Euroopa teaduskraadi loomise tegevuskava

EUROPEAN COMMISSION Brussels, 27.3.2024 COM(2024) 144 final COMMUNICATION FROM THE COMMISSION TO THE EUROPEAN PARLIAMENT, THE COUNCIL, THE EUROPEAN ECONOMIC AND SOCIAL COMMITTEE AND THE COMMITTEE OF THE REGIONS a blueprint for a European degree {SWD(2024) 74 final} EN EN  1. Introduction Education is fundamental for the future of the EU. It is a foundation for personal fulfilment, employability, achievement and for an active, responsible citizenship. Through delivering high- quality education, universities1 are beacons of our European way of life. This includes the promotion of academic values and excellence and of democratic practices and fundamental rights, as well as fostering equality, diversity and inclusion. Europe’s competitiveness and prosperity depend on the future-proof skills of the current and next generations to accelerate and master the green and digital transitions, compensate the demographic trends and to ensure Europe’s open strategic autonomy in key areas. Education is also key for the economic and social development and the resilience of countries that aspire to join the EU. We need to be prepared to lead this change and shape the future. As the key challenges of our time become increasingly global, and as Europe need to strengthen its open strategic autonomy, transnational education is no longer a ‘nice-to-have’ option but becomes a necessity. It is a condition for equipping future generations with the competences and skills that European societies will need to thrive in an ever more interconnected world. The EU is competing with other education areas in the world. Its capacity to attract the best talent depends, in part, on the degrees that its higher education institutions can offer. That is why many universities in Europe seek to pool expertise and to combine complementary strengths not available at any single institution, to provide graduates and lifelong learners with strategic skills for their future. Since the launch of the European Education Area in 2020, remarkable progress has been made. Transnational cooperation has been a driving force behind reforms to facilitate and support the emergence of innovative models like the soon-to-be 60 European Universities alliances2, involving around 500 higher education institutions from all parts of Europe, from capitals to rural areas. They act as trailblazers for the entire higher education sector. University cooperation across borders can develop in many different ways. The most ambitious forms of the provision of joint education between countries, are programmes that lead to a joint degree. However, significant legal and administrative obstacles continue to make these degrees difficult to deliver. This is holding back the necessary transformation in Europe’s higher education sector. The European strategy for universities3, adopted in 2022, set out ambitious actions to achieve a European Education Area in higher education, with the intention to develop a European degree. This communication puts this intention into action by providing a clear blueprint for a European degree to become a reality. The European degree, a new type of qualification to be enshrined in national legislation, would make it easier for universities from different countries to cooperate seamlessly and develop innovative joint programmes leading to a joint degree, in full respect of their institutional autonomy and of the competences of Member State or regional governments. Such a 1 The term ‘university’ is used as a reference to the broader sector, representing the entire area of tertiary education, thus including all types of higher education institutions, including research universities, university colleges, universities of applied sciences, higher vocational education and training institutions, and higher arts institutions. 2 European Universities initiative. 3 Communication from the Commission to the European Parliament, the Council, the European Economic and Social Committee and the Committee of the Regions on a European strategy for universities, 18 January 2022, COM(2022) 16 final. 1 European degree would also contribute to building a common European identity and a stronger European sense of belonging. It would be based on commonly agreed European criteria reflecting the relevance of the learning experience, the commitment to common values and the excellence of the cooperation arrangements between universities. It would further advance a shared understanding of the EU’s needs in terms of academic and skills requirements, along the lines of the European strategy for universities. It could become a trigger to review and to address existing disparities that currently limit universities’ ability to cooperate in Europe. The European degree would encompass collaborative efforts, interdisciplinary approaches, and international perspectives, all of which underline Europe’s readiness to support and develop a more highly-skilled, adaptable, and globally competitive European workforce. Joint educational programmes leading to a European degree would have the potential to attract students from around the world and to help find the necessary talents for our economy, which is.particularly pertinent in critical technology areas crucial for our competitiveness and technological sovereignty. At the same time, offering a European degree would also boost learning mobility within the EU, address the needs of regions facing a talent development trap4, and help meet the labour market demand for European- and globally-minded graduates. This Communication, together with two proposals for Council recommendations, one on a European quality assurance and recognition system in higher education, and another one on attractive and sustainable careers in higher education, is a large step towards achieving the European Education Area. While the proposals for both Council recommendations go beyond the ambition of developing a European degree and are relevant for all types of higher education institutions and the education that they provide, they are closely interlinked. A quality assurance and recognition system is key to building trust in joint educational programmes. Highly skilled and motivated academic professionals are essential to providing high-quality teaching and research in our universities. Joint programmes are often not considered part of the core activities of academic staff and therefore can be an additional burden, hence the need for additional recognition and incentives. 2. A European degree: a key element to achieve the European Education Area and to boost Europe’s competitiveness and attractiveness A European degree would serve as a strategic instrument to achieve the European Education Area, a common and inclusive space for quality education and learning mobility across borders for all, with closely interconnected education and training systems. It would improve the competitiveness and attractiveness of the EU’s higher education sector, building on years of experience of cooperation through EU programmes. 2.1. Increased employability and skills relevance Employers, including multinational companies and SMEs, seek individuals with a blend of transversal skills (cultural intelligence, critical-thinking, problem-solving skills, creativity, and adaptability) – all of which are skills expected to be in demand to achieve the EU’s green 4 Inforegio - Harnessing talent in Europe’s regions (europa.eu) 2 transition targets according to the 2023 OECD Skills Outlook. Boosting the capacity of higher education institutions to equip more people with these skills would help to meet this demand. The European degree would support the creation of more joint programmes that reflect the demands of a knowledge-based economy. The underlying commonly agreed European criteria would strive to increase employability of graduates by equipping them with future-proof competences and skills that are particularly sought by employers. Evidence from studies and surveys gathered in the accompanying staff working document shows that graduates from transnational joint programmes report the greatest impact on their careers and intercultural experiences from improved employment-related skills (such as language, critical thinking, sector- or field-specific, communication, analytical and problem-solving skills) and improved personal and intercultural abilities, including openness to new challenges, tolerance, confidence, and greater awareness of their own strengths and weaknesses. This blend of transversal and sector-specific skills and competences increases students’ employability on a European scale. A European degree would make graduates more attractive for future employers. It would be synonymous with high-quality programmes that prepare European- and globally-minded, highly skilled individuals. In brief: the European degree would support the creation of labour-market relevant joint programmes. The key competences associated with a European degree would position graduates as sought-after professionals in the European and global job market where they would stand out as highly qualified with a combination of problem-solving prowess, adaptability, multilingual skills, multicultural awareness, and interdisciplinary expertise that aligns seamlessly with the changing demands of the global workforce. 2.2. Cutting red tape for increased transparency and visibility of higher education systems Many universities that wish to deepen transnational cooperation struggle with discrepancies in national legislation. This takes up resources and distracts from their actual work. By simplifying the work for universities, we can deploy precious resources for the benefit of teaching and research. In a Eurobarometer survey of 2018, 92% of universities identified the elimination of legal and administrative obstacles to international strategic institutional partnerships as a key issue that would boost transnational cooperation5. Despite 25 years of cooperation within the intergovernmental Bologna process, and the development of several tools to improve the transparency of national higher education systems, the quality assurance of educational offers and recognition of degrees, significant challenges remain. Progress within the European Higher Education Area has been hampered by differing levels of implementation between and within countries. The EU needs to move further and faster to allow its universities to cooperate smoothly and efficiently. In a recent study6, 92% of surveyed national and regional authorities responded that a European degree could improve the implementation of the existing Bologna tools, 84% say that it would 5 Eurobarometer survey 2018. 6 European Commission, Directorate-General for Education, Youth, Sport and Culture, Burneikaitė, G., Pocius, D., Potapova, E. et al., The road towards a possible joint European degree – Identifying opportunities and investigating the impact and feasibility of different approaches – Final report, Publications Office of the European Union, 2023. 3 improve the global reputation of European higher education, and 88% say that it would help to facilitate cooperation between national authorities on educational policies. Erasmus+ policy experimentation projects7 conducted with 140 higher education institutions shows that a European degree could simplify processes and cut red tape in creating joint degree programmes with a clear and common pathway ensuring that all types of universities in Europe can work efficiently together. In brief: the European degree is a way to simplify processes and cut red tape in creating joint degree programmes, ensuring that universities in Europe can efficiently work together. In turn, this will support the development of more joint programmes benefiting a greater number of students. 2.3. A driver for strategic cooperation, global competitiveness, and attractiveness The European degree will enable universities to forge deeper cooperation with partners more quickly and simply, which will increase their performance and excellence for global attractiveness and competitiveness. The U-Multirank's Higher Education Cooperation Index8 shows that higher education institutions that work together with other institutions, businesses, industry, governments, regional bodies, and across borders, perform better than those that are less focused on cooperation. As more and more universities prioritise collaboration, working together within the EU would be expected to be the easiest option. Currently, some universities report that it can be easier to set-up joint degree programmes with non-EU partners. The pace of technological progress continues to accelerate, cutting across traditional boundaries between subjects and disciplines. Working across subjects with an interdisciplinary approach can bring about new insights, offer new solutions to the challenges of a complex world, and lead to the development of new skills. One key feature of the European degree would be to better reap the benefits of interdisciplinary cooperation, based on the most innovative learning and research approach in modern higher education. A European degree, based on this approach, would strengthen Europe’s innovation capacity and, in the long run, its global competitiveness. In brief: the European degree would encourage the creation of many more joint degree programmes that are competitive and attractive globally, both for European and third-country nationals, including EU candidate countries, and that equip Europe with the talents and skills it needs to thrive, innovate and grow. 7 Joint European degree label and a legal status for European universities alliances: 10 Erasmus+ projects to put them in place. 8 U-Multirank. The indicators used are strategic partnerships, international joint degrees, internships, international co- publications, co-publications with industrial partners, regional co-publications, and co-patents with industry. 4  3. A European degree: key parameters and added value 3.1. What would a European degree be? A European degree would be: - delivered as a joint degree at national, regional, or institutional level, like any other degree, in full respect of the principles of subsidiarity, institutional autonomy and academic freedom. - awarded on a voluntary basis by universities working together across the EU, attesting to learning outcomes achieved as part of transnational programmes. - based on a set of common criteria9 agreed at European level and applied to the joint degree programme. These European criteria would reflect a common understanding and specific needs to equip Europe’s workforce with relevant competences and skills to boost its innovation capacity, notably in the face of the twin transitions. The accessibility and attractiveness to students from all backgrounds, including those with fewer opportunities, would be promoted through the inclusiveness criteria. - enabled by relevant national higher education legislation supported by national qualifications frameworks10 to allow institutions to accredit and deliver such degrees, alongside other national degrees, at Bachelor, Master, and Doctoral levels. - delivered preferably in a digital format11. - automatically recognised12 across the EU. 3.2. One European degree, many benefits Numerous benefits and opportunities associated with the creation of a European degree have been identified through research, 40 rounds of stakeholder consultation, a call for evidence, and the preliminary findings from ongoing Erasmus+ policy experimentation projects. The findings highlight a considerable enthusiasm from universities for a pathway to greater simplification and improved strategic partnership. Students call for joint programmes to be more widely available. Employers express a keen interest in a visible and easy-to-understand instrument that effectively equips future workers with highly valued workplace competences. A European degree would have the following benefits: For students: Students would be at the heart of the European degree, which would give them the opportunity to be part of various academic communities, contributing to a more diverse and interconnected 9 A set of criteria were developed with Member States and higher education stakeholders in 2022. They were tested by six Erasmus+ pilot experimentation projects between April 2023 and March 2024. The pilots proposed changes to the criteria resulting in the list set out in Annex 2 of the proposal for a Council recommendation on quality assurance and recognition. 10 National Qualifications Frameworks (NQF) means an instrument for the classification of qualifications according to a set of criteria for specified levels of learning achieved, which aims at integrating and coordinating national qualifications subsystems and improve the transparency, access, progression and quality of qualifications in relation to the labour market and civil society. 11 The digital format should be secure and compatible with the European Learning Model as multilingual data model in the field of learning. 12 Council Recommendation of 26 November 2018 on promoting automatic mutual recognition of higher education and upper secondary education and training qualifications and the outcomes of learning periods abroad (OJ C 444, 10.12.2018, p. 1). 5  European Education Area. In a recent survey13, 9 out of 10 students identified the following as the main potential benefits of a European degree: - create more opportunities to study in several European countries, with automatic credit recognition; - facilitate the offering of innovative joint study programmes and a seamless academic experience across campuses; and - skills and competences acquisition leading to higher employability worldwide. For employers and the labour market: Employers and businesses highly appreciate the concept of a European degree, which would signify a specific set of valued transversal competences. From their perspective, a European degree would lead to: - easier recruitment with increased transparency and clarity thanks to a European degree that is easy to read and understand, as compared to multiple degrees for the same study programme; - increased attractiveness of Europe as a destination for talented students to be equipped with relevant skills for the European labour market; and - increased possibilities to work with universities e.g. by participating in curricula design. For academic staff: A European degree would not only shape the academic journey for students but also the landscape for academics and university staff and would empower academics to navigate the complexities of a globalised academic landscape. Analysis by the European Tertiary Education Register of 1,500 universities shows that internationalisation of academic staff is uneven across types of institution and countries. For academic staff, a European degree would bring: - more opportunities for mobility, to test new pedagogies and attractive teaching experiences; - Fewer bureaucratic hurdles, enabling academics to focus on the content and quality of cooperation rather than on its administration; and - knowledge transfer and skill enhancement, promoting a culture of continuous learning and professional development through transnational cooperation. For universities: Universities are calling for simpler ways to work together. By providing flexibility and maintaining quality standards, enabling a common and simplified framework to build new cooperation, a European degree would enable universities to: - pool resources to offer opportunities they could not offer alone; - remove unnecessary barriers to setting up a degree programme with several universities; - embed learning periods abroad in the curricula; and - ensure automatic recognition across the EU of these qualifications. For the European Union and its Member States: Higher education institutions are instrumental in building connections within Europe and with the world and in promoting European values and way of life globally. Enabling the creation of 13 European Commission, Directorate-General for Education, Youth, Sport and Culture, Burneikaitė, G., Pocius, D., Potapova, E. et al., The road towards a possible joint European degree – Identifying opportunities and investigating the impact and feasibility of different approaches – Final report, Publications Office of the European Union, 2023. 6  more joint degree programmes would help to attract and retain more talent in Europe, and in European regions in talent development traps, while supporting cooperation with universities and systems all over the world. A European degree would: - reinforce a sense of European identity and belonging; - strengthen the global competitiveness and reputation of European higher education systems, enabling them to build more competitive joint educational offers, further attracting talent from non-EU countries; - foster balanced student and talent mobility within the EU and beyond; and - foster a European spirit of cooperation in the European Education Area. 4. Breaking down barriers for a European degree – the obstacles to overcome 4.1. A wealth of empirical evidence There are still too many hurdles along the path to seamless and deeper transnational cooperation in the European Education Area, such as discussed in the following section. The evidence for this emerged from more than 3 years of consultations with higher education stakeholders, and especially from the universities engaged in deep transnational cooperation, such as European Universities alliances or Erasmus Mundus Joint Masters programmes. They are calling for solutions to overcome the complexities they face. Many of these obstacles had already been identified in the context of the 2022 Council Recommendation on building bridges for efficient higher education cooperation14. Renewed efforts are essential to make progress on the implementation of this Council Recommendation. In addition, further obstacles continue to be identified. This highlights the need to equip the EU with a European degree as a dedicated and enabling framework to overcome obstacles. The Erasmus+ programme15 has been supporting policy experimentation projects involving more than 140 universities and 60 national and regional authorities in charge of accreditation, quality assurance and regulation of higher education from all Member States, from businesses, and students’ representatives. Together, they mapped more than 1,000 joint programmes and used this wealth of knowledge and expertise to explore the concept of a European degree as a label, and as a degree. Through interviews, surveys of thousands of students and practitioners, focus groups, workshops and consultations, the projects carried out a bottom-up reflection on the added value a European degree could provide. They also considered the criteria that would best fulfil its nature and identified the main obstacles preventing joint programmes from reaching their full potential. These obstacles can be clustered as follows. 14 Council Recommendation of 5 April 2022 on building bridges for effective European higher education cooperation (OJ C 160, 13.4.2022, p. 1). 15 Regulation (EU) 2021/817 of the European Parliament and of the Council of 20 May 2021 establishing Erasmus+: the Union Programme for education and training, youth and sport (OJ L 189, 28.5.2021, p. 1). 7  4.2. Divergent and complex legislation and regulations highlighted by the Erasmus+ policy experimentation projects National education and training systems and corresponding national legislation and regulations have largely developed independently, without considering transnational cooperation options. This leads to disparities that prevent universities from delivering transnational joint programmes and joint degrees altogether or make it very cumbersome. These obstacles include the following: - Specific national rules on the form of final exams, grading scales and workloads applied to joint programmes prevent universities from offering truly transnational and integrated joint degree programmes and impose artificial additional requirements on students. - Limitations to multilingualism in joint degree programmes. With today’s increasing learning mobility, transnational cooperation models for joint programmes would be facilitated by taking account of and addressing the need to remove barriers to the use of multiple languages in the interests of students, institutions, and the labour market. - Prescriptive rules on physical presence with minimum or maximum durations imposed. These reflect the world before European integration and the digital transformation and negatively affect student mobility, limiting the potential benefits of digital technologies for facilitating transnational learning opportunities. - Lack of recognition of blended/online learning prevents the full use of the potential of digital tools in education, including taking into consideration the lessons learned from the COVID-19 pandemic. Universities, their staff, and students need to be able to benefit fully from the digital transformation. - Limits on the participation of teaching staff from partner universities applied to transnational joint programmes artificially restrict a university’s access to experienced staff and puts a cap on its performance. These obstacles pose challenges for any transnational partnership. Many of them run counter to the idea of a European Education Area, in which learners can move freely and have seamless access to high quality inclusive higher education. The award and delivery of degrees and diplomas to students are also subject to restrictive regulations, making this very complex. These include restrictions on language, authorised signatures, signature formats (digital or physical), approved logos, and specific paper requirements (e.g. dimensions, thickness, designated printing locations). The process of awarding a joint degree to a student can take years, if it is possible. Preliminary outcomes from the Erasmus+ policy experimentation projects clearly demonstrate that a European degree could be a way to overcome these obstacles. 4.3. Uneven and slow implementation of the Bologna process tools The intergovernmental Bologna process, initiated in 1999 outside the EU framework, seeks to bring more consistency to higher education systems across 49 countries, including the 27 EU countries. It established the European Higher Education Area to facilitate student and staff mobility, to make higher education more inclusive and accessible, and to make it more attractive and competitive worldwide. The Bologna process is key to building the necessary trust for successful learning mobility, cross-border academic cooperation and the mutual recognition of study periods and qualifications earned abroad. 8 While the Bologna process emphasises the importance of joint degrees, progress has been slow, partly due to its wide geographic scope and the diversity of systems, traditions, political and economic contexts it encompasses. As a result, not all Member States have implemented the necessary reforms, leading to inefficiencies in cooperation among the 49 countries. Despite the creation of the European approach for quality assurance of joint programmes - a pan- European instrument which allows for once-only evaluation of joint programmes – only a few programmes have made use of this instrument in the past 9 years. Some Bologna instruments, particularly in relation to quality assurance and recognition, have not produced the intended results yet. Within the EU, established mechanisms for decision-making and implementation of transnational cooperation can further facilitate the realisation of a European Education Area, with effective solutions allowing universities to cooperate efficiently with the help of trusted and highly valued degrees. 4.4. Quality assurance and recognition systems in higher education should be further improved Any programme, joint or otherwise, needs to be accredited through a robust quality assurance process in order to deliver a degree. This is important to ensure the necessary trust in the quality of provision. Many higher education institutions in Europe indicate that quality assurance processes for transnational programmes are too long and costly. The more universities from different countries are involved in a joint programme, the more complex is the process. It can sometime take up to 2 years to obtain accreditation. Lengthy procedures do not allow universities to adjust to changing realities and respond quickly to emerging political, economic or societal needs. Recognition of qualifications and learning periods abroad is not yet automatic in all countries, especially where the decision is taken at higher education institution level. This adds a considerable burden for university graduates and limits their capacity to move freely for learning and professional purposes. In essence, while quality assurance is crucial to ensure trust in the education system, many of the disparities are outdated and unfit for purpose, creating unnecessary red tape. 4.5. Disincentives for staff to engage in transnational cooperation and joint degrees Developing a quality joint degree programme requires time and effort from academic staff. Pioneering new transnational projects requires dedicated staff with specific skills - and given the specific issues and obstacles, it tends to be a full-time job. However, experience with transnational programmes shows that there is a risk: transnational cooperation comes at a cost for the people who engage in it, as their work is not always recognised with the appreciation it deserves. In addition, staff require ongoing professional development to sustain the high quality of these transdisciplinary pedagogical programmes. In a dedicated survey16, 66% of respondents from the higher education sector agreed that transnational cooperation is part of their higher education institutional strategy, but only 39% agree that career pathways for academic staff effectively enable, support and encourage transnational cooperation activities. This is in line with challenges identified by previous 16 See results in the accompanying Staff Working Document SWD(2024) 74. 9 surveys, including the ‘amount of extra work on top of usual business’ (80% of respondents), and ‘getting and sustaining commitment of academic staff’ (72%). 5. How to overcome those obstacles – specific steps towards the European degree The European degree would provide an agile way to overcome these obstacles by equipping national higher education systems in the EU with the means to develop, assess and award joint degrees based on commonly agreed European criteria that transcend national or regional borders. It would offer a comprehensive solution to improve the seamless and deeper transnational cooperation in the European Education Area and help address the EU’s strategic skills shortages. The two proposals for Council Recommendations which accompany this Communication will also ensure that a European degree can rely on fit-for-purpose quality assurance and recognition systems, with attractive career prospects for academics involved in it. At each step, the readiness and engagement of the Member States and, where relevant, of regional governments will determine its success. 5.1. Making Europe a talent base for innovation and competitiveness 5.1.1. Defining common European criteria for a European degree Higher education institutions would be able to award the European degree based on an assessment by the competent existing national structures of whether the joint programme fulfils clearly defined and commonly agreed European criteria. The content of these criteria would form the foundation of the European degree and would determine its level of ambition, setting out for what it stands and why it is different from degrees awarded in other parts of the world. The proposed European criteria are set out in Annex II to the proposal for a Council recommendation on a European quality assurance and recognition system in higher education. The proposed criteria for a European degree are: - excellence of transnational programme organisation and management: joint programmes are built on Bologna and EU tools and standards, are jointly designed and delivered, based on joint quality assurance arrangements. - relevance of the learning experience: joint programmes are student-centred, embedding labour market relevant opportunities, interdisciplinarity components, student mobility and the acquisition of horizontal and digital skills. - adherence to European values: joint programmes promote democracy, multilingualism, inclusiveness and environmental sustainability. They aim at fostering the development of more joint programmes in line with the vision set out in the European strategy for universities, in particular when it comes to enabling the development of learners as creative and critical thinkers, problem solvers, active and responsible citizens, engaged as actors of change in their community to positively impact the society around them. By setting demanding standards, the European criteria underpin the excellence of transnational cooperation between institutions, the provision of a transnational learning experience, student- centred teaching and learning (including some provision of interdisciplinarity, mobility and 10 student-centred approaches), the relevance to the labour market and to societal needs (cooperation with businesses, public sector and civil society, provision of transversal, green and digital skills), and the respect for common values (multilingualism, inclusiveness, democratic values). As there is no one-size-fits-all solution, the European criteria are flexible enough for the European degree to be accessible to all types of universities, all fields and disciplines and at all levels, respecting the diversity of academic traditions and systems. The proposed European criteria build on the use of existing tools developed in the EU and the Bologna process and ensure that the European degree meets the highest standards in higher education cooperation. They offer a framework for universities to work together to address strategic skills shortages on the European labour market. They respect subsidiarity, institutional autonomy and academic freedom. As Europe has a diverse higher education landscape, with different historic backgrounds and traditions, bringing about a common understanding of the essence of a European degree requires common reflection and a collective effort. This reflection process started just after the adoption of the Council conclusions on a European strategy empowering higher education institutions for the future of Europe in April 2022 17. Preliminary draft criteria have been co-developed with national and regional authorities, higher education institutions, accreditation and quality assurance agencies, students’ organisations, and representatives from the public and private sectors. Once defined, they were tested by 6 Erasmus+ policy experimentation projects. The testing involved more than 140 higher education institutions across all Member States, 60 national and regional authorities involving 17 ministries and 20 national quality assurance agencies, students’ organisations and economic and social partners. As a result, the pilots proposed a revision of the criteria. The proposed European criteria as set out in Annex II to the proposal for a Council recommendation on a European quality assurance and recognition system in higher education are the results of this revision. As a next step, the Council of the EU is expected to take forward this proposal. The tested criteria will be the basis for thorough discussions and dialogue with Member States, the higher education sector, economic and social partners to move forward on the next steps with the creation of a European degree and provide further guidance on their implementation. Actions: The Commission invites the Council of the EU to take forward the proposal for a Council recommendation on a European quality assurance and recognition system in higher education, including Annex II, which sets out the European criteria for a European degree. The Commission will support the dialogue with Member States, the higher education sector, economic and social partners, to move forward on the next steps with the creation of a European degree and to accompany a collaborative process with Member States and stakeholders on its implementation. 17 Council conclusions on a European strategy empowering higher education institutions for the future of Europe (OJ C 167, 21.4.2022, p. 9). 11  5.1.2. Member States to choose their entry level into the pathway towards a European degree Given Member States’ respective starting points, views, and traditions, which will inevitably differ, the development of the European degree cannot happen overnight. It also cannot be achieved based on a one-size-fits-all approach. This Communication sets out a gradual approach and ultimate level of ambition for Member States who opt to embark on the pathway towards the European degree. This approach embraces the diversity among Member States and their higher education institutions, allowing them to proceed towards the European degree at their own pace. Member States could move forward, step-by-step, towards a commonly defined goal with two entry-points: a European degree and a preparatory European label indicating that the European criteria have been met. Any consortium of higher education institutions would be able, if they so wish, to find the right starting point and move towards an increasingly integrated path over time. Two different entry points could be used on the path towards a European degree: Entry point: a preparatory European label Joint degree programmes meeting the European criteria may receive a European label from the competent authorities in charge of accreditation and/or quality assurance of higher education programmes (self-accrediting universities, accreditation agencies, quality assurance agencies). While the label will provide a powerful branding tool, it will not solve the obstacles encountered by universities to establish and run joint degree programmes. This path would be open to universities after adopting the proposed European criteria and developing guidance to implement these. Entry point: a European degree A degree would be awarded jointly by several universities from different countries (e.g. a European University alliance). The European degree would be integrated into national legislation as a new type of qualification. This would offer a significant simplification for universities and students by removing disparities between national rules and provides EU universities with a common and clear framework for creating joint degree programmes. As with any degree, the European degree would be accredited in accordance with national legislation and national qualifications frameworks by the competent authorities at institutional, regional, or national level. A European degree could also be awarded by a legal entity established by several universities from different countries (e.g. a European University alliance with a legal status). Some alliances of universities have already set up such legal entities, and are exploring the use of existing European legal tools like the European Groupings of Territorial Cooperation (EGTCs). This path would possibly be the simplest and most efficient for universities, in terms of associated costs and required resources. 5.1.3. Fit-for-purpose quality assurance systems Quality assurance systems are necessary conditions for accountability and to improve universities’ performances. They build the foundation for trust in the quality of higher education that is delivered to students. A European degree, more than any other type of degree, would depend on mutual trust and credible quality assurance systems. That is why building fit-for-purpose quality 12 assurance systems is a pre-condition for delivering a European degree, while also having benefits for all programmes, including those leading to micro-credentials, and further enabling automatic recognition of qualifications. For this, Member States would need to: • build stronger, more effective, and simpler quality assurance processes for all types of programmes; • set-up a new European framework for an external multi-institutional-based approach to quality assurance that allows sustainable alliances of higher education institutions to self- accredit their joint degree programmes and joint micro-credentials, building on the outcomes of Erasmus+ QA fit18 and IMINQA projects19; and • use suitable quality assurance processes to accompany higher education institutions in the implementation of automatic recognition of qualifications and learning periods abroad. Actions: The Commission proposes, together with this Communication, a Council recommendation on a European quality assurance and recognition system in higher education. The Commission invites the Council of the EU to take forward the proposal and plans to support its future implementation through targeted actions detailed in point 5.2.4. 5.1.4. More attractive academic careers in higher education In the global knowledge economy, Europe’s future will be shaped by the performance of its education systems and competitiveness in the global race for talent. Delivering on this ambitious vision of a European degree will depend on excellent academics to teach and equip graduates with the right skills. We will not be able to build excellent transnational programmes without providing incentives for excellent people to engage in this endeavour. That is why making academic careers in higher education more attractive is a key enabling factor for a European degree. For this, Member States would need to: • better promote, recognise, and value the work of academics building deep transnational cooperation, such as developing joint degree programmes; • better promote, recognise, and value diverse academic roles and tasks, including innovative and effective teaching; and • promote competitive, safe, fair and non-discriminatory working conditions to attract and retain staff. Actions: The Commission proposes, together with this Communication, a Council recommendation on attractive and sustainable careers in higher education, which is complementary to the Council Recommendation on establishing a European Framework to attract and retain research, innovation, and entrepreneurial talents in Europe20. The Commission invites the Council of the EU to take forward the proposal and plans to support its future implementation through targeted actions detailed in point 5.2.5. 5.2. The Commission will act as a facilitator and supporter Building on a wide empirical evidence base, the aim of this Communication is to provide a vision on possible ways forward to make the European degree a reality. It also seeks to feed an open 18 Quality Assurance Fit for the Future (QA-FIT). 19 Implementation and Innovation in Quality Assurance through peer learning (IMINQA). 20 Council Recommendation of 18 December 2023 on a European framework to attract and retain research, innovation and entrepreneurial talents in Europe (OJ C, C/2023/1640, 29.12.2023). 13 dialogue with the Member States, higher education stakeholders, and economic and social partners on the next steps forward. The Commission will facilitate and support Member States with the following actions. 5.2.1. Facilitate a dialogue on the results and recommendations of the Erasmus+ policy experimentations on a European degree label and legal status for alliances of higher education institutions The Commission will publish a report in autumn 2024 on the final outcomes of the Erasmus+ policy experimentation projects. Following this, in 2025, it plans to set up a ‘European degree policy lab’. A series of dedicated in-depth discussions and focused sessions would be launched, involving experts from Member States, higher education institutions, quality assurance/accreditation agencies, student representatives, and economic and social partners, with the aim of accelerating action and any necessary national reforms, and developing implementation guidelines and action plans. Its goal would be to foster peer learning and provide guidance on moving towards a European degree. Action: The Commission plans to foster cooperation through a European degree policy lab supported by Erasmus+, to be set up in 2025, to engage Member States and the wider higher education community to develop and implement guidelines towards a European degree. 5.2.2. European funding incentives The Erasmus+ programme will continue to offer support to European Universities alliances, Erasmus Mundus Joint Masters, Marie Skłodowska-Curie (MSCA) Joint Doctoral Programmes, and European Institute of Innovation and Technology (EIT)-labelled programmes that act as trailblazers to implement European degrees. In addition, Erasmus+ will support the design and take up of European degrees through dedicated support, building on the successful example of the Erasmus Mundus Design Measures. In 2025, the Commission plans to launch ‘European degree pathway projects’ as part of the forward-looking cooperation projects action within Erasmus+. This will provide financial incentives for Member States, together with their accreditation and quality assurance agencies, universities, students, economic and social partners, to engage in the pathway towards a European degree. The Technical Support Instrument21 may also provide technical expertise to design and implement the necessary reforms with guidance and support to improve legal and administrative frameworks, foster cooperation between universities, research and businesses, improve quality assurance mechanisms and the attractiveness of careers in higher education. Actions: The Commission plans to make European funding incentives available, as of 2025, through programmes like Erasmus+, to support the creation of European degrees. The Commission also plans to launch ‘European degree Pathway Projects’ to incentivise the engagement of all actors. The Commission invites universities and the higher education community to make the best use of EU funding opportunities, such as from Erasmus+ or Digital Europe programmes, to support 21 Technical Support Instrument. 14 universities and staff to start designing and offering European degrees in full cooperation with national and regional authorities, and economic and social partners. 5.2.3. Support and accelerate the implementation of the Council Recommendation on building bridges for effective European higher education cooperation The full uptake of the Council Recommendation on building bridges for effective European higher education cooperation, adopted in April 2022, would considerably facilitate the path towards a European degree. The report on its implementation, to be published by mid-2024, and of which a summary is provided in the accompanying staff working document, shows the diversity of the European higher education landscape in terms of measures enabling deeper transnational cooperation, with uneven progress in this field. While some Member States seem to implement the different principles of the Recommendation, and have already started to carry out reforms, other countries report slower progress. Based on the outcomes of the report, the Commission is proposing to organise a series of peer learning activities between Member States from autumn 2024 to deepen the discussion on tackling administrative obstacles in order to accelerate progress on implementing the Recommendation. Actions: The Commission will support the uptake of Council Recommendations, including the one on building bridges for effective European higher education cooperation. Peer learning activities can be organised, from autumn 2024, to tackle remaining obstacles. The Commission invites Member States to consider the current and future Council recommendations in the field of higher education to continue removing obstacles to transnational cooperation and to pave the way for a European degree. 5.2.4. Support the implementation of the future Council recommendation on Quality Assurance and recognition Making a European degree a reality requires a voluntary approach that offers all higher education systems a way to embark on this journey, whatever their own starting point. It also requires active involvement of students and institutional leaders to create a conducive environment for universities to establish European degrees, ensuring that these are student-centred, strategically driven, and aligned with best practices within the European Education Area. In its proposal for a Council recommendation on a European quality assurance and recognition system in higher education, the Commission is proposing: • the setting up of a European degree policy lab: on top of providing guidance and concrete action plans on moving towards a European degree (see section 5.2.1), it would also develop guidelines on the implementation of a cross-institutional quality assurance framework of alliances of higher education institutions; • the setting up of a ‘European degree forum’ as an annual event, organised by the Commission, in cooperation with the Council Presidency, for all stakeholders to meet and take stock of the overall progress made towards a European degree, including through the European degree policy lab. The forum would include high-level representatives from Member States and regions, most representative stakeholders’ organisations in quality assurance (e.g. ENQA, EQAR), the network of National Academic Recognition Information Centres (NARIC), 15  national qualifications frameworks, education social partners and representatives from economic and social partners; • further development of the database of external quality assurance results (DEQAR)22 to make it more user-friendly and to link it directly with automatic recognition of qualifications; • further support the implementation of the European graduate tracking system23 to improve quality and relevance of higher education by providing feedback on graduate outcomes, as well as improving comparison and benchmarking across countries and institutions. Actions: In 2025, the Commission plans to set up a European degree forum to monitor progress on moving towards a European degree. The Commission plans to further support the development of a European graduate tracking system. The Commission invites Member States, universities, the higher education sector, economic and social partners to co-design implementation guidelines and action plans for a European degree by participating in the European degree forum and being actively involved in the work of the future European degree policy lab. They are also invited to embrace this opportunity to engage in active cooperation and offer students truly transnational learning experiences that prepare a skilled workforce ready to take up challenges on a European and global scale. 5.2.5. Support the implementation of the Council recommendation on attractive and sustainable careers in higher education Effective and innovative transnational cooperation in higher education requires the commitment of high-quality academic staff who can engage in deep long-term partnerships with peers from other institutions. In its proposal for a Council recommendation on attractive and sustainable careers in higher education, the Commission is proposing to: • prepare guidelines on good practice in higher education careers and staffing policies, as well as a competence framework for academic staff, building on existing relevant competence frameworks at Union level, such as the European Competence Framework for Researchers; • support organisation of dedicated social dialogue; • monitor key elements of the Recommendation through the European Higher Education Sector Observatory24; • foster synergies with the Council Recommendation on establishing a European Framework to attract and retain research, innovation, and entrepreneurial talents in Europe, developed in the context of the European Research Area and applicable to research careers in all sectors, including academia; • facilitate peer learning among Member States, higher education institutions, Erasmus Mundus practitioners and European Universities alliances on appropriately recognising academic staff engaged in transnational cooperation and teaching; sustainable career 22 DEQAR is the Database of External Quality Assurance Results for quality assurance agencies listed on the European Quality Assurance Register for Higher Education (EQAR). All EQAR-registered agencies can publish their reports in the Database. Participation in DEQAR is voluntary (https://www.eqar.eu/qa-results/search/). 23 Council Recommendation of 20 November 2017 on tracking graduates (OJ C 423, 9.12.2017, p. 1). 24 2024 annual work programme “Erasmus+”: the Union Programme for Education, Training, Youth and Sport C(2023)6157 of 18 September 2023. 16  perspectives; and talent management measures for staff involved in coordinating and developing sustainable alliances, such as European Universities alliances. Action: The Commission plans to support the uptake of the Council recommendation on attractive and sustainable careers in higher education through support, peer learning and monitoring. 5.2.6. Synergies with other related actions The Commission is committed to ensuring synergies with other relevant actions and policies to support a smooth and successful path towards a European degree. To this end, it is planned to: • continue to support the implementation of the Bologna process instruments and the National Academic Recognition Information Centre (NARIC) network, via ‘acceleration support teams’, financed by the Erasmus+ programme, to ensure quicker progress on the automatic recognition of qualifications; • continue to promote the opportunities to use the learning programmes, content and materials produced by European Net-Zero Industry Academies for joint degrees targeted at skills shortages for the green transition and net-zero technology industries; • explore synergies and links between the Directive that sets out an EU framework on recognition of qualifications for access to regulated professions25 and the European degree; and • ensure consistency and synergies between the European degree and further work on the European Qualifications Framework26, the multilingual Europass platform27, the European digital credentials for learning28 and the European classification of skills and occupations (ESCO)29. Actions: The Commission will continue its support for the implementation of the Bologna process instruments through the 2024 Erasmus+ European Higher Education Area call. It plans to explore links between a European degree and the Professional Qualifications Directive, and ensure consistency with the European Qualifications Framework, Europass, the European digital credentials for learning and the European classification of skills and occupation (ESCO). 5.2.7. Take stock of progress in close cooperation with Member States and stakeholders Based on the progress achieved and the assessment of the fitness for purpose of the two entry points for a European degree, the Commission plans to launch further future-oriented work, including to: • review progress in Member States towards a European degree, together with the European degree policy lab and the European degree forum; 25 Directive 2005/36/EC of the European Parliament and of the Council of 7 September 2005 on the recognition of professional qualifications (OJ L 255, 30.9.2005, p. 22). 26 Council Recommendation of 22 May 2017 on the European Qualifications Framework for lifelong learning (OJ C 189, 15.6.2017, p. 15). 27 Europass. 28 European Digital Credentials for learning. 29 European classification of skills and occupations. 17 • work with Member States to take further steps towards establishing a legal status for alliances of higher education institutions30. Action: The Commission plans to take stock of progress, in cooperation with Member States and stakeholders, at every step towards the establishment of a European degree. The Commission invites Member States to work towards a European degree by making use of the support provided through EU instruments and peer learning, to engage in the necessary reforms. 5.2.8. Monitoring and support for reforms The Commission is highly committed to ensuring continued support to Member States in their path towards effective reforms leading to a European degree and encourages them to undertake steps to maximise the use of the EU budget and to leverage fully the support of appropriate and existing EU funding instruments. In addition, the Commission reminds Member States of the high relevance and importance of the Education and Training Monitor and European Semester process in supporting and accelerating the pace of national reforms. As regards future support beyond 2027, the Commission recalls that its proposal for the next Multiannual Financial Framework and the related outcome of negotiations cannot be prejudged at this stage. Action: The Commission plans to support Member States in their reforms towards a European degree and invites them to make use of appropriate EU instruments to engage in the necessary reforms. 6. Conclusion With this Communication on a blueprint towards a European degree, the Commission invites Member States, competent regional governments and their higher education communities to join forces for the benefit of students, employers, universities and of the European Union as a whole. The European degree is envisaged as a voluntary and flexible solution to overcome existing obstacles preventing the European Education Area from reaching its full potential. The staged approach will enable all educational systems, in full respect of their diversity, to choose their entry point onto a pathway towards a European degree. Member States will be in the driving seat and advance at their own pace with support from the Commission to facilitate dialogue and peer learning, provide incentives and explore synergies with other initiatives. Just as Erasmus+ has had spillover effects in creating more exchange opportunities and a more flexible learning environment, the European degree would help to make joint educational programmes more widespread for all higher education institutions, in full respect of subsidiarity. 30 As announced in the Communication from the Commission to the European Parliament, the Council, the European Economic and Social Committee and the Committee of the Regions on a European strategy for universities, 18 January 2022, COM(2022) 16 final. 18 By taking a further step towards the creation of a European degree, and by leveraging their unique European dimension, we are honouring the transnational collaborative efforts of European higher education institutions to provide students with unparalleled opportunities for personal growth, academic achievement, and European citizenship, giving them a better chance to succeed in today's global economy. A European degree would prepare students to navigate and succeed in a world where challenges and opportunities have no borders. This is how we must prepare our students to not only participate in the global economy but to lead it. In doing so, we are not just increasing our Union’s competitiveness, we are contributing to a more prosperous and more connected world. 19 EUROOPA KOMISJON Brüssel, 27.3.2024 COM(2024) 144 final KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE Euroopa teaduskraadi loomise tegevuskava {SWD(2024) 74 final} ET ET  1. Sissejuhatus Haridus on ELi tuleviku pant. See on eneseteostuse, tööalase konkurentsivõime, saavutuste ja vastutustundliku kodanikuaktiivsuse alus. Ülikoolid1 on kvaliteetse hariduse andjatena eeskujuks meie euroopalikule eluviisile. Selle hulka kuulub akadeemiliste väärtuste, tipptaseme, demokraatlike tavade ja põhiõiguste edendamine ning võrdõiguslikkuse, mitmekesisuse ja kaasatuse suurendamine. Euroopa konkurentsivõime ja heaolu sõltuvad praeguste ja järgmiste põlvkondade tulevikukindlatest oskustest kiirendada ja teostada rohe- ja digipööret, kompenseerida demograafilisi suundumusi ning tagada Euroopa avatud strateegiline autonoomia võtmevaldkondades. Haridus on keskse tähtsusega ka ELiga ühineda soovivate riikide majandus- ja sotsiaalarengu ning vastupanuvõime seisukohast. Peame olema valmis juhtima muutusi ja kujundama tulevikku. Kuna meie aja peamised väljakutsed muutuvad üha globaalsemaks ja Euroopa peab tugevdama oma avatud strateegilist autonoomiat, ei ole riikidevaheline haridus enam võimalus, vaid vajadus. See on eeltingimus, et tulevased põlvkonnad saaksid pädevused ja oskused, mida Euroopa ühiskonnad vajavad edukaks toimimiseks üha tihedamalt seotud maailmas. EL konkureerib maailma teiste haridusruumidega. Võimekus meelitada ligi parimaid talente sõltub osaliselt kõrgharidusasutuste pakutavatest teaduskraadidest. Seepärast püüavad paljud Euroopa ülikoolid koondada teadmisi ja kombineerida üksteist täiendavaid tugevaid külgi, mis ei ole üheski üksikus õppeasutuses eraldi kättesaadavad, et anda koolilõpetajatele ja elukestvalt õppijatele strateegilisi oskusi tulevikuks. Alates Euroopa haridusruumi loomisest 2020. aastal on tehtud märkimisväärseid edusamme. Riikide koostöö on olnud reformide liikumapanev jõud, et hõlbustada ja toetada selliste uuenduslike mudelite tekkimist nagu peagi loodavad Euroopa 60 ülikoolide liitu,2 kuhu kuuluvad umbes 500 kõrgharidusasutust kõikjalt Euroopast, alates pealinnadest kuni maapiirkondadeni. Ülikoolide liidud on kogu kõrgharidussektori teerajajad. Ülikoolide piiriülene koostöö võib areneda mitmel eri viisil. Kõige ambitsioonikamad riikidevahelise ühisõppe vormid on õppekavad, mis viivad ühise teaduskraadini. Märkimisväärsed õigus- ja haldustakistused raskendavad aga jätkuvalt selliste kraadide andmist. See pidurdab vajalikke muutusi Euroopa kõrgharidussektoris. 2022. aastal vastu võetud Euroopa ülikoolistrateegias3 on sätestatud ambitsioonikad meetmed Euroopa kõrgharidusruumi loomiseks, et arendada välja Euroopa teaduskraad. Käesoleva teatisega viiakse see kavatsus ellu, esitades selge tegevuskava, kuidas Euroopa teaduskraad saaks reaalsuseks. Euroopa teaduskraad – uut tüüpi kvalifikatsioon, mis tuleb sätestada siseriiklikes õigusaktides – lihtsustaks eri riikide ülikoolide sujuvat koostööd ja selliste uuenduslike ühiste õppekavade väljatöötamist, mis viivad ühise teaduskraadini, austades täielikult ülikoolide 1 Mõistet „ülikool“ kasutatakse viitena kogu sektorile laiemalt ja selle all mõeldakse kolmanda taseme hariduse valdkonda üldiselt, st kõiki kõrgharidusasutuste liike, kaasa arvatud akadeemilised ülikoolid, ülikoolide kolledžid, rakenduskõrgkoolid, kutsekõrgharidusasutused ja kunstikõrgkoolid. 2 Euroopa ülikoolide algatus. 3 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele Euroopa ülikoolistrateegia kohta, 18. jaanuar 2022 (COM(2022) 16 final). 1 autonoomiat ning liikmesriikide või piirkondade valitsuste pädevust. Euroopa teaduskraad aitaks kaasa ka ühise Euroopa identiteedi ja tugevama Euroopa kuuluvustunde loomisele. See põhineks ühiselt kokkulepitud Euroopa kriteeriumidel, mis kajastavad õpikogemuse asjakohasust, pühendumist ühistele väärtustele ja ülikoolidevahelise koostöö tipptaset. Euroopa teaduskraad edendaks ühist arusaamist ELi vajadustest akadeemiliste ja kutseoskuste osas vastavalt Euroopa ülikoolistrateegiale. See võiks olla ajendiks nende olemasolevate erinevuste läbivaatamiseks ja kõrvaldamiseks, mis praegu piiravad ülikoolide koostöövõimet Euroopas. Euroopa teaduskraad hõlmaks ühiseid jõupingutusi, interdistsiplinaarseid lähenemisviise ja rahvusvahelisi perspektiive, mis kõik rõhutavad Euroopa valmisolekut toetada ja arendada kõrge kvalifikatsiooniga, kohanemisvõimelist ja üleilmselt konkurentsivõimelist Euroopa tööjõudu. Euroopa teaduskraadi andvatel ühistel haridusprogrammidel oleks potentsiaal meelitada ligi üliõpilasi kogu maailmast ja aidata leida meie majanduse jaoks vajalikke talente, mis on eriti oluline elutähtsa tehnoloogia valdkondades, mis on meie konkurentsivõime ja tehnoloogilise suveräänsuse jaoks üliolulised. Samal ajal edendaks Euroopa teaduskraadi pakkumine ka õpirännet ELis, tegeleks talendipuudusest tulenevas arengulõksus4 olevate piirkondade vajadustega ning aitaks rahuldada tööturu nõudlust euroopalikult ja globaalselt mõtlevate kõrgkoolilõpetajate järele. Käesolev teatis koos kahe esildatud nõukogu soovitusega, millest üks käsitleb Euroopa kõrghariduse kvaliteeditagamise ja tunnustamise süsteemi ning teine atraktiivseid ja kestlikke karjäärivõimalusi kõrghariduses, on suur samm Euroopa haridusruumi loomise suunas. Kuigi mõlemad nõukogu soovituse ettepanekud lähevad kaugemale Euroopa teaduskraadi väljatöötamise eesmärgist ning on asjakohased igat liiki kõrgharidusasutuste ja nende pakutava hariduse puhul, on need omavahel tihedalt seotud. Kvaliteeditagamise ja tunnustamise süsteem on ühiste haridusprogrammide vastu usalduse suurendamisel keskse tähtsusega. Kõrge kvalifikatsiooniga ja motiveeritud akadeemilised töötajad on meie ülikoolides kvaliteetse õppe- ja teadustöö tagamiseks hädavajalikud. Ühisõppekavasid ei peeta sageli akadeemilise personali põhitegevuse osaks ja seetõttu võivad need olla lisakoormuseks, mistõttu oleks vaja täiendavat tunnustamist ja stiimuleid. 2. Euroopa teaduskraad: oluline element Euroopa haridusruumi loomisel ning Euroopa konkurentsivõime ja atraktiivsuse suurendamisel Euroopa teaduskraad oleks strateegiline vahend Euroopa haridusruumi loomiseks, mis oleks ühine ja kaasav ruum kvaliteetseks hariduseks ja kõigile mõeldud piiriüleseks õpirändeks ning mille haridus- ja koolitussüsteemid oleksid omavahel tihedalt seotud. See muudaks ELi kõrgharidussektori konkurentsivõimelisemaks ja atraktiivsemaks, tuginedes aastatepikkusele koostöökogemusele ELi programmide raames. 2.1. Tööalase konkurentsivõime ja oskuste asjakohasuse suurendamine Tööandjad, sealhulgas hargmaised ettevõtted ja VKEd, otsivad inimesi, kellel on kombineeritud valdkonnaülesed oskused (kultuuriline intelligents, kriitiline mõtlemine, probleemide lahendamise oskused, loovus ja kohanemisvõime). Nende oskuste järele on OECD 2023. aasta oskuste ülevaate kohaselt eeldatavasti nõudlus, et saavutada ELi rohepöörde 4 Inforegio - Harnessing talent in Europe’s regions (europa.eu) 2 eesmärgid. Kõrgharidusasutuste suutlikkuse suurendamine, et anda rohkematele inimestele selliseid oskusi, aitaks seda nõudlust rahuldada. Euroopa teaduskraad toetaks rohkemate ühisõppekavade loomist, mis kajastaksid teadmistepõhise majanduse nõudmisi. Ühiselt kokku lepitud Euroopa kriteeriumidega püütakse suurendada kõrgkooli lõpetanute tööalast konkurentsivõimet, andes neile tulevikukindlad pädevused ja oskused, mida tööandjad eriti otsivad. Uuringutest ja küsitlustest saadud tõendid, mis on koondatud lisatud personali töödokumenti, näitavad, et riikidevaheliste ühisõppekavade lõpetanute sõnul on nende karjäärile ja kultuuridevahelistele kogemustele kõige suuremat mõju avaldanud paranenud tööalased oskused (näiteks keeleoskus, kriitiline mõtlemine, sektori- või valdkonnapõhised oskused, suhtlemis-, analüüsi- ja probleemide lahendamise oskused) ning suurenenud isiklik ja kultuuridevaheline pädevus, sealhulgas avatus uutele väljakutsetele, sallivus, enesekindlus ning suurem teadlikkus oma tugevatest ja nõrkadest külgedest. Selline valdkonnaüleste ja sektoripõhiste oskuste ja pädevuste kombinatsioon suurendab üliõpilaste tööalast konkurentsivõimet Euroopa tasandil. Euroopa teaduskraad muudaks kõrgkooli lõpetanud tulevaste tööandjate jaoks atraktiivsemaks. See oleks sünonüümiks kvaliteetsetele programmidele, mis valmistavad ette euroopalikult ja globaalselt mõtlevaid kõrgelt kvalifitseeritud inimesi. Lühidalt: Euroopa teaduskraad toetaks tööturu seisukohalt oluliste ühisõppekavade loomist. Euroopa teaduskraadiga seotud võtmepädevused muudaksid kõrgkooli lõpetanud nõutud spetsialistideks Euroopa ja maailma tööturul, kus nad paistaksid silma kõrge kvalifikatsiooniga, mis ühendab endas probleemide lahendamise oskuse, kohanemisvõime, mitmekeelsuse, teadlikkuse mitmekultuurilisusest ja interdistsiplinaarsed teadmised, mis sobivad kokku globaalse tööjõu muutuva nõudlusega. 2.2. Bürokraatia vähendamine kõrgharidussüsteemide läbipaistvuse ja nähtavuse suurendamiseks Paljud ülikoolid, kes soovivad süvendada riikidevahelist koostööd, seisavad silmitsi riiklike õigusaktide erinevustega. See nõuab ressursse ja segab tegelikku tööd. Lihtsustades ülikoolide tööd, saame kasutada väärtuslikke ressursse õpetamiseks ja teadusuuringuteks. Eurobaromeetri 2018. aasta uuringus leidis 92 % ülikoolidest, et rahvusvaheliste strateegiliste kõrgkoolidevaheliste partnerluste õigus- ja haldustakistuste kõrvaldamine on peamine küsimus, mis edendaks riikide koostööd5. Vaatamata 25 aastat kestnud koostööle valitsustevahelise Bologna protsessi raames ning mitmete vahendite väljatöötamisele, et parandada liikmesriikide kõrgharidussüsteemide läbipaistvust, hariduspakkumiste kvaliteedi tagamist ja teaduskraadide tunnustamist, on endiselt suuri probleeme. Edusamme Euroopa kõrgharidusruumis on takistanud rakendamise erinev tase riikide vahel ja riikides endis. EL peab liikuma senisest kaugemale ja kiiremini, et võimaldada ülikoolidel teha sujuvat ja tõhusat koostööd. 5 Eurobaromeetri uuring 2018. 3 Hiljutises uuringus6 vastas 92 % küsitletud riiklikest ja piirkondlikest ametiasutustest, et Euroopa teaduskraad võiks parandada olemasolevate Bologna vahendite rakendamist, 84 % ütles, et see parandaks Euroopa kõrghariduse mainet maailmas, ning 88 % oli seisukohal, et see aitaks hõlbustada riiklike ametiasutuste koostööd hariduspoliitika valdkonnas. 140 kõrgharidusasutusega läbi viidud Erasmus+ poliitika eksperimentaalprojektid7 näitavad, et Euroopa teaduskraad võiks lihtsustada protsesse ja vähendada bürokraatiat ühiskraadi õppekavade loomisel, millel on selge ja ühine lähenemisviis, mis tagab, et igat liiki Euroopa ülikoolid saavad teha tõhusalt koostööd. Lühidalt: Euroopa teaduskraad aitab lihtsustada protsesse ja vähendada bürokraatiat ühiskraadi õppekavade loomisel, tagades Euroopa ülikoolide tõhusa koostöö. See omakorda toetab rohkemate ühisõppekavade väljatöötamist, millest saab kasu suurem arv üliõpilasi. 2.3. Strateegilise koostöö, üleilmse konkurentsivõime ja atraktiivsuse hoogustaja Euroopa teaduskraad võimaldab ülikoolidel teha partneritega tihedamat koostööd kiiremini ja lihtsamalt, mis suurendab nende tulemuslikkust ja tipptaset üleilmse atraktiivsuse ja konkurentsivõime seisukohast. U-Multiranki kõrghariduskoostöö indeks8 näitab, et kõrgharidusasutused, kes teevad koostööd teiste asutuste, ettevõtete, tööstussektori, valitsuste ja piirkondade asutustega ning piiriüleselt, toimivad paremini kui need, kes keskenduvad koostööle vähem. Kuna üha rohkem ülikoole seab koostöö prioriteediks, oleks kõige lihtsam teha koostööd ELi piires. Praegu on mõned ülikoolid teatanud, et ühiskraadi õppekavade loomine ELi-väliste partneritega on lihtsam. Tehnoloogia areng üha kiireneb, ületades traditsioonilisi teemade ja erialade vahelisi piire. Teemadeülene koostöö interdistsiplinaarse lähenemisviisi abil võib anda uusi teadmisi, pakkuda uusi lahendusi keerulise maailma probleemidele ja viia uute oskuste arendamiseni. Euroopa teaduskraadi üks põhijooni oleks saada rohkem kasu interdistsiplinaarsest koostööst, mis põhineb kaasaegse kõrghariduse kõige uuenduslikumal õppe- ja teadustöö lähenemisviisil. Sellel lähenemisviisil põhinev Euroopa teaduskraad tugevdaks Euroopa innovatsioonisuutlikkust ja pikas perspektiivis üleilmset konkurentsivõimet. Lühidalt: Euroopa teaduskraad soodustaks paljude ühiskraadi õppekavade loomist, mis on globaalselt konkurentsivõimelised ja atraktiivsed nii Euroopa kui ka kolmandate riikide, sealhulgas ELi kandidaatriikide kodanikele, ning mis annavad Euroopale talente ja oskusi, mida on vaja edu saavutamiseks, innovatsiooniks ja kasvuks. 6 European Commission, Directorate-General for Education, Youth, Sport and Culture, Burneikaitė, G., Pocius, D., Potapova, E. et al., The road towards a possible joint European degree – Identifying opportunities and investigating the impact and feasibility of different approaches – Final report, Publications Office of the European Union, 2023. 7 Ühine Euroopa teaduskraadi märgis ja Euroopa ülikoolide liitude õiguslik seisund: välja on valitud 10 Erasmus+ projekti. 8 U-Multirank. Kasutatavad näitajad on strateegilised partnerlused, rahvusvahelised ühiskraadid, praktikad, rahvusvahelised ühispublikatsioonid, ühispublikatsioonid tööstuspartneritega, piirkondlikud ühispublikatsioonid ja ühispatendid ettevõtetega. 4  3. Euroopa teaduskraad: põhinäitajad ja lisaväärtus 3.1. Milline oleks Euroopa teaduskraad? Euroopa teaduskraad: - antaks ühiskraadina riigi, piirkonna või kõrgharidusasutuse tasandil nagu mis tahes muu kraad, järgides täielikult subsidiaarsuse, institutsioonilise autonoomia ja akadeemilise vabaduse põhimõtteid; - antaks vabatahtlikkuse alusel kogu ELis koostööd tegevate ülikoolide poolt, tõendades riikidevaheliste õppekavade raames saavutatud õpitulemusi; - põhineks ühistel kriteeriumidel,9 mis on kokku lepitud Euroopa tasandil ja mida kohaldatakse ühiskraadi õppekavade suhtes. Euroopa kriteeriumid kajastaksid ühist arusaama ja konkreetset vajadust anda Euroopa tööjõule asjakohased pädevused ja oskused, et suurendada oma innovatsioonisuutlikkust, eelkõige rohe- ja digipöörde kontekstis. Kaasavuskriteeriumide kaudu edendataks kättesaadavust ja atraktiivsust igasuguse taustaga, sealhulgas vähemate võimalustega õpilaste jaoks; - seda võimaldaksid asjaomased siseriiklikud kõrgharidusalased õigusaktid, mida toetavad riiklikud kvalifikatsiooniraamistikud10, et kõrgharidusasutused saaksid akrediteerida ja anda selliseid kraade koos teiste riiklike kraadidega bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppe tasemel; - antaks eelistatavalt digivormingus11; - neid tunnustataks automaatselt12 kogu ELis. 3.2. Üks Euroopa teaduskraad, palju eeliseid Teadusuuringute, 40 sidusrühmadega konsulteerimise vooru, tagasisidekorje ja käimasolevate Erasmus+ poliitika eksperimentaalprojektide esialgsete järelduste abil on kindlaks tehtud mitmeid eeliseid ja võimalusi, mis on seotud Euroopa teaduskraadi loomisega. Tulemused näitavad ülikoolide märkimisväärset entusiasmi seoses suurema lihtsustamise ja parema strateegilise partnerlusega. Üliõpilased soovivad, et ühisõppekavad oleksid laialdasemalt kättesaadavad. Tööandjad väljendavad suurt huvi nähtava ja kergesti mõistetava vahendi vastu, mis varustab tulevasi töötajaid kõrgelt hinnatud töökohal vajamineva pädevusega. Euroopa teaduskraadil oleks järgmised eelised. Üliõpilased. 9 Kriteeriumid töötati välja koos liikmesriikide ja kõrghariduse sidusrühmadega 2022. aastal. Neid testiti Erasmus+ kuue katseprojekti raames ajavahemikul 2023. aasta aprillist kuni 2024. aasta märtsini. Katseprojektide käigus tehti ettepanek kriteeriume muuta, mille tulemuseks on kvaliteeditagamise ja tunnustamise süsteemi käsitleva nõukogu soovituse ettepaneku 2. lisas esitatud loetelu. 10 Riiklik kvalifikatsiooniraamistik on vahend, mille alusel liigitatakse kvalifikatsioonid omandatud teadmiste tasemetele seatud kriteeriumide alusel ning millega integreeritakse ja koordineeritakse riiklikke kvalifikatsiooni allsüsteeme ning parandatakse kvalifikatsiooni läbipaistvust, kättesaadavust, arengut ja kvaliteeti tööturu ning kodanikuühiskonna tarvis. 11 Digivorming peaks olema turvaline ja ühilduma Euroopa õppemudeliga kui mitmekeelse andmemudeliga õppevaldkonnas. 12 Nõukogu 26. novembri 2018. aasta soovitus kõrg- ja keskhariduskvalifikatsioonide ning välismaal läbitud õppeperioodide õpiväljundite automaatse vastastikuse tunnustamise edendamise kohta (ELT C 444, 10.12.2018, lk 1). 5  Üliõpilased oleksid Euroopa teaduskraadi keskmes, mis annaks neile võimaluse osaleda erinevates akadeemilistes kogukondades, aidates kaasa mitmekesisema ja omavahel ühendatud Euroopa haridusruumi loomisele. Hiljutises uuringus13 leidis kümnest üliõpilasest üheksa, et Euroopa teaduskraadi peamised võimalikud eelised on järgmised: - loob rohkem võimalusi õppimiseks mitmes Euroopa riigis, kasutades selleks automaatset ainepunktide tunnustamist; - hõlbustab uuenduslike ühiste õppekavade pakkumist ja sujuvat akadeemilist kogemust ülikoolilinnakutes ning - tagab oskused ja pädevused, tänu millele suureneb tööalane konkurentsivõime kogu maailmas. Tööandjad ja tööturg. Tööandjad ja ettevõtted hindavad kõrgelt Euroopa teaduskraadi kontseptsiooni, mis tähendaks konkreetseid väärtustlikke valdkonnaüleseid pädevusi. Nende vaatepunktist tooks Euroopa teaduskraad kaasa järgmise: - lihtsam, läbipaistvam ja selgem tööle värbamine tänu Euroopa teaduskraadile, mis on kergesti loetav ja mõistetav, võrreldes sama õppekava mitme eri kraadiga; - Euroopa suurem atraktiivsus andekate üliõpilaste jaoks, kellel on Euroopa tööturu jaoks asjakohased oskused; ning - suuremad võimalused koostööks ülikoolidega, näiteks õppekavade ühise väljatöötamise kaudu. Akadeemilised töötajad. Euroopa teaduskraad ei kujundaks mitte ainult üliõpilaste akadeemilist teekonda, vaid ka ülikoolide töötajate maastikku ning annaks akadeemilistele ringkondadele võimaluse tulla toime globaliseerumisest tuleneva keerukusega. Euroopa kõrghariduse registri poolt 1500 ülikooli suhtes tehtud analüüs näitab, et akadeemilise personali rahvusvahelistumine on kõrgkoolide ja riikide lõikes ebaühtlane. Akadeemilise personali jaoks tooks Euroopa teaduskraad kaasa järgmise: - rohkem võimalusi liikuvuseks, uute pedagoogiliste lähenemisviiside ja atraktiivsete õpetamiskogemuste katsetamiseks; - vähem bürokraatlikke takistusi – siis saaksid akadeemilised töötajad keskenduda pigem koostöö sisule ja kvaliteedile kui selle haldamisele; ning - teadmussiire ja oskuste parandamine, pidevõppe ja kutsealase arengu kultuuri edendamine riikidevahelise koostöö kaudu. Ülikoolid. Ülikoolid soovivad lihtsamaid koostöövõimalusi. Pakkudes paindlikkust ja säilitades kvaliteedistandardid, võimaldades ühist ja lihtsustatud raamistikku uue koostöö loomiseks, võimaldaks Euroopa teaduskraad ülikoolidel järgmist: - koondada ressursse, et pakkuda võimalusi, mida eraldi ei saaks pakkuda; - kõrvaldada tarbetud tõkked, mis takistavad mitut ülikooli hõlmava kraadiõppekava loomist; - lisada õppekavadesse välismaal veedetud õppeperioodid ning 13 European Commission, Directorate-General for Education, Youth, Sport and Culture, Burneikaitė, G., Pocius, D., Potapova, E. et al., The road towards a possible joint European degree – Identifying opportunities and investigating the impact and feasibility of different approaches – Final report, Publications Office of the European Union, 2023. 6  - tagada kõnealuste kvalifikatsioonide automaatne tunnustamine kogu ELis. Euroopa Liit ja selle liikmesriigid. Kõrgharidusasutused aitavad luua sidemeid Euroopas ja väljaspool ning edendada Euroopa väärtusi ja eluviisi kogu maailmas. Rohkemate ühiskraadi õppekavade loomise võimaldamine aitaks meelitada ligi ja hoida rohkem talente Euroopas ning tegelda Euroopa piirkondades talentide puudusest tulenevate arengulõksudega, toetades samal ajal koostööd ülikoolide ja süsteemidega terves maailmas. Euroopa teaduskraad võimaldaks: - tugevdada Euroopa identiteeti ja kuuluvustunnet; - parandada Euroopa kõrgharidussüsteemide üleilmset konkurentsivõimet ja mainet, võimaldades neil luua konkurentsivõimelisemaid ühiseid hariduspakkumisi ja meelitada ligi rohkem talente kolmandatest riikidest; - edendada üliõpilaste ja talentide tasakaalustatud õpirännet ELis ja mujal ning - edendada Euroopa haridusruumis euroopalikku koostöövaimu. 4. Euroopa teaduskraadi teel olevad takistused, mis tuleb ületada 4.1. Rikkalikud empiirilised tõendid Euroopa haridusruumis on sujuvamaks ja sügavamaks riikidevaheliseks koostööks veel liiga palju takistusi, mida käsitletakse järgmises osas. Tõendid selle kohta ilmnesid rohkem kui kolme aasta jooksul peetud konsultatsioonidest kõrghariduse sidusrühmadega, eelkõige tihedas riikidevahelises koostöös osalevate ülikoolidega, nagu Euroopa ülikoolide liidud või Erasmus Munduse ühised magistriõppekavad. Ülikoolid ootavad lahendusi, et ületada nende ees seisvad probleemid. Paljud neist takistustest tehti juba kindlaks seoses nõukogu 2022. aasta soovitusega, mis käsitleb võimaluste loomist tulemuslikuks Euroopa kõrghariduskoostööks14. Vaja on uusi jõupingutusi, et saavutada edu nõukogu selle soovituse rakendamisel. Lisaks on kindlaks tehtud täiendavaid takistusi. EL vajab seetõttu Euroopa teaduskraadi kui sihipärast ja toetavat raamistikku takistuste ületamiseks. Programmiga „Erasmus+“15 on toetatud poliitika eksperimentaalprojekte, millesse on kaasatud rohkem kui 140 ülikooli ning kõrghariduse akrediteerimise, kvaliteeditagamise ja reguleerimise eest vastutavat 60 siseriiklikku ja piirkondlikku asutust kõigist liikmesriikidest, ettevõtted ja üliõpilaste esindajad. Koos kaardistasid nad enam kui 1000 ühisõppekava ning kasutasid neid rikkalikke teadmisi ja kogemusi, et uurida Euroopa teaduskraadi kui märgist ja kui kraadi. Intervjuude, tuhandete üliõpilaste ja praktikute küsitlemiste, fookusgruppide, töötubade ja konsultatsioonide abil arutati projektide raames, millist lisaväärtust võiks Euroopa teaduskraad pakkuda. Samuti kaaluti kriteeriume, mis vastaksid kõige paremini selle kraadi olemusele, ja tehti kindlaks peamised probleemid, mis takistavad ühisõppekavade täieliku potentsiaali saavutamist. Need takistused võib rühmitada järgmiselt. 14 Nõukogu 5. aprilli 2022. aasta soovitus, mis käsitleb võimaluste loomist tulemuslikuks Euroopa kõrghariduskoostööks (ELT C 160, 13.4.2022, lk 1). 15 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2021. aasta määrus (EL) 2021/817, millega luuakse liidu haridus- ja koolitus-, noorte- ning spordiprogramm „Erasmus+“ ( ELT L 189, 28.5.2021, lk 1). 7  4.2. Erinevad ja keerulised õigusaktid ja määrused, mis on esile toodud Erasmus+ poliitika eksperimentaalprojektides Riiklikud haridus- ja koolitussüsteemid ning vastavad siseriiklikud õigusaktid ja eeskirjad on suures osas välja arendatud sõltumatult, kaalumata riikidevahelise koostöö võimalusi. See toob kaasa erinevused, mis takistavad ülikoolidel riikidevaheliste ühisõppekavade ja ühiskraadide pakkumist või muudavad selle väga tülikaks. Takistused on järgmised. - Spetsiifilised riiklikud eeskirjad lõpueksamite vormi, hindamisskaala ja õppekoormuse kohta, mida kohaldatakse ühisõppekavade suhtes, takistavad ülikoolidel pakkuda tõeliselt riikidevahelisi ja integreeritud ühiskraadi õppekavasid ning seavad üliõpilastele kunstlikke lisanõudeid. - Mitmekeelsuspiirangud ühiskraadi õppekavades. Kuna tänapäeval suureneb õpiränne, hõlbustaks ühisõppekavade riikidevaheliste koostöömudelite kasutamist see, kui võetaks arvesse ja käsitletaks vajadust kõrvaldada üliõpilaste, asutuste ja tööturu huvides takistused mitme keele kasutamiselt. - Füüsilise kohaloleku minimaalse või maksimaalse kestuse kohta tehtud ettekirjutused. Need peegeldavad maailma enne Euroopa integratsiooni ja digipööret ning mõjutavad negatiivselt üliõpilaste õpirännet, piirates digitehnoloogia võimalikku kasu riikidevaheliste õppimisvõimaluste hõlbustamisel. - Kombineeritud/veebipõhise õppe vähene tunnustamine takistab digivahendite potentsiaali täielikku ärakasutamist hariduses, võttes sealhulgas arvesse COVID-19 pandeemiast saadud õppetunde. Ülikoolid, nende töötajad ja üliõpilased peavad saama digipöördest täit kasu. - Partnerülikoolide õppejõudude osalemise piirangud, mida kohaldatakse riikidevahelistes ühisõppekavade puhul, piiravad kunstlikult ülikoolide võimalust saada endale kogenud töötajaid ja seavad piiri tulemuslikkusele. Need takistused tekitavad probleeme mis tahes riikidevahelisele partnerlusele. Paljud neist on vastuolus ideega luua Euroopa haridusruum, kus õppijad saavad vabalt liikuda ja neil on sujuv juurdepääs kvaliteetsele kaasavale kõrgharidusele. Üliõpilastele kraadide ja diplomite väljaandmise suhtes kehtivad samuti piiravad eeskirjad, mis muudab selle väga keeruliseks. Nende hulka kuuluvad keelepiirangud, tunnustatud allkirjad, allkirjavormingud (digitaalsed või füüsilised), heakskiidetud logod ja erinõuded paberile (nt mõõtmed, paksus, kindlad trükikojad). Üliõpilasele ühiskraadi andmise protsess võib kesta aastaid, kui see on üldse võimalik. Erasmus+ poliitika eksperimentaalprojektide esialgsed tulemused näitavad selgelt, et nende takistuste ületamisel võiks olla kasu Euroopa teaduskraadist. 4.3. Bologna protsessi vahendite ebaühtlane ja aeglane rakendamine 1999. aastal väljaspool ELi raamistikku algatatud valitsustevahelise Bologna protsessi eesmärk on muuta kõrgharidussüsteemid 49 riigis, sealhulgas 27 ELi liikmesriigis, ühtsemaks. Sellega loodi Euroopa kõrgharidusruum, et hõlbustada üliõpilaste ja töötajate liikuvust, muuta kõrgharidus kaasavamaks ja kättesaadavamaks ning globaalselt atraktiivsemaks ja konkurentsivõimelisemaks. Bologna protsess on väga oluline, et luua vajalik usaldus edukaks õpirändeks, piiriüleseks akadeemiliseks koostööks ning välismaal läbitud õppeperioodide ja omandatud kvalifikatsioonide vastastikuseks tunnustamiseks. 8 Kuigi Bologna protsessis rõhutatakse ühiskraadide tähtsust, on edusammud olnud aeglased, osaliselt suure geograafilise ulatuse ning süsteemide, traditsioonide ning poliitilise ja majandusliku konteksti mitmekesisuse tõttu. Seetõttu ei ole kõik liikmesriigid rakendanud vajalikke reforme, mille tulemuseks on 49 riigi ebatõhus koostöö. Vaatamata ühisõppekavade kvaliteedikindluse Euroopa lähenemisviisi loomisele – see on üleeuroopaline vahend, mis võimaldab ühisõppekavade ühekordset hindamist – on seda vahendit viimase üheksa aasta jooksul kasutatud vaid väheste õppekavade puhul. Mõned Bologna õigusaktid, eelkõige seoses kvaliteeditagamise ja tunnustamisega, ei ole veel andnud soovitud tulemusi. ELis kehtestatud mehhanismid otsuste tegemiseks ja riikidevahelise koostöö rakendamiseks võivad veelgi hõlbustada Euroopa haridusruumi väljakujundamist, kusjuures tõhusad lahendused võimaldavad ülikoolidel teha tulemuslikku koostööd usaldusväärsete ja kõrgelt hinnatud teaduskraadide abil. 4.4. Kõrghariduse kvaliteeditagamise ja tunnustamise süsteeme tuleks veelgi parandada Teaduskraadi andmiseks tuleks kõiki õppekavasid, olgu need ühised või mitte, akrediteerida kindla kvaliteeditagamise protsessi kaudu. See on oluline, et tagada vajalik usaldus hariduse kvaliteedi vastu. Paljud Euroopa kõrgharidusasutused on märkinud, et riikidevaheliste õppekavade kvaliteeditagamise protsessid on liiga pikad ja kulukad. Mida rohkem eri riikide ülikoole on ühisõppekavasse kaasatud, seda keerulisem on protsess. Akrediteeringu saamine võib vahel võtta aega kuni kaks aastat. Pikad menetlused ei võimalda ülikoolidel kohaneda muutuvate oludega ega reageerida kiiresti tekkivatele poliitilistele, majanduslikele või ühiskondlikele vajadustele. Kvalifikatsioonide ja välismaal veedetud õppeperioodide tunnustamine ei ole veel kõikides riikides automaatne, eriti kui otsus tehakse kõrgharidusasutuse tasandil. See suurendab märkimisväärselt ülikoolilõpetanute koormust ning piirab nende võimalusi õppe- ja tööeesmärkidel vabalt liikuda. Kuigi kvaliteeditagamine on oluline usalduse tagamiseks haridussüsteemi vastu, on paljud erinevused vananenud ja eesmärgipäratud, tekitades tarbetut bürokraatiat. 4.5. Töötajate motiveerimatus osaleda riikidevahelises koostöös ja ühiskraadides Kvaliteetse ühiskraadi õppekava väljatöötamine nõuab akadeemilistelt töötajatelt aega ja jõupingutusi. Uute riikidevaheliste projektide algatamine nõuab spetsiaalsete oskustega töötajaid ning arvestades konkreetseid probleeme ja takistusi, on see tavaliselt täiskohaga töö. Kogemused riikidevaheliste õppekavadega näitavad, et esineb oht, et riikidevaheline koostöö tuleb sellega tegelevate inimeste arvelt, sest nende tööd ei tunnustata alati vääriliselt. Lisaks peavad töötajad pidevalt kutsealaselt arenema, et säilitada nende valdkondadevaheliste pedagoogiliste õppekavade kõrge kvaliteet. Spetsiaalses uuringus16 nõustus 66 % kõrgharidussektori vastajatest, et riikidevaheline koostöö on osa nende kõrgharidusasutuste strateegiast, kuid ainult 39 % nõustus, et akadeemilise personali karjäärivõimalused võimaldavad, toetavad ja soodustavad riikidevahelist koostööd. See on kooskõlas varasemates uuringutes kindlaks tehtud väljakutsetega, milleks muu hulgas on „lisatöö 16 Vt tulemused ettepanekule lisatud komisjoni talituste töödokumendis SWD(2024) 74. 9 maht lisaks tavapärasele tegevusele“ (80 % vastanutest) ning „akadeemiliste töötajate pühendumuse suurendamine ja säilitamine“ (72 %). 5. Kuidas neid takistusi ületada – konkreetsed sammud Euroopa teaduskraadi loomise suunas Euroopa teaduskraad oleks kiire viis nende takistuste ületamiseks, sest annaks ELi riiklikele kõrgharidussüsteemidele vahendid ühiskraadide väljatöötamiseks, hindamiseks ja andmiseks, tuginedes ühiselt kokku lepitud Euroopa kriteeriumidele, mis ületavad riigi või piirkonna piire. See pakuks terviklikku lahendust, et parandada sujuvat ja tihedamat riikidevahelist koostööd Euroopa haridusruumis ning aidata kõrvaldada strateegilist oskuste nappust ELis. Kaks käesolevale teatisele lisatud ettepanekut nõukogu soovituste kohta tagavad ka selle, et Euroopa teaduskraad saab toetuda eesmärgipärastele kvaliteeditagamis- ja tunnustamissüsteemidele ning sellega kaasnevad akadeemilistele töötajatele atraktiivsed karjääriväljavaated. Igas etapis sõltub Euroopa teaduskraadi edukus liikmesriikide ja vajaduse korral piirkondade omavalitsuste valmisolekust ja kaasatusest. 5.1. Euroopa muutmine innovatsiooni ja konkurentsivõime talendibaasiks 5.1.1. Euroopa teaduskraadi ühiste kriteeriumide kindlaksmääramine Kõrgharidusasutused saaksid Euroopa teaduskraadi andmisel tugineda olemasolevate pädevate siseriiklike struktuuride hinnangule selle kohta, kas ühisõppekava vastab selgelt kindlaks määratud ja ühiselt kokku lepitud Euroopa kriteeriumidele. Nende kriteeriumide sisu moodustaks Euroopa teaduskraadi aluse ja määraks selle ambitsioonikuse taseme, tuues välja, milles see seisneb ja miks see erineb mujal maailmas väljaantavatest kraadidest. Kavandatavad Euroopa kriteeriumid on esitatud nõukogu soovituse ettepaneku (Euroopa kõrghariduse kvaliteeditagamise ja tunnustamise süsteemi kohta) II lisas. Euroopa teaduskraadi jaoks on välja pakutud järgmised kriteeriumid. - Riikidevahelise õppekava korralduse ja juhtimise tipptase: ühisõppekavad põhinevad Bologna ning ELi vahenditel ja standarditel, need kavandatakse ja viiakse ellu ühiselt, tuginedes ühisele kvaliteeditagamise korrale. - Õpikogemuse asjakohasus: ühisõppekavad on üliõpilaskesksed, hõlmates tööturu jaoks olulisi võimalusi, interdistsiplinaarseid komponente, üliõpilaste õpirännet ning horisontaal- ja digioskuste omandamist. - Euroopa väärtuste järgimine: ühisõppekavad edendavad demokraatiat, mitmekeelsust, kaasatust ja keskkonnasäästlikkust. Eesmärk on edendada rohkemate ühisõppekavade väljatöötamist kooskõlas Euroopa ülikoolide strateegias esitatud visiooniga, eelkõige selleks, et võimaldada õppijate kui loovate ja kriitiliste mõtlejate, probleemilahendajate ning aktiivsete ja vastutustundlike kodanike arengut, kes viivad ellu muutusi oma kogukonnas, et avaldada positiivset mõju ümbritsevale ühiskonnale. Rangete standardite kehtestamisega toetavad Euroopa kriteeriumid riikidevahelist koostööd kõrgkoolide vahel, riikidevaheliste õpikogemuste pakkumist, üliõpilaskeskset õpetamist ja õppimist (sealhulgas interdistsiplinaarsuse, õpirände ja üliõpilaskesksete lähenemisviiside pakkumist), asjakohasust tööturu ja ühiskondlike vajaduste seisukohast (koostöö ettevõtete, 10 avaliku sektori ja kodanikuühiskonnaga ning valdkonnaüleste, rohe- ja digioskuste pakkumine) ning ühiste väärtuste (mitmekeelsus, kaasavus, demokraatlikud väärtused) austamist. Kuna puudub kõigile sobiv lahendus, on Euroopa kriteeriumid piisavalt paindlikud, et Euroopa teaduskraad oleks kättesaadav igat liiki ülikoolidele, kõikidele valdkondadele ja erialadele ning kõigil tasanditel, austades akadeemiliste traditsioonide ja süsteemide mitmekesisust. Kavandatud Euroopa kriteeriumid tuginevad ELis ja Bologna protsessis välja töötatud olemasolevate vahendite kasutamisele ning tagavad, et Euroopa teaduskraad vastaks kõrghariduskoostöö rangeimatele standarditele. Need pakuvad ülikoolidele koostööraamistikku, et vähendada strateegiliste oskuste nappust Euroopa tööturul. Kriteeriumid austavad subsidiaarsust, institutsioonilist autonoomiat ja akadeemilist vabadust. Kuna Euroopas on mitmekesine kõrgharidusmaastik, erinevad ajaloolised taustad ja traditsioonid, nõuab ühise arusaama kujundamine Euroopa teaduskraadi olemusest ühist arutelu ja ühiseid jõupingutusi. See aruteluprotsess algas vahetult pärast seda, kui 2022. aasta aprillis võeti vastu nõukogu järeldused Euroopa strateegia kohta, mis käsitleb kõrgharidusasutuste mõjuvõimu suurendamist Euroopa tuleviku nimel17. Kriteeriumide esialgne kavand on välja töötatud koos riikide ja piirkondade ametiasutuste, kõrgkoolide, akrediteerimis- ja kvaliteeditagamisasutuste, üliõpilasorganisatsioonide ning avaliku ja erasektori esindajatega. Pärast kriteeriumide kindlaksmääramist testiti neid kuue Erasmus+ poliitika eksperimentaalprojekti raames. Testis osales rohkem kui 140 kõrgharidusasutust kõigist liikmesriikidest, 60 riiklikku ja piirkondlikku asutust, sealhulgas 17 ministeeriumi ja 20 riiklikku kvaliteeditagamisasutust, üliõpilasorganisatsioonid ning majandus- ja sotsiaalpartnerid. Testi tulemusena tehti ettepanek kriteeriumid läbi vaadata. Läbivaatamise tulemusena sündisid kavandatavad Euroopa kriteeriumid, mis on esitatud nõukogu soovituse ettepaneku (Euroopa kõrghariduse kvaliteeditagamise ja tunnustamise süsteemi kohta) II lisas. Järgmise sammuna peaks ELi nõukogu seda ettepanekut edasi arutama. Testitud kriteeriumid on aluseks põhjalikele aruteludele ja dialoogile liikmesriikide, kõrgharidussektori ning majandus- ja sotsiaalpartneritega, et võtta järgmisi meetmeid Euroopa teaduskraadi loomiseks ja anda täiendavaid suuniseid nende meetmete rakendamiseks. Meetmed. Komisjon kutsub ELi nõukogu üles jätkama arutelu ettepaneku üle võtta vastu nõukogu soovitus Euroopa kõrghariduse kvaliteeditagamise ja tunnustamise süsteemi kohta, sealhulgas II lisa, milles sätestatakse Euroopa teaduskraadi kriteeriumid. Komisjon toetab dialoogi liikmesriikide, kõrgharidussektori ning majandus- ja sotsiaalpartneritega, et võtta järgmisi meetmeid Euroopa teaduskraadi loomiseks ning toetada koostööprotsessi liikmesriikide ja sidusrühmadega selle rakendamisel. 17 Nõukogu järeldused Euroopa strateegia kohta, mis käsitleb kõrgharidusasutuste mõjuvõimu suurendamist Euroopa tuleviku nimel (ELT C 167, 21.4.2022, lk 9). 11  5.1.2. Liikmesriigid valivad Euroopa teaduskraadiga ühinemiseks oma lähtetaseme Arvestades liikmesriikide paratamatult erinevaid lähtepositsioone, seisukohti ja traditsioone, ei saa Euroopa teaduskraadi välja töötada üleöö. Seda ei ole võimalik saavutada ka kõigile sobiva ühtse lähenemisviisi abil. Käesolevas teatises sätestatakse järkjärguline lähenemisviis ja eesmärkide tase liikmesriikidele, kes otsustavad Euroopa teaduskraadiga ühineda. See lähenemisviis võtab arvesse liikmesriikide ja nende kõrgharidusasutuste mitmekesisust, võimaldades neil liikuda Euroopa teaduskraadi suunas oma tempos. Liikmesriigid võiksid liikuda järk-järgult edasi ühiselt kindlaks määratud eesmärgi suunas, millel on kaks taset: Euroopa teaduskraad ja ettevalmistav Euroopa märgis, mis näitab, et Euroopa kriteeriumid on täidetud. Iga kõrgkoolide konsortsium saaks soovi korral leida õige lähtepunkti ja võtta aja jooksul kasutusele üha integreerituma protsessi. Euroopa teaduskraadi puhul võiks kasutada kahte erinevat ühinemiskohta. Ühinemiskoht: ettevalmistav Euroopa teaduskraadi märgis Euroopa kriteeriumidele vastavad ühiskraadi õppekavad võivad saada Euroopa märgise pädevatelt asutustelt, kes vastutavad kõrgharidusprogrammide akrediteerimise ja/või kvaliteeditagamise eest (iseakrediteerivad ülikoolid, akrediteerimisasutused, kvaliteeditagamisasutused). Kuigi märgis on võimas turundusvahend, ei lahenda see probleeme, millega ülikoolid ühiskraadi õppekavade loomisel ja läbiviimisel kokku puutuvad. See tee oleks ülikoolidele avatud pärast kavandatud Euroopa kriteeriumide vastuvõtmist ja nende rakendamiseks vajalike suuniste väljatöötamist. Ühinemiskoht: Euroopa teaduskraad Teaduskraadi annavad ühiselt mitu ülikooli eri riikidest (nt Euroopa ülikoolide liit). Euroopa teaduskraad integreeritaks siseriiklikesse õigusaktidesse uut liiki kvalifikatsioonina. See lihtsustaks oluliselt ülikoolide ja üliõpilaste olukorda, kuna kaotaks erinevused eri riikide eeskirjade vahel ning annaks ELi ülikoolidele ühise ja selge raamistiku ühiskraadi õppekavade loomiseks. Nagu mis tahes kraadi puhul, akrediteeriksid Euroopa teaduskraadi vastavalt siseriiklikele õigusaktidele ja riiklikele kvalifikatsiooniraamistikele pädevad asutused kõrgharidusasutuse, piirkonna või riigi tasandil. Euroopa teaduskraadi võiks anda ka juriidiline isik, mille on asutanud mitu ülikooli eri riikidest (nt õigusliku staatusega Euroopa ülikoolide liit). Mõned ülikoolide liidud on sellised juriidilised isikud juba loonud ja uurivad olemasolevate Euroopa õiguslike vahendite, näiteks Euroopa territoriaalse koostöö rühmituste kasutamist. See lähenemisviis võib olla ülikoolide jaoks kõige lihtsam ja tõhusam, arvestades sellega seotud kulusid ja vajalikke ressursse. 5.1.3. Eesmärgipärased kvaliteeditagamise süsteemid Kvaliteeditagamise süsteemid on vajalikud aruandekohustuse täitmiseks ja ülikoolide tulemuste parandamiseks. Need loovad aluse usalduseks üliõpilastele pakutava kõrghariduse kvaliteedi vastu. Euroopa teaduskraad sõltuks vastastikusest usaldusest ja usaldusväärsetest kvaliteedi tagamise süsteemidest rohkem kui muud kraadid. Seepärast on eesmärgipäraste kvaliteeditagamise süsteemide loomine Euroopa teaduskraadi eeltingimus, mis oleks samal ajal kasulik kõigile õppekavadele, sealhulgas mikrokvalifikatsioonitunnistusi andvatele õppekavadele, ning võimaldab kvalifikatsioonide täiendavat automaatset tunnustamist. Selleks peaksid liikmesriigid: 12 • looma tugevamad, tõhusamad ja lihtsamad kvaliteeditagamise protsessid igat liiki õppekavade jaoks; • looma uue Euroopa raamistiku mitmel kõrgkoolil põhinevaks lähenemisviisiks kvaliteeditagamisele, mis võimaldab kestlikel kõrgkoolide liitudel ise akrediteerida oma ühiskraadi õppekavasid ja ühiseid mikrokvalifikatsioonitunnistusi, tuginedes Erasmus+ QA fit18 ja IMINQA projektide19 tulemustele; ning • kasutama sobivaid kvaliteeditagamise protsesse, et toetada kõrgharidusasutusi kvalifikatsioonide ja välismaal veedetud õppeperioodide automaatsel tunnustamisel. Meetmed. Komisjon esitab koos käesoleva teatisega nõukogu soovituse Euroopa kõrghariduse kvaliteeditagamise ja tunnustamise süsteemi kohta. Komisjon kutsub ELi nõukogu üles ettepanekut edasi arutama ja kavatseb toetada selle tulevast rakendamist punktis 5.2.4 kirjeldatud sihtmeetmete abil. 5.1.4. Atraktiivsem akadeemiline karjäär kõrghariduses Üleilmses teadmistepõhises majanduses kujundab Euroopa tulevikku tema haridussüsteemide tulemuslikkus ja konkurentsivõime globaalses võidujooksus talentide pärast. Euroopa teaduskraadi ambitsioonika visiooni elluviimine sõltub tasemel õppejõududest, kes annavad ülikoolilõpetajatele õiged oskused. Me ei suuda luua silmapaistvaid riikidevahelisi õppekavasid, kui me ei stimuleeri suurepäraseid inimesi selles töös osalema. Seepärast on akadeemilise karjääri atraktiivsemaks muutmine kõrghariduses peamine Euroopa teaduskraadi võimaldav tegur. Selleks peaksid liikmesriigid: • edendama, tunnustama ja väärtustama akadeemiliste töötajate tööd, mis on seotud riikidevahelise koostööga, näiteks ühiskraadi õppekavade väljatöötamine; • edendama, tunnustama ja väärtustama erinevaid akadeemilisi rolle ja ülesandeid, sealhulgas innovaatilist ja tõhusat õpetamist; ning • edendama konkurentsivõimelisi, ohutuid, õiglasi ja mittediskrimineerivaid töötingimusi töötajate ligimeelitamiseks ja hoidmiseks. Meetmed. Komisjon teeb koos käesoleva teatisega ettepaneku võtta vastu nõukogu soovitus atraktiivsete ja kestlike karjäärivõimaluste kohta kõrghariduses, mis täiendab nõukogu soovitust andekate teadlaste, novaatorite ja ettevõtjate Euroopasse meelitamise ja nende Euroopas hoidmise Euroopa raamistiku kohta20. Komisjon kutsub ELi nõukogu üles ettepanekut edasi arutama ja kavatseb toetada selle tulevast rakendamist punktis 5.2.5 kirjeldatud sihtmeetmete abil. 5.2. Komisjon tegutseb vahendaja ja toetajana Tuginedes laiale empiirilisele tõendusbaasile, on käesoleva teatise eesmärk esitada visioon võimalikest edasistest sammudest, kuidas muuta Euroopa teaduskraad reaalsuseks. Samuti püütakse sellega toetada avatud dialoogi liikmesriikide, kõrghariduse sidusrühmade ning majandus- ja sotsiaalpartneritega edasiste sammude üle. Komisjon vahendab ja toetab liikmesriike järgmiste meetmetega. 18 Tulevikukindel kvaliteeditagamine (QA-FIT). 19 Rakendamine ja innovatsioon kvaliteeditagamisel vastastikuse õppimise kaudu (IMINQA). 20 Nõukogu 18. detsembri 2023. aasta soovitus andekate teadlaste, innovaatorite ja ettevõtjate Euroopasse meelitamise ja nende Euroopas hoidmise Euroopa raamistiku kohta (ELT C, C/2023/1640, 29.12.2023). 13  5.2.1. Vahendada dialoogi Erasmus+ poliitilikaeksperimentide tulemuste ja soovituste üle, mis käsitlevad kõrgharidusasutuste liitude Euroopa teaduskraadi märgist ja õiguslikku staatust Komisjon avaldab 2024. aasta sügisel aruande Erasmus+ poliitika eksperimentaalprojektide lõpptulemuste kohta. Seejärel kavatseb komisjon 2025. aastal luua Euroopa teaduskraadi poliitikalabori. Käivitatakse hulgaliselt põhjalikke arutelusid ja sihipäraseid koosolekuid, kus osalevad eksperdid liikmesriikidest, kõrgharidusasutustest, kvaliteeditagamis-/akrediteerimisasutustest, üliõpilaste esindajad ning majandus- ja sotsiaalpartnerid, et kiirendada meetmete võtmist ja vajalikke riiklikke reforme ning töötada välja rakendussuunised ja tegevuskavad. Eesmärk on edendada vastastikust õppimist ja anda suuniseid Euroopa teaduskraadi kasutuselevõtuks. Meede: Komisjon kavatseb edendada koostööd 2025. aastal loodava ja programmist „Erasmus+“ toetatava Euroopa teaduskraadi poliitikalabori kaudu, et kaasata liikmesriigid ja laiem kõrghariduskogukond Euroopa teaduskraadi suuniste väljatöötamisse ja rakendamisse. 5.2.2. Euroopa rahastamisstiimulid Programmist „Erasmus+“ pakutakse jätkuvalt toetust Euroopa ülikoolide liitudele, Erasmus Munduse ühistele magistriõppekavadele, Marie Skłodowska-Curie ühistele doktoriõppekavadele ning Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (EIT) märgisega programmidele, mis toimivad Euroopa teaduskraadi rakendamise teerajajatena. Lisaks toetab Erasmus+ sihttoetuse kaudu Euroopa teaduskraadide väljatöötamist ja kasutuselevõttu, tuginedes Erasmus Munduse õppekavade väljatöötamise meetmete edukale näitele. Komisjon kavatseb 2025. aastal käivitada Erasmus+ raames tulevikku suunatud koostööprojektide meetme raames Euroopa teaduskraadi väljatöötamise projektid. Selle raames pakutakse liikmesriikidele ning nende akrediteerimis- ja kvaliteeditagamisasutustele, ülikoolidele, üliõpilastele ja majandus- ja sotsiaalpartneritele rahalisi stiimuleid Euroopa teaduskraadi kasutuselevõtuks. Tehnilise toe instrument21 võib pakkuda tehnilist oskusteavet vajalike reformide kavandamiseks ja rakendamiseks koos suuniste ja toetusega, et parandada õigus- ja haldusraamistikke, edendada koostööd ülikoolide, uurimisasutuste ja ettevõtete vahel ning parandada kvaliteeditagamise mehhanisme ja karjääri atraktiivsust kõrghariduses. Meetmed. Komisjon kavatseb teha alates 2025. aastast kättesaadavaks Euroopa rahastamisstiimulid selliste programmide kaudu nagu „Erasmus+“, et toetada Euroopa teaduskraadide loomist. Komisjon kavatseb käivitada ka Euroopa teaduskraadide väljatöötamise projektid, et stimuleerida kõigi asjaosaliste kaasamist. Komisjon kutsub ülikoole ja kõrghariduskogukonda üles kasutama parimal viisil ära ELi rahastamisvõimalusi, näiteks programmidest „Erasmus+“ või „Digitaalne Euroopa“ pakutavaid, 21 Tehnilise toe instrument. 14 et toetada ülikoole ja töötajaid Euroopa teaduskraadide kavandamisel ja pakkumisel koostöös riiklike ja piirkondlike ametiasutuste ning majandus- ja sotsiaalpartneritega. 5.2.3. Toetada ja kiirendada nõukogu soovituse (mis käsitleb võimaluste loomist tulemuslikuks Euroopa kõrghariduskoostööks) rakendamist 2022. aasta aprillis vastu võetud nõukogu soovituse (mis käsitleb võimaluste loomist tulemuslikuks Euroopa kõrghariduskoostööks) täielik rakendamine hõlbustaks märkimisväärselt Euroopa teaduskraadi loomist. Selle soovituse rakendamise aruanne, mis avaldatakse 2024. aasta keskpaigaks ja mille kokkuvõte on esitatud lisatud komisjoni talituste töödokumendis, näitab Euroopa kõrgharidusmaastiku mitmekesisust meetmete osas, mis võimaldavad riikidel teha tihedamalt koostööd, kuid edusammud selles valdkonnas on ebaühtlased. Kuigi mõned liikmesriigid näivad rakendavat soovituse erinevaid põhimõtteid ja on juba alustanud reforme, on teised riigid teatanud aeglasemast edasiliikumisest. Aruande tulemuste põhjal teeb komisjon ettepaneku korraldada alates 2024. aasta sügisest liikmesriikide vahel vastastikuse õppe üritusi, et süvendada arutelu haldustakistuste kõrvaldamise üle ja niiviisi kiirendada edusamme soovituse rakendamisel. Meetmed. Komisjon toetab nõukogu soovituste (sealhulgas soovituse, mis käsitleb võimaluste loomist tulemuslikuks Euroopa kõrghariduskoostööks), kasutuselevõttu. Alates 2024. aasta sügisest võib korraldada vastastikuse õppe üritusi, et kõrvaldada järelejäänud takistused. Komisjon kutsub liikmesriike üles kaaluma nõukogu praegusi ja tulevasi soovitusi kõrghariduse valdkonnas, et jätkata riikidevahelise koostöö takistuste kõrvaldamist ja sillutada teed Euroopa teaduskraadi loomisele. 5.2.4. Toetada nõukogu tulevase soovituse (kvaliteeditagamise ja tunnustamise kohta) rakendamist Euroopa teaduskraadi reaalsuseks muutmine nõuab vabatahtlikku lähenemisviisi, mis pakub kõigile kõrgharidussüsteemidele võimaluse seda teekonda alustada, olenemata nende lähtepunktist. Samuti nõuab see üliõpilaste ja kõrgharidusasutuste juhtide aktiivset kaasamist, et luua ülikoolidele soodne keskkond Euroopa teaduskraadide loomiseks, tagades, et need on üliõpilaskesksed, strateegiapõhised ja kooskõlas Euroopa haridusruumi parimate tavadega. Oma ettepanekus nõukogu soovituseks Euroopa kõrghariduse kvaliteeditagamise ja tunnustamise süsteemi kohta teeb komisjon ettepaneku järgmiseks: • Euroopa teaduskraadi poliitikalabori loomine: lisaks suuniste ja konkreetsete tegevuskavade esitamisele Euroopa teaduskraadi kasutuselevõtuks (vt punkt 5.2.1) töötaks komisjon välja ka suunised kõrgharidusasutuste liitude kvaliteeditagamise raamistiku rakendamiseks; • Euroopa teaduskraadi foorumi loomine iga-aastase üritusena, mille korraldab komisjon koos nõukogu eesistujariigiga, et kõik sidusrühmad kohtuksid ja annaksid ülevaate üldistest edusammudest, mida on tehtud Euroopa teaduskraadi poliitikalabori kaudu. Foorumisse kuuluksid liikmesriikide kõrgetasemelised esindajad, kõige esinduslikumad sidusrühmade organisatsioonid kvaliteeditagamise valdkonnas (nt ENQA, EQAR), riiklike akadeemilise tunnustamise infokeskuste võrgustik (NARIC), riiklikud kvalifikatsiooniraamistikud, haridusvaldkonna sotsiaalpartnerid ning majandus- ja sotsiaalpartnerite esindajad; 15 • välise kvaliteeditagamise tulemuste andmebaasi (DEQAR)22 edasiarendamine, et muuta see kasutajasõbralikumaks ja siduda see otseselt kvalifikatsioonide automaatse tunnustamisega; • Haridusasutuse lõpetanute käekäigu jälgimise süsteemi23 rakendamise jätkuv toetamine, et parandada kõrghariduse kvaliteeti ja asjakohasust, andes tagasisidet kõrgkoolilõpetanute tulemuste kohta ning parandades võrdlust ja analüüsi riikide ja kõrgharidusasutuste vahel. Meetmed. 2025. aastal kavatseb komisjon luua Euroopa teaduskraadi foorumi, et jälgida edusamme Euroopa teaduskraadi kasutuselevõtul. Komisjon kavatseb jätkuvalt toetada haridusasutuse lõpetanute käekäigu jälgimise süsteemi väljatöötamist. Komisjon kutsub liikmesriike, ülikoole, kõrgharidussektorit ning majandus- ja sotsiaalpartnereid üles ühiselt kavandama Euroopa teaduskraadi rakendussuuniseid ja tegevuskavasid, osaledes Euroopa teaduskraadi foorumil ja olles aktiivselt kaasatud tulevase Euroopa teaduskraadi poliitikalabori töösse. Samuti kutsutakse neid üles kasutama võimalust teha aktiivset koostööd ja pakkuda üliõpilastele tõeliselt riikidevahelisi õpikogemusi, mis valmistavad ette kvalifitseeritud tööjõudu, kes on valmis võtma vastu väljakutseid Euroopas ja kogu maailmas. 5.2.5. Toetada atraktiivseid ja kestlikke karjäärivõimalusi kõrghariduses käsitleva nõukogu soovituse rakendamist Tõhus ja innovaatiline riikide koostöö kõrghariduse valdkonnas nõuab pühendumist kvalifitseeritud akadeemiliselt töötajatelt, kes saavad osaleda põhjalikes pikaajalistes partnerlustes kolleegidega teistest kõrgkoolidest. Oma ettepanekus nõukogu soovituseks atraktiivsete ja kestlike karjäärivõimaluste kohta kõrghariduses teeb komisjon ettepaneku järgmiseks: • koostada suunised kõrghariduse karjäärivõimaluste ja personalipoliitika heade tavade kohta ning akadeemiliste töötajate pädevusraamistik, tuginedes olemasolevatele asjakohastele liidu tasandi pädevusraamistikele, nagu teadlaste Euroopa pädevusraamistik; • toetada spetsiaalse sotsiaaldialoogi korraldamist; • jälgida soovituse põhielemente Euroopa kõrgharidussektori vaatluskeskuse24 kaudu; • edendada koostoimet nõukogu soovitusega andekate teadlaste, novaatorite ja ettevõtjate Euroopasse meelitamise ja nende Euroopas hoidmise Euroopa raamistiku kohta, mis on välja töötatud Euroopa teadusruumi raames ja mida kohaldatakse teadlaskarjääri suhtes kõigis sektorites, sealhulgas akadeemilistes ringkondades; • hõlbustada vastastikust õpet liikmesriikide, kõrgharidusasutuste, Erasmus Munduse praktikute ja Euroopa ülikoolide liitude vahel, et asjakohaselt tunnustada riikidevahelises koostöös ja õpetamises osalevaid akadeemilisi töötajaid; kestlikud karjääriväljavaated ning talentide haldamise meetmed töötajatele, kes osalevad kestlike liitude, näiteks Euroopa ülikoolide liitude koordineerimises ja arendamises. 22 DEQAR on kvaliteeditagamise asutuste välise kvaliteeditagamise tulemuste andmebaas, mis on kantud kõrghariduse kvaliteedi tagamise Euroopa registrisse (EQAR). Kõik EQARis registreeritud asutused võivad oma aruanded andmebaasis avaldada. Andmebaasis DEQAR osalemine on vabatahtlik (https://www.eqar.eu/qa-results/search/). 23 Nõukogu 20. novembri 2017. aasta soovitus haridusasutuse lõpetanute käekäigu jälgimise kohta (ELT C 423, 9.12.2017, lk 1). 24 2024. aasta tööprogramm liidu haridus- ja koolitus-, noorte- ning spordiprogrammi „Erasmus+“ kohta, C(2023)6157, 18. september 2023. 16 Meede. Komisjon kavatseb toetada atraktiivseid ja kestlikke karjäärivõimalusi kõrghariduses käsitleva nõukogu soovituse rakendamist toetuse, vastastikuse õppimise ja seire kaudu. 5.2.6. Koostoime muude seotud meetmetega Komisjon soovib tagada koostoime muude asjakohaste meetmete ja poliitikavaldkondadega, et toetada Euroopa teaduskraadi sujuvat ja edukat kasutuselevõttu. Selleks kavatsetakse teha järgmist: • jätkata Bologna protsessi vahendite ja riiklike akadeemilise tunnustamise infokeskuste võrgustiku (NARIC) rakendamise toetamist programmi „Erasmus+“ raames rahastatavate kiirendustöörühmade kaudu, et tagada kiiremad edusammud kvalifikatsioonide automaatsel tunnustamisel; • jätkuvalt edendada võimalusi kasutada Euroopa nullnetotööstuse akadeemiate loodud õppekavasid, sisu ja materjale ühiskraadide jaoks, mis on suunatud rohepöörde ja nullnetotehnoloogia tööstusharude oskuste nappuse leevendamisele; • uurida koostoimet ja seoseid direktiivi (millega kehtestatakse ELi raamistik kvalifikatsioonide tunnustamiseks reguleeritud kutsealadele juurdepääsuks)25 ja Euroopa teaduskraadi vahel ning • tagada kooskõla ja -toime Euroopa teaduskraadi ning Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku,26 mitmekeelse Europassi platvormi,27 Euroopa digitaalsete kvalifikatsioonitunnistuste28 ning oskuste ja ametite Euroopa klassifikaatori (ESCO)29 valdkonnas tehtava edasise töö vahel. Meetmed. Komisjon jätkab Bologna protsessi vahendite rakendamise toetamist programmi „Erasmus+“ 2024. aasta Euroopa kõrgharidusruumi projektikonkursi kaudu. Kavas on uurida seoseid Euroopa teaduskraadi ja kutsekvalifikatsioonide tunnustamise direktiivi vahel ning tagada kooskõla Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku, Europassi, Euroopa digitaalsete kvalifikatsioonitunnistuste ning oskuste ja ametite Euroopa klassifikaatoriga (ESCO). 5.2.7. Anda tihedas koostöös liikmesriikide ja sidusrühmadega ülevaade edusammudest Tuginedes tehtud edusammudele ja hinnangule selle kohta, kas kaks Euroopa teaduskraadi ühinemispunkti on sobivad, kavatseb komisjon alustada edasist tulevikku suunatud tööd, sealhulgas: • vaadata koos Euroopa teaduskraadi poliitikalabori ja Euroopa teaduskraadi foorumiga läbi liikmesriikides Euroopa teaduskraadi kasutuselevõtul tehtud edusammud; 25 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiiv 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta (ELT L 255, 30.9.2005, lk 22). 26 Nõukogu 22. mai 2017. aasta soovitus, milles käsitletakse elukestva õppe Euroopa kvalifikatsiooniraamistikku (ELT C 189, 15.6.2017, lk 15). 27 Europass. 28 Euroopa digitaalsed kvalifikatsioonitunnistused. 29 Oskuste ja ametite Euroopa klassifikaator. 17 • teha koostööd liikmesriikidega, et astuda täiendavaid samme kõrgharidusasutuste liitudele õigusliku staatuse loomiseks30. Meede. Komisjon kavatseb koos liikmesriikide ja sidusrühmadega anda ülevaate edusammudest Euroopa teaduskraadi loomise igas etapis. Komisjon kutsub liikmesriike üles töötama Euroopa teaduskraadi kasutuselevõtu nimel, kasutades vajalike reformide läbiviimiseks ELi vahendite kaudu antavat toetust ja vastastikust õpet. 5.2.8. Reformide seire ja toetamine Komisjon on pühendunud sellele, et tagada liikmesriikide jätkuv toetamine tõhusate reformide tegemisel Euroopa teaduskraadi kasutuselevõtuks, ning julgustab neid astuma samme, et maksimeerida ELi eelarve kasutamist ning kasutada täiel määral ära asjakohaste ja olemasolevate ELi rahastamisvahendite toetust. Lisaks tuletab komisjon liikmesriikidele meelde, et hariduse ja koolituse valdkonna ülevaade ning Euroopa poolaasta protsess on riiklike reformide toetamisel ja kiirendamisel väga asjakohased ja olulised. Mis puudutab tulevast toetust pärast 2027. aastat, siis tuletab komisjon meelde, et ettepanekut järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kohta ja sellega seotud läbirääkimiste tulemusi ei saa praegu veel ette ennustada. Meede. Komisjon kavatseb toetada liikmesriike Euroopa teaduskraadi kasutuselevõtuks vajalikes reformides ning kutsub neid üles kasutama asjakohaseid ELi vahendeid reformide läbiviimiseks. 6. Kokkuvõte Käesoleva teatisega Euroopa teaduskraadi loomise tegevuskava kohta kutsub komisjon liikmesriike, pädevaid piirkondade omavalitsusi ja nende kõrghariduskogukondi üles ühendama jõud üliõpilaste, tööandjate, ülikoolide ja Euroopa Liidu kui terviku hüvanguks. Euroopa teaduskraad on kavandatud vabatahtliku ja paindliku lahendusena, et ületada olemasolevad takistused, mis pärsivad Euroopa haridusruumi täieliku potentsiaali saavutamist. Astmeline lähenemisviis võimaldab kõigil haridussüsteemidel, austades täielikult nende mitmekesisust, valida ühinemiskoha Euroopa kraadi kasutuselevõtuks. Liikmesriikidel on juhtroll ja nad liiguvad edasi omas tempos ning komisjon toetab dialoogi ja vastastikust õppimist, pakub stiimuleid ja uurib koostoimet teiste algatustega. Nii nagu programmil „Erasmus+“ on olnud ülekanduv mõju rohkemate vahetusvõimaluste ja paindlikuma õpikeskkonna loomisel, aitaks Euroopa teaduskraad muuta ühisõppekavad kõigis kõrgharidusasutustes laiemalt kättesaadavaks, järgides seejuures täielikult subsidiaarsuse põhimõtet. 30 Nagu on märgitud komisjoni teatises Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele Euroopa ülikoolistrateegia kohta, 18. jaanuar 2022, COM(2022) 16 final. 18 Astudes järjekordse sammu Euroopa teaduskraadi loomise suunas ja kasutades ära selle ainulaadset Euroopa mõõdet, tunnustame Euroopa kõrgharidusasutuste riikidevahelisi koostööpüüdlusi pakkuda õpilastele enneolematuid võimalusi isiklikuks arenguks, akadeemilisteks saavutusteks ja Euroopa kodakondsuseks, andes neile parema eelduse olla edukas tänapäeva globaalses majanduses. Euroopa teaduskraad valmistab üliõpilasi ette orienteeruma ja saavutama edu maailmas, kus väljakutsetel ja võimalustel ei ole riigipiire. Peame oma õpilasi valmistama ette mitte ainult maailmamajanduses osalemiseks, vaid ka selle juhtimiseks. Seda tehes ei suurenda me üksnes liidu konkurentsivõimet, vaid aitame kaasa ka jõukama ja paremini ühendatud maailma saavutamisele. 19 18.04.2024 Kõrghariduspakett Otsuse ettepanek koordinatsioonikogule Kujundada seisukoht Kaasvastutaja sisendi tähtpäev 17.05.2024 KOKi esitamise tähtpäev 29.05.2024 VV esitamise tähtpäev 06.06.2024 Vastutav ministeerium: Haridus- ja Teadusministeerium; Kaasvastutajad: Sotsiaalministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Seisukoha valitsusse toomise alus ja põhjendus Seisukoha võtmist peab oluliseks peaminister või minister (VVS § 20¹ lg 2); Sisukokkuvõte Euroopa Komisjoni 27.03.2024 esitatud algatuste paketi eesmärk on panustada Euroopa haridusruumi edendamisse ja selle kaudu Euroopa konkurentsivõime ja atraktiivsuse suurendamisse. Euroopa teaduskraadi loomise tegevuskava teatisele lisaks on esitatud kaks nõukogu soovitust, millest üks käsitleb Euroopa kõrghariduse kvaliteeditagamise ja tunnustamise süsteemi ning teine atraktiivseid ja kestlikke karjäärivõimalusi kõrghariduses. Kas EL algatus reguleerib karistusi või haldustrahve? Ei Kas nähakse ette uue asutuse loomine (järelevalvelised või muud asutused)? Ei Kas lahenduse rakendamine vajab IT-arendusi? Vajab täiendavat analüüsi Eesmärgid 1. Euroopa teaduskraadi teemalise teatise (COM (2024) 144) eesmärk on edendada ühtsetel väärtustel põhinevat Euroopa kõrgharidusruumi, kõrvaldades takistusi ülikoolide piiriülesel koostööl ja ühisõppekavade ning ühise teaduskraadi välja arendamisel. Laiem eesmärk on panustada Euroopa konkurentsivõimesse tulevastele põlvkondadele tööturu seisukohalt vajalike oskuste ja pädevuste andmise ning parimate talentide Euroopasse meelitamise kaudu. Euroopa teaduskraad oleks uut tüüpi kvalifikatsioon, mis tuleb sätestada siseriiklikes õigusaktides ja põhineks ühiselt kokkulepitud Euroopa kriteeriumidel (teatisega samas paketis esitatud kvaliteedi tagamise ja tunnustamise süsteemide nõukogu soovituse eelnõu II lisas). Liikmesriikide ja huvirühmade koostöös väljatöötatud ning Erasmus+ eksperimentaalprojektide raames testitud kriteeriumid kajastavad õpikogemuse asjakohasust, pühendumist ühistele väärtustele ja ülikoolidevahelise koostöö tipptaset. Euroopa teaduskraadi peamised elemendid on:  see antakse välja ühiskraadina riigi, piirkonna või kõrgharidusasutuse tasandil nagu mis tahes muu kraad;  antakse vabatahtlikkuse alusel kogu ELs koostööd tegevate ülikoolide poolt, tõendades ühisõppekavade raames saavutatud tulemusi;  see põhineks ühistel EL tasandil kokku lepitud kriteeriumidel;  ühiskraadi väljaandmist võimaldaksid asjaomased siseriiklikud õigusaktid, mida toetavad riiklikud kvalifkatsiooniraamistikud;  antaks eelistatult välja digivormingus;  neid saaks automaatselt ELs tunnustada. Peamised takistused ülikoolide koostöö, ühisõppekavade ja ühiskraadide teel on riikide erinevad keerulised õigusaktid ja nõuded, nt spetsiiflised eeskirjad lõpueksamite vormi, hindamisskaala, õppekoormuse kohta, samuti mitmekeelsuspiirangud ühisõppekavades, mis suurenenud õpirände kontekstis enam ei ole asjakohased, füüsilise kohaloleku minimaalse või maksimaalse kestuse nõuded, kombineeritud/veebipõhise õppe vähene tunnustamine, partnerülikoolide õppejõudude osalemise piirangud, kraadide ja diplomite väljastamise piirangud (nt nõuded allkirjavormingule, heakskiidetud logodele, paberi mõõtmetele, paksusele jne), samuti riikide ebaühtlased edusammud Bologna protsessi meetmete rakendamisel, ka teaduskraadide akrediteerimiseks kasutatavate kvaliteeditagamise ja tunnustamise süsteemide menetluste ebatõhusus ja ülikooli personali madal motiveeritus riikidevahelises koostöös osalemisel (kuivõrd sellega tegelemist ei tunnustata akadeemilise karjääri osana piisavalt). Takistuste ületamise peamiseks lahendusteeks on leppida kokku Euroopa teaduskraadi ühistes kriteeriumides, mis tuginevad EL ja Bologna protsessis välja töötatud olemasolevatele vahenditele ning hindavad õppekava vastavust Euroopa väärtustele, õpikogemuse asjakohasusele (sh tööturu vajaduste, õpirände võimaluste aspektist), riikidevahelise õppekava korralduse ja juhtimise tasemele. Järk-järguliseks üleminekuks saavad liikmesriigid valida kas liituvad alguses ainult ettevalmistava Euroopa teaduskraadi märgisega (mis näitab, et kriteeriumid on täidetud) või juba siseriiklikusse õigusesse integreeritud kvalifkatsioonina Euroopa teaduskraadi väljaandmisega mitme eri riikidest pärit ülikoolide poolt. Siia juurde peaks tõhustama riikides olemasolevaid kvaliteeditagamise süsteeme, mis loob pakutava hariduse kvaliteedi suhtes usalduse ning on 2 Euroopa teaduskraadi eeltingimuseks. Selleks peaksid riigid lihtsustama vastavaid protsesse (igat liiki õppekavade jaoks, mitte vaid ühisõppekavade jaoks). Lisaks tuleb tähelepanu pöörata akadeemilise karjääri atraktiivsusele kõrghariduses ja edendada riikidevahelise koostööga seonduva töö väärtustamist, tunnustamist. Komisjoni plaanib toetada eesmärkide saavutamist dialoogi vahendamisega Erasmus+ toel loodava Euroopa teaduskraadi poliitikalaboris, kus töötataks sidusrühmadega välja suuniseid Euroopa teaduskraadi arendamiseks ja rakendamiseks, samuti on Erasmus+ rahastusel plaanis algatada projektid kõigi asjaosaliste kaasamise stimuleerimiseks. Komisjon korraldab riikide vahel vastastikuse õppe üritusi kõrghariduskoostöö parandamiseks ning plaanis on hakata iga-aastaselt korraldama Euroopa teaduskraadi foorumit. Lisaks toetab komisjon ülevaadete tegemist teaduskraadi kasutuselevõtuga seotud edusammudest ning annab üldist tuge riikidele reformide elluviimiseks asjakohaste EL vahendite kaudu. 2. Nõukogu soovituse eelnõu kvaliteeditagamise ja tunnustamise süsteemide kohta kõrghariduses (COM (2024) 147) keskendub kõrgharidusasutustes ja kvaliteedi tagamisega tegelevates pädevates asutustes protseduuride lihtsustamisele ja tõhustamisele, et vähendada menetluste bürokraatilikkust ja aeganõudvust. See võimaldaks asutuste vahel sujuvamat koostööd teha ja kõrghariduskvalifkatsioone automaatselt tunnustada. Soovitusi antakse liikmesriikidele viiel teemal.  Esiteks üldiselt kõigi kvaliteeditagamise süsteemide täiustamiseks soovitatakse riikidel üldiselt ajakohastada kvaliteeditagamise süsteemi vastavalt sotsiaalsele ja majanduslikule arengule, hõlmates aspekte nagu rohe- ja digipööre, kaasatus, bürokraatia vähendamine, läbipaistvus jne.  Teiseks tuleks liikmesriikidel välja töötada Euroopa raamistik ühtse lähenemise loomiseks kõrgharidusasutuste vaheliste sisemiste kvaliteeditagamise süsteemide väliseks hindamiseks, nt ühise välishindamise läbiviimist ülikoolide ühisõppekavadele ja ühistele mikrokraadiprogrammidele.  Kolmandaks soovitakse muuta kvaliteedi tagamise programmipõhist või kombineeritud lähenemist kiiremaks ja suunata institutsioonipõhisemaks.  Neljandaks antakse soovitused Euroopa teaduskraadiga seoses, sh soovitatakse kvaliteeditagamise asutustel võimaldada Euroopa teaduskraadi märgist välja anda, mis põhineks soovituse II lisas esitatud ühistel kriteeriumitel.  Viiendaks antakse soovitusi kvalifkatsioonide automaatse tunnustamise kohta, nt anda vastavaid suuniseid kõrgharidusasutustele, edendada andmete kogumist tunnustamisotsuste kohta, toetada digitaalsel kujul kraadide ja 3  mikrokraadide väljastamist ning toetada kvalifkatsioonide tunnustamise asutuste võimekust. 3. Nõukogu soovituse eelnõu atraktiivsete ja kestlike karjäärivõimaluste kohta kõrghariduses (COM (2024) 145) keskendub riikidevahelise koostööga seonduva töö väärtustamisele ja tunnustamisele akadeemiliste töötajate seas, samuti akadeemiliste rollide ja ülesannete mitmekesistamisele (nt innovaatilise ja tõhusa õpetamisega seoses) ning konkurentsivõimeliste, ohutute, õiglaste ja mittediskrimineerivate töötingimuste edendamisele. Soovitus keskendub kolmele teemale.  Esiteks riikidevahelise koostöö edendamiseks soovitakse liikmesriikidel julgustada personali kaasatust riikidevahelisse koostöösse nagu näiteks ühiskraadi õppekavade või ühiste haridus- ja koolituskavade tegevustesse. Seda saaks toetada näiteks nende eesmärkide karjäärimudelitesse ja personalipoliitikasse integreerimise kaudu, akadeemilise karjääri tunnustustussüsteemi või töötundide arvestuse kaudu. Võiks välja töötada eraldi karjääriperspektiivid ja talendijuhtimise meetmed neile töötajatele, kes on seotud haridusasutuste liitude (nt Euroopa Ülikoolide liidud) koordineerimistegevustes, samuti julgustada tööalast rännet EL ja rahvusvahelisel areenil, kasutades Europassi ja Eurese platvormi, ning toetame töötajate elukestvat õpet. Riigid peaksid toetama kõrgharidusasutusi rahvusvahelisele koostööle pühendunud piisava inimressursi tagamisel.  Teiseks akadeemiliste rollide ja ülesannete mitmekesistamiseks soovitatakse riikidel kõrgharidussektori personalipoliitikas tunnustada võrdselt akadeemiliste töötajate erinevaid rolle (nt õpetamise kõrval ka teadustöö, ettevõtlus ja innovatsioon, teadmiste väärindamine) ning toetada töötajate liikumist nende rollide vahel ning edendada rollide suhtes võrdset lugupidamist. Liikmesriigid peaksid edendama praktikaid kõrgharidusasutustes järjepideva oskuste arendamise nimel (koolitused, uute metoodikate praktikasse võtmine, innovatsioonikeskuste loomine, elukestva õppe toetamine) ja viima sisse innovatsiooni ja kvaliteedi taseme hindamiseks indikaatorid kvaliteeditagamise protsessidesse.  Kolmandaks antakse soovitused töötingimuste ja sotsiaalkaitse edendamise kohta, nimelt kollektiivlepete, sotsiaaldialoogi ja kaasatuse teemal, näiteks värbamispraktika ja töötingimuste läbipaistvuse, ligipääsetavuse parandamiseks, palgalõhe vähendamiseks, töö- ja pereelu ühitamiseks, paindlike töötingimuste ja sotsiaalkaitse (mitmesuguste hüvitiste) tagamiseks ja sellega seotud info kättesaadavuseks. Samuti akadeemilise vabaduse, soolise võrdsuse, soolise tasakaalu ning võrdsete võimaluste ja kaasatuse kohta. 4 Mõju ja sihtrühm Vajab täiendavat analüüsi. Kavandatud muudatusest on peamiselt mõjutatud üliõpilased, tööandjad ja tööturg, kõrgharidusasutused, akadeemilised töötajad. Kaasamine Kaasata kõik asjassepuutuvad sidusrühmad ja partnerid, eelkõige kõrghariduskogukond. 5 Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne. Eelnõu toimik: 20.2.1/24-0163 - COM(2024) 144 KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE Euroopa teaduskraadi loomise tegevuskava Arvamuse andmine eelnõude kohta Haridus- ja Teadusministeeriumile vastavalt Riigikantselei 22.04.2024 resolutsioonile. Osapooled: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Sotsiaalministeerium Tähtaeg: 17.05.2024 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c4b3b315-acf3-4bf9-944c-599d5c5e219d Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c4b3b315-acf3-4bf9-944c-599d5c5e219d?activity=2 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main . Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Haridus- ja Teadusministeerium / / ; Riigikantselei / / 2-5/24-00668 Resolutsiooni teema: Kõrghariduspakett Adressaat: Haridus- ja Teadusministeerium Ülesanne: Tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 152` lg 1 p 2 ning Vabariigi Valitsuse reglemendi § 3 lg 4 palun valmistada ette Vabariigi Valitsuse seisukoha ja otsuse eelnõu järgnevate algatuste kohta, kaasates seejuures olulisi huvigruppe ja osapooli: - KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE Euroopa teaduskraadi loomise tegevuskava, COM(2024) 144; - Proposal for a COUNCIL RECOMMENDATION on attractive and sustainable careers in higher education (Nõukogu soovituse eelnõu atraktiivsete ja kestlike karjäärivõimaluste kohta kõrghariduses), COM(2024) 145; - Ettepanek: NÕUKOGU SOOVITUS Euroopa kõrghariduse kvaliteeditagamise ja tunnustamise süsteemi kohta, COM(2024) 147. EISi toimiku nr: 24-0163 Tähtaeg: 27.05.2024 Adressaat: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Sotsiaalministeerium Ülesanne: Palun esitada oma sisend Haridus- ja Teadusministeeriumile seisukohtade kujundamiseks antud eelnõude kohta (eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu). Tähtaeg: 17.05.2024 Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 06.06.2024 istungil ja Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lg 6 kohaselt sellele eelneval nädalal (29.05.2024) EL koordinatsioonikogus. Esialgsed materjalid EL koordinatsioonikoguks palume esitada hiljemalt 27.05.2024. Kinnitaja: Merli Vahar, Euroopa Liidu asjade direktori asetäitja Kinnitamise kuupäev: 22.04.2024 Resolutsiooni koostaja: Elen Nurme [email protected], 693 5201