Mobiilse noorsootöö (MoNo) kontseptsioon

Haridus- ja Noorteamet 18.04.2024 nr 11-1.1/24/1394-4 Tallinna Haridusamet Sotsiaalkindlustusamet Sotsiaalministeerium Mobiilse noorsootöö kontseptsiooni edastamine Saadame teile kooskõlastatud Mobiilse noorsootöö (MoNo) kontseptsiooni. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liina Põld üldharidus- ja noortepoliitika asekantsler Lisad: Lisa 1. Mobiilse noorsootöö kontseptsioon. Lisa 2. Mobiilse noorsootöö kontseptsiooni tagasiside. Sama: Eesti Noorteühenduste Liit Eesti Noorsootöötajate Kogu Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus Eesti Linnade ja Valdade Liit MTÜ RuaCrew; Tartu Ülikool Tallinna Ülikool MTÜ Pärnu Noorte Vabaajakeskus Tartu Noorsootöö Keskus Eest Avatud Noortekeskuste Ühendus Eesti Noorteühenduste Liit Eesti Noorsootöötajate Kogu Pärnu Linnavalitsus Valga Vallavalitsus Narva Linnavalitsus Kohtla-Järve Linnavalitsus Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740 Viljandi Avatud Noortetuba Haapsalu Noorte Huvikeskus Saaremaa Noorsootöö Keskuse Kuressaare Noortejaam Annika Viibus 735 5110 [email protected] 2 (2)  Mobiilse noorsootöö (MoNo) kontseptsiooni juurde Mobiilse noorsootöö kontseptsiooni kooskõlastustabel 1. Eesti Linnade ja Valdade Liit Ettepanek/küsimus HTM seisukoht 1.1. Küsimusi tekitavad aga kontseptsioonist Teadmiseks võetud. tulenevad kohustused kohalikele omavalitsustele. Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikele 1 on omavalitsuse ülesanne korraldada noorsootööd, kuid seadusest tulenevalt ei sätestata nõudeid metoodikate osas. Samuti ei viita ka noorsootöö seaduse § 4 ja § 8 konkreetsetele metoodikatele. Kontseptsioon kirjeldab, et kohaliku omavalitsuse ülesanne poliitikakujundajana on planeerida ning eraldada vajalikud ressursid mobiilse noorsootöö elluviimiseks ning poliitika elluviijana määrata mobiilse noorsootöö pakkuja. Paraku jääb kõlama, et kohalikele omavalitsustele antakse täiendav ülesanne konkreetse noorsootöö metoodika rakendamiseks ilma finantsilise lisaressursita. Toetusmeetmeid peab juurde tulema ka riiklikul tasemel, et tagada kvaliteetne teenus kogu kohaliku omavalitsuse piires. Mobiilse noorsootöö puhul tuleb (turvalisuse huvides) rääkida vähemalt kahest töötajast. Hajaasustusega piirkonnas tuleb teenuse pakkumise alustamise planeerimisel arvestada üsna suurte transpordikuludega. 1.2. Mobiilse noorsootöö sihtrühmaks on 7- Mitte arvestatud. 26-aastased noored. Kontseptsioonis määratletud sihtrühm on liiga lai ning Mobiilse noorsootöö korraldamine toimub keskenduda tuleks noortele vanuses 11-19 noorsootöö seaduse alusel. Noor on 7-26 aastat, sest just selles vanusevahemikus aastane füüsiline isik. Prioriteetne sihtrühm vajavad noored rohkem tuge ja suunamist. on igas kohalikus omavalitsuses erinev ja  Ettepanek on lisada kontseptsiooni oleneb suuresti piirkonna omapäradest mobiilse noorsootöö prioriteetse (abiks nende väljaselgitamisel on sihtrühmana 11-19-aastased noored. sotsiaalruumi analüüs). Prioriteetne sihtrühm võib erineda tehtud ettepanekust. Mobiilne noorsootöö on mh ennetava suunitlusega, mis tähendab, et prioriteet on töötada kõigi noortega vanuses 7-26, et vähendada kaldumist riskikäitumisele ja/või NEET-olukorda jõudmisele. 1.3. Sotsiaalruumi analüüs - ülevaade Selgitus. konkreetsest piirkonnast (nt KOV tervikuna või kitsamalt, nt linnaosa) ja Mobiilse noorsootöö aluseks on piirkonnas elavate noorte olukorrast ja sotsiaalruumi analüüs, et mõista kindla võimalustest, sh asutustest ja teenustest piirkonna noorte olukorda ja planeerida (nii olemasolevatest kui puuduvatest). tegevusi selle vajaduste täitmiseks. Sotsiaalruumi analüüs aitab mõista Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse piirkonna eripärasid, sh piirkonnas § 6 lõikele 1 on omavalitsuse ülesanne valitsevat ebavõrdsust ning noorte korraldada noorsootööd, teenuste valikul ja käitumise põhjuseid, noore vajadusi ja rakendamisel on oluliseks lähtepunktiks takistusi toetades seeläbi mobiilse sotsiaalruumi analüüs, selle juhtimine ning noorsootöö planeerimist ja rakendamist. spetsialistide protsessi kaasamine on KOV- Kommentaar: Hetkel puuduvad ühised i vastutus. alused ja põhimõtted, millest noorsootöö vaatest võiks sotsiaalruumi analüüsis lähtuda. Kelle roll on seda juhtida ning mis võrgustik sinna juurde kuulub? 1.4. Töö internetis - veebipõhises Mitte arvestatud. noorsootöös kasutatakse tehnoloogilisi vahendeid ja digitaalmeediat, kas Väljend “töö internetis” on Eestis mobiilse tööriistana, tegevusena või võimalusena noorsotöö läbiviimisel ning sellele viidates sisu pakkuda. Ettepanek: Kuna mõiste olnud kasutusel juba alates aastast 2012 (kui "töö internetis" on võõras, teeme mitte varem). Mobiilset noorsootööd ettepaneku muuta see "veebipõhiseks käsitlevates dokumentides ja noorsootööks" või otsida veel alternatiive. üliõpilastöödes on väljend jäänud aja jooksul samaks. Ühtluse ja arusaadavuse säilitamiseks on oluline kontseptsiooni praegu jätta mõiste “töö internetis”. 1.5. Kogukond - mingis piirkonnas elav, Arvestatud. teatud sotsiaalsete suhete võrgustikuga seotud inimrühm. Kommentaar: Vastavat Viidatud definitsioon on koostatud EKI mõistet võiks täpsustada, sest vajab toel, täpsustatakse Rahvatervishoiu laiemat seletust ning sisu. sõnastikus väljatoodu abil. 1.6. Lehekülg 4 punktis 1.4. on mobiilse Mitte arvestatud. noorsootöö ühe meetodina nimetatud grupitööd, mille raames noored Meetodite kirjeldamisel ei tooda välja omandavad erinevaid pädevusi (sh spetsiifilisi koostööpartnereid, kellega peab  teadmisi, oskusi ja hoiakuid). Ettepanek meetodi rakendamisel koostööd tegema. 1.4 on siin nimetada koostööd koolidega, sestlõigus räägitakse üldisemalt koostöö siis on võimalik ennetada ja märgata tegemisest koostööpartnerite ja mitmeid probleeme ning pakkuda läbi sidususvaldkondadega, milleks võivad mitteformaalsete tegevuste tuge neile lisaks koolile olla ka teised asutused ning noortele, kes seda kõige rohkem vajavad. teenused. Valik, kellega ja kuidas koostööd teha sõltub piirkonnast ning selle võimekusest. 1.7. Lehekülg 4 punkt 1.4.5. osas teeme Mitte arvestatud. ettepaneku arusaadavuse nimel võrgustikutöö mõiste üle vaadata, võiks Noorsootöös on võrgustikutöö mõiste jaguneda kaheks. Samas klausel luuakse juurdunud kui spetsialistide omavaheline usalduslik suhe - leiame, et seda ei tee koostöö, mis annab head võimalused noore võrgustikutöö, vaid individuaalne toetamiseks. Usalduslik suhe luuakse lähenemine, üks-ühele meetod, mida teeb siinkohal spetsialistide vahel, kes mobiilne noorsootöötaja. võrgustikus osalevad. 1.8. Lehekülg 5 punkt 2.1 lõikes 2.1.1. on Selgitus. kirjas, et toetab mobiilse noorsootöö kavandamist ja arendustegevuste Mobiilse noorsootöö kavandamise ja elluviimist kohalikus omavalitsuses. arendustegevuste elluviimise toetamiseks Milline saab olema vastav tugi ja milles on planeeritud kohalike omavalitsuste see väljendub? spetsialistide koolitamine. Koolitus on suunatud mobiilset noorsootööd rakendavatele või selle rakendamist planeerivatele KOV-idele ja saab olema selles asuvatele noorsootöö asutuste töötajatele tasuta. Haridus- ja Noorteamet viib läbi hanke, mille eesmärgiks on leida partner, kes koordineerib piirkondade (kus on NEET- olukorras noorte osakaal kõrge) toetamist mobiilse noorsootööga alustamisel, läbiviimisel ja arendamisel. Lisaks töötatakse välja arenguprogramm mobiilsetele noorsootöötajatele ja NEET- olukorras noortega töötavatele spetsialistidele. 1.9. Lehekülg 7 on öeldud, et kontseptsiooni Selgitus. väljundiks on mobiilse noorsootöö tegevuskava loomine, sh mobiilse Konkreetsed tegevused peegelduvad noorsootöö elluviimise käigus tegevuskavas, sh rahastust puudutav. rolliselguse hoidmine. Palume selgitada, Tegevuskava eesmärgiks on riiklikult kokku leppida ja välja kommunikeerida  mida siin on täpsemalt mõeldud? Kas see järgmised sammud, mida tehakse mobiilse on seotud erinevate rahastustega? noorsootöö arendamiseks. 1.10. Milline on mobiilse noorsootöö Selgitus. kontseptsiooni prognoositav kehtivuse aeg? Kas see periood on seotud Kontseptsioon on tähtajatu, kuid noortevaldkonna arengukavaga ehk kuni kontseptsioon vaadatakse üle ja 2035. aastani? täiendatakse kui selleks vajadus tekib. 2. Haridus- ja Noorteamet 2.1. Kontseptsiooni leheküljel 2 nimetatakse Arvestatud. mõiste „mobiilne noorsootöö“ selgitusel sulgudes tänavatööd. Teeme ettepaneku kasutada tänavatöö asemel „töö avalikus ruumis“. Töö avalikus ruumis hõlmab endas rohkem, kui tänavatööd ning antud mõistet on sarnaselt kasutatud ka kogu ülejäänud kontseptsioonis. 2.2. Kontseptsioonis on noortele lahenduste Arvestatud. leidmisel rõhku pandud sellele, et seda tehakse koostöös sidusvaldkondadega. Samas leiame, et paljud noored jäävad ka noorsootööst kõrvale ja see omakorda pärsib nende arenguvõimalusi. Teeme ettepaneku kaaluda selgemini välja tuua, et lahenduste leidmine toimub ka noorsootöö võimalustes osalemise kaudu. Näiteks huvihariduses, laagris, malevas või kasvõi rahvusvahelises vabatahtlikus teenistuses osalemist silmas pidades. Oluline on mõelda, kuidas kirjeldatud süsteemis noorsootöövõimalusteni (eriti nendeni, mida ANK ise ei paku) jõutakse, kuna täna võib noorsootöö olla kohalikul tasandil väga killustatud, kuid samas kõrvale jäänud noorele sellegipoolest väga häid kaasamisvõimalusi ja lahendusi pakkuv. 2.3. Kes hindab mobiilse noorsootöö Selgitus. kvaliteeti ja kuidas (näiteks kas võiks tulevikus olla see osa KOV noorsootöö Selleks, et hinnata mobiilse noorsootöö kvaliteedihindamisest)? kvaliteeti tuleb seda esmajoones üleriigiliselt sarnastel alustel rakendama hakata.  Noorsootöö kvaliteedihindamises on täna mobiilne noorsootöö ühe võimalusena välja toodud ennetustegevuste all kahes punktis. Üks indikaator on sellele suunatud järgmises sõnastuses: KOV pakub mobiilse noorsootöö teenust riikliku kontspetsiooni alusel. 2.4. Kas ja kui siis kes korraldab mobiilse Selgitus. noorsootöö alast väljaõpet ja täienduskoolitust? Mobiilse noorsootöö koolituste pakkumise juures on kuni aastani 2029 juhtroll Haridus- ja Noorteametil (ESF vahenditest läbi nelja arenguprogrammi). Samuti on koostöös Eesti Noorsootöötajate Koguga loodud võrgustik, mille üheks eesmärgiks on mobiilsete noorsootöötajate koolitamine. Noorsootööalase kõrghariduse aluseks on kutsestandardid ja sealsete pädevuste saavutamine. Vastused koostanud: Annika Viibus, HTM – huvihariduse ja noorsootöö peaekspert; Marten Penu, HARNO – mobiilse noorsootöö peaekspert.  MOBIILSE NOORSOOTÖÖ KONTSEPTSIOON Sissejuhatus ja kontseptsiooni eesmärk Noortevaldkonna arengukava 2021–2035 üldeesmärk „Noore avarad arenguvõimalused, turvatunne ja kindel tugi loovad Eestit, mida noor tahab edasi viia“ toob esile vajaduse luua noorele selline arengukeskkond, mis suurendab noores ettevõtlikkust ning võimaldab tal oma potentsiaali parimal viisil rakendada. Noore heaolu ja toimetuleku tagamiseks pakutakse Eestis mitmeid teenuseid noorte-, haridus-, sotsiaal- jt valdkondades. Siiski on vaatamata valdkondade sisestele tegevustele ja valdkondade ülesele koostööle noori, kes avaratest arenguvõimalustest erinevatel põhjustel eemale jäävad 1 . Üks seni vähe teadvustatud ja rakendatud noortevaldkonna metoodika on mobiilne noorsootöö, mis toetab varajast probleemide märkamist, ennetab noore kõrvalejäämist noorsootööst, haridusest, tööturult ja teistest olulistest teenustest, ning aitab noorel pöörduda tagasi tegevustesse, mis toetavad teda oma potentsiaali avastamisel ja arendamisel. Mobiilse noorsootöö kontseptsiooni2 eesmärk on luua raamistik ja ühtlustada Eestis käsitlust mobiilsest noorsootööst ning toetada seeläbi kohalikke omavalitsusi mobiilse noorsootöö korraldamisel ja aidata kaasa mobiilse noorsootöö üle-eestilisele laienemisele. Kontseptsiooni rakendamise tulemusel on: 1. suurenenud teadlikkus mobiilse noorsootöö rakendamisest läbi viie meetodi; 2. vähenenud ebavõrdsete olude mõju noorele, toetades tema võimekust iseenese ja ümbritsevaga võimalikult hästi toime tulla. 1 Arenguvõimalustest eemalejäämine on seotud erinevate takistustega, sh näiteks erivajadustega seotud takistused (nt puudest tingitud füüsilised või vaimsed takistused), tervislikud takistused (nt kroonilised füüsilise või vaimse tervise probleemid), sotsiaalsed takistused (nt vähesed sotsiaalsed oskused), majanduslikud takistused (nt pere väike sissetulek, vaesuses elamine), hariduslikud takistused (nt õpiraskused, madal haridustase), kultuurilised takistused (nt kuulumine sisserännanud kogukondadesse), geograafilised takistused (nt elamine maapiirkondades ja elamine vähese taristuga piirkondades), diskrimineeritud sihtgrupid (noored, kes puutuvad kokku diskrimineerimisega soolistel, etnilistel, religioossetel põhjustel, oma seksuaalse sättumuse või puude tõttu või nimetatud tunnuste koosmõjul). 2 Kontseptsiooni loomiseks on sisendi andnud: MTÜ Pärnu Noorte Vabaajakeskus (Pärnu MoNo), Tallinna Haridusamet (Noorsootöö osakond), Tartu Noorsootöö Keskus, Eest Avatud Noortekeskuste Ühendus, Eesti Noorteühenduste Liit, Sotsiaalkindlustusamet, Eesti Noorsootöötajate Kogu, Saaremaa Noorsootöö Keskuse Kuressaare Noortejaam, Sotsiaalministeerium, Pärnu Linnavalitsus (NGTS juhtumikorraldus), Valga Vallavalitsus (NGTS juhtumikorraldus), Narva Linnavalitsus (NGTS juhtumikorraldus), Kohtla -Järve Linnavalitsus (NGTS tugisüsteemi juhtumikorraldus), Viljandi Avatud Noortetuba, Haapsalu Noorte Huvikeskus, Haridus- ja Noorteamet, Haridus- ja Teadusministeerum. 1  1. Mobiilne noorsootöö Mobiilne noorsootöö on metoodika noore arengu, iseseisvumise ja kaasatuse toetamiseks. Mobiilse noorsootöö elluviijaks on noorsootöötaja, kes lähtub konkreetse noore või noorte grupi olukorrast. Mobiilne noorsootöö lähtub noorsootöö põhimõtetest ning eesmärkidest ja toetab nende saavutamist 3 . Mobiilse noorsootöö abil saavad noorsootöötajad suurendada noore teadlikkust talle pakutavatest teenustest ja tegevustest või suurendada noore kaasatust nendesse. Mobiilne noorsootöö on muuhulgas abiks ka tõrjutusriskis noore toetamisel, sh noore haridusse ja tööturule tagasi suundumisel. Vajadusel pakutakse noorele täiendavat tuge koostöös sidusvaldkondade spetsialistidega4 , et toetada noore jõudmist neile vajalike või neid huvitavate teenuste ja tegevusteni. Mobiilse noorsootöö planeerimiseks, rakendamiseks ning arengu ja kvaliteedi tagamiseks on vaja ühtlustada arusaama mobiilsest noorsootööst ja selle eesmärkidest ning meetoditest, säilitades samal ajal paindlikkuse kohalikul tasandil disainida tegevused vastavalt piirkonna vajadustele. 1.1. Mõisted Mobiilne noorsootöö – viiest omavahel läbipõimunud meetodist (töö avalikus ruumis, individuaaltöö, grupitöö, kogukonnatöö ja võrgustikutöö) koosnev metoodika, mille raames luuakse esmane kontakt noorega/noortega nende kogunemiskohtades.5 Mobiilne noorsootöötaja – vastava väljaõppega noorsootöötaja, kelle peamine töökeskkond on väljaspool noorsootöö asutusi avalikus ruumis, kus on noored. Noor – füüsiline isik vanuses 7-26.6 NEET-olukorras noor – mobiilse noorsootöö kontekstis 15-26-aastane mitteõppiv, mittetöötav ja koolitustel mitte osalev noor.7 Noortekeskus – ruum, kus viiakse noorsootöötajate poolt ellu noorsootöö tegevusi ning on noortele püsivalt kasutamiseks.8 Sotsiaalruum – indiviidi ümbritsev keskkond.9 3 Noortevaldkonna arengukava 2021–2035. Noorsootöö seadus §4. 4 Sidusvaldkondadena, sh sidusvaldkondade spetsialistidena/koostööpartneritena käsitletakse käesolevas kontseptsioonis noortele väljaspool noortevaldkonda teisi vajalikke teenuseid ja meetmeid osutavaid valdkondi ja spetsialiste, näiteks sotsiaal-, haridus-, tööhõive-, tervise-, siseturvalisuse- jt valdkonnad ning nendes valdkondades töötavad spetsialistid. 5 MoNo seletav sõnaraamat. (2012). L. Ristikivi, & A. Johanson (koost), Mobiilne noorsootöö. Abiraamat mobiilse noorsootöö teostajale (lk 4–48). Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus. 6 Noorsootöö seadus (2010). Riigi Teataja I, 44, 262; Riigi Teataja I, 16.06.2020, 10. https://www.riigiteataja.ee/akt/116062020010?leiaKehtiv 7 Kõiv, K., & Paabort, H. (2020). Raskemates oludes noorte (NEET noorte) jaoks tugiteenuste käivitamine ja rakendamine KOVis. Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus. https://ank.ee/wp-content/uploads/2020/06/NEET- noorte-tugiteenusejuhend-KOVidele_Eesti-ANK26.06.pdf 8 MoNo seletav sõnaraamat. (2012). L. Ristikivi, & A. Johanson (koost), Mobiilne noorsootöö. Abiraamat mobiilse noorsootöö teostajale (lk 4–48). Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus. 9 MoNo seletav sõnaraamat. (2012). L. Ristikivi, & A. Johanson (koost), Mobiilne noorsootöö. Abiraamat mobiilse noorsootöö teostajale (lk 4–48). Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus. 2 Sotsiaalruumi analüüs – ülevaade konkreetsest piirkonnast (nt KOV tervikuna või kitsamalt, nt linnaosa) ja piirkonnas elavate noorte olukorrast ja võimalustest, sh asutustest ja teenustest (nii olemasolevatest kui puuduvatest). Sotsiaalruumi analüüs aitab mõista piirkonna eripärasid, sh piirkonnas valitsevat ebavõrdsust ning noorte käitumise põhjuseid, noore vajadusi ja takistusi toetades seeläbi mobiilse noorsootöö planeerimist ja rakendamist. Töö internetis – veebipõhises noorsootöös kasutatakse tehnoloogilisi vahendeid ja digitaalmeediat, kas tööriistana, tegevusena või võimalusena sisu pakkuda. 10 (Tugi)võrgustik – ühise eesmärgiga, kokkulepitud plaani ja vormiga spetsialistide grupp, kes on ise võrgustikku kuulumisest teadlikud.11 Kogukond – mingis piirkonnas elav, teatud sotsiaalsete suhete võrgustikuga seotud inimrühm,12 mis jagab kultuuri, väärtusi ja norme, millel on ühine identiteet, ning mis on organiseerunud sotsiaalsesse struktuuri vastavalt mingi aja jooksul arenenud suhetele.13 1.2. Mobiilse noorsootöö eesmärk Mobiilse noorsootöö eesmärk on noore arengu, iseseisvumise ja kaasatuse toetamine tuginedes noorega usaldusliku kontakti loomisele ja hoidmisele, tagades seeläbi tema õiguste ja autonoomia kaitse. Eesmärgi saavutamiseks aitab mobiilne noorsootöö luua ja hoida kontakti noorega seal, kus noor asub, arvestades sealjuures, et mobiilses noorsootöös osalemine on noore jaoks vabatahtlik. Mobiilse noorsootöö kaudu noorele pakutavad tegevused ja teenused lähtuvad individuaalse noore või noorte grupi olukorrast, sh noore vajadustest, huvidest ja noore ees seisvatest takistustest ning sõltuvad mobiilse noorsootöö selgelt määratletud rollist ja piiridest.14 Mobiilse noorsootöö korraldamisel arvestatakse noore õiguste ja kohustustega15 ning keskendutakse noore tugevustele ja huvidele, millele toetudes on võimalik nende elus muutusi esile kutsuda. Selle raames saab edasi anda teadmisi noorsootöö jt valdkondade võimalustest, kaasata noort ning luua kontakte nendega, kes on tegevustest eemale jäänud (st tõrjutusriskis noored) ja vajavad tuge toetavasse keskkonda jõudmisel. Mobiilne noorsootöö ei asenda puuduolevaid teenuseid või puudusi olemasolevates teenustes ega täida teiste valdkondade, sh õigusaktidest ja standarditest tulenevat eriomast rolli või ülesandeid. NEET-olukorras ja NEET-olukorra riskis olevate noore toetamine nõuab mobiilses noorsootöös lisaks kontakti loomisele ja hoidmisele ka noore vajadustest, huvidest ja takistustest lähtuvate lahenduste leidmist koostöös hariduse-, sotsiaal-, tervise-, tööhõive-, siseturvalisuse- jt 10 Theben, A., Porcu, F., Peña -Lopez, I., & Lupiáñez-Villanueva, F. (2018). Study on the impact of the internet and social media on youth participation and youth work - Publications Office of the EU (europa.eu) 11 MoNo seletav sõnaraamat. (2012). L. Ristikivi, & A. Johanson (koost), Mobiilne noorsootöö. Abiraamat mobiilse noorsootöö teostajale (lk 4–48). Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus. 12 Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009 13 Rahvatervishoiu sõnastik https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/rtrv/kogukond/1 14 Mobiilse noorsootöö korraldamisel on oluline selgelt ja arusaadavalt määratleda mobiilse noorsootöö roll ja piirid, muuhulgas selleks, et sidusvaldkondadel/koostööpartneritel oleks selge arusaam sellest, mida mobiilse noorsootöö raames tehakse ja mida mitte. 15 Laste ja noorte õigused ja kohustused | Õiguskantsler (oiguskantsler.ee). 3 valdkondade spetsialistidega. See tähendab, et vajadusel tuleb mobiilse noorsootöö osana korraldada noortele täiendava toe16 pakkumine sidusvaldkondade teenustesse jõudmiseks. 1.3. Mobiilse noorsootöö sihtrühm Mobiilse noorsootöö sihtrühm on 7-26-aastased noored. Vajadusel võib sihtrühma täpsemalt määratleda lähtudes kohalikust olukorrast ja vajadustest ning tagades sealjuures paindlikkuse muutustele reageerida. 1.4. Mobiilse noorsootöö meetodid Mobiilne noorsootöö on terviklik metoodika, mis hõlmab viit järgnevat meetodit: 1. töö avalikus ruumis, 2. individuaaltöö, 3. grupitöö, 4. kogukonnatöö, 5. võrgustikutöö. Konkreetse(te) meetodi(te) valikul, tegevuste kavandamisel ning teistest valdkondadest koostööpartnerite kaasamisel ja/või noore suunamisel koostööpartnerite pakutavate teenuste juurde lähtutakse individuaalse noore või noorte grupi vajadustest, huvidest ja noorte ees seisvatest takistustest ning kohalikest võimalustest. 1.4.1. Töö avalikus ruumis (sh töö internetis) hõlmab noorega kontakti loomist ja hoidmist ning noore olukorra tundma õppimist seal, kus noor on (nt tänavatel, parkides, ostukeskustes, sotsiaalmeediakanalites, üritustel jne). Avalikus ruumis töötades luuakse noorega usaldusel, vastastikkusel austusel ja teineteise mõistmisel põhinev kontakt, mis muuhulgas toetab hilisemat individuaal- ja grupitööd, juhul kui need järgnevad tööle avalikus ruumis. Avalikus ruumis töötamine on oluline noore tõrjutusriski ennetamiseks, samuti tõstab see mobiilse noorsootöö nähtavust nii noorte kui kogukonna seas ning loob aluse selle mõistmiseks. 1.4.2. Individuaaltöö toetab noort personaalselt lähtudes tema olukorrast. Avalikus ruumis tehtud töö raames loodud kontakti järgselt pakutakse noorele vajadusel tuge ja esmast nõustamist talle sobilikus keskkonnas: kaardistatakse noore olukord, seatakse eesmärgid ning lepitakse kokku tegevustes, mis toetavad eesmärkide saavutamist. Vajadusel toetatakse noort sidusvaldkondade pakutavate teenusteni jõudmisel. 1.4.3. Grupitöö viiakse läbi noorte gruppides, mille raames noored omandavad erinevaid pädevusi (sh teadmisi, oskusi ja hoiakuid). Avalikus ruumis tehtud töö raames loodud kontakti järgselt kaasatakse noored grupitegevustesse, kus kasutatakse erinevaid formaate ja meetodeid, mille valikul lähtutakse noorte olukorrast ja grupitöö eesmärkidest. Sarnaselt individuaaltööle keskendutakse ka grupitöös noorte tugevustele, et seeläbi toetada noorte positiivset arengut. 1.4.4. Kogukonnatöö võimaldab mõista noore olukorda kogukonnas, toetada noore kaasatust ja heaolu tervikuna. Kogukonnatöös keskendutakse noorele, kuid läbiviidavad tegevused on avatud tervele kogukonnale. Läbi kogukonnatöö tõstetakse nii noore kui kogukonna teadlikkust mobiilsest noorsootööst ja noore teadlikkust kogukonna võimalustest ning kogukonna teadlikkust noore vajadustest. 16 St noorte esmane nõustamine, mis hõlmab noore informeerimist, motiveerimist jm, mida (mobiilne) noorsootöötaja saab oma pädevuse piires pakkuda. 4  1.4.5. Ülal väljatoodud nelja mobiilse noorsootöö meetodit ühendab viienda meetodina võrgustikutöö, mis aitab noorele pakkuda tema huvidest ja vajadustest lähtuvalt paremat ja teadlikumat teenust (sh võimalused laagrites, malevates, rahvusvahelises vabatahtlikus teenistuses, huvihariduses ja - tegevuses osaleda ning koostöö sidusvaldkondadega). Läbi võrgustikutöö luuakse usalduslik suhe sidususvaldkondade spetsialistidega, mis muuhulgas tõstab noorsootöö (sh mobiilse noorsootöö) nähtavust ja aitab kujundada ühtset arusaama mobiilsest noorsootööst, selle eesmärkidest, võimalustest ning piiridest ja mobiilse noorsootöötaja rollist. 2. Mobiilse noorsootöö korraldamine Mobiilse noorsootöö korraldamisel on Eestis välja kujunenud kaks peamist suunda: - noorsootööasutuste ja -organisatsioonide tegevus noore leidmisel ja noortekeskustesse suunamisel, kontakti loomisel ja arenguvõimaluste tutvustamisel, sh tõrjutusriskis noore toetamisel (nt NEET-olukorras oleva noore haridusse või tööellu tagasijõudmisel); - noorsootöö võimaluste mobiilse kättesaadavuse võimaldamine väljaspool noortekeskusi, teisisõnu noorsootööasutuste ja -organisatsioonide põhitegevuse pakkumine noorte kogunemiskohtades (nt bussijaam, kaubanduskeskus, muu avatud ruum). 2.1. Mobiilse noorsootöö korraldamise ja arendamise eest vastutavad osapooled 2.1.1. Riiklik tasand Riigi tasandil tegeleb noorsootööle (sh mobiilsele noorsootööle) õigusliku raami ning strateegiliste eesmärkide seadmisega Haridus- ja Teadusministeerium. Mobiilse noorsootöö korraldamise toetamise (sh mobiilse noorsootöö korraldajate nõustamise ja mobiilse noorsootöö arendamise), seiramise ja analüüsimisega tegeleb Haridus- ja Noorteamet. Haridus- ja Teadusministeerium: - toetab mobiilse noorsootöö kontseptsiooni põhjal tegevuskava koostamist ja kaasajastamist; - toetab (mobiilsete) noorsootöötajate professionaalset arengut läbi täiendusõppe võimaluste;17 - toetab avalikkuse teadlikkuse tõusu mobiilsest noorsootööst; - planeerib mobiilse noorsootöö andmepõhiseks arendamiseks vajalikud ülevaated, uuringud ja analüüsid; - seab mobiilse noorsootöö strateegilised eesmärgid ja arengusuunad. Haridus- ja Noorteamet: - koostab mobiilse noorsootöö kontseptsiooni põhjal tegevuskava ja hoiab seda aja- ning asjakohasena; - pakub arengutuge mobiilse noorsootöö korraldamisel, sh: a) nõustab noorsootöö korraldajaid mobiilse noorsootöö planeerimisel, rakendamisel ja tulemuslikkuse hindamisel; 17 Haridus- ja noortevaldkonna töötajate täiendusõppe kontseptsioon. 5  b) toetab mobiilse noorsootöö kavandamist ja arendustegevuste elluviimist kohalikus omavalitsuses; c) korraldab toetavate tugi- ja juhendmaterjalide, käsiraamatute jms koostamist ja tagab materjalide kättesaadavuse ning ajakohasuse; - toetab avalikkuse teadlikkuse tõusu mobiilsest noorsootööst; - soodustab heade praktikate (sh rahvusvaheliste) jagamist ja levitamist ning kogemuste vahetamist (sh läbi seminaride, koolituste, õppevisiitide jms). 2.1.2. Kohalik tasand Kohalik omavalitsus Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus18 seab omavalitsuse üheks ülesandeks korraldada noorsootööd ning mobiilne noorsootöö on omavalitsustele üks võimalik lähenemine kohalikke olusid ja võimalusi arvestades noorte vajadustele vastamiseks. Kohalikul tasandil on mobiilse noorsootöö korraldamisega seotud erinevad osapooled, kellel on tulenevalt nende pädevusest erinevad rollid. Valla- või linnavolikogu roll poliitikakujundajana on: - kinnitada mobiilse noorsootöö korraldamise eesmärgid valdkondlikes arengukavades; - planeerida ja eraldada vajalikud ressursid mobiilse noorsootöö elluviimiseks; - konsulteerida mobiilse noorsootöö planeerimisel, elluviimisel ja tulemuslikkuse hindamisel noortekeskuste ning noorte (nt noortevolikogu, noorte aktiivgrupi või mõne muu noortest koosneva nõuandva koguga) esindajatega. Valla- või linnavalitsuse roll poliitika elluviijana on: - määrata mobiilse noorsootöö pakkuja, st mobiilset noorsootööd läbi viiv osapool; - kavandada ja koordineerida eesmärkide saavutamist toetavaid tegevusi, määratleda oodatavad tulemused ning teostada edenemise seiret; - kujundada tingimused mobiilse noorsootöö rakendamiseks; - viia läbi sotsiaalruumi analüüs ja kaasata sellesse protsessi mobiilse noorsootöö pakkuja (sh mobiilne noorsootöötaja) ning sidusvaldkondade esindajad ja noored; - koordineerida süsteemset valdkondade-ülest koostööd, kasutades selleks olemasolevaid võrgustikke või luues vajadusel uusi; - analüüsida mobiilse noorsootöö rakendamist ja hinnata mobiilse noorsootöö tulemuslikkust, lähtudes kokku lepitud tulemuslikkuse näitajatest; - tõsta otsustajate, sidusvaldkondade, kogukonna ja noorte teadlikkust mobiilsest noorsootööst, sh mobiilse noorsootöö tulemuslikkusest ja mõjust. 2.1.3. Mobiilse noorsootöö pakkuja Mobiilset noorsootööd läbi viiva asutuse, organisatsiooni või ühingu (nt noortekeskus) roll mobiilse noorsootöö läbiviimisel on: - tagada mobiilse noorsootöö läbiviimiseks tingimused, mis võimaldavavad noorele pakkuda kvaliteetset ja turvalist teenust, mille rakendamisel lähtutakse kohaliku omavalitsuse poolt mobiilsele noorsootööle seatud eesmärkidest ja oodatavatest tulemustest; 18 Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus: Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus–Riigi Teataja . 6  - tagada mobiilse noorsootöö läbiviimiseks spetsialistide ettevalmistus, sh kaardistada spetsialistide enesetäiendamis- ja koolitusvajadusi ning võimaldada koolitustel osalemine; - töötada välja juhised töö kirjeldamiseks ja noortelt tagasiside kogumiseks; - tagada mobiilse noorsootöö läbiviimiseks vajalike tugi- ja juhendmaterjalide olemasolu ning kättesaadavus; - tagada mobiilsetele noorsootöötajatele professionaalne tugi ja nõustamine; - kavandada ning läbi viia mobiilse noorsootöö nähtavust tõstvaid tegevusi (sh jagada edulugusid, parimaid praktikaid jne); - seirata mobiilse noorsootöö rakendamist ja tulemuslikkust ning tagada tulemuste viimine valla- või linnavalitsuse tasandile; - kavandada koostöös kohaliku omavalitsusega mobiilse noorsootöö arendustegevusi. Mobiilse noorsootöötaja roll on: - kavandada ja ellu viia mobiilse noorsootöö meetodeid ja järgida töös ettevaatus- ja ohutusnõudeid; - kirjeldada ja analüüsida oma tööd, koguda noorte tagasisidet ning teha ettepanekuid mobiilse noorsootöö arendustegevuste kavandamiseks; - kaardistada noorte vajadusi; - juhtida tähelepanu nii puuduolevatele teenustele kui puudustele olemasolevates teenustes; - esindada noorte huve nii valdkonnasiseses kui valdkondade üleses koostöös, seda nii kohalikul, piirkondlikul kui riigi tasandil. Kontseptsiooni väljund Kontseptsiooni väljundiks on : a) mobiilse noorsootöö tegevuskava loomine, sh a. mobiilse noorsootöö käsiraamatu koostamine; b. noortevaldkonna töötajaskonna koolituste planeerimine ja ellu viimine; c. mobiilse noorsootöö arendustegevuste planeerimine ja elluviimine; d. mobiilse noorsootöö elluviimise käigus rolliselguse hoidmine. Mobiilset noorsootööd tuleb käsitleda osana noorsootöö korraldamise ja võimaluste tervikust, sest alles noorsootöö, sh mobiilse noorsootöö korraldamise terviktsüklis (st planeerimine, rakendamine, tulemuslikkuse hindamine, parendustegevuste elluviimine) tagatakse noorele vajalikud arenguvõimalused ja noori arendavates tegevustes osalemise takistuste ületamine. 7 Saatja: <[email protected]> Saadetud: 25.04.2024 15:28 Adressaat: <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <"[email protected]">; <[email protected]>; <"SM Info">; <[email protected]>; Sotsiaalkindlustusamet <[email protected]>; <[email protected]>; Tallinna haridusamet <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <"Marten Penu">; <"Liisi Noode">; <"Anu Reinsalu">; <"Harno info">; <"[email protected]">; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]> Teema: Teile on saabunud kiri Haridus- ja Teadusministeeriumist TereTeile on saabunud kiri Haridus- ja Teadusministeeriumist.Pealkiri: Mobiilse noorsootöö kontseptsiooni edastamine.Registreerimise kuupäev: 18.04.2024Registreerimisnumber: 11-1.1/24/1394-4Kirja manuses olev dokument on digitaalselt allkirjastatud. ID-kaarti ja ID-kaardi lugejat antud dokumendi avamiseks vaja ei ole. Dokumendi avamiseks peab arvutis olema DigiDoc programm.DigiDoc on vabavara ning selle saate alla laadida Sertifitseerimiskeskuse kodulehelt https://installer.id.ee/ LugupidamisegaHaridus- ja Teadusministeeriumtel 735 0222