KINNITATUD SA Kutsekoda juhatuse liikme 17.10.2019 korraldusega nr 44 Taotlus kutsestandardi koostamiseks Kavandatava kutsestandardi nimetus ( eeldatav, esialgne ) Psühhoterapeut väljaõppepõhise spetsialiseerumisega Millisel eesmärgil kutsestandard koostatakse? Kutse andmine Täiendkoolitus Tasemeõppe õppekava Reguleeritud tegevusala x Kutsealase tegevuse eesmärk ja peamised tööülesanded Psühhoterapeut on psühhoteraapia ja rehabilitatsiooni spetsialist. Psühhoteraapia on käitumishäirete, psühhosotsiaalsete , psühhosomaatiliste , ja kannatusi põhjustavate seisundite terviklik, teadlik, planeeritud ning teaduslikel e psühhoteraapilistel e meetoditel e tuginev käsitlus. Psühhoteraapia eesmärk on leevendada ja ravida häirivaid hoiakuid, sümptomeid ja probleeme ning toetada kliendi arengut ning heaolu. See nõuab nii üldist kui ka spetsiifilist väljaõpet ja haridust . Psühhoteraapia põhineb unikaalsel psühhoterapeudi ja kliendi suhtel. Psühhoterapeudi töös on olulisel kohal eetiliste põhimõtete ja konfidentsiaalsuse nõuete järgimine. Psühhoteraapiat viiakse läbi individuaalteraapiana, grupis, paaride või perekondadega. Psühhoterapeut kasutab erinevaid psühhoterapeutilisi tehnikaid muutuse saavutamiseks, kriiside ja traumade käsitlemiseks. Psühhoterapeut rakendab oma kutseoskusi ja teadmisi , lähtudes inimeste eripärast, sotsiaalsetest ning kultuurilistest erinevustest. Psühhoterapeudi peamisteks tööülesanneteks on kliendi olukorra hindamine, kontseptualiseerimine , psühhoterapeutilise töö kavandamine ja läbiviimine, protsessi vahehindamine ja kokkuvõtete tegemine. Lisanduvad tööülesanded on koolitamine, superviseerimine, eksperthinnagute andmine, publitseerimine ja osalemine vaimse tervise valdkonna arendustegevuses. Tööaeg jaguneb tööks klientidega, iseseisvaks tööks, võrgustikutööks, erialaseks koostööks ning enesetäiendamiseks. Töö toimub psühholoogiliselt pingelises ja muutuvas keskkonnas kõrgendatud haavatavuse seisundis klientidega. Psühhoterapeudid töötavad tervishoiu- ja rehabilitatsiooniteenuse osutaja juures, sotsiaal- ja haridusasutustes või erapraksises. Psühhoterapeut spetsialiseerub vastavalt läbitud väljaõppele järgmistes suundades: analüütiline psühhoteraapia , eksistentsiaalne psühhoteraapia , gestaltpsühhoteraapia , protsessile orienteeritud psühhoteraapia , psühhoanalüütiline grupi psühhoteraapia ja grupianalüüs , psühhoanalüütiline lasteteraapia , psühhoanalüütiline noorukite psühhoteraapia , psühhodraama psühhoteraapia . Psühhoteraapia suundi võib tulevikus lisanduda, kui suunad vastavad Euroopa Psühhoteraapia Assotsiatsiooni ja käesoleva kutsestandardi tingimustele. Kutsestandardi väljatöötamise vajaduse põhjendus Õppekava koostamine (ka koolituste algatamine) ja/või kutse andmise algatamine Põhjendage, miks on vaja õppekava koostada, miks selle valdkonna töötajatel on vaja kokku lepitud kompetentsusnõuded, hindamist ja kutsetunnistusi? Kirjeldage, milliseid uuringuid või küsitlusi olete ise või on kellegi teise poolt läbi viidud kutsestandardi koostamise ja kutse andmise vajaduse välja selgitamiseks? Eestis on vaimse tervise valdkonnas tõsised probleemid spetsialistide puuduse ja kvaliteetse abi kättesaadavusega ( OECD 2021a ; Riigikontroll 2022 ) ( Eesti Inimarengu Aruanne EIA 2023 , tulevikustsenaariumid, p 7). Riigikontrolli aruanne (novembris 2022) Riigikogule „ Eesti tervishoiu suundumused” algab tõdemusega, et t ervishoius on rahanappusest suuremaks probleemiks kujunenud töötajate süvenev puudus./.../ Psühhiaatreid ja teisi vaimse tervise spetsialiste on juurde vaja, samas on praegustki taset keeruline hoida. Samal ajal näitavad uuringud vaimse tervise probleemide esinemissageduse jätkuvat tõusu. Kasvavas trendis on nii diagnoositavate häirete hulk kui ka enesehinnangulised kaebused, depressioonirisk on igal neljandal ja üldistunud ärevushäire risk igal viiendal täiskasvanul. Häire- ja ravikeskse mudeliga jätkates on diagnoositavaid vaimse tervise häireid tulevikus veelgi rohkem, sest teadlikkuse paranedes ja häbimärgistatuse vähenedes pöörduvad inimesed üha rohkem abi saamiseks tervishoiusüsteemi poole.” (EIA 2023, tulevikustsenaariumid, p.6) Psühhoterapeudi kutse loomise vajadus toetub Euroopa Psühhoteraapia Assotsiatsiooni ( asutatud Viinis 1991, ühendab 200 organisatsiooni 43 Euroopa riigist ja selle kaudu rohkem kui 120 000 psühhoterapeuti ) poolt 21.10.1990 loodud Strasbourg´i Psühhoteraapia Deklaratsioonile . Nimetatud Euroopa Psühhoteraapia valdkonna kutsete ja väljaõppe kvaliteeti hindav dokument sätestab psühhoterapeudi iseseisva kutsealana . Kõik psühhoteraapia käesolevas taotluses nimetatud spetsialiseerumissuunad lähtuvad Euroopa Psühhoteraapia Assotsiatsiooni kvalifikatsiooninõuetest 2023: The European Certificate of Psychotherapy Psühhoteraapia valdkonna reguleerimiseks ja kvaliteedi tagamiseks vajab kutsestandardit ka Psühhoterapeut (spetsialiseerumisega läbitud PT väljaõppe suunale) , kuna eriala erineb ettevalmistuselt ja sisult hetkel kehtivatest kutseregistri Tervise ja heaolu valdkonna psühholoogia kutseala reguleeritud kutsetest (psühholoog-nõustaja, kliiniline psühholoog, loovterapeut jt.) . Psühhoterapeudi kutsestandard aitab Eesti vaimse tervise maastikul selgitada kutse kompetentsusnõudeid ja nende vastavust Eurpoopa Psühhoteraapia Assotsatsiooni kvalifikatsiooninõuetele . Kutsetunnistuste väljastamine loob selgust tööturul . V aimse tervise valdkond, kus on tõsised probleemid töötajate puuduse ja kvaliteetse abi kättesaadavusega (EIA 2023, Riigikontrolli aruanne Riigikogule Eesti tervishoiu suundumused 2022 nov), saab psühhoterapeutide näol juurde kvalifikatsiooninõuetele vastavaid spetsialiste. Samuti toetab kutsestandard vajadusel ka teistest Euroopa riikidest Eestisse tööle asunud psühhoterapeutide kvalifikatsiooni hindamist. EPTA liiksmesorganisatsioonide psühhoterapeutide aastased töömahud on juba praegu ligemale 47650 klienditöötundi 6800 kliendiga, kuid eriala ise on kutsestandardiga reguleerimata. EV seadusandlus (ainult reguleeritud kutsed) Nimetage õigusakt, millest tulenevalt on tegemist reguleeritud kutsega või õigusakt, millega nõutakse kutsealal töötamiseks kutsetunnistust Ohvriabi seadus ja Ohvriabi osutava isiku erialase ettevalmistuse nõuded ja koolitused (RT I, 04.04.2023,13) Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamise kavatsus Kui palju on orienteeruvalt kutsealal töötajaid? Hetkel töötab kutsealal orienteeruvalt 175-185 psühhoterapeut i . Kui palju on neid ettevõtteid, kus nad töötavad? Nimetage olulisemad • SKA o hvriabi teenus , l astemajad , a senduskodud, n aiste tugikeskused, kriisiabikeskused • Tervishoiuasutused: Marienthali kliinik, ITK, PERH, Pärnu haigla, Tallinna Lastehaigla, perearstikeskused, erakliinikud • Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitsei, Eesti Advokatuur, Riigikohus, Kriminaalhooldus • MTÜ Igale Lapsele Pere, Eesti Laste ja Noorte Diabeediühing, Käo Keskus, ABB, Moreno Keskus, Laste ja Noorte Kriisiprogramm • KOVid (sh Ukraina põgenikega töö) • rehabilitatsioonimeeskonnad • omastehooldajate toetussüsteem • haridusasutused • Tallinna Vaimse Tervise Keskus Kui palju on potentsiaalseid kutse taotlejaid? Esmajoones 100 - 150 psühhoterapeuti . Millised koolitusvõimalused on hetkel olemas? Nimetage peamised õppeasutused ja/või täiendkoolitajad ning orienteeruv õppijate ar v Väljaõppes on kõikidel suundadel kokku 131 õppijat, 2024 . aasta sügisel on lisandumas 30-35 õppijat. Täpsemad arvud suundade põhiselt on näha ülevaatetabelis: Psühhoteraapia väljaõpe ja töömahud Analüütiline psühhoteraapia ja psühhoanalüüs International Association for Analytical Psychology standarditele vastavat väljaõpet pakub Eestis alates 2022 . a astast FEGAP instituu t . Väljaõppes on 12 ja õppesse kandideerimise protsessis 18-24 õppijat (alustavad õppega 2024 . aasta septembris) Eksistentsiaalne psühhoteraapia Humanistliku ja eksistentsiaalse psühhoteraapia instituut HEPI (Leedu) Väljaõppes on 10 inimest. Gestaltpsühhoteraapia GIS International (Taanis) väljaõppes on 7 inimest. Baltic Institute for Psychotherapy (Läti) Eestis toimuvas väljaõppes on 26 inimest, Metanoia Institute (UK) MSc väljaõppes 1 ning Estonian Gestalt & Training Center OÜ Eestis 2024 . aasta sügisel alustav as väljaõppe grup is 12-15 inimest . Protsessile orienteeritud psühhoteraapia POP Baasväljaõpe Eestis 1998-2003 Eesti Protsesstöö Ühing ( AION Psühholoogia Erakool, koolitusluba 1131 HM, koostöös Portlandi Protsessitöö Instituudiga USA). Väljaõppe läbis 15 inimest. Väljaõpe Euroopas: Zürichi protsessitöö instituut (Šveits) Šveitsi Psühhoterapeutide Assotsiooni poolt akrediteeritud väljaõpe Protsessile orienteeritud psühhoteraapia Diploma väljaõppe programm Research Society for Process Oriented Psühhology UK (UK) Diploma väljaõpe akrediteeritud The United Kingdom Council of Psychotherapy (UKCP) poolt POP Slovensko (Slovakkia) Protsessile orienteeritud psühhoteraapia väljaõpe akrediteeritud Slovakkia tervishoiuministeeriumi SIVP poolt Fundacja Studium Psychologii Procesu Poland ja Fundacja Instytut Psychologii Procesu (Poola) akrediteeritud Polish Psychotherapy Council poolt Psühhoanalüütiline grupi psühhoteraapia ja grupianalüüs Väljaõpet viivad läbi rahvusvaheliste katusorganisatsioonide poolt heakskiidetud koolitusorganisatsioonid : European Accredited Psychotherapy Training Institute EAPTI European Group Analytic Training Institution Network EGATIN European Federation for Psychoanalytic Psychoterapy EFPP Psühhoanalüütiline lasteteraapia Väljaõpet viib läbi Eesti Psühhoanalüütilise Lasteteraapia Selts, kes on European Federation for Psychoanalytic Psychotherapy täisliige. Väljaõppes on 17 inimest. Lisaks on eelmisest väljaõppegrupist lõputöö etapis 6 inimest, keda koolitasid UK psühhoterapeudid järgmistest organisatsioonidest: Scottish Institute of Human Relations , Tavistock Clinic ja British Association of Psychotherapists ja Soomest Therapeia Foundation & Institute . Psühhoanalüütiline noorukite psühhoteraapia Helsingi ülikool. Väljaõpe toimub koostöös teraapiaühingutega Therapeia ja Nuorisopsykoterapiasäätiö Väljaõpe Euroopas: Tavistock Centre London Institut für Kinder -, Jugendlichen und Familientherapie Psühhodraama psühhoteraapia Eestis koolitavad Psühhodraama terapeute ( Certified Practitioner in Psychodrama , Sociometry and Group Psychotherapy , CP) Moreno Keskus MTÜ (ja selle juures asunud Tallinna Psühhodraama Kool) ning Tartu P sühhodraama Instituut . Mõlemad väljaõppeasutused on loodud 1995. a. 2000-2024 on psühhodraama CP taseme lõpetanuid 112 . Kutsestandardi koostamisel kasutatavad rahvusvahelised standardid või nõuded (olemasolul nimetage) Kõik psühhoteraapia spetsialiseerumissuunad lähtuvad Euroopa Psühhoteraapia Assotsiatsiooni kvalifikatsiooninõuetest 2023: The European Certificate of Psychotherapy Lisaks lähtub iga spetsialiseerumissuund rahvusvahelisest standardist, mis esitab nõuded nimetatud suuna väljaõppele ja kvalifikatsioonile (vt eelmises punktis väljaõppeorganisatsioonide info). Millised organisatsioonid, ettevõtted ja asutused on olnud kaasatud KS koostamise vajaduse väljaselgitamisse? Koostamise vajaduse väljaselgitamisse on kaasatud EP TA: Eesti Analüütilise Psühholoogia Selts ja Soome- Eesti Analüütilise Psühholoogia Selts Eesti Eksistentsiaalse Psühhoteraapia Selts Eesti Gestaltpsühhoterapeutide Ühing Eesti Grupianalüüsi Selts Eesti Psühhoanalüütilise Lasteteraapia Selts Noorukite Psühhoteraapia Selts Eesti Psühhodraama Ühing Eesti Protsessitöö Ühing Eesti Psühhoanalüütiline Selts Sotsiaalkindlustusamet VATEK SOM Vaimse tervise osakond Info planeeritava kutsestandardi rakenduskava kohta. Täita juhul, kui kutse andmine ja kutsetunnistuste väljastamine on kutsestandardi koostamise eesmärk . Info plaanitava kutse andmise kohta Milline organisatsioon on potentsiaalne konkursiga valitava kutse andja õiguste taotleja? Nimetage organisatsioonid, kes kaasatakse kutse andmise protsessi. Kutset andva organisatsiooni õigusi taotleb Eesti Psühhoteraapia Assotsiatsioon, kes kaasab protsessi kõik EPTA liikmesorganisatsioonid . Lisaks kaasatakse: Sotsiaalkindlustusamet VATEK SOM Vaimse tervise osakond KOV-id / KOV-ide esindusorganisatsioon Ettepanekut esitava organisatsiooni nimetus Eesti Psühhoteraapia Assotsiatsioon Kontaktisiku nimi Salli Põldvere Kontaktisiku ametikoht President Kontaktandmed e-aadress
[email protected] mobiiltelefon +372 56653451 postiaadress Tartu mnt 7-5, 10145 Tallinn Organisatsiooni kodulehe aadress https://psyhhoteraapia.com/
Saatja: "SM Info"
Saaja: "SM Info"
Teema: FW: Psühhoterapeudi ning töö- ja organisatsioonipsühholoogide kutsestandardite loomise taotlused
Kuupäev: 2024-04-17 06:06
From: Helen Uustalu <
[email protected]
<mailto:
[email protected]> >
Sent: Tuesday, April 16, 2024 1:01 PM
To: Katre Koppel <
[email protected] <mailto:
[email protected]> >
Subject: Psühhoterapeudi ning töö- ja organisatsioonipsühholoogide
kutsestandardite loomise taotlused
15.04.2024 nr 6-8/10
Tere Katre!
Kutsekotta on laekunud kaks taotlust kutsestandardite loomise
algatamiseks:
1. Eesti Psühhoteraapia Assotsiatsiooni taotlus psühhoterapeudi
kutsestandardi välja töötamiseks
2. Eesti Psüholoogide Liidu taotlus töö- ja
organisatsioonipsühholoogi kutsestandardi välja töötamiseks
Mõlemad taotlused on lisatud ka manusesse.
Psühhoterapeut, tase 7 kutsestandard töötati esmakordselt välja 2016/2017,
kuid Tervishoiu Kutsenõukogu 27.04.2017 koosolekul antud kutsestandardit
ei kinnitanud põhjendusega, et psühhoteraapiat ei tohi läbi viia inimene,
kellel puudub meditsiiniline haridus või kliinilise psühholoogi pädevus.
Psühhoteraapia peab jääma kliinilise psühholoogi spetsialiseerumiseks.
Tõenduspõhise psühhoteraapia läbiviimine on meil kompetentsina kirjeldatud
kutsestandardis kliiniline psühholoog, tase 7
<https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standardid/vaata/11197801>
spetsialiseerumisena kliiniline psühholoog-psühhoterapeut, tase 7.
Tööpsühholoog, tase 7 kutsestandard on varasemalt välja töötatud
2012/2013, kuid antud kutsestandard ei leidnud kasutust töömaailma kutse
andmises ja tulenevalt sellest lõppes standardi kehtivus 2018 aastal.
Eesti Psühholoogide Liit on esitanud taotluse töö- ja
organisatsioonipsühholoogi kutsestandardi loomiseks juba 2022. aasta
alguses, mida 07.04.2022 Tervishoiu Kutsenõukogu ei kinnitanud.
Kutsenõukogus toodi põhjendustena välja, et psühholoogia valdkonnas võiks
kaaluda erinevate spetsialiseerumiste loomist olemasolevates
kutsestandardites, et vältida erinevate osaliselt kattuvate standardite
loomist. Lisaks tehti ettepanek valdkonna selgemaks kaardistamiseks
koostöös Sotsiaalministeeriumiga, et selgitada välja, millised on peamised
vajalikud psühholoogia kutsealad, kuidas need omavahel suhestuvad ning
millised on nende rollid ja paigutumine vaimse tervise süsteemis
tervikuna. Samuti toodi välja, et selgemalt peaks olema paigas ka
hariduslik ettevalmistus.
Kuna Sotsiaalministeeriumis on hetkel algusfaasis analüüs vaimse tervise
spetsialistide kvalifikatsiooni teekondade kaardistusest, siis hetkel
oleme Kutsekojas allolevaid psühholoogia valdkonna kutsestandardeid
muudatusteta pikendanud kuni 15.11.2025
Kliiniline psühholoog, tase 7
<https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standardid/vaata/11197801>
Psühholoog-nõustaja, tase 7
<https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standardid/vaata/11197839>
Spordipsühholoog, tase 7
<https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standardid/vaata/11197899>
Lisaks on standardid ka koolipsühholoogile, mis kehtivad kuni 31.12.2025
Koolipsühholoog, tase 7
<https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standardid/vaata/10859349> ja
Koolipsühholoog, tase 8
<https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standardid/vaata/10859507>
Oleme Kutsekojas samuti seisukohal, et psühholoogide kutsestandardite
uuendamisel tuleb esmalt analüüsida valdkonna ekspertide poolt erinevate
standardite kompetentside kattuvust ja selleks peab selgelt paigas olema
erinevate psühholoogia suundade hariduslik ettevalmistus. Kui ilmneb suur
kattuvus, siis on mõistlik standardeid kokku tõsta ja erinevad
psühholoogia valdkonnad kirjeldada spetsialiseerumistena.
Kuidas on teie seisukoht antud kutsestandardite loomise taotluste
menetlemiseks? Kas need taotlused oleks mõistlik panna ootele kuni
selguvad analüüsi tulemused? Jääme ootama teie seisukohta hiljemalt 30.
aprilliks. Täname!
Tervitades
Helen Uustalu
Kutsenõukogude koordinaator
Tel +372 6791 752
SA Kutsekoda
Mustamäe tee 16, Tallinn 10617
KINNITATUD
SA Kutsekoda juhatuse liikme
17.10.2019 korraldusega nr 44
Taotlus kutsestandardi koostamiseks
Kavandatava Töö- ja organisatsioonipsühholoog
kutsestandardi nimetus
(eeldatav, esialgne)
Millisel eesmärgil Kutse andmine
kutsestandard
x
koostatakse?
Kutsealase tegevuse Töö- ja organisatsioonipsühholoog on psühholoogia eriala magistrikraadi või sellega
eesmärk ja peamised võrdsustatud haridust omav spetsialist, kes tegeleb organisatsioonides tööalase
tööülesanded käitumise ja toimetulekuga seonduvate probleemide ennetamise ja lahendamisega nii
indiviidi, grupi- kui ka organisatsiooni tasandil. Töö- ja organisatsioonipsühholoogi töö
eesmärk on suurendada inimeste tööalast heaolu organisatsioonis,
kohanemisvõimelisust ja tulemuslikkust. Tegevused on suunatud tööga seotud
haigestumiste ja õnnetuste ning vaimse tervise probleemide ennetamisele ja esmase abi
ning lahenduste leidmisele.
Töö- ja organisatsioonipsühholoog on töötervishoiuspetsialist, kes aitab kaasa
psühhosotsiaalselt tervisliku ja ohutu töökeskkonna loomisele, hindab töökeskkonna
vastavate ohutegurite mõju töötajate tervisele, nõustab tööandjat ja töötajaid
probleemide lahendamisel ning on parendusmeetmete rakendamise eestvedajaks. Töö-
ja organisatsioonipsühholoog töötab vajadusel koos teiste töötervishoiuspetsialistidega
(st töötervishoiuarsti, töötervishoiuõe, tööhügieeniku, tööfüsioterapeudi ja
ergonoomiga) osutades töötervishoiuteenuseid (TTOS §19) ning oma pädevuse piirides
osutab ka teisi tööalast heaolu toetavaid teenuseid.
Töö ja organisatsioonipsühholoogi kvalifikatsiooniga spetsialist omab lisaks
magistrikraadile või sellega võrdsustatud erialasele ettevalmistusele põhjalikke teadmisi
organisatsiooni arengust ja dünaamikast. Tunneb süvitsi juhtimis- ja
organisatsiooniteooriaid, organisatsioonide toimimise põhimõtteid. Omab ülevaadet
grupiprotsesside dünaamikast ja hoiakute kujunemisest ning juhtimisest. Oskab
kujundada nii organisatsiooni, grupi kui üksikisiku tasandil psühhosotsiaalset heaolu
toetavaid protsesse, sh töökorralduse, tööalase arengu, võrdse ja õiglase kohtlemise
ning töökeskkonna kujundamine jms. Tunneb ja oskab hinnata
valdkonnaspetsiifiliste mõõtmisvahendite valiidsust.
Tegutsemine töö- ja organisatsioonipsühholoogina nõuab kutsestandardi lisana EuroPsy
alusel loodava töö- ja organisatsioonipsühholoogi eetikastandardi järgimist.
Tuginedes ENOP-EAWOP mudelile (European Curriculum Reference Model with
Minimum Standards for W&O Psychology,
http://www.eawop.org/uploads/datas/8/original/Enop%20-
%20Eawop%20Reference%20model%202007.pdf) jaotatakse töö- ja
organisatsioonipsühholoogi kutsealane tegevus kolme tegevusvaldkonda, mis
keskenduvad inimtöö tegevuse erinevatele osadele ja aspektidele:
● tööpsühholoogia (work psychology) - puudutab inimeste tegevust tööl, st
kuidas inimesed tegelevad oma ülesannetega vastavates kontekstides. Inimene
on töötaja rollis, kes (nii individuaalselt kui kollektiivselt) täidab ülesandeid, mis
tulenevad organisatsiooni tööprotsessidest. Olulised teemad: tööülesanded,
töökeskkond, ajaplaneerimine, sooritus ja pingutus, vigade tegemine, koormus,
väsimus, heaolu, tööülesannete ja töökoha disainimine, tööriistade disainimine,
tehnoloogia jne.
● personalipsühholoogia (personnel psychology) - käsitleb suhet inimeste ja
organisatsiooni vahel, eelkõige töötaja-tööandja suhte loomist, arengut ja
lõpetamist. Olulised teemad: värbamise- ja valikuprotsessid ning meetodid ja
Kavandatava Töö- ja organisatsioonipsühholoog
kutsestandardi nimetus
(eeldatav, esialgne)
töötajate arendustegevused, võimed ja võimekus, oskused ja kompetentsid,
tööalane heaolu, pühendumus ja motivatsioon, karjääriarendamine, soorituse
hindamine, tagasisidestamine ja tunnustamine, koolitus ja pädevuste arendamine
jne.
● organisatsioonipsühholoogia (organizational psychology) - käsitleb
inimeste tööalast käitumist organisatsioonis. Olulised teemad:
organisatsioonikultuur ja organisatsiooni struktuur. Muutuste juhtimine ja areng,
nende inimsõbralik kommunikatsioon, otsustusprotsessid, juhtimine,
psühhosotsiaalne turvalisus organisatsioonis, inimestevahelised suhted
töökeskkonnas jne.
Töö- ja organisatsioonipsühholoogi peamised tegevusvaldkonnad:
● Psühhosotsiaalselt turvalise töökeskkonna kujundamine - hindab
psühhosotsiaalse töökeskkonna ohutegureid ja teeb ettepanekuid olukorra
muutmiseks ja parandamiseks, nõustab tööandjat psühhosotsiaalsete
ohutegurite mõju vähendamise osas ning juhendab töötajaid
psühhosotsiaalsete ohuteguritega seotud riskide maandamise osas (sh annab
tööandjale soovitusi töökeskkonna psühhosotsiaalsete tegurite
kohandamiseks töötajatele sõltuvalt erivajadusest). Võimalusel ja vajadusel
koostöös teiste töötervishoiuspetsialistidega. Suunab organisatsioonikultuuri
kujundamist oma vastutusala piirides.
● Töötajate ja tööandjate psühholoogiline nõustamine - eesmärgiks on
tööstressi vähendamine ja läbipõlemise ennetamine.
● Töötajate motivatsiooni ja rahulolu suurendamine. Kaasamise ja õiglase
kohtlemisega seotud protseduuride tagamine.
● Töötajate omavahelised suhted - peamiseks eesmärgiks on töökliima
parandamine. Töötajate omavaheliste suhete reguleerimine ja konfliktide
lahendamine, koosmeele kujundamine.
● Organisatsiooni arendamine ja muudatustega toimetuleku toetamine
Töötajate toetamine muudatuste protsessis. Juhtide nõustamine muudatuste
juhtimisel ja organisatsiooni arendamisel.
● Organisatsiooni uuringute läbiviimine, tulemuste analüüsimine ja
interpreteerimine ning tulemuste põhjal arendustegevuste ja sekkumiste
planeerimine. Töö analüüsi läbiviimine.
● Personali arendamise, nõustamise, hindamise toetamine - eesmärgiks on
inimese tulemuslikkuse ja tõhususe taastamine/tõstmine ning heaolu
suurendamine. Juhendab, suunab ja nõustab töötajaid karjääri planeerimisel.
Inimene-töö ja inimene-organisatsioon sobivuse kirjeldamine ja hindamine:
töötab välja, rakendab ja hindab personali valiku protseduure järgides võrdse
kohtlemise põhimõtteid, nõustab hindamisinstrumentide valikul –
psühhomeetrilised testid, struktureeritud intervjuud, kompetentside
hindamise harjutused jne.
Hindab koolitus- ja täiendõppe vajadusi koostöös juhtide ja spetsialistidega ja
vajadusel viib läbi töö- ja organisatsioonipsühholoogia-alaseid koolitusi.
● Inimene-tehnoloogia interaktsioon ja tööprotsessid – hindab süsteemide
funktsionaalsuse mõju inimpsüühikale ja teeb vajadusel
parendusettepanekuid. Hindab tehnoloogiaga seonduvate probleemide
tekkimise või õnnetuste juhtumise tõenäosust.
Kutsestandardi väljatöötamise vajaduse põhjendus
Õppekava koostamine (ka Põhjendage, miks on vaja õppekava koostada,, miks selle valdkonna töötajatel on
koolituste algatamine) vaja kokku lepitud kompetentsusnõuded, hindamist ja kutsetunnistusi?
Kirjeldage, milliseid uuringuid või küsitlusi olete ise või on kellegi teise poolt läbi
viidud kutsestandardi koostamise ja kutse andmise vajaduse välja selgitamiseks?
Kavandatava Töö- ja organisatsioonipsühholoog
kutsestandardi nimetus
(eeldatav, esialgne)
ja/või kutse andmise
algatamine Sotsiaalministeeriumile koostatud Töötervishoiuteenuse uuringu (2020)
lõpparuandes tuuakse välja, et töösuhete muutuvad vormid toovad kaasa erinevate
riskide (ülekoormus, vaimne väsimus jms) ülekandumise töötajatele, mis omakorda
tingib suurema tööstressi, võimalikud terviseriskid ja väiksemad enesetäiendamise
võimalused. Samas aruandes tuuakse välja, et vaimse tervise probleemid on esimene
asi, mille üle töötajad kurtsid, kuid see probleem jäi enamasti töötajate endi
lahendada, mistõttu töötajad pöördusid vaimse tervise probleemidega tööandja
teadmata ja töötervisekontrollist sõltumatult perearsti poole. Tööandjate väitel on
keeruline teha vahet, kas vaimne pinge on tingitud tööst või eraelust. Läbiviidud
küsitluse tulemused kinnitasid, et tööandjatel jääb puudu teadmistest ja oskustest
märgata ja ennetada vaimse tervise häireid. Selgus ka, et kuigi suur osa ettevõtete
juhtidest pöörab töötajate läbipõlemise ohule tähelepanu (68%), ei ajenda
võimalikud tähelepanekud tööandjaid siiski nende probleemidega tegelema ning
paljud ei olnud kursis sellega, kas nende töötajate vaimset tervis on kontrollitud.
Seega on oluline, et tööandjatel oleks kontakt töö- ja organisatsioonipsühholoogiga,
kellel on pädevus nimetatud probleeme ennetada või neile lahendusi leida.
Töötervishoiuarstid saavad küll töötaja vajadusel edasi suunata, kuid neil napib
pädevusi ja ressursse, et tegeleda töökeskkonna psühhosotsiaalsete ohuteguritega
(nt juhtimisstiil, töökoormuse planeerimine jms) ning töötajate ja tööandjate
psühholoogilise nõustamisega.
Viimase kümne aasta jooksul on psüühika ja käitumishäirete esinemissagedus
keskses tööealises elanikkonnas (25-54) tõusnud hüppeliselt. Kui 2014 oli psüühika ja
käitumishäirete esmashaigestumuskordaja keskses tööhõive vanuserühmas 3840, siis
2022 aastaks oli see kasvanud 4884-ni (kasv 27%). Meeleoluhäired on kasvanud
vastavalt 989-lt 1379-ni (39%). Samuti on viimase 10 aasta jooksul jätkunud trend, et
tavapärasest kõrgemat stressi tajub keskmiselt iga viies täiskasvanu.
Eesti inimarengu aruanne (2023) toob välja ka, et vaimse tervise häirete levik Eesti
täiskasvanud rahvastikus on suur: 28%-l on depressioonirisk, 20%-l risk
ärevushäireks, 39%-l unehäirete risk ning 43%-l vaimse kurnatuse ilmingud.
Nimetatud probleemide tekkimise ja süvenemise põhjused võivad paljudel juhtudel
olla töökeskkonnas toimuvast tõukunud. Näiteks Eurostati (2021) andmetel pidasid
Eestis 2020. aastal 41% naistest ja 34% meestest töökeskkonda nende vaimset tervist
kahjustavaks ja 48% vastanuist leidis, et tööst tulenevad terviseprobleemid
mõjutavad nende igapäevaseid tegevusi. Peamiste stressi põhjustena toodi välja
suurt töökoormust ja ajasurvet ning suhtlemist keeruliste kolleegide ja klientidega.
Vastavalt 2013. aasta Euroopa Tööohutuse ja Agentuuri poolt läbiviidud
töötervishoiualase küsitlusele peab 51% Euroopa Liidu töötajatest (Eestis 41%) tööst
põhjustatud stressi tavaliseks ja keskmiselt 54% EL töötajatest (Eestis 64%) oletavad,
et lähima viie aasta jooksul kasvab nende inimeste arv, kes kannatavad tööstressi
tõttu. Tööst tingitud stressi saab ennetada, juhtida ja maandada nii üksikisiku
(töötaja) tasandil kui organisatsiooni (tööandja) tasandil. See on ka üks 2023. aasta
Eesti inimarengu aruande ettepanekuid - ennetusse investeerimine läbi
keskkondade, sh töökeskkondade, kujundamise https://inimareng.ee/et/eesti-
inimarengu-aruanne-2023/).
Alates 2023 aastast on Sotsiaalministri määrusega lisatud kutsehaiguste loetellu
tööökeskkonna psühhosotsiaalsetest ohuteguritest põhjustatud kutsehaigustena 1)
posttraumaatiline stressihäire ja 2) muud haigused, mida põhjustavad töökeskkonna
psühhosotsiaalsed ohutegurid.
Samaaegselt on vähenenud psühhiaatrilise ja psühholoogilise abi kättesaadavus,
ravijärjekorrad vajaminevate teenuste saamiseks ulatuvad mitme kuuni.
Kavandatava Töö- ja organisatsioonipsühholoog
kutsestandardi nimetus
(eeldatav, esialgne)
Eelneva alusel on kvalifitseeritud abi olemasolu ja abi tööealisele sihtrühmale vajalik
ja väärtuslik. Sotsiaalministeerium toob lähtudes Maailma terviseorganisatsiooni
vaimse tervise definitsioonist ning vaimse heaolu ja tervise korralduse püramiidist
välja, et ennetustegevus ja vaimset tervist toetava töökoha kujundamine on oluliselt
odavam hilisema sekkumise kuludest (vt ka Tervise Arengu Instituut: Vaimne tervis
töökohal. Käsiraamat tööandjale ja töötajale 2015). Näiteks Ühendkuningriigis on
Westfield Health (www.westfieldhealth.com) analüüsi andmetel vaimse tervise tõttu
töölt puudumine 2020 aastal läinud ettevõtetele maksma 14 miljardit naela.
Euroopa Psühholoogide Assotsiatsioon (European Federation of Psychologists’
Associations - EFPA), kuhu kuulub ka Eesti Psühholoogide Liit on sätestanud
psühholoogide kvalifikatsiooninõuded EuroPsy (or European Certificate in
Psychology) mis on Euroopas kehtivaks psühholoogi teenust osutavate spetsialistide
hariduse, väljaõppe ja kompetentside raamnõueteks EuroPsy aluspädevused
kirjeldavad psühholoogi alaste teadmiste, oskuste ja hoiakute peamisi aspekte, mis
on vajalikud erialases rakenduses. Eraldi on määratletud töö- ja
organisatsioonipsühholoogi kui spetsialisti baaspädevused. Nimetatud
baaspädevused on EuroPsy-ga kooskõlas olevate psühholoogikutsete omistamise
aluseks ning vastavat kutset omava psühholoogi puhul on tõendatud erialaseks
tegevuseks vajalikke baaspädevuste omandatus.
Ameerika Psühholoogide Assotsiatsiooni (APA) 2023 aastal läbiviidud Tööelu uuringu
tulemustest ilmnes, et 92% töötajatest on (väga oluline või oluline), et nende
tööandja väärtustaks töötajate emotsionaalset ja psühholoogilist heaolu ning toetaks
töötaja vaimset tervist, samas 57% ilmnesid vähemalt mõned läbipõlemise
sümptomid. 2022. aastal APA poolt läbiviidud Tööelu uuringust selgus, et 94%
töötajatest, kelle tööandja pakkus tuge töötajate vaimse tervise probleemidega
toimetulekuks, hindasid seda väga efektiivseks või efektiivseks.
Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (edaspidi TTOS) § 9. alusel on kirjeldatud
füsioloogilised ja psühhsotsiaalsed ohutegurid , mis võivad aja jooksul viia
tervisekahjustuseni või aja jooksul põhjustada muutusi töötaja psüühilises seisundis.
Töötaja füüsilise ja vaimse ülekoormuse vältimiseks peab tööandja kohandama töö
töötajale võimalikult sobivaks, arvestama töötaja kehalisi, vaimseid, soolisi ja ealisi
iseärasusi, tema töövõime muutumist tööpäeva või vahetuse jooksul ning võimalikku
pikaajalist üksinda töötamist.
Töökeskkonna kujundamise, tööstressi ennetamiseks ja ohutuma töökeskkonna
loomiseks, tööga seotud haigestumiste ennetamiseks, töötaja tervise ja töövõime
säilitamiseks on tööandjale partneriks töötervishoiu spetsialistina töö- ja
organisatsioonipsühholoog (TTOS § 19).
Töötervishoiuspetsialisti erialast pädevust peab tõendama diplom,
spetsialiseerumine või täiendusõppe tunnistus (TTOS § 19 lg 4). Lisaks on
mittemeditsiinilise töötervishoiuteenuse osutajad, sh töö- ja
organisatsioonipsühholoogid kohustatud end Majandustegevuse registrisse
registreerima (https://www.riigiteataja.ee/akt/TTOS TTOS § 19`) ja nende tegevuse
üle teostab järelevalvet Terviseamet.
EuroPsy on Euroopa kvalifikatsioonistandard psühholoogide jaoks, mis täiendab
kohalikke riiklikke standardeid ja aitab avalikkusel ära tunda, kas psühholoogi saab
lugeda pädevaks mingis kindlas valdkonnas praktiseerima (Eesti Psühholoogide Liit,
http://www.epl.org.ee/wb/pages/europsy.php). EuroPsy loeb psühholoogi
kompetentseks praktiseerima teatud kindlas kutsevaldkonnas, millest üks on töö- ja
organisatsioonipsühholoogia. Seetõttu on alust antud kutseala ka Eestis
Kavandatava Töö- ja organisatsioonipsühholoog
kutsestandardi nimetus
(eeldatav, esialgne)
diferentseerida ja reglementeerida. EuroPsy-le tuginedes on plaanis koostada töö- ja
organisatsioonipsühholoogi kutsestandard.
Samas Eestis ei ole töö- ja organisatsioonipsühholoogi kui töötervishoiuspetsialisti
kvalifikatsiooni ja vajaminevaid oskuseid määratletud ning pelgalt
majandustegevusteate esitamine ei näita, et esitaja on pädev konkreetse teenuse
osutamiseks. Seega puudub võimalus spetsialistide pädevuse asjakohasuse
hindamiseks ja kontrollimiseks. Ühest küljest on nii tööturul kui seadusandlusest
tulenev vajadus töö- ja organisatsioonipsühholoogide kui töötervishoiuspetsialistide
järele, samas ei ole ühtset alust töö- ja organisatsioonipsühholoogide kutsealaste
kompetentside ja pädevuste hindamiseks, kvalifikatsiooni tõestamiseks ega
spetsialistide töö kvaliteedi tagamiseks. Seeläbi võib töötervishoiuteenust osutada
isik, kellel on ebapiisav erialane väljaõpe ja kvalifikatsioon töö- ja
organisatsioonipsühholoogina ehk töötervishoiuspetsialistina töötamiseks.
Kutsega töö- ja organisatsioonipsühholoogide vajadusele viitab ka erinevate
alternatiivtõlgendusgruppide poolt levitatav väärinfo ning kui puudub selge eristus
tõenduspõhist kvalifikatsiooni omavate ja mitteomavate teenusepakkujate vahel
võivad inimesed teha psühholoogilise abi piiratud kättesaadavuse tingimustes
ekslikke valikud ning jääda ilma tõenduspõhisest abist ning halvimal juhul võib
tulemuseks olla vaimse tervise halvenemine.
EV seadusandlus (ainult Nimetage õigusakt, millest tulenevalt on tegemist reguleeritud kutsega või õigusakt,
reguleeritud kutsed) millega nõutakse kutsealal töötamiseks kutsetunnistust
Töötervishoiu ja tööohutuse seadus määratleb tööpsühholoogi kui
töötervishoiuteenuse osutaja
Kui palju on orienteeruvalt Arvestades kokku erinevates vormides töö- ja organisatsioonipsühholoogi
kutsealal töötajaid? pädevusvaldkonda kuuluvate teenuste pakkujaid ja tööülesannete täitjaid võib
spetsialistide suurusjärk olla üle 500.
Kui palju on neid Ettevõtete hulka on väga keeruline hinnata, sest vastavat teenust osutavad erinevate
ettevõtteid, kus nad ametinimetustega töötajad, lisaks psühholoogi ametinimetusele osutavad sarnast
töötavad? Nimetage teenust/täidavad sarnaseid ülesandeid psühholoogi kvalifikatsiooniga personalijuhid,
olulisemad organisatsioonidel on lepingud psühholoogi teenust pakkuvate isikute või
organisatsioonidega vastava teenuse osutamiseks jms. Näiteks mõned spetsialiste
koondavad ja teenuseid osutavad ettevõtted:
· Esmed Töötervishoid OÜ
· HeBA Clinic OÜ
· Meliva AS
· A-G Projekt OÜ - projekt "Võõras sõber"
. City Tervisekliinik
. Hoole OÜ
· AT Praksis OÜ
· Tripod Grupp OÜ
Kui palju on potentsiaalseid
kutse taotlejaid? Potentsiaalsed kutsetaotlejad on Eesti Töö- ja Organisatsioonipsühholoogide Liidu
täisliikmed ning huvi väljendanud kaasliikmed. Majandustegevusteate esitanud
isikud, kes osutavad kutsealaga seotud teenuseid, võiksid potentsiaalselt kutset
taotleda. Mitmed organisatsioonid on võtnud tööle või sõlminud lepingu
psühholoogi pädevust eeldavate teenuste (sh psühholoogiline nõustamine)
osutamiseks psühholoogidega, kes võiks olla huvitatud just töö- ja
organisatsioonipsühholoogi kutse taotlemisest.
Kavandatava Töö- ja organisatsioonipsühholoog
kutsestandardi nimetus
(eeldatav, esialgne)
Tööandjate vaates võiks kutse olemasolu olla eeliseks teenusepakkuja valikut
kergendava kvalifikatsiooni näitajana. Kutsega töö- ja organisatsioonipsühholoogi
puhul on tema kompetentsid kutsega tõendatud.
Eelolevat arvesse võttes võib kutset taotlevate psühholoogide arv olla umbes 100-
200. Esimese 5 aasta jooksul võiks iga aasta kohta olla umbes 10 taotlejat
Millised koolitusvõimalused Tallinna ülikool ja Tartu ülikool pakuvad psühholoogia erialast haridust kolmel
on hetkel olemas? tasemeõppe astmel (BA, MA ja PhD).
Nimetage peamised TLÜ psühholoogia eriala magistriõppes on organisatsioonipsühholoogiale
õppeasutused ja/või spetsialiseerumise moodul. Täiendkoolitusena on võimalik omandada kompetentse
organisatsioonikäitumise õppekava baasil.
täiendkoolitajad ning
TÜ-s on täiendkoolitusena on võimalik omandada vajalikke lisakompetentse
orienteeruv õppijate arv majandusteaduskonna õppekavade baasil (organisatsioonikultuur, juhtimine jms).
Kutsestandardi koostamisel EFPA (European Federation of Psychologists' Associations) Regulations on EuroPsy
kasutatavad (European standard of education and professional training in psychology) Work and
rahvusvahelised standardid Organizational Psychology. Vt ka: Specialist EuroPsy Certificate in Work and
või nõuded (olemasolul Organizational Psychology (https://www.europsy.eu/quality-and-standards/europsy-
specialisation
nimetage)
ENOP - European Network of Organizational and Work Psychologists; EAWOP -
European Association of Work and Organizational Psychology)
EONP-EAWOP Model: European Curriculum Reference Model with Minimum
Standards for W&O Psychology: Basic and Advanced
(http://www.eawop.org/uploads/datas/8/original/Enop%20-
%20Eawop%20Reference%20model%202007.pdf;
APA (American Psychological Association) Division 14 - Society for Industrial and
Organizational Psychology
Millised organisatsioonid, Eesti Psühholoogide Liit, Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool, Eesti Töö- ja
ettevõtted ja asutused on Organisatsioonipsühholoogide Liit, Tripod
olnud kaasatud KS
koostamise vajaduse
väljaselgitamisse?
Info planeeritava kutsestandardi rakenduskava kohta.
Täita juhul, kui kutse andmine ja kutsetunnistuste väljastamine on kutsestandardi koostamise eesmärk .
Info plaanitava kutse Milline organisatsioon on potentsiaalne konkursiga valitava kutse andja õiguste
andmise kohta taotleja? Nimetage organisatsioonid, kes kaasatakse kutse andmise protsessi.
Kutse andmise õiguste taotleja on Eesti Psühholoogide Liit.
Kutse väljatöötamise protsessi on plaanis vastavalt vajadusele kaasatud
konsultantidena erinevad huvipooled - sh Eesti Töö- ja Organisatsioonipsühholoogide
Liit, Eesti Ametiühingute Keskliit, Tööandjate keskliit, Eesti Töötervishoiuarstide Selts,
Personalijuhtide Ühing PARE, Tervise Arengu Instituut, Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool,
Tallinna Tehnikaülikool
Ettepanekut esitava Eesti Psühholoogide Liit
organisatsiooni nimetus
Kontaktisiku nimi Kadi Liik
Kontaktisiku ametikoht Eesti Psühholoogide Liidu volikogu liige, Tallinna likooli teenekas lektor
Kontaktandmed e-aadress
[email protected]
Mobiiltelefon 56603825
Postiaadress Psühholoogia instituut, Tartu Ülikooli, Näituse 2, Tartu
50409
Organisatsiooni www.epl.org.ee
kodulehe aadress
Taotlus kutsestandardi koostamiseks Kavandatava kutsestandardi nimetus ( eeldatav, esialgne ) Töö- ja organisatsioonipsühholoog Millisel eesmärgil kutsestandard koostatakse? Kutse andmine x Kutsealase tegevuse eesmärk ja peamised tööülesanded Töö- ja organisatsioonipsühholoog on psühholoogia eriala magistrikraadi või sellega võrdsustatud haridust omav spetsialist, kes tegeleb organisatsioonides tööalase käitumise ja toimetulekuga seonduvate probleemide ennetamise ja lahendamisega nii indiviidi, grupi- kui ka organisatsiooni tasandil. Töö- ja organisatsioonipsühholoogi töö eesmärk on suurendada inimeste tööalast heaolu organisatsioonis, kohanemisvõimelisust ja tulemuslikkust. Tegevused on suunatud tööga seotud haigestumiste ja õnnetuste ning vaimse tervise probleemide ennetamisele ja esmase abi ning lahenduste leidmisele. Töö- ja organisatsioonipsühholoog on töötervishoiuspetsialist, kes aitab kaasa psühhosotsiaalselt tervisliku ja ohutu töökeskkonna loomisele, hindab töökeskkonna vastavate ohutegurite mõju töötajate tervisele, nõustab tööandjat ja töötajaid probleemide lahendamisel ning on parendusmeetmete rakendamise eestvedajaks. Töö- ja organisatsioonipsühholoog töötab vajadusel koos teiste töötervishoiuspetsialistidega (st töötervishoiuarsti, töötervishoiuõe , tööhügieeniku , tööfüsioterapeudi ja ergonoomiga ) osutades töötervishoiuteenuseid (TTOS §19) ning oma pädevuse piirides osutab ka teisi tööalast heaolu toetavaid teenuseid. Töö ja organisatsioonipsühholoogi kvalifikatsiooniga spetsialist omab lisaks magistrikraadile või sellega võrdsustatud erialasele ettevalmistusele põhjalikke teadmisi organisatsiooni arengust ja dünaamikast. Tunneb süvitsi juhtimis- ja organisatsiooniteooriaid, organisatsioonide toimimise põhimõtteid. Omab ülevaadet grupiprotsesside dünaamikast ja hoiakute kujunemisest ning juhtimisest. Oskab kujundada nii organisatsiooni, grupi kui üksikisiku tasandil psühhosotsiaalset heaolu toetavaid protsesse, sh töökorralduse, tööalase arengu, võrdse ja õiglase kohtlemise ning töökeskkonna kujundamine jms. Tunneb ja oskab hinnata valdkonnaspetsiifiliste mõõtmisvahendite valiidsust. Tegutsemine töö- ja organisatsioonipsühholoogina nõuab kutsestandardi lisana EuroPsy alusel loodava töö- ja organisatsioonipsühholoogi eetikastandardi järgimist. Tuginedes ENOP-EAWOP mudelile ( European Curriculum Reference Model with Minimum Standards for W&O Psychology , http://www.eawop.org/uploads/datas/8/original/Enop%20-%20Eawop%20Reference%20model%202007.pdf ) jaotatakse töö- ja organisatsioonipsühholoogi kutsealane tegevus kolme tegevusvaldkonda, mis keskenduvad inimtöö tegevuse erinevatele osadele ja aspektidele: ● tööpsühholoogia ( work psychology ) - puudutab inimeste tegevust tööl, st kuidas inimesed tegelevad oma ülesannetega vastavates kontekstides. Inimene on töötaja rollis, kes (nii individuaalselt kui kollektiivselt) täidab ülesandeid, mis tulenevad organisatsiooni tööprotsessidest. Olulised teemad: tööülesanded, töökeskkond, ajaplaneerimine, sooritus ja pingutus, vigade tegemine, koormus, väsimus, heaolu, tööülesannete ja töökoha disainimine, tööriistade disainimine, tehnoloogia jne. ● personalipsühholoogia ( personnel psychology ) - käsitleb suhet inimeste ja organisatsiooni vahel, eelkõige töötaja-tööandja suhte loomist, arengut ja lõpetamist. Olulised teemad: värbamise- ja valikuprotsessid ning meetodid ja töötajate arendustegevused, võimed ja võimekus, oskused ja kompetentsid, tööalane heaolu, pühendumus ja motivatsioon, karjääriarendamine, soorituse hindamine, tagasisidestamine ja tunnustamine, koolitus ja pädevuste arendamine jne. ● organisatsioonipsühholoogia ( organizational psychology ) - käsitleb inimeste tööalast käitumist organisatsioonis. Olulised teemad: organisatsioonikultuur ja organisatsiooni struktuur. Muutuste juhtimine ja areng, nende inimsõbralik kommunikatsioon, otsustusprotsessid, juhtimine, psühhosotsiaalne turvalisus organisatsioonis, inimestevahelised suhted töökeskkonnas jne. Töö- ja organisatsioonipsühholoogi peamised tegevusvaldkonnad: Psühhosotsiaalselt turvalise töökeskkonna kujundamine - hindab psühhosotsiaalse töökeskkonna ohutegureid ja teeb ettepanekuid olukorra muutmiseks ja parandamiseks, nõustab tööandjat psühhosotsiaalsete ohutegurite mõju vähendamise osas ning juhendab töötajaid psühhosotsiaalsete ohuteguritega seotud riskide maandamise osas (sh annab tööandjale soovitusi töökeskkonna psühhosotsiaalsete tegurite kohandamiseks töötajatele sõltuvalt erivajadusest). Võimalusel ja vajadusel koostöös teiste töötervishoiuspetsialistidega. Suunab organisatsioonikultuuri kujundamist oma vastutusala piirides. Töötajate ja tööandjate psühholoogiline nõustamine - eesmärgiks on tööstressi vähendamine ja läbipõlemise ennetamine. Töötajate motivatsiooni ja rahulolu suurendamine. Kaasamise ja õiglase kohtlemisega seotud protseduuride tagamine. Töötajate omavahelised suhted - peamiseks eesmärgiks on töökliima parandamine. Töötajate omavaheliste suhete reguleerimine ja konfliktide lahendamine, koosmeele kujundamine. Organisatsiooni arendamine ja muudatustega toimetuleku toetamine Töötajate toetamine muudatuste protsessis. Juhtide nõustamine muudatuste juhtimisel ja organisatsiooni arendamisel. Organisatsiooni uuringute läbiviimine, tulemuste analüüsimine ja interpreteerimine ning tulemuste põhjal arendustegevuste ja sekkumiste planeerimine. Töö analüüsi läbiviimine. Personali arendamise, nõustamise, hindamise toetamine - eesmärgiks on inimese tulemuslikkuse ja tõhususe taastamine/tõstmine ning heaolu suurendamine. Juhendab, suunab ja nõustab töötajaid karjääri planeerimisel. Inimene-töö ja inimene-organisatsioon sobivuse kirjeldamine ja hindamine: töötab välja, rakendab ja hindab personali valiku protseduure järgides võrdse kohtlemise põhimõtteid, nõustab hindamisinstrumentide valikul – psühhomeetrilised testid, struktureeritud intervjuud, kompetentside hindamise harjutused jne. Hindab koolitus- ja täiendõppe vajadusi koostöös juhtide ja spetsialistidega ja vajadusel viib läbi töö- ja organisatsioonipsühholoogia-alaseid koolitusi. Inimene-tehnoloogia interaktsioon ja tööprotsessid – hindab süsteemide funktsionaalsuse mõju inimpsüühikale ja teeb vajadusel parendusettepanekuid. Hindab tehnoloogiaga seonduvate probleemide tekkimise või õnnetuste juhtumise tõenäosust. Kutsestandardi väljatöötamise vajaduse põhjendus Õppekava koostamine (ka koolituste algatamine) ja/või kutse andmise algatamine Põhjendage, miks on vaja õppekava koostada,, miks selle valdkonna töötajatel on vaja kokku lepitud kompetentsusnõuded, hindamist ja kutsetunnistusi? Kirjeldage, milliseid uuringuid või küsitlusi olete ise või on kellegi teise poolt läbi viidud kutsestandardi koostamise ja kutse andmise vajaduse välja selgitamiseks? Sotsiaalministeeriumile koostatud Töötervishoiuteenuse uuringu (2020) lõpparuandes tuuakse välja, et töösuhete muutuvad vormid toovad kaasa erinevate riskide (ülekoormus, vaimne väsimus jms) ülekandumise töötajatele, mis omakorda tingib suurema tööstressi, võimalikud terviseriskid ja väiksemad enesetäiendamise võimalused. Samas aruandes tuuakse välja, et vaimse tervise probleemid on esimene asi, mille üle töötajad kurtsid, kuid see probleem jäi enamasti töötajate endi lahendada, mistõttu töötajad pöördusid vaimse tervise probleemidega tööandja teadmata ja töötervisekontrollist sõltumatult perearsti poole. Tööandjate väitel on keeruline teha vahet, kas vaimne pinge on tingitud tööst või eraelust. Läbiviidud küsitluse tulemused kinnitasid, et tööandjatel jääb puudu teadmistest ja oskustest märgata ja ennetada vaimse tervise häireid. Selgus ka, et kuigi suur osa ettevõtete juhtidest pöörab töötajate läbipõlemise ohule tähelepanu (68%), ei ajenda võimalikud tähelepanekud tööandjaid siiski nende probleemidega tegelema ning paljud ei olnud kursis sellega, kas nende töötajate vaimset tervis on kontrollitud. Seega on oluline, et tööandjatel oleks kontakt töö- ja organisatsioonipsühholoogiga, kellel on pädevus nimetatud probleeme ennetada või neile lahendusi leida. Töötervishoiuarstid saavad küll töötaja vajadusel edasi suunata, kuid neil napib pädevusi ja ressursse, et tegeleda töökeskkonna psühhosotsiaalsete ohuteguritega (nt juhtimisstiil, töökoormuse planeerimine jms) ning töötajate ja tööandjate psühholoogilise nõustamisega. Viimase kümne aasta jooksul on psüühika ja käitumishäirete esinemissagedus keskses tööealises elanikkonnas (25-54) tõusnud hüppeliselt. Kui 2014 oli psüühika ja käitumishäirete esmashaigestumuskordaja keskses tööhõive vanuserühmas 3840, siis 2022 aastaks oli see kasvanud 4884-ni (kasv 27%). Meeleoluhäired on kasvanud vastavalt 989-lt 1379-ni (39%). Samuti on viimase 10 aasta jooksul jätkunud trend, et tavapärasest kõrgemat stressi tajub keskmiselt iga viies täiskasvanu. Eesti inimarengu aruanne (2023) toob välja ka, et vaimse tervise häirete levik Eesti täiskasvanud rahvastikus on suur: 28%-l on depressioonirisk, 20%-l risk ärevushäireks, 39%-l unehäirete risk ning 43%-l vaimse kurnatuse ilmingud. Nimetatud probleemide tekkimise ja süvenemise põhjused võivad paljudel juhtudel olla töökeskkonnas toimuvast tõukunud. Näiteks Eurostati (2021) andmetel pidasid Eestis 2020. aastal 41% naistest ja 34% meestest töökeskkonda nende vaimset tervist kahjustavaks ja 48% vastanuist leidis, et tööst tulenevad terviseprobleemid mõjutavad nende igapäevaseid tegevusi. Peamiste stressi põhjustena toodi välja suurt töökoormust ja ajasurvet ning suhtlemist keeruliste kolleegide ja klientidega. Vastavalt 2013. aasta Euroopa Tööohutuse ja Agentuuri poolt läbiviidud töötervishoiualase küsitlusele peab 51% Euroopa Liidu töötajatest (Eestis 41%) tööst põhjustatud stressi tavaliseks ja keskmiselt 54% EL töötajatest (Eestis 64%) oletavad, et lähima viie aasta jooksul kasvab nende inimeste arv, kes kannatavad tööstressi tõttu. Tööst tingitud stressi saab ennetada, juhtida ja maandada nii üksikisiku (töötaja) tasandil kui organisatsiooni (tööandja) tasandil. See on ka üks 2023. aasta Eesti inimarengu aruande ettepanekuid - ennetusse investeerimine läbi keskkondade, sh töökeskkondade, kujundamise https://inimareng.ee/et/eesti-inimarengu-aruanne-2023/ ). Alates 2023 aastast on Sotsiaalministri määrusega lisatud kutsehaiguste loetellu tööökeskkonna psühhosotsiaalsetest ohuteguritest põhjustatud kutsehaigustena 1) posttraumaatiline stressihäire ja 2) muud haigused, mida põhjustavad töökeskkonna psühhosotsiaalsed ohutegurid. Samaaegselt on vähenenud psühhiaatrilise ja psühholoogilise abi kättesaadavus, ravijärjekorrad vajaminevate teenuste saamiseks ulatuvad mitme kuuni. Eelneva alusel on kvalifitseeritud abi olemasolu ja abi tööealisele sihtrühmale vajalik ja väärtuslik. Sotsiaalministeerium toob lähtudes Maailma terviseorganisatsiooni vaimse tervise definitsioonist ning vaimse heaolu ja tervise korralduse püramiidist välja, et ennetustegevus ja vaimset tervist toetava töökoha kujundamine on oluliselt odavam hilisema sekkumise kuludest (vt ka Tervise Arengu Instituut: Vaimne tervis töökohal. Käsiraamat tööandjale ja töötajale 2015). Näiteks Ühendkuningriigis on Westfield Health ( www.westfieldhealth.com ) analüüsi andmetel vaimse tervise tõttu töölt puudumine 2020 aastal läinud ettevõtetele maksma 14 miljardit naela. Euroopa Psühholoogide Assotsiatsioon ( European Federation of Psychologists ’ Associations - EFPA), kuhu kuulub ka Eesti Psühholoogide Liit on sätestanud psühholoogide kvalifikatsiooninõuded EuroPsy ( or European Certificate in Psychology ) mis on Euroopas kehtivaks psühholoogi teenust osutavate spetsialistide hariduse, väljaõppe ja kompetentside raamnõueteks EuroPsy aluspädevused kirjeldavad psühholoogi alaste teadmiste, oskuste ja hoiakute peamisi aspekte, mis on vajalikud erialases rakenduses. Eraldi on määratletud töö- ja organisatsioonipsühholoogi kui spetsialisti baaspädevused. Nimetatud baaspädevused on EuroPsy -ga kooskõlas olevate psühholoogikutsete omistamise aluseks ning vastavat kutset omava psühholoogi puhul on tõendatud erialaseks tegevuseks vajalikke baaspädevuste omandatus. Ameerika Psühholoogide Assotsiatsiooni (APA) 2023 aastal läbiviidud Tööelu uuringu tulemustest ilmnes, et 92% töötajatest on (väga oluline või oluline), et nende tööandja väärtustaks töötajate emotsionaalset ja psühholoogilist heaolu ning toetaks töötaja vaimset tervist, samas 57% ilmnesid vähemalt mõned läbipõlemise sümptomid. 2022. aastal APA poolt läbiviidud Tööelu uuringust selgus, et 94% töötajatest, kelle tööandja pakkus tuge töötajate vaimse tervise probleemidega toimetulekuks, hindasid seda väga efektiivseks või efektiivseks. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (edaspidi TTOS) § 9. alusel on kirjeldatud füsioloogilised ja psühhsotsiaalsed ohutegurid , mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni või aja jooksul põhjustada muutusi töötaja psüühilises seisundis. Töötaja füüsilise ja vaimse ülekoormuse vältimiseks peab tööandja kohandama töö töötajale võimalikult sobivaks, arvestama töötaja kehalisi, vaimseid, soolisi ja ealisi iseärasusi, tema töövõime muutumist tööpäeva või vahetuse jooksul ning võimalikku pikaajalist üksinda töötamist. Töökeskkonna kujundamise, tööstressi ennetamiseks ja ohutuma töökeskkonna loomiseks, tööga seotud haigestumiste ennetamiseks, töötaja tervise ja töövõime säilitamiseks on tööandjale partneriks töötervishoiu spetsialistina töö- ja organisatsioonipsühholoog (TTOS § 19). Töötervishoiuspetsialisti erialast pädevust peab tõendama diplom, spetsialiseerumine või täiendusõppe tunnistus (TTOS § 19 lg 4). Lisaks on mittemeditsiinilise töötervishoiuteenuse osutajad, sh töö- ja organisatsioonipsühholoogid kohustatud end Majandustegevuse registrisse registreerima ( https://www.riigiteataja.ee/akt/TTOS TTOS § 19`) ja nende tegevuse üle teostab järelevalvet Terviseamet. EuroPsy on Euroopa kvalifikatsioonistandard psühholoogide jaoks, mis täiendab kohalikke riiklikke standardeid ja aitab avalikkusel ära tunda, kas psühholoogi saab lugeda pädevaks mingis kindlas valdkonnas praktiseerima (Eesti Psühholoogide Liit, http://www.epl.org.ee/wb/pages/europsy.php ). EuroPsy loeb psühholoogi kompetentseks praktiseerima teatud kindlas kutsevaldkonnas, millest üks on töö- ja organisatsioonipsühholoogia. Seetõttu on alust antud kutseala ka Eestis diferentseerida ja reglementeerida. EuroPsy -le tuginedes on plaanis koostada töö- ja organisatsioonipsühholoogi kutsestandard. Samas Eestis ei ole töö- ja organisatsioonipsühholoogi kui töötervishoiuspetsialisti kvalifikatsiooni ja vajaminevaid oskuseid määratletud ning pelgalt majandustegevusteate esitamine ei näita, et esitaja on pädev konkreetse teenuse osutamiseks. Seega puudub võimalus spetsialistide pädevuse asjakohasuse hindamiseks ja kontrollimiseks. Ühest küljest on nii tööturul kui seadusandlusest tulenev vajadus töö- ja organisatsioonipsühholoogide kui töötervishoiuspetsialistide järele, samas ei ole ühtset alust töö- ja organisatsioonipsühholoogide kutsealaste kompetentside ja pädevuste hindamiseks, kvalifikatsiooni tõestamiseks ega spetsialistide töö kvaliteedi tagamiseks. Seeläbi võib töötervishoiuteenust osutada isik, kellel on ebapiisav erialane väljaõpe ja kvalifikatsioon töö- ja organisatsioonipsühholoogina ehk töötervishoiuspetsialistina töötamiseks. Kutsega töö- ja organisatsioonipsühholoogide vajadusele viitab ka erinevate alternatiivtõlgendusgruppide poolt levitatav väärinfo ning kui puudub selge eristus tõenduspõhist kvalifikatsiooni omavate ja mitteomavate teenusepakkujate vahel võivad inimesed teha psühholoogilise abi piiratud kättesaadavuse tingimustes ekslikke valikud ning jääda ilma tõenduspõhisest abist ning halvimal juhul võib tulemuseks olla vaimse tervise halvenemine. EV seadusandlus (ainult reguleeritud kutsed) Nimetage õigusakt, millest tulenevalt on tegemist reguleeritud kutsega või õigusakt, millega nõutakse kutsealal töötamiseks kutsetunnistust Töötervishoiu ja tööohutuse seadus määratleb tööpsühholoogi kui töötervishoiuteenuse osutaja Kui palju on orienteeruvalt kutsealal töötajaid? Arvestades kokku erinevates vormides töö- ja organisatsioonipsühholoogi pädevusvaldkonda kuuluvate teenuste pakkujaid ja tööülesannete täitjaid võib spetsialistide suurusjärk olla üle 500. Kui palju on neid ettevõtteid, kus nad töötavad? Nimetage olulisemad Ettevõtete hulka on väga keeruline hinnata, sest vastavat teenust osutavad erinevate ametinimetustega töötajad, lisaks psühholoogi ametinimetusele osutavad sarnast teenust/täidavad sarnaseid ülesandeid psühholoogi kvalifikatsiooniga personalijuhid, organisatsioonidel on lepingud psühholoogi teenust pakkuvate isikute või organisatsioonidega vastava teenuse osutamiseks jms. Näiteks mõned spetsialiste koondavad ja teenuseid osutavad ettevõtted: · Esmed Töötervishoid OÜ · HeBA Clinic OÜ · Meliva AS · A-G Projekt OÜ - projekt "Võõras sõber" . City Tervisekliinik . Hoole OÜ · AT Praksis OÜ · Tripod Grupp OÜ Kui palju on potentsiaalseid kutse taotlejaid? Potentsiaalsed kutsetaotlejad on Eesti Töö- ja Organisatsioonipsühholoogide Liidu täisliikmed ning huvi väljendanud kaasliikmed. Majandustegevusteate esitanud isikud, kes osutavad kutsealaga seotud teenuseid, võiksid potentsiaalselt kutset taotleda. Mitmed organisatsioonid on võtnud tööle või sõlminud lepingu psühholoogi pädevust eeldavate teenuste (sh psühholoogiline nõustamine) osutamiseks psühholoogidega, kes võiks olla huvitatud just töö- ja organisatsioonipsühholoogi kutse taotlemisest. Tööandjate vaates võiks kutse olemasolu olla eeliseks teenusepakkuja valikut kergendava kvalifikatsiooni näitajana. Kutsega töö- ja organisatsioonipsühholoogi puhul on tema kompetentsid kutsega tõendatud. Eelolevat arvesse võttes võib kutset taotlevate psühholoogide arv olla umbes 100-200. Esimese 5 aasta jooksul võiks iga aasta kohta olla umbes 10 taotlejat Millised koolitusvõimalused on hetkel olemas? Nimetage peamised õppeasutused ja/või täiendkoolitajad ning orienteeruv õppijate arv Tallinna ülikool ja Tartu ülikool pakuvad psühholoogia erialast haridust kolmel tasemeõppe astmel (BA, MA ja PhD). TLÜ psühholoogia eriala magistriõppes on organisatsioonipsühholoogiale spetsialiseerumise moodul. Täiendkoolitusena on võimalik omandada kompetentse organisatsioonikäitumise õppekava baasil. TÜ-s on täiendkoolitusena on võimalik omandada vajalikke lisakompetentse majandusteaduskonna õppekavade baasil (organisatsioonikultuur, juhtimine jms). Kutsestandardi koostamisel kasutatavad rahvusvahelised standardid või nõuded (olemasolul nimetage) EFPA ( European Federation of Psychologists ' Associations ) Regulations on EuroPsy ( European standard of education and professional training in psychology ) Work and Organizational Psychology . Vt ka: Specialist EuroPsy Certificate in Work and Organizational Psychology ( https://www.europsy.eu/quality-and-standards/europsy-specialisation ENOP - European Network of Organizational and Work Psychologists ; EAWOP - European Association of Work and Organizational Psychology ) EONP-EAWOP Model : European Curriculum Reference Model with Minimum Standards for W&O Psychology : Basic and Advanced ( http://www.eawop.org/uploads/datas/8/original/Enop%20-%20Eawop%20Reference%20model%202007.pdf ; APA (American Psychological Association ) Division 14 - Society for Industrial and Organizational Psychology Millised organisatsioonid, ettevõtted ja asutused on olnud kaasatud KS koostamise vajaduse väljaselgitamisse? Eesti Psühholoogide Liit, Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool, Eesti Töö- ja Organisatsioonipsühholoogide Liit, Tripod Info planeeritava kutsestandardi rakenduskava kohta. Täita juhul, kui kutse andmine ja kutsetunnistuste väljastamine on kutsestandardi koostamise eesmärk . Info plaanitava kutse andmise kohta Milline organisatsioon on potentsiaalne konkursiga valitava kutse andja õiguste taotleja? Nimetage organisatsioonid, kes kaasatakse kutse andmise protsessi. Kutse andmise õiguste taotleja on Eesti Psühholoogide Liit. Kutse väljatöötamise protsessi on plaanis vastavalt vajadusele kaasatud konsultantidena erinevad huvipooled - sh Eesti Töö- ja Organisatsioonipsühholoogide Liit, Eesti Ametiühingute Keskliit, Tööandjate keskliit, Eesti Töötervishoiuarstide Selts, Personalijuhtide Ühing PARE, Tervise Arengu Instituut, Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool Ettepanekut esitava organisatsiooni nimetus Eesti Psühholoogide Liit Kontaktisiku nimi Kadi Liik Kontaktisiku ametikoht Eesti Psühholoogide Liidu volikogu liige , Tallinna Ülikooli teenekas lektor Kontaktandmed e- aadress
[email protected] Mobiiltelefon 56603825 Postiaadress Psühholoogia instituut , Tartu Ülikooli , Näituse 2, Tartu 50409 Organisatsiooni kodulehe aadress www.epl.org.ee