Kiri

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni istungi protokoll nr 167 Tallinn, Toompea Esmaspäev, 8. juuni 2026 Algus 13.30, lõpp 14.33 Juhataja: Peeter Tali (esimees) Protokollija: Roosmarii Kukk (konsultant) Võtsid osa: Komisjoni liikmed: Vladimir Arhipov, Lea Danilson-Järg, Enn Eesmaa, Katrin Kuusemäe, Tarmo Tamm, Urve Tiidus Komisjoni ametnikud: Teele Vares (nõunik-sekretariaadijuhataja), Teele Taklaja (nõunik), Getter Kristen Treumuth (nõunik) Puudusid: Arvo Aller, Rain Epler, Tiit Maran, Anti Poolamets, Maido Ruusmann, Aivar Sõerd, Kadri Tali, Kristo Enn Vaga ja Luisa Värk Kutsutud: Euroopa Parlamendi liige Riho Terras ja meedianõunik Lennart Käämer (2. päevakorrapunkt); Justiits- ja Digiministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik Steven Andrekson ning ELi asjade nõunik Reet Kase, Siseministeeriumi nõunik Riita Proosa (3. päevakorrapunkt); Riigikantselei Euroopa Liidu sekretariaadi nõunik Ülle Hanson (3. päevakorrapunkt) Päevakord: 1. Nädala töökava kinnitamine 2. Ülevaade Euroopa Parlamendi tööst 3. Seisukoha andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb tulirelvadega ebaseadusliku kauplemise ja muude tulirelvadega seotud kuritegude vastast võitlust ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2024/1260 – COM(2026) 102 4. Info ja muud küsimused 1. Nädala töökava kinnitamine Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni nädala (08.06–14.06.2026) töökava Euroopa Liidu asjade komisjoni istung esmaspäev, 08.06.2026 kell 13.00 1. Nädala töökava kinnitamine 2. Ülevaade Euroopa Parlamendi tööst 3. Seisukoha andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb tulirelvadega ebaseadusliku kauplemise ja muude tulirelvadega seotud kuritegude vastast võitlust ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2024/1260 – COM(2026) 102 4. Info ja muud küsimused  2 Euroopa Liidu asjade komisjoni istung reede, 12.06.2026 kell 09.00 1. Eesti seisukohad 16. juunil 2026 toimuval Euroopa Liidu üldasjade nõukogu istungil 2. Eesti seisukohad 16. juunil 2026 toimuval Euroopa Liidu tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu istungil 3. Seisukoha andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb Euroopa Liidu Küberturvalisuse Ametit (ENISA), Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise raamistikku ja IKT tarneahela turvalisust ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2019/881 – COM(2026) 11, 13 4. Seisukoha andmine: Euroopa Komisjoni rakendusmäärus, millega kehtestatakse lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamise võrdlusaluste väärtused ajavahemikuks 2026–2030 vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõikele 2 5. Info ja muud küsimused Otsustati: 1.1. Kinnitada nädala töökava (konsensus: Vladimir Arhipov, Lea Danilson-Järg, Enn Eesmaa, Katrin Kuusemäe, Peeter Tali, Tarmo Tamm, Urve Tiidus). 2. Ülevaade Euroopa Parlamendi tööst Riho Terras andis ülevaate Euroopa Parlamendi tööst. Ta sõnas, et Euroopa Komisjon on seadnud prioriteetideks julgeoleku, kaitse ja Ukrainaga seotud küsimused. Need teemad kujundavad suurel määral nii Euroopa Parlamendis kaitse- kui ka väliskomisjoni tööd. Kaitsekomisjoni keskmes on kaitsetööstuse arendamine, kaitseinvesteeringud ning Venemaa- vastased sanktsioonid. Teise olulise prioriteedina käsitletakse konkurentsivõimet, tööstuspoliitikat ja strateegilist toorainet, mille eesmärk on tugevdada Euroopa vastupanuvõimet ja vähendada sõltuvusi. Läbivate teemadena on ka tehisintellekt ning varasemast väiksemas mahus kliimapoliitika. Võrreldes eelmise Euroopa Komisjoni koosseisuga on kaitsevaldkond nüüd suuremas fookuses. R. Terras sõnas, et julgeoleku- ja kaitsekomisjon loodi veidi enam kui aasta tagasi. Alates 2009. aastast tegutses see väliskomisjoni alakomisjonina. Kuigi julgeoleku- ja kaitsekoostöö raamistik loodi juba Lissaboni lepinguga, on selle praktiline sisustamine jäänud seni tagasihoidlikuks, sealhulgas artikli 42 lõike 7 osas, mis käsitleb vastastikuse kaitse kohustust. Selle sisu rakendamine on üks komisjoni peamisi prioriteete. Euroopa Parlamendi kaitsekomisjoni loomisega kaasnesid tavapärased vaidlused pädevuste üle väliskomisjoni ning tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoniga, kuid kaitsekomisjon on suutnud oma rolli järk-järgult kindlustada. R. Terras märkis, et tema töö on praegu tihedalt seotud Euroopa Konkurentsivõime Fondiga. Järgmiseks eelarveperioodiks on kavandatud 234 miljardit eurot Euroopa Liidu konkurentsivõime tugevdamiseks, millest 125 miljardit on plaanitud suunata kaitse- ja kosmosetööstusele. Kuigi tegemist on märkimisväärse summaga, ei ole see kõneleja hinnangul piisav, arvestades varasemaid Euroopa Liidu kriisimeetmeid COVID-19 ja energiakriisi ajal. Täiendavaks probleemiks on asjaolu, et liikmesriikide investeeringud koonduvad valdavalt riigisisestele tootjatele, mistõttu jäävad väiksemad riigid ning väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted ebasoodsamasse olukorda. Euroopa Konkurentsivõime Fondi kaitsekomisjoni raportöörina vastutab R. Terras kaitsekomisjoni arvamuse koostamise eest tööstuskomisjonile. Kaitsekomisjoni raport võeti ühehäälselt vastu ning sisaldab mitmeid ettepanekuid, mida ei ole veel lõppteksti lisatud. Nende hulka kuulub kõneleja algatatud sõjaaja reservi mehhanism, mis võimaldaks artikli 42 lõike 7 alusel rünnaku alla sattunud liikmesriigile suunata Euroopa Liidu eelarvest täiendavaid vahendeid ka teistest poliitikavaldkondadest. Ettepanek on kaitsekomisjonis heaks kiidetud ning selle edasise toetuse nimel jätkuvad läbirääkimised tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonis.  3 Olulise teemana tõi R. Terras välja ka sõjalise liikuvuse määruse (inglise keeles Military Mobility Framework), mille eesmärk on vähendada bürokraatiat sõjalise liikuvuse korraldamisel liikmesriikide vahel ning kohandada selleks vajalikku taristut. Kui eelmisel perioodil eraldati selleks 1 miljard eurot, siis praeguseks perioodiks on kavandatud 10 miljardit eurot, sealhulgas ligikaudu 500 sõlmpunkti arendamiseks. Oluline on ka kaitsevalmiduse omnibuss (inglise keeles Defence Omnibus), mille keskmes on eelkõige Euroopa kaitsefondi rahastusega seotud bürokraatia vähendamine. Praegu on fondi vahendite kasutamine väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele ning iduettevõtetele liigselt koormav, kuna nõutavad eeltingimused ei vasta sageli nende tegelikule arengutasemele. Lisaks juhib kõneleja Euroopa Parlamendi kaitsevaldkonna väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete töögruppi ja esindab seda kõneisikuna. Väliskomisjonis koostab R. Terras iga- aastase raporti Kosovo Euroopa Liidu suunalise edenemise kohta. Kosovo ei ole endiselt viie Euroopa Liidu liikmesriigi poolt tunnustatud, mis piirab tema liitumisväljavaateid. Samal ajal on laienemine üks Euroopa Komisjoni prioriteete, eelkõige Lääne-Balkani riikide, nagu Montenegro ja Põhja-Makedoonia, suunal. Montenegro liitumist peetakse üldiselt realistlikuks ja geopoliitiliselt oluliseks sammuks. R. Terras sõnas, et tegeleb jätkuvalt ka põllumajandusküsimustega. Koos Soome ja Balti riikide Euroopa Parlamendi liikmetega ning Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja toetusel korraldas ta kohtumise, mille eesmärk oli kujundada ühised seisukohad järgmise finantsperspektiivi põllumajandusrahastuse kohta. Peamine probleem on Balti riikide põllumeeste jätkuvalt ebavõrdne kohtlemine võrreldes Euroopa Liidu keskmisega. Olukorras, kus põllumajandustoetusi kavandatakse vähendada, on võrdsemate tingimuste saavutamine jätkuvalt oluline küsimus. Samuti on arutelu all Eesti põllumajanduse konkurentsivõime toetamiseks kavandatud 500 miljoni euro kasutamine, mille jaotuse üle otsustab valitsus. Viimasena tõi R. Terras välja, et tegeleb lisaks ka hüljeste, kormoranide ja pliilaskemoona küsimustega loodusliku mitmekesisuse, jahinduse ja elupaikade toetusgrupi aseesimehena. Läänemere piirkonnas on hüljeste ja kormoranide arvukuse kasv muutunud kalandussektori jaoks tõsiseks probleemiks, kuna see piirab kalavarude kasutamist. Samuti on probleemiks asjaolu, et kuigi hüljeste küttimine on teatud tingimustel lubatud, ei ole lubatud kasutada saadud saadusi. Pliilaskemoona küsimuses peab kõneleja oluliseks saavutuseks seda, et on suudetud põhjendada vintrelvade pliilaskemoona täieliku keelustamise negatiivset mõju sõjalisele võimele, eriti olukorras, kus suur osa laskekoolitusest toimub tsiviiltiirudes. Praegune lahendus võimaldab kõneleja hinnangul tasakaalustada looduskaitselisi eesmärke ning riigikaitse ja laskespordi vajadusi. Tarmo Tamm sõnas, et Euroopa konkurentsivõime tugevdamine on positiivne eesmärk, kuid sama oluline on arvestada Eesti majanduslike ja strateegiliste huvidega. Probleem seisneb selles, et riigihangetes ja investeerimisotsustes eelistatakse sageli lühiajalise hinnavõidu alusel välismaiseid lahendusi, olgu selleks parvlaevad, soomukid, energiasalvestid või elektritootmisvõimsused. Seejuures ei hinnata piisavalt, kas tooraine, tootmine ja loodav lisandväärtus jäävad Eestisse või suunduvad välismaale. Selline lähenemine võib lühiajaliselt vähendada kulusid, kuid pikemas vaates nõrgestada kohaliku tööstuse arengut, energiajulgeolekut ja majanduslikku vastupanuvõimet. T. Tamm küsis, millistest allikatest nähakse ette rahastuse teenimine Euroopasse ning milline on Euroopa rahastamisloogika. Riho Terras vastas, et mitmes liikmesriigis, sealhulgas Prantsusmaal ja Saksamaal, eelistatakse kaitsehangetes selgelt riigisisest tööstust. See suunab investeeringud kodumaisesse tootmisvõimekusse ning toetab innovatsiooni, varustuskindlust ja kriisiaegset tootmisvalmidust. Kõneleja hinnangul tuleks samalaadset lähenemist võimaluste piires rakendada ka Eestis, eelistades kaitsehangetes Eesti kaitsetööstuse võimekust. See aitaks  4 tugevdada nii kohaliku tööstuse arengut kui ka riigi suutlikkust vajaduse korral tootmist kiiresti ümber korraldada. Urve Tiidus küsis, millal praktikas aruandluskoormus väheneb. Lisaks küsis U. Tiidus kui palju on R. Terrasel olnud kokkupuudet Euroopa Liidu elanike hoiustega seotud algatustega, võttes arvesse, et väidetavalt paikneb ligikaudu 11 triljonit eurot, mis kuulub umbes 70%-le elanikkonnast, hoiuarvetel ning Euroopa Liidus on arutatud nende vahendite suuremat suunamist investeeringutesse majanduse rahastamise toetamiseks. Riho Terras vastas, et reeglite lihtsustamist käsitlev määrus on praegu triloogimenetluses pärast Euroopa Parlamendi seisukoha vastuvõtmist. Menetluse edenemist on aeglustanud liikmesriikide erimeelsused, eelkõige kaitsehangete geograafilise piiramise küsimuses. R. Terrase hinnangul on siiski realistlik, et määrus võetakse vastu käesoleva ametiaja jooksul, võimalusel juba selle aasta jooksul. Euroopa Liidu elanike hoiustega seotud algatuste osas R. Terrasel täpsem ülevaade puudub. Võimaliku rahastuslahendusena peab ta mõistlikuks Euroopa võlakirjade, sealhulgas kaitseotstarbeliste Euroopa võlakirjade kasutamist, mis võiksid anda täiendava panuse kaitsevaldkonna rahastamisse. Vladimir Arhipov küsis, kas on kujunenud ka selgem nägemus, kuidas kavandatavad lahendused praktikas toimima hakkavad hüljeste ja kormoranide küsimuses. Riho Terras vastas, et hüljeste puhul peab oluliseks, et pärast lubatud küttimist oleks võimalik kasutada ka saadud saadusi. See looks jahimeestele sisulise motivatsiooni teemaga tegelemiseks ning oleks kooskõlas jahinduse tavapäraste põhimõtetega. Praegune olukord, kus looma küttimine võib olla lubatud, kuid saaduste kasutamine mitte, ei ole tema hinnangul jätkusuutlik. Kormoranide osas võiks kaaluda nende kaitsestaatuse muutmist piiratud kaitsega liigiks, et liikmesriikidel oleks võimalik ise otsustada sobivate reguleerimismeetmete üle. Selline lahendus puudutab eelkõige Läänemere-äärseid riike, kelle jaoks probleem on kõige teravam. Peeter Tali lisas, et umbes kaks aastat tagasi kinnitati Eesti seisukohad läbirääkimisteks Euroopa Nõukogus, et hülgetooteid saaks müüa. Tarmo Tamm sõnas, et näiteks Soomes, on lubatud valmistada tooteid hülgenahast ning kui selline praktika on olemas, võib see olla pretsedent ka Eesti jaoks. T. Tamm soovis täpsustust, kas hüljeste jahiaeg vastab tegelikele püügi- ja kasutusvõimalustele või tuleks selle ajastust üle vaadata. Riho Terras vastas, et tema hinnangul kuulub teema eeskätt Eesti Vabariigi Valitsuse pädevusse. Kõneleja on selles küsimuses esitanud kirjalikke pöördumisi. Plii- ja laskemoona küsimuses on see lähenemine andnud tulemusi, kuid kliimavolinikult saadud vastused on seni jäänud üldsõnaliseks ega ole andnud sisulist selgust. Urve Tiidus küsis, milline on kokkupuude looduskaitseorganisatsioonidega ning kuivõrd on selles küsimuses olnud võimalik dialoogi pidada. Riho Terras vastas, et on Eestis suhelnud erinevate esindusorganisatsioonidega, sealhulgas Eestimaa Looduse Fondiga, kellega on arutatud peamiselt metsandusküsimusi. Senine kogemus näitab, et sisuline dialoog eeldab mõlema poole valmisolekut otsida ühisosa. Kui selline valmidus puudub, jäävad ka edasised väljavaated piiratuks. Peeter Tali küsis kuidas hindab R. Terras Kosovo raportöörina Lääne-Balkani olukorda tervikuna. P. Tali sõnas, et Euroopa Liidu laienemine on liidu usaldusväärsuse seisukohalt oluline, kuna see võimaldab projitseerida Euroopa väärtusi ja tugevdada stabiilsust liidu  5 naabruses. Samuti küsis P. Tali, kuidas hindab R. Terras Kosovo edasisi väljavaateid ning Bosnia ja Hertsegoviina olukorda, mida peetakse sageli Euroopa Liidu jaoks haavatavaks piirkonnaks. Riho Terras vastas, et Kosovot võib hinnata riigina suhteliselt edukaks. Viimase aasta raskused valitsuse moodustamisel ja presidendi valimisel, ei ole parlamentaarsetes demokraatiates erandlik nähtus. Samas on Kosovo peamine probleem jätkuvalt asjaolu, et viis Euroopa Liidu liikmesriiki ei ole teda tunnustanud ning selles küsimuses ei ole märgata olulist edenemist. Kõneleja hinnangul ei ole ka Euroopa Komisjon sellele piisavalt tähelepanu pööranud. Kosovo puhul vajavad jätkuvalt tähelepanu ka pressivabaduse ja läbipaistvuse küsimused, eelkõige meediakanalite omandistruktuuri osas. Korruptsioonivastases võitluses on küll nähtav poliitiline tahe, kuid probleem ei ole seni täielikult taandunud. Kosovo edasised väljavaated sõltuvad ka sellest, kas pärast valimisi suudetakse moodustada toimiv koalitsioon, mis kinnitaks poliitilise süsteemi toimivust. Euroopa Liidu laienemise kontekstis peab ta liikmelisusele kõige lähemal olevaks kandidaadiks Montenegrot. Bosnia ja Hertsegoviina on seevastu jätkuvalt piirkonna kõige haavatavam riik ning selle stabiilsus on oluline kogu Lääne-Balkani tasakaalu seisukohalt. Enn Eesmaa küsis, kuidas hindab R. Terras Euroopa Parlamendi kaitsevaldkonna aruteludes militaarasjatundlikkust. Riho Terras vastas, et militaarasjatundlikkust on käesolevas Euroopa Parlamendis enam kui eelmises koosseisus. Peeter Tali küsis, kuidas hindab R. Terras Euroopa Liidu kaitsevalmiduse valges raamatus ja sellega seotud teekaardis esitatud võimelünki ja nende katmise realistlikkust, eriti olukorras, kus Ameerika Ühendriikide roll Euroopa julgeolekus peaks vähenema. Riho Terras vastas, et kaitsevalmiduse valge raamat on Kaja Kallase pädevuses. Peeter Tali tegi ettepaneku võtta info teadmiseks. Otsustati: 2.1. Võtta info teadmiseks (konsensus: Vladimir Arhipov, Lea Danilson-Järg, Enn Eesmaa, Katrin Kuusemäe, Peeter Tali, Tarmo Tamm, Urve Tiidus). 3. Seisukoha andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb tulirelvadega ebaseadusliku kauplemise ja muude tulirelvadega seotud kuritegude vastast võitlust ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2024/1260 – COM(2026) 102 Steven Andrekson andis ülevaate Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist, mis käsitleb tulirelvadega ebaseadusliku kauplemise ja muude tulirelvadega seotud kuritegude vastast võitlust ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2024/1260 – COM(2026) 102. Justiits- ja Digiministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik sõnas, et on valmimas direktiiv, mille eesmärk on tugevdada Euroopa Liidus võitlust ebaseadusliku tulirelvakaubanduse ja muude tulirelvadega seotud kuritegude vastu. Eelnõuga ühtlustatakse tulirelvadega seotud kuriteokoosseisud ja karistusmeetmed, et vähendada relvastatud kuritegevust ning parandada sisejulgeolekut nii liikmesriikides kui ka Euroopa Liidu tasandil laiemalt. Euroopa Komisjoni hinnangul tuleneb sekkumisvajadus eelkõige kolmest asjaolust. Esiteks on ebaseaduslike tulirelvade levik kasvanud ning see soodustab raskeid kuritegusid, sealhulgas organiseeritud kuritegevust, uimastiäri ja inimkaubandust. Riski suurendavad omakorda tehnoloogilised arengud, näiteks  6 3D-printimine, ning geopoliitilised tegurid, sealhulgas Venemaa agressioonisõda Ukrainas. Teiseks puudub Euroopa Liidu tasandil eraldiseisev õigusraamistik, mis käsitleks konkreetselt tulirelvadega seotud kuritegusid. Lähimaks aluseks on seni ÜRO tulirelvade protokoll. Kolmandaks on liikmesriikide kriminaalõiguslikud regulatsioonid killustunud, mistõttu erinevad nii kuritegude määratlused kui ka karistusmäärad, mis raskendab piiriülest koostööd ja menetlusi. Eelnõu kohaselt kriminaliseeritakse muu hulgas tulirelvade oluliste osade ja laskemoona ebaseaduslik valmistamine, ebaseaduslik kaubandus, import ja eksport, märgistuste võltsimine või eemaldamine ning tulirelvade, nende osade või laskemoona loata omamine. Uue elemendina hõlmatakse ka relvade või laskemoona valmistamist võimaldava digitaalse tehnilise dokumentatsiooni koostamine, omandamine, levitamine ja jagamine. Samuti ühtlustatakse peamised mõisted, sealhulgas tulirelv, oluline osa, laskemoon ja tehniline dokumentatsioon, tuginedes suuresti 2021. aasta tulirelvadirektiivile. Lisaks näeb eelnõu ette karistused füüsilistele ja juriidilistele isikutele, raskendavad asjaolud, uurimisvahendite kasutamise võimalused ning riiklike tulirelvade kontaktpunktide loomise piiriülese koostöö ja statistika kogumise toetamiseks. S. Andrekson rõhutas, et eelnõu keskendub üksnes ebaseaduslikule tegevusele ega muuda seadusliku relvaomandi, relvakäibe ega õiguspärase ettevõtluse reegleid. Eesti hinnangul on direktiivi eesmärk legitiimne ja põhjendatud, kuid osa kavandatud meetmetest on ebaproportsionaalsed, liiga jäigad ega arvesta piisavalt liikmesriikide õigussüsteemide eripära. Seetõttu lähtub Eesti läbirääkimistel põhimõttest, et direktiiv peab tugevdama sisejulgeolekut, jäädes samal ajal kooskõlla karistusõiguse, proportsionaalsuse ja õigusselguse nõuetega. S. Andrekson lisas, et läbirääkimiste käigus on peamiselt teiste liikmesriikide ettepanekute põhjal valminud direktiivi uus versioon, mis on valdavas osas kooskõlas Eesti seisukohtadega. Muudatused annavad liikmesriikidele suurema paindlikkuse karistusmäärade ja lisakaristuste kujundamisel nii füüsiliste kui ka juriidiliste isikute puhul. Samuti on loobutud aegumistähtaegade detailsest reguleerimisest. Direktiivi esialgses versioonis sisaldunud hooletusest toimepandud tehnilise dokumentatsiooni teadliku ja kuritegeliku levitamise käsitlus osutus vastuoluliseks nii Eesti kui ka mitme teise liikmesriigi hinnangul ning on seetõttu uuest versioonist välja jäetud. Lea Danilson-Järg andis ülevaate õiguskomisjoni arvamusest ja arutelust ning märkis, et komisjon otsustas toetada Vabariigi Valitsuse esitatud Eesti seisukohti. Komisjoni otsus oli konsensuslik. Urve Tiidus küsis, kas direktiiv käsitleb ka piirikontrolli ning koostööd Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametiga (edaspidi Frontex), arvestades relvade suhteliselt lihtsat piiriülest liikumist. Lisaks küsis U. Tiidus, millises ulatuses käsitletakse direktiivis relvakaubanduse seoseid narkoäriga, arvestades nende tihedat põimumist. Steven Andrekson vastas, et piirikontrolli ja Frontexiga tehtava koostöö osas ei sisalda direktiiv eriregulatsiooni, vaid lähtub üldistest liikmesriikide ja Euroopa Liidu institutsioonide vahelise koostöö põhimõtetest. Tulirelvade seoseid narkoäriga käsitletakse organiseeritud kuritegevuse raamistikus. Lisaks on kavandatud eraldi andmebaas ebaseaduslikult konfiskeeritud tulirelvade kohta, et parandada teabevahetust ja toetada Euroopa Liidu õiguskaitseasutuste võimekust ohupildi seirel ja analüüsimisel. Riita Proosa lisas, et on eraldi direktiiv, mis käsitleb sanktsioneerimist ja vastavaid kuriteoliike. Impordi ja ekspordi küsimusi reguleerib eraldi Euroopa Liidu õigusakt ehk impordi ja ekspordi määrus. Seega võimaldab regulatsioon määratleda ka ebaseadusliku käitlemisega seotud sanktsioonid.  7 Peeter Tali tegi ettepaneku toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti kooskõlas õiguskomisjoni arvamusega. Otsustati: 3.1. Toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti kooskõlas õiguskomisjoni arvamusega (konsensus: Vladimir Arhipov, Lea Danilson-Järg, Enn Eesmaa, Katrin Kuusemäe, Peeter Tali, Tarmo Tamm, Urve Tiidus). 4. Info ja muud küsimused Peeter Tali andis teada, et järgmine ELAKi istung toimub reedel, 12. juunil kell 9.00 MS Teamsis. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Tali Roosmarii Kukk juhataja protokollija VÄLJAVÕTE Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni istungi protokoll nr 167 Tallinn, Toompea Esmaspäev, 8. juuni 2026 Algus 13.30, lõpp 14.33 Juhataja: Peeter Tali (esimees) Protokollija: Roosmarii Kukk (konsultant) Võtsid osa: Komisjoni liikmed: Vladimir Arhipov, Lea Danilson-Järg, Enn Eesmaa, Katrin Kuusemäe, Tarmo Tamm, Urve Tiidus Komisjoni ametnikud: Teele Vares (nõunik-sekretariaadijuhataja), Teele Taklaja (nõunik), Getter Kristen Treumuth (nõunik) Puudusid: Arvo Aller, Rain Epler, Tiit Maran, Anti Poolamets, Maido Ruusmann, Aivar Sõerd, Kadri Tali, Kristo Enn Vaga ja Luisa Värk Kutsutud: Euroopa Parlamendi liige Riho Terras ja meedianõunik Lennart Käämer (2. päevakorrapunkt); Justiits- ja Digiministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik Steven Andrekson ning ELi asjade nõunik Reet Kase, Siseministeeriumi nõunik Riita Proosa (3. päevakorrapunkt); Riigikantselei Euroopa Liidu sekretariaadi nõunik Ülle Hanson (3. päevakorrapunkt) Päevakord: 3. Seisukoha andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb tulirelvadega ebaseadusliku kauplemise ja muude tulirelvadega seotud kuritegude vastast võitlust ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2024/1260 – COM(2026) 102 3. Seisukoha andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb tulirelvadega ebaseadusliku kauplemise ja muude tulirelvadega seotud kuritegude vastast võitlust ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2024/1260 – COM(2026) 102 Steven Andrekson andis ülevaate Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist, mis käsitleb tulirelvadega ebaseadusliku kauplemise ja muude tulirelvadega seotud kuritegude vastast võitlust ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2024/1260 – COM(2026) 102. Justiits- ja Digiministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik sõnas, et on valmimas direktiiv, mille eesmärk on tugevdada Euroopa Liidus võitlust ebaseadusliku tulirelvakaubanduse ja muude tulirelvadega seotud kuritegude vastu. Eelnõuga ühtlustatakse tulirelvadega seotud kuriteokoosseisud ja karistusmeetmed, et vähendada relvastatud kuritegevust ning parandada sisejulgeolekut nii liikmesriikides kui ka  VÄLJAVÕTE Euroopa Liidu tasandil laiemalt. Euroopa Komisjoni hinnangul tuleneb sekkumisvajadus eelkõige kolmest asjaolust. Esiteks on ebaseaduslike tulirelvade levik kasvanud ning see soodustab raskeid kuritegusid, sealhulgas organiseeritud kuritegevust, uimastiäri ja inimkaubandust. Riski suurendavad omakorda tehnoloogilised arengud, näiteks 3D-printimine, ning geopoliitilised tegurid, sealhulgas Venemaa agressioonisõda Ukrainas. Teiseks puudub Euroopa Liidu tasandil eraldiseisev õigusraamistik, mis käsitleks konkreetselt tulirelvadega seotud kuritegusid. Lähimaks aluseks on seni ÜRO tulirelvade protokoll. Kolmandaks on liikmesriikide kriminaalõiguslikud regulatsioonid killustunud, mistõttu erinevad nii kuritegude määratlused kui ka karistusmäärad, mis raskendab piiriülest koostööd ja menetlusi. Eelnõu kohaselt kriminaliseeritakse muu hulgas tulirelvade oluliste osade ja laskemoona ebaseaduslik valmistamine, ebaseaduslik kaubandus, import ja eksport, märgistuste võltsimine või eemaldamine ning tulirelvade, nende osade või laskemoona loata omamine. Uue elemendina hõlmatakse ka relvade või laskemoona valmistamist võimaldava digitaalse tehnilise dokumentatsiooni koostamine, omandamine, levitamine ja jagamine. Samuti ühtlustatakse peamised mõisted, sealhulgas tulirelv, oluline osa, laskemoon ja tehniline dokumentatsioon, tuginedes suuresti 2021. aasta tulirelvadirektiivile. Lisaks näeb eelnõu ette karistused füüsilistele ja juriidilistele isikutele, raskendavad asjaolud, uurimisvahendite kasutamise võimalused ning riiklike tulirelvade kontaktpunktide loomise piiriülese koostöö ja statistika kogumise toetamiseks. S. Andrekson rõhutas, et eelnõu keskendub üksnes ebaseaduslikule tegevusele ega muuda seadusliku relvaomandi, relvakäibe ega õiguspärase ettevõtluse reegleid. Eesti hinnangul on direktiivi eesmärk legitiimne ja põhjendatud, kuid osa kavandatud meetmetest on ebaproportsionaalsed, liiga jäigad ega arvesta piisavalt liikmesriikide õigussüsteemide eripära. Seetõttu lähtub Eesti läbirääkimistel põhimõttest, et direktiiv peab tugevdama sisejulgeolekut, jäädes samal ajal kooskõlla karistusõiguse, proportsionaalsuse ja õigusselguse nõuetega. S. Andrekson lisas, et läbirääkimiste käigus on peamiselt teiste liikmesriikide ettepanekute põhjal valminud direktiivi uus versioon, mis on valdavas osas kooskõlas Eesti seisukohtadega. Muudatused annavad liikmesriikidele suurema paindlikkuse karistusmäärade ja lisakaristuste kujundamisel nii füüsiliste kui ka juriidiliste isikute puhul. Samuti on loobutud aegumistähtaegade detailsest reguleerimisest. Direktiivi esialgses versioonis sisaldunud hooletusest toimepandud tehnilise dokumentatsiooni teadliku ja kuritegeliku levitamise käsitlus osutus vastuoluliseks nii Eesti kui ka mitme teise liikmesriigi hinnangul ning on seetõttu uuest versioonist välja jäetud. Lea Danilson-Järg andis ülevaate õiguskomisjoni arvamusest ja arutelust ning märkis, et komisjon otsustas toetada Vabariigi Valitsuse esitatud Eesti seisukohti. Komisjoni otsus oli konsensuslik. Urve Tiidus küsis, kas direktiiv käsitleb ka piirikontrolli ning koostööd Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametiga (edaspidi Frontex), arvestades relvade suhteliselt lihtsat piiriülest liikumist. Lisaks küsis U. Tiidus, millises ulatuses käsitletakse direktiivis relvakaubanduse seoseid narkoäriga, arvestades nende tihedat põimumist. Steven Andrekson vastas, et piirikontrolli ja Frontexiga tehtava koostöö osas ei sisalda direktiiv eriregulatsiooni, vaid lähtub üldistest liikmesriikide ja Euroopa Liidu institutsioonide vahelise koostöö põhimõtetest. Tulirelvade seoseid narkoäriga käsitletakse organiseeritud kuritegevuse raamistikus. Lisaks on kavandatud eraldi andmebaas ebaseaduslikult konfiskeeritud tulirelvade kohta, et parandada teabevahetust ja toetada Euroopa Liidu õiguskaitseasutuste võimekust ohupildi seirel ja analüüsimisel.  VÄLJAVÕTE Riita Proosa lisas, et on eraldi direktiiv, mis käsitleb sanktsioneerimist ja vastavaid kuriteoliike. Impordi ja ekspordi küsimusi reguleerib eraldi Euroopa Liidu õigusakt ehk impordi ja ekspordi määrus. Seega võimaldab regulatsioon määratleda ka ebaseadusliku käitlemisega seotud sanktsioonid. Peeter Tali tegi ettepaneku toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti kooskõlas õiguskomisjoni arvamusega. Otsustati: 3.1. Toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti kooskõlas õiguskomisjoni arvamusega (konsensus: Vladimir Arhipov, Lea Danilson-Järg, Enn Eesmaa, Katrin Kuusemäe, Peeter Tali, Tarmo Tamm, Urve Tiidus). (…) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Tali Roosmarii Kukk juhataja protokollija Väljavõte õige Roosmarii Kukk Euroopa Liidu asjade komisjoni konsultant