Kiri

KPMG Baltics OÜ Telephone +372 6 268 700 Ahtri 4 Internet www.kpmg.ee Tallinn 10151 Estonia SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE Rahvusooper Estonia nõukogule Arvamus Oleme auditeerinud Rahvusooper Estonia (edaspidi: Rahvusooper) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31. detsember 2025, tulemiaruannet, rahavoogude aruannet ja netovara muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet. Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt Rahvusooperi finantsseisundit seisuga 31. detsember 2025 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme Rahvusooperist sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (sh sõltumatuse standardid) ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt nendele nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele. Muu informatsioon Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust. Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon lahkneb oluliselt raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Lisaks on meie kohustus avaldada, kas tegevusaruandes esitatud informatsioon on vastavuses kohalduvate seaduses sätestatud nõuetega. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda ning avaldame, et tegevusaruandes esitatud informatsioon on olulises osas kooskõlas raamatupidamise aastaaruandega ning kohalduvate seaduses sätestatud nõuetega. Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama Rahvusooperi suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas Rahvusooperi likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad Rahvusooperi raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. KPMG Baltics OÜ, an Estonian limited liability company and a member firm of the KPMG network of independent member firms affiliated with KPMG International Cooperative (“KPMG International”), a Swiss entity. Reg no 10096082. Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad. Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvahelistele auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist: • teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist; • omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks Rahvusooperi sisekontrolli tulemuslikkuse kohta; • hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust; • teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust Rahvusooperi suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada Rahvusooperi suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana; • hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis. Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mistahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus. KPMG Baltics OÜ Audiitorettevõtja tegevusluba nr 17 /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ Siim Külasepp Vadim Titov Vandeaudiitori number 698 Vandeaudiitori number 730 Tallinn, 21. mai 2026  202 5 . MAJANDUSAASTA ARUANNE RAHVUSOOPER ESTONIA Juriidiline aadress: Estonia puiestee 4 10148, Tallinn Eesti Vabariik Registrikood: 74000033 Telefon: 683 1 201 E-mail: [email protected] Interneti koduleht: www.opera.ee Põhitegevusala: ooperi-, balleti-, opereti- ja muusikaližanris loodud teoste avalike esituste regulaarne korraldamine etenduste ja kontsertide näol Audiitor: KPMG Baltics OÜ Aruandeaasta algus ja lõpp: 01.01.202 5 -31.12.202 5 Sisukord TOC \z \o "1-3" \u \h RAHVUSOOPERI LÜHIISELOOMUSTUS PAGEREF _Toc228438811 \h 3 TEGEVUSARUANNE PAGEREF _Toc228438812 \h 4 RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE PAGEREF _Toc228438813 \h 27 Bilanss PAGEREF _Toc228438814 \h 27 Tulemiaruanne PAGEREF _Toc228438815 \h 28 Rahavoogude aruanne PAGEREF _Toc228438816 \h 29 Netovara muutuste aruanne PAGEREF _Toc228438817 \h 30 Raamatupidamise aastaaruande lisad PAGEREF _Toc228438818 \h 31 Lisa 1 Arvestus- ja aruandluspõhimõtted PAGEREF _Toc228438819 \h 31 Lisa 2 Raha PAGEREF _Toc228438820 \h 36 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed PAGEREF _Toc228438821 \h 36 Lisa 4 Maksukohustused PAGEREF _Toc228438822 \h 37 Lisa 5 Varud PAGEREF _Toc228438823 \h 37 Lisa 6 Materiaalne ja immateriaalne põhivara PAGEREF _Toc228438824 \h 38 Lisa 7 Võlad ja ettemaksed PAGEREF _Toc228438825 \h 38 Lisa 8 Kapitali- ja kasutusrent PAGEREF _Toc228438826 \h 38 Lisa 9 Laenukohustised PAGEREF _Toc228438827 \h 39 Lisa 10 Toetused PAGEREF _Toc228438828 \h 40 Lisa 11 Müügitulu PAGEREF _Toc228438829 \h 41 Lisa 12 Kaubad, toore, materjal ja teenused PAGEREF _Toc228438830 \h 42 Lisa 13 Mitmesugused tegevuskulud PAGEREF _Toc228438831 \h 42 Lisa 14 Tööjõukulud PAGEREF _Toc228438832 \h 42 Lisa 15 Tehingud seotud osapooltega PAGEREF _Toc228438833 \h 43 Lisa 16 Muu oluline informatsioon PAGEREF _Toc228438834 \h 43 SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE PAGEREF _Toc228438835 \h 45 Tegevjuhtkonna allkirjad 2025. a majandusaasta aruandele PAGEREF _Toc228438836 \h 48 Nõukogu allkirjad 2025. a majandusaasta aruandele PAGEREF _Toc228438837 \h 49 Rahvusooper Estonia müügitulu vastavalt EMTAK 2025-le PAGEREF _Toc228438838 \h 50 RAHVUSOOPERI LÜHIISELOOMUSTUS Rahvusooper Estonia tegevusele pandi alus 1865. aastal, kui Tallinnas loodi laulu- ja mänguselts „Estonia“. Seltsi algatusel ja baasil alustas 1906. aastal tegevust professionaalne Teater Estonia, mis 1913. aastal kolis vastvalminud teatrimajja Estonia puiesteel, kus asutakse ka praegu. Pärast draamatrupi likvideerimist 1949. aastal on Estonia muusikateater, pakkudes publikule nii klassikalisi kui ka kaasaegseid ooperi-, balleti-, opereti-, muusikali- ja lastelavastusi. Aastast 1998 kannab teater nimetust Rahvusooper Estonia ning tegutseb avalik-õigusliku institutsioonina vastavalt Eesti Vabariigis 1997. aastal vastu võetud Rahvusooperi seadusele. Seaduse järgi on rahvusooperi eesmärgiks edendada eesti rahvuslikku teatri- ja muusikakultuuri, propageerida ja tutvustada seda Eestis ja välismaal ning teha maailma muusika- ja teatrikultuuri saavutused kättesaadavaks Eestis. Vastavalt seadusele on rahvusooperi ülesanneteks: 1) ooperi-, balleti-, opereti- ja muusikaližanris loodud teoste avalike esituste regulaarne korraldamine etenduste ja kontsertide näol; 2) etenduste ja kontsertide kõrge kunstilise taseme tagamine; 3) E esti algupärase muusikateatri repertuaari sihipärane propageerimine, autoritelt uute teoste tellimine ja nende teoste kasutamine; 4) maailma muusika- ja teatrikultuuri väärtteoste ning kõrgetasemeliste külalisesinejate tutvustamine etenduste ja kontsertide kaudu; 5) oma etenduste ning lauljate, tantsijate ja muusikute tutvustamine välismaal; 6) Eestis koolituse saanud lauljate, tantsijate ja muusikute rakendamise tagamine, nendele täiendõppe võimaldamine; 7) tingimuste loomine rahvusooperi kunstilise kollektiivi loominguliseks arenguks; 8) oma etenduste ja kontsertide jäädvustamise korraldamine; 9) osalemine muusikateatrite rahvusvahelises koostöös. MISSIOON – Rahvusooper Estonia tegutseb avalik-õigusliku institutsioonina lähtudes rahvusooperi seadusest ja ühiskondlikest huvidest ning kannab valdkondlikku vastutust klassikalise ooperi- ja balletiteatri arendamise ning kõrge kunstilise taseme hoidmise eest E esti kultuuriruumis. VISIOON – Rahvusooper on oma ajaloolises asukohas, kaasajastatud ja laiendatud hoones tegutsev: Eesti riigi visiitkaart ja eesti kultuuri lipulaev, Läänemere maade turismimagnet , s uurim ja hinnatuim valdkondlik tööandja Eesti kultuurimaastikul, j uhtiv publikuhariduse edendaja, e elistatud rahvusvaheline koostööpartner, k estlik, avatud ja ühiskonda kõnetav muusikateater, kuhu on tagatud ligipääs kõigile ühiskonnagruppidele . VÄÄRTUSED Usaldusväärsus Me täidame oma sidusrühmade ootusi ja arvestame nende vajadustega. Meie sõnumid ja teod lähevad kokku . Pühendumus Me tunneme tugevat sidet rahvusooperiga ning väärtustame siin töötamist. Me teame, et iga estoonlase töö eesmärk on olla laval toimuva teenistuses. Avatus Meie organisatsioon on elusorganism, st. pidevas arengus. Me suhtume alati kõigisse võimalikult personaalselt. TEGEVUSARUANNE ETENDUSTEGEVUS Aastal 2025 toimus kokku 363 etendust ja kontserti (2024. aastal 402). Statsionaaris toimus 340 etendust (2024. aastal 377), neist 80 ooperietendust (2024. aastal 79), 151 balletietendust (2024. aastal 173), 48 operetietendust (2024. aastal 45) ja 61 kontserti (2024. aastal 80). Väljaspool statsionaari toimus 20 etendust ja kontserti (2024. aastal 25 etendust ja kontserti), väljaspool Eestit 3 etendust (2024. aastal 0). Rahvusooperi repertuaaris oli 2025. aastal 14 ooperit (2024. aastal 15), 13 balletti (2024. aastal 13), 7 operetti (2024. aastal 7) ja 9 lasteetendust (2024. aastal 9). Etenduse liik Etenduste arv Vaatajaid Teenitud tulu STATSIONAAR SUUR SAAL ooper 62 35 777 857 914 ballett 71 49 625 1 243 922 operett 48 34 788 932 445 kontsert 6 3 305 152 574 TALVEAED ooper 16 974 5 323 kontsert 50 5 667 54 058 MUUD RUUMID ooper 2 129 769 ballett 80 6 969 67 792 kontsert 5 569 8 310 STATSIONAAR KOKKU 340 137 803 3 323 107 VÄLJASPOOL STATSIONAARI ballett 3 234 2 574 kontsert 17 5 233 74 484 VÄLJASPOOL STATSIONAARI KOKKU 20 5 467 77 058 VÄLISMAA ballett 3 5 021 127 380 VÄLISMAA KOKKU 3 5 021 127 380 KOKKU 363 148 291 3 527 545 Suures saalis oli vaatajaid 123 495 ja saali täituvuseks 81,43% (2024. aastal vaatajaid 134 026 ja saali täituvus 83,89%). 2025. aasta edukamad lavastused olid ooperitest „Carmen“, ballettidest „ Pähklipureja “ ja operettidest „Minu veetlev leedi". UUSLAVASTUSED PULCINELLA & HISPAANIA TUND Igor Stravinski ballett ja Maurice Raveli ooper Esietendus 9. märtsil 2024 Opéra Comique’is Esietendus Rahvusooperis Estonia 7. veebruaril 2025 Muusikajuht ja dirigent: Arvo Volmer Dirigent: Kaspar Mänd Lavastaja: Guillaume Gallienne (Prantsusmaa) Koreograaf: Clairemarie Osta (Prantsusmaa) Dekoratsioonikunstnik: Sylvie Olivé (Prantsusmaa) Kostüümikunstnik: Olivier Bériot (Prantsusmaa) Valguskunstnik: John Torres (Prantsusmaa) Dramaturg ja lavastaja assistent: Marie Lambert -Le Bihan (Prantsusmaa) Lavastuse assistent: Pirjo Levandi „ Pulcinella “, vastutav pianist-repetiitor: Ave Wagner „ Pulcinella “, pianist-repetiitorid: Jaanika Rand-Sirp, Riina Pikani Balletirepetiitorid: Linnar Looris, Daniel Kirspuu „ Pulcinella “, etenduse juht: Anton Osul „Hispaania tund“, vastutav pianist-repetiitor: Jaanika Rand-Sirp „Hispaania tund“, pianist-repetiitor: Ave Wagner „Hispaania tund“, etenduse juhid: Riina Airenne, Rein Lepnurm Rahvusooper Estonia orkester „ Pulcinella “ Ühevaatuseline ballett lauludega Igor Stravinski muusika Giovanni Battista Pergolesi ainetel Maailmaesietendus 15. mail 1920 Opéra de Paris’s Osades Pulcinella : Finn Adams, Oscar Pouchoulin , Cristiano Principato , Connor Williams Naine valges: Laura Maya , Ketlin Oja, Anna Roberta Naine mustas: Nanae Maruyama , Ami Morita , Marta Navasardyan , Abigail Payne , Sofia Zaman Naine rohelises: Akane Ichii , Phillipa McCann Mees mustas: Sacha Genet , Antonio Gallo , Cristiano Principato , Liam Strickland , Hidetora Tabe , Ali Urata Mees rohelises: Sacha Genet , Francesco Piccinin , Jan Trninič Sopran: Juuli Lill, Aule Urb Tenor: Rafael Dicenta , Yixuan Wang Bass: Raiko Raalik, Priit Volmer Copyright © Boosey & Hawkes „Hispaania tund“ Maurice Raveli muusikaline komöödia Franc-Nohaini samanimelise näidendi ainetel Maailmaesietendus 19. mail 1911 Opéra Comique’is Osades Torquemada , kellassepp: Mart Madiste, Reigo Tamm Concepción , Torquemada abikaasa: Helen Lokuta, Karis Trass Gonzalve , tudengist poeet: Brayan Avila Martinez (Mehhiko), Heldur Harry Põlda Ramiro , muulaajaja: Tamar Nugis, René Soom Don Iñigo Gomez , pankur: Mart Laur, Priit Volmer Lavastus: Opéra Comique Kaasprodutsent: Rahvusooper Estonia SISALIK Lepo Sumera, Märt-Matis Lille ja Marina Kesleri ballett Marina Kesleri libreto Andrei Petrovi teksti ja Aleksandr Volodini samanimelise näidendi ainetel Maailmaesietendus 28. märtsil 2025 Rahvusooperis Estonia Koreograaf-lavastaja: Marina Kesler Muusikajuht ja dirigent: Kaspar Mänd Dirigent: Lauri Sirp Kunstnik: Reili Evart Valguskunstnik: Rasmus Rembel Repetiitorid: Luana Georg, Marina Kesler , Katrin Kivimägi, Linnar Looris, Gustavo Quintans Etenduse juht: Anton Osul Osatäitjad Sisaliku osatäitja, näitleja Tiina, režissöör Marko abikaasa: Ashley Chiu , Marjana Fazullina , Anna Roberta , Laura Maya , Ami Morita , Marta Navasardyan , Ketlin Oja Režissöör Marko, näitleja Tiina abikaasa: Sacha Barber , Nikos Gknetsef , William Newton, Marcus Nilson , Oscar Pouchoulin , Cristiano Principato , Ali Urata Röövli osatäitja, näitleja Margus: Finn Adams, Sacha Barber , Joel Calstar-Fisher , Marcus Nilson , Liam Strickland , Ali Urata Piisonite hõimu kauneim naine, näitleja Mari: Ashley Chiu , Marjana Fazullina , Phillipa McCann , Laura Maya , Ami Morita , Marta Navasardyan , Ketlin Oja Operaator, Kalev: Sacha Barber , Nikos Gkentsef , Vitali Nikolajev, Connor Williams Näitejuht Helgi Allo : Lisa Jamieson , Oksana Saar, Triinu Upkin Sisalike pealik: Finn Adams, Oscar Pouchoulin , Liam Strickland , Connor Williams Piisonite pealik: Nikos Gkentsef , Marcus Nilson , Oscar Pouchoulin Režissööri hääl: Marko Matvere Mimansiartistid : Kristo-Martin Aav, Einar Hillep , Andres Kask, Tarvo Lilleorg, Keijo Lillo , Oliver Press, Hendrik Tiido Rahvusooper Estonia orkester, Eesti Rahvusballett, Tallinna Muusika- ja Balletikooli õpilased NAHKHIIR Johann Straussi operett kolmes vaatuses Karl Haffneri ja Richard Genée libreto Henri Meilhaci ning Ludovic Halévy vodevilli „Le Réveillon “ järgi Libreto ja laulutekstide tõlge: Piret Pääsuke Maailmaesietendus 5. aprill 1874 ( Theater an der Wien) Esietendus Rahvusooperis Estonia 30. mail 2025 Muusikajuht ja dirigent: Arvo Volmer Dirigendid: Jaan Ots, Lauri Sirp, Martin Trudnikov Muusikajuhi assistent: Martin Trudnikov Lavastaja: Andrus Vaarik (Teater Endla) Kunstnik: Kristjan Suits Valguskunstnik: Priidu Adlas (Eesti Draamateater) Koreograaf: Marina Kesler Lavastaja assistent: Oliver Reimann Lavastuse assistent: Silva Valdt Näitejuht: Helgi Sallo Koreograafi assistent: Mehis Saaber Koormeister: Heli Jürgenson Koormeistri assistent: Ksenija Grabova Vastutav pianist-repetiitor: Riina Pikani Pianist-repetiitor: Tarmo Eespere Etenduse juhid: Riina Airenne, Rein Lepnurm Osades Gabriel von Eisenstein : Rasmus Kull (Teater Vanemuine), Reigo Tamm Rosalinde, tema naine: Arete Kerge, Kadri Raalik Adele, Rosalinde kammerneitsi: Elena Brazhnyk , Kadri Nirgi, Kristel Pärtna Ida, tema õde: Janne Ševtšenko, Kadri Nirgi Alfred, lauluõpetaja: Rafael Dicenta , Heldur Harry Põlda Dr Falke , notar: Tamar Nugis, René Soom Dr Blind , advokaat: Mart Madiste, Mehis Tiits Frank, vangladirektor: Rauno Elp , Jassi Zahharov Prints Orlovski: Helen Lokuta, Karis Trass Ivan, printsi kammerteener: Andres Kask, Sander Kõiv Frosch ehk Konn, vangivalvur: Mart Laur, Andrus Vaarik (Teater Endla) Orlovski balli külalised: Beatrice De Larragoiti , Rafael Dicenta , Vitaliy Dudkin , Triin Ella, Nicola Gracanac , Karin Helstein , Karoliina Huovinen , Dragos Ionel , Kati Jaanimäe, Siiri Johanson, Katri Juss, Jaak Jõekallas, Tiit Kaljund , Merit Kraav, Priit Kruusement , Ludmilla Kõrts, Andreas Lahesalu, Erki Lillemets, Maris Liloson , Danna Malõshko , Carol Männamets, Ivo Onton , Külli Ormisson , Olga Palamartšuk , Urmas Põldma , Pille-Riin Rajavee, Eva Rand, Rael Rent, Em i l y Ruus , Greete Ruutma , Rein Saar, Airi Sepp, Eva Maria Shepel , Kairi Tammaru, Sven Tarlap , Merilin Taul , Jakob Tomson, Merje Uppin , Mati Vaikmaa, Eleonora Vindau , Anneliis Volmer , Yixuan Wang , Ediz Öztürk (Rahvusooper Estonia koor) Vanglaametnik: Oliver Press, Sten Uustalu Orlovski ihukaitsjad: Toomas Hark, Einar Hillep , Sandra Laura Luhtein , Sofia Mihhaljova , Marleen Nurm, Merily Roopärg, Jana Volke -Valk Karud: Oliver Press, Sten Uustalu Tantsijad: Finn Adams, Nadežda Antipenko , Theo Bourg , Jamie Bögemann , Marjana Fazullina , Luca Giovanetti , Nikos Gkentsef , Caroline Hamilton, Kim Jana Hügi , Karina Laura Leškin , Ellinor Piirimäe, Oscar Pouchoulin , Ksenia Seletskaja , Liam Strickland , Violeta Vedenina , Sofia Zaman (Eesti Rahvusballett) Rahvusooper Estonia orkester PETER GRIMES Benjamin Britteni ooperi kontsertettekanne 26. ja 28. septembril 2025 Rahvusooperis Estonia Montagu Slateri libreto George Crabbe’i luuletuse „The Borough “ ainetel Maailmaesietendus Londoni Sadler’s Wellsi teatris 7. juunil 1945 Muusikajuht ja dirigent: Arvo Volmer Koormeister: Heli Jürgenson Koormeistri assistent: Ksenija Grabova Vastutav pianist-repetiitor: Ave Wagner Pianistid-repetiitorid: Tarmo Eespere, Riina Pikani, Jaanika Rand-Sirp Inspitsiendid: Riina Airenne, Rein Lepnurm Inglise keele konsultant: Andrew Lawrence-King Osades Peter Grimes , kalur: Timothy Richards (Wales) Ellen Orford , Borough kooliõpetaja, lesk: Charlotte-Anne Shipley (UK) Kapten Balstrode , erru läinud kaubalaeva kapten: Paul Carey Jones (Wales/Iirimaa) „Tädi“, Metssea kõrtsi perenaine: Aule Urb Proua Sedley , lesk: Tuuri Dede Esimene „täditütar“: Kadri Nirgi Teine „täditütar“: Janne Ševtšenko Swallow , advokaat: Raiko Raalik Ned Keene , apteeker ja posija: Pavlo Balakin Hobson , kaubalaadija: Dragos Andrei Ionel Bob Boles : Mart Madiste Horace Adams, koguduse õpetaja: Heldur Harry Põlda Kalur: Jakob Tomson Advokaat: Nicola Gracanac Kalurinaine: Triin Ella Muusikud laval: Edmunds Altmanis , Valeri Leviand (klarnet), Sigrid Kuulmann (viiul), Hanna Jürgenson (kontrabass), Anto Õnnis (löökpillid) Rahvusooper Estonia koor ja orkester FORSYTHE & LOORIS William Forsythe’i ballett „In the Middle , Somewhat Elevated “ ja Linnar Loorise ballett „30,75“ Esietendus Rahvusooperis Estonia 28. novembril 2025 In the Middle , Somewhat Elevated Esietendus 30. mail 1987 Pariisi Ooperis Koreograaf: William Forsythe Muusika: Thom Willems koostöös Leslie Stuckiga Lava-, valgus- ja kostüümikujundus: William Forsythe Lavastaja: Kathryn Bennetts Valguse tehniline teostus: Tanja Rühl Repetiitorid: Gustavo Quintans , Marina Kesler Osades Sylvie : Laura Maya , Ami Morita , Anna Roberta , Madeline Skelly Isabelle: Caroline Hamilton, Phillipa McCann , Madeline Skelly Jeté tüdruk: Rio Morisawa , Marta Navasardyan , Ketlin Oja Relevé tüdruk: Karina Laura Leškin , Laura Maya , Alice Pelizza Sidekick girl : Gabriella Vidano , Yukina Yokoyama , Polina Sosimova Sidekick girl : Ashley Chiu , Sophie Farquhar , Anne- Sophie Marjeram , Alice Pelizza Lionel: Theo Bourg , Antonio Gallo , Luca Giovanetti , Yuki Nonaka , Cristiano Principato Laurent: Joel Calstar-Fisher , William Newton, Ali Urata Manuel : Finn Adams, Teofil Cosma , Benjamin Pierce , Oscar Pouchoulin © Boosey & Hawkes Music Publishers Limited Täname: Stuart Sweeney ! 30,75 Linnar Loorise ballett Maailmaesietendus Rahvusooperis Estonia 28. novembril 2025 Koreograaf-lavastaja: Linnar Looris Kunstnik: Reili Evart Valguskunstnik: Rasmus Rembel Repetiitorid: Luana Georg, Daniel Kirspuu Osades Paha: Caroline Hamilton, Karina Laura Leškin , Marcus Nilson , Vitali Nikolajev, Oscar Pouchoulin , Triinu Upkin Tantsija: Ashely Chiu , Sophie Farquhar , Marjana Fazullina , Ami Morita , Anna Roberta , Madeline Skelly Kunstnik: Caroline Hamilton, Karina Laura Leškin , Phillipa McCann , Ketlin Oja Dirigent: Laura Maya , Rio Morisawa , Marta Navasardyan , Polina Sosimova Näitleja: Joel Calstar-Fisher , William Newton, Cristiano Principato , Ali Urata Laulja: Theo Bourg , Nikos Gkentsef , Luca Giovanetti , Liam Stickland Kirjanik: Oji Fujino , Antonio Gallo , Hiroto Nakabayashi , Yuki Nonaka Eesti Rahvusballett Muusika esitatakse salvestuselt. KONTSERDID JA MUU KUNSTILINE TEGEVUS RAHVUSOOPER ESTONIA SÜMFOONIAKONTSERT 6. märtsil 2025 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis Dirigent: Arvo Volmer Solist: Boris Brovtsyn (viiul) Rahvusooper Estonia orkester Käesolev rahvusooperi orkestri sümfooniakontsert Arvo Volmeri dirigeerimisel lõpetab viimaste hooaegade suurejoonelise ettevõtmise tuua publikuni kõik Jean Sibeliuse seitse sümfooniat ja nende imeline kõlamaailm. KAVA JEAN SIBELIUS Sümfooniline poeem „ Finlandia “ op. 26 Viiulikontsert d-moll op. 47 Vaheaeg Süit „ Pelléas ja Mélisande “ op. 46 Seitsmes sümfoonia C-duur op. 105 RAHVUSOOPER ESTONIA SÜMFOONIAKONTSERT – MAURICE RAVEL 150 12. aprillil 2025 Estonia kontserdisaalis Dirigent : Arvo Volmer Koormeister: Heli Jürgenson Rahvusooper Estonia orkester , koor , poistekoor KAVA Laulutsükkel „ Schéhérazade “ M. 41 Solist: Helen Lokuta (metsosopran) Lüüriline fantaasia „Laps ja lummutised“ Solistid: Karis Trass (metsosopran), Mart Madiste (tenor), Aule Urb (metsosopran), Kadri Kõrvek (sopran), Kristel Pärtna (sopran), Janne Ševtšenko (sopran), Tamar Nugis (bariton), Raiko Raalik (bass), Heldur Harry Põlda (tenor), Siiri Johanson (sopran) Vaheaeg Koreograafiline sümfoonia „ Daphnis ja Chloé “ TANTSIB SERGEI UPKIN Rahvusvahelise tantsupäeva gala 25. ja 27. aprillil 2025 Rahvusooperis Estonia Kunstiline juht: Sergei Upkin Dirigendid: Arvo Volmer , Lauri Sirp Koreograafid: Sergei Upkin, Triinu Upkin Dekoratsioonikunstnik: Kristel Linnutaja Kostüümikunstnik: Laura Oolma Videokunstnik: Rene Topolev Valguskunstnik: Rasmus Rembel Etenduse juht: Anton Osul Õhtujuht: Triinu Upkin Eesti Rahvusballett ja Rahvusooper Estonia orkester I osa DIRIGENT Triinu Upkini tantsulavastus Pjotr Tšaikovski avamäng-fantaasiale „Romeo ja Julia“ Maailmaesietendus 25. aprillil 2025 Rahvusooperis Estonia Dirigent: Arvo Volmer Koreograaf: Triinu Upkin Repetiitor: Luana Georg Osades Dirigent: Sergei Upkin KAARDIMÄNG Igor Stravinski lühiballett Dirigent: Arvo Volmer Koreograaf: Sergei Upkin Repetiitor: Daniel Kirspuu Osades Jokker: Jan Trninič Ristiemand: Ketlin Oja Padaemand: Karina Laura Leškin Ärtu emand: Phillipa McCann Ärtu kuningas: Joel Calstar-Fisher Kaks poissi: Hidetora Tabe , Sacha Barber Eesti Rahvusballett ja Rahvusooper Estonia orkester II osa Dirigent: Lauri Sirp Rõdustseen balletist „Romeo ja Julia“ Helilooja: Sergei Prokofjev Koreograafia: Rudi van Dantzig Salome Leverashvili , Timothy van Poucke (Hollandi Rahvusballett) Pas de deux balletist „Liblikas“ Helilooja: Jacques Offenbach Koreograafia: Marie Taglioni ballett, Pierre Lacotte’i lavastus Nanae Maruyama , Sergei Upkin „ Sharps and Flats “ Helilooja, klaver: Sasha Pushkin Koreograafia: Jevgeni Grib Marta Navasardyan , Jevgeni Grib Pas de deux balletist „Lillede festival Genzanos “ Helilooja: Edvard Helsted Koreograafia: August Bournonville Laura Maya , Antonio Gallo Raskolnikovi monoloog balletist „Kuritöö ja Karistus“ Helilooja: Arvo Pärt Koreograafia: Mai Murdmaa Teksti loevad: Aleksandr Ivaškevitš , Tatjana Manevskaja Sergei Upkin Pas de deux balletist „Don Quijote“ Helilooja: Ludwig Minkus Koreograafia: Marius Petipa /Aleksandr Gorski Iana Salenko , Dinu Damazlacaru (Berliini Riigiballett) RAHVUSOOPER ESTONIA POISTEKOORI KEVADKONTSERT „ÜLES, ÜLES!“ 29.mail 2025 kell 19.00 Estonia kontserdisaalis Dirigendid: Mariliis Kreintaal , Maret Poll , Martin Einmann , Hirvo Surva Klaveril: Andres Lemba TALLINNA MUUSIKA- JA BALLETIKOOLI (MUBA) GALA 9 . juunil 202 5 MUBA balletigala on iga-aastane kooli hooaja lõpu lavastus , kus saab näha õppeaasta jooksul valminud klassikalise ning kaasaegse tantsu numbreid ja lühilavastusi. Esinevad MUBA noorema ja vanema astme õpilased ning lõpetajad. MUBA 3. lennu balletisuuna lõpetasid Kirils Solovejs , Kei Imamura , Anastasiia Merkulova , Hiroto Nakabayashi , Jette Pruulmann, Sofia Maria Liiv, Mia Katrina Lill, Miina Eliise Luts, Eva Alamets, Minami Kamada , Rina Sarae , Katarina Virve Mürk. Erialaõpetajad Kaie Kõrb ja Viesturs Jansons . MUBA balletigala toimu s 5. juunil MUBA - s ja 9. juunil Rahvusooperis Estonia. EESTI RAHVUSBALLETI KOREOGRAAFIDE ÕHTU 13. ja 15. juunil 2025 Rahvusooper Estonia kammersaalis Oma loomingut esitasid William Newton, Ksenia Seletskaja , Cristiano Principato , Anna Roberta , Luca Giovanetti , Sacha Barber , Akane Ichii , Hidetora Tabe , Laura Maya , Connor Williams, Karina Laura Leškin . TEATRILAAT 24. augustil 2025 Rahvusooperis Estonia VANA TALLINN GALA 30. augustil 2025 Rahvusooperis Estonia Dirigent: Kaspar Mänd Solistid: Mirjam Mesak (sopran), Elena Brazhnyk (sopran), Kai Rüütel-Pajula (metsosopran), Heldur Harry Põlda (tenor), Tamar Nugis (bariton), Dragutin Matić (bariton, Serbia) , Beatriz Macias (flööt) Õhtujuht: René Soom AJASTUTE TELG: ARVO PÄRT 90. CARL ORFF Arvo Pärdi 90. sünnipäevale pühendatud kontsert 16. oktoobril 2025 Estonia kontserdisaalis Dirigent: Arvo Volmer Solistid: Elena Brazhnyk (sopran), Aare Saal (bariton), Rafael Dicenta (tenor) Klaver: Auli Teppo , Jakob Teppo Rahvusooper Estonia peakoormeister: Heli Jürgenson Läti Rahvusooperi peakoormeister: Aigars Meri Rahvusooper Estonia koor , poistekoor ja orkester ning Läti Rahvusooperi koor KAVA: Arvo Pärt „ Credo “ (1968) Arvo Pärt kolmas sümfoonia (1971) Vaheaeg Carl Orff „ Carmina Burana “ (1935/36) BALLETT JA KRINGEL Ülemaailmse balletipäeva tähistamine 31. oktoobril 2025 RAHVUSOOPER ESTONIA POISTEKOORI HINGEDEPÄEVA KONTSERT 2. novembril 202 5 Tallinna Jaani kirikus Dirigent: Hirvo Surva Koormeistrid: Maret Poll , Mariliis Kreintaal , Sara Corriga Esine sid : Rahvusooper Estonia poistekoori solistid, Riivo Kallasmaa (oboe), Ene Salumäe (orel) RAHVUSOOPER ESTONIA POISTEKOORI JÕULUKONTSERT 9. detsembril 2025 Estonia kontserdisaalis RAHVUSOOPERI JÕULUKONTSERT 11. detsembril 2025 Tallinna Jaani kirikus Dirigent: Arvo Volmer Solistid: Karis Trass (metsosopran), Juuli Lill (metsosopran), Mart Madiste (tenor), Priit Volmer (bass) Orel: Piret Aidulo Rahvusooper Estonia koor ja orkester Rahvusooper Estonia armastatud traditsioonilisel jõulukontserdil tulid ettekandele Wolfgang Amadeus Mozarti „Kroonimissa“ („ Krönungsmesse “) C-duur KV 317, Georg Friedrich Händeli „ Zadok the Priest “ HWV 258 ja „Halleluuja“ oratooriumist „Messias“ HWV 56 ning populaarsed jõululaulud. HARJUMAA BALL 30. detsembril 2025 Rahvusooperis Estoni a ESTONIA BALL – TANTSUD TÄHTEDE SÄRAS! 31. detsembril 2025 Rahvusooperis Estonia Kunstilised juhid: Jaan Ots, Reigo Tamm Kunstnik: Reili Evart Koreograafid: Marina Kesler , Märt Agu Õhtujuhid: Ketlin Oja, Reigo Tamm Teatrisaalis tuli ettekandele spetsiaalselt selleks õhtuks loodud kontsertlavastus „Ood tantsule“, millele lõi originaalkoreograafia Marina Kesler ning Märt Agu. Lavale astusid Eesti Rahvusballeti tantsijad Ketlin Oja, Laura Maya , Marcus Nilson , Triinu Upkin, Kim Jana Hügi , Connor Williams, Marjana Fazullina , Nikos Gkentsef , Ellinor Piirimäe, Sacha Barber , Karite -Mirell Mander, Benjamin Pierce , Oscar Pouchoulin ja Jevgeni Grib (Teater Vanemuine) ning Kaie Kõrb, Rahvusooper Estonia solist Heldur Harry Põlda , koor ning orkester, samuti Tiit Kikas ning etendust dirigeeris Jaan Ots. Lisaks musitseerisid Hendrik Hindrikus lõõtspillil, Estonian Dream Bigband Siim Aimla juhatusel ning Jüri Pootsmann ja Alika Milova . KONTSERDID NING HARIDUSPROJEKTID RAHVUSOOPER ESTONIA RESTORANIS, KAMMERSAALIS, LAVAL JA BALLETI PROOVISAALIS Rahvusooper Estonia restoranis „Kontsert kõige pisematele“ 4.01, 25.01, 15.02, 22.03, 26.04, 24.05, 14.06, 4.10, 1.11, 7.12, 9.12, 18.12, 19.12, 21.12 „Kuidas mõista ooperit“ 8.01, 13.01, 14.01, 15.01, 16.01, 20.01, 24.01, 19.02, 13.03, 16.04, 30.04, 5.05, 5.11, 27.11, 18.12 „Orkestrimäng“ 21.01, 4.03, 22.04, 27.05, 14.10 Kammersaalis / balleti proovisaalis / maalisaalis „Kuidas mõista balletti“ 22.01, 19.02, 10.03, 31.03, 3.04, 12.05, 15.05, 4.06, 18.09, 3.10, 27.10, 29.10, 10.11, 12.11, 6.12, 8.12, 12.12 „Balletilugu“ 10.02, 24.03, 19.05, 13.10, 17.11 Teatrisaali laval „Loomade karneval“ 15.02, 13.03, 15.04, 17.05, 23.10, 15.11, 3.12 „Tajuleebe tantsulugu“ 16.01, 1.03, 22.03, 5.04, 24.10, 4.12 Väljasõidud 9.01 „Kontsert kõige pisematele“ (Oru kultuurisaalis) 6.03 „Balletilugu“ (Rapla kultuurikeskuses, Koolinoorte teatripäeva raames) 21.04 „Balletilugu“ (Oru kultuurisaalis) 12.05 „Punamütsike ja seitse pöialpoissi“ (Vändra Kultuurimajas) 13.05 „Punamütsike ja seitse pöialpoissi“ (Haapsalu Kultuurikeskuses) 13.05 „Punamütsike ja seitse pöialpoissi“ (Risti Koolis) 6.10 „Punamütsike ja seitse pöialpoissi“ (Mäetaguse Rahvamajas) 7.10 „Punamütsike ja seitse pöialpoissi“ (Rakke Koolis) 7.10 „Punamütsike ja seitse pöialpoissi“ (Haljala Rahvamajas) KONTSERDID KAMMERSAALIS EESTI HELID 22. veebruaril 2025 Rahvusooper Estonia kammersaalis Esinesid Ketlin Oja, ooperisolist Reigo Tamm ning pianist Jaan Ots. ROMANTILISED PRANTSUSE MELOODIAD 20. märtsil 2025 Rahvusooper Estonia kammersaalis Esinesid Elena Brazhnyk (sopran), Karis Trass (metsosopran), Raiko Raalik (bariton), Ave Wagner (klaver). ROOSID, KEVAD JA ARMASTUS 17. aprillil 2025 Rahvusooper Estonia kammersaalis Esinesid Kristel Pärtna (sopran), Helen Lokuta (metsosopran), Tamar Nugis (bariton), Jaanika Rand-Sirp (klaver). PÄIK E SELOOJANGU SERENAAD 9 . oktoobril 202 5 Rahvusooper Estonia kammersaalis Esinesid Kadri Kõrvek (sopran), Maria Goršenina (viiul), Adrian Bravo Lopez (viiul), Karin Sarv (vioola), Kristjan Saar (tšello), Ekke Rainer Arndt (tšello). HINGEPÕHJANI: SCHUMANN JA BRAHMS 27 . novembril 202 5 Rahvusooper Estonia kammersaalis Esinesid Aule Urb (metsosopran), Edmunds Altmanis (klarnet), Andreas Lend (tšello), Maila Laidna (klaver). JUUBELID CARMEN – Helen Lokuta 50 ! 6. september 2025 TRUBADUUR – Neeme Kuningas 70! 12. oktoober 2025 CARMEN – Urve Tauts 90! 7. november 2025 KÜLALISESINEMISED Adolphe Adami balleti „Korsaar“ külalisetendused Teatro della Maestranzas ( Sevilla ) 9., 10. ja 11. jaanuaril 2025 . TEENINDATUD KÜLALISETENDUSED, KONVERENTSID JA VASTUVÕTUD 2025. aastal toimus Rahvusooper Estonia teatrisaalis, kammersaalis , Estonia restoranis, Valges ja Sinises saalis pea 100 üritust. Kokku külastas rahvusooperit erinevate sündmuste raames ligikaudu 13 000 klienti. Suuremad ning olulisemad kliendiüritused olid Vabariigi Presidendi Kantselei 107 . aastapäeva tähistamine veebruarikuus, Tallinna Muusika- ja Balletikooli gala , SEB vastuvõtud, külalisetendused ballett „Tuhkatriinu“ ja balletigala . Kammersaalis võõrusta si me Eesti Rahvusmeeskoori terve aasta vältel, suvel rentisime saali Clara Blumqvist tan ts ukooli laagri korraldamiseks ja oktoobris Kilven koor ile sügiseseks laululaagri ks ning Rahvusooper Estonia poistekoori meeskvinteti kontser diks „Päike ikka paistma jääb – Jaak Joala 75 “ . Estonia Seltsi kogunemised toimusid kord kuus Estonia restoranis , aastakoosolek Valges saalis ja üldkogu teatrisaalis. Igasuvine noorte balletitalentide seminar toimus juulis ja augustis teatri proovisaalides, kulmineerudes kahe galaga teatrisaalis. Suuremad kliendid on olnud Harjumaa Omavalitsuste Liit, SEB, Tallinna Kesklinna Valitsus, Kultuuriministeerium, Prantsuse Lütseum, Lasnamäe Muusikakool, Tallinna Tehnikakõrgkool, Vabariigi Presidendi Kantselei. Lisaks toimusid Lauri Saatpalu juubelikontsert, Florian Wahli kontserdid, Tanno Mee lühifilmi „Teine tromboon“ võtted (produtsent Marianne Ostrat ), Balleti International Ballet Competition Workshop , mis lõppe s r ahvusvahelise Suveöö Balletigala ga . Külalisetendusi andsid teater Vanemuine ( ooperid „Julius Caesar“, „ Don Giovanni“ ja balletid „Tuhkvalge“ ning „Palve“ ), teater Endla („Richard III tagasitulek kell 9.24 saabuva rongiga“, „Test o steroon“ ning muusikaline lasteetendus „Tipp ja Täpp“ ) . Toitlustusosakond teenindas 2025. aastal tellimusürituste kliente, etenduste ja kontsertide külastajaid teatri kohvikutes Arlekiin ja Colombina , Sinise ja Valge saali kohvikutes, Eesti Kontserdi ruumides asuvates baarides ja kohvikus Pizzicato ning Estonia restoranis. Söögitoas teenindati oma maja töötajaid, RAM - i ning ERSO kollektiive, Eesti Kontserdi, Eesti Teat r iliidu ning Eesti Draamateatri töötajaid. Kokku teenindati 202 5 . aastal erinevate ürituste raames 56 025 külastajat (2024. aastal 52 000 külastajat). Antud numbrid ei kajasta igapäevaste külastajate numbreid kohvikutes, restoranis ja söögitoas. NÄITUSED Parteri galerii 4. märtsist kuni 12. maini oli jalutuskaarel avatud kirjaniku ja endise Estonia teatri dramaturgi Eduard Vilde 160. sünniaastapäevale pühendatud näitus, mis valmis koostöös Tallinna Kirjanduskeskusega. 13. maist kuni 24. augustini oli rahvusooperi ees avatud näitus „ Eldor Renter 100“, millega tähistasime 100 aasta möödumist legendaarse lavastuskunstniku ja pikaaegse Estonia teatri peakunstniku Eldor Renteri sünnist. Ajaloolise sündmuse avasõnad ütles Eesti Lavastuskunstnike Liidu esimees Karmo Mende . Vaatamiseks oli välja pandud hulgaliselt Renteri võrratuid ajaloolisi kavandeid ning kostüüme ja neid sai näha nii teatri ees kui teatrimaja sees 2 . ja 3 . korrusel publiku jalutusalal. Näituse panid kokku Reili Evart, Annely Kaldoja , Ülle Kogerman , Karmo Mende , Seidi Raid, Hanna Renter , Kersti Trull, Riina Vanhanen. Näitus sündis Eesti Lavastuskunstnike Liidu, Rahvusooper Estonia ja Eesti Ajaloomuuseum i ning Eesti Ajaloomuuseumi t eatri- ja m uusikamuuseum i koostöös. Näituse loomist toetas Eesti Kultuurkapital . Rahvusvahelise ooperipäeva puhul avati 25.10 publiku jalutusruumides näitus rahvusooperi ooperilavastustest pärinevatest rekvisiitidest ning eksponaadikapid, mis tutvustasid grimmikunstnike töövahendeid ja ülesandeid läbi aastakümnete. Näitus oli külastajatele avatud kuni uue aastani. Turundusprojektid: 16.01 andis Kultuuriministeerium üle konkursi „Kultuurisõber 2024“ tunnustused, millega tänatakse kultuurivaldkonda rahaliselt või oma tegudega panustanud ettevõtteid ja metseene. Kultuurisõbra tiitli pälvis ka rahvusooperi peasponsor Amserv Grupp AS . 27.–28.01 toimus Koolimäe loomemajas osakondade ja valdkondade juhtide arenguseminar, et tutvuda kõigi estoonlaste kaasabil valminud rahvusooperi tööprotsesside analüüsiga. Seminari käigus arutati, milliste lahendustega edasi liikuda ja kuidas igaüks ise saaks panustada organisatsioonikultuuri arendamisse ning info liikumise parandamisse. 21.03 tähistas Rahvusooper Estonia koos Tallinna raamatukogude ja Eesti Draamateatriga UNESCO eestvedamisel luulepäeva, mille eesmärk on populariseerida luule lugemist, kirjutamist ja avaldamist. Eesti Raamatu Aasta puhul oli fookuses eesti luule. Kell 15–16 esitasid Rahvusooper Estonia ees oma lemmikluuletusi eesti autoritelt Eesti Rahvusballeti esitantsija Anna Roberta , balletiartist Triinu Upkin ning ooperisolistid Karis Trass ja Aule Urb. Draamateatri ees jätkasid luulelugemisega näitlejad Christopher Rajaveer, Guido Kangur, Viire Valdma ja Teele Pärn. Kogu päeva oli rahvusooperi ees huvilistele avatud raamatukogubuss Katarina Jee . Turundusosakonna juhataja Rein Mikk ja reklaamijuht Maarja Pärn osalesid 24.–26. aprillini Madridis toimunud Opera Europa turundus- ja kommunikatsioonifoorumil, mis keskendus sisuloomele, koostööle mõjuisikutega, tehisintellekti kasutamisele, erinevate kanalite kaudu saavutatud kaasatuse analüüsimisele ja teiste osakondade kolleegide kaasamisele turundustegevustesse. Juulikuus külastasid „Avatud maja“ projekti raames teatrit 218 inimest. 120. hooaja alguses läks Rahvusooper Estonia üle uuele piletimüügiplatvormile Koobin . See tähendab, et loobuti senistest Piletimaailma ja Piletilevi teenustest. Lahendus valmis koostöös Montonio (makselahendused), Thorgate’i (suunamised/arendused), Polywerki (3D arendaja), RITi (õigused, suunamised), Labelprinti (uued piletipõhjad) ja RTTga (printerid). Programm võimaldab kliendil kiirelt ja mugavalt osta pileteid korraga erinevatele etendustele. Saalialast on selge ülevaade ja ostja kasutuses on 3D vaade, millelt on näha kuhu ta pileteid valib ning milline on sealt nähtavus lavale. Võimalik on tasuda kinkepiletiga ja näha oma kinkepileti saldot. Teater saab teha oma tulihingelistele fännidele personaliseeritud pakkumisi ja teavitada eesseisvatest eriüritustest. 3.–5.10 osales turundus- ja sponsorsuhete juht Rein Mikk Genfis Opera Europa sügiskonverentsil ja selle raames toimunud sponsorlusfoorumil, kus keskenduti kultuuri toetamise erinevatele vormidele, eratoetajate ja investorite leidmisele, ühisrahastuse võimalustele ning teatrite keskkonnasäästliku tegevuse finantsmõjudele. 11.–12.10 osales Rahvusooper Estonia projektis Open House Tallinn . Projekt kutsus avastama Tallinna linnaruumi ning tutvuma siinse arhitektuuri ja hoonete ajalooga. Üritus avas ligi 40 avaliku hoone ja eramu uksed, andes külastajatele võimaluse siseneda ruumidesse, mis tavapäraselt on avalikkusele suletud. Projekt on osa Open House Europe koostööprojektist 11 Euroopa kultuuriasutuse vahel, kes korraldavad igal aastal 12 üritust Ateenas, Bilbaos , Brnos, Dublinis, Essenis, Lissabonis, Milanos, mitmes Sloveenia linnas, Stockholmis, Tallinnas, Thessalonikis ja Vilniuses. Rahvusooperis toimusid ekskursioonid, restoranis Jaak Jõekalda loengud Estoniast ja estoonlastest. 23.–25.10 toimus Rahvusooperis Estonia Euroopa, ooperi-, balleti- ja muusikahariduse võrgustiku RESEO aastakonverents „ Making sense (s): Wellbeing through the arts “, kuhu tuli üle 80 Euroopa erinevate ooperimajade haridustöötajaid ning publiku juurdekasvu arendajaid. Toimusid ekskursioonid teatrimajas ning osalejad külastasid lasteballetti „Loomade karneval“, haridusprojekti autistlikele ja intellektipuudega lastele „Tajuleebe tantsulugu“ ja ooperietendust „ Lohengrin “ Koolitusprojektid täiskasvanutele: Õhtusöök-vestlus „Rambipalavik enne esietendust“: „ Pulcinella “ & „Hispaania tund“ ( 7 .02), „Sisalik“ ( 28 .03), „Nahkhiir“ ( 30 .0 5 ), „ Forsythe & Looris“ ( 28 .11). Esietendustega seotud infotunnid külastajatele: „ Pulcinella “ & „Hispaania tund“ ( 9 .02), „Sisalik“ ( 30 .03), „Nahkhiir“ ( 1 .0 6 ), „ Forsythe & Looris“ ( 30 .11). T oimusid etenduse-eelsed ekskursioonid eesti, inglise ja vene keeles . Laste- ja noorteprojektid 18.09 toimus Rahvusooper Estonia traditsioonilise õpetajate teabepäev, milles osales üle 250 õpetaja Eestist. Teatritegevuse tutvustamiseks toimusid ekskursioonid, temaatilised töötoad, interaktiivsed loengud, kohtumised, haridusprojektid ning uue hooaja tutvustus. Rahvusooperi tegemistest kõnelesid peadirektor Ott Maaten, loominguline juht ja peadirigent Arvo Volmer , Eesti Rahvusballeti kunstiline juht Linnar Looris ja ooperisolist Karis Trass. Õpitubasid, loenguid ja erinevate valdkondade tutvustusi viisid läbi balletijuhi assistent Daniel Kirspuu, koreograaf ja lavastaja Eve Mutso , trompetist ja pillirühma kontsertmeister Priit Aimla, tantsijad Triinu Upkin, Polina Sosimova , Luca Giovanetti , kooriartistid Aare Kodasma , Rein Saar ja Carol Männamets ning ooperisolist Aule Urb. Teabepäeva lõpus vaatasid õpetajad lavastust „ Pulcinella “ & „Hispaania tund“. Haridusprojektid noorele publikule rahvusooperis ja mujal „Kontsert kõige pisematele“ – 4 760 külastajat „Balletilugu“ – 1 112 külastajat „Orkestrimäng“ – 1 215 külastajat „Punamütsike ja seitse pöialpoissi“ – 877 külastajat „Kuidas mõista balletti “ – 1 744 külastajat „ Loomade karneval “ – 2 215 külastajat „Kuidas mõista ooperit“ – 1 103 külastajat „Tajuleebe tantsulugu“ – 325 külastajat Kokku osales haridusprojektides 13 351 inimest. Ekskursioone külastas 202 5 . aastal 7 500 inimest. Toetajad ja sponsorid: Rahvusooper Estonia on tänulik 6 peasponsorile, kes vaatamata maailma majanduse keeristele on pidanud oluliseks teatriga koostööd teha: Hooaja kuldsponsor – Tallink Kuldsponsor – SEB Peasponsor – Liviko Peasponsor – Amserv Toetaja – Alexela Toetaja – MyFitness Toetaja – Tamrex Toetaja – Bioderma Toetaja - Selver Sisekommunikatsioon Esietendusega seotud infotunnid teenindajatele: „ Pulcinella “ & „Hispaania tund“ ( 8 .02), „ Sisalik “ ( 28 .0 3 ), „ Nahkhiir “ ( 30 .05), „ Forsythe & Looris “ (2 8 . 11 ) . Töötajatele saadeti iganädalane majasisene uudiskiri. Muu tegevus 31.01–1.02 viibisid peadirektor Ott Maaten ja ooperiosakonna koosseisude planeerimise juht Helen Lepalaan Läti Rahvusooperis, kus toimus rahvusvaheline ooperijuhtide kohtumine, et arutada Läänemere regiooni hõlmavate ooperiauhindade väljaandmise käivitamist. Ühtlasi kohtuti ka Leedu Rahvusooperi juhiga ning arutati 2026. aasta kevadel Leedus toimuvaid Rahvusooper Estonia külalisetendusi lavastustega „ Pelléas ja Mélisande “ ning „Valgus maailma lõpust“. 24.02 toimus Rahvu s ooperis Estonia E esti Vabariigi aastapäeva presidendi vastuvõtt. 12.03 allkirjastasid Rahvusooper Estonia peadirektor Ott Maaten, Leedu Rahvusliku Ooperi- ja Balletiteatri peadirektor Laima Vilimienė ning Läti Rahvusooperi ja -balleti juhatuse esimees Sandis Voldinis Vilniuses kolme Baltimaade ooperimaja koostöökokkuleppe. Kokkulepe avab ukse artistide liikumisele erinevate ooperimajade vahel, ühisprojektidele ja kogemuste jagamisele ning tõstab regiooni ooperiteatrite nähtavust maailmas. 14.03 jõudis Ristturundus ACME Film Eestiga kinodesse Maria Callase elul põhinev film „ MARIA “ , kus legendaarset sopranit kehastab Oscari võitja Angelina Jolie . 15.–18.03 osales peadirektor Ott Maaten Barcelonas ooperimajade võrgustiku Opera Europa kevadkonverentsil ning nõukogu liikmena ka üldkogul. Konverents keskendus jätkusuutlikule juhtimisele, ühisprojektidele, kaasaegsetele ametitele ooperimajades ning muusikateatri populariseerimisele ühiskonnas. Kevadkonverentsil toimus ka Opera Europa teatrijuhtide foorumi asutamine. 24.04 osalesid kostüümiosakonna esindajad Tallinna Tehnikakõrgkoolis toimunud seminaril „Tekstiili jätkusuutlikkus: koostöö ja innovatsioon“. Üritus pakkus mitmekesist ja inspireerivat programmi, kus oma teadmisi ja kogemusi jagasid nii õppejõud, noored entusiastid kui ka Kliimaministeeriumi asekantsler. Seminaril käsitleti jätkusuutlikkuse erinevaid aspekte tekstiilitööstuses ning tutvustati uusi algatusi, nt . noorte poolt loodud „Samm korraga“ akadeemiat ja tekstiilitaksot, mis tegeleb tarbijajärgsete tekstiilijäätmete taaskasutamisega. Aprillikuise sammukampaania „Loeme sammudes!“ raames tegid estoonlased kokku 12 539 023 sammu! Enim samme kogunud estoonlased: I koht – orkestriartist Aabi Ausmaa (690 821 sammu), II koht – helitehnik Kaspar Leesme (666 471 sammu), III koht – kooriartist Sven Tarlap (602 030 sammu). 1.–2.06 toimusid Pärnumaal Jõulumäe Tervisespordikeskuses Endla teatri eestvedamisel 54. Eesti teatrite suvemängud, kus osales kokku 11 teatrit. Kõrgelt hinnatud tänavakorvpalli finaalis mängisid vastakuti Estonia ja Vanemuine ning tänavu jäi peale Vanemuine. Kokku võisteldi 17 erinevas mõõduvõtmises, sh tänavakorvpallis, rannavõrkpallis, rannatennises, discgolfis , ammulaskmises jpm. Rahvusooper Estonia saavutas esikoha SUP-laua teatesõidus, korvpalli täpsusvisetes ja orienteerumises! Eesti teatrite suvemängude tänavuseks üldvõitjaks osutus Eesti Noorsooteater väga tasavägises punktiskooris Endla teatriga. Estonia saavutas üldarvestuses auväärse kolmanda koha. 4.06 toimus Sinises saalis haridusprojektide hooaja pidulik lõpetamine. 6.–7.06 osales turundusosakonna esindus Läti Rahvusooperis toimu nud Baltimaade ooperimajade turunduskonverentsil. 19.06 toimus koostöös teatriga heategevusfondi Minu Unistuste Päev korraldatud päev Saara Lotale. Fond viib ellu raskelt ja krooniliste haigustega laste unistusi. Saara Lotat köidavad hobused, moelooming ja kingad. Unistuste Päev algas Estonia kostüümiosakonnas, kus tutvustati kostüümikunstnike kavandeid ja räägiti, kuidas need kavandid saavad lavakostüümideks. Proovida sai kostüüme ja õppida, kuidas kostüüme veriseks või poriseks maskeeritakse. Suvel uuendati koostöös Belgia firmaga Pino Solutions lavavalgustite toitesüsteemi kahevalentseks. See võimaldab kasutada nii dimmeri funktsiooni kui ka puhast toitepinget, mis on oluline uuema põlvkonna liikuvate LED-valgustite kasutamiseks nii saalis kui ka laval. Uued liikuvad prožektorid on hangitud rohepöörde projekti raames. 16.09 tähistati Valges saalis teatri 1 19 . sünnipäeva. 17.09 osales kostüümiosakonna 7-liikmeline meeskond Tallinna Tehnikakõrgkoolis tasuta koolitusel „Millised on tekstiilide omadused ja kasutusvõimalused“, kus süveneti tekstiilide jätkusuutliku tootmise ja kasutamise teemadesse. Koolitusel käsitleti nii tekstiilide sorteerimist Eestis ja mujal maailmas kui ka rohepesuga võitlemise võimalusi. Rõhutati ringmajanduse, korduskasutuse ja parandussektori olulisust, et materjale vääriliselt kasutada ja pikendada nende eluiga. Seminar pakkus põnevaid loenguid, praktilisi arutelusid ning tutvumist laboritega. Külastati tekstiilmaterjalide testimise laborit ja antropomeetrialaborit, kus 3D-skanneerimise abil võeti inimestelt mõõdud. Saadi praktilisi teadmisi materjalidest ja nende hooldusest ning inspiratsiooni oma igapäevatööks ja loomingulisteks projektideks. 17.11 käisid orkestrant Ann Õun, ooperisolist Heldur Harry Põlda , kooriartist Rein Saar, balletitantsija Ellinor Piirimäe estoonlaste esindajatena kohtumas Riigikogu kultuurkomisjoniga (Tõnis Lukas, Signe Kivi, Madis Kallas, Margit Sutrop , Kadri Tali) koos peadirektor Ott Maateni , loomingulise juhi Arvo Volmeri ning rahvusooperi nõukogu esimehe Ivari Iljaga. Kohal olid ka kultuuriministeeriumi (lahkuv) kantsler Kristiina Alliksaar ning peagi ametisse astuv kantsler Merilin Piipuu . Ühiselt jõuti järeldusele, et koostöös kultuuriministeeriumi ning Riigikogu kultuurikomisjoniga on vaja operatiivselt välja töötada ja kirja panna aluspõhimõtted, mis sätestaksid rahvusooperi tippspetsialistide palgaskaala ja karjäärimudeli ning annaksid garantii, et rahvusooperi arvelt ei hoitaks raha kokku, et rahastada teisi kultuurivaldkonna organisatsioone. 2025. AASTAL TUNNUSTATUD ESTOONLASED Autasud ja auhinnad Helgi Sallo – Kultuurkapitali elutööpreemia pikaajalise panuse eest Eesti kultuuri. Risto Joost – Kultuurkapitali helikunsti valdkonna peapreemia kunstiliselt kõrge ja silmapaistvalt sisuka töö eest muusikalavastustes. Heldur Harry Põlda – Harjumaa teatripreemia 2025. Cristiano Principato – Itaalia rahvusvahelisel tantsukonkursi I preemia „Premia Nazionale Sfera d’Oro “. Francesco Ciarmatori – Rahvusooper Estonia sümfooniaorkestri muusikute lii du 2024/2025 hooajal enim kaasa mõelnud kolleegi auhin d. SEB publikupreemia – Helen Lokuta ja Heldur Harry Põlda MyFitness tantsuauhind – Marta Navasardyan ja Sergei Upkin Riiklik kultuuri aastapreemia 2025 – balleti „Valgus maailma lõpust“ meeskond: Alisson Kruusmaa, Eero Epner , Jevgeni Grib, Kaspar Mänd, Kristjan Suits, Priidu Adlas , Tanel Veenre Arne Mikk – Harjumaa aukodaniku tiitel (2025) Heli Jürgenson – Harjumaa Omavalitsuste Liidu Harjumaa teenetemärk (2025) Helikunsti sihtkapitali aastapreemiad 2025 Arvo Leibur – kõrgetasemelise loomingulise tegevuse eest solisti, kammermuusiku ja kontsertmeistrina Karis Trass – säravate esinemiste eest ooperi- ja kontserdilaval Eesti Muusikanõukogu preemia laureaat 2025 muusikaelu jaoks olulise ja väljapaistva tegevuse eest : Arne Mikk – erakordne panus Eesti ooperikunsti arengusse Eesti teatri aastaauhinnad Tamar Nugis – haaravate ja vokaalselt kõrgetasemeliste osatäitmiste eest Viktor Ullmanni ooperis „Atlantise keiser“ (Rahvusooper Estonia ja Von Krahli Teater), Giacomo Puccini ooperis „ Madama Butterfly “ (Rahvusooper Estonia) ning Philip Glassi kammerooperis „ Hydrogen Jukebox “ ( Nargenfestival ). Ketlin Oja – Blanche Nancy Meckleri ja Annabelle Lopez Ochoa lavastuses „ Tramm nimega Iha “ ja nimiosa Adolphe Adami balletis „ Giselle “ (mõlemad Eesti Rahvusballett). Viktor Fedortšenko – Rahel Olbrei nimeline balletiauhind. V äljapaistev balletisolist ning teenekas balletipedagoog ja repetiitor, töötanud nii Eestis kui ka välismaal. Tuuli Potik ja Eve Mutso – Salme Reegi nimeline lasteteatri auhind. Idee autor ja produtsent ning koreograaf ja lavastaja haridusprojektis „ Tajuleebe tantsulugu “ : Eestis esimene teatrimaailma osavõtlik tutvustamine autistlikele ja intellektipuudega lastele (Rahvusooper Estonia). Kolleegipreemiad 2025 Orkestripreemia – Adrian Bravo Lopez , Beatriz Macias Ooperisolisti preemia – sopran Kadri Kõrvek Kooripreemia – Rafael Dicenta Balletisolisti preemia – Connor Williams Balletitantsija preemia – Karina Laura Leškin Administratsioonipreemia – peaadministraator Age Kraus Etendust teenindava töötaja preemia – riietaja Merli Maidla Kunstilis -ettevalmistava töötaja preemia – orkestri ja koori direktori assistent Annaliisa Rebane Etendust ettevalmistava töötaja preemia – dekoratsiooniala juhataja assistent Sarlee Roosalu Maja teenindava töötaja preemia – Mark Simson Poistekoori kategooria preemia – poistekoori peadirigent Hirvo Surva Juhtkonna eripreemia – turundus- ja müügiosakond suurepära se töö eest uue piletisüsteemi sujuval kasutusele võtmisel keset hooaega MAJANDUSTEGEVUS 202 5 . aasta oli Rahvusooper Estoniale keerukas majandusaasta Rahvusooperi seaduses sätestatud eesmärkide täitmisel . Riiklikku tegevustoetust kärbiti -4% võrra ning müügitulu suurenemine ei suutnud täielikult seda puudujääki kompenseerida. Poliitilistel põhjustel jäi toimumata üks esietendus, mis vähendas etenduste arvu ja selle tõttu ka müügitulu. Rahvusooper teenis müügitulu 202 5 . aastal kokku 6 405 668 eurot (202 4 . aastal 6 203 081 eurot). Võrreldes 202 4 . aastaga suurenes müügitulu 3,27 % ehk 202 587 euro võrra. Piletite müügitulu oli 3 527 545 eurot. Võrreldes 202 4 . aastaga suurenes piletimüügi tulu (202 4 . aastal 3 490 781 eurot) 1,05 %. Rahvusooper Estonia toitlustusteenistus teenindas 202 5 . aastal etenduste külastajaid teatri baarides ja kohvikutes, Rahvusooper Estonia töötajaid söögitoas ja kontserdikülastajaid Eesti kontserdi kohvikus. Toitlustusteenistuse käive oli 202 5 . aastal 1 605 476 eurot (202 4 . aastal 1 544 578 eurot). Toitlustusteenistuse käive suurenes 3,94 %. Rahvusooper Estonia tööjõukulud suurenesid 202 5 . aastal 4,91 %. Lavastustega seotud kaupade ja teenuste kulud vähenesid -10,68 % . Toitlustuse kaubakulu suurenes 13,99 % . Majandamiskulud suurenesid 34,54 %. K ommunaalkulud suurenesid 0,44 % . Rahvusooperi eelarvest moodustas riigi tegevustoetus 6 1,30 % (202 4 . aastal 67,96 %). Rahvusooperile Estonia eraldati „Riigieelarvelise tegevus toetuse kasutamise lepingu“ alusel toetust 202 5 . aastal 1 0 817 575 eurot, (sh. sihtotstarbelist remondifondi toetust 45 000 eurot ) , (202 4 . aastal oli tegevustoetus 11 396 432 eurot, sh. sihtotstarbelist remondifondi toetust 175 000 ). Veel eraldas Kultuuriministeerium Toetuse eraldamise kultuuriprogrammi eelarvevahenditest „IKT teenused ja toetused“ Rahvusooperile Estonia 200 000 eurot toetust IT taristu kaasajastamiseks. Õppelaenu kompenseerimiseks eraldas Vabariigi Valitsus rahvusooperile 422 eurot (202 4 . aastal 8 50 eurot). Rahvusooperi majandustegevus toimub hooaegade kaupa. Rahvusooper Estonia hooaeg kestab 1.augustist kuni 31. juulini. Kokkuvõtteks – kõigi estoonlaste silmapaistev panus ja riigi toetus on võimalda nud teatri jätkusuutlik k ust tagada. Olulisemad suhtarvud 202 5 . aasta majandustegevuse kohta 2025 2024 % Saali täituvus (%) 8 1,43 83,89 -2,93 Külastajate arv 1 23 495 134 026 - 7 ,86 Müügitulu 6 405 668 6 203 081 + 3,27 s.h. piletitulu 3 527 545 3 490 781 + 1,05 toitlustuse tulu 1 605 476 1 544 578 + 3,94 reklaamitulu 191 927 200 277 -4,17 Tegevuskulud ilma põhivara kulumita 17 452 044 16 947 501 +2, 98 s.h.kauba , materjalide ja teenuste kulu 2 279 301 2 407 508 -5,33 mitmesugused tegevuskulud 1 777 946 1 771 992 + 0,34 Olulisemad planeeritud investeeringud 202 6 . aastal: Liigutakse edasi Rahvusooperi hoone laiendusega. Toimub ettevalmistus rahvusvaheline arhitektuurikonkursi läbiviimiseks. Seoses juurdeehituse ettevalmistamisega tellitakse täiendavaid analüüse. Uuendatakse klaveriparki. Viiakse lõpuni arvutivõrkude uuendamine. Rahvusooperi hoones täiendatakse ATS süsteeme . Suhtarvude tabel 20 2 1 20 2 2 202 3 202 4 202 5 Tegevustulud 13 660 090 14 555 326 17 227 799 18 342 805 17 652 145 Tegevuskulud 13 198 507 15 379 491 17 244 690 17 503 194 18 074 766 Finantstulud- ja kulud -179 165 16 887 32 606 7 111 Tulem 461 404 -824 000 -4 872 217 - 415 510 Bilansimaht 11 029 103 10 644 919 10 965 870 11 817 488 11 593 805 Käibevarad 1 876 181 1 347 722 2 146 819 2 638 191 2 599 941 Põhivarad 9 152 922 9 297 197 8 819 051 9 179 297 8 993 864 Lühiajalised kohustised 1 486 724 1 957 371 2 291 702 2 271 103 2 462 326 Pikaajalised kohustised 44 207 13 376 0 0 604 Netovara 9 498 172 8 674 172 8 674 168 9 546 385 9 130 875 Laenud 113 420 44 207 13 376 0 4 133 Tegevuskulud/Tegevus-tulud 96,62% 105,66% 100,10% 95,42% 10 2,39 % Laenud/Tegevustulud 0,83% 0,30% 0,08% 0% 0 .02 % Käibevara/Lühiajalised kohustised 126,20% 68,85% 93,68% 116,16% 105,59 % Põhivarad/Bilansimaht 82,99% 87, 34 % 80,42% 77,68% 7 7,57 % Laenud/Bilansimaht 1,03% 0,4 2 % 0,12% 0% 0 ,04 % Netovara/Bilansimaht 86,12% 81, 49 % 79,10% 80,78% 7 8,76 % Rahvusooper Estonia eelarve täitmine Tabelis on toodud olulisemad tulu- ja kululiigid. Tulu liik Eelarve 202 5 .a. Täitmine 202 5 .a. Täitmise % Piletimüügi tulu 3 200 000 3 527 545 110,24% Kultuuriline teenindamine, kavade müük 277 000 112 236 40,52% Toitlustus 1 278 900 1 605 476 125,54% Üüritulud (saalide üürimine) 145 000 213 442 147,20% Muud tulud 293 500 397 111 135,30% Kulu liik Lavastustega seotud kulud 1 519 000 1 675 151 110,28% Lähetuskulud 103 520 62 755 60,62% Kommunaalteenused 373 000 351 786 94,31% Toitlustamine 399 700 540 495 135,23% Majandamiskulud 125 480 207 558 165,41% Põhitegevusega seotud muud kulud 138 200 97 939 70,87% Piletimüügi tulu d täitu sid 202 5 . aastal 11 0,24 %. Kultuuriline teenindami s e tulusid laekus võrreldes eelarvega 40,52% , kuna väljasõiduetendus t e tulu d on kajastatud piletimüügi tulus . Toitlustusteenuse tulu täideti 1 2 5,54 %. Rahvusooper Estonia toitlustus teenindas külastajaid etenduste vaheaegadel ja toimus ka palju tellitud üritusi Rahvusooper Estonia ruumides . Samas toitlustuse kulu suurenes võrreldes eelarvega 1 3 5,23 %. Saalide ü üri mise tulud täideti 1 47,20 % . Meie saale kasutasid teised teatrid etenduste andmiseks ja erinevad firmad ürituste korraldamiseks. Üüritulude kasvuga seoses suurenes ka muude tulude täitmine 1 35,30 %. Lavastuste ettevalmistamisega seotud kulud täi tusid 1 10,28 %. Suurenenud on autoriõiguste kulud, kuna suurenes piletimüügi tulu ja lisaks on suurenenud autoriõiguste protsendid . Põhitegevusega seotud muude kulude osas (täitmine 70,87 %) toimus vähenemine . Rahvusooper Estonia võttis kasutusele uue piletimüügi süsteemi , mille puhul teater rendib piletimüügi tarkvara, kuid ei maksa vahendustasusid . Võrreldes eelarvega suure nesid majandamiskulud (165,41%), seoses piletimüügi pangateenuste kasvuga (Montonio platvormi kasutuselevõtt) . 2025. aastal panustati olulises mahus ka töötajate tervisekontrollile . Ott Maaten Rahvusooper Estonia Peadirektor RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE Bilanss (eurodes) Lisa 31.12.202 5 31.12.202 4 VARAD Käibevara Raha 2 2 237 50 1 2 151 323 Nõuded ja ettemaksed 3 224 588 342 482 Varud 5 137 85 2 144 386 Käibevara kokku 2 599 94 1 2 638 191 Põhivara Materiaalne põhivara 6 8 993 86 4 9 179 297 Põhivara kokku 8 993 86 4 9 179 297 VARAD KOKKU 11 593 80 5 11 817 488 KOHUSTISED JA NETOVARA Lühiajalised kohustised Lühiajalised laenu kohustised 8,9 3 529 0 Võlad ja ettemaksed 4, 7 2 406 12 1 2 251 151 Sihtfinantseerimine 10 52 676 19 952 Lühiajalised kohustised kokku 2 462 32 6 2 271 103 Pika a jalised laenu koh u st i sed 8,9 60 4 0 Pikaajalised kohust i sed kokku 60 4 0 KOHUSTISED KOKKU 2 462 9 30 2 271 103 Netovara Kapital 331 532 331 532 Eelmiste perioodide jaotamata tulem 9 214 85 3 8 342 636 Aruandeaasta tulem - 415 510 872 217 NETOVARA KOKKU 9 130 875 9 546 385 KOHUSTISED JA NETOVARA KOKKU 11 593 80 5 11 817 488 Lisad lehekülgedel 3 1 kuni 4 4 on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad. Tulemiaruanne (eurodes) Lisa 202 5 202 4 Müügitulu 11 6 405 66 8 6 203 081 Tegevustoetus 10 10 772 997 11 222 282 Varade sihtfinantseerimine 10 369 11 0 712 333 Muu tulu sihtfinantseerimisest 10 104 370 205 109 Tulud kokku 17 652 14 5 18 342 805 Kaubad, toore, materjal ja teenused 12 - 2 279 30 1 -2 407 508 Mitmesugused tegevuskulud 13 -1 7 77 94 6 -1 771 992 Tööjõu kulud Palgakulu 14 - 10 043 957 -9 570 404 Sotsiaalmaks 14 - 3 350 840 -3 197 597 Tööjõu kulud kokku - 13 394 797 -12 768 001 Põhivara kulum ja väärtuse langus 6 -622 722 -555 693 Tegevustulem - 422 62 1 839 611 Finantstulud ja –kulud Muud finantstulud ja –kulud 7 111 32 606 Finantstulud ja –kulud kokku 7 111 32 606 Aruandeaasta tulem - 415 510 872 217 Lisad lehekülgedel 3 1 kuni 4 4 on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad. Rahavoogude aruanne (eurodes) Lisa 202 5 202 4 Rahavood põhitegevusest Tegevustulem - 4 22 621 8 39 611 Põhivara kulum ja väärtuse langus 6 622 722 555 693 Sihtfinantseerimise jäägi muutus 10 - 212 276 - 712 191 Põhitegevusega seotud nõuete muutus 3 117 894 -54 558 Varude muutus 5 6 534 -30 840 Põhitegevusega seotud kohustiste muutus 7 -36 674 -25 119 Kokku rahavood põhitegevusest 75 579 572 596 Rahavood investeerimistegevusest Materiaalse põhivara soetus 6 ,8 - 238 687 -915 939 Laekunud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 10 245 000 730 087 Laekunud intress 7 111 32 606 Kokku rahavood investeerimistegevusest 13 424 - 153 246 Rahavood finantseerimistegevusest Kapitalirendi põhimaksete tagasimaksed 8 - 2 825 -13 376 Kokku rahavood finantseerimistegevusest - 2 825 -13 376 Rahavood kokku 86 17 8 405 974 Raha ja raha lähendid perioodi alguses 2 2 151 323 1 745 349 Raha ja raha lähendid muutus 86 17 8 405 974 Raha ja raha lähendid perioodi lõpus 2 2 237 50 1 2 151 323 Lisad lehekülgedel 3 1 kuni 4 4 on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad. Netovara m uu tuste aruanne (eurodes) Kapital Eelmiste perioodide tulem Aruandeaasta tulem Kokku 31.12.202 3 331 532 8 342 640 - 4 8 67 4 168 202 3 . a tulem 0 - 4 4 0 Aruandeaasta tulem 0 0 872 217 872 217 31.12.202 4 331 532 8 342 6 36 872 217 9 546 385 202 4 .a tulem 0 872 217 -872 217 0 Aruandeaasta tulem 0 0 - 415 510 - 415 510 31.12.202 5 331 532 9 214 853 - 415 510 9 130 875 Lisad lehekülgedel 3 1 kuni 4 4 on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad. R aamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestus- ja aruandluspõhimõtted Rahvusooper Estonia 202 5 . aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga, mis tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele. Eesti finantsaruandluse standardi põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seadusega, mida täiendab Avaliku sektori finantsarvestuse ja –aruandluse juhend. Avaliku sektori finantsarvestuse ja –aruandluse juhend lähtub Eesti finantsaruandluse standardist. Juhendis kirjeldatud arvestusmeetodid tulenevad raamatupidamise seadusest ja raamatupidamise toimkonna juhenditest, samuti rahvusvahelistest avaliku sektori raamatupidamise standarditest. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on lähtutud soetusmaksumuse printsiibist, välja arvatud juhtudel, mida on kirjeldatud alljärgnevates arvestuspõhimõtetes. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on lähtutud järgmistest arvestuse ja aruandluse põhimõtete osaks olevatest alusprintsiipidest: majandusüksuse, jätkuvuse, arusaadavuse, olulisuse, järjepidevuse ja võrreldavuse, objektiivsuse, tulude ja kulude vastavuse, konservatiivsuse, avalikustamise ning sisu ülimuslikkuse printsiibist. Rahvusooper Estonia kasutab tulemiaruande koostamisel Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduse lisas 2 toodud kasumiaruande skeemi nr.1 avalik-õigusliku juriidilise isiku spetsiifikale kohandatud kujul. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes. Raha ja raha rahalähendid Raha ja raha lähenditena kajastatakse bilansis raha kirjel ja rahavoogude aruandes kassas olevat sularaha, arvelduskontode jääke (v.a. arvelduskrediit), kuni 3-kuulisi tähtajalisi deposiite ja kergesti realiseeritavaid väärtpabereid. Nõuded ostjate vastu Nõuetena ostjate vastu kajastatakse Rahvusooperi tavapärase põhitegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid. Nõudeid ostjate vastu kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses (s.o. nominaalväärtus miinus tagasimaksed ning vajadusel tehtavad allahindlused). Nõuete allahindlust kajastatakse, kui esineb objektiivseid tõendeid selle kohta, et kõik nõuete summad ei laeku vastavalt nõuete esialgsetele lepingutingimustele. Asjaoludeks, mis viitavad võimalikule nõuete väärtuse langusele, on võlgniku pankrot või olulised finantsraskused ning maksetähtaegadest mittekinnipidamine. Nõuete laekumise tõenäosust hinnatakse võimaluse korral iga ostja kohta eraldi. Kui nõuete individuaalne hindamine ei ole nõuete arvust tulenevalt võimalik, siis hinnatakse individuaalselt ainult olulisi nõudeid. Ülejäänud nõudeid hinnatakse kogumina, arvestades eelmiste aastate kogemust laekumata jäänud nõuete osas. Ebatõenäoliselt laekuvate nõuete summa on vahe nende nõuete bilansilise väärtuse ja tulevaste rahavoogude nüüdisväärtuse vahel, kasutades sisemise intressimäära meetodit. Nõuete bilansilist väärtust vähendatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete summa võrra ning kahjum allahindlusest kajastatakse tulemiaruandes mitmesuguste tegevuskuludena. Varem alla hinnatud ebatõenäoliste nõuete laekumist kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu vähendamisena. Muud lühiajalised nõuded Kõiki muid nõudeid (viitlaekumised, muud lühi- ja pikaajalised nõuded), kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega (miinus tagasimaksed ning võimalikud allahindlused), mistõttu lühiajalisi nõudeid kajastatakse bilansis tõenäoliselt laekuvas summas. Varud Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest, tootmiskulutustest ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Varude ostukulutused sisaldavad lisaks ostuhinnale varude ostuga kaasnevat tollimaksu, muid mittetagastatavaid makse ja varude soetamisega otseselt seotud transpordikulutusi, millest on maha arvatud hinnaalandid ja dotatsioonid. Varud hinnatakse bilansis lähtudes sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimisväärtus. Neto realiseerimisväärtus leitakse, arvates tavapärases majandustegevuses kasutatavast hinnangulisest müügihinnast maha hinnangulised kulutused, mis on vajalikud toote müügivalmidusse viimiseks ja müügi sooritamiseks. Varude kuluks kandmisel kasutatakse olenevalt varude grupist individuaalse hindamise meetodit või kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetodit. Materiaalne põhivara Põhivaraks loetakse varasid kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja maksumusega alates 10 000 eurost. Varad, mille soetusmaksumus on alla 10 000 euro kajastatakse väheväärtusliku inventarina ja kantakse soetamisel 100% kulusse. Kuludesse kantud väheväärtuslike inventaride üle peetakse arvestust bilansiväliselt. Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast (k.a. tollimaks ja muud mittetagastatavad maksud) ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja –asukohta. Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Kapitalirendile võetud materiaalse põhivara arvestus toimub sarnaselt ostetud põhivaraga. Materiaalse põhivara objektile tehtud hilisemad väljaminekud kajastatakse põhivarana, kui on tõenäoline, et Rahvusooper saab varaobjektiga seotud tulevast majanduslikku kasu ning varaobjekti soetusmaksumust saab usaldusväärselt mõõta. Muid hooldus- ja remondikulusid kajastatakse kuluna nende toimumise momendil. Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsiooninorm määratakse igale põhivara objektile eraldi sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Olulise lõppväärtusega varaobjektide puhul amortiseeritakse kasuliku eluea jooksul kulusse ainult soetusmaksumuse ja lõppväärtuse vahelist amortiseeritavat osa. Juhul kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena ning määratakse ka vastavalt nende kasulikule elueale eraldi amortisatsiooninormid. Amortisatsioonimäärade vahemikud on materiaalse põhivara gruppidele järgmised: Ehitised 2% - 2 5 % Masinad ja seadmed 3% - 25% Muu materiaalne põhivara 2 % - 25% Maad ei amortiseerita. Juhul kui põhivara kaetav väärtus (s.o. kõrgem kahest järgnevast näitajast: vara neto müügihind või vara kasutusväärtus) on väiksem tema bilansilisest jääkmaksumusest, on materiaalse põhivara objektid alla hinnatud nende kaetavale väärtusele. Amortisatsiooni arvestamist alustatakse hetkest, mil vara on kasutatav vastavalt juhtkonna poolt plaanitud eesmärgil ning lõpetatakse kui lõppväärtus ületab bilansilist jääkmaksumust või vara lõpliku eemaldamiseni kasutusest. Igal bilansipäeval hinnatakse kasutatavate amortisatsioonimäärade, amortisatsioonimeetodi ning lõppväärtuse põhjendatust. Materiaalse põhivara kajastamine lõpetatakse vara võõrandamise korral või olukorras, kus vara kasutamisest või müügist ei eeldata enam majanduslikku kasu. Kasum või kahjum, mis on tekkinud materiaalse põhivara kajastamise lõpetamisest, kajastatakse tulemiaruandes muude äritulude või muude ärikulude real. Immateriaalne põhivara Immateriaalset vara (litsentsid, tarkvara) kajastatakse bilansis siis, kui vara on Rahvusooperi poolt kontrollitav, tema kasutamisest saadakse tulevikus majanduslikku kasu ning vara soetusmaksumus on usaldusväärselt mõõdetav. Omandatud immateriaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest. Arvele võtmise järel kajastatakse immateriaalset vara selle soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Määratud kasuliku elueaga immateriaalset vara amortiseeritakse lineaarsel meetodil, lähtudes vara eeldatavast kasulikust elueast. Igal bilansipäeval hinnatakse vara amortisatsiooniperioodide ning –meetodi põhjendatust. Amortisatsioonimäärade vahemikud on immateriaalse põhivara gruppidele järgmised: Immateriaalne vara 25% Määratud elueaga varade puhul hinnatakse vara väärtuse langust, kui on ilmnenud asjaolusid, mis viitavad võimalikule väärtuse langusele. Tarkvara Immateriaalse varana kajastatakse ostetud arvutitarkvara, mis ei ole seonduva riistvara lahutamatu osa. Arvutitarkvara arenduskulud kajastatakse immateriaalse varana, kui need on otseselt seotud selliste tarkvaraobjektide arendamisega, mis on eristatavad, Rahvusooperi poolt kontrollitavad ning mille kasutamisest saadakse tulevast majanduslikku kasu pikema aja kui ühe aasta jooksul. Arvutitarkvara jooksva hooldusega seotud kulud kajastatakse tulemiaruandes kuludena. Varade väärtuse langus Avaliku sektori üksused, kes koostavad raamatupidamise aastaaruannet kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga, ei ole kohustatud teostama varade väärtuste teste ega kajasta varade väärtuse langust kaetavale väärtusele avaliku teenuse osutamiseks vajalike põhivarade puhul, kui vara väärtus ei ole langenud selle riknemise või muul põhjusel osaliselt või täielikult kasutusest eemaldamise tõttu. Kapitali- ja kasutusrendid Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendina. Rahvusooper kui rentnik Kapitalirenti kajastatakse bilansis vara ja kohustisena renditud vara õiglase väärtuse summas või rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtuses , juhul kui see on madalam. Kapitalirendi tingimustel renditud varad amortiseeritakse sarnaselt omandatud põhivaraga, kusjuures amortisatsiooniperioodiks on vara eeldatav kasulik tööiga või rendisuhte kehtivuse periood. Kapitalirendi lepingute sõlmimisega otseselt kaasnevad rentniku poolt kantavad esmased otsekulutused kajastatakse renditava vara soetusmaksumuse koosseisus. Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt tulemiaruandes kuluna. Rahvusooper kui rendileandja Kasutusrendi tingimustel väljarenditud vara kajastatakse bilansis tavakorras, analoogselt muule Rahvusooperi bilansis kajastatavale varale. Väljarenditavat vara amortiseeritakse lähtudes Rahvusooperis sama tüüpi varade osas rakendatavatest amortiseerimispõhimõtetest. Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt tuluna. Kasutusrendi lepingute sõlmimisega otseselt kaasnevad esmased kulutused kajastatakse rendileandja bilansis varana (renditava varaga samal kirjel) ja amortiseeritakse kulusse rendiperioodi jooksul proportsionaalselt renditulu kajastamisega. Finantskohustised Kõik finantskohustised (võlad hankijatele, võetud laenud, muud lühi -ja pikaajalised võlakohustised) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil. Lühiajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustisi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas. Pikaajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse nad algselt arvele saadud tasu õiglases väärtuses (millest on maha arvatud tehingukulutused), arvestades järgnevatel perioodidel kohustistelt intressikulu kasutades sisemise intressimäära meetodit. Finantskohustis liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on kaheteist kuu jooksul alates bilansikuupäevast; või Rahvusooperil pole tingimusteta õigust kohustise tasumist edasi lükata rohkem kui 12 kuud pärast bilansikuupäeva. Laenukohustisi, mille tagasimakse tähtaeg on 12 kuu jooksul bilansipäevast, kuid mis refinantseeritakse pikaajaliseks pärast bilansipäeva, kuid enne aastaaruande kinnitamist, kajastatakse lühiajalistena. Samuti kajastatakse lühiajalistena laenukohustisi, mida laenuandjal oli õigus bilansipäeval tagasi kutsuda laenulepingus sätestatud tingimuste rikkumise tõttu. Toetused Toetusena käsitletakse saadud vahendeid (saadud toetused), mille eest ei anta otseselt vastu kaupu ega teenuseid. Toetusi jagatakse tegevustoetuseks ja sihtfinantseerimiseks. Tegevustoetused Tegevustoetustena kajastatakse saadud toetuseid, mida on Rahvusooperile antud lähtudes rahvusooperi seadusest ning arengudokumentides määratud eesmärkidest. Tegevustoetusi kajastatakse tuluna raha laekumisel. Sihtfinantseerimine Sihtfinantseerimisena kajastatakse teatud projektipõhisel sihtotstarbel saadud toetuseid, mille puhul määratakse selle eesmärk koos mõõdikutega eesmärgi täitmise jälgimiseks, ajakava ja rahaline eelarve ning toetuse andja nõuab saajalt detailset aruandlust raha kasutamise kohta ning raha ülejääk tuleb maksta andjale tagasi. Sihtfinantseerimise toetust kajastatakse raamatupidamises esmakordselt raha üleandmisel või laekumisel või toetuse tekkepõhisel kuupäeval. Tuludes ja kuludes kajastatakse toetusi jälgides tekkepõhisuse printsiipi. Plaanitud, kuid laekumata toetussummasid, millega seotud kulusid ei ole tekkinud, bilansis ei kajastata. Tegevuskulude sihtfinantseerimine Tegevuskulude sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude-kulude vastavuse printsiibist. Sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna nendes perioodides, mil leiavad aset kulud, mille kompenseerimiseks sihtfinantseerimine on mõeldud. Valitsuse sihtfinantseerimine, mida saadi eelmise perioodi tegevuskulude kompenseerimiseks, arvestatakse selle perioodi tuluna, millal sihtfinantseerimise summat saab usaldusväärselt ja objektiivselt määrata ning kui laekumine on tõenäoline. Sihtfinantseerimist ei kajastata tuluna enne, kui eksisteerib piisav kindlus, et Rahvusooper vastab sihtfinantseerimisega seotud tingimustele ja sihtfinantseerimine laekub. Varade sihtfinantseerimine Sihtfinantseerimist põhivara soetamiseks kajastavad need avaliku sektori üksused, mille põhieesmärgiks ei ole omanikule kasumi teenimine, toetuse saamise tekkepõhisel momendil tuluna. Sihtfinantseerimise arvel soetatud põhivara kulum kantakse kuludesse sarnaselt muule põhivarale. Saadud vara amortiseeritakse kulusse vara kasuliku eluea jooksul. Mitterahalist sihtfinantseerimist kajastatakse analoogiliselt põhivara sihtfinantseerimisega saadud vara õiglases väärtuses, kui see on usaldusväärselt hinnatav. Kui saadud vara õiglane väärtus ei ole usaldusväärselt hinnatav, vara kohta raamatupidamiskandeid ei tehta. Sihtfinantseerimisega seonduvad tulud kajastatakse tulemiaruandes eraldi kirjetel „Tegevuskulude sihtfinantseerimine” ja „Varade sihtfinantseerimine”. Tehingud välisvaluutas ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja –kohustised Välisvaluutadeks on loetud kõik teised valuutad peale arvestusvaluuta euro. Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed varad ja kohustised (rahas tasutavad nõuded ja laenud), hinnatakse bilansipäeval ümber arvestusvaluutasse bilansipäeval kehtivate Euroopa Keskpanga valuutakursside alusel. Ümberhindamise tulemusena tekkinud kursikasumid ja –kahjumid esitatakse aruandeperioodi tulemiaruandes. Tulude arvestus Tulu etendustest ja kontsertidest kajastatakse etenduse ja kontserdi toimumise hetkel. Tulu kaupade müügist kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses, võttes arvesse kõiki tehtud allahindlusi ja soodustusi. Tulu kaupade müügist kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle müüjalt ostjale, müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav ning tehingust saadav tasu laekumine on tõenäoline. Tulu teenuse müügist kajastatakse teenuse osutamise järel, või juhul kui teenus osutatakse pikema ajaperioodi jooksul siis lähtutakse valmidusastme meetodist. Tulu toitlustusteenuse eest kajastatakse teenuse osutamise järel, või juhul kui teenus osutatakse pikema ajaperioodi jooksul, siis kulud kajastatakse tekkepõhise arvestusprintsiibi alusel. Kulude arvestus Kulud kajastatakse raamatupidamises siis, kui on toimunud teenuse osutamine või kauba saamine. Kätte saamata kauba või veel osutamata teenuse eest makstud ettemaks kajastatakse ettemaksu kontol . Tehingud seotud osapooltega Seotud osapoolteks loetakse : peadirektor ja nõukogu liikmed eelpool loetletud isikute lähedasi pereliikmeid ja nende poolt kontrollitavad või nende olulise mõju all olevad ettevõtted ja organisatsioonid . Raamatupidamise aastaaruande lisas kajastatakse majandusaastal toimunud oste , müüke ning nõudeid ja kohustisi , mis puudutavad seotud isikuid. Aruande kuupäeva järgsete sündmuste arvestuspõhimõte Raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad olulised varade ja kohustuste hindamist mõjutavad asjaolud , mis ilmnesid aruande kuupäeva 31. detsember 202 5 ja aruande koostamise kuupäeva vahemikul , kuid on seotud aruandeperioodil või varasematel perioodidel toimunud tehingutega . Aruandekuupäeva järgsed sündmused , mida ei ole varade ja kohustuste hindamisel arvesse võetud , kuid mis oluliselt mõjutavad järgmise majandusaasta tulemust , on avalikustatud aastaaruande lisades . Lisa 2 Raha (eurodes) 31.12.202 5 31.12.2024 Pangakontod 1 644 860 1 672 291 Üleöö deposiit 571 982 452 682 Sularaha kassas 20 6 59 26 350 Raha ja pangakontod kokku 2 237 50 1 2 151 323 Intressimäär üleöö deposiidilt on 0, 10 % (202 4 . aastal 0, 95 – 1,25 %). L i sa 3 Nõuded ja ettemaksed (eurodes) 31.12.202 5 31.12.2024 Nõuded ostjate vastu 70 1 75 307 534 Ettemaksed teenuste eest 15 420 33 737 Muud lühiajalised nõuded ( vt.lisa 10) 138 993 1 211 Nõuded ja ettemaksed kokku 224 588 342 482 202 5 . aastal nagu ka 202 4 . aastal nõudeid alla hinnatud ei ole. Lisa 4 Maksu kohustused (eurodes) 31.12.202 5 31.12.202 4 Maksuvõlg Maksuvõlg Sotsiaalmaks 348 006 320 881 Üksikisiku tulumaks 222 817 182 633 Käibemaks 42 847 30 052 Töötuskindlustusmaks 23 804 21 879 Kogumispension 17 467 12 406 Mitteresidendist juriidilise isiku tulumaks 1 875 2 285 Erisoodustuse tulumaks 949 1 646 Maksukohustused kokku (lisa 7) 657 765 571 782 Maksuhalduril on õigus kontrollida Rahvusooperi maksuarvestust kuni 5 aasta jooksul maksudeklaratsiooni esitamise kuupäevast ning vigade tuvastamisel määrata täiendav maksusumma, intressid ning trahv. Rahvusooperi juhtkonna hinnangul ei esine asjaolusid, mille tulemusena võiks maksuhaldur määrata teatrile olulise täiendava maksusumma. Lisa 5 Varud (eurodes) 31.12.202 5 31.12.2024 Kavade varu 60 217 44 559 Toidukaupade varu 57 422 72 417 Materjalid laos 20 213 27 410 Kokku 137 852 144 386 Varusid kanti maha 202 5 .a astal summas 265 eur ot . 202 4 . aastal kanti varusid maha summas 401 eurot . 202 5 . aastal nagu ka 202 4 . aastal varusid alla hinnatud ei ole. Lisa 6 Materiaalne ja immateriaalne põhivara (eurodes) Maa Ehitised Masinad ja seadmed Muu materiaalne põhivara Lõpetamata projektid Kokku Saldo seisuga 31.12.202 4 Soetusmaksumus 149 668 14 090 916 3 314 127 2 487 719 53 446 20 095 876 Akumuleeritud kulum 0 - 7 514 987 - 2 143 035 -1 258 557 0 -10 916 579 Jääkmaksumus 149 668 6 575 929 1 171 092 1 229 162 53 446 9 179 297 202 5 .a. toimunud muutused Ostud perioodi jooksul 0 32 410 17 003 196 232 191 644 4 37 289 Ümberliigitamine 0 0 12 996 0 -12 996 0 Müük ja maha kandmine 0 0 -16 310 0 0 - 16 310 Müüdud ja maha kantud põhivara kulum 0 0 16 310 0 0 16 310 Amortisatsioonikulu 0 - 29 6 333 - 1 41 22 1 - 185 168 0 - 622 722 Saldo seisuga 31.12.202 5 Soetusmaksumus 149 668 14 123 326 3 327 816 2 683 951 232 094 20 516 855 Akumuleeritud kulum 0 - 7 811 320 - 2 267 946 -1 443 72 5 0 -1 1 522 99 1 Jääkmaksumus 149 668 6 312 006 1 059 870 1 2 40 22 6 232 0 94 8 993 86 4 202 5 .aastal kanti maha masinaid ja seadmeid soetusmaksumuses 1 6 310 eurot. ( 202 4 .aastal kanti maha m uud materiaalset põhivara soetusmaksumuses 15 466 eu rot ) . 202 5 . aastal nagu ka 202 4 . aastal põhivara alla hinnatud ei ole. Seisuga 31.12.202 5 ja 31.12.202 4 puudusid põhivarad, mida oleks panditud laenukohustiste tagatiseks. L i sa 7 Võlad ja ettemaksed (eurodes) 31.12.202 5 31.12.2024 Ostjate ettemaksed kaupade ja teenuste eest 1 027 49 4 1 207 261 Maksuvõlad (vt lisa 4) 657 765 571 782 Võlad t arnijatele 452 382 226 253 Võlad t öövõtjatele 268 480 245 855 Võlad ja ettemaksed kokku 2 406 121 2 251 151 Lisa 8 Kapitali- ja kasutusrent (eurodes) Kapitalirendi tingimustel renditakse järgmisi varasid: 202 5.aastal soetati kapitalirenditingimustel auto soetusmaksumuses 6 958 eurot (kajastatud väikevahendina). 202 4 . aastal kapitalirenditingimustel varasid ei soetatud. Lepingute alusvaluutaks on euro. 31.12.202 5 31.12.202 4 Kapitalirendi võlgnevus (lisa 9) 4 133 0 s.h. maksetähtaeg kuni 1 aasta 3 529 0 1-5 aastat 604 202 5 202 4 Aruandeperioodi maksed 2 825 13 376 Kapitalirendi tingimustel renditud vara edasi renditud ei ole. Lepingu te alusvaluutaks on euro. Intressimäär 6 kuu euribor + 2,0% aastas. Rahvusooper Estonia kui rendileandja rendib kasutusrendi tingimustel välja hoones asuvaid ruume: 202 5 202 4 Aruandeperioodi maksed (perioodilised) 3 5 7 931 3 51 171 Aruandeperioodi maksed (ühekordsed) 213 442 1 60 340 Kokku (vt lisa 11) 5 71 373 511 511 31.12.202 5 31.12.202 4 Kasutusrendile antud varade b ilansiline jääkmaksumus 2 117 047 2 2 05 566 Kasutusrendina rendib olulist osa hoonest SA Eesti Kontsert koos Eesti Rahvusmeeskooriga, kelle lepinguline rendimakse 202 5 .aastal oli 3 44 394 eurot. Rahvusooperil on sõlmitud lepingud veel ERSO-ga (summa aastas 9 137 eurot) ja Valga Lejo AS-ga (summa aastas 4 400 eurot ). Rendilepingute alusvaluutaks on euro. Lisa 9 Laenukohustised (eurodes) 31.12.202 5 Kohustiste saldo Kokku s.h. pikaajaline osa s.h. lühiajaline osa Maksetähtaeg Liisingu d (lisa 8) 4 133 604 3 529 202 5 – 202 7 .a. Laenukohustiste intressid 2025 2024 Kapitalirendi intressimaksed 208 0 L i sa 10 Toetused (eurodes) Tegevustoetus 202 5 . aastal sai Rahvusooper Estonia Eesti Vabariigilt sihtotstarbelist toetust 1 0 817 575 eurot (202 4 . aastal 11 396 432 eurot). Tegevuskulude sihtfinantseerimine 202 5 202 4 ALGJÄÄK KOKKU (KOHUSTIS) 2 198 2 0 56 SAAMINE 1. Valitsuselt Valitsuselt saadud vahendid riigi poolt kompenseeritava õppelaenu tasumiseks 422 8 50 2. Muudelt organisatsioonidelt Kultuurkapitalilt kulude sihtfinantseerimiseks saadud vahendid 0 16 975 Kultuuriministeeriumilt kulude sihtfinantseerimiseks saadud vahendid 18 586 57 000 Teistelt organisatsioonidelt kulude sihtfinantseerimiseks saadud vahendid 103 84 6 1 49 276 SAADUD KOKKU 122 85 4 224 101 KASUTAMINE Riigi poolt kompenseeritavat õppelaenu tasuti -422 - 8 50 1. Tegevuskuludeks kokku -422 - 8 50 2. Muu sihtfinantseerimine -104 37 0 - 223 109 KASUTATUD KOKKU -104 79 2 - 223 959 Kohustis 20 26 0 2 198 Kultuuriministeerium toetas Rahvusooperit Estonia Tõnis Kaumanni ooperi „Paadimees Charon “ väljatoomisel ( 18 000 eur ot ). Eesti Rahvakultuuri Keskuse poolt eraldati Rahvusooperile Estonia projekti „Teater maal“ raames toetust lasteetenduse „Punamütsike ja 7 pöialpoissi“ läbiviimiseks Vändra Kultuurimaja saalis ja Haapsalu Kultuurikeskuses (586 eurot). Tantsukriitik Stuart Sweeney toetas balleti õhtu „ Forsythe & Looris“ väljatoomist (6 000 eurot) Estonia Poistekoori tegevust toetasid Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus (2 26 0 eurot) ja lapsevanemad ( 88 946 eurot). Rahvusooper Estonia korraldas ka suvise lastelaagri , mi da toetasid lapsevanemad ( 6 640 eurot). 2025. aasta tuludes on kajastatud ka Kultuuriministeeriumilt sihtotstarbeline toetus energiasäästlike valguslahenduste tarbeks summas 138 772 eurot. Seisuga 31.12.2025 ei olnud kogu toetussumma veel laekunud ning laekumata osa on kajastatud bilansis muude lühiajaliste nõuete koosseisus ( vt.lisa 3). Sihtfinantseerimine varade soetamiseks 202 5 202 4 Varade sihtfinantseerimise kasutamata jääk aasta algul 17 754 0 SAAMINE Kultuuriministeeriumilt varade soetamiseks ja renoveerimiseks saadud 245 000 730 087 s.h. Energiasäästlike valguslahenduste investeering 0 555 087 IT taristu kaasajastamine 200 000 0 Remondifondi toetus 45 000 175 000 SAADUD KOKKU 245 000 730 087 KASUTAMINE Energiasäästlike valguslahenduste investeering 0 -555 087 IT taristu kaasajastamine -191 644 0 ATS süsteemi lõpuni ehitamine -17 754 -74 205 Saali toolide r enoveerimine 0 -72 714 Talveaia katuseakende remont 0 -10 327 Tööruumide remont - 14 382 0 Keskküttesüsteemi remont - 6 558 0 KASUTATUD KOKKU - 230 338 -712 333 Varade sihtfinantseerimise kasutamata jääk aasta lõpus 32 416 17 754 Lisa 11 Müügitulu (eurodes) Rahvusooper Estonia korraldab kontserte ja teatrietendusi Eesti Vabariigis ning tegeleb ka muu majandustegevusega. Müügitulu valdkondade lõikes jaguneb järgmiselt: Müügitulu liik 202 5 202 4 Piletimüügitulu 3 527 545 3 490 781 Toitlustus 1 605 476 1 544 578 Üüritulu (lisa 8) 571 373 511 511 Reklaamitulu 191 927 200 277 Muud müügitulud 163 726 102 808 Parkla haldamine 95 170 88 357 Kavade müük 80 782 82 121 Kommunaaltulud 71 559 70 370 Kostüümide laenutus 36 243 40 200 Kultuuriline teenindamine 31 454 47 296 Majutusteenus 16 695 11 674 Materjalide ja põhivara müügi tulu 13 718 13 108 Müügitulu kokku 6 405 668 6 203 081 Piletimüügitulu koosneb piletite müügist saadud tulust . Rahvusooper Estonia majandustegevus toimub olulises osas Eesti Vabariigis Lisa 12 K aubad, toore, materjal ja teenused (eurodes) 202 5 202 4 Lavastustega seotud teenused 1 196 813 1 329 955 Toitlustuse kaubakulu 540 495 474 150 Materjal lavastustele 478 338 545 588 Kavade kulu 56 227 55 244 Piletite kulu 7 428 2 571 Kaubad, toore, materjal ja teenused kokku 2 279 301 2 407 508 Lisa 13 Mitmesugused tegevuskulud (eurodes) 202 5 202 4 Korrashoiumaterjal ja teenus 468 447 480 458 Kommunaalkulud 351 786 350 247 Majandamiskulud 207 558 154 272 Reklaamikulu 198 486 178 693 Inventar ja selle hooldus 141 866 96 126 Muud kulud 109 272 102 674 Infotehnoloogiline riistvara ja selle hooldus 100 539 109 662 Põhitegevusega seotud muud kulud 97 939 209 640 s.h. vahendustasu piletite müügist 22 505 102 319 Lähetuskulud 62 755 51 624 Sõidukite tarvikud ja hooldus 39 298 38 596 Mitmesugused tegevuskulud kokku 1 777 946 1 771 992 Lisa 14 Tööjõukulud (eurodes) 202 5 202 4 Palgakulu 10 043 957 9 570 404 Sotsiaalmaks 3 350 840 3 197 597 Tööjõukulud kokku 13 394 797 12 768 001 Rahvusooperi Estonia koosseisuline töötajate arv, kus on arvestatud nii osalise kui ka täistööajaga töötajaid, oli 31.12.202 5 seisuga 4 3 9 töötajat (202 4 . aastal 4 3 9 töötajat). 202 5 . aasta keskmine koosseisuliste töötajate arv taandatuna täistööajale oli 395 töötajat (202 4 . aastal 3 89 töötajat) ning palgakulu 10 043 957 eurot (202 4 . aastal 9 5 70 404 eurot). Nõukogu tasud koos sotsiaalmaksuga olid 84 577 eurot (202 4 . aastal 78 523 eurot) ja peadirektori tasu koos maksudega oli 96 429 eurot (202 4 . aastal 97 942 eurot). Vt lisa 15. Lis a 15 Tehingud seotud osapooltega (eurodes) Rahvusooper Estonia aastaaruandes on loetud seotud osapoolteks: peadirektor ja nõukogu liikmed eelpool loetletud isikute lähedasi pereliikmed ja nende poolt kontrollitavad või nende olulise mõju all olevad ettevõtted ja organisatsioonid. Raamatupidamise aastaaruandes on avalikustatud kõik seotud osapooltega tehtud tehingud. Mitteturutingimustel, õigusaktidele või aruandekohustuslase sisedokumentide üldistele nõuetele mittevastavaid tehinguid nii 2025. kui ka 2024. aastal ei olnud. Aruandeperioodil olid nõukogu liikmete ja peadirektori tasud kokku koos sotsiaalmaksuga 181 006 eurot (202 4 . aastal 1 76 465 eurot). Vt ka lisa 14. Muid soodustusi nõukogu liikmetele ja peadirektorile aruandeperioodil antud ei ole. Nõukogu liikmetega seotud potentsiaalsed kohustused puuduvad. Tehingud seotud osapooltega: (eurodes) 202 5 202 4 Ostud Müügid Ostud Müügid Tegev- ja kõrgem juhtkond ning nendega seotud ettevõtted ja organisatsioonid 57 693 12 237 68 000 14 235 Saldod seotud osapooltega: (eurodes) 31.12.202 5 31.12.202 4 Nõuded Kohustised Nõuded Kohustised Tegev- ja kõrgem juhtkond ning nendega seotud ettevõtted ja organisatsioonid 483 0 2 831 0 Lisa 1 6 Muu oluline informatsioon (eurodes) Seisuga 31. detsember 202 5 nagu ka seisuga 31.detsember 2024 ei ületanud Rahvusooper Estonia lühiajalised kohustised käibevara. Seisuga 31. detsember 202 5 jagunesid lühiajalised kohustised järgmiselt: lühiajalised laenukohustised summas 3 529 eurot (202 4 . aastal 0 eurot), võlad ja ettemaksed summas 2 406 121 eurot (202 4 . aastal 2 2 51 151 eurot ) ja lühiajaline sihtfinantseerimise kohustis summas 52 676 eurot (202 4 . aastal 19 952 eurot). Ostjate ettemaksed kaupade ja teenuste eest moodustas id 202 5 . aastal 1 027 494 eurot (202 4 . aastal 1 207 261 eurot). Vt lisa 7. Ettemaksed ei põhjusta Rahvusooper Estoniale täiendavaid rahalisi väljamakseid ning kulu kaasneb rahvusooperi põhitegevuse – etenduste andmisega. Rahvusooper Estonia raamatupidamise aastaaruanne on koostatud lähtudes Rahvusooper Estonia tegevuse jätkumisest . Rahvusooper Estonia finantseerimine riigieelarvest toimub stabiilselt ja igakuiselt vastavalt Kultuuriministeeriumiga sõlmitud riigieelarvelise eraldise kasutamise lepingule ning lühiajaliste kohustiste täitmine tähtaegselt ei tekita probleeme. Tavapärase põhitegevusega seotud kulud suudab Rahvusooper katta omatuludega ja riigieelarvest saadud toetusega. SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE Tegevjuhtkonna allkirjad 20 2 5 . a majandusaasta aruandele Rahvusooper Estonia 202 5 . a majandusaasta aruande allkirjastamine 202 6 : ________________________________ Peadirektor Ott Maaten Nõukogu allkirjad 20 2 5 . a majandusaasta aruandele Rahvusooperi Estonia nõukogu on 202 5 . a majandusaasta aruande kinnitanud ………………202 6 . a ______________________ ______________________ Nõukogu esimees Nõukogu liige Ivari Ilja Mart Mikk ______________________ ______________________ Nõukogu liige Nõukogu liige Signe Kivi Kadri Tali ______________________ ______________________ Nõukogu liige Nõukogu liige Merilin Piipuu Kerri Kotta ______________________ _____________________ Nõukogu liige Nõukogu liige Riina Viiding Triin Laasi-Õige ______________________ _____________________ Nõukogu liige Nõukogu liige Kalle Viks Ren é Eespere ______________________ Nõukogu liige Aleksandr Tšaplõgin Rahvusooper Estonia müügitulu vastavalt EMTAK 20 2 5 - le EMTAK Tegevusala 202 5 90 201 Teatri- ja tantsuetenduste lavastamine ja esitamine 3 5 58 999 90 391 Lavakunsti abitegevused 117 025 56211 Toitlustamine üritustel 1 605 476 68201 Enda või renditud kinnisvara üürile andmine ja käitlus 5 71 373 68329 Muu kinnisvara haldus või haldusega seotud tegevused 71 559 73121 Reklaami vahendamine meedias 191 927 47 121 Muu jaemüük väljaspool kauplusi, kioskeid ja turge 163 726 55901 Muu majutus 1 6 695 Muu 108 888 Müügitulu kokku 6 405 668