dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Vastus

Sotsiaalministeerium · 5. aprill 2024
Viit
5.2-2/903-1
Registreeritud
5. aprill 2024
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
AS Ida-Tallinna Keskhaigla
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
5.2 Tervishoiuteenuste kättesaadavuse korraldamine
Sari
5.2-2 Tervishoiuteenuste kavandamise ja korraldamisega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
5.2-2/2024
Vastutaja
Pille Saar (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Tervisesüsteemi arendamise osakond)

Failid

  • 📎E-kiri.eml61 KB
  • 📎Väljaminev kiri_05.04.24_13.1-1_363-24.asice32 KB

Sisu (failidest)

Saatja: [email protected] Saaja: "SM Info" Teema: ITK ja LTKH tagasiside "Eesti haiglavõrgu arengusuunad aastani 2040" dokumendile Kuupäev: 2024-04-05 10:51 ​Tere Edastame Tallinna keskhaiglate tagasiside dokumendile "Eesti haiglavõrgu arengusuunad aastani 2040". Heade soovidega ​AS Ida-Tallinna Keskhaigla l Kantselei Ravi 18, 10138 Tallinn tel +372 620 7959 [email protected] <mailto:[email protected]> <http://www.itk.ee/> www.itk.ee T agasiside Eesti haiglavõrgu arengusuunad aastani 2040 dokumendile Tutvusime Eesti haiglavõrgu arengusuundi aastani 2040 tutvustava dokumendiga ning esitame kahe Tallinna keskhaigla arvamuse . Haiglavõrgu v isiooni ning üldis te arengusuun dade kirjeldamisel ei ole arvestatud rahvastikuprognoosi olulist erinevust Eesti piirkondades, puudub Harjumaale ja Tallinnale kohandatud tervishoiukorralduse osa . Peame vajalikuks hinnata kõrgema rahvastiku tiheduse piirkonna le ja hajusa piirkonna mudel itele eraldi kirjelduste koostamist. Tervisejuhtimise valdkond vajab tänapäeval ja ka tulevikus konkreetse i d koostöömudel e id ja käitumisreegl e id ning paika pandud vastutusvaldkond i . Kahjuks, meie hinnangul, käesolevas dokumendis jää b enamus protsesse halli alasse. Haiglate töökorraldus ja rahastamis e mudelid Tallinnas Eesti haiglavõrgu arengusuundades on kirjeldatud üldhaigla ja piirkondliku haigla töökorraldust ja rahastamise mudelit, kuid ei ole puudutatud keskhaiglate töökorraldust ja rahastamist. Tallinnas on mõistlikum vaadata kesk - ja regionaalhaiglaid tervikuna ning käsitleda sarnaselt, ilma erisusteta, kuna Tallinnas olevad keskhaiglad osutavad piirkondliku haigla teenuseid. Arvestades praeguste keskhaiglate erinevaid funktsioone, võiks tulevikus pigem näha neid piirkondliku haigla funktsioone täitmas. Haiglate t aristu Dokumendis ei ole kajastatud Tallinnas asuvate haiglate taristu tänast olukorda ja võimalikke lahendusi aastaks 2040. A rvestades olulisel määral amortiseerunud Ida-Tallinna Keskhaigla ja Lääne-Tallinna Keskhaigla hooneid, peaksime leidma lahenduse tänaseks ettevalmistatud ja kinnitatud arengukavaga Tallinna Haigla projekti le, mida on üldistatud mitmetes varasemates dokumentides ka Põhja-Eesti Meditsiinilinnakuks. Tööjõuressurs s Mainides võimalik k e muudatusi õppes, mis on suunatud multidistsiplinaarsete meeskondade efektiivsele tööle, jäi mainimata Eesti tervishoiusüsteemi kõige suurem probleem, mis aastatega muutub veelgi teravamaks – pädeva tööjõuressursi defitsiit. Visiooni kujundamisel on lähtutud piiramatu ressursi põhimõtetest, seetõttu puuduvad rahaliste ja personaliressursi piiratusest tulenevad lahendused. Lähtutakse eeldusest, et on piisavalt palju perearste, mida Eestis kahjuks ei ole. Arengusuunad peaksid kirjeldama, kuidas saab olla lahendatud pädeva arstliku ja õenduspersonali probleem aastaks 2040. Dokumenti võiks lisada Tartu Ülikooli ja tervishoiu kõrgkoolide vaate nende võimekuse kohta välja õpetada tervishoiu spetsialiste. Võrgustikud ja tasandite ülene koostöö Arengusuunad näevad ette teenuseosutajate omavahelisi kokkuleppeid piirkondliku teenuseosutajate võrgustiku loomisel ja juhtimisel. Tundub, et Eesti tervishoiu juhtimist plaanitakse delegeerida teenuseosutajatele ilma selleta, et nendele oleksid tagatud vastavad juhtimisinstrumendid. S arnane probleem on ka raviteekonna teenuseosutamise võrgustiku loomisega. Kahe seni algatatud raviteekonna projekti puhul on tunda raviteekonna süsteemi juurutamise raskusi just erinevate üks teisest sõltumatu teenuseosutaja suhtlemisel ja mängureeglite kehtestamisel , vaatamata sellele, et koordineerija rollis esineb Tervisekassa. Näiteks, endoproteesimise teekonna projekti teisel aastal ei ole kahjuks võimalik saavutada olukorda, kus kõik endoproteesimise e-konsultatsioonile suunatud patsiendid oleksid korrektselt käsitletud esmatasandi poolt. Meie hinnangul a rengusuundades pakutud lahendus ei täida soovitud eesmärke. R aviteekondade projektide juurutamisel, edendamisel ja nende tulemuste analüüsimisel peaks olema selgelt määratud vastutaja . Lugupidamisega Tarmo Bakler Arkadi Popov juhatuse esimees juhatuse esimees Ida-Tallinna Keskhaigla Lääne-Tallinna Keskhaigla
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel