Pöördumine

Ats Kübarsepp Teie nr Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuur Meie 19.04.2024 nr 7-7/240083/2402353 [email protected] Terviseminister Riina Sikkut Sotsiaalministeerium [email protected] Juhatuse esimees Arkadi Popov AS Lääne-Tallinna Keskhaigla [email protected] Kontrollkäik Põhja prefektuuri Tallinna kainestusmajja Lugupeetud proua minister, härra prefekt, härra juhatuse esimees Õiguskantsleri nõunikud kontrollisid 15.12.2023 hilisõhtul ette teatamata Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Tallinna kainestusmaja (edaspidi: kainestusmaja). Nõunikud tutvusid kainestusmaja ruumide ja dokumentidega ning vestlesid töötajatega. Inimeste kainestusmajja toimetamine on nõuetekohaselt protokollitud. Protokollidesse on korralikult kirja pandud teave selle kohta, kas inimese suhtes on rakendatud vahetut sundi ning millist vahendit ning kui pikalt on kasutatud. Kainestusmajja toodud inimese vaatab läbi AS Lääne-Tallinna Keskhaigla tervishoiutöötaja ning osutab talle vajaduse korral meditsiiniabi. See on oluline ja vajalik joobes inimese tervise kaitseks. Ka Piinamise ja Ebainimliku või Alandava Kohtlemise või Karistamise Tõkestamise Euroopa Komitee (CPT) selgituste järgi on oluline, et joobeseisundis kinnipeetu viidaks kiiresti meditsiiniõe vastuvõtule (vt CPT 2021. aasta raport Soome kohta, p 20). Väärib kiitust, et kainestusmajja on varutud puhtaid riideid, mida inimestele vajadusel kasutada antakse. Muret teeb ohjeldusmeetmete õigusvastane kasutamine ning vaimse tervise probleemidega inimeste kinnipidamine. Probleeme on ka sellega, et kambritesse paigutatud inimestele ei anta madratseid, kambrites pole joogitopse ning meditsiiniosakonnas on kasutusel vananenud seadmed. Vaimse tervise probleemidega inimeste kinnipidamine Kainestusmaja ametnikega peetud vestlustest võib järeldada, et enesevigastamisele kalduvaid inimesi on paigutatud kainestuskambrisse ka alasti ning neile pole antud madratsit. See ei ole sobiv abinõu inimese enesekahjustamise vältimiseks. Pealegi ei ole ennast kahjustava suitsiidse inimese koht kainestusmajas.  2 Enesele ohtliku inimese kainestuskambrisse paigutamise kohta peab otsuse tegema kainestusmaja tervishoiutöötaja. Põhjalik ja korrektne esmane tervisekontroll on äärmiselt oluline nii inimese enda kui ka personali seisukohast. Nii saab muu hulgas kindlaks teha, kas inimesel võib olla vaimse tervise probleeme ning kalduvust enesekahjustamisele (vt CPT 2022. aasta raport Rumeenia kohta, p 20). Kainestusmajja toodud inimest kontrollib kõigepealt õde, kes otsustab, kas inimese võib paigutada kainestuskambrisse või mitte. Kui tervishoiutöötaja leiab, et inimeselt peab enne kainestuskambrisse paigutamist tema turvalisuse huvides riided ära võtma, peab talle viivitamata andma asemele ohutu riietuse. Lisaks tuleb inimesele väljastada rebenemiskindel madrats. Kui selgub, et inimesel on raske vaimse tervise häire või ta on suitsiidne, tuleb ta esimesel võimalusel toimetada haigla psühhiaatriaosakonda, esmalt tuleks talle aga pakkuda asjakohast abi kainestusmajas (vt CPT 2009. aasta raport Ühendkuningriigi kohta, p 148). Madratsite väljastamine ja temperatuur kambrites Kontrollkäigu tarbeks kogutud info annab alust arvata, et kõrge küttehinnaga perioodil võidi vähendada kambrite kütmist, mistõttu oli õhutemperatuur neis ruumides ajuti tavapärasest madalam. Lisaks tuvastasid nõunikud kontrollkäigul, et mitmes kambris lamasid inimesed põrandal, sest madratseid neile ei antud. Selgus, et madratsit ei anta agressiivsetele inimestele, sest nad võivad selle ära lõhkuda, ning ennastkahjustava käitumisega inimestele, sest nad võivad madratsi ümbrise eemaldada, selle sisse pugeda ning endale nii viga teha. Kainestusmaja kambrites peab olema keskkond, mis on inimesele ohutu ja ei kahjusta tema tervist. Kambrid peavad olema ka korralikult köetud (vt CPT 2010. aasta raport Gruusia kohta, p 40). Kambrisse toimetatud inimesele tuleb anda madrats ning neile, kes jäävad kainestusmajja ööseks, tuleb anda ka puhas tekk. Kui kainestusmajas kasutatavad madratsid ei sobi ennastkahjustava käitumisega või agressiivsetele inimestele, tuleb võtta kasutusele rebenemiskindlad madratsid, mida joobes inimene ei saaks lõhkuda ning millega ei saaks end ka vigastada (vt CPT 2021. aasta raport Hispaania kohta, p 37; 2022. aasta raport Saksamaa kohta, p 24 ning 2023. aasta raport Itaalia kohta, p 34). Joogitopsid kambrites Kontrollkäigul selgus, et kainestusmaja kambrites ei ole joogitopse. Kainestusmaja ametnikud ei osanud ka selgitada, miks ei saa kainestusmajja toodud inimesele ühekordselt kasutatavat topsi anda. Selleks et kinnipeetu saaks kainestuskambris joogivett paremini kätte, tuleks talle anda kambrisse kaasa puhas joogitops. Ohjeldusmeetmete kasutamine meditsiiniosakonnas Politsei võib kasutada sidumisvahendeid vaid korrakaitseseaduses (KorS) sätestatud alustel ja korras kuni ühe tunni vältel. Sidumisvahendi kasutamist tuleb nõuetekohaselt protokollida. Näiteks lubab seadus politseil kasutada sidumisvahendit, kui on alust arvata, et inimene võib ennast vigastada või tappa (KorS § 79 lg 1 p 3).  3 Selgus, et politseiametnike kaasabil seotakse joobes inimene kainestusmaja meditsiiniosakonnas sageli voodi külge riidest rihmadega, et oleks võimalik talle meditsiiniabi osutada. Näiteks 28.11.2023 seoti meditsiiniosakonnas voodi külge patsient, kes oli kontaktne, kuid meditsiinitöötaja hinnangul ebaadekvaatne ja rahutu. Inimese ohjeldamine kainestusmajas tervishoiuteenuse osutamise eesmärgil ei ole lubatud. Olen seda rõhutanud ka 2018. aastal Tallinna kainestusmajja tehtud kontrollkäigu kokkuvõttes. Tervishoiuteenuse osutamise ajal võib inimese liikumisvabadust piirata vaid psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) alusel tahtest olenematu psühhiaatrilise abi osutamisel, karistusseadustiku ja PsAS-i sätete alusel psühhiaatrilise sundravi kohaldamisel ning nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse alusel teatud juhtudel nakkushaigele tahtest olenematu ravi osutamisel. Õiguslik selgusetus juhtudel, kus patsienti tuleb arstiabi andmise ajal ohjeldada, on suur probleem. Põhjus on selles, et puuduvad selged ja patsientide põhiõigusi kaitsvad normid, mis määraks kindlaks, kes ja millal võib vastu võtta otsuse ohjeldusmeetmete kasutamise kohta ja kuidas on tagatud ohjeldatu seisundi jälgimine ja dokumenteerimine. Puuduvad ka meetmed võimalike kuritarvituste vastu. Sellele olukorrale juhtisin tähelepanu 2023. aastal Sotsiaalministeeriumile saadetud märgukirjas. Olukorra lahendamise eest vastutab Sotsiaalministeerium. Sestap palun ministeeriumil valmistada võimalikult kiiresti ette vajalikud õigusnormid, järgides märgukirjas antud soovitusi. Meditsiiniosakonna seadmed Vestlusest kainestusmaja töötajatega selgus, et mitu meditsiiniosakonna vererõhumõõtjat on vananenud ning seetõttu ei ole võimalik kainestusmajja toodud inimestele teha esmast tervisekontrolli kiiresti ja täpselt. Kuna seadmed on vanad, ei ole nende mõõtmistulemused usaldusväärsed. Talvel võib ette tulla juhtumeid, kus kainestusmajja tuuakse alajahtumise tunnustega inimesi, kellele tuleb otsekohe osutada meditsiiniabi. Meditsiiniosakonnas puudub aga vedelike soojenduskapp, mida saaks kasutada alajahtunud patsientide raviks vajalike vedelike soojendamiseks. Palun Lääne-Tallinna Keskhaiglal asendada Tallinna kainestusmaja aegunud meditsiiniseadmed uutega ning hankida alajahtunud patsientide abistamiseks vajalik vedelike soojenduskapp. Ootan Teilt tagasisidet hiljemalt 27. maiks. Austusega /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Madise Arno Tuisk 693 8414 [email protected]