Pöördumine

Sotsiaalkaitseministri 18. aprilli 2018. a määrus nr 16 „Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määruse nr 28 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“ muutmine“ Lisa 1 Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määrus nr 28 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“ Lisa 1 Sotsiaalministeerium Analüüsi ja statistika osakond ELURUUMI TAGAMISE TEENUS tel 626 9362 20 . aasta Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn Statistiline aruanne Aruande esitaja Aruande saaja Aadress: Aadress: E-post: E-post: Esitavad: 1. Kohaliku omavalitsuse üksus 30. jaanuariks Sotsiaalkindlustusametile. 2. Sotsiaalkindlustusamet 15. veebruariks Sotsiaalministeeriumile. 1. Andmed elanike kohta (aruandeaasta lõpus) Eluruumi tüüp Rea Perede arv Elanike arv nr kokku (k.a nendest kokku nendest üheliikmelised) üheliikmelised pensioniealised puudest või east tingitud erivajadusega A B 1 2 3 4 5 Kohaliku omavalitsuse üksuse 01 omandis olevad eluruumid sh sotsiaalmajutusüksused 02 Eraelamispind 03 Kokku 04 2. Andmed elanike liikumise kohta (aruandeaasta jooksul) Elanike Saabujate arv endise elukoha järgi Lahkujate arv lahkumise sihtkoha järgi Elanike arv arv eelmise nendest nendest aruande- aruan- aasta üldhooldusteenust osutavast deaasta lõpus (v1 lõpus + v2 - erihoolekandeteenust hoolekandeasutusse osutavast asutusest kinnipidamiskohast asendushoolduselt eraelamispinnale v12) eraelamispinnalt Kokku Kokku varjupaigast turvakodust asutusest teadmata teadmata (v3 (v13 surnud muu muu +...+ +...+ v11) v17) 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 3. Kohaliku omavalitse üksuse omandis olevate eluruumide arv (aruandeaasta lõpus) Eluruumi tüüp Rea Elu- nendest nr ruumide korterid korteritest üksikud tubadest arv toad kokku kohanda- vajavad kohan- vajavad tud kohanda- datud kohanda- puudest mist puudest või mist või east puudest või east tingitud puudest tingitud east tingitud erivajadu- või east erivaja- erivaja- sega tingitud dusega dusega inimestele erivaja- inimestele inimestele dusega inimestele A B 1 2 3 4 5 6 7 Kohaliku omavalitsuse üksuse omandis olevad eluruumid (v.a 01 sotsiaalmajutusüksused) Sotsiaalmajutusüksused 02 X X X X X X (voodikohad) 4. Kohaliku omavalitsuse üksuse omandis olevate hõivatud eluruumide arv (aruandeaasta lõpus) Eluruumi tüüp Rea Hõivatud eluruumide nendest nr arv kokku korterid üksikud toad A B 1 2 3 Kohaliku omavalitsuse üksuse omandis olevad 01 eluruumid (v.a sotsiaalmajutusüksused) Sotsiaalmajutusüksused (voodikohad) 02 X X 5. Täiendav eluasemete vajadus (aruandeaasta lõpus) Taotluste arv kokku nendest vajavad kohandatud Eluaset eluruumi vajavate inimeste arv 1 2 3 2 6. Teenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul) Eluasemetüüp Rea Teenust Kulutused kulutusi rahastas nr saanud teenusele kohaliku riik muud inimeste kokku, eurot omavalit- Kokku sh allikad arv kokku (v3 + v4 + suse sotsiaal- hasart- v7) üksus toetuste ja mängu- -teenuste maksust osutamise toetuse vahenditest A B 1 2 3 4 5 6 7 Kohaliku omavalitsuse üksuse 01 X omandis olevad eluruumid sh eluruumide kohandamine puudest või east tingitud 02 X erivajadusega inimestele Eraelamispind 03 X sh eluruumide kohandamine puudest või east tingitud 04 erivajadusega inimestele Kokku (rida 01 + rida 03) 05 X Täitja nimi Kuupäev .......................................... Telefon E-post Täname Teid! JUHEND Statistilise aruande „Eluruumi tagamise teenus” esitavad kõik kohaliku omavalitsuse üksused, kus osutatakse eluruumi tagamise teenust sotsiaalhoolekande seaduse §-de 41–43 tähenduses, üürides seda perele või üksikisikule, kes ei ole sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline enda ja oma perekonna vajadustele vastavat eluruumi tagama, ning kohaliku omavalitsuse üksused, kes osutavad või rahastavad puudega (erivajadusega) inimestele eluruumi kohandamise teenust. 1. Andmed elanike kohta (aruandeaasta lõpus) Rida 01 – näidatakse nende perede ja isikute arv, kes saavad teenust kohaliku omavalitsuse üksuse omandis olevas eluruumis. Rida 02 – näidatakse nende perede ja isikute arv, kes saavad teenust kohaliku omavalitsuse omandis olevas sotsiaalmajutusüksuses. Rida 03 – näidatakse nende perede ja isikute arv, kes saavad teenust kohaliku omavalitsuse poolt vabaturult üüritud eraelamispinnal. Rida 04 = rida 01 + rida 03. Veerg 1 – teenust saanud pered kokku, k.a üheliikmelised. Veerg 2 – kõikidest teenust saanud peredest üheliikmelised pered. Veerg 3 – kõik teenust saanud elanikud kokku. Veerg 4 – teenust kasutanud riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniikka jõudnud isikud. Veerg 5 – teenust kasutanud puudest või east tingitud erivajadusega inimesed. NB! Pensioniealiste hulka võivad kuuluda erivajadusega inimesed ja erivajadusega inimeste hulka võivad kuuluda pensioniealised. 3 2. Andmed elanike liikumise kohta (aruandeaasta jooksul) Veerg 1 – näidatakse elanike arv kokku eelmise aruandeaasta lõpus. Veerud 2–11 – näidatakse aasta jooksul teenust saama saabunud inimeste arv kokku ja nende endise elukoha järgi. Veerg 3 – inimesed, kes saabusid elamispinnalt, mis oli nende või nende pereliikme omandis, või kes üürisid elamispinda eraisikult või elasid sugulaste või tuttavate juures. Veerg 2 = veerg 3 + veerg 4 + veerg 5 + veerg 6 + veerg 7 + veerg 8 + veerg 9 + veerg 10 + veerg 11 Veerud 12–17 – näidatakse lahkujate arv aasta jooksul kokku ja lahkumise sihtkoha järgi. Veerg 13 – näidatakse inimesed, kes lahkusid hoolekandeasutusse ööpäevaringset teenust saama (põhiliselt väljaspool kodu osutatavat ööpäevaringset hooldusteenust või erihoolekandeteenust). Veerg 14 – näidatakse inimesed, kes on endale ostnud elamispinna või üürinud selle eraisikult või kolinud erapinnal elavate sugulaste või tuttavate juurde. Veerg 16 – näidatakse inimesed, kes lahkusid mujale (nt munitsipaalkorterisse, samuti isikud, kelle suhtes kohaldati kinnipidamist arestimajas või vanglas). Veerg 17 – näidatakse inimesed, kelle kohta ei ole teada, kuhu nad lahkusid. See puudutab peamiselt neid, kes olid sunnitud lahkuma seoses üürilepingu ennetähtaegse lõpetamisega maksekohustuste täitmata jätmise või sisekorraeeskirjade rikkumiste tõttu. Veerg 12 = veerg 13 + veerg 14 + veerg 15 + veerg 16 + veerg 17 Veerg 18 = veerg 1 + veerg 2 – veerg 12 Selles tabelis ei tohi näidata teenuse kasutajate liikumist kohaliku omavalitsuse üksuse piirides! Näiteks, kui inimesel oli tagatud eluase sotsiaalmajutusüksuses, kuid aasta jooksul võimaldati talle uus eluase sotsiaalkorteris, siis selles tabelis ei tohi teda näidata saabujate ega lahkujate all, sest tegelikult sai ta sama teenust edasi. 3. Kohaliku omavalitsuse üksuse omandis olevate eluruumide arv (aruandeaasta lõpus) Rida 01 – näidatakse kõik kohaliku omavalitsuse üksuse omandis olevad eluruumid, mis on ette nähtud üürile andmiseks sotsiaalteenusena eluaset vajavatele isikutele ja perekondadele, kes ise ei ole suutelised ega võimelised seda endale või oma perekonnale tagama. Näidatakse need eluruumid, mis on üüri- või majutuslepingu alusel üürile antud või selleks valmis (vastavad ehitusseadustiku § 11 lõike 4 alusel kehtestatud eluruumile esitatavatele nõuetele). Üürile andmiseks mittesobivaid eluruume ei näidata. Rida 02 – näidatakse sotsiaalmajutusüksuste voodikohtade arv. Sotsiaalmajutusüksus – hoone või selle osa, milles asuvatesse ruumidesse isiku majutamisel (majutamis- või üürilepingu alusel) antakse isiku kasutusse voodikoht koos sotsiaalmajutusüksuses olevate ruumide ja asjade ning osutatavate teenuste kasutamise õigusega. See on ühiselamutüüpi majutus, kus isik kasutab majutus- või üürilepingu alusel tasu eest voodikohta. 4. Kohaliku omavalitsuse üksuse omandis olevate hõivatud eluruumide arv (aruandeaasta lõpus) Veerud 1–3 reas 01 – kohaliku omavalitsuse üksuse omandis olevad eluruumid (v.a sotsiaalmajutusüksused), mis on aasta lõpus antud kasutusse üürilepingu alusel. Veerg 1 rida 02 – üüri- või majutuslepingu alusel kasutusse antud voodikohad sotsiaalmajutusüksuses aasta lõpus. 5. Täiendav eluasemete vajadus (aruandeaasta lõpus) Veerud 1 ja 2 – näidatakse aruandeaasta lõpus eluaset (sh kohandatud) ootavate nende perede arv (taotluste arv), kelle eluaseme taotlust ei ole võimalik rahuldada, kuna kohalikul omavalitsusel puudub vastav vaba eluase. Veerg 3 – näidatakse aruandeaasta lõpus vabanevat eluaset ootavate inimeste arv. 6. Teenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul) Rida 01 – näidatakse teenuse osutamisega seotud kulutused, mida kohaliku omavalitsuse üksus on teinud teenust saavate inimeste eluruumide korrastamisel (nt jooksev remont) ja kohandamisel puudest või east tingitud erivajadusega inimeste jaoks. Siia arvestatakse ka eluruumidega seotud üldkulud (k.a eluruumi ooterežiimis oleku kulu (nt küttekulu talveperioodil)), mis kaetakse kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest. Lisaks näidatakse siin nende töötajate tööjõukulud, kes on seotud eluruumide tagamise teenuse osutamisel 4 sotsiaaleluruumide üldise teenindamise (juhtimise) ja korrashoiuga (nt sotsiaalmaja juhataja, koristaja jt). Kui need töötajad on seotud ka mõne teise teenuse osutamisega, arvestatakse eluruumi tagamise teenuse kuluks hinnanguline osa nende tööajast. Aruandes ei tohi näidata investeeringuid (kapitaalremont ja ehitus). Teenuse kulutustes ei tohi näidata ka seda osa, mida tasus üürnik igakuiste üüri- või muude maksetena, ega üürivõlgnevust, mida tasuti ajutiselt kohaliku omavalitsuse eelarvest, kuid nõutakse üürnikult hiljem sisse. Rida 02 – näidatakse kulutused kohaliku omavalitsuse üksuse omandis olevate eluruumide kohandamiseks puudest või east tingitud erivajadusega inimestele. Rida 03 – näidatakse kohaliku omavalitsuse üksuse kulutused vabaturult eluruumi üürimiseks või eluruumi üürimisel esmase sissemakse tegemiseks ning puudega inimese või tema pereliikme omandis oleva või vabaturul üüritava eluruumi kohandamiseks. Rida 04 – näidatakse kulutused eluruumide kohandamiseks SHS § 42 alusel isikutele, kellel on puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lõike 1 tähenduses puudest tingituna raskusi eluruumis liikumise, endaga toimetuleku või suhtlemisega ning mida osutatakse ja/või rahastatakse kohaliku omavalitsuse üksuse poolt. Veerg 3 – näidatakse kohaliku omavalitsuse eelarvest teenuse osutamiseks eraldatud rahaliste vahendite summa. Veerg 4 – näidatakse riigieelarvest teenuse osutamiseks eraldatud rahalised vahendid (eluasemeteenuse osutamiseks tehtud kulutused) ja hasartmängumaksu projektide kaudu saadud rahalised vahendid. Veerg 5 – kulutused, mis on tehtud omavalitsustele eraldatud sotsiaaltoetuste ja -teenuste osutamise toetuse vahenditest. Veerg 6 – kulutused, mis on tehtud hasartmängumaksu projektide kaudu saadud rahaliste vahendite arvel. Muud allikad – näidatakse kõik eespool loetlemata allikatest laekunud vahendid, v.a teenuse kasutaja poolt tasutud summad. Tabelis 6 ei näidata nende eluruumide kohandamist, mis kuuluvad meetme „Hoolekande taristu arendamine, keskkonna kohandamine puuetega inimeste vajadustele vastavaks“ alla ja mida rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest riigi kaasfinantseerimise abil. 5  Sotsiaalkaitseministri 18. aprilli 2018. a määrus nr 16 „Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määruse nr 28 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord” muutmine“ Lisa 2 Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määrus nr 28 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord” Lisa 2 Sotsiaalministeerium Analüüsi ja statistika osakond ISIKLIKU ABISTAJA TEENUS tel 626 9360 20 . aasta Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn Statistiline aruanne Aruande esitaja Aruande saaja Aadress: Aadress: E-post: E-post: Esitavad: 1. Kohaliku omavalitsuse üksus 15. veebruariks Sotsiaalkindlustusametile 2. Sotsiaalkindlustusamet 1. märtsiks Sotsiaalministeeriumile 1. Isikliku abistaja teenuse saajad soo, vanuse ja puude liigi järgi (aruandeaasta jooksul) Mehed Naised Kokku Teenuse neist neist neist Rea saaja nr Kokku liikumis- nägemis- muu Kokku liikumis- nägemis- muu Kokku liikumis- nägemis- muu vanus puudega puudega puudega puudega puudega puudega puudega puudega puudega A B 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 18–24 01 25–29 02 30–39 03 40–49 04 50–59 05 60–64 06 65–74 07 75–79 08 80+ 09 Kokku (01 +...+ 10 09) 2. Isikliku abistaja teenuse kasutamise eesmärk teenusesaaja soo ja vanuse järgi (aruandeaasta jooksul) Mehed Naised Kokku Teenuse kasutamise Rea neist vanuses neist vanuses neist vanuses eesmärk nr kokku kokku 18– 25– 50– kokku 18– 18– 25– 50– 25– 50– 65+ 65+ 65+ 24 49 64 24 49 64 24 49 64 A B 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 Õppimine ja õppimisega seotud 01 tegevused Töötamine 02 Kodu ja perega seotud 03 tegevused Avalikud teenused 04 Ühiskondlikud ja vaba 05 aja tegevused Kokku (01 +...+ 05) 06 2 3. Isikliku abistaja teenuse osutamise maht tundides (aruandeaasta jooksul) Osutatud teenuse neist isikutele Teenuse Rea maht kokku, liikumis- nägemis- saaja sugu nr muu puudega tundides puudega puudega A B 1 2 3 4 Mehed 01 Naised 02 Kokku (01 03 + 02) 4. Isiklike abistajate arv vanuse ja koolituse läbimise järgi Rea Kokku neist vanuses Aruandeaasta nr aruande- jooksul aasta teenust lõpus alla 25 25–29 30–39 40–49 50–59 60–64 65+ osutanud isiklikud abistajad A B 1 2 3 4 5 6 7 8 9 Kokku 01 sh läbinud isikliku 02 abistaja koolituse 5. Teenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul) Osutatud Kulutused kulutusi rahastas Keskmised teenuse teenusele kulutused isik kohaliku riik muud maht kokku, ühe omavalit- allikad kokku, eurot Kokku sealhulgas teenuse- suse tundides (v3 + v4 + (v6 + tunni üksus riigi- hasart- ESF-i v5 + v9) v7 + kohta, eelarvest mängu- vahendi- v8) eurot teenuse maksust test osutami- seks 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 3  Kuupäev Täitja nimi ………………………………………… telefon e-post Täname Teid! JUHEND Isikliku abistaja teenuse eesmärk on suurendada puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lõike 1 tähenduses puude tõttu füüsilist kõrvalabi vajava täisealise isiku iseseisvat toimetulekut ja osalemist kõigis eluvaldkondades, vähendades teenust saava isiku seadusjärgsete hooldajate hoolduskoormust. Teenuse osutamisel abistatakse teenuse saajat tegevustes, mille sooritamiseks vajab isik puude tõttu füüsilist kõrvalabi. Isiklik abistaja aitab isikut tema igapäevaelu tegevustes (liikumisel, söömisel, toidu valmistamisel, riietumisel, hügieenitoimingutes, majapidamistöödes) ja muudes tegevustes, võimaldades tal realiseerida oma sotsiaalset aktiivsust, osaleda õpingutes, huviringide töös ja muudes tegevustes väljaspool kodu. Aruande „Isikliku abistaja teenus“ esitavad kõik kohaliku omavalitsuse üksused, kes korraldavad isikliku abistaja teenuse osutamist oma haldusterritooriumil elavatele teenust vajavatele täisealistele isikutele, sõltumata teenuse osutajast (KOV, KOVi hallatav asutus või erasektor). 1. Isikliku abistaja teenuse saajad soo, vanuse ja puude liigi järgi (aruandeaasta jooksul) Näidatakse teenuse saajad soo, vanuse ja puude liigi järgi. Muu puudega isikute all näidatakse liitpuudega (nt liikumis- ja nägemispuue; kerge vaimupuue ja raske või sügav liikumispuue; kerge vaimupuue ja raske või sügav nägemispuue) isikud. 2. Isikliku abistaja teenuse kasutamise eesmärk teenusesaaja soo ja vanuse järgi (aruandeaasta jooksul) Näidatakse isikliku abistaja teenuse kasutamise eesmärgid. Iga inimest näidatakse teenuse saajana üks kord – peamise põhjuse järgi, miks inimesele isikliku abistaja teenust osutatakse. Rida 01 – näidatakse hariduse omandamisega seotud tegevused: õppimine ja õppimisega seotud tegevused. Rida 02 – näidatakse töötamisega seotud tegevused. Rida 03 – näidatakse kodu ja perega seotud tegevused. Rida 04 – näidatakse avalike teenuste kasutamine. Rida 05 – näidatakse ühiskondlikud ja vaba aja tegevused. 4 Kodu ja perega seotud tegevusteks on abi liikumisel, söömisel, riietumisel, suhtlemisel, hügieeniprotseduuride sooritamisel, kirjutamisel, lugemisel, samuti kodu korrastamisel jm. Avalikeks teenusteks loetakse käesoleva sätte tähenduses tervishoiuteenuseid (nt perearsti, eriarsti külastamine, haiglasse minek, apteegi külastamine), pangateenuseid (pangakontori külastamine inimesele vajalike finantstehingute sooritamiseks), postkontori külastamist vajalike postiteenuste kasutamiseks, kommunaalteenustega seotud asjaajamisi, sotsiaalteenuste kasutamisega seotud tegevusi (nt sotsiaaltöötaja vastuvõtule minek, päevakeskuse külastamine, rehabilitatsiooniteenust saama minek jmt). 3. Isikliku abistaja teenuse osutamise maht tundides (aruandeaasta jooksul) Veerg 1 – näidatakse isikliku abistaja teenuse saajatele osutatud teenuse maht tundides kokku. Veerg 2 – näidatakse liikumispuudega isikutele osutatud teenuse maht tundides. Veerg 3 – näidatakse nägemispuudega isikutele osutatud teenuse maht tundides. Veerg 4 – näidatakse muu puudega isikutele osutatud teenuse maht tundides. 4. Isiklike abistajate arv vanuse ja koolituse läbimise järgi Veerg 1 – näidatakse isiklike abistajate arv aruandeaasta lõpus. Veerud 2–8 – näidatakse isiklike abistajate jaotus vanuse järgi. Veerg 9 – näidatakse aruandeaasta jooksul teenust osutanud kõigi isiklike abistajate arv. Rida 02 – näidatakse koolituse läbinud isiklike abistajate arv. 5. Teenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul) Andmed esitatakse ainult teenuse osutamiseks tehtavate otsekulutuste kohta (siia ei arvestata materiaalse põhivara soetamist, nt transpordivahendi ostu). Osutatud teenuse maht kokku, tundides (veerg 1) peab võrduma tabeli 3 veeru 1 reaga 03. Kulutuste rahastamise allikad: Teenuse osutamise kulutuste ja katteallikate all näidatakse ka Euroopa Liidu 2014–2020 finantsperioodi struktuuritoetusi, juhul kui kohaliku omavalitsuse üksus on taotlenud teenuse osutamiseks raha struktuurifondidest avatud taotlusvoorude kaudu. Isik – näidatakse vahetult isikute endi ja/või nende eest teiste pereliikmete või ülalpidamiskohustuslaste poolt makstud summad. Kohaliku omavalitsuse üksus – näidatakse summad, mis tasuti kohaliku omavalitsuse üksuse poolt, k.a omafinantseering struktuurifondidest saadud vahenditele. Riik – näidatakse riiklikest projektidest, hasartmängumaksust ja muudest riiklikest vahenditest saadud summad (nt riigieelarvest sotsiaaltoetuste ja -teenuste osutamise toetuseks eraldatud vahendid) ning Euroopa Liidu struktuurifondidest taotlusvoorude kaudu saadud summa. Muud allikad – näidatakse kõik eespool loetlemata allikatest laekunud vahendid. 5  Sotsiaalkaitseministri 18. aprilli 2018. a määrus nr 16 „Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määruse nr 28 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“ muutmine“ Lisa 3 Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määrus nr 28 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord” Lisa 3 Sotsiaalministeerium KODUTEENUS Analüüsi ja statistika osakond 20 . aasta Statistiline aruanne tel 626 9360 Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn Aruande esitaja Aruande saaja Aadress: Aadress: E-post: E-post: Esitavad: 1. Kohaliku omavalitsuse üksus 30. jaanuariks Sotsiaalkindlustusametile 2. Sotsiaalkindlustusamet 15. veebruariks Sotsiaalministeeriumile 1. Andmed koduteenuse saajate kohta (aruandeaasta jooksul) Rea Teenuse neist Perede arv (v.a nr saajad üksi ühe- kokku perede liikmelised) elavad koosseisus elavad A B 1 2 3 4 Koduteenuse saajad kokku 01 sh kohaliku omavalitsuse üksuse poolt tagatavas eluruumis viibivad teenuse saajad 02 2. Koduteenuse saajad soo ja vanuse järgi (aruandeaasta jooksul) Vanuserühm Rea Mehed Naised Kokku nr Kokku neist Kokku neist Kokku neist puudega puudega puudega A B 1 2 3 4 5 6 18–24 01 25–29 02 30–39 03  40–49 04 50–59 05 60–64 06 65–69 07 70–74 08 75–79 09 80–84 10 85+ 11 Kokku (01 12 +...+ 11) 2a. Koduteenuse osutamise maht tundides (aruandeaasta jooksul) Osutatud teenuse Rea Teenuse saaja sugu maht kokku, nr tundides A B 1 Mehed 01 Naised 02 Kokku (01 +...+ 02) 03 3. Koduteenust vahetult osutavad isikud vanuse ja erialase väljaõppe läbimise järgi (aruandeaasta lõpus) neist vanuses Rea Kokku alla nr 25–29 30–39 40–49 50–59 60–64 65+ 25 A B 1 2 3 4 5 6 7 8 Teenust vahetult osutavad 01 isikud sh erialase väljaõppe läbinud 02 4. Teenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul) Osutatud Kulutused kulutusi rahastas, eurodes Keskmised teenuse teenusele isik kohaliku riik muud kulutused maht kokku, omavalit- Kokku allikad ühe kokku, eurot (3 + sealhulgas teenuse- suse (6 + 7 + riigieel- tundides 4 + 5 + 9) üksus hasart- ESF-i tunni kohta, 8) arvest mängu- vahendi- eurot teenuse maksust test osutami- seks 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Täitja nimi: Kuupäev Telefon E-post Täname Teid! 2  Juhend Statistilise aruande “Koduteenus” esitavad kõik kohaliku omavalitsuse üksused, kes korraldavad koduteenuse osutamist. Kui kohaliku omavalitsuse üksus ostab koduteenust kas osaliselt või täielikult sisse mõnelt sotsiaalteenust osutavalt asutuselt, esitab ta oma haldusterritooriumi elanikele osutatud koduteenuse kohta aruande täies mahus (k.a sisseostetud teenus). Koduteenuse saajateks on kõik kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil elavad vastavat teenust saanud inimesed (k.a kohaliku omavalitsuse üksuse poolt tagatavas eluruumis viibivad isikud, kellele osutatakse koduteenust). Koduteenus on kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on täisealise isiku1 iseseisva ja turvalise toimetuleku tagamine kodustes tingimustes, säilitades ja parandades elukvaliteeti. Koduteenuse tegevuste käigus abistatakse isikut toimingutes, mida isik terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda sooritada kõrvalabita, kuid mis on vajalikud kodustes tingimustes elamiseks, nagu kütmine, toiduvalmistamine, eluruumi ja riiete korrastamine ning väljaspool eluruumi toiduainete ja majapidamistarvete ostmine ja muu asjaajamine. Kui puudega täisealisele isikule on määratud isiklik abistaja, kes vastavalt lepingule abistab puudega inimest füüsiliselt igapäevastes tegevustes, millega klient puude tõttu iseseisvalt toime ei tule, ei käsitata seda koduteenusena, vaid isikliku abistaja teenusena, mille kohta esitatakse aruanne „Isikliku abistaja teenus”. Tabel 1. Andmed koduteenuse saajate kohta (aruandeaasta jooksul) Rida 01 – näidatakse kõik aasta jooksul koduteenust kasutanud isikud, eristades üksi elavaid (veerg 2) ja perede koosseisus elavaid (veerg 3) isikuid. Perede koosseisus elavate koduteenuse saajate puhul näidatakse veerus 4 nende perede arv, kelle koosseisu teenust kasutanud pereliikmed kuuluvad. Perede hulka ei arvata üksi elavaid koduteenuse saajaid. Veerg 1 võrdub seega veergude 2 ja 3 summaga. Rida 02 – näidatakse need koduteenuse saajad, kes samal ajal viibivad ka kohaliku omavalitsuse üksuse poolt tagatavas eluruumis. Tabel 2. Koduteenuse saajad soo ja vanuse järgi (aruandeaasta jooksul) Veergudes 2, 4 ja 6 on eraldi välja toodud puudega teenusesaajad. Puuet käsitletakse käesolevas tabelis puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lõike 1 tähenduses. Tabel 2a. Koduteenuse osutamise maht tundides (aruandeaasta jooksul) Teenuse osutamise maht näidatakse teenuse saaja soo järgi. Veerg 1 – osutatud teenuse maht kokku arvestatakse aasta jooksul teenust saanud isikutele teenuse osutamiseks kulunud tundide summana. Arvestuse aluseks on koduteenuse osutamiseks sõlmitud halduslepingus või -aktis märgitud tundide arv. Tabel 3. Koduteenust vahetult osutavad isikud vanuse ja erialase väljaõppe läbimise järgi (aruandeaasta lõpus) Rida 01 – näidatake teenust vahetult osutavad isikud kokku. Rida 02 – näidatakse teenust osutavad isikud, kes on läbinud erialase väljaõppe. Tabel 4. Teenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul) Andmed esitatakse ainult teenuse osutamiseks tehtavate otsekulutuste kohta (siia ei arvestata materiaalse põhivara soetamist, nt transpordivahendi ostu). Osutatud teenuse maht kokku, tundides (veerg 1) peab võrduma tabeli 2a veeru 1 reaga 03. 1 Koduteenust ei saa määrata alaealisele lapsele, kuid teenust võivad vajada lapsevanemad, kes eespool nimetatud põhjustel vajavad abi enda ja samal ajal oma laste eest hoolitsemisel. 3 Kulude rahastamise allikad: Teenuse osutamise kulutuste ja katteallikate all näidatakse ka Euroopa Liidu 2014–2020 finantsperioodi struktuuritoetusi, kui kohaliku omavalitsuse üksus on taotlenud teenuse osutamiseks raha struktuurifondidest avatud taotlusvoorude kaudu. Isik – näidatakse vahetult isikute endi ja/või nende eest teiste pereliikmete või ülalpidamiskohustuslaste poolt makstud summad. Kohaliku omavalitsuse üksus – näidatakse summad, mis tasuti kohaliku omavalitsuse üksuse poolt, k.a omafinantseering struktuurifondidest saadud vahenditele. Riik – näidatakse riiklikest projektidest, hasartmängumaksust ja muudest riiklikest vahenditest saadud summad (nt riigieelarvest sotsiaaltoetuste ja -teenuste osutamise toetuseks eraldatud vahendid) ning Euroopa Liidu struktuurifondidest avatud taotlusvoorude kaudu saadud summa. Muud allikad – näidatakse kõik eespool loetlemata allikatest laekunud vahendid. 4  Sotsiaalkaitseministri 18. aprilli 2018. a määrus nr 16 „Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määruse nr 28 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“ muutmine“ Lisa 4 Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määrus nr 28 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“ Lisa 5 RASKE JA SÜGAVA PUUDEGA LASTELE Sotsiaalministeerium OSUTATAVATE SOTSIAALTEENUSTE Analüüsi ja statistika osakond RAHASTAMINE tel 626 9363 20 . aasta Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn Statistiline aruanne Aruande saaja Aruande esitaja Aadress: Aadress: E-post: E-post: Esitavad: 1. Kohaliku omavalitsuse üksus 21. jaanuariks Sotsiaalkindlustusametile. 2. Sotsiaalkindlustusamet 31. jaanuariks Sotsiaalministeeriumile. 1. Raske ja sügava puudega lastele lapsehoiu-, tugiisiku-, sotsiaaltranspordi- või muu sotsiaalteenuse rahastamiseks kohaliku omavalitsuse üksusele antud riigieelarvelise toetuse kasutamine ning toetuse vahendite jääk Rea Eurot nr A B 1 Aruandeaastale eelnevate perioodide rahaliste toetuste jääk 01 Aruandeaastal saadud riigieelarveline toetus 02 Aruandeaastal teistest omavalitsustest ülekantud riigieelarveline toetus 03 Aruandeaastal teisele omavalitsusele ülekantud riigieelarveline toetus 04 Aruandeaastal kohaliku omavalitsuse kulud KOKKU raske ja sügava puudega lastele lapsehoiu-, tugiisiku-, sotsiaaltranspordi- või muu sotsiaalteenuse osutamiseks 05 raske ja sügava puudega laste lapsehoiuteenuse rahastamiseks 06 raske ja sügava puudega lastele ja nende peredele muude sotsiaalteenuste osutamiseks 07 Riigieelarvest saadud toetuse jääk aruandeaasta lõpus (r08 = r01 + r02 + r03 - r04 - r05) 08  2. Raske ja sügava puudega lastele ja nende peredele sotsiaalteenuste osutamine ja vahendite kasutus teenuste kaupa (aasta jooksul) Nende laste arv, kelle puhul on teenuse eest Rea tasutud Kulutused, Nr eurot Raske puudega lapsed Sügava puudega lapsed A B 1 2 3 Aruandeaastal KOKKU (arvutab programm allread kokku) 01 Lapsehoiuteenuseks 02 Tugiisikuteenuseks 03 Rehabilitatsiooniteenuseks 04 Nõustamisteenuseks 05 Sotsiaaltransporditeenuseks 06 Muu 07 muu (nimetage teenused) Täitja nimi Kuupäev ……………………………………………….. Telefon E-post Täname Teid! JUHEND Statistilise aruande „Raske ja sügava puudega lastele osutatavate sotsiaalteenuste rahastamine“ esitavad kõik kohaliku omavalitsuse üksused. Kohaliku omavalitsuse üksus jälgib, et aruandes esitatav info oleks kooskõlas sotsiaalteenuste ja - toetuste andmeregistrisse kantud andmetega. Aruandes kajastatakse kohaliku omavalitsuse üksuse poolt selliste rahaliste vahendite kasutust raske ja sügava puudega lastele osutatud lapsehoiu-, tugiisiku-, sotsiaaltranspordi- või muuks sotsiaalteenuseks, mis on seotud sotsiaalhoolekande seaduse § 156 lõigete 31–33 kohaselt riigieelarvest määratud kohaliku omavalitsuse üksuse toetusega raske ja sügava puudega lastele abi osutamiseks, samuti võimalike kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest lisanduvate vahendite kasutust samaks otstarbeks (raske ja sügava puudega lastele osutatud sotsiaalteenuste toetamine). Tabel 1. Raske ja sügava puudega lastele lapsehoiu-, tugiisiku-, sotsiaaltranspordi- või muu sotsiaalteenuse rahastamiseks kohaliku omavalitsuse üksusele antud riigieelarvelise toetuse kasutamine ning toetuse vahendite jääk) Rida 01 – märgitakse riiklike rahaliste toetuste jääk aruandeaastale eelnevatel perioodidel kokku. Rida 02 – märgitakse aruandeaastal saadud riigieelarveline toetus kohaliku omavalitsuse üksusele raske ja sügava puudega lastele lapsehoiu-, tugiisiku-, sotsiaaltranspordi- või muu sotsiaalteenuse rahastamiseks. Rida 03 – märgitakse aruandeaastal teise kohaliku omavalitsuse üksuse poolt ülekantud riigieelarvelise toetuse summa. Rida 04 – märgitakse aruandeaastal teisele kohaliku omavalitsuse üksusele ülekantud riigieelarvelise toetuse summa. Rida 05 – programm arvutab allridadelt (r06 + r07) kokku, kui suured olid kohaliku omavalitsuse üksuse kulud aruandeaastal raske ja sügava puudega lastele lapsehoiu-, tugiisiku-, sotsiaaltranspordi- või muu sotsiaalteenuse osutamiseks. Rida 06 – märgitakse, kui suured olid kohaliku omavalitsuse üksuse kulud aruandeaastal raske ja sügava puudega lastele lapsehoiuteenuse osutamiseks. Rida 07 – märgitakse, kui suured olid kohaliku omavalitsuse üksuse kulud aruandeaastal raske ja sügava puudega lastele ja nende peredele muude sotsiaalteenuste osutamiseks (tugiisiku-, sotsiaaltranspordi- või muu sotsiaalteenus). 2 Rida 08 – programm arvutab, kas kohaliku omavalitsuse üksus kasutas raske ja sügava puudega lastele lapsehoiu-, tugiisiku- , sotsiaaltranspordi- või muu sotsiaalteenuse osutamiseks saadud riigieelarvelise toetuse täies ulatuses või jäi jääk aruandeaasta lõpuks (kohaliku omavalitsuse üksus võis kasutada vahendeid ka suuremas mahus kui oli riigipoolne toetus, sel juhul kalkuleeritakse jäägiks 0, mitte miinusjääk). Tabel 2. Raske ja sügava puudega lastele ja nende peredele sotsiaalteenuste osutamine ja vahendite kasutus teenuste kaupa (aasta jooksul) Vastavalt sotsiaalhoolekande seaduse § 156 lõikele 32 võib kohaliku omavalitsuse üksus kasutada sama paragrahvi lõikes 31 raske ja sügava puudega lastele abi osutamise toetust raske ja sügava puudega laste lapsehoiu-, tugiisiku-, sotsiaaltranspordi- või muudeks sotsiaalteenusteks, mis aitavad vähendada raske ja sügava puudega lapse perekonna hoolduskoormust või puudest tulenevat lisavajadust. Tabelis 2 näidatakse kui paljude raske ja sügava puudega laste jaoks, milliste teenuste puhul ning kui suures ulatuses vahendeid kasutati. Rea 01 veerg 3 on võrdne tabeli 1 reaga 05: aruandeaastal kohaliku omavalitsuse kulud kokku raske ja sügava puudega lastele lapsehoiu-, tugiisiku-, sotsiaaltranspordi- või muu sotsiaalteenuse osutamiseks. Tabeli veergudes 1 ja 2 märkida teenust saanud laste arv puudeastmeti ja teenusele tehtud kulud veergu 3 vastavalt teenuste loetelule. Iga last näidatakse igal real üks kord sõltumata konkreetse teenuse saamise mahust. Kui teenus on kohalikus omavalitsuses teistsuguse nimetusega, kuid oma eesmärgilt ja funktsioonilt sarnane loetelus nimetatule (lähtuvalt Sotsiaalministeeriumi poolt väljatöötatud soovituslikest juhistest), siis paigutage teenusele kulunud summa ja laste arv vastavalt sobivale reale. Kui loetelus sobivat ei leidu, siis märkige laste arv ja summa reale 07 „muu“ ning täitke vabaväli osutatud teenuste nimetuse või nimetustega. 3  Sotsiaalkaitseministri 18. aprilli 2018. a määrus nr 16 „Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määruse nr 28 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“ muutmine“ Lisa 5 Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määrus nr 28 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“ Lisa 7 Sotsiaalministeerium LASTEKAITSE KOHALIKU Analüüsi ja statistika osakond tel 626 9363 OMAVALITSUSE ÜKSUSES Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn 20 . aasta Statistiline aruanne Aruande esitaja Aruande saaja Aadress: Aadress: E-post:: E-post: Esitavad: 1. Kohaliku omavalitsuse üksus 30. jaanuariks Sotsiaalkindlustusametile 2. Sotsiaalkindlustusamet 15. veebruariks Sotsiaalministeeriumile 1. Lastekaitsealaste juhtumite menetlemine (aasta jooksul) Rea Tüdrukud Poisid Kokku nr A B 1 2 3 Nende laste arv, kellega seotult menetleti 01 lastekaitsealaseid juhtumeid (aasta jooksul) neist lapsed, kelle puhul algatati juhtum aruandeaastal 02 Nende laste arv, kes eraldati perest (aasta jooksul) 03 Perest eraldatud lastest paigutati (aasta lõpuks) eestkosteperre 04 hooldusperre 05 asenduskodusse või perekodusse 06 turvakodusse 07 naasid perekonda 08 muu 09 2. Hoolduspered ja hooldamisel olevad lapsed (aasta lõpus) Rea Hooldusperede Hooldamisel nr arv olevate laste arv A B 1 2 Hooldusperede ja hooldamisel olevate laste arv (aasta 01 lõpus) neist eesti keelt mittekõnelevad hoolduspered 02 Hooldusperede jaotus: üksi last/lapsi hooldava täiskasvanu pere 03  kahe abielu-/kooselupartneriga pere 04 muu pere 05 Hooldusperede koolitused: hoolduspered, kes on registreerunud PRIDE 06 eelkoolitusele (ootel) hoolduspered, kes on läbinud PRIDE eelkoolituse 07 hoolduspered, kes on läbinud PRIDE põhikoolituse 08 hoolduspered, kes on läbinud hooldamist toetava 09 koolituse (v.a PRIDE) Hoolduspered staaži järgi: alla 1 aasta 10 1–2 aastat 11 3–4 aastat 12 5–6 aastat 13 7–8 aastat 14 9 ja enam aastat 15 3. Lastekaitsetööd tegevad ametnikud kohaliku omavalitsuse üksuses (aasta lõpus) Rea Ametnike arv nr A B 1 Lastekaitsetööd tegevad ametnikud kokku 01 täisajaga lastekaitsetööd tegevad ametnikud 02 osaajaga lastekaitsetööd tegevad ametnikud 03 Lastekaitsetööd tegevatest ametnikest sotsiaaltööalase kõrgharidusega 04 muu haridusega 05 Lastekaitsetööd tegevate ametnike ettenähtud ametikohtade koormus 06 nendest lastekaitsetööd tegevate ametnike täidetud ametikohtade 07 koormus Täitja nimi Kuupäev ……………………………………………….. Telefon E-post Täname Teid! JUHEND Aruanne „Lastekaitse kohalikes omavalitsustes“ koostatakse kohaliku omavalitsuse üksuse andmete alusel lastekaitsealaste juhtumite, sh perekonnast eraldamise ja hooldamisele paigutamise andmete alusel. Aruande täitja jälgib, et aruandes esitatav info oleks kooskõlas sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrisse (STAR) kantud andmetega (lastega seotud juhtumid, perest eraldamised, perekonnas hooldamisel või hooldusperes (enne ja pärast 01.01.2018 kehtinud sotsiaalhoolekande seaduse kohased nimetused) olevate laste arv). Tabel 1. Lastekaitsealaste juhtumite menetlemine Rida 01 – nende laste arv, kellega seotult menetleti lastekaitsealaseid juhtumeid (aasta jooksul) – aasta jooksul abi vajanud lapsed, kelle puhul on kohaliku omavalitsuse üksus algatanud juhtumi aruandeaastale eelnenud aastatel või aruandeaastal (KOV on teinud otsuse juhtumikorralduse algatamiseks vastavalt lastekaitseseaduse 6. peatükile, vt täpsemalt lastekaitseseaduse § 29). Rida 02 – reast 01 need lapsed, kelle puhul algatati juhtum aruandeaasta jooksul (juhtumimenetlus on algatatud aruandeaastal). Rida 03 – nende laste arv, kes on aruandvas kohalikus omavalitsuses perest eraldatud aruandeaasta jooksul (nii bioloogilisest perest kui lapsendaja- või eestkosteperest eraldatud lapsed), sh ajutiselt eraldatud lapsed, kes naasid perekonda. Read 04–06 – aruandeaastal peredest eraldatud laste paigutamine aruandeaasta jooksul nende viimatise paigutamiskoha järgi. 2 Rida 04 – nende laste arv, kes olid aasta jooksul perest eraldatud ja aasta lõpu seisuga paigutati eestkostele (eestkosteperre). Rida 05 – nende laste arv, kes olid aasta jooksul perest eraldatud ja aasta lõpu seisuga paigutati asendushooldusele hooldusperre. Rida 06 – nende laste arv, kes olid aasta jooksul perest eraldatud ja aasta lõpu seisuga paigutati asendushooldusele asenduskodusse või perekodusse. Rida 07 – nende laste arv, kes olid aruandeaasta jooksul perest eraldatud ja on aasta lõpu seisuga ajutiselt suunatud saama turvakoduteenust (endise nimetusega varjupaik). Rida 08 – nende laste arv, kes olid aruandeaasta jooksul perest eraldatud ja on aasta lõpu seisuga tagasi perekonda läinud. Rida 09 – nende laste arv, kes olid aruandeaasta jooksul perest eraldatud ja on aasta lõpu seisuga mujal kui eelnimetatud (read 04–08), näiteks said täisealiseks ja alustasid iseseisvat elu, lapsendati vm. Tabel 2. Hooldusepered ja hooldamisel olevad lapsed Tabelis 2 kajastatakse perekonnas hooldamisel olevaid lapsi ja neid hooldavaid peresid (enne 2018. aastat kehtinud sotsiaalhoolekande seaduse järgi oli nimetus „perekonnas hooldamine“) ning hooldusperes hooldamisel olevaid lapsi ja hooldusperesid (alates 2018. aastast kehtiva sotsiaalhoolekande seaduse järgi on nimetus „asendushooldusteenus hooldusperes“). Tabelis ja järgnevas juhendis on neid nimetatud ühtmoodi hooldusperedeks ja hooldamisel olevateks lasteks. Veerus 1 kajastatakse hooldusperede arv ja veerus 2 hooldamisel olevate laste arv. Lapse hooldusperekonda paigutamine on asendushooldusteenuse pakkumine sobivas perekonnas, kelle liikmete hulka hooldamisel olev laps ei kuulu. Asendushooldusteenuse osutamisel hooldusperes võib teenust osutada füüsiline isik, kelle Sotsiaalkindlustusamet on kandnud sotsiaalhoolekande seaduse § 141 lõike 1 alusel asutatud registrisse (SHS § 4510 lõige 2 ja § 456). Tabelisse märgitakse ka lapse perekonnas hooldamiseks enne 01.01.2018 sõlmitud lepingud, mida jätkati sotsiaalhoolekande seaduse § 160 lõike 11 alusel. Rida 01 – aruandeaasta lõpus hooldusperede ja hooldamisel olevate laste arv. Rida 02 – aasta lõpu seisuga hoolduspered, kus ei kõneleta ega mõisteta vabalt eesti keelt. Read 03–05 – aruandeaasta lõpu seisuga hoolduspered ja hooldamisel olevad lapsed lähtuvalt peretüübist: kas tegemist on üksi last/lapsi hooldava täiskasvanuga (üksi lapsi hooldav isik), abielu- või kooselupaariga (kaks last/lapsi hooldavat täiskasvanut) või muu perega (nt lapsi hooldav täiskasvanu ja tema vanem(-ad), abielu- või kooselupaar ja nende vanemad ja täiskasvanud lapsed vmt). Read 03 + 04 + 05 = rida 01. Read 06–09 – aruandeaasta lõpu seisuga hoolduspered ja hooldamisel olevad lapsed lähtuvalt hoolduspere koolitatusest või koolitusele registreerimisest. Read 06 + 07 + 08 + 09 = / < rida 01. Read 10–15 – aruandeaasta lõpu seisuga hoolduspered staaži järgi (veerg 1) ja neis hooldamisel olevate laste arv (veerg 2). Read 10 + 11 + 12 + 13 + 14 + 15 = rida 01. Tabel 3. Lastekaitsetööd tegevad ametnikud kohaliku omavalitsuse üksuses (aasta lõpus) Lastekaitseseaduse § 18 punkti 1 kohaselt on lastekaitsetöötaja Sotsiaalkindlustusameti või kohaliku omavalitsuse üksuse ametnik, kes täidab talle lastekaitseseaduses või muus õigusaktis sätestatud ülesandeid lapse õiguste ja heaolu tagamisel. Tabelis 3 näidatakse lastekaitsetööd tegevate ametnike arv kohaliku omavalitsuse üksuses sõltumata töötaja ametinimetusest. Rida 01 – näidatakse nii osalise kui täisajaga lastekaitsetööd tegevate ametnike arv kohaliku omavalitsuse üksustes. Rida 02 – näidatakse, kui palju lastekaitsetööd tegevaid ametnikke (reast 01) töötab sellel ametikohal täisajaga. Rida 03 – näidatakse, kui palju lastekaitsetööd tegevaid ametnikke (reast 01) töötab sellel ametikohal osaajaga. Rida 04 – näidatakse ainult sotsiaaltööalase kõrgharidusega lastekaitsetööd tegevaid ametnikke. Siia alla kuuluvad erialad (nii bakalaureuse-, magistri- kui doktoritase): sotsiaaltöö, sotsiaaltöö ja rehabilitatsiooni korraldus, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika, sotsiaalpedagoogika ja lastekaitse, sotsiaalpedagoogika (sh rakenduskõrgharidus). Rida 05 – näidatakse muu haridusega lastekaitsetööd tegevad ametnikud. Rida 06 – näidatakse ettenähtud lastekaitsetöö ametikohtade koormus kokku (vastavalt lastekaitsetöö ülesannete töömahule – täisaja puhul on ametikoha maht 1, osaajaga lastekaitsetöö ülesannetega ametikoha puhul peaks hindama, milline koormus on ette nähtud lastekaitsetööks – 0,25; 0,5 vm). Rida 07 – näidatakse ettenähtud ametikohtade koormustest (reast 06) täidetud ametikohtade koormused (vastavalt lastekaitsetöö ülesannete töömahule). Rida 06 > = rida 07. 3  Sotsiaalkaitseministri 18. aprilli 2018. a määrus nr 16 „Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määruse nr 28 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“ muutmine“ Lisa 7 Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määrus nr 28 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“ Lisa 9 Sotsiaalministeerium SOTSIAALTRANSPORDITEENUS Analüüsi ja statistika osakond 20 . aasta tel 626 9362 Statistiline aruanne Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn Aruande esitaja Aruande saaja Aadress: Aadress: E-post: E-post: Esitavad: 1. Kohaliku omavalitsuse üksus 15. veebruariks Sotsiaalkindlustusametile 2. Sotsiaalkindlustusamet 1. märtsiks Sotsiaalministeeriumile 1. Sotsiaaltransporditeenuse saajad teenuse eesmärgi järgi (aruandeaasta jooksul) Rea Kokku sh teenuse saamise eesmärgi järgi nr õppimine töötamine avalike muu (sh õppeasutuses teenuste vaba aja kasutamine veetmine) A B 1 2 3 4 5 Teenuse saajad kokku 01 sh kohandatud 02 X X X X transpordivahendi saajad 2. Sotsiaaltransporditeenuse kulutused ja rahastamine (aruandeaasta jooksul) Kilo- Kulutused kulutusi rahastas metraaž teenusele isik kohaliku riik sealhulgas muud (läbisõit), kokku, omava- kokku riigieelarvest hasart- ESF-i allikad km eurot litsuse teenuse mängu- vahen- üksus osutamiseks maksust ditest 1 2 3 4 5 6 7 8 9  Täitja nimi : Kuupäev Telefon: e-post: Täname Teid ! JUHEND Statistilise aruande „Sotsiaaltransporditeenus“ esitavad kõik kohaliku omavalitsuse üksused, kus on korraldatud sotsiaaltransporditeenuse osutamine. Aruanne esitatakse nii kohaliku omavalitsuse üksuse enda poolt osutatud teenuse kui ka kohaliku omavalitsuse üksuse poolt sisseostetava teenuse kohta. Sotsiaaltransporditeenus on kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on võimaldada puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lõike 1 tähenduses puudega isikul, kellel puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist, kasutada tema vajadustele vastavat transpordivahendit tööle või õppeasutusse sõitmiseks või avalike teenuste kasutamiseks (SHS § 38 lõige 1). Teenuse sihtrühm on liikumis- ja/või nägemisfunktsiooni häirest tingitud raske või sügava puudega isikud. Samuti võivad teenust vajada näiteks autismi diagnoosiga lapsed ja täiskasvanud, kes käivad koolis või teenust saamas, kuid kelle käitumise eripärad ei võimalda neil sageli sõita ühistranspordiga (ning isiklik transport ei pruugi olla perele kättesaadav). Käesolevas aruandes arvestatakse sotsiaaltransporditeenusena teenust, mida osutatakse liiniveo, juhuveo või taksoveo korras. 1. Sotsiaaltransporditeenuse saajad teenuse eesmärgi järgi (aruandeaasta jooksul) Veerg 1 – näidatakse teenust saanud isikud kokku (üks kord). Veerg 2 – näidatakse isikud, kes kasutasid sotsiaaltransporti õppeasutusse sõitmiseks (sh koolieelsesse lasteasutusse). Veerg 3 ─ näidatakse isikud, kes kasutasid teenust tööl käimiseks. Veerg 4 ─ näidatakse isikud, kes kasutasid sotsiaaltransporditeenust selliste avalike teenuste kasutamiseks, mis aitavad tagada teenusekasutaja või tema hooldaja toimetuleku. Avalikeks teenusteks loetakse käesoleva sätte tähenduses tervishoiuteenuseid (nt perearsti, eriarsti külastamine, haiglasse minek, apteegi külastamine), postkontori külastamine vajalike postiteenuste kasutamiseks, pangakontori külastamine inimesele vajalike finantstehingute sooritamiseks, kommunaalteenustega seotud asjaajamisteks, sotsiaalteenuste kasutamiseks (sh sotsiaaltöötaja vastuvõtule minek, päevakeskuse külastamine, rehabilitatsiooniteenuseid saama minek jmt). Veerg 5 ─ näidatakse isikud, kellele kohaliku omavalitsuse üksus võimaldas kasutada teenust muudel eesmärkidel, nt spordivõistlustel, teatris, kontserdil käimiseks jne. Kui isik kasutas sotsiaaltransporditeenust erinevatel eesmärkidel, siis näidatakse teda iga eesmärgi all, kuid veerus 1 näidatakse teda ühe isikuna Seega võib teenuse saajate arv veerus 1 olla väiksem teenuse saajate arvu summast eesmärkide järgi. Real 1 Veerg 1 ≤ Veerg 2 + veerg 3 + veerg 4 + veerg 5 3. Sotsiaaltransporditeenuse kulutused ja rahastamine Veerg 1 – näidatakse teenust saanud isikute läbisõidetud kilomeetrite arv kokku. Veerg 2 – näidatakse teenuse osutamiseks tehtud kulutused kokku, eurodes. 2 Veerud 3–9 – näidatakse sotsiaaltransporditeenusele tehtud kulutuste rahastamine katteallikate kaupa. Kulutuste rahastamisallikad: Teenuse osutamise kulutuste ja katteallikate all näidatakse ka Euroopa Liidu 2014–2020 finantsperioodi struktuuritoetusi, juhul kui kohaliku omavalitsue üksus on taotlenud teenuse osutamiseks raha struktuurifondidest avatud taotlusvoorude kaudu. Isik – näidatakse vahetult isikute endi ja/või nende eest teiste pereliikmete või ülalpidamiskohustuslaste poolt makstud summad. Kohaliku omavalitsuse üksus – näidatakse summad, mis tasuti kohaliku omavalitsuse üksuse poolt, k.a omafinantseering struktuurifondidest saadud vahenditele. Riik – näidatakse riiklikest projektidest, hasartmängumaksust ja muudest riiklikest vahenditest saadud summad (nt riigieelarvest toetusfondi kaudu sotsiaaltoetuste ja -teenuste osutamise toetuseks eraldatud vahendid, raske ja sügava puudega laste lapsehoiuteenuse toetuse vahendid) ning Euroopa Liidu struktuurifondidest avatud taotlusvoorude kaudu saadud summa. Muud allikad – näidatakse kõik eespool loetlemata allikatest laekunud vahendid. 3  Sotsiaalkaitseministri 18. aprilli 2018. a määrus nr 16 „Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määruse nr 28 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“ muutmine“ Lisa 8 Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määrus nr 28 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“ Lisa 10 Sotsiaalministeerium TUGIISIKUTEENUS Analüüsi ja statistika osakond tel 62 69 362 20 . aasta Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn Statistiline aruanne Aruande esitaja Aruande saaja Aadress: Aadress: E-post: E-post: Esitavad: 1. Kohaliku omavalitsuse üksus 15. veebruariks Sotsiaalkindlustusametile 2. Sotsiaalkindlustusamet 1. märtsiks Sotsiaalministeeriumile 1. Tugiisikuteenuse saajad sihtrühma ja vanuse järgi (aruandeaasta jooksul) Sihtrühm Rea Kok- sh nr ku vabatahtli 15 18 25 30 40 50 60 7– 65– 75– (v1 ku 0-6 – – – – – – – 80+ 14 74 79 +...+ tugiisikute 17 24 29 39 49 59 64 v12) enuse saajad A B 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 1. Last kasvatav isik 01 X 2. Tugiisikuteenust saanud 02 X X X X X X X X X lapsed sh puudega või 03 X X X X X X X X X psüühikahäirega laps laps, kes vajab abi haiguse 04 X X X X X X X X X tõttu asendushooldus- ja turvakoduteenust saav ning 05 X X X X X X X X eestkostel olev laps muu olukorra tõttu abi vajav 06 X X X X X X X X X laps 3. Tugiisikuteenust saanud 07 X X X täiskasvanud sh puudega või 08 X X X psüühikahäirega täiskasvanu täiskasvanu, kes vajab abi 09 X X X haiguse tõttu järelhooldusteenust saav 10 X X X X X X X X X X täiskasvanu kinnipidamiskohast vabanenud 11 X X X täiskasvanu muu olukorra tõttu abi vajav 12 X X X täiskasvanu Kokku (r01 + r02 + r07) 13 2. Tugiisikuteenuse osutamise maht sihtrühma järgi tundides (aruandeaasta jooksul) Sihtrühm Re Teenuse maht tundides sihtrühma järgi a nr Kokku sh vabatahtliku tugiisiku poolt osutatud A B 1 2 Last kasvatav isik 01 Tugiisikuteenust saanud lapsed 02 Tugiisikuteenust saanud täiskasvanud 03 Kokku (r01 + r02 + r03) 04 3. Tugiisikute arv vanuse järgi Rea Kokku neist vanuses Aruande- sh vaba- nr aruande- aasta tahtlikud aasta jooksul tugiisikud lõpus alla 25– 30– 40– 50– 60– 65+ teenust (aruande- 25 29 39 49 59 64 osutanud aasta tugiisikud jooksul) A B 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Tugiisikute arv kokku 01 sh läbinud tugiisiku koolituse 02 4. Teenuse osutamisega kaasnevad kulutused (aruandeaasta jooksul) Sihtrühm Rea Teenu Kulutused kulutusi rahastas Keskmised nr se teenusele isik kohaliku riik sealhulgas muud kulutused maht kokku, oma- kokku riigieel- hasart- ESF-i allikad ühe tundid eurot (v3 valitsuse (v6 + arvest mängu- vahen- teenusetun es + v4 + v5 üksus v7 + teenuse maksust ditest ni kohta + v9) v8) osutami (v2/v1) seks A B 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Last 01 kasvatav isik Tugiisikutee nust saanud 02 lapsed Tugiisikutee nust saanud 03 täiskasvanu d Kokku (r01 04 + r02 + r03) Täitja nimi: Kuupäev Telefon: e-post: 2 Täname Teid ! JUHEND Statistilise aruande „Tugiisikuteenus“ esitavad kõik kohaliku omavalitsuse üksused, kus on korraldatud tugiisikuteenuse osutamine. Aruanne esitatakse nii kohaliku omavalitsuse üksuse enda poolt osutatud teenuse kui ka omavalitsuse poolt sisseostetava teenuse kohta. Aruandes kajastatakse nii tasustatud kui ka vabatahtlike tugiisikute poolt osutatav teenus. Tugiisikuteenus on kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on iseseisva toimetuleku toetamine olukordades, kus isik vajab sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või tervislike probleemide tõttu oma kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel olulisel määral kõrvalabi. Kõrvalabi seisneb juhendamises, motiveerimises ning isiku suurema iseseisvuse ja omavastutuse võime arendamises. Teatud sihtrühmadele (puudega inimesed, lapsed) teostab tugiisik vajaduse korral ka hooldustoiminguid ning kooliealistele puudega lastele annab füüsilist kõrvalabi. Tabel 1. Tugiisikuteenuse saajad sihtrühma ja vanuse järgi (aruandeaasta jooksul) Tabeli täitmise aluseks on tugiisiku määramise põhjus. Kui isikul on tabelis esitatud mitu tugiisiku määramise põhjust, valitakse üks peamine põhjus. Teenuse saaja näidatakse sihtrühma all, millesse ta kuulus teenuse saamise algushetkel. Rida 01 – last kasvatav isik (üldjuhul lapsevanem), kes sai teenust eesmärgiga tagada oma lapsele parem hooldamine, turvalisus või arengut soodustav kasvukeskkond. Rida 02 – tugiisikuteenust saanud alaealised lapsed kokku. Rida 02 võrdub ridade 03–06 summaga ja selle tehte teeb arvutiprogramm. Rida 07 – tugiisikuteenust saanud täisealiste isikute arv kokku. Rida 07 võrdub ridade 08–12 summaga ja selle tehte teeb arvutiprogramm. Rida 03 ja rida 08 – isik, kes sai teenust füüsilisest puudest või vaimupuudest ja/või psüühikahäirest tuleneva abivajaduse tõttu. Siia kuuluvad need puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel määratud puude raskusastmega teenusesaajad, kellel teenusevajaduse põhjustas domineerivalt füüsiline puue, vaimupuue ja/või psüühikahäire. Sõltuvusprobleemiga tugiisikuteenuse kasutajad näidatakse muu olukorra tõttu abivajaja all (rida 12). Rida 04 ja rida 09 – isik, kes sai teenust haigusest tuleneva abivajaduse tõttu Siin ei ole oluline, kas inimesel on määratud puude raskusaste või ei, kuid oluline on, et tugiisikuteenuse vajaduse põhjustas haigestumine. Rida 05 – alaealine (laps), kelle teenusevajaduse põhjuseks oli eestkoste seadmine või eestkostel olemine ning sellega seotud abivajadus; asendushooldusteenust saama suunamine või asendushooldusteenuse saamine ning sellega seotud abivajadus; turvakoduteenuse saamisega seotud abivajadus. Rida 06 – muu olukorra tõttu abi vajav laps. Siia rühma kuulub alaealine, kes elab koos teda kasvatava isikuga (üldjuhul lapsevanemaga) ning kes sai teenust, kuna last kasvatav isik ei suutnud piisavalt tegeleda lapse arengu toetamisega või alaealisele turvalise kasvukeskkonna loomisega. Siin näidatakse lapsed, kelle puhul on otsustatud määrata tugiisik just lapsele, mitte teda kasvatavale isikule. Siin tuleb näidata ka laps, kes vajas teenust käitumisprobleemide tõttu, ning sõltuvusprobleemiga, koolikohustust mittetäitvad ja alaealiste komisjoni suunatud alaealised. Rida 10 – järelhooldusteenust saav täisealine, kes on alaealisena olnud eestkostel või asendushooldusel ja kes sai teenust seoses iseseisva elu alustamisega (iseseisva toimetuleku ja õpingute jätkamise toetamiseks). Rida 11 – täisealised, kes said teenust seoses kinnipidamisasutusest vabanemisega ning sellega seotud abivajadusega. 3 Rida 12 – täisealised, kes said teenust muu olukorra tõttu. Siin näidatakse näiteks täisealine, kes sai teenust seoses raskest olukorrast tuleneva abivajadusega; täisealine, kellele teenuse osutamise põhjuseks oli sõltuvusprobleemist tulenev abivajadus jt. Rida 13 on kokkuvõttev rida, mis võrdub ridade 01, 02 ja 07 summaga ja selle tehte teeb arvutiprogramm. Veerg 13 – tugiisikuteenust kasutanute arv kokku vastavalt sihtrühmadele. Veerg 14 – teenust kasutanud isikud, kellele osutas teenust vabatahtlik tugiisik. Tabel 2. Tugiisikuteenuse osutamise maht sihtrühma järgi tundides (aruandeaasta jooksul) Näidata vastavale sihtrühmale osutatud teenuse maht tundides kokku. Tabel 3. Tugiisikute arv vanuse järgi Isik näidata selle vanuserühma all, millesse ta kuulus aruandeaasta lõpus. Eraldi näidatakse vabatahtlikud tugiisikud, kellega ei ole sõlmitud tugiisikuteenuse osutamiseks tasulist lepingut. Tabel 4. Teenuse osutamisega kaasnevad kulutused (aruandeaasta jooksul) Veerg 1 – näidatakse tugiisikuteenuse osutamise maht kokku tundides. Veerg 2 – näidatakse kulutused teenusele kokku, eurodes. Veerud 3–9 – näidatakse teenusele tehtud kulutuste rahastamine katteallikate kaupa. Veerg 10 – näidatakse kulutused ühe teenusetunni kohta. Selle arvutab programm – seda aruande koostaja ei täida. Kulutuste rahastamisallikad: Teenuse osutamise kulutuste ja katteallikate all näidatakse ka Euroopa Liidu 2014–2020 finantsperioodi struktuuritoetusi, juhul kui kohaliku omavalitsuse üksus on taotlenud teenuse osutamiseks raha struktuurifondidest avatud taotlusvoorude kaudu. Isik – näidatakse vahetult isikute endi ja/või nende eest teiste pereliikmete või ülalpidamiskohustuslaste poolt makstud summad. Kohaliku omavalitsuse üksus – näidatakse summad, mis tasuti kohaliku omavalitsuse üksuse poolt, k.a omafinantseering struktuurifondidest saadud vahenditele. Riik – näidatakse riiklikest projektidest, hasartmängumaksust ja muudest riiklikest vahenditest saadud summad (nt riigieelarvest sotsiaaltoetuste ja -teenuste osutamise toetuseks eraldatud vahendid, lapsehoiuteenuseks eraldatud riiklike vahendite ülejääk raske ja sügava puudega lastele ja nende peredele sotsiaalteenuste osutamiseks) ning Euroopa Liidu struktuurifondide avatud taotlusvoorude kaudu saadud summa. Muud allikad – näidatakse kõik eespool loetlemata allikatest laekunud vahendid. 4  Sotsiaalkaitseministri 18. aprilli 2018. a määruse nr 16 „Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määruse nr 28 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“ muutmine“ Lisa 9 Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määrus nr 28 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“ Lisa 11 VÕLANÕUSTAMISTEENUS Sotsiaalministeerium Analüüsi ja statistika osakond 20 . aasta tel 626 9360 Statistiline aruanne Gonsiori 29, 15027 Tallinn Aruande esitaja Aruande saaja Aadress: Aadress: E-post: E-post: Esitavad: 1. Kohaliku omavalitsuse üksus 30. jaanuariks Sotsiaalkindlustusametile 2. Sotsiaalkindlustusamet 15. veebruariks Sotsiaalministeeriumile 1. Võlgnevusprobleemidega kohaliku omavalitsuse üksusesse pöördunud isikud (aruandeaasta jooksul) Endise veerg 2 asemel on nüüd 2 veergu. Pöördunud isikutest saanud teenust kohaliku omavalitsuse üksuses suunatud kohaliku Isikute arv saanud teenust kohaliku omavalitsuse üksuse saanud teenust kokku omavalitsuse üksuses korraldatud kohaliku omavalitsuse vastava kvalifikatsiooniga võlanõustamis- üksuses palgal oleva sotsiaaltöötaja või teenust saama võlanõustaja poolt sotsiaaltöö spetsialisti poolt 1 2 3 4 Tabel 2 pealkiri asendada – siin palju muutusi; lisandus ka 2 veergu. Veerus 6 „SMS laen“ palun võtta sulud maha. 2. Teenust saanud isikud võlanõustamisteenust saama pöördumise peamise põhjuse järgi ja teenusetundide maht (aruandeaasta jooksul) Osutatud teenusetundide neist teenust saama pöördumise põhjuse järgi maht ja kulutused teenusele keskmi- Isikute kulu- sed arv tee- tused kulu- üüri- ja muud kokku laen liising nuse- võla- tused elu- kommu- võlad mitu (v1=v2+ pangalt ja/või SMS trah- tundi- nõus- ühe aseme- naal- või prob- …+v9) või era- järel- laen vid de tamis- teenuse- laen maksete kohus- leemi isikult maks maht teenu- tunni võlg tused kokku sele, kohta, eurot eurot (v11/v10) 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 3. Teenust saanud isikud sotsiaalse seisundi järgi (aruandeaasta jooksul) Isikute neist arv töötav rasedus- kodune teised registreeritud töötu riiklikku pensioni saav isik kokku ja pöördu- (v1 = v2 töötus- töötus- vana- töövõi- muu sünnitus- kindlustus- kindlustus- dus- metus- pensio- jad +...+ v10) puhkusel hüvitist või hüvitist või pensio- pensio- när või töötutoe- töötutoe- när när või lapse- tust saav tust mitte- töövõime hooldus- saav, sh toetust puhkusel pikaajali- saav isik olev sed töötud 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 4. Teenust osutanud võlanõustajad ja nende erialane ettevalmistus (aruandeaasta jooksul) Tabel muutus – lisandus rida 02. Aruandevormis olevas tabelis on veerg „Kokku“ seoses ühe rea lisandumisega ekslikult ära jäänud ja selle tõttu on vorm ebaselge. Lisasin uue veeru „Kokku“. Palun teha allpool olev uus tabel. neist Rea Võlanõustajate arv kokku täienduskoolituse nr kutsetunnistusega läbinud 1 2 3 4 Kokku 01 nendest teenust osutanud sotsiaaltöötajad 02 või sotsiaaltöö spetsialistid Uus tabel 2  neist Rea Kokku täienduskoolituse nr kutsetunnistusega läbinud A B 1 2 3 Võlanõustajate arv kokku 01 nendest teenust osutanud sotsiaaltöötajad või 02 sotsiaaltöö spetsialistid Täitja nimi Kuupäev Telefon E-post Täname Teid! JUHEND Võlanõustamisteenus on kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on võlgnevuse talutavaks muutmine või selle likvideerimine ja uute võlgnevuste tekkimise vältimine toimetulekuvõime parandamise kaudu ning muude võlgnevusega seotud probleemide lahendamine. Võlanõustamisteenuse raames loetakse võlgnevuseks olukorda, kus isikule on esitatud nõue täita võlaõiguslikust suhtest või seadusest tulenev sissenõutavaks muutunud rahaline kohustus, mida isik ei ole võimeline iseseisvalt täitma. Statistilise aruande „Võlanõustamisteenus“ esitavad kõik kohaliku omavalitsuse üksused, kus on korraldatud teenuse osutamine, olenemata sellest, kas teenuse osutamine toimub kohaliku omavalitsuse üksuses kohapeal või on teenuse saamine korraldatud väljaspool omavalitsust. 1. Võlgnevusprobleemidega kohaliku omavalitsuse üksusesse pöördunud isikud (aruandeaasta jooksul) Veerg 1 – näidatakse kohaliku omavalitsuse üksusesse võlgnevus-probleemidega pöördunud isikute arv kokku. Veerg 2 – näidatakse isikud, kellele osutas võlanõustamisteenust elukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksuse sotsiaaltöötaja või sotsiaaltöö spetsialist, kes on läbinud võlanõustaja täiendkoolituse või kellel on võlanõustaja kutse ning kes osutab võlanõustamisteenust lisaks muudele tööülesannetele, st võlanõustamine ei ole tema ainus tööülesanne. Veerg 3 – näidatakse isikud, kellele osutas võlanõustamisteenust elukoha-järgses kohaliku omavalitsuse üksuses olev palgaline võlanõustaja, kelle tööülesandeks on ainult võlanõustamisteenuse osutamine. Veerg 4 – näidatakse isikud, kes suunati kohaliku omavalitsuse üksuse poolt korraldatud võlanõustamisteenust saama ning kelle osutatava teenuse eest tasus teenusele suunanud kohaliku omavalitsuse üksus. 2. Teenust saanud isikud võlanõustamisteenust saama pöördumise peamise põhjuse järgi ja teenusetundide maht (aruandeaasta jooksul) Veerg 1 – näidatakse võlanõustamisteenust saanud isikute arv kokku. Selle arvutab programm. Aruande koostaja seda ei täida. Veerud 2–9 – näidatakse teenust saanud isikud vastavalt peamisele probleemile, millega abivajavad isikud võlanõustaja poole pöördusid. Veerg 8 – näidatakse kõik teised probleemid, mida ei ole eespool loetletud (nt maksuvõlg, krediitkaardi võlg, viivised, elatisraha, käendus). Veerg 9 – näidatakse pöördujad, kellel on üheaegselt mitu probleemi ning peamise probleemi eristamine on keerukas. 3 Veerg 10 – näidatakse võlanõustaja poolt osutatud teenusetundide maht. Siin arvestatakse kogu tundide arv, mis kulus võlanõustajal abivajava isikuga otseseks suhtlemiseks, sobivaimate lahenduste leidmiseks ja muudeks konkreetse juhtumiga seotud tegevusteks. Siin näidatakse kohaliku omavalitsuse üksuses palgal oleva võlanõustaja poolt osutatud teenusetunnid ja väljaspool kohaliku omavalitsuse üksust teenust saanud isikutele osutatud teenusetundide maht, mille eest tasus vastav kohaliku omavalitsuse üksus. NB! Siin ei näidata kohaliku omavalitsuse üksuses sotsiaaltöötaja või sotsiaaltöö spetsialisti poolt osutatud võlanõustamisteenuse teenusetundide mahtu. Veerg 11 – näidatakse kõik teenuse osutamisega seotud kulutused, st kohaliku omavalitsuse üksuses palgal oleva võlanõustaja ja väljaspool kohaliku omavalitsuse üksust teenust osutava võlanõustaja teenuse osutamise kulutused. NB! Siin ei näidata kohaliku omavalitsuse üksuses sotsiaaltöötaja või sotsiaaltöö spetsialisti poolt osutatud teenuse kulu. Veerg 12 – arvestuslik kulu ühe teenusetunni kohta. Selle arvutab programm. Aruande koostaja seda ei täida. 3. Teenust saanud isikud sotsiaalse seisundi järgi (aruandeaasta jooksul) Veerg 1 – näidatakse teenust saanud isikute arv kokku, sõltumata sellest, kas abi osutati kohaliku omavalitsuse üksuses või väljaspool kohaliku omavalitsuse üksust asuva võlanõustaja juures. Selle arvutab programm. Aruande koostaja seda ei täida. Veerud 2–10 – näidatakse teenust saanute sotsiaalne seisund. Isik näidatakse tema peamise sotsiaalse seisundi järgi (nt 65-aastane inimene näidatakse vanaduspensionärina ka siis, kui ta töötab). Veerg 2 – näidatakse isikud, kes: 1) töötavad ja saavad selle eest tasu palgatöötajana, ettevõtjana või vabakutselisena; 2) töötavad otsese tasuta pereettevõttes või oma talus; 3) ajutiselt ei tööta. Mittetöötamise ajutise iseloomu peamine kriteerium on formaalse töösuhte säilimine tööandjaga (ettevõtja puhul ettevõtte säilimine). Ajutise mittetöötamise põhjus võib olla näiteks puhkus, haigus, täiendus- või ümberõpe, streik jne. Veerg 3 – näidatakse rasedus- ja sünnituspuhkusel viibivad isikud (vastavalt puhkuseseadusele ja ravikindlustuse seadusele) ja lapsehoolduspuhkusel viibivad isikud (lapse ema või isa kuni lapse kolme- aastaseks saamiseni või lapse hooldaja, kui ema või isa kumbki seda puhkust ei kasuta). Veerg 4 – kodune. Siia alla kuulub mittetöötav ja mitteõppiv tööealine isik, kes on tegev eeskätt oma majapidamises, mitte väljaspool seda ega otsi tööd. Siia loetakse ka väikelastega kodus olijad, kes eelnevalt ei töötanud, ja puudega isiku või vanuri hooldajad, kes hooldamiskohustuse tõttu ei tööta. Veerud 5–6 – näidatakse Eesti Töötukassas registreeritud töötud. Registreeritud töötu on 16-aastane kuni vanaduspensioniealine isik, kes on töötukassas töötuna arvele võetud ja otsib tööd. Veerg 5 – näidatakse töötuskindlustushüvitist või töötutoetust saavad isikud. Veerg 6 – näidatakse isikud, kes on töötukassas arvele võetud, kuid ei ole õigustatud saama töötutoetust ega hüvitist, sh pikaajalised töötud. Pikaajaline töötu on isik, kes 12 kuud enne Eesti Töötukassas töötuna arvele võtmist pole töötanud või on olnud registreeritud töötuna üle 12 kuu (16–24-aastaste noorte puhul 6 kuud). Veerud 7–9 – näidatakse riiklikku pensioni saavad isikud. Veerg 7 – näidatakse isikud: - kes on jõudnud riikliku pensionikindustuse seaduses sätestatud pensioniikka ning kellel on vähemalt 15 aastat tööstaaži. Siia alla kuuluvad ka soodustingimustel vanaduspensioni saajad riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel; - kellele on määratud ennetähtaegne vanaduspension riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel. Veerg 8 – näidatakse isikud, kellele on tervisekao tõttu määratud töövõimetuspension riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel, ja töövõimetoetuse saajad töövõimetoetuse seaduse alusel. Veerg 9 – näidatakse teised pensionisaajad (rahvapensioni, toitjakaotuspensioni, väljateenitud aastate pensioni saajad). Veerg 10 – näidatakse kõik teised pöördujad, keda ei ole eespool olevas loetelus näidatud. 4. Teenust osutanud võlanõustajad ja nende erialane ettevalmistus Andmed esitatakse kõigi teenust osutanud võlanõustajate ja nende kvalifikatsiooni kohta, k.a kohaliku omavalitsuse üksuse sotsiaaltöötaja või sotsiaaltöö spetsialist (andmed nende erialase ettevalmistuse kohta näidatakse real 02). 4 Sotsiaalhoolekande seaduse § 45 lõike 1 järgi peab võlanõustajal olema kutseseaduse alusel antud võlanõustaja kutse (veerg 2) või riiklikult tunnustatud kõrgharidus ja läbitud võlanõustaja täienduskoolitus (veerg 3). 5  Sotsiaalkaitseministri 18. aprilli 2018. a määrus nr 16 „Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määruse nr 28 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“ muutmine“ Lisa 10 Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määrus nr 28 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“ Lisa 12 Sotsiaalministeerium MUUD KOHALIKU OMAVALITSUSE Analüüsi ja statistika osakond ÜKSUSE KORRALDATAVAD tel 626 9712 SOTSIAALTEENUSED Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn 20 . aasta Statistiline aruanne Aruande esitaja Aruande saaja Aadress: Aadress: E-post: E-post: Esitavad: 1. Teenuse osutaja 25. jaanuariks kohaliku omavalitsuse üksusele. 2. Kohaliku omavalitsuse üksus 5. veebruariks Sotsiaalkindlustusametile. 3. Sotsiaalkindlustusamet 15. veebruariks Sotsiaalministeeriumile. 1. Sotsiaalteenuste saajad vanuserühmade järgi (aruandeaasta jooksul) Teenust Isikud vanuserühmade järgi Rea saanud nr isikute arv 18 kuni pensioni- 0–17 kokku pensioniiga ealised A B 1 2 3 4 Kohanemis- ja toimetulekutreening 01 Tegevusteraapia 02 Loovteraapia 03 Toitlustamine 04 Saunateenus 05 Pesumajateenus 06 Iluteenused 07 Päevahoid 08 x x Terviseedenduslikud tegevused 09 Nõustamisteenused 10 Huvitegevused (vaba aja sisustamine) 11 Koolitused ja haridustegevused 12 Tugi- ja eneseabigrupid 13 Üritused 14 Muud teenused 15 Aasta jooksul teenindatud inimeste arv 16 x x x KOKKU (iga isik näidata üks kord) 2. Sotsiaalteenuste kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul) Kulutused Kulutusi rahastas, eurodes teenusele riik aruande- Teenust sh aastal saanud isikute kohalik muud kokku, arv kokku isik kokku riik riigieelarvest omavalitsus hasartmängu- allikad eurot (v6 + v7) teenuse maksust osutamiseks 1 2 3 4 5 6 7 8 3. Klientidega tegelevad põhitöötajad (töölepingu, töövõtulepingu, käsunduslepingu alusel või muu võlaõigusliku lepingu alusel) ja vabatahtlikud töötajad Täidetud ametikohtade Töötajate arv Töötajate arv Rea Töötaja arv (koormus) aruandeaasta aruandeaasta nr aruandeaasta lõpus jooksul lõpus A B 1 2 3 Kasvataja, abikasvataja 01 x Hooldustöötaja 02 x Logopeed, eripedagoog, sotsiaalpedagoog 03 x Psühholoog, kutsenõustaja 04 x Füsioterapeut 05 x Tegevusterapeut või assistent 06 x Huvijuht 07 x Tegevusjuhendaja 08 x sh Sotsiaalministeeriumi vastava koolituse 09 x x läbinud Õde 10 x Sotsiaaltöötaja 11 x Muud 12 x Kokku (01+...+08+10+...+12) 13 x Vabatahtlikud töötajad 14 x x Täitja nimi: Kuupäev Telefon: E-post: Täname Teid ! JUHEND Statistilise aruande „Muud kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatavad sotsiaalteenused“ esitavad kõik kohaliku omavalitsuse üksused, kus on korraldatud sotsiaalteenuste osutamine ja mille rahastamisel osaleb üldjuhul kohaliku omavalitsuse üksus ning mille kohta ei koguta statistilist aruandlust käesoleva aruande aluseks oleva määrusega kehtestatud teiste aruandevormidega. Teenuse osutajateks on eelkõige kohaliku omavalitsuse üksuse hallatavad asutused (sotsiaalkeskused, päevakeskused jt), samuti eraõiguslikud juriidilised isikud, füüsilisest isikust ettevõtjad jt. NB! Siin ei esitata andmeid kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatavate sotsiaalteenuste kohta, mida on üksikasjalikult kirjeldatud sotsiaalhoolekande seaduses ning mille kohta esitatakse statistilised aruanded teiste sotsiaalkaitseministri määrusega kehtestatud vormide kohaselt. Asutused, kes osutavad lisaks muudele kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatavatele sotsiaalteenustele ka teisi teenuseid (näiteks asenduskoduteenust, erihoolekandeteenust, varjupaigateenust, turvakoduteenust või väljaspool kodu osutatavat üldhooldusteenust), täidavad sarnselt varasemaga lisaks ka H-veebi aruandluskeskkonnas hoolekandeasutuse koondaruande, mis sisaldab kõikide asutuses osatatavate sotsiaalteenuste kulutusi. Asutused, kes ei osuta lisaks muudele kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatavatele sotsiaalteenustele teiste aruandevormidega kogutavaid sotsiaalteenuseid, hoolekandeasutuse aruannet ei täida ning neil on kohustus esitada aruanne vaid antud teenuse vormi järgi. Tabel 1. Sotsiaalteenuste saajad vanuserühmade järgi (aruandeaasta jooksul) Tabeli täitmisel tuleb erinevate teenuste ja tegevuste puhul arvestada järgmist: Üks ja sama isik võib aruandeaastal saada mitut erinevat teenust. Iga isikut tuleb näidata kõigi nende teenuste all, mida ta aruandeaasta jooksul sai. Iga teenuse all tuleb sama isikut näidata ainult üks kord, olenemata sellest, kas ta sai nimetatud teenust üks või mitu korda või osales aasta jooksul selle teenuse raames mitmes erinevas tegevuses. Rida 01 – kohanemis- ja toimetulekutreening – isiku igapäevaeluoskuste arendamine, isiku toetamine sotsiaalsete suhete loomisel ja arendamisel. Rida 02 – tegevusteraapia – eesmärgipäraste tegevuste kasutamine inimestega, kellel on piirangud somaatilise haiguse või trauma, psühhosotsiaalse või arenguhäire, õpiraskuste, vaesuse, kultuurierinevuste või kõrge ea tõttu, et suurendada nende iseseisvust, ennetada puuet ja säilitada tervist. Rida 03 – loovteraapia – loomingulise tegevuse ja kunstimeediate rakendamine selgelt kindlaks määratud kliendi- terapeudi suhtes, et saavutada kliendi tervislikust seisundist lähtuvaid terapeutilisi eesmärke. Rida 04 – soe toit päevakeskuses, külm toit päevakeskuses, soe toit koju, külm toit koju. Rida 05 – sauna, duši, vanni kasutamine. Rida 06 – pesu pesemine, kuivatamine, triikimine, muu. Rida 07 – juuksur, maniküür, pediküür, kosmeetik, muu; näidatakse ka kodus osutatud teenused. Rida 08 – toimetulekuraskustes perede lastele järelevalve pakkumine / teenuse osutamine. NB!  Kui muude kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatavate sotsiaalteenuste hulgas osutatakse ka lapsehoiuteenust sotsiaalhoolekande seaduse § 108 tähenduses, siis esitab teenuse osutaja selle kohta eraldi aruande „Lapsehoiuteenus” ning neid lapsi selles aruandes ei näidata.  Kui päevakeskus osutab eakatele dementsetele ja puudega inimestele päevahoiuteenust sotsiaalhoolekande seaduse § 20 lõike 1 ja selle seletuskirja tähenduses, siis esitab teenuse osutaja selle teenuse kohta eraldi aruande „Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus“ ning seda osa teenust kasutanutest selles aruandes ei näidata. Rida 09 – ravivõimlemine, k.a trenažööride kasutamine spetsialisti juhendamisel, massaaž, vererõhu mõõtmine, veresuhkru mõõtmine, muu (nt kaalumine). Rida 10 – nõustamisteenused (v.a võlanõustamine) Siia alla kuuluvad: õigusnõustamine – kliendi nõustamine tema huvidega seonduvates õigusalastes küsimustes, selgituste andmine õigusaktide kohta, lepingute jm õigusdokumentide koostamine; esindamine õigusvaidlustes kohtu ja vahekohtu menetluses ja kohtuvälistes organites; sotsiaalnõustamine – teenus, mis on suunatud isikule või perekonnale, kelle iseseisev toimetulek argielus on sotsiaalsete, majanduslike, tervislike või psühholoogiliste tegurite tagajärjel häirunud või häirumas. Teenuse osutamise käigus teavitatakse isikut või perekonda tema sotsiaalsetest õigustest, võimalikest sotsiaalteenustest ja -toetustest, otsitakse isikuga koostöös lahendusi tema sotsiaalmajandusliku funktsioneerimise ja seega iseseisva toimetulekuvõime parandamiseks; psühholoogiline nõustamine (sh perenõustamine) – nõustaja aitab kliendil lahti mõtestada probleemsed olukorrad. Koos arutletakse võimalike põhjuste üle ning püütakse leida lahendusi, mis aitaksid saavutada parimaid võimalikke tulemusi selles olukorras. Nõustamise eesmärk on parandada inimeste heaolu, leevendada pingeid, lahendada kriise ja probleeme ning konflikte inimeste ja gruppide vahel, samuti edendada inimese iseseisvust probleemide lahendamisel. Rida 11 – vaba aja sisustamisega seotud tegevused, millest olulisemad on: sportlik tegevus (liikumis- ja võimlemisrühmad, ujumine, trenažööride kasutamine (iseseisvalt jõusaalis), erinevad liikumismängud; kodundusringid (käsitöö-õmblus, aiandus-mesindus, kokandus); kunstiringid (kujutav kunst, luule ja kirjandus, laul ja muusika, tants, näitlemine); muu huvi- või klubiline tegevus, mis ei mahu ülaltoodud loetellu. Rida 12 – keeleõpe, arvutiõpe (ei näidata arvuti kasutamist, mis kuulub infotehnoloogia kasutamise alla), muud koolitused (nt lilleseade jm). Siia kuulub ka õppimise toetamine (koolis käivate laste toetamine õppetükkide või koolis antud koduste ülesannete tegemisel); vanemluse toetamine (vanemlike oskuste õpetamine, vanemate rolli toetamine laste eest hoolitsemisel ja nende kasvatamisel. Vanemlus keskendub lapsevanema ja lapse vahelisele suhtlusele ning hõlmab õigusi ja kohustusi lapse arenguks ja eneseteostuseks). Rida 13 – grupitöö rakendamine isiku toimetuleku toetamiseks. Siia alla tuleb märkida nii eneseabigrupid (sarnaste probleemidega isikutele vastastikust tuge pakkuvad grupid) kui ka spetsialisti poolt juhitavad tugi- ja arengugrupid. Rida 14 – vestlusõhtud ja kohtumised, loengud ja infopäevad, näitused ja näitusmüügid, tähtpäevade tähistamine, kontserdid, palvetunnid, ühiskülastused, ekskursioonid ja väljasõidud, muud üritused. Rida 15 – teenused, mida ei ole ülalloetletud teenuste hulgas (nt pisiremonditeenused, infotehnoloogia kasutamine, raamatukogu kasutamine, töösarnased tegevused). Real 16 näidatakse aasta jooksul teenindatud inimeste arv üks kord. Tabel 2. Sotsiaalteenuste kulud ja rahastamine Kulutuste rahastaja Isik – näidatakse vahetult isikute endi poolt ja/või nende eest teiste pereliikmete või ülalpidamiskohustuslaste poolt makstud summad. Kohalik omavalitsus – näidatakse summad, mis tasuti kohaliku omavalitsuse üksuste poolt. Riik – näidatakse riiklikest projektidest, hasartmängumaksust ja muudest riiklikest allikatest saadud summad. Muud allikad – näidatakse mitteriiklikest projektidest ja muudest allikatest saadud summad. Tabel 3. Klientidega tegelevad põhitöötajad (töölepingu, töövõtulepingu, käsunduslepingu alusel või muu võlaõigusliku lepingu alusel) ja vabatahtlikud töötajad Täidetud ametikohtade arv (veerg 1) – näidatakse ametikohal töötamise koormuse (töömahu) järgi aruandeaasta lõpu seisuga. Aruandeaasta lõpu seisuga peatatud töölepinguid (tööandja koosseisunimekirjas olevaid lapsehoolduspuhkusel või ajateenistuses viibijaid) ei arvestata. Töötajate arv aasta lõpus (veerg 2) – näidatakse klientidega tegelevate füüsiliste isikute arv, olenemata sellest, kas isik töötas täis- või osalise koormusega. Veergudes 1 ja 2 arvestatakse nii töölepingu, töövõtulepingu, käsunduslepingu kui ka muu võlaõigusliku lepingu alusel töötavaid inimesi ja nende töökoormust aasta lõpu seisuga. Rida 14 veerg 3 – näidatakse töötasu mittesaavate vabatahtlike töötajate arv aruandeaasta jooksul.  Sotsiaalkaitseministri 18. aprilli 2018. a määrus nr 16 „Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määruse nr 28 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“ muutmine“ Lisa 11 Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määrus nr 28 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“ Lisa 13 Sotsiaalministeerium ASENDUSHOOLDUSTEENUSE Analüüsi ja statistika osakond OSUTAMINE PEREKODUS JA tel 626 9363 ASENDUSKODUS Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn 20 . aasta Statistiline aruanne Aruande esitaja Aruande saaja Teenuse osutaja täielik nimetus Aadress: Aadress: E-post: E-post: Esitavad: 1. Asendushooldusteenuse osutaja 30. jaanuariks Sotsiaalkindlustusametile 2. Sotsiaalkindlustusamet 15. veebruariks Registrikood | | | | | | | Sotsiaalministeeriumile Omaniku liik | 1. Asendushooldusteenust perekodus ja asenduskodus saavad isikud ja teenuse saamise aeg kuudes Rea aasta lõpus teenust aasta jooksul teenust isikute teenuse saamise nr saanud isikud saanud isikud aeg kokku (kuudes) A B 1 2 3 Perekodus kokku 01 0–2-aastased 02 3–17-aastased 03 18 ja vanemad 04 Asenduskodus kokku 05 0–2-aastased 06 3–17-aastased 07 18 ja vanemad 08 Asendushooldusteenust saanud kokku (isikud üks 09 kord) 2. Asendushooldusteenuste rahastamine ja kulutused isiku kohta kuus Kulutusi rahastas Kulutused Kulutused aasta isikute ühe isiku teenusele jooksul teenuse kohta Rea aruande- teenust saamise kohalik kesk- nr isik muu aastal saanud aeg kokku omavalitsus miselt kokku (v3 + isikud (kuudes) kuus v4 + v5) (v6 / v2) A B 1 2 3 4 5 6 7 Perekodus 01 Asenduskodus 02 Asendushooldusteenuse 03 saajad kokku 3. Perekodus ja asenduskodus asendushooldusteenust saavate isikutega tegelevad põhitöötajad ja nende keskmine töötasu Aasta Töötasu Täidetud Töötajate keskmine kokku (kõik Keskmine ametikohta- arv aasta töötajate arv, arvestatud töötasu de arv lõpus taandatud töötasu kuus, eurot (koormused Töötaja Rea aasta lõpus) (isikute arv) täistööajale liigid), eurot (v4 / v3 / 12) nr (vt juhend) aastas A B 1 2 3 4 5 Kasvatajad 01 Kasvataja abilised 02 Perevanemad 03 Perevanema abilised 04 Kokku last vahetult kasvatavad isikud 05 (summeerib read 01–03 ja rea 05) Logopeed, eripedagoog 06 Psühholoog, kutsenõustaja 08 Füsioterapeut 09 Tegevusterapeut või assistent 10 Arst 11 Õde 12 Sotsiaaltöötaja 13 Muu 14 KOKKU/keskmine 15 Täitja nimi Kuupäev ……………………………………………….. Telefon E-post Täname Teid! 2 JUHEND Statistilise aruande „Asendushooldusteenuse osutamine perekodus ja asenduskodus” esitavad olenemata juriidilisest vormist kõik asendushooldusteenuse osutajad, kellel on kehtiv asendushooldusteenuse või asenduskoduteenuse osutamise tegevusluba (lähtuvalt sotsiaalhoolekande seaduse §-st 151 väljastab asendushooldusteenuse osutamise tegevusloa Sotsiaalkindlustusamet, enne 01.01.2018 väljastas asenduskoduteenuse osutamise tegevusloa tegevuskohajärgne maavanem, mille alusel on jätkuvalt õigus osutada asendushooldusteenust perekodus ja asenduskodus). Aruanne esitatakse sõltumata asutuse alluvusest ja omaniku liigist. Aruande esitaja jälgib, et esitatavad andmed oleksid kooskõlas sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrisse kantud andmetega (asendushooldusteenust perekodus ja asenduskodus saanud isikud ja nende teenuse saamise aeg kuudes). Kogu aruandes kajastatakse info kõigi asendushooldusteenust saanud isikute ja neile teenuse osutamisega seotud kulude rahastamise kohta, v.a Sotsiaalkindlustusameti suunatud teenuse saajad: saatjata alaealised, inimkaubanduse või seksuaalkuriteo ohvrid). Teenust osutavate asutuste omanike liigitamise aluseks on Statistikaameti omanike liigitus 2013 (http://metaweb.stat.ee/?siteLanguage=ee). Asutuste liigitamisel kasutada 2. taseme klassifikaatorit: Kood Nimetus Selgitus 11 Riik, k.a avalik- Siia liigitatakse, kui riigi või avalik-õigusliku üksuse (üksus on asutatud vastava õiguslikud üksused seaduse alusel) osalus majandusüksuses on 50% ja rohkem või kuulub riigile või avalik-õiguslikule üksusele 50% ja rohkem varast. 12 Kohaliku omavalitsuse Siia liigitatakse, kui kohaliku omavalitsuse üksuse osalus majandusüksuses on üksus 50% ja rohkem või kuulub kohaliku omavalitsuse üksusele 50% ja rohkem varast. 21 Eesti erasektor Siia liigitatakse residendid ning kui riigil ja/või kohaliku omavalitsuse üksusel ei ole osalust majandusüksuses või on osalus alla 50% ja kui riigile ja/või kohaliku omavalitsuse üksusele kuulub alla 50% varast. 22 Välismaa erasektor Siia liigitatakse mitteresidendid ja kui avalikul või Eesti erasektoril ei ole osalust majandusüksuses või on osalus alla 50% ja kui avalikule või Eesti erasektorile kuulub alla 50% varast. 90 Muu Välismaa avalik sektor (välisriigi valitsuse kontrollitava juriidilise isiku osalus majandusüksuses on üle 50% või kuulub välisriigi valitsuse kontrollitavale juriidilisele isikule üle 50% varast). Enamusosaluseta või enamusomandiõiguseta (näiteks majandusüksus, kus 1/3 kuulub riigile, 1/3 füüsilisele isikule ja 1/3 välismaisele füüsilisele isikule). Määramata enamusosalusega või enamusomandiõigusega (siia liigitatakse objekte, mille omanikke ei ole võimalik määrata, nt ei ole info omanike kohta kättesaadav). Tabel 1. Asendushooldusteenust perekodus ja asenduskodus saavad isikud ja teenuse saamise aeg kuudes Veergudes 1 ja 2 kajastatakse asendushooldusteenust saanud isikute arv aasta lõpus (veerg 1) ja aasta jooksul (veerus 2) vanusevahemike ja asendushooldusteenuse viiside (perekodus ja asenduskodus) järgi. Vanusevahemike puhul lähtutakse isiku vanusest aruandeaasta lõpus või enne aasta lõppu teenust saamast lahkunud isikute puhul nende vanusest teenust saamast lahkumise hetkel. Vanusevahemikud: 0–2-aastased on isikud kuni 3-aastaseks saamiseni, 3–17-aastased on isikud alates vanusest kolm kuni 18-aastaseks saamiseni, 18 ja vanemad on isikud alates 18-aastaseks saamisest. Asendushooldusteenust saanud isikud jaotatakse teenuse saamise viiside järgi teenuse saamisest perekodus ja/või asenduskodus. Kui isik on teenust saanud aruandeaastal nii perekodus kui asenduskodus, siis kajastatakse isikut veerus 2 aasta jooksul teenust saanuna vastavalt vanusevahemiku reale nii perekodus (ridadel 02, 03 või 04) kui asenduskodus (ridadel 06, 07 või 08), kuid real 09 kajastatakse isikud üks kord (asendushooldusteenust saanud kokku). Veerus 1 (aasta lõpus teenust saanud isikud) märgitakse kõigil ridadel isikud üks kord, kuivõrd aruandeaasta lõpu seisuga saabki isik saada asendushooldusteenust ühel kindlal viisil (perekodus või asenduskodus). Veergu 3 märgitakse kokku isikute teenuse saamise aeg kuudes täpsusega kuni kaks kohta peale koma teenuse saamise viiside järgi (perekodus või asenduskodus) vastava vanusevahemiku real. Kui isik saab asendushooldusteenust perekodus või asenduskodus osa kalendrikuust (saabub teenust saama kuu jooksul või 3 lahkub teenust saamast kuu kestel või vahetab teenuse osutamise viisi kuu jooksul), siis arvestatakse selle kuu maht kalendrikuus proportsionaalselt teenuse saamise päevade arvu järgi. Näiteks kui 0–2-aastane laps viibis asendushooldusel perekodus 1. jaanuarist 18. jaanuarini ja seejärel samas asutuses asenduskodus 19. jaanuarist 31. jaanuarini, siis arvestatakse veerus 3 reale 02 (0–2-aastased perekodus) isiku kohta teenuse saamise ajaks kuudes 0,58 (18 teenuse saamise päeva jagatud päevade arvuga kuus ehk 18/31=0,58) ning veerus 3 reale 06 (0– 2-aastased asenduskodus) isiku kohta teenuse saamise ajaks kuudes 0,42 (13 teenuse saamise päeva jagatud päevade arvuga kuus ehk 13/31=0,42). Igal real summeeritakse isikute teenuse saamise aeg kuudes ehk kui näiteks kogu aasta jooksul oli asendushooldusel perekodus 0–2-aastaseid lapsi kolm, siis real 02 veerus 3 (isikute teenuse saamise aeg kokku (kuudes)) on 3 x 12 = 36 kuud. Rida 01 – programm summeerib read 02–04: perekodus asendushooldusteenust saavad isikud aasta lõpus (veerus 1), aasta jooksul (veerus 2) ja isikute teenuse saamise aeg kokku (kuudes) (veerus 3). Rida 05 – programm summeerib read 06–08: asenduskodus asendushooldusteenust saavad isikud aasta lõpus (veerus 1), aasta lõpus (veerus 2) ja isikute teenuse saamise aeg kokku (kuudes) (veerus 3). Rida 09 – programm liidab veergudes 2 ja 3 read 01 ja 05: perekodus ja asenduskodus asendushooldusteenust saavad isikud aasta jooksul (veerus 2) ja isikute teenuse saamise aeg kokku (kuudes) (veerus 3). Rida 09 veerg 2 tuleb aruande esitajal ise täita, arvestades asendushooldusteenust aasta jooksul saanud isikuid üks kord, st kui sama isik sai aasta jooksul asendushooldusteenust nii perekodus kui asenduskodus, siis real 09 tuleb arvestada isik ühena (ehk veerus 2 võib ridade 01 ja 05 summa olla suurem kui real 09 märgitud asendushooldusteenust saanud isikute arv kokku). Tabel 2. Asendushooldusteenuste rahastamine ja kulutused isiku kohta kuus Veergudes 1 ja 2 kajastatakse asendushooldusteenust saanud isikute arv ja nende teenuse saamise aeg kuudes asendushooldusteenuste viiside järgi (real 01 perekodus ja real 02 asenduskodus) ja kokku (asendushooldusteenuse saajad kokku real 03). Andmed peavad olema samased tabelis 1 esitatuga (asenduskodus, perekodus ja asendushooldusel kokku aasta jooksul viibinud isikute arv ja teenuse saamise kuud peavad tabelis 1 võrduma samade andmetega tabelis 2). Veergudes 3–5 näidatakse eurodes kõik asutuses teenuse osutamiseks tehtud kulud rahastusallikate ja asendushooldusteenuste viiside (perekodus ja asenduskodus) järgi. Veerus 3 (kohalik omavalitsus) näidatakse kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvetest teenuse osutamiseks eraldatud rahalised vahendid; ei näidata teenuse saaja poolt või tema eest kohalikule omavalitsusele teenuse eest tasutud summasid, mille omavalitsus kannab teenuse osutajale – need on teenuse saaja ehk isiku poolt finantseeritud kulud (veerg 4). Veerus 4 (isik) näidatakse teenuse saajate endi ja/või nende eest teiste pereliikmete või ülalpidamiskohustuslaste poolt tasutud summad, sealhulgas lapse ülalpidamiseks tehtud kulutused, mida on eestkostja loal kasutatud lapse arvel hoiustatud varadest. Veerus 5 (muu) näidatakse kõik eespool loetlemata allikatest laekunud vahendid asendushooldusteenuse osutamiseks. Veeru 6 (kulutused kokku) arvutab programm, summeerides veerud 3–5. Veeru 7 (kulutused ühe isiku kohta keskmiselt kuus) arvutab programm, jagades kulutused kokku (veerg 6) isikute teenuse saamise kuudega (veerg 2). Rida 03 – arvutab programm, liites read 01 ja 02, v.a veerus 1, kus aruande esitaja ise peab arvestama asendushooldusteenust aasta jooksul saanud isikute arvu üks kord sama moodi, nagu tabelis 1 real 09 veerus 1. Tabel 3. Perekodus ja asenduskodus asendushooldusteenust saavate isikutega tegelevad põhitöötajad ja nende keskmine töötasu Näidatakse töötajad, kes tegelevad otseselt asendushooldusteenuse osutamisega (töölepingu, töövõtulepingu, käsunduslepingu või muu võlaõigusliku lepingu alusel). Ei märgita asutuse töötajaid, kes tegelevad teiste teenuste osutamisega. Samuti ei märgita töötajaid, kelle tegevus on asutuses tervikuna sisse ostetud (st mitte töölepingu ja töövõtulepingu alusel) või seotud asutuse üldise tegevuse tagamisega. Asutuse üldise tegevusega seotud töötajad (asutuse juhid, raamatupidajad ja teised juhtkonda kuuluvad töötajad ning koristus-, toitlustus-, majandus- ja muu personal, kes ei tegele vahetult teenuse osutamise ja teenuse saajatega) näidatakse aruandes „Hoolekandeasutus”. Käesoleva tabeli real „muu“ näidatakse asutuse juhtkonda või juhtiv-keskastme spetsialistide hulka kuuluvad töötajad ainult juhul, kui nad tegelevad otseselt teenuse saajatega. Read 01–04 täidetakse vastavalt last vahetult kasvatavate isikute ettevalmistusele ja asendushooldusteenuse osutamise viisile. Sotsiaalhoolekande seaduse § 457 kohaselt on teenuse osutamine kuni kolme perevanemaga 4 peres asendushooldusteenuse osutamine perekodus ning § 458 kohaselt loetakse asendushooldusteenuse osutamist asenduskodus, kui teenust osutatakse kasvatajatega peres. Nõuded kasvatajatele, perevanematele ja nende abidele kehtestab sotsiaalhoolekande seaduse § 4513, mille kohaselt on lisaks isikuga seonduvale seatud järgmised hariduse ja kogemuse nõuded: Kasvatajal või kasvataja abilisel on lastega töötamise kogemus, ta omab vähemalt keskharidust ja on läbinud vähemalt ühe aasta jooksul tööle asumisest arvates asendushooldusteenuse osutamisel last vahetult kasvatava isiku täienduskoolituse (tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega). Üleminekutingimusest lähtuvalt tuleb alates 01.01.2018 tööle asunutel koolitus läbida hiljemalt 31.12.2020. Kui enne 01.01.2018 töötanutel oli täienduskoolituse nõue varem kehtinud sotsiaalhoolekande § 123 kohaselt täidetud, loetakse sotsiaalhoolekande seaduse § 4513 täienduskoolitusnõue täidetuks. Perevanem või perevanema abiline on vähemalt 25-aastane füüsiline isik, kes vastab vähemalt kasvatajale kehtestatud nõuetele. Üleminekutingimusest lähtuvalt tuleb alates 01.01.2018 tööle asunutel koolitus läbida hiljemalt 31.12.2020. Kui enne 01.01.2018 töötanutel oli täienduskoolituse nõue varem kehtinud sotsiaalhoolekande seaduse § 124 lõike 2 punkti 3 kohaselt täidetud, loetakse sotsiaalhoolekande seaduse § 4513 täienduskoolitusnõue täidetuks). Reale 01 märgitakse kasvatajate andmed (kasvatajad osutavad asendushooldusteenust asenduskodus). Reale 02 märgitakse kasvataja abiliste andmed (kasvataja abiliseks loetakse sotsiaalhoolekande seaduse § 458 punkti 2 järgi laste vajaduse ja heaolu tagamiseks kasvataja nõuetele vastavat abilist, kes viibib asenduskodus lastega lisaks kasvatajale). Reale 03 märgitakse perevanemate andmed (perevanemad osutavad asendushooldusteenust perekodus). Reale 04 märgitakse perevanematest need, kes on tööl perevanema lepinguga lähtuvalt sotsiaalhoolekande seaduse §-s 4514 sätestatud tingimustest. Reale 05 märgitakse perevanema abiliste andmed (perevanema abiliseks loetakse sotsiaalhoolekande seaduse § 457 punkti 2 järgi laste vajaduse ja heaolu tagamiseks perevanema nõuetele vastavat abilist, kes viibib asenduskodus lastega lisaks perevanemale). Rida 06 – programm summeerib read 01–03 ja rea 05. Ridadel 08–14 kajastatakse teised spetsialistid, kes tegelevad otseselt asendushooldusteenust saavate isikutega. Rida 15 – näidatakse eelnevatel ridadel mitte kajastatud spetsialistid, kes tegelevad asendushooldusteenust saavate isikutega, ning ka asutuse juhtkonda või juhtiva keskastme spetsialistide hulka kuuluvad töötajad ainult juhul, kui nad tegelevad otseselt asenduskoduteenuse saajatega. Rida 16 – programm summeerib rea 06 ja read 08–15. Täidetud ametikohtade arv (veerg 1) – näidatakse ametikohal töötamise koormus (töömahu järgi) aruandeaasta lõpu seisuga. Aruandeperioodi lõpu seisuga peatatud töölepinguid (tööandja koosseisunimekirjas olevaid lapsehoolduspuhkusel või ajateenistuses viibijaid) ei arvestata. Töötajate arv aasta lõpus (veerg 2) – näidatakse aruandeaasta lõpu seisuga tegelikult töötavate füüsiliste isikute arv, olenemata sellest, kas isik töötas täis- või osalise koormusega (aruandeperioodi lõpul tööandja koosseisunimekirjas olevaid lapsehoolduspuhkusel või ajateenistuses viibijaid ei arvestata). Aasta keskmine töötajate arv, taandatud täistööajale (veerg 3) ‒ arvu leidmiseks summeeritakse kuude töötajate keskmised arvud (isik-kuud) ja jagatakse 12-ga (12 kuud töötanud isik täisajaga 12 x 1 / 12 = 1; kuus kuud töötanud isik täisajaga 6 x 1 / 12 = 0,5). Kui isik on töötanud mõnes kalendrikuus vähem kui terve kuu, siis arvestatakse proportsionaalselt töötatud tööpäevade ja kalendrikuus tema ettenähtud tööpäevade järgi isiku kuu maht (näiteks kui isik töötas 10 päeva kalendrikuust, milles oleks pidanud töötama 20 päeva, siis see kalendrikuu läheb arvesse töötatud mahus 0,5 sest 10 / 20 = 0,5). Osalise tööajaga töötajad arvestatakse proportsionaalselt töötatud aja järgi (näiteks töötaja, kes töötab lepingu järgi 10-tunnise töönädalaga, arvestatakse 0,25-na, sest 10 / 40 = 0,25 – eelduseks on, et täistööaeg = 40 tundi nädalas). Kui töötajate tööaeg arvestatakse summeeritult arvestusperioodi kohta (graafiku alusel töötavad isikud, kelle puhul ei pruugi olla iga töönädala kohta täistööaja normiks 40 tundi), siis lähtutakse arvestusperioodil töötaja töötatud koormusest. Näide aasta keskmise töötajate arvu leidmiseks taandatuna täistööajale: - üks töötas täistööajaga (koormus 1,0) 11 kuud ja 1 kuu 21 tööpäevast 12 – arvestus täistööajale (11 x 1) / 12) + (12 / 21) / 12)) = 0,96 - teine töötas 11 kuud koormusega 0,5 – arvestus täistööajale (11 x 0,5) / 12 = 0,46 - kolmas töötas 7 kuud koormusega 0,5 – arvestus täistööajale (7 x 0,5) / 12 = 0,29 - neljas töötas 12 kuud koormusega 0,25 – arvestus täistööajale (12 x 0,25) / 12 = 0,25 Seega on kõigi näites toodud töötajate aasta keskmine arv taandatult täistööajale 0,96 + 0,46 + 0,29 + 0,25 = 1,96. 5 Täistööajale taandatud töötajate keskmist arvu on võimalik leida ka, jagades aastas töötatud tundide arvu tööajanormtundidega aastas. Täpsemalt on aasta keskmise töötajate arvu taandatult täistööajale arvestamiseks võimalik kasutada ka Statistikaameti selgitust aadressil: http://pub.stat.ee/px- web.2001/Database/Majandus/12Palk_ja_toojeukulu/01Palk/02Aastastatistika/PA_5311.htm Töötasu kokku (veerg 4) – näidatakse kõik arvestatud töötasu liigid: põhitasu, regulaarne lisatasu (k.a kvalifikatsiooni- , keele- ja staažitasu jt regulaarsed tasud), lisatasud ületundide, öisel ajal, riigipühadel ja puhkepäevadel töötamise eest. Siia kuuluvad ka lisatasud ja preemiad (kuu-, kvartali- ja aastapreemia, jõulutoetus jms) ning põhi- ja lisapuhkuse (k.a puhkusekompensatsioonid) tasu, taseme- ja tööalasel koolitusel viibimise ajal makstud tasud jms. Summad näidatakse brutopalgana koos tasudelt kinnipeetud kohustuslike maksetega (nt koos tulumaksuga, töötaja töötuskindlustuse ja pensionikindlustuse II samba maksuga, kui need maksud peeti kinni). Siia ei kuulu ühekordsed preemiad tähtpäevade puhul, toetus juubeli, sünni, surma puhul ning hüvitised töösuhte lõpetamisel ega ka mitterahaline tasu (boonustasu). Keskmine töötasu kuus (veerg 5) – arvutab arvutiprogramm, aruande esitaja ei täida. Töötasu kokku (veerg 4) jagatud aasta keskmise taandatud täistööajaga (veerg 3) / aasta kuudega ehk 12-ga. 6  Sotsiaalkaitseministri 18. aprilli 2018. a määrus nr 16 „Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määruse nr 28 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“ muutmine“ Lisa 12 Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määrus nr 28 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“ Lisa 14 Sotsiaalministeerium ERIHOOLEKANDETEENUSED Analüüsi ja statistika osakond tel 626 9712 20 . aasta Statistiline aruanne Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn Aruande esitaja Aruande saaja Asutuse täielik nimetus Toimla nimetus Aadress: Aadress: E-post: E-post: Registrikood | | | | | | | Esitavad: Omaniku liik | 1. Erihoolekandeteenuste osutaja 30. jaanuariks Sotsiaalkindlustusametile 2. Sotsiaalkindlustusamet 15. veebruariks Sotsiaalministeeriumile Asutuse juhi ees- ja perekonnanimi telefon 1. Erihoolekandeteenuste saajad soo, vanuse ja teenuse liigi järgi (aruandeaasta lõpu seisuga) Teenuse saajate arv vanuserühmade järgi Kokku Kokku aruandea Rea eelmise Kuni 15- 16 18 20 25 30 34 40 45 50 55 60 65 70 75 80 ja Sugu/teenuse nimetus asta lõpul nr aruandeaa aastase – – – – – – – – – – – – – – vanem (v2+… sta lõpul d 17 19 24 29 34 39 44 49 54 59 64 69 74 79 ad +v17) A B 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 Mehed 01 Naised 02 Kokku (01 + 02) 03 sh igapäevaelu 04 toetamise teenus Igapäevaelu toetamise teenus suure toetusvajadusega 05 autismispektri häirega inimestele Igapäevaelu toetamise 06 teenus suure  hooldusvajadusega inimestele toetatud elamise 07 teenus kogukonnas elamise 08 teenus töötamise toetamise 09 teenus ööpäevaringne erihooldusteenus (ei 10 sisalda ridu 11 kuni 13) ööpäevaringne erihooldusteenus ebastabiilse remissiooniga raske, 11 sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega isikule ööpäevaringne erihooldusteenus 12 sügava liitpuudega isikule ööpäevaringne erihooldusteenus 13 kohtumääruse alusel Read 04–13 – kui teenuse saajale osutati mitut liiki teenust, näidata ta kõigi vastavate teenuste ridadel. 2. Erihoolekandeteenuste saajad soo, vanuse ja teenuse liigi järgi (aruandeaasta jooksul) Kokku Teenuse saajate arv vanuserühmade järgi Kokku Rea eelmise Kuni 15- 16 18 20 25 30 34 40 45 50 55 60 65 70 75 80 ja aruande- Sugu aruande nr aasta- – – – – – – – – – – – – – – vane- aasta jooksul aasta sed 17 19 24 29 34 39 44 49 54 59 64 69 74 79 mad (v2+…+v17) jooksul A B 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 Mehed 01 Naised 02 Kokku (01 + 02) 03 sh igapäevaelu 04 toetamise teenus Igapäevaelu toetamise teenus suure toetusvajadusega 05 autismispektri häirega inimestele Igapäevaelu toetamise teenus suure 06 hooldusvajadusega inimestele toetatud elamise 07 teenus kogukonnas elamise 08 teenus töötamise toetamise 09 teenus ööpäevaringne erihooldusteenus (ei 10 sisalda ridu 11 kuni 13) 2  ööpäevaringne erihooldusteenus ebastabiilse 11 remissiooniga raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega isikule ööpäevaringne erihooldusteenus sügava 12 liitpuudega isikule ööpäevaringne erihooldusteenus 13 kohtumääruse alusel Read 04–13 – kui teenuse saajale osutati mitut liiki teenust, näidata ta kõigi vastavate teenuste ridadel. 3 10) teenus teenus teenus teenus inimestele A teenus suure teenus suure Ööpäevaringne Ööpäevaringne erihooldusteenus Toetatud elamise toetusvajadusega Teenuse liik nädalahoiuteenus) hooldusvajadusega erihooldusteenus (ei inimestele (päeva- ja sisalda ridu 08 kuni Töötamise toetamise Kogukonnas elamise autismispektri häirega Igapäevaelu toetamise Igapäevaelu toetamise Igapäevaelu toetamise B nr 08 07 06 05 04 03 02 01 Rea 1 X X X arv Koh tade lõpus Eelmise 2 e arv Isikut aruandeaasta 3 v9 + v18) (v4 + v17 + v16 + Kokku teiselt ööpäevaringselt sotsiaalteenuselt kokku 4 (sisaldab ka v5-v8) 5 ööpäevaringselt erihooldusteenuselt ööpäevaringselt erihooldusteenuselt isikutele, 6 kellel on ebastabiilse remissiooniga raske, sügav või püsiva kuluga psüühikahäire 3. Erihoolekandeteenuste saajate liikumine (aruandeaasta jooksul) ööpäevaringselt erihooldusteenuselt isikutele, 7 kellel on sügav liitpuue erihoolekandeteenuselt sh teiselt ööpäevaringselt ööpäevaringselt erihooldusteenuselt 8 kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isikutele teiselt toetavalt¹sotsiaalteenuselt (v.a 9 rehabilitatsiooniteenuselt) kokku (sisaldab ka v10- v15) igapäevaelu toetamise teenuselt 10 neist ¹Siia hulka kuulub ka kogukonnas elamise teenus kui toetav ööpäevaringne erihoolekandeteenus. Igapäevaelu toetamise teenus suure 11 toetusvajadusega autismispektri häirega inimestele Saabujate arv saabumiskoha järgi Igapäevaelu toetamise teenus suure 12 hooldusvajadusega inimestele 13 toetatud elamise teenuselt sh teiselt toetavalt erihoolekandeteenuselt kogukonnas elamise teenuselt 14 töötamise toetamise teenuselt 15 16 statsionaarselt tervishoiuteenuselt 17 kodust mujalt, andmed puuduvad 18 4) 19 (v20+ …+v2 Kokku teisele ööpäevaringsele sotsiaalteenusele 20 teisele toetavale sotsiaalteenusele 21 järgi 22 iseseisvalt elama, koju neist 23 surnud Lahkujate arv lahkumise sihtkoha mujale, andmed puuduvad 24 X X X 25 arv Koh tade ta lõpus te 26 arv Aruandeaas Isiku isikutele, kellel on ebastabiilse remissiooniga raske, sügav või püsiva kuluga psüühikahäire Ööpäevaringne erihooldusteenus 09 isikutele, kellel on sügav liitpuue Ööpäevaringne erihooldusteenus kohtumäärusega 10 hoolekandeasutusse paigutatud isikutele Kokku (01+...+10) 11 X X X X X X X X X X Kokku isikuid (üks 12 X X kord) 5 4. Ööpäevaringset erihooldusteenust ja kogukonnas elamise teenust saama saabunud isikud¹ soo ja vanuse ning saabumiskoha järgi (aasta lõpu seisuga) Rea Kuni 15 16–17 18–19 20–24 25–29 30–34 35–39 40–44 45–49 50–54 55–59 60–64 65–69 70–74 75–79 80+ Kokku Kokku Maakond nr M N M N M N M N M N M N M N M N M N M N M N M N M N M N M N M N M N A B 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 35 Harju (Tallinnata 01 ) Hiiu 02 Ida-Viru 03 Jõgeva 04 Järva 05 Lääne 06 Lääne-Viru 07 Põlva 08 Pärnu 09 Rapla 10 Saare 11 Tallinn 12 Tartu 13 Valga 14 Viljandi 15 Võru 16 Kokku 17 ¹ Andmed esitatakse aasta jooksul ööpäevaringset erihooldusteenust ja kogukonnas elamise teenust saama saabunud isikute kohta, kes saavad teenust ka aasta lõpus. 5. Töötavad erihoolekandeteenuste saajad teenuse liigi ja töötamise vormi järgi (aruandeaasta lõpu seisuga) Töötavad erihoolekandeteenuste saajad Tööpraktikal Tööharjutusel Teenuse Rea Kokku sh osalevad osalevad nimetus nr Avatud Kaitstud töötavad töötavad teenuse teenuse tööturul tööturul teenuse vanaduspension saajad saajad saajad ärid A B 1 2 3 4 5 6 Igapäevaelu toetamine 01 Igapäevaelu toetamise teenus suure toetusvajadusega 02 autismispektri häirega inimestele Igapäevaelu toetamise teenus suure hooldusvajadusega 03 inimestele (päeva- ja nädalahoiuteenus) Toetatud elamine 04 Kogukonnas elamine 05 Töötamise toetamine 06 X Ööpäevaringne erihooldusteenus (ei 07 sisalda ridu 08 kuni 10) Ööpäevaringne erihooldusteenus isikutele, kellel on 08 ebastabiilse remissiooniga raske, sügav või püsiva kuluga psüühikahäire Ööpäevaringne erihooldusteenus 09 isikutele, kellel on sügav liitpuue  Ööpäevaringne erihooldusteenus kohtumäärusega 10 hoolekandeasutusse paigutatud isikutele Kokku (01+…+10) 11 Kokku teenusesaajaid (üks 12 kord) 6. Erihoolekandeteenuste saajatega tegelevad põhitöötajad (töölepingu, töövõtulepingu, käsunduslepingu alusel või muu võlaõigusliku lepingu alusel) ja nende keskmine töötasu Aasta Töötasu Täidetud keskmine Töötajate kokku (kõik Keskmine Töötaja ametikohtad töötajate arv, arvestatud töötasu Rea arv e arv nr aasta lõpus taandatud töötasu kuus, eurot (koormused (isikute arv) täistööajale liigid), eurot (v4/v3 / 12) aasta lõpus) (vt juhend) aastas A B 1 2 3 4 5 Hooldustöötaja 01 Abihooldustöötaja 02 Logopeed, eripedagoog 03 Psühholoog, kutsenõustaja 04 Füsioterapeut 05 Tegevusterapeut või assistent 06 Huvijuht 07 Tegevusjuhendajad kokku 08 sh tegevusjuhendajana töötamist võimaldava 09 X X X X erialase haridusega1 sotsiaalkaitseministri määrusega kehtestatud kava kohase tegevusjuhendaja koolituse 10 X X X X läbinud koolitusjärjekorras olevad 11 X X X X sh sotsiaalkaitseministri määrusega kehtestatud kava kohase täienduskoolituse läbinud 12 X X X X tegevusjuhendajad kokku (13 + 14 + 15) sh töötamise toetamise teenuse 13 X X X X täienduskoolitus täienduskoolitus tööks suurema 14 X X X X ohtlikkusastmega isikutega täienduskoolitus tööks sügava liitpuudega või ebastabiilse remissiooniga 15 X X X X psüühikahäirega isikuga Arst 16 Õde 17 Sotsiaaltöötaja 18 Muud 19 Kokku (01+…08+16+…+19) /keskmine 20 1 Sotsiaaltööalane keskeri- või kõrgharidus, kõrgharidus tegevusteraapias, eripedagoogika- või sotsiaalpedagoogikaalane kõrgharidus, kutsekeskharidus tegevusjuhendamise alal, keskeri- või kõrgharidus vaimse tervise õenduse alal. 7 7. Erihoolekandeteenuste osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul) Kulutusi rahastas, eurot riik Kulutused sh ühe isiku riigieelarvest kõrgemas määras tasustatavad kulukomponendid kohta omaosaluse puudujääv osa kulukomponendid teenuse riigieelarvest tasustatavad Kokku riik (v10+...+v13) keskmisel Kohalik omavalitsus Isikute Isikute Isikute Isikute teenuse osutamiseks¹ riigieelarvest kaetud hasartmängumaksust Teenust t teenuse teenusel teensuel teenusel Muud allikad saanud Kulutused kuus/ööp osutamiseks Rea saamise viibimise viibimise viibimise Teenuse liik inimeste teenusele, äevas/pä Isik nr aeg aeg aeg aeg arv kokku evas/tunn kokku, kokku, kokku, kokku, kokku is, eurot kuudes tundides päeva ööpäeva (v6/v2; v6/v3; v6/v4 + v5) A B 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 Igapäevaelu toetamise 01 X X X X teenus Igapäevaelu toetamise teenus suure toetusvajadusega 02 X X X X autismispektri häirega inimestele Igapäevaelu toetamise teenus suure hooldusvajadusega 03 X X X inimestele (päeva- ja nädalahoiuteenus) Toetatud elamise 04 X X X X teenus Kogukonnas elamise 05 X X X X teenus Töötamise toetamise 06 X X X X teenus Ööpäevaringne erihooldusteenus (ei 07 X X X sisalda ridu 08 kuni 10)  Ööpäevaringne erihooldusteenus isikutele, kellel on 08 X X X ebastabiilse remissiooniga psüühikahäire Ööpäevaringne erihooldusteenus 09 X X X isikutele, kellel on sügav liitpuue Ööpäevaringne erihooldusteenus kohtumäärusega 10 X X X X hoolekandeasutusse paigutatud isikutele Kokku (01+…+10) 11 ¹ Riigieelarvest kõrgemas määras tasustatavad kulukomponendid kehtivad ööpäevaringse erihoolekandeteenuse (sh ebastabiilse remissiooniga psüühikahäirega ning sügava liitpuudega isikutele mõeldud teenuse) saajate kohta, kes elavad kuni 12-kohalistes üksustes. Täname Teid! Kuupäev Täitja nimi ……………………………………………….. Telefon E-post 9 JUHEND Statistilise aruande “Erihoolekandeteenused” esitavad psüühiliste erivajadustega täiskasvanutele erihoolekandeteenuseid osutavad teenuseosutajad, sõltumata omaniku liigist ja rahastamise allikatest. Toimla on majandusüksus, mis üldjuhul on hõlmatud ühe tegevusalaga ja asub ühel aadressil ning kuhu on määratud töötama alaline personal. Tööobjekte (nt igapäevaelu toetamise teenust saavate inimeste elukohti jms) ei loeta toimlateks. Toimlaks käesoleva vormi tähenduses on ühele erihoolekandeteenuse osutajale kuuluv hoolekandeasutus, üksus vms, mis asub ühes tegevuskohas ning milles teenuse osutamiseks on antud tegevusluba (nt AS Hoolekandeteenused hallatavad erihooldekodud). Toimla nimetuse (teenuseosutaja nimetuse) märgib ka teenuseosutaja, kes osutab erihoolekandeteenust ainult ühes tegevuskohas ja kuulub AS Hoolekandeteenused hallatavate üksuste hulka. Teenust osutavate asutuste omanike liigitamise aluseks on Statistikaameti omanike liigitus 2013 (http://metaweb.stat.ee/?siteLanguage=ee). Asutuste liigitamisel kasutada 2. taseme klassifikaatorit: Kood Nimetus Selgitus 11 Riik, k.a avalik- Siia liigitatakse, kui riigi või avalik-õigusliku üksuse (üksus on asutatud vastava õiguslikud üksused seaduse alusel) osalus majandusüksuses on 50% ja rohkem või kuulub riigile või avalik-õiguslikule üksusele 50% ja rohkem varast. 12 Kohaliku Siia liigitatakse, kui kohaliku omavalitsuse üksuse osalus majandusüksuses on omavalitsuse 50% ja rohkem või kuulub kohaliku omavalitsuse üksusele 50% ja rohkem üksus varast. 21 Eesti erasektor Siia liigitatakse residendid ning kui riigil ja/või kohaliku omavalitsuse üksusel ei ole osalust majandusüksuses või on osalus alla 50% ja kui riigile ja/või kohaliku omavalitsuse üksusele kuulub alla 50% varast. 22 Välismaa erasektor Siia liigitatakse mitteresidendid ja kui avalikul või Eesti erasektoril ei ole osalust majandusüksuses või on osalus alla 50% ja kui avalikule või Eesti erasektorile kuulub alla 50% varast. 90 Muu Välismaa avalik sektor (välisriigi valitsuse kontrollitava juriidilise isiku osalus majandusüksuses on üle 50% või kuulub välisriigi valitsuse kontrollitavale juriidilisele isikule üle 50% varast); enamusosaluseta või enamusomandiõiguseta (näiteks majandusüksus, kus 1/3 kuulub riigile, 1/3 füüsilisele isikule ja 1/3 välismaisele füüsilisele isikule); määramata enamusosalusega või enamusomandiõigusega (siia liigitatakse objekte, mille omanikke ei ole võimalik määrata, nt ei ole info omanike kohta kättesaadav). Teenuste määratlused Igapäevaelu toetamise teenus – eesmärk on isiku parim võimalik iseseisev toimetulek ja areng psühhosotsiaalse toimetuleku toetamise, igapäevaelu toimetulekuoskuste ja tööoskuste kujundamise kaudu ning isiku lähedaste ja isikuga koos elavate isikute nõustamise kaudu. Teenuse osutamise käigus on teenuse osutaja kohustatud lähtuvalt isiku vajadustest ja suunamiskirjas toodud eesmärgist: a) kujundama isiku igapäevaelu oskusi individuaalsete oskuste arendamisele suunatud tegevustesse kaasamise kaudu, arvestades isiku terviseseisundit; b) juhendama isikut sotsiaalsete suhete loomisel, säilitamisel ja arendamisel; c) juhendama isikut aja planeerimisel ja vaba aja sisustamisel; d) juhendama isikut tervishoiu-, sotsiaal-, posti-, finants-, haridus- jms teenuste saamisel ning vastavate asutustega suhtlemisel; e) kujundama isiku tööoskuseid ja võimaldama isikule töö tegemise harjutamist; f) nõustama isiku lähedasi, sealhulgas isikuga samas eluruumis elavaid isikuid, igapäevaelu toetamise teenust saama õigustatud isiku käitumise ja temaga suhtlemise eripärade osas; g) toetama igapäevaelu toetamise teenust saavate sarnase diagnoosiga ja sellega seonduvate sarnaste probleemidega isikute toetavate gruppide tegutsemist isikute juhendamise ja nõustamise kaudu ja h) kaasama isikut muudesse tegevustesse, mis on vajalikud igapäevaelu toetamise teenuse eesmärgi saavutamiseks. On reguleeritud sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 87 jj. Autismispektriga raske või sügava puudega täisealisel inimesel on õigus saada igapäevaelu toetamise teenust juhul, kui a) tal on psühhiaatri tõend pideva ja intensiivse äärmuslikult kahjustava käitumise esinemise kohta või kirjeldatud käitumise esinemine on fikseeritud rehabilitatsiooniplaanis; b) ta vajab oma terviseseisundist tuleneva käitumise eripära tõttu turvalise teenuse osutamisel pidevat järelevalvet ja; c) talle osutatakse kuni 6- liikmelises grupis teenust 3 tegevusjuhendajaga vähemalt 120 tundi kuus. Suures mahus hooldust, järelevalvet ja kõrvalabi vajaval raske või sügava intellektihäirega täisealisel on õigus saada igapäevaelu toetamise teenust (päeva- ja nädalahoiuteenust) maksimaalse maksumusega 45 eurot ööpäevas kuni 21 ööpäeva eest kuus, kui a) isik ei ole ise võimeline sooritama enese eest hoolitsemisega seotud tegevusi ja vajab selles pidevalt kõrvalabi või püsivat tegevuste ülevõtmist tegevusjuhendaja poolt ning nimetatud vajadused on fikseeritud rehabilitatsiooniplaanis; b) isik vajab oma terviseseisundist tuleneva eripära tõttu turvalise teenuse osutamisel pidevat hooldust ja järelevalvet; c) isikule osutatakse teenust ööpäev läbi. Toetatud elamise teenus – eesmärk on isiku sotsiaalse toimetuleku ja integratsiooni toetamine koos juhendamisega majapidamise ja igapäevase elu korraldamises, et tagada isiku võimalikult iseseisev toimetulek iseseisvalt elamisel. Teenuse osutamise käigus on teenuse osutaja kohustatud lähtuvalt isiku vajadustest ja suunamiskirjas toodud eesmärgist: a) juhendama isikut igapäevase elu ja majapidamise korraldamisel, sh igapäevase eluga seotud eelarve koostamisel; b) juhendama isikut eluruumi kasutamise ja hooldamisega seotud teenuste, sealhulgas posti- ja finantsteenuste kasutamisel; c) abistama ühise elukorralduse reeglites kokkuleppimises ja nende täitmise järgimises, kui ühte eluruumi jagavad vähemalt kaks teenust saavat isikut ning valmistama isikut ette iseseisvaks elamiseks ning juhendama ja abistama isikut iseseisva elamispinna hankimisel. On reguleeritud SHS § 94 jj. Kogukonnas elamise teenus – inimese põhivajaduste rahuldamiseks ja arenguks soodsa peresarnase elukorralduse loomine koos majutuse ja toitlustamisega, et suurendada isiku iseseisvat toimetulekuvõimet ja arendada oskusi igapäevase elu tegevuste korraldamises ühistes tegevustes osalemise kaudu. Teenuse osutamise käigus on teenuse osutaja kohustatud lähtuvalt isiku vajadustest ja kliendilepingus toodud eesmärgist: a) looma isikule turvalise ja arenguks soodsa peresarnase elukeskkonna ja -korralduse; b) kujundama isiku isiklikke ja igapäevaelu oskusi ning arvestades isiku terviseseisundit kaasama ta nimetatud oskusi arendavatesse tegevustesse; c) juhendama isikut aja planeerimisel ja vaba aja sisustamisel; d) kujundama isiku tööoskusi ja arendama tema töövõimeid; e) lähtuvalt kogukonnas elamise teenust saava isiku võimetest ja oskustest pakkuma isikule teenuse osutaja territooriumil võimalust töötada või kaasama ta ühises majapidamises töösarnasesse tegevusse ning juhendama isikut töötamisel või töösarnase tegevuse läbiviimisel ja f) teostama muid tegevusi, mis on vajalikud kogukonnas elamise teenuse eesmärgi saavutamiseks. On reguleeritud SHS § 97 jj. Töötamise toetamise teenus – eesmärk on juhendada ja nõustada isikut tema iseseisva toimetuleku toetamiseks ja elukvaliteedi parandamiseks tema võimetele sobiva töö otsimise ning töötamise ajal. Teenuse osutamise käigus on teenuse osutaja kohustatud lähtuvalt isiku vajadustest ja teenust saama suunamise eesmärgist: a) motiveerima isikut tööle asumiseks; b) leidma isiku huvidest lähtuvalt talle võimetekohase sobiva töö; c) toetama ja juhendama isikut tööandja tööjuhiste kohaselt ja nõustama teda töötamisel; d) juhendama ja nõustama tööandjat tema nõusolekul teenust saama õigustatud isiku tööle rakendamisel; e) juhendama isikut ja aitama kohaneda temaga koos tööd tegevaid isikuid nende nõusolekul teenust saama õigustatud isikuga koos töötamisel ja suhtlemisel ja; f) valmistama isikut ette iseseisvalt ilma toetuseta tööle asumiseks. On reguleeritud SHS § 91 jj. Ööpäevaringne erihooldusteenus – isiku ööpäevaringne hooldamine ja arendamine koos majutuse ja toitlustamisega, et tagada teenust saava isiku iseseisva toimetulekuvõime säilimine ja suurenemine ning isiku arendamine ja turvaline elukeskkond teenuse osutaja territooriumil. Ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamise käigus on teenuse osutaja kohustatud lähtuvalt isiku vajadustest ja kliendilepingus toodud eesmärgist: a) täitma sotsiaalhoolekande seaduse § 87 lõikes 2 sätestatud (s.o kõiki igapäevaelu toetamise teenuse) kohustusi; b) tagama ööpäevaringset erihooldusteenust saava isiku turvalisuse; c) abistama isikut enese eest hoolitsemisel; d) järgima tervishoiuteenuse osutaja poolt isikule määratud raviskeemi; e) looma kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isikule võimalused töötamiseks või töösarnaseks tegevuseks ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja territooriumil ja f) teostama muid tegevusi, mis on vajalikud ööpäevaringse erihooldusteenuse eesmärgi saavutamiseks. On reguleeritud SHS § 100 jj. NB! Aruannete tabelites 1, 2, 3, 5 ja 7 näidatakse ööpäevaringse erihooldusteenuse saajaid vastavalt SHS §- s 101 sätestatud sihtrühmade jaotusele:  ööpäevaringset erihooldusteenust saavad inimesed (st kõik need, kelle puhul ei ole tegemist järgnevasse 3 gruppi kuulujatega)  ebastabiilse remissiooniga raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega isikud  sügava liitpuudega isikud  kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isikud 11 1. Erihoolekandeteenuste saajad soo, vanuse ja teenuse liigi järgi (aruandeaasta lõpu seisuga) Esitatakse erihoolekandeteenust saavate isikute arv eelneva aruandeaasta lõpus (31.12) ning isikute arv soo ja vanuse järgi käesoleva aruandeaasta lõpus (31.12). Tabeli ridadel 1–3 kajastatakse teenust saanud isikut vastavalt soole ja vanusele üks kord (olenemata sellest, mitut teenust ta sai). Kui isik sai aasta lõpu seisuga mitut teenust samal ajal, siis ridadel 04–13 näidata teda kõigi saadud teenuste all. Real 10 näidatakse need ööpäevaringset erihooldusteenust saavad inimesed, kes ei kajastu ridadel 11 kuni 13, s.o rida 10 ei sisalda ebastabiilse remissiooniga raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäire isikutele, sügava liitpuudega isikutele ja kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isikutele osutatud ööpäevaringse erihooldusteenuse saajaid. Isik näidatakse vanuserühma all, millesse ta kuulus aasta lõpu seisuga. Kui isik lahkus teenust saamast aruandeaasta viimasel päeval, st 31.12 või uue aruandeaasta esimesel päeval 01.01 ning ei saanud ühtegi päeva uuel aruandeaastal teenust, käsitatakse teda kui aasta lõpul teenust mittesaavat ehk teenust saamast lahkunud isikut (v.a juhul, kui isik lahkus saama mõnda muud asutusesisest teenust). Kui isik lahkus teenust saamast, peab ta olema kajastatud ka tabelis 3 vastavas veerus 20–24. 2. Erihoolekandeteenuste saajad soo, vanuse ja teenuse liigi järgi (aruandeaasta jooksul) Veerus 1 näidatakse teenust saanud isikute arv aruandeaastale eelnenud aasta jooksul kokku. Tabeli ridadel 1–3 kajastatakse teenust saanud isikut vastavalt soole ja vanusele üks kord (olenemata sellest, mitut teenust ta sai ja olenemata teenuse saamise kordadest). Seega näitab teenust saanud isikute arv kokku seda, mitmele isikule osutati vaadeldaval perioodil teenuseid. Kui isik sai aasta lõpu seisuga mitut teenust samal ajal, siis ridadel 04–13 näidatakse ta kõigi saadud teenuste all. Real 10 näidatakse need ööpäevaringset erihooldusteenust saavad inimesed, kes ei kajastu ridadel 11 kuni 13, s.o rida 10 ei sisalda ebastabiilse remissiooniga raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega isikutele, sügava liitpuudega isikutele ja kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isikutele osutatud ööpäevaringse erihooldusteenuse saajaid. Isik näidatakse vanuserühma all, millesse ta kuulus aasta lõpu seisuga või teenust saamast lahkumise hetkel. 3. Erihoolekandeteenuste saajate liikumine (aruandeaasta jooksul) Kohtade arv – iseloomustab teenuse osutamise võimalikku mahtu asutuses (kui paljudele isikutele on võimalik samal ajal teenust osutada) vastavalt riiklikult kehtestatud ehitustehnilistele, tervisekaitse-, ohutus- ja keskkonnanõuetele. Enamikul juhtudel (v.a ehituslikud või muud ümberkorraldused, nt reorganiseerimine) ei saa kohtade arv aasta jooksul põhjendamatult muutuda. Real 07 näidatakse need ööpäevaringset erihooldusteenust saavad inimesed, kes ei kajastu ridadel 08 kuni 10, s.o rida 07 ei sisalda ebastabiilse remissiooniga raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega isikutele, sügava liitpuudega isikutele ja kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isikutele osutatud ööpäevaringse erihooldusteenuse saajaid. Kahte teenust samal ajal võib inimene sõltuvalt oma seisundist ja vajadusest saada reeglina toetavate teenuste (nt toetatud elamine + igapäevaelu toetamine (k.a selle kaks erivormi real 02 ja 03); toetatud elamine + töötamise toetamine) korral, aga ka kogukonnas elamise teenuse puhul on võimalik saada töötamise toetamise teenust, kui teenuse osutaja ei paku isikule enda territooriumil tööd. Kui inimene saab ööpäevaringset erihooldusteenust ja see teenus sisaldab ka igapäevaelu toetamise teenuse elemente, käsitatakse seda ühe tervikteenusena, olenemata sellest millised toetavad teenused ööpäevaringsele hooldusteenusele lisanduvad. Kui üks ja sama isik sai mitut erinevat teenust, märgitakse ta aruande selles tabelis iga saadud teenuse juures eraldi. Seega, kui üks ja sama isik sai mitut teenust ja ta lahkus aruandeaasta lõpuks teenust saamast, märgitakse ta vastava põhjuse veerus kõigile saadud teenuse ridadele. Samuti toimitakse ka teenust saama saabunud 12 isikutega. Seega ei pea isikute arv kokku summeerituna teenuseliikide kaupa selles tabelis real 11 võrduma teenust saanud isikute koguarvuga (tabel 2) – on sellega võrdne või suurem. Real 12 tuuakse isikud välja üks kord ja need arvud veergudes 2 ja 26 peavad võrduma tabelis 1 real 03 vastavalt veergudes 1 ja 18 olevate arvudega. Real 12 ei näidata neid isikuid, kes liikusid ühelt teenuselt teisele asutuse sees. Veerg 4 – näidatakse isikud, kes on tulnud teenust saama teiselt ööpäevaringselt sotsiaalteenuselt (teiselt ööpäevaringselt erihoolekandeteenuselt (samast asutusest või teisest asutusest), asenduskodust, üldhooldekodust). Veerud 5–8 – näidatakse ainult neid isikuid, kes saabusid saamast ööpäevaringset erihoolekandeteenust (ööpäevaringne erihooldusteenus, ebastabiilse remissiooniga raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega, sügava liitpuudega või kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isikutele mõeldud teenus), et saada mõnda asutuse pakutavat erihoolekandeteenust (real 01–10). Samad isikud peavad sisalduma ka veerus 4. Veerg 9 – näidatakse isikud, kes on tulnud teenust saama nn toetavalt sotsiaalteenuselt (toetavad erihoolekandeteenused nagu igapäevaelu toetamine (sh selle 2 erivormi), töötamise toetamine, toetatud elamine ja kogukonnas elamine, eluasemeteenus, koduteenus, varjupaigateenus vms). NB! Tabelis mitte näidata inimesi, kes tulid rehabilitatsiooniteenuselt erihoolekandeteenust saama, sest reeglina eelneb rehabilitatsiooniteenus erihoolekandeteenust saama suunamisele. Veerud 10–15 – näidatakse ainult neid isikuid, kes saabusid saamast toetavat erihoolekandeteenust, et saada mõnda asutuse pakutavat teenust (read 01–10). Kui isik saabus saamast mitut toetavat teenust korraga, märgitakse ta veergudes 10–15 kõikide nende teenuste alla, mida saamast ta saabus. Samad isikud peavad sisalduma ka veerus 9. Veerg 15 (saabumine kodust) – näidatakse isikud, kes vahetult enne teenuse saamist ei saanud ühtki sotsiaalteenust. Kui info varasemate teenuste kohta puudub, näidata teenust saama saabuja veerus 18 „mujalt, andmed puuduvad”. 4. Ööpäevaringset erihooldusteenust ja kogukonnas elamise teenust saama saabunud isikud soo ja vanuse ning saabumiskoha järgi (aasta lõpu seisuga). Näidatakse aruandeaasta jooksul vastavat teenust saama saabunud isikud (nii kodust, samast asutusest kui ka teisest asutusest), kes saavad teenust ka aasta lõpu seisuga, maakonniti. Ööpäevaringset erihoolekandeteenust saama saabunud isikud sisaldavad kõiki ööpäevaringseid teenuseid (sh lisaks ööpäevaringsele erihooldusteenusele ka liitpuudega, ebastabiilse remissiooniga raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega ja kohtumäärusega teenust saama saabunud isikud). Isik näidata vanuserühma all, millesse ta kuulus aasta lõpu seisuga. 5. Töötavad erihoolekandeteenuse saajad teenuse liigi ja töötamise vormi järgi (aruandeaasta lõpu seisuga) Veergu 1 märgitakse aruandeaasta lõpus (aruandeaasta viimasel kuul) avatud tööturul töötavad erihoolekandeteenuse saajad. Siin arvestatakse igasugust lepinguga tööd, mille eest saadakse töötasu, kas palgatöötajana, ettevõtjana või vabakutselisena (sh nt eraisiku juures lepinguliselt töötavad teenuse saajad). Kui erihoolekandeteenuse saaja teeb tööd hoolekandeasutuse ümbruse korrastamisel ega saa selle eest töötasu, ei arvestata seda antud kontekstis töötamisena. Veergu 2 märgitakse aruandeaasta lõpus (aruandeaasta viimasel kuul) kaitstud tööturul töötavad erihoolekandeteenuse saajad. Kaitstud tööturul töötamine tähendab, et isik töötab spetsiaalselt loodud töökohas, sobivas keskkonnas teenusepakkuja juures või kohandatud töökeskkonnas avatud tööturul, kus on tagatud kliendile vajalikul määral töötamise juhendamine või psühhosotsiaalne tugi ning ta saab selle eest töötasu. Selline töökoht võib asuda nii kaitstud töötamise teenuse pakkuja loodud töötoas kui ka tööandja juures spetsiaalselt loodud töötoas või inimese vajadustest lähtuvalt kohandatud töökohal. Siin võetakse arvesse aruandeaasta viimasel kuul nii pikaajalist kui lühiajalist kaitstud töö teenust saavad isikud. Rida 06 veerus 2 on täitmiseks suletud, kuna kaitstud töö teenust saama suunamisel ei tohi isik saada samal ajal töötamise toetamise teenust. Veeru 3 arvutab programm – seda aruande koostaja ei täida. Veergu 4 märgitakse töötavad vanaduspensioniealised isikud. Veergu 5 märgitakse aruandeaasta lõpus (aruandeaasta viimasel kuul) tööpraktikal (töötukassa või muu pakkuja tööpraktikateenus) osalevad erihoolekandeteenuse saajad. Veergu 6 märgitakse aruandeaasta lõpus (aruandeaasta viimasel kuul) tööharjutusel (töötukassa või muu pakkuja tööharjutusteenus) osalevad erihoolekandeteenuse saajad. 13 Real 12 näidatakse isikud üks kord. 6. Erihoolekandeteenuste saajatega tegelevad põhitöötajad (töölepingu, töövõtulepingu, käsunduslepingu või muu võlaõigusliku lepingu alusel) ja nende keskmine töötasu Näidatakse töötajad, kes tegelevad otseselt teenuse osutamisega, majanduspersonali reeglina ei näidata. Ei märgita asutuse töötajaid, kes tegelevad muude teenuste kui erihoolekandeteenuste osutamisega. Samuti ei märgita töötajaid, kelle tegevus on asutuses tervikuna sisse ostetud (st mitte töölepingu ja töövõtulepingu alusel, nt tervishoiuteenused) või seotud asutuse üldise tegevuse tagamisega. Asutuse üldise tegevusega seotud töötajad (asutuse juhid, raamatupidajad ja teised juhtkonda kuuluvad töötajad ning koristus-, toitlustus-, majandus- ja muu personal, kes ei tegele vahetult klientidele teenuse osutamisega) näidatakse aruandes „Hoolekandeasutus”. Real „muu“ näidatakse asutuse juhtkonda või juhtiv-keskastme spetsialistide hulka kuuluvad töötajad ainult juhul, kui nad tegelevad otseselt teenuse saajatega ning veergudes 1 ja 3 näidatakse see koormus, mis ulatuses tööajast need töötajad tegelesid vahetult teenuse saajatega. Real 08 veerus 2 näidata teenust osutavate tegevusjuhendajate koguarv aasta lõpu seisuga. Ridadel 09–10 näidata ainult vastava erialase haridusega või tegevusjuhendaja koolituse läbinud töötajad. Ridade 09–11 summa võib, aga tingimata ei pruugi võrduda reaga 08, kus näidatakse ka haridusnõuetele mittevastavad ja koolitusjärjekorras mitteolevad tegevusjuhendajad. Real 11 näidatakse sotsiaalkaitseministri määrusega kehtestatud kava kohase tegevusjuhendaja koolituse järjekorras olevad tegevusjuhendajad. Ridadel 13–15 näidata tegevusjuhendajad, kes on läbinud vastava täienduskoolituse. Töölepingu alusel töötavad isikud jaotatakse täis- ja osatööajaga töötajateks: 1) täistööajaga töötaja on isik, kelle töönädala pikkus on reeglina 40 tundi või lühem seaduse (alaealine, tervisekahjulikul tööl töötaja, õpetaja jne) ja töösisekorra eeskirja järgi; 2) osalise tööajaga töötaja on isik, kes töötab osalise tööpäeva või osalise töönädala/kuuga; kes töötab ajutiselt osalise tööajaga tööandja algatusel. Töövõtulepinguga, käsunduslepinguga töötaja on isik, kellega on sõlmitud töövõtuleping, käsundusleping ja kelle töötasult maksab sotsiaalmaksu tööandja. Täidetud ametikohtade arv (veerg 1) – näidatakse ametikohal töötamise koormuse (töömahu) järgi aruandeaasta lõpu seisuga. Aruandeaasta lõpu seisuga peatatud töölepinguid (tööandja koosseisunimekirjas olevaid lapsehoolduspuhkusel või ajateenistuses viibijaid) ei arvestata. Töötajate arv aasta lõpus (veerg 2) – näidatakse aruandeaasta lõpu seisuga tegelikult töötavate füüsiliste isikute arv, olenemata sellest, kas isik töötas täis- või osalise koormusega (aruandeperioodi lõpul tööandja koosseisunimekirjas olevaid lapsehoolduspuhkusel või ajateenistuses viibijaid ei arvestata). Aasta keskmine töötajate arv taandatud täistööajale (veerg 3) ‒ arvu leidmiseks summeeritakse kuude töötajate keskmised arvud (isik-kuud) ja jagatakse 12-ga (12 kuud töötanud isik täisajaga 12 x 1 / 12 = 1; 6 kuud töötanud isik täisajaga = 6 x 1 / 12 = 0,5). Kui isik on töötanud mõnes kalendrikuus vähem kui terve kuu, siis arvestatakse proportsionaalselt töötatud tööpäevade ja kalendrikuus tema ettenähtud tööpäevade järgi isiku kuu maht (näiteks isik töötas 10 päeva kalendrikuust, milles oleks pidanud töötama 20 päeva, siis see kalendrikuu läheb arvesse töötatud mahus 0,5 sest 10 / 20 = 0,5). Osalise tööajaga töötajad arvestatakse proportsionaalselt töötatud aja järgi (näiteks töötaja, kes töötab lepingu järgi 10-tunnise töönädalaga, arvestatakse 0,25-na, sest 10 / 40 = 0,25 – eelduseks on et täistööaeg = 40 tundi nädalas). Kui töötajate tööaeg arvestatakse summeeritult arvestusperioodi kohta (graafiku alusel töötavad isikud, kelle puhul ei pruugi olla iga töönädala kohta täistööaja normiks 40 tundi), siis lähtutakse arvestusperioodil töötaja töötatud koormusest. Näide aasta keskmise töötajate arvu leidmiseks taandatuna täistööajale: - üks töötas täistööajaga (koormus 1,0) 11 kuud ja 1 kuu 21 tööpäevast 12 – arvestus täistööajale (11 x 1) / 12) + (12 / 21) / 12)) = 0,96 - teine töötas 11 kuud koormusega 0,5 – arvestus täistööajale (11 x 0,5) / 12 = 0,46 - kolmas töötas 7 kuud koormusega 0,5 – arvestus täistööajale (7 x 0,5) / 12 = 0,29 - neljas töötas 12 kuud koormusega 0,25 – arvestus täistööajale (12 x 0,25) / 12 = 0,25 Seega on kõigi näites toodud töötajate aasta keskmine arv taandatult täistööajale 0,96 + 0,46 + 0,29 + 0,25 = 1,96. 14 Täistööajale taandatud töötajate keskmist arvu on võimalik leida ka, jagades aastas töötatud tundide arvu tööaja normtundidega aastas. Täpsemalt on aasta keskmise töötajate arvu, taandatult täistööajale arvestamiseks võimalik kasutada ka Statistikaameti selgitust, aadressil: http://pub.stat.ee/px- web.2001/Database/Majandus/12Palk_ja_toojeukulu/01Palk/02Aastastatistika/PA_5311.htm Töötasu kokku (veerg 4) näidatakse kõik arvestatud töötasu liigid – põhitasu, regulaarne lisatasu (k.a kvalifikatsiooni-, keele- ja staažitasu jt regulaarsed tasud), lisatasud ületundide, öisel ajal, riigipühadel ja puhkepäevadel töötamise eest. Siia kuuluvad ka lisatasud ja preemiad (kuu-, kvartali- ja aastapreemia, jõulutoetus jms) ning põhi- ja lisapuhkuse (k.a puhkusekompensatsioonid) tasu, taseme- ja tööalasel koolitusel viibimise ajal makstud tasud jms. Summad näidatakse brutopalgana koos tasudelt kinnipeetud kohustuslike maksetega (nt koos tulumaksuga, töötuskindlustuse ja pensionikindlustuse II samba maksuga, kui need maksud peeti kinni). Siia ei kuulu ühekordsed preemiad tähtpäevade puhul, toetus juubeli, sünni, surma puhul ning hüvitised töösuhte lõpetamisel ega ka mitterahaline tasu (boonustasu). Keskmine töötasu kuus (veerg 5) – arvutab arvutiprogramm, aruande esitaja ei täida. Töötasu kokku (veerg 4) jagatud aasta keskmine taandatud täistööajaga (veerg 3) / aasta kuudega ehk 12-ga. 7. Erihoolekandeteenuste osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul) Näidatakse vaid otseselt teenuse osutamisega seotud kulud. Investeeringud näidatakse ainult aruandes „Hoolekandeasutus” vastavalt rahastamisallikale. Rahastamisallikad Isik – näidatakse teenuse saajate endi ja/või nende eest teiste pereliikmete või ülalpidamiskohustuslaste poolt tasutud summad. Kohalik omavalitsus – näidatakse kohalike omavalitsuste eelarvetest teenuse osutamiseks eraldatud rahalised vahendid; ei näidata teenuse saaja poolt või tema eest kohalikule omavalitsusele teenuse eest tasutud summasid, mis omavalitsus kannab hoolekandeasutusele – need on teenuse saaja poolt rahastatud kulud. Riik – eraldi näidatakse riigieelarvest tasustatavad kulukomponendid teenuse osutamiseks ja hasartmängumaksu projektide kaudu saadud rahalised vahendid. Veergude 10 ja 11 täitmisel tuleb silmas pidada, et üldjuhul ei saa väärtused selles veerus kokku olla ühe teenuse saaja kohta kuus oluliselt suuremad, kui see on kehtestatud SHS § 72 lõike 5 punktis 1 nimetatud Vabariigi Valitsuse määrusega „Erihoolekandeteenuste maksimaalsed maksumused, kulude koostisosad ja riigieelarvest makstava tasu maksmise täpsemad tingimused ja kord“. Ööpäevaringse erihooldusteenuse (sh teenus ebastabiilse remissiooniga psüühikahäirega isikule ja sügava liitpuudega isikule) riigieelarve rahastus märgitakse: veergu 10, kui nimetatud teenuseid saadakse üle 12-kohalises üksuses ning riigieelarvest tasustatakse nimetatud teenuseid väiksemas maksimaalse maksumuse määras; veergu 11, kui nimetatud teenuseid saadakse kuni 12-kohalises üksuses ning riigieelarvest tasustatakse nimetatud teenuseid kõrgeimas maksimaalse maksumuse määras. Riigieelarvest kaetud omaosaluse puudujääv osa – näidatakse summa, mille moodustab isiku omaosaluse puudujääva osa hüvitamine riigieelarvest vastavalt seaduses lubatud kulude (toitlustamine ja majutamine) eest. Muud allikad – näidatakse kõik eespool loetlemata allikatest laekunud vahendid. Veeru 15 arvutab arvutiprogramm – seda aruande koostaja ei täida. 15  Sotsiaalkaitseministri 18. aprilli 2018. a määrus nr 16 „Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määruse nr 28 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“ muutmine“ Lisa 13 Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määrus nr 28 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“ Lisa 15 Sotsiaalministeerium HOOLEKANDEASUTUS Analüüsi ja statistika osakond 20 . aasta tel 626 9360 Statistiline aruanne Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn Aruande esitaja Aruande saaja Asutuse täielik nimetus Toimla nimetus Aadress: Aadress: E-post: Esitavad: 1. Hoolekandeasutus 30. jaanuariks Sotsiaalkindlustusametile 2. Sotsiaalkindlustusamet 15. veebruariks Sotsiaalministeeriumile Registrikood | | | | | | | Omaniku liik | Teenuse liik (märkida X kõik asutuses osutatavad teenused) Asendushooldusteenus Erihoolekandeteenused Turvakoduteenus Varjupaigateenus Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus Asutuse juhi ees- ja perekonnanimi telefon 1  1. Majandustegevus Rea nr Summa, eurot A B 1 TULUD 01 X Eraldised (03 + 06) 02 riigieelarve eraldised 03 riigieelarvest teenuse osutamiseks 04 eraldised hasartmängumaksu projektidest 05 kohaliku omavalitsuse üksuste eraldised 06 Muud tulud (08 + 09 + 10 + 11) 07 abitootmine 08 teenust saava isiku, tema suhtes ülalpidamiskohustust täitva isiku või tema eestkostja osalus 09 täiendavad tulud lisaks põhitegevusele 10 muud loetlemata tulud 11 TULUD KOKKU (02 + 07) 12 KULUD 13 X 1. Tööjõu ja majandamiskulud, art 5 (15 + 19) 14 1.1.Tööjõukulud, art 50 (16 + 17 + 18) 15 s.h. töötasud, art 500 16 erisoodustused art 505 17 tööjõukuludega kaasnevad maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed, art 506 18 1.2. Majandamiskulud, art 55 (20 + 21 + 22 + 23 + 30 + 31 + 32 + 33 + 34 + 35 + 36 + 38 + 40 + 41 + 42 + 43) 19 Administreerimiskulud, art 5500 20 Lähetuskulud, art 5503 21 Koolituskulud (sh koolituslähetus), art 5504 22 Kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulud, art 55110 (23 + 24 + 25 + 26 + 27 + 28) 23 küte ja soojusenergia 24 elekter 25 vesi ja kanalisatsioon 26 jooksev remont 27 üür, rent 28 muud loetlemata kulud 29 Kinnisvarainvesteeringute majandamiskulud, art 55112 + 55113 30 Rajatiste majandamiskulud, art 5512 31 Sõidukite ülalpidamise kulud, art 5513 32 Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud, art 5514 33 Inventari majandamiskulud, v.a infotehnoloogia kulud, art 5515 34 Põhivahendina arvel olevate masinate ja seadmete majandamiskulud (v.a transpordivahendite ja infotehnoloogia kulud), art 5516 35 Toiduained ja toitlustusteenused, art 5521 36 sh sisseostetud toitlustusteenus 37 Meditsiini- ja hügieenikulud, art 5522 38 sh tervishoiuteenused, art 55223 39 Õppevahendite ja koolituse kulud, art 5524 40 2  Kommunikatsiooni- kultuuri- ja vaba aja sisustamise kulud, art 5525 41 Eri- ja vormiriietuse kulu, art 5532 42 Muud loetlemata majanduskulud 43 sh taskuraha 44 2.1. Muud tegevuskulud (v.a intressid ja kohustistasud) art 60 45 Tegevuskulud kokku (14+45) 46 2.2. Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus, art.61 47 Aruandeperioodi tegevustulem (12 – 46 – 47) 48 2.3. Finantskulud, art 65 49 Aruandeperioodi tulem kokku (48 – 49) 50 1a. Põhi- ja käibevara soetamine, renoveerimine ja kulum (aruandeaasta jooksul) Rea Summa, eurot nr A B 1 Materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamine ja renoveerimine, art 15 (02 + 09) 01 Materiaalsete põhivarade soetamine ja renoveerimine, art 155 (03+ …+08) 02 maa, art 1550 03 hooned ja rajatised, art 1551 04 masinad ja seadmed (v.a transpordivahendid), art 155400 05 transpordivahendid, art 155405 06 info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmed, art 1555 07 muu materiaalne põhivara 08 Immateriaalsete põhivarade soetamine, art 156 09 Aruandeperioodil arvestatud materiaalse ja immateriaalse põhivara kulum, art 61 (11 + 17) 10 Materiaalse põhivara kulum, art 611 (12 + 13 + 14 + 15 + 16) 11 hooned ja rajatised, art 6110 12 masinad ja seadmed (v.a transpordivahendid), art 611400 13 transpordivahendid, art 611405 14 info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmed, art 6115 15 muu materiaalne põhivara 16 Immateriaalse põhivara kulum, art 613 17 2. Personal 2a. Ametikohtade arv ja tegelik töötajate arv (aruandeaasta lõpu seisuga) Ametikohtade arv Tegelik töötajate Rea Töötaja arv nr ettenähtud täidetud (füüsiliste ametikohad ametikohad isikute arv) A B 1 2 3 Juhtkond 01 Juhtiv- ja keskastme spetsialistid 02 Kasvatajad, perevanemad ja nende abilised 03 3 Tegevusjuhendaja 04 Huvijuht 05 Õde 06 Sotsiaaltöötaja 07 Hooldustöötaja 08 Abihooldustöötaja 09 Psühholoog, psühhoterapeut 10 Füsioterapeut 11 Tegevusterapeut või assistent 12 Logopeed, eripedagoog, pedagoog 13 Arst 14 Lapsele teenust vahetult osutav töötaja 15 Valvetöötaja 16 Koristuspersonal 17 Toitlustuspersonal 18 Majandustöötajad / asutust teenindav personal (valvur, autojuht, aednik jt) 19 Muud (massöör, juuksur, vaimulik jt) 20 KOKKU (01… + …20) 21 4 2b. Töötajate arv soo ja vanuse järgi (aruandeaasta lõpu seisuga) Tegelik töötajate arv (füüsiliste isikute arv) mehed naised Rea .Töötaja nr Kokku neist vanuses neist vanuses Kokku alla 25– 30– 40– 50– 60– Kokku alla 25– 30– 40– 50– 60– 65+ 65+ 25 29 39 49 59 64 25 29 39 49 59 64 A B 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 Juhtkond 01 Juhtiv- ja keskastme spetsialistid 02 Kasvatajad, perevanemad ja nende 03 abilised Tegevusjuhendaja 04 Huvijuht 05 Õde 06 Sotsiaaltöötaja 07 Hooldustöötaja 08 Abihooldustöötaja 09 Psühholoog, psühhoterapeut 10 Füsioterapeut 11 Tegevusterapeut või assistent 12 Logopeed, eripedagoog, pedagoog 13 Arst 14 Lapsele teenust vahetult osutav töötaja 15 Valvetöötaja 16 Koristuspersonal 17 Toitlustuspersonal 18 Majandustöötajad / asutust teenindav 19 personal (valvur, autojuht, aednik jt) 5  Muud (massöör, juuksur, vaimulik jt) 20 KOKKU (01 + … + 20). Arvutab 21 programm 2c. Juhtkonda kuuluvad ja teenusesaajatega tegelevad töötajad soo ja haridustaseme järgi (aruandeaasta lõpu seisuga) Tegelik töötajate arv (füüsiliste isikute arv) mehed naised Rea neist haridustaseme järgi neist haridustaseme järgi Töötaja nr Kokku Kokku keskeri-, põhi- Kokku keskeri-, põhi- kõrg- kesk- kõrg- kesk- kutse- hari- kutse- hari- haridus haridus haridus haridus haridus dus haridus dus A B 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 Juhtkond 01 Juhtiv- ja keskastme spetsialistid 02 Kasvatajad, perevanemad ja nende abilised 03 Tegevusjuhendaja 04 Huvijuht 05 Õde 06 Sotsiaaltöötaja 07 Hooldustöötaja 08 Abihooldustöötaja 09 Psühholoog, psühhoterapeut 10 Füsioterapeut 11 Tegevusterapeut või assistent 12 Logopeed, eripedagoog, pedagoog 13 Arst 14 6 Lapsele teenust vahetult osutav töötaja 15 KOKKU (01 + ... + 15). Arvutab programm 16 7 3.Teenusesaajatele osutatavad lisateenused ja/või teistele isikutele osutatavad teenused ja nende rahastamine (aruandeaasta jooksul) Teenuse liik Rea Teenust Kulutused kulutusi rahastas, eurodes nr saanud teenusele isik kohalik riik muu isikute arv kokku, oma- allikas aruande- eurot valitsus aastal A B 1 2 3 4 5 6 Toitlustamine 01 X Transport 02 X Saunateenus 03 X Pesumaja teenus 04 X Ajutine majutus (ei täida varjupaiga- ja turvakodu- 05 teenuse pakkuja) Isikliku abistaja teenus 06 Tugiisikuteenus 07 Lapsehoiuteenus 08 Koduteenus 09 Päevahoiuteenus 10 Ruumide rent 11 X Eluruumi tagamise teenus 12 Hooldusravi 13 Rehabilitatsiooniteenus 14 Muud kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatavad 15 X sotsiaalteenused Muu 16 X KOKKU (01 +...+ 16) 17 X Lahter „Muu“ lahtikirjutatult: Teenust Kulutused Teenuse nimetus saanud isikud teenusele, eurot 4. Teenuseosutaja kasutuses olevate ja väljarenditavate ruumide ja rajatiste pindala (aruandeaasta lõpus) Tabeli täidavad ainult asendushooldusteenust ja ööpäevaringset erihooldusteenust osutavad asutused. Ruum Rea Ruumide pindala nr kokku, m² A B 1 Teenusesaajate eluruumid (magamistoad) 01 Köök ja söögiruumid 02 Teenusesaajate tegevus- jm ruumid (tegevustoad, raamatukogu, 03 televiisoriruum, ruum ürituste läviviimiseks, jõusaal jms) Teenusesaajatega tegelevate põhitöötajate ruumid 04 Administratiivruumid (juhtkond, raamatupidamine jms) 05 Hügieeniga seotud ruumid 06 Abiruumid (sh koridorid, soojussõlmed, laod, töökojad, jms) 07 Transporditeenuse osutamisega seotud ruumid (garaaž, autojuhi ruum) 08 Muud ülalloetlemata ruumid 09 8  Enda käsutuses olevad pinnad kokku (01 +…+ 09) 10 Väljarenditavad pinnad kokku 11 4a. Teenuseosutaja kasutuses olevate hoonete tüübid (aruandeaasta lõpus) Tabeli täidavad ainult asendushooldusteenust ja ööpäevaringset erihooldusteenust osutavad asutused. Hoonete arv Re Ööpäevaringse Asutuse tüüp Asendushooldus- a nr erihooldusteenuse Kokku hooneid teenuse saajate elu- saajate elu- ja (ühekordselt) ja tegevusruumid tegevusruumid A B 1 2 3 Peremaja 01 Osa peremajast 02 Üksikelamu 03 Osa üksikelamust 04 Ridaelamu või kaksikelamu sektsioon 05 Osa ridaelamust või kaksikelamu 06 sektsioonist Kolme ja enama korteriga elamu 07 Osa kolme või enama korteriga elamust 08 Ühiselamu 09 Osa ühiselamust 10 Hoolekandeasutuse tüüpi hoone 11 Osa hoolekandeasutuse tüüpi hoonest 12 Mõisahoone 13 Osa mõisahoonest 14 Osa haiglast 15 Muu 16 Hooneid kokku (01 +...+ 16) 17 Täitja nimi Kuupäev ................................................ …. Telefon E-post Täname Teid! JUHEND Statistilise aruande „Hoolekandeasutus“ esitavad kõik sotsiaalteenuseid (asendushooldusteenus, erihoolekandeteenused, varjupaigateenus, turvakoduteenus, väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus) osutavad asutused, kes esitavad aruande H-veebi aruandluskeskkonnas, sõltumata asutuse alluvusest ja 9 omaniku liigist ning sellest, kas sotsiaalteenuste osutamine on nende põhitegevus või mitte. Lisaks esitavad aruande „Hoolekandeasutus“ ka need endised päevakeskuse teenust osutanud asutused, kes täidavad edaspidi S-veebi keskkonnas aruannet „Muud kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatavad sotsiaalteenused“ ning kes osutavad veel ka mõnda muud ülalloetletud sotsiaalteenustest. Need teenuseosutajad, kes ei osuta lisaks muudele kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatavatele sotsiaalteenustele eespool nimetatud H-veebi aruandevormidega kogutavaid sotsiaalteenuseid, aruannet „Hoolekandeasutus“ ei esita. Teenust osutavate asutuste omanike liigitamise aluseks on Statistikaameti omanike liigitus 2013 (http://metaweb.stat.ee/?siteLanguage=ee). Asutuste liigitamisel kasutada 2. taseme klassifikaatorit: Kood Nimetus Selgitus 11 Riik, k.a avalik- Siia liigitatakse, kui riigi või avalik-õigusliku üksuse (üksus on asutatud vastava õiguslikud üksused seaduse alusel) osalus majandusüksuses on 50% ja rohkem või kuulub riigile või avalik-õiguslikule üksusele 50% ja rohkem varast. 12 Kohaliku omavalitsuse Siia liigitatakse, kui kohaliku omavalitsuse üksuse osalus majandusüksuses on üksus 50% ja rohkem või kuulub kohaliku omavalitsuse üksusele 50% ja rohkem varast. 21 Eesti erasektor Siia liigitatakse residendid ning kui riigil ja/või kohaliku omavalitsuse üksusel ei ole osalust majandusüksuses või on osalus alla 50% ja kui riigile ja/või kohaliku omavalitsuse üksusele kuulub alla 50% varast. 22 Välismaa erasektor Siia liigitatakse mitteresidendid ja kui avalikul või Eesti erasektoril ei ole osalust majandusüksuses või on osalus alla 50% ja kui avalikule või Eesti erasektorile kuulub alla 50% varast. 90 Muu Välismaa avalik sektor (välisriigi valitsuse kontrollitava juriidilise isiku osalus majandusüksuses on üle 50% või kuulub välisriigi valitsuse kontrollitavale juriidilisele isikule üle 50% varast); enamusosaluseta või enamusomandiõiguseta (näiteks majandusüksus, kus 1/3 kuulub riigile, 1/3 füüsilisele isikule ja 1/3 välismaisele füüsilisele isikule); määramata enamusosalusega või enamusomandiõigusega (siia liigitatakse objekte, mille omanikke ei ole võimalik määrata, nt ei ole info omanike kohta kättesaadav). Tabel 1. Majandustegevus Tulude ja kulude klassifitseerimise aluseks on avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend [RT I, 28.10.2016, 1 - jõust. 01.01.2017] https://www.riigiteataja.ee/akt/128102016012?leiaKehtiv Aruande täitmisel kasutatakse nn tekkepõhist arvestusprintsiipi – majandustehinguid kajastatakse siis, kui need on toimunud, sõltumata sellest, kas raha on laekunud või tasutud. Järgmiste perioodide eest ettemakstud tulusid ja kulusid ei kajastata aruandeaasta tuluna ega kuluna. TULUD Rida 03 – eraldised Riigieelarvest ja kohalike omavalitsuste eelarvetest teenuse osutamiseks ja investeeringuteks eraldatud vahendid. Rida 04 – riigieelarve eraldised – näidatakse teenuse osutamiseks eraldatud vahendid ning hasartmängumaksust erinevate projektide kaudu laekunud summad (k.a investeeringud). Samuti näidatakse siin summad, mida asutus saab riigieelarve kaudu saastekvootide müügist jms. Investeeringute puhul näidatakse siin ka välisvahendid, mis saadakse riigieelarvest. 10 Rida 05 – riigieelarvest teenuse osutamiseks eraldatud summad, sh erihoolekandeteenuste osutamisel summa, mille moodustab isiku omaosaluse puudujääva osa hüvitamine riigieelarvest vastavalt sotsiaalhoolekande seadusele lubatud kulude (toitlustamine ja majutamine) eest. Rida 06 – hasartmängumaksust erinevate projektide kaudu laekunud summad (k.a investeeringud). Rida 07 – kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvetest teenuse osutamiseks eraldatud rahalised vahendid. Samuti näidatakse siin kohalike omavalitsuste poolt teenuseosutajale investeeringuteks tehtud eraldised ning välisvahendid, mis saadakse kohaliku omavalitsuse kaudu. Kohaliku omavalitsuse eraldisena ei näidata teenusesaaja või tema ülalpidamiskohustuslase poolt kohalikule omavalitsusele teenuse eest tasutud summat, mille omavalitsus kannab edasi teenust osutavale hoolekandeasutusele – see on teenust kasutava isiku, tema pereliikme või eestkostja tasu teenuse eest. Rida 08 – muud tulud Rida 09 – abitootmise all näidatakse teenusesaajate ja/või teenust osutava asutuse personali poolt toodetud/valmistatud ja realiseeritud toodangust (käsitööesemed, aiasaaduste kasvatamine jms) saadud tulu. Rida 10 – teenust saava isiku, tema pereliikme või eestkostja osalusena näidatakse teenusesaajate endi ja/või nende eest teiste pereliikmete või ülalpidamiskohustuslaste poolt tasutud summad. Kui teenusesaaja eest tasub tema ülalpidamiskohustuslane või eestkostja teenuse osutamiseks sõlmitud lepingus kokkulepitud summa kohalikule omavalitsusele, mille kohalik omavalitsus kannab teenuse osutajale, näidatakse see summa teenusesaaja poolt tasutud summaks (mitte kohaliku omavalitsuse poolt tasutud summaks). Rida 11 – täiendavad tulud lisaks põhitegevusele täidetakse tabeli 3 andmetel. Rida 12 – muude loetlemata tuludena näidatakse kõik eespool loetlemata allikatest laekunud vahendid (nt kingitused, annetused, projekti taotlustega erinevatest rahastamisallikatest (va hasartmängumaksust) saadud vahendid, sh välisprojektide vahendid). Tabeli tulude osa täitmisel tuleb jälgida, et tulude osas ridadel 05, 06, 07 ja 10 toodud summad ei oleks üldjuhul väiksemad teenus(t)e aruandes esitatud teenuse kulude rahastamisallikate all näidatud vastavatest summadest. Kui teenuse osutaja kasutas aruandeaastal teenuse osutamiseks (kohamaksumusse lülitatud kulutuste katmisel) eelmise aasta vahendeid (vastava rahastamisallika all oleva jäägi arvelt), näidatakse see sama allika all, kus vahendid olid. Kui allikas ei ole teada, näidatakse see summa teenuse aruandes muude allikate all. Kulud Rida 14 – Tööjõu- ja majandamiskulud kokku, art 5 (16 + 19) Rida 15 – Tööjõukulud, art 50 Tööjõukuludena kajastatakse töövõtjatele tekkepõhiselt arvestatud töötasud, nimetatud tasudega maksustamisel võrdsustatud tasud ja erisoodustused (art 505) ning tööjõukuludega kaasnevad maksud ja maksed, mida maksab tööandja (art 506). Töövõtjatena kajastatakse avaliku teenistuse, töölepingu, töövõtulepingu või käsunduslepingu alusel töötavaid füüsilisi isikuid olenemata sellest, kas nad on koosseisulised või koosseisuvälised töötajad. Sotsiaal- ja töötuskindlustusmaks arvestatakse töötasude väljateenimise järgi, mitte maksmise ega maksmisele kuulumise järgi. Näiteks detsembrikuus väljateenitud, kuid jaanuaris makstavad töötasud ja nende väljamaksmisega kaasnevad veebruaris deklareeritavad ning Maksu- ja Tolliametile maksmisele kuuluvad maksud kajastatakse kuluna detsembrikuus. Rida 16 – töötasude (art 500) hulka arvatakse põhipalk ja kokkulepitud tasud (nt lisatasu täiendavate tööülesannete eest, lisatasu öötöö, riigipühadel töötamise ning valveaja eest jms), siia kuuluvad ka puhkusetasu ja puhkusetasu hüvitis ning muud hüvitised. Puhkusetasu sisaldab keskmise palga alusel arvestatud põhi- ja lisapuhkuse aja eest makstavat tasu, õppepuhkusetasu, puhkusekompensatsiooni, kasutamata puhkusepäevade alusel arvestatud välja maksmata puhkusetasude kohustuse muutust. 11 Hüvitise maksmine võib olla seotud töölepingu lõpetamisega või teenistusest vabastamisega, teises paikkonnas ametikohale nimetamisega ja muudel juhtudel. Töötasu näidatakse koos töötajate tulumaksu, töötajapoolse töötuskindlustusmaksu ja töötajapoolse pensionisamba maksetega (neid makseid aruandes eraldi välja ei tooda). Töötasude sisse ei arvestata: sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksu, mida peab maksma tööandja; puhaskasumi jaotamisest tehtavaid väljamakseid (dividendid). Rida 17 – erisoodustuste (art 505) alla kuulub lähetusega seotud kulude (majutuskulud, sõidukulud, päevaraha ja muud kulud) hüvitamine Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud maksustamisele kuuluvas piirmäärasid ületavas osas; isiklikus omandis oleva või rendile võetud sõiduvahendi kasutamise hüvitis Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud piirmäära ületavas osas; õppelaenu kustutamine; taseme- ja vabahariduslik koolitus, mis ei ole seotud otseselt tööülesannete täitmisega; tervisekontroll, kui selline kontroll ei tulene seadusest; oma töötajate ja teenistujate toitlustuskulud ja hüvitised toiduraha katmiseks, v.a esindus- ja vastuvõtukuludega kaasnevad toitlustuskulud ja muud toitlustuskulud, mis ei kuulu tulumaksuga maksustamisele; muud tööga mitteseotud sõidukulud, sh töölt koju või kodust tööle makstud sõidutoetused ja hüvitised, välja arvatud isikliku või rendile võetud sõiduauto kasutamise hüvitis, kindlustusmaksete tasumine jm. Rida 18 – tööjõukuludega kaasnevad maksud, mida maksab tööandja (art 506). Siia arvatakse töötasudelt (k.a erisoodustustelt) arvestatud sotsiaalmaks ja töötasudelt arvestatud töötuskindlustusmakse. Rida 19 – majandamiskulud, art 55 Rida 20 – administreerimiskuludesse (art 5500) kuuluvad üksuste juhtimise, üldise haldamise ja bürootegevusega seotud ostetud kaubad ja teenused, mida ei ole võimalik või otstarbekas jaotada konkreetsema tegevusvaldkonna järgi muudesse kontogruppidesse. Siia kuuluvad: bürootarbed, tõlketeenused, sideteenused, postiteenuste tasu (sh ümbrikud ja margid), pangateenused, tasud mitmesuguste registripäringute eest, juriidilised teenused, esindus- ja vastuvõtukulud, arvestus- ja auditeerimisteenused, personaliteenused (personali hindamise, valiku ja värbamisega seotud kulud, sh kuulutuste avaldamise tasud, personali nõustamise teenused (konsultatsioonitasud), v.a koolituskulud). Rida 21 – lähetuskuludena (v.a koolituslähetus) (art 5503) kajastatakse töötajate lähetuskulud (majutus- ja sõidukulud, päevaraha ja muud lähetusega seotud kulud) Vabariigi Valituse poolt kehtestatud piirmäärade ulatuses. Lähetuskulud üle piirmäära kajastatakse erisoodustuste all. Rida 22 – koolituskuludena (sh koolituslähetus) (art 5504) näidatakse oma töötajate ja teenistujate koolitamiseks ja täiendõppeks tehtud kulud, mis on otseselt vajalikud tööülesannete täitmiseks, v.a erisoodustusteks loetav taseme- ja vabahariduslik koolitus või muu koolitus, mis pole seotud tööülesannete täitmisega. Lähetust loetakse koolituslähetuseks, kui selle ainus või peaeesmärk on töövõtja koolitamine. Siia arvatakse ka koolitusteenused (sh koolituspakettide tasud, lektoritasud, seminaride ja koolituste korraldustasud, k.a ruumide rent, koolitustel kasutatavatele materjalide ja muud kulud). Rida 23 – kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulud (art 55110) hõlmavad kulusid nii teenuseosutaja omanduses olevatele kui ka üüritavatele ja renditavatele või hooldatavatele kinnistutele, hoonetele ja ruumidele. Siia ei kuulu kinnisvarainvesteeringute ning üürile või rendile antud kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulud, mida ei kasutata oma põhitegevuseks, st sotsiaalteenuste osutamiseks. Majandamiskulude hulka kuuluvad: küte ja soojusenergia; elekter; vesi ja kanalisatsioon; korrashoiu- ja remondimaterjalid; remont; restaureerimine, lammutamine; korrashoiuteenused (ostetud koristus- ja puhastusteenused, prügivedu, haljastamine); valveteenused; kindlustusmaksed; üür ja rent; muud kinnistute, hoonete ja ruumidega seotud kulud. Rida 30 – kinnisvarainvesteeringute majandamiskulud (art 55112 ja 55113) on kõik kulud, mis on seotud kinnisvarainvesteeringute rühma viidud põhivara haldamisega (kinnisvara, hooned, ruumid ja rajatised, mida ei kasutata põhitegevusega seotud tegevusteks) ning üürile ja rendile antud kinnistute, hoonete, ruumide majandamiskulud. Kululiigid on samad, mis kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulude puhul (rida 26). 12 Rida 31 – rajatiste majandamiskulud (art 5512) hõlmavad kulutusi nii teenuseosutaja enda omanduses olevatele rajatistele, kui ka renditavatele ja hooldatavatele rajatistele (kululiigid on samad, mis kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskuludel). Rajatised on maaga püsivalt seotud maanteed, tänavad, side- ja elektriliinid, kultuuri-, spordi-, kultuse-, olmerajatised (töökoda, saun, abihooned jms). Rida 32 – sõidukite ülalpidamise kulud (art 5513) hõlmavad asutuse transpordivahendite ülalpidamist: kütus; korrashoiu- ja remondimaterjalid; lisaseadmed ja -tarvikud; korrashoiu- ja remonditeenused; sõidukite kindlustus; sõidukite rent. Kasutusrent ja kasutusrendimaksete intressikulud, kasutusrendilepingu sõlmimise tasu, sh oma töötajatele nende isiklikus omandis olevate või renditud sõiduautode töösõitudeks makstavad hüvitised Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud piirmäärades, mida ei maksustata tulumaksuga (üle piirmäära makstav osa kajastatakse erisoodustuste all kontol 505030). Isikliku autoga tehtud töösõidud peavad olema Vabariigi Valitsuse määruses „Teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel isikliku sõiduauto kohta arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise kord“ sätestatud tingimustel dokumenteeritud. Kui töösõitude kohta puuduvad nimetatud määruses nõutud alusdokumendid, kajastatakse isikliku sõiduauto hüvitised palgakulude grupis 7-ga lõppevatel kontodel ja maksustatakse nagu palk. Siia kuuluvad ka sõidukite parkimiskulud. Isiklike sõiduautode parkimiskulude hüvitised kajastatakse sarnaselt muude isiklike sõiduautode hüvitistega. Rida 33 – info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulude (art 5514) alla kuuluvad infotehnoloogia riistvara ja tarvikud (v.a põhivarana arvelevõtmisele kuuluv); kommunikatsioonitehnoloogia riistvara ja tarvikud; info- ja kommunikatsioonitehnoloogia tarkvara (kajastatakse nii tarkvara soetus kui ka sellega seotud hooldus- ja administreerimisteenuste soetamine); info- ja kommunikatsioonitehnoloogia riistvara hooldus- ja remonditeenused (sh kindlustus) ja tarkvara hooldus; info- ja kommunikatsioonitehnoloogia riist- ja tarkvara rent ja majutusteenus (sh kulud sideliinide kasutamiseks ja andmesideteenused); info- ja kommunikatsiooni- tehnoloogia arendustöö (v.a immateriaalse põhivarana arvelevõtmisele kuuluv arendustöö); muud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia-alased kulud (sh info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmete ja tarvikute utiliseerimisega soetud kulud). Rida 34 – inventari majandamiskulud (v.a infotehnoloogiakulud) art 5515 Inventari hulka (v.a põhivarana arvelevõtmisele kuuluv inventar) loetakse väiksemad tööriistad ja -vahendid (v.a töömasinad ja -seadmed) soetamismaksumusega alla põhivara soetusmaksumuse määra. Inventari majandamiskulud hõlmavad kulutusi (remondi- ja hooldusteenused; rent, muud inventari majandamiskulud) nii oma omandis olevatele inventarile kui ka renditavale ja hooldatavale inventarile. Inventari hulka loetakse näiteks: mööbel, lambid, aknakatted, vaibad ja muu ruumide sisustus; kontoritehnika, sh raadiod, paljundusmasinad, faksid, seifid (v.a telefonid (5514) ja arvutitehnika (5514)); köögi- ja sanitaartehnika, külmkapid, pliidid, pesumasinad, pumbad, kliimaseadmed, toitlustustarbed (näiteks nõud), käsitööriistad, tööpingid; treeninginventar jm. Rida 35 – põhivahendina arvel olevate masinate ja seadmete majandamiskulud, v.a transpordivahendite ja infotehnoloogia kulud (art 5516) Töömasinad ja -seadmed on põhivarad, mis teevad automatiseeritult mitmesuguseid tööoperatsioone (nt katlamajade seadmed, veevarustus- ja -puhastusseadmed jne). Kulutused hõlmavad remondi- ja hooldusteenust, kindlustust, renti ja muid töömasinate ja seadmete majandamiskulusid. Rida 36 – toiduainete ja toitlustusteenuste (art 5521) kulud sisaldavad selliste toiduainete ja toitlustusteenuste oste, mis on mõeldud vaid põhiteenuse saajate toitlustamiseks. Toiduainete ja toitlustusteenuste all ei kajastata töövõtjate toitlustamise tagamiseks ostetavat ja renoveeritavat inventari ega külaliste toitlustamiseks tehtavaid kulusid. Kulutused jagunevad kulutusteks omateenusena toitlustamisele (koos toiduainete maksumuse ja transpordiga) ja sisseostetud toitlusteenusele (rida 37). Rida 38 – meditsiini- ja hügieenikulud (art 5522) Siin kajastatakse teenusesaajate tervise tagamiseks tehtud kulutused, eelkõige ravimitele ja esmaabitarvetele ning hügieenitarvete soetamisele. 13 Tervishoiuteenustest (rida 39) kuulub siia ka meditsiiniline läbivaatus ja muu tervisekontroll, kui see on nõutav tulenevalt töö iseloomust (k.a vaktsineerimine). Rida 40 – õppevahendite ja koolituse kulud (art 5524) Siin kajastatakse ainult põhiteenuse saaja koolitamiseks tehtud otsekulud (kulutused õpikutele, mänguasjadele, tööraamatutele ja -vihikutele ning muudele õppevahenditele) ja teenusena ostetud koolitusteenused ning muud õppevahendite ja koolituse kulud. Viimaste alla kuuluvad ostetud hariduse abiteenused, nt kulud transporditeenuse ostmiseks õpilaste transportimiseks õppe eesmärgil. Õppeotstarbelise inventari kulud kajastatakse kontogrupis 5515 (vt rida 34). Oma töötajatele koolituse kulusid siin ei kajastata, need kajastatakse koolituskulude all (vt rida 22). Rida 41 – kommunikatsiooni-, kultuuri- ja vaba aja sisustamise kulud (art 5525) Täidavad need, kellel see kuulub põhitegevuse alla. Siia kuuluvad erinevate ürituste ja näituste korraldamise kulud (sh materjalide kulu dekoratsioonide, kostüümide, rekvisiitide valmistamiseks), v.a oma töötajatele korraldatud tööga mitteseotud üritused (erisoodustus), või oma töötajatele korraldatud koolitusüritused. Siia kuuluvad ürituste, sh spordiürituste ja näituste korraldamisega seotud mitmesugused kulud: tehnika ja ruumide või väljakute jms rent ja kindlustus, ruumide kaunistamine, toitlustamine, ürituste läbiviijate või esinejate jm tasud, turvakulud, piletite trükkimine, reklaam, osalejate vastuvõtukulud, koristus ja muud seotud kulud. Selle kuluartikli alla kuuluvad ka teenusesaajatele korraldatud kultuuri-, spordi- jm ürituste (teatri-, kinokülastused jms) kulutused. Rida 42 – eri- ja vormiriietuse kulu (art 5532) Eri- ja vormiriietusena klassifitseeritakse kulud juhul, kui selline riietus on valdavalt ja süstemaatiliselt kasutusel. Samuti kajastatakse siin kulutused teenusesaajate riietusele ning muu riidest inventar – voodipesu, käterätid jms, samuti muud eri- ja vormiriietusega seotud kulud, sh pesu pesemine ja käitlemine (k.a sisseostetav pesupesemise teenus). Rida 43 – muud loetlemata majanduskulud Siia kuuluvad muud majanduskulud (v.a varustus ja materjalid), mis ei ole eespool klassifitseeritavad. Näiteks, tellitud transporditeenused (554020), kui need ei ole seostatavad mõne eespool toodud kontogrupi valdkonnaga, nt muu bürootegevusega seotud transport (550013), õpetamistegevusega seotud transport (552490), muud mitmesugused majanduskulud. Sellel kontol kajastatakse ka teenusesaajatele antav taskuraha (nt asendushooldusel viibivatele lastele) (rida 44). Rida 45 – muud (tegevus)kulud, v.a intressid ja kohustistasud (art 60) Siia kuuluvad maksu-, riigilõivu- trahvikulud, v.a töötasudega seotud maksukulud ning muud tegevuskulud. Maksukulud sisaldavad käibemaksu (kajastatakse oma tegevuskulude ja varade soetamisega seotud käibemaksukulu, mida ei saa arvestada sisendkäibemaksuks), maamaksu ettevõtte tulumaksu (kajastatakse kingitustelt, annetustelt ja vastuvõtukuludelt ning ettevõtlusega mitteseotud kuludelt arvestatud ettevõtte tulumaks). Riiklikud ja kohalikud trahvid seaduste ja nende alusel välja antud normdokumentide alusel jm tasud, sh kohtuotsuse alusel välja mõistetud kulud ning maksuvõlalt arvestatud intressid seoses maksude mittetähtaegse tasumisega. Muud tegevuskulud (kahjutasud, trahvid ja viivised, v.a maksuintressid ja finantskulud ning seaduse alusel tasumisele kuuluvad trahvid ja kohtukulud, varude allahindlus). Rida 46 – tegevuskulud kokku (tööjõu- ja majandamiskulud (rida 14) + muud tegevuskulud (rida 45)). Arvutab programm. Rida 47 – põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus (art 61) Materiaalse ja immateriaalse põhivara ja kinnisvara investeeringute amortisatsioon ja ümberhindlused ja käibevara allahindlus. Andmed põhivara kulumi kohta saadakse tabeli 1a realt 10. Kulumi all käsitatakse kogu põhivara (enne aruandeaastat soetatud ja aruandeaasta jooksul soetatud põhivara) arvestatud kulumit aruandeaasta jooksul. 14 Rida 48 – aruandeperioodi tegevustulem (rida 12 - rida 46 – rida 47). Arvutab programm. Tulud kokku – tegevuskulud kokku – põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus. Rida 49 – finantskulud (intressi-, viivise- ja kohustistasukulud) art 65 Kajastatakse kulud finantsinvesteeringutelt ja võetud laenukohustustelt: intressi- ja viivisekulud kapitaliliisingult; intressi-, viivise- ja kohustistasukulud võetud laenudelt; intressi- ja viivisekulud emiteeritud väärtpaberitelt ning intressi- ja viivisekulud muudelt kohustustelt. Rida 50 – Aruandeperioodi tulem kokku (rida 48 – rida 49). Arvutab programm. Tabel 1a. Põhi- ja käibevara soetamine, renoveerimine ja kulum (aruandeaasta jooksul) Rida 01 – materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamine ja renoveerimine (art 15) Rida 02 – materiaalsete põhivarade soetamine ja renoveerimine (art 155) Kajastatakse soetatud, tasuta saadud või kapitalirendile võetud materiaalsed põhivarad. Hindamine soetusmaksumuses. Soetusmaksumus koosneb ostuhinnast ja soetamisega otseselt seotud ja põhivara kasutuselevõtmist võimaldavatest väljaminekutest. Soetusmaksumuse ümberhindamine on lubatud ainult erandjuhtudel (vt üldeeskirja § 45). Kui realiseerimismaksumus on püsivalt madalam jääkväärtusest, tuleb vara hinnata alla realiseerimismaksumusele. Rida 03 – maa (art 1550) Maa, sh hoonete, hoone osade, teede ja muude rajatiste alune maa soetusmaksumuses, mida ei amortiseerita. Rida 04 – rajatised ja hooned (art 1551) Hooned (v.a eluhooned) soetusmaksumuses, sh korterid ja muud osad hoonest, samuti püsivalt hoonete juurde kuuluvad rajatised ja seadmed (liftid, torustikud, soojasõlmed, kui nende iseseisev soetusmaksumus ei ole usaldusväärselt hinnatav). Eluhooned soetusmaksumuses (eluhoone on hoone, mille kasulikust pinnast vähemalt pool kasutatakse eluruumide pinnana). Siin kajastatakse ka eluruumidena kasutusel olevad korterid ja muud osad eluhoonetest, juhul kui neid ei tule kajastada kinnisvarainvesteeringuna. Rida 05 – masinad ja seadmed (v.a transpordivahendid), (art 155400) Masinad ja seadmed (v.a transpordivahendid) soetusmaksumuses (nt kontorimasinad (koopiamasinad, paberipurustajad); kodumasinad (külmikud, nõudepesumasinad, riidekuivatid, elektripliidid, kohvimasinad, köögiseadmete komplektid, muud kodumasinad); kliimaseadmed, õhupuhastajad; muruniidukid; valvesüsteemid jne. Rida 06 – transpordivahendid (art 155405 ) - sõiduautod, bussid, veoautod, jalgrattad, motorollerid jm. Rida 07 – info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmed (art 1555) Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmed soetusmaksumuses, sh arvutid ja IT lisaseadmed, sideseadmed (telefonid, faksid, sissehelistamiskeskus, printerfaksid); audio- ja videotehnika. Rida 08 – muu materiaalne põhivara Eriotstarbeline inventar, kontoriinventar (v.a arvutustehnika), mööbel ja muu amortiseeruv põhivara, mida ei saa arvele võtta eespool toodud kontodel. Mitteamortiseeruv materiaalne põhivara (kunstiväärtused ja muu vara, mille väärtus aja jooksul ei vähene) kajastatakse soetusmaksumuses. Ümberhindlus toimub vastavalt üldeeskirja §-le 45. Rida 09 – immateriaalne põhivara (art 156) Kajastatakse soetatud või tasuta saadud immateriaalsed põhivarad. Hindamine soetusmaksumuses. Soetusmaksumus koosneb ostuhinnast ja soetamisega otseselt seotud põhivara kasutuselevõtmist võimaldavatest väljaminekutest. Soetusmaksumuse ümberhindamine ei ole lubatud. Kui realiseerimismaksumus on püsivalt madalam jääkväärtusest, tuleb vara hinnata alla realiseerimismaksumusele. 15 Siia kuulub ka ostetud või oma valmistatud (arendatud) tarkvara (soetusmaksumuses), mida saab kasutada sõltumata riistvarast, sh arvutitarkvara litsentsid, andmebaasid, kontoritarkvara, jne Rida 11–17 – aruandeperioodil arvestatud materiaalse ja immateriaalse põhivara kulum Kulumi all käsitatakse kogu põhivara (enne aruandeaastat soetatud ja aruandeaasta jooksul soetatud põhivara) aruandeaasta jooksul arvestatud kulumit. NB! Kui asutusel on arvel põhivara, siis on ka kulum. Tabel 2. Personal Ametikirjeldused Juhtkond – töötajad, kelle põhifunktsiooniks on asutuse juhtimine (juht, juhi asetäitja, raamatupidaja, keskastme juht). Juhtiv- ja keskastme spetsialistid – töötajad, kelle põhifunktsiooniks on põhitegevuse mõne kitsama sektori eest vastutamine, selle korraldamine ja arendamine ning alluvate juhendamine (tegelus, hooldus, põetus jm). Kasvatajad, perevanemad ja nende abilised – töötajad, kelle põhifunktsiooniks on asendushooldusteenusel laste vahetu kasvatamine. Neiks on kasvatajad ja kasvatajate abilised asenduskodudes ning perevanemad ja perevanemate abilised perekodudes. Nõuded last vahetult kasvatavale isikule on kehtestatud sotsiaalhoolekande seaduse §-s 4513. Tegevusjuhendaja ametikoha eesmärk on erivajadustega inimeste sotsiaalsete oskuste ja toimetulekuvõime parandamine ning võimaliku kõrvalabi kindlustamine erihoolekandeteenuseid osutavates asutustes, väljaspool kodu üldhooldusteenust osutavates asutustes ja turvakoduteenust osutavates asutustes. Nõuded tegevusjuhendajale on kehtestatud sotsiaalhoolekande seaduse §-s 86. Huvijuht – teenusesaajatele vaba aja sisustamisega tegelev isik. Õde – kutsekõrgharidusega või keskeriharidusega töötaja, kes on registreeritud tervishoiutöötajate registris. Sotsiaaltöötaja – sotsiaalhoolekandes töötav vastava erialase ettevalmistusega isik. Hooldustöötaja – vastavaid hooldamise ja abistamise funktsioone täitev isik. Nõuded hooldustöötajale on kehtestatud sotsiaalhoolekande seaduse §-s 22. Abihooldustöötaja – vahetult hooldusteenust osutav töötaja, kelle tööd juhendab hooldustöötaja. Psühholoog, kutsenõustaja, füsioterapeut, tegevusterapeut, logopeed, eripedagoog, pedagoog, arst, psühhoterapeut – erialase kõrgharidusega vastaval ametikohal töötaja. Lapsele teenust vahetult osutav isik – laste turvakodu või teise turvakoduteenust osutava asutuse töötaja, kes otse puutub lapsega kokku, osutab talle võimalikult asjakohast abi, hooldab ja arendab teda ning täidab muid turvakoduteenuse sisuks olevaid kohustusi, sh teeb lapse heaolu puudutavaid otsuseid. Nõuded lapsele teenust vahetult osutava isiku kohta on kehtestatud sotsiaalhoolekande seaduse §-s 36. Valvetöötaja – turvakodu või varjupaiga töötaja, kelle töö põhiülesannete hulka kuulub klientide vastuvõtmine, registreerimine, tubadesse paigutamine, sisekorra tagamine, vajaduse korral klientide suunamine ja juhendamine enda järel koristamisel, isikliku hügieeni eest hoolitsemisel või muudes toimingutes, puhtuse tagamine üldkasutatavates ruumides, vajaduse korral klientide suunamine sotsiaaltöötaja vastuvõtule (sotsiaalnõustamisele), vajaduse korral koostöö tegemine turvafirma, politsei ja kiirabiga. Koristuspersonal – töötajad, kelle põhifunktsiooniks on ruumide ja territooriumi heakorra ja puhtuse vahetu tagamine (koristamine, korrastamine). 16 Toitlustuspersonal – töötajad, kelle põhifunktsiooniks on toitlustusüksuse töö tagamine (toorainete hankimine, kalkuleerimine, toidu valmistamine, toidu jagamine, nõudepesu). Majandustöötajad / asutust teenindav personal – asutuse tegevuse tagamiseks tööle võetud teenindav personal (autojuht, elektrik, valvur, aednik jt). Siia kuulub tootmispersonal – töötajad, kelle põhifunktsiooniks on asutuse hoonete, seadmete ja kommunikatsioonide funktsioneerimise ja korrasoleku tagamine (remont, ekspluatatsioon, tehniline järelvalve jms), ja kinnisvara halduspersonal – töötajad, kelle põhifunktsiooniks on abitootmine, teenindamine jms tegelemine, st inimesed, kes toodavad asutusele lisaväärtust (töökoda, aiand, põllumajandus). Muud – massöör, juuksur, vaimulik jt. 2a. Ametikohtade arv ja tegelik töötajate arv – kajastatakse asutuse kogu personal, täidetakse aruandeaasta lõpu seisuga. Ettenähtud ametikohtade arv (veerg 1) – Sotsiaalministeeriumi, kohaliku omavalitsuse üksuse või asutuse omaniku kehtestatud ametikohtade arv kavandatud töömahu kohaselt (vastavalt hoolealuste/klientide arvule, keda on asutuses võimalik teenindada). Täidetud ametikohtade arv (veerg 2) – näidatakse ametikohal töötamise koormuse (töömahu) järgi. On võrdne või väiksem vastaval ametikohal töötavate füüsiliste isikute arvust. Tegelik töötajate arv (veerg 3) – näidatakse tegelikult töötavate füüsiliste isikute arv olenemata sellest, kas isik töötas täis- või osalise koormusega. Kui isik töötab korraga kahel ametikohal (näiteks töötab asutuse juhina ning on osakoormusega ka tegevusjuhendaja), siis märgitakse töötaja (veergu „tegelik töötajate arv“) ainult selle ametikoha juurde, mis on tema põhitegevus. Koormus (veergu „täidetud ametikohad“) märgitakse aga vastavalt koormuse jagunemisele kahe ametikoha vahel mõlema ametikoha juurde, mida see isik täidab (arvestada tuleks, et isik ei saa mõlemal ametikohal kokku üldjuhul töötada suurema koormusega kui 1,0). 2b. Töötajate arv soo ja vanuse järgi – kajastatakse asutuse kogu personal, täidetakse aruandeaasta lõpu seisuga. 2c. Juhtkonda kuuluvad ja teenusesaajatega tegelevad töötajad soo ja haridustaseme järgi – kajastatakse nii juhtkond kui otseselt teenuse osutamisega seotud personal aruandeaasta lõpu seisuga. Tabel 3. Teenusesaajatele osutatavad lisateenused ja/või teistele isikutele osutatavad teenused ja nende rahastamine (aruandeaasta jooksul) Tabel täidetakse varasemaga sarnaselt. Kui hoolekandeasutus osutab lisaks asendushooldusteenusele, erihoolekandeteenusele, väljaspool kodu osutatavale üldhooldusteenusele, turvakoduteenusele, varjupaigateenusele ja kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatavatele sotsiaalteenustele teenuseid, mille detailseid kulutusi (aruande tabel 1 „Majandustegevus“) ei ole võimalik eristada (majandustegevuse ja personali tabelitest välja jätta), siis näidatakse nende teenustega seotud kulutused loetelus toodud real või real „muud“ (kui loetelus puudub vastava teenuse nimetus). Tabeli all olevasse lisatabelisse märgitakse real „muud“ teenuse nimetus ja teenust kasutanute arv. Kui asutus osutab ka muid kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatavaid sotsiaalteenuseid ja täidab selle kohta aruande S-veebi aruandluskeskkonnas, siis märgitakse selle teenusega seotud rahastus hoolekandeasutuse aruande tabelis 3 real 16. Kui asutus esitab muude kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatavate sotsiaalteenuste kohta aruande (S-veebis), kus osutatavate teenuste loetelus on ka toitlustus-, transpordi-, sauna- või pesumajateenus, siis käesolevas lisateenuste tabelis 3 neid teenuseid enam eraldi ei näidata, kuna nende teenuste osutamine on näidatud juba aruandes „Muud kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatavad sotsiaalteenused“. 17 Endiselt kehtib hoolekandeasutuse tabeli 3 kohta ka see, et tabel täidetakse ainult juhul, kui asutus osutab veel teisi sotsiaalteenuseid, mis ei kajastu asutuse vastavate teenuste aruannetes (nt hooldusravi, rehabilitatsiooniteenus, isikliku abistaja teenus, tugiisikuteenus, koduteenus, eluruumi tagamise teenus, lapsehoiuteenus, päevahoiuteenus jm). Ajutise majutuse all (rida 05) kajastatakse ka rehabilitatsiooniteenuse osutamise raames hoolekandeasutusse majutatud isikud või nende saatjad, mida käsitleb sotsiaalhoolekande seaduse § 60 lõige 3. Lapsehoiuteenus (rida 08) – kui sotsiaalteenust osutav asutus osutab kohaliku omavalitsuse üksusele ka lapsehoiuteenust sotsiaalhoolekande seaduse § 451 tähenduses, siis näidatakse selle teenuse saajate arv ja rahastus tabelis 3 real 08. Samas esitab teenuse osutaja detailsema aruande temalt teenust ostnud kohalikule omavalitsusele. Eluruumi tagamise all (rida 12) käsitatakse käesolevas tabelis teenust, mille saajatele ei osutata muid hoolekandeteenuseid, vaid võimaldatakse üksnes eluase (nt asenduskodus olevad täisealiseks saanud noored, kelle puhul on asendushooldusteenuse rahastamine lõppenud, kuid isik jääb hoolekandeasutusse edasi – talle võimaldatakse elamispind jm). Muu (rida 16) all näidatakse muud eespool loetlemata lisateenused. Kui sellesse gruppi jäävad mitmed olulised sotsiaalteenused (teenuse osutaja seisukohast lähtuvalt, mida ta peab vajalikuks aruandes täpsemalt näidata), siis palume märkida need eraldi tabeli all olevasse vabatekstiga vormi „Muu“ lahtikirjutatult, näidates teenust kasutanud isikute arvu ja kulutused. Kindlasti peavad need sisalduma ka real 16 „Muu“ all. Tabel 4. Teenuseosutaja kasutuses olevate ja väljarenditavate ruumide ja rajatiste pindala (aruandeaasta lõpus) Tabeli täidavad vaid asendushooldusteenust ja ööpäevaringset erihooldusteenust osutavad asutused. Kui asendushooldusteenust või ööpäevaringset erihooldusteenust osutav asutus osutab ka väljaspool kodu osutatavat üldhooldusteenust ning üldises kasutuses olevate ruumide pinda (tabelis read 02–09) ei ole võimalik teenuse lõikes eraldi välja tuua, siis esitatakse andmed nende ruumide kohta kokku täies mahus (v.a väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse saajate käsutuses olevad eluruumid). Ruumidena arvestatakse elektri, kütte ja/või kanalisatsiooniga (või vähemalt ühega neist) varustatud pinnad. Eristatakse teenusesaaja enda käsutuses (kas tema enda omanduses või renditavad) olevad ruumid ja väljarenditavad ruumid. Teenuseosutaja käsutuses olevate ruumide osas eristatakse ruumid sihtotstarbe järgi (read 01 kuni 09). Väljarenditavate ruumide puhul on vaja esitada vaid ruutmeetrite arv kokku. Rida 03 – teenusesaajate tegevus- ja muude ruumide hulka arvatakse tegevustoad, raamatukogu, televiisori vaatamise ruum, ruum ürituste läbiviimiseks, jõusaal jms. Rida 05 – administratiivruumideks loetakse juhtkonna-, raamatupidamisruume jms. Rida 06 – hügieeniga seotud ruumid: pesemisruumid, dušš, saun, tualettruumid. Rida 07 – abiruumideks loetakse koridorid, soojussõlmed, laod, töökojad jms. Rida 08 – transporditeenuse osutamiserga seotud ruumid: garaaž, autojuhi ruum. Tabel 4a. Teenuseosutaja kasutuses olevate hoonete tüübid (aruandeaasta lõpus) Tabeli täidavad ainult asendushooldusteenust ja ööpäevaringset erihooldusteenust osutavad asutused. Kui asendushooldusteenust või ööpäevaringset erihooldusteenust osutav asutus osutab ka väljaspool kodu osutatavat üldhooldusteenust või muud teenust hoolekandeasutuses, siis esitatakse andmed vaid nende hoonete kohta, mida kasutavad asendushooldusteenust ja ööpäevaringset erihooldusteenust saavad isikud. Veerud 1 ja 2 täidetakse nende hoonete kohta (märgitakse hoonete arv), kus asuvad asendushooldusteenuse või ööpäevaringse erihooldusteenuse saajate eluruumid või tegevusruumid. Kui nende teenuste saajate eluruumide asukohaks olevad hooned kattuvad, siis märgitakse hoone mõlemasse veergu. Kui teenusesaajate elu- või tegevusruumideks on eraldatud osa (korter, korterid, tuba, toad, korrus, osakond või korpus) mõnest allpool loetletud hoonest, siis veergudesse 1 ja 2 märgitakse nende hoonete arv, mille ühes osas teenusesaajad elavad või tegutsevad. NB! Osaline kasutus mistahes tüüpi hoonest märgitakse vaid siis, kui teine osa sellest hoonest on mõne muu teenuse saajate või muude isikute/asutuste kasutuses. Kui hoone tervikuna on vaid asendushooldusteenuse või 18 ööpäevaringse erihooldusteenuse saajate ning neid teenindava personali (köögipersonal, juhataja või tegevus/juhendajate, kasvatajate kontoriruumid vm) kasutuses, siis märgitakse hoone reale, mis kajastab tervet hoonet (mitte osa hoonet), kuigi osa hoonest on personali kasutada. Veergu 3 märgitakse asendushooldusteenuse ja ööpäevaringse erihooldusteenuse saajate kasutuses olevate (eluruumid või tegevusruumid) hoonete arv kokku üks kord. See tähendab, et juhul kui asendushoolduse- ja erihoolekandeteenuse saajad saavad teenust ühes hoones või hoone osas, siis märgitakse see hoone veergu 3 ainult ühe korra. Asutuse tüübid vastavalt ehitusseaduse § 50 lõike 7 punkti 1 alusel vastu võetud majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määrusele nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“ märgitakse hoonete arv järgmiselt: Rida 01 – peremaja hulka arvestatakse spetsiaalselt teenuse osutamiseks ehitatud üksikelamud. Rida 02 – osa peremajast hulka arvestatakse üks tuba või mõned toad spetsiaalselt teenuse osutamiseks ehitatud üksikelamust. Rida 03 – üksikelamu hulka arvestatakse ühe korteriga elamud, individuaalmajad, taluhooned (hooned pole ehitatud spetsiaalselt teenuse osutamiseks, vaid selleks kohandatud). Rida 04 – osa üksikelamust hulka arvestatakse tuba või mõned toad ühe korteriga elamust, individuaalmajast või taluhoonest (hooned pole ehitatud spetsiaalselt teenuse osutamiseks, vaid selleks kohandatud). Rida 05 – ridaelamu või kaksikelamu sektsiooni (juhul kui on oma katus ja sissepääs maapinnalt) hulka arvestatakse ühe või mitme ridaelamu boksiga hooned, paarismajad. Rida 06 – osa ridaelamust või kaksikelamu sektsioonist hulka arvestatakse üks või mõned ridaelamu boksid ridaelamust, tuba või mõned toad ridaelamu boksist või üks osa, tuba või mõned toad paarismajast. Rida 07 – kolme ja enama korteriga elamu hulka arvestatakse kõik korterelamud, milles on kolm või enam korterit. Rida 08 – osa kolme või enama korteriga elamust hulka arvestatakse üks või mõned korterid kolme või enama korteriga elamust või üks või mõned toad korteritest. Rida 09 – ühiselamu hulka arvestatakse koridorisüsteemis (ühise köögi, sanitaarruumidega või elutoaga korrusel) korruselamu, sh hooned, mis on olemuselt sarnased ühiselamuga (näiteks lasteaiaks või kooliks ehitatud hooned, mis on kohaldatud teenuse osutamiseks). Rida 10 – osa ühiselamust hulka kuulub üks korrus, korter või mõned korterid, tuba või mõned toad koridorisüsteemis (ühise köögi, sanitaarruumidega või elutoaga korrusel) korruselamust, sh osa hoonest, mis on olemuselt ühiselamuga sarnane (näiteks lasteaiaks või kooliks ehitatud hooned, mis on kohaldatud teenuse osutamiseks). Rida 11 – hoolekandeasutuse tüüpi hoone hulka arvestatakse spetsiaalselt teenuse osutamiseks ehitatud korruselamud. Rida 12 – osa hoolekandeasutuse tüüpi hoonest hulka arvestatakse korpus, korrus, korrused, tuba või mõned toad spetsiaalselt teenuse osutamiseks ehitatud korruselamust. Rida 13 – mõisahoone hulka kuuluvad endised mõisahooned, mis on kohandatud teenuste pakkumiseks. Rida 14 – osa mõisahoonest hulka arvestatakse üks korrus, tuba või mõned toad mõisahoonest. Rida 15 – osa haiglast (üld-, eri- või ülikooli juures asuv haigla) hulka kuuluvad haigla palatid, korpused, osakonnad. Rida 16 – muu juures palun selgitage aruande kommentaari lahtris, millise hoonega on tegemist. 19  Sotsiaalkaitseministri 18. aprilli 2018. a määrus nr 16 „Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määruse nr 28 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“ muutmine“ Lisa 14 Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määrus nr 28 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“ Lisa 16 Sotsiaalministeerium TURVAKODUTEENUS Analüüsi ja statistika osakond tel 626 9362 Suur-Ameerika 1, 10122, Tallinn 20 . aasta Statistiline aruanne Aruande esitaja Aruande saaja Asutuse täielik nimetus Aadress: | Aadress: E-post: Esitavad: 1. Hoolekandeasutus 30. jaanuariks Registrikood | | | | | | | Sotsiaalkindlustusametile 2. Sotsiaalkindlustusamet 15. veebruariks Sotsiaalministeeriumile Omaniku liik | Peamine sihtrühm (märkida X) Lapsed Täisealised Juhataja ees- ja perekonnanimi telefon 1. Teenust saanud isikud soo, vanuse ja pöördumise peamise põhjuse järgi (aruandeaasta jooksul) Vanuserühmad Rea Pöördumise põhjus 65 ja va- Kokku nr 0–6 7–14 15–17 18–24 25–49 50–64 nemad A B 1 2 3 4 5 6 7 8 1. Lähisuhtevägivald 01 mehed 02  naised 03 2. Muu vägivald 04 mehed 05 naised 06 3. Hulkurlus 07 mehed 08 naised 09 4. Kodune hoolimatus 10 mehed 11 naised 12 5. Alkoholi tarvitamine 13 mehed 14 naised 15 6. Narkootikumide tarvitamine 16 mehed 17 naised 18 7. Vanemate ja teiste lähedaste 19 alkoholi tarvitamine mehed 20 naised 21 8. Vanemate ja teiste lähedaste 22 narkootikumide tarvitamine mehed 23 naised 24 9. Elukoha puudumine 25 mehed 26 naised 27 sh kinnipidamiskohast vabanemine 28 mehed 29 naised 30 10. Sotsiaalkindlustusameti poolt 31 suunamine mehed 32 naised 33 11. Muud / põhjus teadmata 34 mehed 35 naised 36 KOKKU TEENUST SAANUD 37 mehed 38 naised 39 neist suhtluskeel eesti 40 mehed 41 naised 42 -„ - muu keel 43 mehed 44 naised 45 2 1a. Sotsiaalkindlustusameti poolt turvakoduteenust saama suunatud isikud sihtrühmade kaupa (aruandeaasta jooksul) Vanuserühmad Rea Sihtrühm 65 ja Kokku nr 0–6 7–14 15–17 18–24 25–49 50–64 vanemad A B 1 2 3 4 5 6 7 8 Kokku teenust saama 01 suunatud mehed 02 naised 03 1. Saatjata alaealised 04 x x x x mehed 05 x x x x naised 06 x x x x 2. Inimkaubanduse ohvrid 07 mehed 08 naised 09 3. Seksuaalselt väärkoheldud alaealised (seksuaalkuriteo ohvrid) 10 x x x x mehed 11 x x x x naised 12 x x x x 2. Teenuse saajad teenuse saamise kestuse järgi (aruandeaasta jooksul) kuni 7 8–30 31–90 91–180 üle 180 Kokku Teenuse Rea ööpäeva ööpäeva ööpäeva ööpäeva ööpäeva isikuid osutamise Vanus ja sugu aeg kokku nr ööpäevades A B 1 2 3 4 5 6 7 Mehed 01 neist vanuses 0–6 02 7–14 03 15–17 04 18–24 05 25–49 06 50–64 07 65 ja vanemad 08 Naised 09 neist vanuses 0–6 10 7–14 11 15–17 12 18–24 13 25–49 14 50–64 15 65 ja vanemad 16 Kokku 17 neist vanuses 0–6 18 7–14 19 15–17 20 18–24 21 25–49 22 50–64 23 65 ja vanemad 24 3 3. Teenust saanud isikute lahkumine (v.a Sotsiaalkindlustusameti poolt suunatud isikud) (aruandeaasta jooksul) Isikud teenuse saamise kestuse järgi Rea Sihtkoht kuni 7 8–30 31–90 91–180 üle 180 Kokku isikuid nr ööpäeva ööpäeva ööpäeva ööpäeva ööpäeva A B 1 2 3 4 5 6 Koju 01 Asendushooldusteenust või 02 järelhooldusteenust saama Kinnise lasteasutuse teenust 03 saama Väljaspool kodu osutatavat ööpäevaringset 04 üldhooldusteenust saama Kohaliku omavalitsuse poolt 05 pakutavasse eluruumi Muu / teadmata 06 Kokku teenust saamast 07 lahkunud 3a. Sotsiaalkindlustusameti poolt suunatud isikute lahkumine (aruandeaasta jooksul) Isikud teenuse saamise kestuse järgi Sihtkoht Rea Kokku nr kuni 7 8–30 31–90 91–180 üle 180 isikuid ööpäeva ööpäeva ööpäeva ööpäeva ööpäeva A B 1 2 3 4 5 6 Koju – täiskasvanud 01 Iseseisvasse ellu (tööle, abiellus jm) 02 Bioloogilisse perekonda tagasi (seksuaalselt väärkoheldud lapsed) – 03 lapsed Asendushooldusteenust saama 04 asendus- või perekodus – lapsed Asendushooldusteenust saama 05 hooldusperes – lapsed Eestkostja juurde elama – kokku 06 sh lapsed 07 Kohaliku omavalitsuse poolt 08 pakutavasse eluruumi – kokku sh lapsed 09 Väljaspool kodu osutatavat ööpäevaringset üldhooldusteenust 10 saama Ööpäevaringset erihooldusteenust 11 saama sh lapsed 12 Tagasipöördumine päritoluriiki – kokku 13 sh lapsed 14 Varjupaigataotlejate majutuskeskusse – 15 kokku sh lapsed 16 Turvakoduteenust saama teise asutusse 17 – kokku sh lapsed 18 Perekonnaga taasühinemine – kokku 19 sh lapsed 20 4  Surnud – kokku 21 sh lapsed 22 Muu/teadmata – kokku 23 sh lapsed 24 Kokku teenust saamast lahkunud 25 isikud sh lapsed 26 4. Turvakoduteenust saanud isikutele osutatud teenused (aruandeaasta jooksul) Teenuse olemasolu Suunatud asutuses Asutuses teenust Teenust Rea Teenuse liik (teenuse olemasolu teenust saanute saama saanute nr asutuses arv väljapoole arv kokku tähistage numbriga 1) asutust A B 1 2 3 4 Sotsiaalnõustamine 01 Psühholoogiline nõustamine 02 Psühhoteraapia 03 Meditsiiniline abi¹ 04 suunatud statsionaarset psühhiaatrilist tervishoiuteenust saama 05 X (statsionaarsele ravile psühhiaatriahaiglas või kliinikus) suunatud ambulatoorset 06 X psühhiaatrilist tervishoiuteenust saama Juriidiline nõustamine 07 Tugiisikuteenus 08 Võlanõustamine 09 Taotluse esitamine puude raskusastme 10 X tuvastamiseks Muu teenus (kirjuta) 11 ¹ Meditsiinialase haridusega isiku poolt osutatud teenus. Lahter „Muu“ lahtikirjutatult: Teenuse nimetus Teenust kasutanute arv 5. Kohtade arv ja nende kasutamine Teenust kasutanute arv Kohtade (aasta jooksul) Rea arv neist Sugu nr (aasta Kokku esma- lõpus) korduvad kordsed A B 1 2 3 4 Mehed 01 X Naised 02 X Kokku 03 5 6. Teenuse saajatega tegelevad põhitöötajad (töölepingu, töövõtulepingu, käsunduslepingu või muu võlaõigusliku lepingu alusel) ja nende keskmine töötasu Töötajate Aasta Töötasu Keskmine Täidetud arv aasta keskmine kokku (kõik töötasu kuus, ametikohtade Töötaja Rea lõpus töötajate arv, arvestatud eurot arv nr (isikute arv) taandatud töötasu (v4 / v3 / 12) (koormused täistööajale liigid), eurot aasta lõpus) (vt juhend) aastas A B 1 2 3 4 5 Lapsele teenust vahetult osutav töötaja 01 sh vastab SHS § 36 lõikes 2 sätestatud 02 X X X X ettevalmistusnõuetele Hooldustöötaja 03 Logopeed, eripedagoog 04 Psühholoog, kutsenõustaja 05 Psühhoterapeut 06 Tegevusjuhendaja 07 sh sotsiaalkaitseministri määrusega kehtestatud kava kohase 08 X X X X tegevusjuhendaja koolituse läbinud Õde 09 Sotsiaaltöötaja 10 Muud 11 Kokku /keskmine 12 Vabatahtlikud töötajad (aasta jooksul kokku) 13 X X X X sh asutuse poolt osaliselt tasustatud 14 X X X 7. Teenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul) Teenuse Kulutused kulutusi rahastas, eurodes Kesk- osutamise teenusele isik kohaliku riik muud mised aeg kokku aruande- oma- Kokku sh allikad kulutused ööpäeva- aastal valitsuse (v6 + v8) riigieelarvest teenuse hasart- ühe des kokku, üksus osutamiseks mängu ööpäeva eurot kokku sh maksust kohta (v2 / (v3 + v4 + Sotsiaal- v1) v5 + v9) kindlus- tusameti kaudu 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Täitja nimi Kuupäev …………………………………………………… Telefon E-post Täname Teid! 6 JUHEND Statistilise aruande „Turvakoduteenus“ esitavad turvakoduteenust osutavad hoolekandeasutused sõltumata omaniku liigist. Teenust osutavate asutuste omanike liigitamise aluseks on Statistikaameti omanike liigitus 2013 (http://metaweb.stat.ee/?siteLanguage=ee). Asutuste liigitamisel kasutada 2. taseme klassifikaatorit: Kood Nimetus Selgitus 11 Riik, k.a avalik- Siia liigitatakse, kui riigi või avalik-õigusliku üksuse (üksus on asutatud õiguslikud üksused vastava seaduse alusel) osalus majandusüksuses on 50% ja rohkem või kuulub riigile või avalik-õiguslikule üksusele 50% ja rohkem varast. 12 Kohaliku Siia liigitatakse, kui kohaliku omavalitsuse üksuse osalus omavalitsuse üksus majandusüksuses on 50% ja rohkem või kuulub kohaliku omavalitsuse üksusele 50% ja rohkem varast. 21 Eesti erasektor Siia liigitatakse residendid ning kui riigil ja/või kohaliku omavalitsuse üksusel ei ole osalust majandusüksuses või on osalus alla 50% ja kui riigile ja/või kohaliku omavalitsuse üksusele kuulub alla 50% varast. 22 Välismaa erasektor Siia liigitatakse mitteresidendid ja kui avalikul või Eesti erasektoril ei ole osalust majandusüksuses või on osalus alla 50% ja kui avalikule või Eesti erasektorile kuulub alla 50% varast. 90 Muu Välismaa avalik sektor (välisriigi valitsuse kontrollitava juriidilise isiku osalus majandusüksuses on üle 50% või kuulub välisriigi valitsuse kontrollitavale juriidilisele isikule üle 50% varast); enamusosaluseta või enamusomandiõiguseta (näiteks majandusüksus, kus 1/3 kuulub riigile, 1/3 füüsilisele isikule ja 1/3 välismaisele füüsilisele isikule); määramata enamusosalusega või enamusomandiõigusega (siia liigitatakse objekte, mille omanikke ei ole võimalik määrata, nt ei ole info omanike kohta kättesaadav). Turvakoduteenus on kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on tagada sotsiaalhoolekande seaduse § 33 lõikes 2 nimetatud isikutele ajutine eluase, turvaline keskkond ja esmane abi. Ajutise eluaseme tagamise all mõeldakse voodikoha, pesemisvõimaluse (pesupesemine, isikliku hügieeni toimingud), laste puhul ka mängimis- ja õppimisvõimaluste jms tagamist. Esmase abi all mõeldakse inimesele toidu, riiete, peavarju ja hoolitsuse ning vajaduse korral esmase meditsiinilise abi võimaldamist. Tulenevalt isiku east ja vajadusest (laps, eakas, puudega isik) tagatakse ka tema hooldamine ja arendamine. Turvakoduteenuse peamised sihtrümad on: 1) lapsed, kes vajavad abi hooldamises esinevate puuduste tõttu, mis ohustavad nende elu, tervist või arengut; 2) täisealised isikud, kes vajavad turvalist keskkonda. Tabel 1. Teenust saanud isikud soo, vanuse ja pöördumise peamise põhjuse järgi (aruandeaasta jooksul) Täidetakse kõikide aruandeaasta jooksul teenust saanud isikute kohta (üks kord), sõltumata teenuse saamise kestusest ja aruandeaastal teenuse kasutamise kordadest. Isiku vanus näidatakse tema 7 esmakordsel (aruandeaastal) pöördumisel asutusse. Pöördumise põhjusena märgitakse vaid üks, peamine põhjus. Read 01, 02, 03 – lähisuhtevägivalla ohver – näidatakse isikut, kes on kogenud lähisuhtevägivalda. Siia märgitakse ka lapsed, kes sattusid asutusse koos lähisuhtevägivalla ohvrist vanemaga või on ise vägivalla ohvrid. Lähisuhtevägivald on füüsiline, seksuaalne, psühholoogiline või majanduslik vägivald, mis leiab aset partnerite või pereliikmete vahel ning mis avaldub sundiva ja kontrolliva käitumise mudelina. Siin ei näidata neid, kes olid teenust saama suunatud Sotsiaalkindlustusameti poolt (kajastatakse ridadel 31, 32, 33) Read 4, 5, 6 – muu vägivalla ohver on isik, kes on kogenud vägivalda väljaspool kodu. Read 7, 8, 9 – hulkurlus – näidatakse isikud, kellel on kodu, kuid kes ei soovi kodus elada. Read 10, 11, 12 – kodune hoolimatus – isikusse suhtuvad omaksed hoolimatult ja ükskõikselt, mistõttu isik vajab kõrvalist abi. Read 13, 14, 15 – alkoholi tarvitamine – alkohoolsete jookide liigtarvitamine isiku poolt. Read 16,17,18 – narkootikumide tarvitamine – narkootiliste ainete tarvitamine. Read 19, 20, 21 – isik ei saa kodus elada oma vanemate ja/või teiste temaga koos elavate inimeste sagedase alkoholi tarvitamise tõttu. Read 22, 23, 24 – isik ei saa kodus elada oma vanemate ja/või teiste temaga koos elavate inimeste sagedase narkootikumide tarvitamise tõttu. Read 25, 26, 27 – isikul puudub kindel elukoht. Read 28, 29, 30 – tuuakse eraldi välja kinnipidamiskohast vabanenud isikud, kes viibisid asutuses elukoha puudumise tõttu Read 31, 32, 33 – Sotsiaalkindlustusameti poolt teenust saama suunatud välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 6 kohaselt saatjata alaealised välismaalased, ohvriabi seaduse tähenduses inimkaubanduse ohvrid ja ohvriabi seaduse tähenduses seksuaalselt väärkoheldud alaealised. Ridadel 40, 41, 42, 43, 44, 45 näidatakse kliendiga suhtlemise keel, milleks on kas eesti keel või muu keel. Tabel 1a. Sotsiaalkindlustusameti poolt turvakoduteenust saama suunatud isikud sihtrühmade kaupa (aruandeaasta jooksul) Saatjata alaealine – välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 6 kohaselt saatjata alaealine välismaalane. Inimkaubanduse ohver – ohvriabi seaduse tähenduses isik, kelle suhtes toime pandud kuriteo osas on alustatud kriminaalmenetlust karistusseadustiku §-s 133–140, 172, 173, 175 või 259 sätestatud kuriteo tunnustel. Ohvriabi seaduse muudatuse aluseks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/36/EL, milles käsitletakse inimkaubanduse tõkestamist ja sellevastast võitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset. Seksuaalselt väärkoheldud alaealine (seksuaalkuriteo ohver) – ohvriabi seaduse tähenduses alla 18- aastane isik, kelle suhtes toime pandud kuriteo osas on alustatud kriminaalmenetlust karistusseadustiku §-s 133–133³, 141–146, 175, 178–179 või 180 sätestatud kuriteo tunnustel. Ohvriabi seaduse muudatuse aluseks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/92/EL, mis käsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise ning lasteporno vastast võitlust. Tabel 2. Teenuse saajad teenuse saamise kestuse järgi (aruandeaasta jooksul) Juhul kui isik kasutab aruandeaasta jooksul teenust korduvalt, arvestatakse tema teenuse saamise aeg aasta kohta kokku ja isik märgitakse vastavasse veergu. Tabel 3. Teenust saanud isikute lahkumine (v.a Sotsiaalkindlustusameti poolt suunatud isikud) (aruandeaasta jooksul) Näidatakse isikuid teenuse saamise kestuse ja lahkumise sihtkoha järgi. Täidetakse aruandeaasta viimase lahkumise järgi. Kinnise lasteasutuse teenus on ööpäevaringne teenus, mida osutatakse sotsiaalhoolekande seaduse §- s 1303 sätestatud tingimustel lapsele, kelle vabadust on piiratud kohtumääruse alusel. 8 Tabel 3a. Sotsiaalkindlustusameti poolt suunatud isikute lahkumine (aruandeaasta jooksul) Tabelis esitatakse andmed saatjata alaealiste, seksuaalselt väärkoheldud alaealiste ja inimkaubanduse ohvrite turvakodust lahkumise kohta lahkumise sihtkoha järgi, eristades täiskasvanuid ja lapsi. Iseseisvasse ellu (tööle, abiellus jt) – näidatakse neid, kes on turvakodus viibimise ajal saanud täisealiseks (18-aastaseks) ja lahkusid elama iseseisvalt. Bioloogilisse perekonda – siin näidatakse ainult seksuaalselt väärkoheldud alaealisi, kes on lahkunud tagasi oma bioloogilisse perekonda. Ööpäevaringset erihooldusteenust saama – näidatakse isikud, kes lahkusid ööpäevaringset erihooldusteenust või kogukonnas elamise teenust saama. Perekonnaga taasühinemine – Euroopa liikmesriigis seaduslikult elava kolmanda riigi kodaniku pereliikmete sisenemine sellesse liikmesriiki ja seal elamine, et perekond jääks kokku, olenemata sellest, kas peresuhted tekkisid enne või pärast kõnealuse kolmanda riigi kodaniku sisenemist sellesse liikmesriiki. Perekonna taasühinemist taotlev isik – kolmanda riigi kodanik, kes elab seaduslikult liikmesriigis ja kes taotleb oma pereliikmete taasühinemist temaga või kelle pereliikmed taotlevad taasühinemist temaga (Alus: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/86/EL). Tabel 4. Turvakoduteenust saanud isikutele osutatud teenused Veerg 1 – iga teenus, mida asutus osutab, tähistatakse numbriga 1. Veerud 2 ja 3 – üks ja sama isik võib kasutada mitut asutuses ja väljaspool asutust pakutavat lisateenust. Iga isikut tuleb näidata kõigi teenuste all, mida ta sai. Iga teenuse all tuleb üht ja sama isikut näidata igas veerus üks kord olenemata sellest, kas ta sai nimetatud teenust üks või mitu korda. Veerg 4 – näidatakse isikud, kes said vastavaid teenuseid – isikud, kes said teenust ainult asutuses + isikud, kes said teenust väljaspool asutust + isikud, kes said teenust nii asutuses kui ka väljaspool asutust. Seega veerg 4 <= veerg 2 + veerg 3 Sotsiaalnõustamine – isikule vajaliku teabe andmine sotsiaalsetest õigustest ja seaduslike huvide kaitsmise võimalustest ning abistamine konkreetsete sotsiaalsete probleemide lahendamisel edaspidise toimetuleku soodustamiseks. Psühholoogiline nõustamine – osutatakse vastava erialase (psühholoogilise) kõrgharidusega spetsialisti või Euroopa Liidu standarditele vastavat sertifikaati omava psühhoterapeudi poolt. Tugiisikuteenus – teenuse raames juhendatakse, julgustatakse ja motiveeritakse isikut tema kohustuste täitmisel, õiguste teostamisel või toimetulekul igapäevases elukeskkonnas. Teenust osutatakse isiku poolt, kes on läbinud tugiisiku koolituse. Siin näidatakse vaid neid isikuid, kes on saanud tugiisikuteenust otse turvakodus (ilma kohaliku omavalitsuse poolse sekkumiseta, st asutusel ei ole sõlmitud omavalitsusega lepingut teenuse osutamiseks) ning kelle kohta ei koguta andmeid kohalike omavalitsuste poolt esitatava statistilise aruandega „Tugiisikuteenus“. Võlanõustamisteenus – teenuse raames nõustatakse ja abistatakse isikut rahalise võlgnevuse korral selle isiku jaoks talutavaks muutmisel või kõrvaldamisel, uute võlgade tekkimise ennetamisel ning vajaduse korral teavitatakse isikut võlaprobleemidega seonduvate probleemide lahendamise võimalustest. Teenust osutatakse isiku poolt, kellel on riiklikult tunnustatud kõrgharidus ja kes on läbinud 160-tunnise võlanõustaja täienduskoolituse või kellele on väljastatud võlanõustaja kutsetunnistus kutseseaduse alusel. Tabel 5. Kohtade arv ja nende kasutamine Kohtade arv iseloomustab teenuse osutamise võimalikku mahtu asutuses (kui paljudele isikutele on võimalik samaaegselt teenust osutada) vastavalt riiklikult kehtestatud ehitustehnilistele, tervisekaitse-, ohutus- ja keskkonnanõuetele. Enamikul juhtudel (v.a ehituslikud või muud ümberkorraldused, nt reorganiseerimine) ei saa kohtade arv aasta jooksul põhjendamatult muutuda. Teenust kasutanute arv Esmakordselt teenust kasutanud – isikud, kes aruandeaastal pöördusid asutusse turvakoduteenuse saamiseks esimest korda ehk kasutasid teenust aruandeaastal vaid üks kord. Korduvalt teenust kasutanud – isikud, kes on aruandeaasta jooksul saanud ülalnimetatud teenust aasta jooksul korduvalt (rohkem kui üks kord). 9 Teenust kasutanute arv kokku (veerg 2 rida 3) peab võrduma teenuse saajate arvuga tabelis 1. Tabel 6. Teenuse saajatega tegelevad põhitöötajad (töölepingu, töövõtulepingu, käsunduslepingu või muu võlaõigusliku lepingu alusel) ja nende keskmine töötasu Näidatakse töötajad, kes tegelevad otseselt käesoleva teenuse osutamisega, majanduspersonali reeglina mitte näidata. Ei märgita asutuse töötajaid, kes tegelevad muude teenuste kui turvakoduteenuse osutamisega. Samuti ei märgita töötajaid, kelle tegevus on asutuses tervikuna sisse ostetud (st mitte töölepingu ja töövõtulepingu alusel, nt tervishoiuteenused) või seotud asutuse üldise tegevuse tagamisega. Asutuse üldise tegevusega seotud töötajad (asutuse juhid, raamatupidajad ja teised juhtkonda kuuluvad töötajad ning koristus-, toitlustus-, majandus- ja muu personal, kes ei tegele vahetult klientidele teenuse osutamisega) näidatakse aruandes „Hoolekandeasutus”. Real 01 näidatakse kõik lapsele teenust vahetult osutavad isikud. Real 02 näidatakse need kasvatusala töötajad, kes vastavad sotsiaalhoolekande seaduse § 36 lõigete 2 ja 3 järgi ühele järgmistest ettevalmistusnõuetest: 1) vähemalt keskharidus ning pedagoogiline, psühholoogia- või sotsiaaltööalane riiklikult tunnustatud kutse- või kõrgharidus; 2) vähemalt keskharidus ning läbitud käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud sotsiaaltöö ja pedagoogika täienduskoolitus (jõustub 1. jaanuaril 2020. aastal). Käesoleva tabeli real „muu“ näidatakse asutuse juhtkonda või juhtiv-keskastme spetsialistide hulka kuuluvad töötajad ainult juhul, kui nad tegelevad otseselt teenuse saajatega. Töölepingu alusel töötavad isikud jaotatakse täis- ja osatööajaga töötajateks: 1) täistööajaga töötaja on isik, kelle töönädala pikkus on reeglina 40 tundi või lühem seaduse (alaealine, tervisekahjulikul tööl töötaja, õpetaja jne) ja töösisekorra eeskirja järgi; 2) osalise tööajaga töötaja on isik, kes töötab osalise tööpäeva või osalise töönädala/kuuga; kes töötab ajutiselt osalise tööajaga tööandja algatusel. Töövõtulepinguga, käsunduslepinguga töötaja on isik, kellega on sõlmitud töövõtuleping, käsundusleping ja kelle töötasult maksab sotsiaalmaksu tööandja. Täidetud ametikohtade arv (veerg 1) – näidatakse ametikohal töötamise koormuse (töömahu) järgi aruandeaasta lõpu seisuga. Aruandeaasta lõpu seisuga peatatud töölepinguid (tööandja koosseisunimekirjas olevaid lapsehoolduspuhkusel või ajateenistuses viibijaid) ei arvestata. Töötajate arv aasta lõpus (veerg 2) – näidatakse aruandeaastavõi ajateenistuses viibijaid ei arvestata). Aasta keskmine töötajate arv taandatud täistööajale (veerg 3) ‒ arvu leidmiseks summeeritakse kuude töötajate keskmised arvud (isik-kuud) ja jagatakse 12-ga (12 kuud töötanud isik täisajaga 12 x 1 / 12 = 1; 6 kuud töötanud isik täisajaga = 6 x 1 / 12 = 0,5). Kui isik on töötanud mõnes kalendrikuus vähem kui terve kuu, siis arvestatakse proportsionaalselt töötatud tööpäevade ja kalendrikuus tema ettenähtud tööpäevade järgi isiku kuu maht (näiteks isik töötas 10 päeva kalendrikuust, milles oleks pidanud töötama 20 päeva, siis see kalendrikuu läheb arvesse töötatud mahus 0,5, sest 10 / 20 = 0,5). Osalise töötajaga töötajad arvestatakse proportsionaalselt töötatud aja järgi (näiteks töötaja, kes töötab lepingu järgi 10-tunnise töönädalaga, arvestatakse 0,25-na, sest 10 / 40 = 0,25 – eelduseks on, et täistööaeg = 40 tundi nädalas). Kui töötajate tööaeg arvestatakse summeeritult arvestusperioodi kohta (graafiku alusel töötavad isikud, kelle puhul ei pruugi olla iga töönädala kohta täistööaja normiks 40 tundi), siis lähtutakse arvestusperioodil töötaja töötatud koormusest. Näide aasta keskmise töötajate arvu leidmiseks taandatuna täistööajale: - üks töötas täistööajaga (koormus 1,0) 11 kuud ja 1 kuu 21 tööpäevast 12 – arvestus täistööajale (11 x 1) / 12) + (12 / 21) / 12)) = 0,96 - teine töötas 11 kuud koormusega 0,5 – arvestus täistööajale (11 x 0,5) / 12 = 0,46 - kolmas töötas 7 kuud koormusega 0,5 – arvestus täistööajale (7 x 0,5) / 12 = 0,29 - neljas töötas 12 kuud koormusega 0,25 – arvestus täistööajale (12 x 0,25) / 12 = 0,25 Seega on kõigi näites toodud töötajate aasta keskmine arv taandatult täistööajale 0,96 + 0,46 + 0,29 + 0,25 = 1,96. Täistööajale taandatud töötajate keskmist arvu on võimalik leida ka, jagades aastas töötatud tundide arvu tööajanormtundidega aastas. 10 Täpsemalt on aasta keskmise töötajate arvu taandatult täistööajale arvestamiseks võimalik kasutada ka Statistikaameti selgitust aadressil: http://pub.stat.ee/px- web.2001/Database/Majandus/12Palk_ja_toojeukulu/01Palk/02Aastastatistika/PA_5311.htm Töötasu kokku (veerg 4) näidatakse kõik arvestatud töötasu liigid – põhitasu, regulaarne lisatasu (k.a kvalifikatsiooni-, keele- ja staažitasu jt regulaarsed tasud), lisatasud ületundide, öisel ajal, riigipühadel ja puhkepäevadel töötamise eest. Siia kuuluvad ka lisatasud ja preemiad (kuu-, kvartali- ja aastapreemia, jõulutoetus jms) ning põhi- ja lisapuhkuse (k.a puhkusekompensatsioonid) tasu, taseme- ja tööalasel koolitusel viibimise ajal makstud tasud jms. Summad näidatakse brutopalgana koos tasudelt kinnipeetud kohustuslike maksetega (nt koos tulumaksuga, töötuskindlustuse ja pensionikindlustuse II samba maksuga, kui need maksud peeti kinni). Siia ei kuulu ühekordsed preemiad tähtpäevade puhul, toetus juubeli, sünni, surma puhul ning hüvitised töösuhte lõpetamisel ega ka mitterahaline tasu (boonustasu). Keskmine töötasu kuus (veerg 5) – arvutab arvutiprogramm, aruande esitaja ei täida. Töötasu kokku (veerg 4) jagatud aasta keskmine taandatud täistööajaga (veerg 3) / aasta kuudega ehk 12-ga. Tabel 7. Teenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul) Näidatakse vaid otseselt turvakoduteenuse osutamisega seotud kulud. Investeeringud näidatakse ainult aruandes “Hoolekandeasutus” vastavalt rahastamisallikale. Rahastamisallikad: Isik – näidatakse teenuse saajate endi ja/või nende eest teiste pereliikmete või ülalpidamiskohustuslaste poolt tasutud summad. Kohaliku omavalitsuse üksus – näidatakse kohalike omavalitsuste eelarvetest teenuse osutamiseks eraldatud rahalised vahendid; ei näidata teenuse saaja poolt või tema eest kohalikule omavalitsusele teenuse eest tasutud summasid, mis omavalitsus kannab hoolekandeasutusele – need on teenuse saaja poolt finantseeritud kulud. Riik – eraldi näidatakse riigieelarvest teenuse osutamiseks eraldatud rahalised vahendid, sh läbi Sotsiaalministeeriumi eelarve Sotsiaalkindlustusameti kaudu eraldatud vahendid turvakoduteenuse osutamiseks inimkaubanduse ohvritele ja seksuaalselt väärkoheldud lastele ning hasartmängumaksu projektide kaudu saadud rahalised vahendid. Muud allikad – näidatakse kõik eespool loetlemata allikatest laekunud vahendid. 11  Sotsiaalkaitseministri 18. aprilli 2018. a määrus nr 16 „Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määruse nr 28 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“ muutmine“ Lisa 15 Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määrus nr 28 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“ Lisa 17 Sotsiaalministeerium VARJUPAIGATEENUS Analüüsi ja statistika osakond 20 . aasta tel 626 9362 Statistiline aruanne Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn Aruande esitaja Aruande saaja Asutuse täielik nimetus Aadress: Aadress: E-post: Esitavad: 1. Hoolekandeasutus 30. jaanuariks Registrikood | | | | | | | Sotsiaalkindlustusametile 2. Sotsiaalkindlustusamet 15. veebruariks Sotsiaalministeeriumile Omaniku liik | Asutuse juhi ees- ja perekonnanimi telefon 1. Varjupaigateenuse saajad soo ja vanuse järgi (aruandeaasta jooksul) Pöördumise põhjus Rea Vanuserühmad Kokku nr 18–24 25–49 50–64 65 ja vanemad A B 1 2 3 4 5 1. Kodutud kokku 01 mehed 02 naised 03 2. Teised varjupaigateenuse saajad kokku 04 mehed 05 naised 06 sh kinnipidamiskohast vabanenud 07 mehed 08  naised 09 3. Varjupaigateenuse saajad kokku 10 mehed 11 naised 12 2. Varjupaigateenuse saajad teenuse saamise kestuse järgi (aruandeaasta jooksul) Isikud teenuse saamise kestuse järgi Rea Kokku nr kuni 7 8–30 31–90 91–180 181–270 üle 270 isikuid ööpäeva ööpäeva ööpäeva ööpäeva ööpäeva ööpäeva A B 1 2 3 4 5 6 7 1. Kodutud kokku 01 mehed 02 naised 03 2. Teised varjupaigateenuse 04 saajad kokku mehed 05 naised 06 3. Varjupaigateenuse saajad 07 kokku mehed 08 naised 09 3. Kohtade kasutamine Ühe isiku Teenust Isikute teenuse Kohtade arv keskmine Rea saanud saamise aeg (aruandeaasta teenuse saamise nr inimeste kokku, lõpus) aeg (ööpäevad) arv ööpäevades arv) (v3 / v2) A B 1 2 3 4 Mehed 01 X Naised 02 X Kokku 03 4. Varjupaigateenuse saajatele osutatavad lisateenused Teenuse liik Rea Teenuse olemasolu nr asutuses (teenuse olemasolu tähistage numbriga 1) A B 1 Voodipesu andmine 01 Hügieenitarvete andmine 02 Humanitaarabi (riided ja esmatarbevahendid) 03 Sotsiaalnõustamine 04 Psühholoogiline nõustamine 05 Resotsialiseerimisteenus 06 Meditsiiniline abi* 07 Toidu valmistamise võimalus 08 2 Toitlustamine 09 Riiete pesemise võimalus 10 Isiklike asjade hoidmise võimalus 11 * meditsiinilise erialase haridusega isiku poolt osutatud teenus. 5. Varjupaigateenuse osutamisega tegelevad töötajad (aruandeaasta lõpus) Töötaja Rea nr Täidetud ametikohtade Tegelik töötajate arv arv A B 1 2 Juhataja 01 Sotsiaaltöötaja 02 Hooldustöötaja 03 Valvetöötaja 04 Õde 05 Muud 06 Kokku 07 Vabatahtlikud töötajad (aasta jooksul kokku) 08 X 6. Teenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul) Teenuse Kulutused kulutusi rahastas Keskmised saamise aeg teenusele isik kohaliku muud allikad kulutused kokku kokku, eurot omavalitsuse ühe ööpäeva (ööpäevad) (v3 + v4 + v5) üksus kohta (v2 / v1) 1 2 3 4 5 6 Täitja nimi Kuupäev …………………………………………………… telefon E-post Täname Teid! JUHEND Statistilise aruande „Varjupaigateenus“ esitavad kõik varjupaigateenust osutavad hoolekandeasutused sõltumata omaniku liigist. Varjupaigateenus on kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on ajutise ööbimiskoha võimaluse kindlustamine täisealisele isikule, kes ei ole võimeline endale ööbimiskohta tagama. Ajutises ööbimiskohas peab olema tagatud voodikoht, pesemisvõimalus ja turvaline keskkond. Teenuse saajaks võib olla kodutu, kes võib teenust vajada üsna pika aja vältel, aga ka inimene, kes on bussist maha jäänud ning kellel puuduvad vahendid hotellis ööbimiseks, samuti inimene, kelle kodu on tules hävinud ja kellele kohaliku omavalitsuse üksusel pole muud ajutist elamispinda pakkuda jne. 3 Kodutu – inimene, kellel ei ole mingit seaduslikku suhet (omand, üürileping, alaline majutusleping) ühegi elamispinnana kvalifitseeritava hoone, ruumi või nende osaga. Sellesse gruppi kuuluvatel inimestel puudub nii elukoht kui selle muretsemiseks vajalik sissetulekuallikas ja sotsiaalsed oskused neis tingimustes enda seisundit muuta. Teenust osutavate asutuste omanike liigitamise aluseks on Statistikaameti omanike liigitus 2013 (http://metaweb.stat.ee/?siteLanguage=ee). Asutuste liigitamisel kasutada 2. taseme klassifikaatorit: Kood Nimetus Selgitus 11 Riik, k.a avalik- Siia liigitatakse, kui riigi või avalik-õigusliku üksuse (üksus on asutatud vastava seaduse õiguslikud üksused alusel) osalus majandusüksuses on 50% ja rohkem või kuulub riigile või avalik- õiguslikule üksusele 50% ja rohkem varast. 12 Kohaliku Siia liigitatakse, kui kohaliku omavalitsuse üksuse osalus majandusüksuses on 50% ja omavalitsuse üksus rohkem või kuulub kohaliku omavalitsuse üksusele 50% ja rohkem varast. 21 Eesti erasektor Siia liigitatakse residendid ning kui riigil ja/või kohaliku omavalitsuse üksusel ei ole osalust majandusüksuses või on osalus alla 50% ja kui riigile ja/või kohaliku omavalitsuse üksusele kuulub alla 50% varast. 22 Välismaa erasektor Siia liigitatakse mitteresidendid ja kui avalikul või Eesti erasektoril ei ole osalust majandusüksuses või on osalus alla 50% ja kui avalikule või Eesti erasektorile kuulub alla 50% varast. 90 Muu Välismaa avalik sektor (välisriigi valitsuse kontrollitava juriidilise isiku osalus majandusüksuses on üle 50% või kuulub välisriigi valitsuse kontrollitavale juriidilisele isikule üle 50% varast); enamusosaluseta või enamusomandiõiguseta (näiteks majandusüksus, kus 1/3 kuulub riigile, 1/3 füüsilisele isikule ja 1/3 välismaisele füüsilisele isikule); määramata enamusosalusega või enamusomandiõigusega (siia liigitatakse objekte, mille omanikke ei ole võimalik määrata, nt ei ole info omanike kohta kättesaadav). 1. Varjupaigateenuse saajad soo ja vanuse järgi (aruandeaasta jooksul) Täidetakse kõigi varjupaigateenust kasutanud isikute kohta, kusjuures ühte ja sama isikut näidatakse aruandeperioodi jooksul üks kord. Kui isik sai varjupaigateenust aruandeaasta jooksul mitu korda, näidatakse teda selles vanuserühmas, millesse ta kuulus teenuse saamise esimesel korral. Aruandeaasta jooksul varjupaigateenust saanud isikute arv vanuserühmade järgi peab võrduma aruandeaasta jooksul teenust saanute koguarvuga. Siinjuures eristatakse kodutuid ja teisi varjupaigateenuse saajaid. Teiste varjupaigateenuse saajate puhul näidatakse eraldi ka kinnipidamiskohast vabanenud isikuid. 2. Varjupaigateenuse saajad teenuse saamise kestuse järgi (aruandeaasta jooksul) Kui isik sai varjupaigateenust aruandeaasta jooksul korduvalt, arvestatakse tema teenuse saamise aeg aasta kohta kokku ja märge isiku kohta tehakse vastavasse veergu, mis näitab tema teenuse saamise kestust aasta jooksul kokku. Eraldi tuuakse välja kodutud ja teised teenuse saajad. Teenuse saajate arvu kokku ridadel 07–09 arvutab arvutiprogramm. 3. Kohtade kasutamine (aruandeaasta jooksul) Veerg 1 – näidatakse kohtade arv aruandeaasta lõpus. Kohtade arv – näidatakse võimalik kohtade arv asutuses (kui paljudele inimestele on võimalik tagada samal ajal voodikoht). Veerg 3 – isikute teenuse saamise aeg kokku – summeeritakse aasta jooksul kõigi varjupaigas viibinud isikute teenuse saamise aeg ööpäevades. Veerg 4 – arvutab arvutiprogramm, seda veergu aruande koostaja ei täida. 4 4. Varjupaigateenuse saajatele osutatavad lisateenused Veerg 1 – iga lisateenust näidatakse numbriga 1. Veerg 1 rida 07 – (meditsiiniline abi) – täidetakse, kui asutuses on meditsiinilise abi osutamise võimalus (meditsiinilist haridust omav töötaja) või seda teenust ostetakse väljastpoolt. 5. Varjupaigateenuse osutamisega tegelevad töötajad (aruandeaasta lõpus) Veerg 1 – täidetud ametikohtade arv – näidatakse ametikohal töötamise koormuse (töömahu) järgi aruandeaasta lõpu seisuga. On võrdne või väiksem vastaval ametikohal töötavate füüsiliste isikute arvust. Veerg 2 – tegelik töötajate arv – näidatakse aruandeaasta lõpu seisuga tegelikult töötavate füüsiliste isikute arvu, olenemata sellest, kas isik töötas täis- või osalise koormusega. Rea 08 puhul näidatakse aasta jooksul asutuses töötanud vabatahtlike inimeste arvu. 6. Teenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul) Näidatakse vaid otseselt teenuse osutamisega seotud kulusid. Aruandes ei tohi näidata investeeringuid (kajastuvad aruandes „Hoolekandeasutus“ vastavalt rahastamisallikale). Kulutusi rahastati: Isik – näidatakse teenuse saajate endi ja/või nende eest teiste pereliikmete või ülalpidamiskohustuslaste poolt tasutud summad. Kohaliku omavalitsuse üksus – näidatakse kohalike omavalitsuste eelarvetest teenuse osutamiseks eraldatud rahalisi vahendeid; ei näidata teenuse saaja poolt või tema eest kohalikule omavalitsusele teenuse eest tasutud summasid, mis omavalitsus kannab hoolekandeasutusele – need on teenuse saaja poolt rahastatud kulud. Muud allikad – näidatakse kõik eespool loetlemata allikatest laekunud vahendid. Veerg 6 – arvutab arvutiprogramm, seda aruande koostaja ei täida. 5  Sotsiaalkaitseministri 18. aprilli 2018. a määrus nr 16 „Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määruse nr 28 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord” muutmine“ Lisa 16 Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määrus nr 28 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord” Lisa 18 Sotsiaalministeerium VÄLJASPOOL KODU OSUTATAV Analüüsi ja statistika osakond ÜLDHOOLDUSTEENUS tel 626 9360 20 . aasta Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn Statistiline aruanne Aruande esitaja Aruande saaja Asutuse täielik nimetus Aadress: Aadress: E-post: E-post: Esitavad: 1. Hoolekandeasutus 30. jaanuariks Registrikood | | | | | | | Sotsiaalkindlustusametile 2. Sotsiaalkindlustusamet 15. veebruariks Sotsiaalministeeriumile Omaniku liik | Asutuse juhi ees- ja perekonnanimi telefon 1.Teenuse saajad soo ja vanuse järgi (aruandeaasta lõpus) Vanuserühmad Rea Sugu 18– 20– 25– 30– 35– 40– 45– 50– 55– 60– 65– 70– 75– 80– Kokku nr 85+ 19 24 29 34 39 44 49 54 59 64 69 74 79 84 A B 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 Mehed 01 Naised 02 Kokku 03 neist intervall- 04 hooldusel viibijad 2. Riiklikku pensioni saavad teenuse saajad (aruandeaasta lõpus) Pensionärid pensioni liigi järgi Rea Isikute nr arv Riiklikku pensioni saavate isikute arv kokku 01  vanaduspensionärid 02 töövõimetuspensionärid ja töövõimetoetuse saajad 03 pensionärid pensioniga väljateenitud aastate eest 04 toitjakaotuspensionärid 05 rahvapensioni saajad 06 3.1. Teenuse saajate liikumine (aruandeaasta jooksul) Eelmise Saabujate arv saabumiskoha järgi Lahkujate arv lahkumise sihtkoha järgi Aru- aruande- Kokku Kokku ande- aasta (v4 + (v12 neist aasta lõpus ...+ +...+ lõpus neist iseseis- samale institutsionaalsele sotsiaalteenusele v10) v18) teisele institutsionaalsele sotsiaalteenusele valt mitteinstitutsionaalsele sotsiaalteenusele elama mujale, andmed puuduvad statsionaarselt tervishoiuteenuselt mujalt (andmed puuduvad) (v.a õendusabiteenus) samalt institutsionaalselt teiselt institutsionaalselt mitteinstitutsionaalselt õendusabiteenuselt sotsiaalteenuselt sotsiaalteenuselt sotsiaalteenuselt surnud koos perega kohtade arv kohtade arv isikute arv isikute arv kodust üksi 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 3.2. Hooldusteenust saama saabunud isikud¹ soo ja vanuse ning saabumiskoha järgi (aruandeaasta lõpus) Kokku Maa- Rea 18–19 20–24 25–29 30–34 35–39 40–44 45–49 50–54 55–59 60–64 65–69 70–74 75–79 80–84 85+ Kokku kond nr M N M N M N M N M N M N M N M N M N M N M N M N M N M N M N M N A B 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 Harju (Tallin- 01 nata) Hiiu 02 Ida- 03 Viru Jõge- 04 va Järva 05 Lääne 06 Lääne- 07 Viru Põlva 08 Pärnu 09 Rapla 10 Saare 11 Tallinn 12 Tartu 13 Valga 14 Viljan- 15 di Võru 16 Kokku (01+... 17 +16) ¹ Andmed esitatakse aasta jooksul teenust saama saabunud nende isikute kohta, kes saavad teenust ka aasta lõpus. 2 4. Puudega teenuse saajad puude raskusastme järgi (aruandeaasta lõpus) Vanuserühmad Rea Puude aste 18– 20– 25– 30– 35– 40– 45– 50– 55– 60– 65– 70– 75– 80– Kokku nr 85+ 19 24 29 34 39 44 49 54 59 64 69 74 79 84 A B 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 Sügav puue 01 Raske puue 02 Keskmine 03 puue Kokku 04 (01+...+03) sh piiratud 05 teovõimega 5. Puudega teenuse saajad puude liigi järgi (aruandeaasta lõpus) Vanuserühmad Rea Puude liik 18– 20– 25– 30– 35– 40– 45– 50– 55– 60– 65– 70– 75– 80– Kokku nr 85+ 19 24 29 34 39 44 49 54 59 64 69 74 79 84 A B 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 Psüühikahäire 01 sh dementsuse 02 diagnoosiga¹ Keele- ja 03 kõnepuue Kuulmispuue 04 Nägemispuue 05 Liikumispuue 06 Muu 07 Kokku 08 (01+03+...+07) ¹ RHK-10 alampeatükk F00–F03 6. Teenuse saajad vanuserühmiti teenuse saamise kestuse järgi isiku kohta ja teenuse saamise aeg (aruandeaasta jooksul) Ühe isiku Isikute arv vastavalt teenuse saamise kestusele Isikute teenuse Ühe isiku ööpäevades Teenust teenuse saamise teenuse saanud saamise keskmine saamise Vanuse- Rea isikute aeg aeg arvestuslik rühm nr kuni 91– 151– 211– 271– üle arv kokku, (ööpäe- aeg (kuud 31–90 30 150 210 270 330 330 kokku ööpäeva- vad aastas) v10 des aastas) 9 / / 30,4 v8 A B 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 18–19 01 20–24 02 25–29 03 30–34 04 3  35–39 05 40–44 06 45–49 07 50–54 08 55–59 09 60–64 10 65–69 11 70–74 12 75–79 13 80–84 13 85 + 15 Kokku (01 16 +....+ 15) 6a. Intervallhooldust (ajutist ööpäevaringset hooldust) saanud isikud teenuse saamise kestuse järgi (aruandeaasta jooksul) sh teenuse saamise kestuse järgi Teenuse saajate arv Teenuse saamise (ühekordselt) kordade arv 151 ja enam kuni 30 ööpäeva 31–90 ööpäeva 91–150 ööpäeva ööpäeva 1 2 3 4 5 6 7. Teenuse saajatega tegelevad põhitöötajad (töölepingu, töövõtulepingu, käsunduslepingu või muu võlaõigusliku lepingu alusel) ja nende keskmine töötasu Andmed esitatakse kõigi kolme väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse põhitöötajate kohta (ööpäevaringe üldhooldusteenus, intervallhooldus ja päevahoiuteenus). Keskmine Töötajate Aasta töötasu kuus, Täidetud arv keskmine Töötasu kokku eurot ametikohtade Rea aasta töötajate arv, (kõik arvestatud arv nr lõpus taandatud töötasu liigid), (v4 / v3 / 12) (koormused (isikute täistööajale eurot Töötaja aasta lõpus) arv) (vt juhend) A B 1 2 3 4 5 Hooldustöötajad kokku 01 sh kutseseaduse alusel antud hooldustöötaja kutsega 02 x x x x taseme- või töökohapõhise õppe läbinud 03 x x x x täienduskoolituse läbinud 04 x x x x erialase ettevalmistuseta 05 x x x x Abihooldustöötaja 06 Logopeed 07 Füsioterapeut 08 Tegevusterapeut või assistent 09 Huvijuht 10 Tegevusjuhendaja 11 4  sh sotsiaalkaitseministri määrusega kehtestatud kava kohase tegevus- 12 x x x x juhendaja koolituse läbinud Arst 13 Õde 14 Sotsiaaltöötaja 15 Muud 16 Kokku (01 + 06 +...+11 +13 +...+ 17 16) / keskmine 8. Teenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul) Andmed esitatakse ööpäevaringse üldhooldusteenuse ja intervallhoolduse kohta. kulutusi rahastas, eurodes riik Kulutused Isikute Kulutused Teenust ühe isiku teenuse teenusele saanud kohaliku sealhulgas kohta saamise kokku, isikute omavalit- kokku riigieel- muud keskmiselt aeg kokku eurot (v4 isik arv suse (v7 + arvest hasart- ESF-i allikad ööpäevas, (ööpäeva- +...+ v6 + kokku üksus v8 + teenuse mängu- vahen- eurot (v3 / des) v10) v9) osutami- maksust ditest v2) seks 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 PÄEVAHOIUTEENUS 9. Päevahoiuteenuse saajad vanuse ja dementsuse diagnoosi järgi (aruandeaasta jooksul) vanuserühmad Teenust Rea saanud isikud nr 18–24 25–49 50–64 65–74 75–79 80–84 85+ kokku (üks kord) A B 1 2 3 4 5 6 7 8 Kokku (1 +...+ 7) 01 neist dementsuse 02 diagnoosiga¹ ¹ RHK-10 alampeatükk F00–F03 10. Päevahoiuteenuse saajad vanuserühmiti teenuse saamise kestuse järgi ja teenuse saamise aeg (aruandeaasta jooksul) Teenuse saamise aeg päevades Teenust Isikute Ühe isiku saanud teenuse teenuse Vanuse- Rea isikud saamise saamise rühmad nr kuni 31–90 91–150 151–210 211–270 271–330 331–365 kokku aeg kokku aeg (päevi 30 (366) (üks kord) (päeva- aastas) (1 +...+ 7) des) (v9 / v8) A B 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 18–24 01 25–49 02 50–64 03 65–74 04 75–79 05 80–84 06 5  85+ 07 Kokku (01 08 +...+ 07) 11. Päevahoiuteenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul) kulutusi rahastas, eurodes riik Kulutused Isikute Kulutused ühe isiku teenuse teenusele sealhulgas kohaliku kohta saamise kokku, omavalit- Kokku riigieel- muud keskmiselt aeg kokku eurot (v3 isik suse (v6 + arvest hasart- ESF-i allikad päevas, (päeva- +...+ v5 + üksus v7 + teenuse mängu- vahendi- eurot (v3 / des) v9) v8) osutami- maksust test v2) seks 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Täitja nimi Kuupäev Telefon E-post Täname Teid! JUHEND Statistilise aruande “Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus” esitavad kõik täiskasvanutele üldhooldusteenust osutavad asutused, sõltumata omaniku liigist ja teenuse rahastamise allikatest. Teenust osutavate asutuste omanike liigitamise aluseks on Statistikaameti omanike liigitus 2013 (http://metaweb.stat.ee/?siteLanguage=ee). Asutuste liigitamisel kasutada 2. taseme klassifikaatorit: Kood Nimetus Selgitus 11 Riik, k.a avalik- Siia liigitatakse, kui riigi või avalik-õigusliku üksuse (üksus on asutatud õiguslikud üksused vastava seaduse alusel) osalus majandusüksuses on 50% ja rohkem või kuulub riigile või avalik-õiguslikule üksusele 50% ja rohkem varast. 12 Kohaliku Siia liigitatakse, kui kohaliku omavalitsuse üksuse osalus omavalitsuse üksus majandusüksuses on 50% ja rohkem või kuulub kohaliku omavalitsuse üksusele 50% ja rohkem varast. 21 Eesti erasektor Siia liigitatakse residendid ning kui riigil ja/või kohaliku omavalitsuse üksusel ei ole osalust majandusüksuses või on osalus alla 50% ja kui riigile ja/või kohaliku omavalitsuse üksusele kuulub alla 50% varast. 22 Välismaa erasektor Siia liigitatakse mitteresidendid ja kui avalikul või Eesti erasektoril ei ole osalust majandusüksuses või on osalus alla 50% ja kui avalikule või Eesti erasektorile kuulub alla 50% varast. 90 Muu Välismaa avalik sektor (välisriigi valitsuse kontrollitava juriidilise isiku osalus majandusüksuses on üle 50% või kuulub välisriigi valitsuse kontrollitavale juriidilisele isikule üle 50% varast); enamusosaluseta või enamusomandiõiguseta (näiteks majandusüksus, kus 1/3 kuulub riigile, 1/3 füüsilisele isikule ja 1/3 välismaisele füüsilisele isikule); määramata enamusosalusega või enamusomandiõigusega (siia liigitatakse objekte, mille omanikke ei ole võimalik määrata, nt ei ole info omanike kohta kättesaadav). 6 Teenuste määratlused: Väljaspool isiku kodu osutatav üldhooldusteenus on sotsiaalteenus, mille eesmärk on turvalise keskkonna ja toimetuleku tagamine täisealisele isikule, kes terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda kodustes tingimustes ajutiselt või püsivalt iseseisvalt toime tulla. Olenevalt inimese abivajadusest eristatakse ööpäevaringset üldhooldusteenust, ajutist ööpäevaringset hooldust ehk intervallhooldust ja päevast üldhooldusteenust ehk päevahoidu. Teenuse osutamisel ööpäev läbi (edaspidi ööpäevaringne üldhooldusteenus) tagab teenuseosutaja teenuse saajale lisaks hooldusplaanis määratud hooldustoimingutele ja muudele toetavatele, toimetulekut tagavatele toimingutele ja teenustele ka majutamise ja toitlustamise. Ajutine ööpäevaringne hooldus ehk intervallhooldus (edaspidi intervallhooldus) on mõeldud isikutele, kes vajavad püsivalt või ajutiselt kõrvalabi igapäevaelu toimingute sooritamisel ja enesehooldamisel. Intervallhoolduse raames tagab teenuseosutaja lisaks hooldusplaanis määratud hooldustoimingutele ja muudele toetavatele, toimetulekut tagavatele toimingutele ja teenustele ka majutamise ja toitlustamise. Intervallhoolduse eesmärk on pakkuda inimestele ajutise hoolduse võimalust, ühtlasi võimaldada puhkust mitteformaalsetele hooldajatele, näiteks pereliikmetele või lähedastele. Päevahoid ehk päevane üldhooldusteenus (edaspidi päevahoid) on mõeldud isikutele, kes vajavad püsivalt või ajutiselt kõrvalabi igapäevaelu toimingute sooritamisel ja enesehooldamisel, kuid nende kõrvalabi- ja järelevalvevajadus on öisel ajal tagatud mitteformaalse hoolduse kaudu või nad on suutelised iseseisvalt hakkama saama. Mitteformaalse hoolduse all mõeldakse hooldusvormi, kus abivajava isiku hooldus tagatakse pereliikmete või lähedaste poolt. Kui asutus osutab kahte või kolme eespool nimetatud teenust, palume aruande esitamisel järgida alljärgnevat juhist: 1) tabelites 1–6 ja 8 esitatakse andmed väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse ja intervallhoolduse kohta; 2) tabelis 6a esitakse andmed ainult intervallhoolduse kohta; 3) tabelites 9–11 esitatakse andmed päevahoiuteenuse kohta; 4) tabelis 7 esitatakse andmed kokku kõigi kolme teenuse kohta. 1. Teenuse saajad soo ja vanuse järgi (aruandeaasta lõpus) Teenuse saajate arv soo ja vanuse järgi esitatakse aruandeaasta lõpu seisuga. 2. Riiklikku pensioni saavad teenuse saajad (aruandeaasta lõpus) Pensioni liigid vastavalt kehtivale riikliku pensionikindlustuse seadusele. Real 03 näidatakse ka töövõimetoetuse seaduse alusel töövõimetoetuse saajad. 3.1. Teenuse saajate liikumine (aruandeaasta jooksul) Kohtade arv iseloomustab teenuse osutamise võimalikku mahtu asutuses (kui paljudele isikutele on võimalik samal ajal teenust osutada) vastavalt riiklikult kehtestatud ehitustehnilistele, tervisekaitse-, ohutus- ja keskkonnanõuetele. Enamikul juhtudel (v.a ehituslikud või muud ümberkorraldused, nt reorganiseerimine) ei saa kohtade arv aasta jooksul põhjendamatult muutuda. Andmed teenust saama saabujate kohta Veerg 3 – saabujate hulgas näidatakse ka intervallhooldusele saabunud isikud. Kui sama isik sai intervallhooldust aasta jooksul mitu korda, näidatakse see isik (topeltarvestuse vältimiseks) tabelis 3.1 üks kord. Teenust saamast lahkumise korral näidatakse see isik viimase lahkumise sihtkoha järgi. Veerg 4 – näidatakse kodust teenust saama saabunud isikud, kes ei saanud vahetult enne ööpäevaringset hooldusteenust ühtegi mitteinstitutsionaalset sotsiaal- ega tervishoiuteenust. Veerg 5 – näidatakse mitteinstitutsionaalset sotsiaalteenust (nt eluasemeteenus, koduteenus, isikliku abistaja teenus, toetavad erihoolekandeteenused) saamast saabunud isikud. Veerg 6 – näidatakse isikud, kes on tulnud saama sama teenust, mida nad on saanud teise teenuseosutaja juures. Veerg 7 – näidatakse teist institutsionaalset sotsiaalteenust saamast saabunud isikud. Institutsionaalne sotsiaalteenus – teenusesaajateks on isikud, kes vajavad east või terviseseisundist tulenevalt ööpäevaringset hoolitsemist (nt ööpäevaringne erihooldusteenus, kogukonnas elamise teenus, asendushooldusteenus). Veerg 8 – näidatakse statsionaarset tervishoiuteenust (eriarstiabi), v.a statsionaarne õendusabiteenus (endise nimega hooldusraviteenus), saamast saabunud isikud. 7 Veerg 9 – näidatakse statsionaarset õendusabiteenust saamast saabunud isikud. Kui info saabumiskoha kohta puudub, näidatakse see isik veerus 10 „mujalt, andmed puuduvad”. 3.2. Hooldusteenust saama saabunud isikud soo ja vanuse ning saabumiskoha järgi (aruandeaasta lõpus) Tabel täidetakse ainult nende aasta jooksul teenust saama saabunud isikute kohta, kes saavad teenust ka aasta lõpus. Isik näidata vanuserühma all, millesse ta kuulus aasta lõpus. 4. Puudega teenuse saajad puude raskusastme järgi (aruandeaasta lõpus) Näidatakse teenust kasutavate isikute arv vastavalt arstliku ekspertiisi poolt määratud puude raskusastmele. 5. Puudega teenuse saajad puude liigi järgi (aruandeaasta lõpus) Näidatakse teenust kasutavate puudega isikute arv vastavalt puude liigile. Kui puude liik ei ole dokumentaalselt tõendatud, määratakse see (puude olemasolul) subjektiivselt teenust osutava töötaja poolt. Read 01, 03–06 täidetakse domineeriva puude alusel. Domineeriv puue on puude liik, mis mõjutab kõige enam kõrvalabi vajadust. Real 07 „Muu” näidatakse liitpuue (kui ei ole võimalik eristada primaarset puuet), üldhaigestumus. Real 02 näidatakse dementsuse diagnoosiga teenusesaajad. Dementsuse diagnoos on arstlikult määratav ning põhineb rahvusvahelisel haiguste klassifikatsioonil RHK-10. Dementsuse diagnoosina käsitatakse alampeatükki F00–F03. Isikute arv puude liigi järgi real 08 on võrdne või suurem tabeli 4 real 04 olevast isikute arvust. Suurem on see juhul, kui teenust saaval isikul on küll puue tuvastatud, kuid puude raskusastet ei ole arstlikult määratud. 6. Teenuse saajad vanuserühmiti teenuse saamise kestuse järgi isiku kohta ja teenuse saamise aeg (aruandeaasta jooksul) Arvestust isikute teenuse saamise kestuse kohta aruandeaasta jooksul kogutakse käesoleva aruandlusega ööpäevades. Tabel täidetakse kõigi aasta jooksul teenust saanud isikute kohta vastavalt teenuse saamise kestusele (veerud 1–7), sh arvestatakse ka ajutisel ööpäevaringsel hooldusel ehk intervallhooldusel teenust saanud isikud. Kui sama isik oli aasta jooksul intervallhooldusel mitu korda, näidatakse selle isiku teenuse saamise aeg tabelis 6 summeerituna (nt isik oli esimest korda hooldusel 25 ööpäeva ja teist korda 45, kokku seega 70 ööpäeva. Tabelis näidatakse see isik teenuse saamise kestuse järgi veerus 2). Isik näidatakse vanuserühmas, millesse ta kuulus aasta lõpus või teenust saamast lahkumise hetkel. Veerg 8 – näidatakse vastavas vanuses teenust saanud isikute arv kokku. Veerg 9 – näidatakse vastavas vanuses olevate kõigi isikute teenuse saamise aeg kokku ööpäevades. Ühe isiku teenuse saamise keskmise aja vastavas vanuserühmas ja kokku (veerg 10) arvutab arvutiprogramm – seda aruande koostaja ei täida. Varasemate aastatega võrreldavuse säilitamiseks näidatakse veerus 11 teenuse saamise aeg endiselt ka kuudes. Selle arvutab arvutiprogramm. 6a. Intervallhooldust (ajutist ööpäevaringset hooldust) saanud isikud teenuse saamise kestuse järgi (aruandeaasta jooksul) Veerus 1 näidatakse aasta jooksul intervallhooldust saanud isikud üks kord Kui sama isik sai aasta jooksul teenust mitu korda (nt kaks korda), näidatakse vastav kordade arv veerus 2. Seega, veerg 2 on suurem või võrdne veeruga 1. Veergudes 3–6 näidatakse teenuse saajad teenuse saamise kestuse (ööpäevad) järgi. Kui isik sai teenust kaks või enam korda, näidatakse teenuse saamise kestused vastavalt kõigile kordade arvule. 7. Teenuse saajatega tegelevad põhitöötajad (töölepingu, töövõtulepingu, käsunduslepingu või muu võlaõigusliku lepingu alusel) ja nende keskmine töötasu Andmed esitatakse kokku kõigi kolme väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse kohta (ööpäevaringe üldhooldusteenus, intervallhooldus ja päevahoiuteenus). Näidatakse töötajad, kes tegelevad otseselt kõnealuse teenuse osutamisega, majanduspersonali reeglina mitte näidata. Ei märgita asutuse töötajaid, kes tegelevad muude teenuste kui väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse osutamisega. Samuti ei märgita töötajaid, kelle tegevus on asutuses tervikuna sisse ostetud (st mitte töölepingu ja töövõtulepingu alusel, nt tervishoiuteenused) või seotud asutuse üldise tegevuse tagamisega. Asutuse üldise tegevusega seotud töötajad (asutuse juhid, raamatupidajad ja teised juhtkonda 8 kuuluvad töötajad ning koristus-, toitlustus-, majandus- ja muu personal, kes ei tegele vahetult klientidele teenuse osutamisega) näidatakse aruandes „Hoolekandeasutus”. Käesoleva tabeli real „muu“ näidatakse asutuse juhtkonda või juhtiv- või keskastme spetsialistide hulka kuuluvad töötajad ainult juhul, kui nad tegelevad otseselt teenuse saajatega ning veerus 1 ja veerus 3 näidatakse see koormus, millises ulatuses tööajast need töötajad tegelesid vahetult teenuse saajatega. Vahetult hooldusteenuse osutajateks on hooldustöötaja ja abihooldustöötaja. Hooldustöötaja on isik, kes on omandanud riiklikult tunnustatud kutsehariduse hooldustöötaja erialal või hooldustöötaja kutse vähemalt tasemel 3 või on läbinud hooldustöötaja täienduskoolituse. Nõuded hooldustöötaja erialase ettevalmistuse kohta jõustuvad 2020. aasta 1. jaanuaril. Rida 02 – näidatakse hooldustöötajad, kes omavad kutseseaduse alusel antud hooldustöötaja kutset. Rida 03 – näidatakse hooldustöötaja kutsestandardis kirjeldatud kutseõppe tasemeõppe ja töökohapõhise õppe läbinud hooldustöötajad. Rida 04 – näidatakse hooldustöötaja kutsestandardis kirjeldatud täienduskoolituse läbinud hooldustöötajad. Rida 05 – näidatakse hooldustöötajad, kellel puudub erialane ettevalmistus. Abihooldustöötajale (rida 06) haridusnõudeid kehtestatud ei ole. Abihooldustöötaja on vahetult hooldusteenust osutav töötaja, kelle tööd juhendab hooldustöötaja. Rida 12 – näidatakse tegevusjuhendajad, kes on läbinud sotsiaalministri määrusega kehtestatud kava kohase tegevusjuhendaja koolituse. Töölepingu alusel töötavad isikud jaotatakse täis- ja osatööajaga töötajateks: 1) täistööajaga töötaja on isik, kelle töönädala pikkus on reeglina 40 tundi või lühem seaduse (alaealine, tervisekahjulikul tööl töötaja, õpetaja jne) ja töökorra järgi; 2) osalise tööajaga töötaja on isik, kes töötab osalise tööpäeva või osalise töönädala/kuuga; kes töötab ajutiselt osalise tööajaga tööandja algatusel. Töövõtulepinguga, käsunduslepinguga töötaja on isik, kellega on sõlmitud töövõtuleping või käsundusleping ja kelle töötasult maksab sotsiaalmaksu tööandja. Täidetud ametikohtade arv (veerg 1) – näidatakse ametikohal töötamise koormuse (töömahu) järgi aruandeaasta lõpu seisuga. Aruandeaasta lõpu seisuga peatatud töölepinguid (tööandja koosseisunimekirjades olevaid lapsehoolduspuhkusel või ajateenistuses viibijaid) ei arvestata. Töötajate arv aasta lõpus (veerg 2) – näidatakse aruandeaasta lõpu seisuga tegelikult töötavate füüsiliste isikute arv, olenemata sellest, kas isik töötas täis- või osalise koormusega (aruandeperioodi lõpul tööandja koosseisunimekirjas olevaid lapsehoolduspuhkusel või ajateenistuses viibijaid ei arvestata). Aasta keskmine töötajate arv taandatud täistööajale (veerg 3) ‒ arvu leidmiseks summeeritakse kuude töötajate keskmised arvud (isik-kuud) ja jagatakse 12-ga (12 kuud töötanud isik täisajaga 12 x 1 / 12 = 1; 6 kuud töötanud isik täisajaga = 6 x 1 / 12 = 0,5). Kui isik on töötanud mõnes kalendrikuus vähem kui terve kuu, siis arvestatakse proportsionaalselt töötatud tööpäevade ja kalendrikuus tema ettenähtud tööpäevade järgi isiku kuu maht (näiteks isik töötas 10 päeva kalendrikuust, milles oleks pidanud töötama 20 päeva, siis see kalendrikuu läheb arvesse töötatud mahus 0,5 sest 10 / 20 = 0,5). Osalise tööajaga töötajad arvestatakse proportsionaalselt töötatud aja järgi (näiteks töötaja, kes töötab lepingu järgi 10-tunnise töönädalaga, arvestatakse 0,25-na, sest 10 / 40 = 0,25 – eelduseks on, et täistööaeg = 40 tundi nädalas). Kui töötajate tööaeg arvestatakse summeeritult arvestusperioodi kohta (graafiku alusel töötavad isikud, kelle puhul ei pruugi olla iga töönädala kohta täistööaja normiks 40 tundi), siis lähtutakse arvestusperioodil töötaja töötatud koormusest. Näide aasta keskmise töötajate arvu leidmiseks taandatuna täistööajale: - üks töötas täistööajaga (koormus 1,0) 11 kuud ja 1 kuu 21 tööpäevast 12 – arvestus täistööajale (11 x 1) / 12) + (12 / 21) / 12)) = 0,96 - teine töötas 11 kuud koormusega 0,5 – arvestus täistööajale (11 x 0,5) / 12 = 0,46 - kolmas töötas 7 kuud koormusega 0,5 – arvestus täistööajale (7 x 0,5) / 12 = 0,29 - neljas töötas 12 kuud koormusega 0,25 – arvestus täistööajale (12 x 0,25) / 12 = 0,25 Seega on kõigi näites toodud töötajate aasta keskmine arv taandatult täistööajale 0,96 + 0,46 + 0,29 + 0,25 = 1,96. Täistööajale taandatud töötajate keskmist arvu on võimalik leida ka, jagades aastas töötatud tundide arvu tööajanormtundidega aastas. 9 Täpsemalt on aasta keskmise töötajate arvu taandatult täistööajale arvestamiseks võimalik kasutada ka Statistikaameti selgitust aadressil: http://pub.stat.ee/px- web.2001/Database/Majandus/12Palk_ja_toojeukulu/01Palk/02Aastastatistika/PA_5311.htm Töötasu kokku (veerg 4) näidatakse kõik arvestatud töötasu liigid – põhitasu, regulaarne lisatasu (k.a kvalifikatsiooni-, keele- ja staažitasu jt regulaarsed tasud), lisatasud ületundide, öisel ajal, riigipühadel ja puhkepäevadel töötamise eest. Siia kuuluvad ka lisatasud ja preemiad (kuu-, kvartali- ja aastapreemia, jõulutoetus jms) ning põhi- ja lisapuhkuse (k.a puhkusekompensatsioonid) tasu, taseme- ja tööalasel koolitusel viibimise ajal makstud tasud jms. Summad näidatakse brutopalgana koos tasudelt kinnipeetud kohustuslike maksetega (nt koos tulumaksuga, töötuskindlustuse ja pensionikindlustuse II samba maksuga, kui need maksud peeti kinni.) Siia ei kuulu ühekordsed preemiad tähtpäevade puhul, toetus juubeli, sünni, surma puhul ning hüvitised töösuhte lõpetamisel ega ka mitterahaline tasu (boonustasu). Keskmine töötasu kuus (veerg 5) – arvutab arvutiprogramm, aruande esitaja ei täida. Töötasu kokku (veerg 4) jagatud aasta keskmine taandatud täistööajaga (veerg 3) / aasta kuudega ehk 12-ga. 8. Teenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul) NB! Tabel täidetakse ööpäevaringse üldhooldusteenuse ja intervallhoolduse kohta. Näidatakse vaid otseselt teenuse osutamisega seotud kulud (lähtuvalt kohamaksumusest). Investeeringud näidatakse ainult aruandes “Hoolekandeasutus” vastavalt rahastamisallikale. Teenuse osutamise kulutuste ja katteallikate all näidatakse ka Euroopa Liidu 2014–2020 finantsperioodi struktuuritoetusi, juhul kui kohaliku omavalitsuse üksus on taotlenud teenuse osutamiseks raha struktuurifondidest avatud taotlusvoorude kaudu. Rahastamisallikad: Isik – näidatakse teenuse saajate endi ja/või nende eest teiste pereliikmete või ülalpidamiskohustuslaste poolt tasutud summad. Kohaliku omavalitsuse üksus – näidatakse kohalike omavalitsuste eelarvetest teenuse osutamiseks eraldatud rahalised vahendid (k.a omafinantseering struktuurifondidest saadud vahenditele); ei näidata teenuse saaja poolt või tema eest kohaliku omavalitsuse üksusele teenuse eest tasutud summasid, mis omavalitsus kannab edasi hoolekandeasutusele – see on teenuse saaja (s.o isiku) poolt teenuse eest tasutud osa. Riik – näidatakse riigieelarvest teenuse osutamiseks eraldatud rahalised vahendid, hasartmängumaksu projektide kaudu saadud rahalised vahendid ning Euroopa Liidu struktuurifondidest avatud taotlusvoorude kaudu saadud summa. Muud allikad – näidatakse kõik eespool loetlemata allikatest laekunud vahendid. Veeru 11 arvutab arvutiprogramm – seda aruande koostaja ei täida. 9. Päevahoiuteenuse saajad vanuse ja dementsuse diagnoosi järgi (aruandeaasta jooksul) Veerg 8 – näidatakse aasta jooksul teenust saanud isikute arv kokku (üks kord). Kui sama isik sai aasta jooksul teenust mitmel korral, siis näidatakse teda ühe isikuna. Isiku vanus märgitakse tema viimase teenuse saamise järgi. Rida 02 – näidatakse dementsuse diagnoosiga teenusesaajad. Dementsuse diagnoos on arstlikult määratletav ning põhineb rahvusvahelisel haiguste klassifikatsioonil RHK-10. Dementsuse diagnoosina käsitatakse alampeatükki F00–F03. 10. Päevahoiuteenuse saajad vanuserühmiti teenuse saamise kestuse järgi ja teenuse saamise aeg (aruandeaasta jooksul) Tabel täidetakse kõigi aasta jooksul päevahoiuteenust saanud isikute kohta vastavalt teenuse saamise kestusele. Juhul kui sama isik sai aasta jooksul teenust mitu korda, siis näidatakse selle isiku teenuse saamise aeg veerus 9 summeerituna (nt isik sai esimest korda teenust 25 päeva ja teist korda 45. Kokku seega 70 päeva). Isik näidatakse vanuserühmas, millesse ta kuulus aasta lõpus või teenust saamast lahkumise hetkel. Veerg 8 (ridadel 01–07) – näidatakse vastavas vanuses teenust saanud isikute arv kokku. Veerg 9 (ridadel 01–07) – näidatakse vastavas vanuses kõigi isikute teenuse saamise aeg kokku, päevades. Veerg 10 – näitab keskmist teenuse saamise aega ühe isiku kohta päevades. Arvutab programm – seda aruande koostaja ei täida. 11. Päevahoiuteenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul). Rahastamisallikad: 10 Isik – näidatakse teenuse saajate endi ja/või nende eest teiste pereliikmete või ülalpidamiskohustuslaste poolt tasutud summad. Kohaliku omavalitsuse üksus – näidatakse kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvetest teenuse osutamiseks eraldatud rahalised vahendid (k.a omafinantseering struktuurifondidest saadud vahenditele); ei näidata teenuse saaja poolt või tema eest kohaliku omavalitsuse üksusele teenuse eest tasutud summasid, mis omavalitsus kannab edasi hoolekandeasutusele – see on teenuse saaja (s.o isiku) poolt teenuse eest tasutud osa. Riik – näidatakse riiklikest projektidest, hasartmängumaksust ja muudest riiklikest vahenditest saadud summad (nt riigieelarvest sotsiaaltoetuste ja -teenuste osutamise toetuseks eraldatud vahendid) ning Euroopa Liidu struktuurifondidest avatud taotlusvoorude kaudu saadud summa. Muud allikad – näidatakse kõik eespool loetlemata allikatest laekunud vahendid. Veeru 10 arvutab arvutiprogramm – seda aruande koostaja ei täida. 11  Sotsiaalkaitseministri 18. aprilli 2018. a määrus nr 16 „Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määruse nr 28 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord” muutmine“ Lisa 17 Sotsiaalkaitseministri 29. aprilli 2016. a määrus nr 28 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“ Lisa 19 ASENDUS- JA JÄRELHOOLDUSTEENUSE Sotsiaalministeerium TOETUSFONDI VAHENDITE KASUTUS JA Analüüsi ja statistika osakond JÄÄK tel 626 9363 20 . aasta Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn Statistiline aruanne Aruande saaja Aruande esitaja Aadress: Aadress: E-post: E-post: Esitavad: 1. Kohaliku omavalitsuse üksus 21. jaanuariks Sotsiaalkindlustusametile. 2. Sotsiaalkindlustusamet 31. jaanuariks Sotsiaalministeeriumile. 1. Kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest asendus- ja järelhooldusteenuse rahastamine ning toetusfondi vahendite jääk Rea Eurot nr A B 1 Aruandeaastale eelnevate perioodide toetusfondist saadud rahaliste vahendite jääk 01 Aruandeaastal asendus- ja järelhooldusteenuse rahastamiseks saadud toetusfondi vahendid 02 Aruandeaastal teistest omavalitsustest ülekantud vahendid 03 Aruandeaastal teisele omavalitsusele ülekantud vahendid 04 Aruandeaastal asendus- ja järelhooldusteenuse osutamiseks ja korraldamiseks KOKKU (r05 = r06 + r07) 05 asendus- ja järelhooldusteenuse osutamiseks 06 asendus- ja järelhooldusteenuse korraldamiseks 07 Kõigi vahendite jääk aruandeaasta lõpus kokku (r08 = r01 + r02 + r03 - r04 - r05) 08  2. Asendus- ja järelhooldusteenuse osutamine ning vahendite kasutus teenuste järgi (aasta jooksul) Sihtrühm, kellele KOV on Sihtrühm, kellele KOV võib kohustatud teenust Kulutused teenust osutada osutama kokku, Rea eurot Isikute arv kulud Isikute arv kulud nr A B 1 2 3 4 5 Aruandeaastal asendus- ja järelhooldusteenuse osutamiseks KOKKU (r01 = r02 + r03 + r04 + r05; r01v5 = tabel 1 r06) 01 asendushooldusteenus hooldusperes 02 asendushooldusteenus perekodus 03 asendushooldusteenus asenduskodus 04 järelhooldusteenus 05 Täitja nimi Kuupäev ……………………………………………….. Telefon E-post Täname Teid! JUHEND Statistilise aruande „Asendus- ja järelhooldusteenuse toetusfondi vahendite kasutus ja jääk” esitavad kõik kohaliku omavalitsuse üksused, kajastades andmeid kohaliku omavalitsuse üksustele riigieelarvest eraldatud toetuse asendus- ja järelhooldusteenuse osutamiseks, korraldamiseks ja hooldusperede toetamiseks (sotsiaalhoolekande seaduse § 156 lõiked 34–35) kasutamise kohta ning asendus- ja järelhooldusteenuse osutamise ja korraldamisega seotud kõigi kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest tehtud kulutuste kohta aruandeaastal. Asendus- ja järelhooldusteenuse osutamise, korraldamise ja rahastamise tingimused on reguleeritud sotsiaalhoolekande seaduse jaotistes 12 ja 13. Kohaliku omavalitsuse üksus jälgib, et aruandes esitatav info (asendus- ja järelhooldusteenust saavate isikute arv ja teenuste osutamiseks tehtud kulud) oleks kooskõlas sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrisse (STAR) kohaliku omavalitsuse üksuse poolt kantud andmetega. Tabel 1. Kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest asendushooldus- ja järelhooldusteenuse rahastamine ning toetusfondi vahendite jääk Rida 01 – märgitakse riigieelarvest eraldatud asendus- ja järelhooldusteenuse osutamiseks ja korraldamiseks toetuse (toetusfondi kaudu) rahaliste vahendite jääk aruandeaastale eelnevatel perioodidel kokku (täidetav alates aastast 2019). Rida 02 – märgitakse aruandeaastal riigieelarvest saadud rahalised vahendid kohalikule omavalitsusele (toetusfondi kaudu asendus- ja järelhooldusteenuse osutamiseks ja korraldamiseks). Rida 03 – märgitakse aruandeaastal teise kohaliku omavalitsuse üksuse poolt ülekantud vahendite summa asendus- ja järelhooldusteenuse osutamiseks ja korraldamiseks (kohalike omavalitsuste vahelise kokkuleppe korral näiteks isiku eestkoste omavalitsuse muutuse korral). Rida 04 – märgitakse aruandeaastal teisele kohaliku omavalitsuse üksusele ülekantud vahendite summa asendus- ja järelhooldusteenuse osutamiseks ja korraldamiseks (kohalike omavalitsuste vahelise kokkuleppe korral näiteks isiku eestkoste omavalitsuse muutuse korral). Rida 05 – programm arvutab allridadelt (r06 + r07) kokku, kui suur osa vahenditest aruandeaastal kasutati kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest asendus- ja järelhooldusteenuse osutamiseks ja korraldamiseks. Rida 06 – märgitakse, kui suur osa kohaliku omavalitsuse üksuse eelarve vahenditest kasutati aruandeaastal asendus- ja jäelhooldusteenuse osutamiseks, sh asendushooldusteenuse osutamiseks asenduskodus, perekodus 2 ja hooldusperes (hooldusperes nii lapsele kui hoolduspere vanemale tehtud kulud asendushooldusteenuse raames) ning järelhooldusteenuse osutamise raames tehtud kulud (nii noorele järelhoolduse raames makstud toetused kui kulud teenusteks), samuti kulutused nende perekonnas hooldamisel isikute toetamiseks, kes on peredesse suunatud enne 2018. aastat ja on jätkuvalt aruandeaastal perekonnas hooldamisel. Rida 07 – märgitakse, kui suur osa kohaliku omavalitsuse üksuse eelarve vahenditest kasutati aruandeaastal asendus- ja järelhooldusteenuse korraldamiseks, st tehtud kulud seoses sotsiaalhoolekande seaduse § 459 lõikes 4 ja § 4516 sätestatud kohaliku omavalitsuse üksuse kohustustega asendus- ja järelhooldusteenuse korraldamisel. Rida 08 – arvutab programm, kas omavalitsus kasutas asendus- ja järelhooldusteenuse osutamiseks ja korraldamiseks toetuse (toetusfondi kaudu) täies ulatuses või jäi jääk aruandeaasta lõpuks (kohaliku omavalitsuse üksus võis kasutada vahendeid ka suuremas mahus kui oli riigipoolne toetus, sel juhul kalkuleeritakse jäägiks 0, mitte miinusjääk). Tabel 2. Asendus- ja järelhooldusteenuse osutamine ning vahendite kasutus teenuste järgi (aasta jooksul) Rea 01 veerg 5 on võrdne tabeli 1 reaga 06: asendus- ja järelhooldusteenuse osutamiseks kulunud vahendid kokku. Rida 01 – arvutab programm kokku allridadelt (r02 kuni r05). Read 02–04 – märgitakse vastavalt asendushooldusteenuse saamise viisile (asendushooldusteenuse osutamine hooldusperes, perekodus või asenduskodus) teenust aasta jooksul saanud isikute arv ja teenuse osutamiseks tehtud kohaliku omavalitsuse üksuse kulud. Aasta jooksul teenust saanud isikute arv märgitakse teenuse saamise viiside järgi üks kord, kuid kui sama isik on aasta jooksul saanud erinevaid teenuseid (näiteks viibinud aruandeaastal asendushooldusel osa aega perekodus ja osa aega asenduskodus), siis kajastub isik kõigil teenuse saamise viiside ridadel. Rida 05 – märgitakse järelhooldusteenust aasta jooksul saanud isikute arv ja teenuse osutamiseks tehtud kohaliku omavalitsuse üksuse kulud. Veergudes 1 ja 2 märgitakse teenuste järgi (r02 kuni r05) aruandeaasta jooksul teenust saanud isikud ja kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest tehtud kulud sihtrühmale, kellele kohaliku omavalitsuse üksus on kohustatud teenuseid osutama. Sotsiaalhoolekande seaduse § 459 lõike 1 kohaselt on kohaliku omavalitsuse üksus kohustatud tagama asendushooldusteenuse kuni lapse 18-aastaseks saamiseni, kui: 1) lapse vanem on surnud; 2) lapse vanemale on tema piiratud teovõime tõttu määratud eestkostja; 3) vanema hooldusõigus lapse suhtes on peatatud, seda on piiratud või see on täielikult ära võetud; 4) laps on vanemast eraldatud. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tagab kohaliku omavalitsuse üksus lapsele asendushooldusteenuse, kui laps on enne 18-aastaseks saamist asunud õppima ja jätkab õppimist statsionaarses õppes või tervislikel näidustustel muus õppevormis põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes järgmise õppeaasta alguseni sel aastal, kui laps sai 19- aastaseks või õpingute katkestamiseni, kuid mitte kauem kui lapse 19-aastaseks saamiseni, või lapse 19- aastaseks saamise korral kuni järgmise õppeaasta alguseni. Sotsiaalhoolekande seaduse § 4516 kohaselt peab kohaliku omavalitsuse üksus tagama järelhooldusteenuse sotsiaalhoolekande seaduse § 459 lõike 1 alusel asendushooldusel viibivale täisealisele isikule, kes pärast põhi-, kesk-, kutse- või kõrghariduse omandamist jätkab järgmisel õppeaastal õppimist kutseõppe tasemeõppes, rakenduskõrgharidusõppes, ülikooli bakalaureuse- või magistriõppes või bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppes: 1) esmase õppekavajärgse nominaalse õppeaja lõpuni, kuid mitte kauem kui isiku 25-aastaseks saamiseni; 2) õpingute katkestamiseni, kuid mitte kauem kui isiku 25-aastaseks saamiseni, või 3) isiku 25-aastaseks saamiseni. Veergudes 3 ja 4 märgitakse teenuste järgi (r02 kuni r05) aruandeaasta jooksul teenust saanud isikud ja kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest tehtud kulud sihtrühmale, kellele kohaliku omavalitsuse üksus võib teenuseid osutada. Sotsiaalhoolekande seaduse § 459 lõike 3 kohaselt võib kohaliku omavalitsuse üksus tagada asendushooldusteenuse abivajavale lapsele, kelle hooldusõiguslik vanem või füüsilisest isikust eestkostja on andnud nõusoleku, et asendushooldusteenust osutatakse kuni 90 päeva või periooditi. Sotsiaalhoolekande seaduse § 4516 lõike 2 kohaselt võib kohaliku omavalitsuse üksus tagada järelhooldusteenuse isikule, kes: 1) on kuni 21-aastane ega õpi ning kes kuni täisealiseks saamiseni viibis asendushooldusel või eestkostel; 2) on kuni 25-aastane ja õpib ning kes kuni täisealiseks saamiseni viibis eestkostel ja pärast põhi-, kesk-, kutse- või kõrghariduse omandamist jätkas järgmisel õppeaastal õppimist kutseõppe tasemeõppes, rakenduskõrgharidusõppes, ülikooli bakalaureuse- või magistriõppes või bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppes. 3  Aruandevormide kontrolltingimused Kõigis aruandevormides on mingid muudatused ning juurde on tulnud üks aruandevorm (lisa 17). Üks aruandevorm siiski ei muutunud. See on lapsehoiuteenuse vorm ning sellele jääb vormide all aruandluskeskkonnas „kehtiv“ alles. (Vorm on kehtestatud sotsiaalkaitseministri 29.04.2016 määrusega nr 28) Teiste aruandevormide puhul tuleb teha Vormide all muudatused nii vormis, juhendid kui ka kehtivuses. Aruandevormides on nii sisulisi muudatusi kui ka ainult terminoloogilisi. Viimase puhul on paljudes kohtades „teenuse kasutaja“ asendatud „teenuse saajaga“ (see oli keeletoimetaja poolne muudatus). Vastavad parandused on aruandevormide tabelites ka näidatud. Kahjuks on näidatud muudatused aruandevormides erinevate koostajate poolt erinevalt. Osade aruandevormide tabelites on näidatud tehtud muudatused sinises kirjas (v.a erihoolekandeteenused ja muud kohaliku omavalitsuse korraldatavad sotsiaalteenused, kus on muudatused punases kirjas). Laste aruandeid puudutavas osas on täpselt kirjeldatud muudatuse koht, tabelid on ka välja joonistatud ning muudatused on rohelisel taustal. Juhendites me muudatusi ei näidanud, sest need kopeerite aruandluskeskkonda aruandevormist PDF- na. I S-VEEBI ARUANDEVORMID 1. Aruanne „Eluruumi tagamise teenus“ Muuta tabelis 2 „Andmed elanike liikumise kohta“ veergude 4,5 ja 6 ja tabelis 6 „Teenuse osutamise kulud ja rahastamine veeru 2 pealkirjad (vt aruandevorm). Lisada kontrolltingimused: Tabel 1. Andmed elanike kohta (aruandeaasta lõpus) Kui rida 01 veerg 1 = rida 02 veerg 1, siis rida 01 veerg 2 = rida 02 veerg 2; rida 01 veerg 4 = rida 02 veerg 4 ja rida 01 veerg 5 = rida 02 veerg 5 Tabel 6. Teenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul) Kui rida 04 veerg 2 >0 siis rida 04 veerg1 >0 Tabelite vahelised kontrolltingimused. Kui tabel 1 rida 01 veerg 1 > tabel 1 rida 02 veerg 1 siis tabel 4 rida 01 veerg1 >0 Kui tabel 1 rida 02 veerg 1 >0 siis tabel 4 rida 02 veerg1 >0 2. Aruanne „Sotsiaaltransporditeenus“ Aruanne on täielikult muutunud. Tabel 1. Sotsiaaltransporditeenuse saajad teenuse eesmärgi järgi (aruandeaasta jooksul) Kontrolltingimused: Rida 01 veerg 1 ≥ rida 02 veerg 1 Real 01 veerg 1 ≤ veerg 2 + veerg 3 + veerg 4 + veerg 5 Tabel 2. Sotsiaaltransporditeenuse kulutused ja rahastamine (aruandeaasta jooksul) Arvutab programm: veerg 5 = veerg 6 + veerg 7 + veerg 8 Veerg 2 = veerg 3 + veerg 4 + veerg 5 + veerg 9 Kontrolltingimused: Kui veerg 1 > 0, siis veerg 2 > 0 Tabelite vahelised kontrolltingimused: Kui tabel 1 rida 01 veerg 1 >0, siis tabel 2 veerg 2 >0 3. Aruanne „Tugiisikuteenus“ Tabelis 1 on muutunud pealkiri, veeru 14 ja ridade 02, 05, 07 ja 10 nimetused. Tabelis 2 muutusid ridade 02 ja 03 nimetused. Tabelis 4 muutusid ridade 02 ja 03 nimetused. Tabeli 3. „Tugiisikute arv vanuse järgi“ juurde lisada kontrolltingimus. Kui veerg 9 real 01 = veerg 1 real 01, siis veerg 9 real 02 = veerg 1 real 02. 4. Aruanne „Koduteenus“ Aruandevorm ei ole muutunud, kuid mõningates kohtades on muutunud mõisted (sõna „kasutajad“ on asendatud sõnaga „saajad“). See puudutab tabeleid 1; 2 ja 2.a. Tabel 1. Andmed koduteenuse saajate kasutajate kohta (aruandeaasta jooksul) tingimused Tingimus Erandid v1 = v2 + v3 r02 <= r01 V4 <= V3 R02 Küsimus: Tabelis olev tingimus V4 <= V3 ei kehti rea 02 kohta. Miks? Rida 02 ei saa olla erandiks. Palun võtta see piirang maha. Lisada tingimus: Kui v3 >0, siis v4>0 v3 >= v4 5. Aruanne „Isikliku abistaja teenus“ Aruandevorm ei ole muutunud, kuid tabelites 1, 2 ja 3 on muutunud mõiste (vt aruandevormis märgitut). Kontrolltingimusi ega muudatusi ei lisandu. 6. Aruanne „Võlanõustamisteenus“ Aruandevorm on muutunud (vt lisatud vormi). 1. Võlgnevusprobleemidega kohaliku omavalitsuse üksusesse pöördunud isikud (aruandeaasta jooksul) Isikute arv Pöördunud isikutest kokku saanud teenust kohaliku omavalitsuse üksuses  saanud teenust kohaliku suunatud kohaliku saanud teenust omavalitsuse üksuses omavalitsuse üksuse kohaliku omavalitsuse vastava kvalifikatsiooniga korraldatud üksuses palgal oleva sotsiaaltöötaja või võlanõustamis- võlanõustaja poolt sotsiaaltöö spetsialisti poolt teenust saama 1 2 3 4 Tabelisse1 lisandus üks veerg. Veerg 1 = V2+V3+V4 2. Teenust saanud isikud võlanõustamisteenust saama pöördumise peamise põhjuse järgi ja teenusetundide maht (aruandeaasta jooksul) Osutatud teenusetundide neist teenust saama pöördumise põhjuse järgi maht ja kulutused teenusele keskmi- Isikute kulu- sed arv tee- tused kulu- üüri- ja muud kokku laen liising nuse- võla- tused elu- kommu- võlad mitu (v1=v2+ pangalt ja/või SMS trah- tundi- nõus- ühe aseme- naal- või prob- …+v9) või era- järel- laen vid de tamis- teenuse- laen maksete kohus- leemi isikult maks maht teenu- tunni võlg tused kokku sele, kohta, eurot eurot (v11/v10) 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 Tabelisse 2 lisandus 2 veergu, mille tulemusel on uued kontrolltingimused:: Veerg 1 = SUM (V2:V9) Veerg 12 = V11/V10 Vanas tabelis oli veerus 6 „SMS“ laen millegipärast sulgudes - palun uues tabelis sulud kustutada. Tabeli 3 kohta muudatusi ei ole. 4. Teenust osutanud võlanõustajad ja nende erialane ettevalmistus (aruandeaasta jooksul) Aruandevormis olevas tabelis on veerg „Kokku“ seoses ühe rea lisandumisega ekslikult ära jäänud. Palun lisada (vt sinises kirjas olev vorm) Rea neist Võlanõustajate arv kokku nr täienduskoolituse kutsetunnistusega läbinud 1 3 4 Kokku 01 nendest teenust osutanud 02 sotsiaaltöötajad või sotsiaaltöö spetsialistid Uus tabel Kokku neist  Rea kutsetunnistusega täienduskoolituse läbinud nr A B 1 2 3 Võlanõustajate arv kokku 01 nendest teenust osutanud sotsiaaltöötajad või sotsiaaltöö 02 spetsialistid Tabelisse 4 lisandus 1 rida. Veerg 1 = V2 + V3 Kehtib ridade 01 ja 02 kohta R02 <= R01 Kehtib veergude 1, 2 ja 3 kohta. Vormi tingimused ei muutunud. 7. Aruanne “Muud kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatavad sotsiaalteenused“ Kontrolltingimused ning arvutusvalemid Punasega lisatud need kohad, mis muutuvad, palun juurde lisada või on täpsustatud. Muu on nii nagu varasemalt on olnud, kuid kõik kontrolltingimused on siia välja toodud. TABELITE SISESED Tabel 1. Sotsiaalteenuste kasutajad vanuserühmade järgi (aruandeaasta jooksul) Tingimus Erandid V1 = V2+V3+V4 R0508, kus V3 ja V4 on kinnised ehk V1=V2 ja V16, kus V2, V3 ja V4 on kinnised V1R16<=V1R01+V1R02+V1R03+V1R04+V1 R05+V1R06+V1R07+V1R08+V1R09+V1R10+ V1R11+V1R12+V1R13+V1R14+V1R15 Tabel 2. Sotsiaalteenuste kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul) V1=V23+V34+V45+V78 arvutab programm V45=V56+V67 arvutab programm Tabeli veergudes 3, 4, 6, 7 ja 8 peab saama märkida arve 2 kohaga pärast koma. Tabel 3. Klientidega tegelevad põhitöötajad ja lepingulised töötajad (töölepingu, töövõtulepingu, käsunduslepingu alusel või muu võlaõigusliku lepingu alusel) ja vabatahtlikud töötajad Tingimus Erandid R13=R01+R02+R03+R04+R05+R06+R07+R08+R10+R11+R12 KUI V2>0 SIIS V1>0 R09;R14  KUI V1>0 SIIS V2>0 R09 <= R08 V1(kinnine lahter) Tabeli veerus 1 peab saama märkida arvu 2 kohaga pärast koma. TABELITE VAHELISED Avaldis Selgitus Kui MT01V1R01+ MT01V1R02+ MT01V1R03+ MT01V1R04+ MT01V1R05+ MT01V1R06+ MT01V1R07+ MT01V1R08+ MT01V1R09+ MT01V1R10+ MT01V1R11+ MT01V1R12+ MT01V1R13+ MT01V1R14+ MT01V1R15=0 siis MT02V23R01+ MT02V34R01+ MT02V56R01+ MT02V67R01+ MT02V78R01=0 MT02V2R01=MT01V1R16 8. Aruanne: „SOTSIAALTEENUSTE RAHASTAMINE RASKE JA SÜGAVA PUUDEGA LASTELE“ Kollasega on tehtud juhised/tingimused/valemid Kuna tegu on suuresti sama aruandega kui 2017, siis muutunud osa on tehtud tabelites roheliseks See aruandevorm on sarnane kui 2017 kehtinud vorm: „Lapsehoiuteenuse ja muude sotsiaalteenuste rahastamine raske ja sügava puudega lastele ning riiklike vahendite jääk“- muutunud on aruande pealkiri, tabelite pealkirjad ja tabelit 2 ja 4 enam pole (siin aruandes on nüüd 2 tabelit vaid). Tabel 1 puhul on muutunud ridade kirjed (tekst ridade – vt rohelised), kuid valemid – funktsioonid on samad kui 2017 aruandel Endiselt peab tabel 1 olema täidetav arvuga kaks kohta peale koma ja viimasel real valem peab – väärtuse tekkimisel tekitama väärtuseks „0“ (mitte miinus väärtuse)- selline valem on 2017 kehtinud vormi: „Lapsehoiuteenuse ja muude sotsiaalteenuste rahastamine raske ja sügava puudega lastele ning riiklike vahendite jääk“ tabelis 1 viimasel real juba rakendatud (kopeerin selle lihtsalt siia- tehnilisi detaile teate ise paremini) 1. Raske ja sügava puudega lastele lapsehoiu-, tugiisiku-, sotsiaaltranspordi- või muu sotsiaalteenuse rahastamiseks kohaliku omavalitsuse üksusele antud riigieelarvelise toetuse kasutamine ning toetus vahendite jääk Rea Eurot nr A B 1 Aruandeaastale eelnevate perioodide rahaliste toetuste jääk 01 Aruandeaastal saadud riigieelarveline toetus 02  Aruandeaastal teistest omavalitsustest ülekantud riigieelarveline toetus 03 Aruandeaastal teisele omavalitsusele ülekantud riigieelarveline toetus 04 Aruandeaastal kohaliku omavalituse kulud KOKKU raske ja sügava puudega lastele lapsehoiu-, tugiisiku-, sotsiaaltranspordi- või muu sotsiaalteenuse 05 r06v1 + r07v1 osutamiseks raske ja sügava puudega laste lapsehoiuteenuse rahastamiseks 06 raske ja sügava puudega lastele ja nende peredele muude sotsiaalteenuste 07 osutamiseks r01v1 + r02v1 + Riigieelarvest saadud toetuse jääk aruandeaasta lõpus (r08 = r01 + r02 + r03 - 08 r03v1 - r04v1 - r04 - r05) r05v1 (sum+) Tabeli tingimus R03<=r02 Tabel 2 on sarnane kui 2017 aruande tabel 3, juurde on tekkinud üks rida (rida 02 Lapsehoiuteenus – vt roheline), kuna ridade arv muutus, siis ka esimese rea valem on ühe rea liitmise võrra pikem ja veergudesse 1 ja 2 enam automaatset liitmisvalemit ei ole vaja panna! Tabel (alla panna palun juhis (roheline). Muu (rida 07) täitmisel peab nõudma aruanne vabavälja täitmist (nii oli ka 2017 aruandes) 2. Raske ja sügava puudega lastele ja nende peredele sotsiaalteenuste osutamine ja vahendite kasutus teenuste lõikes (aasta jooksul) Laste arv, kelle puhul on teenuse eest tasutud Rea Kulutused, Sügava puudega Nr Raske puudega lapsed eurot lapsed A B 1 2 3 Aruandeaastal KOKKU SUM(R02;R07) (arvutab programm allread kokku) 01 lapsehoiuteenuseks 02 Tugiisikuteenuseks 03 Rehabilitatsiooniteenuseks 04 Nõustamisteenuseks 05 Sotsiaaltransporditeenuseks 06 Muu 07 Real 01 märkida veergudes 1 ja 2 laste arv kokku (ühekordselt) s.t kui sama laps on saanud mitmeid erinevaid teenuseid (esineb mitmel all-real), siis real 01 on ta arvestatud ühena. muu (nimetage teenused) Tabel 2 sisesed tingimused on samad kui 2017 aruandes tabelil 3: kui V3 > 0 siis V2+V1 > 0 kui V2+V1 > 0 siis V3 > 0 Tabelite vahelised tingimused Tabel 1 V1R06 = Tabel 2 V3R02 Tabel 1 V1R07 = Tabel 2 sum(V3R03; V3R07) Aruandevorm koos juhendiga on lisatud (lisa 4) 9. Aruanne: „LASTEKAITSE KOHALIKU OMAVALITSUSE ÜKSUSES“ Kollasega on tehtud juhised/tingimused/valemid See aruandevorm on sarnane kui 2017 kehtinud vorm „Lastekaitse kohaliku omavalitsuse üksuses“, ,muudetud on juhendit, tabelis 1 on lisatud ridu (perest eraldatud lapse paigutamise variante) ning tabelis 2 parandatud päist. Muutused tabelites ja tingimustes on tehtud rohelisega Nagu varemgi, siis tabel 1 peab olema täidetav täisarvudega (komakohti ei või sisestada) 1. Lastekaitsealaste juhtumite menetlemine (aasta jooksul) Re Tüdruku Poisid Kokku a nr d A B 1 2 3 Nende laste arv, kellega seotult menetleti 01 V1+v2 lastekaitsealaseid juhtumeid (aasta jooksul) neist lapsed, kelle puhul algatati juhtum V1+v2 02 aruandeaastal Nende laste arv, kes eraldati perest (aasta jooksul) 03 V1+v2 Perest eraldatud lastest paigutati (aasta lõpuks) eestkosteperre 04 V1+v2 hooldusperre 05 V1+v2 asenduskodusse või perekodusse 06 V1+v2 turvakodusse 07 V1+v2 naasid perekonda 08 V1+v2 muu 09 V1+v2 Tabel 1 sisesed tingimused: r01 >= r02 r03 = r04+r05+r06+r07+r08+r09 r01 >= r03 tabel 2 on samasugune kui 2017 aruandes, muutunud on vaid tekst kahes kohas: veeru 2 päris ja rea 1 kirje (rohelisega) Nagu varemgi, siis tabel 2 peab olema täidetav täisarvudega (komakohti ei või sisestada) 2. Hoolduspered ja hooldamisel olevad lapsed (aasta lõpus) Rea Hooldusperede Hooldamisel nr arv olevate laste arv A B 1 2 Hooldusperede ja hooldamisel olevate laste arv 01 (aasta lõpus) neist eesti keelt mittekõnelevad hoolduspered 02 Hooldusperede jaotus: üksi last/lapsi hooldava täiskasvanu pere 03 kahe abielu-/kooselupartneriga pere 04 muu pere 05 Hooldusperede koolitused: hoolduspered, kes on registreerunud PRIDE 06 eelkoolitusele (ootel) hoolduspered, kes on läbinud PRIDE eelkoolituse 07 hoolduspered, kes on läbinud PRIDE põhikoolituse 08 hoolduspered, kes on läbinud hooldamist toetava 09 koolituse (v.a PRIDE) Hoolduspered staaži järgi: alla 1 aasta 10 1–2 aastat 11 3–4 aastat 12 5–6 aastat 13 7–8 aastat 14 9 ja enam aastat 15 Tabel 2 tingimused jäävad kõik samaks kui 2017: r01 = r03+r04+r05 V1 <= V2 r01 = r10+r11+r12+r13+r14+r15 r06<= r01 r07<= r01 r08<= r01 r09<= r01 r06 + r07 <= r01 R02 <= R01 Tabel 3 on täpselt sama kui 2017 aruandes, sh tingimused ja tabel all olev info(ei kopeeri siia) Tabelite vahelisi kontrolltingimuse sellel vormil pole Aruandevorm koos juhendiga on lisatud (lisa 5). 10. Aruanne: „ASENDUS- JA JÄRELHOOLDUSTEENUSE TOETUSFONDI VAHENDITE KASUTUS JA JÄÄK (kehtiv)“ Kollasega on tehtud juhised/tingimused/valemid Tabelit 1 peab saama täita vaid arvudega sh 2 kohta peale koma Tabel 1 viimase rea valem peab olema selline, et miinus väärtuse tekkimisel arvutab tulemuseks „0“ (mitte miinus väärtuse)- selline valem on 2017 kehtinud vormi: „Lapsehoiuteenuse ja muude sotsiaalteenuste rahastamine raske ja sügava puudega lastele ning riiklike vahendite jääk“ tabelis 1 viimasel real juba rakendatud (kopeerin valemi lõpust (sum+) lihtsalt sinna valemi lõppu- tehnilisi detaile teate ise paremini, et kuidas seda saab rakendada). 1. Kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest asendus- ja järelhooldusteenuse rahastamine ning toetusfondi vahendite jääk Rea Eurot nr A B 1 Täitmiseks sulgeda väli - 2018 aastal ei tohi saada täita Aruandeaastale eelnevate perioodide toetusfondist saadud rahaliste vahendite seda välja, edaspidi jääk 01 tohib Aruandeaastal asendus- ja järelhooldusteenuse rahastamiseks saadud toetusfondi vahendid 02 Aruandeaastal teistest omavalitsustest ülekantud vahendid 03 Aruandeaastal teisele omavalitsusele ülekantud vahendid 04 Aruandeaastal asendus- ja järelhooldusteenuse osutamiseks ja korraldamiseks Süsteem arvutab ise KOKKU (r05 = r06 + r07) 05 r06 + r07 asendus- ja järelhooldusteenuse osutamiseks 06 asendus- ja järelhooldusteenuse korraldamiseks 07 Süsteem arvutab Kõigi vahendite jääk aruandeaasta lõpus kokku (r08 = r01 + r02 + r03 - r04 - ise r01 + r02 + r03 - r05) 08 r04 - r05(sum+) Tabel 1 sisesed tingimused R03 = / < R01+R02 Tabelit 2 peab saama täita vaid arvudega sh veerud 1 ja 3 ainult täisarvudega (ei võimalda koma kohti esitada) ja veerud 2, 4 ja 5 arvudega kuni 2 kohta peale koma. Tabeli alla lisada juhised 2. Asendus- ja järelhooldusteenuse osutamine ning vahendite kasutus teenuste järgi (aasta jooksul) Sihtrühm, kellele KOV on Sihtrühm, kellele KOV kohustatud teenust Kulutused võib teenust osutada osutama kokku, Rea eurot Isikute arv kulud Isikute arv kulud Nr A B 1 2 3 4 5 Aruandeaastal asendus- ja järelhooldusteenuse osutamiseks r02 + r03 + r02 + r03 + r02 + r03 + X- ei täideta X- ei täideta KOKKU (veerus 2; 4 ja 5 r01 = r02 + r04 + r05 r04 + r05 r04 + r05 r03 + r04 + r05; r01v5 = tabel 1 r06) 01 asendushooldusteenus hooldusperes 02 asendushooldusteenus perekodus 03 asendushooldusteenus asenduskodus 04 Järelhooldusteenus 05 Isik, kes on aasta jooksul olnud mõlemas sihtrühmas (veerg 1 ja veerg 3) tuleb märkida ka mõlemasse veergu (sh temaga seotud kulud kajastada vastavalt kulutustele teenusele sihtrühma kuulumisel). Isik, kes on aasta jooksul saanud erinevaid teenuseid (näiteks olnud osa aega perekodus ja osa aega asenduskodus) kajastatakse kõigil neil teenuse saamise viiside ridadel, millel isik aasta jooksul oli (sh temaga seotud kulud kajastada vastavalt kulutustele teenuse viisil). Tabel 2 sisesed tingimused R02 kuni R05 kui v1 > 0, siis v2 > 0 R02 kuni R05 kui v2 > 0, siis v1 > 0 R02 kuni R05 kui v3 > 0, siis v4 > 0 R02 kuni R05 kui v4 > 0, siis v3 > 0 Tabelite vahelised tingimused Tabel 1 rida 06 = tabel 2 rida 01 veerg 5 Aruandevorm koos juhendiga on lisatud (lisa 17). II H-VEEBi ARUANDEVORMID 1. Aruanne „Turvakoduteenus“ Muutusid tabelite 2 ja 6 pealkirjad. Tabelis 3 muutus rea 02 pealkiri ja tuli juurde uus rida Tabeli 3a muutusid ridade 04 ja 05 pealkirjad Tabelis 4 muutusid veergude 2 ja 4 pealkirjad Kontrolltingimused: Tabel 3. Teenust saanud isikute lahkumine (v.a Sotsiaalkindlustusameti poolt suunatud isikud) Automaatne summerimine: Rida 06 = rida 01 + rida 02 + rida 03 + Rida 04 + rida 05 asendada: Rida 06 = rida 01 + rida 02 + rida 03 + Rida 04 + rida 05 + rida 06 Tabel 6. Teenuse kasutajatega tegelevad põhitöötajad (töölepingu, töövõtulepingu, käsunduslepingu alusel või muu võlaõigusliku lepingu alusel) ja nende keskmine töötasu Kontrolltingimus Kui V3>0 siis V5>=470 asendada tingimusega Kui V3>0 siis V5>=500 Tabelite vahelised kontrolltingimused: Asendada kontrolltingimused: Tabel 02 rida 17 veerg 1 ≥ tabel 3 rida 06 veerg 1 + tabel 3a rida 25 veerg 1 Tabel 02 rida 17 veerg 2 ≥ tabel 3 rida 06 veerg 2 + tabel 3a rida 25 veerg 2 Tabel 02 rida 17 veerg 3 ≥ tabel 3 rida 06 veerg 3 + tabel 3a rida 25 veerg 3 Tabel 02 rida 17 veerg 4 ≥ tabel 3 rida 06 veerg 4 + tabel 3a rida 25 veerg 4 Tabel 02 rida 17 veerg 5 ≥ tabel 3 rida 06 veerg 5 + tabel 3a rida 25 veerg 5 Järgmiste tingimustega: Tabel 02 rida 17 veerg 1 ≥ tabel 3 rida 07 veerg 1 + tabel 3a rida 25 veerg 1 Tabel 02 rida 17 veerg 2 ≥ tabel 3 rida 07 veerg 2 + tabel 3a rida 25 veerg 2 Tabel 02 rida 17 veerg 3 ≥ tabel 3 rida 07 veerg 3 + tabel 3a rida 25 veerg 3 Tabel 02 rida 17 veerg 4 ≥ tabel 3 rida 07 veerg 4 + tabel 3a rida 25 veerg 4 Tabel 02 rida 17 veerg 5 ≥ tabel 3 rida 07 veerg 5 + tabel 3a rida 25 veerg 5 2. Aruanne „Varjupaigateenus“ Tabelis 1 muutus pealkiri ja ridade 04 ja 10 pealkirjad. Tabelis 2 – pealkiri ja ridade 4 ja 7 pealkirjad. Tabelis 4 – pealkiri. 3. Aruanne „Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus“ Muudatused järgmiste tabelite pealkirjades: 1; 3.1; 4; 5; 6; 6.a; 7; 9 ja 10. Kontrolltingimused: Tabel 6 Lisada tingimus: V10 <= 365. Tabel 7 Asendada kui V3>0, siis V5 >=470 uue tingimusega : kui V3>0, siis V5>=500. Lisada tingimus: kui V3>0, siis V4>0 Erandid R02, R03, R04, R05, R12 Tabel 10 Lisada tingimus: V10 <= 365. 4. Aruanne „Erihoolekandeteenused“ Kontrolltingimused ning arvutusvalemid Punasega lisatud need kohad, mis muutuvad või on täpsustatud. Muu on nii nagu varasemalt on olnud, kuid kõik kontrolltingimused on siia välja toodud. TABELITE SISESED: Tabel 1.1. Erihoolekandeteenuste saajad kasutajad soo, vanuse ja teenuse liigi järgi (aruandeaasta lõpu seisuga) Avaldis R03 = R01+R02 V18= V2+V3+V4+V5+V6+V7+V8+V9+V10+V11+V12+v13+V14+V15+V16+V17 R03 <= R04+R05+R06+R07+R08+R09+R10+R11+R12+R13 KUI R04+R05+R06+R07+R08+R09+R10+R11+R12+R13>0 SIIS R03>0 Kui R04+R05+R06+R07+R08+R09>0 siis R03> R0810+R0911+R1012+R1113 Tabel 1.2. Erihoolekandeteenuse saajad kasutajad soo, vanuse ja teenuse liigi järgi (aruandeaasta jooksul) Avaldis R03 = R01+R02 V18= V2+V3+V4+V5+V6+V7+V8+V9+V10+V11+V12+v13+V14+V15+V16+V17 R03 <= R04+R05+R06+R07+R08+R09+R10+R11+R12+R13 KUI R04+R05+R06+R07+R08+R09+R10+R11+R12+R13>0 SIIS R03>0 Kui R04+R05+R06+R07+R08+R09>0 siis R03> R0810+R0911+R1012+R1113 Tabel 2.13. Erihoolekandeteenuste saajate kasutajate liikumine (aruandeaasta jooksul) Selgitus Avaldis V2426=V2+V3-V1719 Kehtib ridadel 03, 04, 05, 07, 08, 09 ja 10 KUI V2426>0 SIIS V2325>0 R0911=R02+R03+R04+R05+R06+R07+R08 Kehtib ainult veergudes 1 ja 2325 +R09+R10 V1719=V1820+V1921+V2022+V2123+V22 24 Välja arvatud rida 09, kus V5, V6, V7 ja V8 on V4>=V5+V6+V7+V8 kinni Välja arvatud rida 09, kus V5, V6, V7 ja V8 on KUI V5+V6+V7+V8>0 SIIS V4>0 kinni  V3=V4+V9+V1416+V1517+V1618 Välja arvatud rida 09, kus V10, V11, V12, V13, KUI V10+V11+V12+V13+V14+V15>0 SIIS V14 ja V15 on kinni V9>0 Kehtib veergudes R0911=R01+R02+R03+R04+R05+R06+R07 2,3,4,5,6,7,8,9,10,11,12,13,14,15,16,17,18,19,2 +R08+R09+R10 0,21,22,23,24,26 Tabel 4.2.2. Ööpäevaringset erihooldusteenust ja kogukonnas elamise teenust saama saabunud isikud soo ja vanuse ning saabumiskoha järgi (aasta lõpu seisuga) Avaldis V33=V1+V3+V5+V7+V9+V11+V13+V15+V17+V19+V21+V23+V25+V27+V29+V31 V34=V2+V4+V6+V8+V10+V12+V14+V16+V18+V20+V22+V24+V26+V28+V30+V32 V35=V33+V34 R17= R01+ R02+ R03+ R04+ R05+ R06+ R07+ R08+ R09+ R10+ R11+ R12+ R13+ R14+ R15+ R16 Tabel 3. Erihoolekandeteenuste kasutajad terviseseisundi põhidiagnoosi järgi (aruandeaasta jooksul) Selgitus Avaldis Kehtib ridadel 1- V17=V1+V2+V3+V4+V5+V6+V7+V8+V9+V10+V11+V12+V13+V14+V15+V16 34 Kehtib ridadel 35 ja 36, kus V1 ja V17= V3+V4+V5+V6+V7+V8+V9+V10+V11+V12+V13+V14+V15+V16 V2 on kinni R15 >= R17 + R19 + R21 + R23 R16 >= R18 + R20 + R22 + R24 R33= r01 + r03 + r05 + r07 + r09 + r11 + r13 + r15 + r25 + r27 + r29 + r31 R34 = r02 + r04 + r06 + r08 + r10 + r12 + r14 + r16 + r26 + r28 + r30 + r32 Välja arvatud veergudes 1 ja 2, R35<=R33 kus rida 35 on kinni Välja arvatud veergudes 1 ja 2, R36<=R34 kus rida 36 on kinni Tabel 4. Erihoolekandeteenuste kasutajad teenuse liigi, puude liigi, puude raskusastme ja vähenenud töövõime järgi (aruandeaasta jooksul) Selgitus Avaldis Välja arvatud V2, V3, V10, V11, V13, V17, kus on R09=R01+R02+R03+R04+R05+R06+R07+R08 kinniseid ridasid Kehtib ainult V2, V3, V10 ja R09=R01+R02+R03+R04+R05+R06+R08 V11  Kehtib ainult veerus 17 R09=R01+R02+R03+R04+R08 Kehtib R01, R02, R03, R04, V1=V9+V10+V11+V12+V13 R05, R06, R08, R09 ja R10 Kehtib ainult real 07 V1=V12 Kehtib R01, R02, R03, R04, V1=V13+V14+V15+V16+V17+V18+V19 R08, R09 ja R10 Kehtib ainult R05, R06 ja V1=V14, V15, V16, V18+ V19 R07 R10 <= R09 r10>=r01 r10>=r02 r10>=r03 r10>=r04 r10>=r05 r10>=r06 Kehtib R01, R02, R03, R04, V1= v2+v3+v4+v5+v6+v7+v8+v9+v123 R05, R06, R08, R09 ja R10 Kehtib ainult real 07 V1=v4+v5+v6+v7+v8+v9 Kehtib V1, V4, V5, V6, V7, V8, V9, V12, V14, V15, V16, r10>=r07 V18 ja V19 r10>=r08 Tabel 5.1. Riikliku pensioni ja töövõimetoetust saavad erihoolekandeteenuste kasutajad (aruandeaasta lõpu seisuga) Avaldis R16=R01+R02+R10+R13+R14+R15 R02=R03+R04+R05+R06+R07+R08+R09 R10=R11+R12 Tabel 5.2. Töötavad erihoolekandeteenuste saajad kasutajad teenuse liigi ja töötamise vormi järgi (aruandeaasta lõpu seisuga) Selgitus Avaldis Kehtib R01, R02, R03, R04, V3=V1+V2 R05, R06, R07, R08, R09, R10 Kehtib ainult real 0406 V3=V1 Kehtib V1, V3, V4, V5, V6 R0911=R01+R02+R03+R04+R05+R06+R07+R08+R09+R10 Kehtib ainult veerus 2 R0911=R01+R02+R03+R04+R05+R06+R07+R08+R09+R10 V4<=V3 R1012<=R0911 R1012>=R01  R1012>=R02 R1012>=R03 Välja arvatud veerus 2, kus rida R1012>=R04 04 on kinnine R1012>=R05 Välja arvatud veerus 2, kus R1012>=R06 rida 06 on kinnine R1012>=R07 R1012>=R08 Lisada juurde 2 uut tingimust: R12>=R09 R12>=R10 Tabel 6. Erihoolekandeteenuste kasutajatega saajatega tegelevad põhitöötajad (töölepingu, töövõtulepingu, käsunduslepingu alusel või muu võlaõigusliku lepingu alusel) ja nende keskmine töötasu Selgitus Avaldis Kehtib veerus 02 R08 >= R09+R10+R11 R12=R13+R14+R15 Kehtib veerus 02 R08>=R09 Ei kehti ridadel 9-15, mis Kui V3>0 siis V4>0 on kinnised Ei kehti ridadel 9-15, mis Kui V3=0 siis V4=0 on kinnised Ei kehti ridadel 9-15, mis Kui V1>0 siis V2>0 on kinnised Ei kehti ridadel 9-15, mis Kui V1=0 siis V2=0 on kinnised R20=R01+R02+R03+R04+R05+R06+R07+R08+R16+R17+R18+R19 KUI v3 > 0 SIIS V5 >=470500 Kehtib veerus 02 R08>=R11 Kehtib veerus 02 R08>=R10 Kehtib veerus 02 R08>=R13 Kehtib veerus 02 R08>=R14 Kehtib veerus 02 R08>=R15 Ei kehti R09, R10, R11, V5=V4/V3/12 R12, R13, R14 ja R15 Tabel 7. Erihoolekandeteenuste osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul) Tabeli veergudes 2 kuni 15 palun võimaldada näidata arve 2 kohta pärast koma! Selgitus Avaldis  KUI V1>0 SIIS V36>0 tingimus kehtib real 1 v710/v2<=930137 tingimus kehtib real 2 v710/v23 <=1801066 tingimus kehtib real 3 v710/v24+v5 <=3351050 tingimus kehtib real 4 v710/v2 <=96208 tingimus kehtib real 5 v710/v2 <=459415 tingimus kehtib real 6 ja 7 v710/v2<=677115 tingimus kehtib real 8 v710/v2 <=926795 V36 = V47+V58+V69+V1114 Erandina V02, kus R11=R01+R04+R05+R06+R07+R08+R09+R10 R0911 = R01 + R02 + R03 + R04 + R05 ja V03, kus R11=R02 ja V04, kus R11=R03 ja + R06 + R07 + R08 + R09 + R10 V05, kus R11=R04 ja V08, kus R0911=R0507+R0608+R0709 tingimus kehtib real 01,04,05,06,07,08,09,10 V1215=V36/V2 Lisada uued tingimused: tingimus kehtib ridadel 01,04,05,06,07,08,09 ja KUI V1>0 SIIS V2>0 10 tingimus kehtib ainult real 02 KUI V1>0 SIIS V3>0 T ingimus kehtib ainult real 03 KUI V1>0 SIIS V4+V5>0 tingimus kehtib real 02 V15=V6/V3 tingimus kehtib real 03 V15=V6/V4+V5 tingimus kehtib real 7 v10/v2<=538 tingimus kehtib real 9 v10/v2<=805 tingimus kehtib real 10 v10/v2<=1209 tingimus kehtib real 7 v11/v2<=595 tingimus kehtib real 8 V11/v2<=859 tingimus kehtib real 9 V11/v2<=892 TABELITEVAHELISED SEOSED Nr. Avaldis Selgitus 1 TP70V1R03 = TP82V2R1012 TP71V1R01>= TP70V1R01 TP71V2R01>= TP70V2R01 TP71V3R01>= TP70V3R01 TP71V4R01>= TP70V4R01 TP71V5R01>= TP70V5R01 TP71V6R01>= TP70V6R01 TP71V7R01>= TP70V7R01 TP71V8R01>= TP70V8R01 TP71V9R01>= TP70V9R01 TP71V18R02>= TP70V18R02 TP71V5R02>= TP70V5R02 TP71V6R02>= TP70V6R02 TP71V7R02>= TP70V7R02 TP71V8R02>= TP70V8R02 TP71V9R02>= TP70V9R02 TP71V10R02>= TP70V10R02 TP71V11R02>= TP70V11R02 TP71V12R02>= TP70V12R02 TP70V18R0709 = TP82V2426R0406 TP70V18R03 = TP82V2426R1012 TP70V1R01 = LEIA(asutus=ise and periood=eelmine, TP70V18R01) TP70V1R02 = LEIA(asutus=ise and periood=eelmine, TP70V18R02) TP70V1R03 = LEIA(asutus=ise and periood=eelmine, TP70V18R03) TP70V1R0507 = LEIA(asutus=ise and periood=eelmine, TP70V18R05) TP70V1R0608 = LEIA(asutus=ise and periood=eelmine, TP70V18R06) TP70V1R04 = LEIA(asutus=ise and periood=eelmine, TP70V18R04) TP70V1R0709 = LEIA(asutus=ise and periood=eelmine, TP70V18R07) TP70V1R0810 = LEIA(asutus=ise and periood=eelmine, TP70V18R08) TP70V1R0911 = LEIA(asutus=ise and periood=eelmine, TP70V18R09) TP70V1R1012 = LEIA(asutus=ise and periood=eelmine, TP70V18R10) TP70V1R1113 = LEIA(asutus=ise and periood=eelmine, TP70V18R11) TP71V1R01 =LEIA(asutus=ise and periood=eelmine, TP71V18R01) TP71V18R05= TP89V1R02 TP71V18R06= TP89V1R03 TP71V18R07= TP89V1R04 TP71V18R08= TP89V1R05 TP71V18R09= TP89V1R06 TP71V18R10= TP89V1R07 TP71V18R11= TP89V1R08 TP71V18R12= TP89V1R09 TP71V18R13= TP89V1R10 TP71V18R04= TP89V1R01 TP75V1R01 = TP89V1R01 TP71V10R01>= TP70V10R01 TP71V11R01>= TP70V11R01 TP71V1R03 = LEIA(asutus=ise and periood=eelmine, TP71V18R03) TP71V1R0507 = LEIA(asutus=ise and periood=eelmine, TP71V18R05) TP71V1R0608 = LEIA(asutus=ise and periood=eelmine, TP71V18R06) TP71V1R0709 = LEIA(asutus=ise and periood=eelmine, TP71V18R07) TP71V1R0810 = LEIA(asutus=ise and periood=eelmine, TP71V18R08) TP71V1R0911 = LEIA(asutus=ise and periood=eelmine, TP71V18R09) TP71V1R1012 = LEIA(asutus=ise and periood=eelmine, TP71V18R10) TP71V1R1113 = LEIA(asutus=ise and periood=eelmine, TP71V18R11) TP71V1R04 = LEIA(asutus=ise and periood=eelmine, TP71V18R04) TP75V1R02 = TP89V1R02 TP71V12R01>= TP70V12R01 TP71V1R02>= TP70V1R02 TP71V2R02>= TP70V2R02 TP71V3R02>= TP70V3R02 TP71V4R02>= TP70V4R02 TP71V13R01>= TP70V13R01 TP71V14R01>= TP70V14R01 TP71V15R01>= TP70V15R01 TP71V16R01>= TP70V16R01 TP71V17R01>= TP70V17R01 TP71V18R01>= TP70V18R01 TP71V13R02>= TP70V13R02 TP71V14R02>= TP70V14R02 TP71V15R02>= TP70V15R02 TP71V16R02>= TP70V16R02 TP71V17R02>= TP70V17R02 TP70V18R04 <= TP71V18R04 TP70V18R12 <= TP71V18R12 TP70V18R13 <= TP71V18R13 TP70V18R05 <= TP71V18R05 TP70V18R06 <= TP71V18R06 TP70V18R07 <= TP71V18R07 TP70V18R08 <= TP71V18R08 TP70V18R09 <= TP71V18R09 TP70V18R10 <= TP71V18R10 TP73V30R17 <= TP70V16R02 TP73V1R17 <= TP70V2R01 TP73V3R17 <= TP70V3R01 TP73V7R17 <= TP70V5R01 TP73V9R17 <= TP70V6R01 TP73V19R17 <= TP70V11R01 TP70V18R0608 = TP82V2426R0305 TP70V18R05 = TP82V26R02 TP70V18R06 = TP82V26R03 TP70V18R0810 = TP82V2426R0507 TP70V18R0911 = TP82V2426R0608 TP70V18R1012 = TP82V2426R0709 TP70V18R1113 = TP82V2426R0810 TP70V18R11 <= TP71V18R11 TP82V1R0305 = LEIA(asutus=ise and periood=eelmine, TP72V24R03) TP82V1R0911 = LEIA(asutus=ise and periood=eelmine, TP72V24R09) TP82V2R0305 = LEIA(asutus=ise and periood=eelmine, TP72V25R03) TP82V2R0204 = LEIA(asutus=ise and periood=eelmine, TP72V25R02) TP82V2R0406 = LEIA(asutus=ise and periood=eelmine, TP72V25R04) TP70V1R04 = TP82V2R01 TP70V1R05 = TP82V2R02 TP70V1R06 = TP82V2R03 TP70V1R07 = TP82V2R04 TP70V1R08 = TP82V2R05 TP70V1R09 = TP82V2R06 TP70V1R10 = TP82V2R07 TP70V1R11 = TP82V2R08 TP70V1R12 = TP82V2R09 TP70V1R13 = TP82V2R10 TP71V18R03 = TP82V2R1012+ TP82V3R1012 TP71V18R04= TP82V2R01+ TP82V3R01 TP71V18R05= TP82V2R02+ TP82V3R02 TP71V18R06= TP82V2R03+ TP82V3R03 TP71V18R07= TP82V2R04+ TP82V3R04 TP71V18R08= TP82V2R05+ TP82V3R05 TP71V18R09= TP82V2R06+ TP82V3R06 TP71V18R10= TP82V2R07+ TP82V3R07 TP82V1R0204 = LEIA(asutus=ise and periood=eelmine, TP72V24R02) TP71V18R11= TP82V2R08+ TP82V3R08 TP71V18R12= TP82V2R09+ TP82V3R09 TP71V18R13= TP82V2R10+ TP82V3R10 TP75V1R03 = TP89V1R03 TP73V21R17 <= TP70V12R01 TP73V23R17 <= TP70V13R01 TP73V2R17 <= TP70V2R02 TP73V4R17<= TP70V3R02 TP73V8R17 <= TP70V5R02 TP73V10R17 <= TP70V6R02 TP73V20R17 <= TP70V11R02 TP73V22R17 <= TP70V12R02 TP73V24R17 <= TP70V13R02 TP73V5R17 <= TP70V4R01 TP73V25R17 <= TP70V14R01 TP73V13R17 <= TP70V8R01 TP73V15R17 <= TP70V9R01 TP73V17R17 <= TP70V10R01 TP73V11R17 <= TP70V7R01 TP73V27R17 <= TP70V15R01 TP73V29R17 <= TP70V16R01 TP73V31R17 <= TP70V17R01 TP73V12R17 <= TP70V7R02 TP73V6R17 <= TP70V4R02 TP73V16R17 <= TP70V9R02 TP73V14R17 <= TP70V8R02 TP73V26R17 <= TP70V14R02 TP73V18R17 <= TP70V10R02 TP73V32R17 <= TP70V17R02 TP73V28R17 <= TP70V15R02 KUI TP70V18R0608 + TP70V18R0810 + TP70V18R0911 + TP70V18R1012 + TP70V18R1113 = 0 SIIS TP73V35R17=0 TP71V4R02 = TP74V3R34 TP71V5R02 = TP74V4R34 TP71V6R02 = TP74V5R34 TP71V7R02 = TP74V6R34 TP71V8R02 = TP74V7R34 TP71V9R02 = TP74V8R34 TP71V10R02 = TP74V9R34 TP71V11R02 = TP74V10R34 TP71V12R02 = TP74V11R34 TP71V2R01= TP74V1R33 TP71V3R01= TP74V2R33 TP71V4R01= TP74V3R33 TP71V5R01= TP74V4R33 TP71V6R01= TP74V5R33 TP71V7R01= TP74V6R33 TP71V8R01= TP74V7R33 TP71V9R01= TP74V8R33 TP71V10R01= TP74V9R33 TP71V11R01= TP74V10R33 TP71V12R01= TP74V11R33 TP71V2R02 = TP74V1R34 TP71V3R02 = TP74V2R34 TP71V13R01= TP74V12R33 TP71V14R01= TP74V13R33 TP71V15R01= TP74V14R33 TP71V16R01= TP74V15R33 TP71V17R01= TP74V16R33 TP71V13R02 = TP74V12R34 TP71V14R02 = TP74V13R34 TP71V15R02 = TP74V14R34 TP71V16R02 = TP74V15R34 TP71V17R02 = TP74V16R34 TP82V1R0709 = LEIA(asutus=ise and periood=eelmine, TP72V24R07) TP82V1R0810 = LEIA(asutus=ise and periood=eelmine, TP72V24R08) TP82V2R0911 = LEIA(asutus=ise and periood=eelmine, TP72V25R09) TP82V2R1012 = LEIA(asutus=ise and periood=eelmine, TP72V25R10) TP82V2R0507 = LEIA(asutus=ise and periood=eelmine, TP72V25R05) TP82V2R0608 = LEIA(asutus=ise and periood=eelmine, TP72V25R06) TP82V2R0810 = LEIA(asutus=ise and periood=eelmine, TP72V25R08) TP82V2R01 = LEIA(asutus=ise and periood=eelmine, TP72V25R01) KUI TP82V3R0305 + TP82V3R0507 + TP82V3R0608 + TP82V3R0709 + TP82V3R0810 = 0 SIIS TP73V35R17=0 TP85V18R10 >= TP76V1R12 TP85V1R10=TP71V18R03 TP82V1R0608 = LEIA(asutus=ise and periood=eelmine, TP72V24R06) TP85V1R01= TP71V18R04 TP85V17R10 >= TP76V1R11 TP75V1R04 = TP89V1R04 TP77V3R01 + TP77V5R01 + TP77V6R01 <= TP71V18R04 TP77V3R02 + TP77V5R02 + TP77V6R02 <= TP71V18R05 TP77V3R03 + TP77V5R03 + TP77V6R03 <= TP71V18R06 TP77V3R04 + TP77V5R04 + TP77V6R04 <= TP71V18R07 TP77V3R05 + TP77V5R05 + TP77V6R05 <= TP71V18R08 TP77V3R06 + TP77V5R06 + TP77V6R06 <= TP71V18R09 TP77V3R07 + TP77V5R07 + TP77V6R07 <= TP71V18R10 TP77V3R08 + TP77V5R08 + TP77V6R08 <= TP71V18R11 TP77V3R09 + TP77V5R09 + TP77V6R09 <= TP71V18R12 TP77V3R10 + TP77V5R10 + TP77V6R10 <= TP71V18R13 TP77V3R0911 + TP77V5R0911 + TP77V6R0911 <= TP71V18R04+ TP71V18R05+ TP71V18R06+ TP71V18R07+ TP71V18R08+ TP71V18R09+ TP71V18R10+ TP71V18R11+ TP71V18R12+ TP71V18R13 TP77V3R1012 + TP77V5R1012 + TP77V6R1012 <= TP71V18R03 TP70V18R0507 = TP82V2426R0204 TP76V1R16 <= TP70V18R03 TP85V1R02= TP71V18R05 TP85V1R03= TP71V18R06 TP85V1R04= TP71V18R07 TP85V1R05= TP71V18R08 TP85V1R06= TP71V18R09 TP85V1R07= TP71V18R10 TP85V1R08= TP71V18R11 TP85V1R09= TP71V18R04+ TP71V18R05+ TP71V18R06+ TP71V18R07+ TP71V18R08+ TP71V18R09+ TP71V18R10+ TP71V18R11 TP85V1R10=TP82V2R10+TP82V3R10  TP85V1R01 = TP89V1R01 TP85V1R02 = TP89V1R02 TP85V1R03 = TP89V1R03 TP85V1R04 = TP89V1R04 TP85V1R05 = TP89V1R05 TP85V1R06 = TP89V1R06 TP85V1R07 = TP89V1R07 TP85V1R08 = TP89V1R08 TP70V18R04 = TP82V2426R01 TP75V1R05 = TP89V1R05 TP71V1R02 = LEIA(asutus=ise and periood=eelmine, TP71V18R02) TP75V1R06 = TP89V1R06 TP82V1R0507 = LEIA(asutus=ise and periood=eelmine, TP72V24R05) TP75V1R07 = TP89V1R07 TP75V1R08 = TP89V1R08 TP82V2R0709 = LEIA(asutus=ise and periood=eelmine, TP72V25R07) TP71V18R04+ TP71V18R05+ TP71V18R06+ TP71V18R07+ TP71V18R08+ TP71V18R09+ TP71V18R10+ TP71V18R11+ TP71V18R12+ TP71V18R13=TP82V2R0911+TP82V3R0911 TP89V1R0911= TP71V18R04+ TP71V18R05+ TP71V18R06+ TP71V18R07+ TP71V18R08+ TP71V18R09+ TP71V18R10+ TP71V18R11+ TP71V18R12+ TP71V18R13 5. Aruanne „Hoolekandeasutus“ Aruandevormis muutusid tabelid 1, 1a. ja 3. Tabelis 1 on varasemaga võrreldes 10 rida vähem (60 asemel 50). Tabelis 1a. on ridade arv vähenenud (ühe võrra). Tabelis 3 vähenes ridade arv samuti ühe võrra. Aruandevormist jäi välja tabel 2d. Vormi tabelites 2a-2c muutus ridade arv ning sellest tulenevalt ei kehti enam nende tabelite vahelised varasemad kontrolltingimused (uued tingimused tabelite 2a- 2c kohta lisatud). Uued tingimused: Tabel 1 „Majandustegevus“ Arvutab programm: Rida 02 = rida 03 + rida 06 Rida 07 = rida 08 + rida 09 + rida 10 + rida11 Rida 12 = rida 02 + rida 07 Rida 14 = rida 15 + rida 19 Rida 15 = rida 16 + rida 17 + rida 18 Rida 19 = rida 20 + rida 21 + rida 22 + rida 23 + rida 30 + rida 31 + rida 32 + rida 33 + rida 34 + rida 35 + rida 36 + rida 38 + rida 40 + rida 41 + rida 42 + rida 43 Rida 23 = rida 24 + rida 25 + rida 26 + rida 27 + rida 28 + rida 29 Rida 46 = rida 14 + rida 45 Rida 48 = rida 12 – rida 46 – rida 47 Rida 50 = rida 48 – rida 49 Kontrolltingimused: Rida 03 ≥ rida 04 + rida 05 Rida 36 ≥ rida 37 Rida 38 ≥ rida 39 Rida 43 ≥ rida 44 Tabel 1a. Põhi- ja käibevara soetamine, renoveerimine ja kulum Arvutab programm: Rida 01 = rida 02 + rida 09 Rida 02 = rida 03 + rida 04 + rida 05 + rida 06 + rida 07 + rida 08 Rida 10 = rida 11 + rida 17 Rida 11 = rida 12 + rida 13 + rida 14 + rida 15 + rida 16 Tabel 2a. Ametikohtade arv ja tegelik töötajate arv Arvutab programm: Rida 21 = rida 01 + …….+ rida 20 Kontrolltingimus: Kui veerg 2 >0, siis veerg 3 >0 Tabel 2b. Töötajate arv soo ja vanuse järgi Arvutab programm: Veerg 1 = veerg 2 + veerg 10 Veerg 2 = veerg 3 + veerg 4 + veerg 5 + veerg 6 + veerg 7 + veerg 8 + veerg 9 Veerg 10 = veerg 11 + veerg 12 + veerg 13 + veerg 14 + veerg 15 + veerg 16 + veerg 17 Rida 21 = rida 01 + rida 02 + …..+ rida 20 Tabel 2c. Juhtkonda kuuluvad ja teenusesaajatega tegelevad töötajad soo ja haridustaseme järgi Arvutab programm: Rida 16 = rida 01 + rida 02 + … + rida 15 Veerg 1 = veerg 2 + veerg 7 Veerg 2 = veerg 3 + veerg 4 + veerg 5 + veerg 6 Veerg 7 = veerg 8 + veerg 9 + veerg 10 + veerg 11 Tabelis 3 on jäetud ära üks rida (endine rida 05), sellest tulenevalt muutus tabelis ka summeeritavate ridade arv. Rida 17 = rida 01 + rida 02 + …. + rida 16 Tabelite vahelised kontrolltingimused: Tabel 1 rida 47 = tabel 1a. rida 10 Tabel 1 rida 10 veerg 1 = tabel 3 rida 17 veerg 2 Tabel 2a veerg 3 = tabel 2b veerg 1 kõikides vastavates ridades Tabel 2b veerg 2 read 01 kuni 15 = tabel 2c veerg 2 kõikides vastavates ridades Tabel 2b veerg 10 read 01 kuni 15 = tabel 2c veerg 7 kõikides vastavates ridades 6. Aruanne:“ASENDUSHOOLDUSTEENUSE OSUTAMINE PEREKODUS JA ASENDUSKODUS“ Kollasega on tehtud juhised/tingimused/valemid Sinisega on ettepanek, kus 2 võimalikku varianti toodud lahenduseks – ootan pakkumist, mis oleks parem? Tabel 1 peavad olema veerud 1 ja 2 täidetavad täisarvudega (komakohti ei tohi sisestada) ja veerg 3 peab olema sisestatav arv kuni 2 kohta peale koma 1. Asendushooldusteenusel perekodus ja asenduskodus isikud ja teenuse saamise aeg kuudes Rea isikute teenuse aasta lõpus teenust aasta jooksul teenust nr saamise aeg kokku saanud isikud saanud isikud (kuudes) A B 1 2 3 Perekodus kokku 01 R02+R03+R04 R02+R03+R04 R02+R03+R04 0-2-aastased 02 3-17-aastased 03 18 ja vanemad 04 Asenduskodus kokku 05 R06+R07+R08 R06+R07+R08 R06+R07+R08 0-2-aastased 06 3-17-aastased 07 18 ja vanemad 08 Asendushooldusteenustel R01+R05 R01+R05 09 kokku (isikud ühekordselt) Tabel1 sisesed tingimused Kõigil ridadel Kui V1>0 siis V2 >0 Kõigil ridadel Kui V2>0 siis V3 >0 Kõigil ridadel V2 =/ > V1 Kõigil ridadel V3 </= V2*12 Kõigil ridadel Kui V3>0 siis V2 >0 V2 R09 </= V2 R01+ V02 R05 Kui V2 R01+ V02 R05> 0 siis V2 R09 > 0 Tabel 2 peab olema veerg 1 täidetav täisarvudega (komakohti ei tohi sisestada) ja veerud 2 kuni 7 (kõik ülejäänud) peavad olema sisestatavad arvuga kuni 2 kohta peale koma Sinisega toodud ettepanek, et kas saaks automaatselt tabelis 2 täita veerud 1 ja 2 tabel 1 andmetega – kui seda ei saa korraldada, siis tuleb lisada need tingimused tabelite vahele, mis all tehtud sinisega. Kui saab, siis neid siniseid tingimusi vaja pole. 2. Asendushooldusteenuste rahastamine ja kulutused isiku kohta kuus Kulutusi rahastas Kulutused Kulutused ühe isiku isikute teenusele aasta jooksul kohta Rea teenuse teenust aruande- saamise aeg kohalik kesk- nr saanud isik muu kokku omavalitsus aastal isikud miselt (kuudes) kokku kuus (v3+v4+v5) (v6/v2) A B 1 2 3 4 5 6 7 Perekodus 01 =tab1V2R01 =tab1V3R01 v3+v4+v5 v6/v2 Asenduskodus 02 =tab1V2R05 =tab1V3R05 v3+v4+v5 v6/v2 Asendushooldusteenustel v3+v4+v5 v6/v2 03 =tab1V2R09 =tab1V3R09 R01+R02 R01+R02 R01+R02 kokku Tabel 2 sisesed tingimused Kõigil ridadel Kui V1>0 siis V6 >0 Tabel 3 on sarnane varasema (n 2017) aruande „Asenduskoduteenuse rahastamine ja personal“ tabelile 2, kuid ridade kirjed ja arv on mõneti muutunud (veerud on samad). Tabel 3 veerg 2 peab olema täidetav täisarvudega (komakohti ei tohi sisestada) ja teised veerud 1 ja 3 kuni 5 peavad olema sisestatavad arvuga kuni 2 kohta peale koma 3. Asendushooldusteenusel perekodus ja asenduskodus isikutega tegelevad põhitöötajad ja nende keskmine töötasu Aasta Töötasu Täidetud keskmine kokku (kõik Keskmine ametikohta- Töötajate arv töötajate arv, arvestatud töötasu de arv aasta lõpus taandatud töötasu kuus, eurot Töötaja Rea (koormused (isikute arv) täistööajale liigid), eurot (v4 / v3 / 12) aasta lõpus) aastas Nr (vt juhend) A B 1 2 3 4 5 Kasvatajad 01 v4 / v3 / 12 Kasvataja abilised 02 v4 / v3 / 12 Perevanemad 03 v4 / v3 / 12 neist perevanema lepinguga (SHS 1241) 04 v4 / v3 / 12 Perevanema abilised 05 v4 / v3 / 12 Kokku last vahetult kasvatavad isikud R01+r02+r03 R01+r02+r03 R01+r02+r03 R01+r02+r03 06 v4 / v3 / 12 (summeerib read 01–03 ja rea 05) +r05 +r05 +r05 +r05 Logopeed, eripedagoog 08 v4 / v3 / 12 Psühholoog, kutsenõustaja 09 v4 / v3 / 12 Füsioterapeut 10 v4 / v3 / 12 Tegevusterapeut või assistent 11 v4 / v3 / 12 Arst 12 v4 / v3 / 12 Õde 13 v4 / v3 / 12 Sotsiaaltöötaja 14 v4 / v3 / 12 Muu 15 v4 / v3 / 12 SUM(R06;R SUM(R06;R1 SUM(R06;R1 SUM(R06;R1 v4 / v3 / 12 KOKKU/keskmine 16 15) 5) 5) 5) Tabel 3 sisesed tingimused Kõigil ridadel Kui V1>0 siis V2 >0 Kõigil ridadel Kui V2>0 siis V1 >0 Kõigil ridadel Kui V2>0 siis V3 >0 Kõigil ridadel Kui V3 >0 siis V4>0 Kõigil ridadel Kui V4 >0 siis V3>0 Kui V3>0 siis V5>=500 Tabelite vahelised tingimused Tabel 1 V2R01 = Tabel 2 V1R01 Tabel 1 V2R05 = Tabel 2 V1R02 Tabel 1 V2R09 = Tabel 2 V1R03 Tabel 1 V3R01 = Tabel 2 V2R01 Tabel 1 V3R05 = Tabel 2 V2R02 Tabel 1 V3R09 = Tabel 2 V2R03 Kui Tabel 1 V2R09 >0 siis Tabel2 V6R03>0 Kui Tabel 1 V2R05 >0 siis Tabel2 V6R02>0 Kui Tabel 1 V2R01 >0 siis Tabel2 V6R01>0 Kui Tabel 1 V2R09 >0 siis Tabel3 V3R06>0 Kui Tabel2 V6R03>0 siis Tabel 1 V2R09 >0 Kui Tabel2 V6R02>0 siis Tabel 1 V2R05 >0 Kui Tabel2 V6R01>0 siis Tabel 1 V2R01 >0 Aruandevorm koos juhendiga on lisatud eraldi (lisa 11).  Tellimus nr 3-9/1496-1 Hankelepingu nr 3-9/583-1 alusel 1. Tellimuse Töö: Arendused 2019.aasta kohta aruannete koostamiseks S- ja H-veebis. Täpsem nimekiri on punktis 6. 2. Tellimuse aluseks on Jiras SHVEEB-6 antud mahuhinnang. 3. Tööde maht on kokku 55 töötundi. 4. Tööde eest makstav tasu on kokku: 2200 eurot, millele lisandub käibemaks. 5. Töö tähtaeg: 26.11.2018. 6. Tööde kirjeldus, maht ja valmimise tähtajad: Jrk Arendustööd Valmis testimiseks Tööde maht (h) 1 Uus aruanne ja aruannete muudatused 26.11.2018 39 2 Lisafunktsionaalsus aruande "Lisa 11. 26.11.2018 16 Asendushooldusteenuse osutamine perekodus ja asenduskodus" juurde. KOKKU: 55 tundi Aruandevormide muudatuste kirjeldused on lisatud. Lisad: Lisa 1. Eluruumi_tagamise_teenus Lisa 2. Isikliku abistaja teenus Lisa 3. Koduteenus Lisa 4. Raske ja sügava puudega lastele osutatavate sotsiaalteenuste rahastamine Lisa 5. Lastekaitse kohaliku omavalitsuse uksuses Lisa 7. Sotsiaaltransporditeenus Lisa 8. Tugiisikuteenus Lisa 9. Võlanõustamisteenus Lisa 10. Muud kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatavad sotsiaalteenused Lisa 11. Asendushooldusteenuse osutamine perekodus ja asenduskodus Lisa 12. Erihoolekandeteenused Lisa 13. Hoolekandeasutus Lisa 14. Turvakoduteenus Lisa 15. Varjupaigateenus Lisa 16. Väljaspool kodu osututav üldhooldusteenus Lisa 17. Asendus- ja järelhooldusteenuse toetusfondi kasutus ja vahendite jääk Lisa 18. S- ja H-veebi aruannete tingimused 2018