Nõuded infosüsteemi dokumentatsioonile
Nõuded infosüsteemi dokumentatsioonile
Versioon: 1.0
Dokumendid peavad vastama vähemalt alljärgnevatele tingimustele:
Andmemudel (kuuluvus: [Tervise Infosüsteem] -> Infosüsteemi dokumentatsioon -> alamsüsteem -> Andmemudel)
Eeldus dokumendile: Teenuste/kasutuslugude dokumentatsioon
Otstarve: Kirjeldada andmeobjekte ja nendevahelisi seoseid
Sisu: Andmebaasi põhjal luua andmetabelite ja -objektide seosdiagramm.
Sihtgrupp: Tellija, peakasutajad, rakenduse administraatorid
Ajakava: enne esimese arendusetapi algust enne igat arendusetapi algust igakordsel üleandmisel
Kirjeldada andmemudelit kontseptuaalse mudelina jah jah
interaktioone/seoseid
Kasutaja õiguste ja tegevuste vastavustabel (kuuluvus: [Tervise Infosüsteem] -> Infosüsteemi dokumentatsioon -> alamsüsteem -> Kasutaja
õiguste ja tegevuste vastavustabel)
Eeldus Süsteemi üldine kirjeldus
dokumendile:
Otstarve: Kirjeldada kasutaja rollide õigusi erinevates kasutuslugudes ja tegevustes
Sisu: CRUD maatriks
Sihtgrupp: Tellija äriprotsesse valdavad kontaktisikud, ärianalüütikud, süsteemianalüütikud, täitjast sõltumatud tarkvara hooldajad, arendajad ja
edasiarendajad, testijad, arhitektid, projektijuhid.
Ajakava: enne esimese arendusetapi algust enne igat arendusetapi algust igakordsel üleandmisel
Nimetada kasutaja rollid jah jah
Teenuste/kasutuslugude dokumentatsioon (kuuluvus: [Tervise Infosüsteem] -> Infosüsteemi dokumentatsioon -> alamsüsteem -> Teenused
ja kasutuslood)
Eeldus Süsteemi üldine kirjeldus
dokumendile:
Otstarve: Kirjeldab detailselt üleantavaid teenuseid/kasutuslugusid.
Sisu: Teenuste/kasutuslugude detailse kirjelduse sisuks on:
• Infosüsteemi kasutusloo/andmevahetuse teenusepõhised nõuded (ärinõuded ja neile vastavad detailsed funktsionaalsuse nõuded);
• Tehnilised parameetrid;
• Veateated/Hoiatused;
• Teostatavad kontrollid;
• Funktsionaalsuse enda põhiprotsess ja mõned sagedamini esinevad alternatiivsed protsessid (vastavalt vajadusele);
• Üldine kirjeldus, kuidas ja kus kajastub antud teenus/kasutuslugu tervikprotsessis;
• Nõudeid ja reegleid toetavad (sisu mõistmisele kaasaaitavad) pildid, diagrammid, tabelid, loendid
• Andmevahetuse teenuste kirjeldus (andmete küsimine/vastuvõtmine, turvalisus, teenuse andmestik, klassifikaatorid, xml/xsd schema )
Sihtgrupp: Tellija äriprotsesse valdavad kontaktisikud, ärianalüütikud, süsteemianalüütikud, täitjast sõltumatud tarkvara hooldajad, arendajad ja
edasiarendajad, testijad, arhitektid, projektijuhid.
Ajakava: enne esimese arendusetapi algust enne igat arendusetapi algust igakordsel üleandmisel
Nimetada kasutuslood jah jah
Arhitektuuridokument (kuuluvus: [Tervise Infosüsteem] -> Infosüsteemi dokumentatsioon -> alamsüsteem -> Arhitektuur)
Eeldus Süsteemi üldine kirjeldus
dokumendile:
Otstarve: Dokumendi eesmärgiks on kirjeldada loodava süsteemi üldist ehitust. Kirjeldatakse rakenduse loogilist struktuuri, näidates ära selle kihtideks
jagunemise korda. Kirjeldatakse ka füüsilist arhitektuuri, antakse ülevaade kasutatavatest tehnoloogiatest ning vahenditest.
Sisu: Dokument peab rahuldama vähemalt alljärgnevaid sisunõudeid (Arhitektuuridokumendimall_v1.1):
1. topoloogia, süsteemi füüsiline arhitektuur (süsteemi komponendid andmebaasiserver, rakendusserver, meiliserver jms)
2. Nõuded arhitektuurile (operatsioonisüsteem, andmebaasid, liidestused, rakendusserverid, raamistikud, teenused)
3. Nõuded käideldavusele (süsteemi soovituslikud näitajad komponentide kaupa, näiteks andmesidekiirused, kättesaadavus, andmemahud,
protsessori kiirus, mälumaht, komponentide arv süsteemi osade kaupa, kettasüsteemi jõudlus jms)
4. liidesed teiste süsteemidega (x-tee, meilisüsteemid) ja sõltuvused teistest süsteemidest. Liideste kirjeldused/otstarve
5. süsteemi tehnilised (sh automaatsed) protsessid ehk töövoog – komponentide omavahelised suhtlusstsenaariumid ja koostoimimine (näiteks,
mis komponent ja millal pöördub X teenuse poole)
6. kolmandate osapoolte poolt toodetud kasutatavad tarkvarad/riistvarad, mis on vajalikud süsteemi toimimiseks
Sihtgrupp: Arhitekt, administraator, turvaspetsialist
Ajakava: enne esimese arendusetapi algust enne igat arendusetapi algust igakordsel üleandmisel
Dokumendi esialgne versioon jah
Seadmete ja tarkvara kasutajakesksed juhendid (kuuluvus: [Tervise Infosüsteem] -> Infosüsteemi dokumentatsioon -> alamsüsteem -> ->
Seadmete ja tarkvara kasutajakesksed juhendid)
Eeldus Teenuste/kasutuslugude dokumentatsioon
dokumendile:
Otstarve: Teenuse funktsionaalsuse kasutamiseks ja kasutuslugude läbimiseks vajalikud juhised
Sisu: Igale esitluskihile peab olema koostatud eraldi kasutusjuhend, mis kirjeldab vastava komponendi funktsionaalsuse kasutusvoo põhiselt.
Kirjeldus tarkvara ja seadmete kasutamise üldisest protsessist, protsessi olulisemate sammude kirjeldus. Koostatakse projekti lähteanalüüsi
aluseks võttes. Tarkvara kasutusjuhend on aluseks kasutajate koolitamisel. Kasutajajuhend kirjeldab kõiki kasutajate funktsionaalsusi koos
tööprotsesside kirjeldusega ning ekraanipiltide vormis näidetega. Haldusliidese kasutusjuhend (peakasutaja ja rakenduse administraatori
funktsionaalsus) peab olema eraldi tavakasutaja kasutusjuhendist.
Esitluskihi kasutusjuhendi minimaalne ülesehitus:
lühitutvustus
üldine kirjeldus koos komponentidega
autentimine (kui eksisteerib)
komponentide detailne kirjeldus koos kõikide funktsionaalsustega
Rollide kirjeldus ja õigused
Sihtgrupp: Tarkvara kasutajad, peakasutaja, rakenduse administraator
Ajakava: enne esimese arendusetapi algust enne igat arendusetapi algust igakordsel üleandmisel
jah
Paigalduse ja administreerimise juhend (kuuluvus: [Tervise Infosüsteem] -> Infosüsteemi dokumentatsioon -> alamsüsteem -> Paigalduse ja
administreerimise juhend)
Eeldus Arhitektuuridokument
dokumendile:
Süsteemi üldine kirjeldus
Otstarve: Juhend on aluseks süsteemi administreerimisele
Sisu: Juhend peab rahuldama vähemalt alljärgnevaid sisunõudeid:
1. süsteemi parameetrite (seadistuste) kirjeldus ning nende muutmiste mõjud ja protseduurid. Konfiguratsioonifailide kirjeldus koos
asukohtadega failisüsteemis;
2. logimise realisatsiooni kirjeldused (kuhu, mida, logide struktuur
3. rutiinsete hooldusprotseduuride kirjeldus (komponentide taaskäivituse vajadus parameetrite muutmisel);
4. paigaldamise protseduurid.
Juhendis kirjeldatakse iga realiseeritud osa rakendamine (deployment) koos spetsiifiliste seadistustega. Paigaldamise protseduurid peavad
olema kirjutatud selliselt (samm sammult), et süsteemiadministraator suudab rakenduse paigaldada ilma kõrvalise abita.
4.1 Nõuded rakenduse komponentidele
4.2 Rakenduse paigaldus (Vajalik tarkvara ja konfigureerimine, rakenduse pakkimine ja paigaldamine)
4.3 Andmete alglaadimine
4.4 Varundusskript
4.5 Monitooringu kirjeldus
Sihtgrupp: Peakasutaja, projektijuht, süsteemiadministraator
Ajakava: enne esimese arendusetapi algust enne igat arendusetapi algust igakordsel üleandmisel
jah
Lähtekood (sh andmebaasi struktuur) (Kuuluvus:Lähtekoodi üleandmine lepitakse kokku Tellijapoolse projektijuhiga)
Eeldus dokumendile: Arhitektuuridokument
Teenuste/kasutuslugude dokumentatsioon
Andmemudel
Kasutaja õiguste ja tegevuste vastavustabel
Prototüüp
Otstarve: Lähtekood on vajalik selleks et kompileerida rakendust, ning võimaldada tulevikus rakenduse muutmist.
Sisu: Lähtekood peab olema hästi struktureeritud, piisavalt dokumenteeritud ning võimalikult lihtne, et sellest saaksid aru ka
teised arendajad.
Lähtekood peab vastama MFNile
Lähtekood peab olema pakendatud vastavalt versioonimisjuhendile.
Rakenduste lähtekood peab olema piisavalt modulaarne, et seda saaks tulevikus lihtsasti täiendada ning muuta.
Ajakava: enne esimese arendusetapi algust enne igat arendusetapi algust igakordsel üleandmisel
Minimaalselt iga nädalal tagant uuendada versioonihalduskeskkonnas.
Testide ettevalmistuse dokumentatsioon (kuuluvus: [Tervise Infosüsteem] -> Infosüsteemi dokumentatsioon -> alamsüsteem -> Testiplaanid)
Eeldus dokumendile: Teenuste/kasutuslugude dokumentatsioon
Prototüüp (ainult kasutajaliidesega rakenduse puhul)
Arhitektuuridokument
Otstarve: Määrata kindlaks arendusetapil testitavad kasutuslood ja liidesed (sh välja tuua need, mille puhul rakendatakse
koormusteste) tuues välja nende järjekorra.
Sisu: Järjestatud (võib olla ka paralleelne) nimekiri kasutuslugudest ja liidestest (vajadusel määrates nende ulatust) koos
märkega, mis on koormustestiga tagatud ning millel on testandmed
Sihtgrupp: Tellijapoolne projektijuht, vastuvõtutestijad
Ajakava: enne esimese arendusetapi algust enne igat arendusetapi algust igakordsel üleandmisel
Nimetada kasutuslood, mille puhul jah
rakendatakse koormusteste
Testimise tulemite dokumentatsioon (kuuluvus: [Tervise Infosüsteem] -> Infosüsteemi dokumentatsioon -> alamsüsteem -> Testimise tulemid)
Eeldus Testide ettevalmistuse dokumentatsioon
dokumendile:
Otstarve: Anda tellijale ülevaade läbiviidud testimise tulemustest ning esitada soovitused testandmete ja dokumentatsiooni parendamiseks (ettevalmistus,
paigaldus, kasutuslugude kirjeldus jne).
Sisu: Teostatud arenduste testimisel saadud informatsioon (näiteks testlood, testraport, testiplaan, testide kood jms). Peab vastama „Nõuded
testimisele“ dokumendile. Dokumenteeritakse iga testimise eesmärgid (testimise maht ja ulatus), tegevused ja tulemused. Sisaldab jõudlus- ja
mahutestide infot ning versiooni infot. Teste mitteläbinud testlugudele on lisatud parandused või ülesjäänud vead. MFNi vastavustabel
Sihtgrupp: Arhitekt, süsteemiadministraator, turvaspetsialist
Ajakava: enne esimese arendusetapi algust enne igat arendusetapi algust igakordsel üleandmisel
jah
Taasteplaani tegemise juhend (kuuluvus: [Tervise Infosüsteem] -> Infosüsteemi dokumentatsioon -> alamsüsteem -> Taasteplaani juhend)
Otstarve: Kirjeldada erisused, millega tuleb arvestada taasteplaani loomisel
Sisu: Taasteplaan peab rahuldama vähemalt alljärgnevaid sisunõudeid:
1. süsteemi halvamist võimaldavad riskid ja nende esinemise võimalikkus;
2. varundamisele kuuluvate komponentide ja
asukohtade loetelu (nt rakenduse konfiguratsioonifailid rakendusserverist ja andmebaas jne), nende kirjeldused ja kasutuselevõtu protseduurid;
3. süsteemi komponentide asendusvõimalused, nende alternatiivkomponentide spetsifikatsioonid
Sihtgrupp: Süsteemiadministraator
Ajakava: enne esimese arendusetapi algust enne igat arendusetapi algust igakordsel üleandmisel
jah
Andmekogude semantiline kirjeldus ja andmekoosseis (kuuluvus: [Tervise Infosüsteem] -> Infosüsteemi dokumentatsioon -> alamsüsteem
-> [Loomise kuupäev YYYY-MM-DD]_[Tervise_infosüsteem_alamsüsteemi_nimi].owl; [Loomise kuupäev
YYYY-MM-DD]_[Tervise_infosüsteem_alamsüsteemi_nimi].xmi )
Sisu: Andmekogu(de) semantiline kirjeldus masinloetaval kujul (OWL-formaadis) ja andmekoosseis (XMI-formaadis)
vastavalt RIHA määrusega kehtestatud nõuetele ning infosüsteemi ontoloogiat kirjeldav dokument.
Sihtgrupp: Tellija, tellijapoolne projektijuht
Ajakava: enne esimese arendusetapi algust enne igat arendusetapi algust igakordsel üleandmisel
Esitada viimasel etapil
UML vaated (kuuluvus: [Tervise Infosüsteem] -> Infosüsteemi dokumentatsioon -> alamsüsteem ->
[Tervise_infosüsteem_alamsüsteemi_nimi].eap)
Otstarve: Protsessi, kasutuslugude, süsteemi arhitektuuri vaadete kaudu muuta süsteem läbipaistvamaks ja ülevaatlikumaks
Sisu: Loogiline vaade (Logical view) - komponendid, liidesed, rakenduskihi ja ärikihi loogika
Protsessi vaade (Process view) – jõudlus, skaleeritavus, läbilaskevõime
Rakendus vaade (Deployment diagram) – süsteemi topoloogia, kasutuselevõtmine, paigaldamine
Sihtgrupp: Peakasutaja, projektijuht, süsteemiadministraator, arhitekt
Ajakava: enne esimese arendusetapi algust enne igat arendusetapi algust igakordsel üleandmisel
jah jah
Üldised nõuded:
Üleantav dokument peab sisaldama sisseviidud muudatusi nii, et on väljatoodud muutunud ja lisandunud osa (võrreldes viimati üleantuga)
Pakkumuse maksumuse vorm
Pakkumus 191599, pakkuja: Rocksoft OÜ (11515960)
Kriteerium Numbri hindamine Väärtus
Kuutasu 50 hooldustöö töötunni eest (käibemaksuta) vähim on parim 3000.0
Hooldustöö ühe töötunni maksumus alates 51. töötunnist (käibemaksuta) vähim on parim 65.0
Arendustöö ühe töötunni maksumus (käibemaksuta) vähim on parim 65.0
Oracle E-Business Suite hooldus- ja arendustööde hankeleping
Leping nr 3-9/1532-1
Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus, registrikood 70009770, aadress Uus-Tatari
25, Tallinn, keda esindab põhimääruse alusel direktor Katrin Reinhold (edaspidi: Tellija)
ja
Rocksoft OÜ, registrikood 11515960, aadress Lõõtsa tn 5, Tallinn, keda esindab
juhatuse liige Ranno Tõnnus (edaspidi: Täitja)
edaspidi koos või eraldi nimetatud ka Pooled või Pool, sõlmisid käesoleva lepingu
(edaspidi: Leping) alljärgnevas:
1. Lepingu ese
1.1. Lepingu esemeks on Oracle E-Business Suite (edaspidi: EBS) hooldus- ja
arendustööde teostamine. Tööde teostamise täpsemad tingimused ja kirjeldus on
kokku lepitud tehnilises kirjelduses (lisas 1).
1.2. Täitja kohustub teostama käesolevas Lepingus ja Lepingu lisades kokkulepitud
tegevused ja tööd, sealhulgas (edaspidi: Tööd):
1.2.1. Rakenduse hooldus-, arendus- ja juurutustööd, sh kasutamise ja
funktsioneerimise tagamisega seotud veaparandustööd;
1.2.2. Vajadusel arendustööde teostamiseks vajalikud analüüsitööd, sh
ajaületusega päringute või vealogide analüüs;
1.2.3. Vajadusel osutama Tellijale rakendusega seotud konsultatsioone ja
koolitusi.
1.3. Käesolev Leping on sõlmitud Tellija poolt läbi viidud riigihanke „Oracle E-
Business Suite hooldus- ja arendustööde teostamine„ (viitenumber
riigihangete registris: 200582) tulemusena.
1.4. Leping jõustub sellele allkirjastamisest ja kehtib 48 kuud.
2. Lepingu täitmise tingimused
2.1. Pooled teevad Lepingu täitmiseks ja Lepingu eesmärkide saavutamiseks
koostööd. Lepingu täitmisel kohustuvad Pooled tegema kõik vajalikud
pingutused, et täita õigeaegselt ja korrektselt kõiki Lepingust ning õigusaktidest
tulenevaid kohustusi.
2.2. Pooled vastutavad oma vastutusalas olevate kohustuste täitmise eest ja täidavad
oma kohustusi põhjendamatu viivituseta.
2.3. Projekti teostamise keeleks on eesti keel. Kogu informatsioonivahetus, sh
töökoosolekud, arupärimised, tagasiside andmine jmt toimub eesti keeles. Täitjalt
oodatakse kogu hankelepingu täitmise perioodi vältel operatiivset tagasisidet
Tellija küsimustele ja arupärimistele. Tellija esitab pakkujale tellimused ja
tööülesanded, sh tagasiside teostatud tööde osas eesti keeles ning ootab
nimetatuile Täitja poolset tagasisidet ja küsimusi samuti eesti keeles.
2.4. Kui Pool on teinud teisele Poolele Lepingu täitmisega seotud küsimuses päringu,
on teine Pool kohustatud sellele sisuliselt reageerima (asjakohast tagasisidet
andma) võimalikult kiiresti, kuid hiljemalt 3 tööpäeva jooksul.
1
2.5. Kõrge ärikriitilisusega probleemide korral on Täita kohustatud probleemile tööajal
sisuliselt reageerima (asjakohast tagasisidet andma) hiljemalt 0,5 tunni jooksul
Tellija poolt probleemi teavituse saamisest arvates.
2.6. Täitja on kohustatud tagama Lepingu täitmiseks vajalike ressursside olemasolu,
sh tagama Töö teostajate kõrge professionaalse taseme ja vajaliku
tehnoloogia/metoodikate väga hea tundmise ning tehtud Tööde
dokumenteerimise vastavalt Tellija vormidele ja/või suunistele, samuti omama
Tööde teostamiseks sobivaid keskkondi, koos kõige sinna juurde kuuluvaga, sh
kasutatava tarkvara litsentsid või kasutama Tellija olemasolevaid jagatud
keskkondi. Jätkuarenduste puhul on Täitja kohustatud litsentsimudeli valikul
arvesse võtma Tellija varem soetatud tarkvara litsentsitingimusi või juhinduma
Tellija vajadustest.
2.7. Tellijal või tema poolt määratud isikul (lepingulisel kontaktisikul) on õigus
jooksvalt kontrollida Lepingu täitmist. Tellijal või tema poolt määratud isikul on
õigus anda Täitjale suuniseid Lepingu täitmiseks ning Täitja on kohustatud neid
järgima.
2.8. Täitja on kohustatud viivitamatult informeerima Tellijat Tööde teostamist
takistavatest asjaoludest, mis segavad Lepingus toodud Tööde teostamist ja
tähtaegadest kinnipidamist.
2.9. Täitja kohustub teostama Tööd kvaliteetselt ning vastavalt tarkvara arenduse ja
programmeerimise valdkonna headele tavadele ja praktikale. Poolel on õigus
teha teisele Poolele ettepanekuid teenuse kvaliteedi tõstmiseks.
2.10. Täitjal on õigus saada Tellijalt Tööde teostamiseks vajalikku informatsiooni.
Informatsioonivahetust töökoosolekute vormis ei tasustata.
2.11. Tellija kindlustab informatsiooni saamiseks vajalike inimeste ja Töödeks
vajamineva dokumentatsiooni ning kaugjuurdepääsu kättesaadavuse.
2.12. Täitja poolne Tööde teostamine ei tohi tekitada häireid Tellija mistahes teiste
liidestatud süsteemide või teenuste talitluses, v.a juhul kui Täitja lähtus Töö
teostamisel Tellija juhistest ja kokkulepetest, kuid sellele vaatamata tekkisid
häired. Juhul, kui Töö teostamine toimub Tellija ruumides, peavad Tellija
ruumides viibivad Täitja poolsed Töö teostajad kinni pidama Tellija sellistest
sisekorraeeskirjadest, sh turvanõuetest, mis on neile teatavaks tehtud.
2.13. Täitja kohustub võimaldama lisaarendustööde teostamist rakenduste
arendamisel ka teiste Tellija lepingupartnerite poolt, kui rakenduse arendustöid
tellitakse väljaspool käesolevat Lepingut (nt lisaarendustööd Euroopa Liidu või
muudest välisvahenditest rahastuse korral).
3. Tööde tellimise, teostamise ja üleandmise tingimused
3.1. Tellija tagab Lepingu täitmiseks juurdepääsu Tellija käsutuses olevale
informatsioonile ja dokumentidele (sh kaugjuurdepääsu), mis võivad olla Lepingu
täitmiseks olulised või mida Täitja mõistlikkuse piirides Lepingu täitmiseks nõuda
võib.
3.2. Tellija võimaldab Täitjale Tööde teostamiseks ligipääsu selleks vajalikesse
keskkondadesse. Ligipääsu tehnilised tingimused jms täpsustatakse Lepingu
täitmise käigus.
3.3. Arenduskeskkond asub Täitja juures. Arenduskeskonna töökorras hoidmist Tellija
ei kompenseeri. Arenduskeskkonna tarkvara platvorm ja selle versioonid peavad
olema samaväärsed Tellija test- ja toodangukeskkonna omadega või vastavalt
kokkuleppele uuemad.
3.4. Täitja tagab rakenduste hooldusteenuste osutamiseks valmisoleku ja omapoolse
abi kuni veaolukorra kõrvaldamiseni vastavalt Lisas 1 toodud tingimustele,
vajadusel ka väljakutse korras kohapeal.
2
3.5. Kõik Tööde tulemused dokumenteeritakse ja hallatakse Tellija poolt näidatud
dokumendihaldussüsteemis Confluence. Kõik Töödega seonduv
dokumentatsioon (tarneteatised, juhendid, spetsifikatsioonid, lähtekood,
testiraportid jm) lisatakse Tellija poolt näidatud projektiga seotud
dokumendihalduskeskkonda.
3.6. Töödele lisatud või Tööde käigus loodud dokumentatsioon peab olema eesti
keelne ja terviklik, vastama Töödele, sisaldama muudatusi ja olema
terminoloogiliselt üheselt mõistetav ning detailne vastavalt Tellija suunistele, et
Tellija saaks käesoleva Lepingu alusel loodud Töid efektiivselt kasutada,
hooldada ja kohandada, täiendades juba olemas olevat dokumentatsiooni või
koostades vajadusel uue dokumentatsiooni.
3.7. Hooldustööde nõuetekohase teostamise hetke arvestatakse Jira
projektihalduskeskkonnas tööülesande Täitjale kontrollimiseks üle andmise hetke
alusel. Hooldustööd annab Täitja Tellijale üle igakuise omalt poolt allkirjastatud
üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Arendustööde üleandmise hetkeks loetakse
Tööde Täitja poolt Tellijale üleandmist koos omalt poolt allkirjastatud üleandmise-
vastuvõtmise aktiga.
3.8. Lepingu punkti 3.7 alusel fikseeritud Töö üleandmise hetke järgi arvestatakse,
kas Töö on tähtaegselt teostatud. Kui Töö on jagatud etappideks, annab Täitja
etapid Tellijale üle vastavalt tellimuses kokkulepitud tähtaegadele üleandmise-
vastuvõtmise aktiga.
3.9. Tööde nõuetele vastavuse ja kvaliteedi kontrollimiseks teostab Tellija
vastuvõtutestid vastavalt lisas 1 tingimustele.
3.10. Tööd loetakse vastavalt Lepingule nõuetekohaselt teostatuks, kui vastuvõtutestid
on positiivselt (vigadeta) läbitud ja Töö(d)e vastuvõtmine on saanud Tellija poolse
kinnituse.
3.11. Tellijal on õigus keelduda Tööde vastuvõtmisest, kui Tööd ei vasta esitatud
nõuetele ja kvaliteedile või neis esineb muid puudusi või vigu (vastuvõtutestide
tulemus on negatiivne). Tellija esitab nimetatud pretensioonid Täitjale kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis.
3.12. Kui Tellija esitab Tööle pretensioonid, eeskätt Töö mittevastavuse kohta Lepingu
tingimustele, peab Täitja tegema Töös vastavad parandused, muudatused või
täiendused Tellija määratud mõistliku tähtaja jooksul.
3.13. Kui Täitja ei ole mõistliku aja jooksul Lepingu täitmise nõuet rahuldanud, võib
Tellija Töö ise parandada või lasta seda teha kolmandatel isikutel ja nõuda
Täitjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist.
3.14. Kui Tööde teostamisel, sh vigade kõrvaldamisel tekivad Täitja ja Tellija vahel
erimeelsused, lähtutakse tõlgendamisel eelkõige Tööde eesmärkidest Tellija
seisukohalt.
3.15. Lepingu raames tellitakse Töid tellimuskirja alusel või töödehalduskeskkonnas
täitmiseks suunamise teel. Tellimuskirja vormi lepivad osapooled kokku Tööde
teostamise käigus.
4. Lepingu eseme maksumus ja tasumise kord
4.1. Tellija garanteerib igas kalendrikuus kogu Lepingu kehtivuse perioodil
hooldustööde tellimise mahus 50 töötundi, mille eest tasutakse kokku kuutasuna
3000 (kolm tuhat) eurot ilma käibemaksuta. Täitja ei saa fikseeritud kuutasu
Lepingu kehtivuse perioodil tõsta.
4.2. Punktis 4.1 nimetatud hooldustööde mahu ületamisel tasub Tellija iga täiendava
töötunni eest (alates 51. töötunnist) reaalselt teostatud töötundide põhiselt. Lisa
hooldustööde teostamise maksimaalne ühe töötunni hind on 65 (kuuskümmend
3
viis) eurot ilma käibemaksuta. Täitja ei saa ühe töötunni hinda Lepingu kehtivuse
perioodil tõsta.
4.3. Arendus- ja juurutustööde teostamise maksimaalne ühe töötunni hind on 65
(kuuskümmend viis) eurot ilma käibemaksuta. Täitja ei saa ühe töötunni hinda
Lepingu kehtivuse perioodil tõsta.
4.4. Lepingu maht on maksimaalselt 1 000 000 (üks miljon) eurot käibemaksuta.
4.5. Tellija ei garanteeri punktis 4.4 viidatud mahus Tööde tellimist ja Täitjal puudub
õigus nõudmaks konkreetses mahus Tööde tellimist ja/või tasu.
4.6. Tööde eest tasutakse üle antud Tööde üleandmise–vastuvõtmise akti (edaspidi
ka: Akt) alusel. Täitja annab Tööd Tellijale üle koos omalt poolt allkirjastatud
Aktiga. Aktis peab kajastuma Tööde üle andmise aeg ja Akti koostanud isiku nimi
ja allkiri. Hooldustööd antakse Aktiga üle igakuiselt.
4.7. Täitjal on õigus esitada arve pärast Poolte poolt Tööde osas Akti allkirjastamist.
Arve esitatakse elektrooniliselt (masinloetaval või pdf kujul) e-posti aadressile
[email protected].
4.8. Tellijale antav maksetähtaeg peab olema vähemalt 21 kalendripäeva Tellija poolt
arve kättesaamisest arvates.
5. Konfidentsiaalsuskohustus ja isikuandmete töötlemine
5.1. Täitja kohustub hoidma saladuses teavet, mis on talle teatavaks saanud seoses
Lepingu täitmisega või juhuslikult (edaspidi: konfidentsiaalne teave). Täitja
kohustub mitte edastama konfidentsiaalset teavet kolmandatele isikutele ning
võtma kasutusele kõik meetmed välistamaks konfidentsiaalse teabe sattumist
kolmandate isikute valdusesse ja kasutusse. Täitja on kohustatud mitte kasutama
konfidentsiaalset teavet Lepingu täitmisega mitteseotud eesmärkidel enda või
kolmandate isikute huvides.
5.2. Käesoleva Lepingu tähenduses loetakse konfidentsiaalseks teabeks ärisaladusi,
mistahes isiku isikuandmeid, mistahes andmeid Tellija infosüsteemide kohta (sh
tehnilisi andmeid ja spetsifikatsioone, tehnilist dokumentatsiooni jms),
andmeturbega seotud informatsiooni ja asjaolusid, Töö teostamisega ja Töö
tulemustega seotud informatsiooni, andmeid Tellija lepingupartnerite kohta ja
muud Tellija tegevusega seonduvat mitteavalikku teavet. Kahtluse korral
eeldatakse, et tegu on konfidentsiaalse teabega.
5.3. Täitja kohustub täitma kõiki kehtivaid andmekaitsealaseid ja infoturvet
puudutavaid õigusakte.
5.4. Juhul, kui Lepingu täitmise raames osutub vajalikuks isikuandmete töötlemine,
lepivad Pooled kokku konkreetsed isikuandmete töötlemise tingimused
isikuandmete töötlemise lepinguga (lisa 5), juhindudes isikuandmete kaitse
üldmääruse1 artiklis 28 sätestatust.
5.5. Täitja ja Tellija edastavad konfidentsiaalset informatsiooni ainult nendele
isikutele, kes on Lepingu täitmisega otseselt seotud ja kindlustavad, et need
isikud on teadlikud ja täidavad konfidentsiaalsuskohustust. Täitja paneb
käesolevas punktis sätestatu kohustuseks kõikidele kolmandatele isikutele, keda
ta kasutab oma lepingujärgsete kohustuste täitmisel.
5.6. Juhul, kui Täitja töötaja või alltöövõtja rikub konfidentsiaaluskohustust, vastutab
selle eest Tellija ees Täitja vastavalt Lepingu punktidele 5.9 ja 5.10.
5.7. Täitja kohustub pärast Tööde teostamist hävitama tema valduses oleva
konfidentsiaalse teabe niivõrd, kui see on võimalik.
5.8. Konfidentsiaalsuskohustus kehtib tähtajatult ja alaliselt ka pärast Lepingu
lõppemist või lõpetamist.
1
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus nr (EL) 2016/679.
4
5.9. Konfidentsiaalsuskohustuse (Lepingu punktides 5.1 – 5.7 sätestatud kohustused)
rikkumise korral on Tellijal õigus nõuda Täitjalt leppetrahvi tasumist summas
10 000 eurot iga rikkumise eest.
5.10. Lisaks punktis 5.99 nimetatud leppetrahvi nõudeõigusele on Tellijal õigus nõuda
Täitjalt konfidentsiaalsuskohustuse rikkumise tõttu tekkinud kahju täielikku
hüvitamist.
6. Vastutus
6.1. Pooled vastutavad oma lepinguliste kohustuste rikkumise eest. Lepingust
tuleneva kohustuse rikkumise korral Poole poolt on Lepingu teisel Poolel õigus
kasutada kõiki seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid ning nõuda
rikkumisest põhjustatud kogu kahju hüvitamist. Täitja vastutab samadel alustel
Tööde teostamisel kasutatavate alltöövõtjate ja teiste isikute tegevuse ja
tegevusetuse eest.
6.2. Poolte rahaline koguvastutus on piiratud Lepingu kogumaksumusega, kuid see
piirang ei kehti tahtliku rikkumise korral, intellektuaalomandiõiguse või
andmekaitsealaste kohustuste rikkumise korral.
6.3. Täitja poolse Lepingu rikkumisena käsitletakse eeskätt olukorda, kus Tööd ei
vasta Lepingu tingimustele või esineb muid Täitja poolseid Lepingu rikkumisi
(näiteks Tööd ei ole teostatud kokkulepitud tähtajaks, üleantud Tööd ei ole
kvaliteetsed või ei vasta muudele kokkulepitud tingimustele vms).
6.4. Tööde vastuvõtmine Tellija poolt (Tellija poolt Akti allkirjastamine) ei mõjuta (ei
vabasta ega vähenda) Täitja vastutust Lepingu rikkumise eest vastavalt Lepingus
sätestatule.
6.5. Kui Täitja ei ole teostanud Töid korduvalt (vähemalt kahel korral) tähtaegselt (sh
ei anna tähtaegselt üle kokkulepitud tingimustele vastavaid kvaliteetseid Töid) või
üle antud Tööd ei vasta kokku lepitud tingimustele ja/või kvaliteedile, on Tellijal
õigus nõuda Töö üleandmisega viivitamise või mittenõuetekohase Töö
teostamise eest leppetrahvi 50 eurot iga Tööde üleandmisega viivitatud päeva
eest, kuid mitte rohkem kui 30% kokkulepitud Töö maksumusest.
6.6. Hooldus- ja veaparandustööde lahendusaegadest (lepitud kokku Lisas 1)
mittekinnipidamisel, on Tellijal õigus nõuda Töö üleandmisega viivitamise või
mittenõuetekohase Töö teostamise eest leppetrahvi 50 eurot iga Tööde
üleandmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte rohkem kui 30% kokkulepitud Töö
maksumusest.
6.7. Kui Tellija viivitab omapoolsete kohustuste täitmisega ja nende kohustuste
mittetähtaegne täitmine ei võimalda Täitjal omapoolseid kohustusi tähtaegselt
täita, pikendatakse Tööde üleandmise tähtaega vastava aja võrra.
6.8. Juhul, kui Täitja ei kõrvalda garantiiajal avastatud vigu kokkulepitud aja jooksul
ilma asjatute viivitusteta, on Tellijal õigus rakendada leppetrahvi kuni 2% päevas
konkreetse Töö maksumusest, milles garantiiline viga esineb iga Tööde
üleandmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte rohkem kui 30% konkreetse Töö
maksumusest.
6.9. Tellija peab esitama Lepingu rikkumisest tuleneva leppetrahvi nõude Täitjale
mõistliku aja jooksul, kuid mitte hiljem kui kolme kuu jooksul arvates päevast, mil
Tellijale sai teatavaks leppetrahvi nõude esitamise aluseks olev asjaolu. Tööde
vastuvõtmine Tellija poolt ei vabasta Täitjat leppetrahvi tasumise kohustusest
ega võta ära Tellija õigust leppetrahvi nõude esitamiseks.
6.10. Täitjal on võimalik esitada vastuväiteid ja tugineda rikkumise vabandatavusele,
esitades Tellijale sellekohase avalduse kümne kalendripäeva jooksul alates
leppetrahvi nõude kättesaamisest. Eeldatakse, et rikkumine ei ole vabandatav.
5
Rikkumise vabandatavusele tugineval Poolel lasub kohustus nimetatud asjaolu
tõendada.
6.11. Tellijal on õigus Tööde eest tasumisel vähendada Täitjale makstava tasu suurust
leppetrahvi summa võrra.
6.12. Tellija poolt arve tasumisega viivitamise korral on Täitjal õigus nõuda Tellijalt
viivise tasumist 0,2% tähtaegselt tasumata summalt iga tasumisega viivitatud
päeva eest, kuid mitte rohkem kui 30% tähtaegselt tasumata summalt. Viivise
nõudmiseks peab Täitja esitama Tellijale vastavasisulise nõude vähemalt
kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
6.13. Täitja poolse olulise Lepingu rikkumise korral ei pea Tellija määrama Täitjale
Lepingu täitmiseks võlaõigusseaduse §-s 114 nimetatud täiendavat tähtaega
ning Tellijal on muu hulgas õigus Leping üles öelda või Lepingust taganeda.
6.14. Täitja poolseks oluliseks Lepingu rikkumiseks loevad Pooled olukorda, kus
Täitjale üle antud Töö tulemused ei ole vastanud korduvalt (vähemalt kahel
korral) Lepingu tingimustele (näiteks ei ole saavutatud kokku lepitud Töö või Töö
etapi tulemusi, üle antud Tööd ei vasta kokkulepitud tingimustele vms).
6.15. Lepingu Poole koguvastutus on piiratud Lepingu kogumaksumusega, välja
arvatud raske hooletuse või tahtliku Lepingu rikkumise korral või
intellektuaalomandiõiguse või kehtiva andmekaitse regulatsiooni rikkumisel.
7. Intellektuaalomand
7.1. Täitja annab Tellijale üle kõik Tööde autori varalised õigused nii Eesti kui teiste
riikide territooriumite suhtes ilma geograafiliste piiranguteta. Autori isiklike õiguste
kasutamiseks annab Täitja Tellijale lihtlitsentsi kestvusega autoriõiguste
kehtivuse tähtaja lõpuni.
7.2. Täitja loovutab Tellijale täielikult ja tagasivõetamatult autori varalised õigused
originaalteostele ning annab lihtlitsentsi autori isiklikele õigustele Tööde
üleandmise hetkest, loobudes sellega Lepingu alusel üle antud originaalteoste
osas õiguste kasutamisest.
7.3. Tasu autoriõiguste loovutamise ning litsentsi andmise eest sisaldub Lepingu
hinnas.
7.4. Täitja annab Tellijale piiramatud õigused Töö kasutamiseks, arendamiseks ja
mistahes muudatuste tegemiseks Töös ning Tööde omandiõiguse.
7.5. Tellijal on õigus punktides 7.1 – 7.4 nimetatud õigusi ilma piiranguteta
kolmandatele isikutele üle anda või litsentseerida.
7.6. Tööde üleandmisega annab Täitja Tellijale õiguse Tööde testimiseks ja muul viisil
kasutamiseks, mis on vajalik Tööde vastuvõtmiseks. Tellija omandab punktides
7.1 – 7.4 nimetatud intellektuaalomandi õigused lõplikult arvates Tööde eest
tasumisest.
7.7. Täitja on kohustatud tagama intellektuaalse omandi õiguste (eeskätt
autoriõiguste) olemasolu ja kehtivuse, samuti nende ülemineku Tellijale viisil, mis
võimaldab Tellijal Lepingu lõppedes üle võtta Täitja funktsioonid.
7.8. Kõik otsesed ja kaudsed kahjud, mis tulenevad sellest, et kolmandal isikul on või
väidetavalt on varalisi või mittevaralisi intellektuaalsest omandist tulenevaid
õigusi Lepingu alusel üle antavate intellektuaalse omandi objektide suhtes,
kannab Täitja.
8. Garantii
8.1. Täitja annab kõikidele käesoleva Lepingu alusel teostatud Töödele ühe aastase
garantii. Garantii katab kõiki garantii tähtaja jooksul ilmnenud Tööde puudusi ja
Lepingu tingimustele mittevastavusi (edaspidi ka: viga). Garantii katab ka kõiki
6
Tööde muudatusi ja modifikatsioone, mis on tehtud Täitja poolt ja mis ei ole
oluliselt muutnud varasemalt tehtud Tööd.
8.2. Garantii tähtaeg hakkab kulgema alates Töö Tellija poolt vastu võtmisest ja
kehtib üks aasta sõltumata käesoleva Lepingu kehtivusest.
8.3. Täitja on garantii kehtivuse ajal (garantii tähtaja jooksul) kohustatud tasuta
kõrvaldama Töödes avalduvud vead ja Lepingu tingimustele mittevastavused,
sealhulgas on Täitja kohustatud uuendama või asendama kõik esinenud veaga
seonduvad dokumendid.
8.4. Tellija informeerib Täitjat Töös esinevatest vigadest, vea iseloomust ja ulatusest
viivitamatult selle ilmnemisel, niivõrd kui seda saab Tellijalt mõistlikult oodata.
8.5. Täitja on kohustatud garantii korras teostama eelkõige järgmist:
8.5.1. vea ilmnemisel vea otsimine (lokaliseerimine), veaolukorrale lahenduse
leidmine ja vea parandamine;
8.5.2. vea põhjuste analüüs ning selle tulemuste kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis (näiteks e-posti teel) esitamine Tellijale, samuti
ettepanekute tegemine ennetavate meetmete kasutuselevõtmise kohta;
8.5.3. vea parandamisega seoses paigaldamise ja seadistamise toe pakkumine
Tellijale, samuti sellega seotud konsultatsioonid;
8.5.4. vigase või puuduliku dokumentatsiooni parandamine, sealhulgas
dokumentatsiooni täiendamine ja uuendamine, kui selline vajadus tuleneb
vigade parandamisest.
8.6. Garantiiliste vigade kõrvaldamisel juhindutakse lisaks käesolevas alapunktis
toodud sätetele ka Lisas 1 veaparandustööde kohta sätestatud tingimustest.
8.7. Täitja kõrvaldab garantiiperioodil ilmnenud vead sõltuvalt vea iseloomust hiljemalt
viie tööpäeva jooksul. Kui vea kõrvaldamine nimetatud aja jooksul ei ole võimalik,
teatab Täitja Tellijale põhjuse, miks vea parandamine ei ole viie tööpäeva jooksul
võimalik ja millise aja jooksul on võimalik viga parandada. Kui Täitja ei kõrvalda
viga kokkulepitud tähtaja jooksul, võib Tellija korraldada vea kõrvaldamise
kolmanda isiku poolt Täitja kulul.
8.8. Juhul, kui Töö hõlmab edasisi arendustöid ja kolmas osapool või Tellija teeb
tarnitud lähtekoodis Täitjaga kooskõlastamata muudatusi, siis garantii katkeb.
Garantii ei katke, kui Tellija suudab lähtekoodis tehtavaid muudatusi eristada.
9. Lepingu muutmine ja ülesütlemine
9.1. Poolte poolt alla kirjutatud Lepingu muudatused on Lepingu lahutamatuks osaks.
9.2. Kumbki Pool võib Lepingu igal ajal ette teatamata üles öelda, kui teine Pool rikub
korduvalt (vähemalt kahel korral) Lepingut ning ei ole Lepingu rikkumist
kõrvaldanud 21 päeva jooksul arvates talle Lepingu rikkumisest teatamisest
kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
9.3. Kui Pool ütleb Lepingu üles punktis 9.2 toodud alusel, ei ole teisel Poolel õigust
nõuda sellega seoses talle tekkinud kahju (sh hulgas saamata jäänud tulu)
hüvitamist või lepingujärgse tasu maksmist.
9.4. Tellijal on õigus Leping ühepoolselt üles öelda igal ajal, teatades sellest Täitjale
kirjalikult vähemalt 60 päeva ette. Lepingu ülesütlemise korral käesolevas punktis
sätestatud alusel vabanevad Pooled ülesütlemise hetkest alates kõikidest
Lepingust tulenevatest kohustustest, mis neil oleksid lasunud siis, kui Leping
oleks edasi kestnud (v.a garantii kehtivusest tulenevad kohustused).
9.5. Täitjal ei ole õigust nõuda Tellijalt mingit hüvitise maksmist ega saamata jäänud
tulu selle tõttu, et Tellija ütles Lepingu üles enne selle kogumahu täitumist.
9.6. Täitjal on õigus Leping ühepoolselt üles öelda igal ajal, teatades sellest kirjalikult
Tellijale vähemalt 90 päeva ette. Lepingu ülesütlemise korral käesolevas punktis
sätestatud alusel vabanevad Pooled ülesütlemise hetkest alates kõikidest
7
Lepingust tulenevatest kohustustest (v.a garantii kehtivusest tulenevad
kohustused).
10. Poolte esindajad ja tööde teostajad
10.1. Pooltevahelise koostöö korraldamise eest vastutavad Poolte kontaktisikud:
10.1.1. Tellija esindaja Lepingu täitmisel on Gerli Raadik, e-mail:
[email protected], tel: +372 51 29 310;
10.1.2. Täitja esindaja Lepingu täitmisel on Hanna-Helena Dunning-Tõnnus, e-
mail:
[email protected], tel: +372 51 68 598.
10.2. Esindaja vahetumise korral tuleb koheselt kirjalikku taasesitamist võimaldavas
vormis informeerida teise Poole esindajat.
10.3. Esindajate volitused on piiratud Lepingu täitmisega seotud küsimustega.
Esindajate pädevuses on anda teisele Poolele informatsiooni seoses Lepingu
täitmisega, vastata Poole päringutele ning üle anda ja vastu võtta Töid (Akti
allkirjastamise pädevus). Lepingu muutmine, ülesütlemine jms ei kuulu esindajate
pädevusse.
10.4. Lepingu alusel tellitavaid Töid teostavad pakkumuses esitatud Tellija poolt
vastavaks tunnistatud isikud. Täitja tagab kogu Lepingu perioodil Tööde
teostajate isikkoosseisu vastavalt pakkumuses esitatud meeskonnale ja nende
rollidele.
10.5. Täitja võib pakkumuses toodud isikuid asendada Täitjast mittesõltuval asjaolul
võrdväärse kogemuse ja kvalifikatsiooniga isikuga ainult eelneval kirjalikku
taasesitamist võimaldaval kokkuleppel Tellijaga (lisa 4).
10.6. Täitja võib Tellija eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud
nõusolekul pakkumuses toodud meeskonnaliikmetele lisada täiendavaid
meeskonnaliikmeid, kes vastavad meeskonnaliimetele seatud nõuetele (lisa 4).
11. Muud tingimused
11.1. Leping ja selle lisad sisaldavad Poolte täielikku kokkulepet. Lepingu tingimuste
muutmine või täiendamine on võimalik vaid kirjalikus vormis, mis jõustub, kui
vastavale dokumendile on alla kirjutatud mõlema Poole volitatud esindajad.
11.2. Lepingu mingi sätte muutmine või tühistamine Poolte kokkuleppe tulemusel ei too
kaasa ülejäänud Lepingu punktide muutumist või kehtetust.
11.3. Pooltel ei ole õigust oma Lepingust tulenevaid õigusi ja/või kohustusi üle anda
kolmandatele isikutele, kui selleks puudub teise Poole eelnev kirjalik nõusolek.
Kui Täitja on kohustused üle andnud ilma Tellija nõusolekuta, võib Tellija öelda
Lepingu üles ja nõuda kahju täielikku hüvitamist. Täitja vastutab kolmandate
isikute tegevuse eest, keda ta kasutab oma lepingujärgsete kohustuste täitmisel.
11.4. Lepinguga reguleerimata küsimustes lähtutakse Eesti Vabariigis kehtivast
seadusandlusest.
11.5. Kõik Lepingust tulenevad erimeelsused püütakse lahendada läbirääkimiste teel.
Juhul, kui läbirääkimised ei anna tulemusi, lahendatakse erimeelsused Harju
Maakohtus. Lepingule kohaldatakse Eesti õigust.
11.6. Täitjal puudub volitus tegeleda Lepingu raames avalike suhetega ja anda teateid
pressile, elektroonsele meediale, üldsusele või teistele auditooriumidele, välja
arvatud Tellija eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldaval nõusolekul.
12. Lepingu lisad
Lepingu sõlmimisega samaaegselt allkirjastavad Pooled järgmised Lepingu Lisad:
8
12.1 Lisa 1 – Tehniline kirjeldus;
12.2 Lisa 1.1 Nõuded infosüsteemi dokumenteerimisele;
12.3 Lisa 2 – Riigihankes esitatud hinnapakkumus;
12.4 Lisa 3 – Riigihankes esitatud tööde teostajate nimekiri ja meeskonnale seatud
nõuded;
12.5 Lisa 4 – Isikuandmete töötlemise tingimused.
13. Poolte allkirjad
Tellija: Täitja:
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
Katrin Reinhold Ranno Tõnnus
Direktor Juhatuse liige
9
Tehniline kirjeldus
Oracle E-Business Suite hooldus- ja arendustööd
Sisukord
1. Eesmärk ........................................................................................................................ 2
2. Mõisted .......................................................................................................................... 2
3. Äriline taust .................................................................................................................... 2
3.1. SKA teenuste tutvustus ........................................................................................... 3
3.2. Hangitava teenuse kirjeldus .................................................................................... 7
3.3. SKAIS alamsüsteemide toimimine .......................................................................... 8
4. SKAIS2 ja EBS vaheline integratsioon ........................................................................... 9
4.1. Tööprotsessi kirjeldus ............................................................................................. 9
4.1.1. Väljamaksed .................................................................................................... 9
4.1.2. Enammaksed ................................................................................................. 10
4.2. Andmevahetuse liidese tehniline lahendus ........................................................... 10
5. Hangitav skoop ............................................................................................................ 11
6. Kasutusel olevad litsentsid ........................................................................................... 12
7. Tööde tellimise põhimõtted .......................................................................................... 12
7.3. Arendus- ja juurutustööde tellimine ....................................................................... 12
7.4. Hooldustööde tellimine .......................................................................................... 13
8. Hooldustööde prioriteetide määramine......................................................................... 14
9. Reageerimise ja lahendamise ajad .............................................................................. 14
10. Lepingu täitmisega seotud infovahetus ..................................................................... 15
11. Nõuded dokumenteerimisele .................................................................................... 15
12. Arendus-, Test-, Prelive- ja Live keskkonnad ............................................................ 16
13. Vea parandamine arenduse, juurutamise või garantiiperioodi käigus ....................... 16
14. Mittefunktsionaalsed nõuded .................................................................................... 16
Lisad .................................................................................................................................. 17
1
1. Eesmärk
Riigihanke läbiviimise eesmärgiks oli sõlmida hankeleping täitjaga, kes hakkab arendama ja
hooldama Sotsiaalkaitse infosüsteemi finantsmoodulit Oracle E-Bussiness Suite (edaspidi:
EBS).
2. Mõisted
Töö – Lepingus (hankeleping või tellimuskiri) fikseeritud töö(d)/ tegevus(ed) ja üle antav(ad)
tulem(id), mida saab testida või mille valmimist saab kinnitada Tellija.
Üleandmise ja vastuvõtmise akt (Akt) - Töö üleandmist ja vastuvõtmist kinnitav dokument, mis
allkirjastatakse nii Täitja kui Tellija poolt ja mis on Täitjale aluseks arve esitamiseks ning
Tellijale arve tasumiseks.
Teenuse kasutaja – SKA sisuosakond, kes hakkab Töös tellitud teenuseid kasutama sh testib
sisulist osa.
3. Äriline taust
Sotsiaalkaitse infosüsteem (edaspidi: SKAIS) katab Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi: SKA)
peamisi tegutsemisvaldkondi, toetades eelkõige igapäevaseid rutiinseid ja töömahukaid
avalike teenuste tööprotsesse.
Täna kasutusel olev SKAIS koosneb tehniliselt kahest infosüsteemist - SKAIS1 ja SKAIS2.
Lisaks on kasutusel finantsaruandluskeskkond Fin-UI ja majandustarkvara Oracle E-Business
Suite. Tuleviku eesmärgiks on viia kõik SKA poolt pakutavad teenused SKAIS2-le.
SKAIS toetab SKA poolt pakutavate teenuste menetlust, rahaliste hüvitiste arvestamist ja
väljamaksmist nii füüsilistele kui juriidilistele isikutele ning andmevahetust teiste
andmekogude, teiste riikide ning riigiportaali eesti.ee teenustega.
SKAIS2-s on tänaseks kasutusel elatisabiteenus (kohtumenetlusaegne elatisabi ja
täitemenetlusaegne elatisabi), puude raskusastme tuvastamine ja sotsiaaltoetuse teenus
(puude raskusastme tuvastamine, puuetega inimeste sotsiaaltoetus, puudega isiku kaart).
Finantsarvestust, raamatupidamiskandeid ja väljamakseid teostatakse EBSi tarkvaras.
2
3.1. SKA teenuste tutvustus
Teenuste kasutus hetkel SKAIS1 ja SKAIS2 poolel (taustainfoks, millist rolli kannab EBS
kogu SKAIS teenuste ahelas):
LIVE
Katusnimetus Teenus Teenuse lühikirjeldus Plaanis
infosüst.
Sotsiaalne Teenus on mõeldud puuetega inimestele ja osalise või puuduva SKAIS1 Vaja
rehabilitatsioon töövõimega inimestele. Inimesele pakutakse välja arendada
rehabilitatsiooniprogramm või teenuste vajaduste hindamise käigus SKAIS2-le.
koostatakse inimesele tegevuskava või suunatakse inimene
rehabilitatsiooniasutusse isikliku rehabilitatsiooniplaani
koostamisele.
Teenus on mitterahaline hüvitis, millega SKA võtab isiku eest üle
tasu maksmise kohustuse teenuse eest.
Rahalise hüvitisena kuuluvad isikule ja tema saatjale hüvitamiseks
majutus- ja sõidukulud, mis on tehtud seoses rehabilitatsiooni
teenusega.
Erihoolekanne Teenus on mõeldud alates 18-aastastele inimestele, kes vajavad SKAIS1 Vaja
oma vaimse tervise olukorra tõttu igapäevaelus juhendamist, arendada
nõustamist, kõrvalabi ja järelevalvet vastava eriala spetsialistilt. SKAIS2-le.
Erihoolekandeteenustena on võimalik saada toetavaid teenuseid
Sotsiaal- elades oma kodus või kogukonnas elamise teenust ja
teenused ööpäevaringset erihooldusteenust teenuseosutaja pakutud
elupinnal.
SKA peab ühtset järjekorda, kuhu peab olema võimalik isikut
registreerida alates 16-ndast eluaastast.
Erihoolekandeteenus on mitterahaline hüvitis, millega SKA võtab
isiku eest üle tasu maksmise kohustuse teenuse saamise eest.
Abivahendi Teenus on mõeldud inimestele, kellel on tuvastatud puue või AVE Vaja
hüvitamise osaline või puuduv töövõime või kes on 63-aastane või vanem arendada
teenus vanaduspensioniealine isik, kellele arst on väljastanud tõendi või on SKAIS2-le.
rehabilitatsiooniasutus märkinud abivahendi vajaduse
rehabilitatsiooniplaanis.
SKA väljastab inimesele isikliku abivahendi kaardi, millega inimene
saab pöörduda abivahendeid müüvasse või neid rentivasse
ettevõttesse, kellega SKA on sõlminud halduslepingu.
Teenus on mitterahaline hüvitis, millega SKA võtab isiku eest üle
abivahendi soetamise või rentimise tasu maksmise kohustuse.
Riiklik pension Teenus on mõeldud vanadusepensioniealistele isikutele, SKAIS1 Vaja
töövõimekaotusega isikutele või toitjakaotuse korral toitja arendada
ülalpidamisel olnud isikutele. Riiklik pension koosneb kolmest SKAIS2-le.
komponendist: baasosast, pensioni staažiosast ja
pensionikindlustusosast. Pensioni staažiosa ja
pensionikindlustusosa on isiku põhised.
Pensioni staažiosa arvutatakse kuni 31.12.1998 töötatud, õpitud või
armees teenitud perioodide alusel. Alates 01.01.1999 aastast
arvutatakse kindlustusosa, mis arvutatakse isiku eest makstud
sotsiaalmaksust.
Riiklik pension on rahaline perioodiline hüvitis, mida makstakse
Pensionid igakuiselt.
Eripension Teenus on mõeldud isikutele, kes on seaduses ettenähtud vanuses SKAIS1 Vaja
ning kes on töötanud ettenähtud perioodi nimetatud kutse- või arendada
ametikohal. Olenevalt eripensioni liigist arvutatakse eripensioni SKAIS2-le.
suurus isiku ametipalga alusel või kolme komponendi alusel:
baasosa, pensioni staažiosa ja pensionikindlustusosa. Pensioni
staažiosa ja pensionikindlustusosa on isiku põhised. Pensioni
staažiosa arvutatakse kuni 31.12.1998 töötatud, õpitud või armees
teenitud perioodide alusel. Alates 01.01.1999 aastast arvutatakse
kindlustusosa, mis arvutatakse isiku eest makstud sotsiaalmaksust.
Eripension on rahaline perioodiline hüvitis, mida makstakse
igakuiselt.
3
Rahvusvaheline Teenus on mõeldud vanadusepensioniealistele isikutele, SKAIS1 Vaja
pension töövõimekaotusega isikutele või toitjakaotuse korral toitja arendada
ülalpidamisel olnud isikutele, kui isik on töötanud vähemalt aasta SKAIS2-le.
Euroopa Majanduspiirkonna riigis või mõnes järgnevatest riikidest:
Ukraina, Vene Föderatsioon, Moldova, Kanada.
Rahvusvaheline pension koosneb kolmest komponendist:
baasosast, pensioni staažiosast ja pensionikindlustusosast.
Pensioni staažiosa ja pensionikindlustusosa on isiku põhised.
Pensioni staažiosa arvutatakse kuni 31.12.1998 töötatud, õpitud või
armees teenitud perioodide alusel. Alates 01.01.1999 aastast
arvutatakse kindlustusosa, mis arvutatakse isiku eest makstud
sotsiaalmaksust. Rahvusvahelise pensioni määramisel ja
maksmisel tuleb arvestada erisustega, mis tulenevad Euroopa Liidu
määrustest või sõlmitud kahepoolsetest lepingutest.
Rahvusvaheline pension on rahaline perioodiline hüvitis, mida
makstakse igakuiselt või kvartaalselt kas isikule või pädevale
asutusele.
Üksi elava Teenus on mõeldud isikutele, kellele on määratud pension ja kes on SKAIS1 Vaja
pensionäri toetus vanaduspensioniealine, kes elab Rahvastikuregistri andmetel oma arendada
elukohas üksi ning kelle pensioni suurus on alla 1,2-kordse Eesti SKAIS2-le.
keskmise vanaduspensioni.
Teenuse saamiseks isikud SKA-sse pöörduma ei pea, hüvitis
makstakse välja automaatselt pärast andmete kontrollimist. Hüvitis
kuulub väljamaksmisele üks kord aastas, oktoobris, kui isik vastab
nõutud tingimustele perioodil 01.04 - 30.09.
Pensioni Teenus on mõeldud inimestel, kes ei ole veel vanaduspensionieas. SKAIS1/ Vajab
määramiseks Pensioni määramiseks vajaliku info kogumine on isiku töötamise, SKAIS2 jätkuarendus
vajaliku info õppimise, armees teenimise või laste kasvatamise eest pensioni i SKAIS2-s.
kogumine määramiseks vajalike andmete sisestamine infosüsteemi. Lisaks
isikutele võivad tööraamatuid SKA-le esitada ka tööandjad.
Andmete tulemi põhjal peab süsteem hakkama tegema isikutele
pakkumusi enne vanaduspensioniea saabumist ning sisestatud
andmed võetakse aluseks pensioni määramisel.
Peretoetused Teenus on mõeldud lapsi kasvatavatele peredele. Peretoetused on SKAIS1 Arendamine
rahalised hüvitised, mida makstakse seoses laste kasvatamisega SKAIS2-le
perekonnas. Hüvitiste suurused on seadusega kindlaks määratud planeeritud
summad. Makstava peretoetuse suurus sõltub perekonnas
kasvavate laste arvust, laste vanusest ning õppimisest.
Peretoetused on rahalised hüvitised, mis jagunevad ühekordseteks
hüvitisteks ja perioodilisteks hüvitisteks. Ühekordseid peretoetuseid
on kolm alamliiki ja perioodiliselt makstavaid hüvitisi on viis alamliiki
ning neid makstakse üks kord kuus.
Vanemahüvitis Teenus on mõeldud vanemale seoses lapse sünniga, lapsendajale, SKAIS1 Arendamine
vanema abikaasale, eestkostjale või hooldajale, kelle sissetulek SKAIS2-le
väheneb lapse kasvatamise tõttu. planeeritud
Õigus vanemahüvitisele tekib vanemal alates lapse sünnist või
Perehüvitised
sünnitus- või lapsendamislehe lõpukuupäevale järgnevast
kuupäevast. Hüvitise suurus arvutatakse hüvitise saaja õiguse
tekkimisele eelnenud kalendriaasta isikustatud sotsiaalmaksu
andmete alusel.
Vanemahüvitis on rahaline hüvitis, mida makstakse perioodiliselt
üks kord kuus kas 435 kalendri päeva eest või kuni lapse 18
kuuseks saamiseni.
Kohustusliku Teenus on mõeldud lapsevanematele, kes kasvatavad kuni 3- SKAIS1 Arendamine
kogumispensioni aastast last ja on liitunud II pensionisambaga. SKA teeb lapse ühe SKAIS2-le
täiendavad vanema eest lapse sünnist kuni lapse 3-aastaseks saamiseni planeeritud
sissemaksed täiendavaid sissemakseid kohustusliku kogumispensioni kontole.
Sissemaksete suuruseks on 4% Eesti keskmisest sotsiaalmaksuga
maksustatavast ühe kalendrikuu tulust.
Kohtumenetlus- Teenus on mõeldud kuni 18-aastasele lapsele või õppivale kuni 21- SKAIS2
aegne elatisabi aastasele lapsele, kelle vanem või vanemad ei täida
ülalpidamiskohustust ning elatise maksmiseks on laps või teine
Elatisabi vanem pöördunud kohtusse elatise väljamõistmiseks ja kohus ei ole
veel elatise määramise asjus kohtuotsust teinud.
Kohtumenetlusaegse elatisabi saamiseks peab olema väljastatud
hüvitise saajale makseettepaneku määrus või hagi tagamise
4
määrus. Kohtumenetlusaegse elatisabi suurus on seadusega
kindlaks määratud summa, mida makstakse perioodiliselt üks kord
kuus kuni 150 kalendripäeva eest. Väljamakstud hüvitise nõuab
SKA tagasi vanemalt, kellele kohus tegi otsuse elatise
väljamõistmiseks.
Täitemenetlus- Teenus on mõeldud kuni 18-aastasele lapsele või õppivale kuni 21- SKAIS2 Vajab
aegne elatisabi aastasele lapsele, kelle vanem või vanemad ei täida jätkuarendus
ülalpidamiskohustust ning elatise maksmiseks on laps või teine i.
vanem pöördunud kohtutäituri poole ning alustatud on
täitemenetlus. Täitemenetlusaegse elatisabi väljamakseid teeb SKA
info põhjal, mida edastab kohtutäitur e-täituri kaudu. Hüvitise suurus
on kuni 100 eurot kuus. Kohtutäiturid edastavad e-täituri kaudu
igakuiselt info, kelle eest ja kui suures summas kuulub hüvitis
väljamaksmisele. SKA poolt väljamakstud summad kuuluvad tagasi
nõudmisele vanema käest, kelle vastu on täitemenetlus algatatud.
Puude Teenus on mõeldud inimestele, kellel on terviseprobleemide tõttu SKAIS2 Vajab
raskusastme raske igapäevaelus toime tulla ja ühiskonnas tegutseda või kes jätkuarendus
tuvastamine vajab igapäevaelus eakaaslastest rohkem juhendamist, järelevalvet i.
või abi. Puude raskusastet tuvastatakse nii lastel, tööealistel kui ka
vanaduspensioniealistel.
Puude raskusastme tuvastamisel hinnatakse isiku puude
raskusastet ning kõrvalabi vajadust. Selle tulemusel tekib isikul
Puude õigus puuetega inimeste sotsiaaltoetusele ja puudega isiku kaardile.
raskusastme Puuetega Teenus on mõeldud inimestele, kellel on tuvastatud puude SKAIS2 Vajab
tuvastamine inimeste raskusaste ja kellel on erivajadusest tulenevaid lisakulutusi. jätkuarendus
ja sotsiaaltoetus Lisakulutused võivad olla seotud näiteks abivahendite või transpordi i.
sotsiaaltoetus kasutamisega, hoolduse või rehabilitatsiooniga. Puuetega inimeste
sotsiaaltoetus on perioodiline hüvitis, mida makstakse kord kuus
ning mille suuruse arvutamise aluseks on sotsiaaltoetuse määr
kuus.
Puudega isiku Puudega isiku kaardi väljastamise teenus on isikutele, kellel on SKAIS2 Vajab
kaart tuvastatud puude raskusaste. Puudega isiku kaart väljastatakse jätkuarendus
puude raskusastme kehtivuse ajaks. Kaardiga on võimalik tõendada i.
oma puude raskusastet.
Isikustatud Pensioniindeksi arvestamise aluseks on 80 protsendi ulatuses SKAIS1 Vaja
sotsiaalmaksu eelmise aasta sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise arendada
pensionikindlust muutus ja 20 protsendi ulatuses eelmise aasta tarbijahinnaindeksi SKAIS2-le.
u-se osa muutus. Nende muudatuste alusel arvutatakse indeks, mille kinnitab
keskmise Vabariigi Valitsus. Indeksiga korrutatakse riiklike pensionite
suuruse arvutamise aluseks olevaid näitajaid – pensioni baasosa,
arvutamine ja aastahinnet ja rahvapensioni määra.
indekseerimine
Sotsiaalmaks
Pensioniõiguste EL institutsioonis töötanud ametnikul on õigus valida, kas kanda SKAIS1 Vaja
u-andmete
ülekandmine oma välja teenitud pensioniõigused Euroopa ühenduste arendada
töötlemine
Eesti ja EL institutsioonide pensioniskeemi või Eesti Vabariigi pensioniskeemi. SKAIS2-le.
institutsioonide Pensioniõiguste ülekandmine võib toimuda nii Eesti
vahel pensioniskeemist Euroopa ühenduste institutsioonide
pensioniskeemi kui ka Euroopa ühenduste institutsioonidest Eesti
pensioniskeemi. Teenusega toimub rahaliste vahendite
ülekandmine isiku avalduse alusel. Isikul on õigus pensioniõiguseid
kanda ühe korra Euroopa ühenduste institutsioonide
pensioniskeemist Eestisse ja vastupidi.
Raamatupidamis Toimuvad väljamaksed ja kohustuste, nõuete, tasaarvestuste ning SKAIS1 Vajab
Finants- - kannete maksude finantsarvestusse kandmine (raamatupidamiskannete (Fin-UI)/ jätkuarendus
arvestus ja tegemine ja tegemine). SKAIS2 i SKAIS2-s.
väljamaksed väljamaksed (EBS)
Puhkusetasu ja Teenus on mõeldud tööandjatele, kellele hüvitatakse esitatud SKAIS1 Vaja
töötasu andmete alusel nende poolt tehtud kulutused seoses arendada
hüvitamine lisapuhkepäevadega: isale enne lapse sündi või pärast lapse sündi; SKAIS2-le.
puudega lapse vanemale; kuni 14-aastaste laste ühele vanemale;
lapse rinnaga toitmise vaheaegade eest keskmise töötasu
maksmisega.
5
Kuriteoohvri Teenus on mõeldud vägivallakuriteo tagajärjel kannatada saanud SKAIS1 Vaja
riiklik hüvitis isikutele juhul, kui vägivallakuritegu on toime pandud Eesti riigi arendada
territooriumil. Kuriteoohvri hüvitis koosneb ravikuludest, SKAIS2-le.
perioodilisest hüvitisest ja matusekuludest. Varaline kahju
hüvitatakse kuni 80% ulatuses, kuid mitte üle 9590 euro. SKA poolt
väljamakstud summad kuuluvad tagasinõudmisele kahju tekitajalt.
Tõend A1 Tõendi A1 väljastamise teenus on mõeldud isikutele, kes viibivad SKAIS1 Arendamine
väljastamine lähetuses välisriigis või töötavad mitmes riigis. Seda võivad taotleda SKAIS2-le
nii tööandja, töötaja kui ka ametnik. Tõendiga määratakse kindlaks planeeritud.
isiku kindlustajariik. Tõendi väljastab riik, mille sotsiaalkindlustuse
õigusakte kohaldatakse ja sellega tõendab lähetuses viibiv või
mitmes riigis töötav isik vastu võtva riigi ametkonnale, et tema
suhtes ei kohaldata ühegi teise tema tööga seotud riigi
sotsiaalkindlustuse õigusakte.
Riigipoolne Riigipoolne sotsiaalmaksu tasumise teenus on mõeldud isikutele, SKAIS1 Vaja
sotsiaalmaksu kelle eest tööandja ei tasu sotsiaalmaksu ning kellel puudub arendada
hüvitamine ravikindlustus, kuid kes kasvatavad Eestis väikeseid lapsi või kes SKAIS2-le.
on taotlenud Eestist rahvusvahelist kaitset ning saanud politsei- ja
piirivalveametilt rahvusvahelise kaitse andmise otsuse ja Eestis
elamise loa või kes on Eesti kodanikud, kellele SKA maksab
Eestisse tagasipööduja toetust või riiklikku pensioni. Tegemist on
mitterahalise hüvitisega, mida SKA maksab teatud hüvitiste
saamisel isiku eest automaatselt ja isiku avalduse alusel, kui
määratud tingimused on täidetud.
Kahjuhüvitis Teenus on mõeldud isikutele, kellel on tekkinud tervisekahjustus SKAIS1 Vaja
tööõnnetuse või kutsehaiguse tagajärjel ja kelle tööandja on arendada
likvideeritud ning puudub ka õigusjärglane. Kahjuhüvitis on SKAIS2-le.
tööandaja süül tekkinud otsese varalise kahju või saamata jäänud
tulu hüvitamine isikutele, kellel on tuvastatud kutsehaigus või
tööõnnetuse puhul tekkinud tervisekahjustus või surma korral toitja
ülalpeetavatele. Tegemist on nii ühekordsete rahaliste hüvitistega
kui ka perioodiliste maksetega, mida makstakse igakuiselt.
Õppelaenu Teenus on mõeldud lapsevanematele, kes kasvatavad kuni 5- SKAIS1 Ei arendata
osaline aastast last ning kellel on õppelaen. SKA kustutab kvartaalsete kuni 2022, SKAIS2-le.
kustutamine maksetena krediidiasutusele ühe lapsevanema õppelaenu, mille siis teenus
kohta on tehtud õppelaenu kustutamise otsus. lõpetatakse
Õppelaenu Õppelaenu Õppelaenu kustutamise teenus on mõeldud õppelaenu saajale, täna pole Vaja
kustutamine kustutamine *) kellel on tuvastatud puuduv töövõime või kelle lapsel on tuvastatud (ajutise arendada
raske või sügav puue või laenusaaja surma korral. SKA kustutab lahenduse SKAIS2-le.
õppelaenu kustutamise otsuse alusel ühekordse maksena na
krediidiasutusele laenusaaja surma, temal puuduva töövõime makstaks
tuvastamise või laenusaaja lapsel raske või sügava puude e RTIP
tuvastamise korral õppelaenu. kaudu)
Sotsiaaltoetus Teenus on mõeldud välisriigist Eestisse elama asunud Eesti SKAIS1 Vaja
Eestisse kodanikule või eesti rahvusest inimesele ja temaga koos Eestisse arendada
tagasipöördujale elama asunud abikaasale, lapsele või vanematele, kes on jõudnud SKAIS2-le.
*) vanaduspensioni ikka ning nende kuusissetulek on alla
rahvapensioni määra. Toetuse eesmärgiks on tagada sissetulek
vanaduspensionieas tagasipöördujale, kellel puudub Eestis
vanaduspensioni määramiseks vajalik tööstaaž. Hüvitist makstakse
perioodiliste maksetena üks kord kuus ning hüvitise suurus
arvutatakse rahvapensioni määras.
Olümpiavõitja Teenus on mõeldud inimestele, kes on tulnud olümpiamängudel või SKAIS1 Vaja
toetus *) paraolümpiamängudel Eesti Vabariiki esindades olümpiavõitjaks. arendada
Olümpiavõitja toetus määratakse kas vanuse alusel kümme aastat SKAIS2-le.
enne vanaduspensioniea saabumist või osalise või puuduva
töövõime alusel alates osalise või puuduva töövõime tuvastamisest.
Olümpiavõitja toetus on rahaline perioodiline hüvitis, mida
makstakse välja üks kord kuus. Hüvitise suuruse määrab Riigikogu
iga-aastaselt riigieelarve seadusega.
6
Represseeritu Teenus on mõeldud okupatsioonirežiimide poolt represseeritud või SKAIS1 Vaja
toetus ja nendega võrdsustatud inimestele. Represseeritule või arendada
tunnistus *) represseerituga võrdsustatud inimesele väljastatakse represseeritu SKAIS2-le.
tunnistus, millega saab tõendada õigust represseeritud inimestele
ettenähtud soodustustele. Inimesel, kellele on väljastatud
represseeritu tunnistus, tekib õigus represseeritu toetusele, mis on
rahaline hüvitis ning mida makstakse represseeritule üks kord
aastas.
Ohvriabi ja Teenus on mõeldud isikutele, kes on langenud kuriteo ohvriks või SKAIS1 Ei arendata
lepitusteenus on kogenud vägivalda, hoolimatust või halba kohtlemist. Teenuse SKAIS2-le
raames hüvitatakse ohvri ja tema pereliikme psühholoogilise abi (läheb
kulud, viiakse läbi lepitusteenust II astme kuritegude puhul, STAR-i alla)
tagatakse täiendavad teenused inimkaubanduse ohvritele,
seksuaalselt väärkoheldud alaealistele ja saatjata alaealistele
välismaalastele. SKA hüvitab kulutused isikule osutatud teenuste
eest teenuseosutajale esitatud arvete alusel.
*) Teenust ei arendata SKAIS2-le iseseisva teenusena, vaid "universaaltoetuse väljamaksmise"
teenusena, mis katab ka seda teenust.
3.2. Hangitava teenuse kirjeldus
1) Finantsarvestus ja väljamaksed
SKA-s on täna kasutusel teenused mõlemas infosüsteemis ehk nii SKAIS1-s ja SKAIS2-s,
viimase lahutamatuks osaks on EBS. Tulevikuvaates peavad olema kõik teenused SKAIS2-
s, seega ka finantsarvestust ja väljamakseid jääb teostama EBS.
Isikutele makstakse hüvitist vastavalt isiku soovile kas pangaarvele või kojukandeteenusena,
viimast osutab SKA-le täna AS Eesti Post (edaspidi: Omniva). Lisaks toimuvad välislepingute
alusel väljamaksed välisriigi pangaarvetele nii kliendipõhiselt kui ka teostatakse väljamakseid
välisriigi pädevatele asutustele, edastades õigustatud isikute nimekirjad.
Menetlus- ja finantstehingud peavad olema täielikult omavahel integreeritud. SKAIS2 teenuste
osas peab olema võimalik arvele võtta kõik nõuded ja kohustused, teha kinnipidamisi näiteks
kohtutäiturite aktide alusel ja teha tulumaksu arvestust – eelnev peab olema täidetud SKAIS2
ja EBS koosmõjus. SKA-s on praegu kolm teenust, mis kuuluvad tulumaksuga
maksustamisele (pension, kahjuhüvitis ja vanemahüvitis).
SKAIS2-e finantsarvestus peab võimaldama tulu- ja sotsisaalmaksu deklaratsioonide täitmist
ja edastamist. Iga kuu 8. kuupäeval (või muul kokkulepitud/klassifikaatoriga määratud
kuupäeval) moodustatakse ESD ja TSD maksufailid SKAIS2-e andmete alusel.
Maksuseaduste muudatused eeldavad ka vajalikke uute muudatuste arendamist SKAIS2-s.
ESD ehk sotsiaalmaksu deklaratsioonide moodustamine teostatakse tänasel hetkel kahel
õiguslikul alusel:
• sotsiaalmaksu seaduse alusel riigi poolt makstavate erijuhtude sotsiaalmaksu andmete
alusel;
• kogumispensionide seaduse alusel täiendavate sissemaksete eest kuni kolme aastase
lapse kasvatamise eest.
7
Massmaksete ettevalmistamine peab toimuma jooksvalt kalendrikuu jooksul. Juhul, kui
süsteem ei ole tuvastanud andmete kontrollimise käigus muudatusi, toimub väljamakse
eelmise kalendrikuu summas.
Väljamakseid tehakse teenuste kaupa üldjuhul 1 kord kuus massmaksetena. Vahepealseid,
st uute hüvitiste määramiste või jätkamiste väljamakseid, tehakse vastavalt vajadusele, kuid
mitte harvem kui kord nädalas. Välisriikide pädevatele asutustele tehakse väljamakseid kord
kvartalis.
3.3. SKAIS alamsüsteemide toimimine
Täna kasutusel olev SKAIS koosneb tehniliselt kahest infosüsteemist, milleks on SKAIS1 ja
SKAIS2. Tuleviku eesmärgiks on viia kõik SKA poolt pakutavad teenused SKAIS2-le ning kõik
riigiportaalis eesti.ee olevad tänased SKA teenused peavad olema kättesaadavad SKAIS2
iseteeninduses.
SKA teenustes ristkasutatakse andmeid (näiteks SKAIS2-s paikneva puude raskusastme
tuvastamise teenuse andmeid vajab sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus SKAIS1-s), mistõttu
on vajalik teenuste üleviimisel arvestada erisustega, kui teenuses kasutatavad andmed
asuvad erinevates infosüsteemides. Lisaks on SKA-l kohustus hüvitisi määrata, teha neist
ümberarvutusi ja maksta hüvitisi tagasiulatuvalt või arvestada enammakstud hüvitisi, siis on
nii varasemate ärireeglite kasutamise vajadus kui ka varasemate andmete migreerimise
vajadus.
SKA teostab teenuste eest väljamakseid SKAIS2-st majandustarkvara EBS kaudu. SKAIS2
on SKA kasutusel järgmised EBS-i moodulid:
Oracle General Ledger ehk Pearaamat
Oracle Accounts Payables ehk Ostureskontro
Oracle Accounts Receivables ehk Müügireskontro
Oracle Cash Management ehk Pangamoodul
SKA teostab igakuiselt enam kui 700 000 makset, mis moodustavad kokku ca 200 000 000
eurot väljamakseteks igas kuus. Hüvitisi makstakse välja nii isikute arveldusarvetele kui ka
kojukande teenusena. SKAIS2 arendamisel tuleb arvestada, et SKAIS2 annab sisendi
väljamaksete tegemiseks EBS-ile ja digitembeldab maksekorraldusi. Samuti vahendab
SKAIS2 kojukande infot Omnivale.
Rahaliste hüvitiste väljamaksmiseks saab EBS infot SKAIS2-st rahaliste hüvitiste väljamakse
kohustuste kohta. EBS on liidestatud ja kasutab AS Swedbanki pangakanalit „Gateway“ ja AS
SEB Pank puhul pangakanalit „Pangaliides“.
Kojukande teenus on hangitav teenus, mida hetkel osutab Omniva. EBS edastab iga kuu üle
x-tee kojukande teenuse osutajale hüvitiste väljamaksmise info ning kokkulepitud kindlal ajal
saab SKA info teenuseosutajalt tagasi hüvitiste väljamaksmise õnnestumiste kohta.
SKAIS1 on 1999. aastast kasutusel olev infosüsteem, mis toetab hüvitiste arvutamist ja
rahaliste väljamaksete teostamist, mida saavad kasutada ainult ametnikud.
SKAIS2 on kasutusel 2017.a algusest. Erinevalt SKAIS1-st peab SKSAIS2 võimaldama
isikutel ja SKA partneritel kasutada SKA teenuseid üle veebi ja iseteeninduskeskkonna kaudu,
sh kasutades nutiseadmeid. Lisaks hakkab SKAIS2 pakkuma erinevat aruandlust (aruandluse
lahendus ei ole käesoleva riigihanke skoobis).
SKAIS2 on mõeldud kasutamiseks:
8
klientidele (läbi iseteeninduse);
SKA ametnikele ja töötajatele (läbi ametnikuportaali);
juriidilistele isikutele, kes on SKA-ga sõlminud halduslepingu (läbi
teenuseosutajaportaali);
analüüsiandmete ja statistika kasutajatele (läbi analüüsimooduli).
SKAIS2 võimaldab kliendil läbi iseteeninduse saada operatiivselt infot talle võimaldatud
teenustest, pakutavatest teenustest (proaktiivsete teenuste info), samuti esitada taotlusi,
jälgida teenuste menetlusprotsessi, saada teated ja teavitusi teenuste pakkumuste, saamise
või lõppemiste kohta.
4. SKAIS2 ja EBS vaheline integratsioon
4.1. Tööprotsessi kirjeldus
4.1.1. Väljamaksed
1. SKAIS2 süsteemi sisestatakse taotluse andmed.
2. SKAIS2 süsteemis teostakse menetlus, mille tulemusel tehakse otsus, kas isikul on
õigus saada soovitud toetust või mitte.
3. Kui isikul on õigus saada toetust, siis tekitatakse SKAIS2 maksmise kohustus.
4. Iga öösel kell 1:00 genereeritakse SKAIS2s isikule toetuse väljamaksmise kohustus.
a. Massmaksete väljamakse kohustused genereeritakse iga kuu esimesel
kuupäeval.
b. Erakorralised maksed tekitatakse iga päev.
5. Iga päeva hommikul kell 03:00 laeb EBS SKAIS2st uued isikute andmed ning uued
väljamakse kohustused.
6. EBS tekitab vajalikud raamatupidamise kanded.
7. EBSus tehakse finantstöötajate poolt maksekorraldused ning edastatakse need
pankadesse ja Omnivasse.
8. EBS laeb automaatselt kindlal kellaajal tagasiside pankadest ja Omnivast.
9. EBS edastab väljamaksete õnnestumise ja ebaõnnestumise info SKAIS2te.
9
4.1.2. Enammaksed
1. Ametnik tuvastab, et isikule on alusetult makstud toetusi välja ning enam makstud
summa nõutakse isikult tagasi. Kokkuleppel isikuga koostatakse tagasimakse
graafik.
2. Vastavalt maksegraafikule tekitatakse tagasimakse nõuded isiku vastu
3. Nõuded isiku vastu loetakse automaatselt EBSi. Mille kohta EBS tekitab vajalikud
raamatupidamise kanded.
4. Nõude laekumise korral seotakse see EBSus üleval oleva nõudega
5. EBS edastab nõuete täitmise tagasiside info SKAIS2te.
4.2. Andmevahetuse liidese tehniline lahendus
SKAIS2 ja EBS andmebaaside vahel on loodud DB-Link.
Isikute ja kohustuste liidestamiseks loodi SKAIS2 andmete vastuvõtmiseks eraldi vahetabel
EBSi XX_SKAIS2_KOHUSTUSED, kuhu imporditakse esialgsed andmed.
Oracle protseduuriga võetakse sellest andmed ja lisatakse EBS standardtabelitesse.
EBS-is kasutatakse isikuandmete liidestamiseks järgmisi tabeleid:
AP_SUPPLIERS_INT – siia imporditakse isiku põhiandmed
AP_SUPPLIER_SITES_INT – siia imporditakse kontaktandmed
IBY_TEMP_EXT_BANK_ACCTS – siia imporditakse pangaandmed.
Ning kohustuste liidestamiseks kasutatakse tabeleid:
AP_INVOICES_INTERFACE – siia imporditakse kohustuse päise andmed.
AP_INVOICE_LINES_INTERFACE – siia imporditakse informatsioon päise ridade
kohta.
10
5. Hangitav skoop
Hooldustegevuste kirjeldus:
Tegevused Tulemus
1. EBS andmevahetuse Logide analüüs muudatusettepanek
liideste töös probleemide Andmebaasi andmete veapilet
tuvastamine ja lahenduste analüüs Nende tegevustega tagasiside kliendile nt
leidmine; seotud arendustööd rakendus käitub vastavalt
analüüsile või
konsultatsioon
funktsionaalsuse
korrektseks kasutamiseks
lahenduste teostamine
2. Vigaste andmete Logide analüüs parandusskript
tuvastamine andmebaasis; Andmebaasi andmete muudatusettepanek
analüüs Nende tegevustega veapilet
seotud arendustööd tagasiside kliendile nt
rakendus käitub vastavalt
analüüsile või
konsultatsioon
funktsionaalsuse
korrektseks kasutamiseks
lahenduste teostamine
4. Muud rakenduse ja selle Majutajalt ja teistelt muudatusettepanek
liidestega seotud tööd, mis koostööpartneritelt tulnud tagasiside kliendile
on vajalikud rakenduse ja tähelepanekute analüüs
selle liideste käideldavuse Nende tegevustega seotud
tagamiseks; arendustööd
5. Tellijat esindavate EBS funktsionaalsuse muudatusettepanek
töötajate konsulteerimine ja analüüs tagasiside kliendile
koolitamine rakenduse
administreerimiseks ning
kasutamiseks;
6. Tarnete paigalduste Paigalduslogide tagasiside kliendile
toetamist EBS live ning analüüsimine Majutaja skrip
prelive keskkondades ja küsimuste analüüs Nende
selle käigus tekkivate tegevustega seotud
veaolukordade arendustööd
lahendamine.
7. Maksetega Logide analüüs parandusskript
seotud võimalike Andmebaasi andmete muudatusettepanek
probleemide lahendamine analüüs Nende tegevustega veapilet
seotud tagasiside kliendile nt
rakendus käitub vastavalt
analüüsile või
konsultatsioon
funktsionaalsuse
korrektseks kasutamiseks
9. Kõikide EBS funktsionaalsuse muudatusettepanek
finantsarvestusega ja analüüs tagasiside kliendile
finantsdimensioonidega
seonduvate muudatuste
tegemine
11
Arenduse ja juurutuse tegevuste kirjeldus:
Uute hüvitiste lisandumisel või olemasolevate hüvitiste muudatuste korra tuleb
SKAIS2te analüüsida, et kuidas raamatupidamuslikult õigesti kajastada uusi või
muutunud hüvitisi EBSis
EBSi konfigureerimine uute hüvitiste jaoks.
EBSi konfiguratsiooni muutmine raamatupidajate töö optimeerimiseks.
SKAIS2 ja EBS vahelise andmevahetuse liidese täiendamine
Kõikide finantsarvestustega ja finantsdimensioonidega seonduvad arendustööd
Vajadusel EBS versiooni uuenduse tööd
6. Kasutusel olevad litsentsid
Oracle EBS kasutaja litsents - 15 kasutajat
- Oracle Financials Application user Perpetual – 9 users,
- Oracle Financials Application read only user – 6 users
Kasutusel on Oracle E-Business Suite R12.2.5 versioon.
7. Tööde tellimise põhimõtted
7.1. Tööde teostamiseks sõlmitakse hankelepingud või esitatakse tööde tellimuskiri.
7.2. Täitja ülesandeks on:
7.2.1. teostada EBS arendustöid funktsionaalsuse põhiselt, kus sisendiks on konkreetse
tulemi (skoobi) tellimus, sh tähtaeg ja/või piirsumma;
7.2.2. teostada EBS arendustöid arendusmeeskonna töötundide põhiselt;
7.2.3. anda arendustega seotud konsultatsioone ja koolitusi;
7.2.4. sõlmida leping hooldustööde teostamiseks töötundide põhiselt.
7.3. Arendus- ja juurutustööde tellimine
7.3.1. Arenduste läbiviimise metoodika kehtestab Tellija konkreetse tellimuse tingimusena.
Arenduste läbiviimine toimub kas:
(a) funktsionaalsuse põhiselt, kus sisendiks on konkreetse tulemi (skoobi) tellimus, sh
tähtaeg ja/või piirsumma või
(b) meeskonna töötundide põhiselt.
7.3.2. Arendus- ja juurutustööd tellitakse Tellimuskirja alusel.
(a) Tellija esitab Täitjale arendus- ja/või juurutustöö mahuhinnangupäringu;
(b) Saadud mahuhinnangu alusel annab Tellija äripool kinnituse tellimuseks ja Tellija
edastab Täitjale Tellimuskirja.
7.3.3. Tellimuskirjas fikseerivad Tellija ja Täitja selle alusel tehtavad Tööd. Iga Töö osas
fikseeritakse selle maht, valmimise tähtaeg, tarne tähtaeg ja Live keskkonda
panemise tähtaeg.
12
7.3.4. Töökorraldus arendustööde testimisel:
(a) Täitja annab Tellijale üle omalt poolt testitud Töö. Tellija poolel testivad Tööd
TEHIK kui Tellija esindaja (testib tehnilist osa) ja SKA kui Teenuse kasutaja (testib
sisulist osa).
(b) Tellija esindaja ja Teenuse kasutaja testivad Tööd Testkeskkonnas ja Prelive
keskkonnas.
(c) Üldjuhul viiakse Töö Testkeskkonnast Prelive keskkonda pärast vigade
parandamist. Pisivigadega Tööd võib viia Prelive keskkonda, kui Tellija ja Täitja
vahel on kokku lepitud pisivigade kõrvaldamise aeg.
(d) Juhul kui Töö valmib etapiviisiliselt, kuid tuleb kasutusele võtta tervikuna, toimub
pärast Töö etappide valmimist ja enne Live keskkonda panemist kogu Töö Tellija
poolne vastuvõtutestimine Prelive keskkonnas (kindlustamaks Töö nõuetele
vastamine ja toimimine tervikuna).
(e) Tellija projektijuht otsustab, kas Töö on võimalik viia järgmisesse testimise etappi
(nt Testkeskkonnast Prelive keskkonda jmt).
7.3.5. Tellijal on kohustus/õigus testida tööde tulemusi Test ja Prelive keskkondades kuni
10 tööpäeva, kui Pooled ei lepi asjaolude tõttu kokku teisti.
7.3.6. Akteerimisele kuulub Töö, mis on edukalt läbinud vastuvõtutestimise Prelive
keskkonnas (nt arendustööd) või mida kinnitab Tellija (nt konsultatsioon või koolitus).
7.4. Hooldustööde tellimine
7.4.1. Hooldustööd tellitakse veahalduskeskkonnas Jira.
7.4.2. Tööde üle toimub arvestus jooksva töötunni alusel, töö lõppedes kannab Täitja
töötunnid Jirasse;
7.4.3. Hooldustööde teostamisel lähtub Täitja reageerimis ja lahendusaegadest (vt p 9).
7.4.4. Töö loetakse lõpetatuks Tellijapoolse kinnitusega Jiras (Tellija kannab Jiras pileti
seisundisse „Closed“).
7.4.5. Iga kuu alguses esitab Täitja Tellijale eelmisel kuul lõpetatud tööde üleandmise-
vastuvõtmise akti koos tööde aruandega;
(a) Tööde aruanne sisaldab: pileti numbrit, teostatud töötunde, hooldustöö
lühikirjeldust, prioriteeti ja pileti looja nime.
7.4.6. Hooldusjuhtumiks ei loeta garantiikorras vigade parandamist.
13
8. Hooldustööde prioriteetide määramine
MÕJU
PAKILISUS Legend Suur Keskmine Väike
Asutus või Talitus või Üksikud
haldusala osakond kasutajad
Tööülesannete täitmine
oluliselt häiritud või IT-teenus
KÕRGE on täiesti kasutuskõlbmatu 1 2 3
ning alternatiivset lahendust ei
ole
Prioriteedid
Tööülesannete täitmine
osaliselt häiritud, alternatiivne
KESKMINE 2 3 4
lahendus võimaldab tööga
jätkata
Tööülesannete täitmine ei ole
MADAL 3 4 5
häiritud
9. Reageerimise ja lahendamise ajad
Prioriteet Prioriteedi nimetus Reageerimisaeg Hooldustöö lahendamise aeg
1 Kriitiline 0,5 tundi 4 töötundi
2 Kõrge 2 tundi 6 töötundi
3 Keskmine 2 tundi 16 töötundi ehk 2 tööpäev
4 Madal 2 tundi 40 töötundi ehk 5 tööpäeva
Vastavalt poolte
5 Parenduslik 112 töötundi ehk 14 tööpäeva
kokkuleppele
a. Reageerimise aeg – selle aja jooksul peab Töövõtja alustama probleemi
lahendamist. Reageerimiseaega hakatakse arvestama alates töö Jiras
raporteerimisest.
b. Tööaeg on tööpäevadel (v.a riiklikud pühad) kell 9:00 kuni kell 17:00.
c. Hooldustöö lahendamise aeg on maksimaalne lubatud aeg selle lahendamiseks.
Hooldustöö lahendamise aega hakatakse arvestama alates töö Jiras
registreerimisest.
d. Kui hooldustöö teostamine eeltoodud tabelis märgitud lahendusaja jooksul ei ole
võimalik, teavitab Täitja Tellijat töö lahendamist tähtaegselt takistavatest
asjaoludest ja annab teada, millise aja jooksul on töö teostamine võimalik, mille
alusel lepivad pooled kokku töö teostamise aja.
14
10. Lepingu täitmisega seotud infovahetus
10.1. Lepingu/ Projekti täitmisega seotud dokumentatsiooni haldamiseks ja jagamiseks
kasutatakse Tellija dokumendihalduskeskkonda Confluence.
10.2. Dokumentide hoidmise struktuur, selle täiendused ja muudatused lepitakse kokku
Poolte projektijuhtide vahel.
10.3. Dokumentide lisamise, muutmise ja kustutamise reeglid lepitakse kokku Poolte
projektijuhtide vahel, kes tagavad kokkulepitud reeglite järgimise oma meeskonna
poolel.
10.4. Hooldus-, arendus- ja juurutustööde jälgimiseks, vigade ja probleemide haldamiseks
ning tööaja arvestuseks kasutatakse Tellija projektikeskkonda Jira.
10.5. Tellija võib lisaks Jiras registreerimisele viidata leitud vigadele ka e-kirja vm
suhtluskanali vahendusel, kuid vea/tööülesandega tegelema hakkamise eelduseks
Täitja poolel on vea registreerimine Jiras ning lepingus nimetatud kontaktisiku poolt
antud korraldus tööde alustamiseks.
10.6. Vajadusel täpsustavad Pooled tööülesannete lisamise nõuded (pealkirjad, teemad,
ülesannete prioriteetide kategooriad jmt).
10.7. Lepingu täitmisega seotud muu, igapäevane teabevahetus toimub e-kirja, telefoni,
Skype teel või koosoleku vormis. Poolte projektijuhid tagavad teabe edastamise ja
saamise.
10.8. Teabevahetuse kord ja reageerimisajad:
10.8.1. Koosolek – koosoleku kokkukutsumisel esitatakse päevakord ja eesmärk. Võimaluse
korral lepitakse Projekti alguses kokku korralised koosolekud. Korralisi koosolekuid
võib Poolte kokkuleppel tühistada (hiljemalt samal päeval 2-tunnise etteteatamise
ajaga). Muude koosolekute kutsed tuleb esitada vähemalt 2 tööpäeva enne koosoleku
toimumist.
Iga koosoleku kohta tehakse (vastutab koosoleku korraldaja) memo, otsused
protokollitakse ja saadetakse e-kirjaga koosolekul osalenutele teadmiseks/ vajadusel
kinnitamiseks
10.8.2. E-kiri – kasutatakse igapäevase suhtluskanalina (v.a kui konkreetset infot tuleb
vastavalt kodukorrale edastada Täitja projektikeskkondade kaudu).
Kui e-kirjale oodatakse vastust, tuleb subjekti real või kirja alguses see üheselt
määratleda. Vastust eeldavale e-kirjale tuleb vastata hiljemalt järgneva tööpäeva
jooksul. Kui e-kirjale ei ole võimalik anda selle aja jooksul sisulist vastust, tuleb hiljemalt
järgneva tööpäeva jooksul saata sisulise vastuse andmise aeg.
10.8.3. Telefon, Skype – kasutatakse kiireloomuliseks ja operatiivseks suhtluseks. Skype’i
kõneteenuse või telefoni kaudu kokkulepitud olulised otsused tuleb kinnituseks kas
saata e-kirjaga või üle rääkida ja protokollida koosolekul.
10.8.4. Pooled säilitavad projekti e-kirjad ja Skype vestlused projekti ja garantiiperioodi
kehtivuse ajal.
10.8.5. Poolte projektijuhid lepivad kokku e-posti ja Skype gruppide loomise.
11. Nõuded dokumenteerimisele
11.1. Projekti dokumentatsioon on terviklik ja terminoloogiliselt üheselt mõistetav.
11.2. Dokumentatsiooni kvaliteedi eest vastutavad Poolte projektijuhid.
11.3. Nõuded dokumenteerimisele on esitatud dokumendis „Nõuded infosüsteemi
dokumentatsioonile“: https://wiki.sm.ee/pages/viewpage.action?pageId=3834696.
11.4. Rakenduse lähtekoodi hoidmiseks kasutatakse https://gitlab.sotsiaalministeerium.ee.
11.5. Lähtekoodi haldamisel ja versioneerimisel tuleb lähtuda http://nvie.com/posts/a-
successful-git-branching-model/ mudelist.
15
12. Arendus-, Test-, Prelive- ja Live keskkonnad
12.1. Arenduskeskkond asub Täitja juures, kes tagab selle olemasolu ja toimimise. Täitja
arenduskeskkond koosneb vähendatud võimsusega komponentidest ja peetakse
üleval Täitja kulul. Täitja omab kõiki vajalikke litsentse arenduste teostamiseks.
12.2. Tellija testkeskkond koosneb vähendatud võimsusega komponentidest. Täitjal on
Tellija testkeskkonnale lugemisõigusega ligipääs.
12.3. Tellija Prelive keskkond koosneb Live keskkonnale sarnastest komponentidest, sh.
andmebaasid, rakendusserverid ning väliste süsteemide liidesed. Täitjal puudub
alaline ligipääs Tellija Prelive keskkonnale.
12.4. Live keskkonna konfiguratsioon lepitakse kokku arenduse käigus. Täitjal on Live
keskkonnale ainult hooldusjuhtumite raames juhtumipõhiselt andmete lugemise
ligipääs.
12.5. Pooled teevad mõistlikud pingutused tagamaks, et Tellija testkeskkond sarnaneks
Live keskkonnale järgmises osas:
(a) arvutivõrgu konfiguratsioon;
(b) liidesed kolmandate süsteemidega;
(c) Kui maksimaalne sarnasus ei ole majanduslikult põhjendatud või tulenevalt
andmekaitse piirangutest, kohustub Pool informeerima teist Poolt Test- ja Live
keskkondade disainitud erinevustest. Vajadusel lepivad Pooled kokku alternatiivse
võimaluse keskkondade erinevuse puudujäägi kompenseerimiseks.
12.6. Keskkondade ning nende ligipääsude haldamise ja tarnete paigalduse reeglid
lepitakse kokku projekti alguses.
13. Vea parandamine arenduse, juurutamise või
garantiiperioodi käigus
13.1. Vigade menetlemise käigus registreeritakse kõik Poolte leitud vead Jira
projektikeskkonnas.
13.2. Täitja analüüsib vea kirjeldust ning selgitab välja vea põhjuse.
13.3. Vigadele määratakse kriitilisuse aste ning neid asutakse parandama kriitilisuse
järjekorras.
13.4. Garantiiperioodil asub Täitja viga parandama vastavalt Lepingus sätestatud
tingimustele.
14. Mittefunktsionaalsed nõuded
14.1. Tühja veebivormi avanemine ei tohi kesta üle 2s.
14.2. Täidetud veebivormi avanemine ei tohi kesta üle 4s.
14.3. Menetluse päringud ei tohi kesta üle 5s.
14.4. Menetluse andmete salvestamine ei tohi kesta üle 4s.
14.5. Käsitsi sisestavate andmete värskendamine ei tohi kesta üle 4s.
14.6. Ajastatud taustatöö, mille ajal ei saa realiseerida äritoiminguid, peab olema ajatatud
nii, et taustatöö ei tekitaks tõrkeid äritoimingute läbiviimiseks.
(a) Kohustuste ja nõuete edastamine SKAIS2-st ei tohi EBS-i kesta üle 5 tunni.
(b) Panga tagasiside protsess kestab kuni 4 tundi.
14.7. Taustatöödele, mis ei või toimuda samaaegselt, peab olema realiseeritud
kontrollmehhanism, mis tagab, et enne ei käivitu uus taustatöö, kui eelmine protsess
on lõpetatud.
14.8. Kõik andmed, andmebaasid, SQL skriptid ja rakendus peavad kasutama UTF-8
kodeeringut.
16
14.9. Sorteerimisreeglistik peab olema Eesti tähestikule vastav. Tõusutundlikkus peab
olema välja lülitatud.
Lisad
Lisa 1. Nõuded infosüsteemi dokumenteerimisele
17
Hankelepingu lisa 3
Riigihankes meeskonnale seatud nõuded ja esitatud tööde teostajate nimekiri
Oracle E-Business Suite hooldus- ja arendustööd
Hankelepingu täitja komplekteerib kolmeliikmelise meeskonna, kes asub lepingu alusel töid
teostama, vähemalt järgmises koosseisus:
1. Üks projektijuht, kellel on vähemalt kolme aastane projektijuhtimise kogemus ja kes on
viimase 2-aasta jooksul juhtinud vähemalt ühte Oracle E-Business Suite juurutusprojekti,
kokku mahuga vähemalt 960 töötundi. Täitja toob välja konkreetse(d) projekti(d), tuues mh
välja projekti tellija kontaktisiku.
2. Üks konsultant-analüütik, kes on viimasel kahel aastal teostanud analüütiku töid vähemalt
ühes Oracle E-Business Suite juurutusprojektis, kokku mahuga vähemalt 960 töötundi. Täitja
toob välja konkreetse(d) projekti(d), tuues mh välja projekti tellija kontaktisiku.
3. Üks tarkvara arendaja, kes on viimasel kahel aastal teostanud arendustöid Oracle
andmebaasidega, milles tööde maht on kokku vähemalt 960 töötundi. Täitja toob välja
konkreetse(d) projekti(d), tuues mh välja projekti tellija kontaktisiku.
Hankelepingu täitja on esitanud riigihankes tööd teostavate meeskonnaliikmetena nõutud
rollidesse järgmised isikud:
Projektijuht Hanna-Helena Dunning-Tõnnus
Arendaja Andres Jaek
Konsultant-analüütik Ranno Tõnnus
Hankelepingu lisa 4
ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISE LEPING
Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (edaspidi Volitaja), registrikood 700097700,
asukohaga Uus-Tatari 25, Tallinn, keda esindab direktor Katrin Reinhold
ja
Rocksoft OÜ (edaspidi Volitatud Töötleja), registrikood 11515960, aadress Lõõtsa tn 5,
Tallinn, keda esindab juhatuse liige Ranno Tõnnus
on sõlminud käesoleva isikuandmete töötlemise lepingu hankelepingu nr 3-9/1532-1 lisana
nr 4 (edaspidi Leping):
1. Lepingu ese ja eesmärk
1.1. Lepingu esemeks on Volitaja ja Volitatud Töötleja (edaspidi koos nimetatud kui
Pooled) vaheliste tingimuste sätestamine seoses andmete töötlemisega
Sotsiaalkaitse infosüsteemis (SKAIS).
1.2. Volitatud Töötleja töötleb isikuandmeid hankelepingu nr 3-9/1532-1 täitmiseks,
milleks on Volitatud Töötlejal õigus saada juurdepääs SKAIS2 live keskkonnas
sisalduvatele isikuandmetele, sealhulgas eriliigilistele isikuandmetele:
1.2.1. isiku üldandmed, sh isikukood, sugu, sünniaeg, perekonna- ja eesnimi, isiku surma
või surnuks tunnistamise andmed, elamisloa ja -õiguse ning kodakondsuse
andmed, andmed eestkoste või hooldusõiguste kohta ning andmed Eesti Vabariiki
saabumise ja sealt lahkumise kohta;
1.2.2. andmed isikule riikliku toetuse, pensioni, hüvitise, elatisabi ning teenuse
määramise, maksmise, peatamise või lõpetamise ja kinnipidamise kohta;
1.2.3. isiku maksualased andmed.
1.3. Punktis 1.2. nimetatud lepingu täitmiseks on Volitatud Töötleja isikuandmete
töötlemisega seotud tegevused Lepingu alusel piiratud hooldustööde teostamisega
SKAIS-is vajaduspõhiselt.
2. Volitatud Töötleja kohustused
2.1. Volitatud Töötleja on kohustatud:
2.1.1. tagama Lepingueelsete läbirääkimiste ja Lepingu täitmise käigus Volitajalt ükskõik
mis vormis saadud teabe (sh andmed, tehingudokumentatsiooni ja know-how)
konfidentsiaalsuse ning ei edasta ega võimalda sellele teabele juurdepääsu
kolmandale isikule ilma Volitaja sellekohase selgesõnalise kirjaliku nõusolekuta;
2.1.2. tagama, et punktis 2.1.1. nimetatud isikuandmeid ei edastata väljapoole Euroopa
Liidu liikmesriikide ja Euroopa Majandusühendusse kuuluvate riikide territooriumi
ilma Volitaja sellekohase selgesõnalise kirjaliku nõusolekuta;
2.1.3. kasutama ja töötlema punktis 2.1.1. nimetatud isikuandmeid üksnes Lepingu
täitmiseks ja Volitaja dokumenteeritud juhiste alusel, välja arvatud juhul, kui
Volitatud Töötleja on kohustatud teavet töötlema Volitatud Töötleja suhtes
kohalduva õiguse alusel. Viimati nimetatud juhul teavitab Volitatud Töötleja Volitajat
vastava kohustuse olemasolust enne teabe töötlemist;
2.1.4. võimaldama juurdepääsu punktis 2.1.1. nimetatud isikuandmetele ainult nendele
isikutele, kellel on selleks oma tööülesannete täitmiseks vajadus ning tagab, et
need isikud on teadlikud ning järgivad isikuandmete töötlemis alaseid nõudeid ja
õigusakte, nad on saanud asjakohase koolituse eelmainitud nõuete kohta, on
võtnud endale konfidentsiaalsuskohustuse või neile kehtib asjakohane seadusest
tulenev konfidentsiaalsuskohustus;
2.1.5. täitma kõiki kehtivaid isikuandmete töötlemisalaseid nõudeid, andmete turvalisust
puudutavaid ning isikuandmete kaitse alaseid Euroopa Liidu ja Eesti Vabariigi
õigusakte ja muid eeskirju;
2.1.6. rakendama alltoodud organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnilisi turvameetmeid
punktis 2.1.1. nimetatud isikuandmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata
muutmise; juhusliku hävimise ja tahtliku hävitamise eest ning õigustatud isikule
andmete kättesaadavuse takistamise eest, volitamata töötlemise, sh
avalikustamise eest:
2.1.6.1. vältima kõrvaliste isikute ligipääsu isikuandmete töötlemiseks kasutatavatele
seadmetele;
2.1.6.2. ära hoidma andmete omavolilist lugemist, kopeerimist ja muutmist
andmetöötlussüsteemis, samuti andmekandjate omavolilist teisaldamist;
2.1.6.3. ära hoidma isikuandmete omavolilist salvestamist, muutmist ja kustutamist ning
tagama, et tagantjärele oleks võimalik kindlaks teha, millal, kelle poolt ja
milliseid isikuandmeid salvestati, muudeti või kustutati või millal, kelle poolt ja
millistele isikuandmetele andmetöötlussüsteemis juurdepääs saadi;
2.1.6.4. tagama, et igal andmetöötlussüsteemi kasutajal oleks juurdepääs ainult temale
töötlemiseks lubatud isikuandmetele ja temale lubatud andmetöötluseks;
2.1.6.5. tagama andmete olemasolu isikuandmete edastamise kohta: millal, kellele ja
millised isikuandmed edastati, samuti selliste andmete muutusteta säilimise;
2.1.6.6. tagama, et isikuandmete edastamisel andmesidevahenditega ja
andmekandjate transportimisel ei toimuks isikuandmete omavolilist lugemist,
kopeerimist, muutmist või kustutamist;
2.1.6.7. pidama arvestust isikuandmete töötlemisel kasutatavate tema kontrolli all
olevate seadmete ja tarkvara üle, dokumenteerides järgmised andmed:
1) seadme nimetus, tüüp ja asukoht ning seadme valmistaja nimi;
2) tarkvara nimetus, versioon, valmistaja nimi ja kontaktandmed.
2.1.7. teavitama Volitajat toimunud või põhjendatult kahtlustatavast Lepingu punktis 2.1.4.
sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisest;
2.1.8. teavitama Volitajat Lepingu punktides 2.1.6.1.-2.1.6.7. turvameetmete rikkumisest,
mis põhjustab, on põhjustanud või võib põhjustada edastatavate, salvestatud või
muul viisil töödeldavate isikuandmete juhusliku või ebaseadusliku hävitamise,
kaotsimineku, muutmise või loata avalikustamise või neile juurdepääsu, kirjalikult
viivitamata, kuid mitte hiljem kui kakskümmend neli tundi pärast sellest teada
saamist. Juhul, kui rikkumisest teadasaamine langeb nädalavahetusele või riiklikule
pühale, kohustub Volitatud Töötleja Volitajat kirjalikult teavitama viivitamatult, kuid
mitte hiljem kui nelikümmend kaheksa tundi pärast rikkumisest teada saamist.
Kirjeldatud teates tuleb vähemalt:
2.1.8.1. kirjeldada isikuandmetega seotud rikkumise laadi, sealhulgas puudutatud
andmesubjektide liike ja arvu ning puudutatud kirjete liike ja arvu;
2.1.8.2. teatada andmekaitsespetsialisti või mõne teise täiendavat teavet andva
kontaktisiku nimi ja kontaktandmed;
2.1.8.3. soovitada meetmeid isikuandmetega seotud rikkumise võimalike negatiivsete
mõjude leevendamiseks;
2.1.8.4. kirjeldada isikuandmetega seotud rikkumise võimalikke tagajärgi;
2.1.8.5. kirjeldada Volitatud Töötleja poolt pakutud või võetud meetmeid
isikuandmetega seotud rikkumisega tegelemiseks ja
2.1.8.6. esitada muud teavet, mis on mõistlikult nõutav, et Volitaja saaks täita
kohaldatavaid andmekaitse õigusakte, sealhulgas riigiasutustega seotud
teavitamise ja avaldamise kohustusi, näiteks teavet, mis on nõutav
andmesubjekti tuvastamiseks.
2.1.9. lõpetama punktides 2.1.7. või 2.1.8. nimetatud rikkumise ning kohaldama
meetmeid isikuandmetega seotud rikkumise lahendamiseks, sealhulgas vajaduse
korral rikkumise võimaliku kahjuliku mõju kõrvaldamiseks ja leevendamiseks;
2.1.10. kustutama Lepingu lõppemisel kõik punktis 2.1.1. nimetatud isikuandmed ja
nimetatute koopiad 30 päeva jooksul, v.a juhul, kui õigusaktidest tuleneb teisiti;
2.1.11. tegema Volitajale kättesaadavaks kogu teabe, mida Volitaja peab vajalikuks
Lepingus sätestatud kohustuste täitmise tõendamiseks;
2.1.12. võimaldama Volitajal või Volitaja poolt volitatud audiitoril teha auditeid ja kontrolle
ning panustama nendesse.
3. Lõppsätted
3.1. Volitatud Töötleja ei või oma lepingujärgseid kohustusi anda üle kolmandale isikule
ega kaasata oma Lepingujärgsete kohustuste täitmiseks kolmandat isikut.
3.2. Käesoleva Lepingu punktis 2.1.4. nimetatud kohustus jääb kehtima ka pärast
käesoleva Lepingu lõppemist.
3.3. Käesoleva Lepingu punktis 2.1.4. sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene
teabe avaldamisele Volitatud Töötleja audiitorile ja advokaadile.
3.4. Leping on kehtiv Poolte poolt allkirjastamisest kuni hankelepingu nõuetekohase
täitmiseni.
Volitaja: Volitatud Töötleja:
/Allkirjastatud digitaalselt/ /Allkirjastatud digitaalselt/