuse, lapsehooldustasu, üksikvanema lapse toetuse, eestkostetava lapse toetuse, lasterikka pere toetuse, sünnitoetuse, lapsendamistoetuse, vanemahüvitise, ajateenija või asendusteenistuja lapse toetuse taotluse andmed; 2) punktis 1 nimetatud hüvitise taotlemise lisaandmed. (4) Elatisabi määramise ja maksmise alusandmed: 1) elatisabi taotluse andmed; 2) kohtumenetlusaegse elatisabi määramise otsuse andmed koos teabega elatisnõude ülemineku kohta riigile; 3) täitemenetlusaegse elatisabi taotluse vastu võtnud kohtutäituri andmed; 4) täitemenetlusaegse elatisabi maksmiseks kohtutäituri teate andmed. (5) Ohvriabi seaduses sätestatud kuriteoohvri riikliku hüvitise määramise ja maksmise alusandmed: 1) hüvitistaotluse andmed; 2) taotlusega koos esitatavad lisaandmed ajutise töövõimetuse, tervise kahjustamisest tingitud kulude, ohvri surma, välismaal toimepandud vägivallakuriteo ning prillidele, hambaproteesidele, kontaktläätsedele ja muudele keha funktsioone asendavatele abivahenditele ja riietele tekitatud kahju kohta. (6) Töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud tööõnnetusest või kutsehaigusest tingitud kahju hüvitamise alusandmed: 1) töövõime kaotuse tuvastamise andmed tööõnnetusest või kutsehaigusest tingitud tervisekahjustusest tingitud varalise kahju hüvitamiseks; 2) andmed püsiva töövõimetusega või osalise või puuduva töövõimega isiku lisakulude ja sissetuleku kohta, tööandja andmed, töö tegemisest keeldumise andmed ning andmed tööõnnetuse või kutsehaiguse tagajärjel surnud isiku ülalpeetavate kohta. (7) Töölepingu seaduses sätestatud puhkusetasu riigieelarvest hüvitamise alusandmed on tööandja poolt Sotsiaalkindlustusametile esitatava hüvitamise taotluse andmed.  5 (8) Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse määramise ja maksmise alusandmed: 1) sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise taotluse andmed; 2) sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajaduse tuvastamise andmed, sealhulgas rehabilitatsiooniplaani koostamise andmed; 3) sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsuse ja teenuse eest kalendriaastas ülevõetava tasu suuruse andmed; 4) sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse kulude ning teenusega seotud sõidu- ja majutuskulude hüvitamise andmed; 5) sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse järjekorra andmed; 6) osutatud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse andmed vastavalt teenuseosutaja esitatud arvetele. (9) Erihoolekandeteenuse määramise ja maksmise alusandmed: 1) erihoolekandeteenuse taotluse andmed; 2) erihoolekandeteenust saama suunamise otsuse andmed; 3) erihoolekandeteenuse järjekorra andmed; 4) osutatud erihoolekandeteenuse andmed vastavalt teenuseosutaja esitatud arvetele. (10) Abivahendi eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise alusandmed: 1) abivahendi eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise taotluse andmed; 2) abivahendikaardi andmed; 3) abivahendi eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise andmed; 4) abivahendi järjekorra andmed; 5) osutatud abivahenditeenuse andmed vastavalt teenuseosutaja esitatud arvetele. (11) Ohvriabi seaduses sätestatud ohvriabiteenuse osutamise alusandmed: 1) ohvriabiteenuse saaja andmed; 2) lepitusabi või nõustamisteenuse saamise andmed. (12) Lõigetes 1–11 nimetatud riikliku toetuse, pensioni, hüvitise, elatisabi või teenuse taotlemisel esitab isik vajaduse korral lisaandmed, kui käesoleva määruse §-s 17 nimetatud kohustuslike andmeandjate andmete alusel ei selgu isiku õigus saada rahalist või mitterahalist hüvitist. Lisaandmeid võib hüvitise saajalt või muult andmeandjalt nõuda üksnes juhul, kui neid andmeid ei ole võimalik saada infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu. § 10. Andmed isikule riikliku toetuse, pensioni, hüvitise, elatisabi ja teenuse määramise, maksmise, peatamise, lõpetamise või sellest keeldumise ja kinnipidamise kohta Riikliku toetuse, pensioni, hüvitise, elatisabi ja teenuse määramise, maksmise, peatamise, lõpetamise või sellest keeldumise ja kinnipidamise andmed: 1) isikuga seotud kirje number; 2) toetuse, pensioni, hüvitise, elatisabi või teenuse liik; 3) toetuse, pensioni, hüvitise ja elatisabi suurus ning teenuse eest riigi poolt ülevõetud kohustuse suurus; 4) määramise alg- ja lõpptähtaeg; 5) isiku eest tasutud sotsiaalmaksu andmed; 6) andmed kinnipidamise kohta – kinnipeetav summa, sealhulgas maksud; 7) andmed ümberarvutamise, peatamise, keeldumise või lõpetamise kohta; 8) isikule väljamakstav summa; 9) arvelduskonto andmed; 10) maksmise viis – panga kaudu, posti teel kojukandena; 11) haldusakti või -toimingu või dokumendi teatavakstegemise viis.  6 § 11. Sotsiaalteenuse osutaja andmed Abivahendi-, sotsiaalse rehabilitatsiooni, erihoolekande- ja ohvriabiteenuse osutajaga sõlmitud lepingu andmed: 1) lepingu liik, kehtivuse aeg ja teenuse osutamise koha kontaktandmed; 2) teenuseosutaja nimi, äriregistri kood ja tegevusloa andmed; 3) andmed juriidilise isiku esindusõiguse kohta. § 12. Isiku maksualased andmed Maksualased andmed: 1) arvestatud või makstud sotsiaalmaksu summa ja selle arvestatud või makstud pensionikindlustuse osa ja riikliku pensionikindlustuse osa; 2) sotsiaalmaksu tasumise kuu ja aasta ning maksustamisperiood; 3) maksuresidentsus; 4) sotsiaalmaksu maksja andmed; 5) isiku eest tasutud tulumaksu andmed; 6) Euroopa ühenduste institutsiooni pensioniskeemist rahaliste vahendite laekumised. § 13. Andmed isiku terviseseisundi ja puude raskusastme tuvastamise kohta (1) Terviseseisundi andmed: 1) terviseandmed edastanud arsti nimi ja eriala; 2) diagnoositud haiguste nimetused ja koodid, diagnooside liigid ja viited allikatele. (2) Puude raskusastme tuvastamise alusandmed: 1) lapse ja vanaduspensioniealise isiku puude raskusastme tuvastamise taotluse andmed; 2) tööealise isiku puude raskusastme tuvastamise taotluse andmed; 3) arstiõppe läbinud isiku arvamuse andmed. (3) Puude raskusastme tuvastamise otsuse andmed: 1) tuvastatud puude raskusaste ja puude raskusastme tuvastamise kuupäev; 2) funktsioonid, mille kõrvalekalle vastab vähemalt keskmisele puude raskusastmele; 3) puude raskusastme kestus ja korduvekspertiisi taotlemise aeg; 4) puude raskusastme tuvastamise või tuvastamata jätmise alus; 5) puude raskusastme tuvastamise taotluse esitamise aeg. (4) Püsiva töövõimetuse tuvastamise ja töövõime ulatuse hindamise andmed: 1) püsiva töövõimetuse hindamise alusandmed – taotluse andmed ja arstiõppe läbinud isiku arvamuse andmed; 2) püsiva töövõimetuse tuvastamise otsuse andmed – püsiva töövõimetuse tekkimise aeg, põhjus, kestus ja ulatus väljendatuna töövõime kaotuse protsentides, korduvekspertiisi taotlemise tähtaeg; 3) kuriteo tagajärjel tekkinud püsiva töövõimetuse või töövõime vähenemise ulatus ja selle põhjuslik seos; 4) tööõnnetuse või kutsehaiguse tagajärjel tekkinud püsiva töövõimetuse või töövõime vähenemise ulatus ja selle põhjuslik seos; 5) töövõime hindamise otsuse andmed – töövõime ulatus ja vähenenud töövõime kestus. § 14. Andmed isiku töötamise, töölähetuse ja ettevõtlusega tegelemise kohta (1) Töötamise, töölähetuse ja ettevõtlusega tegelemise andmed: 1) tööandja nimi, registrikood ja tegevuskoha aadress; 2) tegevusala ja töötamise liik; 3) tööandja kontaktandmed ja arvelduskonto andmed;  7 4) töötamise või teenistuse alustamise, peatamise ja lõppemise kuupäev; 5) töötamisest keeldumise andmed ja mittetöötamise andmed. (2) Infosüsteemi kantakse lisaks lõike 1 punktides 1–3 nimetatud andmetele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta (ELT L 166, 30.04.2004, lk 72–116) ja selle rakendusmääruse (EÜ) nr 987/2009 (ELT L 284, 30.10.2009, lk 1–42) alusel välja antud tõendi A1 andmed: 1) töösuhte perioodi andmed, sotsiaalkindlustusmaksete ja palga maksja ettevõtte kinnituse andmed; 2) välisriigi tööandaja andmed – tööandja nimi, tegevuskoha aadress, tegevusala, töötamise liik, välisriigis aset leidvat tegevust ja selle asukohta iseloomustavad andmed. § 15. Andmed represseeritu tunnistuse, puudega isiku kaardi ja pensionitunnistuse väljastamise kohta Represseeritu tunnistuse, puudega isiku kaardi ja pensionitunnistuse väljastamise andmed: 1) dokumendi liik ja number; 2) kehtivuse algus- ja lõppkuupäev; 3) väljastamise õiguslik alus ja aeg ning väljaandja; 4) kättetoimetamise viis; 5) kehtetuks tunnistamise kuupäev. 5. peatükk Andmete edastamine infosüsteemi ja kohustuslikud andmeandjad § 16. Andmete kandmine infosüsteemi (1) Infosüsteem saab andmeid teistest riigi andmekogudest infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu või muul kokkulepitud elektroonset teabevahetust võimaldaval viisil. (2) Isik, kelle toetuse, pensioni, hüvitise, elatisabi või teenuse andmete esitamise kohustus on sätestatud seaduse või riikidevahelise lepinguga, esitab andmed vastutavale töötlejale paberil, digitaalselt allkirjastatuna või isiku tuvastamist võimaldava elektroonse kanali kaudu. (3) Eesti Vabariigiga sotsiaalkindlustuslepingu sõlminud riikide pädevad asutused on infosüsteemi andmete andmeandjateks. Andmed esitatakse riikidevahelise sotsiaalkindlustuslepingu ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud korras ja tähtaegadel. § 17. Kohustuslikud andmeandjad (1) Eesti rahvastikuregister on andmeandja isikule riiklike toetuste, pensionide, hüvitiste ja elatisabi pakkumise, määramise ja maksmise eesmärgil ning ohvriabi, puude raskusastme tuvastamise, abivahendi-, sotsiaalse rehabilitatsiooni ja erihoolekandeteenuse korraldamise eesmärgil. (2) Maksukohustuslaste register on andmeandja isiku maksualaste andmete kohta isikule toetuste, pensionide ja hüvitiste pakkumiseks, määramiseks ja maksmiseks. (3) Eesti hariduse infosüsteem on andmeandja isiku omandatud haridustaseme kohta puude raskusastme tuvastamiseks ja sotsiaalteenuste määramiseks ning õppimise ja koolikohustuse mittetäitmise andmete kohta perehüvitiste, toitjakaotuspensioni, puuetega inimeste seaduse alusel makstava puudega vanema toetuse ja õppetoetuse määramiseks ning maksmiseks.  8 (4) Haigekassa andmekogu on andmeandja isikule ajutise töövõimetuse hüvitatud perioodi, päevade arvu, määratud ajutise töövõimetuse hüvitise suuruse ja töövõimetuslehtede liikide andmete kohta perehüvitiste määramiseks ja maksmiseks. (5) Äriregister on andmeandja juriidilise isiku ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste andmete kohta. (6) Pensioniregistri pidaja on andmeandja isiku maksuvaba tulu kasutamise andmete kohta. (7) Vangiregister on andmeandja isiku vahi all oleku või täitmisele pööratud vabadusekaotuse kandmise andmete kohta isikule toetuse, hüvitise, pensioni maksmise peatamiseks, jätkamiseks või lõpetamiseks. (8) Kaitseväekohustuslaste register on andmeandja isiku aja- või asendusteenistuses viibimise andmete kohta ajateenija või asendusteenistuja lapse toetuse määramiseks ja maksmiseks. (9) Kohtute infosüsteem on andmeandja kuriteoohvri andmete kohta kuriteoohvri hüvitise määramiseks, lapse elatisnõude esitamise andmete kohta kohtumenetlusaegse elatisabi määramiseks, kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isiku andmete kohta ja meditsiinilise iseloomuga mõjutusvahendi (psühhiaatriline sundravi) kohaldamise andmete kohta isikule erihoolekandeteenuse määramiseks. (10) Töötamise register on andmeandja isiku töötamise ja lapsehoolduspuhkuse andmete kohta isikule perehüvitise ja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse määramiseks, isiku töötamise alustamise, peatumise ja lõpetamise andmete ning töötamise liigi kohta tööõnnetusest või kutsehaigusest tingitud tervisekahjustuse korral makstava kahjuhüvitise määramiseks ja maksmiseks. Töötamise register on andmeandja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 51 lõike 2 punktis 2 sätestatud mittetöötavate riikliku pensioni saajate andmete kohta. (11) Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister on andmeandja lapse asendushooldusele suunamise ja asendushoolduse lõppemise andmete kohta, muude perehüvitiste maksmist mõjutavate asjaolude andmete kohta ning hoolduspuhkuse puhkusetasu riigieelarvest hüvitamisel hooldaja määramise andmete kohta. (12) Liikluskindlustuse register on andmeandja kindlustusandja andmete kohta liiklusõnnetuse toimumise korral isikule liiklusõnnetuse tõttu püsivalt töövõimetuks tunnistamise või toitja kaotuse korral väljamakstud töövõimetus-, toitjakaotus- või rahvapensioni summade kindlustusandjalt sissenõudmiseks Sotsiaalkindlustusameti poolt. (13) Töötuskindlustuse andmekogu on andmeandja töötuskindlustus-, koondamis- ja maksejõuetushüvitise maksmise andmete kohta isikule vanemahüvitise määramiseks. (14) Töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu on andmeandja isiku töövõime hindamise otsuse, isikule määratud ja makstud töövõimetoetuse ning töövõime hindamisel antud eksperdiarvamuse andmete kohta puude raskusastme tuvastamiseks, pensioni, prokuröri töövõimehüvitise, olümpiavõitja riikliku toetuse, kuriteoohvri hüvitise ning tööõnnetuse kutsehaiguse korral makstava kahjuhüvitise määramiseks ja maksmiseks, sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse ja erihoolekandeteenuse osutamiseks, püsiva töövõimetuse otsuse kehtetuks tunnistamiseks ja riikliku pensioni maksmise lõpetamiseks ning puhkusetasu ja keskmise töötasu hüvitise määramiseks. (15) Tervise infosüsteem on andmeandja andmete esitaja kohta ning isiku ambulatoorsete visiitide, haiglas viibimiste ja ravimite andmete kohta isiku puude raskusastme tuvastamiseks ja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse määramiseks.  9 (16) Täitemenetluse register on andmeandja isikule täitemenetlusaegse elatisabi maksmiseks. (17) Majandustegevuse register on andmeandja ettevõtja tegevusloa, tegevuskohtade ja tegevusalade andmete kohta sotsiaalteenuse osutajaga lepingu sõlmimiseks. (18) Aadressiandmete süsteemi andmeid kasutatakse isiku struktureeritud aadressiandmete esitamiseks. (19) Politsei- ja Piirivalveamet on andmeandja teadmata kadunud ja tagaotsitavaks kuulutatud isikute suhtes algatatud menetluste andmete kohta isikule hüvitise ja pensioni maksmise peatamiseks või jätkamiseks. (20) Töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise register on andmeandja isikule osutatud tööturuteenuste ja töötuna arveloleku andmete kohta sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse määramiseks. § 18. Infosüsteemi kantud andmete õigsuse ja tervikluse tagamine (1) Andmeandjad vastutavad esitatud andmete õigsuse eest. (2) Vastutav töötleja on kohustatud tegema andmeesitajale järelepärimise, kui tal on tekkinud kahtlus esitatud andmete õigsuse ja tervikluse suhtes. (3) Kui andmeandja avastab, et ta on esitanud infosüsteemi ebaõigeid andmeid, on ta kohustatud viivitamata esitama infosüsteemile õiged andmed ning teavitama sellest vastutavat töötlejat. (4) Infosüsteemi andmete kandmisel tekkinud andmevea ilmnemise korral on vea leidnud vastutav või volitatud töötleja kohustatud infosüsteemis andmevea parandama ja sellest andmeandjat teavitama. (5) Infosüsteemi andmete kande, kande muudatuse ja täienduse tegemise aeg ning kande tegija ees- ja perekonnanimi salvestatakse infosüsteemi logiandmetes. 6. peatükk Andmete väljastamine ja säilitamine ning juurdepääs andmetele § 19. Andmete väljastamine ja juurdepääs andmetele (1) Vastutav töötleja peab arvestust andmete väljastamise aja, väljastatud andmete koosseisu, andmesaaja, väljastatud andmete aluse ja andmete väljastamise viisi üle. (2) Seaduse, välislepingu või Euroopa Liidu otsekohalduva õigusaktiga ettenähtud ülesannete täitmiseks infosüsteemist andmete väljastamine teise andmekogusse või teisele asutusele toimub asutustevahelise andmevahetuskokkuleppe alusel. Kokkuleppes lepivad vastutav töötleja ja andmesaaja kokku väljastatavate andmete koosseisu ning andmete väljastamise tingimused, korra ja viisi. Isikuandmete edastamine Euroopa Liitu mittekuuluvasse riiki toimub riikidevahelise sotsiaalkindlustuslepingu alusel. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmeid väljastatakse infosüsteemist üldjuhul elektroonselt. Paberil väljastatakse infosüsteemist andmeid üksnes põhjendatud taotluse alusel või kui selline kohustus tuleneb õigusaktist.  10 (4) Andmesubjektil, kelle andmeid infosüsteemis töödeldakse, on juurdepääs enda andmetele vastutava töötleja kaudu või muu üheselt isiku tuvastamist võimaldava elektroonse kanali kaudu. § 20. Andmete säilitamine (1) Riiklike pensionide määramise ja maksmise alusandmeid säilitatakse 75 aastat pärast isiku surma. (2) Riiklike toetuste, hüvitiste, elatisabi, ohvriabi ning abivahendi-, sotsiaalse rehabilitatsiooni ja erihoolekandeteenuse andmeid säilitatakse kümme aastat pärast vastava õiguse lõppemist. (3) Puude raskusastme tuvastamise ja otsuse andmeid, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud andmed, säilitatakse kümme aastat pärast isiku surma. (4) Lapsel puude raskusastme tuvastamise otsuse andmeid säilitatakse 60 aastat pärast lapsel viimase puude raskusastme tuvastamise otsuse kestuse lõppemist. (5) Lapsinvaliidsuse tuvastamise andmeid ja lapseeast invaliidsuse tuvastamise andmeid säilitatakse 50 aastat pärast lapsinvaliidsuse või lapseeast invaliidsuse viimase ekspertiisiotsuse kestuse lõppemist. (6) Logiandmeid säilitatakse kümme aastat. (7) Pärast käesoleva paragrahvi lõigetes 1–5 sätestatud säilitustähtaegade möödumist andmed anonüümitakse. 7. peatükk Infosüsteemi järelevalve, rahastamine ja lõpetamine § 21. Järelevalve infosüsteemi pidamise üle Järelevalvet infosüsteemi pidamise üle tehakse õigusaktides sätestatud korras. § 22. Infosüsteemi pidamise rahastamine Infosüsteemi pidamist ning hooldus- ja arendustöid rahastatakse riigieelarvest vastutavale ja volitatud töötlejale selleks otstarbeks eraldatud vahenditest. § 23. Infosüsteemi lõpetamine (1) Infosüsteemi lõpetamise otsustab valdkonna eest vastutav minister. (2) Infosüsteemi lõpetamisel otsustatakse andmete üleandmine teise andmekogusse või riiklikku arhiivi või andmete hävitamine ning üleandmise või hävitamise tähtaeg. 8. peatükk Rakendussäte § 24. Määruse jõustumine Määrus jõustub 15. jaanuaril 2019. a.  11 (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Iva (allkirjastatud digitaalselt) Sotsiaalkaitseminister Marika Priske Kantsler  Sotsiaalkaitse infosüsteemi põhimääruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Seoses 25. maist 2018. a otsekohalduva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (edaspidi isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88) tehakse muudatused sotsiaalkaitse infosüsteemi (edaspidi infosüsteem) põhimääruses. Kuivõrd põhimäärus tuuakse Vabariigi Valitsuse tasandilt sotsiaalkaitseministri tasandile, kehtestatakse põhimäärus uue terviktekstina. Põhimõttelisi ja sisulisi muudatusi käesoleva eelnõuga ei tehta. Käesoleva eelnõuga ei hakata töötlema uusi täiendavaid andmeid ning isikuandmeid töödeldakse samas ulatuses, mis kehtivas õiguses. Isikuandmete kaitse üldmäärusega seonduvalt on põhimääruses üle vaadatud isikuandmete töötlemise eesmärk, andmekoosseisude kirjeldus ja säilitamise tähtajad. Tagamaks, et isikuandmeid kogutakse täpselt ja selgelt kindlaksmääratud ja õiguspärastel eesmärkidel ning neid ei töödelda hiljem viisil, mis on nende eesmärkidega vastuolus, on täiendatud infosüsteemi andmete töötlemise eesmärke ning eesmärkidena on lisatud ülesannete analüüsimine ja statistika tegemine. Muudatused on seotud üksnes isikuandmete kaitse üldmääruse rakendamisega. Põhimääruses sätestatakse andmete (sh logide) säilitustähtajad vastavalt isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 5 lõike 1 punktis e sätestatud säilitamise piirangu põhimõttele. Säilitamise piirangu põhimõtte kohaselt ei tohi isikuandmeid säilitada kauem, kui see on vajalik selle eesmärgi saavutamiseks, milleks isikuandmeid töödeldakse. Eelnõuga kehtestatakse infosüsteemi pidamise regulatsioon terviktekstina. Võrreldes kehtiva põhimäärusega on tehtud tehnilisi täpsustusi. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Määruse eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Sotsiaalministeeriumi digitaalvõimekuse arendamise osakonna nõunik Maire Kaldma (Sotsiaalministeeriumist lahkunud) ja sotsiaalkindlustuse osakonna hüvitiste ja toetuste poliitika juht Anu Irval ([email protected], 626 9238). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusnõunik Jaanus Põldmaa (jaanus.põ[email protected], 626 9328). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected], 626 9320). 1.3. Märkused Eelnõu on seotud Riigikogu menetluses oleva isikuandmete kaitse seaduse ja selle rakendusseaduse eelnõudega 679 SE ja 650 SE. Eelnõuga 650 SE muutub kehtetuks Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määrus nr 137 „Sotsiaalkaitse infosüsteemi põhimäärus“ (edaspidi kehtiv määrus). Eelnõuga ei muudeta infosüsteemis isikuandmete töötlemise ulatust, mistõttu ei ole koostatud täiendavat isikuandmete mõjuhinnangut. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kaheksast peatükist, mis on jaotatud 24 paragrahviks. Esimeses peatükis sätestatakse määruse üldsätted, teises peatükis infosüsteemi ülesehitus ja andmete kaitse, kolmandas peatükis vastutava ja volitatud töötleja ülesanded, neljandas peatükis infosüsteemi andmed, viiendas peatükis andmete edastamine infosüsteemi ja kohustuslikud andmeandjad, kuuendas peatükis andmete väljastamine ja säilitamine ning juurdepääs andmetele, seitsmendas peatükis infosüsteemi järelevalve, rahastamine ja lõpetamine ning kaheksandas peatükis esitatakse rakendussäte. Paragrahvis 1 sätestatakse infosüsteemi asutamise alus, infosüsteemi pidamise eesmärk ja infosüsteemi nimetus. Lõikes 1 sätestatakse infosüsteemi asutamise alus, mille kohaselt on sotsiaalkaitse infosüsteem sotsiaalseadustiku üldosa seaduse alusel asutatud riiklik andmekogu. Lõikes 2 sõnastatakse infosüsteemi pidamise eesmärk. Sotsiaalkaitse Infosüsteem on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, mida peetakse Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi SKA) seadustest tulenevate avalike ülesannete täitmise eesmärgil, sealhulgas riiklike toetuste, pensionide, hüvitiste ning elatisabi pakkumise, määramise ja maksmise eesmärgil ning ohvriabi, puude raskusastme tuvastamise, abivahendi-, sotsiaalse rehabilitatsiooni ja erihoolekandeteenuse korraldamise eesmärgil. Võrreldes kehtiva määrusega on eesmärkide hulka lisatud ka eelnimetatud ülesannete analüüsimine ja statistika tegemine. Infosüsteemi pidamise eesmärgi paremaks esitamiseks on ülesanded loetletud punktidena. Lõigetes 3 ja 4 sätestatakse infosüsteemi eesti- ja ingliskeelne ametlik nimetus. Infosüsteemi eestikeelne nimetus on sotsiaalkaitse infosüsteem ning ingliskeelne nimetus on Social Security Information System. Paragrahvis 2 sätestatakse infosüsteemi vastutav ja volitatud töötleja. Infosüsteemi vastutav töötleja on SKA ning volitatud töötleja on Tervise ja Heaolu infosüsteemide Keskus (edaspidi TEHIK). Vastutava töötleja ja volitatud töötleja ülesannete loetelu on sätestatud määruse §-des 5 ja 6. Paragrahvis 3 sätestatakse infosüsteemi ülesehitus. Lõike 1 kohaselt töödeldakse infosüsteemi andmeid elektroonselt. Lõikes 2 sätestatakse, et infosüsteemi alusandmed võivad olla elektroonsed või paberil. Paberil andmed kantakse infosüsteemi elektroonselt. Seega töödeldakse infosüsteemi kantud andmeid elektroonselt. Lõikes 3 sätestatakse infosüsteemi osad. Infosüsteem koosneb elektroonsest andmebaasist, arhiveeritud andmetest, ametniku töökeskkonnast ja iseteeninduskeskkonnast. Kehtivas määruses on infosüsteemi osadena nimetatud ka elektroonilisi andmeid (sh andmed, mis on esitatud Eesti teabevärava eesti.ee kaudu). Eelnõus seda enam eraldi ei nimetata, sest eesti.ee kaudu esitatud andmed moodustavad osa elektroonsest andmebaasist. Eesti.ee kaudu esitatakse SKA-le näiteks tööandja taotlus puhkusetasu hüvitamiseks riigieelarvest. Kodaniku juurdepääsu keskkonnaks olevat iseteeninduskeskkonda kasutab ka sotsiaalteenuse (sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse, erihoolekandeteenuse) osutaja, kes esitab iseteeninduskeskkonna kaudu SKA-le teenuse osutamise andmed (nt isiku teenuse saamise algusaeg, osutatud teenuste arved, teenuse osutamiseks vabade kohtade info). Paragrahvis 4 sätestatakse infosüsteemi andmete kaitse. See hõlmab: 1) andmete käideldavust, mis tähendab andmete õigeaegset ja lihtsat kättesaadavust ja kasutatavust selleks volitatud isikutele või andmetöötlusprotsessidele; 2) terviklust ehk andmete kaitsmist juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, sh hävimise või hävitamise eest, ning 3) konfidentsiaalsust, mis hõlmab andmete kaitsmist volitamata töötlemise eest.  3 Registrisse kantud andmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks rakendatakse organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid. Registri turvaklass on K2T2S21 ja turbeaste on keskmine (M). Paragrahvides 5 ja 6 sätestatakse vastutava töötleja ja volitatud töötleja ülesanded, kohustused ja vastutusvaldkonnad infosüsteemi pidamisel. Vastutava töötleja ülesandeid võrreldes kehtiva määrusega ei muudeta. Volitatud töötleja ülesannete hulka lisandub kohustus teavitada vastutavat töötlejat teenuste intsidentidest. Muudatus on kooskõlas küberturvalisuse seaduses sätestatud küberturvalisuse tagamise põhimõtetega ning küberintsidentidest teavitamise kohustusega. Paragrahvis 7 sätestatakse infosüsteemi andmete jaotus üldisel tasemel, lähtudes sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 39 lõikes 1 loetletud andmetest. Lõike 1 punktides 1–3 nimetatakse andmed, mida kogutakse infosüsteemi kõikides SKA menetlusprotsessides: isiku üldandmed, alusandmed isikule riikliku toetuse, pensioni, hüvitise, elatisabi ja teenuse määramiseks ja maksmiseks ning andmed isikule riikliku toetuse, pensioni, hüvitise, elatisabi ja teenuse määramise, maksmise, peatamise, lõpetamise või sellest keeldumise ja kinnipidamise kohta. Punktis 1 nimetatud isiku üldandmed (isikukood või sünniaeg, sugu, perekonna- ja eesnimi, kontaktandmed, isiku surma või surnuks või teadmata kadunuks tunnistamise andmed, elamisloa ja -õiguse ning kodakondsuse andmed, eestkoste või hooldusõiguse andmed ning Eesti Vabariiki saabumise ja sealt lahkumise andmed) on vajalikud algandmed isikuga seotud menetluse algatamiseks. Punktis 2 nimetatud andmed on konkreetse toetuse, hüvitise või teenuse liigiga seotud alusandmed ning punktis 3 nimetatud andmete näol on tegemist otsuse (haldusakti) andmetega. Otsuseid tehakse igas toetuse, hüvitise ja teenuse menetlemise protsessis. Punktides 4–8 on nimetatud andmed, mida kasutatakse sõltuvalt menetlusprotsessist, ning nende andmekoosseisude täpsem jaotus on esitatud määruse §-des 8–15. Lõikes 2 sätestatakse, et §-des 8–15 nimetatud andmekoosseisud ja §-s 17 nimetatud kohustuslike andmeandjate andmekoosseisud esitatakse andmenimetuse täpsusega riigi infosüsteemi haldussüsteemis. Paragrahvis 8 sätestatakse infosüsteemi kantavad isiku üldandmed. Lõike 1 punktis 1 nimetatakse isiku üldandmetena Eesti isikukood või selle puudumise korral isiku sünniaeg ja sugu, olemasolu korral välisriigi isikukood. Sünniaeg või välisriigi isikukood on vajalik juhtudel, kui menetlusalune isik ei oma Eestis isikukoodi, aga seoses tema tegevusega Eestis või seotusega Eestiga omab tema või tema pereliige õigust Eestis makstavale hüvitisele või tekib tal kohustusi. Isiku sooline eristamine on vajalik seoses seadustest tulenevate õiguste ja isikutevaheliste suhete kindlaksmääramisega. Näiteks on vanemahüvitise puhul kuni lapse 70 päeva vanuseks saamiseni õigus hüvitisele ainult lapse emal. Punktis 2 sätestatakse isiku ees- ja perekonnanime kandmine infosüsteemi. Punktis 3 nimetatud isiku kontaktandmed on vajalikud eelkõige hüvitiste määramise õigusliku aluse tuvastamiseks ja hüvitise saamise õigusest teavitamiseks. 1 K2 – töökindlus – 99% (lubatud summaarne seisak nädalas ~ 2 tundi); lubatav nõutava reaktsiooniaja kasv tippkoormusel – minutid (1÷10); T2 – info allikas, selle muutmise ja hävitamise fakt peavad olema tuvastatavad; vajalik on info õigsuse, täielikkuse ja ajakohasuse perioodiline kontroll; S2 – salajane info: info kasutamine on lubatud ainult teatud kindlatele kasutajate gruppidele, juurdepääs teabele on lubatav juurdepääsu taotleva isiku õigustatud huvi korral.  4 Punktides 4–7 ja 10 loetletud andmed isiku surma, surnuks tunnistamise, teadmata kadunuks tunnistamise või teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetluse algatamise või lõpetamise kohta, Eestis legaalselt elamise fakti kinnitamise või kodakondsuse ja seda tõendava dokumendi, Eestisse elama asumise või Eestist lahkumise kohta on vajalikud hüvitiste maksmise lõpetamiseks või jätkamiseks ning maksmise perioodide määramiseks. Punktides 8–10 nimetatud eestkoste ja hooldusõiguse ning isiku Eesti Vabariiki saabumise ja Eesti Vabariigist lahkumise andmed on vajalikud, et tuvastada isiku õigus hüvitistele. Lõikes 2 sätestatakse lõikes 1 nimetatud isiku üldandmete kasutamine. Selle kohaselt kasutatakse isiku üldandmeid määruse §-s 9 nimetatud riikliku toetuse, pensioni, hüvitise, elatisabi, ohvriabi ja teenuse taotlemisel, määramisel ja maksmisel vastavalt õigusaktidele, milles on sätestatud riikliku toetuse, pensioni, hüvitise, elatisabi, ohvriabi ja teenuse taotlemine, määramine ja maksmine. Paragrahvis 9 sätestatakse infosüsteemi kantavad alusandmed, mis on vajalikud isikule riikliku toetuse, pensioni, hüvitise, elatisabi ja teenuse määramiseks ja maksmiseks. Lõikes 1 loetletakse riikliku toetuse määramise ja maksmise alusandmed. Punkti 1 kohaselt on alusandmeteks puudega inimese sotsiaaltoetuse taotluse andmed. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (edaspidi PISTS) § 4 sätestab järgmised toetuse liigid: puudega lapse toetus, puudega tööealise inimese toetus, puudega vanaduspensioniealise inimese toetus, puudega vanema toetus, õppetoetus ja täienduskoolitustoetus. PISTS § 16 lõikes 2 on sätestatud puudega inimeste sotsiaaltoetuste taotlemiseks vajalikud põhidokumendid: toetuse taotlus, milles sisalduvad toetust taotleva isiku nimi, sünniaeg ja sugu või isikukood, kontaktandmed, pangakonto number ja toetuse liik ning puudega lapse toetuse taotlemisel lapse nimi, sünniaeg ja sugu või isikukood. Nimetatud põhidokumentide andmete kandmine infosüsteemi on sätestatud käesoleva eelnõu §-s 8 (isiku üldandmed) ja §-s 17 (kohustuslikud andmeandjad). Isik võib taotluse sotsiaaltoetuste määramiseks esitada ka koos puude raskusastme tuvastamise taotlusega. Toetuse liigiga seotud spetsiifilised alusandmed saadakse üldjuhul kohustuslikelt andmeandjatelt. Nii näiteks saadakse puudega isiku õppetoetuse taotlemiseks vajalikud õppimise andmed andmevahetuse kaudu Eesti hariduse infosüsteemist (edaspidi EHIS). Kui EHIS-e andmetest gümnaasiumi 10.-12. klassis, kutseõppeasutuses või kõrgkoolis õppimise fakti ei selgu, on SKA-l õigus nõuda isikult õppimise tõendamiseks dokumenti. Punktis 2 sätestatakse infosüsteemi kantavad tuumakatastroofi tagajärgede likvideerija sotsiaaltoetuse, olümpiavõitja toetuse, represseeritu toetuse ja välisriigist Eestisse elama asunud Eesti kodanikule või eesti rahvusest isikule ning tema abikaasale, lastele ja vanematele sotsiaaltoetuse määramise ja maksmise alusandmed. Tuumakatastroofi tagajärgede likvideerija sotsiaaltoetuse määramisele ja maksmisele kohaldatakse sotsiaalhoolekande seaduse (edaspidi SHS) § 1401, mille lõike 5 kohaselt esitatakse toetuse taotlemiseks SKA-le ühekordne taotlus, millele kantakse isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood, arvelduskonto number, taotluse esitamise kuupäev ning kinnitus selle kohta, et isik ei saa samal eesmärgil toetust välisriigist. Taotlusele lisatakse Eestis viibimist tõendav dokument ja tuumakatastroofi avarii likvideerimisel viibimist tõendav dokument. Olümpiavõitja riikliku toetuse taotlemine on sätestatud spordiseaduse §-s 14. Toetuse taotlemiseks esitab taotleja lisaks avaldusele rahvusliku olümpiakomitee või paraolümpiakomitee teatise, millega tõendab, et ta on Eesti kodanik ning on saavutanud olümpiahartas sätestatud olümpiaspordialal või paraolümpiamängude programmi kuuluval spordialal olümpiavõidu, esindades Eesti Vabariiki.  5 Represseeritu toetuse taotlemisel kohaldatakse okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse § 61 lõike 2 sätteid. Infosüsteemi kantakse järgmised andmed: isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood, represseeritud isiku tunnistuse number ja väljaandmise kuupäev, arvelduskonto number ja taotluse esitamise kuupäev. Represseeritud isiku tunnistuse andmete kandmine infosüsteemi on sätestatud käesoleva eelnõu §-s 15. Välisriigist Eestisse elama asunud Eesti kodanikul või eesti rahvusest isikul ning temaga koos Eestisse elama asunud abikaasal, lapsel ja vanemal, kes on jõudnud riikliku pensionikindlustuse seaduse (edaspidi RPKS) §-s 7 sätestatud vanaduspensioniikka, on õigus saada igakuist sotsiaaltoetust rahvapensioni määras, kui isiku kuusissetulek on alla rahvapensioni määra. Toetuse taotlemisele kohaldatakse SHS § 140, mille lõike 7 alusel kehtestab valdkonna eest vastutav minister taotluse andmete ja vajalike dokumentide loetelu. Infosüsteemi kantakse taotleja ees- ja perekonnanimi, isikukood, kontaktandmed, arvelduskonto number ning märge, mil viisil ja millisele aadressile soovitakse SKA-lt dokumente ja teateid saada. Lõikes 2 loetletakse infosüsteemi kantavad riikliku pensioni määramise ja maksmise alusandmed. Punkti 1 kohaselt kantakse infosüsteemi pensioniavalduse andmed. Pensioniavaldusele kantavad andmed on sätestatud RPKS § 31 lõikes 2. Infosüsteemi kantakse järgmised andmed: avaldaja ees- ja perekonnanimi, isikukood või sünniaeg, elukoha ja kontaktandmed, andmed taotletava pensioni liigi kohta, andmed välisriigist pensioni saamise ja töötamise kohta, andmed lapse kasvatamise ja hooldamise kohta, märge otsuse teatavakstegemise ja pensioni väljamaksmise viisi kohta, andmed isiku pensioniõiguslikku staaži tõendavate dokumentide kohta ja avalduse esitamise kuupäev. RPKS §-s 5 on sätestatud järgmised riikliku pensioni liigid: vanaduspension, toitjakaotuspension ja rahvapension. Kuni 31.12.2016 määras SKA ka töövõimetuspensione, mistõttu on infosüsteemis lisaks töövõimetuspensioni andmed. Punktides 2 ja 3 nimetatakse infosüsteemi kantavate alusandmetena pensionikindlustusstaaži andmed ja pensionikindlustusosaku arvutamise andmed. Punkti 4 kohaselt kantakse infosüsteemi andmed pensionilisa arvestamiseks. Pensionilisa määramise alused on loetletud RPKS §-s 24 ja okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduses. Infosüsteemi kantakse pensionilisa määramise aluse andmed: lapse kasvatamise või hooldamise andmed, Vabadussõjast osavõtnu või tema lese andmed, II maailmasõjast osavõtnu või Omakaitse liikme andmed. Punkti 5 kohaselt kantakse infosüsteemi andmed pensioni suurendamiseks. Pensioni suurendamise alused on sätestatud avaliku teenistuse seaduse §-s 113 ja päästeteenistuse seaduse §-s 18. Punkti 6 kohaselt kantakse infosüsteemi püsiva töövõimetuse tuvastamise ning osalise või puuduva töövõime tuvastamise otsuse andmed. Nimetatud andmed on vajalikud toitjakaotuspensioni arvutamiseks ja määramiseks, samuti vanaduspensioni määramiseks. Punkti 7 kohaselt kantakse infosüsteemi pensioni liigiga seotud lisaandmed, sh soodustingimustel vanaduspensionile ja väljateenitud aastate pensionile õigust andvad andmed (näiteks teatud kutsealadel töötamise eristaažid). Lõikes 3 loetletakse infosüsteemi kantavad alusandmed, mis on vajalikud isikule perehüvitiste määramiseks ja maksmiseks. Punkti 1 kohaselt on alusandmeteks lapsetoetuse, lapsehooldustasu, üksikvanema lapse toetuse, eestkostetava lapse toetuse, lasterikka pere toetuse, sünnitoetuse, lapsendamistoetuse, vanemahüvitise, ajateenija või asendusteenistuja lapse toetuse taotluse andmed. Kuigi ajateenija  6 või asendusteenistuja lapse toetus ei ole perehüvitiste seaduse (edaspidi PHS) kohaselt perehüvitis, kohaldatakse vastavalt kaitseväeteenistuse seaduse § 54 lõikele 11 ja § 64 lõikele 52 selle toetuse maksmisele PHS üldsätteid ning taotlus toetuse saamiseks esitatakse SKA-le. Vastavalt PHS § 5 lõikele 2 kontrollitakse isiku õigust hüvitisele infosüsteemi kantud andmete alusel. Hüvitiste taotlemisel kontrollitakse isiku hüvitise saamise tingimustele vastavust järgmiste isikuga seotud üldandmete alusel: isikukood, perekonna- ja eesnimi, elukoha ja kontaktandmed, andmed perekonnaseisu, surma, surnuks tunnistamise, teadmata kadumise või tagaotsimise või eestkoste seadmise või SHS-i tähenduses hoolduspere vanemaks olemise kohta, andmed isikuhooldusõiguse äravõtmise kohta, andmed elamisloa või -õiguse ja kodakondsuse kohta ning andmed aja- või asendusteenistuse perioodi kohta. Nimetatud andmete infosüsteemi kandmine on sätestatud käesoleva eelnõu §-des 8 ja 17. Punkti 2 kohaselt on perehüvitiste määramise ja maksmise alusandmeteks ka punktis 1 nimetatud hüvitise taotlemise lisaandmed. Infosüsteemi kantakse lapsehoolduspuhkuse kestuse andmed, eestkostja määramise kohtumääruse või lapse perekonnas hooldamise lepingu andmed, isiku asukoha tuvastamise menetluse algatamise dokumendi andmed, isiku tagaotsitavaks kuulutamise dokumendi andmed, andmed lapsendamise kohta välisriigis, andmed lapse asendushooldusele paigutamise kohta ja asendushooldusteenuse lõppemise kohta, tööandja tõendi andmed väljaspool Eestit teises Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Šveitsi Konföderatsioonis töötamise perioodi kohta, isiku Eestis aja- või asendusteenistuses viibimise andmed, taotleja või lapse teise riiki elama või õppima asumise või teises riigis õpingute lõpetamise või katkestamise andmed ning pereliikme – vanema, eestkostja, hooldaja, vanema abikaasa või muu hüvitist saama õigustatud isiku – andmed tööle asumise kohta Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriiki või Šveitsi Konföderatsiooni ning andmed perehüvitiste saamise kohta välisriigilt. Lõikes 4 loetletakse infosüsteemi kantavad elatisabi määramise ja maksmise alusandmed. Elatisabi eesmärk on tagada lapsele ülalpidamine, kui kohustatud isik (elatisvõlgnik) ei täida ülalpidamiskohustust perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud ulatuses kohtumenetluse või täitemenetluse ajal. Vastavalt PHS-ile makstakse kohtumenetlusaegset elatisabi või täitemenetlusaegset elatisabi. Punkti 1 kohaselt kantakse infosüsteemi elatisabi taotluse andmed: taotluse esitaja nimi ja isikukood, elukoht, kontaktandmetena e-posti aadress ja telefoninumber ning taotleja nimi, isikukood ja elukoht. Taotlusega koos esitatakse ka elatisvõlgniku nimi, isikukood ja elukoht ning kontaktandmetena e-posti aadress ja telefoninumber. Punkti 2 kohaselt kantakse infosüsteemi kohtumenetlusaegse elatisabi määramise otsuse andmed koos teabega elatisnõude ülemineku kohta riigile. Kohtumenetlusaegse elatisabi määramise alusandmetena märgitakse infosüsteemi dokumendi andmed, milleks võivad olla lapse elatisnõudes tehtud makseettepaneku määruse andmed või hagi tagamise abinõu rakendamise määruse andmed või elatisnõudes jõustunud kohtulahendi andmed. Punktides 3 ja 4 sätestatakse täitemenetlusaegse elatisabi menetlemise algatamiseks vajalike andmete kandmine infosüsteemi. Nimetatud andmeteks on täitemenetlust läbiviiva kohtutäituri teate andmed. Infosüsteemi kantakse kohtutäituri ees- ja perekonnanimi, e-posti aadress ja telefoninumber ning elatisabi maksmiseks määratud väljamakse summa, periood, mille kohta väljamakse tehakse ning lapse elatisnõudes tehtud makseettepaneku määruse või hagi tagamise abinõu rakendamise määruse või elatisnõudes jõustunud kohtulahendi number, täiteasja number ja kuupäev. Lõikes 5 loetletakse ohvriabi seaduses (edaspidi OAS) sätestatud kuriteoohvri riikliku hüvitise määramiseks ja maksmiseks infosüsteemi kantavad alusandmed.  7 Kuriteoohvri riikliku hüvitise määramise alused on sätestatud OAS §-s 10. OAS § 62 lõike 4 alusel on kehtestatud valdkonna eest vastutava ministri määrusega hüvitise taotlemiseks vajalike andmete esitamine. Vastavalt käesoleva lõike punktile 1 on hüvitise määramise ja maksmise alusandmeteks hüvitistaotluse andmed. Punkti 2 kohaselt on alusandmeteks hüvitistaotluse lisaandmed, milleks on püsivast töövõimetusest või töövõime vähenemisest ning tervise kahjustamisest tuleneva kahju suurus, ohvri matusekulude, ohvri surmast tuleneva kahju, keha funktsioone asendavatele abivahenditele ja riietele tekitatud kahju suurus ning andmed taotleja sissetuleku kohta. SKA-l on õigus saada Eesti Töötukassa (edaspidi töötukassa) töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogust eksperdiarvamuse andmeid töövõime vähenemise kohta, töövõime hindamise otsuse andmeid (töövõime ulatus ja vähenenud töövõime kestus) ning määratud ja makstud töövõimetoetuse andmeid. Lõikes 6 sätestatakse tööõnnetusest või kutsehaigusest tingitud kahjuhüvitise määramise alusandmete kandmine infosüsteemi. Vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse seaduse §-le 242 hüvitab SKA tööandja õigusjärglaseta likvideerimise korral tööandja poolt isikule tööõnnetusest või kutsehaigusest tingitud tervisekahjustuse või surma tõttu tekitatud varalise kahju. Tööõnnetusest või kutsehaigusest tingitud tervisekahjustuse korral makstava kahjuhüvitise määramiseks ja maksmiseks on SKA-l vaja andmeid püsiva töövõimetuse tuvastamise ja töövõime ulatuse hindamise kohta. Lisaks on SKA-l vaja hüvitise määramiseks ja maksmiseks andmeid tööõnnetuse ja kutsehaiguse kohta, et tuvastada seos töövõime kaotuse ja tööõnnetuse või kutsehaiguse vahel ning hinnata tööõnnetusest või kutsehaigusest põhjustatud töövõime kao ulatust. Andmed taotleja sissetuleku kohta on vajalikud, et hinnata tööõnnetusest või kutsehaigusest tingitud tervisekahjustusest tuleneva varalise kahju suurust. Andmed tööandja kohta on vajalikud, et SKA saaks kahjuhüvitise määramisel tuvastada, millise tööandja juures on tööõnnetus juhtunud või kutsehaigus välja kujunenud ning kas tööandja likvideerimise korral on olemas tööandja õigusjärglane, kuna SKA hüvitab kahju vaid tööandja õigusjärglaseta likvideerimise korral. Tööandja kohta infosüsteemi kantavate andmete kandmine on sätestatud käesoleva eelnõu §-s 14. Andmed taotleja lisakulutuste kohta on vajalikud, et SKA saaks hüvitada isikule lisakulutused (nt retseptiravimid, sõidukulud, kulutused kõrvalisele hooldusele). Andmed taotleja töö tegemisest keeldumiste kohta (töölepingu seaduse (edaspidi TLS) §-s 19 sätestatud õigus keelduda töö tegemisest) on vajalikud, kuna hüvitise suuruse määramisel võetakse arvesse täistööajaga töötatud kuud. Hüvitise määramisel jäetakse välja kuud, kus isik ei saanud töötasu täismääras, näiteks oli töövõimetuslehel või puhkusel. Samuti on vajalikud tööõnnetuse või kutsehaiguse tagajärjel surnud isiku ülalpeetavate andmed, et määrata isiku surma korral hüvitis isiku ülalpeetavale. Lõike 7 kohaselt on TLS-is sätestatud puhkusetasu riigieelarvest hüvitamise alusandmeteks tööandja poolt SKA-le esitatava hüvitamise taotluse andmed. Puhkusetasu hüvitamist reguleerib TLS § 66 ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 10. Puhkusetasu ja töötasu hüvitamise andmed on: tööandja andmed (nimi, registri- või isikukood, aadress, arvelduskonto); töötaja nimi ja isikukood, temaga seotud lapse või sügava puudega isiku nimi ja isikukood ning vastava hüvitise liigi alusandmed: alaealise põhipuhkuse päevade arv ja summa; töövõimetuspensionäri, osalise või puuduva töövõimega töötaja põhipuhkuse päevade arv ja summa; isapuhkuse päevade arv, puhkuse kasutamise kuupäevad ja summa; lapsepuhkuse päevade arv ja summa; puudega lapse vanema lapsepuhkuse päevade arv, puhkuse kasutamise  8 kuupäevad ja summa; täisealise sügava puudega isiku hooldamiseks puhkuse päevade arv, puhkuse kasutamise kuupäevad ja summa; lapse rinnaga toitmise vaheaegade päevade arv ja summa. Lõikes 8 sätestatakse infosüsteemi kantavad sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse määramise ja maksmise alusandmed. Punkti 1 kohaselt on alusandmeteks sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise taotluse andmed. Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise taotlemise andmed ja dokumendid on sätestatud SHS § 61 lõikes 2. Lisaks isiku üldandmetele märgitakse infosüsteemi kas ja millist abi (saatja, tugiisik, viipekeele tõlk või muu abi) 16-aastane või vanem isik vajab SKA-s sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajaduse hindamisel. Taotlejaga seotud isikuandmetest kantakse infosüsteemi ka andmed seni rakendatud rehabilitatsiooniteenuste, sotsiaalteenuste, erihoolekandeteenuste, tervishoiuteenuste, tööturuteenuste ja teiste toimetulekut toetavate teenuste või muu abi kohta ning hinnang saadud abile/teenustele. Samuti kantakse infosüsteemi hinnangud isiku toimetuleku kohta (paranenud, halvenenud, ei ole muutunud, on muutlik). Taotlemisel annab isik nõusoleku oma delikaatsete andmete (terviseandmete) töötlemiseks. Taotluse andmete koosseis ja taotlusele lisatavate dokumentide loetelu on kehtestatud valdkonna eest vastutava ministri 21. detsembri 2015. a määrusega nr 69 „Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmisel teenusevajaduse otsustamiseks ja teenuse osutamiseks vajalike andmete loetelu“. Punkti 2 kohaselt on alusandmeteks sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajaduse tuvastamise andmed, sealhulgas rehabilitatsiooniplaani koostamise andmed. Infosüsteemi kantakse andmed eesmärkide kohta, mille korral on õigustatud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutamine, samuti toimetulekuvõime, tegevusvõime, osalusvõime, terviseseisundi kirjeldus ning andmed tööturuteenuste kasutamise kohta. Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 69 „Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmisel teenusevajaduse otsustamiseks ja teenuse osutamiseks vajalike andmete loetelu“ § 3 järgi kantakse infosüsteemi andmed isikule sotsiaalse rehabilitatsiooni plaani ja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajaduse kindlaksmääramisel koostatava tegevuskava kohta. Punkti 3 kohaselt kantakse alusandmetena infosüsteemi sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsuse ning teenuse eest kalendriaastas ülevõetava tasu suuruse andmed. Otsuse andmed on: teenust saama suunamise eesmärk, sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutamise alus ja sellega seotud andmed. Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutamise alusena märgitakse teenuse saamise järjekorda võtmise aeg, sobivate teenuste nimekiri ja osutatavad teenused ning teenuse eest riigi poolt ülevõetava tasu maksimaalne suurus kalendriaastas (sõltub taotleja kuulumisest sihtrühma). Vastavalt SHS § 63 lõikele 2 on SKA töötajal sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise otsustamisel õigus saada töötukassalt töövõime hindamisel antud eksperdiarvamust ja andmeid isiku töötuna arveloleku ning isikule tööharjutuse, tööpraktika, karjäärinõustamise, tugiisikuga töötamise, töötamiseks vajaliku abivahendi ja tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamise kohta. Infosüsteemi kantakse ka isiku puude raskusastme tuvastamisel arstiõppe läbinud isiku arvamus puude raskusastme kohta ja puude raskusastme tuvastamise otsuse andmed ning püsiva töövõimetuse tuvastamise korral arstiõppe läbinud isiku arvamus isiku püsiva töövõimetuse ulatuse kohta ja püsiva töövõimetuse tuvastamise otsuse andmed.  9 Punkti 4 kohaselt on alusandmeteks sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse kulude ning teenusega seotud sõidu- ja majutuskulude hüvitamise andmed. Punktis 5 nimetatakse infosüsteemi kantavate alusandmetena sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse järjekorra andmed. Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse järjekorra pidamine on sätestatud SHS §- s 64. Punkti 6 kohaselt kantakse infosüsteemi alusandmetena sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse andmed vastavalt teenuseosutaja esitatud arvetele. Lõikes 9 sätestatakse infosüsteemi kantavad erihoolekandeteenuse määramise ja maksmise alusandmed. Punktide 1 ja 2 kohaselt on alusandmeteks erihoolekandeteenuse taotluse andmed ja erihoolekandeteenust saama suunamise otsuse andmed. Taotluse andmete loetelu on kehtestatud sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määrusega nr 73 „Erihoolekandeteenuste taotluses esitatavate andmete koosseisu ja taotlusega esitatavate nõutavate dokumentide loetelu ning isiku omaosaluse puudujääva osa hüvitamise taotluses esitatavate andmete koosseisu ja taotlusega esitatavate nõutavate dokumentide loetelu kehtestamine“. Isikule määratud erihoolekandeteenuse vajaduse tuvastamise ja teenust saama suunamise otsuse andmetes nimetatakse raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäire olemasolu, teenust saama suunamise eesmärk, erihoolekandeteenuse osutamise alus ja sellega seotud andmed ning teenuse osutamise kestus ja tegevuste soovituslik sagedus. Punktis 3 sätestatakse alusandmetena erihoolekandeteenuse järjekorra andmed. Punkti 4 kohaselt on erihoolekandeteenuse määramise ja maksmise alusandmeteks isikule osutatud erihoolekandeteenuse andmed vastavalt teenuseosutaja esitatud arvetele. Lõikes 10 sätestatakse infosüsteemi kantavad abivahendi eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise alusandmed. Punktide 1–3 kohaselt on alusandmeteks abivahendi eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise taotluse andmed, abivahendikaardi andmed ja abivahendi eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise andmed. Abivahendi eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise taotluse ja otsustamise andmed on kehtestatud sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määrusega nr 74 „Abivahendite loetelu, abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsustamise ja erandite tegemise tingimused ja kord ning abivahendi kaardi andmed“. Lisadokumentidena esitatakse abivahendi taotlemisel perearsti või eriarsti tõend või rehabilitatsiooniplaan abivahendi vajaduse kohta ISO-koodi täpsusega. Abivahendi taotleja võidakse võtta järjekorda ja selle üle peetakse arvestust. Punkti 4 kohaselt kantakse infosüsteemi abivahendi järjekorra andmed. Samuti kantakse infosüsteemi abivahenditeenuse andmed vastavalt teenuseosutaja esitatud arvetele (punkt 5), mis on ühtlasi kinnituseks, et abivahendi taotleja on saanud abivahendi oma kasutusse. Lõikes 11 loetletakse OAS-is sätestatud ohvriabiteenuse osutamiseks vajalikud alusandmed, mis kantakse infosüsteemi. Nimetatud andmed on ohvriabiteenuse saaja andmed ja lepitusabi- või nõustamisteenuse saamise andmed. OAS § 3 kohaselt on ohvriabiteenus avalik teenus, mille eesmärk on kuriteo, hooletuse või halva kohtlemise või füüsilise, vaimse või seksuaalse vägivalla ohvriks langenud isikute toimetulekuvõime säilitamine või parandamine. Infosüsteemi kantakse juhtumipõhiselt andmed isiku pöördumise kohta ning teenuse saamise andmed.  10 Lõikes 12 sätestatakse lisaandmete esitamine käesoleva eelnõu § 9 lõigetes 1–11 nimetatud riikliku toetuse, pensioni, hüvitise, elatisabi või teenuse taotlemisel. Isik võib esitada lisaandmeid, kui eelnõu §-s 17 nimetatud kohustuslike andmeandjate esitatud andmete alusel ei selgu isiku õigus saada rahalist või mitterahalist hüvitist. Andmeid võib hüvitise saajalt või muult andmeandjalt nõuda üksnes juhul, kui neid andmeid ei ole võimalik saada riigi infosüsteemi andmevahetuskihi X-tee kaudu. Paragrahvis 10 sätestatakse andmete kandmine infosüsteemi isikule riikliku toetuse, pensioni, hüvitise, elatisabi ja teenuse (sotsiaalse rehabilitatsiooni, erihoolekande-, abivahendi- ja ohvriabiteenus) määramise, maksmise, peatamise, lõpetamise või sellest keeldumise ja kinnipidamise kohta. Punktides 1–11 sätestatakse nende andmete kandmine infosüsteemi, mis on seotud isiku maksete toimingutega, sh tasaarveldamised. Infosüsteemi kantakse järgmised andmed: isikuga seotud kirje number – see on unikaalne tunnus, mis võimaldab makse andmetega siduda eelnevad menetlusprotsessis tekkinud andmed; toetuse, pensioni, hüvitise, elatisabi või teenuse liik; toetuse, pensioni, hüvitise ja elatisabi suurus ning teenuse eest riigi poolt ülevõetud kohustuse suurus; määramise alg- ja lõpptähtaeg; isiku eest tasutud sotsiaalmaksu andmed; andmed kinnipidamiste kohta (kinnipeetav summa, sh maksud); andmed ümberarvutamise, peatamise või lõpetamise kohta; isikule väljamakstav summa. Näiteks on isikule määratud toetuse, hüvitise, pensioni, elatisabi või teenuse määramise ja maksmise peatamise, keeldumise või lõpetamise tingimuseks hoolekandeasutuses või asenduskodus viibimine, kohtuotsuse või kohtumääruse alusel kinnipidamiskohas viibimine, haiglaravil viibimine, ravikindlustushüvitise saamine, surmaandmed ning isiku või tema laste teise riiki elama või õppima asumine ja hüvitise saajana õigustatud pereliikme teise riiki tööle asumine. Alusandmete muudatustest annab isik ise SKA-le teada või saab SKA muutunud alusandmetest teada käesoleva eelnõu §-s 17 nimetatud kohustuslikelt andmeandjatelt. Maksetega seotud andmetena nimetatakse veel arvelduskonto andmed, maksmise viis (see on täpsustus, kuidas isikule väljamaksed kohale toimetatakse – panga kaudu, posti teel või muul viisil kojukandena) ning kojukandeaadressi andmed. Punkti 11 kohaselt kantakse infosüsteemi haldusakti või -toimingu või dokumendi teatavakstegemise viis. Isik saab juba taotlemisel nimetada teavituskanali, mille kaudu ta soovib SKA-lt tagasisidet saada ehk millisel viisil tehakse teatavaks temaga seotud otsus või toiming. Otsus või toiming tehakse teatavaks taotlusel märgitud e-posti aadressil, elektroonselt isiku tuvastamist võimaldava infosüsteemi kaudu, hüvitise andja juures, posti teel lihtkirjaga taotlusel märgitud aadressil või muul seaduses sätestatud viisil. Paragrahvis 11 sätestatakse infosüsteemi kantavad sotsiaalteenuse osutaja andmed. Infosüsteemi kantakse sotsiaalse rehabilitatsiooni, erihoolekande-, abivahendi- ja ohvriabiteenuse osutajaga sõlmitava lepingu andmed. Punktides 1–3 nimetatud andmete esitamise vajadus tuleneb SHS §-s 65 sätestatud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise lepingu sõlmimisest ja sama seaduse § 77 järgi erihoolekandeteenuse osutajaga halduslepingu sõlmimisest. SKA ja teenuseosutaja sõlmivad vastava leppe ning infosüsteemi kantakse järgmised andmed: teenuseosutaja nimi, äriregistri kood ja tegevusloa andmed, andmed juriidilise isiku esindusõiguse kohta ja teenuse osutamise lepingu kehtivuse aeg. Abivahenditeenuse osutajaga (abivahendi müüja või üürijaga) sõlmib SKA tasu maksmise kohustuse ülevõtmise lepingu, millega SKA võtab õigustatud isikult tasu maksmise kohustuse üle. Abivahendi tasu maksmise kohustuse leping sõlmitakse vastavalt SHS §-s 54 sätestatud nõuetele.  11 Vastavalt OAS §-le 5 võib SKA ohvriabiteenuse osutamise halduslepinguga osaliselt või tervikuna täitmiseks üle anda juriidilisele isikule või kohaliku omavalitsuse üksusele. Paragrahvis 12 sätestatakse isikuga seotud maksualaste andmete kandmine infosüsteemi. Isikuga seotud maksualased andmed on: arvestatud või makstud sotsiaalmaksu summa, selle arvestatud või makstud pensionikindlustuse osa ja riikliku pensionikindlustuse osa; sotsiaalmaksu tasumise kuu ja aasta ning maksustamisperiood; sotsiaalmaksu liik sotsiaalmaksuseaduse alusel; isiku maksuresidentsus Maksu- ja Tolliameti maksukohustuslaste registris; sotsiaalmaksu maksja andmed; Euroopa ühenduste institutsiooni pensioniskeemist rahaliste vahendite laekumised. Sotsiaalmaksu andmed ja maksuresidentsuse andmed edastatakse infosüsteemi maksukohustuslaste registrist X-tee kaudu. Paragrahvis 13 sätestatakse infosüsteemi kantavad andmed isiku terviseseisundi ja puude raskusastme tuvastamise kohta. Lõikes 1 loetletakse isiku terviseseisundiga seotud andmed. Terviseseisundi andmeid kasutatakse puude raskusastme tuvastamiseks, töövõime vähenemise ulatuse ja vigastuse või haiguse vahelise seose tuvastamiseks, tööõnnetusest ja kutsehaigusest tingitud töövõime kaotuse tuvastamiseks ja välislepingute alusel andmete töötlemiseks. Andmete kasutamine on sätestatud valdkonna eest vastutava ministri 22. veebruari 2016. a määrusega nr 15 „Töövõime hindamiseks, puude raskusastme tuvastamiseks ning hüvitiste määramiseks ja maksmiseks vajalike tervise infosüsteemi andmete loetelu ja päringute perioodid“. Puude tuvastamiseks on SKA-l isiku nõusolekul juurdepääs tervise infosüsteemis olevatele puude raskusastme tuvastamiseks vajalikele järgmistele terviseandmetele: andmed andmete esitaja kohta (arsti andmetena nimi ja eriala) ning diagnoositud haiguste nimetused ja koodid, diagnooside liigid ja viited allikatele. Lõikes 2 loetletakse isiku puude raskusastme tuvastamise alusandmed, milleks on lapse ja vanaduspensioniealise isiku puude raskusastme tuvastamise taotluse andmed, tööealise isiku puude raskusastme tuvastamise taotluse andmed ja arstiõppe läbinud isiku arvamuse andmed. Punktis 1 nimetatud lapse ja vanaduspensioniealise isiku puude raskusastme tuvastamise taotluse andmete loetelu on sätestatud PISTS § 22 lõike 4 alusel kehtestatud sotsiaalkaitseministri 12. mai 2016. a määruses nr 32 „Lapse ja vanaduspensioniealise inimese puude raskusastme tuvastamise taotlusele kantavate andmete loetelu“. Infosüsteemi kantakse lisaks isiku üldandmetele ka isiku terviseseisundist tingitud kõrvalabi ja juhendamise vajadus, mis esineb vaatamata abivahendi kasutamisele, elutingimuste kirjeldus ja abistaja kasutamine, terviseseisundi muutused võrreldes eelmises puude raskusastme tuvastamise taotluses esitatud andmetega ning isiku eest taotluse täitnud isiku andmed. Punktis 2 nimetatud tööealise isiku puude raskusastme tuvastamise taotluse andmete loetelu on sätestatud PISTS § 22 lõike 3 alusel kehtestatud sotsiaalkaitseministri 12. mai 2016. a määruses nr 30 „Tööealise inimese puude raskusastme tuvastamise taotlusele kantavate andmete loetelu“. Infosüsteemi kantakse lisaks isiku üldandmetele ja terviseandmetele andmed töötamise kohta (töötab, ei tööta), andmed abivahendite ja kõrvalise abi kasutamise ja töövõime toetamise kohta ning isiku eest taotluse täitnud isiku andmed. Lisaks eelnimetatule kantakse taotluselt infosüsteemi isiku hinnangud enda kehalise ja vaimse võimekuse valdkondades ja võtmetegevustes piirangute esinemise või puudumise kohta: liikumine, käeline tegevus, suhtlemine, teadvusel püsimine ja enesehooldus, õppimine ja tegevuste elluviimine, muutustega kohanemine ja ohu tajumine, inimestevaheline lävimine ja suhted. Isik märgib taotlusel andmed alkoholi, narkootiliste, psühhotroopsete ja teiste sõltuvust  12 tekitavate ainete ja ravimite mõju ning muude tervisehäirete kohta. Puude raskusastme tuvastamise taotlusel märgitakse ka andmed töövõimet välistavate seisundite kohta (valikud: IV astme vähkkasvaja, dialüüsravi, juhitav hingamine, väljakujunenud dementsus, raske või sügav vaimne alaareng, püsivalt voodihaige). Punktis 3 nimetatud arstiõppe läbinud isiku arvamuse andmetest tööealise isiku kohta kantakse infosüsteemi järgmised andmed: võtmetegevuste kaupa puude raskusastme tuvastamise taotluse andmete alusel piirangu raskusaste, võtmetegevuste kaupa arvamus selle kohta, kas meditsiiniliste andmete alusel inimese terviseseisund vastab või ei vasta puude raskusastme tuvastamise taotluses hinnatud piirangu raskusastmele, võtmetegevuste kaupa piirangu raskusaste koos põhjendusega, kui meditsiiniliste andmete alusel inimese terviseseisund ei vasta tema hinnatud piirangu raskusastmele, võtmetegevuste kaupa diagnoosid, millele arstiõppe läbinud isiku arvamus tugineb, ja valdkondade kokkuvõtted. Lõikes 3 loetletakse infosüsteemi kantavad puude raskusastme tuvastamise otsuse andmed: puude raskusaste (keskmine, raske või sügav), puude raskusastme tuvastamise kuupäev, funktsioonid, mille kõrvalekalle vastab vähemalt keskmisele puude raskusastmele, puude raskusastme kestus ja korduvekspertiisi taotlemise aeg, puude raskusastme tuvastamise või tuvastamata jätmise alus ja puude raskusastme tuvastamise taotluse esitamise aeg. Puude raskusaste tuvastatakse vanaduspensioniealisel puudega inimesel kestusega kuus kuud, üks aasta, kaks aastat, kolm aastat või viis aastat. Tööealisel inimesel tuvastatakse puude raskusaste kestusega kuni viis aastat, kuid mitte kauemaks kui vanaduspensionieani ning lapsel kestusega kuus kuud, üks aasta, kaks aastat või kolm aastat, kuid mitte kauemaks kui 16- aastaseks saamiseni. Kui tööealisel inimesel on tuvastatud puuduv töövõime töövõimetoetuse seaduse (edaspidi TVTS) § 8 lõike 2 alusel kuni vanaduspensionieani, võib puude raskusastme samuti tuvastada kuni vanaduspensionieani. Puude raskusastme tuvastamise otsuse andmed on kehtestatud PISTS § 23 lõike 9 alusel sotsiaalkaitseministri 29. veebruari 2016. a määrusega nr 18 „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“. Lõike 4 kohaselt kantakse infosüsteemi püsiva töövõimetuse tuvastamise ja töövõime ulatuse hindamise kohta järgmised andmed: püsiva töövõimetuse hindamise alusandmed, püsiva töövõimetuse tuvastamise otsuse andmed, kuriteo tagajärjel tekkinud püsiva töövõimetuse või töövõime vähenemise ulatus ja selle põhjuslik seos, tööõnnetuse või kutsehaiguse tagajärjel tekkinud püsiva töövõimetuse või töövõime vähenemise ulatus ja selle põhjuslik seos ning töövõime hindamise otsuse andmed. Töövõime hindamise andmed on alusandmeteks toetuste määramisel ning tööõnnetusest või kutsehaigusest tingitud kahjuhüvitise määramisel. Tööõnnetuse või kutsehaiguse korral makstava kahjuhüvitise määramise ja maksmise eeldus on 16-aastaste kuni vanaduspensioniealiste isikute puhul eelnev töövõime hindamine töötukassas. Kahjuhüvitis määratakse ja makstakse isikule, kellel on tuvastatud osaline või puuduv töövõime. Seetõttu on SKA-l vaja töövõime hindamise otsuses nimetatud andmeid osalise või puuduva töövõime kohta. Vajalikud andmed on töövõime hindamise otsuse kuupäev ja number, osalise või puuduva töövõime otsuse kestus (algus- ja lõpukuupäev), töövõime ulatus ning määratud ja makstud töövõimetoetuse suurus. Punktis 1 loetletakse püsiva töövõimetuse hindamise alusandmed. Nimetatud andmeteks on taotluse andmed ja arstiõppe läbinud isiku arvamuse andmed. Punkti 2 kohaselt on püsiva töövõimetuse tuvastamise otsuse andmed püsiva töövõimetuse tekkimise aeg, põhjus, kestus ja ulatus väljendatuna töövõime kaotuse protsentides ja korduvekspertiisi taotlemise tähtaeg.  13 Punktides 3 ja 4 nimetatakse infosüsteemi kantavate andmetena andmed kuriteo tagajärjel tekkinud püsiva töövõimetuse või töövõime vähenemise ulatuse kohta ning andmed tööõnnetuse või kutsehaiguse tagajärjel tekkinud püsiva töövõimetuse või töövõime vähenemise ulatuse kohta. Punktis 5 loetletakse töövõime hindamise otsuse andmed: töövõime ulatus ja vähenenud töövõime kestus. Nimetatud andmed saadakse töötukassast X-tee andmevahetuse kaudu. Paragrahvis 14 reguleeritakse isiku töötamise, töölähetuse ja ettevõtlusega tegelemise andmete kandmine infosüsteemi. Lõikes 1 sätestatakse töötamise, töölähetuse ja ettevõtlusega tegelemise kohta infosüsteemi kantavate andmete loetelu: tööandja nimi ja registrikood, tegevuskoha aadress, tegevusala ja töötamise liik, tööandja kontaktandmed ja arvelduskonto number, töötamise alustamise, peatamise ja lõppemise kuupäev ning andmed mittetöötamise kohta. Lõikega 2 reguleeritakse vastavalt EL-i liikmesriikide sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise reeglitele (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 883/2004 ja selle rakendusmäärus nr 987/2009) lähetussertifikaadi väljaandmisega seotud andmete kandmine infosüsteemi. Lähetussertifikaadiga (tõend A1) määratakse kindlaks isiku kindlustajariik. Selle tõendi väljastab riik, mille sotsiaalkindlustuse õigusakte kohaldatakse ning sellega tõendab lähetuses viibiv või mitmes riigis töötav isik vastuvõtva riigi ametkonnale, et tema suhtes ei kohaldata ühegi teise tema tööga seotud riigi sotsiaalkindlustuse õigusakte. Lähetussertifikaadi taotlemisel kantakse infosüsteemi taotluse esitamise andmed (esitamise kuupäev, esitaja andmed, taotluse liik: töötaja taotlus, FIE taotlus, ametniku taotlus, tühistamise avaldus), taotleja isikuandmed, tema esindaja isikuandmed, taotleja aadress asukohariigis ja taotleja sotsiaalmaksuandmed, samuti tööandja andmed (nimi, registrikood, esmakande aeg, registreerimiskoht, registreerimise kuupäev, tegevuskoha aadress, tegevusala, ettevõtlusvorm, käibe deklareerimise andmed, kontaktandmed), füüsilisest isikust ettevõtja andmed (nimi, registrikood, registreerimiskoht, tegevuskoha aadress, tegevusala, tegutsemise algus- ja lõppkuupäev, tegevuse peatamised, käibe deklareerimise andmed, kontaktandmed), töösuhte andmed (töölepingu algus- ja lõppkuupäev, töölevõtmiskoht, palga ja sotsiaalkindlustusmaksete maksja) ja taotleja ravikindlustuse andmed (tööandjapoolse kindlustuse algus- ja lõppkuupäev, kindlustatus üks kuu enne lähetust välisriiki). Infosüsteemi kantakse ka A1 tõendi väljastamise andmed (otsuse kuupäev, otsuse allkirjastaja andmed, artikkel, periood, tõendi number, liikmesriik, mille õigusakte kohaldatakse) ja andmed välismaal töötamise kohta (tööperiood, tööliik, välisriigi tööandja andmed). A1 tõendi väljastamisest keeldumise korral kantakse infosüsteemi keeldumise andmed (kuupäev, otsuse teinud ametniku andmed, põhjus). A1 tõendi või A1 tõendi taotluse tühistamise korral kantakse infosüsteemi tühistamise andmed (esitaja andmed, esitamise kuupäev, tühistamise kuupäev, põhjus). Paragrahvis 15 reguleeritakse represseeritu tunnistuse, puudega isiku kaardi ja pensionitunnistuse väljastamise kohta andmete kandmine infosüsteemi. Infosüsteemi kantakse järgmised andmed: dokumendi liik ja number, kehtivuse algus- ja lõppkuupäev, dokumendi väljastamise õiguslik alus ja aeg ning väljaandja, dokumendi kättetoimetamise viis ning kehtetuks tunnistamise kuupäev. Represseeritu tunnistuse väljaandmine on sätestatud okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse §-s 8. Pensionitunnistuse väljaandmine on sätestatud RPKS §-s 35. Puudega isiku kaardi väljaandmine on sätestatud PISTS §-s 25. Paragrahvis 16 esitatakse andmete infosüsteemi kandmise üldsätted. Lõike 1 kohaselt saab infosüsteem andmeid teistest riigi andmekogudest infosüsteemide andmevahetuskihi X-tee kaudu või muul kokkulepitud elektroonset teabevahetust võimaldaval viisil. Lõikes 2 sätestatakse, et isik, kelle pensioni, toetuse, hüvitise, teenuse või elatisabi andmete esitamise kohustus on sätestatud seaduse või riikidevahelise lepinguga, esitab andmed  14 andmekogu volitatud töötlejale ehk SKA-le paberil, digitaalselt allkirjastatuna või isiku tuvastamist võimaldava elektroonse kanali kaudu. Lõikes 3 sätestatakse, et Eesti Vabariigiga sotsiaalkindlustuslepingu sõlminud riikide pädevad asutused on infosüsteemi andmete andmeandjaks. Andmed esitatakse riikidevahelise sotsiaalkindlustuslepingu ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud korras ja tähtaegadel. Paragrahvis 17 sätestatakse infosüsteemi kohustuslikud andmeandjad. Lõike 1 kohaselt on andmeandjaks Eesti rahvastikuregister. Eesti rahvastikuregistrist on SKA-l õigus saada eelnõu §-s 8 nimetatud isiku üldandmeid: isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood, kodakondsus, isiku elukohaandmed, vanema hooldusõiguse, eestkoste ja seoste andmed, isiku esindaja ja esindusõiguse andmed, pikaajalise või tähtajalise elaniku elamisloa kehtivusaeg, elamisõiguse kehtivusaeg. Lõikes 2 sätestatakse isiku maksualaste andmete saamine maksukohustuslaste registrist isikule toetuste, pensionide ja hüvitiste pakkumiseks, määramiseks ja maksmiseks. Maksukohustuslaste registrist on õigus saada maksualaseid andmeid. Lõike 3 kohaselt annab EHIS andmed isiku õppimise kohta. EHIS on andmeandjaks isiku omandatud haridustaseme kohta puude raskusastme tuvastamiseks ja sotsiaalteenuste taotlemiseks ning õppimist tõendavate andmete kohta perehüvitiste ja toitjakaotuspensioni taotlemiseks. Lõikes 4 sätestatakse andmete saamine haigekassa andmekogust. SKA-l on õigus saada andmeid isikule ajutise töövõimetuse hüvitatud perioodi, päevade arvu, määratud ajutise töövõimetuse hüvitise suuruse ning töövõimetuslehtede liikide andmete kohta. Andmed on vajalikud perehüvitiste määramiseks ja maksmiseks. Lõike 5 kohaselt on äriregister andmeandjaks juriidilise isiku andmete kohta. Lisaks juriidiliste isikute andmetele saadakse äriregistrist andmeid riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste kohta. Lõike 6 kohaselt on andmeandjaks pensioniregistri pidaja. Infosüsteemi kantakse isiku maksuvaba tulu kasutamise andmed. Lõike 7 kohaselt on andmeandjaks vangiregister (kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu) isiku vahi all oleku või täitmisele pööratud vabadusekaotuse kandmise andmete kohta. Lõike 8 kohaselt on kaitseväekohustuslaste register andmeandjaks isiku aja- ja asendusteenistuses viibimise andmete kohta ajateenija või asendusteenistuja lapse toetuse määramiseks ja maksmiseks. Kuigi aja- ja asendusteenistuja lapse toetus määratakse vastavalt kaitseväeteenistuse seadusele, kohaldatakse toetusele perehüvitiste seaduse üldsätteid ja sotsiaalseadustiku üldosa seadust. Lõikes 9 sätestatakse andmete saamine kohtute infosüsteemist. SKA-l on õigus saada andmeid kuriteoohvri andmete kohta kuriteoohvri hüvitise määramiseks, lapse elatisnõude esitamise andmete kohta kohtumenetlusaegse elatisabi määramiseks, kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isiku andmete kohta ning meditsiinilise iseloomuga mõjutusvahendi (psühhiaatriline sundravi) kohaldamise andmete kohta isikule erihoolekandeteenuse määramiseks. Lõike 10 kohaselt on andmeandjaks töötamise register. Infosüsteemi kantakse andmed isiku töötamise ja lapsehoolduspuhkuse kohta. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 245 lõike 6 alusel on SKA-l õigus saada tööõnnetusest või kutsehaigusest tingitud tervisekahjustuse korral makstava  15 kahjuhüvitise määramiseks ja maksmiseks vajalikke töötamise registri andmeid, milleks on andmed isiku töötamise alustamise, peatumise ja lõpetamise kohta ning töötamise liigi kohta. Lõike 11 kohaselt on andmeandjaks sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister. SKA-l on õigus saada lapse asendushooldusele suunamise ja asendushoolduse lõppemise andmeid ning muude perehüvitiste maksmist mõjutavate asjaolude andmeid, samuti hoolduspuhkuse puhkusetasu riigieelarvest hüvitamisel hooldaja määramise andmeid. Lõike 12 sätestatakse andmete saamine liikluskindlustuse registrist. SKA-l on õigus saada andmeid liiklusõnnetuse toimumise kuupäeva, käsitluse numbri ja kindlustusandja nimetuse kohta. Liiklusõnnetuse tõttu isiku püsivalt töövõimetuks tunnistamise või toitja kaotuse korral nõuab SKA väljamakstud töövõimetus-, toitjakaotus- või rahvapensioni summad sisse liikluskindlustusega tegelevalt kindlustusandjalt, kui riiklikku pensioni saaval isikul tekib nõudeõigus liikluskindlustusega tegeleva kindlustusandja vastu. Lõikes 13 sätestatakse andmete saamine töötuskindlustuse andmekogust. SKA vajab töötuskindlustus-, koondamis- ja maksejõuetushüvitise maksmise andmeid vanemahüvitise määramiseks ja maksmiseks. Lõikes 14 sätestatakse andmete saamine töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogust. SKA-l on õigus saada puude raskusastme tuvastamiseks töövõime hindamisel antud eksperdiarvamust. Samuti on SKA-l õigus saada töövõime hindamise otsuse andmeid ning töövõime hindamise ja puude raskusastme tuvastamise taotluse andmeid (kui puude raskusastme tuvastamise taotlus on esitatud koos töövõime hindamise taotlusega ühise taotlusena töötukassasse). Kui isik on taotlenud samal ajal töövõime hindamist ja puude raskusastme tuvastamist, tehakse otsus puude raskusastme kohta, kasutades töövõime hindamisel antud eksperdiarvamust. Tagamaks inimesele võimalus ka korduvhindamisi taotleda samal ajal, ühitatakse võimaluse korral puude raskusastme kehtivuse tähtaeg osalise või puuduva töövõime kestuse tähtajaga. Selle jaoks vajab SKA töötukassalt töövõime hindamise otsust, millelt nähtub töövõime vähenemise kestus. Lisaks on SKA-l õigus saada riikliku pensioni, prokuröri töövõimehüvitise, olümpiavõitja riikliku toetuse ja kuriteoohvri hüvitise määramiseks ja maksmiseks töövõime hindamise otsuse andmeid ning määratud ja makstud töövõimetoetuse andmeid. SKA-l on õigus saada eksperdiarvamust töövõime kohta, töövõime hindamise otsuse andmeid (vähenenud töövõime ulatus ja kestus), määratud ja makstud töövõimetoetuse andmeid ning töötukassa poolt isikule osutatud teenuste ja töötuna arveloleku andmeid. Tööõnnetuse või kutsehaiguse korral makstava kahjuhüvitise määramiseks ja maksmiseks on SKA-l vaja töövõime hindamise otsuses nimetatud osalise või puuduva töövõime andmeid. Vajalikud andmed on töövõimetoetuse otsuse kuupäev ja number, osalise või puuduva töövõime otsuse kestus (algus- ja lõpukuupäev) ning määratud töövõime ulatus. Samuti on SKA-l kahjuhüvitise määramiseks ja maksmiseks õigus saada eksperdiarvamust töövõime kohta. Kahjuhüvitisest arvutab SKA maha töötukassa poolt isikule makstud töövõimetoetuse, mistõttu on SKA-l vaja töötukassast andmeid määratud ja makstud töövõimetoetuse kohta. SKA-l on sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse ja erihoolekandeteenuse osutamiseks õigus saada töötukassalt töövõime hindamisel antud eksperdiarvamuse ja töövõime hindamise otsuse andmeid. Töövõime hindamise otsuse andmed on SKA-le aluseks püsiva töövõimetuse otsuse kehtetuks tunnistamiseks ja riikliku pensioni maksmise lõpetamiseks. Isikule määratud ja makstud töövõimetoetuse andmed on vajalikud perehüvitiste maksmise prioriteetsuse kindlakstegemisel, kui perekonna liikmed elavad mitmes Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis.  16 Lõike 15 kohaselt on SKA-l õigus saada andmeid tervise infosüsteemist. Andmete saamise õigus on sätestatud näiteks PISTS §-s 23, mille kohaselt on puude raskusastme tuvastamiseks õigus saada andmeid andmete esitaja kohta ning isiku ambulatoorsete visiitide, haiglas viibimise ja ravimite andmete kohta. SKA teeb päringu tervise infosüsteemi sinna viimase viie aasta jooksul andmeid esitanud arstide ees- ja perekonnanimede saamiseks viie päeva jooksul arvates puude raskusastme tuvastamiseks piisavate andmetega taotluse saamise päevast. Lõike 16 kohaselt on SKA-l õigus saada andmeid täitemenetluse registrist. Kohtututäitur edastab andmed SKA-le, et SKA-l oleks võimalik teha täitemenetlusaegse elatisabi taotlejale elatisabi väljamakseid. Lõike 17 kohaselt on andmeandjaks majandustegevuse register, millest SKA saab andmeid ettevõtja tegevusloa, tegevuskohtade ja tegevusalade kohta sotsiaalteenuse osutajaga halduslepingu sõlmimiseks. Lõike 18 kohaselt on andmeandjaks aadressiandmete süsteem, mille andmeid kasutatakse isiku struktureeritud aadressandmete esitamiseks. Lõike 19 kohaselt on andmeandjaks Politsei- ja Piirvalveamet. SKA saab andmeid isiku teadmata kadunud ja tagaotsitavaks kuulutatud isikute suhtes menetluse alustamise ning menetluse lõpetamise või isiku taasilmumise kohta. Andmete alusel peatab ja jätkab SKA hüvitiste ja pensionide maksmist. Lõike 20 kohaselt on töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise register andmeandja isikule sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse määramiseks. Paragrahvis 18 sätestatakse infosüsteemi kantud andmete õigsuse ja tervikluse tagamise korraldus. Lõikes 1 sätestatakse, et andmeandjad vastutavad infosüsteemi esitatud andmete õigsuse eest. Lõikega 2 reguleeritakse kohustus, mille järgi vastutav töötleja teeb järelepärimisi andmeesitajatele, kui tal on tekkinud kahtlus esitatud andmete õigsuse ja tervikluse suhtes. Lõikes 3 sätestatakse andmeandjate kohustus nende poolt infosüsteemi esitatud ebaõigete andmete korral esitada viivitamata õiged andmed. Lõikes 4 sätestatakse, et infosüsteemi andmete kandmisel tekkinud andmevea ilmnemise korral on vea leidnud vastutav või volitatud töötleja kohustatud infosüsteemis andmevea parandama ja sellest andmeandjat teavitama. Lõike 5 kohaselt salvestatakse infosüsteemi tehtud andmete kande, kande muudatuse ja täienduse tegemise aeg ning kande tegija ees- ja perekonnanimi infosüsteemi logiandmetes. Paragrahvis 19 sätestatakse andmete väljastamine ja andmetele juurdepääs. Lõike 1 kohaselt peab vastutav töötleja arvestust andmete väljastamise aja, väljastatud andmete koosseisu, andmesaaja, väljastatud andmete aluse ja andmete väljastamise viisi üle. Lõikes 2 sätestatakse, et seaduse, välislepingu, Euroopa Liidu Nõukogu või Euroopa Komisjoni otsekohalduva õigusaktiga ettenähtud ülesannete täitmiseks andmekogust andmete väljastamine teise andmekogusse või teisele asutusele toimub asutustevahelise andmevahetuskokkuleppe alusel. Kokkuleppes lepivad vastutav töötleja ja andmeandja või andmesaaja kokku väljastatavate andmete koosseisu ning andmete väljastamise tingimused, korra ja viisi. Isikuandmete edastamine teise riiki toimub riikidevahelise sotsiaalkindlustuslepingu alusel.  17 Lõike 3 kohaselt väljastatakse infosüsteemist andmeid vastavalt andmesaaja soovile ja tehnilistele võimalustele elektroonselt või paberil. Paberil väljastatakse infosüsteemist andmeid üksnes põhjendatud taotluse alusel või kui selline kohustus tuleneb seadusest. Lõike 4 kohaselt on andmesubjektil, kelle andmeid infosüsteemis töödeldakse, juurdepääs enda andmetele vastutava töötleja juures infosüsteemi iseteeninduse või muu üheselt isiku tuvastamist võimaldava elektroonse kanali kaudu. Paragrahvis 20 sätestatakse andmete säilitamine. Lõikes 1 sätestatakse riiklike pensionide määramise ja maksmise alusandmete säilitamine 75 aastat pärast isiku surma. Andmete pikk säilitamisaeg on vajalik eelkõige toitjakaotuspensioni määramiseks pärast toitja surma. RPKS § 20 lõike 2 alusel on õigus toitjakaotuspensionile toitja surma korral tema ülalpidamisel olnud perekonnaliikmetel – alla 18-aastasel lapsel, alla 24-aastasel õppuril, toitja mittetöötaval lesel, kellel on vastavalt töövõimetoetuse seadusele tuvastatud osaline või puuduv töövõime või kes on vanaduspensionieas ja kelle abielu toitjaga oli kestnud vähemalt ühe aasta ja teistel eelnimetatud paragrahvis loetletud isikutel2. Toitjakaotuspensioni määramisel arvestatakse toitja pensionistaaži ja tema vanaduspensioni suurust. Lõikes 2 sätestatakse riiklike toetuste, hüvitiste, elatisabi, ohvriabi ning abivahendi-, sotsiaalse rehabilitatsiooni ja erihoolekandeteenuse andmete säilitamine kümme aastat pärast eelnimetatud toetusele või teenusele õiguse lõppemist. Elatisabi andmete säilitamise puhul lähtutakse tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 154 lõikes 2 ning § 164 lõikes 2 sätestatust. Kõnealuste paragrahvide kohaselt on lapse ülalpidamiskohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg kümme aastat ning aegumine on peatud kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kuna elatisabi maksmine on seotud lapse elatisnõuetega ning elatise nõudeid ja elatisabi nõudeid nõutakse sisse ühises täitemenetluses, on elatisabi andmeid vaja säilitada sama kaua kui on elatisnõude aegumistähtaeg. Lõikes 3 sätestatakse puude raskusastme tuvastamise ja otsuse andmete (käesoleva eelnõu § 13 lõigetes 1–3 loetletud andmete) säilitamine kümme aastat pärast isiku surma, välja arvatud lõikes 4 sätestatud juhul. Lõige 4 on erisus lõikest 3. Kui lõikes 3 sätestati puude raskusastme tuvastamise ja otsuse andmete säilitamise aeg kümme aastat pärast isiku surma, siis lõike 4 kohaselt tuleb lapsel puude raskusastme tuvastamise otsuse andmeid säilitada 60 aastat pärast lapsel puude raskusastme tuvastamise viimase ekspertiisiotsuse kestuse lõppemist. Erisus on vajalik, kuivõrd puudega last vähemalt kaheksa aastat kasvatanud isikul on RPKS § 10 lõike 1 punkti 1 alusel õigus minna soodustingimustel vanaduspensionile viis aastat enne RPKS-is sätestatud üldist vanaduspensioniiga (RPKS § 7). Seega on lapsel puude tuvastamise andmed vajalikud soodustingimustel vanaduspensioni taotlemisel, et kontrollida õigust soodustusele. Lõikes 5 sätestatakse lapsinvaliidsuse tuvastamise andmete ja lapseeast invaliidsuse tuvastamise andmete säilitamine 50 aastat pärast lapsinvaliidsuse või lapseeast invaliidsuse viimase ekspertiisiotsuse kestuse lõppemist. Nii nagu puudega last kasvatanud vanemal, on ka lapsinvaliidi või lapseeast invaliidi kasvatanud vanemal õigus jääda soodustingimustel vanaduspensionile, mistõttu tuleb soodustingimustel pensioni taotlemisel kontrollida õigust soodustusele. Lõikes 6 sätestatakse, et infosüsteemi logiandmeid säilitatakse kümme aastat. 2 Riikliku pensionikindlustuse seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/128112017028  18 Lõike 7 kohaselt anonüümitakse andmed pärast § 20 lõigetes 1–5 sätestatud säilitustähtaegade möödumist. Paragrahvis 21 sätestatakse, et järelevalvet infosüsteemi pidamise üle tehakse õigusaktides sätestatud korras. Paragrahvis 22 sätestatakse infosüsteemi pidamise kulude katmine ning hooldus- ja arendustööde rahastamine riigieelarvest vastutavale ja volitatud töötlejale selleks otstarbeks eraldatud vahenditest. Paragrahvis 23 sätestatakse infosüsteemi lõpetamine valdkonna eest vastutava ministri otsusega. Infosüsteemi lõpetamisel otsustatakse andmete üleandmine teise andmekogusse või riiklikku arhiivi või andmete hävitamine ning üleandmise või hävitamise tähtaeg. Andmete üleandmisel või hävitamisel koostatakse asjakohane akt. Paragrahvis 24 sätestatakse määruse jõustumine. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Määruse muutmine on tingitud alates 25.05.2018 kohalduvast Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88). Isikuandmete kaitse üldmääruse valguses on põhimääruses üle vaadatud isikuandmete töötlemise eesmärk, andmekoosseisude kirjeldus ja säilitamise tähtajad. Tagamaks, et isikuandmeid kogutakse täpselt ja selgelt kindlaksmääratud ning õiguspärastel eesmärkidel ning neid ei töödelda hiljem viisil, mis on nende eesmärkidega vastuolus (isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 5 lõike 1 punkt b), on käesoleva eelnõuga täiendatud registri andmete töötlemise eesmärke ning eesmärkidena lisatud ülesannete analüüsimine ja statistika tegemine. 4. Määruse mõjud Mõju sihtrühm: rahvastik. Avalduv mõju ja järeldus mõju olulisuse kohta: Määrusel ei ole otsest mõju rahvastikule. Mõju sihtrühm: Sotsiaalministeeriumi haldusala asutuse Sotsiaalkindlustusameti töötajad. Avalduv mõju ja järeldus mõju olulisuse kohta: Käesolevas määruses olulisi sisulisi muudatusi ei tehta, seega ei too määrus kaasa töökorralduslikke muudatusi Sotsiaalministeeriumi haldusala asutuse töötajatele ega sotsiaalvaldkonna poliitikakujundajatele. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Eelnõu rakendamisega ei kaasne otseseid kulusid. SKAIS on tegutsev andmekogu, mida rahastatakse riigieelarve kaudu selleks planeeritud vahenditest. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 15. jaanuaril 2019. aastal.  19 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Siseministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile Justiitsministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile, Rahandusministeeriumile ja Kaitseministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Sotsiaalkindlustusametile, Eesti Töötukassale, Eesti Haigekassale, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele ja Andmekaitse Inspektsioonile.