Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määruse nr 138 „Tervise infosüsteemi põhimäärus“ muutmine

Ministeeriumid Meie 04.12.2018 nr 1.2-2/127-1 Tervise infosüsteemi põhimääruse muutmise eelnõu Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määruse nr 138 „Tervise infosüsteemi põhimäärus“ muutmise eelnõu. Ministeeriumitest on eelkõige puutumus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil, Justiitsministeeriumil ja Siseministeeriumil. Palume eelnõu kooskõlastada 5 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut Tervise- ja tööminister Lisa: TIS põhimääruse eelnõu TIS põhimääruse seletuskiri Lisaadressaadid: Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus Andmekaitse Inspektsioon Eesti Kiirabi Liit Eesti Haigekassa Terviseamet Eesti Patsientide Liit Eesti Perearstide Selts Häirekeskus Eesti Haiglate Liit Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus Melita Sogomonjan [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  EELNÕU 26.11.2018 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määruse nr 138 „Tervise infosüsteemi põhimäärus“ muutmine Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 591 lõike 3 alusel. § 1. Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määruses nr 138 „Tervise infosüsteemi põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 6 lõike 8 punkt 8 sõnastatakse järgmiselt: „8) abivajaja andmed (ees- ja perekonnanimi, vanus, isikukood või sünniaeg, sugu, kodakondsus);“; 2) paragrahvi 21 pealkiri sõnastatakse järgmiselt „Andmed patsiendiportaalis ja andmesubjekti õigus väljendada tahet“; 3) paragrahvi 21 lõiget 5 täiendatakse punktiga 12 järgmises sõnastuses: „12) ambulatoorsele teenusele broneeritud eriarsti vastuvõtu aeg. Perearstile ja hambaarstile broneeritud ambulatoorse vastuvõtu aeg juhul, kui tervishoiuteenuse osutaja on liitunud üleriigilise digiregistratuuriga.“. § 2. Määruse jõustumine (1) Käesolev määrus jõustub 1. jaanuaril 2019. a. (2) Käeoleva määruse § 1 punkt 1 jõustub 1. juulil 2019. a. Jüri Ratas Peaminister Riina Sikkut Tervise- ja tööminister Riigisekretär  Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määruse nr 138 „Tervise infosüsteemi põhimäärus“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määruse nr 138 „Tervise infosüsteemi põhimäärus“ muutmise määrus kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 591 lõike 3 alusel. Eelnõuga kaasajastatakse nõue rakendada üleriigiline digiregistratuur ehk e-registratuur. Kehtivat määrust täiendatakse seoses üleriigilise digiregistratuuri valmimisega. Tervishoiuteenuse osutaja peab vastama vabade aegade päringutele, lubama broneeringuid ning neid muuta ja tühistada. Üleriigilise digiregistratuuri kaudu on patsiendil võimalik näha, broneerida, muuta ja tühistada esmaseid ambulatoorseid eriarsti vastuvõtu aegu, samuti perearsti ja hambaarsti vastuvõtu aegu, kui teenuseosutaja on liitunud üleriigilise digiregistratuuriga. Määruse kontekstis on üleriigiline digiregistratuur broneeringute haldamise portaal, mis võimaldab õigustatud isikul ja tervishoiuteenuse osutajal näha, broneerida, muuta ja tühistada vastuvõtuaegu eriarsti esmasele vastuvõtule tervise infosüsteemi vahendusel. Üleriigiline digiregistratuur on andmevahetusteenus, mis koondab sellega liidestunud raviasutuste olemasolevad vabad ajad ühtsesse vaatesse. Määruse sõnastust korrastatakse ning kiirabibrigaadil võimaldatakse saada enne sündmuskohale jõudmist Häirekeskuselt väljakutse andmetena täiendavaid andmeid abivajaja kohta. Kodakondsuse täpsustamine võimaldab eristada Eesti ja teiste riikide kodanikke, kellel võib olla sarnase ülesehitusega isikukood. Muudatus on vajalik patsiendi täpsemaks tuvastamiseks ja ravivigade vältimiseks. Digiregistratuuri puudutav muudatus jõustub üldises korras. Kiirabi osutamiseks vajalike andmete vahetuse muudatus jõustub 1. juulil 2019. a. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi digitaalvõimekuse arendamise osakonna projektijuht Melita Sogomonjan (tel 626 9132; [email protected]) ja nõunik Anneli Laansoo (tel 626 9116; [email protected]), Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna nõunik Kristel Siiman (tel 626 9163; [email protected]), Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse analüütika juht Terje Lasn (tel 794 3900; [email protected]) ja projektijuht Lembit Pirn (tel 794 3900; [email protected]). Eelnõu koostamisse on kaasatud ka Eesti Haigekassa eriarstiabi teenuste osakonna peaspetsialist Malle Avarsoo (tel 620 8440; [email protected]) ja partnersuhtluse osakonna spetsialist Tiiu Rudov (tel 620 8300; [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on juriidiliselt üle vaadanud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Nele Nisu (tel 626 9338; [email protected]). Eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalitluse keeletoimetaja Virge Tammaru (tel 626 9320; [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu on seotud menetluses oleva sotsiaalministri 21. augusti 2008. a määruse nr 46 „Tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja ravijärjekorra pidamise nõuded“ muutmise määruse eelnõuga, mille muudatustega täpsustakse ravijärjekorda registreerimisega seonduvat. Käesoleva eelnõuga täiendatakse Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määrust nr 138 „Tervise infosüsteemi põhimäärus“ (RT I, 30.06.2018, 4). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Paragrahvi 1 punktiga 1 täiendatakse määruse § 6 lõike 8 punkti 8. Häirekeskuse poolt tervise infosüsteemi abivajaja kohta edastatavate andmete loetellu lisatakse edaspidi peale nime, vanuse ja soo ka isikukood või sünniaeg ja kodakondsus, kui Häirekeskusele on see info teada. Siseministri 21. detsembri 2016. a määruse nr 36 „Hädaabiteadete menetlemise andmekogu asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus“ § 5 lõike 3 punktide 3 ja 5 kohaselt kogub ja kannab Häirekeskus vastavat informatsiooni oma andmekogusse. Kavandatav muudatus võimaldab kiirabibrigaadi juhil juba väljasõidu alustamisel tutvuda patsiendi terviseandmetega. Praegune olukord, kus kiirabibrigaadi juht saab terviseandmetega tutvuda alles peale sündmuskohale / abivajaja juurde jõudmist, on liiga hiline ning aeglustab ja raskendab oluliselt kiirabi osutamist. Lisaks võimaldab kodakondsuse täpsustamine (kui see on teada) eristada Eesti ja teiste riikide kodanikke, kellel võib olla sarnase ülesehitusega isikukood. Paragrahvi 1 punktiga 2 täiendatakse määruse § 21 pealkirja, et anda paremini edasi selle sisu. Tegemist on normitehnilise muudatusega. Paragrahvi 1 punktiga 3 täiendatakse määruse § 21 lõiget 5 punktiga 12. Punktiga 12 täpsustatakse määruse reguleerimisala, kehtestades patsiendile võimaluse näha, broneerida, muuta ja tühistada eriarstile broneeritud vastuvõtuaega tervise infosüsteemi veebikeskkonna kaudu. Üleriigiline digiregistratuur on vajalik vastuvõtuaegade läbipaistvuse tagamiseks, ära jäänud või tühistamata vastuvõttude vähendamiseks ja seeläbi ka ravijärjekordade optimeerimiseks. Paragrahvis 2 on esitatud määruse jõustumise säte. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2019. Määruse § 1 punkt 1 jõustub 1. juulil 2019. a, et jätta aega andmevahetuse registreerimiseks riigi infosüsteemi haldussüsteemis. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Määruse eelnõu ei ole puutumuses Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Mõjuanalüüsi koostamiseks on kasutatud Terviseameti, Statistikaameti, Tervise Arengu Instituudi ja teiste asjaomaste asutuste andmeid. Seletuskirjas esitatud muudatuste mõju hindamiseks kasutatakse enamjaolt kvantitatiivseid uurimismeetodeid, mis tähendab, et hinnangud antakse olemasolevale statistikale ja uuringute andmetele tuginedes. Mõju olulisuse tuvastamiseks hinnati nimetatud valdkondi nelja kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. 4.1. Kiirabi osutamiseks edastatavate andmete täpsustamine Kavandatavate muudatuste sihtrühmadeks on otseselt kiirabibrigaadi pidajad ja Häirekeskus, kes omavahel andmeid vahetavad. Samuti on otseseks sihtrühmaks kiirabi vajavad isikud ehk abivajajad. Tulenevalt nimetatud sihtrühmadest kaasnevad määruse eelnõu rakendamisega eelkõige sotsiaalsed, sh demograafilised mõjud ja mõju riigiasutustele. 4.1.1. Sotsiaalsed, sh demograafilised mõjud  3 Sihtrühm I: kiirabibrigaadi pidajad Alates 2015. aastast tegutseb Eestis 11 kiirabibrigaadi, kes osutavad reaalselt iga päev elanikkonnale teenust hädaabitelefoni 112 kaudu. Seetõttu võib kavandatavast muudatusest mõjutatud sihtrühma suurust lugeda keskmiseks. Käesolev eelnõu olulisi muutusi kiirabibrigaadi pidajatele kaasa ei too, sest kavandatav muudatus võimaldab kiirabibrigaadi juhil juba väljasõidu alustamisel tutvuda patsiendi terviseandmetega. Praegune olukord, kus kiirabibrigaadi juht saab terviseandmetega tutvuda alles peale sündmuskohale / abivajaja juurde jõudmist, on liiga hiline ning aeglustab ja raskendab oluliselt kiirabi osutamist. Kokkuvõttes on mõju hindamise kriteeriumide alusel muudatuste mõju ebaoluline – mõjutatud sihtrühm on keskmine, mõju esinemise ulatus ja selle avaldumise sagedus on väike ning muudatustega kaasnev negatiivse iseloomuga mõju puudub. Sihtrühm II: abivajaja ehk patsient Kavandatava muudatuse sihtrühmaks on kiirabi vajavad isikud ehk abivajajad. TTKS § 16 lõige 2 sätestab, et kiirabiteenust on õigus saada igal Eesti Vabariigi territooriumil viibival isikul. Statistikaameti andmetel oli 2018. aasta 1. jaanuari seisuga Eesti rahvaarv 1 319 1331, lisaks külastas 2017. aastal Eesti majutusasutusi 3 544 932 väliskülastajat (lisanduvad veel majutusasutuses mitteööbinud väliskülastajad)2. Kõik eespool nimetatud isikud võivad olla küll potentsiaalsed kiirabi vajajad, kuid tõenäosus, et kõik neist abi vajavad, on siiski väike. Näiteks oli Häirekeskuse andmetel 2017. aastal kiirabi vajavaid hädaabiteateid 272 497, mis moodustab ligikaudu 6% kogu Eesti rahvastikust ja majutusasutustes ööbinud väliskülastajatest. Seetõttu võib mõjutatud sihtrühma suurust hinnata keskmiseks ning mõju ulatust ja selle avaldumise sagedust väikeseks. Kavandatava muudatustega ei kaasne negatiivse iseloomuga mõju, sest muudatus toetab abivajajatele kvaliteetse ja kiire kiirabiteenuse osutamist. Lisaks võimaldab kodakondsuse täpsustamine, juhul kui see on teada, eristada Eesti ja muu riigi kodanikke, kellel võib olla sarnase ülesehitusega isikukood, et tervise infosüsteemi päringuid tehes isikuga ei eksitaks. Kokkuvõttes on mõjude hindamise kriteeriumide alusel muudatuse mõju ebaoluline – mõjutatud sihtrühma suurus on keskmine, mõju ulatus ja selle avaldumise sagedus on väike ning muudatusega kaasnev negatiivse iseloomuga mõju puudub. 4.1.2. Mõju riigiasutusele Sihtrühm: Häirekeskus Häirekeskus võtab vastu kõiki hädaabinumbrile 112 saabuvaid teateid, menetleb neid ning saadab välja päästeressurssi ja kiirabibrigaade. Mõjutatud sihtrühmaks on päästekorraldajad. Neid on pidevalt tööl 17 ning nad võtavad iga päev vastu hädaabikõnesid terves riigis. Samuti töötavad Häirekeskuses logistikud, kes omavad ülevaadet kiirabiressursi hõivatusest ja annavad vastavalt kiirabibrigaadidele väljasõidukorraldusi (Lõuna, Ida ja Lääne keskuses korraga tööl üks logistik, Põhja keskuses kaks logistikut) ning igas keskuses on valvevahetuse vanem, kes koordineerib Häirekeskuse tööd. Nende igal ajahetkel tööl olevate Häirekeskuse töötajate arv, keda muudatus mõjutab, on ligikaudu 12% kogu Häirekeskuse töötajaskonnast, mistõttu võib mõjutatud sihtrühma hinnata keskmiseks. Mõju hindamise metoodikale tuginedes võib mõju esinemise ulatust ja sagedust hinnata väikeseks, sest Häirekeskus kogub nimetatud andmeid ja see ei eelda lisatööd ega arendusi. 1 Allikas: Statistikaameti kogutavad põhinäitajad http://www.stat.ee/pohinaitajad 2 Allikas: Statistikaameti andmed http://pub.stat.ee/px- web.2001/Dialog/varval.asp?ma=TU131&ti=MAJUTATUD+MAAKONNA+JA+ELUKOHARIIGI+J%C4RGI+%28KUUD %29&path=../Database/Majandus/23Turism_ja_majutus/02Majutus/&lang=2  4 Kokkuvõttes on mõju hindamise kriteeriumide alusel muudatuste mõju oluline – mõjutatud sihtrühm on keskmine, mõju avaldumise ulatus ja sagedus on väike ning muudatustega ei kaasne negatiivse iseloomuga mõjusid. 4.2. Üleriigiline digiregistratuur Üleriigilise digiregistratuuri kasutuselevõtu eesmärk on toetada patsiente arstile aja broneerimisel, et lihtsustada ja hoida kokku aega. Kõik tervishoiuteenuse osutajad ja broneeritavad teenused võimaldavad keskselt leida vajaliku ja sobiva vastuvõtuaja, broneerida ja vajaduse korral muuta või tühistada juba tehtud broneeringuid. Kavandatavate muudatuste sihtrühm on patsiendid, kes soovivad teenust, ja tervishoiuteenuse osutajad, kes pakuvad teenust. Tulenevalt nimetatud sihtrühmadest kaasnevad määruse eelnõu rakendamisega eelkõige sotsiaalsed mõjud. 4.2.1. Sotsiaalsed mõjud Sihtrühm I: patsiendid Üleriigiline digiregistratuur võimaldab patsiendil ühest kohast saada ülevaadet vabadest aegadest kindlale soovitud eriarstile. Kui praegu võtab kolme erinevasse registratuuri helistamine ja/või sisselogimine koos sobiva aja otsinguga aega kuni 20 minutit, kulub üleriigilise digiregistratuuri kaudu aegade otsinguks maksimaalselt 2–3 minutit. Avaliku arvamuse uuringu kohaselt on 40%-l tööealisest elanikkonnast olnud raskusi esimesel katsel sobiva vaba aja leidmisega. Terviklik ülevaade vabadest aegadest võimaldab patsiendil ka varasemat sobivat aega leida, misläbi pääseb patsient kiiremini eriarsti vastuvõtule. Sihtrühm II: tervishoiuteenuse osutajad ehk eriarstiabiteenuse pakkujad Avaliku arvamuse uuringu järgi teeb 4% inimestest topeltbroneeringuid ja tervishoiuteenuse osutajate tagasiside järgi on ära jäänud / tühistatud visiite 10–15%. Eeldusel, et üleriigiline digiregistratuuri lahendus aitab kaasa 2% topeltbroneeringute/tühivisiitide vähendamisele, peaks tekkima kuni 360 000 vaba aega aastas, mida on võimalik anda ootejärjekorras olevatele inimestele. Kasutamata ressursi hindamise aluseks saab võtta 20 minutit vastuvõtuaega arsti ja õe tunnihinna alusel, mis teeb kasutamata ressursiks ainuüksi 2% esmaste eriarstiabi vastuvõttude puhul 312 816 eurot. 4.3. Andmekaitsealane mõjuhinnang Eelnõu muudatustest puudutab isikuandmete töötlemist konkreetselt määruse § 1 punkti 1 alusel ette nähtud täiendav andmete koosseis ning isiku võimalus näha oma arsti vastuvõtule broneeritud aegasid määruse § 1 punkti 3 alusel. Muudatustega ei kaasne olulist mõju ega uusi riske. Andmekaitsealane riive on minimaalne, kuid vajalik selleks, et täita paremini tervishoius seatud eesmärke. Isikukoodi (või sünniaja) ja kodakondsuse lisamine tagab paremini andmete eesmärgipärase ja minimaalse töötlemise. Seega väheneb andmete otsimiseks kuluv aeg ning nime ja isikukoodi kokkulangemisel tagatakse n-ö õige ehk soovitud isikuandmete töötlus (art 5 põhimõtted).3 Lisatavad isikuandmed ei too kaasa olulisi andmetöötlusriske, pigem maandavad neid. 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus), ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88.  5 Tervishoiuteenuste pakkujate teenused koos tervishoiutöötajate andmetega on ka praegu kolmandatele osapooltele kättesaadavad. Olenevalt teenusepakkujast võimaldatakse aegu broneerida telefoni teel, haiglas kohapeal või haigla kodulehe kaudu. Seega ei muutu olemasolev protsess oma andmete töötlemise ulatuse poolest, vaid sellega parandatakse kliendi mugavust teenuste kasutamisel. Muudatus ei suurenda andmete töötlemise riske, pigem vähendab neid. Isik saab mugavalt valida aegu ja broneerida talle kõige sobivamaja aja ilma, et selleks tuleks oma andmeid mitmele teenuseosutajale avaldada, et seejärel jätta jõusse sobivaim aeg (tehakse topeltbroneeringuid ilma tegeliku kavatsuseta neid kõiki kasutada). Keskse teenuse kaudu saab patsient oma broneeringuid ka mugavalt hallata. Viimati nimetatu on kooskõlas ka andmetöötluse põhimõtete tõhustamisega, sest nii ei jää (kas unustamisest või mugavusest) broneeringud asjatult mitme teenuseosutaja järjekorda ootele. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud 5.1. Kiirabi osutamiseks edastatavate andmete täpsustamine Häirekeskus edastab võimaluse korral isikukoodi ja kodakondsuse. E-kiirabi rakendus võimaldab uuendada andmeid Häirekeskuses auto valmisoleku ja muude tehniliste parameetrite kohta. 5.2. Üleriigiline digiregistratuur Üleriigiline digiregistratuur annab inimesele koondülevaate talle raviasutustes broneeritud aegadest ning võimaldab broneeritud aegu muuta ja/või tühistada, tagades seeläbi ravijärjekordade optimeerimise ja tervishoiuteenuste osutajate sisemiste tööprotsesside aja kokkuhoiu. Määruse rakendamisel patsiendile lisakulusid ei kaasne. Digiregistratuuri regulatsiooniga seonduvad tervise infosüsteemi arendamise kulud on juba varem planeeritud Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (edaspidi TEHIK) eelarvesse (309 503 eurot), mis on seotud struktuurivahendite ja Eesti Haigekassa rahastusega (Eesti Haigekassa on eraldanud 72 329 eurot üleriigilise digiregistratuuri arendamiseks, struktuurivahendid on 237 174 eurot). Et tagada jätkusuutlikkus järgmiseks kolmeks aastaks, on käesoleva määruse muudatustega kaasnevad lisakulud TEHIK-ule seoses hoolduse ja arendustegevusega 35 000 eurot. Tervishoiuteenuse osutajate kulud sõltuvad nende enda infosüsteemide arendustest. Hinnanguliselt võib digiregistratuuri juurutamise kulu nõuda sõltuvalt infosüsteemist 60 000 – 100 000 eurot. Osa üleriigilise digiregistratuuri käivitamisega tehtavaid muudatusi ei vaja infosüsteemi arendust. Need võivad vajada töökorralduslikke muudatusi (nt registratuuri töökorralduse muutus, koolitused, teavitusmaterjalid jms). 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2019. a. Määruse § 1 punkt 1 jõustub 1. juulil 2019. a. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks kõigile ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks Terviseametile, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele, Eesti Haigekassale, Eesti Perearstide Seltsile, Häirekeskusele, Eesti Kiirabi Liidule, Eesti Haiglate Liidule, Eesti Patsientide Liidule ja Andmekaitse Inspektsioonile.