Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus

Ministeeriumid Meie 03.10.2018 nr 1.2-1/3079-1 Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse. Eelkõige näeme dokumendiga puutumust Justiitsministeeriumil, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil, Rahandusministeeriumil ja Siseministeeriumil. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut Tervise- ja tööminister Lisa: NARIS VTK Lisaadressaadid: Andmekaitse Inspektsioon Tervise Arengu Instituut Terviseamet Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus Eesti Psühhiaatrite Selts Eesti Psühholoogide Liit Eesti Haiglate Liit Eesti Haigekassa MTÜ Peaasjad MTÜ Lunest Viru Vangla Tartu Vangla Tallinna vangla Tiina Drell 626 9144 Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  10.08.2018 Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus I. Probleem, sihtrühm ja eesmärk II. Hetkeolukord, uuringud ja analüüsid III. Probleemi võimalikud mitteregulatiivsed lahendused IV. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused V. Regulatiivsete võimaluste mõjude eelanalüüs ja mõju olulisus VI. Kavandatav õiguslik regulatsioon ja selle väljatöötamise tegevuskava I. Probleem, sihtrühm ja eesmärk 1. Probleemi kirjeldus ja selle tekke põhjus I. Narkomaaniaravi andmete töötlemine isikustamata kujul Narkomaaniaravi andmekogu (NARIS), mille vastutav töötleja on Tervise Arengu Instituut (TAI), peetakse eesmärgiga1:  ennetada narkomaania levikut ja hinnata ravi tõhusust;  hinnata narkomaania diagnostikat ja ravikäsitlust;  kujundada narkomaaniaravialast tervisepoliitikat ja korraldada narkootikumide tarbijatele suunatud tervishoiuteenuseid;  analüüsida narkomaania esinemist Eestis;  teha narkomaaniaalast statistikat, epidemioloogilisi uuringuid ja teaduslikke uurimistöid. NARISesse sisestatakse ühe ravijuhu puhul andmed ravi alustamise/lõpetamise aja ja täpse diagnoosi kohta, aga ka sotsiaal-demograafilise tausta ja riskikäitumise kohta. Lisaks sisestatakse andmekogusse patsiendilt saadud infona teave varasema narkomaaniaravi kohta, mis jääb umbes 19%-l juhtudel vastamata. Praegu sisestatakse andmed NARISesse selliselt, et patsiendi isikut ei ole võimalik otseselt tuvastada. Selleks kodeeritakse patsiendi isikukood spetsiaalse NARISe juurde kuuluva koodikeskuse vahendusel unikaalseks koodiks, mis seotakse konkreetse ravijuhu andmetega. Andmete sisestamine toimub narkomaaniaravi alustamise ja lõpetamise korral eraldi teatistena, millele omistatakse unikaalne kood (st andmed ei ole andmekogus isikustatud). Anonüümsete andmete sisestamine on tõstatanud järgmised probleemid, mis ei võimalda eespool loetletud eesmärke olulisel määral täita ning mis mõjutavad oluliselt andmekogu andmekvaliteeti ja sellest tulenevalt ka narkomaaniaravi kvaliteeti:  ravi alustamise ja lõpetamise andmed ei ole omavahel seostatavad. Varasemaid raviandmeid, isegi kui need on NARISesse sisestatud, ei ole võimalik andmekogus uue ravijuhu andmetega seostada. See takistab ravivajaduse ja ravi kvaliteedi hindamist;  andmeid ei ole võimalik teiste oluliste andmekogudega (nt surma põhjuste register, tuberkuloosiregister, nakkushaiguste infosüsteem, rahvastikuregister) liidestada. See takistab narkomaania esinemise analüüsimist, narkomaaniaalase statistika ning epidemioloogiliste uuringute ja teaduslike uurimistööde tegemist; 1 Väljatöötamiskavatsuse koostamisel on arvestatud isikuandmete kaitse seaduse rakeandamise seaduse eelnõu (650 SE) muudatustega. 1   puudub algandmete juurde tagasi minemise ja andmete õigsuse kontrollimise võimalus (st andmeid tervishoiuteenuse osutamise kohta ei ole võimalik kõrvutada raviasutuses säilitatavate dokumentidega), et tagada eesmärkide täitmiseks vajalik andmete kvaliteet ja õigsus. Narkomaania leviku ennetamine ja ravi tõhususe hindamine ei ole praeguse NARISe põhjal võimalik, sest patsientide sõltuvusravi kulgu (nt katkestamisi, taas ravile pöördumisi) ei saa jälgida. Samuti puudub võimalus üldisemaks diagnostika ja ravikäsitluse hindamiseks, sest ravijuhtude andmed pole üksteisega seotud ja seega ei ole erinevate raviviiside rakendamise asjaolusid (nt diagnoosi ja tulemuslikkust korrelatsioonis ravi kestusega ja/või korduva ravile pöördumisega) võimalik hinnata. Andmete omavaheline seostamine, teiste andmekogudega (rahvastikuregister, tuberkuloosiregister, nakkushaiguste infosüsteem ja surma põhjuste register) liidestamine ja vajaduse korral algandmete juurde tagasiminemine võimaldaksid TAI-l paremini korraldada ka narkootikumide tarvitajatele suunatud tervishoiuteenuseid ning hinnata teenuste mahte ning isikute reaalseid vajadusi. Praegu ei ole võimalik andmekogu andmete põhjal mahte prognoosida, sest pole teada kui palju on andmekogusse sisestatud andmeid topelt (nt patsient saab paralleelselt või lühikese aja jooksul ravi kahes erinevas raviasutuses), samuti ei ole teada mitu patsienti on vahepeal surnud. Kuna narkomaaniaravi saanud isikute tegelikku arvu ei ole võimalik hinnata, ei saa ka analüüsida ega uurida muutusi narkomaania esinemises (nt milliseid aineid kõige rohkem tarvitatakse ning kuidas see ajas muutub) ja raviga kaetuses. Lisaks on narkootikume tarvitavate inimeste seas levinud nakkushaigused (nt HIV ja tuberkuloos), mille leviku info võimaldaks paremini planeerida ja korraldada nakkushaiguste raviga integreeritud narkomaaniaraviteenuseid. Valdkonnaga tegelemine on aga äärmiselt oluline, kuna narkomaania on Eestis tõsine ja kasvav rahvatervise probleem, mida ilmestab asjaolu, et Eestis on 15–16-aastaste kooliõpilaste seas narkootikumide tarvitamise sagedus Euroopa Liidu keskmisest suurem ning see näitaja on olnud läbi aastate tõusutrendis. Samuti on Eesti jätkuvalt Euroopa kõige suurema narkootikumidest tingitud üledoosisurmade osakaaluga riik Euroopas ning olulisi muutusi üledoosisurmade arvus ei ole aastate jooksul toimunud. Lisaks üledoosidele on narkootikumide süstimisega seotud ka HIVi laialdane levik, milles oleme Euroopa riikide seas uute juhtude osakaalu poolest 100 000 elaniku kohta esimeste seas. NARISe andmeid esitatakse perioodiliselt Euroopa narkootikumide ja narkomaania seirekeskusele (EMCDDA), ÜRO uimastite ja kuritegevuse vastu võitlemise büroole (UNOCD), ÜRO AIDSi-programmile (UNAIDS) ning Euroopa haiguste ennetamise ja tõrje keskusele (ECDC), mistõttu on NARISe andmete kvaliteet oluline ka rahvusvahelises kontekstis ja teiste riikidega võrdluses. Riik peab esitama kontrollitud ja kõiksed andmed. NARISe halb andmekvaliteet on tinginud olukorra, kus TAIs tehakse narkomaaniaalaseid ülevaate- ja levimusuuringuid (nn capture-recapture uuringud) NARISest eraldiseisvalt. Näiteks käis kolm TAI töötajat 2017. aastal ülevaateuuringu tegemise raames läbi kõik asendusravi pakkuvad ravikeskused, kus vaadati käsitsi läbi kõik asendusravi saavate patsientide ravitoimikud. Tegevuse eesmärk oli saada ülevaade asendusravil viibivate klientide peamistest karakteristikutest ning klientide ravi katkestamisest ja korduvalt narkomaaniaravile pöördumisest. Sellist uuringut tehti esimest korda. Uuring osutus äärmiselt tulemuslikuks (esimest korda tekkis ülevaade ravikeskuses ravil viibivate patsientide karakteristikutest, ravi alustamistest ja lõpetamistest ning ravikeksuste dokumentatsiooni korrektsusest, samuti tekkisid esmakordselt kvaliteetsed andmed, mida saab 2018. aastal esitada EMCDDAle), küll oli see ajamahukas ettevõtmine, sest eeldas suures mahus käsitööd. Suurem osa selliseks uuringuks vajalikust infost peaks teoreetiliselt NARISes olemas olema, kuid nende andmete kasutamine eeldaks paremat andmekvaliteeti (järgitav, seostatav, parandatav). 2 Kõik eespool nimetatud asjaolud kokku pärsivad NARISe kui narkomaaniaravialase tervisepoliitika kujundamise instrumendi kasutamist. Näiteks on narkomaaniaravist hea ülevaate puudumine takistanud narkomaaniaravi kasutamist alternatiivse meetmena narkomaaniaga seotud väär- ja kuritegude karistamisele. Seda esiteks seetõttu, et praegu pakutavate teenuste puhul ei ole võimalik hinnata ravi tõhusust, rakendatava diagnostika ja ravi käsitlust ja asjakohasust ega prognoosida vajatavaid teenuseid. Teiseks, ravil viibimine ei ole praegusel ajal jälgitav, mistõttu ei ole võimalik tuvastada, kas isik läbis karistuse asemel kogu raviepisoodi või ainult alustas ravi ning kas ravi oli efektiivne. II. NARISesse andmete esitajate loendi laiendamine NARISesse esitavad andmeid psühhiaatria eriala tegevusluba omavad tervishoiuteenuse osutajad, kes on kohustatud esitama andmeid psühhiaatria tervishoiuteenuse raames narkomaaniaravi pakkumise kohta. Senimaani on NARISesse andmeid peamiselt esitanud võõrutusravi ja metadoonasendusravi pakkujad (tabel 1). Viidatud teenused on valdavalt suunatud opiodisõltlaste raviks. Tabel 1. NARISe senised andmeandjad Teenus, mille kohta andmed sisestatakse Andmete esitaja Viru Vangla Tartu Vangla Tallinna Vangla Narva Sõltuvuste Ravikeskus OÜ Corrigo OÜ Pärnu Haigla SA Aasa Kliinik OÜ Wismari Haigla AS Ambulatoorne opioidsõltuvuse asendusravi AS Lääne-Tallinna Keskhaigla OÜ Tervisekeskus Elulootus SA Tartu Ülikooli Kliinikum SA Põhja-Regionaalhaigla (integreeritud ravi tuberkuloosipatsientidele) SA Ida-Viru Keskhaigla (integreeritud ravi tuberkuloosipatsientidele) Tallinna Lastehaigla Statsionaarne võõrutusravi AS Wismari Haigla SA Viljandi Haigla AS Lääne-Tallinna Keskhaigla, SA Viljandi Haigla, SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja SA Ida-Viru Keskhaigla pakuvad uimastisõltlastest tuberkuloosipatsientidele integreeritult ka narkomaaniaraviteenuseid. AS Lääne-Tallinna Keskhaigla pakub ambulatoorset metadoonasendusravi ka HIViga elavatele inimestele, kes saavad antiretroviirusravi. TAI rahastab lisaks eespool nimetatud narkomaaniaraviteenustele muu hulgas ka psühhiaatria tervishoiuteenuse komponenti mittesisaldavaid või osaliselt sisaldavaid narkomaaniaraviteenuseid, nt rehabilitatsiooniteenused, lühisekkumine (st psühholoogi ja vaimse tervise õe nõustamisteenus) ning järelravi ja järelteenused (psühholoogi nõustamisteenus) (tabel 2). Nende teenuste saajateks on muu hulgas ka mitte-opioidsetest narkootilistest ainetest sõltuvuses olevad isikud. Nende teenuste saajate andmeid NARISesse ei kanta, sest andmete esitamise kohustus on ainult psühhiaatria eriala tegevusluba omavatel tervishoiuteenuse osutajatel, kes esitavad andmed psühhiaatria 3 tervishoiuteenuse osutamise kohta. Sellega seoses kannatab narkomaaniaravi andmete terviklik hõlmatus, sest andmed esitatakse valdavalt ainult oipiodisõltuvuse ravi kohta. Tabel 2. TAI rahastatud narkomaaniaravi pakkujad, kes praegu NARISesse andmeid ei esita. Teenus, mille kohta andmed sisestatakse Andmete esitaja Lühisekkumine ja nõustamine MTÜ Peaasjad SA Viljandi Haigla Järelravi ja järelteenused AS Wismari Haigla Statsionaarne meditsiiniline rehabilitatsioon SA Viljandi Haigla Selle tulemusena ei ole võimalik NARISe eesmärke (vt eelmine punkt) täita narkomaaniaravi kohta laiemalt, vaid eesmärgid on täidetavad ainult opioidsõltuvuse ravi kontekstis2. See tähendab, et NARISes ei ole kajastatud enamiku Eestis levivate narkootiliste ainete tarvitajate sõltuvusravi andmeid. Lähtudes Eesti noorte (15–16-aastased) seas 2015. aastal korraldatud uuringust, on opioidide osakaal tarvitajate hulgas alla 1% ning levinuimaks narkootikumiks on kanep (26% küsitletutest)3. Kuigi kogu rahvastiku kohta vastavad andmed puuduvad, võib eeldada, et tarbimismustrid on sarnased noortega ja seetõttu ei ole suur osa narkomaaniaravi juhtudest (nt kanepisõltuvuse ravi andmed) NARISes registreeritud. 2. Sihtrühm I. NARISe isikustamise olulised sihtrühmad Poliitikamuudatus puudutab otseselt NARISe andmete töötlejat, kelleks on TAI. NARISe andmete töötlemise eest vastutab TAIs üks inimene. Lisaks on NARISe andmete põhjal Eesti uimastivaldkonda puudutava statistika ja epidemioloogiliste uuringute tegemisega seotud kuus TAI töötajat. Muudatus puudutab otseselt ka narkomaaniaravi saajaid. Sihtgrupi suuruseks võib hinnata umbes 1500 patsienti, sest 2017. aastal sai TAI poolt rahastatud keskustes võõrutusravi 283 ja opioidsõltuvuse asendusravi 1186 inimest (tabel 3). Lisaks tabelis loetletud patsientidele sai 2017. aastal Eesti Haigekassa rahastatud psühhiaatrilist tervishoiuteenust RHK-10 diagnoosikoodiga F11–F16 (narkomaaniaga seotud diagnoosid) kokku 797 isikut. Kaudselt võib muudatuse sihtrühmaks pidada ka narkomaaniaravi pakkuvaid tervishoiuteenuse osutajaid. 2017. aasta seisuga on Eestis kolm TAI rahastatud võõrutusravi ja 13 opioidisõltuvuse asendusravi (neist neli on vanglad) teenuse osutajat. Lisaks on Eestis kolm tuberkuloosipatsientidele narkomaaniaraviteenuseid osutavat keskust (tabel 1). Peale tabelis loetletud asutuste on Eestis kokku 107 psühhiaatria tervishoiuteenust osutavat asutust.4 2 TAI poolt 2016. aastal avaldatud narkomaaniaravi andmekogu 2014.–2015. aasta aruande andmetel olid 2014. ja 2015. aastal rohkem kui 90% NARISesse kantud patsientidest diagnoosiga F11 „opioidide tarvitamisest tingitud käitumis-ja psüühikahäired“(https://intra.tai.ee//images/prints/documents/148707526966_Narkomaaniaravi_andmekogu _aastaaruanne_2014_2015.pdf) 3 TAI 2016. aasta uuringuraport „Uimastite tarvitamine koolinoorte seas: 15–16-aastaste õpilaste legaalsete ja illegaalsete narkootikumide kasutamine Eestis“(https://intra.tai.ee//images/prints/documents/147436247968_Uimastite_tarvitamine_koolinoorte_sea s_uuringu_raport_2016.pdf) 4 Terviseameti tegevuslubade registri andmed 4  II. NARISesse andmete esitajate loendi laiendamise olulised sihtrühmad Poliitikamuudatus puudutab otseselt NARISe andmete töötlejat, kelleks on TAI (sihtrühma suurus on sama, mis eelmises punktis), narkomaaniaravi pakkuvaid teenuseosutajaid (2017. aasta seisuga on Eestis üks riiklikult rahastatud lühisekkumisteenuse pakkuja, kaks järelraviteenuse pakkujat ja kolm rehabilitatsiooniteenuse pakkujat (tabel 2)) ja narkomaaniaravi saavaid patsiente. Viimati nimetatud sihtrühma suurust on raske hinnata, sest osa teenuseid, mille kohta praegu NARISesse andmeid ei esitata, hangib TAI ravikohtade alusel (st fikseeritakse patsientide arv; nt statsionaarne rehabilitatsioon) ning osa teenuseid teenusekomponentide ja teenuse osutamise kordade alusel, mille puhul ei ole täpne patsientide arv teada (tabelid 3 ja 4). Teenuse osutamise kordade arv ei kajasta patsientide arvu, sest ühele patsiendile võib teenust osutada aasta jooksul korduvalt. Kaudselt võimaldab sihtrühma suurust kirjeldada NARISesse lisanduvate teatiste arv. Muudatuse tulemusena lisandub NARISesse hinnanguliselt 4000 uue ravijuhu teatist aastas (tabelid 3 ja 4). Tabel 3. Narkomaaniaraviteenuste ravikohtade ja patsientide arv (teenused, mida hangitakse ravikohtade arvu alusel) 2016 2017 Teenus Kohtade Patsientide Kohtade Patsientide arv arv arv arv Täiskasvanud Asendusravi 610 1248 610 1186 Statsionaarne rehabilitatsioon 47 118 47 156 Statsionaarne võõrutus 5 53 15 131 Kokku täiskasvanud 1419 1473 Alaealised Statsionaarne rehabilitatsioon 16 19 16 32 Statsionaarne võõrutus 4 133 4 152 Kokku alaealised 152 184 Tabel 4. Narkomaaniaraviteenuste nõustamiskordade arv (teenused, mida hangitakse teenuse osutamise kordade alusel) 2017 Teenus Teenuse komponendid Kordade arv Täiskasvanud Lühisekkumine ja Psühholoogi vastuvõtt 90 min/patsient 1000 nõustamine Psühholoogi vastuvõtt 60 min/patsient 2206 Järelravi ja järelteenused Psühholoogi grupipõhised nõustamised 671 Kokku teenuste ühikuid 3877 3. Eesmärk ja saavutatava olukorra kirjeldus Luuakse võimalused NARISe andmete omavaheliseks seostamiseks, nende liidestamiseks teiste andmekogudega (rahvastikuregister, tuberkuloosiregister, nakkushaiguste infosüsteem ja surma põhjuste register) ning vajaduse korral algandmete juurde tagasiminemise võimaldamiseks, et tagada osutatavate teenuste mahtude parem prognoosimine ja teenuste arendamine ning suurendada patsientidele pakutavate teenuste valikut ja parandada nende kvaliteeti. Andmete esitajate loendi laiendamisega tagatakse kvaliteetsete andmete kogumine, mis hõlmab narkomaaniaravi andmeid 5 laiemalt kui opioidisõltuvuse ravi. Tõepärased andmed võimaldavad TAI-l hinnata narkomaania diagnostika ja ravi tõhusust ja kvaliteeti, mille alusel saab kujundada narkomaaniaravialast tervisepoliitikat ning muuta narkootikumide tarbijatele suunatud tervishoiuteenuste korraldamine nii patsientide, tervishoiuteenuse osutajate kui ka riigi vaates paremaks ja efektiivsemaks. Lisaks võimaldavad kvaliteetsed ja kõiksed andmed kasutada NARISt ka narkomaania esinemise analüüsimiseks ning teiste Euroopa riikidega andmete võrdlemiseks, mille tulemusena muutub TAI töökorraldus efektiivsemaks. II. Hetkeolukord, uuringud ja analüüsid 4. Kehtiv regulatsioon, seotud strateegiad ja arengukavad Kehtiv õigus 1. Avaliku teabe seadus reguleerib andmekogude loomist ja pidamist. 2. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadus loob aluse narkomaaniaravi andmekogu loomiseks ja reguleerib selle pidamise korda5. 3. Vabariigi Valitsuse 21. novembri 2006. a määrus nr 239 „Narkomaaniaravi andmekogu asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus“ sätestab narkomaaniaravi andmekogu pidamise korra. Seotud rahvusvahelised kohustused ja lepingud NARISe andmeid esitatakse igal aastal ÜRO-le ARQ aruandena ning EMCDDAle grandilepingu AGREEMENT N° GA.14.RTX.007.1.0 alusel. Seotud strateegiad ja arengukavad 1. Rahvastiku tervise arengukava aastateks 2009–2020 – IV meetme „tervislik eluviis“ eesmärk on muu hulgas vähenenud riskikäitumine, mis saavutatakse narkootiliste ainete tarbimise ennetamise ja vähendamise ning kahjude vähendamise abil. Eesmärk on saavutatud, kui illegaalseid narkootikume proovinud 15–16-aastaste osakaal on vähenenud. 2. Terviseriskide programm aastateks 2018–2021 – meetme 1.1 „Terviseriskide vähendamine ning kogukondade ja paikkondade võimestamine tervise edendamisel“ üheks tegevuseks on narkootiliste ainete tarbimise ennetamine ja vähendamine ning kahjude vähendamine, et saavutada illegaalseid narkootikume proovinud 15–16-aastaste osakaalu ning narkootikumide tarvitamisest põhjustatud üledoosisurmade arvu vähenemine. 3. Eesti uimastitarvitamise vähendamise poliitika valge raamat – 7. süsteemi „Seiresüsteem“ teiseks alameetmeks on narkomaaniaravi andmekogu pidamine ja isikustamine, et lahendada olukord, kus anonüümne andmekogu ei võimalda tõepäraste haigestumus-ja raviandmete registreerimist. 5 Sätteid kaasajastatakse osaliselt ka isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seaduse eelnõu raames (650 SE). 6  5. Tehtud uuringud TAI koostas ja avaldas 2016. aastal narkomaaniaravi andmekogu 2014. ja 2015. aasta aruande“6. EMCDDA 2018. aasta Euroopa uimastiprobleemide aruanne7 kirjeldab muuhulgas uimastitest põhjustatud suremust täiskasvanute (15–64-aastased) seas, mille poolest on Eesti Euroopa Liidu riikide seas esikohal. 6. Kaasatud osapooled TAI, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus. III. Probleemi võimalikud mitteregulatiivsed lahendused 7. Kaalutud võimalikud mitteregulatiivsed lahendused  Avalikkuse teavitamine EI  Rahastuse suurendamine EI  Mitte midagi tegemine ehk olemasoleva olukorra säilitamine JAH  Senise regulatsiooni parem rakendamine EI  Muu (palun täpsusta) EI 7.1. Järeldus mitteregulatiivse lahenduse sobimatusest Ainukene võimalik mitteregulatiivne lahendus on olemasoleva olukorra säilitamine. Kuna praeguse andmekogu andmekvaliteet on suhteliselt halb ning see pärsib nende andmete eesmärgipärast kasutamist, siis ei ole olemasoleva olukorra säilitamine majanduslikult mõistlik. IV. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused 8. Välisriigid, mille regulatiivseid valikuid probleemi lahendamiseks on analüüsitud või on kavas seaduseelnõu koostamisel analüüsida (koos põhjendusega) 2006. aastal korraldas TAI mitteametliku küsitluse EMCDDA liikmesriikide seas, et uurida nende narkomaaniaravi registreid, isikustatust ja rahulolu andmekvaliteediga. Küsitlusele vastas 22 riiki. Kõigis nendes koguti mingil kujul narkomaaniaravi andmeid, neist kümnes isikustatud kujul. Riikidest, kus koguti andmeid isikustatud kujul, oli andmekvaliteet parem (hinnati poliitikakujundajate ja ekspertide rahulolu andmekvaliteediga) ning narkomaania leviku ennetamise ja ravi eesmärke oli võimalik täita paremini kui riikides, kus andmeid isikustatud kujul ei kogutud. 9. Regulatiivsete võimaluste kirjeldus I. Narkomaaniaravi andmete töötlemine isikustatud kujul 6 Aruanne leitav võrgus: https://intra.tai.ee//images/prints/documents/148707526966_Narkomaaniaravi_andmekogu_aastaaruanne_2 014_2015.pdf 7 Aruanne leitav võrgus: http://www.emcdda.europa.eu/system/files/publications/8585/20181816_TDAT18001ETN_PDF.pdf 7 Selleks, et NARISe eesmärke oleks võimalik täita, tuleb NARISesse kogutavaid andmeid hakata töötlema isikustatud kujul, mida on võimalik saavutada kahe alternatiivse võimaluse abil: 1. Olemasoleva andmekogu isikustamine Isikustatud andmete töötlemiseks NARISes on vaja muuta narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 111 lõiget 2 (andmekogu peetakse kujul, mis ei võimalda registrisse kantud patsienti tuvastada) ning andmekogu põhimäärust „Narkomaaniaravi andmekogu asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus“, lisades andmekogusse kantavate andmete loendisse isikukoodi ning täiendades sätteid andmevahetust reguleerivate normidega (lisa). Muudatuse tulemusena kaotatakse TEHIKu hallatav koodikeskus (joonised 1 ja 2), luuakse X- tee teenus (joonis 3) ning NARISe vormile lisatakse isikukoodi lahter. Lisaks lingitakse NARIS rahvastikuregistri, tuberkuloosiregistri, nakkushaiguste infosüsteemi ja surma põhjuste registriga, et lihtsustada andmeesitajate tööd lisaandmete lisamisel, lisada andmekoosseisu narkomaaniaga kaasnevate haiguste ja surma põhjuste statistika (oluline integreeritud raviteenuse puhul NARISe eesmärkide täitmiseks ja teenuste planeerimiseks) ja eristada surnud patsientide andmeid elusate patsientide andmetest. Sellise lahenduse prognoositavaks hinnaks on 50 000 eurot. NARISesse juba kogutud andmed ei ole enam isikustatavad ega seetõttu kasutatavad, mistõttu seni kogutud andmed arhiveeritakse. Joonis 1. Hetkeolukorra protsessijoonis. 8 Joonis 2. Planeeritava tulevikuolukorra protsessijoonis. Joonis 3. Planeeritava tulevikuolukorra majutusteenuse plaan. 2. NARIS liidestatakse tervise infosüsteemiga (TIS) TISiga liidestamise tulemusena hakkaks NARIS saama kõik vajaminevad andmed otse TISist (st TIS oleks NARISele andmeandjaks). Selleks oleks vaja laiendada TISi epikriiside andmekoosseise, mille tulemusena lisatakse andmekoosseisude hulka NARISes kasutatav andmekoosseis. TISiga liidestamiseks on vaja muuta tervishoiuteenuste korraldamise seadust ja sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määrust nr 53 „Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende säilitamise tingimused ja kord“, laiendades ambulatoorse ja statsionaarse haigusjuhtumi avamise ja lõpetamise teatise ning vajaduse korral ambulatoorse ja statsionaarse epikriisi andmekoosseise või luues eraldi uue teatise ja andmekoosseisu vormi. Sellise lahenduse prognoositavaks hinnaks on 100 000 eurot (hõlmab dokumendistandardi muutmist ja arendustöid ning uue dokumendistandardi juurutamist tervishoiuteenuse osutajate infosüsteemides). 9  NARISe eesmärgiks on tagada andmed narkomaaniaravi teenuste ja ennetusmeetmete korraldamiseks, narkomaania esinemise analüüsimiseks ja statistika korraldamiseks. Sellest tulenevalt sisaldab NARIS peale terviseandmete ka infot riskikäitumise ja sotsiaal-majanduslike näitajate kohta. Andmed eeldavad struktureerimist ning nende kvaliteedi kontrolli. TISi haigusloo epikriis on narkomaaniaravi seisukohalt üldisem ja ei sisalda kogu infot, mis NARISe eesmärkide täitmiseks vajalik on. TISi epikriiside andmekoosseisu laiendamine NARISe eesmärkide täitmiseks vajalike andmete võrra ei ole mõistlik lahendus, sest NARISe eesmärkide täitmiseks vajalikud täiendavad andmed ei ole enam kooskõlas meditsiinidokumendi peamise eesmärgiga ja koormavad TISi haigusloo epikriisi. TISi koosseisus peaksid kogutavad andmed vastama TISi eesmärkidele (st andmeid kogutakse tervishoiuteenuse osutamise lepingu sõlmimiseks ja täitmiseks, tervishoiuteenuste kvaliteedi ja patsiendi õiguste tagamiseks, rahva tervise kaitseks ning terviseseisundit kajastavate registrite pidamiseks, tervisestatistika tegemiseks ja tervishoiu juhtimiseks8). Sellest lähtuvalt ei ole laiapõhjaliste riskikäitumist ja sotsiaal-majanduslikku olukorda puudutavate andmete kogumine enam põhjendatud. TISi eesmärkide kontekstis ei ole oluline koguda sedavõrd suuremahulist kõrvalinfot, mis otseselt meditsiinidokumentatsiooniks ei ole. Võttes arvesse, et narkomaaniaravi haiguslood (NARISes on 2018. a maikuu seisuga 4776 ravi alustamise teatist) moodustavad kõikidest haiguslugudest (TISis on 2018. a maikuu seisuga 1,6 miljoni isiku epikriisid) väga väikese osa, koormaks selline muudatus liialt tervishoiutöötajaid. Isegi kui kõikide väljade täitmine iga haigusloo puhul ei ole kohustuslik, muudaks see epikriisi raskemini jälgitavaks. Ka suuremahulise kõrvalandmestiku kogumine ei ole TISi salvestamisel õigustatud. Lisaks ei ole TISis suur osa andmeid masintöödeldavas formaadis, tekst vabadel väljadel vajab edasist individuaalset töötlust, dokumendid laekuvad struktureerimata ning nende kvaliteet on kontrollimata, mis teeb võimatuks andmete NARISesse koondamise ning nende abil NARISele seatud eesmärkide täitmisel. II. NARISesse andmete esitajate loendi laiendamine NARISesse andmete esitajate loendi laiendamiseks on vaja muuta narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 111 lõiget 6 (narkomaaniaravi pakkuval tervishoiuteenuse osutajal on kohustus psühhiaatria tervishoiuteenuse osutamise korral esitada saadud andmed andmekogule vastavalt selle põhimääruses sätestatud tingimustele ja korrale) ning narkomaaniaravi andmekogu põhimäärust, muutes andmeandjatele esitatud nõudeid (lisa). Kirjeldatud regulatiivsele lahendusele puuduvad teised regulatiivsed alternatiivid. NARISesse andmete esitajate loendi laiendamine eeldab ainult regulatiivset muudatust ja sellega ei kaasne vajadust IT-arenduste järele (st andmete esitajate loend ei ole infotehnoloogiliselt piiritletud). 10. Regulatiivsete võimaluste põhiseadusega ning Euroopa Liidu ja rahvusvahelise õigusega määratud raamid Regulatiivsed võimalused on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus). V. Regulatiivsete võimaluste mõjude eelanalüüs ja mõju olulisus. 8 Tervise infosüsteemi põhimäärus: https://www.riigiteataja.ee/akt/130062018004 10  11. Kavandatavad muudatused ja nende mõjud I. Kavandatav muudatus (narkomaaniaravi andmete töötlemine isikustatud kujul) Kuna NARISe liidestamine TISiga ei ole sobivaks lahenduseks, siis on hinnatud NARISe isikustamise mõju. Muudatusega ei kaasne majanduslikke mõjusid narkomaaniaravi pakkuvatele teenuseosutajatele, sest andmete edastamise kohustuses ei kaasne muudatusi (st teenuseosutajate halduskoormus ei suurene). 1. Sotsiaalne mõju – isikustatud andmete NARISes töötlemine võib riivata narkomaaniaravi saavate isikute põhiõigusi ja -vabadusi, eelkõige õigust eraelu puutumatusele, sest ei pruugi olla täidetud isikuandmete turvalisuse põhimõte (isikuandmete kaitseks tuleb rakendada turvameetmeid, et kaitsta neid tahtmatu või volitamata töötlemise, avalikuks tuleku või hävimise eest). 1.1. Sihtrühm: narkomaaniaravi saavad narkootikume tarvitavad inimesed NARISesse sisestatakse narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 111 lõike 6 alusel andmed iga psühhiaatria tervishoiuteenuse osutamise raames pakutud narkomaaniaravi juhtumi kohta. Seetõttu on muudatusest mõjutatud kõik narkomaaniaravi saavad inimesed (vt väljatöötamiskavatsuse peatükki 2) ja seetõttu saab sihtrühma pidada suureks. 1.2. Avalduv mõju NARISes hakataks isikuandmeid töötlema ulatuslikus mahus9. Isikustatud kujul NARISe andmekaitsealane mõjuhinnang isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 35 lõike 3 punkti b alusel on esitatud tabelis 4. Tabel 4. Andmekaitsealane mõjuhinnangi isikustatud NARISele Riski nimetus Riski Riski Riski tase Lisamärkused Ettepanek riski tõenäosus mõju maandamiseks NARISe 1 2 Madal NARISe andmeid ei tohi Maandada. Kirjeldada TAI andmetele kasutada kogu töötajad, kellel on õigus pääsevad ligi organisatsioonis, vaid oma töökohustuste volitamata TAI üksnes kindlate täitmiseks NARISe töötajad eesmärkide andmetele ligi pääseda. saavutamiseks selleks Töötlemistoimingud volitatud isikute poolt logitakse. Vastavuse tagab oma tööülesannete töötleja ka ametijuhendi täitmiseks kaudu. 9 Andmekaitse Inspektsiooni isikuandmete töötleja üldjuhendi kohaselt on eriliigiliste isikuandmete ulatusliku töötlemisega tegemist siis, kui andmetöötlus hõlmab andmeid 5000 ja enama andmesubjekti kohta http://www.aki.ee/sites/www.aki.ee/files/elfinder/article_files/2018.05.31_andmetootleja_uldjuhend.pdf 11  NARISe 1 2 Madal Aluseta saavad ligi Maandada. Tagada andmetele arendajad, ligipääsuhalduse süsteemi pääsevad ligi hooldusteenuse pakkujad abil juurdepääs volitamata andmetele üksnes selleks kolmandad volitatud isikutele. isikud NARISe volitatud 0 2 Madal Kui TAI kasutab volitatud Maandada. Arendus- või töötleja töötleb töötleja teenuseid hooldustööde tegemisel isikuandmeid isikuandmete kaitse või serveri puuduliku üldmääruse artikli 28 majutusteenuse puhul lepingu alusel lõigete 2 ja 4 tähenduses, sõlmitakse volitatud peab selleks olema töötlejaga leping. isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 28 lõike 3 tingimustele vastav leping Andmekaitsealase mõju minimeerimiseks hakatakse rakendama järgmisi meetmeid: a. Vältimaks asjasse mittepuutuvate töötajate ligipääsu NARISele määrab TAI kindlaks töötajad, kellel on õigus NARISes isikuandmeid töödelda. Täiendatakse NARISega iga päev töötavate töötajate tööjuhendit, kus on täpsustatud konkreetse töötaja NARISega seotud tööülesanded ja andmete töötlemise eesmärgid. Töötajatega sõlmitakse konfidentsiaalsusleping. Lisaks isikute ringi piiramisele tuleb tagada tehtud toimingute logimine ja logide säilitamine, et isikul oleks võimalik oma andmete suhtes seadusest tulenevaid õigusi kasutada. b. Muudatuse tulemusena hakatakse NARISes hoidma eriliigilisi isikuandmeid, mistõttu hinnatakse ümber NARISe infoturbe osaklass. Vastavalt turvaklassi muudatusele läbitakse ISKE auditeerimine ning rakendatakse auditi tulemusena saadud ettepanekuid. Selle tulemusena välditakse kolmandate isikute ligipääsu NARISele (nt infoturbe ründe tulemusena). c. Selleks, et NARISe volitatud töötleja ei töötleks isikuandmeid puuduliku lepingu alusel, töötatakse välja leping, mille kohaselt kohustub volitatud töötleja rakendama turvameetmeid (nt NARISes tehtavate hooldus- ja arendustööde tegija ning serveri majutusteenuse pakkuja peavad rakendama isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 28 lõike 3 nõudeid). Pikemas perspektiivis võib mõjuna välja tuua narkomaaniaravi kättesaadavuse ja ravikvaliteedi paranemise. Tõenduspõhised ja kvaliteetsed raviandmed aitavad planeerida narkomaaniaravi, psühho-sotsiaalse toetuse ja rehabilitatsiooni teenuseid ning suunata rahalisi, olmelisi ja inimressursse. Paremini planeeritud ja vajadusi arvestav ravisüsteem aitab vähendada kuritegevust, kaasuvatesse haigustesse haigestumist ning sotsiaalset ebavõrdsust ühiskonnas, mis lõpptulemusena säästab nii riigi kui omavalitsuste rahalisi ja teisi ressursse. Kvaliteetne, kättesaadav ja hästi planeeritud narkomaaniaravi vähendab sõltlaste kriminogeensust ning sihtrühmas süstimise teel levivate nakkushaiguste levikut, see omakorda vähendab probleemsete regioonide väljakujunemist ning negatiivse kuvandi kinnistumist. Uimastisõltuvuse ja sellega kaasnevate haiguste levik ning kriminaalsuse kasv mõjutab riigi eri piirkondade regionaalset arengut rahvastiku rände tõttu probleemsetest piirkondadest turvalisematesse piirkondadesse. See aga võib tingida probleemsete piirkondade ääremaastumise ning süvendada regionaalset ebavõrdsust ja pärssida regionaalset arengut. 12  2. Mõju riigiasutuste töökorraldusele – kuna NARISe teatistele lisanduvad täiendavad andmeväljad, mis sisaldavad isikuandmeid, võib muutuda TAI töötajate töökorraldus ning suureneda halduskoormus. 2.1. Sihtrühm: TAI Muudatus mõjutab otseselt ühe (töötleb isikuandmeid) ja kaudselt kuue TAI töötaja (4% TAI töötajatest) tööd, mistõttu saab sihtrühma suurust pidada väikeseks. Otsese kokkupuute korral töödeldakse NARISes olevaid isikuandmeid, kaudse kokkupuute korral ei töödelda isikuandmeid, kuid töö on mõjutatud NARISe andmekvaliteedi paranemisest, mis tuleneb andmekogu isikustamisest. 2.2. Avalduv mõju Mõju ulatust ja sagedust saab pidada väikeseks, sest andmekogu isikustamise tulemusena lisanduvad TAI töötajate poolt töödeldavate andmete loendisse vaid üksikud andmeväljad (isikukood), mille töötlemiseks tekib õigus ainult ühel TAI töötajal. See töötaja tegeleb juba praegu põhitööna NARISe andmete töötlemisega ning üks täiendav andmeväli ei muuda oluliselt TAI töötajate töökorraldust. Positiivse mõjuna tekib andmekvaliteedi paranemise tulemusena TAI-l ressursside kokkuhoiu võimalus, sest ülevaateuuringuid ja levimusuuringuid, mida praegu tehakse NARISest eraldiseisvalt, saab hakata tegema NARISe andmete põhjal. Näiteks käis kolm TAI töötajat 2017. aastal ülevaateuuringu tegemise raames läbi kõik asendusravi pakkuvad ravikeskused, kus käsitsi vaadati läbi kõik asendusravipatsientide ravitoimikud. Suurem osa selliseks uuringuks vajalikust infost on NARISe andmeväljadega ühtiv, kuid NARISe halva andmekvaliteedi tõttu on tulnud neid uuringuid NARISest eraldi teha. Isikustatud andmekogu võimaldab hõlbustada ka levimusuuringute (nn capture-recapture uuringud) sihtrühma kokkupanemist ning osaliselt ka nende uuringute tegemist, sest osa uuringuks vajalikku infot on NARISes olemas. Praegusel ajal korraldatakse levimusuuringuid sarnaselt ülevaateuuringutega NARISest sõltumatult, tehes inimeste/asutuste seas eraldi küsitlusuuringuid. II. Kavandatav muudatus (NARISesse andmete esitajate loendi laiendamine) 1. Majanduslik mõju – suureneb nende narkomaaniaravi pakkuvate tervishoiuteenuse osutajate halduskoormus, kes praegu veel andmeid NARISesse ei sisesta ja kes peavad samuti hakkama edaspidi NARISesse andmeid esitama. 4.1. Sihtrühm: narkomaaniaravi pakkuvad tervishoiuteenuse osutajad NARISesse andmesisestamise kohustus on praegu 19-l TAI rahastatud teenuseosutajal ning 107-l psühhiaatria tervishoiuteenust osutaval asutusel (sh FIE-d, kelle tegevusluba võimaldab pakkuda narkomaaniaraviteenuseid. Terviseameti tegevuslubade registri andmed). Andmete esitamise kohustus laieneb muudatuse tulemusena kolmele teenuseosutajale, kes pakuvad narkomaaniaraviteenuseid (vt tabel 2). Seega saab sihtrühma suurust pidada väikeseks, sest see moodustab 3% juba praegu andmete esitamise kohustust omavatest asutustest. 4.2. Avalduv mõju Mõju ulatust saab pidada väikeseks, sest ühe teenuseosutaja (st asutus, mis pakub põhitegevusalana narkomaaniaraviteenuseid; MTÜ Peaasjad) puhul tuleb NARISesse edaspidi 13  edastada kõigi patsientide andmed (aastas kokku umbes 250 patsiendi andmed ja umbes 1000 ravi alustamise teatist; vt tabel 4). Ülejäänud kaks teenuseosutajat ei paku narkomaaniaraviteenuseid põhitegevusena. Mõju sagedus on viimati nimetatud asutuste puhul keskmine, sest psühhiaatria tervishoiuteenuse ravijuhte on nendes asutustes aastas üle 9000 (2017. aasta Eesti Haigekassa raviarvete statistika). Teavitamiskohustus tekib nendel asutustel täiendava 2877 ravijuhu puhul (TAI rahastatavad teenused; vt tabel 4), seega puudutab see kohustus hinnanguliselt 24% nende pakutavatest teenustest. 2. Sotsiaalne mõju – isikustatud andmete NARISes töötlemine võib riivata narkomaaniaravi saavate isikute põhiõigusi ja -vabadusi (vt mõju nr 1). 3. Mõju riigiasutuste töökorraldusele – seoses NARISesse andmete esitajate loendi laienemisega suureneb ka NARISesse esitatavate teatiste arv, mis suurendab TAI töötajate halduskoormust. 6.1. Sihtrühm: TAI Muudatus mõjutab otseselt NARISe andmetega otseselt kokkupuutuva töötaja töökoormust, mistõttu saab sihtrühma suurust pidada väikeseks (mõju puudutab alla 1% TAI töötajatest). Kaudselt NARISe andmetega kokkupuutuvate töötajate töökoormus ei suurene, sest NARISe andmete põhjal tehtavate statistiliste ja epidemioloogiliste uuringute arv ei suurene (suureneb uuringusse kaasatavate andmete maht, kuid seda ei saa käsitleda otseselt halduskoormuse suurenemisena). 6.2. Avalduv mõju Mõju ulatust saab pidada suureks, sest muudatuse tulemusena lisandub aastas hinnanguliselt 4000 ravijuhtu, mille puhul tekib NARISesse andmete edastamise kohustus. Selle tulemusena suureneb NARISe teavitamiskohustuse alla minevate ravijuhtude arv poole võrra, sest juba praegu on teavitamiskohustuse alla kuuluvate teenuste maht hinnanguliselt 4000 (2017. aastal oli andmete edastamise kohustus TAI lepingupartneritel 1469 patsiendi kohta (vt tabel 3) ning Eesti Haigekassale esitati kokku 2501 RHK-10 koodidega F11–F16 (narkomaaniaga seotud diagnoosid) ravijuhu arvet). Siiski saab poole võrra suureneva andmemahu mõju TAI töötajate töökorraldusele pidada väikeseks, sest NARISe eest vastutav töötaja tegeleb NARISe andmete töötlemisega osalise töökoormusega ja tal on ka teisi tööülesandeid, mida on võimalik muudatuse tulemusena üle vaadata. 4. Kaudne positiivne mõju – kuna muudatuse tulemusena esitatakse NARISesse põhjalikum ja täielikum info narkomaaniaraviteenuste kohta saab kaasneva positiivse mõjuna tuua välja sama kaudse positiivse mõju, mis I kavandatava muudatuse puhul (vt I kavandatava muudatuse mõjuanalüüsi nr 3). 12. Muudatuste koondmõju ettevõtete ja/või kodanike halduskoormusele I. Kokkuvõttes saab NARISe isikustamisega seotud sotsiaalset ja riigiasutuste töökorraldusele avalduvat mõju pidada väikeseks olenemata sellest, et sotsiaalse mõju sihtrühm (narkomaaniaravi saavad narkootikume tarvitavad inimesed) on suur, sest rakendataks riske maandavaid meetmeid. II. NARISe andmete esitajate loendi laiendamisega seotud mõju saab samuti pidada väikeseks, sest oluline mõju tekib muudatusest ainult TAI (täpsemalt ühele töötajale, kes haldab NARISe andmeid), kuid kuna andmemahud on siiski suhteliselt väikesed (aastas umbes 8000 ravi alustamise teatist) ei ole see mõju olulise tähtsusega. 14  13. Muudatuste rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse eeldatavad kulud ja tulud Analüüsitud lahendusvariandid tekitavad riigile järgmise kulu: 1) isikustatud NARIS (regulatiivne lahendus) – 50 000 eurot; 2) TISiga liidestatud NARIS (regulatiivne lahendus) – 100 000 eurot. VI. Kavandatav õiguslik regulatsioon ja selle väljatöötamise tegevuskava 15. Valitav lahendus Regulatiivne lahendus: NARISe isikustamine. Lisaks laiendatakse andmete esitajate loendit. 15.1. Töötatakse välja uus tervikseadus 15.2. Muudatused tehakse senise X seaduse struktuuris 15.3 Selgitus Otsus tehti NARISe isikustamise kasuks, sest teised lahendused ei taga NARISele põhimäärusega kehtestatud eesmärkide täitmist. 16. Puudutatud ja muudetavad õigusaktid 1) narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadus; 2) Vabariigi Valitsuse 21. novembri 2006. a määrus nr 239 „Narkomaaniaravi andmekogu asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus“. Esialgne seaduse muutmise kavand on esitatud käesoleva dokumendi lisas. 17. Edasine kaasamise plaan – keda, millal ja kuidas kaasatakse Väljatöötamiskavatsus saadetakse kommenteerimiseks ja arvamuse avaldamiseks järgmistele isikutele ja asutustele: Ministeeriumid Andmekaitse Inspektsioon Tervise Arengu Instituut Terviseamet Eesti Haigekassa Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus Eesti Psühhiaatrite Selts Eesti Psühholoogide Liit Eesti Haiglate Liit MTÜ Peaasjad MTÜ Lunest Viru Vangla Tartu Vangla Tallinna Vangla 18. Põhjaliku mõjuanalüüsi toimumise aeg Põhjalikumat mõjuanalüüsi ei tehta. 19. Eeldatav kontseptsiooni (HÕNTE § 1 lg 3) valmimise ja Ei koostata eraldi kooskõlastamisele saatmise aeg (kui järgmise sammuna kontseptsiooni. koostatakse eelnõu kontseptsioon) 20. Eeldatav eelnõu avaliku konsultatsiooni ja Hinnanguliselt 2019. aasta I kooskõlastamise aeg kvartal. 21. Õigusakti eeldatav jõustumise aeg Hinnanguliselt 2019. aasta II kvartal. 22. Vastutavate ametnike nimed ja kontaktandmed Tiina Drell, 626 9144 [email protected] 15 LISA. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduses tehtavate muudatuste esialgne kavand Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmine Paragrahvis 111 tehakse järgmised muudatused:  Lõige 5 tunnistatakse kehtetuks („Andmekogu peetakse kujul, mis ei võimalda registrisse kantud isikut tuvastada“).  Lõige 6 sõnastatakse järgmiselt: „(6) Narkomaaniaravi pakkuval teenuseosutajal on kohustus psühhiaatria tervishoiuteenuse osutamise või riiklike strateegiate ja programmide raames kokku lepitud teenuse osutamise korral esitada saadud andmed andmekogule vastavalt selle põhimääruses sätestatud tingimustele ja korrale.“. 16