Eesti infoühiskonna arengukava 2020

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Justiitsministeerium Meie 27.09.2018 nr 2-4/18-0326/8123 Haridus- ja Teadusministeerium Kaitseministeerium Keskkonnaministeerium Kultuuriministeerium Siseministeerium Infoühiskonna arengukava 2020 Saadan arvamuse avaldamiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Rene Tammist ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Arvamuse avaldamiseks: Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 Martin Karner [email protected] 2 (2)  11.09.2018 SELETUSKIRI Vabariigi Valitsuse korralduse „Eesti infoühiskonna arengukava 2020“ eelnõu juurde 1. SISSEJUHATUS JA EELNÕU EESMÄRK Vabariigi Valitsuse seaduse kohaselt vastutab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium informaatika, telekommunikatsiooni ja riigi infosüsteemide arendamise koordineerimise eest. Vabariigi Valitsuses 14.11.2013. heaks kiidetud „Eesti infoühiskonna arengukava 2020“ pani arengukava elluviimise peavastutajale kohustuse viia läbi arengukava vaheülevaatus. Aastal 2018. toimus Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi eestvõttel arengukava uuendamine töötubade ning neis osalenud ekspertidelt ja koostööpartneritelt saadud tagasiside kaudu. Eelnevast lähtudes, esitab Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister arengukava uuendatud eelnõu kinnitamiseks Vabariigi Valitsusele. Eelnõu eesmärk on heaks kiita „Eesti infoühiskonna arengukava 2020“. 1.1. Infoühiskonna arengukava 2020 eesmärk Infoühiskonna arengukava 2020 eesmärk on sätestada Eesti IKT-poliitika strateegilised suunad aastateks 2014- 2020. See oli jätkudokument arengukavale „Eesti infoühiskonna arengukava 2013“. Uuendatud arengukava hõlmab tegevusi aastatel 2018-2020. Arengukava lähtealus on tõdemus, et IKT nutikas kasutamine saab panustada Eesti ees seisvate sotsiaal- majanduslike väljakutsete lahendamisse, eelkõige riigi horisontaalsetes strateegiates („Eesti 2020“1, „Säästev Eesti 21“2 ning OECD riigivalitsemise raport3) seatud eesmärkide saavutamisse. IKT on üldistatult majanduse konkurentsivõime kasvatamise ja inimeste heaolu tõstmise tööriist. Eelolevast lähtudes on infoühiskonna arengukaval kaks põhieesmärki: 1) Leppida kokku, kuidas lahendada aastaks 2020 eri osapoolte koostöös IKT-ga Eesti ees seisvad väljakutsed (majanduse konkurentsivõime, nutikam riigihaldus, inimeste suurem heaolu, kultuuri ja keele kestmine, küberturvaline ühiskond), koostada infoühiskonna visioon 2) Leppida kokku siht ja konkreetsed tegevused, millele keskendub riiklik IKT poliitika – „Eesti infoühiskonna arengukava 2020“ – aastatel 2014-2020, et kasutada infotehnoloogiast tulenevaid võimalusi Eesti üldiste eesmärkide saavutamise hüvanguks. Infoühiskonna arengukava 2020 ei käsitle IKT kasutuselevõttu erinevates elu- ja poliitikavaldkondades, nagu nt IKT rakendamine tervishoius või ettevõtluses. Arengukava keskmes on infoühiskonna ja IKT kasutuse arengu üldiste eelduste loomine ja arendamine ning kahe eriteemana küberturvalisuse tõstmine ning riigivalitsemise parendamine IKT abil. Arengukava on koostatud tihedas koostöös erinevate era-, vaba- ja avaliku sektori partneritega, eelkõige Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooniettevõtete Liidu (ITL), Riigikantselei ja Riigi Infosüsteemide Ametiga. Dokumendi uuendamise käigus viidi läbi hulgaliselt erinevaid temaatilisi töötubasid, arutelusid ning seminare. 1 http://www.valitsus.ee/et/riigikantselei/eesti2020 2 http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=90658/SE21_est_web.pdf 3 http://www.valitsus.ee/et/riigikantselei/oecd-raport 1.2 Arengukava rakendamine Arengukava rakenduskava on Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud 2018 aastal. Kuna tegu on tegevuspõhisele riigieelarvele üleminekuperioodiga, siis alates aprillist 2019 on planeeritud arengukava rakendada (ühis)programmide kaudu. Arengukava aruandlus on kavas teostada 2020-21. 1.3 Arengukava lisa I Arengukava lisas I on toodud infoühiskonna arendamise aluspõhimõtted. 1.4 Arengukava lisa II Arengukava lisas II on toodud küberjulgeoleku strateegia tervikdokument, mille rakendamiseks on kavas koostada eraldi (ühis)programm. „Eesti infoühiskonna arengukava 2020“, Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu ja seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi riigi infosüsteemide osakonna strateegiline nõunik Martin Karner ([email protected]), Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi side- ja riigi infosüsteemide asekantsler Siim Sikkut ([email protected]), Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi riigi infosüsteemide osakonna nõunik Liis Rebane ([email protected]). EELNÕU SISU Eelnõu ettepanek sisaldab nelja punkti: 1. Kiita heaks „Eesti infoühiskonna arengukava 2020“. 2. Määrata arengukava elluviimise peavastutajaks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. 3. Ministeeriumidel ja Riigikantseleil arvestada oma arengukavade ja vastavate rakendusplaanide väljatöötamisel „Eesti infoühiskonna arengukavas 2020“ esitatud infoühiskonna visiooniga. 4. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil avaldada punktis 1 nimetatud dokument ministeeriumi veebilehel. 2.1 „Eesti infoühiskonna arengukava 2020“ sisu Uuendatud „Eesti infoühiskonna arengukava 2020“ koosneb kahest alavaldkonnast: infoühiskonna arendamine (sh side, riigi infosüsteemi, e-valitsemise, IKT-oskuste ja e-Eesti maine edendamise tegevussuunad) ning küberturvalisuse tõstmine. Seejuures on küberturvalisuse detailsem strateegia leitav tervikdokumendina lisast II.  Kokkuvõte sisaldab peamisi uuendusi, mida on plaanis arengukava kaudu aastatel 2018-2020 ellu viia.  Sissejuhatav osa annab ülevaate infoühiskonna hetkeseisust, edusammudest, tehnoloogiatrendidest ning väljakutsetest. Järgneb erasektoriga koostöös valminud infoühiskonna visioon 2020, mis pakub võimalusi lahendada IKT-kasutuselevõtuga Eesti ees seisvaid suuri väljakutseid.  Alavaldkond infoühiskonna arendamine, sisaldab järgmisi alaeesmärke: - Sidetaristu ja internetiühendus on infoühiskonna arengu alustala. Taristu arendamine peab toimuma ettevaatavalt – arvestama nii tehnoloogiatrende kui ka ettevõtete ja elanike vajadusi, et võimaldada heaolu ja tootlikkuse kasvu, võimaldama kõigile juurdepääsu kiirele internetile. - Riigi infosüsteem toetab kogu ühiskonna ja majanduse arengut läbi ühtse teenusteruumi ning baastaristu arendamise. Selleks tuleb suurendada taaskasutust, edendada infole ja andmete ligipääsu jm. Teenusteruum peab olema avatud ühtne ja koostoimeline ka rahvusvaheliselt. - Hea ja nutikas riigivalitsemine on majanduse konkurentsivõime tõstmise ja ühiskonna arengu üks eeldustest. Väheneva maksulaekumise baasi tingimustes tuleb riigil vähema rahaga toimida üha paremini, et vastata elanikkonna kasvavatele ootustele. Siht on muuta avalikud teenused kasutajatele lihtsamaks ja tõhusamaks, lahendada kasutajate vajadused võimalikult proaktiivselt ja „nähtamatult“. - IKT-oskuste arendamine aitab saada kasu loodud ja loodavatest tehnoloogilistest lahendustest ning taristu laiendamisest, samuti on vajadus oskuste järele neid IKT-lahendusi rakendada ja luua Eeskätt tähendab see  järjepidevat digitaalse kirjaoskuse arendamist, et ei tekiks või süveneks (digitaalne) lõhe ühiskonnas – kõigil eestimaalastel oleks piisavalt teadlikkust ja oskusi IKT abil oma elukvaliteeti ja heaolu tagada, avalikke teenuseid kasutada. Vajalik eeldus on inimeste teadlikkus infoühiskonna võimalustest ja ohtudest, sealhulgas oskused end ohtude eest kaitsta. - Eesti tuntus e-Eestina on uste avaja IKT-sektorile uuteks ärivõimalusteks, samuti ka toeks kõigi Eesti ettevõtjate konkurentsivõimele mis tahes lahenduste ekspordil ja investeeringute ligimeelitamisel, toetades lisaks Eesti välispoliitiliste sihtide saavutamist. Maine püsimine sõltub Eesti infoühiskonna üldisest arengust ja käesoleva arengukava eesmärkide saavutamisest. Siiski on hea maine ja tuntuse kindlustamiseks otstarbekas ka otseseid pingutusi teha. Muuhulgas on siis tõenäolisem Eestisse meelitada ja siin tegutsemas hoida IKT-valdkonna tipptegijaid, kes osaleksid uute lahenduste loomisel ja rakendamisel.  Alavaldkond Küberturvalisuse tagamine käsitleb Eesti väljakutseid, võimalusi ning vajadusi järgmiste meetme/eesmärgi all: 1) jätkusuutlik digitaalne ühiskond, kus on tugev tehnoloogiline vastupanuvõime ja valmisolek kriisidega toimetulekuks; 2) tugev, innovaatiline, teaduspõhine ja globaalselt konkurentsivõimeline küberturbe sektori ettevõtlus ning teadus- ja arendustegevus 3) Eesti kui arvestatav ja tugev partner rahvusvahelisel areenil 4) Küberteadlik ühiskond ning valdkonna spetsialistide järelkasv.  Kuues punkt selgitab arengukava elluviimise mudelit ja põhimõtteid, juhtimiskorraldust.  Seitsmendas punktis tuuakse välja infoühiskonna arengukava seosed teiste asjakohaste arengukavadega.  Kaheksas punkt sisaldab arengukava elluviimise eelarvelist prognoosi.  Lisas I on toodud infoühiskonna arendamise põhimõtted.  Lisas II on toodud küberturvalisuse strateegiadokument. 2.2 Tegevussuundade rakendamiseks kavandatud struktuurivahendid Struktuurivahendite rakendamisel on kasutusel kolm rakendussmeedet: rakendusasutuse tegevused, avatud taotlemine ja investeeringute kava. 1) Rakendusasutuse tegevuste kogum koondnimetusega programm või programmid kinnitatakse majandus- ja kommunikatsiooniministri käskkirjaga. Programmide rakendusasutus on MKM, rakendusüksus ning elluviija RIA ja MKM. Vajadusel lisandub programmipartner. 2) Investeeringute kava ehk võimalike arendusprojektide nimekiri koostatakse konkreetsete, juba detailselt ettevalmistatud riigiasutuste kesksete ja olulist mõju omavate projektide finantseerimiseks. 3) Avatud taotlemine on mõeldud arengukava eesmärkide saavutamise täiendavaks finantseerimiseks. Struktuurivahendite avatud taotlemise aluseks võetakse vastu ministri määrus. Projektide lõplikud rahastamisotsused tehakse rakendusüksuse poolt peale taotlusvooru lõpptulemust meetme määruses nimetatud korras. 2. EELNÕU VASTAVUS EUROOPA LIIDU ÕIGUSELE Infoühiskonna arengukava 2020 ei ole vastuolus Euroopa Liidu õigusaktidega. Nii arengukava kui rakendusplaani koos- tamisel on arvesse võetud ELi poolt seatud eesmärke infoühiskonna arendamisel, eelkõige 2011. aastal heaks kiidetud Euroopa infoühiskonna arendamise raamdokumenti (Digital Agenda for Europe) ning e-valitsuse tegevuskava (e- Government Action Plan 2011-2015). 3. KORRALDUSE JÕUSTUMISEGA KAASNEVAD MÕJUD NING ARENGUKAVA SEOSED LÄBIVATE TEEMADEGA IKT rakendamine mõjutab kõiki eluvaldkondi ning seega on infoühiskonna arengukaval 2020 kui IKT kasutamise võimaldamisele suunatud strateegial teistele poliitikavaldkondadele ulatuslik mõju. IKT kasutuselevõtt toetab erinevate poliitika- ja eluvaldkondade põhieesmärkide saavutamist, mistõttu võib öelda, et „Infoühiskonna arengukava 2020“ ning selle rakendusplaanide mõju on valdavalt valdkondlikke arenguid positiivselt toetav. Arengukava ning selle rakendusplaan aitavad kaasa majanduse konkurentsivõime ja inimeste heaolu kasvule ning riigivalitsemise tõhustamisele. Siiski tuleb silmas pidada vajadust tagada infoühiskonna arendamisel tasakaalustatud lähenemine, et vältida ühiskondliku ebavõrdsuse ning kihistumise süvenemist IKT-st kasu saajate ning tehnoloogiast erinevatel põhjustel (ligipääs internetile, oskused jne) mittekasusaajate vahel. Majanduslikud mõjud Infoühiskonna arengukava toetab majanduse konkurentsivõimet nii ettevõtete üldise tegutsemiskeskkonna, kõrgema lisandväärtusega töökohtade poole liikumist soodustavate IKT-oskuste edendamise kui vähem halduskoormust tekitava riigivalitsemise kaudu. Riigi IKT-poliitika aitab majanduse tootlikkuse ja konkurentsivõime kasvule kaasa tagades ligipääsu kiirele internetile, mis on eelduseks efektiivsust ja innovatsiooni võimaldavate ärispetsiifiliste IKT-lahenduste kasutuselevõtule ettevõtetes. Teiseks oluliseks eelduseks teadmistepõhises ühiskonnas toimetamisel on kiire ja turvaline ligipääs infole ja andmetele, s.t. vastava teenustetaristu toimimine. See võimaldab nii ettevõtetel kui avalikul sektoril luua teenuseid kiiremini ning personaliseeritumal viisil, tõsta juhtimisotsuste kvaliteeti ning reageerida nõudlusest tulenevatele muutustele. Seni on Eestis loodud teenusteruumi kasutatud eelkõige avalike teenuste kiireks ja kuluefektiivseks osutamiseks. Arengukava näeb ette teenustetaristu edasise arendamise nii, et seda oleks võimalik kasutada nii avaliku kui erasektori poolt. Sealhulgas panustab arengukava Eesti ettevõtjate tegutsemisse EL digitaalsel ühisturul, seda eelkõige teenustetaristu piiriülese võimekuse arendamise kaudu, mis on eelduseks piiriüleste teenuste tekkimiseks. Parandatakse avaliku sektori andmete kättesaadavust masintöödeldaval kujul koos andmete kasutamist toetavate teadlikkuse tõstmise koolitustega, mis pakub ettevõtjatele võimalusi uute teenuste ja toodete loomiseks. Eesti e-riigi maine jätkuv arendamine toetab välisinvesteeringute siiameelitamist ning Eesti ettevõtjate ekspordipüüdlusi. Üks e-riigi maine edendamise projekte on virtuaalse residentsuse edasi arendamine teatud e- teenuste kasutamiseks välisriikide kodanike ja ettevõtjate jaoks. Projekti eesmärk on toetada Eesti ettevõtluskliimat e-riigi kuvandi kinnistamise kaudu, pakkudes välisriikide elanikele võimalust kasutada Eesti teenusteruumi. Lisaks IKT-taristu arendamisele toetab infoühiskonna arengukava 2020 majanduse konkurentsivõimet IKT- oskuste arendamise kaudu. On ette näha, et keskpikas perspektiivis toob IKT laialdane kasutuselevõtt, sh automatiseerimine ning optimeerimine, kaasa teatud töökohtade kadumise, eelkõige madalama kvalifikatsiooniga elanikkonna seas. Infoühiskonna arengukava eesmärk on pakkuda välja tegevusi ja lahendusi IKT kaudu töökohtade, sh kõrgema lisandväärtusega töökohtade loomiseks. Eelkõige panustatakse kõrgema lisandväärtusega töökohtade tekkimisse muudes, s.t. mitte-IKT valdkondades, sh nutika spetsialiseerumise aladel. Tõstmaks ettevõtjate võimekust kasutada IKT-d oma ettevõtte konkurentsivõime kasvatamiseks, suurendatakse IKT-alaseid teadmisi ja kompetentse nii haridussüsteemis (nt õppekavade ajakohastamise ning ümber- ja täiendõppe pilootprogrammide näol) kui tööturul olijate seas (ettevõtjate, juhtide ja tippspetsialistide koolitused). Ka panustab arengukava majanduse konkurentsivõime tõusu IKT-sektori tööjõu kasvu edendamise kaudu nähes ette tegevusi IKT-erialade populariseerimiseks, IKT-erialade praktikakorralduse tõhustamiseks jne. IKT-oskuste edendamise osas täiendab infoühiskonna arengukava „Elukestva õppe strateegia 2020“ raames kavandatavaid tegevusi. Sotsiaalsed mõjud Infoühiskonna arengukava elluviimine toetab oluliselt võrdsete võimaluste eesmärkide suunas liikumist. Digitaalse kirjaoskuse edendamine ning avalike teenuste kasutusmugavuse tõstmine aitab inimestel, sh vanemaealistel ning ebasoodsas olukorras olevatel inimestel, paremini ühiskonnas osaleda, tööd leida ja teha või õppetöös osaleda. Teisalt aitab interneti mittekasutajate koolitamine kaasa nn digitaalse lõhe vähenemisele interneti kasutajate ja mittekasutajate vahel, mis võiks omakorda suurendada üldist sotsiaalset kihistumist. Arengukava fookuses on ka elanike heaolu edendamine IKT nutika kasutamise kaudu. Selleks panustatakse näiteks teadlikkuse tõstmisega targast tarbimise (sh e-kaubanduse) kasude kohta, internetipõhiste enesetäiendamise võimaluste, ühiskonnaelus kaasarääkimise võimaluste jne kohta. IKT-oskuste edendamine ja avalike teenuste kasutajasõbralikumaks muutmine toetab osaliselt ka mitte-eestlaste tööhõive ja ühiskonnas osaluse tõusu. Samuti aitab IKT-oskuste ja -teadlikkuse edendamine ning sidetaristu arendamine teha rohkem osaajaga ja kaugtööd, mis soosib naiste ja meeste võrdsust tööturul (nt väikelastega naiste ja hoolekandjate jaoks laienevad töövõimalused). Mõju regionaalarengule Infoühiskonna arengukava elluviimine mõjub positiivselt regionaalse arengu eesmärkide saavutamisele. Infoühiskonna arendamiseks kavandatud meetmed ei pärsi ühegi piirkonna arengueeldusi ega toeta otseselt rahvastiku ja majandustegevuse Tallinna linnapiirkonda koondumist. Kiire internetiühendus maapiirkondades, avalike teenuste arendamine ning IKT-oskuste edendamine (sh kaugtööks) avaldab regionaalarengule tasakaalustavat mõju. Näiteks on interneti baasoskuste arendamise üks suund regionaalse kogukonnaalgatuse toetamine. Kokkuvõttes aitab Infoühiskonna arengukava kaasa elu edenemisele kõikjal Eestis: kättesaadavad teenused, ettevõtluse areng, (kaug)töökohad. IKT-poliitika meetmete raames on ainsad märkimisväärsed piirkondlikud erivajadused kiire interneti arendamisel. Seal on neid ka arvestatud, jätkame kiire lairibaühenduse jaotusvõrgu arendamise toetamist turutõrkepiirkondades – selleks on valdavalt hõreasustusega maapiirkonnad. Mõjud elu- ja looduskeskkonnale Paberivaba riigihalduse arendamine soodustab ressursitõhusamat toimetamist nii avaliku kui ka erasektori jaoks. Avalike e-teenuste arendamine vähendab liikumisvajadust ning seeläbi kasvuhoonegaaside heidet. Need on näited, kuidas IKT kasutuselevõtu läbi väheneb keskkonnakoormus, kuigi absoluutmahus ei pruugi see mõju olla suur. Lisaks on kavas edendada IKT standardite väljatöötamist ja kasutuselevõttu ning tõsta teadlikkust IKT nutikast kasutamisest kui jätkusuutliku kasvu võimaldajast. See aitab kaasa olulist keskkonnakoormust tekitavate majandusharude (nt töötlev tööstus, energeetika ja transport) keskkonnasäästlikumaks ja kliimamuutustele vastupidavamaks muutumisele. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Infoühiskonna arengukava elluviimine toetab tugevalt riigivalitsemise eesmärkide suunas liikumist, sest alameesmärgi „Nutikam riigivalitsemine“ meetmed on kujundatud otseselt lähtuvalt riigivalitsemise üldistest eesmärkidest: terviklikum, tõhusam ja kaasavam riigivalitsemine. Need meetmed sisaldavad mitmekesist tegevuste paketti selleks, et tulevikus osutada avalikke teenuseid efektiivsemalt ja samas kasutajasõbralikumalt, parandada asutuste ja valitsustasandite vahelist koostööd ning muuta poliitikakujundamine andme- ja teadmuspõhisemaks. Avaliku sektori kulutõhususe eesmärki teenib avaliku sektori IKT-lahenduste re-engineering’u toetamine ehk olemasolevate IKT-lahenduste edasiarendamine. Seda eelkõige eesmärgil, et mitte takerduda vanadesse tehnoloogiatesse, mille haldamine võib pikemas perspektiivis muutuda riigi jaoks otstarbetult koormavaks. Mõju julgeolekule ja rahvusvahelistele suhetele Infoühiskonna arengukava mõju julgeolekule väljendub läbi küberoskuslikuma elanikkonna ja turvalise teenuseruumi. See tähendab, et mis tahes IT-lahenduste disainimisel, arendamisel või haldamisel võetakse arvesse turvalisuse mõõdet. Muuhulgas panustab arengukava inimeste turvateadlikkuse ja -oskuste tõstmisesse. Infoühiskonna arengukava, sh küberturvalisuse osa mõju rahvusvahelistele suhetele on positiivne. Eduka ja turvalise e-riigi kuvandi jätkuv arendamine toetab Eesti positsiooni ja sõnajõudu arvestatava partneri ja arvamusliidrina nii kahepoolses suhtluses kui ka rahvusvahelistes organisatsioonides. 4. ARENGUKAVA ELLUVIIMINE Arengukava elluviimine toimub rakendusplaani ning alates 2019 programmide kaudu. Rakendusdokumentides määratletakse täpsemalt arengukava eesmärkide täitmiseks meetmete raames tehtavad tegevused koos vastutajate ja kasutatavate rahaliste vahenditega. Rakendamine toimub Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi riigi infosüsteemide osakonna juhtimisel tihedas koostöös Riigi Infosüsteemide Ameti (RIA), teiste ministeeriumide ja Riigikantselei esindajate ning era- ja vabasektori partneritega. Rakendusdokumendid viiakse ellu projektikesksete arendustöödena ja tegevustena kooskõlas riigi IT arhitektuuri ja koosvõimeraamistiku ning teiste valdkonna arengut toetavate koostöödokumentidega. Arengukava eesmärkidest tulenevate tegevuste rahastamisallikad on riigieelarve, Euroopa Liidu struktuurivahendid, muud välisvahendid ja sihtasutuste omavahendid (nt Eesti Lairiba Arendamise SA, Eesti Interneti SA). Arengukava tervikmaksumuse prognoos on toodud arengukava 8. peatükis ning on hinnanguliselt 218 miljonit eurot. Arengukava peamiseks rahastamisallikaks on Euroopa Liidu struktuurivahendid, millele lisanduvad riigi oma tuludest pärinevad ressursid. Riigieelarvest finantseeritavate tegevuste kulusid kavandavad neid tegevusi elluviivad asutused, struktuurivahenditest rahastatakse pilootprojekte ning keskseid ja valdkondade üleseid arendustegevusi. 5. ARENGUKAVA JÕUSTUMINE Arengukava jõustub pärast Vabariigi Valitsuse poolt kinnitamist. 6. EELNÕU KOOSKÕLASTAMINE Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Riigikantseleile, teistele ministeeriumidele ja omavalitsuste üleriigilistele liitudele kooskõlastamiseks valitsuse eelnõude infosüsteemi kaudu. Arengukavale esitasid ettepanekuid XX organisatsiooni. Kokku laekus XXX ettepanekut. Arengukavale esitatud märkuste, arvamuste ja konsulteerimisel esitatud ettepanekutega arvestamise tulemused on toodud kooskõlastustabelis. Rene Tammist Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister  EELNÕU pp.kk.2018 ISTUNGI PROTOKOLL Stenbocki maja 2018 nr Päevakorrapunkt nr „Eesti infoühiskonna arengukava 2020“ uuendamine. 1. Võtta teadmiseks ettevõtluse- ja infotehnoloogiaministri esitatud „Eesti infoühiskonna arengukava 2020“. 2. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil avaldada arengukava ministeeriumi veebilehel. Jüri Ratas Peaminister Heiki Loot Riigisekretär  Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium EESTI INFOÜHISKONNA ARENGUKAVA 2020 Uuendatud oktoobris 2018 1 KOKKUVÕTE Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) on tänapäeval üks peamisi tööriistu mistahes majandus- ja eluvaldkonna konkurentsivõime tõstmisel. Seetõttu tuleb IKT võimalusi ja tehnoloogiast tulenevaid väljakutseid arvesse võtta kõigi strateegiliste plaanide koostamisel ning teenuste ja toodete arendamisel. Eelöeldust tulenevalt ei käsitle arengukava IKT kasutuselevõttu erinevates elu- ja poliitikavaldkondades, nagu näiteks IKT rakendamine tervishoius või ettevõtluses. Lähtekoht ja üldeesmärk on: Eestis hästi toimiva ning turvalise keskkonna arendamine nutikate IKT- lahenduste laialdaseks kasutamiseks ja loomiseks. Kõrgem siht on seeläbi toetada IKT abil majanduse konkurentsivõime ja inimeste heaolu tõusu ning riigivalitsemise tõhusust. Infoühiskonna arengukava sisaldab täpsemaid alaeesmärke kahes alavaldkonnas: infoühiskonna arendamine ning küberturvalisuse tõstmine (vt joonis 1). Seejuures on küberturvalisuse strateegia eraldi tervikdokumendina käesoleva arengukava lisas II. Arengukava tegevussuundadest on aastail 2018-2020 olulisimad:  Ehitatakse aastaks 2020 lõpuni ülikiire interneti baasvõrk ja astutakse samme nn viimase miili ühenduste kättesaadavuse kasvuks.  Töötatakse välja ja viiakse ellu Eesti 5G tegevuskava, et hoogustada järgmise põlvkonna mobiilsidevõrkude rajamist ja kasutuselevõttu Eestis.  Avalike e-teenuste kvaliteedi ja kasutajakogemuse järgmise arenguhüppena arendatakse välja „nähtamatuid“ ning asutusteüleselt sündmuspõhiseid teenuseid, et muuta avalikud teenused kasutajale võimalikult lihtsaks ja tõhusaks. Inimene peab saama asjad aetud ühe suhtluskorraga, igal võimalusel pigem automaatselt ja sekkuma ainult riigi poolsel algatusel või märguandel.  Alustatakse tehisintellekti rakenduste ehk nn „krattide“ kasutuselevõttu avalikus sektoris: töötatakse välja ja viiakse ellu vastav tegevuskava ning tehakse katseprojekte.  Üha suurenevate andmemahtude ja andmete laialdase ristkasutuse taustal tuleb inimestele tagada kontroll oma andmete kasutuse üle. Luuakse nii tehnoloogilised kui ka organisatoorsed ja õiguslikud tingimused selleks, et inimestel oleks alati võimalik teada ja ka suunata, kes, millal ning milleks nende riigi käes olevaid andmeid kasutab – sh oma andmeid ka lihtsamalt ja rohkem kasutusse anda (nt teaduseks ja uute teenuste loomiseks).  Kavas on tõsta avaliku sektori võimekust andmeanalüütika ja -teaduse kasutamiseks, sh vastavat teadlikkust ja oskusi.  Tugevdatakse üleriikliku küberturvalisuse tagamise baaseeldusi: uuendatakse turbemeetmete baasstandardit, koondatakse kokku küberturbe riiklikke kompetentse, panustatakse rohkem inimeste küberteadlikkuse tõusu, astutakse samme infoturbe vajaduste varajaseks arvestamiseks teenuste ja IT-arenduses (nn security-by-design ja privacy-by-design põhimõtete rakendamiseks). 2   Hoogustatakse innovatsiooni e-valitsemise ja küberturvalisuse alal: tehakse katseprojekte, arendatakse ettevõtete uudseid arendusse kaasamise viise ning andmete ja lahenduste taaskasutust, toetatakse rohkem teadus- ja arendustegevust (eriti küberturvalisuse alal), jm.  Edendatakse digi-ID ning teenuste kasutuselevõttu välisriikide kodanike seas ehk laiendatakse e-residentsuse programmi.  Käivitatakse uudseid meetmeid ja algatusi IKT-spetsialistide juurdekasvu tagamiseks (sh üldhariduskoolis IKT-süvaõppe laiendamiseks) ning kõrgemate IKT-oskuste omandamiseks Eesti majanduse traditsioonilistes sektorites. Kõigi meetmete puhul on elluviimise üldvastutaja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM). Meetmetes sisalduvate konkreetsete tegevuste eest vastutab mitmel juhul ka teisi ministeeriume ja asutusi, sealhulgas MKM allasutusi. Vastavad ülesanded ja tööjaotus on kaetud arengukava rakendusplaanis ning pannakse edaspidi paika arengukava programmides. Arengukava elluviimise juhtorgan strateegilisel tasandil on e-Eesti nõukogu, küberturvalisuse alavaldkonna ja strateegia osas Küberjulgeoleku nõukogu. 3  Üldeesmärk: Eestis on loodud hästi toimiv ning turvaline keskkond nutikate IKT-lahenduste laialdaseks kasutamiseks ja loomiseks Alavaldkond: Alavaldkond: Infoühiskonna Küberturvalisuse arendamine tagamine Küberturbe Eesti rahvus- Sideturu ja - Riigi Nutikam IKT-oskuste Jätkusuutlik Küber- E-Eesti ettevõtluse vaheline ühenduste infosüsteemi riigivalitse- areng digitaalne oskuslik tuntuse tõus ning TjaA positsioon areng areng mine ühiskond ühiskond areng on tugev Joonis 1: Infoühiskonna arengukava 2020 üldeesmärk, alavaldkonnad ja alaeesmärgid 4 SISUKORD KOKKUVÕTE ......................................................................................................................................................... 2 SISUKORD ............................................................................................................................................................ 5 SISSEJUHATUS...................................................................................................................................................... 6 1. HETKEOLUKORRA ANALÜÜS ............................................................................................................................ 9 1.1. Edusammud .................................................................................................................................................. 9 1.2. Väljakutsed ................................................................................................................................................. 12 1.3. Trendid........................................................................................................................................................ 16 2. INFOÜHISKONNA VISIOON 2020 ................................................................................................................... 19 3. ÜLDEESMÄRK ................................................................................................................................................. 21 4. ALAVALDKOND I: INFOÜHISKONNA ARENDAMINE ....................................................................................... 22 4.1. Alaeesmärk 1: Sideturu ja -ühenduste areng ............................................................................................. 22 4.2. Alaeesmärk 2: Riigi infosüsteemi areng ..................................................................................................... 24 4.3. Alaeesmärk 3: Nutikam riigivalitsemine ..................................................................................................... 27 4.4. Alaeesmärk 4: IKT-oskuste areng ............................................................................................................... 31 4.5. Alaeesmärk 5: E-Eesti tuntuse tõus ............................................................................................................ 33 5. ALAVALDKOND II: KÜBERTURVALISUSE TAGAMINE...................................................................................... 34 5.1. Alaeesmärk 1: Jätkusuutlik digitaalne ühiskond......................................................................................... 34 5.2. Alaeesmärk 2: Küberturbe ettevõtluse ja teadus- ja arendustegevuse areng ........................................... 35 5.3. Alaeesmärk 3: Eesti rahvusvaheline positsioon on tugev .......................................................................... 36 5.4. Alaeesmärk 4: Küberoskuslik ühiskond ...................................................................................................... 37 6. ARENGUKAVA ELLUVIIMINE .......................................................................................................................... 39 6.1. Rakendusplaan ja programmid................................................................................................................... 39 6.2. Arengukava juhtimiskorraldus .................................................................................................................... 39 7. SEOSED TEISTE ARENGUKAVADEGA .............................................................................................................. 41 7.1. Läbivate teemadega arvestamine .............................................................................................................. 43 8.EELARVEPROGNOOS....................................................................................................................................... 44 LISA I. INFOÜHISKONNA ARENDAMISE PÕHIMÕTTED ...................................................................................... 45 LISA II. KÜBERTURVALISUSE STRATEEGIA.......................................................................................................... 46 5 SISSEJUHATUS Käesolev dokument on aastateks 2018-2020 uuendatud strateegiline plaan infoühiskonna arendamiseks ja küberturvalisuse tagamiseks. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) mõju riikide majanduse konkurentsivõimele ja ühiskondlikule heaolule ning riigivalitsemisele on raske üle hinnata. Uuringufirma McKinsey läbi viidud analüüsi1 andmetel annab ainuüksi internet 21% sisemajanduse koguprodukti kasvust, kusjuures 75% interneti mõjust tuleneb selle kasutamisest traditsioonilistes majandusharudes. Arengufondi kunagise analüüsi kohaselt võiks IKT-sektori tekitatav majanduskasv Eestis käesoleva kümnendi jooksul olla hinnanguliselt vahemikus 0,9–1,3%2. Ka Euroopa Liidus on IKT võtmevaldkond3, mille kasutuselevõtt aitab ühendusel liikuda konkurentsivõime kavas sätestatud eesmärgi poole – viia Euroopa aastaks 2020 nutika, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvuni. IKT-st on saanud üks peamisi muutuste esilekutsujaid kõigil elualadel, sealhulgas üha enam inimeste isikliku heaolu tagamisel. Ettevõtetel lubab IKT kasutuselevõtt optimeerida nii tänaseid äriprotsesse kui ka luua sootuks uusi ja innovaatilisi tooteid ja teenuseid. Üksikisikule annab IKT juurdepääsu lõpututele infovaradele, näiteks maailma kultuuripärandile ja õppematerjalidele, mis avardavad võimalusi enesearenguks ja oma heaolu suurendamiseks. Avalike teenuste korraldamine ja osutamine IKT lahendustega võimaldab suunata maksumaksja raha valitsusasutuste haldustegevustelt sisuliste ülesannete lahendamisele, luues ühtlasi eeldused suhtlemise lihtsustamiseks kodanikele ja ettevõtetele. Need on vaid mõned üldised näited. 2012. aasta sügisest 2013. aasta kevadeni kogunesid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Riigikantselei eestvedamisel eksperdid era-, vaba- ja avalikust sektorist, et koos seada Eesti IKT-poliitika tulevikusihte ning töötada välja „Eesti infoühiskonna arengukava 2020“.4 Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi eestvõttel toimus 2018. aasta esimesel poolaastal arengukava vaheülevaatus, mille käigus asjaomased eksperdid pakkusid välja arengukava uuendused. Lisaks liideti arengukava koosseisu seni eraldiseisva arengukavana koostatud ja juhitud riiklik küberturvalisuse strateegia, mille eelkäijaks on „Küberjulgeoleku strateegia 2014-2017“. Viimase väljatöötamiseks kaasati samuti valdkondlikud osapooled, partnerid ja eksperdid paralleelselt ja täiendavana arengukava uuendamise protsessile. Senised kogemused on viinud arusaamani, et eduka digiriigi loomiseks ja arendamiseks peavad infoühiskonna arendamine ja küberturvalisuse tagamine toimuma strateegiliselt ühtsena. Küberturvalisuse roll infoühiskonnas on tagada tingimused selleks, et IKT võimalusi saaks tõhusalt ja turvaliselt kasutada. Planeerimisprotsessis peame möödapääsmatult lähtuma „security by design“ põhimõttest: digitaalset keskkonda ei saa planeerida turbest lahus, vaid turvalisuse komponent peab olema nii võrgu, teenuste kui baastaristu arendamise loomulik osa, mida planeeritakse lähtudes e- riigi arendamise holistilisest vaatest, mitte kitsalt infoturbe tagamise aspektist. 1 „Internet Matters: The Net’s sweeping impact on growth, jobs, and prosperity“. http://www.mckinsey.com/insights/high_tech_telecoms_internet/internet_matters 2 Eesti Arengufondi analüüs „Nutikas spetsialiseerumine – kitsaskohtade analüüs“ (2013). 3 EL-i infoühiskonna poliitika „Digital Agenda for Europe“ oli üks EL-i konkurentsivõime kava „Euroopa 2020“ saavutamiseks ellu kutsutud seitsmest lipuprojektist. http://ec.europa.eu/digital-agenda . 2015. a kutsus Euroopa Komisjon ellu Digitaalse Ühtse Turu Strateegia https://ec.europa.eu/commission/priorities/digital-single-market_en 4 Arengukava töötubade nimekiri ning osalenud asutuste, ettevõtete ja ühenduste nimekiri on esitatud käesoleva dokumendi lisas 3. 6 Sihtide seadmise aluseks on olnud tõdemus, et IKT on jätkuvalt oluline tööriist majanduskasvu suurendamisel ja inimeste elukvaliteedi tõstmisel. Sellise potentsiaali täiel määral rakendamine nõuab aga paljude osapoolte koordineeritud pingutust. Nii oli arengukava koostamisel ning vaheülevaatusel tahe üheskoos läbi arutada ja kokku leppida, kuidas lahendame Eestis IKT nutika kasutuselevõtuga aastaks 2020 suuri üleriiklikke väljakutseid. Seejuures on keskendutud just IKT-poliitika vahenditele ja võimalustele. See tähendab, et käesolev dokument ei käsitle IKT kasutuselevõttu erinevates elu- ja poliitikavaldkondades, nagu näiteks IKT rakendamine tervishoius või ettevõtluses. Algusest peale on infoühiskonna arengukava põhisisuks olnud infoühiskonna ja IKT kasutuse arengu üldiste eelduste loomine ja arendamine ning ainsa eriteemana riigivalitsemise üldine parendamine IKT abil.5 Infoühiskonna arengukava suundade kavandamise lähtekohaks on olnud eeskätt Eesti konkurentsivõime kavas „Eesti 2020“ seatud kaks olulist strateegilist eesmärki: saavutada tootlikkuse kasv kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste kaudu ning tõsta tööhõivet. Lisaks konkurentsivõime kavale on otsitud võimalusi pakkuda nutika IKT kasutusega vastuseid Eesti jätkusuutliku arengu strateegias „Säästev Eesti 21“ püstitatud ülesannetele: keskkonna kaitse, kultuuri säilimine, suurem sidusus ja heaolu kasv. Kuigi nimetatud eesmärkide saavutamine on paljuski seotud majanduse üldise paranemisega (st tootlikkuse ja tööhõive tõusuga), saab näiteks kultuuri ja keele säilimiseks teha IKT abil täiendavaid pingutusi. Konkurentsivõime ja jätkusuutliku arengu saavutamiseks on vaja tõhusat ja mõjusalt toimivat riiki. Seetõttu lähtusime arengukava koostamisel lisaks kahele eeltoodud katusstrateegiale OECD 2011. ja 2015. a. valminud raportites6 pakutud soovitustest Eesti riigivalitsemise arendamiseks. Need käsitlevad eelkõige vajadust tõhustada avalike (e-)teenuste pakkumist ja parandada riigiasutustevahelist koostööd. Analüüside ja arutelude põhjal sündis riigi ning Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu (ITL) esindajate ühistöös laiem tulevikuvaade ehk infoühiskonna visioon. See kirjeldab, mis ja kuidas on aastaks 2020 muutunud Eestis IKT abil paremaks. Tegu on infoühiskonna laiema visiooniga, mis on mõeldud läbivaks aluseks riigi erinevatele valdkondlikele arengukavadele ja IKT-sektori enda arengustrateegiale. See tähendab, et Eesti infoühiskonna arengu laiema visiooni realiseerimise nimel tegutsevad riik oma eri poliitikavaldkondades ning IKT-sektor üheskoos. Käesolev dokument – „Eesti infoühiskonna arengukava 2020“ – sätestab riikliku IKT-poliitika raames kavandatavad sammud infoühiskonna visiooni 2020 elluviimiseks ehk vastavad eesmärgid koos meetmetega. Eesmärgid ja meetmed on kavandatud kahe suurema alavaldkonna lõikes: infoühiskonna arendamine (sh side, riigi infosüsteemi, e-valitsemise, IKT-oskuste ja e-Eesti maine edendamise alad) ning küberturvalisuse tõstmine. Küberturvalisuse detailsem strateegia on käesoleva arengukava lisa. Meetmete all toodud tegevuste loetelus on olulisemad tegevussuunad, mille sisu ja elluviimine kavandatakse infoühiskonna arendamise ja küberturvalisuse tõstmise programmide rakendamise käigus. 5 Vt Vabariigi Valitsuse korraldust ja seonduvaid dokumente „Eesti infoühiskonna arengukava 2020“ koostamise ettepaneku heakskiitmise kohta: http://infoyhiskond.eesti.ee/eesti-infouhiskonna-arengukava-2020/dokumendid 6 https://riigikantselei.ee/et/valitsuse-toetamine/oecd-riigivalitsemise-raport 7 Arengukava koostamisel ja elluviimisel lähtutakse 1998. aastal Riigikogu vastu võetud ja 2006. aastal ajakohastatud infopoliitika põhialustest7, mis sätestavad avaliku sektori toimimise põhimõtted infoühiskonna arendamisel. Lisas 1 on toodud nende põhimõtete üksikasjalikum edasiarendus aastateks 2014-2020, mida läbivalt arengukava elluviimisel arvestatakse. Lisaks on dokumendi ettevalmistamisel arvesse võetud eelneva strateegia ehk „Eesti infoühiskonna arengukava 2013“ elluviimise kogemust ning eri osapooltega toimunud arutelude tulemusi ning tausta- ja trendianalüüse8, samuti Euroopa Liidu infoühiskonna eesmärke9. Arengukava on koostatud tihedas koostöös erinevate era-, vaba- ja avaliku sektori partneritega. Mais 2013 viidi arengukava eelnõu teemal läbi avalik konsultatsioon ning 2018 esimeses pooles kaasati vaheülevaatuse käigus võtmepartnereid uuendusettepanekute väljatöötamiseks ning viidi läbi avalik konsultatsioon. Arengukava eelnõud on selle erinevates etappides arutatud ja heakskiit saadud Vabariigi Valitsust nõustava infoühiskonna nõukogu ja selle järglase, E-Eesti nõukogu istungitel, küberturvalisuse alavaldkonna ja strateegia osas ka Küberjulgeoleku nõukogu istungitel. Samuti on algse infoühiskonna arengukava põhisuundadele varasemalt andnud heakskiidu Eesti Vabariigi Teadus- ja Arendusnõukogu. 7 1998. aastal vastu võetud Eesti infopoliitika põhialused: https://www.riigiteataja.ee/akt/75308. 2006. aastal ajakohastatud infoühiskonna arendamise põhimõtted on esitatud käesoleva dokumendi lisas 1. 8 http://infoyhiskond.eesti.ee/eesti-infouhiskonna-arengukava-2020 9 EL infoühiskonna alased prioriteedid on sätestatud Euroopa Digitaalarengu Tegevuskavas: http://ec.europa.eu/digital- agenda/ 8 1. HETKEOLUKORRA ANALÜÜS Järgnev ülevaade põhineb olemasoleva statistika ja läbiviidud uuringute analüüsil, „Eesti infoühiskonna arengukava 2013“10 eesmärkide saavutamise hindamisel, infoühiskonna projektide tulemustel ja nende läbiviimise praktikal ning arengukava koostamise ja vaheülevaatuse ning küberjulgeoleku strateegia uuendamise käigus läbi viidud töötubade, kohtumiste ja konverentside tulemustel. 1.1. EDUSAMMUD Eesti infoühiskonna arengu peamine alussammas on olnud avaliku sektori aktiivne roll innovaatiliste lahenduste tellimisel ja arengueelduste kujundamisel, eelkõige pangandus- ja telekommunikatsioonisektori panustamine uutesse tehnoloogiatesse ning Eesti inimeste kõrge usaldus e-riigi vastu, millest tuleneb valmisolek uute tehnoloogiliste võimaluste kasutamiseks. Infoühiskonna teenuste loomine ja kasutamine ettevõtete konkurentsivõime tõstmiseks ja inimeste elukvaliteedi parandamiseks eeldab internetiühenduse olemasolu. Internetti on võimalik kasutada peaaegu kõigis Eestimaa paikades – 2017. aastal oli interneti püsiühendus 88% Eesti leibkondadel11. Läbi lairiba baasvõrgu (EstWIN)12 ehitamise on eesmärk viia ülikiire püsiühendus vähemalt 1,5 km kaugusele 98% tarbijatest aastaks 2020. Lisaks on käivitatud toetusmeede internetiühenduse viimiseks tarbijani koostöös teenusepakkujaga, mille abil tarbija saab juurdepääsuvõimaluse andmesidekiirustele kuni 100 Mbit/s ja enam. Tänu investeeringutele on oluliselt paranemas tingimused suurt andmemahtu nõudvate rakenduste, nagu näiteks telemeditsiin või reaalajas toimuv virtuaalõpe, kasutamiseks. Samuti on Eestil vabastatud piisav sagedusressurss uueks mobiilside arenguhüppeks ning konkurentsitihe sideturg. Seega on Eestis loodud eeldused 5. generatsiooni mobiilside ökosüsteemi, sh nn targa taristu arendamiseks. Infoühiskonna toimimise, sealhulgas maailmas ainulaadsete e-riigi teenuste kasutamise eeldus ja võimaldaja on Eesti e-riigi turvaline alusarhitektuur: turvaline elektroonne identimislahendus ja andmevahetusplatvorm X-tee. Eesti digitaalse ühiskonna turvalisus ei vastandu innovatsioonile, vaid võimaldab ja võimendab seda; teisalt on turvaline käitumine digitaalses maailmas kodaniku jaoks mugavalt ja loomulikult korraldatud. Eesti e-valitsuse areng, eriti avaliku sektori e-teenuste väljatöötamine ning nende kasutuselevõtt kodanike ja ettevõtjate poolt, on olnud märkimisväärne edulugu. Eesti on maailmas ainulaadne elektroonse ID kasutuse, sealhulgas e-hääletuse praktika ja populaarsuse poolest.13 Tänu elektroonsele autentimisele ja digitaalsele allkirjastamisele on asjaajamine võimalik muuta peaaegu paberivabaks, tehes nii paljud igapäeva toimingud paindlikumaks ja kiiremaks. Eesti ettevõtte saab luua kas või oma kodust, või mõnest teisest riigist ja vähem kui 20 minutiga. Majandusaasta aruanded esitavad riigile elektroonselt ligi 100% ettevõtetest.. Nii kodanikud kui ka ettevõtjad leiavad, et avalikud e-teenused aitavad neil säästa raha ja aega, ning on avalike teenustega üldiselt rahul. 2014. aastal väljendas e-teenustega rahulolu 71% kodanikest14 ning 2015. aastal 69,6% ettevõtjatest. Senise riikliku IKT-poliitika suurim tugevus on olnud riigi infosüsteemi süstemaatiline väljaarendamine, sealhulgas selle turvalisena rajamine. Selleks on rakendatud Eesti infopoliitika 10 http://www.riso.ee/et/infopoliitika 11 Statistikaamet / Interneti püsiühendusega leibkondade osatähtsus internetiühendusega leibkondade hulgas, % 12 http://ela12.elasa.ee/elakaart 13 2011. a parlamendivalimistel andis oma hääle elektroonselt 15,4 % osalenutest, 2015 Riigikogu valimistel oli e-häälte osakaal 19,6 % 14 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi „Avalike teenuste korraldamise roheline raamat“ (2013). 9 aluspõhimõtteid, nagu hajus teenusepõhine arhitektuur, andmete ja andmevahetuse turvalisus, sh insfosüsteemide turvameetmete etalonsüsteem (ISKE15), veebipõhisus, orienteeritus e-teenustele ning tugevate autentimisvahendite kasutamine. Riigi infosüsteemi baasinfrastruktuur ehk teenustetaristu (X- tee, avaliku võtme infrastruktuur ja eID, dokumendivahetuskeskkond, teabevärav eesti.ee) on läbi aastate toetanud avalike teenuste arendamist kiirelt ja paindlikult valmivate IKT-lahendustega. Hajusalt ja samas üldiselt koosvõimelisena üles ehitatud riigi infosüsteem on loonud Eestile head eeldused tulla toime ning potentsiaalselt lõigata kasu trendist, kus üha enam seadmeid ja masinaid on ühendatud võrku. Küberturvalisuse tagamisel on saavutatud elementaarne ja järeleproovitud küpsusaste, mille aluseks lisaks väljatoodule on keskne küberturbeintsidentide seire, lahendamise ja raporteerimise süsteem, toetav õigusruum ning toimivad koostööformaadid. Kahe kriisi kogemus (2007 küberründed ja 2017 toimetulek ID-kaardi turvanõrkuse lahendamisega) on andnud praktilise ja läbitestitud kindluse, et küberturvalisuse valdkonna arendamisel tehtud valikud on üldjoontes õiged ja tuleme oma digitaalse ühiskonna kaitsmisega toime. Asjaolust, et tegemist ei ole mainekujundusliku edu või üksikute innovaatiliste saavutuste tagajärjega, annab kinnitust ka 2016. aasta juunis avaldatud Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu (ITU) indeks16, mille põhjal on Eesti küberturvalisuse arengu poolest maailmas viiendal ja Euroopas esimesel kohal. Nii avaliku sektori IKT-lahenduste arendamise kui ka majandusarengu seisukohast on oluline kompetentse ja innovaatilise pakkuja ehk konkurentsivõimelise IKT-sektori olemasolu. Erinevalt enamikust teistest majandusharudest, mis said majandussurutise ajal kannatada, suutis IKT-sektor eksporti märkimisväärselt suurendada.17 2015. a ulatus IKT-teenuste ja toodete eksport 13,2%-ni Eesti koguekspordist.18 Kuigi sektori tööhõive moodustas 2016. a Eesti tööhõivest 6,7%, on selle tootlikkus võrreldes enamiku teiste sektoritega kõrgem ning vastavalt ka panus majandusarengusse suurem. IKT- sektori hea maine tõestuseks on näiteks Eestisse toodud Kühne+Nageli IT arenduskeskus ja EL sisejulgeoleku IT-küsimustega tegelev agentuur, aga ka IT-iduettevõtete edukas areng. Lisaks otsesele panusele riigi arengusse läbi majanduskasvu on tugeval ja võimekal sektori ettevõtlusel – sealhulgas eelkõige küberturbe toodetele ja teenustele spetsialiseerunud osal ja seda võimaldaval teadus- ja arendustegevusel – ka vahetu mõju riigi julgeolekule. Seda ühelt poolt riigile vajalike turbelahenduste pakkujana – Eesti kõrgelt digitaliseerinud riigihaldus tingib vajaduse innovaatiliste ja paindlike lahenduste järele, mida välisettevõtetelt sageli ei saa – ning teisalt roll õhukese riigi kriisivaruna, tagades teadmuse ja talendi olemasolu, keda on võimalik vajadusel riigile appi kutsuda. Senist arenguedu on märkimisväärselt toetanud ka vaba ja avatud interneti eest seismine, nii kodusel kui ka rahvusvahelisel tasandil. Freedom House’i aruannete19 kohaselt on Eesti maailmas interneti vabaduse ja avatuse poolest esirinnas: aastail 2010-2012 esikohal ning 2017. a Islandi järel teised. Eesti inimeste arvuti- ja internetikasutus on kogu arengukava perioodi jooksul olnud tõusutrendis, ulatudes 2017. a lõpuks 88,1%-ni 16 – 74-aastaste eagrupis20. Samuti on inimesed saanud teadlikumaks internetis valitsevatest ohtudest, mis peegeldub otseselt nende käitumises: 2015. a jättis 46,4% internetikasutajatest turvariskide tõttu mõne toimingu tegemata. Madalate oskustega inimeste digioskuste arendamisel on oluline märkida Haridus- ja Teadusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Töötukassa ühtlustatud lähenemist, mille kohaselt IT oskustena ei 15 https://iske.ria.ee/ 16 https://www.itu.int/dms_pub/itu-d/opb/str/D-STR-GCI.01-2017-PDF-E.pdf 17 Statistikaameti küsitlus info- ja kommunikatsioonisektori kohta. 18 Infoühiskonna arengukava. 19 „Freedom on the Net“. https://freedomhouse.org/report/table-country-scores-fotn-2017 20 Statistikaamet 10 mõisteta pelgalt arvutioskust ega muid kitsamaid osaoskusi, vaid lähtutakse ühisest digipädevuse mudelist ning selles sisalduvatest osaoskustest. IKT-baasoskuste omandamise eelduseks üldhariduse tasemel on kokkulepitud pädevused, mida peaks õpilased saavutama, need on lõimitud ainekavadesse ja nende rakendamist toetavad õppematerjalid ning õpetajakoolitus. Muuhulgas pööratakse erilist tähelepanu turvalisusega seotud pädevuste arendamisele ja teadlikkuse tõstmisele – jätkub Targalt Internetis programm, Kaitseministeeriumi ja Tallinna Tehnikaülikooli koostöös on käivitunud KüberNaaskli võistlus jms21. Pädevuste omandamist peab mõõtma. Käesolevaks arengukava vahehindamiseks saab tõdeda, et kõik need tingimused on täidetud. Alates 2014. aastast on üldhariduse riiklikus õppekavas defineeritud digipädevus22, valminud põhikooli IKT ainekava, IKT on lõimitud aineõpetusse, loodud on digitaalsete õppematerjalide portaal23 ning jätkub õpetajakoolitus. Kevadel 2018 toimusid piloodina põhikooli ja gümnaasiumi lõpuklasside õpilaste IKT oskustetaseme mõõtmiseks tasemetööd. Partnerite koostöös on suurendatud IKT-huvihariduse kättesaadavust. Koolitatud on üle 200 huviringijuhendaja ja loodud juhendmaterjalid. Loodud on lisavõimalused huvihariduse rahastamiseks, sealhulgas on lisatud spordi ja muusika valdkondadele ka loodus-ja täppisteaduste valdkond. IKT-spetsialistide tööjõupuuduse leevendamiseks jätkatakse IT-Akadeemia programmiga24 IT-õpet pakkuvate kõrgkoolide suunal. Täiendavalt IT-õppele, on IT-Akadeemia programmi kaudu hakatud rahastama erialaste IKT-oskuste arendamist ja vastavat õppekavaarendust. Välismaise tööjõu Eestisse toomist hõlbustab lisaks välismaalaste seadusele 2018. a käivitatud 2000 IT-spetsialisti projekt Work in Estonia25 programmis. Uue ümberõpet pakkuva projektina katsetatakse Vali-IT!26 koolitusmudelit, mis annab kõrghariduse ja töökogemusega inimestele võimaluse karjäärimuutuseks. Lisaks on 2018. aastal alustatud ka IT akadeemia kontseptsiooni väljatöötamisega kutsehariduses. Olulisel määral on digiteeritud ning tehtud kodanikele kättesaadavaks hävimisohus olevat kultuuripärandit, nagu näiteks Rahvusarhiiv (sh Filmiarhiiv)27 ja muuseumide infosüsteem MUIS28. Loodud on erinevaid tehnoloogilisi kaasamise tööriistu (nt osalusveeb, rahvaalgatus.ee, volis, citizen.os) ning nende kasutuselevõttu toetavaid suuniseid29, et hõlbustada kaasarääkimist valitsemises. Nii avaliku kui ka erasektori e-lahendused on pälvinud rahvusvahelist tähelepanu ja loonud aluse Eesti kui eesrindliku e-riigi kuvandile. E-riigi maine on oluline referents meie IKT-ettevõtetele välisturgudel toimetamisel. Lisaks on see andnud Eestile tõsiseltvõetava partneri ja hinnatud kaasarääkija staatuse infoühiskonna, IKT arengu ning küberjulgeoleku ja –turvalisuse küsimustes erinevates rahvusvahelistes koostöövormides, sealhulgas Euroopa Liidus ja NATOs ning avatud valitsemise partnerluse30, aga ka muude digimeelsete riikide koostööformaatide, vastastikuse koostöö memorandumite kaudu. 21 KüberNaaskel 22 Digipädevus riiklikus õppekavas 23 https://e-koolikott.ee/ 24 https://www.hitsa.ee/ikt-haridus/ita 25 https://www.workinestonia.com/?lang=et 26 http://vali-it.ee/ 27 http://www.ra.ee/vau/ 28 http://www.muis.ee 29 Nt e-Riigi Akadeemia välja töötatud e-kaasamise hea tava, http://www.ega.ee/files/e-Kaasamise%20soovitused.pdf 30 http://www.vm.ee/?q=node/17953 11 1.2. VÄLJAKUTSED Kuigi infoühiskonna toimimise eelduseks olev sidetaristu on enamikus Eesti piirkondades kättesaadav, on Eestis siiski palju kohti (eriti hõredama asustusega maapiirkondades), kuhu kaasaegne internetiühendus ei ole veel jõudnud. Tuleviku seisukohast on näha, et vaatamata baasvõrgu väljaehitamisele jäävad alles turutõrkepiirkonnad, kus sideettevõtjatel puudub äriline motivatsioon välja ehitada kiire lairiba jaotusvõrk lõppkasutajatele teenuse pakkumiseks. Selle kitsaskoha kõrvaldamiseks on 2018. aastal käivitatud nn viimase miili toetusmeede. 2017. aastal juhtis Euroopa Komisjon oma digitaalse tegevuskava aastaaruandes tähelepanu, et lairibaühenduse kättesaadavus Eesti majapidamistes on EL-i keskmisest madalam ning investeeringuid lairibasse tuleks seega jätkata.31 Interneti kättesaadavus ei sõltu mitte üksnes kvaliteetse taristu olemasolust, vaid ka nn internetivabaduste ja võrguneutraalsuse tagamisest. Infoühiskonnas on kasutajate jaoks oluline, et neil oleks ligipääs internetile ning sealsele sisule kommunikatsioonikanalist, riistvarast, platvormist vms olenemata. Maailmas on märgata soovi nende võimaluste piiramiseks julgeoleku, autoriõiguste kaitse, tsensuuri ja suurema privaatsuse nimel. Sellised piirangud võivad rikkuda inimeste põhivabadusi, piirates nende väljendus- ja tegutsemisvabadust, aga samuti piiravad need IKT kasutamise potentsiaali. Kaasaegne sidetaristu on aluseks nii ettevõtjatele kui elanikele suunatud teenuste ja rakenduste väljatöötamisel, ent lisaks on see ka paljude riigi sisemiste teenuste toimimise eelduseks. Paremaid sideühendusi, sh kaasaegset operatiivraadiosidet, vajavad oma tõhusaks toimimiseks ka avaliku sektori asutused. Jätkuvalt toimub mobiilse videotarbimise märkimisväärne kasv, igal pool ja igal ajal. Samuti on kasvanud masin-masin suhtlus ja massiivne asjade internet on reaalsuseseks saamas eelkõige tööstuslikes rakendustes ja nutika linna võtmes, mis nõuab uuema põlvkonna (5G) mobiilse andmeside kasutuselevõttu, et võimaldada kiiremat ning suuremahulisemat andmeedastust. 5G toob kaasa uued teenused ja vajab suuremat baasvõrgu ressurssi. Kokkuvõttes võimaldab see ajakriitiliste teenuste ja rakenduste välja arendamist, mis omakorda eeldab 5G võimaluste selgitamist kasutajatele (nt tööstus 4.0 kontekstis). Infoühiskonna arenguks vajaliku taristu teine osa on teenusteruum, mille tuumaks on omakorda riigi infosüsteem. Kuigi riigi teenustetaristut (X-tee, eID, teabeväravad jne) on järjepidevalt arendatud, tuleb seda tehnoloogia kiire arengu valguses jätkuvalt ajakohastada või vajaduse korral selle osi ka välja vahetada. Ainult nii on võimalik tagada taristu komponentide pidev terviklikkus ja käideldavus ning vastavus konfidentsiaalsuse nõuetele. Seejuures on vaja hinnata nii tänaste olulisemate tehnoloogiatrendide (pilve- ja plokiahela tehnoloogia, tehisintellekt, sotsiaalmeedia, mobiilsus ja infohulga kasv) kui ka tulevikus potentsiaalselt olulist mõju avaldavate uuenduste (asjade internet, süvaanalüütika, linkandmed)32 mõju ja võimalusi riigi infosüsteemi arengule. Tähelepanu tuleb pöörata ka andmete ja muu digitaalse teabe korrektsele säilimisele. Euroopa Liidu liikmesriigina on tähtis tagada, et ettevõtjad ja kodanikud saaksid teenuseid elektroonselt kasutada ka riikideüleselt. Selle eeldus on teenuste baastaristu piiriülene koosvõime. Sealhulgas väärib sügavamat analüüsi ja katsetamist teenustetaristu ühisarendamine teiste riikidega. Avaliku sektori IKT-lahenduste ühtse ja tervikliku toimimise eeldus on nende koosvõime. Riigi infosüsteemi koosvõime põhimõtted on küll kokku lepitud, ent nende rakendamine on sageli keerukas. Kuna koosvõime järgimine on kulukas ning koosvõimest tulenev üldine kasu ei ole alati vastavuses konkreetse asutuse vajaduste ja võimalustega, lähtutakse sageli asutuse vaatest. Kui avaliku sektori sees 31 Fikseeritud lairiba internet oli kättesaadav 87,8%-le Eesti majapidamistest, samal ajal kui EL-i keskmine oli 95,5%. 32 Sulgudes olevate trendide tähendust on lähemalt selgitatud ptk 1 alaosas „Trendid“ (lk 11). 12 on tehniline koosvõime suures osas saavutatud ning peamiseks kitsaskohaks õiguslik, organisatsiooniline ja semantiline koosvõime, siis era- ja avaliku sektori vahel on see puudulik kõigil koosvõime tasemetel. Teisisõnu, teenusteruum ei toimi veel kogu Eesti ulatuses ühtsena ja see pärsib näiteks majanduse tootlikkust. Sarnaselt on pärsitud teenuste piiriülene kättesaadavus, näiteks digiretsepti või e-arvete kasutamine väljaspool Eestit. Vaatamata sellele, et arvuti- ja internetikasutajate hulk on Eestis jõudsalt kasvanud, kinnitavad uuringud, et inimesed ei oska tehnoloogiat enda kasuks nii töisel kui mitte-töisel eesmärgil maksimaalselt rakendada33. Tehnoloogia kiirest arengust tulenevalt vajab järjepidevat toetamist ja üle kordamist turvalisusest tulenevad aspektid. Seega on koolitustegevused endiselt vajalikud, et anda inimestele mitmekülgsed oskused, lihtsustada uute tehnoloogiate kasutuselevõttu ja maandada võimalikke ohte, mis võivad kaasa tuua nii varalist kui moraalset kahju. Koolituste ja teadlikkusega seotud tegevuste kommunikatsioonis tuleb senisest enam selgitada digioskuste vajalikkust turvaliseks arvuti ja interentikasutuseks ning parandada erinevate osapoolte vahelist koordinatsiooni. Samuti peab kasvama vabatahtliku- ja kogukonnatöö osakaal digioskuste õpetamisel ning nii ettevõtete kui inimeste endi vastutus infosühiskonnas edukalt toimimiseks vajalikud oskused omandada. Jätkuvalt on tähelepanu all noored ning üldhariduskoolist saadavad IKT-oskused. Noored on sündinud infoühiskonda ning tehnoloogiakasutus on nende igapäev. Noortel ei ole erinevalt vanematest inimestest ka olulisi barjääre (uue) tehnoloogia kasutamiseks. Samas rõhutavad uuringud, et noorte mittetöine ja meelelahutuslik arvutikasutus ei pruugi tagada vajalikke oskuseid tööturule sisenemiseks. Väljakutse on võimaluste tagamine kõigile Eesti noortele, et omandada heal tasemel IKT-baasoskused, tegeleda IKT-huviharidusega ning andekatel oma talenti veelgi edasi arendada. Võtmetähtsusega on õpetajad, kes peaksid tehnoloogiat oskuslikult õppetööga vajadus- ja võimaluspõhiselt siduma. Vastavasisulise õpetajakoolitusega on tegeletud juba kümmekond aastat, ent endiselt ei peeta nende oskuseid piisavateks ning koolitusvajadus on jätkuv. Samuti on ebapiisav digitaalsete õppematerjalide kättesaadavus ja nende kasutusoskus. Eesti üldhariduse keskmine tase on väga kõrge, kuid piisavalt ei tegeleta andekatega, mis kehtib ka IKT valdkonna puhul. Nende noorte potentsiaal on e-Eestis arvestatav. Kuidas kohaneb haridus tehnoloogia kiirest arengust tingitud töömaailma muutustega? Kes omab vastutust töötajate oskuste arendamise eest – töötaja, tööandja, riik? Need on küsimused, mis tekitavad IKT paratamatul jõudmisel kõigisse elualadesse suurimat arutelu. Töömaailmas toimuvat mh tehnoloogiast tingitud muutuseid ja vajadusi aitab sektorite põhiselt kaardistada OSKA süsteem34. Valdkondlike analüüside baasil on selgunud, et kaasaegseid tehnoloogiaid ja digitehnoloogiaid valdavate inimeste vajadus suureneb kõigis sektorites. Seetõttu tuleb lähitulevikus eriti intensiivselt tegeleda erialaste IKT-oskuste arendamisega kõigil haridustasemetel. See tähendab survet nii tasemeharidusele, täiendkoolituse pakkumisele kui ka ümberõppe võimaluste laiendamisele. Näiteks selgus ID-kaardi turvariski kaasuse analüüsist35, et riigil napib spetsialiste, kes turvalahendusi, sh krüptograafiat mõistaks ja looks. Samuti napib inimesi, kes nende tegevust kontrolliks ja auditeeriks. Valitsus on nelja aasta riigieelarve strateegias tõstnud ülaltoodud oskuste arendamise prioriteediks. 33 2015. aastal läbi viidud OECD rahvusvaheline täiskasvanute oskuste uuring PIAAC33 näitas, et 10% Eesti täiskasvanutest kasutab arvutit mitmekülgselt. Aktiivseid arvutikasutajaid, nii töiseid kui ka mittetöiseid, on ühtekokku 39%. 51% täiskasvanutest kasutab aga arvutit väga vähe või ei kasuta seda üldse. 34 http://oska.kutsekoda.ee/ 35 https://www.ria.ee/public/PKI/ID-kaardi_oppetunnid.pdf 13 Kokkuvõttes on väheneva ja vananeva rahvastiku tingimustes vaja saavutada olukord, kus haridussüsteemist väljuvad noored oleksid mitmekesiste IKT-oskustega, et saada hakkama nii tööturul kui infoühiskonnas laiemalt, ning tööealised inimesed omaksid motivatsiooni osaleda elukestvas õppes ja oleksid avatud karjäärimuudatustele vaatamata varasemale omandatud erialadele. Riigipoolses IKT kasutuses on senise arengu oluline kitsaskoht avaliku sektori piiratud võimekus kasutada IKT potentsiaali maksimaalselt ära. Vaatamata paljudele headele e-teenustele ja loodud infosüsteemidele on jätkuvalt palju kohmakaid e-teenuseid ning kohati toimetatakse endiselt „paberimaailmas“ ehk teenuseid ja protsesse tõhustamata. Kliendi vaatest lähtuvalt osutatakse teenuseid killustatult läbi erinevate asutustute ja valdkondade, samas on ootus saada kõik vajalikud teenused kätte ühest kohast, täites vajalikud kohustused ja realiseerides võimalikud õigused. Tänaseks on alustatud teenuste omanike kontseptsiooni juurutamisega, mille käigus on määratud teenuste omanikud, loodud valdkonna ülene „Avalike teenuste nõukogu36“, mille kaudu on võimalik ellu viia valdkonna- ja asutusteüleseid projekte teenuste arendamiseks. Lisaks sellele on loodud teenuste kataloog37, mis annab pildi olemasolevatest asutuste teenustest. Vabariigi Valitsuse poolt on vastuvõetud määrus „Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused38“, mis annab õigusliku aluse liikuda kliendikesksete valdkonnaüleste teenuste suunas. Fookuses on samuti teenuste kvaliteedi näitajate väljatöötamine ning kehtestatud miinimumindikaatorite39 (aeg, rahulolu, maksumus, tehingute arv) järjepidev mõõtmine. Ambitsioon on liikuda järgmisele tasemele, osutades teenuseid sündmuspõhiselt ja terviklikult (koondades erinevate valdkondade ja asutuste teenused) kliendi vaates ning proaktiivselt (kasutades selleks juba olemasolevaid kontrollitud andmeid) seal kus see on võimalik. Eelnevalt kirjeldatu peab olema organisatsiooni tervikliku IKT strateegia osa, milles sisalduvad IT arendusprojektid on kooskõlastatud asutuse juhtkonnaga, organisatsiooni eesmärkide, prioriteetide ja teiste projektidega. Nutika riigivalitsemise tagab tugev juhtimiskompetents mh digikompetents, mille arendamisega avaliku sektori keskastme- ja tippjuhtide ning ametnike suunal pole süsteemselt tegeletud. Tehtud on esmane kaardistus vastavasisuliste kompetentside osas, mis sisaldab näiteks teadmiste ja oskuste arendamist kliendikeskse teenustearenduse, andmehalduse, küberturvalisuse rakendamise põhimõtete, IT-põhise organisatsioonikultuuri juurutamise ning tehnoloogiatrendide ja võimaluste alal. Järgnevalt tuleb need siduda avaliku sektori koolitustegevustega ja kaardistada vastavasisuline pädevus. Väljakutse on panna riigiaparaat ja teenused toimima terviklikult ja sündmuspõhiselt valitsemisalade ja asutuste üleselt, arvestades riigi IT hajusat struktuuri. Killustumise vähendamiseks ning ressursisäästuks näib sageli parim lahendus IKT- lahenduste konsolideerimine ja funktsioonide tsentraliseerimine. Seni on saanud vähe tähelepanu riigi täielikuma funktsiooni arvestamine domeene ja funktsioone läbivalt nii uute süsteemide planeerimisel, kui ka vanemate ümberehitamisel. Tsentraliseerimine võib küll tõsta arendustellimuste kvaliteeti ja ühtlustada kasutuspraktikaid, ent samal ajal võib konsolideerimine keerukamate IT-lahenduste (nt rätsepalahendused) puhul suurendada infosüsteemide haavatavust ja tõsta turvariske, tõsta pikas perspektiivis ülalpidamiskulusid, pärssida tehnoloogia migratsiooni ja jätkusuutlikkust ning vähendada arenduste paindlikkust ja innovatsiooni. Seni on olnud puudulik ka avaliku sektori võimekus hinnata ressurssisäästu tegelikku 36 https://www.mkm.ee/et/avalike-teenuste-noukogu 37 https://www.riigiteenused.ee/et/teenuste-otsing 38 https://www.riigiteataja.ee/akt/131052017007 39 https://www.mkm.ee/sites/default/files/content-editors/20180213_teenuste_kvaliteedi_juhis_atn_kinn.pdf 14 mõju, mille alusel otsustada, kas valida mingis funktsioonis konsolideerimine või eelistada infosüsteemidevahelist koosvõimet. IKT võimalusi kasutatakse liiga vähe ka poliitikakujundamise parendamiseks, sealhulgas infoühiskonna poliitika nutikamaks suunamiseks. IKT mõju Eesti majandusele ja ühiskonnale nagu ka asjakohaseid tulevikutrende on seni vähe uuritud. Eraldi probleem on infoühiskonna statistika puudulikkus, mistõttu on raske teadmistepõhiste otsuste tegemine nii avalikus kui ka erasektoris. Väljakutse on jätkuvalt ka sisuka valitsemises kaasarääkimise võimaldamine ning teenuste koosloome edendamine IKT võimaluste abil, mida seni on rakendatud vaid osaliselt. Vaatamata infrastruktuuri kättesaadavusele ning IKT laialdasele kasutamisele riigis, on IKT kasutamine Eesti ettevõtetes ebapiisav. Kuigi Statistikaameti andmetel40 kasutab arvuteid püsivalt üle 96% Eesti ettevõtetest, on IKT rakendamine jätkuvalt lihtsakoeline: eelkõige kasutatakse IKT lahendusi raamatupidamises ja finantsarvestuses, vähem tootearenduses, tootmise planeerimisel või seadmete juhtimisel. Eurostati andmetes on Eesti näitajad Euroopa keskmisest madalamad nii IKT kasutamise poolest äriprotsesside optimeerimisel kui ka elektroonsete ostu-müügitellimuste esitamisel ja vastu- võtmisel.41 See tähendab, et Eestis ei ole suudetud IKT-d piisavalt rakendada majanduse konkurentsivõime tõstmiseks. Varasema PwC e-äri uuringu alusel (2013) oli üks peamine takistus IKT kasutamisel ettevõtte konkurentsivõime tõstmisel puudulik IKT-kompetents, sealhulgas suutmatus hinnata IKT-investeeringute tasuvust.42 IKT lõimimisega ettevõtte protsessidesse peaks kaasas käima ka vastavate turvapoliitikate rakendamine, kuid 2015. a oli seda teinud ainult 16.9% Eesti ettevõtetest. Teisest küljest on arvutite ja infosüsteemide kasutus nii majanduses kui ka riigivalitsemises ning isiklikus elus siiski piisav tõdemaks, et tervikvaates oleme maailma üks kõige digisõltuvamatest riikidest, mis muudab küberohtude mõju meie jaoks paljudest kaalukamaks. Sealjuures on kasvanud nii riigi kui elutähtsate teenuste digitaalne sõltuvus kõigis eluvaldkondades, ka neis, mis on seni tehnoloogiaga üksnes kaudselt seotud olnud. Aastal 2016. RIA tellimusel korraldatud elutähtsate teenuste toimepidevusuuringu järelduste kohaselt sõltuvad eranditult kõik Eesti elutähtsa teenuste osutajad oma tegevuses IKT-st ning ligi pooled loevad oma sõltuvust kriitiliseks.43 ID-kaardi turvariski kaasus 2017. aasta sügisel näitas ilmekalt kuivõrd sõltuvad on digitaalse baastaristu toimimisest ja kättesaadavusest nii riigivõimu teostamine kui ka erasektor, ehk ühiskonna tavapärane toimimine tervikuna. Selles valguses on kriitiline Eesti ühiskonna ebapiisav teadlikkus jätkusuutlikuks küberturvalisuse tagamiseks ja infosüsteemide turvariskide maandamiseks - puudub ühtne arusaam, et infosüsteemide turvalisus, turvaline arendamine ja kõrge turvataseme hoidmine on eeltingimuseks edukaks infosüsteemide juurutamiseks ja haldamiseks. Ebapiisavast teadlikkusest, eelkõige juhtimistasandil44, lähtub ka vähene omanikutunne: küberturvet ei tajuta isikliku vastutusena ega organisatsiooni põhitegevuse riskina, vaid koheldakse valdavalt kui keerukat tehnilist teemat, millega keegi teine peab tegelema. Infoturbe tagamisse suunatud ressursside maht süsteemide arendamisel ja haldamisel on jäänud maha valdkonna arengust tulenevast vajadusest ning 40 http://pub.stat.ee/px- web.2001/Database/Majandus/05Infotehnoloogia/02Infotehnoloogia_ettevettes/02Infotehnoloogia_ettevettes.asp 41 Digital Agenda Scoreboard https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/news/digital-economy-and-society-index-2018- report 42 http://www.mkm.ee/public/Lopparuanne_-_E-ari_ja_e-kaubandus_1_6_avalik_2013.pdf 43 https://www.ria.ee/public/Kuberturvalisus/Elutahtsate-teenuste-osutamist-mojutavate-tegurite-uuringu-kokkuvote.pdf. 44 PWC uuritud ettevõtete juhtide seas olid küberohud 3-4 kohal, terrorismi ja geopoliitilise ebastabiilsuse järel https://www.pwc.com/ee/et/publications/pub/PwC%20Global%20CEO%20Survey%202018.pdf 15 reguleerimiskoormuse kasvust – seda väljakutset süvendab tehnoloogia arenguga kaasnev keerukus. Avar autonoomia IT-süsteemide arendamisel ja haldamisel toob kaasa olukorra, kus asutused haldavad küberturberiske sageli valikute laiemat mõju hindamata, vaatamata sellele, et ollakse seotud ühiskasutatava taristuga (riigivõrk). Ühtsete turbepõhimõtete ja standardite eiramine või puudumine seab ohtu Eesti hajusal arhitektuuril põhineva digiriigi toimimise. Vajalik on infoühiskonna arendamise koordineerimine. „Eesti infoühiskonna arengukava 2013“ ja „Küberturvalisuse strateegia 2014-2017“ ulatus oli lai ning sisaldas infoühiskonna ja küberjulgeoleku- ja turvalisuse arendamisega seotud tegevusi pea kõigis poliitikavaldkondades. Strateegia rakendamise käigus takerdus eesmärkide elluviimine vähese fookuse, ebaselge tööjaotuse ning nõrga sidususe tõttu teiste arengukavadega. Näiteks tõi Riigikontroll auditis välja, et IKT kasutust ettevõtluses ei arendatud sihipäraselt ning seosed infoühiskonna arengukava ja teiste ettevõtete konkurentsivõime tõstmiseks koostatud arengukavadega (nt ettevõtluspoliitika) olid nõrgad.45 Riikliku küberturvalisuse tagamise nõrkuseks on olnud ebapiisav asutusteülene olukorrateadlikkus ja teabevahetus ning killustunud, ebaühtlane ja raiskav infosüsteemide kaitse korraldus. Valdkonna planeerimine toimub endiselt pigem asutuste vastutusalade summana, igaühe enda prioriteete pidi. Vaatamata üldisele suunisele ressursside konsolideerimiseks on ka tehnilise tasandi turbe korralduses ja koosvõimes pilt väga killustunud. Koordineerimine peab edaspidi tagama, et kõikides poliitikavaldkondades edendataks turvaliste IKT- lahenduste kasutuselevõttu. Seejuures on tähtis, et see toimuks riigi infosüsteemi vaatest terviklikult. Samuti on vaja tõhustada koostööd ja infovahetust eri osapooltega ka infoühiskonna arengukava ja küberturvalisuse strateegia tervikliku elluviimise tagamiseks. 1.3. Trendid Järgnev lühiülevaade põhineb uuringutel, 2012. aastal arengukava koostamise käigus läbi viidud töötoa tulemustel46 ning käesolevaks hetkeks oluliseks kujunenud tehnoloogiatrendidel, mis omavad märkimisväärset mõju Eesti jaoks. Infoühiskonna arengukavas on riigi ülesanne lõigata trendidest võimalikult suurt kasu, sh e-valitsemise arendamisel ning samas tekkivaid uusi riske juhtida. Täna mõjutavad meid sellised megatrendid nagu mobiilsuse kasv, sotsiaalmeedia jätkuv võidukäik, teenuste ja tarkvara pilvetehnoloogia kasutamine ning info- ja andmehulkade pidev suurenemine, tehisintellekti ja plokiahela tehnoloogiate kiire esiletõus. Kuigi need trendid on ka individuaalselt läbimurret loovad, tekib Gartneri analüüside47 kohaselt uus väärtus just nende koosmõjus, mis viib muutusteni ettevõtluses, riigi toimimises, ärimudelites ja juhtimises. Teisisõnu on nimetatud trendid aluseks ka paljudele teistele olulisematele äri- ja tehnoloogiatrendidele. Arenemas on senisest suuremat sideressurssi ja kiiremat reageerimist nõudvad rakendused, nt ühendatud autod, pilveteenused, kaugjuhtimine ja tehisintellekt. Üks eelnimetatud megatrendide tulemusel jõudu koguvaid suundi on arvutite ja side kõikjaleulatuvus. Tänu jõudsale arengule sensorite, andmetöötluse ja traadita side vallas, ühendatakse internetiga üha enam nii füüsilise maailma esemeid kui ka abstraktseid mõisteid ning arvatakse, et tulevikus on igal asjal (külmikul, lambil, teleril jne) ja mõistel oma URI (uniform resource identifier). Olulisemad kõikjaloleva ühenduse näited on asjade 45 Riigikontrolli audit „Euroopa Liidu raha kasutamine infoühiskonna edendamisel“ (2012). 46 http://infoyhiskond.eesti.ee/eesti-infouhiskonna-arengukava-2020/tootoad/tehnoloogiatrendid-18102012 47 http://www.gartner.com/technology/research/nexus-of-forces/ https://www.gartner.com/smarterwithgartner/gartner-top-10-strategic-technology-trends-for-2018/ 16 internet (Internet of things), seadmetevahelist kontaktivaba suhtlust võimaldav lähiväljaside (near-field technology), liitreaalsus (augmented reality) jne. Asjade internet ehk esemete sensoritega varustamine ja seeläbi nendevahelise suhtluse võimaldamine toetab näiteks meditsiinis kaugdiagnostikat, mis vähendab arstijärjekordasid, nutikamat energia tarbimist (nn tark kodu48), ohutumat liiklemist ja transpordikorraldust. Liitreaalsuse all peetakse silmas digitaalse infokihi lisamist teenustele ja rakendustele, muutes need seeläbi nutikamaks. Nii on kasutajatel võimalik konkreetsel hetkel ja konkreetses kohas saada asjakohast informatsiooni (nt nutitelefoni turismiobjektile suunates saada selle kohta detailset infot ja soovitusi). Liitreaalsus omab potentsiaali tööstuses, haridus- ja kultuurivaldkonna rikastamisel, aga ka uute teenuste loomisel hariduses, korrakaitses ja mujal. Kaks olulist trendi on süvaanalüütika (advanced analytics) ja suurandmed (big data). Pideva võrgus olemise ja üha kasvava infohulga tingimustes on tähtis leida uusi meetodeid ning tehnoloogilisi lahendusi keeruliste ja mahukate andmetega toimetulekuks ja nendest kasu saamiseks. See on eriti tähtis seetõttu, et andmemahud mitte ainult ei kasva, vaid need on ka erinevat tüüpi ja sageli struktureerimata (nt klikivoo andmed, audio ja video). Seejuures tuleb silmas pidada, et andmete suur maht muudab märkimisväärselt ka IKT-lahenduste olemust. Kui enne suunati andmeid töötlemiseks programmide juurde, siis tulevikus kasutatakse järjest enam pilvandmetöötlust ning äärearvutust (edge computing). See tähendab, et ühelt poolt hakkavad tulevikus programmid liikuma andmete juurde (nt sensorid), teisalt pilvandmetöötluse põhinev ressursside jagamine võimaldab kiiremalt, odavamalt ning efektiivsemalt töödelda suures mahus andmeid. Süvaanalüütika ja suurte andmete potentsiaal seisneb selles, et kui varem kasutati andmetöötlust eelkõige minevikus toimunud sündmuste analüüsiks, siis süvaanalüütika teeb andmeanalüüsi teostamise võimalikuks ka reaalajas, kus tähtsaks saab andmetöötluse läbi viimine võimalikult andmete lähedal. Tulevikus pälvib üha enam tähelepanu ka ennetav statistiline analüüs. See võimaldab nii avalikul kui ka erasektoril teha paremaid ja tulevikku suunatud juhtimisotsuseid (nt prognoosida e-teenuste tarbimismustrit) ning arendada intuitiivsemaid ja efektiivsemaid teenuseid. Suurte andmetega seondub mitmeid muid trende, nagu näiteks avaandmed (open data), mille all mõeldakse eelkõige avaliku sektori mitteisikustatud andmete masintöödeldaval kujul kättesaadavaks tegemist. Selle eesmärk on, et avalik sektor saaks nende põhjal lihtsustada teabe jagamist ja taaskasutust ning parandada omavahelist ja piiriülest koostööd, ettevõtjad saaksid luua uusi innovaatilisi tooteid-teenuseid ja kodanikud kasutada neid kas kogukonnateenuste loomiseks, ühiskonnaelu arengusuundumuste analüüsimiseks või muuks ise- ja koostegemiseks. Avaandmetega seostub omakorda linkandmete [linked (open) data] trend, mis võimaldab avatud andmeid kiiremini ja suures mahus erinevate rakenduste poolt kasutusele võtta ja analüüsida, tõstes nii potentsiaalselt juhtimisotsuste kvaliteeti. Nii suur-, link- kui ka avaandmete kasutamine eeldab inimeste eraelu puutumatuse kaitse tõhustamist ning privaatsust edendavate tehnoloogiate (privacy enhancing technologies) analüüsi ja kasutamist. Murranguid on ette näha ka kasutajaliideste vallas, mis muutuvad üha enam loomulikku suhtlust võimaldavaks (natural user interaction). Puutetundlikud ekraanid on tänane päev; tulevikus on üha enam liideseid viipe-, näo- ja kõnetuvastuspõhised. Üha enam hakatakse kasutama kõnetehnoloogiad, sealhulgas kõnesünteesi. Need kõik muudavad tehnoloogia kasutamise mugavamaks ja intuitiivsemaks. E-riigi vallas on tänased ja lähituleviku trendid seotud eelkõige protsesside digiteerimise ja tagasüsteemide koosvõime, eID laiema kasutuselevõtu ning edasi arendamise, teenuste 48 Targa kodu all peetakse silmas interneti kasutamist majapidamise elektrisäästu, efektiivsema soojaregulatsiooni ning valguskorralduse, parema turvalisuse jne eesmärgil, kusjuures väga oluline on kulusäästu kõrval kasutaja jaoks mugavuse suurendamine. 17 personaliseerimise ja sündmuspõhisuse, sotsiaalmeedia, avaandmete ja avatud platvormide kasutuselevõtu, suurandmete ja pilvetehnoloogia süveneva rakendamise ning tehisintellekti katsetustega. Need on suunad, mille osas maailmas enamik e-valitsemise eesrindlasi tugevaid samme on teinud ja edasi kavandavad. Lisaks mõjutavad avaliku sektori IKT-korraldust ja IKT-tugiteenuseid järgmisel kümnendil sellised tegurid nagu avatud, kodanikke kaasav ning koostööd soosiv teenuste osutamine (seamless socialization); IKT tarbeesestumine (commoditization), mille puhul esmalt võtavad uued IKT-lahendused kasutusse tarbijad ja alles siis ettevõtted ja avalik sektor; töötajakesksus; katkematu infoväli (information continuum) ning erinevate seadmete ja andmeallikate ühinemine. Eesti küberturvalisust mõjutavad trendid on peamiselt kasvav ühiskonna digitaalne sõltuvus ja uute tehnoloogiate areng. Uute tehnoloogiate areng toob kaasa nii küberründe vahendite ja viiside kui ka sihtmärkide mitmekesistumise ning küberturvalisuse tagamise võimaluste muutumise. Eesti kui digitaalse ühiskonna turvalisust mõjutab paratamatult keerukas julgeolekuolukord nii regioonis kui kogu maailmas. Küberoperatsioonide kasutamine riikide strateegilise eesmärgi või mõju saavutamiseks on viimastel aastatel muutunud nii sagedamaks kui ka tõsisemaks: mõjutatakse nii demokraatlikke protsesse (valimised ja referendumid ning nendega seotud kampaaniad) kui rünnatakse elutähtsat taristut (eeskätt energia-, side- ja pangandussektoris).49 Arvestades, et oluline osa inimeste tegevusest on liikunud küberruumi, pannakse ka järjest suurem osa süütegudest toime digitaalses maailmas või selle võimalusi kasutades. Europoli küberkuritegevuse ohuhinnangu kohaselt ületab mõnedes Euroopa Liidu liikmesriikides küberkuritegude arv traditsiooniliste kuritegude oma.50 Digitaalse keskkonna kasvava tähtsusega käib kaasa põhjendatud ja ilmselt vältimatu tendents seda reguleerida. Sellest tingituna kasvab nii regulatsioonimaht - protsesse ja protseduure on üha rohkem - kui ka regulatsiooni summaarne keerukus – iga uus regulatsioon on täpsem ja põhjalikum kui eelmine. Ühest küljest peab regulatsioon aitama kaasa infühiskonna jätkusuutlikule arengule ja infoturbe sisulisele rakendamisele ning tagama ühiskonna turvalisuse vastavalt kaalule, mida digitaalne keskkond ühiskonna toimimises kannab. Samas tuleb hoida minimaalsena negatiivne mõju, mida tingib reguleeriva keskkonna komplekssus majanduskeskkonnale ja halduskorraldusele. Riigi IT-lahenduste keerukus kasvab koos regulatsiooni mahuga ning samal ajal muutub olemuslikult keerukamaks ka IT ise. 49 Nt WannaCry ja NotPetya. Pärast ründeid elektrijaamade vastu Ukrainas 2015. ja 2016. aastal, on energiasektor sagedane sihtmärk. 50 Internet Organised Crime Threat Assessment (IOCTA) 2016. 18 2. INFOÜHISKONNA VISIOON 2020 Infoühiskonna arengukava koostamisel sündinud visioon on loodud laiemana kui käesolev arengukava. Sihiks oli luua tulevikupilt, mis oleks aluseks riigi erinevatele valdkondlikele arengukavadele ja ka IKT- sektori arengusuundadele (ITL sektori visioon). See tähendab, et Eesti infoühiskonna arengu 2020 visiooni realiseerimise nimel tegutsevad riik oma eri poliitikavaldkondades ning IKT-sektor üheskoos. Infoühiskonna arengukava elluviimine on samas visiooni realiseerimise üks peamisi vahendeid – siin toodud suundadeks eeldusi ja keskkonda loov. Eesti kasutatakse maksimaalselt info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) võimalusi, et nutikate lahenduste abil tõsta inimeste elukvaliteeti ja tööhõivet, tagada Eesti kultuuriruumi elujõulisus, suurendada majanduses tootlikkust ning tõsta avaliku sektori tõhusust. 1. Inimeste parem elu  Eestis on jätkuvalt vaba ja avatud (info)ühiskond. Vaatamata kasvanud turva- ja julgeolekuohtudele pole võrreldes teiste riikidega lisandunud suuri väljendus- ja netivabaduse piiranguid, sest suudame tehnoloogiat enda kaitseks rakendada ka ilma nendeta. Samas on tagatud inimestele kontroll oma elu ja andmete privaatsuse üle ning inimestel on jätkuvalt kõrge usaldus e-riigi ja e-Eesti vastu, mis rajaneb turvalisele toimetamisele küberruumis.  Inimesed on saanud IKT abil nn targaks tarbijaks. Nad hoiavad raha kokku või saavad teenitud raha eest rohkem väärtust, näiteks elades tarkades majades või ostes interneti kaudu rohkem e-poodidest.  Kõik enim kasutatavad teenused, nii avaliku kui ka erasektori pakutavad, on kergesti leitavad ja tellitavad, hästi ja tõhusalt ja terviklikult osutatud. Sellised teenused on Eestis kättesaadavad kõikjal ja kõigile. Inimesel on alati andmed „kaasas“ ehk kõigis seadmetes turvaliselt kasutatavad.  Tervishoid ja sotsiaalteenused (eriti hoolekanne) on viidud IKT abil uuele kvaliteeditasemele. Personaalsed ja ennetavad teenused tuginevad tõhusalt toimivale tagatoale ja kaugteenustele.  Inimesed osalevad üha aktiivsemalt avalike otsuste tegemisel ja teenuste loomisel, ka vabatahtlik tegevus ja ühiskondlikud algatused on tõusuteel. Selleks on IKT pakkunud häid võimalusi, sealhulgas kogukondade-koostööplatvormide loomiseks ja e-demokraatia katsetusteks.  Eestist on saanud maailmas tuntud mõttekeskus, kus toimub hoogne ja mitmekesine arutelu infoühiskonna olemuse ja tuleviku üle ning selle mõju kohta igapäevaelule ja eri elualadele. Eesti on hinnatud globaalne eestkõneleja infoühiskonna arengu teemadel, seistes hea selle eest, et samaaegselt oleks tagatud infoühiskonna kolm olulist sammast – info vaba liikumine, turvalisus ja privaatsus. 2. Elujõuline Eesti kultuuriruum  Eesti kultuuripärand on tarbimiseks kogu maailmas hõlpsalt kättesaadav ja aktiivselt leviv, sealhulgas taaskasutuses (nt mash-up). Väärtuslikum osa kultuuripärandist on digiteeritud. Loodav tulevane pärand, sealhulgas veebis loodu, on kohe talletatud ning digitaalse pärandi pikaajaline säilimine tagatud. 19  Eesti keel on digitaalses maailmas elus ja arenev. Eesti keele tehnoloogia abil saab kasutada igapäevaseadmeid ja e-teenuseid. Eesti keele kasutamiseks, õppimiseks ja arenguks luuakse innovatiivseid tehnoloogilisi lahendusi. 3. Kõrgem tööhõive  IKT nutika kasutamise najal on tekkinud rohkelt uusi kõrge lisandväärtusega töökohti, nii IKT- sektoris kui ka eriti teistes majandusharudes – tehakse tasuvamat tööd.  Inimestel aitab tööd hoida ja tööta jäämise korral uutel aladel uusi väljakutseid vastu võtta IKT- oskuste pidev täiendamine. IKT laialdane kasutuselevõtt on kiirendanud struktuurseid muutusi tööturul.  Haridus on muudetud IKT võimaluste mitmekesise kasutamise najal personaliseerituks ja paindlikuks, sealhulgas ümber- ja täiendõpe. Käib agar teadmiste ja oskuste omandamine kiirelt ja pidevalt kogu elu jooksul.  Töökohad on kõigis asutustes ja ettevõtetes võrgustunud, mis on muutnud töö tegemise paindlikuks nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt tegutsedes. See võimaldab muu hulgas rohkem kaugtööd ja osaajaga tööd – nii on saanud tööturule tulla ka töötegijad, kes on seni pidanud jääma eemale. Ettevõtete jaoks tähendab see võimalust tööjõudu jagada ja inimressurssi paindlikumalt juhtida, aga ka uusi eeldusi ja ootusi töötajate kui virtuaalsete töötajate oskustele. 4. Kõrgem tootlikkus  Eesti ettevõtete tootlikkus on tõusnud „Eesti 2020“ sihini ehk vähemalt 80%-ni Euroopa Liidu keskmisest selle najal, et IKT-lahendused on enamikus majandusharudes laialdaselt kasutusel. Tootlikkuse kasvu on toonud eeskätt IKT kasutuselevõtu abil väärtuslikumate (nt tarkade) toodete- teenuste loomine, aga ka äriprotsesside tõhustamine ja ringikujundamine. Eriti tuntavalt on tootlikkus tõusnud töötlevas tööstuses, energeetikas ja tervishoius.  Eesti IKT-keskkonna ja -lahenduste turvalisus on ohtuderohkes maailmas konkurentsieelis siinsele majandusele ja ettevõtetele. Selle alus on tehnoloogiaga seotud riskide tundmine ja oskuslik juhtimine, mis tuleneb laialt jagatud arusaamast turvalisuse olulisuse kohta.  Targad tootmislahendused, majad ja transport on tõstnud jõudsalt ressursikasutuse säästlikkust, mis tähendab kokkuhoidu nii ettevõtetele kui ka inimestele. Selle najal on majanduse ressursiintensiivsus vähenenud – Eestis tehakse vähemate ressurssidega rohkem ära.  Eestisse tullakse uudseid IKT-lahendusi tegema ja katsetama kogu maailmast. Siin loovad uusi tervishoiu, tööstuse, energeetika, hariduse jt lahendusi uued rahvusvahelised arenduskeskused, välismaised kasvuettevõtted ja teadurid.  Selle toetamiseks ning Eesti kui arenenud infoühiskonnaga riigi maine levitamiseks pakub Eesti esimese riigina maailmas virtuaalset residentsust neile, kes soovivad kasutada siinseid häid e- teenuseid ja turvalise andmevahetuse ning avatud majanduskeskkonna võimalusi.  Avalik sektor on andnud oma panuse tootlikkuse kasvu, olles jätkuvalt eestvedajaks (uue) tehnoloogia nutikas kasutuselevõtus ning tehes IKT abil üha tõhusamalt tööd ja paremaid otsuseid. 20 3. ÜLDEESMÄRK Eestis on loodud hästi toimiv ning turvaline keskkond nutikate IKT-lahenduste laialdaseks kasutamiseks ja loomiseks. „Eesti infoühiskonna arengukava 2020“ üldeesmärgi seadmisel on lähtutud infoühiskonna visioonist, mis näeb ette, et IKT kasutuselevõtt peab aitama Eestil saavutada konkurentsivõime kavas „Eesti 2020“ ja jätkusuutliku arengu strateegias „Säästev Eesti 21“ seatud strateegilisi eesmärke. Üldeesmärgi saavutamist hinnatakse järgmiste mõõdikute alusel51: 1. 100 Mbit/s või suurema kiirusega interneti kasutamise osakaal52 Algtase: 3,6% (2012) → Vahetase: 13% (2017) → Sihttase: 60% (2020) 2. Interneti mittekasutajate53 osakaal 16–74-aastaste Eesti elanike seas Algtase: 16% (2013) → Vahetase: 11% (2017) → Sihttase: 5% (2020) 3. Rahulolu avalike teenuste kvaliteediga: a. 16–74-aastaste elanike hulgas Algtase: 67% (2012) → 64,6% (2016) → Sihttase: 85% (2020) b. ettevõtjate hulgas Algtase: 76% (2012) → 85,31% (2016) → Sihttase: 90% (2020) 4. IKT-spetsialistide osakaal koguhõives Algtase: 4,9% (2014) → Vahetase: 6,8% (2017) → Sihttase: 8% (2020) 5. Eestis ei toimu ühtegi infoühiskonna toimimist halvavat küberintsidenti Algtase: 0 (2017) → Sihttase: 0 (2020) 7. Eesti elanikud tunnevad end küsitluste järgi internetis turvaliselt ning usaldavad e-riiki a. Turvariski vältimise kaalutulustel avaliku sektori või teenusepakkujaga elektroonilisest suhtlemisest hoidunute osakaal54 Algtase: 3.1% (2015)Sihttase: ≤ 3.1%55 (2020) b. Turvalist elektroonilist identiteeti56 kasutavate inimeste osakaal elektroonilist identiteeti omavatest elanikest57 Algtase: 57.6% (2017)  Sihttase ≥ 65% (2020) 51 Mõõdikud sisalduvad ka järgnevate meetmete juures ehk osa meetmete mõõdikuist on kogu arengukava üldeesmärgi mõõdikuks „tõstetud“. Mõõdikud on leitavad veebilehel: infoyhiskonnamoodikud.mkm.ee 52 100 Mbit/s ja suurema kiirusega kaabliga internetiühenduste kasutuslepingute osakaal. 53 Interneti mittekasutajateks loetakse 16-74.a. inimesi, kes ei ole viimase 12 kuu jooksul või kunagi internetti kasutanud. 54 Viimase 12 kuu jooksul turvariskide tõttu internetitegevusest hoidunud 16-74-aastased internetikasutajad: suhtlemine avaliku sektori asutuste või teenusepakkujatega. https://ec.europa.eu/eurostat/web/digital-economy-and- society/data/database 55 Mõlema mõõdiku sihttase ajakohastatakse 2020 vaheülevaatuse käigus 56 2017. aasta andmete puhul loeti turvaliseks elektroonseks identiteediks riigi poolt väljastatavaid identiteete: 57 Inimeste arv, kes on viimase aasta jooksul vähemalt ühe korra kasutanud eID teenust. 21 4. ALAVALDKOND I: INFOÜHISKONNA ARENDAMINE Alavaldkonna tegevussuundade elluviimise tulemusena on Eesti elanikel ja ettevõtteil juurdepääs kiirele ning kaasaegsel tehnoloogial põhinevale internetiühendusele. Tagatud on turvalist andmete liikumist ning teenuste pakkumist ja tarbimist võimaldav infosüsteemi baastaristu. Nii Eesti kui ka teiste riikide elanikud ja ettevõtted kasutavad mugavaid ning tõhusaid e-teenuseid. Paremate oskuste ning haridustasemega elanikud kasutavad info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat oma elukvaliteedi parandamiseks ning teevad suurema lisandväärtusega tööd. Nutikat tehnoloogiat, taristut ning ettevõtlusvorme ära kasutav digiareng avab Eesti ettevõtteile uksi uuteks ärivõimalusteks ning ekspordiks. 4.1. ALAEESMÄRK 1: SIDETURU JA -ÜHENDUSTE ARENG Sidetaristu on infoühiskonna arengu alustala, sest IKT-lahenduste kasutamine ja loomine vajab internetiühendust. Sidetaristu areng omakorda sõltub sideturu toimimise tõhususest. Taristu arendamine peab seejuures toimuma ettevaatavalt – arvestama tehnoloogiatrende kui ka ettevõtete ja elanike vajadusi, et võimaldada heaolu ja tootlikkuse kasvu. Siht: kõigil on Eestis võimalik kasutada kiiret internetti Mõõdikud 1. 30 Mbit/s kiirusega interneti kättesaadavus58 kõigi Eesti elanike jaoks a) Kaabliga interneti kättesaadavus kõigile majapidamistele Algtase: 61% (2012) → Vahetase: 80% (2017) → Sihttase: 100% (2020) [Allikas: Konkurentsiamet] b) Mobiilise interneti kättesaadavus kogu Eesti territooriumil Algtase: 34% (2013) → Vahetase: 96 (2017) → Sihttase: 80% (2020) [Allikas: Tehnilise Järelevalve Amet] 2. 100 Mbit/s või suurema kiirusega interneti kasutamise osakaal59 Algtase: 3,6% (2012) → Vahetase: 13% (2017) → Sihttase: 60% (2020) [Allikas: Konkurentsiamet] Tegevussuunad 1. Viiakse lõpuni kiire lairibaühenduse baasvõrgu väljaehitamine. 2. Toetatakse kiire lairibaühenduse jaevõrgu laiendamist turutõrke piirkondades. Selleks: a. vähendatakse sidevõrgu ehitamisega kaasnevat halduskoormust, lihtsustades vastavat õigusraamistikku; b. toetatakse vajaduse korral turutõrke aladel, sealhulgas eeskätt maapiirkondades, „viimase miili“ ühenduste rajamist. 3. Vajadusel analüüsitakse interneti välisühenduste piisavust ning kavandatakse tugitegevusi. 4. Töötatakse välja ja viiakse ellu nn Eesti 5G tegevuskava, et hoogustada järgmise põlvkonna mobiilsidevõrkude rajamist ja kasutuselevõttu Eestis. Sealhulgas: 58 Kättesaadavus tähendab internetiühendusega kaetust ehk on loodud võimalus liituda kiire internetiga (vähemalt 30 Mbit/s). 59 100 Mbit/s ja suurema kiirusega kaabliga internetiühenduste kasutuslepingute osakaal. 22  a. tagatakse vajaliku raadiosagedusressursi kättesaadavus (viiakse läbi avalikud konkursid sagedusalades 700MHz ja 3,5GHz); b. analüüsitakse 5G võimalikke kasutusalasid ja nende ühenduvuse vajadusi, viiakse vajadusel läbi teadlikkuse tõstmise tegevusi ja tugiprojekte; c. osaletakse rahvusvahelistes koostööprojektides, eelkõige Põhjala ning Balti riikide ja Poolaga. 5. Edendatakse üleminekut IPv6-le. Muu hulgas jätkatakse IPv6-le üleminekuga avalikus sektoris ning ärgitatakse seda tegema ka erasektori teenusepakkujaid. 6. Vajadusel uuendatakse sidevaldkonna siseriiklikku regulatsiooni, et tagada selle vastavus muutuvate Euroopa Liidu ja rahvusvahelistele õigusaktidele, turu ja ühenduste arenguvajadustele ning osaletakse Euroopa Liidu ja rahvusvahelisel tasandil õigusloomes. 7. Toetatakse jätkuvalt võrgu neutraalsuse põhimõtet, mis tähendab, et elektroonilise side ettevõtja ei tohi oma sidevõrgus piirata lõppkasutaja juurdepääsu legaalsetele sisuteenustele, interneti kodulehekülgedele ega kasutatavatele platvormidele. 8. Seistakse vaba ja avatud interneti (sh sotsiaalmeedia kanalite) kasutamise õiguste ja võimaluste eest rahvusvahelisel tasandil ja panustatakse oma ettepanekutega vastavasse rahvusvahelisse koostöösse. 23 4.2. ALAEESMÄRK 2: RIIGI INFOSÜSTEEMI ARENG Riigi infosüsteem on kogum riigi andmekogudest ja infosüsteemidest ning nende osutatavatest teenustest. Et see kogum töötaks ja toetaks riigi arengut, on vaja arendada üksikute süsteemide kõrval ka riigi infosüsteemi kui tervikut – näiteks selle keskseid teenuste taristu komponente ehk platvorme, millele eri süsteemid ja teenused toetuvad; ning arhitektuurilist ülesehitust ja vastavaid kokkuleppeid. Riigi infosüsteem saab seejuures toetada kogu ühiskonna ja majanduse arengut – kui sihiks võtta just ühtse teenusteruumi arendamine riigi infosüsteemi najal. Selleks tuleb alusplatvorme arendada ja taaskasutust edendada, infole ja andmete ligipääsu edendada, jm. Teenusteruum peab olema seejuures üha avatum ja ühtsem ka rahvusvaheliselt, sest ettevõtted ja inimesed toimetavad piiriüleselt – eriti Euroopa Liidu ühtse turu tingimustes. Siht: riigi infosüsteem toetab Eesti elanike ja ettevõtjate toimetamist nii kodus kui ka piiriüleselt Mõõdikud 1. Turvalise elektroonse identiteedi kasutamine: a. Turvalist elektroonset identiteeti (ID-kaart, mobiil-ID, digi-ID jne) kasutavate inimeste osakaal eID-d omavatest elanikest60 Algtase: 37% (2013) → Vahetase: 57,6% (2017) → sihttase: 65% (2020) [Allikas: SK ID Solutions AS] b. e-residentide poolt loodud uute ettevõtete arv Algtase: 0 (2013) → Vahetase: 2765 (2017) → Sihttase: 20000 (2020) [Allikas: e-residentsuse programm] 2. Riikide arv, kellega Eesti on avanud teenuste baastaristul (nt X-teel või elektroonsel identiteedil) põhinevaid piiriüleseid avalikke teenuseid61 Algtase: 0 (2013) → Vahetase: 2 (2017) → Sihttase: 7 (2020) [Allikas: Riigi Infosüsteemi Amet] 3. X-teega liitunud ettevõtete arv Algtase: 179 (2013) → Vahetase: 236 (2017) → Sihttase: 240 (2020) [Allikas: Riigi Infosüsteemi Amet] Tegevussuunad 1. Arendatakse riigi infosüsteemi keskseid komponente ja koosvõime lahendusi nii, et need vastaksid tehnoloogia arengule ning toimiksid turvaliselt. Selleks: a) arendatakse edasi elektroonilise identiteedi (eID) ja digitaalsete usaldusteenuste (digiallkiri, digitempel jt) keskseid tehnoloogilisi lahendusi, sh tsentraliseeritakse eID 60 Inimeste arv, kes on viimase aasta jooksul vähemalt ühe korra kasutanud eID teenust. 61 Baastaristu komponendiks loeme Eestis kasutusel olevate komponentide ühiseid arendusi mõne välisriigiga. Selle hulka ei kuulu eIDAS raames teiste riikide eID vahendite tunnustamine. 24  baasteenuste (isikutuvastus ja digiallkirjastamine) arendus ja haldus ning osutatakse neid platvormteenusena. Töötatakse identiteedihalduse ja isikut tõendavate dokumentide strateegia raames välja eID ja selle teenuse osutamise arengusuunad (10-aastane visioon). b) edendatakse digi-ID kasutuselevõttu välisriikide kodanike seas ehk jätkatakse e-residentsuse programmi elluviimist, sihiga meelitada arenenud digitaristu ja e-teenuste põhjal Eesti kaudu tegutsema piiriüleselt tegelevaid ettevõtjaid; c) jätkatakse turvalist andmevahetust võimaldava X-tee arendamist, sealhulgas, et hõlbustada X- tee kasutamist eri osapoolte jaoks (sh erasektor) ja ühildada seda teiste riikide või rahvusvaheliste andmevahetusplatvormidega; d) uuendatakse riigi infosüsteemi halduse platvormi (RIHA), et tagada ajakohasem ja juhtimisotsuseid toetav ülevaade ja riigi infosüsteemi koosvõime ning andmekvaliteet; e) edendatakse andmetele ja infole hõlpsa ja turvalise ligipääsu tagamiseks teabeväravate (eesti.ee, avaandmete teabevärav jt) lahendusi ja nende kasutuselevõttu; f) juurutatakse kõikide baastaristu komponentide ja infosüsteemide arenduses teenusdisaini lähenemist ja teenuspõhist juhtimist, luuakse komponentidele alternatiivseid lahendusi ja juhitakse nende kasutamisega seotud riske; g) arendatakse edasi Põhjamaade koosvõime lahenduste instituudi ( MTÜ Nordic Institute for Interoperability Solutions) tegevust ning viiakse läbi teisi ühisprojekte välisriikide kesksete komponentide ühisarenduseks; h) arendatakse pidevalt riigi hoitavate ruumiandmete kättesaadavust ning kaasajastatakse aadressandmete, klassifikaatorite jt kindlustavaid süsteeme, soodustades ja lihtsustades sealjuures nende kasutamist era- ja vabasektori poolt; i) tõstetakse ettevõtete teadlikkust ja oskusi riigi infosüsteemi kesksete komponentide kasutamiseks. 2. Tugevdatakse riigi infosüsteemi koosvõimelisena toimimist. Selleks: a) tagatakse riigis infosüsteemide arendamise ühtsete põhimõtete olemasolu ja nende järgimine. Selleks ajakohastatakse riigi koosvõime alusdokumente, arendatakse standardeid ning viiakse ellu tegevusi nende järgimise kindlustamiseks (sh teadlikkuse tõstmine); b) osaletakse vajadusel IKT standardimistegevuses, keskendudes eelkõige valdkondadele, mis on olulised kodumaise innovatsiooni toetamisel või seniste investeeringute kaitsmisel. 3. Edendatakse innovatsiooni hoogustamiseks (sh erasektoris), riigi infosüsteemi töökindluse tagamiseks ja riigi IKT-teenuste kuluefektiivsuse suurendamiseks andmete ja tehnoloogiate ühis- ja taaskasutatavust. Selleks: a) tugevdatakse riigi IT-arhitektuuri arengu juhtimist, sh vastavat töökorraldust ja koostööviise; b) eelistatakse uute tarkvara- ja riistvara-arenduste puhul üleminekut ühiseid domeene ja funktsioone konsolideerivale arhitektuurile; c) võetakse suund riigi infosüsteemis mikroteenuste põhise arhitektuuri juurutamiseks, sh API-liideste kaudu süsteemide ja andmete rohkemaks avamiseks ja ühiskasutuseks; d) edendatakse avalikus sektoris pilveteenuste kasutuselevõttu, sealhulgas hoitakse ajakohasena pilvetaristu turvalise kasutamise juhendid , arendatakse välja riigipilve keskne teenus ja selle põhjal IT-teenuste n-ö „turuplats“ lahenduste paindlikumaks hankimiseks ja jagamiseks; e) edendatakse avaliku sektori andmete masintöödeldaval kujul avaandmetena kättesaadavust, sh vastavaid arendusprojekte, teadlikkust ja viiakse ellu avaandmete tegevuskava. Juurutatakse 25  põhimõte, et uute infosüsteemide arendusel või seniste uuendamisel luuakse koheselt (ava)andmetele ligipääs; f) edendatakse avaliku ja erasektori vahel ning ka erasektori eri osapoolte vahel andmete ühis- ja taaskasutust (sh isikuandmete), toetades vastavate algatusi, arendusprojekte (sh platvorme) ja (õigus- jt) raamistike väljatöötamist; g) jätkatakse avatud standardite ja avatud spetsifikatsioonide kasutamise toetamist; h) hõlbustatakse taaskasutatava tarkvara, praktikate ja vastava teabe (nt kood, juhendid, koolitusmaterjalid jms) jagamist varamute kaudu; i) analüüsitakse pidevalt võimalusi platvormteenuste ehk ühiskasutatavate rakenduste ja komponentide arenduseks, edendatakse (tarkvara)lahenduste ühist analüüsi ja arendust; j) katsetatakse ja rakendatakse uudseid viise erasektori (sh iduettevõtete) kaasamiseks riigi infosüsteemi ja tarkvaralahenduste arendusse ja pakkumisse; k) tehakse uute tehnoloogiate katseprojekte riigi infosüsteemi ja kesksete komponentide uudsete lahenduste arenduseks, näiteks tehisintellekti, plokiahela, asjade interneti, linkandmete, privaatsust edendavate tehnoloogiate jm alal. 4. Arendatakse eeldusi ja võimalusi e-teenuste piiriüleseks osutamiseks ja kasutamiseks. Selleks: a) liidestatakse Eesti infosüsteeme üleeuroopaliste ja vajaduse korral bilateraalselt teiste riikide teenustetaristu lahendustega, kasutades ja levitades maksimaalselt X-tee platvormi; b) edendatakse elektroonse isikutuvastuse ja usaldusteenuste piiriülest toimimist Euroopa Liidu riikidega, võimalusel ka kolmandate riikidega või rahvusvaheliste organisatsioonidega; c) levitatakse teavet digiallkirjastamise ja elektroonse autentimise kasude kohta, eelkõige piiriüleses asjaajamises; d) algatatakse või toetatakse Eesti kodanikele ja ettevõtjatele olulisimate piiriüleste andmevahetuste ja e-teenuste arendusprojektide ja poliitikaalgatuste läbiviimist nii bilateraalselt kui ka regionaalsel ja Euroopa Liidu tasandil. Sealhulgas on prioriteetseks sihiks toetada reaalajas toimuva majandustegevuse (ingl k real-time economy) arengut ja (piiriülese) teenuste ja kaupade liikumisega seotud bürokraatia vähenemist; e) osaletakse aktiivselt Euroopa Liidu digitaalse siseturu arengut toetava õigusraamistiku kavandamises ning vastavate algatuste läbiviimises. 5. Jälgitakse infoühiskonna arengut Eestis ja maailmas, et tuvastada muutuvaid vajadusi ja võimalusi riigi infosüsteemi arenguks. Selleks: a) jälgitakse, analüüsitakse ja tutvustatakse rahvusvahelisi IKT, e-riigi ja infoühiskonna trende; b) tellitakse ja avaldatakse Eesti infoühiskonna arengu uuringuid; c) arendatakse valdkondlikku statistikat, sealhulgas korrastatakse juba kogutavat statistikat, vajaduse korral töötatakse välja uusi mõõdikuid ja metoodikaid, osaletakse rahvusvahelistes statistikaarendusprojektides. 26 4.3. ALAEESMÄRK 3: NUTIKAM RIIGIVALITSEMINE Majanduse konkurentsivõime ja ühiskonna areng eeldavad head riigivalitsemist. Riikidel tuleb vähema rahaga toimida üha paremini, et vastata elanikkonna kasvavatele ootustele saada mugavaid teenuseid. IKT nutikas ärakasutamises peitub märkimisväärne potentsiaal parema riigivalitsemise kujundamiseks. Selleks tuleb luua tingimusi ja anda suund IKT kasutuselevõtuks poliitikavaldkondades ja avaliku sektori asutustes, nii avalike teenuste osutamise kui ka asutuste toimimise parendamiseks. Siht: avalikud teenused62 on kasutajatele mugavad ja riigile tõhusad. Mõõdikud 1. Avalikest e-teenustest teadlike elanike osakaal: a. 16–74-aastaste elanike hulgas Algtase: 29% (2012) → selgub 2018 lõpus→ Sihttase: 90% (2020) b. ettevõtjate hulgas Algtase: 34% (2012) → selgub 2018 lõpus→ Sihttase: 90% (2020) [Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium] 2. Rahulolu avalike teenuste kvaliteediga: c. 16–74-aastaste elanike hulgas Algtase: 67% (2012) → Vahetase: 64,6% (2016) → sihttase: 85% (2020) d. ettevõtjate hulgas Algtase: 76% (2012) → Vahetase: 85,3% (2016) → sihttase: 90% (2020) [Allikas: www.riigiteenused.ee kataloog63] 3. Ühtse kvaliteedi mõõtmisega hõlmatud e-teenuste osakaal Algtase: selgub 2018 lõpus→ sihttase: 95% (2020) [Allikas: www.riigiteenused.ee kataloog] 4. Klientide keskmine ajakulu e-teenuse kasutamisel Algtase: selgub 2018 lõpus → sihttase: väheneb 20% (2020)64 [Allikas: www.riigiteenused.ee kataloog65] 5. Toimivate sündmusteenuste arv Algtase: 0 (2017) → Sihttase: 7 (2020) [Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium] 6. Eesti avalikus sektoris kasutuselevõetud tehisintellekti rakenduste arv Algtase: 3 (2018) → Sihttase: 30 (2020) [Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium] 62 Arengukavas lähtutakse „Avalike teenuste korraldamise rohelises raamatus“ sätestatud avaliku teenuse definitsioonist, vt lisa 1. Definitsiooni alusel on sätestatud otsese avaliku teenuse mõiste Vabariigi Valitsuse 25.05.2017 määruse nr 88 „Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused“ § 2 lg 2. https://www.riigiteataja.ee/akt/131052017007 63 Kasutatakse nn soovitusindeksi metoodikat recommy.com 64 Eesmärk on mõõta e-teenuste tarbimiseks kuluvat aega kokku ning selle vähenemist mh proaktiivsuse kaudu. 65 Metoodika: Oluliste otseste avalike teenuste kvaliteedinäitajate esitamise juhis: https://www.mkm.ee/sites/default/files/content-editors/20180213_teenuste_kvaliteedi_juhis_atn_kinn.pdf 27 Tegevussuunad 1. Ühtlustatakse ja tõstetakse avalike teenuste kvaliteeti, tõhustatakse selleks koostööd avalikke teenuseid pakkuvate asutuste vahel. Selleks: a. töötatakse välja valdkonnaüleste terviklahenduste arenduspõhimõtted ning korraldatakse „Teenuste korraldamise ja teabehaldamise alused“ määruse66 elluviimist, seiret ja nõustamist; b. analüüsitakse pidevalt ja tehakse ettepanekuid teenuste osutamisega seotud õigusaktide ja tööprotsesside muutmiseks, et arvestada IKT võimalustega (nt et kodanikel ja ettevõtjatel oleks vaja esitada vähem taotlusi ja teenused toimiks kasutajale märkamatult); c. arendatakse teenuste kohta tagasiside andmise võimalusi vahetult peale teenuse kasutamist ning kasutatakse saadud tagasisidet teenuste parendamisel, et tõsta mh teenustega rahulolu; d. hoitakse avalike teenuste kataloogi ajakohasena, et teada, kui palju ja millise tasemega teenuseid valitsusasutused osutavad. Tagatakse kataloogi koosvõime riigi teiste kataloogide ja portaalidega (nt RIHA, teabevärav eesti.ee, Riigi Teataja), et neid omavahel sünkroniseerida; e. viiakse läbi teenuste arendust ja koosloomet toetavaid tegevusi (nt teavitus- ja koolitusüritused, uuringud, arendustalgud-hackathonid jm) ning algatusi teenuste sihtrühmade teadlikkuse tõstmiseks teenustest ja nende osutamisest; f. jätkatakse avalike teenuste nõukogu töö korraldamisega ning edendatakse eri valdkondade teenuste omanike kogemuste vahetamist. 2. Muudetakse avalikud teenused kasutajatele lihtsamaks ja tõhusamaks – siht on osutada teenuseid moel, et kasutajate vajadused terviklikult ja kiirelt lahendatud saaks, võimalikult proaktiivselt ja „nähtamatult“ (s.t. minimaalse kasutajapoolse sekkumise vajadusega). Selleks: a. asutakse kujundama ja arendama valdkondade- või asutusteüleseid sündmuspõhiseid teenuseid. Põhimõtteks on, et kasutaja peab saama asjad aetud ühe suhtluskorraga, igal võimalusel pigem automaatselt ja proaktiivselt ehk riigi poolsel algatusel või märguandel; b. arendatakse avalike teenuste osutamise protsesse ja neid toetavaid IKT-lahendusi terviklikult nii, et kaoks andmete korduva esitamise ja asutustesse korduva pöördumise vajadus: eri ametkonnad peavad isikute esitatud andmeid nende esitamise sihtotstarbe piires taas- ja ristkasutama, juhul kui isikud seda ei keela; c. edendatakse teenuste, sh sündmusteenuste kättesaadavust erinevate kanalite kaudu – selleks viiakse läbi vastavaid arendus- ja pilootprojekte (nt digi-TV jm katsetamiseks avaliku teenuse osutamise kanalina). Lisaks edendatakse teenusekanalite koosvõimet, et kasutajatel oleks võimalik neid ristkasutada, saada teenust mis tahes avaliku või ka erasektori kanalist: nn no- wrong-door põhimõte. Arendatakse liideseid nt internetipanga, müügi- või turismiportaaliga. d. luuakse teenuste kasutajatele võimalusi saada teavet teenuste osutamise kulgemise kohta e. tõhustatakse (e-)teenuste kasutamise nõustamist, sealhulgas erinevate kanalite (nt kõnekeskused, sotsiaalmeedia jne) ja tehnoloogiate abil (nt vestlusbotid); f. inimestele luuakse lihtsad võimalused jälgida, kas, kes ja milleks on nende isikuandmeid riigi infosüsteemis kasutanud, sh arendatakse edasi keskset andmejälgija rakendust; g. arendatakse teenusekanalite ja avaliku sektori IKT-lahenduste kasutajaliideseid, et muuta need kõigile võrdselt juurdepääsetavaks; 66 Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused määrus: https://www.riigiteataja.ee/akt/131052017007 28  h. võetakse kasutusele eesti keeletehnoloogia rakendusi kõne abil teenuste kasutamiseks. Samal ajal parendatakse Eesti avalike teenuste kättesaadavust IKT-lahenduste mitmekeelseks arendamisega, kui teenuse kasutajate sihtrühma kuuluvad ka võõrkeelt kõnelevad isikud; i. klientide ennetavaks teenindamiseks ning ettevõtete suhtluskoormuse vähendamiseks riigiga, võetakse kasutusele tehnoloogilisi lahendusi, mis toetuvad andmete vahetamisele reaalajas, kiirendavad protsesse ning võimaldavad teha täpsemaid, ennustavaid otsuseid. 3. Tõhustatakse IKT-lahenduste abil avaliku sektori asutuste toimimist ja juhtimist. Selleks: a. rakendatakse avalikus sektoris terviklikku teabehaldust, mis annab ülevaate asutuste loodavast ja kogutavast teabest, et erinevates kanalites (nt teeninduskoht, sotsiaalmeedia, post, infosüsteem, teabevärav, dokumendihaldussüsteem) tekkivat infot tulemuslikult kasutada; b. korrastatakse ja edendatakse teabe pikaajalise säilitamise korraldust: teavet hoitakse asutuses ainult nii kaua kui aktiivseks tööks või tõendamiseks on vaja ning vajaduse möödumisel teave hävitatakse või antakse üle pikaaegsele säilitajale; c. jätkatakse paberivaba asjaajamise juurutamist, sh e-arvetele ja e-kviitungitele üleminekut; d. alustatakse tehisintellekti rakenduste ehk nn „krattide“ kasutuselevõttu avalikus sektoris, milleks töötatakse välja ja rakendatakse vastav tegevuskava (sh katseprojektid); e. tõstetakse avaliku sektori võimekust andmeanalüütika ja -teaduse kasutamiseks, sh vastavat teadlikkust ja oskusi. Statistikaametist asutakse kujundama avaliku sektori andmehalduse ja -teaduse kompetentsikeskust, mis toetaks andmepõhiste otsuste tegemist kogu riigis – arvestades seejuures riigi infosüsteemi kindlustavate süsteemidega; 4. Edendatakse avalike teenuste arendusprotsessi ja tõhustatakse asutuste IT-juhtimist, et tõsta arendusprojektide tulemuslikkust. Selleks: a. edendatakse avaliku sektori tipp- ja keskastme juhtide IKT-alaseid teadmisi ja oskusi, sh teenuste disaini ja andmete kasutamise alal; b. töötatakse kõigis riigi valitsemisalades välja ning ajakohastatakse iga-aastaselt valdkonna IKT- strateegiad, mis on arenduste kavandamise ja riigi IT-(lisa)rahastusotsuste aluseks; c. edendatakse avaliku sektori IT-juhtide teadmisi ja koostööd võrgustike ja ürituste kaudu; d. tõhustatakse IKT-arendusprojektide kavandamist ja juhtimist, näiteks nõuete kehtestamise, MKM poolse nõustamise ning prioriteetsete projektide järelevalvega; e. tugevdatakse riigi rolli targa tellijana ja arendatakse koostöövorme erasektoriga (sh uudsed hankevormid), nt parima praktika juhiste, näidisdokumentide ja koolituste abil. 5. Toetatakse eelnevate tegevustega seotud valdkondlike ja valdkonnaüleste IKT- arendusprojektide väljatöötamist ja elluviimist, eriti: a. ühisprojekte valdkondade ja valitsustasandite vahel, nt teenuste terviklikuks osutamiseks või delegeerimiseks, omavalitsuste arendusvõimekust toetavate kesksete IKT-lahenduste loomiseks; b. uusi tarkvara arenduse või reengineering'u projekte, mis aitavad parendada avalike teenuste kvaliteeti ning vähendada teenuste osutamise kulusid pikemas perspektiivis (nt vähendades letiteeninduse vajadust ja tarkvara halduskulusid); c. arendusprojekte, mis toetavad nähtamatute teenuste tekkimist, protsesside automatiseerimist ja bürokraatia vähendamist; d. riigiasutuste andmeanalüütika ja -teaduse võimekust tõstvaid projekte; e. pilootprojekte uudsete lahendusmudelite ja tehnoloogiate katsetamiseks ja juurutamiseks ning analüüsideks (eeskätt tehisintellekti, plokiahelate, keeletehnoloogia lahendused). Lähtutakse põhimõttest, et ka ebaõnnestunud projektist saab õppida; 29 f. Eesti kultuuripärandi digiteerimist, digitaalsena säilitamist ja selle digitaalsel kujul (sh avaandmetena) kättesaadavaks tegemist; g. kaasamist ja osalust võimaldavate keskkondade ning internetivalimiste rakenduste edasiarendamist. 30 4.4. ALAEESMÄRK 4: IKT-OSKUSTE ARENG Loodud ja loodavatest tehnoloogilistest lahendustest ning taristu laiendamisest on kasu üksnes siis, kui inimestel on oskused IKT-lahendusi rakendada ja (taas)luua. Siht on arendada järjepidevalt digitaalset kirjaoskust, et ei tekiks või süveneks (digitaalne) lõhe ühiskonnas – et kõigil eestimaalastel oleks piisavalt teadlikkust ja oskusi IKT abil oma elukvaliteeti ja heaolu tagada, avalikke teenuseid kasutada, jm. E-lahenduste kasutamise vajalik eeldus on inimeste teadlikkus infoühiskonna võimalustest ja ohtudest, sealhulgas oskused end ohtude eest kaitsta. Teisalt on üha olulisem kogu elanikkonna kõrgemate IKT-oskuste arendamine. See annab võimaluse kõrgema lisandväärtusega ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise äritegevuse kasvuks ning vastavate töökohtade loomiseks. Seejuures ei piirdu vajadus ainult IKT-spetsialistidega. Et digipööre on jõudmas süvitsi kõigile elualadele ja majandusharudesse, on vaja IKT-oskusi nii uute ärivõimaluste jaoks kui ka seniste töökohtade hoidmiseks kõikjal majanduses. Mitmed käesolevas meetmes väljatoodud tegevussuunad viiakse ellu elukestva õppe strateegia raames, kus IKT-oskustega seotu moodustab osa elukestva õppe laiemast tervikust. Täpsem tegevuste ja ressursside jaotus arengukavade ning vastutajate vahel lepitakse kokku jooksvalt rakendusjärgus (nt programmide, toetusmeetmete määruste jne koostamisel). Siht: inimesed teavad ja oskavad internetti oma elukvaliteedi parandamiseks kasutada ning neil on suurema lisandväärtusega töö tegemiseks vajalikud IKT-oskused Mõõdikud 1. Interneti mittekasutajate67 osakaal 16–74-aastaste Eesti elanike seas Algtase: 18% (2013) → Vahetase: 12% (2017) → Sihttase: 5% (2020) [Allikas: Statistikaamet] 2. Isikute osakaal 16-74-aastaste Eesti elanike seas, kes on kasutanud e-kaubandust: Algtase: 49% (2014; EL keskmine 45%) → Vahetase: 58,2% (2017; EL keskmine 62%) → Sihttase: EL keskmine 2020. a (2020) [Allikas: Statistikaamet ja Eurostat] 3. IKT- spetsialistide osakaal koguhõives68 Algtase: 4,9% (2013) → Vahetase: 6,8% (2017) → Sihttase: 8% (2020) [Algtaseme allikas: Praxis 2013; vahe- ja sihttase Statistikaamet] 4. Tippspetsialistide osakaal koguhõives Algtase: 9,3% (2014) → Vahetase: 10,8% (2017) → Sihttase: 12% (2020) [Allikas: Statistikaamet] 67 Interneti mittekasutajateks loetakse 16-74.a. inimesi, kes ei ole viimase 12 kuu jooksul või kunagi internetti kasutanud. 68 IKT-spetsialistide osakaal koguhõives aluseks on Statistikaameti iga-aastane Tööjõu-uuring. Andmepäring vastab IKT põhikutsealade klassifikaatoritele (ISCO 08). IKT-spetsialistide koguarv oli 2017. aastal ca 44 800. 31 Tegevussuunad 1. Edendatakse IKT-baasoskuste omandamist üldhariduskoolis, eelkõige põhikoolis. Selleks: a. mõõdetakse õpetajate ja õpilaste IKT-pädevusi (nt tasemetööd, rahvusvahelistes võrdlusuuringutes osalemine, temaatilised välishindamised), mille põhjal kavandatakse arendustegevusi ning õpetajate täiendkoolitust; b. töötatakse välja meetmed arvuti- ja informaatikaõpetajate puuduse vähendamiseks; c. kavandatakse tegevused infotehnoloogia süvaõppe integreerimiseks riikliku õppekava kohustuslike õpitulemuste hulka ning pakutakse võimalusi tehnoloogia süvaõppeks edasijõudnud ja andekatele õpilastele; d. laiendatakse tehnoloogiahariduse (mh huvihariduse) pakkumist alushariduse tasemel; e. üldhariduskoolide kohtvõrkude renoveerimise ja rajamise kaudu luuakse eeldused IKT põhiste õppevaralahenduste kasutamiseks. 2. Toetatakse IKT-baasoskuste omandamist täisealiste interneti mittekasutajate seas. Selleks: a. toetatakse regionaalseid kogukondlikke algatusi IKT-oskuste omandamiseks; b. pakutakse IKT-baasoskuste koolitust ja vastavat koolitajate koolitust; c. luuakse ja levitatakse uudseid IKT-põhiseid õppelahendusi, sealhulgas iseseisvaks õppeks. 3. Tõstetakse elanikkonna teadlikkust infoühiskonna võimalustest ja ohtudest. Selleks: a. toetatakse infoühiskonnaalaste teadmiste ja oskuste omandamist isikliku konkurentsivõime ja heaolu suurendamiseks. Näiteks tõstetakse inimeste teadlikkust targast tarbimisest (sh e-kaubanduse kasudest), internetipõhistest enesetäiendamise võimalustest, paindlikest töövormidest, IKT-sektori karjäärivõimalustest jne; b. tõstetakse usalduse tekitamiseks infoühiskonnas osalemisel elanikkonna (sh ettevõtjad) teadmisi turvalise arvuti- ja internetikasutamise kohta, pannes näiteks rõhku isikuandmete kaitsmise oskustele ning mobiilsete seadmete turvalisele kasutamisele. 4. Laiendatakse võimalusi IKT-spetsialistide osakaalu kasvuks koguhõives. Selleks: a. Viiakse ellu IT-Akadeemia 2016+ programm, mh pööratakse tähelepanu IKT-kõrghariduse kvaliteedile õppekavade arendamisel, ning tõhustatakse IKT-erialade praktikakorraldust. 5. Koostatakse kutsehariduse IT-Akadeemia kontseptsioon ja viiakse läbi selle piloteerimine. Toetatakse kõrgemate IKT-oskuste omandamist teiste kutse- ja kõrghariduse erialade raames ning teistes majandussektorites. Selleks: a. arendatakse enesehindamisvõimalusi IKT-oskuste taseme määratlemiseks; b. toetatakse kõrgemate IKT-oskuste omandamist võimaldavaid koolitusprogramme (nt andmeanalüüsi- ja teaduste, õiguse jt valdkondades); c. algatatakse ümber- ja täiendõppe pilootprogramme madala või aegunud kvalifikatsiooniga elanikkonnale; d. tõstetakse teavitus- ja koolitustegevusega (mh erasektori) juhtide teadlikkust ja oskusi turvalise IKT kasutuselevõtuks ning ettevõtete konkurentsivõime tõstmiseks. 6. Toetatakse IKT valdkonna teadussuundade arengut ning vastavasisulise teadustöö mahu suurendamist (sh IKT-välistel erialadel). Selleks: a. tellitakse ja avaldatakse Eesti infoühiskonna arengu uuringuid; b. koostöös teadusasutuste ja ettevõtjatega edendatakse infoühiskonna arengut käsitlevate, eelkõige interdistsiplinaarsete teadustööde koostamist. 32 4.5. ALAEESMÄRK 5: E-EESTI TUNTUSE TÕUS Eesti tuntus e-Eestina digitaalse arengu tõttu on oluline uste avaja nii IKT-sektorile uuteks ärivõimalusteks kui ka toeks kõigi ettevõtjate konkurentsivõimele mis tahes lahenduste ekspordil ja investeeringute ligimeelitamisel, toetades lisaks veel ka Eesti välispoliitiliste sihtide saavutamist. Maine püsimine sõltub suures osas Eesti infoühiskonna üldisest arengust ja käesoleva arengukava eesmärkide saavutamisest. Hea maine ja tuntuse kindlustamiseks on otstarbekas siiski täiendavalt otseseid pingutusi teha. Muu hulgas on seeläbi tõenäolisem Eestisse meelitada ja siin hoida IKT-valdkonna tipptegijaid. Siht: Eestit tuntakse maailmas juhtiva e-riigi ja infoühiskonnana Mõõdik 1. e-Eesti kajastus maailmameedias:69 a) Kajastuste arv sotsiaal- ja tavameedias Algtase: 8000 meediakajastust (2017) → Sihttase: 10 000 (2020)70 b) Kajastuste arv rahvusvahelistes erialastes kvaliteetväljaannetes Algtase: 1 (2017) meediakajastust rahvusvahelises temaatilises väljaandes → Sihttase 5 (2020) [Allikas: EAS meediamonitooring] Tegevussuunad 1. Luuakse ja levitatakse Eesti e-riigi, IKT-sektori ja infoühiskonnaalast teadmust, viies ellu ja uuendades e-Eesti maine tegevuskava. Selleks: a. korraldatakse Eestis rahvusvahelisi üritusi; b. osaletakse rahvusvahelistel infoühiskonnaalastel konverentsidel, messidel ja muudel üritustel ning konkurssidel välisriikides; c. tutvustatakse proaktiivselt e-Eesti kogemust, lahendusi, tegijaid ja tulevikuplaane välismeedias, sealhulgas sotsiaalmeedias; d. teostatakse ja levitatakse analüüse infoühiskonna arengu kohta Eestis ja maailmas; e. töötatakse välja ja levitatakse e-Eestit tutvustavaid materjale (sh trükised, veebisisu, interaktiivsed demovahendid, jm) f. osaletakse aktiivselt rahvusvahelises infoühiskonna- ja e-riigi alases poliitikakujundamises, kogemuste vahetuses ja koostöös. 2. Arendatakse e-riigi kogemuse tulemuslikumaks levitamiseks ja ekspordivõimaluste genereerimiseks era- ja avaliku sektori koostööd. Selleks: a. arendatakse e-Eesti Showroomi tegevust, sh füüsilist keskkonda, Eestit külastavate delegatsioonide võõrustamise ning ettevõtete kaasamise ja infovahetuse korraldust; b. töötatakse välja ja rakendatakse riigiasutuste ekspertide ettevõtete ekspordiprojektidesse kaasamise korraldus; c. toetatakse riiklikul tasandi suhtlusega Eesti ettevõtete müügitööd, nõustamis- ja arendusprojekte välisriikides, sõlmides ettevõtete huvi ja vajaduse korral teiste riikidega koostööleppeid, võõrustades välisdelegatsioone ja korraldades väliskülastusi. 69 Monitooring hõlmab tavameedias ja sotsiaalmeedias üldist kajastust saavaid Eesti e-riigi teemasid, sh kajastusei, kus Eesti e- riigile/infoühiskonnale viidatakse kõrvalteemana. Monitooring hõlmab kajastust hinnatud rahvusvahelistes temaatilistes väljaannetes. Sellised kajastused on tugeva Eesti suunitlusega, so peamiselt Eesti e-riiki käsitlevad. 708000 meediakajastust jagunes 2017 järgnevalt: sotsiaalmeedias 3400 ning tavameedias (võrguväljaannetes) 2600. 33 5. ALAVALDKOND II: KÜBERTURVALISUSE TAGAMINE Küberjulgeolek ja -turvalisus on nüüdseks universaalselt leidnud aktsepteerimist nii riigi ja majanduse toimimise kui ka sise- ja välisjulgeoleku lahutamatu osana. Kiirenev, mitmekesistuv ja paljuski ennustamatu digitaliseerumine tähendab suuri väljakutseid võimalike riskide ja ohtude hindamisel. 5.1. ALAEESMÄRK 1: JÄTKUSUUTLIK DIGITAALNE ÜHISKOND Esmane ülesanne on tagada ühiskonna toimimise seisukohast oluliste funktsioonide (strateegilise taristu ja teenuste) vastupanuvõime küberohtude suhtes. Alaeesmärk keskendub ühelt poolt enim mõju omavate tänaste kitsaskohtade lahendamisele, teisalt paindliku valmisoleku tagamisele tulevikutrendidega toimetulekuks. Mõlema alus ja võimaldaja on riigiülene strateegiline tervikpilt, operatiivne koosvõime, toimiv kogukond ja kaasav planeerimine. Siht: Eesti on jätkusuutlik digitaalne ühiskond, millel on tugev tehnoloogiline vastupanuvõime ja valmisolek kriisidega toimetulekuks. Mõõdik: 1. Avatud teenuste71 koguvarv riigivõrgus. Algtase: /täpsustub 2018.a. lõpuks/  Sihttase (2022): 0 [Allikas: Riigi Infosüsteemi Amet] 2. Avatud koguvarv Eesti küberruumis. Algtase: /täpsustub 2018.a. lõpuks/  Sihttase (2022): On kolmandiku võrra vähenenud [Allikas: Riigi Infosüsteemi Amet] Tegevussuunad 1. Tõhustatakse tehnoloogilist vastupanuvõimet. Selleks: a. riigi infosüsteemide arhitektuuris järgitakse infoturbe ja andmekaitse põhimõtteid; b. baasturbenõudeid rakendatakse laiapindselt; c. tagatakse riigiasutuste vahelise andmevahetuse ja Eesti riigi toimimiseks vajalike kriitiliste andmekogude turvalisus; d. uue põlvkonna tehnoloogiatega seotud riske hinnatakse ja hallatakse süsteemselt. 2. Tagatakse intsidentide ja kriiside ennetamine, valmisolek ja haldamine. Selleks: a. tugevdatakse võimekust küberohtude varajaseks avastamiseks ja ennetuseks; b. küberturvalisus integreeritakse riski- ja ohuhinnangutesse ja kriisiplaanidesse, mida harjutatakse regulaarselt läbi. 3. Tagatakse valdkonna terviklik juhtimine ja kujundatakse sidus kogukond. Selleks: a. küberturvalisuse valdkonda juhitakse terviklikult ja võimed konsolideeritakse; b. kujundatakse ühtne küberjulgeoleku kogukond ja tagatakse järjepidevalt kaasav planeerimisprotsess. 71 Avatud teenus on Eesti küberruumis pakutav teenus, mis on ligipääsetav kõigile interneti kasutajatele, kuid mis ei peaks olema ligipääsetav kõigile interneti kasutajatele. 34 5.2. ALAEESMÄRK 2: KÜBERTURBE ETTEVÕTLUSE JA TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUSE ARENG Nii ülikoolides, eraettevõtetes kui ka avalikus sektoris on Eestil väljapaistvat kompetentsi erinevates küberturbe koolkondades, eelkõige turvalise digitaalse identiteedi, krüptograafia, küberturbe oskuste, hariduse ja õppuste ning andmete tervikluse valdkondades. Samas on pudelikaelaks nii Eestis kui kogu Euroopas teadustöö tulemuste kommertsialiseerimine: teaduspublikatsioone avaldatakse, kuid neist ei arene edasi reaalseid prototüüpe, tooteid ja patente. Rahvusvaheliselt eduka teadus- ja arendustegevuse ning sektori ettevõtluse arendamiseks tuleb Eestil selgelt keskenduda oma maailmas ainulaadsete tugevustele, milleks on eelkõige elektroonilisel identiteedil ja X-tee turvalisel arhitektuuril baseeruv ökosüsteem oma usaldusteenustega. Tugev valdkondlik kompetents erasektoris ja teadusasutustes tähendab Eesti jaoks nii potentsiaali majanduskasvuks läbi sektori edukuse kui ka valmisolekut kriisiolukorras hakkama saada, kuna kogu vajaliku kompetentsi avalikku sektorisse palkamine ei ole teostatav valik. Siht: Eestis on tugev, innovaatiline, teaduspõhine ja globaalselt konkurentsivõimeline küberturbe ettevõtlus ning teadus- ja arendustegevus, mis katab riigi jaoks olulised võtmekompetentsid. Mõõdikud 1. Sektori ettevõtete ekspordi maht72 Algtase (2017): /täpsustub 2018. a. lõpus/ → Sihttase (2022): on kahekordistunud [Allikas: Kübervaldkonna tööjõuvajaduse uuring (Praxis, 2019)] 2. Küberturvalisuse valdkonnas kaitstud doktoritööde ja avaldatud publikatsioonide arv: Algtase: 1.7 doktoritööd aastas (2014-2017) → Sihttase: 2.5 doktoritööd aastas (2019-2022) Algtase: 9.7 publikatsiooni aastas (2014-2017) → Sihttase: 15 publikatsiooni aastas (2019-2022) [Allikas: Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool] Tegevussuunad 1. Toetatakse ja edendatakse küberturbe teadus- ja arendustegevust ning teaduspõhist ettevõtlust. Selleks: a. luuakse eeldused ökosüsteemi tugevusi rõhutavaks ja innovatsiooni soodustavaks koostööks erasektori, riigi ja akadeemia vahel; b. arendatakse välja küberturbe valdkonna teadus- ja arendustegevuse kava, mis defineerib riigi jaoks olulised fookusvaldkonnad teaduskoostööks ja T&A tellimiseks; c. toetatakse kübervaldkonna iduettevõtete teket ja arengut. 72 Väljakutse on küberturbe kui sektori defineerimine: kuna puudub MTAK kood ning lisaks on väga suurel osal ettevõtetest küberturvalisusega seotud tegevused ainult osaks põhitegevusest, tuleb sektori piiritlemiseks kasutada erialaorganisatsioonide tuge ja regulaarseid uuringuid. 35 5.3. ALAEESMÄRK 3: EESTI RAHVUSVAHELINE POSITSIOON ON TUGEV Eesti küber-kaubamärgi tugevus eeldab teadlikku ja terviklikku lähenemist rahvusvahelistele teemadele. Eesti küberteemaline välissuhtlus peab olema proaktiivne, et püsida üha tihenevas globaalses konkurentsis. Selles saab toetuda Eesti väljakujunenud tugevustele, samas tuleb pidevalt arendada edasi neid valdkondi, kus Eesti saaks olla juhtrollis ning jätkuvalt globaalselt nähtav. Hea näitena võimaldab NATO Küberkaitsekoostöö Keskus Tallinnas olla Eestil tugevalt pildis NATO küberjulgeoleku küsimustes. Arvestades Eesti senist edukat kogemust küberekspertiisi edasiandmisel, tuleks tõhustada küberjulgeoleku alase arengukoostööga seotud tegevusi. Aktiivselt peaks kaasuma ka samameelsete riikide koostöösse küberheidutuse, rünnakute omistamise ja kollektiivsete vastumeetmete osas. Oluline on ka korrakaitseorganite omavaheline aktiivne koostöö rahvusvahelisel tasandil, mis on eelduseks küberkuritegude edukaks menetlemiseks ja tõhusama kaitse pakkumiseks. Siht: Eesti on arvestatav ja tugev partner rahvusvahelisel areenil. Mõõdik 1. Vastutavate asutuste73 iga-aastane eksperthinnang Eesti rahvusvaheliste suhete sisulisele kvaliteedile ja fookusele: Algtase (2018): /täpsustub/ → Sihttase (2022): siseriiklikult on seisukohad kooskõlastatud ja rahvusvahelised tegevused toimuvad koordineeritult; Eesti seisukohad olulisemates rahvusvahelistes organisatsioonides ja EL õigusloome protsessides on kaitstud ja prioriteetsetes teemades on Eesti võtnud juhtrolli; koostöös strateegiliste välispartneritega on tugev praktiline mõõde ühisõppuste, tehnilise infovahetuse näol; Eesti täidab edukalt nišše rahvusvaheliste kübervõimete arendamise alastes tegevustes. [Allikas: Välisministeerium] Tegevussuunad 1. Tõhustatakse koostööd strateegiliste välispartneritega. Selleks: a. tagatakse Eesti piisav esindatus ning kompetents küberteemadel Eesti välisesindustes ning Euroopa Liidu, NATO ja ÜRO juures; b. panustatakse rahvusvahelise õiguse kujundamise protsessidesse läbi oma seisukohtade esitamise; c. arendatakse kahepoolseid koostööformaate võtmepartneritega ning korraldatakse regulaarseid ühisõppusi; d. osaletakse rahvusvahelises kaitsealases koostöös ja panustatakse küberstabiilsuse suurendamisse. 2. Edendatakse rahvusvahelist jätkusuutlikku kübervõimet. Selleks: a. antakse juhtiv panus konkurentsivõimelise ja jätkusuutliku kübervõime tagamisse partnerriikides; b. osaletakse Euroopa Liidu küberabivõrgustiku loomises. 73 Välisministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Riigi Infosüsteemi Amet, Kaitseministeerium 36 5.4. ALAEESMÄRK 4: KÜBEROSKUSLIK ÜHISKOND Selleks, et ühiskonnaliikmed saaksid turvaliselt küberruumis tegutseda, on esmatähtis tagada spetsialistide järelkasv küberturvalisuse eest vastutavate organisatsioonide jaoks, pöörates tähelepanu talendiprogrammidele, taseme- ja täiendkoolitusele. Spetsialistide vajadus avaldub kolmes grupis – avaliku sektori küberturbe eest vastutavad asutused, elutähtsaid teenuseid osutavad asutused ning kübersuunaline ettevõtlus. Laiemale ühiskonnale on vaja järjepidevalt teadvustada valitsevaid riske, jagada nõuandeid riskide maandamiseks ja rõhutada, et küberturvalisuse alaste teadmiste ja oskuste arendamine on kõigi küberruumis tegutsejate ühine vastutus. Siht: Eesti on ühiskonnana küberteadlik ning tagatud on valdkonna spetsialistide järelkasv Mõõdikud 1. Viimase 12 kuu jooksul interneti kasutamisel turvaohuga kokku puutunud 16-74 aastased (osatähtsus internetikasutajatest, %)74 Algtase: 44,8% (2010.a) → 27,7% (2015.a) → Sihttase: ≤ 20% (2022.a) [Allikas: Statistikaamet] 2. Ametlikult kinnitatud IKT turvapoliitika kasutamine ettevõttes (10+ töötajaga ettevõtted %) Algtase: 16,9% (2015.a) → Sihttase: ≥ 25% (2022.a) [Allikas: Statistikaamet] 3. Valitsusasutuste ja kohalike omavalitsuste töötajata küberteadlikkuse ja –oskuste tase, mõõdetuna praktiliste oskuste testi põhjal. Algtase: N/A (2018.a)75 → Sihttase: ≥ 75% tase rahuldav (2022.a) [Allikas: Riigi Infosüsteemi Amet] 4. Hinnanguline tööjõu puudujääk Algtase: /täpsustub 2018.a. lõpuks/ → Sihttase: ei ole kasvanud (2022.a) [Allikas: Küberturbe valdkonna tööjõuvajaduse ja hariduse uuring (Praxis, 2018.a)] Tegevussuunad 1. Tõstetakse kodanike, riigi- ja erasektori küberteadlikkust. Selleks: a. viiakse läbi laiemale avalikkusele suunatud teadlikkuse tõstmise tegevusi; b. õpilaste ja õpetajate küberturvalisuse alaseid teadmisi ja oskusi mõõdetakse süsteemselt ning tagatakse üldharidus- ja kutsekoolide õpetajatele küberturvalisuse koolituste pakkumine; c. arendatakse välja süsteemne riigiülene küberteadlikkuse tõstmise platvorm riigiasutustele ja kohalikele omavalitsustele; d. tugevdatakse riigi keskastme- ja tippjuhtide küberturvalisuse alaseid teadmisi ja oskuseid. 2. Arendatakse riigi- ja erasektori nõudlusele vastavat talenti. Selleks: a. arendatakse küberkaitse-õpet üldhariduskoolides ja andekate noorte potentsiaali; 74 Vähemalt ühe järgmise turvaohuga kokkupuutumine: viiruse või muu pahavaraga nakatumine, mille tõttu läks kaotsi andmeid ja/või kulutasite aega; internetti sisestatud isikliku info kuritarvitamine või muu privaatsuse rikkumine; rahalise kahju saamine, järgides kuritahtliku e-kirja, libaveebilehe instruktsioone; kaardimaksepettus; laste ligipääs ebasobivatele veebilehekülgedele. 75 Algtase selgitatakse välja 2018.a lõpu seisuga testi sooritanud sihtrühma tulemuse järgi. 37 b. tagatakse süsteemne ülevaade küberkaitse spetsialistide tööjõuvajadusest; c. tagatakse küberkaitse ja siseturvalisuse valdkondade spetsialistide taseme- ning täiendõppe kvaliteet; d. arendatakse Eesti rahvusvahelise küberõiguse kompetentsi. 38 6. ARENGUKAVA ELLUVIIMINE Kõigi alavaldkondade puhul on elluviimise eest üldvastutaja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM). Neis sisalduvate tegevussuundade eest vastutab mitmel juhul ka teisi ministeeriume ja asutusi, sealhulgas MKM allasutusi. Täpsemad ülesanded ja tööjaotus pannakse paika arengukava rakendusplaanis ning alates aastast 2020 programmides. 6.1. RAKENDUSPLAAN JA PROGRAMMID Arengukava viiakse ellu rakendusplaani ning programmide kaudu, kus tegevused planeeritakse riigi eelarvestrateegia nelja-aastaseks perioodiks ning detailsemalt kahe aasta perspektiivis. Rakendusplaanis ning programmides määratletakse täpsemalt konkreetsetel aastatel arengukava eesmärkide täitmiseks meetmete raames tehtavad tegevused koos vastutajate ja rahaliste vahenditega. Arengukava elluviimise aruandlus toimub iga-aastaselt tulemusvaldkonna aruandluse kaudu. Tegevussuunad viiakse ellu projektikesksete arendustöödena kooskõlas riigi IT arhitektuuri ja koosvõime raamistikuga ning neid finantseeritakse riigieelarvest ja EL fondidest. EL vahenditest kaasrahastatud infosüsteemide arenduste investeeringute kava kiidab heaks Vabariigi Valitsus. Aastal 2018. aastal viidi läbi MKM analüüsi ja partneritega toimunud arutelude näol algse arengukava elluviimise vaheülevaatus, mille käigus arengukava uuendati ja täiendati, arvestades muutunud keskkonda ja senise elluviimise kogemusi. 6.2. ARENGUKAVA JUHTIMISKORRALDUS Lähtudes varasemate arengukavade elluviimise kogemusest ning arutelude ja analüüsi raames leitud IKT-poliitika juhtimise arenguvajadustest, on arengukava juhtimiskorralduse aluseks järgmised põhimõtted:  tõhus koordineerimine, sealhulgas info- ja mõttevahetus ning koostöö kõigil tasanditel  läbiva pika vaate visiooniloome, et luua jätkusuutlikke infoühiskonna arengueeldusi ja e- lahendusi;  infoühiskonna areng sõltub eri sektorite ja eri asutuste ning valdkondade ühisest panusest, seetõttu tuleb edendada kokkulepete sõlmimist ja järgimist ning luua võimalusi aruteludeks;  oluline on tagada arengukava elluviimise fookus ja järjepidevus, sealhulgas luua selge seos Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi kavandamise ja elluviimisega ning teha selged kokkulepped programmide tasandil;  oluline on tagada ka paindlikkus, et võtta arvesse muutuvaid olusid ning kohendada vajaduse korral nende järgi seniseid plaane või lükata käima uusi algatusi;  palju saab ära teha jooksva kommunikatsiooni ja mõttevahetuste parandamisega. Arengukava elluviimise juhtorgan strateegilisel tasandil on e-Eesti nõukogu, mille tööd juhib peaminister. Nõukokku kuuluvad lisaks IKT-poliitika eest vastutav minister, teised arengukava elluviimisega enim seotud ministrid, ITL-i president ning kutsutud eksperdid. Nõukogu ülesandeks on: o Eesti infoühiskonna arengukava elluviimise juhtimine, sealhulgas arengukava täienduste ja muudatuste algatamine ja nende kohta arvamuse andmine, rakendusplaanide eelnõude ja arengukava elluviimise aruannete heakskiitmine, arengukava elluviimise hindamise kavatsuste ja tulemuste kohta arvamuste andmine, riigiasutuste ja sektorite vahelise koostöö suunamine; 39  o seisukohtade kujundamine Eestis ja mujal Euroopas ja maailmas infoühiskonna arengut puudutavates olulistes küsimustes, sealhulgas Eesti seisukohtadeks Euroopa Liidus ja teistes rahvusvahelistes organisatsioonides; o infoühiskonna arengut mõjutavate poliitikadokumentide koostamiseks ettepanekute tegemine, vastavate eelnõude läbivaatamine ja nende kohta arvamuse andmine; o IKT-poliitika valdkonna Euroopa Liidu tõukefondide meetmete valdkondliku komisjoni ülesannete täitmine. Nõukogu teenindamise korraldab Riigikantselei koostöös MKM-iga. Küberturvalisuse tõstmise alavaldkonna osas on lisaks strateegilise tasandi juhtorganiks Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni alla kuuluv Küberjulgeoleku nõukogu, mida juhib MKM kantsler ja mille kaudu korraldatakse ametkondade koostööd küberjulgeoleku tagamisel, täpsem juhtimiskorraldus on toodud lisas II. Programmide ja tegevuste tasandil arengukava elluviimise ülevaatuseks ja jätkusammude planeerimiseks korraldab MKM vähemalt korra aastas arengukava eri tegevuste elluviimise eest vastutavate riigiasutuste, seotud partnerite ja huvipooltega arutelu ja konsultatsiooni. Arengukava eri tegevussuundade täpsemaks kavandamiseks ja elluviimise jooksvaks koordineerimiseks kutsutakse vastavalt vajadusele kokku temaatilisi või ülesandepõhiseid töörühmi ja võrgustikke (sh arhitektuurinõukogu, avalike teenuste nõukogu dokumendihaldusnõukogu, jm). Nende kokku kutsumise otsustab vastavalt teemale või ülesandele e-Eesti nõukogu või Küberjulgeoleku nõukogu, ettevõtlus- ja IKT-poliitika eest vastutav minister või töisel tasandil MKM asekantsler. Samas on jooksva koostöö korraldamises ning eeskätt rakendusplaanide ja programmidega ette nähtud tegevuste elluviimise koordineerimises oluline roll ministeeriumide valitsemisalade IT-juhtidest koosneval juhtrühmal (nn riigi-IT juhtrühm). Selle tööd juhib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi IKT-poliitika asekantsler. Juhtrühmas arutatakse riigi IKT-teenuste ja riigi infosüsteemi juhtimise küsimusi ja korraldatakse riigiasutuste vastavat koostööd. Peale käesoleva arengukava elluviimise on vaja tagada koordineerimine IKT-poliitika ja teiste infoühiskonna arengut (sh infoühiskonna visiooni täitumist) mõjutavate riiklike poliitikate vahel. Sel eesmärgil peetakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Riigikantselei eestvedamisel vajadusel kahe- või mitmepoolseid kohtumisi ministeeriumide vahel, näiteks arengukavade elluviimise ühtlustamiseks ning Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis sisalduvate tegevuste kokkuleppimiseks ja aruandluseks. Samuti osalevad MKM IKT-poliitika suuna ja/või Riigikantselei esindajad vastavalt vajadusele teiste seotud valdkondlike arengukava koostamisel ja juhtimises (sh juhtorganites). 40 7. SEOSED TEISTE ARENGUKAVADEGA Nagu eespool viidatud, on infoühiskonna visioon ja arengukava mõeldud otseselt riigi katusstrateegiate „Eesti 2020“ ja „Jätkusuutlik Eesti“ eesmärkide saavutamiseks. Lisaks on arengukava kooskõlas Eesti julgeolekupoliitika alustega, toetades otseselt mitme sealse tegevussuuna edendamist. Näiteks aitab piiriülese koosvõime arendamine kaasa EL-i ühtsuse suurendamisele, inimeste teadlikkuse tõstmine ja turvalise teenustetaristu arendamine soodustab küberjulgeoleku tagamist ning avalike teenuste arendamine ühtlustab regionaalset arengut. Riigikantselei eestvedamisel võeti algsel infoühiskonna arengukava koostamisel sihiks, et infoühiskonna areng peab olema kõiki arengukavasid läbiv teema ning kõigil arengukavade koostajail tuleb ette näha asjakohased tegevused IKT kasutuselevõtuks oma valdkonna sisuliste eesmärkide saavutamisel. Seega on infoühiskonna arengukaval seosed kõigi valdkondlike arengukavadega, kui neis kavandatakse vastava eluala IKT kasutuselevõttu. Infoühiskonna valdkonna eesmärgid plaanitakse ühtse protsessina koos küberturvalisuse strateegiaga. Senised kogemused on viinud arusaamani, et eduka digiriigi loomiseks ja arendamiseks peavad infoühiskonna arendamine ja küberturvalisuse tagamine toimuma strateegiliselt ühtsena. Küberturvalisuse roll infoühiskonnas on tagada tingimused selleks, et IKT võimalusi saaks tõhusalt ja ohutult kasutada ning teenused ja keskkond oleks ülesehitatud turvaliselt. Inimeste IKT-alaste oskuste ja teadlikkuse tõstmise eesmärkide osas on kõrgema tööhõive ja suurema konkurentsivõime saavutamiseks olulised infoühiskonna arengukava ning „Eesti elukestva õppe strateegia 2014–2020“ ja „Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni (TAI) strateegia 2014–2020“ vahelised koostöökohad. Esimesega kavandatakse samme õppes osalemise kasvuks, hariduse paremaks seostamiseks tööturu vajadustega ning digikultuuri kujundamiseks Eesti hariduse osaks - on oluline, et digioskuseid puudutavad kompetentsid sisaldaksid ka küberturvalisust ning õppekavadesse integreeritakse lisaks digitehnoloogiale ka küberturvalisusega seonduvaid elementaarseid teadmisi. Infoühiskonna arengukava toetab nimetatud eesmärkide saavutamist kiire internetiühenduse ja teenuste taristu arendamisega, mis muudab ligipääsu teenustele ja õppe jaoks vajalikule sisule kättesaadavamaks. Lisaks toetab infoühiskonna arengukava elukestva õppe sihtideni jõudmist, pakkudes Haridus- ja Teadusministeeriumi horisontaalsele, kogu haridussüsteemi käsitlevale lähenemisele valdkondlikku (IKT) mõõdet ja sisuteadmist. Näiteks antakse sisendit IKT-oskuste edendamisega seotud tegevuste planeeriseks (nt õppekavade loomine ja uuendamine) ning tuge (lühiajaliste täiendkoolituste ja pilootprojektide läbiviimisel). Elukestva õppe strateegia raames toetatakse infoühiskonna arengukava IKT-oskuste tõstmise alaeesmärgi saavutamiset digitaalse õppevara ulatuslikuma kasutuselevõtu ning uudsete IKT-põhiste õppelahenduste ja õppevara loomise ja levitamise kaudu, sealhulgas iseseisvaks õppeks. Noortevaldkonna arengukava 2014-2020 sisaldab tegevust noorte digitaalse kirjaoskuse suurendamiseks infotehnoloogiliste võimaluste abil huvihariduse kaudu. Kiire interneti ja teenustetaristu arendamine toetab ka TAI strateegia sihtide saavutamist. Lisaks sellele on riigil jätkuvalt kavas võtta infoühiskonna alal uuenduste eestvedaja roll nn targa tellijana, mis toetab otseselt TAI strateegias nimetatud ühiskondliku ja majandusliku kasu suurendamise sihti. Sellesse panustab ka kavandatud infoühiskonna arenguga seotud uuringute tellimine. Konkreetne koostöökoht 41 on kahe arengukava vahel avaandmete alal. TAI strateegia raames tahetakse soodustada avatud juurdepääsu avaliku rahastuse eest saadud uurimistöö tulemustele ja teadusandmetele. See soosib infoühiskonna arengukava üheks sihiks seatud paremate otsuste tegemist, mille nimel on kavas selliste avaandmete kasutuselevõttu toetada. IKT-poliitika raames luuakse lisaks aga laiemad raamtingimused andmete (sh teadusandmed) avaldamiseks ja levitamiseks. Et Eesti saaks liikuda IKT võimalusi kasutades kõrgema lisandväärtusega töökohtade ning kõrgema konkurentsivõime poole, on IKT-poliitika võtmes haridus- ja teadussüsteemile järgmised ootused:  IKT lõimimine kõigi erialade õppekavadesse kõigil haridustasemetel;  IKT-baasoskuste tagamine põhikooli lõpuks;  IKT-erialade õpilaste arvu suurendamine ja õppekvaliteedi (sh praktikavõimalused) parandamine;  teadlaste pealekasvu suurendamine IKT-erialadel, et tagada koolitusmaht ja teadustöö kvaliteet;  IKT-ga seotud teadustööde mahu kasv kõigi kõrghariduse erialade lõikes. Nii TAI strateegia kui ka „Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014–2020“ raames on suur eesmärk toetada majandusstruktuuri muutumist, eeskätt nutika spetsialiseerumise kaudu. Kasvuvaldkondadest üks on IKT kasutuselevõtt eri sektorites. Infoühiskonna arengukava elluviimine tagab selliseks arenguks vajaliku keskkonna (sh taristu, oskused) ja nõudluse (riigipoolne tellimus), oodates omakorda tuge teiste strateegiate raames IKT-sektori pakkumise arendamisest. Selleks luuakse teadus- ja arendustegevuse programme, edendatakse teadus- ja arendustööd ning meelitatakse ligi välisinvesteeringuid ja -teadlasi. Oluline koostöökoht on ka infoühiskonna arengukava ning ettevõtluse kasvustrateegia vahel ettevõtete IKT kasutuse edendamise alal. Ettevõtluspoliitika meetmetega suurendatakse ettevõtete võimekust IKT kasutuselevõtuks, näiteks vastavate toetuste ja koolituste kaudu. Infoühiskonna arengukava raames plaanitud teavitustegevused toetavad otseselt nende tugimeetmete kasutamist ettevõtete poolt. Samuti suurendab sidetaristu arendamine ettevõtetes IKT kasutuselevõtu võimalusi ja mõju. Lisaks panustab infoühiskonna arengukava ettevõtluse kasvuks vajaliku keskkonna arengusse ettevõtjatele suunatud avalike teenuste arendamisega ja samuti sidetaristu laiendamisega (sh 5G tulevane kasutuselevõtt). Ettevõtluse kasvustrateegias on olulisel kohal veel Eesti ettevõtete ekspordivõimaluste toetamine ja sh nt äridiplomaatia arendamine. See suund toetab tugevalt e-Eesti tuntuse tõstmist ning vastupidi – Eesti tuntus e-Eestina aitab kaasa ekspordivõimaluste tekkimisele. Samalaadne seos on e-Eesti tuntuse tõstmise suunal väljatöötamisel oleva „Välispoliitika arengukavaga 2030“. Arengukavade elluviimise järgus tehakse seepärast tihedat koostööd nende kolme arengukava tegevuste kavandamisel ja vastutajate vahel ka jooksvalt. Infoühiskonna arengukaval on mitu olulist koostööpunkti arengukavaga „Regionaalarengu strateegia 2014-2020“. Kiire interneti arendamine, mille jaevõrgu arendamisel teeb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koostööd Siseministeeriumiga, panustab elukeskkonna kohandamisse hõreasutuste tingimustele. Teenustetaristu arendamine, sealhulgas omavalitsuste kesksete IT- lahenduste väljatöötamine nagu ka omavalitsuste töötajate infoühiskonnaalase teadlikkuse ja oskuste toetamine, toetavad regionaalarengu strateegia sihti tõsta regionaalset arendusvõimekust. Ka toetab infoühiskonna arengukava regionaalarengu strateegia sihti edendada kogukonna algatusi toetavat arengut, soodustades kaasamist ja kogukonna teenuste loomet toetavate IKT-lahenduste loomist ning vastava teadlikkuse tõusu. Digitaalse kirjaoskuse nagu ka kõrgemate IKT-oskuste arendamisel näeb infoühiskonna arengukava ette regionaalse mõõtme arvestamist, panustades toimepiirkondade 42 inimressursi kasutuselevõtu tõhustamisse. Kõrgema lisandväärtusega töökohtade ja suurema konkurentsivõime saavutamiseks IKT kaudu eeldab IKT-poliitika sihtide seadmine regionaalarengu vallas IKT valdkonna välismaise oskustööjõu, tippspetsialistide ning teadlaste tuleku ja kohanemise edendamist. „Eesti keele valdkonna arengukava“ üks tegevusvaldkond on olnud Eesti keele keeletehnoloogilise toe väljaarendamine selleks, et ühiskonnas oleks võimalik laialdaselt kasutada keelematerjali töödelda suutvaid programme. Riikliku programmiga „Eesti keeletehnoloogia 2018-2027“ luuakse keeletehnoloogilisi lahendusi, mida riik saab teenusteruumi ja avalike teenuste arendamisel kasutusele võtta. Nii toetab infoühiskonna arengukava nõudluse ja tellimuse suurendajana omakorda eesti keele arengu eesmärkide teostumist. „Siseturvalisuse arengukavas 2015-2020“ käsitletakse siseturvalisuse eesmärke ning horisontaalselt nende saavutamiseks vajalikke IKT tegevusi. Ühe osana IKT tegevustest tuuakse välja operatiivraadiosidega seotud tegevused, mis on oluliseks osas siseturvalisuses, samuti ka identiteedihaldusega seonduvad tegevused. Siseturvalisuse arengukava koostamisel võetakse IKT vaates arvesse ka infoühiskonna arengukavas toodud eesmärke ja põhimõtteid. Seos „Tööstuspoliitika rohelise raamatuga“ tekib eelkõige läbi IKT-oskuste arendamise peatüki – paremad IKT oskused aitavad kaasa tööstuse tootlikkuse suurenemisele ning kõrgema lisandväärtusega toodete arendamisele. Ühised märksõnad on oskused; tööstus 4.0, suurandmed, IoT, pilvemajandus. 7.1. LÄBIVATE TEEMADEGA ARVESTAMINE Läbiv valdkond Arengukava mõju läbivate valdkondade eesmärkide saavutamisele Regionaalne areng Positiivne. Kiire interneti levik panustab elukeskkonna kohandamisse hõreasustuse tingimustele. Teenustetaristu arendamine, sealhulgas omavalitsuste kesksete IT-lahenduste väljatöötamine nagu ka omavalitsuste töötajate infoühiskonnaalase teadlikkuse ja oskuste toetamine, aitavad tugevdada regionaalset arendusvõimet. Digitaalse kirjaoskuse nagu ka kõrgemate IKT-oskuste arendamine aitab kaasa võrdsemate töövõimaluste tagamisele (sh kaugtöö) kõikjal Eestis. Võrdsed võimalused Positiivne. Arengukavas on olulisel kohal infoühiskonnas toimetulekuks vajalike oskuste omandamine ja täiendamiseks võimaluste loomine. Sihiks on, et kõigil ühiskonnaliikmetel oleks kompetents neile vajalike e- teenuste kasutamiseks ning tööturul konkurentsivõimelisemana osalemiseks. Nt puuetega inimeste puhul loob ligipääs kiirele internetile ning IKT-lahendustele võimaluse leida täiendavad töövõimalusi; kaugtöö võimaluste edenemine aitab tööturul konkureerida väikelastega naistel ja hoolekandjatel jne. Tähelepanu suunatakse ka vanemaealiste IKT-oskustele ja -teenuste keskkonnale, et parandada neile vajalike teenuste kättesaadavust ning sotsiaalset kaasatust. 43 Keskkonna- ja Positiivne. Paberivaba riigihalduse jätkuv arendamine soodustab kliimapoliitika teenuste dematerialiseerumist ning vähendab seeläbi nendega seotud keskkonnakoormust (sh füüsilise liikumise ehk transpordi vajadust, jäätmeteket jne). Riigivalitsemise areng Positiivne. Riigihalduses tõhustatakse IKT-lahenduste abil menetlusprotsesse ning edendatakse teenusepakkumise võimalusi, mis aitab kaasa nii riigi ja kohaliku tasandi halduse tõhususe kui ka teenuste kättesaadavuse kasvule. See lubab avalikul sektoril pakkuda kodanikele ja ettevõtjatele kvaliteetset ja kasutajakeskset teenust vähema raha eest. Avaliku sektori andmete masintöödeldaval kujul kättesaadavaks tegemine soodustab üheltpoolt avaliku, era ja kolmanda sektori koostööd teenuste pakkumisel ning teisalt loob ettevõtjatele täiendavaid võimalusi uuenduslike toodete ja teenuste väljatöötamiseks. Jätkuvalt arendatakse lahendusi, mis on suunatud riigiasutuste ja vabakonna vahelise suhtluse tõhustamisele, edendades nii avatud riigivalitsemist. Riigivalitsemise ühtsemaks muutumist mõjutab selgelt ka arengukava koostamine ise, mille käigus täpsustatakse põhimõtteid ja koostööd infoühiskonna arendamisel, tõhustades seeläbi valdkonna koordinatsiooni nii avaliku sektori siseselt kui ka koostöös kolmanda ja avaliku sektori partneritega. 8.EELARVEPROGNOOS Kokku Alavaldkonnad 2019 2 020 2014-2020 Alavaldkond I: INFOÜHISKONNA ARENDAMINE 32 900 000 26 400 000 218 840 000 Alavaldkond II: KÜBERTURVALISUSE TAGAMINE Selgub 2019 Selgub 2019 Selgub 2019 Arengukava eelarve kokku 2014-2020 32 900 000 26 400 000 218 840 000 44 LISA I. INFOÜHISKONNA ARENDAMISE PÕHIMÕTTED Infoühiskonna arendamise põhimõtted sätestati esmakordselt 1998. aastal Riigikogu heaks kiidetud infopoliitika põhialustes ning neid täiendati „Eesti infoühiskonna arengukava 2013“ koostamise käigus 2006. a. Kuigi enamik nendest põhimõtetest on asjakohased ka täna, on tehnoloogia areng ning sellest tulenenud muutused ja võimalused tinginud vajaduse teatud korrektiivide tegemiseks rõhuasetustes. Eestis lähtutakse infoühiskonna arendamisel aastail 2014-2020 järgmistest põhimõtetest. • Infoühiskonna arendamine Eestis on strateegiline valik riigi konkurentsivõime ja heaolu tõstmiseks, kusjuures avalik sektor näitab infoühiskonna arendamise põhimõtete järgimisel eeskuju. • Infoühiskonda arendatakse koordineeritult avaliku võimu, erasektori ja kolmanda sektori tegevuse kaudu ja kõikide osapoolte, sealhulgas IKT-lahenduste kasutajate, koostöös. • Riik on tark tellija, jättes avaliku sektori riigihangetes võimalikult laia valiku innovaatiliste lahenduste pakkumiseks, aidates seeläbi kaasa ka IKT-sektori arengule. • Infoühiskonda luuakse kõigile Eestimaa elanikele, kusjuures erilist tähelepanu pööratakse erivajadustega sotsiaalsete rühmade ühiskonda integreerimisele, regionaalarengule ning kohaliku omaalgatuse toetamisele. Sealhulgas peab olema kõigil ligipääs internetile ning selles kättesaadavaks tehtud sisule, sõltumata kasutatavast seadmest. • Infoühiskonna arendamisel tagatakse eesti keele ja kultuuri järjepidevus. • Infoühiskonna arendamisel arvestatakse ja kaitstakse nii intellektuaalsete väärtuste loojate kui ka kasutajate huve.  Infoühiskonna areng ei tohi vähendada kasutajate turvatunnet. Kindlustada tuleb mitteaktsepteeritavate riskide maandamine info- ja sidesüsteemides, arvestades turvalisuse nõuetega süsteemide disainimisel ning kogu nende elutsükli vältel.  Tagatud peab olema inimeste põhivabaduste ja -õiguste kaitse, isikuandmete ja identiteedi kaitse. Inimene on oma andmete omanik ning tal peab olema võimalus jälgida oma isikuandmete kasutamist.  Infoühiskonna arendamine ei ole asi iseeneses. IKT-lahendusi arendatakse suurema tõhususe ja tulemuslikkuse saavutamiseks nii avalikus kui ka erasektoris.  Infoühiskonna arendamise tegevustega ning infoühiskonna võimalustega arvestatakse kõigi valdkondlike poliitikate kujundamisel, pidades silmas, et IKT kasutuselevõtt võimaldab tõsta kõigi majandusvaldkondade konkurentsivõimet.  Infoühiskonna arendamist toetab kodumaine teadus- ja arendustegevus. • Infoühiskonna arendamisel arvestatakse Euroopa Liidus ja maailmas toimuvate arengusuundumustega, aktiivse partnerina jagatakse Eesti kogemust ning õpitakse ka teistelt. • Avalik võim kasutab oma tegevuses juba loodud keskseid tehnoloogilisi lahendusi (eID, X-tee). • Avalik võim korraldab oma tegevuse nii, et sama informatsiooni küsitakse kodanikelt, ettevõtjatelt ja asutustelt üldjuhul ainult üks kord. • Avalik võim suhtub võrdselt erinevatesse riist- ja tarkvaraplatvormidesse ning lahendab ühildumise avatud standardeid rakendades. • Infoühiskonna arendamisel kogutakse andmeid ja luuakse IKT-lahendusi, arvestades korduvkasutatavuse põhimõtteid. • Infoühiskonna arendamisel pööratakse tähelepanu vajaliku teabe, sealhulgas kestva tõestus- ning kultuuriajaloolise arhiiviväärtusega andmete, säilimisele. 45 LISA II. KÜBERTURVALISUSE STRATEEGIA Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KÜBERTUVALISUSE STRATEEGIA 2019-2022 46 Sisukord Sissejuhatus ....................................................................................................................................................... 48 Strateegia visioon ja aluspõhimõtted ................................................................................................................ 49 Prioriteetsed tegevused .................................................................................................................................... 50 1. Lähtekohad: küberturvalisuse olukord strateegia koostamisel ............................................................ 52 1.1. Küberturvalisuse tagamist mõjutavad arengusuundumused ............................................................... 52 1.2. Eesti tugevused...................................................................................................................................... 55 1.3. Eesti väljakutsed ja probleemid............................................................................................................. 56 2. Strateegia koordinatsioon ja elluviimine ....................................................................................................... 59 2.1. Küberturvalisuse strateegia roll ja ulatus ................................................................................................... 59 2.2. Seosed teiste arengukavadega .................................................................................................................. 59 2.3. Seosed teiste riikide ja rahvusvaheliste strateegiatega ........................................................................ 61 2.4. Riikliku küberturvalisuse tagamise koordinatsioon ja juhtimiskorraldus .............................................. 61 3. Strateegilised eesmärgid ....................................................................................................................... 65 JÄTKUSUUTLIK DIGITAALNE ÜHISKOND ............................................................................................................ 67 Tegevussuund 1.1. Tehnoloogilise vastupanuvõime tõhustamine ................................................................... 67 Tegevussuund 1.2. Intsidentide ja kriiside ennetamine, valmisolek ja haldamine ........................................... 70 Tegevussuund 1.3. Valdkonna terviklik juhtimine ja sidusa kogukonna kujundamine ..................................... 71 ETTEVÕTLUS NING TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUS ......................................................................................... 73 Tegevussuund 2.1. Küberturbe teadus- ja arendustegevuse ning teaduspõhise ettevõtluse toetamine ja edendamine....................................................................................................................................................... 73 RAHVUSVAHELISED SUHTED .............................................................................................................................. 76 Tegevussuund 3.1. Koostöö tõhustamine strateegiliste välispartneritega ....................................................... 77 Tegevussuund 3.2. Jätkusuutliku kübervõime rahvusvaheline edendamine .................................................... 78 KÜBEROSKUSLIK ÜHISKOND............................................................................................................................... 80 Tegevussuund 4.1. Kodanike, riigi- ja erasektori küberteadlikkuse tõstmine ................................................... 81 Tegevussuund 4.2. Riigi- ja erasektori nõudlusele vastava talendi arendamine .............................................. 83 LISA 1: Kübervaldkonnaga seotud terminid ja definitsioonid ........................................................................... 84 47 SISSEJUHATUS „Küberturvalisuse strateegia“ on kolmas küberjulgeoleku ja -turvalisuse valdkonna strateegiadokument, mis määratleb valdkonna pikaajalisema visiooni, selle saavutamiseks vajalikud eesmärgid ja prioriteetsed tegevussuunad, rollid ja ülesanded ning on tegevuste ja ressursside planeerimise aluseks. Strateegia tugineb kahe eelneva perioodi (2008-2013 ja 2014-2017) kogemustele ning horisontaalse strateegiana kaasab see Eesti küberturvalisuse tagamisse panustavad osapooled: avaliku sektori (nii tsiviilvaldkond kui ka riigikaitse), ühiskonna toimimiseks oluliste teenuste osutajad, valdkonnas tegutsevad ettevõtjad ning ülikoolid ja teadusasutused. Dokumendi koostamise eesmärk on kokkulepete sõlmimine ja tingimuste loomine tervikliku, süsteemse ja kaasava valdkondliku poliitika elluviimiseks. 2008. aasta küberjulgeoleku strateegia76 oli Eesti esimene riiklik strateegiadokument, mis tunnistas küberjulgeoleku ja -turvalisuse valdkondadeülesust ning vajadust koordineeritud tegevuse järele. Ühtlasi oli tegemist ühega esimestest horisontaalsetest kübervaldkonna strateegiatest maailmas – küberjulgeolekut ja - turvalisust hakati riigi julgeoleku ja turvalisuse aspektina tajuma alles pärast 2007. aastal toimunud Eesti- vastaseid küberrünnakuid. Eesti strateegiale järgnes mõne aasta jooksul riiklike küberjulgeoleku strateegiate koostamise laine kogu maailmas. Tänaseks on küberjulgeoleku strateegia enam kui seitsmekümnel riigil77 ning suur osa neist juhindub lähenemisest, mille Eesti esimeses strateegias defineeris. Euroopa Liidu 2013. aasta küberjulgeoleku strateegia78 määratles ühtse küberturvalisuse miinimumpaketi (määrata riigi pädevad asutused, käivitada toimiv operatiivtasandi üksus küberintsidentidele reageerimiseks, kehtestada riiklik küberjulgeoleku strateegia); 2016. aastal vastu võetud Euroopa Liidu võrgu- ja infosüsteemide turbe direktiiv79 tegi sellest õigusliku kohustuse. Teise põlvkonna küberjulgeoleku strateegia on praeguseks mõneteistkümnel riigil80 - nende seas ka Eesti 2014. aasta küberjulgeoleku strateegia81 - ja Euroopa Liidul. Kolmanda valdkondliku strateegiaga oleme maailmas esimeste riikide seas. Küberjulgeolek ja -turvalisus on nüüdseks universaalselt leidnud aktsepteerimist nii riigi ja majanduse toimimise kui ka sise- ja välisjulgeoleku lahutamatu osana. Kiirenev, mitmekesistuv ja paljuski ennustamatu digitaliseerumine tähendab suuri väljakutseid võimalike riskide ja ohtude hindamisel. Selle kõrval, kriitiliselt hinnates, ei ole Eesti ühiskond täna hästi valmis ka ammu teada küberohtudega toimetulekuks – riskid ja vaja- dused on nii era- kui avalikus sektoris paljus teadvustamata, seda ennekõike juhtimistasandil. Digitaalsetel tehnoloogiatel on nüüdseks sedavõrd läbipõimunud roll Eesti ühiskonna normaalsena tajutud elukorralduses pea mis tahes valdkonnas, et kõigi riskidega toimetulekut ei ole võimalik korraldada ühe planeerimisdokumendi kaudu. Küberturvalisuse põhimõtted on juba täna osaliselt integreeritud erinevatesse valdkondlikesse planeerimisprotsessidesse, kuid jätkusuutliku digitaalse keskkonna hoidmine ja arendamine eeldab lisaks küberohtude käsitlemisele integreeritud teemana ka valdkondadeülest fokusseeritud koostööd, mille elluviimisse on kaasatud kõik asjassepuutuvad osapooled era- ja avalikust sektorist. Selle saab tagada tugeva ja ühtse valdkondliku strateegia läbi. Lisaks on strateegial ka oluline roll kommunikatsioonivahendina valdkonna arengusuundade teadvustamiseks poliitilisel otsustustasandil, avaliku- ja erasektori koostöö tõhustamisel ning Eesti rahvusvahelise kuvandi ja sõnumite kujundamisel. Küberturvalisuse strateegia on koostatud ühtse protsessina koos „Infoühiskonna arengukavaga 2020“. Senised kogemused on viinud arusaamani, et eduka digiriigi loomiseks ja arendamiseks peavad infoühiskonna arendamine ja küberturvalisuse tagamine toimuma strateegiliselt ühtsena. Küberturvalisuse roll infoühiskonnas on tagada tingimused selleks, et IKT võimalusi saaks tõhusalt ja turvaliselt kasutada. Küberturvalisuse strateegia eesmärgid ja tulemusindikaatorid on üldreeglina (nagu kahel eelmisel strateegiaperioodil) planeeritud nelja-aastases perspektiivis, kuid kogu strateegiaperioodi lõpptähtaeg 76 https://www.valitsus.ee/sites/default/files/content-editors/arengukavad/kuberjulgeoleku_strateegia_2008-2013.pdf 77 https://www.itu.int/dms_pub/itu-d/opb/str/D-STR-GCI.01-2017-PDF-E.pdf 78 http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52017JC0450&from=EN 79 http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32016L1148&from=EN 80 https://ccdcoe.org/cyber-security-strategy-documents.html 81 https://www.mkm.ee/et/tegevused-eesmargid/infouhiskond/kuberjulgeolek 48 sünkroniseeritakse 2020. a. toimuva vaheülevaatuse ja strateegia ajakohastamise käigus infoühiskonna arengukava järgmise perioodiga. Küberturvalisuse strateegias kasutatud olulisemad terminid ja nende definitsioonid on toodud Lisas 1. STRATEEGIA VISIOON JA ALUSPÕHIMÕTTED Eesti on kõige küberturvalisem digitaalne riik Eesti suudab küberohtudega tõhusalt toime tulles tagada digitaalse ühiskonna turvalise ja tõrgeteta toimimise, toetudes riigiasutuste ühisele võimekusele, teadlikule ja osalevale erasektorile ning väljapaistvale teaduskompetentsile. Eesti on küberturvalisuse valdkonnas rahvusvaheliselt hinnatud suunanäitaja, mis toetab riigi julgeolekut ja aitab kaasa valdkonnas tegutsevate ettevõtete globaalse konkurentsivõime kasvule. Ühiskond tervikuna tajub küberturvalisust ühise vastutusena, kus igaühel on täita oma roll. Visiooni elluviimiseks lähtub Eesti küberturvalisuse tagamisel järgmistest aluspõhimõtetest: 1. Peame põhiõiguste ja -vabaduste kaitset ja edendamist internetis sama oluliseks kui füüsilises keskkonnas. 2. Kohtleme küberturvalisust Eesti kiire digitaalse arengu võimaldaja ja võimendajana, mis on Eesti sotsiaalmajandusliku arengu aluseks. Turvalisus peab toetama innovatsiooni ja innovatsioon turvalisust. 3. Teadvustame, et krüptograafiliste lahenduste turvakindluse tagamine on Eesti jaoks unikaalselt oluline, kuna sellel tugineb kogu meie digiriigi ökosüsteem. 4. Digiriigi toimimise aluseks on läbipaistvus ja avalik usaldus. Selle hoidmiseks peame kinni riigipoolse avatud kommunikatsiooni põhimõttest. Strateegia mõjuindikaatorid: 1. Eestis ei toimu ühtegi küberintsidenti, mis häiriks olulisel määral ühiskonna sotsiaalset ja majanduslikku toimimist või sunniks loobuma harjumuspärastest digitaalsetest lahendustest. Läbi aegade võib Eestis lugeda ainsaks infoühiskonna toimimise halvanud küberintsidendiks 2007. aasta küberründed. Reaktsioonina küberintsidendile ei ole Eesti seni kordagi loobunud kasutatavatest digitaalsetest lahendustest. 2. Eesti elanikud tunnevad end internetis turvaliselt ning usaldavad e-riiki. Jälgitavad mõõdikud: Mõõdik Algtase Sihttase Allikas Turvariski vältimise kaalutulustel avaliku 3,1% (2015) ≤ 3.1%83 (2020) Statistikaamet sektori või teenusepakkujaga elektroonilisest suhtlemisest hoidunute osakaal82 82 Viimase 12 kuu jooksul turvariskide tõttu internetitegevusest hoidunud 16-74-aastased internetikasutajad: suhtlemine avaliku sektori asutuste või teenusepakkujatega. https://ec.europa.eu/eurostat/web/digital-economy-and- society/data/database 83 Mõlema mõõdiku sihttase ajakohastatakse 2020 vaheülevaatuse käigus 49  Turvalist elektroonilist identiteeti84 kasutavate 57,6% (2017) ≥ 65% (2020) SK ID inimeste osakaal elektroonilist identiteeti Solutions AS omavatest elanikest85 PRIORITEETSED TEGEVUSED Me ennetame: - Uued teenused ja andmekogud on ehitatud üles arvestades turvalisuse ja privaatsuse põhimõtet (security and privacy by design) ning vabanetud on taakvarast ehk vananenud platvormidest (no legacy põhimõte). Selleks arendame välja keskse turvarhitektuuri nõustamise võimekuse. - Eesti info- ja võrguturbe riiklik korraldus lähtub riskipõhisest lähenemisest ja parimatest rahvusvaheliselt tunnustatud standarditest. Toetame nende laiapindset rakendamist. - Riik omab koostöös kõigi osapooltega terviklikku küberruumi olukorrapilti. Selleks süvendame riigivõrgu automaatseiret, võimaldame võrguseiret ka eravõrkudele. - Meil on targad digitehnoloogia kasutajad. Selleks muudame küberteadmised ja -oskused üldhariduse läbivaks osaks ning viime süsteemselt ellu teavituskampaaniad ja täiendkoolitusi. Sealjuures tõstame teadlikkust nii ohtudest kui ka õiguspärasest ja õigusvastasest käitumisest. - Tagatud on ühiskonnale oluliste teenuste digitaalne turvalisus. Selleks on tagatud süsteemne rist- ja piiriüleste sõltuvuste haldamine ning turvatestide läbiviimine kõige kriitilisemate teenuste andmekogudele ja infosüsteemidele. - Küberturvalisuse tagamine on teadvustatud kõigi küberruumis tegutsejate ühise vastutusena. Me kaitseme: - Ühendame riigi käsutuses olevad võimed, et teha olemasoleva ressursiga enam. Selleks viime läbi küberturvalisuse võimete auditi ning käivitame riikliku küberturbe keskuse (NCSC). - Hõlmame küberturvalisuse riigikaitse laia käsitusse. Selleks integreerime küberturvalisuse riigikaitse planeerimisdokumentidesse (riigikaitse arengukava ja riigi kaitsetegevuse kava) ning viime regulaarselt läbi ühiseid õppuseid ühiskondlikult oluliste teenuste osutajate, riigi poliitilise juhtkonna ning riigikaitseorganisatsioonidega. - Hoiame aktiivset ja sidusat küberturvalisuse kogukonda. Selleks pakume tehnilist infovoogu, korraldame ühisõppuseid ning kaasame nii erasektori kui akadeemilise kompetentsi seadusloome ja strateegilise planeerimise protsessidesse. - Arendame välja küberoperatsioonide võime. Selleks arendame edasi kaitseväe küberväejuhatust, töötame välja küberründevõime ning edendame küberajateenistust. - Rakendame meetmeid küberkuritegevuse piiramiseks. Selleks loome raamistiku ametkondadevaheliseks tõhusaks koostööks ja infovahetuseks, koolitame menetlejaid, edendame otsekontakte menetlejate ning rahvusvaheliste tippekspertide vahel ning suurendame õiguskaitseorganite võimekust. - Tagame kriitiliste andmekogude ning riikliku andmeside turvalisuse. Selleks juurutame riigiside kontseptsiooni ning tagame kriitiliste andmekogude peegeldamise välisriikides asuvatesse andmesaatkondadesse. - Tugevdame praktilist igapäevast koostööd oma rahvusvaheliste strateegiliste partnerite ja liitlastega. Me arendame: - Tagame spetsialistide järelkasvu. Selleks käsitleme küberturvalisust süvendatud IT-õppe osana üldharidustasemel ning esitame ootused ülikoolidele spetsialistide väljaõppeks. - Toetame riigi, akadeemia ja erasektori võtmepartnerite tulemuslikku koostööd. Selleks käivitame nii siseriiklikku kui rahvusvahelist koostööd soodustava klastri. 84 2017. aasta andmete puhul loeti turvaliseks elektroonseks identiteediks riigi poolt väljastatavaid identiteete: 85 Inimeste arv, kes on viimase aasta jooksul vähemalt ühe korra kasutanud eID teenust. 50 - Võimendame küberturvalisuse kui majandussektori kasvu. Selleks toetame innovatsiooni ja tootearendust ning tugevdame diplomaatilist tuge turundustegevustele. - Loome kübervaldkonna teadus- ja arendustegevuse kava ja koordinatsioonimehhanismi ülikoolide ja ettevõtete poolt läbiviidava teadus- ja arendustegevuse suunamiseks, ettevõtete toetusmeetmete sisustamiseks ning haridusprojektide ja stipendiumite rahastamiseks. - Tulevikusuundumusi ja -riske analüüsides tagame võimekuse reageerida kiirelt uutele väljakutsetele ja ohtudele. - Edendame konkurentsivõimelist ja jätkusuutlikku kübervõimet partnerriikides. Selleks jagame Eesti kogemusi kolmandatele riikidele läbi Euroopa Liidu ja ka rahvusvaheliste projektide. Visioonini jõudmine vajab läbivalt: - Piisava kompetentsi, inimressursi ja rahaliste vahendite olemasolu; - Küberturvalisuse lõimimist kõikidesse valdkondadesse ja olulistesse planeerimisprotsessidesse; - Protsesside keerukuse haldamist ja bürokraatlike tõkendite minimiseerimist riigi-, erasektori ja teadlaskonna jaoks nii õiguslike kui riigihalduslike vahenditega. 51 1. LÄHTEKOHAD: KÜBERTURVALISUSE OLUKORD STRATEEGIA KOOSTAMISEL Digitaalne riik on ligi 20 aastat olnud ja on endiselt Eesti teadlik valik, mis loob ühiskonnale märkimisväärset lisaväärtust. Ainuüksi eID ökosüsteemi majanduslik kogumõju aastas jääb hinnanguliselt suurusjärku 800-1500 miljonit eurot ehk 4-7% SKPst.86 Digiriigi teostuse ja paljude e-teenuste osas on Eesti rajaleidja kogu maailmas – see toob kaasa nii võimalusi kui ka riske. Tõsiseltvõetavat alternatiivi digiühiskonnale ei ole, mistõttu ei ole ka alternatiivi turvalisusesse investeerimisele. Küberturvalisus ei tähenda Eesti jaoks kitsalt tehnoloogiliste lahenduste kaitsmist, vaid ennekõike digitaalse ühiskonna ja eluviisi kaitsmist tervikuna. Eesti strateegilisi valikuid mõjutab olulisel määral globaalne küberkeskkond ja selle nii soovitud kui soovimatud arengud, kuna küberohtudele on iseloomulik riigipiiride tähendusetus ja rünnete globaalne ulatus. Eesti küberruumi turvalisust mõjutavad olulisel määral erinevad siseriiklikud ja rahvusvahelised suundumused, mida on lähemalt käsitletud Riigi Infosüsteemi Ameti, Kaitsepolitseiameti ja Välisluureameti aastaraamatutes87, akadeemilistes uuringutes88 ning riskianalüüsides89 ja küberkaitseõppuste järeldustes. Eriti väärtuslikud on vahetud õppetunnid nii enda kui välispartnerite kogemusest ja strateegia koostamise arutelude käigus saadud kogukonna tagasiside. Samuti on Eestil olnud ainulaadne võimalus läbida vajalikud õppetunnid maailmas ainulaadsete küberkriiside – näiteks 2007 küberrünnakud või 2017 ID-kaardi kriis – lahendamisel ning vahetult rakendada saadud kogemusi oma strateegiliste suundade valikul. 1.1. KÜBERTURVALISUSE TAGAMIST MÕJUTAVAD ARENGUSUUNDUMUSED Küberturvalisust mõjutavad trendid kujundavad keskkonda, milles riigid toimetavad ja millest peab tegevuste kavandamisel lähtuma. Eestil on väga piiratud võimalused nende trendide muutmiseks, küll aga peame nende suundumustega arvestama. Laienev tehnoloogiakasutus, kasvav digitaalne sõltuvus ja uute tehnoloogiate areng Üleilmset digitaalset keskkonda tervikuna iseloomustavad mahtude intensiivne kasv, tehnoloogia kiire areng ja ühiskondade suurenev digitaalne sõltuvus. Ajavahemikus 2015-2019 hinnatakse internetikasutajate arvu kogu maailmas kasvavat miljardi, nutitelefonide hulk 2,6 miljardi ja internetti ühendatud erisuguste seadmete hulk 8,1 miljardi võrra. Globaalse andmesideliikluse maht kasvab oodatavalt rohkem kui kaks korda ja säilitatavate andmete maht viiekordistub.90 Aastaks 2020 ennustatakse asjade interneti91 seadmete hulga jõudmist 20-50 miljardile ning pilvandmetöötluse mahu kolmekordistumist võrreldes 2015. aastaga.92 Samal ajal mõjutavad keskkonda masinõppe ja tehisintellekti areng, kiirelt kasvav robootika ja iseliikuvate objektide kasutuselevõtt, plokiahela tehnoloogia ning potentsiaalne kvantarvutite kasutuselevõtt lähitulevikus. 86 Arvestades digiallkirjastamisega keskmiselt säästetud aega, tööajapõhist kogukulu ning aastas antud digiallkirjade arvu. Lähteandmed: Tarmo Kalvet, Marek Tiits, Hille Hinsberg (toimetajad) (2013). E-teenuste kasutamise tulemuslikkus ja mõju. Tallinn: Balti Uuringute Instituut ja Poliitikauuringute Keskus Praxis (ajasääst); https://www.ria.ee/ee/pea-poole-miljoni-id- kaardi-sertifikaadid-vajavad-uuendamist.html (2016. aastal antud keskmine digiallkirjade ja tehtud autentimiste arv ning kasutatud digitaalsete isikut tõendavate dokumentide hulk); https://www.stat.ee/stat-skp-jooksevhindades (SKP jooksevhindades). 87 https://www.ria.ee/public/Kuberturvalisus/RIA-kuberturvalisus-2018.pdf, https://www.kapo.ee/et/content/aastaraamatu-v%c3%a4ljaandmise-traditsiooni-ajalugu-ja-eesm%c3%a4rk-0.html, https://www.valisluureamet.ee/pdf/raport-2018-EST-web.pdf 88 „ID-kaardi kaasuse õppetunnid“, Tallinna Tehnikaülikool, 2018: https://www.ria.ee/public/PKI/ID-kaardi_oppetunnid.pdf 89 „Küberintsident. Hädaolukorra riskianalüüs“, Riigi Infosüsteemi Amet, 2018 (juurdepääsupiiranguga AK) 90 https://www.mcafee.com/enterprise/en-us/assets/reports/rp-threats-predictions-2016.pdf 91 internetiühendusega seadmete võrk, kus seadmed nii kasutaja kui ka üksteisega informatsiooni jagavad ja vahetavad. Asjade interneti seadmed võivad olla näiteks nutitelefonid, külmikud, pesumasinad, nutikellad, meditsiiniseadmed, hooned, lennukimootorid. 92 Cloud and IoT Threats Predictions. McAfee Labs, Nov 2016. https://www.mcafee.com/hk/resources/misc/infographic- cloud-iot-predictions-2017.pdf 52 Uute tehnoloogiate areng toob kaasa nii küberründe vahendite, viiside ja sihtmärkide mitmekesistumise kui ka küberturvalisuse tagamise võimaluste muutumise. Kasvanud on nii riigi kui erasektori digitaalne sõltuvus, mis omakorda puudutab teenuseid kõigis eluvaldkondades, ka seni tehnoloogiaga üksnes kaudselt seotuid. 2016. aastal RIA tellimusel korraldatud elutähtsate teenuste toimepidevusuuringu järelduste kohaselt sõltuvad eranditult kõik Eesti elutähtsa teenuste osutajad oma tegevuses IKT-st ning ligi pooled loevad oma sõltuvust kriitiliseks.93 ID-kaardi turvariski kaasus 2017. aasta sügisel näitas eluliselt, kuivõrd sõltuvad on digitaalse baastaristu toimimisest ja kättesaadavusest nii riigivõimu teostamine kui ka erasektor ehk ühiskonna tavapärane toimimine tervikuna. Kasvav, muutuv ja teenuspõhine küberkuritegevus Arvestades, et oluline osa inimeste tegevusest on liikunud küberruumi, pannakse ka järjest suurem osa süütegudest toime selle võimalusi kasutades. Teenusetõkestusrünnaku või lunavarakampaania korraldamiseks ei ole enam vaja kõrgeid tehnilisi oskusi või suuri ressursse. See lisab suure hulga võimalikke kurjategijaid, kellel on võimekus Eesti riiki ja inimesi interneti vahendusel hõlpsasti rünnata. Europoli küberkuritegevuse ohuhinnangu kohaselt ületab mõnes Euroopa Liidu liikmesriikigis küberkuritegude arv traditsiooniliste kuritegude oma.94 Küberkuritegevusega tekitatud ülemaailmse majanduskahju suurus jääb maha vaid korruptsioonist ja narkokuritegevusest ning moodustab hinnanguliselt 0.8 protsenti maailma SKT- st.95 IKT sektori arenguga tekivad uued küberrünnete toimepanemise vahendid ja meetodid. Endiselt pannakse enim küberkuritegusid toime kasutades lunavara, kuigi kasvu on märgata ka teenusetõkestusrünnete arvus, sealhulgas nende rünnete, mille käigus kasutatakse ära asjade interneti seadmete turvanõrkusi.96 Küberkuritegevuse levikut mõjutavad mitmed tegurid nagu teenuste arhitektuuri turvalisus, elanikkonna teadlikkus ohtudest ja sellest, kuidas end nende eest kaitsta, kuriteo toimepanemiseks kuluv vaev, selle kasumlikkus ja tabamise tõenäosus. Keerukas julgeolekuolukord Eesti küberturvalisust mõjutab paratamatult ka keerukas julgeolekuolukord nii siinses regioonis kui kogu maailmas. Küberoperatsioonide kasutamine riikide soovitud strateegilise eesmärgi või mõju saavutamiseks on viimastel aastatel muutunud nii sagedamaks kui ka tõsisemaks: mõjutatakse nii demokraatlikke protsesse (valimised ja referendumid ning nendega seotud kampaaniad) kui ka rünnatakse elutähtsat taristut (eeskätt energia-, side- ja pangandussektoris).97 Küberoperatsioonide laiemaks eesmärgiks võib olla nii poliitiline kui majanduslik mõjuvõim ning vahendina kasutatakse rahvusvahelise kogemuse põhjal nii poliitilist (sh avaliku arvamuse) mõjutustegevust kui ka nt küberkuritegevuse toetamist või sihitud ründeid elutähtsate objektide vastu. Sealjuures võimaldab küberoperatsioonide läbiviimine kombata nõrkusi ja halle alasid, kus eesmärke on võimalik saavutada oluliselt madalama kuluga kui konventsionaalse sõjalise tegevuse korral (kuivõrd viimane kanaliseerib tugevuse rünnatava osapoole tugevuse vastu ning põhjustab rahvusvaheliselt kogukonnalt tugevamat vastuseisu). Küberturvalisus on esmajoones tehnoloogilise ja institutsionaalse võimekuse olemasolu ning teadliku rakendamise küsimus, ent ühiskonna turvatunnet mõjutab olulisel määral ka kommunikatsiooniaspekt ehk küberturvalisuse tajumine. 2017. aasta märtsis tehtud uuringu kohaselt peab 67% eestlastest organiseeritud küberrünnaku toimumist kõige suurema tõenäosusega ohuks Eestile.98 Eeskätt ühiskonna stabiilsuse ja majanduskeskkonna toimimise seisukohast on hädavajalik, et riigi elanikud ja meie välispartnerid oleksid veendunud, et Eestil on olemas vajalik võimekus küberohtudega toimetulekuks. 93 https://www.ria.ee/public/Kuberturvalisus/Elutahtsate-teenuste-osutamist-mojutavate-tegurite-uuringu-kokkuvote.pdf 94 Internet Organised Crime Threat Assessment (IOCTA) 2016. 95 McAfee, Economic Impact of Cybercrime, 2018 96 Iocta 2017 97 nt WannaCry ja NotPetya. Pärast küberründeid elektrijaamade vastu Ukrainas 2015. ja 2016. aasta detsembris on energiasektori taristust saanud küberrünnete sagedane sihtmärk. 98 „On kaks peamist ohtu, mille realiseerumist peavad enam kui pooled vastanuist lähemate aastate jooksul väga või küllaltki tõenäoliseks: 67 protsendi arvates võib toimuda organiseeritud rünnak Eesti riiklike infosüsteemide vastu (nn küberrünnak) ja 61 protsendi hinnangul võib mõni välisriik sekkuda Eesti poliitika või majanduse mõjutamiseks oma huvides.“ http://www.kaitseministeerium.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/avalik_arvamus_ja_riigikaitse_marts_2017.pdf 53 Piiratud tehnoloogiline autonoomia Eesti on osa ülemaailmsest digitaalsest keskkonnast ning tugineb suures osas välismaistele IT-lahendusele. Arvutite ja võrguseadmete riistvara on üldiselt pärit Aasiast; operatsioonisüsteemid, tarkvara ja teenused enamasti USA-st. See tingib, et meie küberturbe olukorda mõjutavad teiste riikide IT-lahenduste turvanõrkused ja nende vastu tehtud ründed.99 Nii meie kui ka teiste Euroopa riikide käitumine on seetõttu paljus vältimatult passiivne ja keskendub laiatarbe-lahenduste turvavigadele reageerimisele või riskide ennetamisele. Eesti peamiste liitlasriikide praktika näitab, et ka riiklikes süsteemides kasutatav (küberkaitse-) tarkvara ja selle päritolu võib omada tähendust riiklikule julgeolekule (näiteks on USA ja Euroopa riigiasutused piiranud oma süsteemides Venemaa või Hiina päritolu toodete kasutamist). Nii Euroopa Liidu kui Eesti huvides on rahvusliku ja Euroopa kübertööstuse tugevdamise kaudu suurendada strateegilist autonoomiat. Küberjulgeoleku debati globaliseerumine Küberjulgeolek on saanud arenenud riikide jaoks oluliseks osaks riiklikust julgeolekust, tuues kaasa tähelepanu ja ressursside suurenemise. Viimase kümnendi jooksul on küberjulgeolek jõudnud rahvusvaheliste koostööformaatide prioriteetide hulka. 2010. aastal tunnistas NATO oma uues strateegilises kontseptsioonis esmakordselt, et küberründed kujutavad endast julgeolekuohtu.100 NATO tunnustas 2014. aasta Walesi tippkohtumisel rahvusvahelise õiguse kehtivust küberruumis ning deklareeris, et kuivõrd küberründe mõju kaasaegsele ühiskonnale võib olla võrreldav konventsionaalse ründega, on küberkaitse osa NATO kollektiivkaitse mandaadist.101 2016. aasta Varssavi tippkohtumisel nimetas NATO küberruumi üheks sõjaliste operatsioonide domeeniks, kus alliansi kaitsevalmidust tagada.102 6. juulil 2016 võttis Euroopa Parlament Euroopa Liidu ühtse küberjulgeoleku taseme tõstmiseks vastu võrgu- ja infoturbe direktiivi,103 mis sisaldab muu hulgas kõigile liikmesriikidele kohustust riikliku võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse strateegia koostamiseks. Eesti eesistumise ajal 2017. aastal uuendati Euroopa Komisjoni küberjulgeolekupoliitikat nn. küberpaketi vastuvõtmisega104, mis sisaldas endas ka Euroopa Liidu küberjulgeoleku strateegia uuendatud versiooni. Üheks keerukamaks ja olulisemaks rahvusvaheliseks aruteluteemaks on osutunud rahvusvahelise õiguse kohaldumine küberruumile. ÜRO tasandil tajutud vajadusest suurema õigusselguse järele ning riikide põhimõttelisest valmisolekust seda selgust otsida ja luua annavad märku ÜRO Peaassamblee kokku kutsutud küberekspertide grupid (UN GGE). Nende 2013. ja 2015. aasta raportites tunnustatakse sõnaselgelt rahvusvahelise õiguse kohaldumist küberruumis. 2017. aasta grupp ei suutnud siiski lõppraportis kokku leppida ning riigid ei ole aastaks 2018 jõudnud lähemale konsensusele, kuidas rahvusvaheline õigus küberruumis kohaldub. OSCE raames on 2013. ja 2016. aastal lepitud kokku küberruumi usaldusmeetmetes (Confidence Building Measures), mille abil läbi infovahetuse ja koostöö vähendada konfliktiohtu.105 Olulise akadeemilise panusena anti 2017. aasta veebruaris välja NATO Küberkaitsekoostöö Keskuse eestvedamisel koostatud küberoperatsioonidele kohalduva rahvusvahelise õiguse käsiraamat (Tallinn Manual 99 2017. suuremad küberintsidendid WannaCry ja Petya/NotPetya olid seotud Microsofti nõrkustega, kuid suure rahvusvahelise mõjuga vigu on leitud pea kõikide suurte IT-tootjate lahendustes. 100 https://www.nato.int/cps/en/natohq/topics_82705.htm 101 https://www.nato.int/cps/en/natohq/official_texts_112964.htm. 102 https://www.nato.int/cps/en/natohq/official_texts_133169.htm. 103 http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32016L1148 104 http://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/PDF/?uri=JOIN:2017:450:FIN&rid=3 https://ec.europa.eu/transparency/regdoc/rep/1/2017/EN/COM-2017-477-F1-EN-MAIN-PART-1.PDF 105 OSCE protsessi väärtus on, et see hõlmab vaadetelt väga erinevaid riike (sh EL riigid, USA ja Venemaa), kelle puhul küberruumis pingeid ja usaldamatust leevendavad praktilised meetmed globaalsele julgeolekule arvestatavat mõju avaldada. 54 2.0),106 mis käsitleb küberoperatsioone riikidevaheliste suhete osana rahvusvahelise õiguse kontekstis, andes riikidele praktilisi juhiseid. Üha komplekssem õiguskeskkond turuosalistele Digitaalse keskkonna kasvava tähtsuse ja suurenenud riskidega käib kaasas surve ja vajadus valdkonda senisest enam reguleerida nii Euroopa Liidu tasemel kui ka Eesti siseselt. Eesti võimalus on regulatsioonimahtu ohjata, sest protsessidele ja protseduuridele lisandub ka regulatsiooni summaarne keerukus: iga uus regulatsioon on täpsem ja põhjalikum kui eelmine. Riigi IT-lahenduste keerukus kasvab koos regulatsiooni mahuga ning samal ajal muutub olemuslikult keerukamaks ka IT ise. Ühest küljest peab regulatsioon aitama kaasa infoturbe sisulisele rakendamisele ning tagama ühiskonna turvalisuse vastavalt kaalule, mida digitaalne keskkond ühiskonna toimimises kannab. Samas on see väljakutseks valdkonnaülesele toetavale koostööle ning surve Eesti kiirusele ja paindlikkusele, muutes keerukamaks probleemide lahendamise uusi meetodeid ja enda reegleid kasutades, mis on mõneti olnud seniste edulugude eelduseks. Internetivabaduse väljakutsed Interneti kättesaadavus on üle maailma suurendanud inimeste juurdepääsu teabele ja toonud lisaks majanduskasule kaasa ka riigivalitsemise suurema läbipaistvuse, loonud võimaluse avalike teenuste paremaks ja odavamaks osutamiseks, kodanikuühiskonna osalemiseks otsustusprotsessides ning tõhustanud globaalset lävimist tervikuna. Viimased aastad on näidanud internetivabaduse tuge demokraatlikele protsessidele, aga ka autoritaarsete riikide kasvavat praktikat internetivabaduse piiramiseks. On riike ja huvigruppe, kes rõhutavad kasutajate ligipääsu piiramise positiivseid aspekte küberjulgeoleku ja turvalisuse vaatest: teenusepakkujate ja vastavate riiklike asutuste paindlikum ligipääs internetiliiklusele ja piirangute kehtestamine võimaldab nende hinnangul nii tõhusamat kaitset võrkudele ja kriitilisele taristule kui ka efektiivsemat võitlust kuritegevusega. Freedom House’i raportite põhjal on Eesti olnud aastast aastasse üks internetivabaduse juhtriikidest ja eeskujudest, kuid globaalsete trendide mõjutamine on suur väljakutse olukorras, kus ülemaailmne internetivabadus on olnud langustrendis viimased seitse aastat107. 1.2. EESTI TUGEVUSED Oma tugevustele toetumine võimaldab Eestil ellu viia strateegilisi eesmärke ja leida tõhusaid lahendusi väljakutsetele. Järgnevalt on välja toodud viis enim mõju ja potentsiaali omavat Eesti tugevust kübervaldkonnas. Eesti digiriigi turvaline alusarhitektuur Eesti digitaalne arhitektuur baseerub riigi tagatud turvalisel elektroonilisel identiteedil ja X-tee andmevahetuskeskkonnal, mis on olnud kiire digitaalse innovatsiooni võimaldaja ja võimendaja ning tagab, et turve on kodaniku jaoks mugavalt ja loomulikult korraldatud. X-tee võimaldab riigipoolsete teenuste ja andmevahetuse turvalist ülesehitamist ning koostööd ja ID-kaardi kui kohustuslikku isikut tõendava dokumendi näol jagab riik elanikele ühtaegu ka digitaalse identifitseerimistunnistuse (autentimis- ja allkirjastamisvahendi) ja krüpteerimisseadme, viies turvalise tehnoloogia massidesse. Enamgi kui tehnoloogia olemasolu, eristab Eestit teistest riikidest sealjuures suutlikkus tehnoloogiat rakendada. Elementaarne ja järeleproovitud küpsusaste Eesti praegust küberturvalisust kindlustavad toimiv digiriigi taristu, tugev digitaalne identiteet, riigiasutustele ja oluliste teenuste osutajatele rakendamiseks kohustuslik turvameetmete süsteem, keskne küberturbeintsidentide seire, lahendamise ja raporteerimise süsteem, toetav õigusruum ning toimivad 106 Tallinn Manual 2.0 on the International Law Applicable to Cyber Operations. Cambridge University Press, 2017. 107 https://freedomhouse.org/report/freedom-net/freedom-net-2017 55 koostööformaadid. Kahe kriisi kogemus (2007 ja 2017) on andnud praktilise ja läbitestitud kindluse, et küber- turvalisuse valdkonna arendamisel tehtud valikud on üldjoontes õiged ja tuleme oma digitaalse ühiskonna kaitsmisega toime. Asjaolust, et tegemist ei ole mainekujundusliku edu või üksikute innovaatiliste saavutuste tagajärjega, annab kinnitust ka Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu (ITU) indeks108 (2016. aasta andmed), mille põhjal Eesti on küberturvalisuse arengu poolest maailmas viiendal ja Euroopas esimesel kohal ning E-Riigi Akadeemia küberindeks109 (2017. aasta andmed), mille alusel Eesti on maailmas kolmandal kohal. Väikeriigile omane kiirus ja paindlikkus Väike ja sidus küberturbe kogukond ja isiklikul tasemel hea läbisaamine tagab võimekuse efektiivselt aktuaalsetele probleemidele reageerida. Ka mitteformaalselt on teada, kes millega tegeleb, ning otsustusprotsesside subordinatsioon ei ole suur: vajadusel saab suhelda otse tippjuhtide ja poliitikutega. Usalduslikku ja efektiivset koostööd turuosalistega toetab riigipoolne avatus kui põhimõte. Eesti rahvusvaheline kaal Kõrge rahvusvaheline maine on tingitud asjaolust, et oleme viimase kümne aasta jooksul hoidnud rahvusvahelist juhtrolli, olnud innovaator – uudsete küberturvalisuse kontseptsioonide tutvustaja ja esmarakendaja – ning seeläbi rahvusvaheline suunanäitaja. See on toonud kaasa rahvusvahelise huvi Eesti kui küberturvalisuse tippvõimekusega riigi vastu. Eestit loetakse usaldusväärseks partneriks ning Eesti häälel on arvestatav mõju rahvusvahelistes aruteludes. Lisaks kübervaldkonnale tugevdab see Eesti positsiooni nii julgeoleku- kui ka majandusküsimustes laiemalt. Lõppkasutajate kõrge usaldus Kodanike usaldus digitaalse riigi ja teenuste vastu ning baastasemel ühiskondlik arusaam küberturvalisuse olulisusest on saanud olulisel määral mõjutatutd 2007. aasta küberrünnakutega toimetulekust ja 2017. aasta ID-kaardi turvanõrkuse ilmnemisega toimetulekust, mis andsid laiemale ühiskonnale kogemuse digitaalse keskkonna mõjust igapäevasele elule ning tõid kaasa praktilise kogemuse, et turvalisuse tagamine nõuab lõppkasutaja aktiivsust (tarkvara uuendamist, alternatiivlahenduse soetamist). Usaldust digitaalse identiteedi ja teenuste vastu näitab ka 2017. aasta sügisel ID-kaardiga tehtud toimingute arv, mis jäi kriisieelsega võrreldes tavapärasele tasemele. 1.3. EESTI VÄLJAKUTSED JA PROBLEEMID Olulised väljakutsed Eesti küberjulgeoleku ja -turvalisuse tagamiseks ei erine oluliselt teiste võrreldavate riikide ees seisvatest probleemidest. Eesti on maailma üks kõige digisõltuvamatest riikidest, mistõttu on küberohtude võimalikud mõjud meie jaoks võrreldes paljude teiste riikidega oluliselt kaalukamad. Järgnevalt on välja toodud kogukonna poolt strateegia koostamise käigus esile toodud seitse kõige prioriteetsemat probleemi ja väljakutset, mis takistavad valdkonna optimaalset toimimist ja arengut ning mida praeguseks rakendatud normatiivsed lahendused ei ole parandanud. Piiratud spetsialiseerumisvõime Piiratud spetsialiseerumisvõime nii riigisektoris, eraettevõtetes kui ka teadusasutustes on Eesti kui väikese ja väheneva rahvastikuga ühiskonna alusprobleemiks. Kuigi väike ekspertide kogukond ja isiklikul tasemel hea läbisaamine tagab operatiivse kiiruse ja paindlikkuse esmaseks kriiside ja intsidentidega toimetulekuks, ei ole selles peituv tugevus jätkusuutlik olukorras, kus IT süsteemide ja ohtude keerukus järjest kasvab. Killustunud valdkondlik ekspertiis ei võimalda tipptasemel spetsialiseerumist. Sellega kaasneb omakorda oht tippspetsialistide Eestist ja eelkõige avalikust sektorist lahkumiseks. 108 https://www.itu.int/dms_pub/itu-d/opb/str/D-STR-GCI.01-2017-PDF-E.pdf 109 https://ncsi.ega.ee/ncsi-index/ 56 Puudulik tervikjuhtimine Suureks väljakutseks on küberturvalisuse valdkonna strateegiline tervikjuhtimine ja ühtne koordinatsioon: valdkonna planeerimine toimub endiselt pigem asutuste vastutusalade summana, igaühe enda prioriteete pidi. Sellest lähtub ka ebapiisav asutusteülene olukorrateadlikkus ja teabevahetus ning killustunud, ebaühtlane ja raiskav infosüsteemide kaitse korraldus, vaatamata üldisele suunisele ressursside konsolideerimiseks. Ebapiisav arusaam küberohtude ja –intsidentide mõjudest ja taristu (rist)sõltuvustest Avar autonoomia IT-süsteemide arendamisel ja haldamisel toob kaasa olukorra, kus asutused korraldavad küberturberiskide haldamist sageli oma valikute laiemat mõju hindamata, vaatamata sellele, et ollakse seotud ühiskasutatava taristuga (riigivõrk). Ühtsete turbepõhimõtete ja standardite eiramine või puudumine seab ohtu Eesti hajusal arhitektuuril põhineva digiriigi toimimise. Endiselt puudub riigil süsteemne ülevaade süsteemide omavahelistest rist- ja piiriülestest sõltuvustest ja võimalikest mõjudest ning selge arusaam teenuste miinimumtaseme tagamisest, mis peab töötama ka kriisiolukorras. Ebapiisav teadlikkus ja vähene omanikutunne Küberturvalisuse alane teadlikkus on endiselt ebapiisav. riigi kui ka erasektori juhtide hulgas kui ka ühiskonnas laiemalt on madal, millega omakorda kaasneb vähene omanikutunne. Eelnevast tuleneb aga küberturbe alahindamiseni infosüsteemide ja teenuste arendamisel. Küberturvalisuse tagamist ei tajuta isikliku vastutusena ega organisatsiooni põhitegevuse riskina, vaid koheldakse valdavalt kui keerukat tehnilist teemat, millega keegi teine peab tegelema. Infoturbe tagamisse suunatud ressursside maht süsteemide arendamisel ja haldamisel on jäänud maha valdkonna arengust tulenevast vajadusest ning reguleerimiskoormuse kasvust – see on väljakutse, mida tehnoloogia pideva arenguga kaasnev kasvav keerukus üha süvendab. Spetsialistide puudus ja ebapiisav juurdekasv Kompetentse tööjõu vähesus nii avalikus kui ka erasektoris mõjutab kõigi strateegiliste eesmärkide täitmist. Küberturbe (töö)turg on globaalne ja toimub pidev konkurents parimate talentide pärast. Riigi kriitilisi funktsioone toetavaid tippspetsialiste tõmbavad aktiivselt nii Eesti kui ka välismaised ettevõtted. Riigisektori väljakutseks on pakkuda piisavalt mõtestatust, vabadust ning võimalusi uudseid ja unikaalseid lahendusi ellu viia, sellal kui surve Eestist pärit spetsialistide värbamisele erasektorisse ja rahvusvahelistesse ettevõtetesse suureneb koos Eesti tehnoloogiavaldkonna ja küberturbe rahvusvahelise mainega, mida riik ise aktiivselt võimendab. Kehtivatel küberturbe õppekavadel ei ole seni piisaval määral arvestatud Eesti tööturu vajadustega, sest puudub selge tööjõuvajaduse kaardistus ja tellimus. Valdkondliku kogukonna poolt tajutakse probleemina ka vajalike küberkompetentside omandamist IT-välistel õppekavadel ning riigi ja erasektori koostööd teadusasutustega, mis ei ole piisavalt süsteemne. Vähene sektoris tegutsevate edukate ettevõtete hulk ja ebapiisav teadus- ja arendustegevuse maht Oma küberturbetoodet või -teenust arendavate ja välisturgudel edukate Eesti ettevõtete hulk on endiselt väike, arvestades, et küberturbe- ja julgeolekutööstusel on Eesti valdkondlikke tugevusi arvestada tohutu ekspordipotentsiaal. Oluliseks arengut pärssivaks faktoriks on sealjuures spetsialistide puudus, mis pidurdab kasvu kogu IKT sektoris tervikuna. Teisalt ei ole täna piisaval hulgalsa ressursse ka Eesti jaoks strateegiliselt olulistes teadusvaldkondades nagu krüptograafia või turvalised identimislahendused. Üheks võtmeküsimuseks on sealjuures ebapiisav koostöö riigi ja teadusasutuste vahel, millest tuleneb vähene arusaam riigi praegustest ja tulevastest prioriteetidest ja väljakutsetest teadustegevuse planeerimisel. Samaväärselt on probleemiks ka ebapiisav sidusus teadustegevuse ja ettevõtluse vahel – probleemiks nii Eestis kui kogu Euroopas on teadustöö tulemuste kommertsialiseerimine: teaduspublikatsioone avaldatakse, kuid neist ei arene edasi reaalseid prototüüpe, tooteid ja patente. Tugeval ja võimekal sektori ettevõtlusel ja seda võimaldaval teadus- ja arendustegevusel on lisaks panusele riigi arengusse (majanduskasv) ka väga vahetu mõju ühelt poolt riigile vajalike turbelahenduste pakkujana – Eesti kõrgelt digitaliseerinud riigihaldus tingib vajaduse innovaatiliste ja 57 paindlike lahenduste järele, mida välisettevõtetelt sageli ei saa – ning teisalt roll õhukese riigi kriisivaruna, tagades teadmuse ja talendi olemasolu, keda on võimalik vajadusel riigile appi kutsuda.110 Eesti kui usaldusväärse ja väärtusliku rahvusvahelise partneri maine hoidmine Eesti koht küberturvalisuse tippriikide seas maailmas, mis toetab Eestile vajalikku teabe- ja teadmuse vahetust strateegiliste partneritega ning tugevdab Eesti häält rahvusvahelisel areenil, ei säili iseenesest – tegemist on kiirelt muutuva ja üha tiheneva konkurentsiga valdkonnaga, kus kiire areng on toimumas ka paljudes teistes riikides. Seega ei ole Eesti väljapaistev rahvusvaheline kuvand iseenesestmõistetav – kuigi on saanud meile harjumuspäraseks – ega säili inertsist, ilma täiendavate pingutuste ja ressursside suunamiseta. 110 Seda näitasis selgelt nii 2007 küberrünnetega toimetulek kui ka 2017 sügise ID-kaardi kriis. 58 2. STRATEEGIA KOORDINATSIOON JA ELLUVIIMINE 2.1. KÜBERTURVALISUSE STRATEEGIA ROLL JA ULATUS Küberturvalisuse strateegia on horisontaalne küberjulgeoleku ja –turvalisuse valdkonna kokkulepete ja koordinatsiooni dokument, mille koostamisse ja elluviimisse on kaasatud kõik olulisemad Eesti küberjulgeoleku- ja turvalisuse tagamisse panustavad osapooled: riigiasutused, akadeemia ja mõttekojad ning erasektor. Strateegia ei kata detailselt kõiki küberturvalisuse tagamiseks vajalikke tegevusi, millest oluline osa on juba saanud erinevate valdkondlike planeerimisprotsesside loomulikuks osaks. Küberturvalisuse strateegia ülesandeks on luua tervikpilt, koordineerida kõigi osapoolte tegevust, vältida dubleerimist ning kindlustada, et strateegia koostamise raames kokkulepitud põhimõtted ja eesmärgid saaksid kõigi osapoolte ja protsesside koostoimes ellu viidud. Strateegia fookuses on riigi- ja ühiskonnalaiused probleemid, mille lahendus peitub erinevate osapoolte vahelises koostöös. Strateegia rolliks on kindlustada küberturvalisuse tagamise raamistik, mis võimaldab ja võimendab tulemuslikku dialoogi teaduse ja tehnoloogia, eraettevõtluse ning riigivalitsemise vahel, toetades sellega laiemalt nii hästi toimiva majanduskeskkonna kui ka riikliku julgeoleku tagamist. 2.2. SEOSED TEISTE ARENGUKAVADEGA Eesti küberjulgeoleku ja –turvalisuse valdkonna eesmärgid lähtuvad kõige üldisemal tasemel Eesti julgeolekupoliitika alustes markeeritud kokkulepetest. „Infoühiskonna arengukava 2020“ käsitleb e-riigi arengu, andmeside tagamise ja üldiste IKT oskustega seotud eesmärke ning selle sisu planeeritakse ühtse protsessina küberturvalisuse strateegiaga. Ainult digitaalse keskkonna arengu ja infoturbe tagamise ühtse planeerimisega on võimalik tagada „security by design“ põhimõtte praktiline rakendamine, mis eeldab, et turvanõrkuste otsimine ja vältimine on nii võrgu, teenuste kui baastaristu arendamise lahutamatu osa ja teenuse omaniku isiklik vastutus. Turvalisuse eraldiseisev käsitlemine ja hilisem lisamine ei ole tulemuslik. Järgnevalt on välja toodud riigi üldise küberjulgeoleku ja - turvalisuse tagamise seisukohast olulised teemad, mis on sisustatud infoühiskonna arengukavas, lähtudes e- riigi arendamise holistilisest vaatest, mitte kitsalt infoturbe tagamise aspektist: - Elektroonilise identiteedi turvalisus ja elektroonilise isikutuvastamise võime areng111, mis on oma olemuselt Eesti küberturvalisuse tagamise baasvõimekus. Lisaks tugineb sellele avalike teenuste toimimine, millest tulenevalt on tegemist laiema ühiskonna turvalisuse küsimusega. - „No-legacy“ põhimõtte järgmine – avalikus sektoris ei tohi olla olulise tähtsusega IKT lahendusi, mis on vanemad kui 13 aastat. Avalike IKT lahenduste ja teenuste ajakohasus tagab süsteemide turvalisuse taseme vastavuse ühtsetele kvaliteedinõuetele - Riigipilve lahenduse väljatöötamine ja laialdane kasutuselevõtt, mis maandab infotehnoloogiast tulenevaid taristuriske, võimaldades hoida infosüsteeme turvalises keskkonnas ja tagades turvalisuse ajakohasuse. - Turvalised e-valimised – igasugune valimistehnoloogia peab olema testitud, auditeeritud, turvaline ja vastama valimistele esitatavatele seaduslikele nõuetele. Valimised ja laiemalt demokraatia toimimine on küberruumi kontekstis viimaste aastate jooksul muutunud kriitilise infrastruktuuri kõrval teiseks riigi julgeoleku vaates olulisemaks ründeobjektiks. Riigikaitse arengukava 2017–2026 on riigikaitse keskne võimeplaneerimise dokument, mille eesmärk on lähtudes olemasolevatest ohustsenaariumitest tuvastada järgmise kümne aasta vajalikud ning riigi võimalustega kooskõlas olevad mittesõjalised ja sõjalised võimearendused.112 Riigikaitse arengukavas on 111 Täpne sisu lähtub riigiasutuste ja erasektori koostöös valmivast identiteedihalduse ja isikut tõendavate dokumentide valgest raamatust, mis sisaldab elektroonilise identiteedi ja selle kandja laiapõhjalisi tulevikustsenaariume ja strateegilisi valikuid. 112https://www.valitsus.ee/sites/default/files/content-editors/arengukavad/rkak_2017_2026_avalik_osa.pdf 59 peamisteks kübervaldkonna prioriteetideks tervikpildi loomine küberruumis toimuva jälgimiseks reaalajas ning küberväejuhatuse ja küberajateenistuse arendamine. Küberkuritegevuse vastase võitluse võimekuse arendamise ning riigi sisejulgeolekut ohustavate rünnete tuvastamisega seotud tegevuste elluviimise planeerimist käsitlevad „Siseturvalisuse arengukava 2015-2020“ kooskõlaliselt „Küberjulgeoleku strateegia 2014-2017“ eesmärkidega ning planeerimisjärgus „Siseturvalisuse arengukavaga 2021-2026“, milles Eesti ühiskonna küberturvalisuse tagamise vaates on peamisteks olulisteks tegevussuundadeks: IKT sektori arengut arvestav küberkuritegude avastamise ja menetlemise võimekuse edendamine; valmisoleku tagamine küberkuritegevuse ja –julgeolekuga seotud tulevikuohtudeks ja väljakutseteks; nii riigisisese kui rahvusvahelise praktilise koostöö ning infovahetuse edendamine partnerasutuste vahel; teavitustöö; asjakohase info kogumine ja analüüs, saavutamaks võimalikult täielik ülevaade küberkuritegude olukorrast; ebaseaduslike kaupade ja teenuste müügi tõkestamine internetis; küberterrorismi tõkestamine ning e-residentsuse ja digitaalse identiteediga seotud riskide analüüsimine ning maandamine. „Vägivalla ennetamise strateegia aastateks 2015-2020“113 keskendub eeskätt laste ja noorte turvalise meediatarbimise ja keskkonna tagamisele, et kaitsta lapsi netiohtude, sh küberkiusamise, eest, planeerides tegevusi interneti vahendusel toime pandud laste vägivallajuhtumite ennetamiseks. Strateegiat toetab ka „Laste ja perede arengukava 2012-2020“114, mille raames tegeletakse internetiturvalisuse alase nõustamise, sealhulgas lapsevanemate oskuste arendamisega ning illegaalse sisu ja tegevuse tõkestamiseks vihjeliini toimise tagamisega. Eesti kuvandi ühe kindla osana küberturvalisuse tagamise ning küberohtude vastase kiire reageerimisvõime ja tegevuste arendamise sätestab „Välispoliitika arengukava 2030“ koostamise ettepanek115. Arengukava käsitleb rahvusvahelise õiguse temaatika teadvustamist kübervaldkonnas, tegeleb arengukoostöö edendamisega, näeb ette Eesti aktiivset osalemist Euroopa Liidu küberabivõrgustiku loomisse ning rõhutab vajadust tagada ühiskonna usaldus küberruumi vastu. Eesti soovi toetada IKT ja e-riigi lahenduste mitmekülgset kasutuselevõttu arenguriikides sätestab „Arengukoostöö ja humanitaarabi arengukava 2016- 2020“116. Eesti eesmärgiks on teadvustada laiemalt IKT ja e-riigi kui arengu edendajate potentsiaali EL arengupoliitikas, tagades IKT ja e-riigi toimimise seisukohalt oluliste funktsioonide vastupanuvõime ka küberohtude suhtes. „Elukestva õppe strateegia 2014-2020“117 elluviimise raames tagatakse, et digioskuseid puudutavad kompetentsid sisaldavad ka küberturvalisust ning õppekavadesse integreeritakse lisaks digitehnoloogiale ka küberturvalisusega seonduvaid elementaarseid teadmisi. Elukestva õppe strateegia digipöörde programmi eesmärk on digivõimaluste teadlik ning tark integreerimine õppeprotsessi ja selle kaudu digipädevuse arendamise (mh turvalisusega seotud kompetentside) tagamine üldhariduse valdkonnas. Innovaatilise ja konkurentsivõimelise küberturbe sektori ettevõtluse ning teadus- ja arendustegevuse saavutamiseks on olulised koostöökohad „Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014-2020“118 ja „Eesti ettevõtluse kasvustrateegiaga 2014-2020“119. Strateegia huvides on tagada riigi kui TA ja innovatsiooni tellija ja algatajana edukas sisuline koostöö ettevõtete ja teadusasutustega, mis võimaldaksid suurendada innovaatiliste toodete teket. 113 https://www.valitsus.ee/sites/default/files/content-editors/arengukavad/vagivalla_ennetamise_strateegia_2015- 2020_kodulehele.pdf 114 https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/Lapsed_ja_pered/laste_ja_perede_arengukava_2012_-_2020.pdf 115 https://www.valitsus.ee/sites/default/files/content- editors/arengukavad/valispoliitika_arengukava_koostamise_ettepanek_kodulehele.pdf 116 https://vm.ee/sites/default/files/content-editors/development-cooperation/2016_2020_arengukava_tekst.pdf 117 https://www.hm.ee/sites/default/files/strateegia2020.pdf 118 https://www.hm.ee/sites/default/files/tai_strateegia.pdf 119 http://kasvustrateegia.mkm.ee/ 60 Vabariigi Valitsus on seadnud eesmärgiks võtta kasutusele tegevuspõhine eelarve aastaks 2020, et lähtuda tulemusjuhtimisest, sidudes strateegia juhtimise finantsarvestusega. Sellest planeerimise loogikast lähtub ka küberturvalisuse strateegia elluviimise raamistik: küberturvalisuse strateegias kokkulepitud prioriteetide saavutamiseks vajalikud meetmed, tegevused ja rahastamiskava planeeritakse detailselt küberturvalisuse programmis ja teistes vastutavate ministeeriumite tulemusvaldkondadesse kuuluvate arengukavade programmides. Küberturvalisuse strateegia seoseid teiste valdkondlike planeerimisprotsessidega illustreerib Joonis 2. Joonis 2: Küberturvalisuse strateegia eesmärkide elluviimiseks vajalike tegevuste planeerimisega seotud tulemusvaldkonnad 2.3. SEOSED TEISTE RIIKIDE JA RAHVUSVAHELISTE STRATEEGIATEGA Eesti küberturvalisuse strateegiline planeerimine lähtub rahvusvahelisest olukorrast, võttes arvesse teiste Eesti jaoks oluliste riikide strateegilisi kavatsusi ning toetades laiemalt Euroopa Liidu ja NATO küberjulgeolekupoliitika strateegilisi eesmärke. See tähendab, et Eesti küberturvalisusega seotud otsuseid kattuvad Euroopa Liidu 2017. aasta küberpaketis väljendatud ühiste seisukohtadega ning strateegia prioriteetide hulka kuuluvad elutähtsate teenuste toimepidevus ning operatiivne koostöö teiste liikmesriikidega intsidentide ennetamisel ja lahendamisel. Olles ühinenud Cyber Defence Pledge120 leppega, on Eesti koos teiste liitlastega kinnitanud, et pühendub riikliku infrastruktuuri ja võrkude kaitsele, edendades seeläbi ühtlasi NATO küberjulgeolekut tervikuna. 2.4. RIIKLIKU KÜBERTURVALISUSE TAGAMISE KOORDINATSIOON JA JUHTIMISKORRALDUS Küberjulgeoleku poliitika kujundamist ja strateegia elluviimist koordineerib ning vastavat riigiasutuste ja laiema kogukonna koostööd korraldab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Strateegilisel tasandil toimub koordinatsioon läbi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi juhitud Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni küberjulgeoleku nõukogu, mis tagab küberturvalisuse strateegia eesmärkide elluviimise vastutavate riigiasutuste planeerimisdokumentide, programmide ja tööplaanide kaudu. Küberturvalisuse strateegias kokkulepitud riigiülese kübervaldkonna poliitika elluviimise eest vastutavad esmaselt 120 https://www.nato.int/cps/su/natohq/official_texts_133177.htm 61 küberjulgeoleku nõukogu töösse panustavad valitsusasutused. Erinevate asutuste vastutusvaldkonnad on kirjeldatud alltoodud loetelus ja küberturvalisuse strateegia juhtimiskorraldus on illustreeritud Joonisel 1. - Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium juhib ja koordineerib küberturvalisuse strateegia koostamist ja elluviimist osana infoühiskonna arengukava tervikpildist ning koostöös Riigi Infosüsteemi Ametiga (RIA) omab keskset rolli tehnoloogilise vastupanuvõime, kriiside ja intsidentide halduse ning küberturbe sektori ettevõtluse arendamise ning teadus- ja arendustegevuse suunamisega seotud tegevustes. Sealjuures on Riigi Infosüsteemi Ameti ülesanded küberturvalisuse valdkonnas laiapindsed, hõlmates kõikide riigi toimimiseks oluliste võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse tagamist seadusest tulenevate eranditega. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusala asutustest on Eesti küberturvalisuse tagamisse ja strateegilisse planeerimisse panustajateks veel Tehnilise Järelevalve Amet (TJA), mille ülesandeks IKT- valdkonnas on elektroonilise kommunikatsiooni seadmete turvalisuse ja usaldusväärsuse edendamine ning sertifitseerimisteenuste pakkujate ja ajatempliteenuste kontrollimine; Eesti Interneti Sihtasutus (EIS), mis on Eesti internetikogukonda esindav ja Eesti maatunnusega domeeninimesid haldav organisatsioon; Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus (RIKS), mille ülesandeks on tagada riigile toimepidevad, kõrgkvaliteetsed, turvalised ja kulutõhusad infokommunikatsiooni- ning taristuteenused (näiteks riigipilv ja riigiside kontseptsioon); Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) ja Startup Estonia (SUE), mis panustavad sektori ettevõtluse ja innovatsiooni arengu toetamisse. - Haridus- ja Teadusministeerium arvestab küberturvalisuse strateegia eesmärkides kokkulepitud prioriteetidega elukestva õppe strateegia tegevuste planeerimises, tagades süsteemselt, et üldharidustaseme ja ülikoolide õppekavad annavad kõigile lõpetajatele piisaval tasemel baasteadmised küberohtudega toimetulekuks ning spetsialistide taseme oskused kübervaldkonnas. Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalas toetab küberturvalisuse strateegia eesmärkide täitmist Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus (HITSA), mis aitab kaasa valdkonna spetsialistide ettevalmistamisele. - Justiitsministeerium panustab koostöös Riigiprokuratuuriga, mis juhib kohtueelset kriminaalmenetlust, läbivalt kübervaldkonna õigus- ja kriminaalpoliitika planeerimisse ning vägivalla ennetamise strateegia tegevuste kaudu kavandab valdkondlikku ennetustegevust. Küberturvalisuse valdkonna vaatest oluliste asutustena kuuluvad Justiitsministeeriumi haldusalasse Andmekaitse Inspektsioon (AKI), mis teostab järelevalvet isikuandmete kaitse alaste õiguste ja kohustuste üle; Eesti Kohtuekspertiisi Instituut (EKEI), mis tegeleb mh infotehnoloogiaalase ekspertiisiga, ning Registrite ja Infosüsteemide Keskus (RIK), mis arendab ja haldab olulisi registreid ja infosüsteeme. - Kaitseministeerium tagab koostöös Kaitseväe, Kaitseliidu ja Välisluureametiga riigikaitse arengukava sõjalise kaitse osa kübervaldkonnaga seotud tegevuste elluviimise ning panustab läbivalt valdkonnaüleste koostöö- ja koordinatsioonimehhanismide ning ühtse olukorrapildi loomisse. - Siseministeerium tagab koostöös Politsei- ja Piirivalveameti ja Kaitsepolitseiametiga küberturvalisuse strateegia prioriteetide elluviimise siseturvalisuse arengukava ja seotud programmide eesmärkide ja tegevustega ning panustab valdkonnaüleste koostöö- ja koordinatsioonimehhanismide ning ühtse olukorrapildi loomisse. Oluline roll on ka Siseministeeriumi Infotehnoloogia- ja Arenduskeskusel (SMIT), mis tagab siseturvalisusega seotud infosüsteemide halduse ja arenduse. - Välisministeerium suunab ja koordineerib strateegia rahvusvahelise koostöö tegevusi. 62 - Rahandusministeerium osaleb läbivalt strateegia erinevate osade sisustamisel, sealhulgas jätkusuutlikkuse tagamisel ning integreerituse tagamisel teiste strateegilise planeerimise protsessidega. Lisaks tagab finantssektori kaasatuse. Küberturvalisuse temaatikaga omavad puutumust ka Finantsinspektsioon, mis teostab järelvalvet finantsasutuste üle ja Eesti Pank. - Riigikantselei tagab küberturvalisuse integreerimise riigikaitse planeerimisdokumentidesse (riigikaitse arengukava ja riigi kaitsetegevuse kava). Nii strateegia planeerimisel ja elluviimisel kui laiemalt Eesti riigi küberturvalisuse tagamisel on äärmiselt oluline tihe koostöö valdkonnas olulist teadmust ja võimekust omavate kompetentsikeskuste ja mõttekodade, ülikoolide ja teadusasutuste ning erasektori partneritega. Riik kasutab mõttekodade kui strateegiliste partnerite võimekust Eesti valdkondliku kompetentsi ja rahvusvahelise koostöö arendamisel. NATO Küberkaitsekoostöö Keskuse võõrustaja- ja raamriigina on Eesti strateegiline huvi edendada keskuse kui rahvusvahelise samameelsete riikide organisatsiooni arengut, kasutades aktiivselt keskuse pakutavaid küberkaitseõppusi, rahvusvahelisi arutelufoorumeid ja teadusuuringuid. E-riigi Akadeemia (EGA) infoühiskonna nõustamis- ja mõttekeskusena toetab muuhulgas Eesti digitaalsete (sh. küberturbe) lahenduste rahvusvahelist kasutuselevõttu. Rahvusvaheline Kaitseuuringite Keskus (RKK) on juhtiv välispoliitika, julgeoleku ja riigikaitsega seotud teemale spetsialiseeruv mõttekoda Eestis. Eesti ekspertide küberkaitsealase kompetentsi sihipärase kaasamisega toetatakse mh laiapindse riigikaitse arendamist. Joonis 1: Küberturvalisuse valdkonna juhtimiskorraldus Küberturvalisuse strateegias kokkulepitud eesmärkide koordineeritud elluviimiseks määratakse oma planeerimisdokumentide kaudu strateegia elluviimisse otseselt panustavates ministeeriumites121 ja Riigikantseleis vastutav ametnik, kes on enda haldusalas riikliku küberjulgeoleku- ja turvalisuse tagamist puudutavates küsimustes kontaktisikuks ning tagab küberturvalisuse strateegias kokkulepitud prioriteetide elluviimise enda ministeeriumi ja selle valitsemisala planeerimisdokumentide kaudu, valmistades selle põhjal ette iga-aastase aruande küberjulgeoleku nõukogule. Vastutavate ametnike jooksvat koostööd ja infovahetust korraldab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. 121 Haridus- ja Teadusministeerium, Justiitsministeerium, Kaitseministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Siseministeerium, Välisministeerium. 63 Kord aastas kinnitab küberjulgeoleku ja –turvalisuse valdkonna tegevuste koondaruande Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjon ning infoühiskonna arengukava elluviimise aruande koosseisus antakse tegevuste elluviimisest ülevaade kogu Vabariigi Valitsusele. 64 3. STRATEEGILISED EESMÄRGID Visiooni elluviimiseks keskendub strateegia neljale strateegilisele eesmärgile, millega seotud tegevussuunad katavad ära kõik strateegia koostamisel prioriteetsetena kaardistatud fookusprobleemid (täpsem kirjeldus alapeatükis 1.3.). Eesmärkide elluviimist mõjutavad üldised trendid (kirjeldatud alapeatükis 1.1.) ning võimaldavad Eesti tugevused (kirjeldatud alapeatükis 1.2.). Probleem (2018) Eesmärk (2022) Tegevussuunad - Nõrk strateegiline Eesti on jätkusuutlik digitaalne 1. Tehnoloogilise tervikjuhtimine, ebapiisav ühiskond, millel on tugev vastupanuvõime asutusteülene tehnoloogiline tõhustamine olukorrateadlikkus, 2. Intsidentide ja kriiside vastupanuvõime ja valmisolek killustunud infosüsteemide ennetamine, valmisolek ja kaitse korraldus kriisidega toimetulekuks. haldamine 3. Valdkonna terviklik juhtimine ja sidusa - Küberturbe alahindamine kogukonna kujundamine infosüsteemide ja teenuste arendamisel - Ebapiisav arusaam küberohtude ja – intsidentide mõjudest ja taristu (rist)sõltuvustest Oma küberturbetoodet või – Eestis on tugev, innovaatiline, Küberturbe teadus- ja teenust arendavate ja teaduspõhine ja globaalselt arendustegevuse ning välisturgudel edukate Eesti konkurentsivõimeline teaduspõhise ettevõtluse ettevõtete vähesus ning küberturbe sektori ettevõtlus toetamine ja edendamine. ebapiisav teadus- ja ning teadus- ja arendustegevuse maht. arendustegevus, mis katab riigi jaoks olulised võtmekompetentsid. Eesti kui rahvusvahelise Eesti on arvestatav ja tugev - Koostöö tõhustamine partneri kõrge usaldusväärsuse partner rahvusvahelisel areenil strateegiliste hoidmine välispartneritega - Jätkusuutliku kübervõime rahvusvaheline edendamine. - Vähene küberteadlikkus Eesti on ühiskonnana 1. Kodanike, riigi- ja ning isiklik omanikutunne küberteadlik ning tagatud on erasektori küberturvalisuse riskide valdkonna spetsialistide küberteadlikkuse tõstmine eest vastutamiseks 2. Riigi- ja erasektori järelkasv. nõudlusele vastava talendi arendamine - Spetsialistide puudus ja ebapiisav juurdekasv 65 Lisaks on läbivaks alusprobleemiks Eesti kui väikese rahvastikuga ühiskonna piiratud spetsialiseerumisvõime nii avalikus sektoris, ettevõtetes kui riigiasutustes. Probleemi adresseerivad strateegias läbiva prioriteedina käsitletud koostöö- ja kommunikatsioonimehhanisminde tõhustamine, konsolideerimine ning ekspertiisi killustamine, mis võimaldavad piiratud ressursse optimaalselt kasutada. Strateegiliste eesmärkide omavahelisi seoseid illustreerib joonis 3. Keskseks eesmärgiks on jätkusuutliku ja turvalise e-riigi toimimise tagamine, mis loob ühtlasi aluse nii teadus- ja arendustegevuse ja ettevõtluskeskkonna võimendamiseks kui ka jätkusuutlikuks rahvusvaheliseks juhtrolliks. Konkurentsivõimeline teadus- ja arendustegevus ja sektori ettevõtlus toetab oma kompetentsiga nii riigi sisemist tugevust ja võimekust kui ka koostööd välispartneritega ja rahvusvahelise juhtrolli sisustamist. Sisulisele kompetentsile tuginev rahvusvaheline juhtroll tagab tulemusliku koostöö rahvusvaheliste partneritega nii küberintsidentide ja –kriiside lahendamisel kui ka laiemalt tugevate partnerlussuhete loomisse ja hoidmisse panustades. Strateegia visiooni saavutamine ei ole võimalik ilma läbivalt kõrge teadlikkuseta küberohtudega arvestamise olulisusest ja kompetentse tööjõu olemasoluta. Joonis 3: Küberturvalisuse strateegia eesmärgid ja nendevahelised seosed 66 JÄTKUSUUTLIK DIGITAALNE ÜHISKOND Eesmärk 1: Eesti on jätkusuutlik digitaalne ühiskond, millel on tugev tehnoloogiline vastupanuvõime ja valmisolek kriisidega toimetulekuks. Strateegia esmane ülesanne on tagada ühiskonna toimimise seisukohast oluliste funktsioonide (strateegilise taristu ja teenuste) vastupanuvõime küberohtude suhtes. Eesmärk keskendub ühelt poolt enim mõju omavate tänaste kitsaskohtade lahendamisele, teisalt paindliku valmisoleku tagamisele tulevikutrendidega toimetulekuks. Mõlema alus ja võimaldaja on riigiülene strateegiline tervikpilt, operatiivne koosvõime, toimiv kogukond ja kaasav planeerimine. Sellest lähtuvalt sisustavad eesmärgi kolm tegevussuunda: 1. Tehnoloogiline vastupanuvõime 2. Kriiside, rünnete ja intsidentide haldamine ja valmisolek 3. Valdkonna terviklik juhtimine ja sidus kogukond Tulemusindikaatorid: Mõõdik Algtase Sihttase Allikas /täpsustub 0 Riigi Infosüsteemi Amet Avatud teenuste122 koguarv 2018.a. lõpuks/ riigivõrgus Avatud teenuste koguarv Eesti /täpsustub On kolmandiku võrra Riigi Infosüsteemi Amet küberruumis 2018.a. lõpuks/ vähenenud (täpsustub) Tegevussuund 1.1. Tehnoloogilise vastupanuvõime tõhustamine Toimiv küberturvalisus hõlmab kogu infosüsteemi ja teenuse elutsüklit alates arhitektuurist, mis on teenuse orgaanilise osana. Et see põhimõte tegelikkuses rakenduks, tuleb riigi infosüsteemide ja digitaalsete teenuste arendamisel arvestada süsteemselt nii tehnilise kui ka protsessidisaini ja regulatiivsete nõuetega. Seejuures peab turbekompetents ja turvatestimine käima teenuse kujundamisega kaasas arendusprotsessi algusest peale. 2018. aastal jõustusid nii uus küberturvalisuse seadus, mis võtab Eesti seadusandlusesse üle Euroopa võrgu- ja infoturbe direktiivist tulenevad nõuded, kui ka isikuandmete kaitse üldmäärus. Vaatamata eraldiseisvatele regulatsioonidele ei ole rakendajate seisukohast andmekaitse ja infoturbe käsitlemine lahus distsipliinidena praeguseks enam ei mõistlik ega jõukohane. Seega lähtume edasiste tegevuste planeerimisel põhimõttest, et infoturbe ja andmekaitse nõuete rakendamist tuleb vaatamata eraldiseisvale regulatsioonile kohelda arendus- ja opereerimisprotsessi usaldusväärsust tagava tervikuna, püüeldes nende kooskõlalise ja holistilise rakendamise poole. See eeldab, et sellist lähenemist võimaldaks ja toetaks nii õigusruum kui halduskorraldus. Lisaks täna akuutsete riskide haldamisele tuleb arvestada pikaajalise vaatega. On alust arvata, et strateegiaperioodi lõpuks on olulisi arenguid läbinud suur osa Eesti e-riigi alustehnoloogiatest, sh kasutatavad krüptoalgoritmid. Krüptograafia arengutele ja nendest lähtuvatele ohtudele on Eesti digitaalne ökosüsteem eriti tundlik, kuna sellel põhineb riiklikult tagatud digitaalse identiteedi lahendus ja tuleb arvestada, et peame andmeid kaitsma ja digitaalse allkirja kehtivuse tagama ka aastakümnete pikkuses perspektiivis. Strateegiliselt 122 Avatud teenus on Eesti küberruumis pakutav teenus, mis on ligipääsetav kõigile interneti kasutajatele, kuid mis ei peaks olema ligipääsetav kõigile interneti kasutajatele. 67 nõuab selleks valmisolek eelkõige adaptiivsuse ja reageerimisvõime tagamist, tehniliselt no-legacy põhimõtte järgimist ehk vananenud süsteemidest ja taaktarkvarast vabanemist. Infoturbe ja andmekaitse põhimõtete järgimine riigi infosüsteemide arhitektuuris Riigi infosüsteeme ja digitaalseid teenuseid tuleb arendada algusest peale turvaliselt, arvestades nii tehnoloogilisi kui ka organisatsioonilisi nõudeid, põhimõtteid ja standardeid. See tagab, et uued teenused ja andmekogud oleksid üles ehitatud arvestades turvalisuse ja privaatsuse põhimõtet (security and privacy by design). Enamiku avaliku sektori IT-lahenduste kasutuselevõtul juba arvestatakse turvalisuse aspektiga, ent vastutus on detsentraliseeritud ning keskne tugi ei ole piisavalt süsteemne. Turvalisust ja privaatsust toetava arhitektuuri põhimõtte senisest tõhusamaks ja süsteemsemaks rakendamiseks on planeerimisel juhendmaterjalide süsteemi loomine arendusprotsesside kvaliteedi tagamiseks koos tagasiside- ja kontrollmehhanismiga. See tagab vajalikud suunised ja toe, järgides samas põhimõtet, et turbe tagamine on iga teenuseomaniku isiklik vastutus. Baasturbenõuete laiapindne rakendamine Riigi küberturvalisuse tagamiseks on võtmetähtsusega, et osapooled järgiksid infoturbestandarditest lähtuvaid baasturbenõudeid vähemalt seadusega ettenähtud tasemel. Avaliku sektori asutuste infoturbe tagamise aluseks on baasturbenõuete järgimine lähtuvalt infosüsteemide kolmeastmelisest etalonturbe süsteemist ISKE123, mis kehtib alates 2003. aastast. Täna on endiselt probleemiks ISKE keerukus ning selle rakendamist hindavad eriti väiksemad kohuslased, sh kohalikud omavalitsused, ülejõukäivaks, eeskätt administratiivselt. Lisaks valitsusasutustele vajavad suuniseid ja tuge küberriskide haldamisel ning andmekaitse- ja infoturbenõuete täitmisel ka väikeettevõtjad, vabakond ja üksikisikud. Vajalikus ulatuses baasturbenõuete rakendatavuse tagamiseks on vaja riigi täiendavalt tuge, et süsteemselt tagada lihtsa tööriista, juhendmaterjalide ja koolituste kättesaadavus. Sihiks on luua ajakohane, süsteemne ja laialt kasutusel olev baasturbenõuete süsteem, mis hõlmab nii infoturbe kui andmekaitse miinimumnõudeid. Sellega pakutakse tuge nii ISKE või sellega samaväärse infoturbestandardi kohuslastele124 kui ka väiksematele teenusepakkujatele ja ettevõtetele. Lisaks tuleb arvestada, et baasturbestandardist tulenevad infoturbenõuded ei jää staatiliseks, vaid neid tuleb süsteemselt ajakohasena hoida. Eesti info- ja võrguturbe korraldus peab lähtuma parimatest rahvusvahelistest standarditest, mis on eestindatud ning kohandatud meie vajadustele. 2018. aastal on uuendamisel kogu ISKE aluseks olev BSI IT-Grundschutz, mis sellest lähtuvalt reformikse ka Eesti ISKE, minnes muuhulgas üle riskianalüüsipõhisele infoturbe korraldusele: see tähendab, et infoturbe tagamise osana hakkavad riskianalüüse koostama kõik riigiasutused ja ühiskonnale olulise teenuse osutajad. Baasturbenõuete süsteemi ajakohastamisega kooskõlaliselt vaadatakse üle ka andmeid töötlevate infosüsteemide turvalisuse tagamist puudutav seadusandlus, et vähendada erinevatest regulatsioonidest tulenevat halduskoormist ning juurutada terviklik andmehaldus. Kindlustamaks piiratud võimekusega asutuste toimetulek turbenõuete järgimisega, süstematiseeritakse ka keskselt pakutavad infoturbe teenused, et muuta nende sisse-ostmine lihtsalt kättesaadavaks alternatiiviks. Riigiasutuste vahelise turvalise andmevahetuse tagamine Riigile on kriitiliselt oluline tagada turvaline ja toimiv side ja andmevahetus erinevatele haldusaladele ja ametitele mõeldud süsteemide vahel (sh telefoniside ja internetiühendus). Selleks on kavas esmakordselt välja töötada terviknägemus ehk riigiside kontseptsioon, millega kaardistatakse ettevaatavalt sidevajadus nii tavaolukorras kui kriisiolukorras. Sellest lähtuvalt saab kaardistada arendusvajadused ning kavandada tegevused ning panna paika tööjaotus ja -korraldus eri osapoolte vahel. Lisaks on plaanis jätkata riigi andmesidevõrgu laiendamist ja arendamist ning krüpteeritud e-kirjavahetusele ja andmesidele üleminekut riigiasutuste vahelise turvalise kommunikatsiooni tagamiseks. 123 väljatöötamisel ja arendamisel on aluseks võetud Saksamaa BSI (saksa k. Bundesamt für Sicherheit in der Informationstechnik, inglise k. Federal Office for Information Security) avaldatav infoturbe standard – IT Baseline Protection Manual (saksa k. IT- Grundschutz). 124 riigiasutused ja teenuseosutajad küberturvalisuse seaduse mõistes, sh digitaalsete teenuste osutajad 68 Eesti riigi toimimiseks vajalike kriitiliste andmekogude turvalisuse tagamine Eesti omariikluse säilitamine tähendab Eesti territooriumi kaitsmise kõrval riigi jaoks üha enam digitaalsete varade hoidmist. Kõige enam kaitset vajavad digitaalsed varad on riigi käes olevad põhiandmed kodanike, riigi territooriumi ja õigusloome kohta ehk kriitilise tähtsusega andmekogud125. Kui riigile esmavajalikke andmeid ilma volitusteta muudetakse või need hävinevad on oht, et riik ei tule enam oma põhiülesannete täitmisega toime. Kriitiliste andmekogude turvalisuse tagamiseks ei ole jõukohane tagada ühtselt kõrgel tasemel andmekeksuste olemasolu kõigis riigiasutustes, kuna see eeldab suuri investeeringuid. Kuluefektiivsema lahendusena standardiseeritud infoturbe taseme tagamiseks on väljatöötamisel kava kriitiliste andmekogude ja olulisemate Eesti e-teenuste kolimiseks riigipilve126. Väljaspool Eesti territooriumi tagatakse minimaalselt füüsiliste krüpteeritud koopiate hoiustamine Eesti välissaatkondades ning arendatakse välja andmekogude varundamiseks ja vajadusel tagavaralahendusena käitamiseks nn andmesaatkonnad ehk pilvepõhine usaldusväärsete välisriikide riiklikele andmekeskustele tuginev võimekus127. Nii riigipilve kui andmesaatkonna lahenduse puhul tagatakse kõrge käideldavus põhimõttel, et hoiustatud andmeid on võimalik kasutada ja teenuseid opereerida reaalajas. See tähendab, et kui Eesti andmekeskused mistahes põhjusel hävib, saab riik kriitilisi teenuseid osutada eemalt andmesaatkonna tehnilise lahenduse toel. Jätkusuutlikkuse tagamiseks on vaja järgmisena välja töötada ka süsteemne reeglistik kriitiliste andmekogude nimekirja ja neile rakenduvate turva- ja varundamisnõuete regulaarseks ajakohastamiseks ning luua õiguslik raamistik kriitiliste andmekogude pidamisega seotud osapoolte ja nende rollide kindlaksmääramiseks. Uue põlvkonna tehnoloogiatega seotud riskide süsteemne hindamine ja haldamine Kuigi tulevikuriskid on suurel määral ennustamatud, tuleb Eestil kujundada kindlad põhimõtted ja poliitilised pidepunktid tulevikutehnoloogiaid puudutavates olulistes küsimustes. Leiame, et tulevikuriskidega toimetulek eeldab esmalt sisulise ühiskondliku diskussiooni loomist: selleks tuleb keerukat infot ja tehnilisi sõnumeid edastada arusaadavalt, vältides samas liigset lihtsustamist ning oluliste detailide eiramist. Sellise lähenemisega kindlustame, et suudame ka suure määramatusega riske adresseeritada kompetentsi ja teadmiste, mitte reaktiivselt ja hirmude põhiselt. Selle saavutamiseks tuleb toetuda teaduskompetentsile ning Eesti riigi jaoks prioriteetsetes valdkondades (nagu krüptograafia, plokiahela tehnoloogia, tehisintellekt ja turvaline identiteedihaldus) tagada, et Eesti ühiskonna toimimiseks kriitiliste võimekuste arendamine ja kompetents on esindatud nii fundamentaal- kui ka rakendusteaduste tasemel. Tehnoloogiliste riskide praktiliseks maandamiseks näeme ette eelkõige IT-lahenduste ajakohasena hoidmist, tagades arhitektuursed lahendused, mis võimaldavad vajadusel paindlikult muudatusi sisse viia ning alternatiivlahenduste olemasolu. Lisaks küberohtude ennetamisele on uute tehnoloogiate ja arengutega kaasas käimine oluline võitluses küberkuritegevusega ning võimalike hübriidohtudega128. Rahvusvahelises pildis oleme üha enam seotud globaalsete arengutega ning lahutamatuks osaks Euroopa IT- maastikust – et see areng mahutaks Eesti huvid ja vajadused, tuleb suuta rahvusvahelistes formaatides kaasa rääkida. Riigina oleme vältimatult seotud erasektori ja suurte tootjate teenustega (Google, Apple, Microsoft jne) – selliste sõltuvuste võimalikku mõju illustreeris ilmekalt ID-kaardi kiibi turvanõrkuse ilmnemine 2017. aasta sügisel. Selliste riskidega ja sõltuvustega toimetulekuks arendama välja Riigi Infosüsteemi Ameti uue 125 Kriitilised andmekogude hulka kuuluvad näiteks kinnistusraamat, äriregister ja rahvastikuregister. Nimekirja ajakohastamine toimub regulaarselt küberjulgeoleku nõukogu ja arhitektuurinõukogu koostöös. 126 Riigipilv on Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutuse hallatav pilvekeskkond, mis võimaldab riigi institutsioonidele ja elutähtsa teenuse osutajatele mugavaid ja turvalisi pilvelahendusi (https://riigipilv.ee/ ). 127 2018 seisuga on käivitatud üks andmesaatkond Luksemburgi riiklikus andmekeskuses. Teiste andmesaatkondade loomise võimalust analüüsitakse Luksemburgi projekti kogemuse põhjal. 128 Hübriidohuks loetakse konventsionaalseid ja mittekonventsionaalseid meetodeid ühendavate tegevuste kooslust, mida riigid või muud jõud saavad koordineeritud viisil kasutada ametlikku sõjategevust alustamata. Eesmärk on lisaks otsesele kahjustamisele ja haavatavuste ärakasutamisele ka ühiskonda destabiliseerida ja tekitada otsustusprotsesse takistavat ebakindlust. 69 võimekuse hinnata tehnoloogiate ja teenuste turvakindlust ning toimiks kompetentsikeskusena, mis omab keskset ülevaadet peamistest riskidest, nõustab nii avaliku- kui erasektori asutusi tuleviku tehnoloogiatega seonduvate riskide teemal ning kaasub rahvusvahelistesse formaatidesse. Tegevussuund 1.2. Intsidentide ja kriiside ennetamine, valmisolek ja haldamine Kahe strateegiaperioodi jooksul on riigi küberturvalisuse peamine rõhk olnud ühiskonna toimimiseks vajalike teenuste toimepidevuse tagamisel ning olulise mõjuga intsidentide ennetamisel. Viimase nelja aasta jooksul on üles ehitatud ööpäevaringselt toimiv üleriigiline seire- ja intsidentide lahendamise võimekus (CERT 24/7) ning olemas on küberintsidentide ennetamiseks ja reageerimiseks vajalik raamistik nii riigi kui erasektori oluliste teenuste osas – hädaolukorra seadus ja küberturvalisuse seadus loovad tõsisemate riskide haldamiseks piisava õigusliku raami. Senini on aga probleemkohaks riskianalüüside ja teenuse toimepidevuse plaanide koostamine ning nende kõikuv kvaliteet. Käesoleval strateegiaperioodil adresseeritud väljakutseks on riskide haldamises uuele tasemele jõudmine, tänaseks loodud õigusliku raamistiku praktiline rakendamine ning üleminek võimepõhisele küberkriiside lahendamisele, mis tähendab, et intsidentide ja kriiside lahendamisel kasutatakse koordineeritult erinevate asutuste spetsiifilisi võimeid, tagades sellega nii optimaalse reageerimisvõime kui riigi ressursside efektiivsema kasutamise. Võimekuse tugevdamine küberohtude varajaseks avastamiseks ja ennetuseks Eestil on küberruumi arengutest ja küberturbe olukorrast täna eelkõige kvalitatiivne ülevaade, kuid puudub järjepidevalt koostatav, ajas võrreldav ja selgetel indikaatoritel põhinev kvantitatiivne pilt, mille abil saaks objektiivsetel alustel küberruumi tervist hinnata ja sellest tulenevaid juhtimisotsuseid teha. Riik seirab pidevalt enda võrku ja ründepinda, mõõtes konkreetseid intsidente, sündmusi, tehnilisi andmeid ja nende dünaamikat. Järgmise sammuna arendatakse tehniliste seireandmete süsteemseks analüüsimiseks välja olukorrateadlikkuse tööriistad ning luuakse autmeeritult reaalaja-lähedane pilt, mis mõõdab tehnilist küberturbe taset, võimaldades teha järeldusi nii üldise küberkeskkonna kui ka Eesti ühiskonna ja asutuste küberturbe alase küpsuse kohta, tagades ajalise võrdluse Eesti enda arengu illustreerimiseks ning võrdlusbaasi teiste riikidega129. Riskide hindamiseks ning juhtimiseks ja vastutuse määramiseks ettevõtte tasandil annab aluse küberturvalisuse seaduse sisuline rakendamine. Tagamaks ühiskonnale olulise teenuse osutajate130 infosüsteemide turvalisus, ajakohane ja terviklik arusaam ohusuundumustest ja rünnete varane avastamine, kindlustatakse süsteemne ja pidev ülevaade teenusepakkujate võrkude arhitektuursest turvalisusest, võrguliiklusest ning rist- ja piiriülestest sõltuvustest. Selleks arendatakse välja võrguseiresüsteem, millest strateegiaperioodi alguseks on olemas toimiv prototüüp131, mille rakendamist laiendatakse eravõrkudesse ja suurendatakse analüüsivõimekust läbi seire automatiseerimise ja lahenduste edasiarendamise. Olulisemates avaliku sektori andmekogudes ja infosüsteemides toimunust tagasiulatuva ülevaate saamiseks rakendatakse keskne kohustus pidada kriitilisi logisid.132 Turvalisuse testimiseks viiakse senisest oluliselt suuremas mahus läbi praktilisi ründekatseid ehk läbistusteste, mis näitavad kas ja kuidas on potentsiaalsel ründajal võimalik saavutada ligipääs testitava asutuse kriitilistele juhtimis-, side- või IT-süsteemidele, millele järgneb konkreetsete soovituste andmine ning regulaarne kontrollmehhanism. Elutähtsa teenuse osutajate rist- ja piiriüleste sõltuvuste välja selgitamiseks viidi 2016. aastal läbi esmane uuring. Järgmine ambitsioon on töötada välja kontseptsioon rist- ja piiriüleste sõltuvuste süsteemseks 129 Eelkõige on olulised meiega võrreldavad Põhjala ja Balti riigid 130 Ühiskonnale oluliste teenustena on mõeldud teenuseid küberturvalisuse seaduse mõttes, kus definitsioon lähtub võrgu- ja infoturbe direktiivi olulise teenuse osutaja mõistest. Tegemist on laiema ringiga kui hädaolukorra seaduse elutähtsa teenuse osutajate nimekiri. 131 2018. aasta lõpuks valminud prototüübi raames on loodud liidestused projekti kaasatud valitsus- ja riigiasutuste ning erasektori teenusepakkujatega info ja andmevoo vahetuseks ja lisaks vahendid andmete analüüsiks. 132 Kriitiliste logide kogum sisaldab kõikide rakenduste autentimistegevuste detailseid jälgi ja internetist kõigi avalikult ligipääsetavate teenuste sissetulevate päringute detailseid jälgi. 70 käsitlemiseks. Selgitatakse välja ühiskondlikult oluliste teenuste osutamiseks ja riigi toimimise tagamiseks kasutatavate kriitiliste võrgu- ja infosüsteemide omavahelised sõltuvused ning kavandatakse vajalikud arendustegevused. Eesmärgiks on omada süsteemset ülevaadet olulisematest rist- ja piiriülestest sõltuvustest ning suunata asutusi võtma meetmeid riskide maandamiseks. Paremaks ülevaateks riigivõrkude ja infosüsteemide olukorrast ühendatakse riigiasutused ja kohalikud omavalitsused võimalikult suures ulatuses riigivõrku. Parema võrguturbe tagamiseks viiakse läbi pilootprojekt riigivõrgu keskse sissetungi tõkestamise süsteemi rakendamiseks. Küberturvalisuse integreerimine riigikaitse planeerimisse ja valmisolekusse kriisidega toime tulla Eesmärgiks on esiteks hõlmata küberturvalisus riigikaitse planeerimisse ja läbiharjutamisse, millega tagatakse küberturvalisuse tegevuste ja võimete planeerimine vastavalt riigikaitse planeerimise aluseks olevatele ohustsenaariumitele. Selle kaudu tõstetakse riigi suutlikkust toimida küberruumis julgeolekuohtude tõrjumisel ja riigikaitseliste kriiside lahendamisel. Teiseks jätkatakse küberturvalisuse integreerimist riigiasutuste ja oluliste teenuste pakkujate valmisolekut tagavatesse plaanidesse ja riskihinnangutesse. Antud tegevuse kaudu suureneb võime ennetada küberriskide realiseerumist Eestis ja eskaleerumist kriisideks ja valmisolek küberohtudest või -intsidentidest tingitud kriise lahendada ja piirata neist tulenevat negatiivset mõju. Võimearendusena arendatakse reaalajas tekkivat ühist olukorrapilti Eesti küberruumi kohta ning selle jagamist kõigi oluliste osapoolte vahel. Praktilise valmisoleku tagamiseks kriisidega toimetulekul viiakse regulaarselt läbi ühiseid koostööõppuseid riigi poliitilise juhtkonna, ühiskondlikult oluliste teenuseosutajate ning sõjalist kaitset tagavate struktuuridega. Avalikus sektoris rakendatakse küberkriiside võimepõhist lahendamist, et kasutada optimaalselt ära erinevate asutuste kompetentsi. Tegevussuund 1.3. Valdkonna terviklik juhtimine ja sidusa kogukonna kujundamine Optimaalsel koostööl ja koosvõimel baseeruv, kaasav, dünaamiline ja tõhus küberturvalisuse tagamine on oluliseks eelduseks kogu strateegia visiooni saavutamisel, võimaldades maksimaalse tulemuslikkusega kasutada Eesti piiratud ressursse. Koostöö ja koosvõime tagamisel olulisteks mõõtmeteks on terviklik juhtimine ja planeerimine ning toimiv kogukond ja kaasav planeerimine. Küberturvalisuse valdkonna terviklik juhtimine ja võimete konsolideerimine Riigiülese küberjulgeoleku ja –turvalisuse tagamise aluseks on vajalike võimete süsteemne planeerimine, hästi toimiv koostöö ja koosvõime ning kübervaldkonna juhtimine ühe tervikuna, mitte valitsemisalade põhiselt. Selleks, et planeerida ressursse ja tegevusi riigi laiuselt ning suurendada sellega efektiivsust teha olemasolevate ressurssidega enam, kaardistatakse esimese sammuna erinevate ministeeriumite valitsemisalade küberturbega seonduvad võimed, nende kattuvused ja puudujäägid valdkondliku võimeauditi käigus. Võimeauditi tulemustele tuginedes konsolideeritakse riiklik olukorrapilt ja riigivõrkude turbe korralduse juhtimine, käivitatades riigiülese küberturvalisuse keskuse (NCSC) Riigi Infosüsteemi Ameti küberturvalisuse teenistuse baasil. Riigiülese küberturvalisuse poliitika ühtseks juhtimiseks ja asutusteüleseks planeerimiseks tagab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koostöös teiste ministeeriumitega ning küberjulgeoleku nõukogu ning Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni toel küberturvalisuse strateegia koordineeritud elluviimise ja ajakohasena hoidmise. Ühtse küberjulgeoleku kogukonna kujundamine ja järjepidevalt kaasava planeerimisprotsessi tagamine Valdkonna ühtse toimimise aluseks on toimiv infoliikumine, tugevad partnerlussuhted ning isiklik kontakt erinevate valdkonna ekspertide seas ja vahel, mis hõlmab nii riigiasutusi, erasektorit kui ka akadeemiat. Tugev, sidus ja kogukonnakultuuril põhinev igapäevane koostöö on olnud aluseks Eesti senisele edule küberturbe tagamisel ja laialdaste tagajärgedega intsidentide ärahoidmisel ning seda praktikat jätkatakse ja tugevdatakse ka uuel strateegiaperioodil. Laiema kogukonna ekspertide ja turuosaliste kaasamiseks tugevdatakse riigiasutuste ja ühiskonnale olulise teenuse osutajate infoturbejuhtide ja juhtkondade kaasamise koostööformaate ning jätkatakse laiema ekspertide kogukonna kaasamist valdkonna strateegilise planeerimise protsessidesse. Tõhus siseriiklik koostöö erinevate ametiasutuste vahel on eelduseks nii 71 küberturvalisuse tagamisel, rahvusvahelise koostöö prioriteetide saavutamisel kui ka küberkuritegevuse ohjamisel. Selleks tagatakse riigisisesed koostööformaadid, jõustatakse vajalikud asutustevahelised koostöökokkulepped tulemusliku koostöö tagamiseks ning soodustatakse asutustevaheliste rotatsioonide toimumist kompetentsi vahetuks jagamiseks. 72 ETTEVÕTLUS NING TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUS Eesmärk 2: Eestis on tugev, innovaatiline, teaduspõhine ja globaalselt konkurentsivõimeline küberturbe sektori ettevõtlus ning teadus- ja arendustegevus, mis katab riigi jaoks olulised võtmekompetentsid. Nii ülikoolides, eraettevõtetes kui ka avalikus sektoris on Eestil väljapaistvat kompetentsi erinevates küberturbe koolkondades, eelkõige turvalise digitaalse identiteedi, krüptograafia, küberturbe oskuste, hariduse ja õppuste ning andmete tervikluse valdkondades. Rahvusvaheliselt eduka teadus- ja arendustegevuse ning sektori ettevõtluse arendamiseks tuleb Eestil selgelt keskenduda oma maailmas ainulaadsete tugevustele, milleks on eelkõige elektroonilisel identiteedil ja X-tee turvalisel arhitektuuril baseeruv ökosüsteem oma usaldusteenustega. Tugev valdkondlik kompetents erasektoris ja teadusasutustes tähendab Eesti jaoks nii potentsiaali majanduskasvuks läbi sektori edukuse kui ka valmisolekut kriisiolukorras hakkama saada, kuna kogu vajaliku kompetentsi avalikku sektorisse palkamine ei ole teostatav valik. Tulemusindikaatorid: Mõõdik Algtase Sihttase Allikas Sektori ettevõtete ekspordi /täpsustub /kahe- Kübervaldkonna maht133 2018.a. jooksul/ kordistumine/ tööjõuvajaduse uuring134 ja Kasvualade edendamise uuring135 Küberturvalisuse valdkonnas 9 (2014-2017)136 15 (2019-2022) TÜ, TTÜ kaitstud doktoritööde arv Küberturvalisuse valdkonnas 40 (2014-2017) 60 (2019-2022) TÜ, TTÜ kaitstud doktoritööde arv Tegevussuund 2.1. Küberturbe teadus- ja arendustegevuse ning teaduspõhise ettevõtluse toetamine ja edendamine Eesmärgiks on luua tõhus koostöö ja parem sidusus teaduse, ettevõtluse ja riigi vahel, et parandada võimet viia ülikoolides toimuv arendus rakendusteni nii erasektoris kui riigi teenustes. Eesti väikest turgu võib näha inkubaatorifaasis eelisena, kus saab ühiskonna tasemel töötava toote kiirelt valmis. Strateegilise eesmärgi saavutamise kõige olulisemaks eelduseks on toimivate koostöömehhanismide tagamine akadeemia, eraettevõtete ja riigiasutuste vahel, mis kindlustab, et strateegilised prioriteedid suunavad teadus- ja arendustegevuse fookust nii akadeemias kui ka erasektoris, tagades sellega riigi jaoks oluliste kompetentside olemasolu. 133 Väljakutseks on küberturbe kui sektori defineerimine, mida ei ole võimalik teha äriregistri andmete baasil automaatselt. Vajalik on kasutada erialaorganisatsioonide tuge ning regulaarseid uuringuid. 134 Praxis (2018) 135 TÜ, TTÜ, Technopolis Group Eesti OÜ (2018) 136 Nelja-aastane periood on valitud, et keskmistada tugevat kõikumist aastate lõikes 73 Erasektori, riigi ja akadeemia vahelise tulemusliku koostöö võimendamine Tulemusliku koostöö võimaldamiseks on tänaseks loodud erasektori, akadeemia ja riigi koostööd toetav info- ja küberturbe klaster Eesti Infoturbe Assotsiatsioon (Estonain Information Security Association - EISA) ning järgmiseks väljakutseks on uue koostööformaadi optimaalne käivitamine, et luua võimalus kompetentside kohtumiseks ning tagada administratiivse tugimehhanism sektoriüleseks ühtseks kandideerimiseks rahvusvahelistel hangetel, võistlustel ja konkurssidel, tagades sellega eeldused ekspordi võimendamiseks ja teadusrahastuse kaasamiseks. Samal ajal panustatakse kaitsetööstuse arendamiseks võimaluste loomisse osalemaks Euroopa Liidu kaitsealastes algatustes nagu European Defence Fund ja European Defence Industrial Development Programme. Riigiülese küberturbe valdkonna teadus- ja arendustegevuse kava koostamine, mis defineerib riigi jaoks prioriteetsed fookusvaldkonnad Eestis puudub ühtne, infoühiskonda ja küberturvalisust ning nende tehnilisi lahendusi käsitlev teadus- ja arendustegevuse kava. Vabariigi Valitsuse algatatud IKT valdkonna arenguprogramm137 hõlmab vähesel määral vastavaid meetmeid ning nimetab ära esmased küberturvalisuse teadussuunad. Järgmiseks sammuks on laiemat strateegilist plaani arvestades luua koordinatsioonimehhanism ning defineerida küberturbe valdkonna teadus- ja arendustegevuse fookusvaldkonnad. Nendele vastavatest riigile prioriteetsetest uurimisküsimustest lähtuvalt saab edaspidi anda suunised ülikoolide ja ettevõtete poolt läbiviidavaks teadus- ja arendustegevuseks, ettevõtete toetusmeetmete sisustamiseks ning haridusprojektideks ja stipendiumiteks. Innovatsiooniloome ja ekspordipotentsiaali toetamine Sektori globaalse konkurentsivõime parandamiseks tuleb soodustada innovatsiooni loomet ja tootestamise mahu tõstmist. Selleks süstematiseeritakse küberturvalisuse valdkonnale suunatud innovatsiooni toetusmeetmed ning toetatakse nende aktiivset kasutuselevõttu. Ekspordipotentsiaali võimendamiseks süstematiseeritakse riigi poolt küberturbega tegelevate (väike)ettevõtete parem kaasamine äridiplomaatia visiitidel ja delegatsioonide külastusel. Sektori ettevõtete arengut ja innovatsiooniloomet toetavat potentsiaali omab ka Eesti Kaitseväe poolt opereeritav NATO küberharjutusväljak ehk virtuaalne keskkond, mis võimaldab üles ehitada info- ja kommunikatsioonisüsteeme ning harjutada läbi olukordi, mida ei saa teha igapäevaselt kasutatavates võrkudes. Küberharjutusväljaku esmaseks eesmärgiks on koondada rahvusvaheline küberkaitseõppuste ning väljaõppe kogemus, kuid kasutusvõimalusi saab laiendada arendades edasi avatud küberharjutusväljaku (Open Cyber Range) platvormi, mis võimaldab pakkuda valdkondlikele (idu)ettevõtetele ja ülikoolidele lahendusi teadus- ja arendustegevuse läbiviimiseks, toodete testimiseks ja katsetamiseks ning väljaõppeks. Avaliku- ja erasektori tõhusa koostöö võimaldamiseks riigi tellimusel loodud uudsete lahenduste tootestamiseks vajab ajakohastamist ka intellektuaalse omandi käitlemist puudutav regulatsioon138, mis täna keskendub toodetele ja teenustele füüsilises ruumis, arvestamata digitaalse keskkonna olemuslikke erisusi. Esimeses faasis on plaanis detailsemalt kaardistada tänane olukord ja probleemistik, võttes arvesse küberturbelahendusi puudutavad erisused. Teostatud analüüsi alusel saab sisse viia vajalikud seadusemuudatused, et seejärel süsteemselt üle vaadata asutuste tänane hanke- ja litsentsipraktika, kujundamaks ühtsed põhimõtted. Eesmärgiks on luua võimalus paindlikult ning ettevõtluse arengut soodustavalt anda litsentsi alusel eraettevõtete kasutusse riigi tellimusel loodud tarkvara. Iduettevõtete tekkeks ja arenguks toetava keskkonna tagamine Riigi eesmärgiks on tagada optimaalne keskkond kübertehnoloogiaid arendavate ettevõtete tekkeks ja kasvuks – see tähendab ka valdkondliku iduettevõtluse kogukonnale suunatud toetustegevusi. Iduettevõtete 137 IKT valdkonna arenguprogrammi kontseptsioon 138 Reguleerib riigivaraseadus 74 toetamisel on tänaseks läbitud kaheaastane pilootfaas Startup Estonia ja Kaitseministeeriumi koostöös, mille käigus ehitati üles toimivad koostööformaadid ja võrgustik ning tekkinud on väike hulk potentsiaalseid iduettevõtete meeskondi. Uuel strateegiaperioodil jätkab Startup Estonia kogukonna edendamist koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga, et toetada initsiatiive regulaarsete seminaride ja ürituste korraldamiseks, käivitada süsteemsed mentorlusprogrammid ning liikuda piisava arengutaseme saavutamisel edasi kübervaldkonna ettevõtete kiirendi loomise suunas, et pakkuda väärtust ka esmase arengufaasi läbinud ettevõtetele globaalseks kasvuks. 75 RAHVUSVAHELISED SUHTED Eesmärk 3: Eesti on arvestatav ja tugev partner rahvusvahelisel areenil Eesti küber-kaubamärgi tugevus eeldab teadlikku ja terviklikku lähenemist rahvusvahelistele teemadele. Eesti küberteemaline välissuhtlus peab olema proaktiivne, et püsida üha tihenevas globaalses konkurentsis. Selles saab toetuda Eesti väljakujunenud tugevustele, samas tuleb pidevalt arendada edasi neid valdkondi, kus Eesti saaks olla juhtrollis ning jätkuvalt globaalselt nähtav. Hea näitena võimaldab NATO Küberkaitsekoostöö Keskus Tallinnas olla Eestil juhtrollis NATO küberkaitse küsimustes. Lisaks tuleks aktiivsemalt kaasuda Euroopa Liidu rahvusvahelistesse küberalgatustesse ning jätkata osalust ÜRO, Euroopa Nõukogu, OSCE ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonide küberjulgeoleku alastes koostööformaatides. Arvestades Eesti senist edukat kogemust küberekspertiisi edasiandmisel, tuleks tõhustada küberjulgeoleku alase arengukoostööga seotud tegevusi. Aktiivselt peaks kaasuma ka samameelsete riikide koostöösse küberheidutuse, rünnakute omistamise ja kollektiivsete vastumeetmete osas. Oluline on ka korrakaitseorganite omavaheline aktiivne koostöö rahvusvahelisel tasandil, mis on eelduseks küberkuritegude edukaks menetlemiseks ja tõhusama kaitse pakkumiseks. Eesmärgi saavutamiseks on kaks tegevussuunda:  Koostöö tõhustamine strateegiliste välispartneritega  Jätkusuutliku kübervõime rahvusvaheline edendamine Tulemusindikaator: Mõõdik Algtase Sihttase Allikas Vastutavate asutuste139 /täpsustumas/ - Siseriiklikult on seisukohad Välis- iga-aastane kooskõlastatud ja ministeerium eksperthinnang Eesti rahvusvahelised tegevused koordineeritud. rahvusvaheliste suhete - Eesti seisukohad sisulisele kvaliteedile ja olulisemates fookusele. rahvusvahelistes organisatsioonides ja EL õigusloome protsessides on kaitstud ja prioriteetsetes teemades on Eesti võtnud juhtrolli. - Koostöös strateegiliste välispartneritega on tugev praktiline mõõde ühisõppuste, tehnilise infovahetuse näol. - Eesti täidab edukalt nišše rahvusvaheliste kübervõimete arendamise alastes tegevustes. /täpsustub/ 139 Välisministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Riigi Infosüsteemi Amet, Kaitseministeerium 76 Tegevussuund 3.1. Koostöö tõhustamine strateegiliste välispartneritega Eesti peamine huvi rahvusvahelistes suhetes küberjulgeoleku valdkonnas on stabiilsuse tagamine küberruumis läbi omapoolse osaluse kahe- ja mitmepoolses koostöös. Selleks teeb Eesti tihendatud koostööd olulisemate liitlastega nii poliitilisel kui ka praktilisel tasandil, sh suuremate rahvusvaheliste organisatsioonidega. Üheks näiteks Eesti senisest rahvusvahelisest koostööst on kübernormide, usaldusmeetmete ja rahvusvahelise õiguse valdkond, kus on oluline jätkata Eesti senist edukat osalust ÜRO, OSCE jt protsessides. Süvendatud küberjulgeolekualase koostöö eelduseks lähemate partnerriikidega on vastavad koostööraamistikud ja protseduurid ning nende regulaarne rakendamine. Eestil on ka selles valdkonnas tänaseks kujunenud arvestatav ja globaalselt konkurentsivõimeline ekspertiis, mis väärib arendamist. Koostööformaatide konkurentsivõimelisena hoidmiseks tuleb tagada nende piisav rahastamine. Rahvusvaheline koostöö erinevate oluliste partneritega küberõppuste osas on kriitiline riigikaitse ning üldise küberturvalisuse jaoks. Eesti huvides on tagada ka küberrünnakute edukas menetlemine, mille jaoks on omakorda vaja hoida ja edendada piiriülest koostööd, sealjuures tagada menetlusteabe kiire ja tõhus kättesaamine teistest riikidest ning tugevdada üldist infovahetust ja koostööd. Eesti kaasatuse küberjulgeolekuga seotud rahvusvahelistesse aruteludesse ja protsessidesse tagab suutlikkus pidada sisulist dialoogi oluliste partneritega. Sisulise dialoogi pidamiseks peab Eesti suutma panustada rahvusvahelisel areenil omapoolse teabe ja analüüsiga küberintsidentidest- ja rünnakutest. Läbivalt oluline on rahvusvaheliste tegevuste riigisisene koordineerimine, mille tagamiseks hoitakse tugevat ja jätkupidevat koordinatsiooniformaati. See kindlustab, et Eesti rahvusvahelised sõnumid on ajakohased ja ühtsed ning kõik osapooled lähtuvad oma rahvusvahelistes tegevustes ühiselt kokkulepitud prioriteetidest. Tagatakse Eesti piisav esindatus ning kompetents küberteemadel Eesti välisesindustes ning Euroopa Liidu, NATO ja ÜRO juures Tegevuse eesmärk on nähtav Eesti jalajälg Euroopa Liidu ja NATO küberkoostöös ning jätkuv osalus ÜRO küberprotsessides. Eesmärgi saavutamise eelduseks on sisukad sõnumid ja ekspertiis välispoliitiliste eesmärkide seadmisel. Eduka rahvusvahelise koostöö eeldus on, et Eesti diplomaadid ja teised Eestit esindavad ametnikud oskaksid edastada ühtseid riigisiseselt koordineeritud sõnumeid Eesti rahvusvahelise küberturvalisuse valdkonna poliitika kohta. Eesti aktiivne osalemine Euroopa Liidu, NATO, ÜRO jt rahvusvaheliste organisatsioonide protsessides võimaldab paremini seista riigi huvide ja prioriteetide eest. Ajakohase küberkompetentsi hoidmiseks tuleb soodustada diplomaatide ja ametnike asutusteülest rotatsiooni ning teadmiste ja oskuste jagamist. Küberturbe valdkonna ekspertide kaasamine välisteenistusse võimaldab viia mitmekesisemaid ja ka tehnilisi teadmisi poliitikakujundamise protsessidesse, mis omakorda aitavad kaasa kvaliteetsemate otsuste langetamisele rahvusvahelisel tasandil. Siinkohal on tugev roll just Välisministeeriumil, kelle ülesandeks on koolitada välja diplomaate küberjulgeoleku- ja turvalisuse teemadel ning tagada nende piisav küberkompetents, samuti välja töötada küberekspertide rotatsioonisüsteem rahvusvahelistesse organisatsioonidesse. Eesti panustab rahvusvahelise õiguse kujundamise protsessidesse läbi oma seisukohtade esitamise Eesti aktiivse panustamise toel suureneb rahvusvahelise õiguse kehtivust küberruumis tunnistavate ja selle nimel aktiivselt töötavate riikide hulk. Olulise globaalse protsessina küberjulgeolekupoliitikas on kübernormide, usaldusmeetmete ja rahvusvahelise õiguse valdkond, kus on oluline jätkata Eesti senist edukat osalust ÜRO jt protsessides. Kaalutakse ka mõne nišivõimekuse väljaarendamist, näiteks on oluline arendada seni lünklikult kaetud rahvusvahelise õiguse kehtimise analüüsi kompetentsi. Tallinn Manualide väljaandmine NATO CCDCOE poolt on olnud edulugu, mida tuleks kinnistada osana Eesti kuvandist. Eesti seisukohti tuleb 77 nähtavalt esitada erinevates koostöövormides ning tagada, et nende mõju on tuvastatav rahvusvaheliselt kokkulepitud seisukohtades. Eesti arendab kahepoolseid koostööformaate võtmepartneritega ning korraldab regulaarseid ühisõppusi Tegevuse eesmärk on sisulise koostöö arendamine võtmepartneritega, sh analüüside, tehnilise informatsiooni ning praktiliste teadmiste ja kogemuste vastastikune jagamine. Eesti riigi küberteadlikkust, valmisolekut ja suutlikkust tuvastada ning tegeleda uute ohtudega ja ka usaldusväärsust tõstetakse läbi partneritega aktiivse koostöö tegemise ja regulaarsete õppuste korraldamise. Eesti jaoks on oluline süsteemne kahepoolne küberkoostöö erinevate võtmeriikide ja neis paiknevates küberagentuuridega, mis koosneks poliitilisest dialoogist, regulaarsest analüüside jagamisest, koostööüritustest ja teistest koostööformaatidest. Eesti osaleb rahvusvahelises kaitsealases koostöös ja panustab küberstabiilsuse suurendamisse Tegevuse eesmärk on tagada Eesti tugev kuvand kui tunnustatud vastutustundlik koostööpartner rahvusvahelises kaitsealases koostöös ja panustaja rahvusvahelise küberstabiilsuse suurendamisel. Oluline on kindlaks määrata vajalikud prioriteedid, luua regulaarseid dialooge erinevate strateegiliste partneritega nii kahepoolses koostöös kui ka rahvusvaheliste organisatsioonidega (eriti EL, NATO, OSCE ja ÜRO). Kollektiivsete vastumeetemete arendamine küberrünnakutele lähtub kahe- ja mitmepoolsest rahvusvahelisest koostööst. . Tähtsal kohal on aktiivne tegevus suuremate organisatsioonide suunal, seda eriti EL ja NATO heidutushoiaku tugevdamisel. Eesti aktiivset rolli küberjulgeoleku valdkonnas aitab kinnistada ka seniste suuremahuliste õppuste toimumine Eestis (nagu Locked Shields või Cyber Coalition). Eesti huvides on sidusus liitlaste sõjalise kohaloluga (NATO eFP ehk enhanced Forward Presence) ka küberkaitse valdkonnas. See tähendab uute koostöömehhanismide ja –protseduuride väljatöötamist ühise küber ohu-ja olupildi loomiseks, mis aitavad kaasa ka NATO üldise heidutushoiaku tugevnemisele regioonis. Eestil on vajalik sõlmida vastavad küberkaitsealased koostööraamistikud ning korraldada regulaarseid ühisõppusi. Eesmärgiks on arendada välja toimiv küberrünnakute omistamise protseduur Eestis nii poliitilisel kui tehnilisel tasandil ning osaleda aktiivselt samameelsete riikide heidutus- ja omistamisalastes koostööformaatides. Oluline on panustada NATOs käimasolevasse diskussiooni kollektiivkaitsest küberruumis. Tegevussuund 3.2. Jätkusuutliku kübervõime rahvusvaheline edendamine Turvaline, usaldusväärne ja stabiilne küberruum on eelduseks toimivate ja tõhusate digitaalsete lahenduste kasutamiseks ja seetõttu oluline valdkond paljude riikide jaoks oma digitaalvaldkondade arendamisel. Eestil on tänaseks välja kujunenud potentsiaal kujuneda oluliseks kübervõime edendajaks üle maailma ja osaleda suuremates ELi ja teistes rahvusvahelistes projektides. Eesti aktiivne osalemine Euroopa Liidu küberabivõrgustiku loomisel ning jätkusuutliku ja konkurentsivõimelise kübervõime edendamisel aitab Eestil jätkuvalt kuuluda juhtivate küberriikide hulka ning tooks ka lisaressursse välisprojektide näol. Eestil on olemas kompetents riikliku kübersüsteemi mudeli loomisel ja ülesehitamisel, mida oleks võimalik jagada teiste riikidega. Küberjulgeoleku-alase abi osutamine on alles algusjärgus ning hetkel puuduvad organisatsioonid rahvusvahelisel tasandil, mis suudaks koordineerida doonorriikide koostööd ja pakkuda kübervõime arendamist sihtriikides. Euroopa Liit on otsustanud luua võrgustiku, mis hakkaks tegelema küberkompetentsi koondamise ja edasiarendamisega uute abiprojektide tarbeks. Eesti saaks täita mitmeid nišše eelnimetatud kübervõimete arendamise alastes tegevustes, mis on praegu katmata. Eesti annab juhtiva panuse konkurentsivõimelise ja jätkusuutliku kübervõime tagamisse partnerriikides ning osaleb Euroopa Liidu küberabivõrgustiku loomises Tegevuse eesmärk on tagada, et Eesti oleks vajadusel võimeline edendama konkurentsivõimelist ja jätkusuutlikku kübervõimet partnerriikides. Eesti saab teistele riikidele pakkuda oma kogemuste jagamist, osaledes ELi ja teistes rahvusvahelistes projektides. Lisaks peab defineerima rahvusvahelises digitaal- ja 78 küberkoostöös konkreetsed Eestile jõukohased ja vajalikud nišid, (näiteks küberturvalisuse valdkonna poliitika ja strateegiate kujundamine, e-valitsemine, teatud geograafiline fookus, riigid mujal regioonides jmt. Koostöös RIA, Tallinna Tehnikaülikooli ja teiste asutustega tuleks välja arendada vastav väljaõppesüsteem, mille lisaväärtus oleks ka Eesti IT-turvalisuse ja küberkaitsetööstuse kaasamine koostööprojektidesse ning nende tutvustamine. Olulisel kohal on kaasuda ka rahvusvahelistesse standardimise ja sertifitseerimise protsessidesse. Samuti on Eesti jaoks oluline süsteemselt toetada kübervõimete arendamist väljaspool EL ja NATOt ja selleks tuleb näiteks osaleda Euroopa Liidu küberabivõrgustiku loomises, arendamaks välja konkurentsivõimelist ja jätkusuutlikku küberabi osutamise võimet, mis omakorda kinnistaks Eesti kuulumist juhtivate küberriikide hulka ning tooks Eestile täiendavaid ressursse. 79 KÜBEROSKUSLIK ÜHISKOND Eesmärk 4: Eesti on ühiskonnana küberteadlik ning tagatud on valdkonna spetsialistide järelkasv. Laiemat ühiskonda silmas pidades, oli Eestis 2015.aastal turvaohuga kokku puutunud 30% internetikasutajatest140. Erasektori poolelt peegeldab üleüldist rünnetega toimetulekut madal teadlikkus turvapoliitikate rakendamisest, mida on 2015.a seisuga teinud 17% kõigist Eesti ettevõtetest141. Selleks, et ühiskonnaliikmed saaksid turvaliselt küberruumis tegutseda, on esmatähtis tagada spetsialistide järelkasv küberturvalisuse eest vastutavate organisatsioonide jaoks, pöörates tähelepanu talendiprogrammidele, taseme- ja täiendkoolitusele. Selge ootus spetsialistide järele avaldub kolmes grupis – avaliku sektori küberturbe eest vastutavad asutused, elutähtsaid teenuseid osutavad asutused ning kübersuunaline ettevõtlus. Laiemale ühiskonnale on vaja järjepidevalt teadvustada valitsevaid riske, jagada nõuandeid riskide maandamiseks ja rõhutada, et küberturvalisuse alaste teadmiste ja oskuste arendamine on kõigi küberruumis tegutsejate ühine vastutus. Eesmärgi saavutamiseks viiakse tegevused ellu kahe tegevussuuna abil:  Kodanike, riigi- ja erasektori küberteadlikkuse tõstmine  Riigi- ja erasektori nõudlusele vastava talendi arendamine Tulemusindikaatorid: Mõõdik Algtase Sihttase Allikas Interneti kasutamisel turvaohuga kokku 44,8% (2010) ≤ 20% (2022) Statistikaamet puutumise tulemusel kahjukannatanute osakaal (%)142 27,7% (2015) Ametlikult kinnitatud IKT turvapoliitika 16.9% (2015) ≥ 25% (2022) Statistikaamet 143 kasutamine ettevõtetes (%) Valitsusasutuste ja kohalike omavalitsuste N/A (2018)144 ≥ 75% tase Riigi Infosüsteemi töötajata küberteadlikkuse ja –oskuste rahuldav (2022) Amet tase, mõõdetuna praktiliste oskuste testi põhjal. Hinnanguline tööjõu puudujääk /täsustub/ /täpsustub/ Kübervaldkonna tööjõuvajaduse uuring: Praxis 2018 140 Infotehnoloogia leibkonnas 2015.a www.stat.ee 141 Infotehnoloogia ettevõttes 2016.a www.stat.ee 142 Vähemalt ühe järgmise turvaohuga kokkupuutumine viimase 12 kuu jooksul 16-74.aastastest arvuti- ja internetikasutajatest: viiruse või muu pahavaraga nakatumine, mille tõttu läks kaotsi andmeid ja/või kulutasite aega; internetti sisestatud isikliku info kuritarvitamine või muu privaatsuse rikkumine; rahalise kahju saamine, järgides kuritahtliku e-kirja, libaveebilehe instruktsioone; kaardimaksepettuse ohvriks langemine; laste ligipääs ebasobivatele veebilehekülgedele. 143 Valimis 10+ töötajaga ettevõtted. 144 Algtase selgitatakse välja 2018.a lõpu seisuga testi sooritanud sihtrühma tulemuse järgi. 80 Tegevussuund 4.1. Kodanike, riigi- ja erasektori küberteadlikkuse tõstmine Kiirelt muutuv küberruum loob vajaduse tegeleda erinevate sihtrühmade teadmiste ja oskuste arendamisega järjepidevalt. Selle saavutamiseks on ühelt poolt vaja jooksvalt omada ülevaadet ohutrendidest ning teiselt poolt erinevate sihtrühmade teadmiste ja oskuste tasemetest. Küberturvalisus on märksõna, mis on muutnud oluliseks mitte ainult IT-valdkonna, vaid kõikides eluvaldkondades. Erinevad osapooled rõhutavad üldharidustasemel omandatud digipädevuste145 sh küberturvalisuse osaoskuste olulisust olulisust – mida paremate baasoskuste ja teadmistega noored sealt väljuvad, seda lihtsam on järgmistel haridustasemetel ja täiendkoolituste raames tegeleda spetsiifilisemate oskuste arendamisega. Varane kokkupuude IT õppega (nt programmeerimine, robootika jne) üldhariduses on aga tõendatult oluline positiivne mõjutegur IKT erialadel õpingutega jätkamiseks, sh küberturvalisuse suunal. Tööturul on aasta-aastalt muutunud üha kriitilisemaks sihtrühmaks keskastme- ja tippjuhid, ühiskonnale oluliste teenuste osutajate ja riigiasutuste töötajad, mh omavalitustes. Jätkuvalt on riskigrupis eraettevõtted ja eeskätt väikeettevõtted, kellel puudub sageli võimekus ise küberintsidentidega toime tulla - igakuiselt pöördub RIA poole abi saamiseks ca kümmekond eraettevõtet. Eelneva tulemusel koondatakse parema koordinatsiooni ja tervikpildi omamise eesmärgil küberteadlikkuse tõstmisega seotud tegevused ühisele platvormile ning pakutakse iseõppimisvõimalusi. Küberturvalisust käsitletakse haridussüsteemis digikompetentsi arendamise raames läbivalt kõigil haridustasemetel. Viiakse läbi laiemale avalikkusele suunatud teadlikkuse tõstmise tegevusi Aastate jooksul on Eesti riigi siseselt välja kujunenud selgete rollidega ja vastutusega asutused, kes küberturvalisuse tagamise eest hea seisavad, mh tegelevad ka laiema ühiskonna vastavasisulise teavitusega. Samas on see ajapikku kaasa toonud informatsiooni killustatuse ja osaliselt tegevuste dubleerimise - info küberturvalisusest on jaotunud mitmete (projektipõhiste) keskkondade vahel (nt. RIA blogi146, Politsei- ja Piirivalveameti veebilehekülg147, Targalt Internetis projektilehekülg) ja puudub kodanike teavitamiseks keskne kanal. Samuti on Eestis kasutamata potentsiaal, pakkuda kohalikku konteksti sisaldavaid e-kursuseid (MOOC´e) ja iseõppimisvõimalusi. Ootuspäraselt tuuakse RIA 2018. a aastaraamatus välja, et lõviosa 2017.aasta küberjuhtumitest puudutas erasektorit, kes kasutajaskonnalt on kõige arvukam. Siia kuuluvad nii suur- ja väikeettevõtjad, vabaühendused kui ka üksikisikuist arvutikasutajad, kelle digitaalne sõltuvus ning küberturvalisuse alane teadlikkus erinevad väga palju. Samas on tõsi ka see, et digitaalsete lahenduste toimimise tähtsust kiputakse alahindama ning riskide ennetamise asemel pööratakse turvalisusele tähelepanu alles pärast intsidenti. Eelnevast tulenevalt on tegevuse eesmärgiks saavutada olukord, kus eri ametkondade koostöös tagatakse laiema avalikkuse teadlikkus küberohtudest nii oskus ohtude eest end kaitsta kui ka teadmised, kuidsas küberründe järgselt käituda. RIA võtab küberturvalisuse seaduse jõustumise järel keskse rolli küberhügieeni, riiklike ennetustegevuste ning ühiskondliku teadlikkuse kasvatamisel. Sarnaselt PPAle ning Päästeametile käivitatakse laiamahulised ennetus- ja teadlikkusekampaaniad küberohtude teadvustamiseks erinevatele sihtrühmadele, sealjuures ettevõtjatele. Luuaks formaat teadlikkuse kasvatamisega seonduvate tegevuste koordineerimiseks Eestis ning koondatakse ennetustegevusi puudutav info arusaadaval ja avalikkusele kättesaadaval kujul ühte kohta. Riigiasutuste küberhügieeni taseme tõstmiseks muudetakse kohustuslikuks riigiasutuste ja KOVide töötajatele küberturvalisust puudutavate testide läbiviimine. Jätkatakse sihtrühmade koolituste ning teavitustegevustega. 145 Õppija digipädevuse mudel 146 https://blog.ria.ee/ 147 Politsei- ja Piirivalveamet 81 Õpilaste ja õpetajate küberturvalisuse alaseid teadmisi ja oskusi mõõdetakse süsteemselt ning tagatakse üldharidus- ja kutsekoolide õpetajatele küberturvalisuse alaste koolituste pakkumine. Oluliseks eelduseks ja sisendiks küberturvalisuse koolituste planeerimisel on teadmiste ning oskuste taseme fikseerimine, mis käesoleval hetkel on lünklik148. Turvalisust käsitletakse põgusalt 2018.a esimest korda toimunud digipädevuse riikliku tasemetöö ja suuresti akadeemilistel eesmärkidel läbi viidava KüberPähkli uuring-võistluse raames149. Samas puuduvad süsteemsed võrreldavad mõõtmistulemused nii õpilaste kui õpetajate osas. Küberturvalisuse osaoskusega seotud sõlmprobleemiks selle mitte-süsteemne käsitlemine üld- ja kutsehariduses. Eestis on olemas kokkulepe, millised teadmised ja oskused peaksid noored üldhariduse tasemel küberturvalisusest saama ning see on kirjeldatud riiklikes õppekavades digipädevuse raames. 150 Valminud on nii põhikooli ja gümnaasiumi valikainete kavad ja neile vastavad materjalid, mis sisaldavad metoodilisi materjale ja on heaks aluseks koolituste läbi viimisel. Samas napib üle riigi motiveeritud ja kompetentseid õpetajaid, kes vastavaid teadmisi õpilastes võiks lõimitult teiste õppekavaliste teemadega edasi anda – küberturvalisuse teema käsitlemist ei nähta sageli kooli ja õpetaja kaasvastutusena. Siiani toimunud turvalisuse koolitused on olnud enamasti projektipõhised (nt Targalt Internetis151 programmis, Küberkaitseliidu ja Tallinna Tehnikaülikooliga koostöös). Seetõttu on oluline hoida õpilaste ja õpetajate kübeturvalisusega seotud osaoskused digipädevuste mudelites ajakohased ning süsteemselt tegeleda pädevuste mõõtmisega. Tegevuse tulemusel on olemas erinevate sihtrühmade kohta algtasemed, mis on ajas võrreldavad ning annavad sisendi temaatilistesse koolitustesse, õppekavaarenduseks ja - materjalide arenduseks. Arendatakse välja süsteemne riigiülene küberteadlikkuse tõstmise platvorm riigiasutustele ja kohalikele omavalitsustele 2018.a maist kehtima hakanud Küberturvalisuse seadus (edaspidi KÜTS)152 paneb RIA-le küberintsidentide ennetamise ja lahendamise koordineerija rolli, mis tähendab, et esimest korda on seadusega fikseeritud RIA kohustused, mida on asutus täitnud aastaid. Koordineerija rolli paremaks täitmiseks võetakse ühe töövahendina kasutusele keskne küberteadmiste mõõtmis- ja koolitusplatvorm, mis sisaldab riigiasutustele, KOV-dele ja ühiskonnale oluliste teenuste osutajatele keskseid tööriistu teadmiste ja oskuste taseme mõõtmiseks, analüüsiks ning teavitus-/koolitustegevuseks. Tegevuse tulemusel on küberteadlikkuse testimist kohustuslikuna kasutama hakanud kõik valitsusasutused (mh rakendatakse testimist avalikku teenistusse kohustuslikuna esmakordselt tööle asujate puhul) ning KOV-d. Tugevdatakse riigi keskastme- ja tippjuhtide küberturvalisuse alaseid teadmisi ja oskuseid Küberturvalisuse tähtsustamine asutuses sõltub otseselt juhtide hoiakutest ja teadlikkusest. Samas ei sisalda Riigikantselei poolt loodud riigi tippjuhtide kompetentsimudel153 digioskuseid puudutavaid kompetentse (mh küberturvalisus) ning sellest tulenevalt ei tegeleta ka süsteemselt vastavate oskuste arendamisega. Nii riigi- kui kohalike omavalitsuse asutuste tegevust analüüsides võib järeldada, et infoturve on suuresti juhtimis- ja alles seejärel ressursiküsimus. Pahatihti on küberturvalisusalane teadmatus tingitud huvipuudusest ja vastupidi. Teadmiste puudumisel kiputakse ressursinappust takistusena üle tähtsustama. Organisatsioonide IT-personali teadmised ennetamise ja kahjude minimeerimise vallas on küll tõusnud, kuid endiselt teeb muret korduvate intsidentide muster. Ühetaoliste intsidentide kordumine viitab, et organisatsiooni juhtkond ei 148 Eestis on vaja viia läbi enam teaduslikke uuringuid, luua erinevaid mõõteriistu, mille abil paremini leida lahendused, kuidas ühiskonna küberkaitse alast teadlikkust (küberhügieeni) kasvatada. Küberpähkli uuringu ülevaatest tulenevad soovitused 2018.a 149 https://kyberpahkel.c-lab.ee/ 150 Digipädevus õppekavades 151 http://www.targaltinternetis.ee/ 152 Küberturvalisuse seadus 153 https://riigikantselei.ee/et/tippjuhtide-kompetentsimudel 82 teadvusta piisavalt töötajate tegevuses rutiinselt ette tulevaid riske ning nende tegelikku mõju organisatsiooni osutatavatele teenustele. Juhtide teadmiste ja oskuste parandamiseks kaardistatakse teadmiste tase, viiakse läbi koolitusi (mh riskiteadlikkuse ja –halduse teemal) ning õppuseid ja kõrgemaid küberkaitsekursuseid. Tegevuste tulemusel on küberturvalisuse teema lõimitud riigi keskastme- ja tippjuhtide koolitusprogrammidesse ja loonud laiemas pildis eeldused kriisisituatsioonides paremini toime tulla. Tegevussuund 4.2. Riigi- ja erasektori nõudlusele vastava talendi arendamine 2016.aastal läbi viidud OSKA info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) valdkondlik tööjõuanalüüs154 näitas, et aastas vajavad Eesti erinevad majandussektorid kokku ca 1,5 korda senisest enam IKT spetsialiste. Sama kinnitavad ka huvigruppidega peetud arutelud – kõrghariduse taseme lõpetanute kvantiteet ja kvaliteet ei vasta Eesti tööturu nõudlusele. Puudub ka täpsem ülevaade küberturvalisuse valdkonna tööjõuvajaduse ja kompetentside osas. Viimane on eriti kriitilise tähtsusega ühiskonnale oluliste teenuste osutamisega tegelevate sektorite kontekstis – ettevõtetesse tööle asuvad spetsialistid peavad ideaalis erialased küberoskused saama tasemeõppest (nt energeetika ja sideinsenerid, tervishoiuspetsialistid jt). Samas puudub ülevaade ja arusaam prioriteetsete valdkondade spetsiifilistest vajadustest küberoskustele. Probleemiks on vastavate kompetentside kirjelduste puudumine nt kutsestandardites ning need ei ole lõimitud vastavatesse õppekavadesse. Kuigi Eesti ametnike küberhügieen on hea, näitavad aga riigiasutuste intsidendid, et ainuüksi küberteadlikkuse tõstmisega turvalisust ei taga ning keskenduda tuleb turvalisele arhitektuurile, investeerida nõuete täitmisse ja tagada infoturbekompetentsi olemasolu asutustes155. Viimase osas tuleb kaardistada vastavasisulise kõrghariduse ning täiendkoolituse pakkumist Eestis ja väliriikides ning luua vajaduspõhised toetusmeetmed. Eesmärk on tagada nii riigi kui avaliku sektori jaoks vajalik kübervaldkonna tööjõud, arendades selleks andekaid noori nii formaalhariduses kui kooliväliste tegevuste kaudu ning koolitada tööturu nõudlustele vastavuses küberturvalisuse spetsialiste. Arendatakse küberkaitselist õpet üldhariduskoolides ja tegeletakse andekate noorte potentsiaali tõstmisega 2018.a seisuga on riigikaitseõpetus sisse viidud 127 gümnaasiumisse ja 22 kutsekooli156. Riigikaitseõppe loomuliku osana käsitletakse ka küber- ja siseturvalisust, kuid teemade edasi andmiseks kavandatud tundide maht ei ole siiski piisav süvitsi minekuks. Sellest tulenevalt on oluline lõimida küberturvalisus informaatika ainekavasse ning toetada küberkaitse süvaõppe jõudmist võimalikult paljudesse gümnaasiumidesse ja luua nii eeldused küberspetsialistide järelkasvuks formaalharidussüsteemi kaudu. Kui IKT valdkonna vastu laiemalt huvi tundvad noored saavad Eestis ennast proovile panna robootika ja programmeerimisringides, siis küberturvalisuse suunaline huvitegevus on praktiliselt olematu. Hetkel puudub Eestis ka mudel noorte hulgas kübervaldkonna vastu huvi tekitamiseks ja läbi selle järelkasvu loomiseks. Kasutamata on kohustusliku ajateenistuse formaat kübervaldkonna tööjõu sihtotstarbelise arendusvõimalusena. Samas saaks KaM valitsemisala ja muu riigisektori ühisel panustamisel küberajateenistust kasutada esmase värbamisplatvormina. Kirjeldatud võimaluste realiseerimiseks luuakse KüberNaaskli157 (võistlus-)mudeli baasil andekatele ja kübetruvalisusest huvitatud noortele koolivälise tegevuse programm. See omakorda loob kasvulava küberajateenistusse siirdujate leidmiseks ning ajateenistusest kujuneks küberkaitse alase haridustee osa ja riigi värbamisplatvorm. 154 Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia 2016.a 155 Riigi Infosüsteemi Amet Küberturvalisus 2018 156 Allikas: Kaitseministeerium 157 KüberNaaskel 83 Tagatakse süsteemne ülevaade küberkaitsespetsialistide tööjõuvajadusest. Eelnevalt viidatud OSKA raport kirjeldab küll küberkompetentside vajadust IKT põhikutsealade sees, kuid kaardistamata on küberturbespetsialistide tööjõuvajadus nii riigi- kui erasektori tellimusena. Tegemist on olulise lüliga õppekohtade planeerimise, suurema potentsiaaliga õppesuundade välja selgitamise ja tippspetsialistide täiendkoolituse vajaduse vahel mh väliskoolitused kui ka tööstusdoktorantuur. Edasiselt tagatakse süsteemsete uuringutega ülevaade küberturvalisuse valdkonna spetsialistide tööjõuvajadusest, mis seotakse poliitikasoovitustega. Uuringud on aluseks talendiarenduse alase koostöö tugevdamiseks ettevõtete ja ülikoolide vahel, mis tagab õppekavade ajakohasuse ja ülikoolilõpetajate vajaliku kompetentsi. Tagatakse küberkaitse ja siseturvalisuse valdkondade spetsialistide taseme- ning täiendõppe kvaliteet. Küberkaitselise õppe arendamisel on Eestis siiani lähtutud avaliku ja erasektori vajadustest, püüdes sisustada vastavad õppekavad võimalikult laia teadmiste spektriga. Samas on vajalik analüüsida nii õppe- kui teadussuundade potentsiaali, et suurendada seeläbi nende rahastust ja kvaliteeti. Kui küberkaitselise kõrghariduse arendamist saab hinnata süsteemseks, sest olemas on TTÜ juures tegutsev Küberkriminalistika ja küberjulgeoleku keskus158, kaasates kõiki strateegilisi partnereid, siis riigisektoris töötavate küberspetsialistide (täiend-) koolitusel puudub ühtne lähenemine ja planeeritud ressurss, mida saab käsitleda riskina laiemas küberkaitse juhtimise kontekstis. Lahenduseks on asutuste ülese tehniliste koolituste süsteemi loomine, et toetada tehnoloogiaga seotud uuenduste ja riskide tundmist, et seeläbi vähendada turvaintsidentide arvu ja maandada turvariske olulisemates ametiasutustes. Eelnevalt kirjeldatuga on aga otseselt seotud siseturvalisuse- ja julgeoleku eest vastutavad spetsialistid, kes omandavad oma hariduse Sisekaitseakadeemias, kuid mille kõigist õppekavadest käsitleb küberturvalisust pelgalt üks valikkursus sisejulgeoleku magistriprogrammis. Ilmne vajadus on viia vastavasisuline õpe sisse oluliselt laiemalt. Samuti on vaja tasemeõppe kõrvale luua täiendõppe võimalused juba valdkonnas töötavatele spetsialistidele. Selle kõrval vajavad lisaks kaardistamist ühiskonnale oluliste teenuste pakkumisega tegelevate spetsialistide erialaspetsiifilised küberoskused ning need on vaja lõimida vastavatesse õppekavadesse. Eesti rahvusvahelise küberõiguse kompetentsi arendamine. 2016.aastal käivitus Tartu Ülikoolis IT-õiguse koolitus- ja teadusprogramm, mille eesmärk on valmistada ette kõrgelt kvalifitseeritud juristid IKT ja küberjulgeoleku valdkonnas tarbeks. Tallinna Tehnikaülikoolis tegutseb viimased kaheksa aastat tehnoloogiaõiguse õppetool. Selliste akadeemiliste üksuste olemasolu on heaks eelduseks rahvusvahelise küberõiguse keskuse loomiseks, mis tagaks Eestile piisava ekspertiisi, et aktiivselt panustada rahvusvahelise õiguse teemalistesse rahvusvahelistesse projektidesse ja panustada temaatilistesse debattidesse koos Euroopa Liidu ja NATO juhtriikidega. NATO Küberkaitse Koostöökeskus Tallinnas on oluline kompetentsikeskus rahvusvahelise õiguse küsimustes, kuid hetkel puudub kogu Euroopa Liidus organisatsioon teema sisuliseks edasiviimiseks rahvusvahelise õiguse tsiviilpoolel. Edasiste tegevuste planeerimiseks viiakse esmalt läbi analüüs rakendusliku suunaga rahvsvahelise küberõiguse keskuse loomise võimaluste kaardistamiseks. Eesmärgiks on liita Eestis hästi väljaarenenud akadeemilise kompetentsi välispoliitika kujundamisega kübervaldkonnas, luua võimalused õigusekspertide järelkasvu tekkeks ja kinnistada Eesti küberõiguse alane kompetents läbi osaluse rahvusvahelistes projektides. KÜBERVALDKONNAGA SEOTUD TERMINID JA DEFINITSIOONID 1. Terminite ja definitsioonide koostamise alus159 Mõiste arusaam, käsitlus; abstraktse mõtlemise vorm, mis peegeldab esemeid ja nähtusi nende oluliste tunnuste, seoste ja suhete kaudu. 158 http://cybercentre.cs.ttu.ee/haridus/ 159 Ettepaneku koostajad: Raul Rikk, Agu Kivimägi (E-riigi Akadeemia); koostöös: Siim Alatalu, Kadri Kaska (NATO CCDCOE), Liis Rebane (MKM); arvesse on võetud esmane tagasiside. 84 Definitsioon mõiste oluliste tunnuste lühike täpne esitus, määratlus Termin täpselt piiritletud tähendusega sõna või sõnaühend, oskussõna Terminid saadakse siis, kui mõisted defineeritakse valdkonna spetsiifikale vastavalt. Definitsioonide koostamisel on lähtutud järgmistest põhimõtetest:  Definitsioonid peavad olema arusaadavad tavalugejale  Definitsioonid peavad olema nii lühikesed, kui võimalik  Definitsioonid peavad baseeruma ühtsel loogikal Definitsioonide koostamise loogika Küber- on eesliide erinevatele sõnadele, mille abil eraldatakse üldisest mõistest väiksem ja spetsiifilisem osa. Näiteks:  ruum > küberruum  turvalisus > küberturvalisus  intsident > küberintsident Erinevates valdkondades on defineeritud üldised mõisted (ruum, turvalisus, intsident, jne) erinevalt ning seetõttu peab arvestama, et praktikas hakatakse kasutama ka küber- eesliitega mõisteid erinevates valdkondades natuke erinevalt. Oluline on defineerida täpselt eesliide küber- , mida oleks hea rakendada hiljem erinevates dokumentides sama loogika alusel. Terminid ja definitsioonid Nr. Termin Definitsioon Kommentaar Põhimõisted 1. Küber- Eesliide, mis tähistab võrgu- ja Näiteks küberturvalisuse seaduse infosüsteeme. mõistes on võrgu- ja infosüsteem elektroonilise side võrk, seade või omavahel ühendatud või seotud seadmete rühm, millest vähemalt ühes toimub digitaalsete andmete töötlemine. 2. Küberturvalisus Seisund, kus võrgu- ja infosüsteemid on Inglise keeles defineeritakse antud kaitstud ohtude realiseerumise eest. terminit (cybersecurity) samuti turvalisuse tagamisena. Eesti keeles kasutatakse sellises kontekstis terminit „küberturve“. 3. Küberturve Võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse Teiste sõnadega on küberturve tagamine. meetmete rakendamine küberturvalisuse saavutamiseks. 4. Küberjulgeolek Seisund, kus riigi julgeolek160 on kaitstud Eesti keeles on kasutusel kaks mõistet võrgu- ja infosüsteemide kaudu tekkivate – turvalisus ja julgeolek. Inglise keeles ohtude eest. sellist vahet ei tehta (security). 160 Definitsioon: põhiseadus § 129 lg 2 kommentaar http://www.pohiseadus.ee/index.php?sid=1&ptid=2526&p=129#c2 85  Seetõttu võiks „küberjulgeoleku“ tõlge olla inglise keeles „National Cybersecurity“. Olulisemad küber- eesliite abil moodustatud mõisted 5. Küberhügieen Üksikisiku või organisatsiooni elementaarsed toimingud vältimaks võrgu- ja infosüsteemide kaudu tekkivate ohtude realiseerumist. 6. Küberintsident Võrgu- ja infosüsteemis toimuv ootamatu Baseerub küberturvalisuse seaduse sündmus, mis ohustab või kahjustab terminil. süsteemi turvalisust. 7. Küberkaitse Meetmete rakendamine küberrünnakute Üldjuhul on mõiste kasutusel ennetamiseks ja tõrjumiseks. riigikaitse valdkonnas. 8. Küberkriis Küberintsidendist põhjustatud Hädaolukord ja hädaolukorra oht on hädaolukord või hädaolukorra oht. defineeritud hädaolukorra seaduses. 9. Küberkuritegu Kuritegu võrgu- ja infosüsteemide Budapesti konventsioon: Offences turvalisuse vastu. against the CIA of computer data and systems. 10. Küberoht Võrgu- ja infosüsteemi kaudu tekkiv sündmus või asjaolu, mis võib põhjustada kahju. 11. Küber- Võrgu- ja infosüsteemide keskkonnas Tavaliselt räägitakse operatsioonidest operatsioon kindlal eesmärgil toimuv küberturvalisust riigi julgeoleku kontekstis. mõjutav tegevus. 12. Küberruum Võrgu- ja infosüsteemide ühendamisel Näiteks on internet globaalne tekkiv keskkond. küberruum. 13. Küberrünnak Tahtlik tegevus võrgu- ja infosüsteemide kaudu kahju tekitamise eesmärgil. Muud küberturvalisuse strateegia kontekstis läbivad mõisted 14. Asjade internet Võrgustatud seadmete kogum, kus Asjade interneti seadmed võivad olla seadmed iseseisvalt üksteisega näiteks nutitelefonid, kodumasinad, informatsiooni jagavad ja vahetavad. nutikellad, meditsiiniseadmed või hooned. 86 15. Haavatavus Võrgu- ja infosüsteemi turvanõrkus, mida Küberturvalisuse seaduse alusel välja on võimalik ära kasutada kahju antud määruse § 2 p-s 4 on tekitamiseks. defineeritud “nõrkus”, mis on haavatusega samatähenduslik järgmiselt: süsteemide või süsteemidega seotud ressursside turvalisuse puudus, mis muudab süsteemid või süsteemidega seotud ressursid ohule vastuvõtlikuks. 16. Krüptograafia Põhimõtted, vahendid ja meetodid Lähtub ITU definitsioonist andmete salastamiseks ja/või nende märkamatu muutmise vältimiseks. 17. Plokiahel Plokiahel (inglise keeles blockchain) on hajutatud andmebaas, mis baseerub järjestikustest andmeplokkidest koosneval andmestruktuuril. Sellises andmebaasis toimub andmete uuendamine ainult läbi matemaatilise konsensuse saavutamise, tagades sellega andmete tervikluse. 18. Ühiskonnale Teenus küberturvalisuse seaduse mõttes – Küberturvalisuse seaduse teenuse oluline teenus hõlmab peamiselt elutähtsad teenused mõiste on olulistest teenustest ja (hädaolukorra seadus) ning olulised elutähtsatest teenustest pisut laiem, teenused (EL võrgu- ja infoturbe direktiiv). hõlmates ka tervishoiu teenuse osutajad laiemalt vältimatust abi osutamisest ja rahvusringhäälingu. 87