Leping

P ARTNERLUSLEPING U LISA 2 Riigikantselei (edaspidi elluviija ) , mida esindab riigisekretäri 5. jaanuari 2010. a käskkirja nr 1 “Strateegiabüroo põhimäärus” alusel strateegiadirektor Kristi Klaas , ja Kultuuriministeerium (edaspidi part n er ) , mida esindab Vabariigi Valitsuse 9. juuni 2022 . a määruse nr 62 „Kultuuriministeeriumi põhimäärus“ alusel kantsler Merilin Piipuu , (edaspidi ühiselt nimetatud ka pooled ja/või pool) , leppisid kokku järgnevas: Pooled muudavad 28. veebruaril 2025. a sõlmitud partnerluslepingu tingimusi tulenevalt riigisekretäri 7. detsembri 2022. a käskkirja nr 47 „Toetuse andmise tingimused avaliku sektori innovatsioonivõimekuse tõstmiseks“ uue redaktsiooni jõustumisest, mida rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2026 seoses kuludega sidumata rahastusskeemile üleminekuga. Selguse huvides kinnitavad pooled, et käesoleva partnerluslepingu lisa sõlmimine ei muuda partnerluslepingu jõustumise kuupäeva, kulude abikõlblikkuse perioodi alguskuupäeva ega partneri toetatava tegevusega kaasneva maksimaalse kulu summat. Partneri toetatava tegevusega kaasneva maksimaalse kulu arvestamisel võetakse arvesse kõik enne käesoleva partnerluslepingu lisa sõlmimist kantud ja hüvitatud abikõlblikud kulud. Pooled kinnitavad, et alates käesoleva lisa poolte poolt allkirjastamise hetkest kehtib partnerlusleping järgnevas sõnastuses ning asendab 28. veebruari 2025. a partnerluslepingu teksti tervikuna : sõlmid a partnerlusleping (edaspidi leping ) Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021-2027 meetmete nimekirjaga kinnitatud meetme 21.1.1.3 „Avaliku sektori innovatsioonivõimekuse tõstmine“ sekkumise „Avaliku sektori innovatsiooniprojektide toetamine ning analüüsid ja tööriistad avaliku sektori innovatsiooni ja arendustegevuse toetuseks“ raames tegevuste elluviimiseks. Lepingu sõlmimise alus ja eesmärk Lepingu sõlmimise aluseks on riigisekretäri 7 . detsembri 202 2 . a käskkiri nr 47 „Toetuse andmise tingimused avaliku sektori innovatsioonivõimekuse tõstmiseks“ (edaspidi TAT ) , millega toetatakse innovatsiooni projekti „ Liikumisretsepti sekkumise väljatöötamine ja katsetamine “ (edaspidi projekt ) elluviimist . Lepingu eesmärk on kokku leppida poolte õigused ja kohustused toetatava tegevuse elluviimisel, mida ei ole reguleeritud punktis 1. 4 . nimetatud õigusaktidega. Projekti eesmärk on katsetada, kas ja mil määral suurendab liikumisretsepti teenusmudel patsientide kehalist aktiivsust ning on rakendatav esmatasandi tervishoius . Proj ekt viiakse ellu lähtuvalt ideekavandis (lisa 1) esitatust . I deekavandis on esitatud vaid üldised lahendussuunad , konkreetsed lahendused selguvad tegevuste elluviimisel ja võivad projekti tegevustesse tuua kaasa muudatusi võrreldes ideekavandis planeerituga. Lepingu täitmisel juhindutakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadusest ( edaspidi ÜSS ), Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrusest nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ ( edaspidi ÜM ), Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrusest nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ (edaspidi teavitamise määrus ), TAT-ist ja selle muudatustest, lepingust ja selle lisadest ning muudest asjakohastest Eesti Vabariigi ja Euroopa Liidu õigusaktidest. Poolte ülesanded Pooled on kohustatud: võtma kasutusele kõik asjakohased ja vajalikud meetmed, et tagada lepingust tulenevate eesmärkide ja kohustuste täitmine; esitama teineteisele teavet, mis on vajalik lepingu edukaks täitmiseks; teavitama teineteist toetatavate tegevuste edukat elluviimist takistavatest asjaoludest. Elluviija : osaleb teenusepakkuja leidmise protsessis (sh jagab partneriga meetme raames läbi viidud turukonsultatsioonide korraldamise praktikaid , hindamismetoodikaid , vajadusel annab tagasiside t partneri hankedokumentatsioonile ja osaleb pakkumuste hindamises ) ; tagab partnerile vajaliku informatsiooni tegevuste lepingujärgseks elluviimiseks; tagab partnerile tegevuste elluviimiseks abikõlblike kulude hüvitamise vastavalt TAT - is ja lepingus sätestatule ; o saleb projekti elluviija ja partneri vahelistel regulaarsetel kohtumis t el, mille toimumise sagedus lepitakse elluviija ja partneri vahel kokku. Partner : viib tegevused ellu lähtudes TAT- i st ja ideekavandist ning vastavalt lepingus määratud tähtaegadel e ja tingimuste le ; koordineerib ja korraldab koostööd projekti koostööpartnerite, elluviija , teiste osapoolte ja vajadusel keskse hankija vahel ; tagab projektijuhi, kes koordineerib elluviidavaid tegevusi ning on elluviijale ja teenusepakkujale kontaktiks ning tagab projekti elluviimiseks ja teenusepakkujaga koostööks vajaliku meeskonna; tagab v ajadusel projekti sihtrühma ja huvitatud osapoolte kaasamise; va lmistab ette konkursi või riigi hanke dokumendid ning sõlmib teenusepakkujaga lepingu. K aasab elluviija hankestrateegia valikusse ja edasta b hanke ettevalmistamisel hanke dokumendid ja teenusepakkujaga sõlmitud lepingu elluviijale ; tellib õigusteenuse elluviija kaudu või kooskõlastab punktis 3.3.4. nimetatud õigusteenuse tellimise enne elluviijaga; on teenusepakkujale kontaktiks lepingulistes küsimustes ning jälgib projekti elluviimisel selle vastavust teenusepakkujaga sõlmitud lepingu tingimustele; teavitab elluviijat teenusepakkujaga sõlmitud lepingu täitmist takistavatest asjaoludest või täitmise võimatusest; tagab vajadusel teenusepakkujale ligipääsu projekti elluviimiseks vajalikule taristule, keskkondadele, dokumentatsioonile ja andmetele, sõlmides vajadusel vastavad lepingud; korraldab projekti kommunikatsiooni ja tagab avalikkuse teavitamise vastavalt teavitamise määruses esitatud nõuetele ning lisaks kasutab viidet “ Kaasrahastatud Euroopa Liidu poolt meetmest “ Avaliku sektori innovatsioonivõimekuse tõstmine ”” ; säilitab toetatavate tegevuste elluviimisega seotud dokumente vastavalt ÜSS § - s 18 sätestatud tähtaegadele; esitab aruanded vastavalt lepingu punktile 5 ; kohustub projekti eduka tulemuse korral tegema kõik endast oleneva, et projekti tulemus kasutusele võtta ; teavitab t opeltfinantseerimise vältimiseks koheselt elluviijat , kui ta on taotlenud või saanud sama tegevuse või investeeringuobjekti jaoks toetust riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või muudest välisvahenditest või on saanud muud tagastamatut riigiabi. Abikõlblikud kulud Abikõlblike kulude määratlemisel lähtutakse TAT-i punktis 9 ja lepingu punktis 3.3 sätestatud tingimustest. Abikõlblik kulu on kulu, mis on põhjendatud, mõistlik ja taotluses kirjeldatud tegevuste teostamiseks vajalik, tõendatav, vastab abikõlblikkuse nõuetele, on tehtud toetuse kasutamise perioodil ning on kooskõlas ÜM-i, TAT - i ja lepinguga. A bikõlblikud on järgmised toetuse andmise eesmärgi ja tulemuste saavutamiseks vajalikud kulud: personalikulud vastavalt ÜMi §-le 16 ; sisse ostetud projektide kulu, sh lahenduste arendamise, prototüüpimise, katsetamise ja järelduste tegemisega seotud kulud ning projektijuhtimise kulud sisseostetud teenusena ; projektide ettevalmistamist ja elluviimist toetavad uuringud, analüüsid, andmete kogumine ja töötlemine, ekspertiisid, konsultatsioonid, mentorlus , riigihangete ja konkursside sisuline ettevalmistamine ja läbiviimine ; õigusteenuse kulu, mis on seotud sisuliste tegevuste ettevalmistamise ja läbiviimisega (sh kulud, mis on seotud intellektuaalomandi kaitsega ja litsentsidega, tegevuste elluviimisel riigiabi kohaldumisega, teadus-ja arendustegevuse erandite rakendamise võimalustega, patentide ja kaubamärkide kaitsega ja muud sarnased kulud) ; koosolekute, seminaride, ürituste korraldamise kulu, sh esinejatega seotud kulud; teavitamise kulu, sh meetme ja projektidega seotud teavitusüritused, meened, auhinnafondid; kommunikatsiooniteenuse kulu; koolituskulu, sh koolituste korraldamiseks ja neil osalemiseks vajalik kulu; nii sise- kui ka välislähetuskulud, sh transpordi- ja majutuskulu, päevarahad, reisikindlustus ning üritusel osalemise tasu; struktuuritoetuste sümboolika kasutamise kulud; materjalide toimetamise, kujundamise, tõlkimise, trükkimise, avaldamise ja paljundamise kulu; projektide või neid toetavate tegevuste jaoks veebilehe loomise, toimetamise ja hoolduse ja ülalpidamise kulu; Elluviija võib lugeda partneri kulu abikõlbmatuks ja keelduda seda kas osaliselt või tervenisti katmast, kui partner on rikkunud lepingut või eiranud seadustest või asjako h astest regulatsioonidest tulenevaid nõudeid. Kaudsed kulud ei ole abikõlblikud. Toetuse summa ja toetuse maksmine Partneri toetatava tegevusega kaasnev maksimaalne kulu on 1 060 780 eurot . Toetus hõlmab lepingu p unkti des 3.3.1 – 3.3. 1 1 nimetatud abikõlblikelt kuludelt makstavaid makse , välja arvatud kulud, mis on ÜM § 17 alusel abikõlbmatud . Partneri kulud on abikõlbliku d 38 kuud alates 28. veebruarist 2025. a . Toetuse maksmine elluviijalt partnerile toimub tehtud ja tasutud tegelike kulude alusel . Partner esitab elluviijale allkirjaõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatud maksetaotluse abikõlblike kulude kohta kord kvartalis ülejärgmise kuu 15. kuupäevaks. Elluviija katab partneri abikõlblikud kulud 14 päeva jooksul pärast maksetaotluse heakskiitmist. Elluviija poolt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud nõude korral lisab partner maksetaotlusele abikõlblikkust tõendavate dokumentide koopiad. Elluviija hindab partneri tehtud kulu liigi vastavust abikõlblikkus e tingimustele ning kontrollib toetatavate tegevuste elluviimist ning kohustuste täitmist. J uhul, kui projekti auditeerimise l tehakse finantskorrektsiooniotsus, tagastab partner elluviija nõudmisel toetuse tähtaegselt vastavalt finantskorrektsiooni otsusele . P unktis 4. 7 nimetatud juhul väheneb partneri toetuse eelarve finantskorrektsiooni võrra. Aruandlus Partner on kohustatud esitama lepingu kehtivuse ajal elluviijale aruande elluviidud tegevustest 31. detsembri seisuga järgneva aasta 10 . jaanuariks . Aruandes kirjeldatakse tegevuste elluviimist ja antakse hinnang tulemuste saavutamis ele . Partner esitab koos viimase maksetaotlusega hiljemalt 30 päeva jooksul pärast tegevuste abikõlblikkuse perioodi lõppu elluviijale rakendus aruande projekti lõpptulemuste kohta koos omapoolsete järelduste ja õppetundidega. Juhul, kui aruande ja rakendus aruande esitamise vahe on vähem kui kaksteist kuud, esitatakse vaid rakendus aruanne. Partner esitab elluviijale järelaruande projekti tulemuste kasutusele võtmise kohta hiljemalt 1 aasta pärast p unktis 5. 2 nimetatud rakendus aruande esitamist . Partner kohustub viivitamatult, kuid mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul, vastama elluviija täpsustavatele küsimustele või tegema parandused projekti ( rakendus ) aruandes nii, et elluviijal on võimalik esitada korraldusasutusele projekti aruanne vastavalt TAT punktis 12. 1 sätestatud tähtajale. Partneri esitatud aruannete õigsust, toetuse saamise tingimuseks olevate asjaolude paikapidavust ning toetuse kasutamise sihipärasust on igal ajal õigus kontrollida elluviijal, rakendusasutusel, korraldusasutuse l, Rahandusministeeriumil või muul õigusaktides selleks volitatud ametnikul või töötajal. Kontaktisikud ja teadete esitamine Elluviija kontaktisik käesoleva lepingu täitmisel on innovatsioonivaldkonna nõunik Elisabeth Luisk, +372 5390 5063, [email protected] . Partneri kontaktisik käesoleva lepingu täitmisel on Maiu Merihein, + 372 528 9575, [email protected] . P ooled on kohustatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kümne töö päeva jooksul teatama oma nime, asukoha, kontaktisiku või mõne muu rekvisiidi muutumisest . Poole kontaktisikul on õigus esindada poolt kõikides lepingu täitmisega seotud küsimustes, v.a õiguslike tagajärgedega teated, näiteks lepingu muutmine, erakorraline ühepoolne lõpetamine ning kahjude hüvitamise nõude esitamine. Oluliste õiguslike tagajärgedega teated peavad olema teisele poolele edastatud kirjaliku s vormis. Lepingu muutmine Lepingut muudetakse poolte kokkuleppel ning see vormistatakse kirjaliku s vormis lepingu lisana. Kirjaliku vormi mittejärgimisel on lepingu muudatused ja täiendused tühised. Pool esitab põhjendatud ettepaneku lepingu muutmiseks teisele poolele kirjalik ku taasesitamist võimaldavas vormis koos kõigi vajalike dokumentidega. Teine pool vastab ettepanekule hiljemalt kümne tööpäeva jooksul ettepaneku kättesaamisest arvates. Kui mõlemad pooled on nõus lepingu muutmisega, siis vormistatakse lepingu muudatus kirjaliku s vormis lepingu lisana. Lepingu lõpetamine ja vääramatu jõud Pooled on kohustatud rakendama asjakohaseid abinõusid , et hoida ära teisele poolele kahju tekitamine ning tagada võimaluste piires lepingust tulenevate ja sellega seotud kohustuste täitmine. Elluviijal on õigus leping erakorraliselt üles öelda juhul, kui partner ei täida lepingus sätestatud tingimusi või on rikkunud lepingus sätestatud kohustusi ning nõuda tagasi partnerile välja makstud kulud. Nimetatud juhtudeks loetakse näiteks: lepingust tulenevate kohustuste korduvat rikkumist; lepingulise kohustuse täitmata jätmist partnerile antud täiendava tähtaja jooksul; kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletusega. Elluviijal on õigus leping üles öelda, kui elluviija on jõudnud seisukohale, et projekti jätkamine pole otstarbekas, sest punktis 1.3 toodud eesmärgid ei ole saavutatavad. Lepingu ülesütlemisel hüvitatakse ülesütlemise ajaks partneri tehtud projekti elluviimise abikõlblikud kulud . Partneril on õigus leping üles öelda , teatades sellest kirjalikult ette vähemalt 30 kalendripäeva. Partner hüvitab elluviijale lepingu ülesütlemise tagajärjel tekkinud tõendatud kahju. Lepingu täitmise lõpetamine või mittenõuetekohane täitmine loetakse põhjendatuks, kui see on tingitud vääramatust jõust, see tähendab asjaolust, mille tekkimist, kestust või lõppemist pooled ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud neilt oodata, et nad lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaksid või seda väldiksid või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaksid. P ool, kelle tegevus lepingujärgsete kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, on kohustatud sellest viie töö päeva jooksul, kirjaliku s vormis teatama teisele poolele, märkides vääramatu jõu laadi, tõenäolise kestuse ja arvatava mõju. Mitteteatamine või mitteõigeaegne teatamine võtab poolelt õiguse viidata lepingus sätestatud kohustuste rikkumise põhjendatusele. Vääramatu jõu esinemi st peab tõendama pool, kes viitab vääramatu jõu esinemisele. Kui vääramatu jõu tõttu on poole lepingust tulenevate kohustuste täitmine takistatud enam kui 90 päeva järjest, võivad pooled lepingu lõpetada. Üldised sätted L eping jõustub 28. veebruaril 2025. a ning kehtib kuni lepingu s sätestatud kohustuste nõuetekohase täitmise ja õiguste realiseerimiseni. Lepingu muudatused, välja arvatud punktis 6 nimetatud kontaktisikute muutumi sel , jõustuvad pärast nende allakirjutamist mõlema poole poolt või poolte määratud tähtajal. Projekti elluviimisel rakendatakse kuludega sidumata rahastamist (FNLC ) . Lepingu lahutamatuteks osadeks on lepingu lisa, pooltevahelised kirjalikud teated , teated kontaktisikute muut u mise kohta ning lepingu muudatused. Pooled lahendavad kõik lepinguga seotud omavahelised erimeelsused ja vaidlused heas usus eelkõige vastastikusel mõistmisel põhinevate ja poolte kohustusi ning avalikke huve arvestavate läbirääkimiste teel. Lepinguga võetud kohustuste täitmatajätmise või mittekohase täitmise puhul vastutavad pooled lepingus ja Eesti Vabariigi õigusaktide s kehtestatud korras ja ulatuses. Lepingu juurde kuulub allkirjastamise hetkel lisa 1 – ideekavand. Leping on allkirjastatud digitaalselt. Poolte rekvisiidid: Riigikantselei Kultuuriministeerium registrikood 70004809 r egistrikood 70000941 Stenbocki maja Suur-Karja 23 Rahukohtu 3 Tallinn, 15161 Tallinn, 15076 Arveldu skonto EE891010220034796011 Saaja Rahandusministeerium Viiten umbe r 2800047436 (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Kristi Klaas Merilin Piipuu Strateegiadirektor Kantsler Innovatsiooniprojekti ideekavand1 AVALIKU SEKTORI INNOVATSIOONIVÕIMEKUSE TÕSTMINE Ideekavandit täites palume tutvuda riigikantselei lehel toodud soovituste ja juhistega projekti esitajale. Pealkiri Liikumisretsepti sekkumise väljatöötamine ja katsetamine Innovatsiooniprojekti Kultuuriministeerium esitaja (asutus) Innovatsiooniprojekti Sotsiaalministeerium, Tervisekassa kaasesitaja (asutus/asutused) Partner (asutus/asutused)2 Kultuuriministeerium Projektijuht (nimi, asutus, Maiu Merihein, SA Liikumisharrastuse kompetentsikeskus, e –posti aadress ja [email protected], +372 528 9575 telefon) Innovatsiooniprojekti 38 kuud kestus (kuudes) Innovatsiooniprojekti 1 060 780 eurot kogumaksumus 1. Taust ja probleemikirjeldus • Probleemi olulisus (nt probleemi suurus, miks just praegu aktuaalne), keda puudutab (sh sihtrühmad)? • Tegemist peab olema probleemiga, mille lahendamisega tegeleb avalik sektor. • Oodatakse suure mõjuga projekte, mis panustavad otseselt ja oluliselt Eesti 2035 sihtide saavutamisse (täpsem info: https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja- planeering/strateegia/aluspohimotted-ja-sihid). • Kirjeldage tausta ehk mida on probleemi lahendamiseks Eestis juba tehtud või mis on tegemisel. Relevantsed teiste riikide kogemused. • Kogupikkus1-2 lk. Oluline on, et probleem, eesmärgid ja planeeritud projekti tegevused on omavahel loogilises ja tugevas seoses. Tervena elatud aastate suurendamine on Eesti 2035 prioriteetide hulgas Pikaajaline arengustrateegia Eesti 2035 nimetab inimeste tervist ja eluiga üheksa olulisima valdkondi siduva arenguvajaduse hulgas. Eestis on oodatava eluea (78,82 aastat) kasv olnud Euroopa Liidu (EL) kiireim, kuid jääb EL keskmisele endiselt allai. Sealjuures on pidurdunud tervena elatud aastate arvu kasv. Ka see näitaja on Eestis EL-i keskmisega võrreldes madalam: 2022. aastal olime üldarvestuses tagantpoolt üheksandal kohal, meeste näitaja osas tagant lausa neljandad (s.o erinevus naistega 2,6 aastat).ii 1 Juhul kui ideekavand on mõeldud asutusesiseseks kasutamiseks, siis lisage vastav alus ideekavandi päisesse. 2 Partner EL struktuurivahendite mõttes, kes viib ise läbi innovatsiooniprojekti elluviimisega seotud hanked, sõlmib lepingud ning vastutab aruandluse eest. Seega, eestimaalased elavad küll kauem, kuid terviseseisundist tulenevate piirangutega. Need mõjutavad omakorda negatiivselt igapäevategevusi, osalemist tööturul ja suurendavad tervishoiukulutusiiii. Strateegias Eesti 2035 prognoositakse vanemaealiste ja mitmikhaigustega inimeste osakaalu kasvu märgatavat mõju tervishoiusüsteemi kuludele eriti pärast 2035. aastat, viies valitsussektori defitsiiti ja halvendades terviseteenuste kättesaadavustiv. Koormus tervishoiusüsteemile on suur juba praegu. Näiteks ainuüksi primaarse arteriaalse hüpertensiooni ehk kõrgvererõhktõve diagnoosiga isikuid oli 2023. aastal 127 430, kelle teenuste kulu Tervisekassale oli 6 196 555 eurot, millele lisanduvad ravimite ning töövõimetuse hüvitamise kulud. Tervisekassa 2023. a aruande kohaselt moodustasid haigusseisundite järgi vereringeelundite haigused 16% eriarstiabi rahastusest.vvi Peaaegu 40% kõigist surmadest Eestis on seostatavad muudetava riskikäitumisega, vähene kehaline aktiivsus on riskiteguritest neljandal kohal (peale toitumisriske, tubakat ja alkoholi).vii Strateegias Eesti 2035 esitatud andmetel on ligi 53% tervisekaotusest tingitud riskiteguritest (nt liigne kehakaal) või -käitumisest (nt vähene füüsiline aktiivsus, istuv eluviis)viii. Näiteks olid aastal 2023 Eestis umbes 48% kõigist surmajuhtudest tingitud vereringeelundite haigustestix. Vaid umbes 10% täiskasvanutest Eestis on tervisele vajalikul määral kehaliselt piisavalt aktiivsed iga päevx. Teadusuuringud kinnitavad, et kehaline aktiivsus mõjutab oluliselt südame- veresoonkonnahaiguste ja teiste mittenakkuslike haiguste riski vähenemistxi xii. Piisava füüsilise aktiivsuse korral väheneb näiteks südame-veresoonkonnahaigustesse suremuse risk 20– 30%xiii xiv. Füüsilisel aktiivsusel on oluline roll ka vaimse tervise probleemide ennetamisel ja leevendamisel, enim levinud häiretest näiteks seoses depressiooni ja ärevushäire sümptomite esinemise vähendamisegaxv xvi xvii xviii. Maailma Tervishoiuorganisatsioon (WHO) on välja toonud esmatasandi tervishoiutöötajate hea võimaluse edendada kehalist aktiivsust (sh krooniliste haigustega) täiskasvanute seas. Spetsialistid puutuvad regulaarselt kokku patsientidega, kes vajavad kehalise aktiivsuse hindamist ja nõustamist enim. Liikumisaktiivsuse lõimimiseks esmatasandi tervishoidu on WHO välja töötanud ka juhendi.xix Juba 2008. aastal kinnitati valdkondlike ministrite poolt ELi kehalise aktiivsuse edendamise poliitikasoovitused, mille põhjal peavad perearstid, -õed jt tervishoiuspetsialistid olema teadlikud kehalise aktiivsuse olulisusest paljude haiguste ennetamisel ning andma asjakohast nõu kehalise aktiivsuse kohta. Peamise lahendusviisina tuuakse välja nn liikumisretsepti, mille raames füüsiline tegevus määratakse perearsti poolt terviseseisundi parandamiseks või haiguse riski vähendamiseks.xx Eelnevalt viidatud WHO juhend toob liikumisretsepti samuti hea praktikana välja. Ka Tervise Arengu Instituudi (TAI) elanike tervise edendamise ja haiguste ennetamise juhendis on välja pakutud perearsti liikumisharrastuse retsepti kontseptsioonxxi. Selle kohaselt võib patsiendi nõusolekul suunata tema edasise motiveerimise liikumisharrastusele spetsialiseerunud spetsialistile. Nimetatud spetsialist pakub regulaarset nõustamist ja toetab patsiendi käitumise muutmist pikaajaliselt, tagades pideva jälgimise ja juhendamise. Eestis on liikumisretsepti rakendamiseks vaja eraldi initsiatiivi, kuna senini pole sarnase eesmärgiga mudeleid või laia levikuga praktikaid välja kujunenud. Kuigi enamik perearste peab füüsilist aktiivsust oluliseks, ei rakendata liikumisnõustamist piisavalt sageli. Perearstid tunnevad, et nende teadmised on piiratud ja töökoormus ei võimalda põhjalikku nõustamist. xxii Läbiviidud uuringu järgi on vaid 23% küsinud ja 34% patsientidest saanud perearstilt konkreetseid nõuandeid kehalise aktiivsuse kohtaxxiii. Nõustamine on sagedasem ülekaaluliste ja vanemate patsientide seas, kuid üldine suunamine on ebapiisav.xxiv Tervishoiutöötajad leiavad, et patsientide nõustamisel ja konkreetsete juhiste andmisel on peamiseks takistuseks 2 pädevuse puudumine, liikumisretsepti kontseptsiooni nähakse kasuliku ja vajalikuna.xxv Lisaks pole perearstide puuduse tõttu mõistlik kasutada nende tööaega põhjalikumaks liikumisnõustamiseks. 2017. aastal läbi viidud MTÜ Liikumisretsepti pilootprojekt keskendus 55+ aastaste krooniliste tervisekaebustega inimeste teadlikkuse tõstmisele ja praktilise treeninguvõimaluse pakkumisele. Osalesid 28 inimest kahes rühmas. Tagasiside oli positiivne: 23 inimest jäi treeningutega rahule, 16 sai tervisekaebustele leevendust. Kitsaskohaks oli arstide tagasihoidlik patsientide suunamine.xxvi Liikumisretsepti lahendusviisi seos Eesti 2035 sihtidega Strateegia Eesti 2035 rõhutab vajadust kujundada inimeste hoiakuid ja käitumist tervist hoidvamaks. Üheks Eesti 2035 peamiseks sihiks on „Tervist hoidev inimene“, kes hoolitseb nii oma vaimse kui ka füüsilise tervise eest. Vajalikud muutused hõlmavad tervist hoidva käitumise kujundamist ja riskikäitumise vähendamist, pakkudes ennetusmeetmeid ja nõustamisteenuseid, toetades kogukondlikku lähenemist ja digilahendusi.xxvii Nimetatud digilahenduste arendamine toetaks ka Eesti tervisetehnoloogiate sektorit ja eksporti. Sihi „Tervist hoidev inimene“ saavutamist toetaks Eestis mudeli/ sekkumise loomine, mis annab võimaluse kehalise aktiivsusega seotud tervisenäitajate süsteemseks jälgimiseks esmatasandi tervishoiuteenuste pakkujate poolt ning võimaldab riskitegurite ilmnemisel varajast sekkumist. Riskirühma kuuluvate inimeste kehalise aktiivsuse suurenemine parandab omakorda rahvastiku tervisenäitajaid ning mõjutab positiivselt tervishoiukulusid ja -süsteemi jätkusuutlikkust. Rahvusvahelisi kogemusi Riikide võrdlus. Seni peamine liikumisretsepti rakendamise tulemuslikkuse meta-analüüs kattis 37 uuringut 11 riigist. Liikumisretsepti määramise tulemused osutusid positiivseteks. Sealjuures mõjutasid tulemusi sekkumise karakteristikud nagu sihtrühma kroonilise haiguse tüüp ja järelkontrolli perioodi pikkus. Näiteks diabeediga patsientidega seotud tulemused osutusid paremateks võrreldes rasvunud patsientidega (tõenäoliselt madalama enesehinnangu tõttu, mis takistab neil grupitegevustes osalemist). Pikemad järelkontrolli perioodid olid seotud paremate tulemustega, kuna osalejad nägid neid programmi jätkuna ja jäid kontakti tervishoiutöötajatega.xxviii Rootsi tulemuste näide. Kehalise aktiivsuse retsepti (PAP) on kasutatud üle 20 aasta. Uuringud kinnitavad, et retsepti saanud täiskasvanute kehaline aktiivsus on tõusnudxxix. Programm sisaldab patsiendikeskseid dialooge, individuaalseid soovitusi koos kirjaliku retseptiga ja struktureeritud järelkontrollexxx. Programm on näidanud olulist mõju kehalise aktiivsuse suurendamisel, elukvaliteedi parandamisel ja tervishoiukulude vähendamisel (netosääst iga kroonilise diagnoosiga patsiendi ravi kohta)xxxi. Portugali elluviimise näide. Liikumisretsept on piloteerimisel. Rakendajad rõhutavad katsetamisel kohaliku olukorraga arvestamise vajadust. Näiteks peavad eksisteerima teenusepakkujad, kelle juurde perearstid saaksid patsiente suunata. Lisaks arvestatakse arstide koormatusega. Nõustamisvajaduse selgitamiseks täidab tervishoiutöötaja patsiendiga ühe minuti jooksul ankeedi. Nõustamise jaoks välja töötatud algoritm võimaldab arstil ka selle etapi kiirelt läbida.xxxii Kokkuvõte: vähene kehaline aktiivsus Eestis mõjutab tervena elatud aastate arvu madalat taset ja suurendab tervishoiukulusid krooniliste haiguste, eriti südame-veresoonkonnahaiguste tõttu. Rahvusvaheliste organisatsioonide soovitused ning näited Rootsist ja Soomest 3 tõendavad, et liikumisretsepti sekkumine võib parandada elanikkonna tervist ja vähendada tervishoiukulusid, toetades Eesti 2035 strateegia sihi „Tervist hoidev inimene“ saavutamist. 2. Projekti eesmärk ja soovitud tulemus • Mh mille alusel hindame, kas soovitud sisuline tulemus saavutati? Projekti eesmärgiks on töötada välja ja katsetada liikumisretsepti sekkumist, mis: • suurendaks patsientide kehalist aktiivsust ja vähendaks istuvat eluviisi; • parandaks nende tervisenäitajaid; • pikemas perspektiivis leevendaks tervishoiukulude kasvu. Liikumisretsepti sekkumise raames määratakse füüsiline tegevus perearsti poolt terviseseisundi parandamiseks või haiguse riski vähendamiseks. Sekkumise sihtrühm võiks eeldatavalt olla nt kõrgvererõhktõve riskiga patsiendid. Tervisefaktorite osas riskirühma kuuluvate inimeste osas peetakse silmas eelkõige täiskasvanuid vanuses 40-65, kes vajavad abi ja tuge kehalise aktiivsuse suurendamisel, seda nii tervisemurede ennetamiseks kui ka juba olemasolevate probleemide leevendamiseks ja/või raviplaani osana. Katsetamine panustab alljärgnevate hüpoteeside testimisse. 1) Sekkumine loob süsteemse ja esmatasandi tervishoiuspetsialistidele jõukohase võimaluse terviseseisundi tõttu riskirühma kuuluvate inimeste tuvastamiseks ning varakult nende krooniliste haiguste ennetamiseks. 2) Sekkumise rakendamine aitab kujundada positiivse mõjuga ja jätkusuutliku lahenduse patsientide füüsilise aktiivsuse tõstmiseks, tervisenäitajate paranemiseks. 3) Pikemaajaliselt ka surve vähendamiseks tervishoiusüsteemi eelarvele. Projekti soovitud tulemused on järgnevad. 1) Terviseriskide tõttu sihtrühma kuuluvate patsientide varasem märkamine. 2) Patsientide suurem motivatsioon aktiivsema liikumise kaudu oma tervisesse panustada. 3) Patsientide kehalise aktiivsuse tõus. 4) Patsientide funktsionaalse võimekuse paranemine. 5) Patsientide tervisenäitajate paranemine. 6) Patsientide võime jätkata iseseisvalt kehalise aktiivsusega, omades selleks vajalikku enesekindlust ja kogemusi ning asjakohaseid oskusi ja juhiseid. 7) Patsientide rahulolu projektis osalemise ja saadud kasuga. 8) Eelduste loomine liikumisnõustamise lõimimiseks esmatasandi tervishoiuspetsialistide igapäevatööga neile motiveerival ja nii ajaressursi kui pädevuste mõttes jõukohasel viisil. 9) Esmatasandi tervishoiuteenuste pakkujate ja liikumistreenerite rahulolu projektis osalemisega ja valmisolek liikumisretsepti sekkumise rakendamise ning laiendamisega jätkata. Näited soovitud tulemuste peamistest hindamiskriteeriumidest on järgnevad. 1) Vererõhu näitajad: mõõdetakse enne ja pärast sekkumist, positiivse tulemuse jaoks eeldatakse näitajate taseme püsimist või langust. 2) Kehalise aktiivsuse regulaarsus: patsient tegeleb iseseisvalt liikumisharrastusega vähemalt kolm korda nädalas. 3) Kehalise aktiivsuse intensiivsus: vähemalt 2,5 tundi mõõduka intensiivsusega kehalist aktiivsust nädalas. 4) Kehaliste võimete testide tulemused: paranenud tulemused pärast sekkumist ning mõju püsimine kindlaks määratud nädalate võrra pärast sekkumist. 4  5) Patsientide rahulolu hindamine: tagasiside projektis osalemise kogemuse ja saadud kasu kohta. 6) Oluliste osapoolte rahulolu ja jätkamise valmisoleku hindamine: tagasiside küsimise kaudu. 3. Võimalikud lahendussuunad, projekti uuenduslikkus • Kirjeldage võimalikke erinevaid lahendussuundi, ootusi lahendustele, võimalikku katsetust, võimalikke takistusi. • Innovatsiooniprojektid võivad hõlmata probleemidele lahenduste otsimist, lahenduste arendamist ja katsetamist, kuid mitte valmislahenduse hankimist. • Oodatakse teaduspõhiseid, uuenduslikke lahendusi. 3 Kirjeldage olemasoleva info põhjalt projekti uuenduslikkust. Liikumisretsepti kontseptsioon seisneb kokkuvõtlikult selles, et terviseriskiga või teatud diagnoosidega inimestele antakse kirjalik liikumissoovitus, mille puhul regulaarne treening aitaks parandada terviseseisundit või leevendada haigussümptomeidxxxiii. Sarnaselt teiste riikide kogemustele tuleb ka Eestis katsetada erinevaid viise, et leida korralduslikult sobivaima(d) ja patsientidele avaldatava positiivse efekti osas mõjusaima(d) lahenduse(d) liikumisretsepti kontseptsiooni rakendamiseks, mis on kasutajatele vastuvõetavad ning kulutõhusad. Käesolev projekt pakub uudse lähenemisviisi elustiili- ja krooniliste haiguste ennetamiseks, ühendades ebapiisavate liikumisharjumuste tõttu riskirühma kuuluvad patsiendid esmatasandi tervishoiuteenuste pakkujate, digitaalsete lahenduste ja liikumisharrastuse treeneritega. Projekti elluviimine eeldab tervishoiu-, spordi- ja tehnoloogiasektori koostööd, mis soodustab valdkondadeülest innovatsiooni. Tegemist on teaduspõhise sekkumisega ehk projekti raames viiakse läbi mõju-uuring, mis annab tõenduspõhise ülevaate sekkumise efektiivsusest tervisenäitajate parandamisel. Eestis on uuenduslikud nii lahendussuuna komponendid eraldiseisvana kui nende kombinatsioon: • esmatasandi tervishoius pole süsteemselt rakendatud patsientide skriinimist ja nõustamist nende ebapiisavast liikumisaktiivsusest tulenevate riskide tuvastamiseks ning ennetamiseks; • patsientide liikumisharrastuse toetamiseks pole tervishoiusüsteemis süsteemselt kasutatud digitaalseid rakendusi, mis oleksid kohandatud vastavalt teaduspõhistele soovitustele; • patsiente pole süsteemselt kokku viidud spetsiaalse ettevalmistuse saanud liikumisharrastuse teenusepakkujatega, kelle peamisteks eesmärkideks oleks inimeste motivatsiooni ja oskuste toetamine, et ennetada esmatasandi tervishoiuspetsialistide abil välja selgitatud terviseriske; • projekti uuenduslikkus seisneb just terviklikus lähenemises, kuna katsetamise sihiks on testida eelpool mainitud komponentide erinevate kombinatsioonide koostoime sujuvust ja mõju. Planeeritavad digilahendused toetavad eelduseid sekkumisega positiivse mõju loomiseks seoses kolme allpool toodud aspektiga. 3 Innovatsioon on uus või täiustatud toode või protsess (või nende kombinatsioon), mis erineb märkimisväärselt tegija varasematest toodetest või protsessidest ja mis on potentsiaalsetele kasutajatele kättesaadavaks tehtud või tegija poolt kasutusele võetud (protsess). Teadus- ja arendustegevus on uudne, loominguline, ettemääramatu tulemusega, süstemaatiline ning ülekantav ja/või korratav uurimistöö, mille eesmärk on saada uusi teadmisi ning leida neile uusi rakendusalasid. 5  1. Liikumisharjumuse kujundamine. Näiteks võivad rakendused või platvormid pakkuda patsientidele isikupärastatud ja motiveerivaid soovitusi ning juhiseid suurema kehalise aktiivsusega alustamiseks. Digilahendused võivad sealjuures sisaldada lihtsaid eesmärkide seadmise ja tegevuskavade koostamise vorme, visuaalseid treeningplaane, videoõpetusi jms. 2. Harjumuse püsimise toetamine. Digivahendid võivad patsienti liikumisretsepti rakendamisel järjepidevalt toetada, pakkudes näiteks meeldetuletusi, motiveerivaid sõnumeid ja võimalusi edusammude visualiseerimiseks. Need viisid võivad aidata hoida patsienti motiveerituna ja vähendada katkestuste riski. 3. Alternatiiv inimeselt-inimesele nõustamisele. Kuna süsteem põhineks peamiselt patsienti võimestaval digitaalsel suhtlusel, vähendaks see vajadust spetsialistide tööaja järele, võimaldades patsiendile siiski süsteemset tuge ja juhendamist. See võib osutuda eriti väärtuslikuks piirkondades, kus spetsialistide kättesaadavus on piiratud. Projekti käigus katsetatakse kolme lahendussuunda ehk patsiendid kaasatakse kolme sekkumisgruppi. Nende tulemusi võrreldakse kontrollgruppi kuuluvate patsientidega, keda ühtegi sekkumisse ei kaasata Kõigi sekkumisgruppide puhul on esimesteks etappideks riskirühma kuuluva patsiendi välja selgitamine ja esmane nõustamine esmatasandi tervishoiutöötaja poolt. Sellele järgneb sõltuvalt lahendussuunast liikumisretsepti välja kirjutamine soovitustega liikumisaktiivsuse tõstmiseks (näiteks 8-12-nädalase perioodi vältel), mille rakendamise toetamiseks: 1. grupis patsiendid mõne välise osapoole või teguri süsteemset toetust ei saa, sealjuures prototüübitakse perearsti poolt kasutatava digitaalse süsteemi edasi arendamist, et retsepti koostamine ja täitmise jälgimine edasiste visiitide käigus oleks standardiseeritud ning mugav; 2. grupis suunatakse patsiendid kasutama liikumisharjumuse kujundamist, püsimist ja jälgimist toetavat digitaalset lahendust, mida on (edasi) arendatud sobivaks just liikumisretsepti sekkumise nõuetekohaseks rakendamiseks. Inimeselt-inimesele täiendavat liikumisnõustamist selle stsenaariumiga ei kaasne; 3. grupis viiakse patsiendid kokku vastava kutse omandanud liikumisharrastuse treeneriga, kes nõustab patsienti edasi ning toetab tema liikumisharrastuse regulaarsust ja kvaliteeti, sealjuures toetab digikomponent info jagamist patsiendi, perearsti ja treeneri vahel. Siinjuures on oluline märkida, et tegemist on projekti esitajate hinnangul kõige tõenäolisemate lahendussuundadega, mis võivad sekkumise disaini käigus ka muutuda või täieneda. Näiteks on võimalik mudelisse kaasata ka teisi liikumisharrastuse nõustajaid lisaks liikumisharrastuse treeneritele või nende asemel. Samas on just kutsega liikumisharrastuse treeneritel laiapõhjaline ettevalmistus füüsiliste, vaimsete ja sotsiaalsete kompetentside toetamiseks inimestega töötamisel. Kontrollgruppi kuuluvad riskirühma patsiendid, kellele perearstid annavad nõu ja abi vastavalt oma senisele praktikale seda kohandamata ning liikumisretsepti välja kirjutamata. Võimalik katsetus viiakse läbi neljas perearstikeskuses, kus kaasatakse 400 riskirühma kuuluvat patsienti, neist iga neljandik vastavalt: • esimeses sekkumisgrupis ehk minimaalse sekkumisega grupis; • teises sekkumisgrupis ehk digitaalse rakenduse prototüüpi kasutavas grupis; • kolmandas sekkumisgrupis ehk liikumistreenerite tuge saavas grupis; • kontrollgrupis, kelle puhul liikumisretsepti välja ei kirjutata Peale lahendusuundade katsetamist toimub mõju hindamine ja osapoolte tagasiside kogumine ideekavandi teemaplokis „Projekti eesmärk ja soovitud tulemus“ kirjeldatud viisil. 6 Ootused lahendusele ehk millistele tingimustele see peab vastama või milliseid eelduseid aitama luua: • lahendus põhineb teaduspõhistel meetoditel ja uuringutel; • lõimitus ehk lahenduste potentsiaal sujuvaks integreerituseks tervishoiusüsteemiga, sh prototüübitakse sekkumist toetavate digitaalsete komponentide liidestumist; • kasutajasõbralikkus ehk lihtne ja mugav on esmatasandi tervishoiutöötajatel lahendust kasutada ning patsientidel sellest osa saada; • jätkusuutlikkus ehk väljatöötatud mudel on rakenduslikult toimiv ja laiendatav ning finantsiliselt elujõuline. Liikumisretsepti kontseptsiooni rakendamisel on mitmeid võimalikke takistusi. Sekkumise disaini ja katsetamise käigus saadavad vastused seoses nendega annavad väärtuslikku infot ka teistele osapooltele ja projektide jaoks, mis puudutavad koostööd esmatasandi tervishoiuteenuste pakkujate ja/või inimeste nõustamise ning nügimisega tervislikumate valikute suunas, sealhulgas olulisematena: • esmatasandi tervishoiuteenuste pakkujate ja -spetsialistide motivatsioon ja võimekus ennetusse tulemuslikult ning järjepidevalt panustada, sh teiste osapooltega sujuvalt koostööd teha; • patsientide avatus aktsepteerida perearste kui elustiilivalikute nõustajaid ja motivatsioon ning võimekus oma (liikumis)harjumusi muuta digitaalsete abivahendite ja/või spetsialiseerunud treenerite abil; • digitaalsete komponentide prototüüpide lõimimise võimalused, sh perearstide poolt kasutatavate infosüsteemide ja väliste osapoolte arendatud liikumisharrastust toetavate rakenduste prototüüpide tõrgeteta toimiv ja isikuandmete kaitse nõudeid arvestav turvaline ühildumine. Pikem võimalike takistuste ja riskide nimekiri koos maandamise meetmetega on loetletud ideekavandi vastavas teemaplokis allpool. 4. Innovatsiooniprojekti (sh katsetuse) elluviimisega seotud riskid ja nende maandamismeetmed Risk Mõju Maandamismeetmed Hanke vaided Madal Projekti ajakava on koostatud selliselt, et hanke läbiviimise ja lahenduse pakkujaga lepingu sõlmimise vahele on arvestatud piisav ajavaru. Eetikakomiteelt ja Keskmine Projekti ajakavas on lubade taotlemisel arvestatud Andmekaitse ajapuhvriga. Hanke pakkujalt eeldame, et tal on Inspektsioonilt (AKI) olemas eetikakomitee ja AKI lubade taotlemise lubade taotlemine kogemus. võtab planeeritust kauem aega Perearstikeskused ei Suur Oleme arvestanud nelja perearstikeskuse soovi projektist osa kaasamisega. Eesti Perearstide Seltsi andmetel on võtta või loobuvad ennetusest aktiivselt huvitatud keskuseid kindlasti projekti keskel rohkem. Seame pakkujale tingimuseks, et kaasataks perearsti- ja tervisekeskuseid, kus töötab mitmeid perearste, mis välistab loobumise riski ühe või kahe arsti elumuutuste, vähese motivatsiooni vms tõttu. 7 Digilahenduste Kõrge Näeme hanke koostamisel ette, et projekti käigus prototüüpide ei arendata täiesti uusi digilahenduste prototüüpe, arendamine ja vaid neid arendatakse edasi ja integreeritakse juba integreerimine osutub mõne olemasoleva lahenduse baasil, seda nii planeeritust seoses perearstiabi digiteenindusplatvormide kui ajamahukamaks ja ka patsiendi liikumisaktiivsust toetava digitaalse kulukamaks, sh rakendusega. Seetõttu on pakkujatel olemas andmekaitse valdkondlik kogemus, sh andmekaitse nõuete turvalisuse tagamise täitmisega. Lisaks eeldame, et digilahenduse vajaduse tõttu. prototüübi pakkuja kaasatakse riskide maandamiseks konsortsiumi, mitte ei jäeta seda tegevussuunda sisse ostetavaks teenuseks. Perearstid ei soovi Suur Seame hankes tingimuseks, et prototüübitava digilahendusi digirakenduse edasiarendus peab olema kasutama hakata. integreeritav juba kasutusel oleva(te) perearstiabi digiteenindusplatvormi(de)ga. Sekkumise edasise Madal Hanketingimustega seatakse konsortsiumi rakendamise pakutavatele digirakendustele eeldus, et need eelduseks on peavad olema edasiarendused turutingimustes digilahenduste juba toimivatest rakendustest. See kehtib nii ülalpidamiskulude perearstiabi digiteenindusplatvormide kui ka katmine avaliku patsiendi liikumisaktiivsust toetava digitaalse sektori poolt. rakenduste kohta. Seega panustab antud projekti erasektori innovatsiooni juba toimivate lahenduste lõikes ega too kaasa uute turutingimuste raames finantsiliselt jätkusuutmatuteks osutuvate digilahenduste ülalpidamiskulusid avalikule sektorile. Sekkumine osutub Keskmine Enne lahenduse elluviimist toimub lahenduse mahukamaks kui disain, mille käigus analüüsitakse osapoolte kaasatud osapooled kaasamise ja lahendusviiside eeltestimisega läbi (tervishoiuteenuste võimalikud kitsaskohad ning kujundatakse pakkujad, koosloomes osapooltele jõukohased lahendused. kvalifitseeritud liikumisharrastuse treenerid) seda eeldavad. Valimisse on keeruline Suur Eeldame, et perearstikeskuste valimis on esindatud leida vastavate suured linnad (Tallinn, Tartu, Pärnu), kus on ühe kaasamiskriteeriumide keskuse kohta rohkem (sh sihtrühma kuuluvaid) alusel piisavalt isikuid. patsiente. Lisaks seame hanke tingimuseks, et kaasataks just neid keskuseid, kelle osades nimistutes on noorema vanuserühma väiksem osakaal. Projekti kaasatud Keskmine Uuringusse kaasatud sekkumisrühma ja patsiendid loobuvad kontrollrühma patsientide arvus on seda riski enne projekti lõppu. arvesse võetud. Lisaks panustatakse projekti disainimisel sellesse, et patsientide kaasamisel ja motiveerimisel arvestataks käitumisteadlaste soovitustega, see on samuti olulisemaid osasid lahenduse disainist (lisaks perearstikeskuste praktikate ja ressurssidega arvestamisele). 8 Kaasatud patsientidel Madal Patsiendid on saanud pädevat nõustamist tekivad füüsilisest esmatasandi meditsiinitöötajalt, lisaks toetavad koormusest tingitud tema liikumisharrastuse arendamist terviseriskid või sekkumisgruppides digirakendus või vigastused. kutsestandardiga liikumisharrastuse treener. Tänu värskele kontaktile perearstiga on patsiendil ka rohkem julgust terviseseisundi halvenemisel abi küsima pöörduda. Lisaks tegeletakse selle riski maandamisega lahenduse disaini käigus. Uuringu läbiviimist Keskmine Uurijad peavad olema valmis kohandama häirib mõni uuringute plaani operatiivselt ja kasutama haigusepuhang ohutusmeetmeid, mis tagab kõigile osapooltele terviseriski tõttu nii tervisekaitse. osalejatele, treeneritele kui ka uurijatele. Projekti käigus toimub Suur Kõik patsiendiga kokku puutuvad osapooled patsientide (sh saavad juhised järgida isikuandmete turvalise delikaatsete) töötlemise põhimõtteid (sh esmatasandi isikuandmete tervishoiuspetsialistid, perearstiabi lekkimine ja/või digiteenindusplatvormide ja liikumisaktiivsust väärkasutamine. toetavate digitaalsete rakenduste arendajad, kutsega liikumisharrastuse treenerid). Vastavaid riske täpsustatakse ja leitakse maandamis- võimalused lahenduse disaini käigus, sh on lahenduste leidmine eelduseks sisutegevuste alustamisele. Sekkumine ja selle Madal Nii projekti elluviimise töörühmas kui juhtrühmas on mõju-uuring esindatud strateegilised osapooled, kes on ka disainitakse ning sekkumise edasised potentsiaalsed rahastajad (sh viiakse läbi viisil, mis Sotsiaalministeerium, Tervisekassa, ei võimalda avaliku Kultuuriministeerium). Nendega koostöös sektori osapooltel sätestatakse hanketingimustes nõuded nii sekkumist hiljem sekkumise kui mõju-uuringu disainile ja rahastama hakata ka läbiviimisele, et projekti tulemusi oleks võimalik positiivsete sisuliste edasiste potentsiaalsete rahastusotsuste tegemisel tulemuste näitamise arvesse võtta. korral. Sekkumise Suur Riigikantselei avaliku sektori katsetamise juhendile tulemusena ei leita tuginedes võimaldab sekkumise läbiviimine aru liikumisretsepti saada, kas sellisel kujul liikumisretsepti kontseptsiooni rakendamine annab oodatud tulemusi, millised on rakendamisel selle mõjud ja kõrvalmõjud, samuti saame märkimisväärset teadmiseid, kuidas maandada uute ambitsioonikate positiivset tervise ideede rakendamisega seotud riske, mh ka kasu, see ei osutu ühiskonna vastuvõttu. piisavalt kulutõhusaks vms. Sekkumisprogrammi läbiviimine võimaldab protsessi käigus õppida ja õppetunde arvesse võtta, kuidas liikumisharrastuse suurenemist nii riskirühmades kui tavaelanikkonna seas toetada. Kui ka konkreetne sekkumine täpselt sellisel kujul ei toimi, on kaasatud organisatsioonide (sh 9  Sotsiaalministeerium, Kultuuriministeerium, Tervisekassa) tugev motivatsioon ja vajadus oma eesmärkidest lähtuvalt leida sama sihi saavutamiseks mõni alternatiivne lahendus. Projekt viiakse läbi Suur Projekt on disainitud viisil, et see panustaks edu vastavalt kõrgetele korral otseselt nii Eesti 2035 prioriteetidesse kui asjakohastele Sotsiaalministeeriumi ja Kultuuriministeeriumi standarditele ja haldusalade strateegiliste eesmärkide osutub sisuliselt saavutamisse, olles edaspidi potentsiaalselt edukaks, kuid avalik vastavate tegevuskavade oluliseks elemendiks. sektor pole valmis Vastavate osapoolte esindajad on kaasatud nii selle rahastamisega projekti töö- kui juhtrühma. Lisaks on projekti jätkama. tegevuskavas ära toodud sekkumise edasise rahastusmudeli välja töötamine. Töörühma ja Keskmine Töörühma liikmete jaoks on projekti siht ja juhtrühma liikmed on temaatika osa igapäevaste tööülesannete kvaliteetseks täitmisest, mis toetab ka muude ametikohaga panustamiseks muude seotud eesmärkide saavutamist. Juhtrühma töö tööülesannetega liialt planeerimisel kasutatakse nõukogu laadsete koormatud. koostöörühmade töö korraldamise häid praktikaid, sh pikalt ette planeeritud piisavalt hajusad regulaarsed kohtumised mõningate samuti pikemalt ette teada intensiivsemate perioodidega (nt hangete ettevalmistus, tulemuste hindamine). Lisaks kaasatakse vajadusel eksperte väljastpoolt juhtrühma, kes saavad oma ekspertiisiga panustada nii hangete väljatöötamisse, hindamisse kui hangete elluviijate toetamisse ning tulemuste retsenseerimisse. Ekspertide kaasamiseks on projekti eelarves ette nähtud eraldi rida. 5. Võimalikud lahenduste pakkujad • Kirjeldage võimalikke probleemile lahenduste väljapakkujaid (nt erinevate valdkondade eksperdid, teadlased (sh humanitaarteadlased), ettevõtted, kes on teemaga varem tegelenud, mõelge nii Eesti kui rahvusvaheliste pakkujate peale). Eeldame, et lahendusi on võimalik välja pakkuda konsortsiumi vormis, millesse on kaasatud perearstikeskused, uurimisasutused ja ettevõtted. Sealjuures peab konsortsium kombineerima mitmete teadussuundade ekspertiisi (terviseedendus ja ennetus, psühholoogia ja käitumisteadused, digitaalsete sekkumiste arendamise ja hindamise kompetents, tõenduspõhiste sekkumiste disaini ja uurimine jm). Uurimisasutustest näeme lahenduste pakkujatena näiteks TalTechi E-tervise keskust kui Eesti suurimat e-tervise teadus- ja õppekeskust, Tervise Arengu Instituuti, Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna instituute (sh Sporditeaduste ja füsioteraapia instituut, Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut), Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituuti. Sekkumisuuringu pakkujaks võivad olla lisaks ülikoolidele ka nt PRAXIS, Heaoluteaduste tippkeskus, Personaalmeditsiini tippkeskus. Igal juhul eeldame, et lahenduste läbiviijatel ja uurijatel on olemas nii Tervise Arengu Instituudi inimuuringute eetikakomitee kui Andmekaitse Inspektsiooni vastavate lubade taotlemise kogemus. Lahenduse disaini puhul on potentsiaalseteks pakkujateks ka teenusedisaini agentuurid, kellel on kogemus avaliku sektori projektidega. 10 Ettevõtetest on potentsiaalsed lahenduste pakkujad Tervisekassa nõuetele vastavate perearstiabi digiteenindusplatvormide arendajad (Certific OÜ keskkonnaga www.perearst24.ee, Terviseagentuur OÜ keskkonnaga www.eelvisiit.ee, Industry62 OÜ keskkonnaga www.eperearstikeskus.ee) ning liikumisaktiivsust toetavate digitaalsete rakenduste arendajad (nt FitQ, FitSphere, Scult.App, YuMuuv). 6. Projekti meeskond ja töökorraldus • Kirjeldage meeskonna liikmete rolle ja tööjaotust (sh kaasatud osapoolte rollid) • Kirjeldage projektijuhi varasemat kogemust innovatsiooniprojektide juhtimisega • Märkige ära, kui suure koormusega projektijuht (ja võimalusel ka teised meeskonna liikmed) projekti panustavad. Kirjeldage asendusvõimalusi. • Kirjeldage projekti juhtimise korraldust ja koostöömudelit teiste osapooltega. NB! Meeskonna liikmetega peab olema koostöö läbi räägitud! Projekti meeskonnas osalevad kogenud eksperdid, kes jagunevad vastavalt oma panuse mahule kahe töövormi vahel – projekti igapäevasele elluviimisele keskenduv töörühm ja suurema otsustuspädevusega juhtrühm. Töörühma liikmed panustavad projekti elluviimisse iganädalaselt. Töörühma tööd veab eest projektijuht. Töörühma kuuluvad: • Maiu Merihein (projektijuht, ca 25% koormus), SA Liikumisharrastuse kompetentsikeskuse koostöösuhete juht. Roll: projektijuhtimine, sh administreerimine. • Norman Põder (projektijuhi asendaja, ca 25% koormus), Kultuuriministeeriumi spordiosakonna nõunik. Roll: katab liikumisharrastuse edendamise kompetentsi. • Lilli Gross (ca 10% koormus), Eesti Pereõdede Ühingu juhatuse liige. Roll: katab esmatasandil tervishoiuteenuste pakkujate kogemuste ja vajadustega seotud kompetentsi.Isabel Paul (ca 10% koormus), Tervisekassa raviteenuste osakonna terve täiskasvanu teenusejuht. Roll: katab esmatasandi tervishoiu korraldamise ja rahastamise kompetentsi. • Kristin Kuusk (ca 5% koormus), Tervisekassa innovatsioonispetsialist. Roll: katab patsientide ja perearstikeskuste vahelise suhtlusega seotud infotehnoloogiliste kanalite alase kompetentsi. • Janne Tomberg (ca 10% koormus) – Harku valla tervisedenduse spetsialist, liikumisharrastuse treener. Roll: katab kohaliku omavalitsuse tasandil tervisedenduse korraldamise ja liikumisharrastuse treeneri kompetentsi. Vajadusel kaasatakse töörühma asendus- ja lisaliikmeid, näiteks seoses infotehnoloogiliste lahenduste kompetentsiga on sõlmitud eelkokkulepe Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK) kaasamiseks. Juhtrühma liikmed on sisuliselt projekti nõukogu rollis, langetades strateegilisi otsuseid ja andes töörühmale oma ekspertiisist lähtuvalt nõu. Juhtrühma liikmed panustavad projekti elluviimise intensiivsematel perioodidel iganädalaselt (nt hangete menetlemisel ja tulemuste hindamisel), väiksema koormusega ajavahemikel kohtutakse ühe korra kuus. Juhtrühma kuuluvad: • Diana Ingerainen – Eesti Perearstide Seltsi juhatuse liige, Järveotsa Perearstikeskuse juhataja. • Prof Margus Viigimaa – Põhja-Eesti Regionaalhaigla kardioloogia teadus- ja arendusjuht, Tallinna Tehnikaülikooli Tervisetehnoloogiate instituudi täisprofessor tenuuris. 11  • Maivi Parv – Tervisekassa juhatuse liige: strateegiline vaade esmatasandi tervishoiu korraldamisele ja rahastamisele. • Brigitta Õunmaa – Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna tervisekäitumise poliitika juht: strateegiline vaade tervisekäitumise poliitikakujundamisele, -rakendusele ja rahastamisele. • Tarvi Pürn – Kultuuriministeeriumi spordi asekantsler: strateegiline vaade liikumisharrastuse edendamisele. • Risto Raaper - Kultuuriministeeriumi IKT valdkonna juht: strateegiline vaade digitaalsete lahenduste arendamisele, sh liikumisharrastuse edendamise kontekstis. Nii töö- kui juhtrühma laiendatakse vajaduspõhiselt peale projekti käigus läbiviidavate hangete tulemuste selgumist, et vältida kaasamise otsustega praeguses ehk ettevalmistavas etapis võimalike huvide konfliktide tekkimist potentsiaalsete pakkujatega. Hanke või hangete tulemusi hindab vastav hindamiskomisjon. Vajadusel kaasatakse kompetentse väljaspool töö- ja juhtrühma liikmeskonda, nt infotehnoloogia valdkonnast. Sealjuures välditakse võimalikke huvide konflikte. Siinjuures on oluline välja tuua, et nii juht- kui töörühma liikmed on panustanud kavandi kontseptsiooni valmimisse nii kohtumiste kui kirjaliku kommenteerimisega alates 2024. aasta kevadest. Sekkumisprogrammi ideekavandi koostamise raames osales töörühma liige Norman Põder 21.-22. mail Küprosel peer learning activity kokkusaamisel, kus üheksa Euroopa riiki tutvustasid oma riigi kogemusi, kuidas kehalise aktiivsuse nõustamine, sh liikumisretsept nende näitel tervishoiusüsteemis toimib, kus on kitsaskohad ja mis on tulevikuplaanid. Projektijuht Maiu Merihein on vedanud erinevaid projekte ja protsesse oma varasemates töökohtades nii Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuses kui Kultuuriministeeriumis (sh „Digikultuuri strateegia” koostamine, „Kultuuriministeeriumi strateegiliste partnerite analüüs ja parendusettepanekud”, erinevad protsessijuhtimise kogemused). Ta on läbinud ka Riigikantselei Innotiimi korraldatud esimese šerpade koolituse ning aidanud selle koolitusega paralleelselt Kultuuriministeeriumi tiimi Innosprindi kaudu vabakutseliste loovisikute teemaga. 7. Projektiplaan, sh ajakava ja eelarve sisuliste etappide kaupa • Tegevuste kestus tuua kuude kaupa, aga sidumata neid kindlate kuupäevadega. • Eelarves summad tuua kogumaksumusena (st sisaldavad kõiki makse), sh projektijuhi kogukulu. • Lisada eelarve kujunemise põhjendused. • Soovi korral võib projektiplaani esitada Excelis vm vormingus ideekavandi lisana. Ajakava koostades on eeldatud, et projekti taotluse rahastusotsus selgub hiljemalt jaanuaris 2025. Projekti kogukestus on 38 kuud. Osa projekti etappide tegevusi võivad toimuda paralleelselt, sh sekkumise disain ja mõju-uuringu disain, kuna eeldatavad uurimisviisid mõjutavad oluliselt ka kaasatavate patsientide teekonda ja -kogemust. Allolevas ajakavas on välja toodud iga etapi maksimaalne kestus ehk näiteks hiljemalt 8 kuu jooksul alates projekti algusest on sõlmitud leping eduka pakkujaga koos täpsustatud koostööplaaniga ja hiljemalt 18 kuu jooksul alates projekti algusest on kaasatud osapooled valmis sekkumise rakendamiseks. Etapp 1: Lahenduse loomise ettevalmistus (8 kuud) • Töörühma ja juhtrühma töö käivitamine • Sekkumise planeerimine ja hankedokumentide sisuline ettevalmistamine (s.o mahukaim osa esimesest etapist) 12  • Hankedokumentide tehniline ettevalmistamine • Hanke läbiviimine • Lepingu sõlmimine eduka pakkujaga • Täpse koostööplaani koostamine pakkujaga Etapp 2: Sekkumise disain ja läbiviimise ettevalmistus (10 kuud) • Osapoolte värbamine • Koosloomes toimuv sekkumise disain, kuhu on kaasatud kõik olulised osapooled • IT-lahenduste prototüüpide kujundamine (nt perearstikeskuste digiteenindusplatvormid, liikumisaktiivsust toetavad digitaalsed rakendused) • Mõju-uuringu disain • Eetikakomitee ja AKI lubade taotlemine • Osapoolte koolitamine Etapp 3: Sekkumise läbiviimine (13 kuud) • Osalejate värbamine • Osalejate terviseseisundi olukorra hindamine (baastase) • Sekkumise läbiviimine • Sekkumise kvaliteedi ja mõju hindamine (sh osalejate terviseseisundi hindamine nii vahetult peale sekkumise lõppu kui hilisemalt ning ka teiste osapoolte kogemuste kaardistamine) • Jooksvate küsimuste ja väljakutsete lahendamine Etapp 4. Sekkumise kokkuvõte (7 kuud) • Sekkumise mõju analüüs • Kulutõhususe analüüs • Järelduste sõnastamine • Edasise rahastusmudeli väljatöötamine (kui sekkumine osutub mõjusaks ja kulutõhusaks) Projektijuhtimine (sh töörühma ja juhtrühma töö) ja kommunikatsioontegevused toimuvad läbivalt kogu projekti vältel, s.o 38 kuu jooksul. Eelarve (kõigi maksudega) – 1 060 780 eurot. Eelarve kujunemise põhjenduste juures on oluline rõhutada, et hangete eelarvete kuluridade struktuur ja maht kujunevad vastavalt eduka konsortsiumi plaanitavatele tegevustele ning tasumäärale. Allolevad kalkulatsioonid on siiski vajalikud peamiste eeldatavate kuluartiklite kindlaks tegemiseks ning summade suurusjärkude valideerimiseks. Ühikuhindade prognoosimisel on arvesse võetud sarnaste hangete maksumusi Riigihangete registrist, eeldatavate pakkujate tasumäärade turuhinda ning puhvrit inflatsioonisurve arvestamiseks projekti elluviimise perioodil. Sekkumise ja mõju-uuringu disain (3 suunda) – kõigi maksudega 68 200,00 eurot, arvestatud on hanke konsortsiumi töötasudega (400 tundi x tunnihind 100 eurot + km) ja töötubade jt kaasamistegevuste korraldamise tehniliste kuludega (15 000 eurot + km). Sekkumiste läbiviimine (3 suunda) – kõigi maksudega 516 088,00 eurot, arvestatud on hanke konsortsiumi töötasudega (550 tundi x tunnihind 100 eurot + km) ja osapoolte koolitustega (ca 10 000 eurot + km), digilahendus(t)e prototüüpimise (ca 200 000 eurot + km), perearstikeskuste 13 osaluskulude (ca 120 000 eurot + km) ja liikumistreenerite töötasudega (ca 31 200 eurot + km), kõik konsortsiumi töötasude välised kuluartiklid kokku 423 088 eurot koos kõigi maksudega. Mõju-uuringu läbiviimine – kõigi maksudega 256 060,00 eurot, arvestatud on hanke konsortsiumi töötasudega (400 tundi x tunnihind 100 eurot + km) ja valideeritud aktseleromeetrite (s.o kiirendusandurite maksumusega (166 500 eurot + km). Projektijuhtimine – kõigi maksudega 152 532,00 eurot, arvestatud ühe täistööajaga töökohaga (38 kuud x tööandja kulu 4 014 eurot), mis jaguneb projektijuhi ja töörühma liikmete vahel vastavalt koormusele. Kommunikatsioon – kõigi maksudega 40 000,00 eurot, arvestatud kommunikatsioonijuhtimise (sh kommunikatsiooniplaani koostamine koostöös projektimeeskonna ja kaasatud osapooltega ning selle elluviimise koordineerimine) ja kommunikatsioonitegevuste teostamisega (sh PR- tegevused, meediatöö, erinevates formaatides materjalide loomine eri kanalite jaoks, teavituskampaaniad, sotsiaalmeediatöö). Ekspertide tasud – kõigi maksudega 27 900,00 eurot, arvestatud 250 tunniga x 90 eurot + km vajaliku juriidilise, digi-, teadus- jm vajaliku ekspertiisi ning modereerimise ja teenusedisaini ekspertiisi kaasamiseks, mida pole võimalik katta töö- ja juhtrühma liikmete panusega. 8. Projekti tulemuste elluviimine • Kirjeldage kuidas on kavandatud projekti tulemusi rakendada. • Kas selleks vajalikud ressursid on olemas? • Kirjeldage valmisolekut pärast innovatsiooniprojekti lõppu tulemusi ellu viia (kui projekt lõpeb positiivsete tulemustega). Nt kas seostub asutuse prioriteetsete tegevustega, on tööplaanis, vms. • Kas tulemuste elluviimiseks vajalik rahastus on olemas või tegeletakse selle leidmisega? • Riskide hindamine. Kirjeldage, kui tulemuste elluviimine sõltub lisaks muudest asjaoludest ja protsessidest (nt seadusemuudatused, eelarve, koostöö teiste valdkondadega vmt). Kuidas plaanite riske maandada, et kirjeldatud eelduslikud tingimused saaks täidetud innovatsiooniprojekti tulemuste elluviimise ajaks? • Kirjeldage, kas ja mil määral on tulemused mujal avalikus sektoris kasutatavad. Projekti tulemuste rakendamine on kavandatud läbi liikumisretsepti sekkumise lõimimise Eesti tervishoiu- ja spordisüsteemiga. Olemasolevad ressursid ning koostöö erinevate ministeeriumide ja organisatsioonidega võimaldavad projekti tulemusi efektiivselt ellu viia. Projekti tulemuslikku elluviimist ja jätkusuutlikkuse potentsiaali toetab asjaolu, et see teema panustab lisaks Eesti 2035 sihtidele ka kultuuriministeeriumi ja sotsiaalministeeriumi haldusala strateegiliste eesmärkide saavutamisse (sh Sport 2030, Rahvastiku tervise arengukava 2020- 2030, Tervisekassa arengukava aastani 2025). Mõlema ministeeriumi motivatsiooni näitab asjaolu, et lisaks panusele käesoleva projekti ettevalmistusse ollakse esindatud projekti töörühmas ja/või juhtide tasandil juhtrühmas. Eesti spordipoliitika alusdokumendi Sport 2030 põhialuste järgi liigub ja spordib aastaks 2030 valdav osa ehk vähemalt kaks kolmandikku elanikest. Selleks, et kiiremini eesmärgini jõuda, pandi 2022. aasta sügisel alus valdkondade ülesele koostööle liikumisaktiivsuse edendamisel. Vastavalt kultuuri-, sotsiaal- ning haridus- ja teadusministri kokkuleppele asus liikumisaktiivsuse edendamise tegevuskava koostamist eest vedama kultuuriministeerium. 2024. aastal avalikustati kolme ministeeriumi eestvedamisel ühine liikumisaktiivsuse edendamise tegevuskava (https://liigume.ee/tegevuskava). Liikumisretsepti kontseptsiooni loomine ja kasutuselevõtt on üks nimetatud tegevuskava tegevustest. 14 Liikumisharrastuse treenerid leitakse olemasolevate kutsega treenerite hulgast. 2020. aastal käivitas Eesti Olümpiakomitee liikumisharrastuse treeneri erialase kutse väljaandmise, ning 2022. aastal loodud SA Liikumisharrastuse kompetentsikeskus vastutab vastava õppekava ja koolitusprogrammi eest. Liikumisharrastuse treenerite erialased koolitused toimuvad Tallinna Ülikoolis ja Tartu Ülikoolis. Praegusel ajahetkel on Spordiregistri andmetel Eestis 61 kutsega liikumisharrastuse treenerit. Järjepidev uute treenerite koolitamine toimub kaks korda aastas. Liikumisharrastuse treenerid toetavad treenitavaid füüsiliste, psühholoogiliste ja sotsiaalsete kompetentside arendamisel, et soodustada kehaliselt aktiivset eluviisi. Nad eristuvad tavapärastest eriala treeneritest selle poolest, et ei keskendu sportliku saavutusvõime tõstmisele, vaid inimese füüsilise vormi parandamisele meeldiva liikumistegevuse kaudu. Nende ülesandeks on olla kompetentsed tugiisikud, kes suudavad reguleerida treeningkoormust ja pakkuda asjakohaseid nõuandeid, et motiveerida treenitavaid käitumise muutmiseks.xxxiv Projekti raames kaasatakse 10 liikumisharrastuse treenerit, kes tegelevad patsientidega nii individuaalselt kui ka grupiviisiliselt. Enne projekti algust toimuvad treeneritele koolitused, mis hõlmavad sihtrühma kuuluvate inimeste eripärasid, sealhulgas treeningute sageduse, intensiivsuse, kestvuse ja treeningkava ülesehituse kohta. Kõik treenerid juhendavad ja treenivad inimesi ühesuguse treeningkava alusel statistiliseks võrdluseks, kuid kohandavad seda vastavalt iga treenitava tervislikule seisundile ja võimekusele. Sotsiaalministeeriumi haldusalas toetab projekt otseselt Rahvastiku tervise arengukava 2020-2030 eesmärkide täitmist ja põhimõtete järgimist, sh katuseesmärk „Eesti inimeste oodatav eluiga ja tervena elada jäänud aastate arv kasvavad /-/“ ning põhimõtted nagu „koostöö tervisega seotud eesmärkide saavutamisel“, „innovaatilise lähenemise rakendamine“, „kogukondade ja kohaliku tasandi kaasamine“, „inimese vastutus oma tervise eest ja „tõenduspõhisus“. xxxv Tervisekassa arengukavas aastani 2025xxxvi on üks strateegilistest eesmärkidest terviseteekond, mille alla kuuluvad alaeesmärgid hõlmavad tervisedenduse projektide arendamist ning lahenduste väljatöötamist, leidmaks viise, kuidas liita tervisedenduse projektid toimiva rahastusmudeliga integreerides need senisest enam tervishoiuteenustega ning viia terviseteenused tervishoiuteenuste loetellu. Tervisekassa haiguste ennetamise valdkonna tegevussuunad on samuti personaalsete ennetusteenuste ning kõrgete terviseriskidega (riskipatsientide) jälgimine ning varajane sekkumine, mis põhineb inimese ja tervishoiutöötaja vahel kokku lepitud tervise-eesmärkidel ning personaalsel jälgimismudelil. Liikumisretsepti kontseptsioon vastab Tervisekassa eesmärkidele ja prioriteetidele, kuid rahastusotsuse tegemiseks on esmalt vaja hinnata pilootprojekti tulemusi ning sekkumise mõju inimese tervisekäitumisele ja tervisenäitajatele ning selle kuluefektiivsust. Tervisekassa huvi on käesoleva katseprojekti käigus saada esmane tõendus liikumisretsepti mõjust inimese tervisekäitumisele ning tervisenäitajatele. Kui projekti käigus leiab tõendust positiivne mõju mõõdetavatele tervisenäitajatele, oleks võimalik liikuda edasi lahenduse skaleerimisega. Tervisekassa ootus on lisaks tervisemõjule saada tõenduspõhist informatsiooni ka liikumisretsepti kontseptsiooni praktilise toimimise kohta, sealhulgas arvestades lahenduse laiema rakendamisega seotud riske (esmatasandi tervishoiusüsteemi valmidus, digitaalsete lahenduste toimimine, liikumisharrastuse treenerite arv ja piirkondlik jaotus) ning võimalikke lahendusi riskide maandamiseks. Põhjalik info riskide hindamise ja maandamismeetmete kohta on esitatud käesoleva projekti kavandi 4. teemaplokis. Kuna projekti valdkonnas lahenduste leidmine on korraga kahe 15 ministeeriumi ja nende allasutuste prioriteetide ja arengukavades fikseeritud sihtide seas, näeme madalana riski, et liikumisretsepti sekkumise mõjusaks ja kulutõhusaks osutumisel ei jätkata selle rakendamist ning laiendamist. Kui projekti tulemusena sekkumine siiski mõjusaks ja/või kulutõhusaks ei osutu, on vastavad kogemused ja järeldused avalikule sektorile edaspidiseks väga väärtuslikud, nt seoses sarnaste sekkumiste lõimimisega esmatasandi tervishoidu. Töö- ja juhtrühmas osalevate organisatsioonide mitmekesisus ja projekti elluviimisse kaasatud osapoolte laiem ring koos projekti tulemuste avaldamisega tagavad kogemuste leviku avalikus sektoris laiemalt. Kokkuvõttes on projekti tulemuste elluviimiseks valmisolek olemas, seda tingimusel, et käesolev innovatsiooniprojekt näitab positiivseid tulemusi. 9. Mõju ettevõtlusele • Kirjeldage, kuidas mõjutab projekt teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni erasektoris (otseselt või kaudsemalt). Antud projektil on suur potentsiaal suurendada tervise- ja laiemalt heaolutehnoloogiate teadus- ning tõenduspõhisuse tõusu ning panustada tehnoloogiate eksporti. Liikumisretsepti katsetamisega kaasneb projekti elluviimisega digitaalsete tehnoloogiate edasi arendamine seoses: • sekkumisgruppide puhul Tervisekassa nõuetele vastavate digiteenindusplatvormide ja/või nendega ühilduvate rakendustega, et suurendada nende vastavust tänapäevase inimkeskse ja personaalse meditsiinisüsteemiga. See aitab ka rahvusvaheliselt Eesti kui uuendusliku digiriigi kuvandit ajakohasena hoida, luues uusi ekspordivõimalusi ettevõtjatele; • ühe sekkumisgrupiga digitaalse rakenduse katsetamise suunal olemasoleva liikumisaktiivsuse jälgimist ja mõjutamist võimaldava äpiga, mille teaduspõhine arendamine annab Eesti tervise- ja heaolutehnoloogia sektorile hea praktika näite ning seega konkurentsieelise ka ekspordis. Projekti üks suundadest panustab erasektori teenuseinnovatsioonina ka sellesse, et liikumisharrastuse treenerite teenuse kasutamine muutuks arusaadavaks, atraktiivseks ja harjumuspäraseks tervisefaktorite osas riskirühma kuuluvatele inimestele. Seni teatakse treeneritena peamiselt jõusaali personaaltreenereid, rühmatreeningu läbiviijaid või erinevate harrastusspordialade treenereid. Liikumisharrastuse treenerid on aga need, kes saavad igas vanuses inimestele pakkuda treeninguid koos nõustamis-, toetamis- ja motiveerimistoega. Kuna vajadus liikumisharrastuse treenerite järele kasvab, siis tõuseb ka järjest enam huvi liikumisharrastuse treenerikutse omandamise vastu. Liikumisharrastuse kompetentsikeskus on oma arengukavas seadnud eesmärgiks, et aastaks 2027 on liikumisharrastuse treenerikutsega treenerite arv 120. 10. Seos NUTIKA SPETSIALISEERUMISE valdkondadega • Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukaval 2021-2035 on fookusvaldkonnad, s.o Eesti arenguvajadustele ja -võimalustele vastavad riigi, ettevõtete ja teadusasutuste koostöös eelisarendatavad teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse valdkonnad. Ettevõtluse ja majandusliku arengupotentsiaaliga TAIE fookusvaldkonnad on ühtlasi Eesti nutika spetsialiseerumise valdkonnad (täpsem info: https://www.hm.ee/korgharidus-ja- teadus/teadus-ja-arendustegevus/taie-fookusvaldkonnad). • Kirjeldage teie projekti võimalike lahenduste seost vähemalt ühe valdkonnaga (rõhuasetusega teadmus- ja tehnoloogiasiirdel). 16  Digilahendused igas eluvaldkonnas (vt teekaarti) Tervisetehnoloogiad ja - Projekt on seotud prioriteetse suunaga „Inimkesksed ja inimest teenused kaasavad tervisetehnoloogiad ja -teenused“, panustades (vt teekaart) inimkesksesse ja inimest kaasavasse lähenemisse haiguste ennetamisel, vajades koostööd erinevate valdkondade vahel nagu nt digi-, andme-, meditsiini-, ja käitumisteadused, et välja töötada inimese terviklikku tervise- ja raviteekonda puudutavaid uusi sekkumisi ning teenuseid. Projekt panustab tervisetehnoloogiate ja -teenuste valdkonna eesmärki: teaduse ja ettevõtluse koostöös arendada paremaid, kättesaadavamaid ja personaalseid tervishoiuteenuseid. Kohalike ressursside (toit, puit, maapõueressursid, teisene toorme ja jäätmed) väärindamine (vt teekaart) Nutikad ja kestlikud energialahendused (vt teekaart) Kinnitus ☒ Oleme teadlikud, et Riigikantselei võib saata ideekavandi eksperthinnangu saamiseks valdkonna ekspertidele. Allkirjastamine • Ideekavand tuleb allkirjastada projekti esitava asutuse juhi/allkirjaõigusliku juhtkonnaliikme poolt (nt kantsler, asekantsler, KOVi juht, KOVi volikogu esimees, ministeeriumi allasutuse juht/asejuht) ja saata [email protected]. • Palume ideekavand allkirjastada Word (.docx) formaadis. • Kui ideekavandil on kaasesitajad, tuleb ideekavand allkirjastada ka nende juhti/juhtkonna liikme poolt. 17 i Riigi pikaajaline arengustrateegia Eesti 2035. Riigikogu poolt vastu võetud 12. mail 2021, https://valitsus.ee/sites/default/files/documents/2021- 06/Eesti%202035_PUHTAND%20%C3%9CLDOSA_210512_1.pdf. ii Eurostat. Healthy life years by sex, https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/hlth_hlye/default/table. iii Sealsamas. iv Sealsamas. v Tervisekassa. www.tervisekassa.ee/koik-teenused. Tervishoiuteenuste kasutuse statistika. vi Isabel Paul (Tervisekassa täiskasvanu teenusejuht). Vastus andmepäringule e-kirjaga (17.10.2024). vii OECD. Eesti: Riigi terviseprofiil 2023. https://www.oecd.org/et/publications/eesti-riigi-terviseprofiil- 2023_cee4e9bd-et.html. viii Riigi pikaajaline arengustrateegia Eesti 2035. ix Statistikaamet. Surmad põhjuse, soo ja vanuserühma järgi. https://statistika.tai.ee/pxweb/et/Andmebaas/Andmebaas__01Rahvastik__04Surmad/SD21.px/table/tableVie wLayout2/. x Tervise Arengu Instituut. Rahvastiku tervise aastaraamat 2023. Eesti rahvastiku tervise ja selle mõjurite muutused 2000–2022. Tallinn; 2023. xi Lee IM; Shiroma EJ; Lobelo F; Puska P; Blair SN; Katzmarzyk PT; et al. Effect of physical inactivity on major non-communicable diseases worldwide: An analysis of burden of disease and life expectancy. The Lancet. 2012;380(9838):219–29. xii Kyu HH; Bachman VF; Alexander LT; Mumford JE; Afshin A; Estep K; et al. Physical activity and risk of breast cancer, colon cancer, diabetes, ischemic heart disease, and ischemic stroke events: systematic review and dose-response meta-analysis for the Global Burden of Disease Study. 2013. xiii Sealsamas xiv Wahid A; Manek N; Nichols M; Kelly P; Foster C; Webster P; et al. Quantifying the association between physical activity and cardiovascular disease and diabetes: a systematic review and meta‐analysis. J Am Heart Assoc. 2016;5(9). xv Mammen, G., & Faulkner, G. (2013). Physical activity and the prevention of depression: A systematic review of prospective studies. American Journal of Preventive Medicine, 45(5), 649–657. xvi Schuch, F. B., Vancampfort, D., Richards, J., Rosenbaum, S., Ward, P. B., & Stubbs, B. (2016). Exercise as a treatment for depression: A meta-analysis adjusting for publication bias. Journal of Psychiatric Research, 77, 42–51. xvii Rebar, A. L., Stanton, R., Geard, D., Short, C., Duncan, M. J., & Vandelanotte, C. (2015). A meta-meta-analysis of the effect of physical activity on depression and anxiety in non-clinical adult populations. Health Psychology Review, 9(3), 366–378. xviii Schuch, F. B., Vancampfort, D., Firth, J., Rosenbaum, S., Ward, P. B., Silva, E. S., et al. (2018). Physical activity and incident depression: A meta-analysis of prospective cohort studies. American Journal of Psychiatry, 175(7), 631–648. xix Promoting physical activity through primary health care: a toolkit. World Health Organization, 2021. https://www.who.int/publications/i/item/9789240035904. xx EU Physical Activity Guidelines - Recommended Policy Actions in Support of Health-Enhancing Physical Activity, approved by the EU Working Group "Sport & Health" at its meeting on 25 September 2008, confirmed by EU Member State Sport Ministers at their meeting in Biarritz on 27-28 November 2008. https://health.ec.europa.eu/document/download/97d6f94c-f4bd-4530-a488- c5f97f969a80_en?filename=2008_eu_physical_activity_guidelines_en.pdf. xxi Tervise Arengu Instituut. Kuidas edendada elanike tervist ja ennetada haigusi? 65 ideed kohaliku tasandi organisatsioonidele. Aaben L; Pertel T, editor. 2016. xxii Suija K; Pechter Ü; Maaroos J; Kalda R; Rätsep A; Oona M; et al. Physical activity of Estonian family doctors and their counselling for a healthy lifestyle: a cross-sectional study. BMC Fam Pract. 2010;(11):1–6. xxiii Pechter, Ülle, et al. "Physical activity and exercise counselling: a cross-sectional study of family practice patients in Estonia." Quality in Primary Care 20.5 (2012): 355-363. xxiv Pechter Ü; Suija K; Kordemets T; Kalda R; Maaroos HI. Physical activity and exercise counselling: a cross- sectional study of family practice patients in Estonia. Qual Prim Care. 2012;20(5):355–63. 18 xxv Tikk T. Implementing Liikumisretsept (Physical Activity on Prescription) in Estonian healthcare Based on the views of Estonian medical professionals. [Malmö]; 2020. xxvi Eeva-Liisa Sibul. E-kiri 4.08.2024. xxvii Riigi pikaajaline arengustrateegia Eesti 2035. xxviii Arsenijevic J, Groot W. Physical activity on prescription schemes (PARS): do programme characteristics influence effectiveness? Results of a systematic review and meta-analyses. BMJ Open 2017;7:e012156. xxix Onerup A; Arvidsson D; Blomqvist Å; Daxberg EL; Jivegård L; Jonsdottir IH; et al. Physical activity on prescription in accordance with the Swedish model increases physical activity: a systematic review. Br J Sports Med. 2019;53(6):383–8. xxx Lundqvist S; Börjesson M; Cider Å; Hagberg L; Ottehall CB; Sjöström J; et al. xxxi OECD. Healthy Eating and Active Lifestyles: Best Practices in Public Health [Internet]. Paris; 2022 [cited 2024 Sep 10]. Available from: https://www.oecd-ilibrary.org/social-issues-migration-health/healthy-eating-and- active-lifestyles_40f65568-en. xxxii Kehalise aktiivsuse nõustamisele keskendunud peer learning activity Küprosel, 21.-22.05.2024. Ülevaade e- kirjas: Norman Põder (Kultuuriministeeriumi spordiosakonna nõunik). xxxiii Seth A. Exercise prescription: what does it mean for primary care? British Journal of General Practice. 2014 Jan;64(618). xxxiv SA Liikumisharrastuse kompetentsikeskus. https://liigume.ee/wp-content/uploads/2024/05/LH-oppekava- EKR3.pdf. 2024. Liikumisharrastuse treenerite tasemekoolituse õppekava EKR 3 tasemele. xxxv Sotsiaalministeerium. Rahvastiku tervise arengukava 2020-2030. https://www.sm.ee/rahvastiku-tervise- arengukava-2020-2030. xxxvi Tervisekassa. Arengukava 2022-2025. https://www.tervisekassa.ee/sites/default/files/Tervisekassa%20arengukava%202022-2025.pdf. 19