Vangistusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (arestimaja ülesannete üleandmine) esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks

Rahandusministeerium Meie 20.07.2020 nr 8-1/4505 Siseministeerium Vangistusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (arestimaja ülesannete üleandmine) esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Esitame kooskõlastamiseks ja huvigruppidele arvamuse avaldamiseks vangistusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (arestimaja ülesannete üleandmise) eelnõu. Kooskõlastuskirju ja arvamusi ootame 15 tööpäeva jooksul alates eelnõu avaldamisest eelnõude infosüsteemis EIS. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Raivo Aeg Minister Lisad: 1. Eelnõu 2. Seletuskiri Lisaadressaadid: Viru vangla Tartu vangla Riigikohus Harju Maakohus Viru Maakohus Tartu Maakohus Pärnu Maakohus Tallinna Halduskohus Tartu Halduskohus Tallinna Ringkonnakohus Tartu Ringkonnakohus Eesti Advokatuur Õiguskantsler Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda Registrite ja Infosüsteemide Keskus Eesti Linnade ja Valdade Liit Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898 Riigiprokuratuur} Einar Hillep 620 8222 [email protected]  EELNÕU 15.07.2020 Vangistusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (arestimaja ülesannete üleandmine) § 1. Vangistusseaduse muutmine Vangistusseaduses tehakse järgmised muudatused 1) paragrahvi 11 lõigetes 5 ja 81 asendatakse sõnad „kinnipeetav ja vahistatu“ sõnadega „kinnipeetav, arestialune või vahistatu“ vastavas käändes“; 2) paragrahvi 11 lõigetes 5 ja 8 asendatakse sõnad „kinnipeetav või vahistatu“ sõnadega „kinnipeetav, arestialune või vahistatu“ vastavas käändes; 3) paragrahvi 3 tekst sõnastatakse järgmiselt: „(1)Arestialune käesoleva seaduse tähenduses on arestimajas või vanglas aresti kandev isik. (2) Vanglasse toimetatud kuni 48 tunniks kinnipeetud või sundtoomisele allutatud isiku, samuti korrakaitseseaduse alusel vanglasse kainenema toimetatud joobeseisundis isiku kinnipidamisele kohaldatakse arestialuse ja aresti täideviimise kohta kehtestatud sätteid käesolevas seaduses sätestatud erisustega.“; 4) paragrahvi 5 lõikes 1 asendatakse sõnad „kinnipeetava ning vahistatu“ sõnadega „kinnipeetava, arestialuse, vahistatu, vanglasse toimetatud kuni 48 tunniks kinnipeetud või sundtoomisele allutatud isiku, samuti korrakaitseseaduse alusel vanglasse kainenema toimetatud joobeseisundis isiku“; 5) paragrahvi 51 pealkirja, lõike 1 preambulit ja punkti 1 täiendatakse pärast sõna „arestialuste“ tekstiosaga „,vanglasse toimetatud kuni 48 tunniks kinnipeetud või sundtoomisele allutatud isiku, samuti korrakaitseseaduse alusel vanglasse kainenema toimetatud joobeseisundis isiku“; 6) paragrahvi 51 lõike 1 punkte 2 ja 3 täiendatakse pärast sõnu „aresti kandmisel“ sõnadega „kainenemisel, sundtoomisele allutatud olnuna või kuni 48 tunniks kinnipeetuna“; 7) paragrahvi 53 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkte 5 ja 7 ei kohaldata kainenema toimetatud joobeseisundis isiku, sundtoomisele allutatud või kuni 48 tunniks kinnipeetud isiku suhtes.“; 8) paragrahvi 12 lõiget 1 täiendatakse punktidega 6 ja 7 järgmises sõnastuses: „6) arestialuseid; 7) kainenema toimetatud joobeseisundis isikuid.; 9) paragrahvi 85 lõigetes 1 ja 2 asendatakse sõna „arestimaja“ sõnadega „arestimaja või vangla“ vastavas käändes; 10) paragrahvi 85 lõike 2 teine lause sõnastatakse järgmiselt: „Arestialuse paigutamise erandjuhul otsustab Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor või tema poolt määratud politseiametnik, vanglas aresti kandmisel vanglateenistuse ametnik.“; 11) seadust täiendatakse §-ga 851 järgmises sõnastuses: „§ 851. Arestialuse vastuvõtmine vanglasse (1) Arestialuse vanglasse vastuvõtmise aluseks olevad dokumendid on: 1) kohtu otsuse koopia aresti mõistmise kohta; 2) kahtlustatavana kinnipidamise protokolli koopia; 3) isiku kinnipidamise protokolli või väärteoprotokolli koopia; 4) joobeseisundis isiku kainenema toimetamise protokoll; 5) kohtuvälise menetleja, prokuratuuri või kohtu määruse koopia sundtoomise kohaldamise kohta. (2) Arestialuseid võetakse vanglasse vastu ööpäevaringselt. Kui üheaegselt on toodud mitu arestialust, võetakse arestialuseid vastu vanglasse toomise järjekorras ning nende valve kuni vanglas vastuvõtmiseni kindlustab arestialuse toonud politseiametnik. (3) Kainenema toimetatava joobeseisundis isiku vastuvõtmisel lähtutakse korrakaitseseaduse §-s 42 sätestatud korrast arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud erisusi. (4) Vanglasse kainenema toimetatud joobeseisundis isik ja tema isiklikud asjad kuuluvad vanglasse vastuvõtmisel läbiotsimisele. Vanglateenistus võtab isikuga kaasas olevad isiklikud asjad ja tema isikut tõendavad dokumendid hoiule ning need tagastatakse isikule tema vabanemisel käesoleva seaduse § 881 kohaselt. Isikule teostatakse vajadusel tervisekontroll.“; 12) paragrahvi 86 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Vanglasse toimetatud kuni 48 tunniks kinnipeetud või sundtoomisele allutatud isikut, samuti korrakaitseseaduse alusel vanglasse kainenema toimetatud joobeseisundis isikut hoitakse ööpäev läbi lukustatud kambris.“; 13) paragrahvi 86 lõiget 7 täiendatakse pärast sõna „kaitseväelast“ sõnadega „, kainenema toimetatud joobeseisundis isikut, kuni 48 tunniks kinnipeetud isikut, samuti sundtoomisele allutatud isikut“; 14) paragrahvi 86 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses: „(8) Kainenema toimetatud joobeseisundis isiku vanglas kinnipidamisel lähtutakse korrakaitseseaduse §-s 43 sätestatud korrast ning vangla julgeoleku tagamiseks käesoleva seaduse 2. peatüki 8. jaos sätestatust.“; 15) paragrahvi 87 lõike 1 teine lause sõnastatakse järgmiselt: „Distsiplinaararesti kandvale kaitseväelasele, kuni 48tunniks kinnipeetud või sundtoomisele allutatud, samuti kainenema toimetatud joobeseisundis isikule ei võimaldata lühiajalist kokkusaamist.“; 16) paragrahvi 87 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „arestimaja“ sõnadega „või vangla“; 17) Paragrahvi 88 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Käesolevas §-s sätestatut ei kohaldata kuni 48 tunniks kinni peetud, sundtoomisele allutatud või kainenema toimetatud joobeseisundis isikule.“; 18) paragrahvi 881 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Kui arestialune on paigutatud arestimajja või vanglasse käesoleva seaduse § 85 lõiget 1 järgimata, tagab see prefektuur, kelle arestimajas arestialune oma karistust kannab arestialuse vabanemisel arestialuse transpordi tema elukohta või hüvitab arestialusele ühistranspordi kulud tema elukohta. Kui arestialune on paigutatud vanglasse, hüvitab vangla arestialuse ühistranspordi kulud tema elukohta“; 19) paragrahvi 881 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses: (5) Kainenema toimetatud joobeseisundis isiku vabastamisel lähtutakse korrakaitseseaduse §- s 43 sätestatud korrast. (6) Kuni 48 tunniks kinnipeetud isik või sundtoomisele allutatud isik vabastatakse seaduses sätestatud tähtaja möödumisel või uurija, prokuröri, kohtuniku või korrakaitseorgani protokollitud korralduse alusel kui isikut ei võeta vahi alla, või ei saadeta karistust kandma.“; 20) seadust täiendatakse §-ga 882 järgmises sõnastuses: „§ 882. Vanglas kinnipidamise või vabastamise õiend Vanglas karistust kandva arestialuse, kuni 48 tunniks kinnipeetava või sundtoomisele allutatud isiku, samuti kainenema toimetatud joobeseisundis isiku suhtes ei kohaldata käesoleva seaduse § 181 ja 761. 21) paragrahvi 105 lõiget 1 ja § 1051 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „vangistuse“ tekstiosaga „,aresti“; 22) paragrahvi 105 lõikes 21 asendatakse sõnad „kinnipeetava või vahistatu“ sõnadega „kinnipeetava, arestialuse, vahistatu; kuni 48 tunniks kinnipeetud või sundtoomisele allutatud isikuvõi kainenema toimetatud joobeseisundis isiku“; 23) paragrahvi 156 lõiget 6 täiendatakse lausega kaks järgmises sõnastuses: „Vanglateenistus tagab vahistatute ja arestialuste valve, kui eelvangistust või aresti kantakse vanglas.“. 24) seadust täiendatakse §-ga 1727 järgmises sõnastuses: „§ 1727. Aresti täideviimise erisused Käesolevas seaduses sätestatud võimalust paigutada vanglasse arestialune, samuti kuni 48-ks tunniks kinnipeetud või sundtoomisele allutatud või joobeseisundis kainenema toimetatud isik kohaldatakse vaid Tartu ja Viru vangla osas. § 2. Karistusseadustiku muutmine Karistusseadustikus tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvis 324 asendatakse sõnad „vahistatud või kainenema toimetatud“ sõnadega „vahistatud või muu kinnipidamiskohas kinni peetava“; 2) paragrahvi 325 lõikes 1 asendatakse sõnad „või vahistatule“ tekstiosaga „, vahistatule või muule kinnipidamiskohas kinni peetavale isikule“. § 3. Korrakaitseseaduse muutmine Korrakaitseseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõiget 9 täiendatakse pärast sõnu „vanglateenistuse tegevusele“ tekstiosaga „arestialuse suhtes aresti täideviimisel,“; 2) paragrahvi 42 lõikeid 1, 11 ja 3 täiendatakse pärast sõnu „arestimajja või arestikambrisse“ sõnadega „või vanglasse“; 3) paragrahvi 43 täiendatakse lõigetega 5–6 järgmises sõnastuses: (5) Kainenema toimetatud isiku andmed kannab vangla kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogusse. (6) Kainenema toimetatud isiku arestimajja, arestikambrisse või vanglasse vastuvõtmise ning kinnipidamise ja vabastamise täpsemad tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; 4) paragrahvi 46 lõikeid 5 ja 8 täiendatakse pärast sõna „arestimaja“ sõnadega „või vangla“ vastavas käändes. § 4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 47 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „arestimajas“ sõnadega „või vanglas“; § 5. Täitemenetluse seadustiku muutmine Täitemenetluse seadustiku § 62 lõiget 6 täiendatakse pärast sõna „arestimajas“ sõnadega „või vanglas“; § 6. Väärteomenetluse seadustiku muutmine Väärteomenetluse seadustiku § 44 lõike 2 punktis 1, § 205 tekstis ning § 209 lõikes 3 asendatakse sõna“ arestimaja“ sõnadega „arestimaja või vangla“ vastavas käändes. § 7. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2020. aasta 1.detsembril. Henn Põlluaas Riigikogu esimees Tallinn, „.....“....................2020. a Algatab Vabariigi Valitsus „.....“.......................2020. a  Vangistusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (arestimaja ülesannete üleandmine) eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Seaduseelnõuga luuakse võimalus vanglas lisaks süüdimõistetutele ja vahistatutele kinni pidada ka vastava piirkonna arestialuseid, lühiajaliselt (kuni 48 tunniks) kinnipeetuid, samuti kainenema toimetatuid isikuid. Seni arestimajade poolt kasutatud hooneid vanglad üle ei võta. Kuna Tartus ja Jõhvis tegutsevad sarnaste ülesannetega kinnipidamiskohad, siis tehakse eelnõuga ettepanek kulude säästmiseks ning asutuste põhitegevusele keskendumiseks anda Tartu arestimaja ülesanded üle Tartu vanglale ning Jõhvi arestimaja ülesanded Viru vanglale alates 11. jaanuarist 2021 koos vajalike kulude üleandmisega Politsei- ja Piirivalveameti eelarvest Justiitsministeeriumi valitsemisala eelarvesse. Vastavalt ministeeriumitevahelisele kokkuleppele ei võta Justiitsministeerium üle ning ei hakka kinni pidama väljasaadetavaid ning distsiplinaararesti kandvaid kaitseväelasi. Nende kinnipidamise peab jätkuvalt tagama Politsei- ja Piirivalveamet oma arestimajade süsteemi kaudu. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik Einar Hillep (620 8222, [email protected]) ja analüüsitalituse nõunik Krister Tüllinen (620 8178, [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud õiguspoliitika osakonna toimetaja Taima Kiisverk ([email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Eelnõuga muudetakse: 1) vangistusseaduse redaktsiooni RT I, 20.12.2019, 9; 2) karistusseaduse redaktsiooni RT 28.02.2020, 5; 3) korrakaitseseaduse redaktsiooni RT I, 06.05.2020, 13; 4) tsiviilkohtumenetluse seadustiku redaktsiooni RT I, 20.06.2020, 5; 5) täitemenetluse seadustiku redaktsiooni RT I, 19.03.2019, 16: 6) väärteomenetluse seadustiku redaktsiooni RT I, 06.05.2020, 49. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus (PS § 104 p 14), sest muudetakse väärteomenetluse seadustikku ja tsiviilkohtumenetluse seadustikku. 2. Seaduse eesmärk 1 Eelnõu eesmärgiks on võimaldada Tartu ja Viru vanglas lisaks süüdimõistetutele ja vahistatutele kinni pidada ka vastavate piirkondade arestialuseid, lühiajaliselt (kuni 48 tunniks) kinnipeetuid, sundtoomisele allutatuid, samuti kainenema toimetatud isikuid. Edaspidi hakkavad kõiki eelloetletud isikud kinni pidama nii Politsei- ja Piirivalveameti haldusalas olevad arestimajad kui ka Justiitsministeeriumi haldusalasse kuuluvad vanglad. Praegu on Eesti 14 arestimajas 639 kohta ja need jagunevad funktsioonilt kinnipidamiskambriteks, mida on 515, ja kainestuskambriteks, mida on 131. Piirkonniti jagunevad Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi ka PPA) kinnipidamiskohad järgmiselt: - Põhja prefektuuri Rae kinnipidamiskeskuse arestimaja ruumides on kokku 132 kohta ja Tallinna kainestusmajas 40 kohta – kokku 172 kohta; - Ida prefektuuri arestimajades on kokku 199 kohta; - Lõuna perfektuuri arestimajades on kokku 141 kohta ja - Lääne prefektuuri arestimajades on kokku 127 kohta. Piinamise ja Ebainimliku või Alandava Kohtlemise või Karistamise Tõkestamise Euroopa Komitee (CPT) andis 2012. aasta raportis ja 2017. aasta eelraportis Vabariigi Valitsusele korduva soovituse võimalikult kiiresti lõpetada vahistatute ja süüdimõistetute hoidmine arestimajades ja muuta arestimajad, mis ei vasta tingimustele, lühiajalise kinnipidamise kambriteks.1 Kinnipeetute sihtrühm, keda kehtiva õiguse2 kohaselt võib kinni pidada nii arestimajas kui vanglas, on süüdimõistetud ja vahistatud. Süüdimõistetuid on viimaste aastate jooksul olnud arestimajades ühel hetkel kuni viis, käesolevaks ajaks on süüdimõistetute kinnipidamine arestimajades lõpetatud. Muudatuse tegemiseks on vaja:  täiendada seadusi (vangistusseadus, karistusseadustik, korrakaitseseadus, tsiviilkohtumenetluse seadustik, täitemenetluse seadustik, väärteomenetluse seadustik)  teha Tartu ja Viru vanglas ümberehitustöid, eelkõige kainenema toimetatud isikute valvamiseks  rakendada tööle lisatööjõud Tartu ja Viru vangla pääsla võimekuse suurendamiseks, et võtta kinnipeetavaid isikuid pidevalt vastu, ka öisel ajal ja nädalavahetustel, ning korraldada nende vanglasiseseid saatmisi  suurendada meditsiinitöötajate arvu Tartu ja Viru vanglas, et tagada meditsiiniteenused kainenema toimetatud isikutele  teha kinnipeetavate ja kriminaalhooldusaluste infosüsteemis arendused arestialuste, lühiajaliselt kinnipeetute ja kainenema toimetatute andmete töötlemiseks 2.1. Väljatöötamiskavatsusest Eelnõu kohta ei ole koostatud seaduseelnõu väljatöötamise kavatsust Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 2 punkti 1 kohaselt, sest Politsei- ja Piirivalveameti Tartu ja Jõhvi arestimajade funktsioonide 1 https://www.coe.int/en/web/cpt/estonia 2 Vangistusseaduse § 4. 2 üleandmine vanglatele on kiireloomuline tulenevalt seotusest 2021. a riigieelarvega, lisaks ei ole kõnesoleval eelnõul olulist õiguslikku mõju. Nii väärtegude toimepanemise eest arestiga karistatud süüdlasi, kuni 48 tunniks kinnipeetuid kui ka kainenema toimetatud isikuid peetakse praegu kinni arestimajades, mis sisuliselt täidavad samu funktsioone kui vangla. Tegemist on sarnaste ülesannetega kinnipidamiskohtadega, kulude säästmiseks ning asutuste põhitegevusele keskendumiseks antakse Tartu arestimaja ülesanded üle Tartu vanglale ning Jõhvi arestimaja ülesanded Viru vanglale. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs 3.1. Vangistusseaduse muutmine Eelnõu § 1 punktiga 1 ja 2 (VangS § 11 lõigete 5, 8 ja 81) täpsustatakse seda, kuidas toimub edaspidi haldusmenetluse kohaldamine arestialuse suhtes, kes kannab aresti vanglas. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lõike 5 kohaselt on kinnipeetaval ja vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras, tingimusel et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. VangS § 11 lõige 8 näeb ette, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda, tingimusel et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Kui vaie või taotlus tagastatakse põhjusel, et vaide või taotluse esitaja ei ole määratud tähtaja jooksul vaides või taotluses puudusi kõrvaldanud, ei ole kinnipeetaval ja vahistatul õigust pöörduda kaebusega sama vaidemenetluse eseme või kahju hüvitamise taotluse asjas halduskohtu poole (lõige 81). Kui nüüd hakkavad arestiga karistatud isikud aresti kandma peale arestimaja ka vanglas, tuleb nende kohta näha ette samasugune kord, mis on vanglas üldiselt kõigile kohustuslik. Selleks täiendatakse VangS § 1 vastavaid lõikeid sõnaga „arestialune“. Justiitsministeerium vaiete lahendajana tagab selle, et halduskohtutel on lihtsam lahendada eelneva vaidemenetluse läbinud vaidlust ja põhjendamatud vaidlused tagasi lükata, kuna asjaolud on eelnevast vaidemenetluse toimikust näha. Justiitsministeeriumil on parem ülevaade vanglate probleemidest ning korduvate ja süsteemsete probleemide lahendamiseks on võimalus ja motivatsioon lahendada kaebuste tekkepõhjused (nt juhtimisvigadele reageerimine, ametnike koolitused jne). Eesmärgiks on, et oleks vähem halduskohtuvaidlusi ning kiiremad, odavamad ja paindlikud lahendused vanglas kinni peetavate isikute olmeprobleemidele. Kohustuslik kohtueelne menetlus lihtsustab vanglas aresti kandvate, samuti sundtoomisele allutatud, kuni 48 tunniks kinnipeetutele, samuti kainenema toimetatud isikute jaoks juurdepääsu õiguskaitsele. Kohtueelne vaidemenetlus on oma olemuselt vähem formaalne, vähemate menetluslike nüanssidega ja lihtsam, samuti odavam ja kiirem kui kohtumenetlus. Vaie lahendatakse 30 päeva jooksul, arvates vaide edastamisest vaiet läbivaatavale haldusorganile. 3 Kavandatava muudatusega säilib kohtusse pöördumise õigus. Vaide tagastamisel, mitterahuldamisel või tähtaegselt lahendamata jätmise korral on tagatud õigus pöörduda kaebusega halduskohtu poole. Vaidemenetlus ei asenda mitte kohtulikku kontrolli, vaid on isikule lisavõimalus kaitsta end õigusvastase või ebaotstarbeka haldustegevuse eest ning eesmärgiks on lahendada konflikt ilma kohut sellesse segamata. Põhiseaduse kommenteeritud väljaandes märgitakse, et obligatoorse vaidemenetluse eesmärk on halduse enesekontrolli võimaldamine ja selle põhiseaduslik alus on § 86. Täidesaatva riigivõimu teostamine on mahukas ülesanne ja selle täitmiseks on enesekontrollimehhanism hädavajalik. Kui obligatoorne vaidemenetlus ei kesta ülemäära kaua ning vaideotsuse vaidlustamine kohtus on tagatud, ei riku see kohtusse pöördumise garantiid. Seega võib väita, et kohustusliku vaidemenetluselahendus vastab põhiseadusele. Kuna vanglad on Justiitsministeeriumi hallatavad asutused, siis on Justiitsministeeriumil parem ülevaade vanglate probleemidest. Korduvate ja süsteemsete probleemide lahendamiseks on võimalus ja motivatsioon lahendada kaebuste tekkepõhjuseid. Seeläbi tagatakse haldusakti efektiivsem kontrollimine juba enne kohtumenetlust. Nende arestialuste suhtes, kes kannavad praegu ja jäävad ka edaspidi aresti kandma arestimajas, mis on Politsei- ja Piirivalveameti koosseisus, kord ei muutu ja jätkuvalt jääb kehtima VangS § 11 lõige 9, mis sätestab, et arestimaja vaideid lahendatakse haldusmenetluse üldises korras. Eelnõu § 1 punktiga 3 (VangS § 3 muutmine) sätestatakse, et arestialune VangS tähenduses on nii arestimajas kui ka vanglas aresti kandev isik. Kehtiva sõnastuse kohaselt mõistetakse arestialusena üksnes arestimajas aresti kandvat isikut. Lõikega 2 nähakse ette, et vanglasse toimetatud kuni 48 tunniks kinnipeetud või sundtoomisele allutatud isiku, samuti korrakaitseseaduse alusel vanglasse kainenema toimetatud joobeseisundis isiku kinnipidamisele kohaldatakse arestialuse ja aresti täideviimise kohta kehtestatud sätteid VangS-is sätestatud erisustega. Eelnõu § 1 punktiga 4 (VangS § 5 muutmine) kavandatakse muudatus, mille kohaselt hakkab täitmisplaan edaspidi andma teavet ka selle kohta, millisesse vanglasse tuleb arestialune aresti kandma paigutada, kui ta on suunatud aresti kandma vanglasse, samuti selle kohta, millisesse vanglasse tuleb isik kainenema toimetada. Praegu kantakse aresti arestimajas. Samasse kohta on ette nähtud paigutada ka kainenema toimetatud isikud. Kehtiva õiguse kohaselt sätestab täitmisplaan kinnipeetava ning vahistatu vastuvõtmiseks pädeva vangla. Täitmisplaanis reguleeritakse ka see, kuhu paigutatakse kuni 48 tunniks kinnipeetud või sundtoomisele allutatud isik. Täitmisplaani kinnitab valdkonna eest vastutav minister ehk justiitsminister. Eelnõu § 1 punktides 5 ja 6 (VangS § 51 pealkirja, sissejuhatava lauseosa, punkti 1 ning punktide 2 ja 3 muutmine) on esitatud VangS muudatused selleks, et kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogusse saaks edaspidi sisestada ka vanglasse toimetatud kuni 48 tunniks kinnipeetud või sundtoomisele allutatud isikud, samuti korrakaitseseaduse alusel vanglasse kainenema toimetatud joobeseisundis isikud. Arestimajja vastuvõetud kinnipeetu kohta kantakse andmed riigi infosüsteemi kuuluvatesse andmekogudesse, nagu kinnipeetavate, arestialuste, vahistatute ja kriminaalhooldusaluste andmekogu, ametliku nimetusega vangiregister (arestialuse ja vahistatu andmed), ja infosüsteemi POLIS (arestimajas kinnipeetud isiku andmed). Organisatsiooni sisemise töökorralduse vajadusteks kantakse andmed arestimaja töö arvestuse raamatusse, kuna 4 eelnimetatud andmekogudesse ei ole kõnesolevaid andmeid praegu võimalik kanda või on need kantud andmekogudesse üldistatult. Arestimaja töö arvestuse raamat on mõeldud Politsei- ja Piirivalveameti sisemiseks kasutamiseks. Arestimaja tegevuse korraldamiseks on vaja täpseid andmeid näiteks valvekordade ja menetlustoimingute kohta, kinnipeetu esemete, ainete või kirjade, rünnete jmt erakorraliste sündmuste kohta. Politsei- ja Piirivalveametil on kavas 2020. aastal arendada infosüsteemi POLIS, et võimaldada kanda andmekogusse kõiki arestimaja tööks vajalikke andmeid. Arestimaja töö arvestuse raamat on kinnitatud Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori 4. aprilli 2013. aasta käskkirjaga nr 98 „Arestimaja tööjuhend“. Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori pädevus anda vastavat õigusakti tuleneb Politsei-ja Piirivalveameti põhimääruse § 10 lõikest 2, mille kohaselt on peadirektoril õigus anda oma pädevuse piires õigusaktide alusel ning nende täitmiseks käskkirju, suulisi ja kirjalikke korraldusi. Kohaldades andmete töötlemisele kehtivaid andmekaitseregulatsioone, otsustab andmete arestimaja töö arvestuse raamatusse kandmise vormi ja organisatsiooni sisemiseks vajaduseks peetava andmekogu pidamise korra üle Politsei- ja Piirivalveamet. Puudub vajadus siseministri määrusega kehtestatud arestimaja sisekorraeeskirjas täpsustada, millise õigusaktiga on pea peadirektor arestimaja töö arvestuse raamatu vormi, pidamise ja hoidmise korra kinnitama. VangS § 51 punkti 1 kohaselt on kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu (edaspidi vangiregister) riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, mille eesmärk on kanda kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusseaduse §-s 2 nimetatud kriminaalhooldusaluste isikuandmed ühte andmekogusse ja neid töödelda. Punkt 2 näeb ette, et vangiregister peab andma usaldusväärset teavet isiku vangistuses, eelvangistuses ja aresti kandmisel või kriminaalhooldusel viibimise kohta ning karistuse täideviimise käigu kohta. Vangiregister tagab arvestuse pidamise vangistuses, eelvangistuses ja aresti kandmisel või kriminaalhooldusel viibivate isikute üle (punkt 3). Edaspidi hakkab register neid ülesandeid täitma ka vanglasse toimetatud kuni 48 tunniks kinnipeetud või sundtoomisele allutatud isikute, samuti korrakaitseseaduse alusel vanglasse kainenema toimetatud joobeseisundis isikute puhul, kes on paigutatud vanglasse. Eelnõu § 1 punktis 7 (VangS § 53 lõige 11). VangS § 53 lg-s 11 täpsustatakse, et vangiregistrisse ei kanta kainenema toimetatud joobeseisundis isiku, sundtoomisele allutatud või kuni 48 tunniks kinnipeetud isiku kohta VangS § 53 lg 1 p-des 5 ja 7 sätestatud andmeid. Nimetatud andmed ei ole kõnesolevat sihtrühma arvestades asjakohased (andmed kinnipeetava, arestialuse, vahistatu või kriminaalhooldusaluse hariduse, hõivatuse ja varasema töökogemuse kohta; andmed kinnipeetava või kriminaalhooldusaluse senise elukäigu ja hoiakute ning nendest tuleneva uue kuriteo riski ja ohtlikkuse kohta ning riskide maandamise meetodite ja nende rakendamise kohta). Eelnõu § 1 punkt 8 (VangS § 12 muutmine). VangS § 12 sätestab vanglas eraldihoidmise printsiibi ehk selle, keda hoitakse vanglas eraldi. Eraldi tuleb hoida: 1) mehed ja naised; 2) alaealised ja täiskasvanud; 3) kinnipeetavad ja vahistatud; 4) isikud, keda nende endise ametialase tegevuse tõttu ähvardab kättemaksuoht. 5 Eelnõuga soovitakse laiendada nende isikute ringi, kes kehtiva õiguse kohaselt on paigutatud arestimajja, kuid keda edaspidi võiks kinni pidada ka vanglas. VangS § 12 muudatusega nähakse ette, et edaspidi tuleb vanglas eraldi hoida ka arestialuseid, kainenema toimetatud isikuid. Arestialustena mõistetakse edaspidi ka sundtoodavaid isikuid, kriminaalmenetluse seadustiku § 217 alusel kahtlustatavana kinnipeetud isikuid, väärteomenetluse seadustiku § 44 alusel kinnipeetud isikuid ning korrakaitseseaduse § 46 alusel kinnipeetud isikuid. Kriminaalmenetluse seadustiku § 217 kohaselt on kahtlustatavana kinnipidamine menetlustoiming, mis seisneb isikult kuni 48 tunniks vabaduse võtmises. Isik peetakse kahtlustatavana kinni, kui ta on tabatud kuriteo toimepanemiselt või vahetult pärast seda kui ta on kuriteo pealtnägija või kui kannatanu osutab temale kui kuriteo toimepanijale või kui kuriteojäljed viitavad temale kui kuriteo toimepannud isikule. Kuriteole viitavate muude andmete põhjal võib isiku kahtlustatavana kinni pidada, kui ta püüab põgeneda, ei ole tuvastatud tema isikut, kui ta võib jätkuvalt toime panna kuritegusid, kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduda või seda muul viisil takistada. Väärteomenetluse seadustiku § 44 lubab isikut kinni pidada kuni 48 tundi, kui tema kohta on põhjendatult alust arvata, et ta on toime pannud väärteo ja püüab põgeneda, ei ole tuvastatud tema isikut, ta võib jätkuvalt toime panna väärtegusid, väärteomenetlust takistada või sellest kõrvale hoida. Korrakaitseseaduse § 46 lubab politseil või seaduses sätestatud juhul muul korrakaitseorganil isiku kinni pidada, sulgedes ta ruumi või sõidukisse või piirates muul viisil olulisel määral tema füüsilist vabadust, kui see on vältimatu vahetult eelseisva kuriteo toimepanemise ärahoidmiseks; isiku elu või kehalist puutumatust ähvardava vahetu ohu tõrjumiseks; kohtu kehtestatud lähenemiskeelu tagamiseks; seaduses sätestatud alusel sundtoomiseks; terviseseisundi või vanuse tõttu abi vajava isiku üleandmiseks pädevale isikule abi osutamise eesmärgil ohu ennetamisel, väljaselgitamisel või tõrjumisel või korrarikkumise kõrvaldamisel; täiskasvanud saatjata alla 16-aastase lapse üleandmiseks tema vanemale või seaduslikule esindajale või lapse toimetamiseks tema vanema või seadusliku esindaja juurde või kohaliku omavalitsuse hoolekandeasutusse seaduses sätestatud liikumispiirangu rikkumise kõrvaldamiseks avalikus kohas; nõukogu otsuse 2007/533/JSK, mis käsitleb teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi loomist, toimimist ja kasutamist, artikli 32 alusel Schengeni infosüsteemi kantud isiku, kes on kadunud ja keda tema enda turvalisuse huvides või kaitseks ohu eest on vaja ajutiselt paigutada turvalisse paika; hädaohus oleva lapse toimetamiseks ohututesse tingimustesse seadusliku esindaja nõusolekuta, kui lastekaitsetöötaja ei saa või ei saa õigel ajal lapse kaitseks sekkuda. Eelnõu § 1 punktidega 9 ja 10 (VangS § 85 muutmine) nähakse ette, et aresti kandmine on edaspidi võimalik nii arestimajas, nagu see toimub kehtiva õiguse kohaselt, kui ka vanglas. Selleks täiendatakse § 85 sõnastust „vanglaga“. VangS § 85 lõiget 2 kavandatakse täiendada, mille kohaselt juhul, kui süüdlane kannab aresti vanglas, otsustab tema erandjuhul ümberpaigutamise vangla vanglateenistuse ametnik. Kui erandjuhul ümberpaigutamine on vaja otsustada arestimajas, teeb selle otsuse juba praegu kehtiva regulatsiooni kohaselt Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor või tema määratud politseiametnik. Seda korda eelnõuga ei muudeta. Eelnõu § 1 punkt 11 (VangS täiendamine §-ga 851) 6 VangS § 3 muudatuse kohaselt nähakse ette, et vanglasse toimetatud kuni 48 tunniks kinnipeetud või sundtoomisele allutatud isiku, samuti korrakaitseseaduse alusel vanglasse kainenema toimetatud joobeseisundis isiku kinnipidamisele kohaldatakse arestialuse ja aresti täideviimise kohta kehtestatud sätteid VangS-is sätestatud erisustega. VangS § 851 reguleerib seda, mis dokumentide alusel need isikud vanglasse vastu võetakse. Paragrahvi lõike 2 kohaselt võetakse arestialuseid vanglasse vastu ööpäevaringselt. Kui üheaegselt on toodud mitu arestialust, võetakse arestialuseid vastu vanglasse toomise järjekorras ning nende valve kuni vanglas vastuvõtmiseni kindlustab arestialuse toonud politseiametnik. Lõike sõnastamisel on eeskujuks võetud arestimaja sisekorraeeskirja regulatsioon. Lõike 4 osas on oluline välja tuua seda, et vanglasse kainenema toimetatud joobeseisundis isikule ei ole kohutuslik teha sellist tervisekontrolli nagu tehakse kinnipeetava vastuvõtmisel. Kui vanglateenistuja peab vajalikuks tervisekontrolli teostamist, siis see tehakse. Kainenema toimetatud isikutele ei tehta kohustuslikku tervisekontrolli ka arestimajades. Eelnõu § 1 punkt 12 (VangS § 86 lõike 2 muutmine) Kehtiva regulatsiooni kohaselt hoitakse arestialust ööpäev läbi lukustatud kambris. Eelnõu koostajad on seisukohal, et tegemist on isiku õigusi liigselt piirava tingimusega. Kindlasti peaks arestialune saama nt vähemalt 1 h viibida värskes õhus. Muudatusega nähakse ette, et lukustatud kambris hoitakse edaspidi vaid vanglasse toimetatud kuni 48 tunniks kinnipeetud või sundtoomisele allutatud isikut, samuti korrakaitseseaduse alusel vanglasse kainenema toimetatud joobeseisundis isikut . Eelnõu § 1 punkt 13 (VangS § 86 lõike 7 muutmine) VangS § 86 lõike 7 kohaselt ei daktüloskopeerita distsiplinaararesti kandvat kaitseväelast ja temalt ei võeta DNA-proovi. Eelnõus kavandatava muudatusega lisatakse selliste isikute hulka ka kainenema toimetatud joobeseisundis isik, kuni 48 tunniks kinnipeetud, samuti sundtoomisele allutatud isik. Eelnõu § 1 punkt 14 (VangS § 86 täiendamine lõikega 8) Muudatusega sätestatakse, et kainenema toimetatud joobeseisundis isikut hoitakse eraldi teistest kinnipeetud isikutest. Eri soost isikuid hoitakse eraldi kambrites. Kainenema toimetatud isiku ohutuse tagamiseks teda jälgitakse. Tervise halvenemisel kutsutakse kohale tervishoiutöötaja. VangS 2 ptk 8. jagu reguleerib julgeoleku tagamist vanglas. Eelnõu § 1 punkt 15 (VangS § 87 lõike 1 muutmine) Muudatusega välistatakse kuni 48 tunniks kinnipeetud või sundtoomisele allutatud, samuti kainenema toimetatud joobeseisundis isikule lühiajalise kokkusaamise võimaldamine. Eelnõu § 1 punkt 16 (VangS § 87 lõike 2 muutmine) VangS § 87 reguleerib arestialuse kokkusaamiste õigust. Paragrahvi lõike 2 kohaselt sätestatakse kokkusaamise kord arestimaja sisekorraeeskirjas. Kui eelnõu kohaselt hakatakse aresti kandma peale arestimaja ka vanglas, siis tuleb vastav kokkusaamise kord sellise 7 arestialuse jaoks ette näha vangla sisekorraeeskirjas. Mõlemad sisekorraeeskirjad on kehtestatud3, neid tuleb üksnes täiendada või täpsustada. See märkus kehtib eelkõige vangla sisekorraeeskirja kohta. Eelnõu § 1 punkt 17 (VangS § 88 täiendamine lõikega 4) VangS § 88 reguleerib arestialuse lühiajalist vabastamist. Muudatusega nähakse ette, et lühiajalist vabastamist ei kohaldata kuni 48 tunniks kinni peetud, sundtoomisele allutatud või kainenema toimetatud joobeseisundis isikule. Eelnõu § 1 punkt 18 (VangS § 881 lõike 3 muutmine) Kehtiva regulatsiooni kohaselt peab juhul, kui arestialune on paigutatud arestimajja VangS § 85 lõiget 1 järgimata, tagama see prefektuur, kelle arestimajas karistust kantakse, arestialuse vabanemisel arestialuse transpordi tema elukohta või hüvitama arestialusele ühistranspordi kulud tema elukohta. Viidatud § 85 lõige 1 näeb ette, et aresti kandmine toimub otsuse teinud kohtu asukohajärgses või arestialuse elukohajärgse prefektuuri arestimajas. Kui aresti võib edaspidi kanda ka vanglas, siis vangla arestialuse transportimist elukohta ei taga. Hüvitatakse arestialuse ühistranspordi kulud tema elukohta. Säte kehtib üksnes väärteo eest karistust kandvale arestialusele. Kainenema toimetatud joobeseisundis isiku, kuni 48 tunniks kinnipeetud, samuti sundtoomisele allutatud isiku ühistranspordi kulusid ei hüvitata. Eelnõu § 1 punkt 19 (VangS § 881 täiendamine lõigetega 5 ja 6) KorS §-s 43 lõike 3 kohaselt peetakse kainenema toimetatud isikut kinni kuni kainenemiseni, kuid mitte üle 12 tunni. Kui isik selle aja möödumisel ei ole sel määral kainenenud, et teda võiks lasta iseseisvalt lahkuda, kutsutakse tervishoiutöötaja tema terviseseisundit kindlaks tegema. Kui tervishoiutöötaja teeb kindlaks, et isiku terviseseisund ei võimalda teda lasta iseseisvalt lahkuda, võib isikut kinni pidada veel kuni 12 tundi. Isikut, kelle terviseseisund võimaldab tal iseseisvalt lahkuda ja kelle vabanemine langeb ajavahemikku kella 23.00-st kuni 7.00-ni, võib tema nõusolekul veel kinni pidada kuni kaheksa tundi, kui see on vajalik isiku tervist ähvardava ohu ennetamiseks. Lõike 6 kohaselt vabastatakse kuni 48 tunniks kinnipeetud isik või sundtoomisele allutatud isik vabastatakse seaduses sätestatud tähtaja möödumisel või uurija, prokuröri, kohtuniku või korrakaitseorgani protokollitud korralduse alusel kui isikut ei võeta vahi alla, või ei saadeta karistust kandma. Eelnõu § 1 punkt 20 (VangS täiendamine §-ga 882) VangS § 181 kohaselt on kinnipeetaval õigus taotleda vanglas kinnipidamise kohta õiendit, mis on isikut tõendav dokument isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 lõike 1 ja § 4 lõike 1 tähenduses. VangS § 761 näeb ette, et vanglast vabastamisel või tingimisi enne tähtaega vabastamisel annab vanglateenistus isikule vanglast vabastamise õiendi kehtivusajaga kuus kuud. Sellise õiendi väljaandmine on ettenähtud ka arestimaja sisekorraeeskirja §-s 79. Seadusemuudatusega sätestatakse, et vanglas karistust kandvale arestialusele, vanglasse 3 https://www.riigiteataja.ee/akt/124072019010 https://www.riigiteataja.ee/akt/119122019024 8 kainenema toimetatud joobeseisundis isikule, samuti sundtoodule või kuni 48 tunniks kinnipeetule neid tõendeid ei anta. Eelnõu § 1 punkt 21 (VangS § 105 lõike 1 ja § 1051 lõike 1 muutmine) VangS § 105 lõike 1 sõnastuse kohaselt on vangla Justiitsministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus, mille ülesandeks on vangistuse ja eelvangistuse täideviimine VangS-is sätestatud korras. Nüüd soovitakse eelnõuga vangla funktsioone laiendada, võimaldada vanglas ka arestialuste kinnipidamist. Selleks täiendatakse § 105 lõiget 1 ning lisatakse vangla ülesannete hulka ka aresti täideviimine. Samal põhjusel muudetakse ka VangS § 1051 lõiget 1. Viidatud säte kehtestab vanglateenistuse ülesanded. Selleks on kehtiva õiguse kohaselt vangistuse ja eelvangistuse täideviimine ning kriminaalhoolduse ja karistusjärgse käitumiskontrolli korraldamine. Kainenema toimetatud isikute kinnipidamise kohustus tuleneb korrakaitseseadusest ning seetõttu ei ole seda eraldi välja toodud VangS § 105 lõike 1 ega § 1051 lõike 1 täienduste hulgas. Isikute sundtoomine või kuni 48 tunniks kinnipidamine on sätestatud vastavalt kas kriminaalmenetluse seadustikus või väärteomenetluse seadustikus. Eelnõu § 1 punkt 22 (VangS § 105 lõike 21 muutmine) VangS § 105 lõige 21 reguleerib kehtiva õiguse kohaselt seda, mis peab olema kirjas vangla kodukorras. Paragrahvi 105 lõike 21 sissejuhatav lauseosa viitab kinnipeetavale või vahistatule. Kui edaspidi hakkavad vanglas karistust kandma ka arestialused, samuti toimetatakse vanglasse kainenejad, kuni 48-ks tunniks kinnipeetud või sundtoomisele allutatud isikud, siis tuleb vastavalt täiendada lõike sõnastust arestialuse ja kainenema toimetatud isikuga. Eelnõu § 1 punkt 23 (VangS § 156 muutmine) VangS § 156 reguleerib kinnipidamist arestimajas. Lõike 6 kohaselt tagab vahistatute ja arestialuste saatmise ja valve arestimajas Politsei- ja Piirivalveamet. Lõike 6 täiendusega reguleeritakse olukord, kuidas käitutakse siis, kui aresti või eelvangistust kantakse vanglas. Sel juhul tagab vanglateenistus vahistatute ja arestialuste valve. Sellise arestialuse saatmine jääb jätkuvalt Politsei- ja Piirivalveameti ülesandeks, seda ei hakka teostama vanglateenistus. Eelnõu § 1 punkt 24 (VangS täiendamine §-ga 1727) VangS rakendussätteid täiendatakse §-ga § 1727, mis reguleerib aresti täideviimise erisusi. Eesmärgiks on tagada see, et arestialust, samuti kuni 48-ks tunniks kinnipeetut või sundtoomisele allutatut või joobeseisundis kainenema toimetatavat isikut saab paigutada vanglatest kas Tartu või Viru vanglasse. Seeläbi välistatakse võimalus nende isikute toimetamiseks Tallinna Vanglasse. 3.2. Karistusseadustiku muutmine Eelnõu § 2 punktid 1 ja 2 (KarS § 324 ja § 325 lg 1 muutmine) Eelnõuga korrastatakse karistusseadustiku 18. peatüki (õigusemõistmisevastased süüteod) 3. jao (karistuse täitmise vastased süüteod) süüteokoosseise. Nimetatud jaos sätestatud süüteod peaksid karistusseadustiku süstemaatikat silmas pidades seonduma eeskätt karistuse täitmisega. 9 Üldjuhul puudutavadki sealsed süüteokoosseisud kinnipeetavat, arestialust või vahistatut (sinna alla loetakse ka kahtlustatavana kinnipeetav – vt RKKK 3-1-1-48-09 p 14). 2015. aasta 1. jaanuaril jõustunud karistusõiguse revisjoniga lisati KarS § 324 (kinnipeetud isiku ebaseaduslik kohtlemine) teoobjektide hulka ka kainenema toodud isik. Seaduseelnõu seletuskirjas toodud põhjendused olid napid: „Kehtivale redaktsioonile on lisatud veel üks isikutekategooria, kellelt on võetud vabadus, – kainenema toodud isikud.“Arvestades asjaolu, et kainenema toimetatud isikud on KarS § 324 koosseisuga hõlmatud, puudub mõistlik põhjus, miks ei peaks kinnipeetava, vahistatu ja arestialuse kõrval olema hõlmatud ka teised isikud, kellelt võib kinnipidamiskohas vabaduse võtta (eeskätt sundtoodavad ja KorS alusel kinni peetavad). Seetõttu täpsustatakse süüteokoosseisu selliselt, et kuriteona on karistatav nii kinnipeetava, arestialuse, vahistatu kui ka muu kinnipidamiskohas kinni peetava isiku ebaseaduslik kohtlemine. Muu kinnipidamiskohas kinni peetava isiku mõiste hõlmab ka seni koosseisus sätestatud kainenema toimetatud isikuid. Eelnõuga täiendatakse ka KarS § 325 lg 1 süüteokoosseisu. Kehtivas sõnastuses sätestatakse KarS § 325 lg-s 1 väärteokaristus kinnipidamiskohas keelatud aine või eseme kinnipeetavale, arestialusele või vahistatule üleandmise eest. Kuna koosseisuga soovitakse tagada, et keelatud aine või ese ei jõuaks kinnipidamiskohas kinnipeetavateni, tuleb koosseisu täiendada nii, et karistatav oleks kinnipidamiskohas keelatud aine või eseme üle andmine ka muule kinnipidamiskohas kinni peetavale isikule, kes ei ole kinnipeetav, arestialune või vahistatu (sundtoodavad, KorS alusel kinni peetavad, kainenema toimetatud isikud). 3.3. Korrakaitseseaduse muutmine Eelnõu § 3 punkt 1 (KorS § 1 lõike 9 täiendamine) KorS § 1 lõike 9 kohaselt ei kohaldata seda seadust vanglateenistuse tegevusele kinnipeetava ja vahistatu suhtes vangistuse ja eelvangistuse täideviimise korraldamisel ning Politsei- ja Piirivalveameti tegevusele arestialuse suhtes aresti täideviimisel ja vahistatu viibimisel arestimajas. Kui aresti täideviimine hakkab toimuma edaspidi lisaks arestimajale ka vanglas, tuleb see muudatus kajastada ka KorS § 1 lõikes 9. Selleks lisatakse vanglateenistuse tegevuse osale täiendav välistus, et KorS-i ei kohaldata arestialuse suhtes aresti täideviimisel. Eelnõu § 3 punkt 2 (KorS § 42 lõigete 1, 11 ja 3 muutmine) KorS § 42 reguleerib joobeseisundis isiku kainenema toimetamist. Lõike 1 kohaselt võib politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan joobeseisundis täisealise isiku toimetada tema elu- või ööbimiskohta või kainenema politsei arestimajja või arestikambrisse, kui see on vältimatu isikust endale või teisele isikule lähtuva olulise ohu tõrjumiseks. Paragrahvi 42 lõige 11 näeb ette, et politseiametnik võib joobeseisundis alaealise isiku toimetada kainenema arestimajja või arestikambrisse, kui teda ei ole võimalik üle anda täiskasvanud perekonnaliikme, hooldaja või eestkostja hoole alla. Kui ilmsete joobeseisundile viitavate tunnustega isikust või joobeseisundis isikust, kelle puhul esineb KorS § 42 lõikes 1 sätestatud alus kainenema toimetamiseks, lähtub oht üksnes temale endale, korraldab politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan võimaluse korral isiku toimetamise tema elu- või ööbimiskohta. Kui isikule on vaja osutada vältimatut abi, kutsub korrakaitseorgan välja kiirabiteenuse osutaja. Politsei arestimajja või arestikambrisse 10 kainenema võib isiku toimetada üksnes juhul, kui tal puudub viibimiskoha kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil tuvastatud elu- või ööbimiskoht või kui sinna ei ole võimalik teda toimetada (lõige 3). Eelnõus esitatud muudatustega lisatakse § 42 lõigetesse 1, 11 ning 3 arestimaja või arestikambri kõrvale ka „vangla“, sest edaspidi soovitakse isikuid kainenema toimetada ka vanglasse, kui vastavas piirkonnas (Tartu või Jõhvi) politsei arestimaja enam ei ole. Eelnõu § 2 punkt 3 (KorS § 43 täiendamine) KorS § 43 sätestab kainenema toimetatud isiku kinnipidamistingimused. Muudatustega täiendatakse § 43 lõigetega 5–6. Siiamaani reguleerimata see, kuhu kantakse kainenema toimetatud isikute andmed. Nüüd sätestatakse KorS § 43 lisanduva lõikega 5, et kainenema toimetatud isiku andmed kannab vangla kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogusse. Lõikega 6 antakse nii justiitsministrile kui ka siseministrile õigus kehtestada määrusega kainenema toimetatud isiku arestimajja, arestikambrisse või vanglasse vastuvõtmise ning kinnipidamise ja vabastamise täpsemad tingimused. Vastavaks määruseks sobib eelnõu koostajate arvates vastavalt arestimaja4 või vangla sisekorraeeskiri5. Mõlemad eeskirjad on juba ka olemas ja arestimaja sisekorraeeskirjas vajalik regulatsioon kehtestatud. Samas ei ole aga selget volitusnormi seaduses olnud. VangS ei reguleeri kainenema toimetatud isikutega seonduvat ja seetõttu on küsitav, millise volitusnormi alusel on arestimaja sisekorraeeskirjas reguleeritud ka kainenema toimetatud isikuid puudutav. Vanglas ei ole siiamaani kainenema toimetatud isikuid kinni peetud. Nüüd antakse KorS vastava sättega volitusnorm ning tekib korrektne seos seaduse ja määruse vahel. 3.4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 47 lubab kohtul määrata aresti, kui ta on teinud isikule arestihoiatuse. Aresti võib kuni kolmeks kuuks määrata ka rahatrahvi asendamiseks trahvi sissenõudmise võimatuse puhul. Aresti kandmine toimub määruse teinud kohtu asukoha järgses või arestialuse elukoha järgses arestimajas vangistusseaduses sätestatud tingimuste kohaselt. Eelnõus väljapakutud muudatusettepanekuga nähakse ette, et aresti võib edaspidi kanda ka vanglas. 3.5. Täitemenetluse seadustiku muutmine Täitemenetluse seadustiku § 62 kohaselt võib kohus vara nimekirja esitamiseks või vande andmiseks kohustatud isiku suhtes kohaldada kohtusse sundtoomist ja vajaduse korral aresti. Võlgnikule võib aresti määrata kuni 30 päevaks. Aresti kandmine toimub määruse teinud kohtu asukohajärgses või arestialuse elukohajärgses arestimajas vangistusseaduses sätestatud tingimuste kohaselt. Muudatusettepanekuga luuakse sellise aresti kandmise võimalus ka vanglas. 4 https://www.riigiteataja.ee/akt/119122019024 5 https://www.riigiteataja.ee/akt/124072019010 11 3.6. Väärteomenetluse seadustiku muutmine Eelnõu §-ga 5 muudetakse väärteomenetluse seadustikku. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 44 sätestab õiguse pidada kuni 48 tundi kinni isikut, kelle kohta on põhjendatult alust arvata, et ta on toime pannud väärteo. Isiku kinnipidamise korral toimetatakse ta Politsei- ja Piirivalveametisse või VTMS § 45 kohaselt isiku kinnipidamiseks pädeva kohtuvälise menetleja ametiruumi või politsei arestimajja. Paragrahvi 44 lõike 2 punkti muudatusega sätestatakse võimalus pidada isikut kinni ka vanglas. VTMS §-ga 205 on kehtestatud väärteo eest mõistetud aresti täitmisele pööramine. Kui kohtuotsuse täitmist ei ole edasi lükatud vastavalt VTMS §-le 209 ja süüdlane oli kohtumenetluse ajaks kinni peetud, pöörab kohtuotsust täitmisele pöörav maakohtunik kohtuotsuse aresti mõistmise kohta täitmisele viivitamata pärast selle tegemist. Kohtuotsuse koopia märkega otsuse jõustumise kohta saadetakse kohtuotsuse teinud kohtu asukohajärgsele või süüdlase, sealhulgas tegevväelase ja reservväelase elukohajärgsele arestimajale või ajateenijale mõistetud aresti puhul Kaitseväele. Kui kohtuotsuse täitmist ei ole edasi lükatud vastavalt VTMS §-le 209 ja süüdlane ei olnud kohtumenetluse ajaks kinni peetud, saadab kohtulahendit täitmisele pöörav maakohus süüdlasele määruse, mis ajaks ja millisesse arestimajja ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Määruse koopia ja kohtuotsuse koopia märkega selle jõustumise kuupäeva kohta saadetakse karistuse kandmiseks määratud arestimajale. Kui süüdlane ei ilmu määratud ajaks aresti kandmisele arestimajja, teatab arestimaja sellest aresti täitmisele pööranud kohtule. Sel juhul teeb maakohtunik määruse süüdlase sundtoomise kohta arestimajja. VTMS § 205 muudatusega nähakse ette, et aresti saab edaspidi kanda ka vanglas. VTMS § 209 reguleerib väärteo eest karistusena kohaldatud aresti täitmisele pööramise edasilükkamist. Kui on asjaolusid, mille tõttu ei ole viivitamata võimalik täita väärteo eest karistusena kohaldatud aresti, võib lahendit täitmisele pöörav maakohus süüdlase avalduse alusel oma määrusega aresti täitmisele pööramise edasi lükata, märkides määruses edasilükkamise alguse ja lõpu kuupäeva. Aresti täitmisele pööramise edasilükkamisel pööratakse lahend VTMS § 205 lõigetes 2–4 sätestatud korras täitmisele viivitamata pärast edasilükkamise lõpukuupäeva. Määruse koopia aresti edasilükkamise kohta saadetakse arestimajale koos lahendi koopiaga. Paragrahvi 209 muudatusega kehtestatakse võimalus aresti kanda ka vanglas ja nähakse ette, et määruse koopia aresti edasilükkamise kohta saadetakse ka vanglale, kui süüdlane peab aresti kandma vanglas. Eelnõu §-ga 7 sätestatakse eelnõu jõustumise tähtaeg. Arvestades rakendusaktide muutmisele ning infosüsteemide arendusele kuluvat aega, kavandatakse eelnõu jõustumiseks 01.12.2020. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. 6. Seaduse mõjud 12 Eelnõuga kavandatakse muudatus, mille kohaselt on võimalik aresti kanda, kuni 48 tunniks kinni pidada või kainenemisele paigutada peale arestimaja ka vanglas. Mõju valdkond I: majanduslik mõju o Mõju sihtrühm I: vanglateenistus o Avalduv mõju Paigutades vahistatud, kes on arestimajas kinnipidamisel kauem kui kaks kuud, vanglasse, tähendaks see vanglatele, et neil on kalendriaasta jooksul vaja ligikaudu 240 täiendavat vahistatut vastu võtta. Ühel hetkel tähendaks see, et vanglas tuleb täiendavalt kinni pidada ligikaudu 45 vahistatut. Edaspidise vahistatute vanglasse vastuvõtmise võimaldamiseks piirkonna vanglasse on vaja Tartu vanglas ühe süüdimõistetute elusektsiooni (ligikaudu 50 kohta) kohandamine vahistatute elusektsiooniks. Täiendavaid kulusid sellega ei kaasne, kuna süüdimõistetute elusektsioon vastab vahistatute elusektsioonile seatud tingimustele. o Järeldus mõju olulisuse kohta Mõju ei ole oluline, sest vanglateenistuse ülesanded sarnanevad jätkuvalt sellega, mis on kaasnenud süüdimõistetute või vahistatute kinnipidamisega. Mõju valdkond II: mõju riigiasutustele o Mõju sihtrühm I: vanglateenistus Vanglateenistuse jaoks tähendaks arestimaja täisteenuse ülevõtmine peamiselt kahte suuremat muutust: kinnipeetud isikute ööpäevaringset vastuvõttu ja kainestamisteenuse osutamist. Personali puhul tähendab see kaheksa vanglaametniku ja viie meditsiinitöötaja leidmist. Lisaks tähendab see ühekordse kuluna ümberehitustöid vanglas (kainestamisfunktsiooni loomine, lisakaamerad, menetlusruum vms), vangiregistri arendusi ning väikevarade soetamist. Vanglateenistus saab arestimaja täisteenust osutada kas Viru vangla ruumides või praeguse politsei arestimaja ruumides. Täisteenuse ülevõtmine tähendab vanglateenistuse jaoks peamiselt kahte suuremat muutust: kinnipeetud isikute ööpäevaringset vastuvõttu ja kainestamisteenuse osutamist. Personali puhul tähendab see kaheksa vanglaametniku ja viie meditsiinitöötaja leidmist. Lisaks tähendab see ühekordse kuluna ümberehitustöid vanglas, vangiregistri arendusi ning väikevarade soetamist. o Mõju sihtrühm II: Politsei- ja Piirivalveamet PPA-l on otstarbekas lõpetada Riigi Kinnisvara AS-iga Jõhvi 150-kohalise arestimaja rendileping niipea kui võimalik. Vanglateenistus saab kohe võtta vastu vahistatud, kuid muus osas, näiteks arestialuste ja kainenejate üleandmise ajakavas tuleb arvestada seadusemuudatuste jõustumisega. Kehtiva VangS-i kohaselt ei hõlma kinnipidamine arestialusele ja kainenema toimetatud isikule teenuse osutamist väljaspool politsei arestimaja. Kuigi lühiajalist kinnipidamist vajavad isikud, näiteks kainenejad, on võimalik toimetada Narva või Rakveresse ning võimalusel ja otstarbekuse alusel paigutada muud kinnipeetud mujale arestimajadesse, 13 tuleb ka tühjana olevas hoones tagada küte ja muu hooldus, et hoone väärtus säiliks, kuni sellele on kasutus leitud. Praegune arestimaja asub vanglaga samal territooriumil, mis moodustab koos ümbritseva alaga terviku ning seab hoone rakendusele piirangud. Hoone lammutamise alternatiiv on leida koostöös Riigi Kinnisvara AS-iga sellele muid kasutusviise. Põhimõtteliselt on sobivaim üürnik õiguskaitse või justiitsvaldkonna asutus. Valikuvõimalused on näiteks järgmised: a) Justiitsministeeriumi vanglate osakond (Jaama 7) viiakse üle Viru vangla territooriumi hoonesse ja Jõhvi politseijaoskond (Rahu 38) võtab vabanenud pinna kasutusele ruumikitsikuse vähendamiseks. b) PPA võtab Viru vangla territooriumil asuva hoone kasutusse uuel otstarbel, nagu i. sisekaitse reservi isikkoosseisule (hinnanguliselt kaasnevad suured ümberehituskulud); ii. sisekaitse reservi varustuslaona (hinnanguliselt on ümberehituskulud väiksemad, kuid ruumiplaan ei sobi lao jaoks); iii. põgenike või pagulaste kinnipidamisasutusena (hinnanguliselt kaasnevad suured ümberehituskulud). Sõltuvalt vahistatute Viru vanglale üleandmise lõpuleviimisest ja eeldatavast jätkumisest saab Narva ja Rakvere arestimaja ümber korraldada üksnes lühiajaliseks kinnipidamiskohaks. Eeldades, et vanglateenistus, sh Viru vangla, on valmis järjepidevalt vastu võtma kõik arestimajades viibivad vahistatud, keda PPA soovib üle anda või kohe vanglasse toimetada. o Järeldus mõju olulisuse kohta Kokkuvõtvalt on kõige mõistlikum, et niipea kui võimalik annab PPA üle vanglateenistusele Jõhvis arestimaja täisteenuse osutamise. Muudatuste mõju ettevõtete ja kodanike halduskoormusele Muudatustel ei ole ettevõtete ja kodanike halduskoormusele täiendavat mõju. Muudatustega ei muutu isikute ja ettevõtete jaoks halduskoormus rohkem või vähem koormavaks, kui see on kehtiva õiguse kohaselt. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Võimalikud kulud Ülesande täitmiseks tuleb Politsei- ja Piirivalveameti eelarvest üle anda Justiitsministeeriumi valitsemisala eelarvesse: 1. Püsikuluna iga-aastasse eelarvesse:  Tartu vangla ja Viru vangla täiendav palgafond ametnikele ja meditsiinitöötajatele koos tööandja maksudega 800 000 eurot alates 2021. aastast. Vastav muudatus tuleb lisada riigi eelarvestrateegiasse. Ühekordsed kulud: 14   vajalike ümberehitustööde eest tasumiseks RKAS-ile 60 000 eurot eelarvesse novembris koostatava 2020. aasta riigieelarve muutmise seadusega  ühekordseteks majandamiskuludeks vanglatele 20 000 eurot 2020. aasta eelarvesse novembris tehtava aasta riigieelarve muutmise seadusega  infosüsteemi arenduseks Justiitsministeeriumi registrite ja infosüsteemide keskusele kuni 70 000 eurot 2020. aasta eelarvesse novembris tehtava aasta riigieelarve muutmise seadusega (kui kulu kujuneb väiksemaks, siis vastavalt tegelikule kulule)  arestimaja teenuse üleandmisel vanglateenistusele tekivad Politsei- ja Piirivalveametil ühekordsed kulud seoses personali ja ruumipaigutuse ümberkorraldustega. Samas jäävad ära kulud seoses arestimaja hoone ülalpidamisega. Samuti vähenevad kulud märkimisväärselt seoses Tartusse uue arestimaja pinna leidmisega ja hoone ehitamise ärajäämisega. Võimalikud tulud Kulude kokkuhoid tekib juhul, kui arestimaja teenuse osalisel üleandmisel Justiitsministeeriumi valitsemisalas olevatesse vanglatesse on võimalik loobuda osaliselt seniste politsei arestimajade ülalpidamisest täisteenuse arestimajadena, säilitades vaid lühiajalise kinnipidamise võimekuse. 8. Rakendusaktid Eelnõu jõustumisel seadusena on vaja muuta järgmisi rakendusakte: 1) Vabariigi Valitsuse 01.03.2018. a määrus nr 19 „Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu põhimäärus“; 2) justiitsministri 25.03.2008. a määrus nr 9 „Täitmisplaan“; 3) justiitsministri 30.11.2008. a määrus nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“; 4) justiitsministri 6.12.2001. a määrus nr 87 „Tartu Vangla põhimäärus“; 5) justiitsministri 13.06.2006. a määrus nr 20 „Viru vangla moodustamine ja põhimäärus“; 6) Tartu vangla direktori 11.02.2013. a käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud „Tartu Vangla kodukord“; 7) Viru vangla direktori 23.01.2013. a käskkirjaga nr 1-1/19 kinnitatud „Viru Vangla kodukord“. 9. Seaduse jõustumine Arvestades ülesannete üleandmise ettevalmistamiseks ning IT-arendustele kuluvat aega, on eelnõu seadusena jõustumiseks kavandatud 01.12.2020. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Siseministeeriumile ja Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Tartu ja Viru vanglale, Politsei- ja Piirivalveametile, Riigikohtule, Riigiprokuratuurile, maa-, haldus- ja ringkonnakohtutele, õiguskantslerile, Eesti Advokatuurile, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale, Registrite ja Infosüsteemide Keskusele, Eesti Linnade ja Valdade Liidule. 15 Algatab Vabariigi Valitsus …….. . 2020. a 16